Tulemusvaldkondade 2023. a aruannete kinnitamine

Kinnitatud

kliimaministri 11.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/256

Keskkonna tulemusvaldkonna

2023. aasta aruanne

2

Sisukord

Sisukord ........................................................................................................................................... 2

Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3

1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo ........................................................................................ 5

1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud 5

1.2 Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes (täpsustub) 6

1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine (täpsustub) 6

1.4. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs 6

2. Programmi üldinfo ..................................................................................................................... 9

2.1. Programmi mõõdikud 9

2.2. Programmi olukorra analüüs 10

2.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs 11

3. Kliimaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevus keskkonnapoliitika

kujundamisel ................................................................................................................................. 58

4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ............................... 61

Lisa 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse 63

3

Sissejuhatus

Keskkonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning erinevates valdkonna arengukavades. Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga koostöös Kalanduse ühisprogramm. Esimese programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kliimaministeerium, Kalanduse ühisprogrammi eest vastutavad Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ühiselt vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning kestliku ja tõhusa keskkonnakasutuse tagamine. Programm jaguneb kuueks meetmeks (vt Joonis 1). Joonis 1. Keskkonna valdkonna tulemusvaldkonnad, programmid ja meetmed

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kliimaministeeriumi valitsemisala tegevus tulemusvaldkonnas Keskkond on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule ja selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. Tasakaalustatud keskkonnakaitse ja -kasutus lähtub teaduspõhistest otsustest, mis tuginevad kvaliteetsetele keskkonnaandmetele. Tulemusvaldkond on aluseks Kliimaministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste tegevustele ja eelarvele. Valitsusasutused on Keskkonnaamet ja Maa-amet (kuni 01.07.2023), hallatavad asutused on Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tulemusvaldkonna eesmärke aitavad oluliste partneritena ellu viia haldusala riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK). Lisaks panustab Kliimaministeerium oma tegevustega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“. Eesmärkide elluviimiseks rakendatakse koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ühisprogrammi „Kalandus“ (eraldi aruanne).

4

2023. a tegi Vabariigi Valitsus ministeeriumite tööjaotuses ümberkorraldusi. 01. juulil 2023 loodi Kliimaministeerium, senise Keskkonnaministeeriumi ja osaliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi baasil. Samuti loodi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), sh liikus Maa-amet ReMi valitsemisalasse. 2023. a tulemusaruanded koostatakse 2023. a alguses kinnitatud programmide alusel (ümberkorraldustest tulenevad muudatused kajastuvad 2024. a programmides).

5

1. Tulemusvaldkond Keskkond üldinfo

*Kliimaministeeriumi strateegilise planeerimise alused on 2024. a I poolaastal korrastamisel.

1.1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse

on vastutustundlik

Tulemusvaldkonna

mõõdikud

Tegelik Sihttasemed

2021 2022 2023 2023 2024 Arengukava

viimane aasta*

Soodsas seisundis

loodusdirektiivi elupaigatüüpide

osakaal (%).

Allikas: KLIM

57 57 57 >=57 >=57

Keskkonnateadlikkuse indeks

Allikas: KLIM

- 41,6 - - 45,5%

Kasvuhoonegaaside

summaarne koguheide mln

tonni CO2 ekvivalenti

Allikas: KLIM

13,4* 14,3 - 12,7 12,4 8

Tulemusvaldkond Keskkond Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik

Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused jms)*

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava 2014–2020 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 Eesti merestrateegia Veemajanduskavad 2022‒2027

Programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Strateegia „Eesti 2035“ sihid

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Peavastutaja Kliimaministeerium Kaasvastutajad Keskkonnaamet (KeA), Maa-amet (MA), Keskkonnaagentuur

(KAUR), Eesti Loodusmuuseum (ELM), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

6

Heas seisundis olevate

veekogumite osakaal

Allikas: KLIM

52

51 - 54% 55%

Jäätmeteke (va

põlevkivitööstus) (kg/inimese

kohta)

Allikas: KLIM

4657 4585 - 3460 3400

Ressursitootlikkus: SKP ja

kodumaise toormekasutuse

suhe, eur/kg

Allikas: Eurostat

0,7 0,69 - 0,68 0,69 0,9

*Täpsustatud tegelik tase.

1.2 . Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Esialgne eelarve (tuh €) Lõplik eelarve (tuh €) Täitmine (tuh €)

Kulud -199 038 -593 445 -137 586

*Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

1.3. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs

Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse

kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele, kui kokkuvõttes majandusele. Elurikkuse

hoidmine ja võimalusel looduse taastamine astuvad ühte jalga kohanemisel

kliimamuutustega. Elurikkuse säilitamine on oluline instrument kõigis poliitikavaldkondades.

Keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam

vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv

rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja

nendega kohanemine. Eesti on nõustunud EL looduse taastamise määruse eesmärkidega,

kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on siiski ligi

poolte ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüsteemide

taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Euroopa roheleppe nurgakivi. Tulemusvaldkonna

üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on 57%

(mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel.

Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on ka summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti

kasvuhoonegaaside inventuuri1 2022. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside

summaarne heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2- ekvivalenti. 2022.a heide võrreldes 2021.a

suurenes, põhjuseks põlevkivi kasutamine energia ja soojatootmises. 2020.a aastal oli

koguheide oodatust madalam pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG

koguheide vähenenud 65% võrra. Arvestades ka LULUCF sektorit, on koguheite vähenemine

1 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium)

7

59%. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on selgelt ebapiisavad erinevate kliimapoliitika

õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste kliimaeesmärkide

saavutamiseks. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõikides sektorites.

Kliimaministeerium on hindamas täiendavate meetmete rakendamise mõju ja mahtusid, mis

on vajalikud selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendada nende

sidumist ja võimaldada riigina võetud kohustuste täitmist. 2023. aasta septembris algatati

kliimakindla majanduse seaduse välja töötamise protsess, mille eesmärk on mh vaadata üle

õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmiseks ning kliimaneutraalsuse

saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peamised põhimõtted, mida on vaja nende

eesmärkideni jõustamiseks.

2023. a veebruaris kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muudatused. Eesmärgiks on, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Ressursitootlikkus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga veidi vähenes (2022. aasta tase 0,69

€/kg), kuid 2022. aasta eesmärk on sellele vaatamata täidetud. Tulenevalt ebakindlast

majandusolukorrast, mida on põhjustanud COVID 19 pandeemia ning Venemaa agressioon

Ukrainas, on vähenenud kindlus ressursitootlikkust suurendavate investeeringute tegemiseks.

Negatiivne mõju on ilmnenud projektide tähtaja pikendamises, tarneahelate pikenemises,

turundustegevuste ära jäämises või edasilükkumises. Samuti on vähenenud huvi

toetusmeetmete vastu ning on esinenud ka projektide katkestamisi. Samas võib tõdeda, et

ressursitootlikkus on pikemat perioodi vaadeldes paranemas. Perioodil 2013-2022 on Eestis

ressursitootlikus suurenenud 32% (2013=100%), millega oleme ressursitootlikkuse

suurenemisega Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal. Ressursitootlikkuse paranemisele on

eeldatavasti aidanud kaasa ressursitõhususe meetmetest tehtud investeeringud.

Investeeringute ja nende toetamise jätkamine ressursitootlikkusse suurendamiseks on

jätkuvalt vajalikud, sest Eesti ressursitootlikkus on nominaalselt Euroopa Liidu keskmisest

(2,13) siiski märkimisväärselt madalam. 2023. aasta eesmärgi saavutamine selgub 2025.

aasta alguses.

Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine

– jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber

selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks

kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses

lisanduvate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiilijäätmete kogumine ja

ringlussevõtt, sihtarvud biojäätmete valdkonnas, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega

kaasnevad kohustused, pakendi- ja pakendijäätmete määruse jõustumine jne) ning seega

tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus. Selleks on ettevalmistamisel mahukad

seadusemuudatuste paketid, teostamisel mitmed uuringud (sh tekstiilivaldkonna analüüs

ringlussevõtu võimekuste hindamiseks ja planeerimiseks) ning käib pidev koostöö ning

arutelu partneritega. Lisaks on välja töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle

rakendamise kava.

Jäätmeteke on viimastel aastatel pöördunud kasvutrendi ja kuigi 2022. aastal toimus

võrreldes 2021. aastaga teatav jäätmetekke langus, siis eeldatavalt (jäätmestatistika 2023.

aasta kohta on koondamisel ja selgub 2025. aasta alguses) ei saavutatud 2023. aasta

jäätmetekke vähendamise eesmärki (2022. aasta tase: 4585 kg/in/a vs kavandatud 3530

kg/in/a). Suurenenud jäätmeteke on osaliselt tingitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (nt ehitus-

lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstusjäätmed), kuid teisalt ei ole seni rakendatud

8

jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke

vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad

teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVde nõustamine,

juhendmaterjalide koostamine, seminaride ja töötubade korraldamine, ekspertide koolitamine,

toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. Samas on oluline ka inimeste teadlikkuse

suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks. 2023. aastal valmis Riigi

jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja

tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul.

Tähelepanu all on ka veekaitse. Vastavalt 2022. a veekogumite seisundihinnangutele on 51%

pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. Seisundi paranemist paraku

näha ei ole. Ka Eesti mereala seisundihinnangu esialgsed tulemused näitavad (lõplik

seisundihinnang valmib 2024. a), et meie meri pole head keskkonnaseisundit tervikuna

saavutanud, kuigi mõnedes aspektides on ilmnemas olukorra paranemismärke. Reostuse

vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist takistab ressursside

puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-arendustegevusteks ning

investeeringuteks. 2023. aastal võeti vastu uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse

terviktekst, seaduse tasandil sätestati detailsemalt veehinnastamisega seotud küsimused, mh

loodi alus ka selleks, et veehinna määramisel saab aluseks võtta ka veeressursi kaitse

vajadust. 2023. a suvel käivitus veereformi teekaardi koostamine, mille eesmärgiks on 2025.

a juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee-ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik

veeteenuse hind. 2023 lõppesid Purtse ja Erra jõe jääkreostuse likvideerimise tööd. Ligi 27

miljoni euro eest sai Purtse jõe valgalal põlevkivitööstuse jääkidest puhtamaks kokku 18

kilomeetrit jõesängi. Lisaks suunati Purtse jõgi kokku seitsme kilomeetri ulatuses uude sängi

ning vanas jõesängis oleva reostuse likvideerimine jääb paraku järgmiste rahastuste ootele.

Meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuvad keskkonnahoidlikkusest.

Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma

käitumist muutvates kodanikes. Üldine keskkonnateadlikkus on aasta-aastalt suurenenud

(keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022. a 41,6%, uus uuring viiakse läbi 2024. aastal),

paranenud on nii hoiakud kui inimeste käitumine.

Üheks eelduseks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed

andmed. Keskkonnaandmete valdkonna arendamisel, nende kvaliteedi tõstmiseks ja

kättesaadavuse parandamiseks, on käivitunud mitmeid siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi

algatusi, sh tuleb arendada seirevõimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuenduslikke

viise keskkonnaseire teostamiseks. Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning

energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida võimalused loodusväärtuste ja taristu

kooseksisteerimiseks pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi.

Kliimaministeeriumi üheks suurimaks väljakutseks on valdkonna ekspertide ning heade

spetsialistide hoidmine ja motiveerimine. Keskkonna- ja kliimateemad on peavoolustunud

ning märgiliselt on kasvanud nõudlus ka selle valdkonna inimressursi osas, uusi algatusi ja

teemasid lisandub pidevalt.

9

2. Programmi üldinfo Programmi nimi Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi eesmärk Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus

keskkonnakasutus on tagatud Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Kliimaministeerium Kaasvastutaja Keskkonnaamet (KeA), Maa-amet (MA), Keskkonnaagentuur (KAUR),

Eesti Loodusmuuseum (ELM), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

2.1. Programmi mõõdikud

Programmi eesmärkide saavutamist seiratakse järgmiste mõõdikutega:

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Rangelt kaitstavate

metsade osakaal, % 17,6 18,1 18,4 Vähemalt 10 Vähemalt 10

Kaitstavate alade pindala

osakaal maismaast, % 19,5 20,5 20,6 Vähemalt 19,4 Vähemalt 20,6

Kasvuhoonegaaside

summaarne heitkogus

kauplemissüsteemi-

välistes sektorites, mln

tonni CO2 ekvivalenti

5,8 5,5 - 5,9 5,7

Tarbijate osakaal, kes

saab ühisveevärgist

nõuetele vastavat

joogivett, %

98,8 98,3 98,8 100 99,5

Välisõhu saasteainete

heitkoguste vähenemine

võrreldes aastaga 2005, %

Vähenemise

muutus

aastal 2021:

SO2 84,7;

Nox 46,1;

LOÜ 19,4;

PM2,5 43,1;

NH3 0,2*.

Vähenemise

muutus

aastal 2022.

aastal: SO2

80,8; NOx

48,7; LOÜ

26,6; PM2,5

40,4; NH3

3,5.

-

Vähenemise

muutus:

SO2 32; NOx 18;

LOÜ 10; PM2,5

15; NH3 1.

Vähenemise

muutus:

SO2 32; NOx 18; LOÜ

10; PM2,5 15; NH3

1.

Ohtlike jäätmete

taaskasutuse osakaal

ohtlike jäätmete

kogumassist, % (v.a

põlevkivijäätmed)

18 24 -

%-punkt suurem

2022. aasta

väärtusest

%-punkt suurem

2023. aasta

väärtusest

Olmejäätmete

ringlussevõtu osakaal 34 37 - 40 48

10

olmejäätmete

kogumassist, %

Ringleva materjali määr 15 16 - 17 18

*Ümberarvutuste tõttu selgus, et NH3 heitkogus oli 0,2% suurem kui baasaastal 2005

2.2. Programmi olukorra analüüs

Programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus

keskkonnakasutuse tagamine. Programmi mõõdikute täitmine on valdavalt liikunud soovitud

suunas.

• Rangelt kaitstavate metsade osakaal oli tõusvas trendis 18,1% (2022) ning 18,4%

(2023). Sama trend on kaitstavate alade pindala osakaal maismaast, mis 2022 oli 20,5% ja 2023. aastal 20,6%. Mõlemad näitajad iseloomustavad täiendavate kaitseväärtuste leidmist ja nende kaitse alla võtmise vajadust.

• Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemivälistes sektorites oli 2022. a 5,5 miljonit tonni CO2 (2021.a vastavalt 5,8). 2022. aastal langes ETS-väliste

sektorite heide ennekõike maagaasi kõrge hinna tõttu tarbimise olulisele vähenemise tõttu.

• Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett oli 2023. a 98,8%. Mõõdiku tase on viimastel aastatel olnud stabiilselt 98-99%. Muutused veevärkide arvus ja juhuslikud kõikumised veekvaliteedis (peamiselt

indikaatornäitajate osas) ei võimalda päris 100% saavutada.

• Kõik teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis (NEC

direktiivis) aastaks 2022 sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud.

Välisõhu saasteainete vähendamise kohustus aastaks 2022 võrreldes aastaga 2005

on järgmine: SO2 32%; NOx 18%; LOÜ 10%; PM2,5 15%; NH3 1%. Välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemise muutus aastal 2022. aastal: SO2 80,8%; NOx 48,7%; LOÜ 26,6%; PM2,5 40,4%; NH3 3,5%. Meie suurim väljakutse on eelkõige ammoniaak, millest

ligi 90% on seotud põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus).

Samas on võrreldes viimase paari aastaga vähenemise protsent suurem, seda eelkõige sigade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemisega. Lisaks võib 2030. aastal probleemiks osutuda LOÜ-de vähendamise protsendi saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole.

• Ohtlike jäätmete taaskasutuse osakaal ohtlike jäätmete kogumassist (va põlevkivijäätmed) on tõusnud, tegelik tase 2021. aastal 18% ning 2022. aastal 24%. Ohtlike jäätmete taaskasutuse tõusu põhjuseks on 2022. aastal aset leidnud suurem

saastunud pinnase taaskasutus.

• Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist ületas kavandatud

taset, tegelik tase 2022. a 37% (sihttase 35%). Samas ei ole olmejäätmete

ringlussevõtu osakaal kasvanud loodetud tempos. Jäätmevaldkonna arendamiseks,

sh erinevate jäätmeliikide kohustuslike sihtarvude saavutamiseks, on alustatud

jäätmereformiga ning jätkatud erinevate meetmetega, sh KOVide toetamine ja elanike

teadlikkuse tõstmine.

• Ringleva materjali määr on indikaator, mis näitab ringselt kasutatud materjali

osatähtsust kogu materjalikasutuses ning see sõltub mitmetest asjaoludest ja põhineb

erinevatel materjaligruppidel. 2023. aasta ringleva materjali määr ei ole hetkel teada,

kuid tõenäoliselt on see jätkuvalt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest (11,7%) ning on

11

oodata selle määra suurenemist. Mõõdiku sihttase on tõusutrendis, 2021. a 15%, 2022.

a 16%. Ringlussevõtu osakaalu ning ringleva materjali määra suurendamisse

panustavad lähiajal jäätmereformi ja jäätmekava tegevused, mida viiakse ellu ja

võimendatakse struktuurivahendite abil.

Keskkonnakaitse- ja kasutuse programmi olulisemad tegevused ja arengud ning peamised

väljakutsed on toodud tulemusvaldkonna ülevaate peatükis. Olulisemad tegevused

valdkondade lõikes on toodud alljärgnevas tulemusaruande peatükis meetmete ja programmi

tegevuste kaupa.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm jaguneb kuueks meetmeks: 1) kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus, 5) ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ja 6) keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine.

2.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs

Mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Meede 1: Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus

Eesmärk: Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on

leevendatud, välisõhk on puhas, kiirguskaitse areng on tagatud.

Kliimariske teadvustavate

ja vastavaid meetmeid

võtnud inimeste osakaal,

%

47 - 48 60

Välisõhu kvaliteedi tase ei

ületa piirnorme ei jah jah jah jah

Kiirgusallikatega seotud

intsidentide arv aastas 0 0 0 ≤8 ≤8

Poliitika kujundamisel ja

õigusloomes on

arvestatud Rahvusvahelise

Aatomienergiaagentuuri

(IAEA) kiirgusohutuse

standarditega,

kiirgusohutuse raamistiku

hindamise IRRS auditi ja

radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riiklikku

korralduse ja

dekomissioneerimise

auditi ARTEMIS

ettepanekutega

Jätkati

ettepanekut

e

plaanikohas

t

rakendamist

Jätkatakse

ettepanekute

plaanikohast

rakendamist

2019.a IRRS-

follow up ja

ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

2019.a IRRS-

follow up ja

ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

2019.a IRRS-follow

up ja ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

Programmi tegevus 1.1: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

Eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, tegevused ning meetmed, mis toetavad

kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist igal tasandil. Fluoritud

12

kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja

piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud.

Kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise

süsteem on rakendatud

jah jah jah jah jah

Korraldatud infopäevade

ja seminaride arv 3 0 2 2 2

Eestis esmakordselt

turustatud f-gaaside

absoluutkoguse

vähenemine (63% 2015.a)

45 45 - 45% -

Programmi tegevus 1.2: Õhukvaliteedi parendamine

Eesmärk: Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu

õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud.

Rahvusvahelised ja EL

nõuded on täidetud jah jah jah jah jah

Üle 45 dB öises

müratasemes elanike arv

Tallinnas ja Tartus

vähenenud

- jah, (138100

(25%)) -

(ei mõõdeta) -

(ei mõõdeta) -

(ei mõõdeta)

Mittevastavuste protsent

võetud kütuseproovide

arvust

550-st

mootorikütu

se proovist

oli 3 mitte

vastavat.

103

laevakütuse

proovist 1

mittevastav

at. 100

kütteõli

proovi 4

mittevastav

usega.

<1%

mootorikütus

te, <1%

laevakütuste

ja 9%

kütteõlide

proovide

arvust

<1,1%

mootorikütuste,

<5,3%

laevakütuste ja

<3,4%

kütteõlide

proovide

arvust.

<1%

mootorikütuste,

<1%

laevakütuste ja

<5% kütteõlide

proovide arvust

<1%

mootorikütuste,

<1% laevakütuste ja

<5% kütteõlide

proovide arvust

Programmi tegevus 1.3: Kiirgusohutuse tagamine

Eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu.

Kiirgusohutuse riikliku

arengukava ja selle

alamplaanide eesmärgid

on täidetud

osaliselt osaliselt osaliselt jah jah

Vähendatud on elanikele

kiirgusallikatest ja

radioaktiivsetest

jäätmetest tulenevaid

ohtusid

osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt

Meede 2: Ringmajanduse korraldamine

Eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe

suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine.

Aheraine taaskasutamine,

% 40 118 100 40 40

13

Plastpakendi teke inimese

kohta, kg 38 - - 42 41

Sisemajanduse

koguprodukti (SKP)

kasvuprotsent suhtena

olmejäätmete tekke

kasvuprotsenti

2,86 3,0 - 2,57 2,57

Keskkonnakaupade ja -

teenuste sektori toodang,

mln eurot

4152 - - 2788,8 2858,5

Programmi tegevus 2.1: Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine

Eesmärk:

Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem

keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu

tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid.

Keskkonnahoidlike

riigihangete mahu %

riigihangete mahust kokku

%

13 16 10 30 20

Ressursitõhususe

meetmest

investeeringuteks saanud

ettevõtete arv

122 153 178 135 150

Programmi tegevus 2.2: Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine

Eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus

keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid.

KMH/KSH juhtumite arv,

mille puhul on selgunud

prognoosimata või

alaprognoositud

keskkonnamõju

0 0 0 0 0

Programmi tegevus 2.3: Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine

Eesmärk: Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui

terviku kaitse.

Taaskasutatud

põlevkivituha osakaal

kogutekkest, %

1,7 1,64 - 4,5 4,5

PVT-järeldused on

rakendatud tähtaegselt, % 96 - - 100 100

Programmi tegevus 2.4: Jäätmemajanduse korraldamine

Eesmärk: Efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale.

Liigiti kogutavate jäätmete

osakaal olmejäätmete

kogutekkest

44 41 - 50 52

Programmi tegevus 2.5: Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine

Eesmärk: Maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult.

Allmaakaevandamise kao

osakaal kaevandatud ja

kasutuskõlbmatuks

muudetud põlevkivivarust,

%

27,4 27 30 29,2 29,2

14

Meede 3: Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

Eesmärk: Saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning

inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus.

Mere meetmekava

täitmise määr 80 100 0 0 0

Eesti mereala seisund

toitainete alusel väljaspool

rannikuveekogumeid (ER)

Ei vähene 1,41

(vähenes) 1,15 (vähenes) väheneb -

Mereprügi sisaldus meres

on vähenenud2 75 50 0 100 100

Veeteenuse keskmine hind

leibkonnaliikme

keskmisest

netosissetulekust.

Hinnatakse OECD

soovitusliku piiri 3-5%

alusel

1,1 1,13 - 1,3 1,3

Reovee kogumise ja

puhastamise osas

nõuetele vastavate üle

2000 ie koormusega

reoveekogumisalade

osakaal, %

98 96 - 100 100

Programmi tegevus 3.1: Merekeskkonna kaitse suunamine

Eesmärk:

Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused

täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel

merealadel.

Maismaalt merre jõudvate

saasteainete hulk on

vähenenud

jah ei jah3 jah jah

Programmi tegevus 3.2: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine

Eesmärk:

Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi

saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase

veeteenuse.

Ühiskanalisatsiooniga

liitunud elanike osakaal 82 82 82 83 84

NTA põhjavee

seirepunktide protsent,

kus nitraatiooni sisaldus

ületab 40 mg/l ei suurene

algtasemega võrreldes

27 26,7 31,5 ˂37,6 ˂37,6

Meede 4: Eluslooduse kaitse ja kasutus

Eesmärk: Liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa

majandatakse jätkusuutlikult.

Asjakohaste

kaitsekorralduskavadega

kaetud Natura

86 84 99 vähemalt 86 vähemalt 86

2 % looduslikest randades, mis on rannaprügi näitajate osas heas seisundis. 3 N-üld 27332 t/a; P-üld 455 t/a (2022.a andmetel). Reostuskoormus on võrreldes baastasemega (2017) vähenenud.

15

loodusalade osakaal (%

pindalast)

I kaitsekategooria ja

muude ohustatud liikide

kaetuse % tegevuskavaga

66 68 69 70 75

Metsanduse arengu

suunamise eesmärgid on

kokku lepitud

ei ei ei jah jah

Pikas perspektiivis

kasutatakse puitu kui

taastuvat loodusressurssi

puidutööstuses ning

energeetikas kuni

juurdekasvu ulatuses

jah jah jah jah jah

Metsade uuendamise

osakaal uuendusraiete

mahust, %

65 60 - vähemalt 50 vähemalt 50

Suurkiskjate

populatsioonide

reguleerimiseks on seatud

küttimismahud

suurkiskjate kaitse ja

ohjamise kava eesmärkide

järgi

jah jah jah jah jah

Programmi tegevus 4.1: Elurikkuse kaitse tagamine

Eesmärk:

Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad

toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad

ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud.

Hoolduses olevate

poollooduslike koosluste

pindala (ha) 42 000 42 300 41 500 45 000 47 000

Liigikavade I ja II

prioriteedi tegevuste

täitmine (%) 88 85 80 90 90

Kaitsekorralduskavade

vahehindamine (aastas

vahehinnatavate kavade %

kõigist kavadest)

0 20 7 20 20

Taastatavate elupaikade

pindala aastas 4600 3898 4100 4000 4000

Programmi tegevus 4.2: Metsanduse arengu suunamine

Eesmärk:

Metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik

kasutamine, jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise

tasakaalu säilitamine on tagatud.

Geenireservimetsade

pindala (ha) 2206 2206 2206 2206 2206

Riigimetsamaa pindala

osakaal

maismaapindalast, % 25,2

25,2 25,1 Vähemalt 20 Vähemalt 20

Hundipesakondade arv

sügisese loenduse põhjal,

tk 24-26

- 25-35 15–25 15–25

16

Meede 5: Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud

Eesmärk: Kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus on tagatud ning maatoimingud on

otstarbekalt läbiviidud.

Valitsemise eesmärgiga

maade osakaal, % 98 98* 84 84 -

Registrisse kantud osa

Eesti maismaa

territooriumist, %

99,9 99,9 100 100 -

Maakatastris oleva

informatsiooni täielikkus,

%

90 90 100 100 -

Klientide rahulolu Maa-

ameti kaardirakenduste ja

teenustega, %

85 85 80 80 -

Meteoroloogilist (sh

hoiatused) infot

kasutavate sihtrühmade

rahulolu

4,5 4,5 4,2 4,8 4,9

Seirevõrgu

(meteojaamade)

automatiseeritus, %

96 96 100 99 99

Hoiatuste õigustuvus 99,5 99,5 91 99 99

Programmi tegevus 5.1: Maatoimingute korraldamine

Eesmärk: Riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku

haldamise.

Reformimata maaüksuste

arv aastas - - 12600 10200 -

Maa-ameti hallata olev

riigimaa (kinnisasjade) arv 24000 23536 21291 23300 -

Programmi tegevus 5.2: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine

Eesmärk: Ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete ruumiandmete ja -teenustega.

Maakatastri andmete

usaldusväärsuse määr, % 49,2 49,9 - 50,2 -

Kuni 4.a vanuste

topograafiliste andmete

osakaal, % 78 79 80 80 -

Ruumiandmeteenuste

vastavus nõuetele, % - 5 - 10 -

Programmi tegevus 5.3: Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine

Eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste

andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus.

Ilmainfo kättesaadavus 99,9%

99,9% 99,9% 99,9% 99,9%

Uuendatud (vanus alla 10

aasta) ilmajaamade

osakaal 70% 85% 97% 80% 85%

Meede 6: Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine

17

Eesmärk: Keskkonnateadlik mõtteviis ja igapäevane käitumine on saanud normiks Eesti elanike

igapäevaelus.

Eksperthinnang

keskkonnateadlikkuse ja -

hariduse valdkonna

toimimisele

(keskkonnahariduse ja -

teadlikkuse tegevuskava

elluviimise seire)

- 80 80 80 80

Programmi tegevus 6.1: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine

Eesmärk:

Toimiv erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena

suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus;

usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on

teave olemas ning inimestel on selle põhjal võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke

valikuid teha.

Keskkonnaharidusprogra

mmides osalevate

õpilaste arv

93 367 150 545 115 659 120000 125000

Keskkonnainfo

kättesaadavuse hinnang

(keskkonnateadlikkuse

uuringu andmed)

- 52 - - 60

Uute seiremeetodite

rakendamine erinevates

seirevaldkondades -

kaugseire kasutamine:

valdkondade arv

3 4 - 5 6

Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus

Tegevus 1.1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• 2023. aasta jooksul kujundati Eesti seisukohad ja kaitsti neid mitme olulise Euroopa Liidu poliitika ettepaneku osas. Peamine fookus kliimamuutuste leevendamise poolelt oli süsiniku eemaldamise sertifitseerimise määrusel ning raskeveokite CO2-heite normide

määruse läbirääkimistel (VVTP). Eesti läbirääkijad suutsid kaitsta mitmeid olulisi riiklikke seisukohti. Näiteks leidis raskeveokite CO2-heite normide määruse muutmise

läbirääkimiste käigus EL Nõukogus toetust Eesti ettepanek võimaldada biometaaniga sõitvatele linnaliinibussidele pikemat üleminekuaega võrreldes Euroopa Komisjoni pakutuga. Selle tulemusena on kuni 2035. aastani kohalikel omavalitsustel võimalik

hankida muuhulgas uusi biometaanil töötavaid linnaliinibusse, Eesti riigil on võimalik biometaani tarbimise kaudu täita kliima- ja taastuvenergia eesmärke ning Eesti biometaani tootjatele jääks aega otsida kütusele tulevikus uusi kasutusvõimalusi. 14. juulil 2021 Euroopa Komisjoni poolt esitatud kliimapakett „Eesmärk 55“ failide hääletused toimusid

samuti 2023. aasta jooksul.

• 2023. aasta jaanuarist käivitus LIFE-SIP AdaptEsti projekt. Projekti näol on tegemist üleriigilise kliimamuutustega kohanemise projektiga, mille aluseks on Vabariigi Valitsuse

2017. aasta kevadel vastu võetud Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (KOHAK). Projekti kogumaht on 18,8 miljonit eurot, millest LIFE programm katab 11,3 miljonit eurot. Aastal 2023 toimusid projekti ettevalmistavad tegevused – projektialade algseisu mõõdistamised, monitoorimine, andmete inventeerimine ja analüüs, pilootalade

18

valimine, uuringute teostamine. Alustati kliimaprojektsioonide ja tuleohutuskaardi

tehnilise võimekuse tõstmise ja kaasajastamisega (sh uutele satelliitandmetele

üleminekuga), koostati Alam-Pedja LKO pärandniitude majandamise kava ja alustati kaitsekorralduskava uuendamise protsessiga. Tegeleti põhja- ja pinnavee andmete inventeerimise ja analüüsiga, heitvee taaskasutusvõimaluste analüüsi ja hindamisega,

alustati segapuistute näidisalade loomist ja ohustatud kalaliikide (siig, tõugjas) taasasustamisprotsessiga.

• Alustati Ministeeriumide ühishoone ja kliimaministeeriumi KHG jalajälje hindamisega.

Vabariigi Valitsuse rohereformi tegevusplaani 2023-2025 üks olulistest eesmärk on negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine igas sektoris. Lisaks on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-2027 võetud ülesanne seada avalik sektor rohereformi eeskujuks ning esitada 2025. aasta märtsiks ettepanekud valitsusasutuste kasvuhoonegaaside (KHG) ja keskkonnajalajälje (KK) vähendamiseks. Selleks, et avalik

sektor saaks tuvastada olulisemad suunad oma keskkonnamõju vähendamiseks, on

asutustes vaja läbi viia kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje mõõtmine ning

hindamine. Kliimaministeeriumi eestvedamisel koostatakse nii era- kui avalikule sektorile ühtsed juhised KHG- ja KK-jalajälje arvutamiseks, mille ellu viimiseks kutsus Kliimaministeerium kokku piloottöörühma ministeeriumite ühishoone baasil.

• Kinnitati 2022. aasta kasvuhoonegaaside inventuur ning alustati 2023. aasta

kasvuhoonegaaside inventuuri kokku panemist. Riigi koguheide oli 2022. aastal 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti (CO2 ekv.) koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga (võrdluseks 2021.a 13,4 CO2 ekv). Arvestamata LULUCF sektorit, oli Eesti KHG

netoheide 2022.a ligi 14 miljonit tonni CO2 ekv. Aastal 2022 tulenes Eesti KHG koguheite suurenemine peamiste majandussektorite käekäigust. Pandeemia järgselt taastusid KHG

heitkogused kiiresti, samas 2022. aastal alanud sõja tõttu tõusis maagaasihind ning see piiras oluliselt maagaasi tarbimist kodumajapidamistes. Valmisid ajakohastatud

kasvuhoonegaaside vaheprognoosid energeetika, transpordi, põllumajanduse, ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele. Prognoosid

näitavad, et riiklike kliimaeesmärkide täitmiseks on Eestil vaja rakendada lisa poliitikaid ja meetmeid.

• Alustati kliimakindla majanduse seaduse koostamise protsessiga. Kliimaseaduse VTK

avalikustati 25. septembril ning 2023. aastal viidi läbi ka esimesed töörühmade kohtumised. Kliimaseadus annab Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning

avalikule sektorile kindluse, et saame kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. Kliimaseaduse väljatöötamisele teeb sõltumatut järelevalvet Kliimanõukogu. (VVTP).

• Tagamaks uute arenduste kliimakindluse, on Keskkonnaamet keskkonnamõjude hindamisel suunanud ettevõtteid põhjalikumalt hindama kliimaaspekte.

• Kliimaministeerium ülesandeks on alates 2023. a juulist rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine. 2023. aastal uuendati rohereformi valitsuskomisjoni koosseisu ja valmistati ette rohereformi tegevuskava muudatused.

• Külmasektoris liigutakse madalama globaalse soojendamise potentsiaaliga F-gaasidele ning alternatiivsetele tehnoloogiatele. Oleme kooskõlas F-gaaside määruse (EL) nr 517/2014 järk-järgulise F-gaaside vähendamise graafikuga. Perioodil (2021-2023)

langes Euroopa Liitu imporditavate F-gaaside lubatud kvoot 18% võrreldes varasema perioodiga (2018-2020). F-gaaside EL määrust uuendati 2023. aastal ning uus määrus jõustub 11. märtsil 2024. Uue EL määrusega vähendatakse EL turule lastavaid F-gaaside koguseid veelgi ning lisanduvad ka uued F-gaasidega seadmete ja toodete turustamiskeelud.

19

• Koostöös Eesti Külmaliiduga esitleti seminaridel seadusandlusest tulenevaid uusi

piiranguid ning rõhutati keskkonnasõbralike külmalahenduste kasutusele võtmise tähtsust.

• Jätkus ka riikliku F-gaaside ning osoonikihti kahandavate ainete käitluskeskuse ülesannete täitmine. Käitluskeskuses on loodud võimekus suunata F-gaaside jäätmed ringlusesse, et tagada nende taaskasutamine. Aastal 2022 alustati F-gaaside tasuta

vastuvõtmise kampaaniaga, mis jätkus ka 2023. aastal. Käitluskeskusesse toodi 2023. aastal 3014 kg F-gaase, sellest 488 kg võeti uuesti ringlusse (puhastati).

• Keskkonnajärelevalve pädevuse suurendamiseks viisime läbi F-gaaside nõuete alase

õppepäeva Keskkonnaameti inspektoritele, kus tutvustasime inspektoritele kehtivaid F-gaaside alaseid üldiseid nõudeid. Lisaks toimus koostöö Maksu- ja Tolliametiga F-gaase sisaldavate mahutite ja toodete impordiga seotud küsimuste lahendamisel.

• Välja anti 52 fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava seadme või süsteemi käitlemisluba (+21%). Kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu aruannete kontrolle teostati 365. KeA tagas Eesti ettevõtetele toimiva teenuse kasvuhoonegaasidega lubatud heitekoguste ühikutega kauplemiseks. Läbi viidi 43 heitkoguste aruande kontroll.

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Majandussektorite panused kliimaeesmärkide saavutamisse ei ole riiklikul tasemel kokku

lepitud ning riigi investeeringute jt meetmete mõju kliimaeesmärkide poole liikumisel ei seirata täna süsteemselt. Eelkõige mõjutab see valdkondasid, milles on Eestile seatud

siduvad riikliku KHG heite vähendamise eesmärgid, st Euroopa Liidu jõupingutuste jagamise määruse ja LULUCF sektorites.

• Kliimameetmeid rakendatakse eri valdkondades, kuid sellest puudub ühtne riigiülene

lähenemine. Mitmete meetmete kliimamõju pole hinnatud või pole võimalik hinnata.

Paljudele meetmetele ei tehta ka järelhindamist.

• Kliimaeesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel, selget vastutuse jaotust kui ka inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Kuna kliima on horisontaalne teema, on vaja tagada piisav rahaline ja inimressurss (sh

kompetents) kõikidel tasanditel.

• Puudub selge ja usaldusväärne õiguskeskkond ning keskkonnaalased eesmärgid, et saaks

teha pikaajalisi otsuseid, investeeringuid ning luua uusi teenuseid ja töökohti, mis looks meie majandusele tugevama konkurentsieelise ja aitaks sellel kasvada.

• Suureks probleemiks on F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid moodustavad hinnanguliselt 20% kogu F-gaaside turust. Selle peatamiseks muudeti 2022. aastal atmosfääriõhu kaitse seadust. Seaduse muudatusega anti Keskkonnaameti järelevalvele täiendavad meetmed probleemiga tegelemiseks.

Tegevus 1.2. Õhukvaliteedi parendamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiviga (NEC direktiiv)

seati aastateks 2020 ja 2030 heitkoguste vähendamise kohustused võrreldes baasaastaga (2005). Kohustustega hõlmatud saasteained on vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Selleks, et järgida kuidas riigid kohustusi

20

täidavad, tuleb koostada õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programm iga nelja

aasta tagant.

Tabel 1. Õhusaasteainete heitkoguste inventuuri

• Tabelis kajastuvad värsked 2022. aasta õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmed,

kust näeme, et kõik NEC direktiivis aastaks 2022 sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud. Meie suurim väljakutse on eelkõige ammoniaak, millest ligi 90% on seotud

põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Samas on võrreldes viimase paari aastaga vähenemise protsent suurem, seda eelkõige sigade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemisega.

• Lisaks võib 2030. aastal probleemiks osutuda LOÜ-de vähendamise protsendi

saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole.

• Ajakohastatud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030“ esitati Euroopa Komisjonile 1. aprilliks 2023.

• Võrreldes muude Euroopa riikidega on Eesti välisõhu kvaliteet pigem väga hea, olles

võrreldav Soome, Rootsi ja Iirimaa tasemetega. Euroopa Keskkonnaameti 2023. a ülevaate põhjal oli Tallinn eriti peente osakeste taseme põhjal Euroopas viiendal kohal Faro (Portugal), Umea (Rootsi), Uppsala (Rootsi) ja Funchal (Portugal) järel. Seirejaamades

saasteainete piirväärtusi ei ületatud.

• Aasta jooksul anti välja või muudeti 293 õhusaasteluba (+15%) ja 103 paikse heiteallika registreeringut (-13%). Heaks kiideti 12 ettevõtete lõhnaaine vähendamise kava.

• 2023. aastal võeti kütuseseire raames 560 mootorikütuste proovi. Tuvastati 6 mittevastavat proovi. Mittevastavate proovide osakaal moodustas 1,07 % kõikidest võetud

proovidest. Pooled mittevastavused tulenesid mootoribensiini oktaaniarvu

mittevastavusest.

• Riikliku kütuseseire käigus avastatud mootorikütuse mittevastavate proovide osakaal viimase 14 aasta keskmisena on 2,6 % ning mittevastavused protsendina proovide arvust aastate lõikes on toodud joonisel (vt joonis).

21

Joonis 2. Mittevastavused protsentides aastas võetud proovidest

• 2023. aastal võeti 90 kütteõli proovi: 72 põlevkiviõli, 6 kerge kütteõli ja 12 diislikütuse

proovi (raske kütteõli proove valitud katlamajades ei kasutatud). Seire käigus tuvastati 3 mittevastavat proovi, mis moodustab 3,33% kogu proovide arvust. 2022. aastal tuvastati

8 mittevastavat proovi.

• 2023. aastal võeti erinevatest Eesti maakondade sadamatest 56 laevakütuste proovi väävlisisalduse tuvastamiseks. Analüüsitud proovidest leiti 3 väävlisisalduse

mittevastavust, normiületust veapiires ei leitud (0,1 – 0,11 massi%).

• Kütusekvaliteedi seire käigus märkimisväärseid probleem ei esinenud. Kütusekvaliteedi seirega on plaanis jätkata. 2023. aastal on plaanis võtta 430 mootorikütuse proovi, 90 kütteõli proovi ning 70 laevakütuse proovi. Lisaks analüüsitakse 10 laevakütuse proovi

vastavalt keskkonnaministri 20. detsember 2016. a määruse nr 73 lisale 4.

• Eestis on sätestatud, et tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga

vähemalt 6%. See nõue on iga-aastane ning aitab kaasa kasvuhoonegaaside

netoheitkoguste vähendamisse, mis on ka Eesti 2035 aluspõhimõtete üheks mõõdikuks.

• 2022.a Eesti saavutas väärtuse -6,99%. 2023. aasta andmed selguvad hiljemalt 2024. aasta lõpuks: andmete esitamise tähtaeg Euroopa Komisjonile on 31.12.

• „Eesti 2035“ raames on müra hinnangu indikaatoriteks iga 5 aasta järel koostatavate Tallinna, Tartu ja põhimaanteede strateegilistelt mürakaartidelt saadavad andmed.

2022. aasta juuni lõpuks valmisid uued mürakaardid, mille koostamiseks kasutati uut metoodikat, siis ei ole need andmed otseselt võrreldavad 2017. aastal koostatud kaartide

andmetega. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet töötavad välja metoodikat, kuidas on võimalik neid andmeid omavahel võrrelda. Praeguse seisuga elab Tallinnas üle 55 dBA aasta keskmises müra piirkonnas 23,3% elanikest ja öises üle 45 dBA piirkonnas

27% elanikest, Tartus vastavalt 15% ja 19%. Tallinna, Tartu ja põhimaanteede üle 45 dBA

22

mürast on öösiti häiritud kokku üle 500 000 elaniku. Valminud mürakaartide alusel

koostatakse 2024. aastal müra vähendamise tegevuskavad, mis näevad ette järgmise

5 aasta müra vähendamise meetmeid. Meetmeid on kavandatakse nii tööstusest kui liiklusest tuleneva müra vähendamiseks lokaalselt (nt müratõkked, heliisolatsioon jne) ja piirkonna kohta laiemalt (nt liikluskiiruse alandamine, liikluse ümbersuunamine, targad

planeeringud jne). Meetmete tulemuslikkus peaks aitama kaasa roheleppes seatud eesmärgile vähendada 2030. aastaks transpordimürast krooniliselt häiritud elanike arvu 30% võrra võrreldes 2017. aastaga.

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Välisõhu valdkonnas on suur hulk kaebusi seotud lõhnahäiringutega (millel tihti puudub terviserisk). Valdkonna jaoks on väljakutse arendada administratiivseid ja tehnilisi

lahendusi selliselt, et kõrgema riskiga ettevõtete lõhnahäiringud on pidevseires ja ettevõtetel endal motivatsioon kiirelt probleemile reageerida.

Tegevus 1.3 Kiirgusohutuse tagamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• Paldiskis vaheladustatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga (RAJALA projekt)

rahastusvajaduse täpsustamiseks tellis Kliimaministeerium (Keskkonnaministeerium) 2023. a kevadel analüüsi, milles Keemilise- ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) esitas

täpsustused kavandatava projekti kuludele (ajaperioodil 2022-2060).

• RAJALA projekt on 2023. aastal jätkunud plaanipäraselt, peamiselt on jätkatud

2022.a alustatud tegevustega – kolme algse asukohaalternatiivi uuringud, I etapi KMH

nendes asukohtades, reaktori sektsioonide läbivalgustamine müüonkiirguse abil, suletud reaktorite ohutuse ja reaktorit ümbritseva hoone ja seda ümbritseva ala radiatsiooni- ja

ohutuse uuring.

• Kliimaministeeriumi korraldamisel jätkatakse üleriigilise elamute siseõhu radooniuuringu II ja III etapiga. Uuringu II ja III etapp lähtub 2021 koostatud uuringus väljatöötatud uuringupunktide valiku metoodikast, uuringu eesmärgiks on täiendava info

saamine radooni probleemi esinemist Eesti kodumajapidamistes. Hange viidi läbi 2023. aastal, tööd viiakse läbi 2024-2025.

• Kliimaministeeriumi tellimisel viis Eesti Geoloogiateenistus 2023. aastal läbi täiendava

radooniuuringute vajadusega alade kaardistamise väheuuritud omavalitsustes. 2023. aastal mõõdeti ja kaardistati Antsla, Elva, Valga ja Kanepi vald. Aruanne selle uuringu osas valmib 2024. märtsis.

• Koostöös Keskkonnaametiga on läbi viidud kiirgustegevuste riskihindamine, et väga

väikese ohuga kiirgustegevuste puhul viia kiirgustegevus loa asemel registreerinu alla.

Vastava õigusraamistiku (kiirgusseaduse muudatus ja registreerinu määrus) ettevalmistamisega alustati 2023. aastal.

• Tuumaenergia töörühm jätkas 2023. aastal planeeritud tegevusi. Valmisid mitmed

tuumaenergia töörühma lõpparuannet toetavad uuringud, nt. tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüs, tuumaprogrammiga alustamiseks vajaliku õigusraamistiku kaardistamine ja tuumaseaduse eelnõu, tuumaenergia töörühma inimressursside arendamise strateegia ja regulatiivse raamistiku kaardistamine, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete

23

käitlemise analüüs, tuumamaterjali kaitsemeetmete rakendamise analüüs, julgeoleku ja

hädaolukordadeks valmisoleku analüüs, kiirguskaitse analüüs, meelsusuuringud. (VVTP)

• Edukalt viidi läbi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tuumaenergia taristu

valmisoleku hindamise ekspertmissioon (INIR missioon).

• Valmis tuumaenergia töörühma lõpparuanne, mille põhjal saab Vabariigi Valitsus ja Riigikogu teha otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu kaalumise osas. (VVTP)

• Riikliku kiirgusseire raames uuriti 260 proovi toiduainetest ja veest määramaks peamiselt tehislike radionukliidide 137Cs, 131I, 3H ja 90Sr ning looduslike radionukliidide 7Be, 40K, 226Ra, 228Ra ja 232Th aktiivsuskontsentratsioone. Amet tagas õhu gammakiirguse

pidevseire (24/7) 15 automaatse seirejaamaga ja õhus kanduvate osakeste radioaktiivsusseire 3 filterjaamaga. Alarmtaset ületavaid väärtusi ei fikseeritud üheski seirejaamas. Ka pinna-, joogivee ja toiduainete seire andis tulemuseks väga madalad kontsentratsioonid (kohati alla mõõtmistäpsuse). Kiirgustegevuskohtade lähiümbruse

analüüsid näitasid samuti väga madalaid kontsentratsioone.

• Aasta jooksul anti välja või muudeti 213 kiirgustegevusluba (+4%), koostati

22 kiirgusohutuse hinnangut, viidi läbi 40 kohapealset kontrolli ja 328 objekti radooni mõõtmine. Kiirgustöötajate isikudooside seire hõlmas 8747 toimingut.

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Tulevikuvaates on peamiseks väljakutseks uuendada riiklik seirejaamade süsteem ja olla valmis panustama tuumaenergeetika küsimustesse vastavalt Eesti valitud arengusuundadele.

2.3.1. Ülevaade EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate

vahendite kasutamise olulisematest tegevustest

Vastavalt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

süsteemi (ELi HKS) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ja atmosfääriõhu kaitse seaduse

§-le 161 peab vähemalt 50% enampakkumiselt saadud tulu kasutama kasvuhoonegaaside

heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks. Vahendite kasutamine

planeeritakse riigi eelarvestrateegias.

KLIM poolt 2013-2020 rahastusperioodil laekunud vahendite arvelt elluviidavad meetmed on

kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks, Eesti panus rahvusvahelisse

koostöösse ja üleujutusriskide maandamine.

KLIMi poolt ellu viidud nn pilootprojektide meetme raames eraldati 2023. aasta käskkirjaga

projektidele ja tegevustele kokku viis mln eurot. Ülevaateks juba ka varasemalt rahastatud

projektide elluviimisest võiks nimetada järgmist:

1) 5 mln eurot eraldati Kultuuriministeeriumile Eesti Rahvusraamatukogu

rekonstrueerimiseks.

2) Jätkati ELi HKS ühikute hinnaprognoosi ja analüüsi teenuse rahastamist. KeM vajab

platvormi, mille kaudu saab analüüse ja prognoose Euroopa Liidu süsinikuturu kohta ning infot

selle mõjust ELi HKSi ühikute hindadele ja koguste muutumisele. Need andmed on omakorda

aluseks eeldustele, mille põhjal tehakse siseriiklikke prognoose ELi HKSi enampakkumiselt

laekuva tulu kohta.

24

3) Jätkati Eesti mereala ja Läänemere seisundi hinnangu koostamist. Läänemere ja Eesti

mereala seisundi ajakohastatud hindamine annab ülevaate kliimamuutuste mõjust mere

erinevatele ökosüsteemi komponentidele. Aasta lõpus valmis vahearuanne, millega esitati

tunnuste seisundihinnangud, mereala seisundi sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, uuendatud

sihtide ettepanek ja indikaatorite kirjeldused.

4) 2020. aastal alanud meetmes „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes

omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord“ rahastati I taotlusvoorus kümmet

projekti summas 1 368 852,07eurot. 2023. aasta lõpu seisuga oli 10st projektist lõpetatud 9.

II taotlusvoorus rahastati 30 projekti summas 1 387 176,63 eurot ja kõik projektid on lõpetatud.

Kolmandas taotlusvoorus on rahastatud neli projekti summas 36 585,60 eurot, aasta lõpu

seisuga oli kolm taotlust veel hindamisel. Summaarselt on projektide väljamakse 2023. aastal

891 459,74 eurot.

5) Eesti Keskkonnauuringute Keskus jätkas tegevusi, mis panustasid KHG-de ja

välisõhusaasteainete aruandluse arendamisse, KHG heitkoguseid vähendavate poliitikate ja

meetmete ning KHG heitkoguste riiklike prognooside aruande koostamisse ja KHG inventuuri

aruande koostamisse.

6) Alates 2019. aastast rahastatud KOHAK programmist viidi 2023. aastal ellu KeMis tegevusi

kogusummas 123 774 eurot. Samuti jätkus olulist majanduslikku ja ökoloogilist kahju

põhjustavate metsapatogeenide leviku analüüsimine ning kahjustuste modelleerimine. Jätkati

uuringuga kalapüügivõimaluste muutmise mõjudest kalandussektorile. Keskkonnaamet

jätkas töid haruldaste ja ohustatud liikide väljaselgitamiseks, kaitsemeetmete

väljatöötamiseks ja nende kaitse korraldamiseks ning elupaikade inventeerimiseks.

7) Seoses KLIMi valdkondade muutmisega lisandusid pilootprojektide meetmesse varem

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendatavad tegevused. Eesti-Läti

meretuulepargi (ELWIND) eelarendamise projekti raames esitati TTJA-le hoonestusloa taotlus

ja valmistati ette vajalikud KMH protsessi hanked. Projekti “Geotermaalenergia rakenduste

majandusliku mõju hindamine Põhja-Eestis ning esimeste geotermaalenergia pilootjaamade

ehitamine (GEOENEST)“ raames jätkati aluskorra soojusvoo modelleerimist, uuriti mere

soojusenergia kasutamise võimalikkust Eestis ja alustati geotermaalenergia katsejaamade

rajamisega Tiskres, Roosna-Allikul ja Arbaveres.

8) Avatud taotlusvoorude alusel rahastatakse üht projekti meetmes rohevesiniku

kasutuselevõtt ühistranspordis kogusummas 4 999 359,82 eurot ja üht projekti elektribusside

transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise meetmes kogusummas 3 203 146,87 eurot .

Arenguriikides kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele kaasa aitava

meetme „Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse“ raames on toimunud viis taotlusvooru.

I voorust rahastati 4 projekti kogusummas 576 991,26 eurot, II voorust 5 projekti kogusummas

730 940,03 eurot, III voorust 9 projekti kogusummas 1 384 039,40 eurot, IV voorust 5 projekti

kogusummas 962 295,23 eurot ning V voorust 5 projekti kogusummas 616 249,02 eurot.

Väljamakseid on meetmele tehtud summaarselt 3 054 620,63 eurot. Lisaks on rahvusvahelise

koostöö raames toetatud arenguriike sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi

koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise

kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel. 2023. aastal toetati

rahvusvahelise koostöö raames Eesti paviljoni COP28-l 40 000 euroga.

25

• Üleujutusriskide maandamise meetme raames viidi ellu järgmised tegevused:

Meetme raames on korraldatud kolm avatud taotlusvooru. Kahes avatud taotlusvoorus

rahastamaks ehituslikke tegevusi üleujutuste ennetamiseks on rahastud kokku üheksa

projekti. 2023. aastal tehti rahastusotsus kolmele projektile summas 930 374,93 eurot ja

väljamakseid tehti 989 644,05 eurot. Summaarselt on meetme väljamakse 3 743 288,33 eurot.

Aasta lõpu seisuga on meetmes 4 käimasolevat projekti.

2023. aastal tehti esimene osamakse SF LIFE LATESTadapt projektile, mille eesmärk on välja

töötada looduspõhiste ja nutikate lahenduste näidisportfoolio linnade kliimataluvuse

parandamiseks Eestis ja Lätis.

Koostöös Riigikantseleiga koostati kliimaseaduse väljatöötamise protsessiplaan.

Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse majasisene koostamisega alustati juunikuus, kutsuti

kokku kliimanõukogu, mille ülesanne on kliimaseaduse eelnõu väljatöötamisel ja

kliimaeesmärkide poole püüdlemise osas kliimaseaduse juhtrühma nõustamine. Toimus kaks

kliimanõukogu ja mitmeid valdkondlike töörühmade kohtumisi.

Lõppes üleujutuste ja veetaseme kaugseire teenuse väljaarendamine ning teenus on avatud

kasutamiseks. Lisaks keskkonnahoiu valdkonnale rahastati KHG LHÜ kauplemissüsteemi

tuludest meetmeid ka energeetika valdkonnas erinevate ministrite haldusalas. Nii näiteks

rahastati vastavalt riigieelarvestrateegiale meedet alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu

suurendamine transpordis (biogaas), keskkonnasõbralike transpordivahendite

kasutuselevõttu ja majandus- ja taristuministri haldusalas energiasäästu meetmed

korterelamustes ning riigihalduse ministri haldusalas meedet energiatõhususe ja

taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes.

2021. aastal algas KHG LHÜ-de kauplemisperiood 2021-2030, mille enampakkumistulu

kasutus on kavandatud pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana.

Rahastatavate tegevuste ja meetmete vahendite jaotus kavandatakse kooskõlas

atmosfääriõhu kaitse seadusega riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves. KLIM-i poolt

elluviidavad meetmed on rahvusvahelise kliimapoliitikaalase koostöö arendamine,

rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide

koordineerimine ja arendamine ning vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamine.

Seoses KLIMi valdkondade muutmisega lisandusid KLIMi elluviidavate meetme hulka kestlik

ühistransport: Rail Balticu rajamise toetamine ja energiahinna tõusu leevendamine

vähemkindlustatud leibkondadele (2022- 2023 alameede).

KLIM-i elluviidavate meetmete raames suunati 682 000 eurot KHG heite ja kliimapoliitika alase

riikliku aruandluskohustuse täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika alase

aruandluse metoodikate uuendamiseks või täpsustamiseks. Avanes toetus nullheidetega

sõidukite soetamiseks eelarvega 8 695 000 eurot. 2023. aastal soetati 603 autot ja 161

kastiratast. Rahvusvahelise kliimapoliitikaalase koostöö arendamise raames jätkatakse

avatud voorude korraldamist ning abi andmist sihtriigi pöördumise, teise doonorriigi

koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu rahvusvahelise

kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel.

Teiste ministrite haldusalas alustati kõikide uute meetmete elluviimisega.

Alates 2014. aastast toimuvad lisaks nn tava-enampakkumistele lennunduse LHÜde

enampakkumised, mille tulusid kasutatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3d ja

atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud eesmärkidel. Lennunduse enampakkumise

26

vahendite kasutamise eest vastutab KLIM. 2023. aastal jätkus rohetehnoloogia iduettevõtluse

arendamise ja koolide kliima väikeprojektide elluviimine.

Alates 2024. aastat tuleb vastavalt muudatustega direktiivis 2003/87/EÜ suunata 100%

enampakkumistulust kliima-energiaeesmärkidele. Muutunud direktiiviga seoses lepiti RES

2024-2027 protsessis kokku 19 uues meetmes, millest 14 elluviimise eest vastutab KLIM.

Meede 2. Ringmajanduse korraldamine

Tegevus 2.1. Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• 2023. aastal lõppes kaks ja pool aastat kestnud Norra EMP programm (ca 1 mln eurot)

ringmajanduse edendamiseks suunatud tegevuste elluviimiseks, mida rakendas

Keskkonnaagentuur. Programmi raames on kavandatud ja läbiviidud järgnevad tegevused:

KOVide ringmajanduse suutlikkuse kaardistamine ja ettepanekud omavalitsustele (igale

KOVle on koostatud ringmajanduse teekaart); ametnikele, sh keskkonnaspetsialistidele

suunatud koolitusprogrammi loomine ja nende koolitamine; ringmajanduse konverentsid

ja uuringud ning keskkonnahoidlike riigihangete edendamine; õpetajatele mõeldud

ringmajanduse koolitusprogrammi koostamine ja infopäevad ning koolinoortele

korraldatav võistlus; avaliku sektori töötajate õppereisid Eestis kui ka projekti partnerriiki

Norrasse teadmiste ja kogemuste vahetamise eesmärgil; teadlikkuse tõstmist toetavate

elektrooniliste materjalide ja videoklippide loomine, teavituskampaaniad ning kodulehe

ajakohastamine infoga ning eeldefineeritud projekti tegevusi tutvustav infokajastus

meedias. Kokku viidi projektis läbi üle 40 erineva profiili ja mahuga tegevust. Projekti

raames koondati muuhulgas ka avaliku sektori ringmajanduse tegevused ühtsesse

veebirakendusse.

• Lisaks valmisid 2023. aastal EMP programmist kolme omavalitsuse, Tallinna, Tartu ja Rae

ringmajanduse pilootprojektid. Ressursitõhususe valdkonnas on 2014-2020 perioodi

meetmest saanud toetust 154 tööstusettevõtte 178 projekti toetuse mahuga 67 mln eurot.

2022. aastal avati RRF-ist ressursitõhususe meede, kust 2023. aasta lõpu seisuga oli

toetust saanud 29 projekti kogumahuga 19,8 mln eurot. 2024. aasta esimeses pooles avati

ka väiksemahuline lisavoor. Täiendavalt käib 2021-2027 EL vahendite planeerimine, sh

toetuse andmise tingimuste koostamine, ning lähiaastatel on plaanis suunata

ringmajandusse 111 mln eurot. Ressursiauditite ja ressursiinvesteeringute toetusmeede

on esimene, mis ringmajanduse valdkonnas valminud ja kus on 2024 aasta esimeses

pooles avatud ka esimesed taotlusvoorud.

• 2023. aastal deklareeriti maavarade kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, välisõhu ja vee

saastamise, vee erikasutusõiguse tasu ning tuuleenergiast elektrienergiast elektrienergia

tootmise tasu kokku 101 mln eurot, mis on ligi 47 mln eurot vähem kui aastal 2022. aastal.

2023. aastal deklareeritud keskkonnatasude hulgas on 53 mln eurot maavarade

kaevandamisõiguse tasu, 14 mln vee erikasutusõiguse tasu, 23 mln eurot jäätmete

kõrvaldamise saastetasu, 6 mln välisõhu saastetasu, 4 mln eurot veesaastetasu ning

0,048 mln tuuleenergiast elektrienergia tasu. Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus

2023. aastal kokku 10 mln eurot maavara kaevandamisõiguse ressursitasu, 4 mln eurot

vee erikasutusõiguse tasu ja 0,048 mln eurot tuuleenergiast elektrienergia tasu.

27

• Alates 01.07.2023 maksavad tuuleelektrijaama valdajad keskkonnahäiringu hüvitamise

tasuna tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise

tasu laekus Lüganuse valda, Viru-Nigula valda, Saarde valda ja Põhja-Pärnumaa valda.

• 2023. a muudeti keskkonnatasude seadust ja selle tulemusena tõusevad alates

01.07.2024 välisõhu, vee saastetasumäärad ning ohtlikute ja põlevkivi jäätmete

kõrvaldamise tasumäärad (seni kehtivad tasumäärad alates 01.01.2015) järk-järgult kuni

aastani 2027 ning kehtestati uue tasuna raadamisõiguse tasu.

• 2023. a sügisel Alustati koostööd Coop’i ja Rimi jaekaubanduskettidega ja viidi läbi

kampaania „Euroopa Liidu ökomärgisega tooted on kasulikud sulle ja paremad loodusele!“,

mida partnerasutused levitasid oma poodides üle Eesti. Lisaks avaldasid ettevõtted oma

kliendilehtedes ökomärgise ja ökomärgisega toodetega seonduvat informatsiooni ning

raadiojaamas Retro FM olid lapsesuu reklaamklipid propageerimaks ökomärgisega

toodete kasutamist.

• Oktoobris toimus ökomärgist tutvustav kampaaniakuu, mille ülesehitus põhines

muuhulgas Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustel, mis rõhutas vajadust

luua interaktiivseid lahendusi teadlikkuse tõstmiseks. Selleks loodi Facebooki juturobot ja

kutsuti inimesi osalema GPS-kunsti väljakutses ning avalikustati ELi ökomärgist omava

jalanõutootjaga KAVAT blogipostitus. Kokku osales juturoboti mängus 1984 inimest ja

sotsiaalmeedia postitustega jõuti kampaaniakuul 29 000 unikaalse kontaktini.

• 2023. aastal menetles Keskkonnaagentuur Euroopa Liidu ökomärgise taotlusi, mis hõlmas

kokku 224 toodet.

• Avaliku sektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele moodustavad suure osa

Euroopa tarbimisest 14,55% ELi SKP-st (2023. a) ja Eesti SKP-st 12-15%. 2023. aastal viidi

läbi 8896 riigihanget, millest 845 (9,5% ) olid keskkonnahoidlikud riigihanked. Endiselt on

riigihangete aluseks madalaim hind ~82% hangetest, kuid riigihangete registri väljavõttest

lähtuvalt on keskkonnahoidlike riigihangete trend on olnud jätkuvalt kasvav. Keskmine

pakkujate arv hangetele oli 4,03 ja keskkonnahoidlike hangete pakkujate arv hangetele

suurem oli suurem kui madalaima hinna alusel hangitud asjadele, teenustele ja

ehitustöödele - 4,73.

o Vaidlustatud hankeid oli kokku 136 tk, millest keskkonnahoidlike hangete (KH)

vaidlustusi 28tk, kuid 28 vaidlustuse puhul ei saa eeldada, et aluseks oli keskkonnahoidlik kriteerium, tegemist võis olla ka muu sisulise puudusega.

o Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise määrus

allkirjastati keskkonnaministri poolt 16.02.2023. Keskkonnaministri määrus nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ jõustus 24.02.2023.

o Keskkonnaministri määrus nr 35 ja nr 6 kohustuslikud kategooriad on soodustanud

keskkonnahoidlikku hankimist, sh juhiste loomine ja koolitused nii hankijatele ja pakkujatele.

28

Joonis 3. Keskkonnahoidlike riigihangete KHRH statistika (väljavõte Riigihangete registrist 03.01.2024).

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Eesti seadusandluses ei ole ringmajanduse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud,

puudulik teave ning nõuded tekitavad segadust ning ettevõtted kardavad seaduse vastu

eksida.

• KOVide teadlikkus ringmajanduse võimalustest vajab tõstmist. Kohalike omavalitsuste roll

teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate,

tarbijate) harimisel.

• Probleemiks on ka ettevõtete vähene teadlikkus ja madal huvi tootmises tekkinud jääkide

ning kõrvalsaaduste ringlusse suunamise osas.

• Vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasumäärad on kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määrusega kuni 2025. aasta lõpuni. Nimetatud tasumäärad tuleb üle

vaadata aastaks 2026+. Ressursikasutus tuleks õiglaselt hinnastada, samal ajal säilitama

ettevõtete konkurentsivõime.

Tegevus 2.2. Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• 2023. a töötati välja õigusaktide muudatused, et kiirendada meretuuleparkide

loamenetluse protsesse (nn TAK eelnõu). Sealhulgas koostati keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muudatusettepanekud, mille eesmärk on

tõhustada keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlust tervikuna kõikide projektide jaoks

(nt ühildatakse KMH programmi/aruande kohta seisukoha küsimise ning avalikustamise

etapid; kaotatakse aruande kooskõlastamise etapp). Samuti osaleti nn eraldiseisva Natura

hindamise eelnõu väljatöötamises (looduskaitseseaduse ja KeHJS muudatused).

29

• 2023. a jõustus KeHJS-es maismaa tuulepargi KMH erisus, et võimaldada neile kiiremat

KMH menetlust. Samuti leevendati KeHJS-es teatud KMH juhtekspertide litsentsi

taotlemise/pikendamise nõudeid (võimaldamaks KMH juhtekspertide arvu tõusu).

• 2023. a jätkusid paljude suurprojektide ning riigi ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringute

menetlused (KSH-d/KMH-d). Riiklike strateegiliste planeerimisdokumentide vaates

tunnistati nõuetele vastavaks mitme Kliimaministeeriumi dokumendi KSH aruanded: Eesti

merestrateegia meetmekava 2023, Keskkonnavaldkonna arengukava 2030, Riigi

jäätmekava 2023-2028.

• Probleemiks on jätkuvalt KMH/KSH menetluste suur hulk ning nende menetlemise töö- ja

ajamahukus. Olulisel määral suurenes naaberriikide saadetud piiriüleste KMH/KSH

teadete hulk (2023. a laekus koguni 16 teadet; lisaks ka Eesti poolt naaberriikidele

saadetavad teated).

• 2023. a esitati Kliimaministeeriumile viis KMH juhteksperdi litsentsi taotlust (2023. a anti

välja kaks uut litsentsi).

• Keskkonnaameti keskkonnamõjude hindamise (KMH) toimingud on üldmahus näidanud

arvestatavat kasvu. Kui KMH algatamise üle otsustamisi oli 171 (võrreldes 2022. aastaga

muutus –17%), siis seisukohti planeeringutele anti 426 (+23%), projekteerimistingimustele

818 (+27%) ja teiste asutuste menetlustele KMH algatamise osas 371 (+14%). 2023. aastal

tunnistas amet vastavaks 10 KMH programmi ja 15 KMH aruannet (+15%).

• Keskkonnavastutuse juhtumeid oli 2023. aastal 10 (-10%).

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Väljakutseks on muuta KMH/KSH menetlused kiiremaks ja vähem halduskoormavaks,

samas kvaliteedi osas kompromisse mitte tehes. Selleks on algatatud haldusalas projekt

KMH protsessi disainiks ja digitaliseerimiseks. Samuti on väljakutseks KMH/KSH

juhtekspertide ja ka erialaekspertide vähesus olukorras, kus viimastel aastatel on

suurenenud mõju hindamiste hulk eelkõige seoses tuuleparkide projektide arendamisega.

Tegevus 2.3 Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• Rohelise kokkuleppega seati eesmärk vaadata läbi suurte tööstuskäitiste põhjustatud

saastega seotud ELi meetmed, sh tööstusheite direktiiv, et vaadata õigusaktide

valdkondlikku ulatust ja võimalust need viia täielikult kooskõlla kliima-, energia- ja

ringmajanduspoliitikaga, samal ajal tagades tööstussektorite rolli säilimine ELi keskkonna

parandamisel. 2023. a lõpus jõuti tööstusheite direktiivi muutmise kolmepoolsetel

läbirääkimistel kokkuleppele, et direktiivi lisatakse uued tegevusalad ning täiendatakse loa

nõudeid keskkonnatoime tasemetega, et tagada efektiivsem ressursside kasutus ning

ringlussevõtt. Olulisemaks direktiivi muudatuseks loetakse uute rangemate karistus- ning

hüvitusnormide rakendamist. Direktiivi ametlikul vastu võtmisel 2024. aasta esimeses

pooles järgneb Eestis tööstusheite seaduse terviklik ülevaatamine.

• Valdkonna suurimateks ülesanneteks on tagada parima võimaliku tehnoloogia (PVT) kiire

kasutuselevõtt kompleksloaga ettevõtetes, sh Eesti jaoks unikaalses põlevkivisektoris.

2021. a alustati põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnoloogia (PVT) alusuuringuga,

mille eesmärgiks oli tuvastada põlevkiviõli tootmise PVT areng. 2022. a valmis uuringu

30

lõpparuanne, milles vaadati üle Eestis seni kehtestatud põlevkiviõli tootmise PVT-

järeldused ning ajakohastati taustaandmeid, analüüsiti tulemusi ning tehti ettepanekud

muuta või täiendada PVT-d. 2023. a alustati põlevkiviõli tootmise PVT-järelduste

kaasajastamisega. Oktoobri lõpus toimus esimene põlevkiviõli tootmise PVT nõuete

ajakohastamise töörühma koosolek, millele eelnesid ja järgnesid erinevad arutelud. PVT-

järeldused jagati kolmeks osaks ning töö nendega jätkub 2024. aastal.

• Juba 2022. a alanud projekti „Välisõhu andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine“.

tegevused jätkusid ka 2023. Projekti raames analüüsitakse kaugkütteettevõtete ning

nende põletusseadmetes sooja- ja/või elektritootmiseks kasutatavate kütuste andmetega

seotud aruandluskohustusi, mis võimaldaks minna üle andmepõhisele aruandlusele.

2023. a teises pooles valmistati ette ja viidi Riigi Tugiteenuste Keskuse abil läbi riigihange

ärianalüüsi tellimiseks.

• Keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamise protsess jätkus 2023. a. Bürokraatia

vähendamiseks koguti ka 2023. a ettepanekuid, et koostada teine eelnõu kiiremate

muudatuste tegemiseks. Eelnõu 2023. a ei valminud, kuid 2024. a koostamine jätkub,

eesmärgiga vähendada keskkonnakaitselubade valdkonnas halduskoormust 25%.

• 2023. a toimus keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) täiendamine mitmete

funktsionaalsustega. KOTKASes realiseeriti tuulepargi teatise esitamine ja sellega koos

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklareerimise funktsionaalsus. Veel arendati

valmis kiirgustegevus registreeringu funktsionaalsus, et oluliselt vähendada väga väikese

ohuga kiirgustegevuste puhul klientide halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust,

asendades kiirgustegevusloa taotlemise nõude registreeringu kohustusega.

Kiirgustegevuste registreeringu funktsionaalsus avatakse KOTKAS-es 2024. a teises

pooles, mil on kavandatud jõustuma rakendamiseks vajalik kiirgusseadus. Aasta lõpus

realiseeriti ka biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise

auditi aruande esitamise võimalus. Funktsionaalsuste lisandumisega seonduvalt

ajakohastatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärust 2024. a. II kvartalis.

Jätkuarenduste raames täiustati ka mitmeid funktsionaalsusi kasutajamugavuse

parandamiseks ning aasta lõpus valmis UX/UI arendus, mis läheb live’i 2024. a I kvartali

lõpus.

• Keskkonnakaitselubade teenustega seotud riigilõivude määrad viidi kooskõlla

riigilõivuseaduse §-s 4 sätestatud kulupõhimõttega - riigilõivumäär kehtestati lähtuvalt

toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Ajakohastamine põhines Keskkonnaameti

2021. ja 2022. a keskkonnakaitselubade andmise ja haldamisega kaasnevate teenuste

kulude analüüsil ehk kulumudeli alusel. Viimasel korral, s.o 01.07.2020 ajakohastati

keskkonnakaitselubade riigilõive 2018. a otsestest kuludest lähtuvalt. Riigilõivuseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (298 SE) võeti vastu

06.12.2023 ning muudatused jõustuvad 01.07.2024. (VVTP)

• Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila järelhooldus ja -seire ning

nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine on toimunud planeeritult. Kukruse

aherainepuistangu järelseire on teostatud. Pooleli on Kohtla-Järve poolkoksiprügilaga

seotud ning riigile kuuluvate Keemia vkt 1t (katastritunnus 32215:001:0063), Keemia vkt

2t (katastritunnus 32215:001:0064), Keemia vkt 3t (katastritunnus 32215:001:0065),

Keemia vkt 4t (katastritunnus 32215:001:0066) ja Keemia vkt 5t (katastritunnus

32215:001:0067) kinnistute võõrandamise protsess Viru Keemia Grupp AS-le (VKG). Juhul

kui kinnistud saavad VKG-le võõrandatud, siis lähevad VKG-le üle ka üle poolkoksiprügilaga

seotud kohustused (järelseire ja -hooldus ning nõrgvee ja saastatud sademevee

käitlemine).

31

• Kemikaalipoliitika kujundamisel oli 2023. a ministeeriumi eesmärk tagada riigisiseselt

tõhus ja süsteemselt toimiv koostöö ja töökorraldus kemikaalivaldkonnas. Valdkonna

töökorralduse ja kitsaskohtade kaardistamiseks ning nende parandamise võimaluste

leidmiseks valmis 2023. a aprillis uuring „Kemikaalivaldkonna töö tõhusama korraldamise

kontseptsiooni väljatöötamine ning analüüs ja ettepanekud pädevuste ja seonduvate

tegevuste optimaalsemaks jaotuseks“.

• Ohutut materjaliringlust soodustava tootearenduse ja probleemsete ainete kasutamise

vähendamise toetamiseks toimus 2023. a EL struktuurivahendite ringmajanduse

meetmete raames toetuse väljatöötamine. Ohutu materjaliringluse toetusmeetme

väljatöötamise raames valmis kemikaaliauditi metoodika eelnõu. Ohutu materjaliringluse

meetme kujundamine jätkub 2024. a.

• Püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud valdkonnas tegeleti Stockholmi

konventsiooni riikliku rakenduskava uuendamise ettevalmistamisega. Selle raames tehti

koostööd Eesti Maaülikooliga magistriõppe üliõpilase lõputöö juhendamisel, mis

keskendus teemadele, mis annavad osalise sisendi rakenduskava uuendamisele. Riikliku

rakenduskava uuendamise tegevused jätkuvad 2024. a. Lisaks tegeleti püsivate

orgaaniliste saasteainete EL määruse rakendamisega, mis hõlmab koostööd paljude

erinevate tegevusvaldkondadega (näiteks tulekustutusvahtude asendamine), need

tegevused jätkuvad samuti 2024. a.

• Kõige suurema keskkonnamõjuga on tööstusheite direktiivi reguleerimisalasse määratud

ettevõtted. Sellistele ettevõtete hulka kuuluvad nii tööstus kui põllumajandusettevõtted,

millel oli kokku 247 kompleksluba (reguleerivad nii vee, õhu kui jäätmetega seonduvat).

2023. aastal muudeti või anti välja selliseid lube 117 (+95%).

Tabel 2. Korralised kontrollid teostati vastavalt tööplaanidele:

Planeeritud

kontrollide arv

Läbi viidud kontrollide arv

Vastas nõuetele

Järel- kontroll

Puudused väheolulised

Väärteo- menetlus

Haldus- menetlus

Kokku 112 112 61 41 9 13 7

• Väärteomenetlusi seoses THS käitistega (ka korraliste kontrollide välised) alustati kokku

13 (2020 – 11; 2021 – 12; 2022 - 22). Haldusmenetlusi seoses THS käitistega alustati

kokku 7 (2020 – 7, 2021 – 3; 2022 - 11), kõik seoses farmidega. Kemikaalide valdkonnas

tehti kemikaalide alaseid tootjate ja importijate kontrolle 6.

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Kuigi eesmärk on vähendada keskkonnakaitselubadega seotud halduskoormust, võib see

teatud juhtudel tähendada, et koormus nihkub lihtsalt ühelt osapoolt teisele, mitte ei vähene tervikuna, sh võib suurendada riigi töökoormust.

• Muudatuste elluviimise protsess võib olla keeruline ja aeglane, kuna on vaja kooskõlastada mitmete osapooltega ja tagada, et kõik ettepanekud on hästi läbi mõeldud ja põhjendatud.

• Keskkonnaameti ressursside puudus (nii inim- kui finantsressursside osas), mis võib

raskendada muudatuste elluviimist, sh KOTKAS funktsionaalsuste vajalikud arendused.

32

Tegevus 2.4. Jäätmemajanduse korraldamine Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• Ette on valmistatud 2021. aastal Maailmapanga poolt valminud uuringu põhjal jäätme-

, pakendi- jt seaduste muutmise eelnõu VTK. (VVTP)

• 31.12.2023 hakkas kehtima biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise kohustus, kuid

mitmed KOVid alustasid nimetatud kohustuse täitmisega juba varem uuendades

jäätmehoolduseeskirjad ning viies läbi teavitus- ja järelevalvetegevusi.

Jäätmehoolduseeskirjade uuendamise raames on mitmed KOVid vaadanud laiemalt

üle ka KOJV nõuded ning viinud läbi hanked, mis võimaldavad KOVdes rohkem jäätmeid

liigiti kohtkoguda.

• 2023. aastal valmis ja kinnitati riigi jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument „Riigi jäätmekava 2023-2028“. (VVTP)

• Liigiti kogutavate jäätmete osakaalu suurendamisse panustavad jäätmereformi ja

jäätmekava tegevused, mida viiakse ellu ja võimendatakse struktuurivahendite abil, sh

ühtlustatakse (mudeldatakse) jäätmete liigiti kogumise nõudeid üle Eesti ning

toetatakse jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri arendamist.

• 2023. aastal jõustus jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seadus, millega

võeti Eesti õigusesse üle nn ühekordse plasti direktiiv. Esimesed muudatused jõustusid

alates 01.05.2023.

• Välja on töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava.

• Jätkati jäätmete valdkonna digitaliseerimise projektiga (reaalajamajanduse projekt),

mis viiakse ellu Kliimaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete reaalaega toomine

tõstmaks jäätmevaldkonna andmete usaldusväärsust ja vähendamaks ettevõtjate

halduskoormust. Tulenevalt 2022. aastal algatatud jäätmereformist on kavas minna

reaalajamajandusel põhinevad aruandlusteenuse peale alates 01.01.2026.a.

• 2023. aastal valmis prototüüp jäätmete liigiti kogumise mudeli arendamiseks

kohalikele omavalitsustele. Mudeli arendus jätkub 2024. aastal.

• KeA andis välja või muutis 155 jäätmeluba (+1%) ja 344 jäätmekäitleja registreeringut (-20%). Kuna võimekused jäätmeid regiooniti käidelda on erinevad, siis lubatakse kontrollitud kujul jäätmete välja- ja sissevedu. Selleks anti 2023. aastal välja 95 jäätmete piiriülest veoluba (+19%). Sadamate jäätmekavu kooskõlastati 32 ja kaevandamisjäätmete kavu 7.

• Tehtud ehitus- ja lammutusjäätmete kontrollidest vastas nõuetele 56%. Väheolulised puudused olid 22%-l kontrollitutest, järelkontrolli vajadus on 17%-l kontrollitutest, väärteo- ja haldusmenetlus alustati 11% kontrollitute suhtes. Reidide raames kontrolliti 13 ehituslammutus jäätmete käitleja laoplatsi.

• Lisaks oli järelevalve tööplaani planeeritud 40 objekti kontroll, kus oli alust arvata, et jäätmeid on laos hoitud üle kolme aasta. Kontrolle tehti 25. Nõuetele vastas 40% ettevõtetest. Väheolulised puudused olid 7-s romulas (28% kontrollitutest), järelkontrolli vajadus on 7 ettevõttes (28%), väärteomenetlus alustati 1 ettevõtte suhtes (4%).

• Kontrollitud on kõiki nelja pakendi taaskasutusorganisatsiooni. Organisatsioonid on täitnud aruandekohustuse ning PakS tulenevad ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvud. Puudused on endiselt tagatisrahata pakendijäätmete kogumisvõrgustiku osas ning koostöös mõnede KOV-ga. Nii TKO-d kui KOV-d on äraootaval seisukohal seoses jäätmereformiga, mille kohaselt minnakse eelkõige üle pakendijäätmete kohtkogumisele, avaliku konteinerpargi tulevik on jäätmereformi käigus selgitamisel.

33

• Kontrollitud on kõiki tootjavastutusorganisatsioone. Probleem on endiselt patareijäätmete kogumismääraga (riigi kogumismäär peab olema vähemalt 45% - 2022. aastal EES-Ringlusel 24,4% ja Elektroonikaromul 23,3%) ja elektroonikaromude kogumismääraga (riigi kogumismäär peab olema vähemalt 69% - 2022. aastal EES- Ringluse kogumismäär 19,2 % ja Elektroonikaromul 17,3 %). Riiklikult oleme suutnud täita elektroonikaromude kogumismäära, kuid mitte patarei ja akujäätmete kogumismäära.

• Kontrolliti kohapeal või registriandmete põhjal 16 organisatsioonidele teenust pakkuvat jäätmete käitlejat. Eraldi olid fookuses plastijäätmete käitlejad. Organisatsioonide lepingupartneritega saab rahul olla, kuna kõik jäätmekäitlejad on taganud vajalikus mahus jäätmete käitlemise ega ole seadnud ohtu ringlussevõtu ja taaskasutuse sihtarvude täitmist. Enam levinud vigadest tuvastati taaskasutustõendite ja riikidevahelise jäätmeveo dokumentide esitamata jätmine KOTKAS või PAKIS infosüsteem või nende puudulik täitmine.

• 155-st kontrollis olnud pakendiettevõtjast, kes ei täitnud 2023. aastal aruandluse kohustust alustati 10 isiku suhtes haldusmenetlus ning koostati 6 ettekirjutust. Kontrollis olnud 85 probleemtoodete tootjast, kes olid jätnud 2022. aasta kohta PROTO-sse aruande esitamata, alustati 7 haldusmenetlust ja koostati 3 ettekirjutust.

• 2023. aastal teostati 28 illegaalsete probleemtoodete (autolammutus/elektroonika) lammutamise valdkonna kontrolli. Alustati 8 väärteomenetlust ja 1 haldusmenetlus.

Kontrollide arv VTM HM

2021 22 6 0

2022 30 9 3

2023 28 8 1

• 2023. aastal oli prügilate osas Keskkonnaameti fookuses ladestavate jäätmete biomassi osakaal. Selleks täpsustati hindamismetoodikaid, tehti täiendavaid mõõtmisi ja muudeti keskkonnalube.

• 2023. aastal kontrolliti kohalikke omavalitsusi, et kaardistada jäätmete (põhirõhk biojäätmetel) liigiti kogumise toimimise hetkeseis ning vajadusel suunata KOV-e puudusi likvideerima.

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Jäätmete liigiti kogumine ei ole elanike jaoks piisavalt mugav. • Inimeste madal teadlikkus ja vähene motivatsioon jäätmete liigiti kogumise osas. • Suurenenud jäätmeteke ja madal olmejäätmete liigiti kogumine.

• Vähene jäätmete ringlusse võtmine, lisaks vähene kehtestatud jäätmete lakkamise kriteeriumide rakendamine.

• Jäätmete energiakasutus ja ladestamine on odavam kui ringlussevõtt. • Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu täitmise

osas kindla vastutuse puudumine. • Jäätmevaldkonna taristu arendamine toimub projektipõhiselt, puudub terviklik vaade.

• Reaalajas või selle lähedaste jäätmekäitluse andmete puudumine, st andmed ei ole piisavalt ajakohased.

• Valdkonna üheks väljakutseks on leida kogukondade toetav suhtumine ja saavutada omavalitsuste teadlik (planeerimis)tegevus ringmajanduse arendustele, mida kohati käsitletakse lihtsalt soovimatu jäätmekäitlusena oma võimalike negatiivsete mõjudega (lõhnahäiringut, naaberkinnistuste prahistamine).

34

• Kliimaministeeriumi vastutusalas on riigi kohustused seoses ohtlike jäätmete käitluse korraldamisega. Riigi omandisse kuuluv Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus on Eestis ainus ohtlike jäätmete prügila. Prügila täitub 2024. aasta jooksul ning samuti lõppeb 2024. aasta lõpus hetkel kehtiv operaatorileping. Kliimaministeerium on otsustanud keskuse määrata riigi äriühingu valdusesse, kes võtaks üle kogu keskuse töö korraldamise. Keskuse töö jätkumiseks on tarvis riigieelarvest rahalisi vahendeid, mille abil suurendada keskuses ohtlike jäätmete ladestusvõimekust ning korraldada täitunud alade korrastamine. Prognoositavad kulud on aasta aastalt kasvanud, kuid täiendavaid vahendeid Kliimaministeeriumile eraldatud ei ole.

Tegevus 2.5. Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• Hüljatud, korrastamata kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine sh kahjude hüvitamise regulatsiooni koostamine ning põlevkivi altkaevandatud alade varingute likvideerimine.

• Kaevandatud alade korrastamiseks ja elukeskkonna taastamiseks kehtestati 2023. a toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevuse „Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine“ ja „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine“ elluviimiseks. Projekti eelarve on 714 tuhat eurot, mille raames on kavas Ida-Virumaal paiknevate karjääride, kaevandusalade ja varinguaukude korrastamine ja taastamine.

• Kehtestati 2023. a perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse alusel toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks. Projekti kogueelarve on 764 tuhat eurot, mille raames on kavandatud vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt.

• 2023. a valmis "Uuring Ubja põlevkivi kaevanduskäikude püsivuse ja maapinna stabiilsuse hindamiseks" lõpparuanne (töö teostaja EKUK), milles analüüsiti Lääne- Virumaal paikneva vana põlevkivikaevanduse ala stabiilsust ja selle taastamise võimalusi, tuvastati mitmeid ohtlikke varinguauke ja ebastabiilseid alasid.

• 2023. a valmistati ette keskkonnatasude seaduse muudatus, mis jõustub 2024. a juulis, mille kohaselt eraldatakse KIK keskkonnaprogrammi Ida-Virumaa KOVidele 0,35 € iga ladestatud põlevkivijäätmete tonni pealt, mis aitab põlevkivitööstusest mõjutatud piirkonnas ellu viia Ida-Virumaa eripärasid arvestavaid projekte.

• 2023. a valmis „Riigi jäätmekava 2023-2028“, milles on kajastatud põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisejäätmete osa ja valdkonna eesmärgid ning tegevused.

• Ajavahemikus 01.01.2016 – 31.12.2023 jätkati RMK teostatava projektiga nr 2014-2020.7.02.16-0003 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“. Seire pindala kattub taastatud veerežiimiga jääksoode pindalaga. 2023. aastal lisandus eelnevalt korrastatud pinnale 1302 ha, mis on 19,32% kogu pindalast ja mille veerežiim leidis projektis taastamist. Projekti tegevuste tulemusena toimub maapiirkondades asuvate kuivendatud, ammendatud ja mahajäetud turbaalade looduslike elupaikade taastamine, mis aitab kaasa CO2 sidumisele tekkele nendel turbaaladel.

• Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilise planeerimise osas on eesmärgiks koostada maavarade teemaplaneeringud – kogu maakonna territooriumi hõlmava

35

pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. 2023. a jätkati Harjumaa maavarade teemaplaneeringu koostamisega, selle eesmärk on luua selgus, kus paiknevad Harjumaa maavarad ja millistel tingimustel neid uurida ja kaevandada tohib. Planeeringu menetlus toimub koostöös kohalike omavalitsuste ja sealsete elanikega. Eelmisel aastal jätkati ka Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamisega, valmisid Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneeringu lähteseisukohad ja KMH eelnõu.

• Tagamaks maapõueressursi efektiivne ja keskkonnahoidlik kasutus, andis Keskkonnaamet välja 103 keskkonnaluba (-29%). Korrastamistingimusi anti välja 31 ja korrastatuks loeti 9 ala. Uute alade perspektiivi ja väärtuse hindamiseks andis amet välja 64 üldgeoloogilise uurimistöö luba ja geoloogilise uuringu luba.

• Maapõue valdkonna plaanilisi järelevalve kontrolle tehti 2023. a kokku 97.

Turba kaevandamine

Ehitusmaavarade kaevandamine

Põlevkivi kaevandamine

Muud maapõue kaitse nõuded Üldkokkuvõte

P T % P T % P T % P T % P T %

Üldkokkuvõte 4 2 50 85 69 81 5 5 100 3 1 33 97 77 79

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Ühiskond ei ole piisavalt teadlik maapõue kasutusest, keskkonnamõjudest, potentsiaalist, nüüdisaegsetest lahendustest ega valdkonna õiguslikust reguleerimist, mis pärsib valdkonna arengut ja diskussiooni lahenduste leidmiseks. Samuti on valdkonna maine mõjutatud okupatsiooniperioodi ajaloolisest kogemustest, halbade kaevandamistehnikate kasutamisest ja suurenenud konfliktidest loa menetlustes. Vajalik on tõsta valdkonnas teadlikkust ja tagada usaldus riigi ning arendajate tegevuste suhtes.

• Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilisel planeerimisel on peamiseks takistavaks asjaoluks rahaliste vahendite leidmine, mis on keerukas ja pikk protsess. Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks on antud rahalised vahendid kolme etapi läbiviimiseks neljast. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamiseks on antud rahalised vahendid hetkel ainult esimese etapi läbiviimiseks neljast. Vajalik on tagada kõikide koostamises olevate ja tulevikus kavandavate planeeringute rahastamine.

• Jääksoode taastamise projekti lõppemisega seoses tekivad lüngad jääksoode seiresse ja mitmed sidumise potentsiaaliga jääksood taastamata. Riik ei saa täielikku infot korrastatud jääksoode veetaseme muutusest, kasvuhoonegaaside heite suurusest ning elurikkuse kasvust, milline info on oluline rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, et töötada välja siseriiklikud kasvuhoonegaaside eriheite tegurid taastamisel ja taastatud turbaaladele. Vajalik on tagada riiklik rahastus taastatud jääksoode seireks, siseriiklike eriheite tegurite väljatöötamiseks ja tulevikus arvestada seiretulemuste andmetega riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris. Seoses kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega on oluline lisaks seirele jätkata ka mahajäetud turbaalade taastamist ja töötada selleks välja uued toetusmeetmed, kuna neil tegevustel on suur kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise potentsiaal.

• Maapõuelubade menetlemisel on suurimaks väljakutseks kaasamine, mis toimiks parimat lahendust toetavana, mitte ei tekitaks konflikte arendajate ja kogukondade vahel. Vaja on õiguslikku selgust omavalitsuste efektiivse osaluse tagamiseks maapõue menetlustes.

36

Mitmed kohtulahendid on olukorda muutnud selles vaates keerulisemaks. Teine väljakutse on seotud vaide- ja kohtumenetluste osakaalu suurenemisega maapõuemenetlustest, mis võtab ametilt täiendavat ressurssi ja muudab aina keerulisemaks pidada kinni menetlustähtaegadest. Seoses kliimaeesmärkidega võib lähiaja väljakutseks saada nende lubade ülevaatamine (eelkõige turbatootmine), millel on arvestatav mõju kasvuhoonegaaside emissioonile.

37

Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• 22.02.2023. a kinnitas keskkonnaminister oma käskkirjaga Eesti merestrateegia

uuendatud meetmekava4, mida rakendatakse aastani 2028. Seniste meetmete piisavuse ja meetmete sotsiaal-majandusliku mõju analüüsiga tuli välja, et Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamine pole 2030. aastaks võimalik. Seetõttu töötati välja 21 uut meedet (lisaks jätkuvale 12 meetmele eelmisest meetmekavast), et kiirendada hea keskkonnaseisundi saavutamist. Uue meetmekava kehtestamisega algab ka selle täitmine

algusest ehk mõõdiku Mere meetmekava täitmise määr on 2023. a 0%.

• 2023. a valmis HELCOMi koostöös Läänemere seisundi tervikhinnang HOLAS III5, kuhu panustasid oluliselt ka Eesti mereteadlased ja -spetsialistid. Kuigi Läänemere seisund

tervikuna pole kiita ja head seisundit pole saavutatud, on nt eutrofeerumise puhul märgata paranemistendentsi. Ka Eesti merealal on toitainete sisaldused avameres 2023. a veidi

vähenenud nagu ka rannaprügi kogused seirerandades. Kuna vähenenud on ka Eesti toitainete koormused maismaalt merre6, hindame, et veekaitsemeetmed on hakanud tulemusi andma ning olukord meie merealal on paranemas, kuigi hea seisundi saavutamiseks tuleb ka järgnevatel aastakümnetel oluliselt panustada nii merestrateegia

ja veekaitsemeetmete rakendamisse kui reostustõrjesse. Eesti teadlaste ja ametnike osalemine Helcomi ekspert- ja töörühmade töödes on väga oluline, et ühtlustada ja

tõhustada tegevusi Läänemere kaitseks ja tagada Helcomi Läänemere tegevuskava täitmine nii regionaalsel tasandil kui riigis. Tunnustusena meie senisele tööle valiti 2023. a Eesti esindaja (Liis Kikas KLIM merendusosakonnast) Helcom Sea-Based Pressures

töörühma juhiks.

• Rahvusvahelise koostöö poolelt merede ja ookeanide kaitseks toome esile, et 2023. a

sõlmiti ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkulepe. Kokkuleppe

ratifitseerimine Eestis toimub edaspidi, eeldatavalt 2025.a.

• 2023. a valmistati ette või ratifitseeriti mitmeid merekaitse-alaste rahvusvaheliste konventsioonide muudatusi:

o Valmistasime ette Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni

III lisa (põllumajandusest pärineva reostuse vältimine) ja VII lisa (tegevused reostusjuhtumi korral) muudatuste heakskiitmise otsuse (VV otsus need heaks

kiita 04.01.2024). o Valmistasime ette Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Merekeskkonna

Kaitse Komitee (MEPC) 16 resolutsiooni heakskiitmise Eestis (heakskiitmine ise

toimus veebruaris 2024). Resolutsioonid muudavad 1978. aasta protokolliga

muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse

vältimise konventsiooni (MARPOL) lisasid ning toetavad globaalseid, regionaalseid ja riiklikke kliimaeesmärkide ja kasvuhoonegaaside vähendamisega seotud eesmärke – et väheneks kasvuhoonegaaside heide laevandusest, mida peetakse üheks olulisemaks kasvuhoonegaaside heiteallikaks.

o Lisaks kiideti 2023. a Eestis heaks laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning

käitlemise 2004. a rahvusvahelise konventsiooni lisa neli muudatust.

4 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 5 https://helcom.fi/baltic-sea-trends/holistic-assessments/state-of-the-baltic-sea-2023/ 6 https://keskkonnaportaal.ee/et/reostuskoormused-laanemerre

38

Muudatustega täpsustati ballastvee käitlemissüsteemide heakskiitmise aluseid,

muudeti tähtaega, millal laevad peavad olema varustatud ballastvee

käitlemisesüsteemidega, ning täpsustati ballastvee käitlemise ülevaatuse ja tunnistuse andmise nõudeid.

o Eesti ühines laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli

rahvusvahelise konventsiooni lisade 1 ja 4 muudatustega, millega keelati tsübutriini kasutamine laevakere värvides.

• Eesti-sisestest tegevustest jätkus sadamate reostustõrjeplaanide kooskõlastamine, 2023. a lõpu seisuga on 82% sadamatest nõuetekohased plaanid olemas.

• Meie mereala seisundi ja kalavarude olukorra parandamiseks jätkus töö Väikse väina

tammiavade rajamise ettevalmistamisega – 2023. a valmis eskiisprojekt ja jätkub

tammiavade projekteerimine.

• Jätkus Eesti mereala uurimine: välismaistele asutustele v laevadele andis KLIM 2023. a välja 17 mereuuringuluba – valdavalt olid need seotud ICESi koordineeritud kalavarude uuringutega, HELCOMi seireprogrammi täitmisega või ka keskkonnamõju hindamiste

raames tehtavate uuringutega. Teadus-arendusprojektidest lõppesid kaks 3-aastast (2020-2023) ja ka KEM/KLIM poolt toetatud rahvusvahelist mikroplasti uuringut (projektid Andromeda, Response)7, mis viidi läbi JPI Oceans koostöö raames eesmärgiga suurendada teadmisi mikroplasti allikate kohta, arendada mikro- ja nanoplasti

analüüsimeetodeid, uurida mikroplasti osakeste jaotust ja koguseid meres ning nende mõju mereökosüsteemile ja -elustikule. Siseriiklikest tegevustest jätkusid Natura

mereelupaikade uuringud, et hinnata olukorda meie merekaitsealadel (2023. a olid fookuses Gretagrundi ja Pakri hoiualad ning Neugrundi LKA) ning kas v mil määral nad on mõjutatud inimtegevustest (nt ankrualade tegevustest, võõrliikidest jmt).

• Toetasime Eesti mereteadlaste osalemist Helcomi ekspertrühmades jm rahvusvahelises koostöös, samuti rahvusvahelise Soome lahe teaduskonverentsi „Soome lahe koostöö

tulevik: Merekeskkonna piiriülese hoidmise kese muutuste ajal“8 korraldamist Eestis.

• Keskkonnaamet annab keskkonnalubasid ja registreeringuid merel tehtavateks toiminguteks (süvendamine, tahkete ainete paigutamine, vesiviljelus, kaevandamine, sadamates puistekaupade laadimine ja laevade remont, heitvee ja sadevee merre juhtimine). Lisaks kooskõlastab Keskkonnaamet mereala keskkonnaseisundit ohustada võivaid tegevusi (näiteks kauba laadimised merel, erinevad katsetused merel jne). 2023. aastal anti 22 keskkonnaluba (-19%), 8 registreeringut süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks merre (-20%) ja 8 kooskõlastust. Otsuste tegemisel on fookuses, et tegevus ei halvendaks veekeskkonna seisundit ega ohustaks sealset elustikku. Merekasutus on järjest intensiivistumas (sinimajandus, taastuvenergeetika), teisalt on olulisel kohal merekeskkonna kaitse, sh merekaitsealade loomine, mis eeldatavalt toob ametile täiendavat koormust mõlemast aspektist. 16.02.2023. a moodustati VV määrusega nr 11 uus merekaitseala Soome lahte – Neugrundi looduskaitseala - eesmärgiga kaitsta sealset unikaalset meteoriidikraatrit, veelinnustikku ja karide elupaika.

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Eesti mereala seisundihinnangu esialgsed tulemused näitavad (lõplik seisundihinnang valmib 2024. a), et meie meri pole head keskkonnaseisundit tervikuna saavutanud, kuigi

7 https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/merekeskkonna-kaitse/uuringud#mikroprugi- uuringud 8 https://www.akadeemia.ee/en/events/gulf-of-finland-science-days-2023/

39

mõnedes aspektides on ilmnemas olukorra paranemismärke. Kuna valdav osa reostuskoormusest tuleb maismaalt, on oluline lisaks merestrateegia meetmetele täita ka veemajanduskavade meetmeid, et vähendada mere reostuskoormusi Eesti maismaalt, eriti hajukoormust, kus peamisteks inimtekkelise koormuse allikateks on põllumajandus ja metsandus. Eesti merestrateegia meetmekava täitmist on takistanud ressursside (inimesed, raha) puudus, aeg-ajalt ka vastandlikud huvid merekasutusel, mis võivad tuleneda erinevatest poliitilistest prioriteetidest (nii EL tasandil kui Eestis) või ka sotsiaalmajanduslikust survest (nt kalapüügikvootide puhul, mida kalavarude seisundi parandamiseks peaks vähendama).

• Ebapiisava rahastuse tõttu on vähenenud riiklik mereseire, mis raskendab ühelt poolt teadmispõhiste otsuste tegemist, teiselt poolt aga võib kaasa tuua mereelupaikade ja - elustiku seisundi edasise halvenemise, mis omakorda suurendab hilisemaid kulutusi meetmetele olukorra parandamiseks. Lähiaastatel vajame investeeringuid nii seire riistvarasse (nt uue multifunktsionaalse töölaeva varustamine seireseadmetega või ka uute seirelahenduste väljatöötamisse) ja andmehalduse arendamiseks-parandamiseks kui reostustõrje valmidusse. Samuti on probleeme mereekspertide vähesusega ja napi järelkasvuga, mistõttu peab tõhustama nii merealast haridust kui keskkonnaametnike koolitamist merekaitseliste nõuete osas, arvestades rahvusvahelisi nõudeid merenduses ja laevanduses. Väga oluline on parandada järelevalvet merel, arendada välja keemiareostuse tõrjevõimekus ning parandada senist naftareostuse tõrjevõimekust.

Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• 2023. a võeti vastu uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis ajakohastas 1999. a pärit vana seadusteksti tervikuna. Sisuliselt loodi alused sademevee valdkonna paremaks majandamiseks, loodi võimalus ka veehinna kaudu soodustada efektiivsemat veekasutust, üle 2000 ie reoveekogumisaladel saavad elanikud alates 2025. aastast purgimisteenust piirkonna ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga, kogu veehinna kujundamise alused toodi seaduse tasandile jpm.

• 2023. a töötati välja ja võeti vastu meetme määrus kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi ja vee-ettevõtteid kokku 25 mln euroga.

• 2023. a vaadati üle seinine veemajanduskavade protsess ning koostati uus. Edaspidi ei tellita veemajanduskavade koostamist sisse konsultantidelt vaid KLIM valitsemisala koostab selle ise. See võimaldab hoida kokku kulusid ning tekitada valitsemisalas lisapädevust. (VVTP)

• 2023. a juunis alustati veereformi teekaardi koostamist, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee-ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. Sh sõlmiti kõikide osapoolte vahel vabatahteleping reformile kaasaaitamiseks.

• 2023. a töötati välja ja esitati Riigikogule veeseaduse muudatus, et luua õiguslikud alused vee taaskasutuseks, eesmärgiga veeressurssi paremini väärtustada ning leevendada põua mõju.

• LIFE CleanEST projekti raames alustati 2023. a augustis Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Pahnimäe asfaltbetoonitehase jääkreostuse ohustamistööde tööde katsetamist in- situ meetodil.

• Algas LIFE SIP projekt AdaptEST, mille 3. tööpaketti juhib Keskkonnaagentuur. Tööpaketi eesmärgiks on põuatundlike alade kaardistamine ning kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamine.

40

• Valmis üleujutusalade satelliitkaugseire teenus, mis avalikustati KAURi veebilehel ilmateenistus.ee.

• 2023. aastal väljastas keskkonnaamet 269 vee erikasutusluba (-14%) ja 179 registreeringut (+24%). Ellu viidi 783 veemajanduskavas ettenähtud tegevust. Puurkaevude projektitaotlustele anti seisukoht 2261 juhul, maaparandushoiukavasid ja -projekte kooskõlastati 8.

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Eesti veekogude seisund ei ole viimasel 15 aastal paranenud. 2022. a andmete põhjal on jätkuvalt on mitte heas seisundis ligi pooled pinnaveekogumid (51%). Vete seisundi parandamiseks on riik koostanud alates 2009. aastast veemajanduskavasid. Perioodide 2009-2021 ja 2015-2021 veemajanduskavasid pole suudetud piisavalt rakendada – puudu on nii võimekust, ressursse kui ka teadmisi. Suurim vete seisundi mõjutajaid on põllumajandussektor, kuid Kliimaministeeriumil ei ole piisavalt hoobasid sektori muutmiseks keskkonnasõbralikumaks. Paljud veemajanduskavades ette nähtud meetmed on vabatahtlikud, paraku selliste meetmete elluviijatel puudub nende rakendamiseks nii raha kui ka motivatsioon. Keskkonnaametil puudub võimekus veemajanduskavade rakendamist juhtida ning Keskkonnaagentuuril pole piisavalt ressursse, et panustada uurimuslikku seiresse, mis annaks võimalusi meetmeid paremini sihtida ja optimeerida. Probleemi lahendamiseks, sh lisavõimekuse ja ressursi leidmiseks on kavandatud uus LIFE IP projekt.

• Valdkonna väljakutsed on seotud põllumajandusliku hajureostusega, mis mõjutab pinna- ja joogivee kvaliteeti ning paisutamisega, mis põhjustab mitmete vooluveekogude ökoloogilise seisundi madalama taseme. Arvestades kliimamuutusi, vajab tulevikus suuremat tähelepanu põuastel perioodidel veevõtu reguleerimine, heitvee ja pinnavee temperatuurid ja heitvee taaskasutuse laiendamine. Keskkonnalubade menetlemisel kasvab vajadus aina rohkem reguleerida ohtlike ainetega seonduvat.

• Valdkonnas on arenduses reaalajamajanduse lahendused, mis võimaldaks vee-ettevõtetel veelgi mugavamalt oma seireinfo jagamist ja aruandlust korraldada väiksema halduskoormusega.

Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus

Tegevus 4.1 Elurikkuse kaitse tagamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• Jätkati looduskaitse strateegiliste eesmärkide ja tegevuste kokkuleppimist järgmiseks

aastakümneks. Edukalt on jätkunud LIFE IP projekt ForEst&FarmLand, Loodusrikas

Eesti. Eesti osales aktiivselt rahvusvahelises looduskaitsekoostöös, mh Bioloogilise

mitmekesisuse konventsiooni osapoolte kohtumise (COP15) lõpetamisel ja

teadustehnilisel kohtumisel (SBSTTA25), samuti IPBESi töös. Lisaks oli Eesti aktiivne

osaline Berni konventsiooni töös, juhtides mh Berni alalise komitee tööd.

• Jätkus kaitstavate alade kaitsekordade uuendamine. Asjakohaste

kaitsekorralduskavadega on kaetud 99% Natura loodusaladest. I kaitsekategooria ja

muude ohustatud liikide tegevuskavaga kaetus on 69%. Seoses LKS seatud tähtajaga

oli fookuses kaitse-eeskirjade uuendamine. Täideti looduskaitseseaduse (LKS)

eesmärk tagada kõikidel kaitstavatel aladel 1. maiks 2023 LKSi järgne kaitsekord.

• Jätkus töö soode tegevuskava uuendamisega.

41

• KeA tellimusel valmis põhjalik Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude

leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis.

• Käivitus projekt, et välja töötada uuendatud kaitse tulemuslikkuse hindamise

lahendus.

• Tegeleti taastuvenergeetika ja elurikkuse kaitse küsimuste analüüsimise ja lahenduste leidmisega. Eelkõige oli eesmärgiks täpsustada elurikkuse kaitse nõudeid tuuleenergeetika arendamisel. RePoweri projekti raames valiti välja tuuleenergeetika eelisarendusalad ning korraldati ja teostati nendel aladel elustiku seiret. KeA saavutas RePoweri otsuste menetluskiiruse eesmärgi (eesmärgiks keskmine kiirus kuni 14 tööpäeva, hetkel 9,5 tööpäeva).

• Jätkus töö elupaikade taastamiseks, et saavutada nende soodne looduskaitseline

seisund. Suurimad taastamistööd lõppesid 2023. aastal Saaremaal Koigi

maastikukaitsealal (682 ha) ja Alutaguse RP soostikes (614 ha).

• Tähelepanu pöörati looduskaitsealasele tunnustamisele. Lisaks tavapärasele Kumari

preemia ja looduskaitsemärkide andmisele, tunnustati ka pärandniitude hooldajaid.

• Korraldati mitmeid vabatahtliku seire kampaaniaid: talvituvate nahkhiirte kaardistus; kampaania vabatahtlike kaasamiseks kahepaiksete (konnade) seiresse; kutsuti inimesi üles tegema kärplaste vaatlusi; Tallinna elurikkuse kaardistamise talgud; kampaania üraskite leviku kaardistamiseks; kaasati erametsaomanikke kanakulli seiresse ning korraldati saarma seire kampaania.

• Jätkati 2022. aastal loodud ja avaldatud eluslooduse seire kaardiloos oleva info ajakohastamisega; avaldati 2022. aasta looduskaitse ülevaade ja 2022. a eluslooduse TOPP 10 (https://keskkonnaagentuur.ee/node/1250). Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2680 ha võrra (https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapJournal/index.html?appid=6ff86ec534ba48 768143f42801112d96); Avaldati Tableau andmekihtidena looduskaitse statistika, kust saab mh ülevaate erinevatest kaitsealadest maakondades ja kohalikes omavalitsustes, kuidas jaguneb kaitsekord, kui suure osa kaitsealast moodustavad eramaad või riigimaad jmt (https://keskkonnaportaal.ee/et/looduskaitse-statistika).

• Jõe-elupaikade seisundi parandamiseks lammutati viis paisu: Tamme pais Alajõel, paisuvare Varja ojal, pais Erra jõel ning üks kividest laotud künnis ja üks betoonis pais Oandu külas Purtse jõel.

• Avaldati 2022/2023. jahiaasta küttimisandmed; Koostati ja avaldati ulukiseire kaardilugu: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukiasurkondade-seisund.

• Soetati SEME3 projekti toel 700 rajakaamerat, mida hakatakse kasutama üle Eesti ulukite seires kasutades selleks uut juhusliku kohtamise metoodikat (Random Encounter Method ehk REM). Arendati edasi tehisintellekti prototüüpi, mis suudab eristada fotod, millel on loomad, määrata liigi ning hinnata määratud liikide arvukust.

• Jätkus Euroopa Imetajate Atlase projekti ellu viimine ning Eesti imetajate levikuatlase koostamine. Eesti andmestik saadeti 2024. a alguses Euroopa imetajate atlase koostajatele. Euroopa uus imetajate atlas peaks trükis ilmuma 2025. aasta lõpuks.

• EELISe arendamise projekti „Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid ja andmehõive“ tulemusena kaasajastati EELIS töövahendina keskkonnakaitseliste otsuste tegemiseks ja keskkonnainfo paremaks vahendamiseks. Paranes informatsioon kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi kohta.

• Osaleti Šveitsi rahastustaotluse koostamisel ja läbirääkimistel, kus lepiti kokku, et Šveits toetab Bioloogilise mitmekesisuse programmi 6,9 miljoni euroga (85% programmi eelarvest). Toetuse saajad on Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet. Keskkonnaagentuur saab perioodil 2024-2027 toetust uuenduslike seiremetoodikate välja töötamiseks, testimiseks ja juurutamiseks ning infosüsteemide ja andmebaaside arendamiseks. Keskkonnaamet saab toetust kaitse tulemuslikkuse hindamiseks,

42

elupaikade ja liikide inventuurideks, elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavade koostamiseks, kaitsekorralduskavade uuendamiseks ning kaitstavate liikide kaitsekategooriate muutmiseks.

• 2023. a sai positiivse rahastusotsuse mastaapne KLIMi mulla- ja maahõive juhtimissüsteemi loomise teadus-arendusprojekt järgmiseks 4 aastaks, mis viiakse ellu KAURi juhtimisel ning koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja teadlastega.

• Koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga korraldati talvituvate nahkhiirte kaardistus (1. veebruarist 5. märtsini). Kokku tegid 143 vabatahtlikku 186 nahkhiire vaatlust. 91 korral vaadeldi põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) ja 76 korral pruun-suurkõrva (Plecotus auritus).

• Koostöös Tallinna linnaga korraldati Tallinna elurikkuse kaardistamise talgud. Loodusvaatlejad esitasid kokku 407 tähelepanekut 159. erineva liigi kohta. Neist 40 taimeliiki, 8 seeneliiki, 65 linnuliiki, 3 liiki roomajaid ja 4 liiki kahepaikseid ning 21 liiki imetajaid ja 18 liiki muid selgrootuid loomi (https://keskkonnaagentuur.ee/node/1458).

• Loodusvaatluste nutirakendusel täitus 1 aasta ja 4 kuud. Sellel ajavahemikul on esitatud 8890 vaatlust 932 vaatleja poolt. Vaadelduim liik on olnud metskits. 2023. a lõpu seisuga oli loodusvaatluste nutirakendusel 6630 kasutajat ehk 1061 rohkem kui aasta varem.

• Valmis sisuline maaparanduse negatiivsete mõjude leevendusmeetmete juhis ning käivitasime õigusruumi korrastamise ettepanekute jätkuprotsessi. Maade omandamise uue mudeli juurutamine.

• Vana kaitsekorraga aladele uue kaitsekorra ettevalmistamine 1.05.2023. 126 kaitsekorralduskava kinnitamine, et kõigil loodualadel oleks mõõdetavad kaitse- eesmärgid (rikkumismenetluse etteheide).

• 2023 oli uue perioodi PLK hooldusnõuete kontrolli esimene aasta, kontrolli mahud tavapärasest oluliselt suuremad – 256 kontrolli 6000 hektaril, eelmise perioodi keskmine 87 kontrolli 1700 hektaril. Kaitstava loodusobjekti kaitse osas läbiviidud kontrollides on tuvastatud nõuetele vastavus 66% juhtudest. (aastal 2021 oli see arv 64%, seega on õiguskuulekus kasvanud). Loomisel (katsetuste faasis on uus infosüsteem), mis peaks võimaldama paindlikumat ning efektiivsemat järelevalvet.

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Peamised probleemid, mis takistavad eesmärgi saavutamist on vajalike finants- ja

inimressursside puudus, looduskaitseandmeid haldava EELIS andmekogu

arendusprojekti oodatust suurem keerukus ja maht, looduskaitseseaduse

regulatsioonide täpsustamise menetluse venimine.

• LKSi muudatused/õigusruumi puudused (nt Natura hindamise puhul), ka

ehituskeeluvööndi temaatika on kujunenud praktikas piisavalt keeruliseks, et seda ei

hooma enam ka KOVid. Jätkuv koormuse ja menetluste keerukuse tõus, samal ajal

kaadri suur voolavus. Loodusteaduslike teadmiste ning sellest tulenevate kokkulepete

puudus (nt. millised on olulised häiringud, talutavad kahjustamise künnised jms.). Ühe

suurenev vaiete hulk, huvirühmade vaheliste konfliktide süvenemine (peamiselt

liigikaitse (linnud) vs põllumehed, kalurid jt). Ebaseaduslike ehitiste menetlused on

keerukad ja aeganõudvad. Keskkonnaametil lasub tõendamise kohustus, et

ebaseaduslikult püstitatud ehitis on materiaalselt õigusvastane. Juhul, kui

ebaseadusliku ehitusloa on väljastanud KOV ning KOV on jõudnud anda ka kasutusloa,

pole ebaseadusliku ehitise likvideerimine enam võimalik. Samuti on

Keskkonnajärelevalve seadusega ajaliselt piiratud Keskkonnaameti võimalu

43

vaidlustada KOVi poolt väljastatud ebaseadusliku ehitise ehitamise aluseks olev

haldusakt, mis on omakorda vastuolus LKS sättega, mis ütleb, et ebaseadusliku ehitise

püstitamisel ei teki õiguslikku ootust.

Tegevus 4.2 Metsanduse arengu suunamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• Riigikogus võeti vastu keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seadus,

millega kehtestati alates 1. juulist 2024 uue tasuliigina raadamisõiguse tasu, eesmärgiga

piirata metsamaade pindala vähenemist ning rakendada printsiipi keskkonna saastaja või

loodusvara kasutaja maksab. (VVTP)

• Muudeti Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007 määrust nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa

raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“, millega sätestati müügi korralduse läbipaistvuse

suurendamiseks selged menetlusreeglid metsamaterjali müügile kokkuleppehinnaga

kestvuslepingute alusel.

• Analüüsiti metsaandmete kvaliteeti. Analüüsi tulemusena loodi ülevaade raieinfo

aruandluse hetkeolukorrast. Sama projekti raames telliti kaugseire uurimus, mis valmib

2024. a kevadel. Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada kaugseire vahendusel raiete

tuvastamise võimalikkus.

• Koostati Riigimetsa Majandamise Keskuse omaniku ootused, mis tõstavad esile

riigimaade ja -metsade kestlikku majandamist, metsasektori digitaliseerimist ja uuenduste

eestvedamist ning elurikkuse ja ökosüsteemide hea käekäigu tagamist tuleviku

biomajanduse korraldamisel. (VTTP)

• Jõustus kliimaministri 30. juuni 2023. a määrust nr 35 „Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ millega jätkati taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 rakendamisega seotud tegevusi. Biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumite üle võtmisega peavad soojus- ja energeetika ettevõtted järgima uusi taastuvenergia kohustusi, mis aitab saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki taastuvenergia kasutuse suurendamisel.

• Koostati Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse kohta, mis käsitleb

kultiveerimismaterjali tootmist ja turustamist.

• Riigikogus võeti vastu riigilõivu ja metsaseaduse muutmise seadus, millega kehtestatakse

1. juulist 2024 a. riigilõiv raadamise ja uuendusraie kohta esitatava metsateatise

läbivaatamise eest määraga 30 eurot. Hooldus-, valik-, trassi- ja kujundusraie puhul

metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. (VVTP)

• Detsembris 2023 esitati metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise eelnõu KAH

alasid puudutavate sätetega eelnõude infosüsteemi kooskõlastamisele. (VVTP)

• Jätkati KIKi kaudu erametsanduse tugisüsteemi arengut ning erametsade metsauuendustööde tegemist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega toetamist. Samuti jätkati kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest.

• Jätkus koostöö Tartu Ülikooli matemaatikutega SMI ja LULUCF arendamiseks (uuring valmib juunis 2024).

• LULUCF metoodika arendamine (toimus oluline üleminek gain-loss metoodikale metsamaa elus biomassi osas, muud metoodika täiendused).

• Koostöös RMK-ga jätkati kuuse-kooreüraski seirega, avaldati operatiivne info Keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/kuuse-kooreürask).

44

• Valmis Eesti puidubilanss 2021. aasta kohta ja Aastaraamat Mets 2021. Mõlemad väljundid leitavad Keskkonnaportaalist.

• KeA osales metsandusliku seadusandluse kujundamisel – metsateatiste riigilõiv alates 01.07.2024 ja raadamisõiguse tasu alates 01.07.2024 ning läbi osalemise nii riigi seisukohast kui ka metsaomanike seisukohast mõistlike lahendusteni (seaduse tekstide) jõudmine. Alustati Natura aladele esitatud metsateatistele Natura mõjude eelhindamise protsessi väljatöötamisega. Osaleti KAUR reaalmajanduse projektis ning selle raames käivitati kaugseire andmete kasutamise pilootprojekt.

• Lõppes 321 jahiloa kehtivus, pikendati 304 jahiluba, neist vaidlustati 12. Konkursile läks 17 piirkonna luba. Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamise protsess näitas kätte terve rea JahiS kitsaskohti, mille parandamiseks tegi KeA ka muudatusettepanekud.

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Peamiseks probleemiks on metsanduses ühiskondliku kokkuleppe – metsanduse arengukava – puudumine, mistõttu erinevatel huvigruppidel on väga erinev nägemus, kuidas ja millises mahus võiks/peaks Eestis metsi majandama. Metsanduse arengukava aastani 2030 esitati jaanuaris Vabariigi Valitusele kuid jäi Riigikogu poolt kinnitamata. Tänane valitsus on otsustanud metsanduse tuleviku sh arengukava siduda üheks paketiks koos metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatuste paketiga.

• Õigel ajal jäi kinnitamata ettevalmistatud keskkonnaministri määrus, millega kehtestatakse majandajatele uuendusraie optimaalne pindala aastateks 2024-2028.

• Maismaa tuuleparkidega kaasneva täiendava asendusmetsastamise kontseptsioon töötati välja, kuid sellisel kujul seda otsustati mitte rakendada.

• Metoodikate ja kriteeriumite, uuringute puudumine, kuidas hinnata kavandatud raiete kumulatiivset mõju Natura aladel. Rohevõrgustiku aladel metsade majandamisel erinevad arusaamad – osa huvigruppe võrdsustab rohealad kaitsealadega, kogu rohevõrgustikku puudutav alusandmestik on puudulik.

Meede 5. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud

Tegevus 5.1. Maatoimingute korraldamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• Riigi maatoimingud hõlmavad maareformi elluviimist, riigile maa omandamist ja riigi maakorraldust ning riigimaa haldamist, seal hulgas kasutusse andmist ja võõrandamist, maade arvestuse pidamist ning planeeringutele ja ehitusprojektidele seisukohtade andmist.

• 2023. aastal oli riigi maatoimingute maht järgmine:

o maa erastamine – 326 lepingut; o riigimaale hoonestusõiguse seadmine – 22 avaldust esitatud hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmiseks; o riigimaa kasutusvaldusesse andmine – 9 lepingut; o maa munitsipaalomandisse andmine – 729 maaüksust; o maa riigi omandisse jätmine – 621 maaüksust; o kinnisasjale juurdelõike tegemine (nn ribamenetlus) – 743 riba kinnisasjaga liitmist,

sh 582 riba liideti eramaaga, 78 riba munitsipaalmaaga ja 83 riba riigimaaga; o riigimaa kasutusvaldusesse andmine – sõlmiti 340 kasutusvalduse pikendamise

lepingut, kasutustasu tuluga kokku 408 467 eurot aastas; o riigimaa enampakkumisel rendile andmine – sõlmiti 602 uut põllumajandusliku maa

45

rendilepingut, kasutustasu tuluga kokku 1 018 280 eurot aastas; o riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks andmine – sõlmiti kokkulepped 207 kinnisasja

jahinduslikus kasutamiseks, kokkuleppe sõlmimisest keelduti 146 kinnisasja osas; o kasutusvaldusega koormatud maa võõrandamine – võõrandati 234 kinnistut kokku

summas 14 449 012 eurot; o hoonestusõigusega koormatud maa võõrandamine – võõrandati 218 kinnistut, kokku

summas 588 302 eurot; o riigile mittevajaliku maa enampakkumisel võõrandamine – müüdi 189 kinnisasja

kokku summas 9 615 139 eurot; o riigimaade hooldamiseks telliti töid 169 hankelepingu alusel, korrastati kokku 806

kinnisasja, millele kulus kokku 798 238 eurot (käibemaksuta); o riigimaa ebaseadusliku kasutamise lõpetamine- vabastamise nõudeid esitati 756

kinnisasja kasutajale, ebaseaduslikust valdusest vabastati 220 kinnisasja; o maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksude haldamine- hüpoteegipidaja

ülesandeid täideti 2182 lepingu osas, võlanõudeid esitati 1393 lepingu osas; o riigimaa kasutuslepingute haldamine – lõpetati (korraliselt või erakorraliselt) 882 maa

kasutuslepingut, esitati 2358 lepinguliste kohustuste täitmise võlanõuet;

o kaevandamisloa alusel esitatud taotluse põhjal sõlmiti 23 uut lepingut 36 maaüksuse kohta, muudeti 44 maaüksuse lepingut ning lõpetati 7 maaüksuse lepingut. Korrastatuks tunnistati 5 maaüksust;

o otsustuskorras võõrandamiseks sõlmiti 32 lepingut 90 kinnisasja kohta; o tehnorajatiste rajamiseks ja omamiseks sõlmiti 131 lepingut 175 kinnisasja osas o juurdepääsu tagamiseks sõlmiti 69 lepingut 89 kinnisasja osas (reaalservituut); o lühiajaliselt anti kasutusse 270 maaüksust; o teistele ministeeriumitele ja volitatud asutustele anti üle 2112 maaüksust, sh 2019

maaüksust RMK-le; o detailplaneeringute osas seisukohtade andmine – 208 menetlust; o hoone ehitusprojektide, teede ja maanteede projektide ja tehnovõrguprojektide osas

seisukohtade andmine – 1297 menetlust.

• 2023. aastal oli riigi maapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike õigusaktide menetluste maht järgmine: o Menetletud õigustloovate aktide arv – osalemine 10 erinevas õigusloome algatuses o Riigimaa valdkonnas antud seisukohtade arv – 105 seisukohta o Riigimaa valdkonnas antud haldusaktide arv – 202 haldusakti o Menetletud maakonna-, üld- ja eriplaneeringute arv – 29 ametlikku seisukohta

• Maareformi toimingud on läbi viidud otstarbekalt, liigse bürokraatiata ja tähtaegselt.

• Osaleti aktiivselt kohalike omavalitsuste poolt uuendatavate üld- ja eriplaneeringute menetlustes.

• Riigimaa haldamise ja maatoimingute osas oli olulisem muudatus riigi maareservi ajakohase analüüsimise metoodika väljatöötamine ning pilootprojektina 1040 kinnisasja analüüsimine ja menetlusse suunamine uue metoodika alusel.

• Koostöös Rahandusministeeriumi ja Maa-ametiga viidi läbi riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlus. Eelnõu eesmärk oli muuta kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vahelised maatoimingud lihtsamaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks.

• Avalikes huvides omandamise ning riigivaraga seotud menetlustes on tellitud 2023. aastal kinnisvara hindamise eesmärgil 150 eksperthinnangut. Maa-ameti poolt on teostatud 2023. aastal erinevates menetlustes 2153 maatüki hindamine.

• Avalikes huvides maade omandamist viiakse läbi Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektides. Rail Baltica projekti töömaht on kokku 1157 kinnisasja, kuid see suureneb ehitusprojektide valmimise ja Pärnu maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt. Eesti Raudtee töömaht on 56 kinnisasja. Rail Baltica projektis on seisuga 01.01.2024

46

omandatud 523 kinnisasja ja Eesti Raudtee projektis 27 kinnisasja. Maade omandamise töömahtusid ja omandatud kinnisasjade mahtu iseloomustavad alljärgnevad joonised.

Joonis 4. Rail Balticu projekt. RO – riigi omandist, MO – munitsipaalomandist, EO – eraomandist

Joonis 5. Eesti Raudtee projekt RO – riigi omandist, MO – munitsipaalomandist, EO – eraomandist

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Maareformi osas ei ole selgunud kõikide maade munitsipaalomandisse andmise vajadus ja paralleelselt teiste maareformi menetlustega selgitatakse veel välja ka riigile vajalikke maid. Riigi- või munitsipaalmaade menetlusi takistavad sageli eraisikute huvidega maade reformimise probleemid (nt perspektiivse eramaa ja riigi- või munitsipaalmaa ühise piiri määramine on takerdunud KOV või eraisiku tegevusetuse tõttu). Maareformi alaste teadmistega ametnike hulk Maa-ametis ja KOVides väheneb ja see vähendab maareformi tempot.

47

• Maade omandamisel on töömaht hüppeliselt kasvanud, sest ehitusprojektid on korraga valminud ning ajaline surve maade omandamiseks on suurenenud. Suur osa kallimas piirkonnas asuvatest Tallinna ja Rae valla kinnisasjadest on omandatud või on menetlused lõpujärgus. Töös on arvestatav hulk keerukamaid õigusküsimusi ja vaidlusi, peamiselt väärtuse määramise osas, mis võivad jõuda sundvõõrandamiseni.

• Riigi maareservi kuuluvate kinnisasjade õiguspärase kasutamise tagamiseks ja maareformi läbiviimiseks Maa-ameti poolt tehtavate tegevuste tööjõuressursi kulu on tähtajaliselt kuni 2024. a lõpuni rahastatud omandireformi reservfondist. Kui nende tegevuste jätkamiseks rahastus väheneb, siis tuleb Maa-ametil teha ümberkorraldusi, et tagada seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riskiks on see, et alates 2025. aastast võib aeglustuda riigimaa õiguspärase kasutamise kontrollimine ja ebaseadusliku kasutamise lõpetamisega seotud tegevused ning maareformi tempo.

• Riigimaade haldamise tegevustest (riigimaa võõrandamine, tasu eest kasutusse andmine, maa järelmaksude halamine ja sisse nõudmine) toovad riigile aastas tulu üle 34 mln eurot. Samas ei ole Maa-ametil riigi kui maaomaniku esindajana võimalik piisavalt tagada maareservi kuuluvate kinnisasjade heakorda ja ohutust (ohtlike ehitiste, aukude ja puude likvideerimine), kuna eelarvest selleks ettenähtud vahendid ei ole piisavad. Maa-ametil on maareservi heakorra tagamiseks olnud võimalik töid tellida 2023. aastal ligikaudu 798 000€ ulatuses ja 2024. aastal 803 000€ ulatuses, mis võimaldab riigimaade heakorra tagada vaid miinimumtasemel. Maa-ametile omandireformi reservfondist perioodiks 2022-2024 eraldatud vahendid saavad 2024. aastal kasutatud ja samaks perioodiks eelarvest eraldatud lisarahastuse summat 300 000€ aastas ei ole alates 2025. aastast enam ette nähtud. Seega alates 2025. aastast väheneb aastas riigimaade korrastamiseks ettenähtud eelarve maht eeldatavalt 286 000 eurole, mis võimaldab maareservi kuuluvate kinnistute heakorda tagada kolm korda väiksemas mahus.

Tegevus 5.2. Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• Aadressiandmete valdkonna tulemused 2023: o andmekvaliteedi tõstmine, kus keskenduti unikaalaadressi nõudega objektide

andmekorrastusele. 2023. a saavutatud tulemus on 96% aadressiandmetest on kvaliteetsed.

o Aadressiandmed on teenuste kaudu kättesaadavad. Näiteks In-ADS-i päringu vastus on tagatud 1 sekundiga. Päringuid on kuni 1 miljon päevas.

o Aprillis 2023 valmis uue Aadresside ja kohanimede süsteemi (AKS) ärianalüüs. Arenduse raamhankeleping on sõlmitud kuni 2027. Valminud on uue AKS-i arendussammude ülevaade ja arhitektuuridokument.

o Seoses MinuKatastri arendustega arendati uutel alustel toimiv ADS-i ja katastri andmevahetus.

• Geodeesia tulemused 2023. aastal: o Geodeetiliste punktide andmekogu on kaasajastatud lähtuvalt planeeringute ja

ehitusprojektide menetlustest (geodeetiliste märkide kaitsega seotud menetlused) ja geodeetiliste märkide teisaldamise menetlustest.

o Geodeetiliste punktide andmekogu veebiliidest on täiustatud andmete filtreerimise võimalustega.

o Riiklik GNSS satelliitandmete keskus ESTPOS haldamine, uute kasutajate koolitused. o GNSS tugijaamade monitooringuks ja nende ajaliste muutuste jälgimiseks võeti

kasutusele uuendatud andmetöötlusprogramm. o Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toel rakendusgeodeetiliste tööde aruannete

digiteerimiseks sõlmiti leping 11500 toimiku digiteerimiseks.

48

• Geoloogia tulemused 2023. a: o maavarade registri pidamine (load ja taotlused, varude otsused) – 1228; o maavarade koondbilansi koostamine (kaevandatud koguste deklaratsioonid) – 3637; o maavarade kaitsega seotud menetlused – 647; o riigimaade müügi ja rendi menetlustele maavara hinnangu andmine – 457; o aerokontrolli korraldamine kaevandamistegevusele ja jäätmealadele – 150; o lisandunud ehitusgeoloogiliste uuringute aruandeid – 259; o geoloogiliste avaandmete kasutuskordi (XGIS geoloogia rakenduste avamised, failide

allalaadimised, WMS-, WFS-, WCS-teenuste kasutamised) - 180000.

• Kaardi loomiseks või uuendamiseks on vajalik regulaarsed alusandmete uuendamised. o Fotogramm-meetria võimaldab aerofotode ja muude maapinnalt või selle lähedalt

tehtud fotode abil mõõta objektide asukohta, mõõtmeid ja kuju, seda nii kahe- kui ka kolmemõõtmeliselt. 2023. a teostati järgmised tööd:

• kaardistuslennud Lõuna- ja Kagu-Eestis ca 13 000 km2, • metsanduslennud Lõuna- ja Edela Eestis ca 15 000 km2, • põllumajanduslikud lennud ca 5900 km2 • asulatest iga-aastased suuremad linnad Tallinn, Tartu, Pärnu ja suurel hulgal Põhja-Eesti

väiksemaid asulaid 3D projekti elluviimiseks ca 3900 km2 • Kõik eelpool nimetatud alad kaeti samade lendude raames ka

aerolaserskaneerimise andmetega. • Lisaks tehti aeropildistamist ja aerolaserskaneerimist 150 maardla alal aerokontrolli

eesmärgil.

• Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine o Põhikaardi tootmine toimus tähtaegselt; veebikaartide tootmises uuendati

tagamaa (riigi piiri taguseid) andmeid; Ajaloolistes kaartides lisandusid teenustesse linnaplaanid ja majandite plaanid. Esimesed georfereeritud kujul, teised asukohaga seotud piltidena

o ESTHub sateliidiandmete keskuse tegevustes taastati Kauseire nõukogu, kui nõuandev kogu. Andmelattu toodi tagasi ühendus Landsati andmestikuga ja valmis andmelao avalik kasutusjuhend, Arvutuskeskusesse loodi ühendus S3 andmetega, rikastades arvutuskeskkonda GIS andmetega, Sateliidiandmete otsingus lisandus pilvevabade alade otsing määratud asukoha funktsionaalsusega ja rakendusse lisandusid kasutajavajadustest lähtuvalt andmekihte - nt surnud puude kiht. Uuenesid Taristu arvutusõlmed, lisandus 20 CPU-d.

o Tähtaegselt viidi läbi Natura alade analüüs ja avalikustati andmed XGIS kaardirakenduses erametsatoetuste maksmiseks ning ühtse põllumajandus poliitika pinna- ja põhjavee kaitsmise toetuse maksmiseks

o Maa-ameti planeeringute andmebaas tagas vajaliku info registritele maa maksustamise alusandmed MTA-le, maa väärtuse hindamise alusandmed Hindamise osakonnale, tihealade raielubade väljastamise alusandmed metsaregistrile; planeeringute digiteerimise andmed planeeringute registrile jne Lisandus Katerina teenus, mis lubab vaadelda detailplaneeringute jooniseid georefereeritult.

o Tagati Ruumiandmete kataloogi kaudu INSPIRE aruandluse tähtaegselt o Hoidis ajakohasena INSPIRE teenused ja koostas 20 uut teenust; ajakohastas või

tootis 25 avaandmete teenust sh rikastatud andmeteenused. o Hoidis ajakohasena või kirjeldas 52 Xgis kaardirakenduse avalikku rakendust ja

18 suunatud rakendust. Kättesaadavaks tehti igapäevaselt uuenev üle miljoni kaardirakenduse avamise kuus ja kaardikihtide kataloog üle 1700 kihi

o Tõsteti 2022. aasta turu-uuringu kohaselt kõige madalamat geoportaali hinnet (4 hindepunkti viiest), mis oli kasutusjuhendid, koolitused ja abi. Geoportaali täiendati abi ja juhised ning kasutuslood rubriigiga ning loodi koolituskalender,

49

kahe avalikukoolitusega kuus. Sisse viidi teadete meililist uuGISed, et teavitada Maa-ameti uuendustest huvilistele 2 korda kuus. Geoportaal.maaamet.ee on Maa- ameti avaandmete avaliku teabe seaduses ettenähtud allalaadimisteenuse asukoht ja KEMITi statistikakohaselt teisena külastatav veebileht peale ilm.ee. 2,6 miljoni külastajaga aastas.

o Uuendati XGIS funktsionaalsust o Viidi läbi laiapõhjaline POI andmebaasi uuendus, avalikuks said POI objektid nii

maainfo kui ADS kaardirakendustes, aga kirjeldati ka eraldi Huvipunktide kaardirakendus.

o ETAK taristu kaasajastamine koostöös KEMITiga. o 3D prototüüpi täiendati andmetega - loodi juurde uued kihid: Elektrituulikud,

mobiilimastid ja teised kõrgrajatised ning katusealused ETAK objektide põhjal, puude mudelid (analüütilised ja realistlikud) madallennu aladel ja ehitusgeoloogilised andmed.

o Riigimaa andmete viimine andmelattu avaandmeteenuste kirjeldamiseks. o AI teemalised arengud on jõudnud tulemusteni majasiseselt päikeseparkide ja

koostöös TÜ ja KAURiga surnud puude tuvastamises. Viimane on leidnud elavat vastukaja metsandusringkondades nii riigi kui erasektoris. Katsetused hoonete ja teedega on jõudnud laialt kasutatavate kommertstarkvarade ja vabavarade treenitud mudelite kohandamisega maksimaalsele tulemusele, mis ei ole andmetootmiseks piisav. Liigutakse edasi innovatsiooni meetmesse, et teadus ja erasektor leiaks meetodeid, millega saavutada parem tulemus.

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja geoinfosüsteem, mis on oluliseks osaks topograafiliste andmete ja kaartide tootmisprotsessis. Eesti topograafia andmekogus ajakohastati 3D vajadustest lähtuvalt 2023. aastal ehitiste andmed nii 2022 a kui ka 2023. a kevadisel lennualal ning 2023. a madallennu aladel, mis on rohkem kui poolel Eesti territooriumil.

• Täiskaardistati 161 kaardilehte ehk 4025 km2.

50

• Lõpetati mere ja suurte järvede kaldajoone uuendamise projekt, sh korrastati kõikide kaldajoonega piirnevate maaüksuste andmed.

• Koostöös PTAga on ETAKiga seotud maaparandussüsteemide eesvoolude andmestik ning parandatud andmekvaliteeti mõlemas registris. Samamoodi toimetame veekogude osas EELISe ja KAURga, kõlvikute ja veekogude osas Maakatastriga, ehitiste ja teede osas ADS-ga ning teede osas TRAMi teeregistriga.

• Toimetati ja trükiti kuus 1:20 000 Põhikaardi kaardilehte ning ajakohastati 1:350 000 haldus- ja asutusjaotuse seinakaardi digitaalselt versiooni.

• 2023. aasta lõpuks ETAK-i andmete ajakohasus on vaadeldav alljärgnevatel kartogrammidel:

• Katastri kui riigi põhiregistri eesmärgiks on registreerida kinnisasja piir ning maa- ja veeala ruumiline ulatus, väärtus, looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon katastris ning selle informatsiooni kvaliteedi, säilitamise ning avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Lisaks hoiab kataster kinnisomandi kasutamist piiravate õiguste (kitsendused) andmeid ning registreerib Eesti haldus- ja asustusüksuste ulatust. Samuti kuulub katastri koosseisu kinnisvaratehingute andmebaas. Seeläbi on katastri peamiseks ülesandeks katastrikannete tegemine katastriüksuse moodustamiseks, andmete parandamiseks ja muutmiseks, kitsenduste ja maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine.

• 2023. a märtsis jõustus maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse jt seaduste muutmise seadus, mille eesmärgiks oli mh kinnisomandi ruumilist ulatust reguleerivate põhimõtete täpsustamine ning eelduste loomine Eesti topograafia andmekogu ja katastriandmete ruumiliseks sidumiseks. Lisaks loodi eeldus piiratud asjaõiguste ruumiandmete kindlaks määramiseks.

Tabel 3. Katastri olulisemad tulemused 2023. a:

Toimingu kirjeldus Maht

Katastrikande menetluste arv (sh maakorraldustoimingud,

parandamismenetlused, sihtotstarvete ja aadresside registreerimine) 26 805 tk

Maakorraldustoimingu tulemusel moodustatud katastriüksus 10 118 tk

Väljastatud katastrimõõdistamise tingimused 4155 tk

Katastripidaja esitatud kinnistamisavaldused 555 tk

Läbi viidud piiride kindlakstegemise haldusmenetlused 25 tk

51

Avaliku veekogu kaldajoonega seotud piiriandmete

parandamismenetlused 4001 tk

Haldusakti alusel seatud sundvalduste registreerimine katastris 1927 haldusakti; 4534

puudutatud katastriüksust

Eesti haldus- ja asustusjaotuse piirimuudatuse registreerimine katastris

(regionaalministri käskkirja alusel / topoloogilise korrastuse tulemusel) 4 tk / 300 tk

• Kontrollmõõdistamiste käigus kontrolliti 1008 katastriüksuse piiriandmeid ja katastrimõõdistamise tulemusena parandati 337 katastriüksuse piiriandmeid.

• Maakorraldustööde tegevuslitsentside välja andmise ekspertkomisjoni ettepanekul väljastati üks maakorraldustööde tegevuslitsents ning korraldati 11 ekspertkomisjoni koosolekut.

• Kataster kaasati 6-l korra • l kohtuprotsessis piiride kindlakstegemise eksperdina. • Maatoimingu platvormi lisandus uus katastri teenus, piiratud asjaõiguse ruumiandmete

infosüsteem (https://pari.kataster.ee/). Infosüsteemi abil toimub õiguse alade (piiratud asjaõigused või sundvaldused) ruumiandmete ettevalmistus ning nende suunamine notari lepingusse. Andmevahetus on korraldatud eNotari süsteemi ja kinnistusraamatuga, jõustatud andmed kantakse kitsenduste kaardile (https://kitsendused.kataster.ee). Infosüsteem tagab toimingute tegemise, mis tulenesid maakatastriseaduse ja tõestamisseaduse 2023. aasta veebruari muudatustega.

• Maatoimingu platvormi lisandus uus katastri kiirpäringu teenus https://ky.kataster.ee/ . • Katastri infoportaali (www.kataster.ee) lisati infot maatoimingute läbiviimisest ning

katastriandmete esitamisest. Lisaks avati katastri statistika teenus KeMIT poolt hallatava andmeaida süsteemi baasil (https://kataster.ee/statistika).

• Katastriandmete integreerimine andmeaida süsteemi ühtsete katastristatistikate tootmiseks KLIM haldusalas.

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Soovitud tegevuste rahastamine jäi aasta teise poolde, mis tekitas viivituse ja mitmed tegevused realiseeruvad järgmisel aastal (näiteks Geo3D analüüs, avaandmete API-d, GreenIT kaarditeenused, mis võimaldavad alla laadida minimaalselt vajaliku andmehulga).

• Üksnes ligi 50% katastrisse kantud maaüksustest on 2023. aasta lõpu seisuga registreeritud riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja planeerimisalasele tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus korrektsete piiriandmete järele on tõusvas trendis. Mida enam tehakse ühiskonnas andmepõhiseid otsuseid, seda kõrgemat kvaliteeti ka katastriandmetelt eeldatakse. Samuti tõuseb läbi avaandmete kasutusvõimaluste maaomanike teadlikkus enda kinnisasjade kohta käivast informatsioonist. Seeläbi on tõusvas trendis ka piiriandmete madalast kvaliteedist tulenev piirivaidluste kasv. Ühiskonnal on ootus, et kataster tegeleks senisest enam piiriandmete parandamismenetlustega, kuid katastril puudub selleks piisav ressurss ja tehniline võimekus viia läbi automaatseid piiriandmete parandamismenetlusi.

• Maatoimingute platvormi arendamisel on väljakutseks erinevate osapoolte vajadustega arvestamine ja rahastuste taotlemine.

52

Tegevus 5.3. Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

• Ilmavaatlused on korraldatud ja ilmaandmed avaldatud. Ilmaprognoosid ja hoiatused maismaa, mere ja siseveekogude kohta on koostatud.

• Alates 2023. aasta juunist on KAUR-i veebilehelt ilmateenistus.ee radarite vahelehel kättesaadav radariandmetel põhinevat sademete lühiennustust.

• 30.11.2023 lõpetati manuaalsed vaatlused Tallinn-Harku meteoroloogiajaamas ja 15.12.2023 lõpetati manuaalsed vaatlused Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas.

• Alustasime lume AI projektiga - lumega kaetuse hindamine kaamerapiltide põhjal.

• Maailma meteoroloogiaorganisatsioon tunnustas Jõgeva meteoroloogiajaama

sajandi jaama tiitliga.

• Projekti (SEME3) raames alustatakse meteoroloogiliste radarite seirevõrgu laiendamisega: lisatakse uus meteoroloogiline radar Saaremaale ja uuendatakse Harku radarit. Projekt kestab 2023. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta keskpaigani. Eelarve on 6,1 mln eurot, millest 85% on toetus Ühtekuuluvusfondist.

• Novembrist 2023 on meteoroloogia ja hüdroloogia väärtuslikud avaandmed kättesaadavad Keskkonnaportaalis.

Meede 6. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja

korraldamine

Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs

Keskkonnateadlikkuse valdkonnas on 2023. aastal olnud temaatiliseks fookuseks kliimateadlikkuse suurendamine. Aasta alguses keskkonnaministri ning haridus- ja teadusministri poolt allkirjastatud „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023- 2025“ elluviimisel, „Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse uuringu“ teostamisel ning üleriigilise keskkonnahariduse konverentsi korraldamisel on kõige enam pööratud tähelepanu kliimamuutustega seotud teemadele. Kliimaministeeriumi prioriteetidest lähtudes koostati kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomise kava ning alustati keskkonnahariduse võrgustiku reformi kavandamist. • „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“9 uuendamisel võeti aluseks

nii keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD töörühma tulemused kui ka eelmise perioodi tegevuskava täitmisele antud eksperthinnang. Tegevuskava elluviimise jälgimiseks kutsuti kokku üleriigiline juhtrühm, kes hindas aasta lõpus tegevuste elluviimist valgusfoori meetodil. Aastaks 2023 kavandatud 39 tegevustest said rohelise ja kollase hinnangu 33. Kuue tegevusega ei saanud alustada, kuna puudusid vajalikud ressursid.

9 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse- tegevuskava-2023-2025

53

Joonis 6. „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“ kajastab kolme valdkonna 7 eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevusi.

• Mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku, sh kvaliteedisüsteemi arendamisel oli olulisemaks tegevuseks keskkonnahariduse juhendajate pädevusmudeli, ning selle põhjal koostatud juhendajate eneseanalüüsi vahendi prototüübi valmimine ja katsetamine. Eneseanalüüsi tööriista arendamiseks ja katsetamiseks kaasati erinevaid keskkonnahariduse võrgustiku osapooli ja huvirühm. Eesti Keskkonnahariduse Ühingu eestvedamisel jätkati kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“ omistamist. Augustis toimus õppeprogrammide koostamise koolitus. Õppeprogrammide hindamisest võttis osa 38 keskust üle Eesti. Hindamiseks esitati 147 õppeprogrammi, järgmiseks hindamiseks vajavad täiendusi 44 hinnatud õppeprogrammi.

Joonis 7. Keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajate pädevusmudel kajastab juhendajate pädevusi kolmes põhivaldkonnas.

• Koostööd mitteformaalse ja formaalhariduse vahel toetati Keskkonnainvesteeringute

Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmist rahastades: o 5735 keskkonnaharidusliku õppeprogrammi korraldamist 106 erinevas

keskkonnahariduskeskuses ja organisatsioonis kokku ligi 116 000 õpilasele enam kui 418 haridusasutusest. Samuti toetati keskkonna- ja loodusvaldkonna huviharidusringide 25 praktikumilaagri korraldamist;

54

o rohetehnoloogiate taotlusvooru kaudu 35 haridusasutuste projekti, mis suurendavad 1.-12. klasside õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast. Projektid aitavad tutvustada õpilastele ja kooliperele rohetehnoloogia valdkonda, selle seost kliimamuutustega ning panustavad ka keskkonnahoidu.

• Koostöös HTM on toetatud koole ja lasteaedu, kes on ühinenud rahvusvaheliste programmide ja projektidega, mis toovad keskkonnahoidlikku mõtteviisi õppeasutuse igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada, aidates nii kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele. Koostööd koordineerib nn ümarlaud, kuhu kuuluvad „Roheline kool“ (Eco- Schools), millega on liitunud üle 200 kooli, lasteaia ja huvikooli; UNESCO ühendkoolide ja Läänemere projekti võrgustik, kuhu kuulub 60 kooli ja GLOBE Eesti umbes 60 kooliga.

Joonis 8. Roheline kool ja UNESCO ühendkoolid lõimivad keskkonnateemad õppetöösse ja tegutsevad ka igapäevaelus keskkonnasäästlikult.

• Viidi läbi „Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuring“10, kasutades 2022. aastal korraldatud „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu“ valideeritud küsimustikku. Ankeeti kohandati eakohaseks ning elurikkuse küsimused asendati kliimateemaga. Uuringu tulemuste põhjalik teostati faktoranalüüs ning koostati soovitused, millele edasiste tegevuste kavandamisel tähelepanu pöörata. Õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuring kajastab 9. ja 12. klassi õpilaste keskkonna-, sh kliimateadlikkust.

• Noorte Keskkonnanõukogu koostöö ministeeriumiga on muutunud regulaarsemaks ja sisukamaks. Noorte Keskkonnanõukogu on kaasatud kliimaseaduse töörühmadesse, nad on esinenud erinevatel avalikel seminaridel. Noorte Keskkonnanõukogu teeb koostööd Keskkonnainvesteeringute Keskuse Negavati programmiga. Samuti valiti Noorte Keskkonnanõukogu poolt noorte kliimadelegaat, kes osales koos Eesti delegatsiooniga rahvusvahelisel kliimakonverentsil.

• 2023. a oli Loodusmuuseumi jaoks märksõnadeks Covid-19 kriisile eelnenud

külastatavuse taastumine, suur nähtavuse kasv meedias ja avalikkuses ning uue Loodusmuuseumi ehitamisega edasimineku otsuse saamine.

• 2023. a külastas Loodusmuuseumi 49 948 inimest, mida on eelneva aastaga võrreldes 29% rohkem.

10 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- 03/2023%20%C3%95pilaste%20keskkonnateadlikkuse%20pilootuuring_lisaga.pdf

55

Joonis 9. Muuseumi külastajate arv

• Eesti Loodusmuuseumis oli 2023. a väljas 4 püsinäitust. Ajutistest näitustest oli üleval näitus "Miski on kõigega seotud" (Peeter Lauritsa foto- ja installatsiooninäitus) ja oktoobris avati näitus „Puudega linn“, mis keskendub linnalooduse temaatikale. Näituse väljatöötamisel kasutati esmakordselt erinevaid teenusdisaini valdkonda kuuluvaid meetodeid: muuseumi külastajapersoonade kaasamine; külastajateekonna teadlik planeerimine nn „kangelase teekonna“ meetodil; eksponaatide prototüüpimine ja näituse mõju analüüs.

• Sügisel korraldati iga-aastane seenenäitus, mis tähistas 61. toimumiskorda ning oli sel aastal rekordilise külastajate arvuga.

• Trepigaleeris eksponeeriti 4 ajutist näitust: „Illar Muul – mees puu otsast“; „Eimar Kulli fotonäitus „Vaibarahvas““; „Händkaku salapärane elu“ ja „Uustulnukad Eesti meres“. Võrreldes varasemate aastatega toimus trepigalerii näituste sisu kureerimises edasiminek. Kui varasemalt oli tegemist peamiselt mujalt laenuks tulnud (foto)näitustega, siis 2023. a lõi muuseum omapoolse täiendava sisukihi näitusele juurde. Lisaks olid eksponeeritud muuseumikogu pärlid ja aasta tegijad.

• Erinevates keskkonnahariduslikes tegevustes osales 21 309 inimest, sh loodusringides oli osalemiskordi 1051.

• Tööaja optimeerimiseks ja kasutajamugavuse kasvatamiseks võeti kasutusele ja arendati loodusmuuseumi vajadustele vastavaks muuseumitundide automaatne broneerimissüsteem, mis võimaldab haridusprogrammi broneerijal saada kiire ülevaade pakutavatest programmidest ning nendeks vabadest aegadest.

• Muuseumis toimus 2023. aastal kokku 175 erinevat üritust, neist 132 sünnipäeva. • Vastavalt Station BMMG meediamonitooringu analüüsile oli meediakajastusi 2023. aastal

kokku 709. Võrdluseks eelmised aastad: 321 (2022), 444 (2021), 672 (2020). Kajastuste arvus on toimunud tõeline hüpe ning eriti on näha kasvu venekeelse kajastuse osas. Enim oli kajastusi septembris (seenenäitus), aga ka aasta lõpus (händkakk, Kantar Emori muuseumide populaarsuse edetabeli avalikustamine, TULImusta konkursi võitmine).

• Muuseumi keskseks sotsiaalmeediaks olid Facebook, Instagram ja X ning alates detsembrist lisandusid LinkedIn ja TikTok.

o LinkedInil on jaanuar 2024 seisuga 8 jälgijat (konto loodud 26.12.2023), esimene postitus jõudis 42 inimeseni ja CTR oli 4,26%.

o TikTokil on jaanuar 2024 seisuga 73 jälgijat ja kokku 321 like’i, kõige populaarsemal videol üle 5400 vaatamise. Kokku on seisuga detsembri lõpust jaanuari lõpuni videotel ligi 14 000 vaatamist, keskmiselt 2300 video kohta.

o Jaanuaris 2024 on Facebooki lehel jälgijaid 11 694 (jaanuaris 2023 oli sama number 11 366). Facebook on keskkond, kus kasvamine on tänu algoritmidele aina

54691 58467

31050

24782

38595

49948

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

70000

2018 2019 2020 2021 2022 2023

MUUSEUMI KÜLASTAJATE ARV

56

keerukam, kuid siiski on viimastest analüüsidest näha, et meie postitused jõuavad

suure hulga inimesteni ning kaasatavus on hea.

• Eesti Loodusmuuseumi kogude töö ja loodusteaduslik tegevus hõlmab kuut valdkonda: botaanika, geoloogia, mükoloogia, zooloogia, foto- ja multimeedia ning teadusajalugu.

• 2023. aastal täienesid ELM kogud 5300 eksemplari võrra.

• 2023. aastal tegeleti kogude valdkonnas auditi järeltegevustega ja tõhustati kogude ohutust. Saadi valmis kogude kasutamise, laenu- ja proovivõtu tingimused, tõlgiti inglise keelde ja avalikustati kodulehel. Jätkati digiteerimise strateegilisema läbiviimisega. Jätkati süstemaatiliselt digikujutiste loomist, jätkus koostöö PlutoF meeskonnaga digikujutiste ülekandeks infosüsteemi sisestatud kirjete juurde. Arendati edasi digikujutiste loomise võimekust muuseumis: loodi pildistamiseks sobilik taustade ja valgustitega sein, arendati edasi digikujutise standardeid.

• Tuumiktaristu toetuse abil dokumenteeriti ja konserveeriti mitmed halvas olukorras eksemplarid, sisestati suurel hulgal eksemplare, jätkati digikujutiste loomisega eksemplaridele, tõlgiti vanu etikette, monteeriti herbaarlehti.

• Uue maja valguses sai suur hulk eksemplare hoiustatud uute arhiivikindlate vahenditega parimate praktikate järgi, töö jätkub edaspidigi. Viidi läbi mitmeid kogusid kolimiseks ettevalmistavaid tegevusi.

• ELM töötajate poolt või osalusel valmis 2023. aastal kolm teaduslikku ja neli populaarteaduslikku artiklit.

• Eesti lähiaastate üheks olulisimaks prioriteediks on rohereform, mida on võimatu edukalt ellu viia keskkonnateadlike kodaniketa. Loodusmuuseumil on plaanis luua Eestisse lisaks uuele, Põhjamaade modernseimale loodusmuuseumile ka keskkonnahariduse ja

rohereformi kompetentsikeskus, mis hakkab süsteemselt ja tänapäevaseid

haridusmetoodikaid kasutades looma ühtset keskkonnahariduse võrgustikku, mis on

rohereformi üks peamine alustala. Loodavasse loodusmajja luuakse sünergia kodanikuühiskonna, kolmanda sektori ja ametkonna vahel, mis parandab oluliselt

koostööd, seadusloomet ja üleüldist info liikumist sektori sees. Loodusmajast saab rohereformi nö tugikeskus, mille kaudu on võimalik vahendada elanikkonnale rohereformi

seonduvat infot, seda energiatõhususest kuni rõivatööstuse keskkonnamõjuni. Läbi toimuvate seminaride, akadeemiate, perehommikute jne, on võimalik rohereformi ja kliima teemasid selgel, lihtsal ja arusaadaval moel elanikkonnani vahendada.

• Keskkonnaportaali kaardirakenduses on üle 120 kaardikihti looduskaitse, vee, jahinduse,

metsanduse, põllumajanduse, jääkreostuse ja kalanduse valdkonnast ning uusi kaarte

tuleb järjest juurde. 2023. aastal lisati 28 uut kihti, nendest 19 sellist, mida varem ei ole

sellisel kujul avalikustatud. Lisaks EELIS-e kihtidele lisati ka metsaregistri, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Põllumajandus- ja Toiduameti hallatavaid ruumiandmeid.

• Septembris korraldati üle-eestiline põhikooli õpilastele suunatud videovõistlus „Ringmajanduse meistriklass 2023“.

• Seireinfo levitamine seirevideo abil (2022. aastal 6 videot, 2023. aastal 12 videot, sh 5 erinevate valdkondade aruandluse tulemuste videot).

57

*Joonisel 2022. a andmed.

• KeA keskkonnahariduse osakond on peaaegu taastanud COVID-eelse kontaktsete

tegevuste mahu. Korraldame nii riiklike õppekavadega seotud aktiivõppeprogramme õpilastele kui mitmesuguseid teavitustegevusi avalikkusele. Olulisemad teemad olid ringmajandus ja kestlik eluviis, elurikkus ja selle hoidmine, toimetulek hättasattunud metsloomaga ja loodushoidlik kalastamine. Osaleme Eesti keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi loomisel ja rakendame seda järk-järgult oma tegevustes.

58

Valdkonna peamised kitsaskohad

• Valitsemisala keskkonnahariduse ja -teadlikkuse valdkonna juhtimine ja koordinatsioon ei ole praegu piisav; rollijaotustes ja tegevustes esineb kattuvusi ja killustatust – lahendus: kompetentsikeskuse käivitamine.

• Mõned valdkonna arenguks vajalikud tegevused, mis peaksid olema süsteemsed, on projektipõhised ja ei ole seetõttu jätkusuutlikud – lahendus: riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi loomine ja elluviimine.

• KeA keskkonnahariduse osakonna töötajate arv väheneb, teavitustegevusteks mõeldud eelarve väheneb. Osakonnal on palju erinevaid töölõike, mis vajavad erinevat liiki pädevust. Kogu valdkonda on ees ootamas muudatused seoses keskkonnahariduse kompetentsikeskuse loomisega. See toob kaasa töö ümberkorraldamise, aga veel pole teada, mis ulatuses.

• KIKi keskkonnateadlikkuse programmi vahendite vähendamise tõttu olime sunnitud vähendama õppeprogrammide toetust, mistõttu vähenes programmide arv ja ka keskuste tulu – lahendus: mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku reform.

• Seiretööde ja seirevõrgu alarahastamine takistab mitmete programmi tegevuste eesmärki saavutamast. Ilma põhjaliku seireta on raske hinnata keskkonnaseisundit erinevates valdkondades (vesi, liikide mitmekesisus, metsa seisund, jne). Täna ei ole tagatud riikliku

seirekava täismahus rakendamine, mitmed seired jäävad teostamata või teostatakse väiksemas mahus. Tihti leitakse lahendusi erinevate projektide näol, mis omakorda tekitab

juurde halduskoormust ja ebakindlust jätkusuutliku seire korraldamisel.

3. Kliimaministeeriumi valitsemisala teadus- ja

arendustegevus keskkonnapoliitika kujundamisel

Kliimaministeeriumile eraldatud riigieelarvelise teadusarendustegevuse rahastu eesmärk

on tagada valdkondliku poliitikakujunduse teaduspõhisus.

2023. aasta juulis loodud Kliimaministeeriumi juhtida olid lisaks keskkonnakaitse- ja

kasutuse programmile, transpordi ja liikuvuse, ehituse ning energeetika ja maavarade

programmid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse liikusid optimaalse

kalapüügikoormuse ja jätkusuutliku kalavarude kasutamisega seotud teadusuuringud.

59

Kliimaministeeriumi sihtotstarbeline teadus-arendustegevuse eelarve koosnes kahest

komponendist. Keskkonnaministeeriumile eraldatud vahendid 2023. aastaks oli 1,2 mln

eurot ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist energeetika, maavarade,

liikuvuse ja ehituse valdkondadega kaasa tulnud teadus-arendustegevuse vahendid

480 000 eurot.

Siseriikliku teadusarendustegevuse koordineerimine, korraldamine ja nõustamine

2023. aastal oli erinevas faasis olevate teadusuuringute ja teadus-arendustegevust

toetavate tegevuste rahaline maht Kliimaministeeriumis 1,4 mln eurot. Töös oli

21 teadusuuringut; teadus-arendustegevust toetavate tegevuste loetelus olid peamiselt

konverentside ja koolituste läbi viimine ning ekspertide konsultatsioonid.

Kõige mahukamad olid metsade kaitse ja metsanduse arengut suunavate projektide ning

merekeskkonna kaitse ja kasutamisega ning meremajandusega seotud teadusuuringute

portfellid. Metsanduse valdkonnas uuriti metsakasvukohtade peamiste puuliikide

aklimatiseerumisvõimet tuleviku kliimaga, kuivendatud metsade süsinikuringet ning

alustati uue metoodika väljatöötamisega SMI mudelite koostamiseks. Merekeskkonna

kaitse valdkonnas uuriti Natura2000 alade mereelupaikade seisundit, mere põhjasetetest

eralduva toitainete reostuskoormuse ja sisekoormuse osakaalu Eesti mereala erinevates

allbasseinides ning merre lubatavate reostuskoormuste piire. Meremajanduse poolel uuriti

laevanduse konkurentsivõimet, teadlaste abi kasutati väikesaarte parvlaevade prototüübi

ja laevaremondi keskuse toimimismudeli väljatöötamisel.

Põllumajanduse mõju veekeskkonnale oli seotud kahe nitraaditundlike alade uuringuga.

Esimene neist uuris meetmete rakendamise mõju pilootpiirkonnas ja teise projekti raames

töötatakse välja metoodika nitraaditundlike alade nimistu muutmiseks.

Pinnavee seisundi hindamissüsteemi arendamise ja kaitse valdkonnas alustati

kalastikuliselt väheoluliste vooluveekogumite määramise metoodika väljatöötamist.

Looduse- ja liigikaitse poolel lõppes uuring Euroopa naaritsa populatsiooni

seiremetoodikate kohta ning ette valmistatakse taimekaitsevahendite mõju uuringut

erinevatele liigigruppidele.

Kiirgusohutuse valdkonnas olid uuringud ja ekspertide konsultatsioonid seotud peamiselt

tuumajaama eeluuringu ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega. Kemikaalipoliitika

kujundamisega seoses uuriti siseriiklikku kemikaalivaldkonna korraldust.

Ringmajanduse arengusuundade määratlemiseks alustati uuringut tekstiilijäätmete

ringlussevõtu tehnoloogiate kohta.

Ehituse- ja elukeskkonna valdkonnas valmistati ette kahte uuringut. Tänavaruumi giidi

raames luuakse uus teadmine, millised on Eesti konteksti sobiva, kvaliteetse ruumi

põhimõtteid. Eluasemeturu uuringu sihiks on eluasemeturu analüüsimetoodika

väljatöötamine.

Maavarade valdkonnas alustati rohereformi kontekstis kriitiliste ressursside uuringuga.

Riigikantselei konkurentsipõhisest teadus- arendustegevuse taotlusvoorust rahastuse

saanud suurprojektid Kliimaministeeriumis

Kliimaministeeriumi ja tema allasutustes teostatakse kahte suurprojekti. „EL 2030

kliimaeesmärkide ülevõtmise teaduspartnerluse raamleping ülikoolidega“ , mille raames

60

hangitakse kliimaeesmärkide elluviimiseks vajalikke uuringuid ja konsultatsioone koos

Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi

ning Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumiga. Kliimaministeeriumi eelarve

uuringuteks on 363 034 eurot.

„Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu“ sihiks on välja selgitada parim võimalik

tehnoloogia Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside tööstuslikuks väärindamiseks.

Projekt kestab 3 aastat, eelarve on 6 072 000 miljonit eurot. Ellu viib Eesti

Geoloogiateenistus.

2023. aastal osutus konkurentsipõhises voorus edukaks Kliimaministeeriumi, Regionaal-

ja põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri poolt esitatud taotlus „Maa- ja

mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks

kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“. Uurimisprogrammi

elluviimiseks eraldati Kliimaministeeriumile 5,7 miljonit eurot. Projekt kestab neli aastat,

elluviija on Keskkonnaagentuur, koos Kliimaministeeriumiga; partner Regionaal- ja

põllumajandusministeerium.

Rahvusvahelise teadusarendustegevuse koordineerimine, administreerimine ja

sihtfinantseerimine oli peamiselt seotud Euroopa horisondi algatustega ning ja JPI

Oceans projektidega.

Kliimaministeerium toetab vastavalt teaduspartnerluste osaluskavale Eesti teadlaste

osalemist kümnes rahvusvahelises teadusprojektis. 2023. aastal oli kohustuste

eelarveline maht seoses käimasolevate projektide ja ettevalmistatavate

ühiskonkurssidega 429 900 eurot. Eesti teadlased osalesid Euroopa horisondi

partnerlustes ehk suurtes rahvusvahelistes projektides metsanduse (ForestValue,

ForestValue2), looduskaitse (Biodiversa+) ja kemikaaliriskide hindamise (PARC)

valdkondades. Merekaitse (Sustainable Blue Economy) partnerluse ühiskonkursse

valmistatakse ette. Seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega lisandusid energeetika

ja linnakeskkonna temaatilised teaduspartnerlused Clean Energy Transition (CET) ja

Driving Urban Transitions to a sustainable future (DUT). Samuti toetati Eesti teadlaste

osalemist JPI Ocean RESPONSE ja ANDROMEDA projektides, mis uurisid mikro- ja

nanoplasti mõju mereelustikule ning töötasid välja analüüsimetoodikad nano- ja

mikroplasti seiramiseks merenduskeskkonnas.

Kliimaministeeriumi haldusala teadusarendustegevusest

Kliimaministeeriumi haldusalas läbi viidud teadusuuringute kohta koguti sisendit nii

valitsusasutustest, hallatavatest asutustest kui riigi osalusega siht- ja tulundusasutusest

ning äriühingutest.

Suurim teadusuuringute rahastaja on Keskkonnainvesteeringute Keskus SA.

Keskkonnaprogrammi kaudu on 2023. aastal ülikoolide teadusarendustegevust toetatud

mahus 3 265 265 eurot. Suurimad väljamaksed olid ringmajanduse (770 317 eurot),

veekaitse (696 464 eurot) ja elurikkuse kaitsega (518 532 eurot) seotud

teadusarendustegevusele. Neile järgnesid metsanduse suunamise (424 642 eurot),

merekeskkonna kaitse (418 692 eurot) ja kliimaga kohanemisega (295 287 eurot seotud

teadusarendustegevus. Samuti on KIK vahendanud välisabi (EMP), millest elurikkuse

tagamise seotud projektidele tehtud väljamaksed olid 2023. aastal olid kokku

209 408 eurot (TÜ, EMÜ).

61

Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) teadusarendustegevuse kulud seoses uute

perspektiivsete maavarade ja energiaallikate uuringutega oli mahus 1 494 116 eurot.

Keskkonnaagentuuri suurimad teadusprojektid olid seotud elurikkuse tagamise,

merekeskkonna kaitse, veekaitse ning metsanduse arengu suunamisega ( väljamaksete maht

480 767 eurot).

Keskkonnaameti teadusarendustegevus keskendus andmepõhise aruandluse ja kestliku

kalanduse edendamisele ning põhjaveemudelite arendamisele. Kasutati nii riigieelarvelisi kui

välisvahendeid mahus 410 790 eurot.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) teadusarendustegevus koostöös TÜ ja EMÜga

keskendus metsade tervise ja kliimaga kohanemise küsimustele (409 811 eurot).

Transpordiameti tellimusel viisid teadusuuringuid läbi TALTECH ja T-Konsult OÜ

geosünteetika ja katendikihtide osas ning raskeveokite koormuste mudeldamist (maht kokku

130 150 eurot).

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ oli edukas välisprojektides osalemises, Euroopa

horisondi ja struktuurivahendite abil ellu viidud teadusarendustegevusega seotud väljamaksed

olid mahus 162 225 eurot.

Kliimaministeeriumi valitsemisala äriühingud viisid teadusuuringuid läbi ka omavahendite

arvelt. Saarte Liinid OÜ teadusarendustegevus (Läänemere veetaseme ja lainetuse uuringud,

ilmunud on kaks teadusartiklit) toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikkooliga (väljamaksed

46 200 eurot). AS Elering teadusarendustegevuse eesmärgil telliti TALTECHilt riski- ja

seisundipõhise varahalduse põhimõtete väljatöötamine (maht 123 300 eurot).

Teadusarendustegevuse kogumaht Kliimaministeeriumi haldusalas 2023. aastal oli kokku

8 023 743 eurot.

GBAORD kategooriates jagunesid tegevused nelja peamisesse valdkonda: maakoore,

hüdrosfääri ja atmosfääri uuringud ja kasutamine (1 494 116 eurot); keskkonnakaitse (5

235 341 eurot); transport, telekommunikatsioon ja teised infrastruktuurid (504 769 eurot) ja

Põllumajandus, metsandus, kalandus (789 517 eurot).

4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve

täitmine

KESKKONNAKAITSE JA -KASUTUSE PROGRAMM Esialgne eelarve tuhat €

Lõplik eelarve tuhat €

Täitmine tuhat €

Täitmine (%)

KULUD -199 038 -593 445 -137 586 23,2%

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -35 405 -433 604 -12 830 3,0%

Kulud -35 405 -433 604 -12 830 3,0%

Õhukvaliteedi parendamine -13 390 -6 376 -4 634 72,7%

Kulud -13 390 -6 376 -4 634 72,7%

Kiirgusohutuse tagamine -1 811 -2 471 -2 406 97,4%

62

Kulud -1 811 -2 471 -2 406 97,4%

Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -19 698 -11 873 -11 413 96,1%

Kulud -19 698 -11 873 -11 413 96,1%

Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -1 023 -4 467 -2 276 50,9%

Kulud -1 023 -4 467 -2 276 50,9%

Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -3 458 -3 207 -2 250 70,2%

Kulud -3 458 -3 207 -2 250 70,2%

Jäätmemajanduse korraldamine -11 352 -7 202 -5 697 84,3%

Kulud -11 352 -7 202 -5 697 84,3%

Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 322 -2 179 -1 935 88,8%

Kulud -2 322 -2 179 -1 935 88,8%

Merekeskkonna kaitse suunamine -3 404 -4 638 -3 087 66,6%

Kulud -3 404 -4 638 -3 087 66,6%

Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -35 682 -39 613 -27 755 70,1%

Kulud -35 682 -39 613 -27 755 70,1%

Elurikkuse kaitse tagamine -22 408 -24 265 -18 522 76,3%

Kulud -22 408 -24 265 -18 522 76,3%

Metsanduse arengu suunamine -13 319 -14 501 -13 203 91,1%

Kulud -13 319 -14 501 -13 203 91,1%

Maatoimingute korraldamine* -11 299 -12 740 -8 411 66,0%

Kulud -11 299 -12 740 -8 411 66,0%

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine* -12 642 -9 857 -9 736 98,8%

Kulud -12 642 -9 857 -9 736 98,8%

Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 663 -5 979 -5 409 90,5%

Kulud -4 663 -5 979 -5 409 90,5%

Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -7 162 -11 299 -8 022 73,5%

Kulud -7 162 -11 299 -8 022 73,5%

*01.07.2023 liikus Maa-amet ReMi valitsemisalasse sh kaks programmi tegevust.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuste eelarve 593,4 mln eurot. Võrreldes

esialgse eelarvega oli muutus 398,2 mln eurot. Eelarve suurenes põhiosas CO2 heitmekvoodi

müügitulude arvelt. Programmi eelarve alatäitmist mõjutab oluliselt nende vahendite

alakasutus 2023. aastal.

Riigieelarvest eraldatud vahenditest programmi tegevustes kasutamata jäänud jääkidest

olulisemad on:

• 7 980 027 eurot iga aastaselt keskkonnatasude seaduse § 56 alusel Sihtasutusele

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldatavad vahendid keskkonnaprogrammi

elluviimiseks. Põhjendus: KIK toetuste eelarved avati 2023. aasta rahastusotsuste alusel,

kuid projektide elluviimise pikkus (väljamaksed saajatele) on kuni kolm aastat.

• 4 540 169 eurot reoveepuhastuse ja joogiveevarustuse tegevustoetuse jääk

(objektikood IN050410), mille osas on KIK-l kohustused võetud (avatud taotlusvoorude

tulemusel toetuse saajatega lepingud sõlmitud), kuid projektide elluviimine ehk

tekkepõhine kulu tekib 2024. aastasse.

63

• 1 916 339 eurot Keskkonnaameti tegevuskulude jääk, mida kasutatakse

VMK 2022-2027 meetmeprogrammist tulenevateks vajadusteks: uuringu läbiviimine

Võerdla kogumi hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste

hindamiseks ja elupaikade taastamiseks; operatiivseire korraldamine 2023

keskkonnaloa nõuete täitmise tagamine ja veekogumite seisundi hindamiseks;

hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee mudel põllumassiivide

läheduses paiknevatele puurkaevude piirkonnas, kus on nitraatide ja pestitsiidide

kasvusuundumused. 2023. aastal tellitud töö „Maaparandussüsteemide negatiivsete

keskkonnamõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamiseks

normtehnilise väljundi koostamine“ eest tasumiseks. 2023. aastal tellitud töö

„Maaparandussüsteemide negatiivsete keskkonnamõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetmete rakendamiseks normtehnilise väljundi koostamine“ eest

tasumiseks. 2024. aastaks muudeti loomakahjude hüvitamise määrust seoses

eelarvevahendite nappusega ja loobuti hanekahjude hüvitamisest alates 2024. aastast,

2023. aastal tekkinud kahjud ja ennetustööd hüvitatakse veel eelmise korra kohaselt

2024. aastal. Järelevalve täiendavad tegevused - Põhjaranna tee 8 asendustäitmine

jms.

• 1 100 044 eurot Keskkonnaagentuuri tegevuskulude jääk seoses Vaivara Ohtlike

Jäätmete Käitluskeskuse edasilükkunud töödega, reaalajamajanduse tööde

lõpetamine ja mereseire lepingute täitmine jäi 2024. aastasse. 2023. aasta

veeteemaliste lepingute lõpetamine lükkus 2024. aastasse, sh jääki kasutatakse ka

LIFE IP Ida-Viru projektis paisude lõhkumise omaosaluse kuludeks.

• 500 025 eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid IT

vajaku kompenseerimiseks (objektikood SR050071). Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) arendusprojektide elluviimine toimub vastavalt

projektiplaanides kokkulepitule ning vahendid kasutatakse ära 2024. aastal, kuna

finantsvahendite eraldamise kinnituse saamise järgselt (kevad 2023) alles alustati

tegevustega ning alustatud projektide tähtajad langevad 2024. aastasse.

• 181 817 eurot teaduspartnerluse raamlepinguks eraldatud vahendite jääk (objektikood

SR050177), mille osas tegevused lükkusid 2024. aastasse.

• 105 008 eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid

avaandmete direktiivi rakendamiseks eraldatud vahendid (objektikood SR00079). Kõiki

vahendeid ei jõutud 2023. aastal kasutada, vahendid kasutatakse ära 2024. aastal.

• 97 756 eurot omandireformi reservfondist eraldatud vahendid (objektikood

OR050187). OR objekti kasutamata eelarve on ülekantav kuni tegevus on ellu viidud.

2023. aasta tööd teostati planeeritud mahus ning üle viidav eelarve on planeeritud

2024. aastal tööde teostamiseks. Hetkel kulgevad tööd kokkulepitud ajaraamis

vastavalt Maa-ameti vajadustele.

Lisa 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse

Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse

kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele, kui kokkuvõttes majandusele. Elurikkuse

hoidmine ja võimalusel looduse taastamine astuvad ühte jalga kohanemisel

kliimamuutustega. Elurikkuse säilitamine on oluline instrument kõigis poliitikavaldkondades.

Keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam

vajalik vastata pikaajalistele keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele – hoogustuv

64

rohepööre, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja

nendega kohanemine. Eesti on nõustunud EL looduse taastamise määruse eesmärkidega,

kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on siiski ligi

poolte ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüsteemide

taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Euroopa roheleppe nurgakivi. Tulemusvaldkonna

üheks mõõdikuks on soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on 57%

(mõõdetakse iga kuue aasta järel), mis on soovitud sihttasemel.

Tulemusvaldkonna üheks mõõdikuks on ka summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti

kasvuhoonegaaside inventuuri11 2022. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside

summaarne heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2- ekvivalenti. 2022.a heide võrreldes 2021.a

suurenes, põhjuseks põlevkivi kasutamine energia ja soojatootmises. 2020.a aastal oli

koguheide oodatust madalam pandeemia tõttu. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG

koguheide vähenenud 65% võrra. Arvestades ka LULUCF sektorit, on koguheite vähenemine

59%. Olemasolevad poliitikad ja meetmed on selgelt ebapiisavad erinevate kliimapoliitika

õigusaktide kohaste eesmärkide täitmiseks ning riigi pikaajaliste kliimaeesmärkide

saavutamiseks. Seetõttu on vaja rakendada täiendavaid meetmeid kõikides sektorites.

2023. aasta septembris algatati kliimakindla majanduse seaduse välja töötamise protsess,

mille eesmärk on mh vaadata üle õigusraamistik Eesti 2030. aasta kliimaeesmärkide

täitmiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ja panna paika peamised

põhimõtted, mida on vaja nende eesmärkideni jõustamiseks. 2023. a veebruaris kiitis

Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muudatused.

Ressursitootlikkus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga veidi vähenes (2022. aasta tase

0,69 €/kg), kuid 2022. aasta eesmärk on sellele vaatamata täidetud. Tulenevalt ebakindlast

majandusolukorrast, mida on põhjustanud COVID 19 pandeemia ning Venemaa agressioon

Ukrainas, on vähenenud kindlus ressursitootlikkust suurendavate investeeringute tegemiseks.

Negatiivne mõju on ilmnenud projektide tähtaja pikendamises, tarneahelate pikenemises,

turundustegevuste ära jäämises või edasilükkumises. Samas võib tõdeda, et

ressursitootlikkus on pikemat perioodi vaadeldes paranemas. Perioodil 2013-2022 on Eestis

ressursitootlikus suurenenud 32% (2013=100%), millega oleme ressursitootlikkuse

suurenemisega Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal. 2023. aasta eesmärgi saavutamine

selgub 2025. aasta alguses.

Lähiaastate fookuses on olnud ja püsib seal jätkuvalt jäätmevaldkond ning selle reformimine

– jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber

selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks

kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses

lisanduvate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiilijäätmete kogumine ja

ringlussevõtt, sihtarvud biojäätmete valdkonnas, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega

kaasnevad kohustused, pakendi- ja pakendijäätmete määruse jõustumine jne) ning seega

tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus. Lisaks on välja töötatud uus

jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava.

Jäätmeteke on viimastel aastatel pöördunud kasvutrendi ja kuigi 2022. aastal toimus

võrreldes 2021. aastaga teatav jäätmetekke langus, siis eeldatavalt (jäätmestatistika 2023.

aasta kohta on koondamisel ja selgub 2025. aasta alguses) ei saavutatud 2023. aasta

jäätmetekke vähendamise eesmärki (2022. aasta tase: 4585 kg/in/a vs kavandatud

3530 kg/in/a). Suurenenud jäätmeteke on osaliselt tingitud teatud tüüpi jäätmete kasvust (nt

11 2022. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium)

65

ehitus-lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstusjäätmed), kuid teisalt ei ole seni rakendatud

jäätmetekke vähendamise tegevused veel oma täit mõju saavutanud. Jäätmetekke

vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh KOVde

nõustamine, ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. Samas on

oluline ka inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks.

2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest

nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul.

Tähelepanu all on ka veekaitse. Vastavalt 2022. a veekogumite seisundihinnangutele on 51%

pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest heas seisundis. Seisundi paranemist paraku

näha ei ole. Reostuse vähendamist ja vete seisundi parandamise meetmete rakendamist

takistab ressursside puudus, puudu on nii inimesi kui raha uuringuteks ja teadus-

arendustegevusteks ning investeeringuteks. 2023. aastal võeti vastu uus ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni seaduse tervik tekst, seaduse tasandil sätestati detailsemalt

veehinnastamisega seotud küsimused, mh loodi alus ka selleks, et veehinna määramisel saab

aluseks võtta ka veeressursi kaitse vajadust. 2023. a suvel käivitus veereformi teekaardi

koostamine, mille eesmärgiks on 2025. a juuniks välja töötada strateegia, kuidas tagada vee-

ettevõtluse jätkusuutlikkus ja mõistlik veeteenuse hind. 2023 lõppesid Purtse ja Erra jõe

jääkreostuse likvideerimise tööd. Ligi 27 mln euro eest sai Purtse jõe valgalal

põlevkivitööstuse jääkidest puhtamaks kokku 18 kilomeetrit jõesängi.

Meie eesmärk on, et iga inimese hoiakud ning käitumine lähtuvad keskkonnahoidlikkusest.

Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti peitub teadlikes ning ka teadlikult oma

käitumist muutvates kodanikes. Üldine keskkonnateadlikkus on aasta-aastalt suurenenud

(keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022. a 41,6%, uus uuring viiakse läbi 2024. aastal),

paranenud on nii hoiakud kui inimeste käitumine.

Üheks eelduseks, et hinnata tänast olukorda ning mõõta tegevuste mõju, on kvaliteetsed

andmed. Keskkonnaandmete valdkonna arendamisel, nende kvaliteedi tõstmiseks ja

kättesaadavuse parandamiseks, on käivitunud mitmeid siseriiklikke ja ka rahvusvahelisi

algatusi, sh tuleb arendada seirevõimekust, uuendada seireseadmeid ning leida uuenduslikke

viise keskkonnaseire teostamiseks. Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning

energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida võimalused loodusväärtuste ja taristu

kooseksisteerimiseks pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil:

https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt-uudised/ministeeriumi-

tutvustus/tegevuspohine-eelarve

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2022

Transpordi tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne

Kliimaministeerium, 2024

Kinnitatud

kliimaministri 11.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/256

Sisukord

1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 4

3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 5

4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 5

5. Hindamised ja tõhustamiskavad 13

6. Programmi üldinfo 13

7. Programmi mõõdikud 14

8. Programmi olukorra analüüs 17

9. Programmi tegevuste täitmise analüüs 25

10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine 30

11. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse 32

1. Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkond: Transport

Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja

ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused

kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.

Eesti 2035 siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Tulemus-

valdkond

Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika

põhialused jms)

Programm, sh vastutavad

ministeeriumid

Transport • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–

2035 (edaspidi TLAK)1

• Meremajanduse valge raamat 2022–20352

• Riiklik Lennundusohutusprogramm3

• Liiklusohutusprogramm 2016–20254

• Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist

suunav tegevuskava aastateks 2021–20285

• Riigiteede teehoiukava 2023–20266

• Veetee hoiukava 2023–20267

Transpordi konkurentsivõime ja

liikuvuse programm aastateks

2023–2026

Vastutaja(d): Kliimaministeerium

alates 1. juulist 2023

(eelnevalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

alates 1. juulist 2023 (siseriikliku

ühistransporditeenuse osa)

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

(Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti teenused)

Transpordi tulemusvaldkonnas on üks arengukava TLAK, mida viidi 2023. aastal ellu veel ühe

programmiga – Transpordi konkurentsi ja liikuvuse programmiga (2023–2026), mis kinnitati

2023. aastal. Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel

inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav,

ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus.

Programmi periood kestab neli aastat.

Transpordi tulemusvaldkonna programmide planeerimistasandites tehakse 2023. ja 2024. aasta

võrdluses olulisi muudatusi. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega8 korraldati senine

Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiks, kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad

ülesanded liikusid Rahandusministeeriumilt üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning

1 https://www.KliM.ee/media/6865/download 2 https://www.KliM.ee/media/8055/download 3 https://transpordiamet.ee/media/1277/download 4 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm

5 https://www.KliM.ee/media/6948/download 6 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 7 https://www.KliM.ee/media/8425/download 8 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678-4dc8e39be9bd

ja https://kliimaministeerium.ee/media/10434/download

Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja siseriikliku ühistranspordi koordineerimine Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning transpordi teemad üldiselt Kliimaministeeriumisse, siis sellest

tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust.

Ministeeriumide ümberkorraldamisel korraldati ümber ka ministrite ja ministeeriumide tööjaotus,

et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate

eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt on perioodil 2024—2027 transpordi

tulemusvaldkonnas kaks tegevuspõhise riigieelarve programmi, mis koostatakse TLAK-i

üldeesmärgi elluviimiseks:

1) Transpordi ja liikuvuse9 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide

liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;

2) Ühistranspordi10 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab

ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist.

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 1.Tulemusvaldkonna mõõdikud

Eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, kestlikud, kiired ja mugavad liikumisvõimalused

Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

2021 2022 2023 2023 2024 203511

Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena12

55 55 55 44 42 30

Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena13

360 367 395 316 309 187

Transpordi CO2e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga14

2 357,73 kt CO2 ekv (2023.a

inventuurist

2437,94 kt CO2 ekv (2024.a

inventuuri

- 2243 kt

CO2 ekv

2270,8 7 CO2

ekv

1700 kt CO2 ekv

9 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui

liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut

transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning

keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 10 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele

kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui

ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele,

soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile,

energiale ja taristule. 11 TLAK 2035. aasta mõõdikud, sh „Transpordi CO2e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“, mis on ka „Eesti

2035“ mõõdik 12 Allikas: https://transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika 13 Allikas: Transpordiamet (TRAM) 14 Allikas: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kasvuhoonegaasid#kasvuhoonegaaside-in ja EKUK

2021.a kohta)

st 2022.a kohta)

Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega) Allikas: Kliimaministeerium

25 23 31 20 40 360

Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga15

29% 22% 16% 23% 24% 40%

Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu Allikas: AS Tallinna Lennujaam

32 33 44 25 45 50

3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine, tuhat eurot

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud -621 927 -683 769 -527 711

*Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste

elluviimisse.

Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO2-heitkoguste vähendamine,

TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic

raudteetrassi väljaehitamine, Eesti-sisese raudteevõrgustiku elektrifitseerimine, kaubatranspordi

viimine maanteelt raudteele ning kogu transpordi toimepidevuse tagamine läbi rohetehnoloogiate

kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide nõuetele vastavad tingimused peavad olema

saavutatud aastaks 2030, mis eeldab järgmise kuue aasta jooksul väga suuri investeeringuid nii

taristusse, veeremisse, kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Eesti eesmärk on vähendada transpordist

tulenevat KHG heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. See on märkimisväärne

väljakutse, arvestades, et transpordisektori heitkogused olid 2022. aastal suuremad kui 2005. aastal

ja üle 90 % pärines maanteetranspordist. Aruande koostamise hetke prognoosi kohaselt TLAKis

15 Allikas: Statistikaameti tabel TS121: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__transport__transpordi-uldandmed/TS121

püstitatud CO2 vähendamise eesmärki olemasolevate meetmetega ei saavutata. Euroopa Liidu

Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse

sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem

(tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030

transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga võrreldes on prognoosides

toimunud muutused halvenemise poole). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse

mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2

ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks

investeeringuteks.

Joonis 1. Eesti autopark on suhteliselt vana ja uutel autodel on kõrge CO2 emissioon

Allikas: Eurostat (road_eqs_carage, sdg12_30), OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu”

Heitkoguste vähendamise tempo kiirendamiseks tuleb parandada transpordi energiatõhusust ja

vähendada heitemahukust. Ökonoomsem ja väiksem autopark aitaks sellele kaasa.

Uuringud näitavad, et transpordi sektoris CO2 eesmärke ei ole võimalik täita ilma maksupoliitika

muudatusteta (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima säästvat ühistransporti või

keskkonnasõbralikumat autot), aga ka üldise paradigma muutuseta. Selleks, et paradigma muutust

säästva liikuvuse või üleüldiselt kestlike valikute kasuks suunata, tuleb nügida inimesi nende

mugavustsoonist välja astuma ja suunata neid tegema kestlikke valikuid, luues selleks eeldused

(nt rattateede arendused, kiiremad rongiühendused jne) ning tegeleda järjepideva teavitustööga.

Selleks, et muutused oleksid piisavalt kiired ja efektiivsed, on omakorda vaja kogu riigisektori,

aga ka KOVide, haridusasutuste, meedia jt ühist ja järjepidevat jõupingutust inimeste teadlikkuse

tõstmisel pikema ajaperioodi jooksul. Näidata riigiasutuste, -äriühingute ja KOVide positiivset

eeskuju, toetada ja juhendada inimesi säästlikumate valikute tegemiseks.

0

20

40

60

80

100

LT U

LV A

P O

L

E S

T

H U

N

F IN

S V

N

N O

R

C H

E

N LD

G B

R

F R

A

D N

K

S W

E

D E

U

B E

L

LU X

%

A. Age distribution of passenger cars 2021

Less than 2 years From 2 to 5 years From 5 to 10 years From 10 to 20 years

0

50

100

150

N O

R

S W

E

D N

K

N LD F IN

F R

A

D E

U

E U

27

B E

L

LU X

IT A

H U

N

S V

N

LT U

P O

L

S V

K

LV A

E S

T

Grammes of CO2/km

B. Average CO2 emissions per km from new passenger cars

2021

Joonis 2. Uute autode maksustamine Eestis ei ole seni olnud seotud nende keskkonnamõjuga

Võrdlev ülevaade eri tüüpi autode maksustamise komponentidest valitud OECD riikides, 2022. a

Märkus: selle graafiku eesmärk on võimaldada võrrelda valitud liikmesriikide maksustamistaset ja mitte kajastada tegelikke

kohalikke turuhindu. Seetõttu eeldatakse maksude taseme riikidevaheliste võrdluste hõlbustamiseks käesoleva tabeli puhul, et

sõidukite müügihind enne maksude mahaarvamist on kõigis riikides sama. Riikide võrdlemise hõlbustamiseks on autod jagatud

nelja kategooriasse, mida peetakse tüüpilisteks autodeks: elektriline maastur, hübriid-sedaan, elektriline sedaan ja kütuse 4X4

pikap.

Allikas: OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu”, OECD tarbimismaksu suundumused 2022. aastal.

Põhiline murelaps transpordis on jätkuvalt maanteetransport, mis moodustab ca 97% kogu sektori

KHG heitkogusest. Kuigi sõidukid muutuvad ökonoomsemaks (kütuse tarbimine L/100km

väheneb), siis sõidukite läbisõit suureneb aga kiiremini ning samuti eelistatakse jätkuvalt

suuremate mootoritega sõidukeid. Ca 50% Eesti teetranspordi läbisõidust toimub Harjumaal

(sellest omakorda poole moodustab Tallinn). Tallinnas on keskmise sõidu pikkus ca 3 km, mis

tähendab, et pole mugavaid alternatiive liikumiseks, kuigi leibkonna transpordikulud on

suurenenud (või tähtsustatakse enam aega, kui rahalist kulu). Liikumiste parandamiseks ehitatakse

Tallinnas, Tartus ja Pärnus aastatel 2024–2029 välisvahendite toel uusi jalg- ja jalgrattateid

(Tallinnas ka uusi trammiteid), et säästvat liikuvust soodustada ja luua eeldused inimestele auto

asemel säästvaid liikumisviise kasutada. Kui inimesed asendaksid päevas vähemalt ühe 3 km

autosõidu säästva liikumisviisiga, oleks märgatav muutus KHG heitmete vähenemises.

TLAKi meetmetest ei ole näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika

ümber korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja eriheitest),

ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Eesti õigusesse on üle

võetud Direktiiv 2022/362, millega on ajakohastatud ja täiendatud varasemat Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate

infrastruktuuride kasutamise eest. 1. jaanuaril 2024. a. jõustunud liiklusseadusega suurendati ja

diferentseeriti teekasutustasu määrasid, misjärel saastavamad ja raskemad veokid maksavad

proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid Tasumäärade tõstmisel eeldatakse, et

vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt umbes 2,41 kt võrra

2024−2025. aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused oleksid jäänud

kehtinud tasemele.

-20000

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL

Electric SUV Hybrid sedan Electric Sedan Fuel 4X4 pickup

Selling price VAT Registration tax Bonus/Malus Other Total EUR

Joonis 3. Autode ja raudteede elektrifitseerimise tase on madal

Allikas: Eurostat (road_eq_carpda, RAIL_IF_TRACKS), OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu”

Vaatamata riigi kompaktsele geograafilisele piirkonnale on elektrisõidukite osakaal üks

väiksemaid ELis. Raudteetranspordil on märkimisväärne potentsiaal vähendada heitkoguseid.

Enamik ronge sõidab siiski diislikütusel ja ainult 10% raudteevõrgu 2143 kilomeetrist on

elektrifitseeritud, mis on üks madalaimaid Euroopas.

Täiendavalt on ettevalmistamisel veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse

tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis

on suurema keskkonnamõjuga hakkavad tulevikus suuremat veeteetasu maksma.

Lisaks on ehitamisel uus ligi null-emissiooniga suursaarte parvlaev, mis valmib 2026. aastal, mis

panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3 kt võrra.

Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas

kavandatuga, nt Rail Balticu ajakavast hilisem valmimine.

Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks

ning alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL’i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest,

mille järgi peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas

seisuajaks ennast kaldaelektrivõrku lülitada.

Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega

koos tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid

panustavad ESR eesmärkide täitmisesse.

Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade

üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste

tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel.

Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja

keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise

mahu olulise vähendamise tõttu. TEN-T põhivõrgu maanteed peavad olema välja ehitatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 seatud liiklusohutus- ja

keskkonnanõuetele vastavaks aastaks 2030.

Kaubavahetuses on väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

3.5

4.0

4.5

5.0

P O

L

C Z

E

IT A

E S

T

LT U

LV A

S V

N

E U

27 IR L

G B

R

F IN

F R

A

D E

U

C H

E

LU X

N LD

S W

E

N O

R

%

A. Share of electric vehicles 2022 or latest year available

20

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

IR L

E S

T

LT U

LV A

C Z

E

G B

R

H U

N

G R

C

F IN

P O

L

S V

N

F R

A

E S

P

P R

T

S W

E

IT A

LU X

%

B. Share of electrified railway tracks 2022 or latest year available

siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises

koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama

maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole võimalik täita.

Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures võtta

transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste

juurutamise läbi.

Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna hoidmise, sest

pinged Ukraina sõja tõttu on tõstnud riske Suwalki koridori avatuna hoidmine kriisisituatsioonis,

mistõttu on vaja multifunktsionaalset jäämurdjat, et tagada olenemata aastaajast ning

jäätingimustest kaupade ja varustuse liikumine Eestisse.

Liiklusohutusprogrammis 2016–2025 sätestatud eesmärkide täitmine. TLAK näeb ette

vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena

2035. aastaks vastavalt kolmekümne ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist

2023. aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja 395). Nende eesmärkide saavutamine

ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta. Ka

Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et LOPi eesmärgid tuleb üle vaadata ning seada

realistlikumad eesmärgid lähtuvalt tegevuste elluviimisele ning rahastuse olemasolule. Järgmise

perioodi LOPi ettevalmistamisel tuleb kujunenud olukorda eesmärkide seadmisel hinnata.

Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus

500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt

on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks

paremad tingimused. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide

täitmisele kaasa.

Eesti 2035 vajalik

muutus

(temaatiline kimp

„Ruum ja liikuvus“)

Positiivsed arengud Väljakutsed

C. Pakume

vajaduspõhist, kõiki

transpordiliike

hõlmavat ning

koostoimivat

transporditeenust

• Liikuvusteenuste

ühistranspordiliikide

laiemaks integreerimiseks

toetatakse Avaliku sektori

innovatsioonifondist 840

tuhande euroga

liikuvusteenuste ja

piletimüügi integreeritud

andmevahetusplatvormi

MaaS X-tee arendamist,

kogukestvusega ca 2 aastat.

Projekti eesmärk on luua

standardiseeritud

sõidupäringuid vahendava ja

liikuvusteenuseid ühendava

teenusplatvormi prototüüp

• Pikemas perspektiivis peaks senise maakondliku

liinivõrgu ümberkorraldamist rakendades kaaluma

kahetasandilist regionaalse ühistranspordi

korraldusmudelit:

- Maakondliku/toimepiirkonna liinivõrgu selgrooks on

lihtne ja selge regionaalsete põhiliinide võrk koostoimes

rongi- ja kaugbussiliinidega. Kiirete liinide põhine võrk

tagab tiheda, mugava ja kindla ühenduse maakonna

tõmbekeskus(t)e, raudteejaamade ja väiksemate keskuste

vahel.

- Põhiliine täiendavad kohalikud toitvad liinid

(nõudepõhine transport). Nõudepõhine transport teenindab

väiksemate keskuste tagamaad ja nõudepõhise

transpordiga saab sõita väiksemasse keskusesse, kus on

võimalik kiire ümberistumine põhiliinile.

ning piloteerida seda

vahenduskanalina erinevate

transporditeenuse pakkujate

ühendamiseks ning süsteemis

osalejate ühiste piletite,

sõiduõiguste või

soodustoodete loomiseks.

Soov on saada toimiv

lahendus, mille saame vabalt

kasutusele võtta ja läbi uue ja

kasutajasõbraliku platvormi

tõsta ühistranspordi ja

alternatiivsete liikumisviiside

atraktiivsust Eestis.

Prototüübi arendus toimub

moodulitena, kus protsessi

käigus testitakse iga mooduli

toimivust koos osapooltega

veendumaks selle sobivuses.

Vajadusel korrigeeritakse

lahendust enne järgmise

mooduli arendamist.

• 2023. aasta teisel poolel

toimus Tallinna, Tartu ja

Pärnu linnade eelnõustamine

jalgrattateede, mitmeliigiliste

ühenduste ja trammitaristu

projektide väljatöötamisel.

2024. aasta alguses toimus

Kliimaministeeriumis

projektide hindamine ning

investeeringute kavade

koostamine. Projekte viiakse

ellu 2023. aastast (esimesed

hanked) kuni 2029. aasta teise

pooleni.

• Alustatud on ettevalmistusi

Tartu–Riia rongiliini

käivitamiseks 2024. aasta II

poolaastal.

- Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist

oleks perspektiivikas kaaluda varianti, kus kohalikud

omavalitsused rahastaksid ühistranspordi korraldamist

võrdselt per capita.

Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga

põhjalikult analüüsida ja muudatusi teha lähtuvalt

ülalnimetatud ettepanekutest, kuid hetkel kiire ja

laialdasem üleminek nõudepõhisele ühistranspordile üle-

eestiliselt ei ole siiski võimalik.

• Raudteetaristu arendamine rongide teenindustiheduse ja

kiiruste tõstmiseks ja uue raudteeliikluse

juhtimissüsteemi kasutuselevõtt.

• Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on vaja

analüüsida samatasandiliste raudteeületuskohtade

ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh

ehitamine mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud

nõuetega.

• Vaja on rongi-, kaug-, maakonna- ja kohalike liinide

koostoime, mugavate ümberistumissõlmede ja

toimepiirkonna ühtse piletisüsteemi arenguhüpet

• Vajalik on parandada ühistranspordi teenindustaset

• Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. aastast

ja seetõttu on tekkinud eelarve puudujääk, mis ei

võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise kohustusi.

• Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele

juurdepääsuvõimaluste tagamise koostalitluse tehnilise

kirjelduse rakenduskavas16 on võetud kohustus

analüüsida PRM KTK nõuete rakendamist Eesti

raudteevõrgustikul. Analüüsi tulemustest lähtudes on

hiljem võimalik koostada tegevuskava tuvastatud

puuduste kõrvaldamiseks.

• Kasutusele võetud nõudetransport (Saaremaal läbiviidav

pilootprojekt nõudepõhise ühistranspordi uue

korraldusmudeli katseprojektina, rakendamiseks

vahemikus 1. juuli 2024 kuni 30. juuni 2026, juhul kui

riigieelarvest vastavad vahendid leitakse), et

teenindada sõitjaid, kellel puudub võimalus üldist

ühistransporti kasutada.

D. Võtame kasutusele

ohutu,

keskkonnahoidliku,

konkurentsivõimelise,

vajaduspõhise ja

jätkusuutliku

transpordi- ja

energiataristu

• 2023. aastal kinnitas

kliimaminister toetuse

andmise ja kasutamise

tingimused Tallinna, Tartu

ja Pärnu linna säästva

liikuvuskeskkonna

edendamiseks perioodil

2021–2027 ning alustati

taotlejate eelnõustamist.

• Kui 2022. aastal sai

Moderniseerimisfondi

energiatõhusa ühistranspordi

programm EIBlt ja EKlt

heakskiidu ning programmiga

kinnitati muuhulgas

elektrilise parvlaeva ja Elroni

10 täiendava elektrirongi

• Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas

suur väljakutse CO2-heitkoguste vähendamine. Tänase

prognoosi kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava

2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike

meetmete rakendamine on veel pooleli või edasi

lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina-

vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa

Liidu Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga

arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem

(tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks), praeguste

meetmetega aastaks 2030 transpordi heide ca 1990 kt.

• Kogu Eesti avaliku raudtee elektrifitseerimine ja muu

ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse kasvatamine

(eelkõige uutes hangetes säästlike kütuste eelistamine)

• Riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla

vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra

säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks

16 nip-prm-tsi-estonia.pdf (europa.eu)

hankimine, siis 2023. aastal

algas Tallinna–Tartu

raudteeliini õgvendamine ja

elektrifitseerimine, et 2025.

aastaks valmis olla uute

rongide liinile tulemiseks

ning hiljem ka kiiruse 160

km/h kehtestamiseks.

• Kiire ja mugava

rongiühenduse loomine

Euroopaga Rail Balticu näol.

• Tööd käivad Tallinna linna

Vanasadama trammiühenduse

arendamisel, mida riik toetab

RRF rahastusega summas

36,5 miljonit eurot.

• 2022. aastal tehti koostöös

Keskkonnaministeeriumiga

Vabariigi Valitsusele

ettepanek toetada ja käivitada

1 miljoni euro suuruse

fondiga (piloot) toetusmeede

kortermajade juurde

elektriautode

laadimistaristute

arendamiseks. Täpsem sisu ja

sihistamine töötatakse välja

2024 aastal.

iga-aastaselt 210 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul

on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 mln

eurot aastas, mis on ligi poole vähem vajalikust ning toob

endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel

aastatel.

• TEN-T nõuetele vastavate põhimaanteede ehituse

rahastamine. Teehoiuks eraldatud vahendite maht ja

edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T

põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa ja Tallinn–Pärnu–Ikla väljaehitamise Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013

sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks

2030. aasta lõpuks.

• Järgneval kümnendil on suurimaks väljakutseks

teadlikkuse tõstmine ning tähelepanu suunamine

keskkonnahoiule ja säästvate liikumisviiside

eelistamisele. Selleks tuleb teha olulisi investeeringuid

kestliku taristu rajamiseks, aga töötada välja uusi

meetmeid transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks,

arvestades sealjuures Fit for 55 paketi kohustusi (ja selle

koosmõjus).

• Käivitatakse rahvusvahelised lennud Pärnu

Lennujaamast.

Eesmärk

Transpordi ja

liikuvuse

arengukavas 2021–

2035

Positiivsed arengud Väljakutsed

Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt

vigastatute aastate

2018–2020 keskmist

arvu (60) poole võrra

ehk saavutada

olukord, kus

hukkunute arv kolme

aasta keskmisena ei

ületaks 30

Liiklusohutuse olukorra

muutuste hindamiseks on

otstarbekas vaadata kolme aasta

keskmiseid näitajaid, mis

vähendab juhuslike muutuste

mõju üksiku aasta tulemuses.

Aastate 2021−2023 keskmisena

hukkus liikluses 55 inimest.

2023. aastal juhtus 1742

liiklusõnnetust (võrreldes aastate

2020–2022 keskmisega +165),

neis sai vigastada 1942 (+177) ja

hukkus 59 muudatust kolme

eelmise aasta keskmisega ei

toimunud) inimest.

Võrreldes kahe varasema

aastaga liiklejate käitumises

2023. aasta tulemustest lähtudes

olulisi muutusi ei ole. Käitumise

pikaajalisi muutusi

väljendavatest indikaatoritest

mõõdukalt paranevas trendis on

vaid jalgrattakiivri kasutamine

laste poolt ning auto juhtimisel

telefoni kasutamise vähenemine

telefoni käes hoides. Võrreldes

Hukkunute arvu vähenemine on siiski olnud üle kahe korra

aeglasem kui liiklusohutusprogrammis seatud eesmärk.

2023. aasta eesmärgiks oli kolme aasta keskmisena mitte

enam kui 44 hukkunut. Kuna kolmandat aastat järjest jäi

kolme aasta keskmine hukkunute arv samaks (55), tuleb

tõdeda, et olemasolevad liiklusohutuse tagamiseks

kavandatud meetmed pole olnud piisavalt tõhusad.

Liiklusohutusprogramm, transpordi ja liikuvuse arengukava

ning Euroopa Liidu ülesed kokkulepped seavad Eestile sihi

vähendada teeliikluses hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu. Liiklusohutuse programmi järgi on eesmärk aastaks

2025 jõuda olukorrani, kus teeliikluses ei hukkuks enam kui

40 inimest ning raskelt vigastada ei saaks enam kui 302

inimest (2023–2025a keskmisena). Tänaste trendide põhjal

on kahjuks selge, et soovitud tase jääb saavutamata. Aastate

2021–2023 keskmisena hukkus liikluses 55 inimest, mis oli

sihttasemest (44) 11 võrra enam. Vaadates liikluses

hukkunuid ja LOPi eesmärke liiklejate rollide lõikes, ületab

tegelik hukkunute arv eesmärki: mootorsõidukijuhtide

puhul 3, jalgratturite 2 ja jalakäijate arvus 1 võrra. Vaid

sõitjate puhul ei ületanud kolme aasta keskmine hukkunute

arv eesmärki.

Investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel

2024–2027 takistab oluliselt transpordi ja liikuvuse

arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud

eesmärkide täitmist, liikluses hukkunute ja vigastatute

2022. aastaga vähenes 2023.

aastal kergliikuritega toimunud

õnnetuste arv, mida võis

mõjutada ohtude teadvustamine,

linnasüdametes kiiruse

piiramine ja parkimise

korraldamine ning võrdlemisi

jahe ja vihmane suvi.

vähendamise püüdlust.

Eesmärgini jõudmiseks ei piisa enam tavapärastest

tegevustest ja seni kavandatud rahastuse mahust.

Kinnitamata on LOP aastate 2024–2025 elluviimiskava,

rahastuseta on liiklusohutusele olulist mõju avaldavad

tegevused. Lähiaastate oluliseks väljakutseks on

liiklusohutust mõjutavatele tegevustele poliitilise toe

saamine ning vajaliku rahastuse leidmine.

2023. aasta liikluskäitumise muutumise indeks (7,4) on

arvutatud 27 üksikindikaatori uuringutega mõõdetud

tulemuste põhjal. Kuna liiklejate käitumise vaatlust ei

toimunud, siis nende näitajate osas, mida mõõdetakse

vaatlusuuringuna, on kasutatud varasemate aastate

tulemusi. 2023. aastal on arvestusse lisandunud jalgratta

alkoholi mõju all juhtimise ning elektritõukerattaga sõites

laste poolt kiivri kandmise osakaalud. 27 mõõdikust 4 puhul

positiivselt käitujate tase on hea, 8 puhul on positiivselt

käitujate tase halb, ülejäänud mõõdikute tase on rahuldav.

Vähendada transpordi

CO2-heidet 1700

kilotonnini (kt) ehk

669,05 kt võrra

võrreldes 2019.

aastaga

2024. a inventuuri kohaselt

2022. a kohta olid transpordi

CO2-heitkogused 2437,94 kt

CO2 ekv. 2022. aasta sihttase oli

seatud 2051,89 kt.

CO2-heitmete sihttaseme ületamine nii suures ulatuses (üle

386 kt) võib olla seotud sellega, et Covidi mõju prognoositi

suuremaks, kui see tegelikult liikumiste vähenemisel oli.

CO2-heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas

inimesi rohkem reisima17.

Vaatamata ühistranspordi taristu arendamisele ning

ühistransporditeenuste järjepidevale arendamisele pole

ühistranspordi kasutus loodetud kiirusega kasvama hakanud

(2023. a kasv 0,9% võrreldes 2022. aastaga), vähenenud on

kodust töötamise osakaal ning jalgrattaga liikumiste

osakaal, kuid autoga liikumiste kogumaht jätkuvalt kasvab

ning Eestis soetatavad uued autod on võrdlemisi suure

kütusekuluga.

Praegusel trajektooril on 2030. a transpordi heide 2089,23

kt CO2 ekv (eelnev prognoos oli 1990 kt CO2 ekv), seega

ligi 500 kt kliimapaketi eesmärgist suurem heide.

Muidugi tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska

adekvaatselt hinnata Fit for 55 paketi mõjusid, kuna see

pole veel rakendunud ning selle võimalik ulatus on veel

lahtine.

2023. a uuendatud prognoosid näitavad aga, et

olemasolevate meetmetega ei ole võimalik transpordi CO2-

heidet vähendada arengukavas eesmärgiks võetud

sihttasemeni.18

17 https://envir.ee/uudised/2021-aasta-kasvuhoonegaaside-loppinventuur-naitab-heite-suurenemist 18 Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas suur väljakutse CO2-heitkoguste vähendamine. Tänase prognoosi

kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike meetmete rakendamine on veel

pooleli või edasi lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa Liidu

Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga veelgi kõrgem.

TLAK mõõdik: transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 1700 kt CO2 ekv-ni aastaks 2035. Prognoosimiseks on kasutatud Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose ning tegelike tasemete jaoks KHG inventuuri aruandeid.

Tulemusvaldkonna vastava mõõdiku sihttase 2022. aastal oli 2051 kt CO2 ekv, ning reaalne tulemus 2437,94 kt CO2 ekv (EKUKi

2024. a inventuurist) ning praegusel trajektooril on aastal 2030 transpordi heitme prognoos kasvanud juba 2089,23 kt CO2 ekv

peale endise 1990 kt CO2 ekv asemel.

Lisaks tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata EL Kliimapaketi „Fit for 55“ mõjusid, kuna kõik

selle rakendamiseks vajalikud õigusaktid ei ole veel läbiräägitud, küll aga on jõutud kokkuleppele, et ESR sektorite (sh

Kauba- ja reisilaevade

arv Eesti lipu all (500

ja suurema

kogumahutavusega) –

360 laeva

2023. aastaks on saavutatud

kauba- ja reisilaevade arv Eesti

lipu all (500 ja suurema

kogumahutavusega) 31 laeva.

Projekti rakendamist on takistanud mõningad probleemid

seoses õigusloomega ja toetavate infosüsteemide

käivitumisega, samuti pole veel täies mahus käivitunud

projekti turundustegevused.

Varasemate aastate laevade arvu korrigeerimine on tingitud

sellest, et seni kuvati ainult üle 500 kogumahutavusega

kaubalaevu. Vastavalt mõõdiku eesmärgile on lisatud kõik

Eesti laevaregistrites olevad üle 500 kogumahutavusega

kauba- ja reisilaevad ning sellele vastavalt on korrigeeritud

ka järgmiste aastate prognoose.

Raudteekaubaveo

osakaal

tonnkilomeetrites

maanteetranspordiga

võrreldes – 40%

2023. aastal moodustas

raudteekaubavedu ca 16%

maanteetranspordist.

Seoses geopoliitilise olukorraga ja asjaoluga, et

raudteekaubaveost moodustas olulise osa kaubavahetus,

mis liikus läbi Venemaa, on raudteekaubaveo osakaal

langenud, mistõttu tuleb leida meetmed muutunud

turusituatsioonis uute kaubagruppide liikumiseks raudteele. 40 aastaringset

regulaarlennuliini

2023. aastal suurendas AS

Tallinna Lennujaam

regulaarliinide arvu 44

regulaarliinini.

Regulaarliinide arv sõltub suuresti lennuettevõtjate

plaanidest ja võimekusest, sesoonsest reisijate huvist,

piirkondade atraktiivsusest, lennuettevõtjate plaanidest ja

teatud määral ka post-COVID olukorrast. Seetõttu kõigub

liinide arv iga-aastaselt, sh on tõusutrendiga.

5. Hindamised ja tõhustamiskavad

2023. aastal alustas Rahandusministeerium (RaM) perioodi 2014–2020 struktuurivahendite järelhindamist, mis hõlmab muuhulgas ka transpordi investeeringute (sekkumiste kogumaksumus üle 628 miljoni euro, sh Ühtekuuluvusfondi vahendeid ligi 480 miljonit eurot) tõhususe hindamist nendel aastatel. Selleks viis RaM läbi riigihanke „Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014– 2020 järelhindamine“ (viitenumber 262209) ning sõlmis 21.08.23 lepingu Tartu Ülikooli ja Civitta Eesti AS ekspertidega. Kõik lepingulised tegevused peavad lõppema oktoobri lõpuks 2024. Kõigi suundade ja rakenduskava kui terviku kohta oodatakse tulemuslikkuse ja mõju hinnanguid, kuidas on mõjutanud investeeringuid energiakriis, COVID, inflatsioon, sõda; lisaks panus EE2020 eesmärkidesse ning riigipõhiste soovitustega arvestamine.

6. Programmi üldinfo

transpordi) emissioone tuleb 2030. aastaks vähendada 24% võrra. Tegemist on sektorite ülese eesmärgiga ning sektorite

vahelist jaotust ei ole Eestis seni kokku lepitud, kuid kokkulepped peaksid sündima 2024. aasta jooksul. Kui eesmärk rakendub

transpordisektorile solidaarselt, peab transpordisektori heide olema aastal 2030 veelgi väiksem (hinnanguliselt 1600 kt CO2 ekv)

kui arengukavas seatud siht (1700 kt CO2 ekv).

Rohepoliitika ekspertrühma soovitustele tuginedes tuleb KHG heitkoguste vähendamiseks jätkata integreeritud ühistranspordi

võrgustike uuendamisega, integreerides need transpordiliikide vaheliselt ja teiste liikuvusteenustega. Samuti tuleb edasi

töötada säästva liikuvuse meetmete elluviimisega, nt rattateede ehitamisega ja elektriautode laadimistaristu

väljaarendamisega. Lisaks tuleb töötada välja täiendavaid meetmeid, sh jätkata tulevikukindla transpordi maksustamise

süsteemi välja töötamist koostöös Rahandusministeeriumiga. Rohepoliitika ekspertrühma soovituste ja sobilike meetmete välja

töötamisega tegeletakse.

Programmi nimi Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm

Programmi eesmärk Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus.

Valdkonna arengukava

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

7. Programmi mõõdikud

Tabel 3. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi mõõdikud

Tulemusvaldkonna ja

programmi mõõdikud

kattuvad, need

esitatakse Tabelis 1.

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Meede 1: Transpordi konkurentsivõime

Transpordi energiakulu

max 8,3 TWh, millest

taastuvenergia osakaal

transpordis on 24%19

9,77 TWh

(11,1%)

9,84 TWh

(8,48%) -

9 TWh

(7,6%)

(9,46 TWh

(8,25%) EKUK

täpsustatud

prognoosist)

9,43 TWh

(8,74%)

(EKUK täpsustatud

prognoosist)

Programmi tegevus 1 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-

European Transport

Network) põhivõrgu

väljaehitamine: Rail

Baltic20

3,47% 6,03% 6,12% 13,69% 24,9%

Ühendusajad Tallinna–

Narva, Tallinna-Tartu,

Tallinna–Viljandi ja

Tallinna–Pärnu (Rail

Balticu tulemusena)

liinidel paranevad21

Tallinn–

Tartu 1h 56

min

Tallinn–Tartu

1h 56 min

Tallinn–Tartu

2h 19 min

Tallinn–Tartu 1h 56

min

Tallinn–Tartu 2h 19

min

19 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares, Statistics | Eurostat (europa.eu) 20 Allikas: KLIM (2025. a uus eesmärk on 39,61%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 21 Allikas: Elron (2025. a eesmärk on Tallinn–Tartu 1h 40 min, tulemust kontrollitakse 2026. a)

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse.

Programmi periood 2023–2026

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (RegPõM, ühistransport, al 1.07.23) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM, TTJA tegevuste osas, al 1.07.23)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Transpordiamet (TRAM), Riigilaevastik

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

Rekonstrueeritud või

uuendatud raudteede

pikkus, km22 (SF

väljundindikaator)

- - - - -

Elektrifitseeritud uute

raudteede pikkus, km23

(SF väljundindikaator)

- - - - -

Programmi tegevus 2 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Jäämurde teenuse

tagamine24 100% 100% 100 100% 100%

Mõõdetud Eesti mereala25 70% 73% 74 73% 75

Uute lainemurdjatega

sadamate arv, kus on

rakendatud

kliimamuutuste mõjude

suhtes kaitsemeetmeid, tk

(SF väljundindikaator)26

0 0 0 0 0

Eestisisese merenduse

CO2e vähendamine saarte

vaheliste

parvlaevaühenduste

nullheitele viimisega

(eesmärk 2035.a 12,1 kt

vähenemine)27

16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt

Programmi tegevus 3 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Irdtorni lahendused

kasutusel

lennujaamades28, %

0% 20% 20% 20% 40%

Programmi tegevus 4 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-European

Transport Network)

põhivõrgu väljaehitamine

suunas

Tallinn–Tartu–Võru-

Luhamaa29 (%)

30% 39% 39% 39% 41%

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-European

Transport Network)

põhivõrgu väljaehitamine

suunas

Tallinn–Pärnu–Ikla30 (%)

19% 22% 22% 22% 27%

22 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 20 km, tulemust

mõõdetakse 2025. a) 23 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 50 km, tulemust

mõõdetakse 2025. a) 24 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 25 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 26 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 2 tk, tulemust

mõõdetakse 2025. a) 27 Allikas: KLIM (2025. a eesmärk on 11 kt (seotud elektriparvlaeva liinile tulekuga), tulemust mõõdetakse 2026. a) 28 Allikas: KLIM lennundusosakond 29 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 41%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 30 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 28%, tulemust mõõdetakse 2026. a)

Riigiteede võrgu seisundi

säilitamine31 (IRI, mm/m) 2,46 2,41 2,42 2,6 2,6

Rekonstrueeritud või

uuendatud maanteede

pikkus – TEN-T32 (km)

0 0 0 6 15 km

Programmi tegevus 5 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond

Uue trammitaristu pikkus,

km33 0 0 0 0 0

Uued või uuendatud

mitmeliigilised

sõlmpunktid, tk34

0 0 0 0 0

Uus või uuendatud

sihtotstarbeline

jalgrattataristu, km35

0 0 0 0 0

Programmi tegevus 6 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem

Liikluskäitumise muutuse

indeks 36

Algtasemega võrreldes indeksi

kasv 0,5 punkti võrra aastaks

2025

7,4 7,40 7,4 7,6 7,7

Ärilises- ja mitteärilises

lennutegevuses toimunud

õnnetuste, tõsiste

intsidentide ja nendes

hukkunute arv on selgelt

vähenemistrendis37

1,01 0,33 0,84 0,99 0,97

Viie aasta avaliku

raudteeohutustaseme

keskmine näitaja ei ületa

0,2 aastaks 202538

0,57 0,39 0,34 0,3 0,25

Laevaõnnetuste koguarv

aastas ei ületa 5

õnnetust39

5 5 6 5 5

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusala alates 1.07.2023:

Meede 2: Liikuvus

Ühistranspordi, jalgratta

ja jalgsi liiklejate

osakaal %40 (2035.a

eesmärk 55%, sh

linnapiirkondades 60%)

34% 34,3% 34,9% 40,5% 41,5 %

Ühistranspordi, jalgratta 42% 39,5% 40,2% 45% 46%

31 Allikas: Transpordiamet 32 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), Transpordiamet 33 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 3 km, tulemust mõõdetakse 2029.

a lõpus) 34 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 1 tk, tulemust mõõdetakse 2029.

a lõpus) 35 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 10 km, tulemust mõõdetakse

2029. a lõpus) 36 Allikas: TA 37 Allikas: TRAM 38 Allikas: TTJA/MKM 39 Allikas: TRAM 40 Allikas: statistikaameti tabel STT230 ja TRAM liikuvuse koondstatistika: https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (alates

2023–2026 meetme 2 Liikuvus tasandi mõõdik)

ja jalgsi liiklejate osakaal

linnapiirkondades %41

Programmi tegevus 1 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine

Rongireisijate arv tellitud

rong/km kohta42 1,04 1,23 1,29 1,42 1,43

Maakondlike bussiliinide

sõitjate arv/lkm kohta43 0,38 0,46 0,48 0,53 0,54

Siselendude täitumus

tellitud reisi istekoha

kohta (reisijad reisi

istekoha kohta)44

26,74 37 42,5 21,6 29

Parvlaeva täitumus

tellitud reisi kohta

(reisijad reisi kohta)45

85,95 82,7 86,0 96,11 97,40

Leibkonnaliikme

kulutused transpordile I-

III tulukvintiili lõikes ei

kasva oluliselt,

osatähtsus % (saavutades

2030.aastaks 2016.a

taseme)46

- - -

I kvintiil <11,8%

II kvintiil <10,2%

III kvintiil <14,5%

I kvintiil <11,8%

II kvintiil <10,2%

III kvintiil <14,5%

8. Programmi olukorra analüüs

Positiivsed arengud

• Raudteede juures lõpetas 2023. aastal AS Eesti Raudtee riigieelarvest Haapsalu raudtee II

etapile eraldatud vahendite eest ettevalmistavad tegevused Turba−Rohuküla raudteelõigu

ehitamiseks. Alustati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu

elektrifitseerimiseks. Lõpetati Lääne – Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille

tulemusel oli võimalik sellel suunal tihendada reisirongiliiklust ning lisada sõiduplaani

kiirrongid. Teostati Aegviidu – Tapa lõigu kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning

Riisipere – Vasalemma jaamavahe kapitaalremont.

• Maanteede puhul teostati 2023. aastal erinevaid remonttöid kokku 1381 km teelõikudel

(sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 6 km

ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 km ulatuses erinevaid teelõike.

Katteid ehitati 18 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.

• Võrreldes 2022. aastaga vähenes 2023. aastal kergliikuriga toimunud õnnetuste arv, mida

võis mõjutada nendega seotud ohtude teadvustamine, linnasüdametes kiirusepiiramine ja

parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi. Joobes juhtimiste arv oli

kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, samas suurusjärgus vähenes ka narkojoobes

juhtide arv.

• Oleme 2022. aastast ELis 15. kohal taastuvenergia kasutamises transpordis. Järgmisena

41 Allikas: TRAM liikuvuse koondstatistika: https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (alates 2023–2026 meetme 2 Liikuvus

tasandi mõõdik) 42 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elron 43 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 44 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 45 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 46 Allikas: statistikaameti tabel LE211, analüüsimisel kasutatakse vajadusel lisaks tabeleid LE201, LE202, ST15, ST24, ST03

läheme üle säästlikumatele taastuvkütustele (nn “II põlvkonna” biokütused) ning selle

tulemusena absoluutnumbrites lähiaastatel biokütuse osatähtsus veidi väheneb, kuid selle

tulemusena hoogustame säästlikumate biokütuste (nt kodumaine biometaan)

kasutuselevõttu. Oluliselt on muutumas ka alternatiivkütuste (vesinik, elekter, e-kütused)

kasutamise ootus tänu turgude kiiretele arengutele.

• 2023. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule

juurde diiselbusside arvelt 4 739 tuh km. Kogu liinivõrgu maht suurenes vaid 0,5%. 27%

kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega.

• Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva47 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks

(hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev

valmib 2026. aastaks.

• 2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli

suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust.

• 2023. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini.

• Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Raudtee

põhitrassi projektlahenduste vastu võtmise 100% määr Ülemistelt kuni Tootsini

saavutatakse I kvartalis 2024. Muuga–Soodevahe ning Tootsi–Ikla projektlahendused

valmivad praeguse prognoosi kohaselt 2025. aasta lõpuks ning viiakse läbi kas

projekteerimis-ehituslepingute (Muuga–Soodevahe) või allianss lepingute käigus. 2023.

aastal käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB

terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB

põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud

trasside ümberehitusobjektidest. 2024. aasta lõpuks on ehituslepingud sõlmitud ning

ehitustööd käimas ca 75 km RB raudtee mulde (k.a ristumised, hooldusteed jms)

ehitamiseks.

Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2014–2020 (kokkuvõte):

• Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamise meetme tegevustes on 2023. aasta

lõpuks rekonstrueeritud või uuendatud 214 km maanteelõike. Seatud eesmärgist (215 km)

on täidetud 99,53%.

• Uusi maanteelõike 2023. aastal juurde ei rajatud. Kokku on valminud 47,94 km. Aastaks

2023 seatud eesmärgist (46 km) on täidetud 104,2 %.

• Raudteeliikluse arendamise meetme rakendamine kulgeb hästi ning seatud eesmärgid

saavutatakse. 2023. a lõpu seisuga oli rekonstrueeritud või uuendatud 240,25 km

raudteelõike (319,25 km koos 79 km liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimisega).

Seega ollakse 20,1% ületatud 2023. aastaks seatud eesmärki (200 km).

• Eraldiseisvalt raudteelõikude rekonstrueerimisest käsitleme liiklusjuhtimissüsteemide

rekonstrueerimisi, mida on 2023. aasta lõpu seisuga tehtud 79 km, mis on 100% 2023.

aastaks seatud sihttasemest (2023. aasta sihttase 79 km).

• 2022. aasta (ja 2023. aasta) lõpu seisuga oli ühendusvõimalusi parandatud kokku kõigis

toetust saanud 31 ühistranspordipeatuses.

• Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide meetme tegevuse raames

47 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“.

on sihttase „Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh

siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide

ühendamiseks/parandamiseks rekonstrueeritud/ehitatud objektid“ (5) saavutatud.

• SF mõõdik „Rongireisijate arv aastas“ tegi 2023. aastal taas tõusu, ulatudes 7,8 miljonini

(tõus võrreldes 2022. aastaga on 9,4%).

• Tulemusnäitaja „Halvas seisus teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest“ saavutusmäär on

võrreldes 2021. aastaga jäänud samaks olles 0,1% (2023. aastaks seatud sihttase on 11%,

ehk antud juhul 0,1% on väga palju parem kui eeldatud 11%).Kokkuvõtvalt võib öelda, et

perioodil 2014-2020 rahastatud kõik 81 projekti on 2023 aasta lõpu seisuga lõppenud. Välja

makstud summa perioodi lõpuks on 478 319 807,53 mln €, mis on 99,65% planeeritud eelarvest.

Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2021–2027 (alustamine):

• Raudteede elektrifitseerimise eelsed maade soetamised, õgvendus- ja rekonstrueerimistööd

algasid 2023. aastal. Aktiivselt toimuvad toetuse väljamaksed, tööd on graafikus.

Projektidega ollakse ajakavas. Tallinna–Viljandi suunal teostatakse raudtee

läbilaskevõime suurendamist ja Rapla–Lelle raudteelõigu rekonstrueerimist, tööd on

graafikus, väljamakseid on tehtud 70% ulatuses.

• 2023. aastal jätkusid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu teelõigu

ehitusel, teostatud tööde maht on 90%. 2023. aastal algasid riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–

Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõigu ehitus, teostatud tööde maht 95% ning

riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus, teostatud tööde maht on

10%. Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine – projekti elluviimiseks on sõlmitud kaks

raamlepingut, tööd on graafikus.

Väljakutsed

• Transpordi energiakulu (TWh) prognoose on EKUK eelneva perioodiga võrreldes

uuendanud. Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjendused

on toodud eelpool KHG heitmete analüüsi juures: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede

läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja

energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole. TLAKis seatud transpordi energiakulu

eesmärke tuleb kas 1) reaalsetele prognoosidele vastavalt korrigeerida (ei lahenda

probleemi) või 2) võtta koheselt kasutusele kõige energiatõhusamad lahendused ning mitte

oodata 5–10–15 aastat (eeldab täiendavaid investeeringuid, aga ka inimeste valmisolekut).

• 2023. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi

kasvas, kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise (2022. a 7,6% ja 2023. a 6,1%),

mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 58,1%-

lt 2022. aastal 59%-le 2023. a, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja

säästvate liikumisviiside arendamisse pole piisavalt panustatud ning praeguse trendiga

2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida.

• Lisaks pandeemia põhjustatud muudatustele inimeste käitumises (ühistranspordi asemel

isikliku sõiduauto eelistamine), mõjutab ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja

koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise

alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel, ühistranspordikorralduse jätkuv

killustatus, autokasutust soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv

keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud

ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga asukohtadesse.48

Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade

autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega.

Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele

nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste

sundkulutuste vähendamisega transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega

piirkondades, kus see on mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode

kasutamise kasvu ohjeldamine läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise

ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ja piletitoodete arendamine linna, maakonna ja

rongiliinidega.

Lisavajadused: Ühistransporditeenuse lisavajadus 2025. aastal kokku on 42,3 miljonit

eurot:

- sh ühistranspordi baaseelarve puudujääk ning lepingutejärgne kallinemine THI, palga ja

kütuse muutuse võrra 34,6 miljonit eurot;

- sh uute rongide kasutusele võtmisega seotud kulud ja raudteekasutustasu tõus 4,3 miljonit

eurot;

- sh pilootprojektid seoses taktipõhise rongiliikluse ja nõudepõhise transpordi

pilootprojektide käivitamisega 3,1 miljonit eurot;

- sh veebipõhise nõudeliinide tellimistarkvara arendamine 0,3 miljonit eurot.

Tartu−Riia rongiühenduse jaoks on vajalik ette näha riigieelarves avaliku liiniveo toetus

2 miljonit eurot aastas alates 2025. aastast.

• Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2023. a vaid

2,5 % (aasta varem 3,4%) ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti suurimates

linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja

kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades välja

arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud ning vähendatud asulate piirkiiruseid, mille

osas oleks ka Eestil veel areneda. SF programmperioodil 2021–2027 on üks suurimaid

väljakutseid seega jalgrattateede võrgustiku välja arendamine suuremates Eesti

linnapiirkondades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Hüppelisemat rattaga tööl käijate osakaalu

suurenemist võiks oodata aastatel 2029–2030, kui vastav SF toetusmeede on ellu viidud

ning linnades on rajatud terviklikud jalgrattateede põhivõrgud ning asulate piirkiirused

ulatuslikumalt vähendatud. Lisavajadus: regulaarne eelarve liikuvusuuringuteks, mis

annaks täpsema pildi inimeste liikumistest, mis ei piirne ainult töö–kodu liikumistega ja

mille esinduslikkus oleks parem. Pärast liikuvusreformi jõustumist ja uut ÜT

kontseptsiooni (põhiliinivõrk, maakonnaliinid, nõudetransport ja ettevedu) tuleks jõuliselt

tegeleda ka seda soodustava taristu täiendavate investeeringutega, et taristu potentsiaali

avamise pudelikaelaks ei jääks.

• Raudteetaristu jätkuvaks probleemkohaks on vajadus tagada kaubaveole optimaalne

taristu konfiguratsioon, st vajadusel luua täiendavaid kasutusvõimalusi multimodaalseks

transpordiks ning möödasõidukohti reisirongide läbilaskevõime suurendamiseks. Samuti

48 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (2021.a detailsema statistikaga uuendamisel)

on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks

ohutust kui ka kasutajamugavust. Raudteeülekäigukohad on vaja sõltuvalt

kasutussagedusest kas varustada täiendavate ohutust tagavate seadmetega või ehitada

mitmetasandiliseks. Kaubaveoprognoosid järgnevateks aastateks näitavad stabiliseerumist

tasemel 5 miljonit tonni aastas, reisijateveod jätkavad iga-aastaselt kasvamist.

• Rail Baltica osas täpsustas Eesti koostöös teiste Balti riikidega RB 2030. aasta lõpuks

võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike

finantsvahendite mahtu. Vastavalt TEN-T määrusele on TEN-T põhivõrgu, sh RB

raudteeühenduse, valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku

andmise olulisus väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara

teenindama hakata, ehk saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel,, mis on

RB ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks

eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse RB ehitamine lähtudes

prioriteetides, jätkates samal ajal ettevalmistusi RB kogu mahus välja ehitamiseks.

Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene

ühendus (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uut raudteed kaudu ühendatud), mis

vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee

on kogu ulatuses elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab

nii alustada RB trassil kohaliku reisirongiühendusega.

Eestisse jääval RB lõigul on investeeringu maksumuse vähendamiseks ning

opereerimiskõlbuliku raudtee valmimiseks aastaks 2030 ehk RB ehituse esimese etapis

järgmised meetmed:

▫ raudtee alusehitis lõigul Soodevahe–Muuga (ainult kaubaveod) ehitatakse üheteelise

raudtee tarbeks;

▫ raudtee pealisehitis (rööpad, liiprid, ballastkillustik) ehitatakse kogu Eesti lõigu ulatuses

üheteelisena (üks rööpapaar seni kavandatud kahe asemel), alusehitis tuleb kaheteelise

raudtee konfiguratsioonile;

▫ jaamadesse, peatustesse ja nn opereerimispunktidesse rajatakse kõrvalteed, mis

võimaldavad kahesuunalist liiklust ühel rööpapaaril ning samasuunalise liikluse puhul

kiirematel rongidel aeglasematest mööduda;

▫ liiklusjuhtimine ehitatakse välja 80% ning raudtee elektrifitseerimine 70% ulatuses esialgu

kavandatud mahust (üheteelise pealisehitise ehitamise tõttu ei ole esimeses etapis vaja

100% mahtu ehitada);

▫ esimeses etapis lahendatakse kõik 12 kohalikku peatust minimaalse juurdepääsupaketina,

st jaamahooneid täismahus ei rajata ning välialad (parklad, haljastus jne) lahendatakse

vähendatud mahus. Sellise lahendusega on reisijatele tagatud piisavad tingimused

rongiteenuse kasutamiseks. Ühtlasi hinnatakse juhtumispõhiselt peatuste kaupa

(eeldatavale reisijate prognoosile tuginedes) nö mugavusteenuste laiendamist (sõltuvalt

varasemate etappide hangete maksumusest).

▫ RB esimese etapi maksumuseks on pessimistlikult arvestatud 3,1 miljardit eurot 2023.

aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd € täismaksumuse asemel, mis oli antud 2017. aasta

hindades), samas on täiendavaid kokkuhoiumeetmeid ning seniste põhitrassi hangete

tulemusi arvestades tendents maksumuse vähenemise suunas. Peamised põhjused

prognoosmaksumuse suurenemisele on järgmised:

▫ inflatsioon – 2018. a eelarveline maksumus on antud 2016.–2017. a hindades. Alates 2018.

a kuni tänaseni on ehitushinnad (ehitushinna indeksi muutust arvestades) kasvanud ca

40%; kui varasem tavapärane ehitushindade kasv on aastas olnud suurusjärgus ca 5%, siis

COVIDi ja eelkõige Venemaa agressioonisõjast tuleneva kriisi tõttu kasvasid ehitushinnad

viimasel paaril aastal märgatavalt kiiremini – samas on ehitushindade tase nüüdseks

stabiliseerumas;

▫ projektlahenduse täpsustamine – eelprojekti materjalide alusel saavutatakse tavapäraselt

täpsusaste +/-30%, kuna ei saa arvestada veel kõigi lahenduste (nt sillad, viaduktid jm)

konkreetsete parameetritega. Põhiprojekti staadiumis (selleni jõutakse projekteerimis-

protsessi hilisemas staadiumis) on täpsusaste märgatavalt suurem, lisaks tuleb arvestada

asjaoluga, et põhiprojektis on kajastatud juba ka keskkonnamõju hindamise protsesside

tulemusel määratletud, asjakohaste ametkondade ja kohalike omavalitsustega koostöös

täpsustatud täiendavad nõuded, nt keskkonnamõjude leevendamise ja/või mõju

hüvitusmeetmete osas, täiendavad juurdepääsuteed ja ristumised (nt liiklussõlmed, mis ei

ole ilmtingimata raudtee toimimiseks vajalikud, ent mille rajamine tuleneb seostest muude

kriteeriumidega), nõuded seoses sõjalise liikuvuse tagamisega jms.

▫ RB ehitamist Eestis rahastatakse peamiselt CEF vahenditest (koos kohustusliku

kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka RRF ning SF vahenditest. Arvestades CEF

vahendite piiratud mahtu ning taotlusvoorude tulemusi (eeldatakse viimaseks transpordi

taotlusvooruks 2024. aastal toimuvat), on ministeeriumi prognooside kohaselt

maksimaalne toetus koos kaasfinantseeringuga eelmisest ning käimasolevast MFF-st ca

1,2 miljardit eurot. See tähendab, et suures osas sõltub RB ehitamise rahastamine järgmise,

2028+ MFF ja CEF läbirääkimiste tulemustest (CEF transpordi osa rahaline maht,

taotlusvoorude loogika, toetusvahendite kavandamine uue MFF esimesse poolde).

Käimasoleva MFF raames eraldatavad rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta

juba 2025. aastal, mis tähendab seda, et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja leida

lisavahendeid ehitushangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul juba 2026.

aastast alates.

Lisavajadused: Taktsõiduplaani kehtestamiseks ja kiiruste suurendamiseks raudteel kuni

160 km/h on vajalikud investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja

kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste

tõstmisse 15 miljonit eurot, raudteeülekäigukohtade nõuetele vastavusse viimiseks ca 100

miljonit eurot, Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamiseks 4,2 miljonit eurot,

Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot.

• Merenduses on peamiseks väljakutseks COVID-19 pandeemia järgne kohanemine,

ebastabiilsed olukorrad maailmas, samuti üha enam karmistuvad keskkonnanõuded.

Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendus

jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna

arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud

koostööd.

Lisavajadused:

Elektroonilise mereinfosüsteemi väljaarendamine seoses EL määruse 2019/1239

jõustumisega 15.08.2025:

▫ EMDE 2.0 arendamine, teenindamine ja hooldamine – 1,6 miljonit eurot

▫ EMDE 2.0 tööjõu ja majanduskulud 684 000 eurot (sh IT projektijuhtimine, helpdesk, äri-

ja süsteemianalüüs)

▫ Raadionavigatsioon (VTS, GOFREP, Leppneeme radar) – 280 000 eurot

▫ Hüdrograafiliste tööde külgvaatesonar – 100 000 eurot

▫ Navigatsioonimärgistus – püsimärkide renoveerimine 14,2 miljonit eurot

▫ Kanalite hooldus ja süvendus 2,3 miljonit eurot

▫ Botnica prahiraha – lisavajadus 1,9 miljonit eurot

▫ Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus.

• Lennunduse tõhusust mõjutasid 2023. aastal enim valdkondlikud sanktsioonid seoses

agressiooniga Ukrainas. Samuti avaldas lennuettevõtetele olulist mõju hüplikult ja

sesoonselt taastunud suurem nõudlus nii Eestis kui Kesk-Euroopas, mida omakorda

mõjutas jätkuvalt õhusõidukite saadavus tulenevalt hooldusäri piiratud võimekusest ja

varuosade kättesaadavusest. Samuti tekkis Euroopas tervikuna aina enam probleeme

lennujuhtide puudusega sesoonse nõudluse katmiseks, mis on tingitud post-COVID-19

aegsest olukorrast ja ekspertide vähendamisest ning täiendavast koolitusvajadusest enne

uute lennujuhtide täielikku küpsust teenuseosutamisel.

▫ Tervikuna on Eesti lennuettevõtjate ärivõimalused nii allhanketurul kui tellimuslendudel

kasvutrendis, kuivõrd Kesk-Euroopa taastunud lennundusturgu mõjutab osaliselt ka

välisettevõtete piiratud õhusõidukite arv ja vajadus täiendavate usaldusväärsete

allhankijate järele.

▫ 2023. aastal taastus lennureisijate enesekindlus ning suures ka lennuühenduste arv –

Tallinna lennujaamas oli aasta jooksul 44 aastaringset regulaarliini ning kokku üle 60

sihtkoha, mis tervikuna kasvatas reisijate arvu üle 3 miljoni. Euroopa mastaabis on

lennundus taastunud praktiliselt 95% tasemeni võrreldes 2019. aasta pandeemiaeelse ajaga.

▫ Välispoliitilised mõjud seoses Ukraina kriisiga pärsivad siiski lennundusvaldkonna kasvu

võrreldes 2019. aastaga võrreldava tasemega. Probleemiks on valdkondlikud sanktsioonid,

mis piiravad teadmata ajaks eeskätt kõikide Vene Föderatsiooniga seotud õhusõidukite

käitamist äritegevuses, sh Vene Föderatsioonis registreeritud ja kaudse omandiga seotud

ettevõtetega, samuti hooldusteenuse ja varuosade pakkumise keelamist sellistele

ettevõtetele. Ühtlasi on piiratud ka Vene Föderatsiooni kodakondsusega seotud isikute

kuulumist lennundusettevõtete juhtkonda ning õhusõidukite iseseisvat käitamist, nt

eraõhusõidukite juhtimist. Täiendavalt avaldavad sanktsioonid ja õhuruumi kasutamise

piirangud mõju Eesti ülelendudele, mis on vähenenud sanktsioonide-eelse ajaga võrreldes

kolmandiku võrra ja selle tulemusel piiravad napid tulud aeronavigatsiooniteenuse pakkuja

arendustegevusi mõjutades nii tehnoloogiliste arenduste realiseerimist (irdtorn) kui uute

turgude vallutamist (mehitamata õhusõidukite juhtimise süsteem).

▫ Eesti õhuruumi regulaarsete kasutajate arv on vähenenud üldistatult poole võrra, kuivõrd

vastastikused sanktsioonid idanaabriga ei võimalda ELi ettevõtete otselende Aasiasse üle

Eesti õhuruumi. Eesti õhuruumis annavad tooni peamiselt regionaalse tähtsusega

regulaarliiklus, teatav liiklus Soome ja Läti suunal ning Aasia päritolu vedajad.

Suurenenud lennuliiklus, uute lennuettevõtete lisandumine, aga ka parem teavituskultuur

tõi 2023. aastal kaasa ka 2079 registreeritud ohutusega seotud juhtumit, sh 1

lennuõnnetuse. Võrreldes 2022. aastaga on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 23%.

Lisavajadused:

▫ Lennuliiklusteeninduse ASi regionaalsete lennuväljade lennuliiklusteenuste

tegevuskulude sihtfinantseerimise vajadus aastatel 2025–2028 summas üle 3,9 miljoni

euro. Seni teenuse toetust riigieelarvest eraldatud ei ole.

▫ Lennundusorganisatsioonide liikmetasude kasvu (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse

Organisatsioon, NORDICAO, Eurocontrol, Euroopa Tsiviillennunduse Konverents)

katmine aastatel 2025–2028 summas üle 3,5 miljoni euro.

▫ Järgneval 3 aastal kasvab regionaalsete lennujaamade sihtfinantseerimise vajadus

eeldatavas mahus üle 6 miljoni euro ja investeeringud taristu uuendamisse summas 17

miljonit eurot.

▫ Tallinna lennujaama julgestuse- ja päästekulude täiendava sihtfinantseerimise vajadus iga-

aastaselt 2025–2028 summas üle 25 miljoni euro.

▫ Transpordiameti lennundusteenistuse sektori nõudlusele vastava kasvu tagamiseks tuleb

ette näha täiendavad vahendid summas 3 miljonit eurot aastas, mida on võimalik

lahendada sektoripõhise rahastusmudelile üleminekul või täiendavate tasude tõstmise

kaudu. Summa hõlmab nii tulevikulennunduse kui lennundusettevõtluse nõudlusele ning

kestlikkuse tingimustele vastavate pädevuste kasvatamist ja sellega seotud kulusid.

Tervikuna on kuludele katte leidmine oluline, et väljuda Eesti riigi valdkondlikust Euroopa

Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest.

• Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid

ebapiisav ning alates 2021. aastast on see vähenenud ca 20%. Arvestades ka THI muutust

on järgneva 4-aastase perioodi keskmine tööde maht võrreldes eelnevaga kahanemas ca

35%.

▫ Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks

parendamiseks iga-aastaselt vähemalt 210 miljonit eurot. Selline rahastus võimaldaks

remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu säilimine ning

likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks tekkinud remondivõlg. Järgneva nelja aasta jooksul

on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 miljonit eurot aastas, mis on veidi üle

poole vajalikust rahastusest ning toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise.

Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle

hoidmine.

▫ TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks

väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, EL ITS määruse

täitmine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete

ehitamine vajab iga-aastaselt ca 160 miljonit eurot. Järgneva 4 aasta jooksul on

arendustöödeks võimalik kasutada keskmiselt 56 miljonit eurot aastas. Rahaline puudujääk

mõjutab otseselt riiklike eesmärkide ajakohast täitmist.

• Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna hukkus aastate 2021−2023 keskmisena

maanteedel liikluses 55 inimest (2020−2022 keskmisena 55, 2019−2021 keskmisena 55 ja

2018−2020 keskmisena 59). Liiklusohutusprogrammi 2023. aasta sihtasemest enam

vähenesid jalakäijate ja sõitjate hukkumised. Tallinnas kasvas liikluses hukkunute arv 4-lt

5-ni, kuid endiselt on kõrge liikluses hukkunud jalakäijate (3) arv. Seega,

Liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärk vähendada kolme aasta keskmist

liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi täitmata. Lähtudes

senistest muutustest hukkunute arvus, LOPis toodud tegevustest ning vahe-eesmärgi

mittesaavutamisest, on pigem tõenäoline, et LOPis 2025. aastaks seatud sihttaset, ilma

täiendavate, olulise mõjuga tegevustesse panustamata ei saavutata. Eesmärgi täitmine

eeldaks, et hukkunute arv hakkab näitama iga-aastaselt senisest oluliselt suuremat

langustrendi. Liiklusohutuse olukorra nii järsk muutus ainult kavandatud LOP tegevuste

tulemusel, ilma täiendavate riskikeskkonna muutuseta, on ebatõenäoline. Tulenevalt

Riigikontrolli märkustele tuleb LOPis seada realistlikumad eesmärgid.

Lisavajadused maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu tagamiseks (sh

THK ja LOP):

▫ Riigiteede korrashoiuks nõuete järgsel tasemel on perioodil 2024–2027 täiendav

rahastusvajadus 30,7 mln eurot, mis tagab teede sõidetavuse ja esmase liiklusohutuse.

▫ Riigi teedevõrgu säilitamine ja senise remondivõla mõõdukas vähendamine vajab 2024–

2027 aastate jooksul lisaraha summas 407,8 mln eurot. Sealhulgas maanteede

rekonstrueerimine 237,6 miljonit eurot, kattega teede taastusremont 59,0 miljonit eurot,

sildade remont 17,0 miljonit eurot, kattega teede säilitusremont 57,3 miljonit eurot ja

kruusateede säilitusremont 27,4 miljonit eurot.

▫ Teedevõrgu arendamine vastavalt riiklikele eesmärkidele (v.a. ehitusmeetme objektid)

vajab perioodil 2024–2027 täiendavaid vahendeid summas 117,6 mln eurot. S.h.

liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 15,7 miljonit eurot, programm "Kruusateed

tolmuvabaks" riigiteedel 93,3 miljonit eurot (meetme rahavajadus on kujundatud 2030

aasta eesmärki silmas pidades) ja säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine

(kergliiklusteede ja bussipeatuste ligipääsetavuse parandamine) 2,7 miljonit eurot.

▫ TEN-T põhivõrgu teede ehitusobjektide lisavajadus 2024–2027 on ca 221,0 miljonit eurot.

Teelõikude väljaehitamise kohustuse tähtaeg on 2030 vastavalt EL TEN-T määrusele

1315/2013. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed ei vasta

liiklusohutus- ja keskkonnanõutele (2023 aasta seisuga on nõuded täidetud vastavalt 39 %

ja 22 % ulatuses).

Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava aastate 2024–2025 KliMi haldusala täiendav lisavajadus moodustab 23,104 miljonit eurot, vastavalt 2024. a 11,456 ja 2025. a 11,648 miljonit eurot. 2024. aasta elluviimiskava eelnõust tulenev TRAMi lisavajadus, mis ei sisaldu THK taotluses, on 0,836 miljonit eurot ja 2025. aastal 0,762 miljonit eurot. Ülejäänu on kaetud THK lisavajaduste taotlusega.

9. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Transpordi konkurentsivõime

Programmi tegevus 1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid • 2023. aastal lõpetati AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul

„Tallinn–Keila–Paldiski, Turba“. • AS Eesti Raudtee lõpetas Pääsküla–Keila II peatee ehitustööd, et tõsta Tallinna lähipiirkonna

reisirongiliikluse kvaliteeti (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel). • Lõpetati Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp. • AS Eesti Raudtee teostas projekteerimise ning alustas raudteelõikude õgvendamise ja

elektrifitseerimistöödega Tartu ja Narva suunal aastatel. • Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks ning 6. septembril

2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise. Elektrirongid on valmimisel49.

• SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa– Narva liinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h eeldatavas ÜF toetuse mahus 70,55 miljonit eurot.

• 2023. a algas Edelaraudtee ASi projekt Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamiseks ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimiseks.

• Käimas on Rail Baltica projekteerimine ning ehitamine. Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Raudtee põhitrassi

projektlahenduste vastu võtmise 100% määr Ülemistelt kuni Tootsini saavutatakse I kvartalis

2024. Muuga–Soodevahe ning Tootsi–Ikla projektlahendused valmivad praeguse prognoosi

kohaselt 2025. aasta lõpuks ning viiakse läbi kas projekteerimis-ehituslepingute (Muuga–

Soodevahe) või allianss lepingute käigus. 2023. aastal käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali

piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. Aasta lõpuks oli

valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on

enamus eraldi hangitud trasside ümberehitusobjektidest. 2024. aasta lõpuks on ehituslepingud

sõlmitud ning ehitustööd käimas ca 75 km RB raudtee mulde (k.a ristumised, hooldusteed jms)

ehitamiseks.

Programmi tegevus 2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Olulised tegevused ja tulemused: • 2023. aastal jätkati reisilaevade toetusmeetmega mahus 7,7 mln eurot. Toetusmeede aitas

laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade50 ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile.

• 2023. aastal jätkati veeteetasude vähendatud määraga 37,5%, mis aitab Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada.51

• 2023. aastal telli 18 miljonit eurot maksev multifunktsionaalne töölaev52, mis hakkab valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva.

• Loodi riigi veesõidukite haldamiseks eraldi asutus (riigilaevastik53), kuhu koondatakse erinevate haldusalade veesõidukid, mida hakatakse loodavast asutusest keskselt haldama, 2023. aastal summas 6,67 mln eurot.

• Talvise navigatsiooni tagamine54, 2023.a baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas 19 miljonit eurot.

• Praaga kanali hooldussüvendamine 0,6 miljonit eurot. • Lisaks suurendati veeteetaristu rahastust 1 mln euro võrra aastal 2023. • Rohuküla sadamas Riigilaevastiku kai rekonstrueerimine 2021–2024 summas 3,1 miljonit

eurot, sh 2023. aastal summas 1,97 miljonit eurot. • SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja

akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 miljonit eurot, 2023. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,63 miljonit eurot.

• Säästva transpordi projekt (elektrilise parvlaeva soetamiseks), Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja CO2

49 https://www.err.ee/1609137563/uued-elroni-rongid-toovad-reisijatele-mitu-muudatust 50 Lähiriigid on jätkanud varasemate ning täiendavalt ka Covid-19 tingitud toetusmeetmetega, mis võib tuua kaasa ohu, et Eesti lipu all olevad

laevad liiguvad teiste, soodsama maksusüsteemiga riikide lipu alla (nt Läti või Soome). Laevade liikumisel muude riikide lippude alla võib tekkidas hinnanguline negatiivne muutus riigi maksutulude vaates (pardatöötajad) ca -54 miljonit ning ca -1,7 miljonit eurot (kaldatöötajad)

aastas). 51 Sektor on pärast intensiivistunud sõjategevust Ukrainas kaotamas sanktsioonide tõttu kaubamahtudes ning meetme kaudu on ettevõtjatel võimalus paremini konkureerida lähiriikide sadamatega Kesk-Aasia riikide kaupade pärast, mis aitab sanktsioonidest tekkivad kahju Eesti

majandusele kompenseerida. Enne sanktsioonide kehtestamist olid enamike Eesti sadamate kaubamahud tänud veeteetasude vähendatud määrale

kasvutrendis, samas kui teiste lähiriikide sadamate kaubamahud valdavalt vähenesid. 52 Uus multifunktsionaalne töölaev võimaldab tõsta riigi teenuste kvaliteeti, moderniseerida laevastikku ja optimeerida kulusid tulevikus, sest laev

on planeeritud asendama kahte laeva. 53 Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja võita investeeringute pealt. Analüüsid näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa vähemalt 34 miljonit eurot. 54 Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine. Sõltumata talve raskusastmest on

vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad

3–4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis.

kauplemise vahenditest eeldatavas summas 14,6 miljonit eurot ning millest 2023. aastal kokku 700 000 eurot.

Programmi tegevus 3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused: • 2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli

suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Projekt viidi edukalt ellu. 2023. aastast on üleval üks finantskorrektsiooni teema, mis võib päädida kohtulahendiga.

• Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, summas 7,76 miljonit eurot aastas.

• Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 miljonit eurot aastas.

• Jätkatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-i ja Transpordiametiga eesmärgiga toetada juhtivaid teenusepakkujaid teenuseosutamise ettevalmistamisel mehitamata õhusõidukitega

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kaudu planeeriti teadmussiirde programmi raames vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks.

• Kaubalendude strateegia on sanktsioonipoliitika tõttu täielikult muutunud ning tuleb üle vaadata 2024. aasta jooksul.55

• 2023. aastal lõppes riigi keskne toetus klastritele, kuid see ei takistanud Eesti Lennundusklastri tegevusi, pigem muudeti strateegiat ja toimemehhanismi liikmepõhiseks, mis on kasvatanud ühingu heaks partneriks ja lennundusvaldkonna katusorganisatsiooniks.

• Valmistati ette uus lennunduse teekaart ja alustati diskussioone lennundussektori esindajatega eesmärgiga jõuda avalike arutelude järel teekaardi kehtestamiseni 2024. aasta esimese poolaasta jooksul.

Programmi tegevus 4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

• 2023. aastal jätkus Pärnu−Ikla maanteel Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 31

miljonit eurot, sellest 2023. a 20 miljonit eurot. Lisaks alustati Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme

2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 56,4 miljonit eurot, sellest 2023. a 17,4 mln eurot, ning

Tartu mnt Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitusega, kogumaksumuses 10 miljonit eurot,

sellest 2023. a 6,7 mln eurot. • Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks 2023. aastal kasutati 123,3 mln eurot. • 2023. aastal jätkati riigi kruusateedele katete ehitamist 1,6 mln eurot ulatuses. Kokku ehitati

katted 18 km kruusateele

Kohalike teede arendamiseks:

• Jätkatakse ühtekuuluvusfondi toel kohalike teede arendamist Narvat läbiva (Rahu–Kerese tn) transiittee rekonstrueerimisel, 2023. aastal summas ca 2 mln eurot.

• Pärnu linnale eraldati sihtotstarbelist toetust Pärnu linna Raba ja Lai tänavaid ühendava silla rajamiseks summas 5 mln eurot.

• Ühtlasi toetati 2023. aastal Kadrina raudteejaama kergliiklustee ehitamist summas 0,7 mln eurot.

Tulemused: • 2023. aastal lõpetati ehitustööd Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Tartu linna Riia ristmiku

ümberehituse ja Tallinna ringtee Kanama–Valingu 2+2 teelõigu objektidel. • 2023. aastal jätkusid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu teelõigu ehitusel,

teostatud tööde maht on 90%. 2023. aastal algasid riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõigu ehitus, teostatud tööde maht 95% ning riigitee nr 4 Tallinna– Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus, teostatud tööde maht on 10%. Kokku teostati

55 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on KliMil roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud vastavate kolmandate riikidega, kui seda ei

tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks Aasia suunal. Kehtiv leping on sõlmitud Hiinaga, lõpusirgel on kahepoolne lennundusteenuste leping Korea Vabariigiga. Hetkel on Aasia ettevõtetel konkurentsieelis ELi ettevõtete kõrval, kuna Vene

Föderatsiooni õhuruum on ELi vedajatele suletud ja lennuks Aasiasse ohutu ja lubatud õhuruumis lisandub tuhandeid lennumiile.

ehitustöid 46,4 mln euro eest. • 2023. aastal jätkati Rail Baltica raudteetrassi ja riigiteede ristete välja ehitamist

kogumaksumusega 13,7 mln eurot (tegevus on kajastatud teehoiukavas ja seda rahastab Rail Baltic Estonia OÜ).

• Maanteede puhul teostati 2023. aastal erinevaid remonttöid kokku 1381 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 6 km ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 km ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.

• Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks kasutati 2023. aastal 121,1 mln eurot. • Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamist teostati 2023. aastal 1,66 mln euro eest.

Programmi tegevus 5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond • Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu

kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot;

• SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029;

• SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot;

• RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 miljonit eurot. Projekt on töös;

• Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 miljoni euroga.

Tulemused: 2022. aastal alustati meetme määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused

Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–

2027“ eelnõu väljatöötamist (ERF toetuse mahus 92 miljonit eurot). Määrus kinnitati 17. augustil

2023. Juunist kuni detsembrini 2023 toimus kohalike omavalitsuste eelnõustamine, et tagada

kvaliteetsete projektide, mis vastavad meetme määruse tingimustele, ettevalmistamine. Projektide

rakendamist alustatakse 2024. aastal. Ühtlasi alustati 2023. aastal kliimaministri määruse „Toetuse

andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede

investeeringuteks perioodil 2021–2027“ väljatöötamist, mis võeti vastu 29. jaanuaril 2024. a. (ERF

toetuse mahus 4 miljonit eurot). Linnapiirkondade toetusmeede avatakse 2024. aasta märtsis ning

projekte saab hakata ellu viima 2025. aastast.

Programmi tegevus 6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem

• Jätkub liiklusohutusprogrammi elluviimine. Programmi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti

vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks üle 40 inimese ja

raskesti vigastada ei saaks üle 302 inimese aastas 2023–2025 aastate keskmisena. Programmi

tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimine ning riiklik järelevalve raudteel,

veeliikluses ja lennunduses. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate

ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning

kolmandatele osapooltele. Programmi tegevuse „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem“ aastate

2023–2026 eelarve on ligi 58,7 miljonit eurot, millest 2023. a toetatakse ohutuse alaseid

tegevusi 16,5 miljoni euroga.

Tulemused: Liikluskäitumises 2023. aastal olulist muutust ei toimunud võrreldes aasta

varasemaga, vähenes kokkupõrgete arv sõidukite ja rongide vahel, kuid suurenes otsasõitude arv

raudteel viibinud inimestele.

2023. aastal toimus Eesti raudteedel 12 avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist 7 olid

sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohtades ja 5 otsasõidud raudteel viibinud

inimestele. Õnnetusjuhtumite tõttu hukkus 3 inimest ja vigastada sai 6 inimest. Kokkupõrgetest 5

toimusid raudteeülesõidukohtadel, mis on ainult liiklusmärkidega reguleeritud. Viie aasta avaliku

raudteeohutustaseme keskmine näitaja on langustrendis (2023. a oli vastav näitaja 0,34, 2022.

aastal 0,39, 2021. aastal 0,57), küll aga ületavad näitajad planeeritud sihttaset.

Lennunduses registreeriti aasta jooksul ECCAIRS 2 andmebaasis kokku 2079 (2022. aastal 1595)

juhtumit, mis eelnenud aastaga võrreldes on 23% rohkem. Neist lennuõnnetusi oli üks, 1 (0),

tõsiseid intsidente 5 (2), intsidente 319 (419), vahetu mõjuta juhtumeid 1577 (1119), määramata

klassifikatsiooniga 57, tähelepanekuid 89 (56) ja teisi 31. Kasvu põhjuseks võib pidada

lennuliikluse taastumist ja kasvu ning parenenud raporteerimiskultuuri. Lennuõnnetuste ja tõsiste

intsidentide arv 10 000 lennutunni kohta oli 0,84 (ohutusnäitaja 0,84 – eesmärk on <1). Eesmärk

on täidetud.

2023. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel 6 laevaõnnetust, registreeriti 10 ohtlikku

juhtumit. Nende käigus ühtegi hukkunuga õnnetust ei olnud ja viga sai 1 inimene. Laevaõnnetused

jagunesid Eesti lippu (50%) ja välisriigi lippu (50%) kandvate laevade vahel võrdselt. Põhjustena

joonistusid välja eelkõige kontakt kaiga sildumisoperatsioonide käigus, põhjapuuted sadamasse

sisenedes ja väljudes, tööõnnetused laevas ning tehnilised rikked.

Meede 2. Liikuvus Programmi tegevus 1. Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine

Olulised tegevused ja tulemused: • Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus

aastatel 2024–2027 kogusummas ligikaudu 689,5 miljonit eurot, sellest 2024. aastal ca 163,8 miljonit eurot, sh 1,1 miljonit eurot KOV laevaliinide dotatsioonideks ja 0,6 miljonit eurot kommertsliini vedajatele tasuta sõiduõiguse hüvitamiseks.

• Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt.

• Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).

• Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. • 2023. aastal lepiti kokku Tartu−Riia rongiliiklusega avaliku liiniveona alustamises. • eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti CEF rahastusleping transpordi

digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Eesti Kliimaministeerium on selle projekti juhtpartner. Projektipartnerid on Soomest, Leedust, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist, Austriast ja Belgiast. Vaatlejad on Hispaaniast, Iirimaalt ning Hollandist. Kokku osaleb projektis 23 erinevat partnerit (avalik- ja erasektor) Projekti eelarve on 28,3 miljonit eurot (Eesti osa on 1 miljon, millest 50% tuleb CEFist). Projekt algas 2023 aastal ja kestab kuni 2026 aastani. Projekti eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et olla valmis eFTI määruse nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2026. aastal.

• Kliimaministeerium valmistas 2023. aasta sügisel ette transpordi digipöörde taotluse MKMile SF vahendite taotlemiseks. Digipöörde kava puudutab Liiklusjärelevalve infosüsteemi arendust ning Transpordiameti digivärava arendust, kuhu alla koonduvad: a) Tehnoülevaatuste mooduli arendus, b) Ühtse merenduse infosüsteemidega kaetud teenuste digivärava arendus ja c) E-teeninduse VEERA disainisüsteemi arendus.

• 2023. aastal kinnitati alternatiivkütust taristu määrus (AFIR), mis seab nõuded alternatiivkütuste taristu arenduseks. 2023 aasta alustati tegevustega, mis on seotud raskeveokite laadimistaristu rajamise ettevalmistusega.

• Ühistranspordi kasutajate osakaal on kogu Eesti lõikes taastunud pandeemiaeelsele tasemele, eelmise aastaga võrreldes tõusis reisijate arv laeva-, lennuki-, rongi- ja maakonnabussiliinidel 5,5%.

• Alustati riikliku rattastrateegia koostamist, et suurendada aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja tähtsustada jalgrataste rolli multimodaalses ahelas. Tähtaeg märtsis 2025.

10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine

Tabel 4. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi ja programmi tegevuste 2023.a. eelarve täitmine, kulud tuhandetes eurodes.

Transpordi

konkurentsivõime ja

liikuvuse programm

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Programmi kulud -621 927 -683 769 -527 711 77,2%

Programmi tegevus:

Raudteetransporditaristu

arendamine ja

korrashoid

-198 148 -286 445 -146 426 51,1%

Kulud -198 148 -286 445 -146 426 51,1%

Programmi tegevus:

Veetransporditaristu

arendamine ja

korrashoid

-26 850 -45 200 -56 560 125,1%

Kulud -26 850 -45 200 -56 560 125,1%

Programmi tegevus:

Õhutransporditaristu

arendamine ja

korrashoid

-11 454 -7 873 -10 700 135,9%

Kulud -11 454 -7 873 -10 700 135,9%

Programmi tegevus:

Maanteetransporditaristu

arendamine ja

korrashoid

-190 211 -221 503 -113 969 51,5%

Kulud -190 211 -221 503 -113 969 51,5%

Programmi tegevus:

Keskkonnahoidlikku

liikuvust soodustav

linnakeskkond

-26 067 -6 656 -6 657 100,0%

Kulud -26 067 -6 656 -6 657 100,0%

Programmi tegevus:

Ohutu ja säästlik

transpordisüsteem

-30 290 -30 118 -108 137 359,0%

Kulud -30 290 -30 118 -108 137 359,0%

Programmi tegevus:

Liikuvusteenuse

arendamine ja

soodustamine

-138 908 -165 662 -160 026 96,6%

Kulud -138 908 -165 662 -160 026 96,6%

Selgitus:

Programmi tegevuste eelarve oli 683 769 tuhat eurot ning täitmine 527 711 tuhat eurot.

Õhutransporditaristu arendamise ja korrashoiu ning ohutu ja säästlik transpordisüsteemi

programmi tegevuses eelarve täitmise ülekulu põhjuseks on põhivaradelt arvestatud

amortisatsioonikulu. Amortisatsioonikulude eelarve oli planeeritud maanteetransporditaristu

arendamine ja korrashoiu programmi tegevusse ja seega selles tegevuses on alatäitmine.

Programmi tegevustes planeeritud eelarvest jäi kasutamata välisvahendeid 110 850 tuhat eurot.

Riigieelarvelist eraldatud vahenditest ülekantavatest jääkidest olulisemad on: • 4 439 328 eurot Riigilaevastiku tegevuskulude jääk, millest enamuse moodustab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2023. aastal Riigilaevastiku käivitamiseks eraldatud vahendid, mis on ettenähtud uue asutuse käivitamisega kaasnevate kulude ja investeeringute katmiseks aastatel 2023-2024.

• 2 141 251 eurot Transpordiameti tegevuskulude jääk, mida kasutatakse maanteetaristu arendamise ja korrashoiu ning veetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevustes tegevuskuludena.

• 546 868 eurot Kadrina valla kergliiklustee tegevustoetuse jääk (objektikood IN050103), mis 2023.a riigieelarve seaduse muudatusega anti üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest koos Kadrina Vallavalitsusega sõlmitud eraldise kasutamise lepinguga, mille kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2024.

• 645 128 eurot Tln-Tartu raudtee uuendus kiiruseks 135 km/h eraldatud vahendid (objektikood IN050059), mille osas on kohustus võetud ja kulud tekivad 2024. aastal.

• 423 780 eurot Tapa-Narva raudtee uuendus kiiruseks 135 km/h eraldatud vahendid (objektikood IN050061), mille osas on kohustus võetud ja kulud tekivad 2024.aastal.

• 235 370 eurot Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid väikeinvesteeringuteks ja lootsiteenusteks (objektikood VR050225). Vahendite eraldamine otsustati alles 2023. aasta sügisel, mistõttu 9 lootsikaatri hooldusremonttööde ning side- ja navigatsiooniseadmete uuendamistööd lükkusid 2024. aastasse.

• 200 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid väikeinvesteeringud ja jäämurdeteenuseks (objektikood VR050240). Täiendav kütuse ostmine lükkus 2024.aastasse, kuna jäämurdja Tarmo kütusetankide hooldustööd lõppesid 2024. aasta alguses.

• 448 906 eurot talviste navigatsioonikulude jäämurde teenuse majanduskulud, mida kasutatakse 2024. aastal. 2023/2024 jäämurde hooaja algus oodatust soojem ja seetõttu 2023. aastal olid tegelikud kulud planeeritust väiksemad.

• Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi 2023. aasta eelarvesse kanti 2022. aasta transpordi programmist tegevuskulusid üle kokku 13,4 mln eurot. Sellest 4,8 mln on TRAMi tegevuskulude jäägid, mis koosnevad lisaks asutuste tööjõu- ja majandamiskuludele (2,5 mln) veel ka jäämurde kuludest (481 tuh), ning dotatsioonidest ühistranspordi korraldamiseks (1 mln). MKMi kasutamata jäänud vahendid koosnesid KOVidele teede rekonstrueerimiseks eraldatavast juhtumipõhisest investeeringutoetusest (3,3 mln), dotatsioonist reisirongiliikluse korraldamiseks (1,1 mln), Haapsalu raudtee II etapi rekonstrueerimiseks (1,1 mln), reisiparvlaev Estonia allveeuuringu vahenditest (1 mln) ning rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudest (340 tuh). Lisaks viidi 2023. aastasse üle 2,3 mln kommertsliiniveo teostajatele eelkooliealiste laste ja puuetega inimeste tasuta vedamise kohustuse eest hüvitiste ja kaasnevate põhjendatud nõuete maksmiseks. 1,9 mln eurot sellest anti ministeeriumite töö ümberkorraldamise käigus üle REMile. KLIMile anti samal põhjusel üle 2022. aastast 2023. aastasse ülekantud vahendeid 4,35 mln euro ulatuses - sh 3,1 mln eurot KOV teede juhtumipõhiseks investeeringutoetuseks, 1 mln eurot Haapsalu raudtee II etapi rekonstrueerimistöödeks ja 260 tuh eurot MKMist KLIMi üle viidud transpordivaldkonna osakondade tööjõu- ja majandamiskuludeks.

11. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta

koondaruandesse

Positiivsed arengud

• AS Eesti Raudtee lõpetas 2023. aastal riigieelarvest Haapsalu raudtee II etapile eraldatud

vahendite eest ettevalmistavad tegevused Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks.

Alustati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimiseks.

Lõpetati Lääne–Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille tulemusel oli võimalik sellel

suunal tihendada reisirongiliiklust ning lisada sõiduplaani kiirrongid. Teostati Aegviidu–

Tapa lõigu kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning Riisipere – Vasalemma

jaamavahe kapitaalremont.

• Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Käivitusid

ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao

tänav. 2023. aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti

(sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud trasside

ümberehitusobjektidest.

• 2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli

suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Samal aastal

suurendas lennujaam rahvusvaheliste regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini.

• 2023. aastal ehitati, rekonstrueeriti, remonditi ja ehitati tolmuvabasid katteid kokku 1 381

kilomeetril maanteedel. Ehitati kuus kilomeetrit neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti

22 silda ja 20 kilomeetrit erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 kilomeetrile kruusateedele.

Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.

• Liiklusohutuse osas vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga kergliikuriga toimunud

õnnetuste arv, mida võis mõjutada nendega seotud ohtude teadvustamine, linnasüdametes

sõidukiiruste piiramine ja parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi.

Joobes juhtimiste arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, samas suurusjärgus

vähenes ka narkojoobes juhtide arv.

• 2023. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule

juurde diiselbusside arvelt 4 739 tuhat kilomeetrit. Kogu liinivõrgu maht suurenes vaid

0,5%. 27% kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega.

• Liikuvusteenuste ühistranspordiliikide laiemaks integreerimiseks toetatakse avaliku

sektori innovatsioonifondist 840 tuhande euroga liikuvusteenuste ja piletimüügi

integreeritud andmevahetusplatvormi MaaS X-tee arendamist. Projekti eesmärk on

luua standardiseeritud sõidupäringuid vahendava ja liikuvusteenuseid ühendava

teenusplatvormi prototüüp ning piloteerida seda vahenduskanalina erinevate

transporditeenuse pakkujate ühendamiseks ning süsteemis osalejate ühiste piletite,

sõiduõiguste või soodustoodete loomiseks.

• Jätkus uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Laev

valmib 2026. aastaks.

• eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti Euroopa Komisjoniga CEF

rahastusleping transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Projekti

eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et olla valmis eFTI määruse

nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2026. aastal. Projektis

osaleb 9 liikmesriiki (Eesti KLiM on peapartner) ja 23 partnerit era- ja avalikust sektorist.

Projekt kestab aastatel 2023−2026 ja kogueelarve on 28,3 miljonit eurot.

Väljakutsed

• Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Uuendatud prognoosi kohaselt

TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki ei saavutata. Euroopa Liidu Kliimapaketi

„Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse

sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (TLAK) võetud

eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate

meetmetega on aastal 2030 transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga

võrreldes on prognoosides toimunud muutusi halvenemise poole). Transpordisektori CO2

heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust

hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus

on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Uuringud näitavad, et

transpordisektoris ei ole võimalik CO2 eesmärke täita ilma maksupoliitika muudatuste

kasutusele võtmata (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima aktiivseid

liikumisviise, säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot). Järjepidevalt tuleb

tegeleda ka inimeste teadlikkuse tõstmisega.

• Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjused: Eestis on

jätkuvalt kõrged maanteede läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse

uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole.

• Kaubavahetuses on jätkuvaks väljakutseks kaupade transportimise suunamine

maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive

põhja–lõuna- ja läänesuunalises koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks

reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse.

TLAKis seatud eesmärke ei ole siiski võimalik täita.

• TLAK näeb ette vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu

kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt 30 ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga

seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja

395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt

mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta.

• Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja

keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise

mahu olulise vähendamise tõttu. Ühtlasi on jätkuvaks väljakutseks riigiteede seisundi

hoidmine ja remondivõla vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra

säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt 210 mln eurot. Järgneva

nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt vaid 115 mln eurot

aastas, mis toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel.

• Jätkuvalt on väljakutseks mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all

(kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva.

Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning

konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Uus konkurentsivõimeline pakett

valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa.

• Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on vaja analüüsida samatasandiliste

raudteeületuskohtade ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh

mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud nõuetega (üle 100 miljoni euro).

Taktsõiduplaani kehtestamiseks kuni 160 km/h ja kiiruste suurendamiseks raudteel on

vajalikud investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste

tõstmisse 15 miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste tõstmisse

15 miljonit eurot, Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamiseks 4,2 miljonit eurot,

Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot.

• 2023. aastal täpsustas Eesti koostöös teiste Balti riikidega Rail Baltica osas 2030. aasta

lõpuks võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike

finantsvahendite mahtu. RB esimese etapi maksumuseks on pessimistlikult kalkuleeritud

3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd eurot kogumaksumuse

asemel, mis oli antud 2017. aasta hindades). Peamised põhjused prognoosmaksumuse

suurenemisele on inflatsioon (ehitushindade kasv 40%), projektlahenduse täpsustamine

ning asjaolu, et RB ehitamist Eestis rahastatakse peamiselt CEF vahenditest (koos

kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka RRF ning SF vahenditest, mis teeb

rahastuse suhteliselt ebastabiilseks. Käimasoleva MMF rahastuse raames eraldatavad

rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta juba 2025. aastal, mis tähendab seda,

et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja leida lisavahendeid ehitushangete

korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul juba 2026. aastast alates.

• Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. aastast ja seetõttu on tekkinud eelarve

puudujääk, mis ei võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise kohustusi.

• Lennunduse konkurentsivõime tagamiseks on vaja lisavahendeid regionaalsete

lennujaamade käigushoidmiseks ja investeeringuid taristu uuendamiseks,

lennundusorganisatsioonide liikmetasudeks, samuti Tallinna lennujaama julgestuse- ja

päästekuludeks ning Transpordiameti lennundusteenistuse töömahu kasvu katmiseks.

• Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus.

Kinnitatud

kliimaministri 11.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/256

Energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne

Aruande on koostanud Kliimaministeerium vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele.

Tallinn 2024

2

Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 6

3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 7

4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 8

5. Programmi üldinfo ............................................................................................................... 13

6. Programmi mõõdikud .......................................................................................................... 14

7. Programmi tegevuste täitmise analüüs ................................................................................. 16

7.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ ......................................... 17

7.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine

lõpptarbimises“ ........................................................................................................................ 19

7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ .................................................... 21

7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2024-2028 .............................................................. 22

7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek: ...................................................................... 22

7.4.2. Taastuvenergia ........................................................................................................ 23

7.4.3 Energiatõhusus......................................................................................................... 24

7.4.4 Maapõueressursid .................................................................................................... 25

8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine.................................... 26

LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse .............. 28

3

1. Tulemusvaldkonna üldinfo

1 https://valitsus.ee/media/323/download 2 https://kliimaministeerium.ee/media/909/download

Tulemusvaldkond Energeetika

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus,

mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika

eesmärkidega. Panustada Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi

parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

Valdkonna

arengukava

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1 Maapõuepoliitika

põhialused aastani 20502

Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm 2023-2026

Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava

regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on

säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning

kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel,

arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja

julgeoleku aspekte.

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Eesti Geoloogiateenistus

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi

puhul)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, AS Eesti Varude Keskus

4

Energeetika tulemusvaldkonda panustab energeetika ja maavarade programm, mis on koostatud

„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja

„Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamiseks.

Energeetika tulemusvaldkond hõlmab energeetika ja maavarade valdkondade tegevusi, mis on

seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet, jaotamist ja tarbimist, maapõueressursside (sh

maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi arendamist. Meetmete ja

programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja

programmi eesmärkidest.

Maapõue valdkond ja maavarade kasutuselevõtt on tihedalt seotud riigi keskkonna-, majandus- ja

julgeolekupoliitikaga. Eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale

suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja

keskkonnaalaseid aspekte.

Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja

energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning

maapõueressursside uurimine ja kasutamine.

Programmi ellu viimine on prognooside kohane, mida näitab 2023. aastal täidetud meetmete mõõdikud:

Meede „Energiavarustuse

tagamine ja energiaturu

korraldus“

Meede „Primaarenergia tõhusam

kasutus ja taastuvenergia osakaalu

suurendamine lõpptarbimises“

Meede „Maapõue-

ressursside uurimine ja

kasutamine“

2023. sihttaseme meetmete mõõdikud

-Tagatud on energiataristu n-1

kriteerium ja energiaturu tõhus

toimimine (Täidetud)

- Tagatud on elektri- ja gaasituru

toimimine Eestis (Täidetud)

- Energia lõpptarbimine,

TWh*(2022=32,6 TWh)

- Primaarenergia sisemaine tarbimine,

TWh* (2022=54,7 TWh)

- Taastuvenergia osakaal

lõpptarbimises %* (2022=38%)

-Tagatud on

maapõueressursside

kasutamise koordineerimine

ning nende kasutamise

potentsiaali jätkusuutlik

uurimine

(Täidetud)

Allikas: KLIM

*2023 andmed avaldatakse kahe aastase viibega, 2022 aasta seisuga on mõõdikud saavutatud

ENMAK 2030 mõõdikud on suures osas täidetud. 2023. aasta kohta puuduvad statistilised andmed

primaarenergia tarbimise, energia lõpptarbimise ja taastuvate energiaallikate osatähtsuse kohta.

Võimalik on toetuda toodanguandmetele, mille kohaselt moodustas 2023. aastal toodetud sisemaisest

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika põhialused

jms)

Programm sh vastutavad

ministeeriumid

Energeetika Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Energeetika ja maavarade

programm 2023-2026

(Kliimaministeerium)

Energeetika Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Energeetika ja maavarade

programm 2023-2026

(Kliimaministeerium)

5

elektrienergiast moodustas taastuvenergia osakaal 53%3. Primaarenergia tarbimise ja energia

lõpptarbimise sihid olid 2022. aastal saavutatud. Strateegia Eesti 2035 näeb ette aastaks 2050

energiajulgeoleku tagamise kliimaneutraalse energiatootmisega. Vastavalt ENMAK 2035 koostamise

ettepanekule4 koostati 2023. aastal ENMAK 2035 esimene versioon ja koostamisel on seonduvad

mõjude hindamised5.

Energeetika ja ENMAK 2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja neis koostatud

programmid. Järgnevaid ENMAK 2030 meetmeid käsitletakse transpordi ja ehituse valdkondade

programmides ja tulemusaruannetes:

• Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine. Tõhus sõidukipark

• Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine

• Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine

Lisaks on ENMAK 2030-s meede Avaliku sektori eeskuju, mis sisaldab meetmeid nii keskvalitsusele

kui kohalikele omavalitsustele ning mida planeeritakse ja viiakse läbi mitmes asutuses. Avaliku sektori

meetmed on kirjeldatud ja esitatud Euroopa Komisjonile REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavandi

lisas IV6. Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise määr oli 1% aastal 20227. Vastavalt

energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt korraldab keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu

koordinaator, et igal aastal rekonstrueeritakse 3% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust

üldpõrandapinnast. Keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaatori ülesandeid täidab hetkel

Rahandusministeerium. Ehituse programm aastateks 2023-2026 keskvalitsuse ja kohalike

omavalitsuste hallatavate hoonete meetmeid ei käsitle8, Kuna taastuvenergia kasutusele võttu ja energia

lõpptarbimist on keeruline energiamajanduse arengukava kaudu suunata peavad vastavad meetmed

edaspidi olema kavandatud teiste sektorite arengudokumentides9, sh avaliku sektori hoonetega seotud

energia tarbimine.

Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses järjepidevalt tegeleda taastuvast energiaallikast toodetud

energia osakaalu ning energiatõhususe suurendamisega ning energiajulgeoleku kõrge taseme

hoidmisega. Maapõueressursside kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu Maavarade kasutusest tingitud

keskkonnamõjude vähendamisele.

Tulemusaruannet tutvustati 10.04.2024 ENMAK juhtkomisjonile, kuid kuna koostamisel on ENMAK

2035, siis uusi programme10 lisaks energeetika ja maavarade programmile seoses ENMAK 2030

rakendamisega pole vajadust rakendada.

3 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 4 Dokumendid | Energiatalgud 5 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 6 Vt meetmed HF1a ja HF1b Lisa IV Meetmete kirjeldused.xlsx (live.com) 7 REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavand 10.08.2023 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium 8 Ehituse programm aastateks 2023-2026 (3).pdf (kliimaministeerium.ee) 9 Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused (energiajuhtimine)

kaetakse teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja

kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud

dokumentides) raames. Lk 3 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE

ETTEPANEK (energiatalgud.ee) 10 §4 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–

Riigi Teataja

6

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Eesti energiamajanduse visiooni kohaselt on aastal 2050 Eestist kujunenud Põhja-Balti energiaturul

moodsaid ja keskkonnahoidlilike tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline

sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate

ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Energiaressursside

kasutamise eest saadav riigi omanikutulu suunatakse peamiselt kestliku energiavarustuse edendamise

programmidesse, kindlustades sellega riigi energeetilise sõltumatuse jätkumise pärast fossiilkütuse

varude ammendumist11.

ENMAK 2030 visioonist ja üldeesmärgist lähtudes on tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks

valitud Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse

komposiitindikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme

aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju.

Tabel 1. Energeetika tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 2035*

Soodsa hinnaga ja

keskkonnanõudeid arvestav

kütuste ja energia kättesaadavus

tarbijale**

Allikas: Maailma

Energeetikanõukogu

ABB ABA ABA ABB ABB

* märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga

** Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda

riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse

tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige

kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas.

Seni tehtud ja kavandatud tegevuste tulemusel on energeetika põhinäitajate sihttasemete (2023. aastal

uuendatud) täitmine, sh strateegia Eesti 2035 mõõdik taastuvenergia osakaal energia summaarsest

lõpptarbimises aastaks 2030 saavutatav, vt joonis 1.

11 Ptk 2.2, tabel 1.1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (mkm.ee)

7

Joonis 1. Energeetika põhinäitajad 2030 aasta sihttasemega

3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Energeetika tulemusvaldkonnas on üks programm „Energeetika ja maavarade programm 2023-2026“.

Tulemusvaldkonna eelarve täitmine on esitatud tabelis 2, mis on ühtlasi ka programmi eelarve täitmine,

kuna valdkonda panustab üks programm. Programmi eelarve kulude jaotus tegevuste kaupa on esitatud

peatükis 11.

Tabel 2. Energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes.

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Programmi eelarve kokku: -258 326 -185 029 -81 917

Programmi vahendite jääkidest olulisemad on:

• 1 863 304 eurot fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringuks (FIONA) eraldatud vahendid

(objektikood SR050164), mis on ajalises nihkes, kuna projektiga seotud rahastuse

üleandmine Eesti Geoloogiateenistusele viibis. 2024 aastal on plaanis tegevused ära teha.

• 983 481 eurot Eesti Geoloogiateenistuse uurimis- ning arendustööd, mis lükkusid edasi

puurimishindade väga suure kallinemise ja võimalike tegijate vähese puurimisvõimekuse

tõttu, lisaks on vaja uuesti läbi analüüsida puurimistööde maht. Puurimistööd ja sellega

seotud laboritööd on planeeritud 2024. aasta II poolaastal. Samuti nihkusid 2024.aastasse

vajalikud meretööd (ilmastikuolude ja sobiva aluse puudumise tõttu) ning ülekantavatest

jääkidest on kavandatud katta uuringuga seotud laborikulud ja uurimisaluse

moderniseerimine.

2 9

3 3

6 2

1 2

3 2

3 2

5 0

6

3 8

3 3

5 4

4

6 5

3 0

4 6

4

Taastuvenergia osakaal summaarses

lõppenergia kogutarbimises, %

Energia lõpptarbimine, TWh

Primaarenergia tarbimine, TWh

Energeetika kasvuhoonegaaside heide

(KHG), mln tCO2ekv

2015 2020 2022 2030

8

4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud

energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index. Antud indeksi alusel oli Eesti

energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi

järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. 2023. aastal on Eesti 126 riigi

järjestuses 7. kohal (ABA12)13, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Koondindeksi heasse tulemusse

panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused,

energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea.

ENMAK 2030 ja Eesti 2035 tegevuskavas14 toodud vajaliku muutuse saavutamisel on kõige suuremad

väljakutsed energeetikas:

1. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu desünkroniseerimine

Venemaa energiasüsteemist ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga, kriitilise

energia infrastruktuuri vastupanuvõime kasvatamine, energiataristu arendamine kasvava

hajatootmise ja salvestuse nõudlusele vastavaks, 1000MW juhitava tootmisvõimsuse

olemasolu tagamine eelistatult turutingimustel või läbi strateegilise reservmehhanismi loomise.

2. Taastuvenergia väljakutse on jõuda vähempakkumiste, pikaajaliste taastuvenergia

ostulepingute ja turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise tulemusena

taastuvelektri toodangu olulise kasvuni oludes, kus maismaal on tuuleparkideks sobivaid alasid

väga piiratult ning planeerimis- ja mõjuhindamiste menetlusprotsessid võivad võtta aastaid.

Riiklike eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek) täitmiseks vajalikus

mahus taastuvenergia projektide tagamiseks on oluline leida ministeeriumide, kohalike

omavalitsuste, arendajate jt koostöös taastuvenergia tootmiseks sobivad alad mahus, mis tagaks

taastuvenergia osakaalu kasvu ning energiajulgeoleku.

3. Energiatõhususe osas on suurimateks väljakutseteks hoonete kavandatud

rekonstrueerimismahtude realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste

kasutuse vähendamine. Direktiivi elluviimine eeldab senisest suuremat valdkondade ülest

riigipoolset sekkumist ja kõigi sektorite panust, tagamaks direktiivist tulenevaid nõudeid.

4. Maapõue temaatikas on suurimaks väljakutseks teadmisbaasi suurendamine suure

majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade

uurimisel. Samuti on jätkuv teema maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus

arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid

mõjusid. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest

lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete

kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Energiajulgeoleku, sh varustuskindluse tagamine

Jätkuva Ukrainas toimuvaVenemaa agressioonisõja taustal on Eesti energia julgeoleku vaatest

2023. aastal oluline välja tuua järgmised peamised arengud. Eesti gaasivarustatus on tagatud läbi

12 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis,

teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust

positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem

tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which

quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between

50% and 75%; Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma-

index-2022) 13 World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org) 14 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus

9

riikidevaheliste ühenduste, hästi toimiva turukorralduse ning riikliku 1 TWh gaasivaru hoiustamise

Inčukalns gaasihoidlas (ca 29% Eesti eelmise aastasest tarbimisest). Täiendavalt panustab

varustuskindlusesse Pakrineeme sadam, mis 2023. aastal saavutas täieliku valmisoleku erinevat

tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. Täiendav koostöö Lätiga Pakrineeme sadama ja sealse infrastruktuuri

ühiseks kasutamiseks on oluline, tagamaks vastastikku Lätiga gaasitaristu toimimist kriisiolukordades

Balti piirkonnas. Eesti ja Läti sõlmisid vastavasisulise ühiste kavatsuste memorandumi (MoU)

12.05.2023.

2023. toimus õnnetus Balticconnectoriga, välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel, mille tõttu sai

gaasitoru kahjustada. Intsident tekitas täiendava vajaduse merealuse kriitilise taristu seire ja

kaitselahenduste väljatöötamiseks, millega 2023. aasta lõpul algust tehti.

2023. aasta oktoobris esitati kinnitati ministri poolt ja esitati Euroopa Komisjonile uuendatud gaasi

kavad. Komisjonile esitati „Eesti gaasisüsteemi tarnehäirega toimetuleku kava“ ja „Eesti gaasisüsteemi

ennetav tegevuskava varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks“.

Elektrisüsteemi toimimise tagamiseks on oluline välja tuua Eesti Elektrijaama jahutusvee

püsilahenduse loomine 2023. aastal. Lahendus leevendab oluliselt sõltuvust Kulgu tammist, mille

kaudu oli Venemaal võimalik tekitada ohtlikke olukordasid Narva elektritootmisele, mille kaudu on

täna tagatud 1000MW juhitavaid võimsusi.

Täiendavalt loodi täpsem hädaolukorra määratlust elektriga varustamisel. 2023. aasta detsembris

jõustusid määruse “Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel”

muudatused, millega sätestati arvuliselt piirid, millest alates kuulutatakse välja hädaolukord põhivõrgus

ja jaotusvõrgus. Läbi selle on tulevikus võimalik kaasata täiendavat ressurssi, juhul kui tegemist on

ulatuslike ja pikaajaliste riketega, mille lahendamisel es

2023. aasta augustis allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon

Baltimaade Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise kiirendamiseks aasta võrra, 2025. aasta

algusesse. Sünkroniseerimise ettevalmistused liiguvad kokkulepitud ajakavas, on paigaldatud kaks

sünkroonkompensaatorit kolmest, kolmas on valmimas ajakava kohaselt (siht: 2024. aasta juuni) ning

pingestati 330V Balti-Tartu kõrgepingeliin.

Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus

on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Valminud uuring „Eesti üleminek

süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ andis vajalikud täiendavad

lähteandmed edasiste tegevuste planeerimiseks. Täiendavalt toodi välja ka puudused andmete

kättesaadavuse osas, mille parandamist edasiste tegevuste raames planeeritakse.

Taastuvenergiale üleminek

Esialgsetel andmetel oli taastuvenergia tootmine 2023. aastal (2,61TWh) sarnasel tasemel 2022.

aastaga (2,62TWh)15. Taastuvenergeetikas on vastu võetud energiamajanduse korralduse seaduse

muutmise seadus16, mille kohaselt on taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 65% riigisisesest energia

15 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos

10

summaarsest tarbimisest (sh elektrienergia tarbimisest vähemalt 100%). Võeti vastu õigusaktide

muudatused merel ja maismaal tuuleenergeetika arendamisest saadava keskkonnahäiringu hüvitamise

tasu määramise kohta (kogukonna kasu). Muudatused kohustavad alates 1. juulist 2023. a

tuuleelektrijaamade rajajaid omavalitsusele ja kohalikele elanikele (kohalikele elanikele makstakse

maismaa tuuleparkidelt keskkonnahäiringu hüvitamise tasu KOVile makstavast summast kuni 50%

ulatuses) maksma tasu, et soodustada taastuvenergia tootmist. Taastuvenergia kiirema arendamise

põhifookus on tuuleenergial ning soovitakse kiirendada eelkõige juba arenduses olevaid projekte, et

tõsta taastuvenergiale ülemineku tempot. Samuti jätkatakse planeeritud taastuvelektri

vähempakkumiste korraldamisega.

Elektrivõrgus vajaliku tootmissuunalise liitumisvõimsuse vabastamiseks võeti vastu vajalikud

elektrituruseaduse muudatused (seaduseelnõu 696SE17). Seaduse kohaselt kohustub elektrivõrguga

liituja tasuma liitumisprotsessi alguses tagatist summas 38 tuh €/MVA ning tasuma kasutamata

liitumisvõimsuse eest võimsustasu samuti 38 tuh €/MVA. 2023. a lõpuks oli võrgust vabanenud

hinnanguliselt 4400 MVA liitumisvõimsust.

Energiatõhususe suurendamine

2023. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile seni seatud energiatõhususe eesmärkide täitmist.

Järgmine fookus on 2021-2030 perioodi energiatõhususe eesmärkide täitmine. Euroopa Tehnilise toe

instrumendi18 kaudu rahastatud uuringu põhjal selgusid peamised meetmete paketid aastaks 2030,

kuidas seatud eesmärke kõige optimaalsemalt saavutada. Uuring valmis 2024 I kvartalis19.

Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning

määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest

moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine – näiteks geotermaalenergia

kasutamine energeetikas (nii maa süvaenergia kui ka põhjavee energia). 2023. aastal on ettevalmistatud

ning alustatud erinevate pilootprojektidega. Roosna-Allikul ja Tiskres toimuvad puurimis- ja ehitustööd

ca 500m sügavuste puuraukudega.

Maapõue ressursside geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents

Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud

uurimistöid. Tagati parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused

ja tegeleti avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest.

Viidi läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid;

põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku

seiret; seismoseiret; radooniseiret ning interpreteeriti neid andmeid.

17 Seaduseelnõu Riigikogu veebis - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-

1a77f9bf0ac3/elektrituruseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus 18 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-

instrument/technical-support-instrument-tsi_et 19 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation

wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia"

11

Järgmise nelja aasta (2024-2028) suurimad väljakutsed on:

• Kolme Balti riigi elektrisüsteemide edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa

elektrisüsteemiga ning sellega seonduvad tegevused (juhitava võimsuse tagamine,

süsteemiteenuste turgude ülesehitus (nt sageduse hoidmine) Balti süsteemihaldurid plaanivad

sagedusreservide turu käivitada juba 2025. aasta alguses. See viib Balti riikide elektrivõrkude

täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri

varustuskindluse ja julgeoleku.

• Kriitilise energiataristu turbevõime kasvatamine (sh merealuse taristu seire- ja kaitsevõime

tekitamine, taristu kiirema parandamise lepingute sõlmimine, kriitiliste seadmete varu

tekitamine jm).

• Elektrituru disaini direktiivi ülevõtmine. Elektrituru disaini pakett toob uued lähenemised

elektrituru ja -süsteem vaatest, näiteks energiajagamise põhimõtte.

• Vesiniku- ja gaasituru direktiivi ülevõtmine.

• Taastuvelektri tootmise potentsiaali realiseerimine, mida on Eestis rohkem kui vajalik

sisemaise tarbimise 100% katteks taastuvelektriga20, nagu on seatud 2030. aastaks eesmärk.

Seega on järgmistel aastatel väljakutsed mitmes valdkonnas: võrguarenduste kiirendamine,

liitumisprotsessi kiirendamine, võrgu ette arendamine, jaotusvõrgu kliimakindluse ja sealjuures

ka hajatootmise vastuvõtuvõimekuse kasvatamine, meretuulikute turupõhine arendamine,

salvestustehnoloogiate turu käivitamine, loamenetluste kiirendamine, vajalike regulatsioonide

loomine või täiendamine.

• Taastuvenergeetika kasutuselevõtul on jätkuvalt väljakutseks tuuleparkidele sobivaimate

asukohtade leidmine, planeerimis- ja loamenetluste lõpuleviimine, sh kogukondade kaasatus

otsuste tegemisse ja kohaliku kasu teadvustamine ning lubasid menetlevate asutuste piisav

ressurss taastuvenergeetika taotluste menetluse prioriseerimiseks.

• Kaugkütte peamine väljakutse tulevikus on kaugküttes salvestuse, keskkonna- ja

heitsoojuse, madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine kliimaneutraalse kütte- ja

jahutusmajanduse saavutamiseks. 2024. aastal on kavas muuta kaugkütte hinnaregulatsioon

kahetariifseks Konkurentsiameti seniste parimate praktikate alusel. Eesmärk on vähendada

lokaal- ja kaugkütte paralleeltarbimist tagamaks õiglasem taristukulude jaotus kaugkütte

tarbijate vahel. Muudatuse tulemusel vähenevad kaugkütte kaod, väheneb tipukoormus,

suureneb heitsoojuse kasutus ning vähenevad kasvuhoonegaasid.

• Avaliku sektori kohustuste täitmine, sh keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimisele seatud

eesmärgi täitmine on väljakutse. Avalikul sektoril on kasvavalt oluline roll võetud

taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ning kohustus näidata eeskuju enda

tarbimisvalikutega. Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on olla

eeskujuks turuosalistele, samas on osutunud väljakutseks näiteks elektrienergia rohehanke

käivitamine Riigi Kinnisvara AS-i poolt.

• Energiatõhususe direktiivi täitmine, mille eest vastutab Kliimaministeerium. elukeskkonna

ja ringmajanduse põhiüksus. Suurimaks väljakutseks on energiatõhususe meetmete

horisontaalne rakendamine valdkondade üleselt ning avaliku sektori suurema panusega. 2023.

aastal koostatud uuringu Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and

energy saving obligation in Estonia kohaselt on energiatõhususe direktiivist Eestile 2030.

aastaks tulenevate energiatarbimise sihttasemete täitmiseks vajalik hoonefondi, transpordi,

20 Varustuskindluse aruanded | Elering

12

teeninduse, tööstuse ja põllumajanduse energiatõhususe meetmetesse panustada aastani 2030

Eestis kokku 13,3 mlrd eurot, sh avaliku sektori rahastust 5 mlrd eurot21.

• Teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside

valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on jätkuv teema

maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse sotsiaalmajandusliku

olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside

kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside

võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja

minimaalsete jäätmetega.

Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks

fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel eesmärgiga

saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude

ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel, mida aitab lahendada

kontsessioonimehhanismi sisseviimine maapõue seadusesse.

• Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal

säästlik kasutamine, et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike

omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute

koostamine ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös.

• Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle kaasavate aruteludega kõigi

mõjutatud osapooltega (kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega), kuna hoonete

energiatõhususe saavutamine ja teede korrashoid eeldab kasvavat ehitusmaavarade

kasutuselevõttu on fookuses taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik

ja samal ajal säästlik kasutamine. Uuendasime ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise

juhendit, mis kinnitati 2023. märtsis. Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade

kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade

teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine koostöös Rahandusministeeriumiga.

• Jätkuv dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle – plaanis on

konstruktiivsed arutelud ettevõtjate, kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega, et leida

lahendusi olukorras, kus ehitusmaavarade teemaplaneeringud on veel koostamisel.

Tulemusvaldkonna areng on tugevalt seotud strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavaga22. Energeetika

tulemusvaldkonna tegevused panustavad eeskätt strateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning täpsemalt tegevuskava teemakimbu „Majandus ja kliima“

muutuse E „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku“ saavutamisse.

Lisaks panustab tulemusvaldkond strateegia "Eesti 2035" tegevuskava teemakimbu "Ruum ja liikuvus"

muutuse D "Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja

jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu" ning läbi maapõuepoliitika elluviimise muutuse B

„Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajadustega

arvestades.

21 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 22 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus

13

5. Programmi üldinfo

Energeetika ja maavarade programm on koostatud „ENMAK ja maapõuepoliitika eesmärkide

saavutamiseks.

Joonis 2. Energiamajanduse osaliste panus ENMAK kaudu rohepöördesse.

Energia- majanduse

osalised

Eesmärgid ja meetmed

ENMAK 2030

Eesti 2035

ENMAK 2035

REKK 2030

Rohepööre, sh õiglane üleminek

Kliimaneutraalsus, kliimanutikus,

elurikkus, ringmajandus, puhas energia, ressursi- ja

energiatõhusus, tervislik ja

keskkonnahoidlik toit, säästev ja arukas liikumine, tõhus

ehitamine ja renoveerimine

Programmi nimi Energeetika programm

Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava

regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on

säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning

kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel,

arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja

julgeoleku aspekte.

Strateegia „Eesti

2035“ siht (alasihi

täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Kliimaministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Varude Keskus AS (Eesti Vedelkütusevaru

Agentuur AS)

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi

puhul)

Ei

14

Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja

energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning

maapõueressursside uurimine ja kasutamine.

Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete

energiakasutusega ning maapõuepoliitika kujundamise ja elluviimisega seonduvad tegevused

(elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi).

Programm käsitleb samuti riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi. AS Eesti

Varude Keskus (EVK) haldab hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning

hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest. Riigi tegevusvarudena haldab EVK

vedelkütusevaru, maagaasivaru, tervishoiuvarusid ja toiduvaru. EVK ülesandeks on lisaks riigi

tegevusvaru haldamisele valdkondliku varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse analüüsimine ning

võimelünkade parandamine ja veeldatud maagaasi ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine

Pakrineeme sadamas.

6. Programmi mõõdikud

Programmi mõõdik energeetika osas ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga. Tabelis 3

esitatakse programmi tegevuste mõõdikud.

Tabel 3. Energeetika ja maavarade programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Energia jätkusuutlikkus BAB ABB ABA ABB ABB

Elektrivarustuse tagamine

Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia

summaarsest lõpptarbimisest, %23 29,34 38,47 * 27% 27%

Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus

minutites tarbimiskoha kohta aastas, minut24 158,1 218,6 * < 110 <100

Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus,

MWh

Allikas: Elering AS

13,8 49,6625 * <60 <60

Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga

aastaks 2025

Allikas: Elering AS

Teostamisel

Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine

Allikas: Elering AS Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Gaasivarustuse tagamine

Gaasituru kontsentreeritus (HHI)

kodutarbijate müük 4 158 4028 * 3 750 3 500

Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude

säilitamine

Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu

Allikas: Eesti Varude Keskus Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas

23 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega 24 https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 25 sh 45,18 MW vandalism Lk 50 Elering_VKA_2023_WEB.pdf

15

Programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia

summaarsest

lõpptarbimisest transpordisektoris, %

Allikas: Eurostat %

11,01 8,48 * 9,1% 9,6%

Transpordikütuste turul enam kasutatavate kütuste

kvaliteet tagatud

Allikas: Keskkonnaministeerium

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja

jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, %

Allikas: Eurostat

61,32 65,44 * 59% 59%

Energiatõhususe suurendamine

Energia lõpptarbimine, TWh

Allikas: Eurostat26 32,6 32,6 * 33,3 33,3

Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh

Allikas: Eurostat27 50,0 54,7 * 65,6 65,6

Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia

summaarsest lõpptarbimisest, %28 28,29 29,11 * 20% 25%

Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia

summaarsest

lõpptarbimisest transpordisektoris, %

Allikas: Eurostat %

11,1 8,48 * 9,1% 9,6%

Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja

jahutuse

summaarsest lõpptarbimisest, %

Allikas: Eurostat

61,32 65,44 * 59% 59%

Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents

Maapõueressursside

uurimine ja kasutamine on

jätkusuutlik ja koordineeritud

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Mõõtkavas 1:50000 geoloogilise kompleksse

kaardistamisega

kaetud ala % Eesti territooriumist

- 38 42 42 46

Teavitusürituste arv 4 5 6 5 5

Seireprojektide arv

Allikas: EGT 4 4 4 4 4

*Andmed viibega 2 aastat

26 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en 27 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_10/default/table?lang=en 28 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega

16

7. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-202729 kavandatud tegevused, mis panustasid programmi

täitmisesse:

- Analüüs ja ettepanekud valikukriteeriumide kohta, millele peavad taastuvenergiat tootvad

projektid vastama, et nad panustaksid Eesti taastuvenergia 2030. a eesmärgi saavutamisse, ning

millega saavad sellised projektid arendamisel kiirendatud korras edasi liikuda

- Riigisisesed õigusaktide muudatused seoses loamenetluse kiirendamisega, mis EL tasandil

2022. a lõpus kokku lepiti

- Määruse "Energiatõhususkohustuse jaotuskava" muutmine30.

- Meetmemääruse "Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri

tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks" muutmine

- Analüüs ja ettepanekud, kas ja millises mahus on vaja meretuuleparkide tarbeks välja töötada

spetsiifiline toetusmeede

- Ülevaade energiavõrkude välisühenduste rajamise kohta

- Eesti seisukohad EL elektriturureformi eelnõude kohta

- Analüüs ja ettepanekud Eesti Mandri-Euroopa võrku ühendamise kiirendamise kohta

- Analüüs ja ettepanekud energiasäästu investeeringute edendamise kohta

Toodud tegevused panustasid erinevate meetmete eesmärkide saavutamisesse, millest allpool ülevaade

antakse.

Tegevuste ja meetmete kavandamisesse annavad olulist sisendit uuringud ja analüüsid. Energeetika

valdkonda suunava „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ seonduvate mõjude hindamiste

koostamise sisenditeks on mitmed seni uuringud31. Eelmise aasta uuringute ja analüüside tegevustest

on oluline välja tuua:

• analüüs ja ettepanekud energia salvestuse turu käivitamise kohta;

• Hiiu mereala ruumiline ja juriidiline analüüs (ühishange Rahandusministeeriumiga);

• „Support to the renovation wave. Energy efficiency pathways and energy saving obligation

in Estonia“ (lõppversiooni lõpp 2024 märts)32

• 2023. aasta augustis esitas Eesti Euroopa Komisjonile „Riikliku kliima- ja

energiakava aastani 2030“ ajakohastamise versiooni kavandi33

• Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettevalmistavad tegevused (sh 3 töörühmade

aruannet sisendiks eelnõu koostamisele)34

• Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot) analüüs gaasivõrgu

dekarboniseerimise võimalustest Eestis35

• Maardlatel ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs (Lääne-

Eesti piirkond)36

• „Elanike, ettevõtjate ja omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring37“

29 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus 30 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja 31 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 32 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 33 National energy and climate plans (europa.eu) 34 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 35 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud 36 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 37 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium

17

• Analüüs kliimaneutraalsest soojus- ja jahutusmajandusest Eestis38

Uuringutele tuginedes luuakse vajalikke meetmeid, tegevuskavasid seatud eesmärkide täitmiseks.

Valdkondlikest meetmetest annavad ülevaate tabelid 4 ja 5, kus on vastavalt välja toodud 2023. aastal

lõpetatud meetmete maht ning eelmisel aastal väljamakstud meetmed.

Tabel 4. 2023. aastal lõpetatud energeetika toetusmeetmete summaarne ülevaade.

Toetusmeede EUR

Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine 2 219 263,33

Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine 185 500,00

Elektri kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 112 735 423,73

Energia hinna kompenseerimiseks toetuse andmine 421 266,50

Gaasi kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 29 901 126,46

Kaugkütte kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 13 558 169,01

Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või rajamine ning kütuse vahetus 1 184 023,70

Nullheitega sõidukite ostutoetus 2 801 374,98

Soojusmajanduse arengukava koostamine 19 345,32

Tänavavalgustuse taristu renoveerimine 9 386 356,93

Kokku meetmed lõpetatud 2023: 172 597 520,89

Tabel 5. 2023 aastal energeetika toetusmeetme väljamaksete otsused.

Toetusmeede EUR

Energia hinna kompenseerimiseks toetuse andmine 16 846 253,25

Energia salvestuse pilootprogramm (siseriiklik) 4 552 500,00

Nullheitega sõidukite ostutoetus 2 882 239,82

Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine (siseriiklik) 40 821 233,76

Üldkokkuvõte 67 587 906,83

7.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“

Energiahinnad on võrreldes 2022 aastaga stabiliseerunud, aasta keskmine elektribörsihind oli

90 eur/MWh39. Võrreldes 2021 aastaga on päikseparkide toodang tõusnud üle kahe korra, 300GWh-lt,

700GWh-ni. Elektrihinnad on olnud madalamad ning seetõttu ei ole fossiilset päritolu elektrienergia

toodang endisel tasemel. Eelmisel aastal ületas taastuvenergia toodang fossiilset päritolu elektrienergia

toodangut40. 2023. aasta tarbimine oli 8 TWh, mis on 1,3% väiksem 2022 kogutarbimisest. Elektri

tiputarbimine oli 2023. aastal 1564 MW, mis on 6,2% kõrgem eelneva aastaga. Silmas tuleb pidada

külmemat talveilma, mida varasemal aastal ei olnud.

2023 lõpetati kodumajapidamiste energiahinna kompensatsioonimeede, mille raames tehti möödunud

aastal väljamakseid 16,8 (sh gaasitarbijate kompensatsioon) miljonit eurot. Võrdluseks 2022. aastal

lõikes tehti väljamakseid üle 96 miljoni euro eest.

38 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS

2050 | Energiatalgud 39 Elering Live (hinnad ilma käibemaksuta ja täiendavate tasudeta) 40 Toodang ja prognoos | Elering

18

Gaasi tarbimine on Eestis vähenenud vastavalt EL poolt seatud eesmärkidele, 2023. aastal oli gaasi

tarbimine 3,42 TWh. Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil

sõlmitud Soome Vabariigi ja Läti Vabariigiga, kelle gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud41 ning

Eesti Varude Keskus hoiustab 1 TWh gaasivaru Inčukalnsi gaasihoidlas. Antud gaasikogus vastab

ligikaudu 30% Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest. Täiendavalt on Pakrineeme haalamiskail

paigaldatud laadimiskäpp ning tagatud on tehniline vastuvõtuvõimekus teenindamaks erinevat tüüpi ja

suuruses FSRU-sid42. Täiendav gaasiühendus Poola ja Leedu vahel (GIPL) ning Inkoo (Soome)

maagaasiterminal panustavad täiendavalt ka Eesti gaasivarustuskindluse tagamiseks. Samas regioonis

olevad LNG terminalid (Klaipeda ja Inkoo) on piisava mahuga, et tagada regiooni, sh Eesti varustatus

LNG baasilt. 2023. aastal toimus oktoobris õnnetus välise jõu tulemusel (ankruga lohistamine), mille

tõttu on 2024. aprilli keskpaigani tööst väljas Balticconnector. Eesti varustuskindlus on tagatud

nimetatud teistele ühendustele ja kokkulepetele. Täiendavalt tegeletakse kodumaise biometaani

tootmise ja tarbimise arendamisega, mille kaudu järk-järgult asendatakse fossiilse päritoluga gaasi

kodumaise biometaaniga.

Elektrisüsteemis jätkusid olulised ettevalmistavad tegevused Baltikumi Mandri-Euroopa

sünkroniseerimise ettevalmistamisega. Eesti elektrisüsteemi paigaldati kaks kolmest

sünkroonkompensaatorist ning kolmas on ajakavakohases graafikus. Alates 2025. aastast plaanivad

Balti süsteemihaldurid alustada elektrisüsteemi ühise sagedusreservide turuga, et tagada

elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist

mandri-Euroopa sünkroonalaga.

Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti

põlevkivielektrijaamad enam olla elektriturul konkurentsivõimelised. 2023. aasta Eesti tootmise

tulemused näitavad juba praegu selle trendi kiirenemist. Põlevkivist elektrienergia tootmise

vähenemisel (otsepõletamise järkjärguline lõppemine, sest Eesti 2035 tegevuskava näeb ette

põlevkivienergeetika osakaalu järkjärgulise vähendamise sama näeb ette Eesti Energia strateegia43)

tagavad elektri varustuskindluse uued tootmisvõimsused ning ühendused naaberriikidega.

Elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks luuakse Eestis võimalus kohaldada reservvõimsuse

mehhanismi, juhul kui esineb probleeme varustuskindluse normi täitmisel.

ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist üks väiksemaid. Lisaks põlevkivile kindlustab

omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia: biomass, tuul, päike ja energiatõhususe kasv

energia tootmisel, edastamisel ja tarbimisel. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste

pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on

seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid

tasakaalustatud. Edasiste arengutele on sisendiks uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus-

ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ ning koostöös Konkurentsiameti ja turuosalistega on

planeeritud läbi viia kaugküttereform tagamaks jätkusuutliku, süsinikuheite vähenemise Eesti soojus-

ning jahutusmajanduses. Reformi käigus muudetakse kaugkütte ja ehitusvaldkonna regulatsiooni

selliselt, et senisest kiiremas tempos vähendada sektori kasvuhoonegaaside (ennekõike CO2) heidet ning

suurendada jääk- ning heitsoojuse kui emissioonivaba soojuse osakaalu kaugküttes.

41 https://www.espa.ee/et/gaasivaru-suurus-ja-asukoht 42 floating storage and regasification units 43 PowerPoint Presentation (energia.ee)

19

Olulised tegevused 2023. aastal varustuskindluse valdkonnas:

• Gaasivarustuskindluse osas on saavutatud Pakrineeme sadama haalamiskai täielik

valmisolek erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. 2024. veebruaris paigaldati selleks ka

Eleringi poolt laadimiskäpp. Lisaks sõlmiti 12.05.2023 Eesti ja Läti vahel ühiste kavatsuste

memorandum (MoU), millega lepiti kokku töövoos ning vajaminevates tegevustes Pakrineeme

haalamiskai ja sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks. MoU-st tulenevad tegevused

jätkuvad ning Eesti ja Läti vahel arutatakse detailsemalt tegevusi, näiteks ühised reeglid

hädaolukorras haalamiskai kasutamise puhul.

• 2023 suvel muudeti gaasituru võrgueeskirjas ülekandevõrku sisestatava biometaani

hapnikusisalduse piirmäära varasemalt 0,02 moolprotsendilt 0,5-le moolprotsendile, mis

võimaldab edaspidi suuremas mahus biometaani ülekandevõrku sisestada

• Sünkroniseerimise kiirendamine valmimisega 2025. aasta algusesse. Augusti alguses

allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon sünkroniseerimise

kiirendamiseks aasta võrra 2025 algusesse. Samasisuline kokkulepe sõlmiti ka Balti riikide

süsteemihaldurite vahel. Taristu valmimise osas kiirendati 330 kV liini valmimist Viru ja

Tsirguliina vahel ligi aasta, valmimistähtaeg nüüd detsember 2024. 2023. aasta alguses

pingestati 330 kV Balti-Tartu kõrgepingeliin. Paigaldatud on kaks sünkroonkompensaatorit

kolmest. Kolmas valmib 2024.a juunis ning tegevused vastavad ajakavale.

• 2023 novembriks valmis Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahendus, mis vähendab

oluliselt sõltuvust Kulgu tammist

• Detsembris 2023 esitati Riigikogule varustuskindluse eelnõu 351SE, mis loob

seadusandliku raamistiku vajadusel reservvõimsuse mehhanismi loomiseks, täpsustab gaasi

varumaksemäära kulude arvestust ja tunnistatakse kehtetuks ühiskonnale liiga kulukas

universaalteenus.

• 2023 lõpus on käima lükatud merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste

väljatöötamise töövoog. Tõuke andis selleks 2023 oktoobris toimunud Balticconnectori

gaasitoru kahjustamise intsident, mis toimus välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel

7.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“

Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama

kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum.

2023 aastal lõpetati perioodi 2014–2020 EL rahastutest rahastatavad meetmed soojustorustike

olukorra parandamiseks, kaugküttekatelde renoveerimisele, rajamisele ning kütuse vahetusele ja

tänavavalgustuse taristu renoveerimisele. Meetmed panustasid 2023. aastal oluliselt energiatõhususe

parandamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamisesse. Meetmete kogumaht 2023 aastal oli

4,1 miljonit, millega suurenes taastuvenergia osakaal 240 GWh võrra, hoiti kokku 95 569 t CO2 ekv

ning vähendati tarbimist 69 GWh võrra44.

Aastal 2023 toimus täiendavate meetmete käivitamine kaugküttesüsteemide ja katelseadmete

renoveerimise ja rajamise toetamisele (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) ja

Ida-Virumaa kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamiseks ligi 32 miljoni ulatuses. Toetuste

tulemuslikkuse näitajad selguvad edasisel perioodil.

44 Keskkonnainvesteeringute Keskus - aruanne

20

Transpordisektori dekarboniseerimise toetamiseks valmistati 2023. aastal ette ning viidi ellu nii

vesiniku väärtusahela toetusmeede (49,1 miljonit €) kui ka elektribusside ühistranspordis piloteerimise

meede (2,6 miljonit €). Mõlemad meetmed panustavad transpordisektori heitmete vähendamise

mõõdikusse ning tulemusi on võimalik raporteerida 2024. aastast alates.

Taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki panustas 2023. aastal läbi viidud taastuvenergia

vähempakkumine, mille tulemusel kinnitati 2024. aasta alguses toetused täiendavale taastuvelektri

tootmisele 720 GWh ulatuses ja tootmise alustamise tähtpäev on 01.07.2027. Järgmiste taastuvelektri

arenduste soodustamiseks eraldatud RePowerEU 26 miljoni € suurust eelarvet on võimalik kasutada

2026. aasta keskpaigani. Nende vahendite abil luuakse eeldused loamenetluste ja arenduste

kiirendamiseks läbi avaliku sektori andmete korrastamise ning täiendavate uuringute. Käivitatud on

tuuleprojektide arenduste kvartaalne seire.

ENMAKi üldeesmärgi täitmisesse sh programmi sihtidesse panustavad peamised olulised tegevused

2023. aastal olid:

• Eesti-Läti ühise meretuulepargi (ELWIND) eelarenduse projekti Eesti meretuulepargi

elektriühenduse rajamiseks rahastuse saamine EL rahastust. Projekti raames rajatakse

kokku kuni 1000 MW meretuuleenergia tootmisvõimsust aastatoodanguga enam kui 3 TWh.

Projekti kulud ja tulud jagatakse riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks

saadi 50% ulatuses EL rahastus45 (Connecting Europe Facility - CEF). Tegemist on kogu

maailma mõistes tähelepanuväärse riikidevahelise koostööga, kus soovitakse ühiselt parandada

võrguühendust, suurendades taastuvenergia osakaalu ning elavdades majandust (luues

võimalikult väikese kuluga võimalikult suurt kasu ühiskonnale).

• Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 2023. aastal. Välisühenduste loomine

ning Eesti regionaalne kaetuse (sh mereala) parandamine 330kV ühendusega suurendab

täiendavalt Eesti varustuskindlust, on vajalik ettevalmistustöö sünkroniseerimiseks Mandri-

Euroopaga, panustab regionaalsesse arengusse (võimaldab piirkonda luua energiamahukaid

ettevõtmisi) ning annab olulise tõuke meretuulikute arengusse.

• 2023 kevadel jõustus Elektrituruseaduse muudatus SE696, mis eesmärk muuhulgas oli

vähendada elektrivõrgus fantoomliitujate olemasolu, kes võrgu ressurssi kinni hoidsid.

Fantoomide elimineerimine võrgust suurendab ülejäänud tootjate võimalusi võrguga

liitumiseks. 2023 aasta lõpu seisuga on liitumistest vabanenud seisvat võimsust, mis suure

tõenäosusega poleks kasutusele võetud, juba suurusjärgus 4000 MVA.

• Taastuvenergia projektide rajamise planeerimisele aitab kaasa 2023. aastal õhuseireradarite

hankelepingu sõlmimine Kaitseministeeriumi poolt, mille tulemusena on võimalik Lääne-

Eestisse meretuulevõimsuste rajamine Eesti kaitsesüsteeme häirimata.

• Lääne-Eestile täiendav võrguarenduse investeering 36 miljonit, mida 2023 aastal kasutati

8,5 miljoni euro ulatuses. Tegevuse tulemusel saab täiendavaid taastuvenergia tootmisseadmeid

võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega

on üle 70 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik.

• Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks viidi ellu vastav meede

kogumahus 9 miljonit eurot.

• Viidi ellu energia salvestamise piloteerimise meede (kogumahus 7,8 miljonit eurot).

45 https://cinea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility/about-connecting-europe-facility_en#cef-energy

21

• Gaasitaristu investeeringumeetme loomine, võimaldamaks biometaani gaasi ülekandevõrku

sisestamist regionaalset tootmispotentsiaali arvestades. Meetme eeldatava tulemusena valmib

2024-2025 aastal vähemalt 3 sisestuspunkti üle Eesti.

• Biometaani tootmise toetamiseks maksti ca 11 miljonit toetust meetme „Alternatiivsete

kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ kaudu46. Rohegaasi tootmisele ning

lõpptarbijatele suunatud toetusmeetme maht 2023. aastal oli ligikaudu 6 miljonit eurot.

Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandati biometaani tootmise

toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani ning viimased tegevustoetuse

väljamaksed toimusid 2024. I kvartalis.

2023. aasta panus energiatõhususe valdkonna edendamiseks hõlmas peamiselt kahte tegevust:

• Energiatõhususe uuringu läbiviimine, mida rahastas Euroopa Liit47. Uuring valmis 2024

I kvartalis. Uuringu eesmärk oli leida täiendavad ja kulutõhusad meetmed Euroopa Liidu

energiatõhususe direktiivist tulenevate ambitsioonikamate sihttasemete täitmiseks ning

kaardistada selleks vajalikud tegevused, sh tulemuste seirega seonduv, võimalikud

seadusemuudatused energiasäästukohutuse täitmiseks, arvestades energiatõhususe

direktiivid tulenevate sihttasemete ja eesmärkidega48.

• 2023. aasta novembris uuendati energiasäästukohustuse jaotuskava49, mille peamine ülesanne

on energiamajanduse korralduse seaduse § 16 lõike 2 alusel määrata Eesti üldise

energiatõhususkohustuse maht ja meetmed, millega üldist energiatõhususkohustust täidetakse.

Jaotuskavaga fikseeritakse Eestis rakendatavate poliitikameetmete loetelu, millega täidetakse

seaduses sätestatud riigi üldist energiatõhususkohustust. Poliitikameetmete rakendamise

perioodi vältel hindab Kliimaministeerium energiasäästu koordinaatorina meetmete

tulemuslikkust riikliku energia- ja kliimakava eduaruannete raames ja teeb vajaduse korral

ettepanekuid uute poliitika- meetmete rakendamiseks.

Kliimaministeeriumi moodustamisega seoses muutus 2023. aastal ministeeriumide ümberkorraldusega

EnKS kohane energiasäästu koordinaator, kelleks alates 1.07.2023 on Kliimaministeeriumi

elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus (seni oli energiasäästu koordinaatoriks MKM

energeetikaosakond).

7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“

Meetme eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud

ressursitõhus haldamine ja kasutus

• Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja

kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi

maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab

maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine.

• Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostatakse kompleksset geoloogilist

baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad

võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse

pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning

46 Biometaani toetus | Elering 47 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-

instrument/technical-support-instrument-tsi_et 48 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation

wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia" 49 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja

22

riskidest. Viiakse läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid;

veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid;

põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete

interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist.

Valmis analüüs ja ettepanekud rohepöördeks vajalike kriitiliste toormete võimaliku

kaevandamise ja tootmise kohta. Vabariigi Valitsus eraldas tulevikumaavarade teadus- ja

arendusuuringuks 6 112 000 eurot, millest 2023. aastaks on planeeritud 2 090 000 eurot.

Uuringu valmimise tähtaeg on 2025. aasta lõpp. Uuringu eesmärk on majanduslikult efektiivse

ja keskkonnasäästliku kriitiliste toormete (sh fosforiidi ja haruldaste muldmetallide) eraldamise

lahenduse leidmine. Majandusliku otstarbekuse korral tuleb leida viise kaasnevate ressursside

(vanaadium, uraan, kaalium, lubjakivi, turvas, tööstusjäätmed) kompleksseks väärindamiseks.

Uuringu tulemused võimaldavad otsustada, kas ja kuidas oma ressursse kasutada.

• Valmis Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uuringukeskuse teadusmaja.

7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2024-2028

Valdkondlikud peamised väljakutsed on tihedalt seotud erinevate majandusharudega ning on

strateegilise tähtsusega kliimaeesmärkide saavutamiseks. Allpool nimetatud väljakutsed olid sisendiks

rohereformi tegevusplaanile50. Tegevusplaan on koostatud lähima kolme aasta vaates, et hoida fookust

tegevustel, mille elluviimisest sõltub kõige enam pikaajaliste sihtide saavutamine.

7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek:

• Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga

Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaa kontrollitavast elektrisüsteemist ja

liitmine Mandri-Euroopa vastava sagedusala ja elektrisüsteemiga on Euroopa Liidu

energiapoliitika strateegiline eesmärk ja prioriteet. See viib Balti riikide elektrivõrkude

täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri

varustuskindluse ja –julgeoleku, vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning aitab

kaasa elektrituru kiiremale arengule ja ausamale konkurentsile elektriturul. Rajatavad

ühendused loovad uusi ärivõimalusi ja elektritootjate ning -müüjate jaoks paraneb

ekspordipotentsiaal, suurema ja paindlikuma turuga kaasnevad uut tüüpi energiaturu tooted ja

teenused. Sünkroniseerimise protsess nõuab seega rahvusvahelist koostööd, suuremahulisi

investeeringuid, regulatsioonide uuendamist.

• Taastuvelektri kasutuselevõtt ja selle kasvavateks mahtudeks ette valmistuste tegemine

Taastuvelektri kasutusele võtmist on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada suuremahulise

vähempakkumisega, mis koosneb 4 TWh maismaatuule ja 4 TWh meretuule toetusskeemist,

mille summaarset mahtu on heade pakkumiste olemasolul võimalik kasvatada veel 2 TWh

võrra, kokku 10 TWh-ni

• Elektrisüsteemi varustuskindluseks vajaliku juhitava võimsuse tagamine

Juhitava võimsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad regulatiivsed muutused ning tuleb

taotleda riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks. Need protsessid peavad liikuma

tavapärasest kiiremini, tagamaks samaaegselt seatud eesmärgi saavutamise ja varustuskindluse.

Lisaks piisavate reservide olemasolu tagamisele on oluline ühine sagedusreservide turg, et

tagada elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide

sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga, kui süsteemi juhtimiseks on vaja hakata

kasutama tänasest olulisemal määral automaatselt ja manuaalselt käivitatavaid sageduse

50 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-

tegevused/rohepoliitika/tegevusplaan?view_instance=0&current_page=1

23

juhtimise reserve. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turu käivitada 2025.

aastal.

• Tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali efektiivsem kasutuselevõtt

Salvestustehnoloogiad saavad pakkuda lisaks salvestamisele ka muid teenuseid

elektrisüsteemis, nt sageduse hoidmine, reservvõimsus jne, tänaseni on seda teenust osutanud

sünkroonühendus Venemaa sagedusturuga. Turumudeli ning andmevahetuse toimimise

arendamine ja loomine, vastavad regulatsioonimuudatused, turgude kaasatus nii kohalikul kui

regionaalsel tasandil vajavad hoolikat ning põhjalikku protsessi juhtimist. Eelduslikult

suureneb ka võrgu paindlikkus, kui võrguinvesteeringute asemel pakuvad vajalikku teenust

turuosalised ning paraneb tarbijate teadlikkus ja kaasamine (tarbimise juhtimine ja salvestus).

• Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse tegevuste ettevalmistamine ja

rakendamine

Soojus- ja jahutusmajanduses on Eestis eeskujulik taastuvenergia kasutaja, mis baseerub

peamiselt biomassi kasutamisel. Valminud analüüsid on toonud välja võimalikud lahendused

soojus- ja jahutusmajanduse üleminekuks süsinikneutraalsusele, andes vajaliku alternatiivi

biomassi kasutusele. Tänaseid suundumusi arvestades - biomassi kasutamise kriteeriumite

täiendamine järjest suurenev nõudlus biomassi ressursi kasutusele – on tegevuste

ettevalmistamine strateegiliselt oluline eeltöö kindlustamaks soojus- ning jahutusmajanduse

jätkusuutlikkust kliimaneutraalses Euroopas.

• Gaasisüsteemi dekarboniseerimise tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine

Eesti on osa Põhja-Balti gaasiturust. 2021. ja 2022. a energiakriis näitas ilmekalt, et fossiilsele

gaasile ei saa edukat ja konkurentsivõimelist majandust rajada. Seetõttu on vajalik rakendada

kogu regioonis tegevusi, mille raames on võimalik suurendada regioonis taastuvgaaside

toodangut ning järk-järgult minna üle taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside,

sealhulgas vesiniku kasutamisele.

• Võrgukvaliteedi näitajate parandamine. Võrgukvaliteedi parandamiseks on plaan läbi

vaadata määrus “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused51

kvaliteedinõuete rikkumise korral”, mille raames vaadatakse üle varustuskindluse ja

pingekvaliteedi mõõdikud.

7.4.2. Taastuvenergia

• Meretuule- ja salvestuse potentsiaali rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni

väljatöötamine ja sobiliku investeerimiskeskkonna loomine

Meretuuleparke ja suuremaid salvestusprojekte ei ole Eestis veel ehitatud ning arendajate

esmane soov on saada tegevuse alustamiseks riigipoolset finantsgarantiid. Järgnevatel aastatel

tuleb leida meretuuleparkide ja salvestuse rajamiseks lahendused, mis ei hõlma riigipoolseid

otsetoetusi.

• Taastuvenergia arendamise kiirendamine elektrisüsteemis

Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 4+4 TWh/a mahus aastateks 2024-2027

vähendavad toetusmeetmete üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele

hinnagarantiid madalate hindade puhul. Täielikult turupõhisusele ülemineku eelduseks on

sobiliku investeerimiskeskkonda panustamine, kus lisanduvale taastuvenergia kogusele on

tarbija olemas, millega on võimalik tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal.

• Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise strateegia peale taastuvelektri 100

eesmärgi täitmist

51 Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral–

Riigi Teataja

24

Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava

taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on kaks võimalikku lahendust: eksport või

energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu elektrienergia tarbimise suurendamine.

Tegevuste planeerimise ja rakendamine on pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline

võimalike lahendustega seonduvaid väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine,

taastuvenergia potentsiaali rakendamise maht) varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige

kasulikumaid lahendusil (sotsiaalmajanduslik mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde).

Taastuvenergia planeerimise ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele

seatud bürokraatia vähendamine

Taastuvenergia seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik taastuvenergia projektid seatud

ajaraamis ka lõpetada. Selleks on vajalik arendusprojektidega seotud protsesse kiirendada,

võttes üle Euroopa Liidu regulatsioone Eesti õigusruumis (nt RED III direktiiv). Täiendavalt

on vajalik tuuleparkide kõrguspiirangutest vabastamise otsused realiseerida, võimaldamaks

taastuvenergia projekte ehitada, samal ajal seadmata ohtu Eesti kaitsevõimet (radarite häirete

vältimiseks täiendavate radarite soetamise otsused)

• Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergiale

Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskujuks turuosalistele,

nt. elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt52. Riigihangete (sh kohalikul tasandil)

tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab

nii energeetikas kui transpordis (biometaan, vesinik, elekter). Väljakutseteks on

renoveerimiskohustuse täitmine ning seni kasutud energeetika hangete tingimuste muutmine,

et oleks tagatud tootjate ja tarbija vaates sobilikud tingimused.

• Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine

Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud olulised otsused –

Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 Eesti ja Soome vahel ja Eesti-Läti neljas ühendus. Järgmiste

aastate olulised väljakutsed on seotud tehtud otsuste realiseerimisega vajalikus tempos,

tagamaks seatud eesmärkide saavutamist.

• Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kooseksisteerimine

Taastuvenergeetika arendamise ja keskkonnakaitse eesmärkide (sh inimeste elukeskkonnaga

seotud huvid) eest seismine on loonud ühiskondlikke pingeid, millele on vajalik leida

leevendus. Näiteks saab oluliseks keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi

(KEVAD) „Mitte minu tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi

sügavama energeetika integreerimise teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks

lisakriteeriumiks, millega peab arvestama, on „Kestliku rahastuse taksonoomia“ rakendamise

kohustus. Valdkonnaüleste ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate

ministeeriumite, finantsasutuste ja turuosaliste vahel. Olulise eelduse loob 2023

ministeeriumite tööde ümberkorraldus, mille raames antud teemad koonduvad ühte

ministeeriumisse.

7.4.3 Energiatõhusus

• Energiatõhususe direktiividega seatud eesmärkide valdkondade ülene täitmine.

Energiatõhususe direktiivist tulenevate eesmärkide täitmise eest vastutav energiasäästu

koordinaator on Kliimaministeerium (alates 01.07.2023, varasemalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond), täpsemalt elukeskkonna ja

ringmajanduse põhiüksus. Koostamisel olev ENMAK 2035 eelnõu53 näeb ette energiatõhususe

52 https://www.rkas.ee/et/rohehange 53 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium

25

meetmete käsitlemist vastavate sektorite arengudokumentides, mitte enam energiamajanduse

arengukavas. Energeetika arengudokumendi kaudu energia lõpptarbimise suunamine pole

piisav energiatarbimisega seotud eesmärkide täitmiseks. Energiatõhususe eesmärgid (peamiselt

energiasäästukohustus) perioodil 2014-2020 olid seni täidetud, kuid energiatõhususe direktiivi

muudatustega seatud 2030. aasta eesmärkide ja sihttasemete täitmiseks on vajalik

energeetikaosakonna eestvedamisel projekti "Support to the renovation wave - energy

efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia54" raames välja töötatud meetmed

rakendada erinevates sektorites, mh seonduvate rahastusallikate leidmisega.

7.4.4 Maapõueressursid

• Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks

fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel;

maapõueseaduse täiendamine tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi peatükiga.

Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue

muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel • Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal

säästlik kasutamine

Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide

vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine

ministeeriumide üleses koostöös.

• Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle - kõiki mõjutatud osapooli

kaasavad arutelud kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega

Energeetika tulemusvaldkonna ülene väljakutse on märtsis 2023 kehtestatud määrus millega

kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi

tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus). Üleminek kliimaneutraalsele ja keskkonnasäästlikule

majandusele ning vastav energiasüsteemi ümberkujundamine annavad märkimisväärseid võimalusi,

mis on seotud nullnetotehnoloogia sektorite arendamise, kvaliteetsete töökohtade loomise ja

majanduskasvuga. Peamiste masstoodetud nullnetotehnoloogiate üleilmne turg kolmekordistub

eeldatavasti 2030. aastaks ja selle aastaseks väärtuseks kujuneb ligikaudu 600 miljardit

eurot55.Maavarade, energeetika ja transpordi valdkondlikud tulemused ning nende õige turunduslik

rakendamine võimaldab Eestil sellest turust osa haarata.

54 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 55 Energiatehnoloogia perspektiivid (2023), Rahvusvaheline Energiaagentuur.

26

8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine

Tabel 6. Energeetika ja maavarade programmi 2023.a. eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes.

Esialgne

eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

(%)

Energeetika ja

maavarade

programmi eelarve

kokku: -258 326 -185 029 -81 917 44,3%

Kulud -258 326 -185 029 -81 917 44,3%

Elektri- ja

gaasivarustuse

tagamine -160 298 -103 309 -23 336 22,6%

Kulud -160 298 -103 309 -23 336 22,6%

Transpordikütuse

korraldus ja

kütusevarude

säilitamine -6 291 -10 217 -5 476 53,6%

Kulud -6 291 -10 217 -5 476 53,6%

Soojusenergia tõhus

tootmine ja ülekanne -40 639 -47 350 -26 853 56,7%

Kulud -40 639 -47 350 -26 853 56,7%

Energiatõhususe

suurendamine -1 980 -3 307 -2 673 80,8%

Kulud -1 980 -3 307 -2 673 80,8%

Taastuvenergia

osakaalu

suurendamine

lõpptarbimises -44 485 -11 230 -17 739 158,0%

Kulud -44 485 -11 230 -17 739 158,0%

Maapõueressursside

uurimine ja

kasutamine -2 646 -6 275 -3 235 51,6%

Kulud -2 646 -6 275 -3 235 51,6%

Geoloogiline

kaardistamine ja

maapõuealane

kompetents -1 986 -3 341 -2 605 78,0%

Kulud -1 986 -3 341 -2 605 78,0%

Selgitus:

Programmi tegevustes vahendite jääkidest olulisemad on:

• 1 863 304 eurot fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringuks (FIONA) eraldatud vahendid

(objektikood SR050164), mis on ajalises nihkes, kuna projektiga seotud rahastuse

üleandmine Eesti Geoloogiateenistusele viibis. 2024. aastal on plaanis tegevused ära teha.

• 983 481 eurot Eesti Geoloogiateenistuse uurimis- ning arendustööd, mis lükkusid edasi

puurimishindade väga suure kallinemise ja võimalike tegijate vähese puurimisvõimekuse

27

tõttu, lisaks on vaja uuesti läbi analüüsida puurimistööde maht. Puurimistööd ja sellega

seotud laboritööd on planeeritud 2024. aasta II poolaastal. Samuti nihkusid 2024. aastasse

vajalikud meretööd (ilmastikuolude ja sobiva aluse puudumise tõttu) ning ülekantavatest

jääkidest on kavandatud katta uuringuga seotud laborikulud ja uurimisaluse

moderniseerimine.

28

LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse

POSITIIVSED ARENGUD

Positiivsed arengud 2023. aastal varustuskindluse valdkonnas:

• Varustuskindlus ja energiajulgeolek. Eestis on torugaasi import Venemaalt keelustatud

alates 01.01.2023. Gaasitarbimine on 2023. aastal 3,42 TWh. Eesti omab 1 TWh strateegilist

gaasivaru Läti maa-aluses gaasihoidlas Incukalnsis. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 29%-

le Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest.

• Gaasivarustuskindluse osas on saavutatud Pakrineeme sadama haalamiskai täielik

valmisolek erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. 2024. veebruaris paigaldati selleks ka

Eleringi poolt laadimiskäpp. Lisaks sõlmiti 12.05.2023 Eesti ja Läti vahel ühiste kavatsuste

memorandum (MoU), millega lepiti kokku töövoos ning vajaminevates tegevustes Pakrineeme

haalamiskai ja sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks. MoU-st tulenevad tegevused

jätkuvad ning Eesti ja Läti vahel arutatakse detailsemalt tegevusi, näiteks ühised reeglid

hädaolukorras haalamiskai kasutamise puhul.

• 2023. a suvel muudeti gaasituru võrgueeskirjas ülekandevõrku sisestatava biometaani

hapnikusisalduse piirmäära varasemalt 0,02 moolprotsendilt 0,5-le moolprotsendile, mis

võimaldab edaspidi suuremas mahus biometaani ülekandevõrku sisestada

• Sünkroniseerimise kiirendamine valmimisega 2025. aasta algusesse. Augusti alguses

allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon sünkroniseerimise

kiirendamiseks aasta võrra 2025 algusesse. Samasisuline kokkulepe sõlmiti ka Balti riikide

süsteemihaldurite vahel. Taristu valmimise osas kiirendati 330 kV liini valmimist Viru ja

Tsirguliina vahel ligi aasta, valmimistähtaeg nüüd detsember 2024. 2023. aasta alguses

pingestati 330 kV Balti-Tartu kõrgepingeliin. Paigaldatud on kaks sünkroonkompensaatorit

kolmest. Kolmas valmib 2024.a juunis ning tegevused vastavad ajakavale.

• 2023. a novembriks valmis Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahendus, mis vähendab

oluliselt sõltuvust Kulgu tammist

• Detsembris 2023 esitati Riigikogule varustuskindluse eelnõu 351SE, mis loob

seadusandliku raamistiku vajadusel reservvõimsuse mehhanismi loomiseks, täpsustab gaasi

varumaksemäära kulude arvestust ja tunnistatakse kehtetuks ühiskonnale liiga kulukas

universaalteenus.

• 2023 lõpus on käima lükatud merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste

väljatöötamise töövoog. Tõuke andis selleks 2023 oktoobris toimunud Balticconnectori

gaasitoru kahjustamise intsident, mis toimus välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel

• Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide

toimimise, kus tarbijate ja teenusepakkujate huvid on tasakaalustatud. Valminud uuring „Eesti

üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ andis vajalikud

täiendavad lähteandmed edasiste tegevuste planeerimiseks. Täiendavalt toodi välja puudused

andmete kättesaadavuse osas, mille parandamist edasiste tegevuste raames planeeritakse.

Positiivsed arengud taastuvenergias ja energiatõhususe suurendamisel 2023. aastal olid:

• Eesti-Läti ühise meretuulepargi (ELWIND) eelarenduse projekti Eesti meretuulepargi

elektriühenduse rajamiseks rahastuse saamine EL rahastust. Projekti raames rajatakse

kokku kuni 1000 MW meretuuleenergia tootmisvõimsust aastatoodanguga enam kui 3 TWh.

29

Projekti kulud ja tulud jagatakse riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks

saadi 50% ulatuses EL rahastus56 (Connecting Europe Facility - CEF). Tegemist on kogu

maailma mõistes tähelepanuväärse riikidevahelise koostööga, kus soovitakse ühiselt parandada

võrguühendust, suurendades taastuvenergia osakaalu ning elavdades majandust (luues

võimalikult väikese kuluga võimalikult suurt kasu ühiskonnale).

• Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 2023. aastal. Välisühenduste loomine

ning Eesti regionaalne kaetuse (sh mereala) parandamine 330kV ühendusega suurendab

täiendavalt Eesti varustuskindlust, on vajalik ettevalmistustöö sünkroniseerimiseks Mandri-

Euroopaga, panustab regionaalsesse arengusse (võimaldab piirkonda luua energiamahukaid

ettevõtmisi) ning annab olulise tõuke meretuulikute arengusse.

• 2023 kevadel jõustus elektrituruseaduse muudatus SE696, mis eesmärk muuhulgas oli

vähendada elektrivõrgus fantoomliitujate olemasolu, kes võrgu ressurssi kinni hoidsid.

Fantoomide elimineerimine võrgust suurendab ülejäänud tootjate võimalusi võrguga

liitumiseks. 2023 aasta lõpu seisuga on liitumistest vabanenud seisvat võimsust, mis suure

tõenäosusega poleks kasutusele võetud, juba suurusjärgus 4000 MVA.

• Taastuvenergia projektide rajamise planeerimisele aitab kaasa 2023. aastal õhuseireradarite

hankelepingu sõlmimine Kaitseministeeriumi poolt, mille tulemusena on võimalik Lääne-

Eestisse meretuulevõimsuste rajamine Eesti kaitsesüsteeme häirimata.

• Lääne-Eestile täiendav võrguarenduse investeering 36 miljonit, mida 2023 aastal kasutati

8,5 miljoni euro ulatuses. Tegevuse tulemusel saab täiendavaid taastuvenergia tootmisseadmeid

võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega

on üle 70 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik.

• Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks viidi ellu vastav meede

kogumahus 9 miljonit eurot.

• Viidi ellu energia salvestamise piloteerimise meede (kogumahus 7,8 miljonit eurot).

• Gaasitaristu investeeringumeetme loomine, võimaldamaks biometaani gaasi ülekandevõrku

sisestamist regionaalset tootmispotentsiaali arvestades. Meetme eeldatava tulemusena valmib

2024-2025 aastal vähemalt 3 sisestuspunkti üle Eesti.

• Biometaani tootmise toetamiseks maksti ca 11 miljonit toetust meetme „Alternatiivsete

kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ kaudu57. Rohegaasi tootmisele ning

lõpptarbijatele suunatud toetusmeetme maht 2023. aastal oli ligikaudu 6 miljonit eurot.

Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandati biometaani tootmise

toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani ning viimased tegevustoetuse

väljamaksed toimusid 2024. I kvartalis.

• Taastuvenergeetikas õnnestus suurem vähempakkumine mahus 780 GWh/a.

Vähemapakkumiste mehhanismidega jätkatakse tulevikus. Kohaliku kasu instrumendi

rakendamine algas 1.07.2023, mille kohaselt tuleb tuuleelektrijaamade rajajatel tasuda

omavalitsusele ja kohalikele elanikele tasu, soodustamaks taastuvenergia tootmist.

• Taastuvenergeetika arendusprojektide ülevaate arendus võimaldab paremini monitoorida ning

kiirendada taastuvenergia projektide menetlusi.

• 2023. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile energiatõhususe eesmärkide

saavutamise kohta. Eesti täitis seatud eesmärgid.

56 https://cinea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility/about-connecting-europe-facility_en#cef-energy 57 Biometaani toetus | Elering

30

Positiivsed arengud maapõue kasutamisel aastal 2023:

• Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja

kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi

maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab

maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. 2023. aastal on ettevalmistatud

ning alustatud erinevate pilootprojektidega. Roosna-Allikul ja Tiskres toimuvad puurimis- ja

ehitustööd ca 500m sügavuste puuraukudega.

• Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostati plaanipärast kompleksset

geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagati

parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeleti

avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viidi

läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid, veevarude uuringuid,

põhjavee kvaliteedi uuringuid, põhjaveekogumite seisundi uuringuid, põhjaveeseireid,

mereranniku seiret, seismoseiret ja radooniseiret ning tõlgendati neid andmeid.

PEAMISED VÄLJAKUTSED 2024-2028

Varustuskindlus ja energia julgeolek:

• Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga

Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaa kontrollitavast elektrisüsteemist ja

liitmine Mandri-Euroopa vastava sagedusala ja elektrisüsteemiga on Euroopa Liidu

energiapoliitika strateegiline eesmärk ja prioriteet. See viib Balti riikide elektrivõrkude

täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri

varustuskindluse ja –julgeoleku, vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning aitab

kaasa elektrituru kiiremale arengule ja ausamale konkurentsile elektriturul. Rajatavad

ühendused loovad uusi ärivõimalusi ja elektritootjate ning -müüjate jaoks paraneb

ekspordipotentsiaal, suurema ja paindlikuma turuga kaasnevad uut tüüpi energiaturu tooted ja

teenused. Sünkroniseerimise protsess nõuab seega rahvusvahelist koostööd, suuremahulisi

investeeringuid, regulatsioonide uuendamist.

• Taastuvelektri kasutuselevõtt ja selle kasvavateks mahtudeks ette valmistuste tegemine

Taastuvelektri kasutusele võtmist on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada suuremahulise

vähempakkumisega, mis koosneb 4 TWh maismaatuule ja 4 TWh meretuule toetusskeemist,

mille summaarset mahtu on heade pakkumsite olemasolul võimalik kasvatada veel 2 TWH

võrra, kokku 10 TWh-ni

• Elektrisüsteemi varustuskindluseks vajaliku juhitava võimsuse tagamine

Juhitava võimsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad regulatiivsed muutused ning tuleb

taotleda riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks. Need protsessid peavad liikuma

tavapärasest kiiremini, tagamaks samaaegselt seatud eesmärgi saavutamise ja varustuskindluse.

Lisaks piisavate reservide olemasolu tagamisele on oluline ühine sagedusreservide turg, et

tagada elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide

sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga, kui süsteemi juhtimiseks on vaja hakata

kasutama tänasest olulisemal määral automaatselt ja manuaalselt käivitatavaid sageduse

juhtimise reserve. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turu käivitada 2025.

aastal.

• Tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali efektiivsem kasutuselevõtt

Salvestustehnoloogiad saavad pakkuda lisaks salvestamisele ka muid teenuseid

elektrisüsteemis, nt sageduse hoidmine, reservvõimsus jne, tänaseni on seda teenust osutanud

sünkroonühendus Venemaa sagedusturuga. Turumudeli ning andmevahetuse toimimise

31

arendamine ja loomine, vastavad regulatsioonimuudatused, turgude kaasatus nii kohalikul kui

regionaalsel tasandil vajavad hoolikat ning põhjalikku protsessi juhtimist. Eelduslikult

suureneb ka võrgu paindlikkus, kui võrguinvesteeringute asemel pakuvad vajalikku teenust

turuosalised ning paraneb tarbijate teadlikkus ja kaasamine (tarbimise juhtimine ja salvestus).

• Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse tegevuste ettevalmistamine ja

rakendamine

Soojus- ja jahutusmajanduses on Eestis eeskujulik taastuvenergia kasutaja, mis baseerub

peamiselt biomassi kasutamisel. Valminud analüüsid on toonud välja võimalikud lahendused

soojus- ja jahutusmajanduse üleminekuks süsinikneutraalsusele, andes vajaliku alternatiivi

biomassi kasutusele. Tänaseid suundumusi arvestades - biomassi kasutamise kriteeriumite

täiendamine järjest suurenev nõudlus biomassi ressursi kasutusele – on tegevuste

ettevalmistamine strateegiliselt oluline eeltöö kindlustamaks soojus- ning jahutusmajanduse

jätkusuutlikkust kliimaneutraalses Euroopas.

• Gaasisüsteemi dekarboniseerimise tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine

Eesti on osa Põhja-Balti gaasiturust. 2021. ja 2022. a energiakriis näitas ilmekalt, et fossiilsele

gaasile ei saa edukat ja konkurentsivõimelist majandust rajada. Seetõttu on vajalik rakendada

kogu regioonis tegevusi, mille raames on võimalik suurendada regioonis taastuvgaaside

toodangut ning järk-järgult minna üle taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside,

sealhulgas vesiniku kasutamisele.

• Võrgukvaliteedi näitajate parandamine. Võrgukvaliteedi parandamiseks on plaan läbi

vaadata määrus “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused58

kvaliteedinõuete rikkumise korral”, mille raames vaadatakse üle varustuskindluse ja

pingekvaliteedi mõõdikud.

Taastuvenergia:

• Meretuuleenergia ja salvestuse potentsiaali rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni

väljatöötamine ja sobiliku investeerimiskeskkonna loomine

Meretuuleparke ja suuremaid salvestusprojekte ei ole Eestis veel ehitatud ning arendajate

esmane soov on saada tegevuse alustamiseks riigipoolset finantsgarantiid. Järgnevatel aastatel

tuleb leida meretuuleparkide ja salvestuse rajamiseks lahendused, mis ei hõlma riigipoolseid

otsetoetusi.

• Taastuvenergia arendamise kiirendamine elektrisüsteemis

Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 4+4 TWh/a mahus aastateks 2024-2027

vähendavad toetusmeetmete üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele

hinnagarantiid madalate hindade puhul. Täielikult turupõhisusele ülemineku eelduseks on

sobiliku investeerimiskeskkonda panustamine, kus lisanduvale taastuvenergia kogusele on

tarbija olemas, millega on võimalik tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal.

• Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise strateegia peale taastuvelektri 100

eesmärgi täitmist

Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava

taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on kaks võimalikku lahendust: eksport või

energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu elektrienergia tarbimise suurendamine.

Tegevuste planeerimise ja rakendamine on pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline

võimalike lahendustega seonduvaid väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine,

taastuvenergia potentsiaali rakendamise maht) varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige

kasulikumaid lahendusil (sotsiaalmajanduslik mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde).

58 Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral–

Riigi Teataja

32

Taastuvenergia planeerimise ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele

seatud bürokraatia vähendamine

Taastuvenergia seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik taastuvenergia projektid seatud

ajaraamis ka lõpetada. Selleks on vajalik arendusprojektidega seotud protsesse kiirendada,

võttes üle Euroopa Liidu regulatsioone Eesti õigusruumis (nt RED III direktiiv). Täiendavalt

on vajalik tuuleparkide kõrguspiirangutest vabastamise otsused realiseerida, võimaldamaks

taastuvenergia projekte ehitada, samal ajal seadmata ohtu Eesti kaitsevõimet (radarite häirete

vältimiseks täiendavate radarite soetamise otsused)

• Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergiale

Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskujuks turuosalistele,

nt. elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt59. Riigihangete (sh kohalikul tasandil)

tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab

nii energeetikas kui transpordis (biometaan, vesinik, elekter). Väljakutseteks on

renoveerimiskohustuse täitmine ning seni kasutud energeetika hangete tingimuste muutmine,

et oleks tagatud tootjate ja tarbija vaates sobilikud tingimused.

• Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine

Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud olulised otsused –

Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 Eesti ja Soome vahel ja Eesti-Läti neljas ühendus. Järgmiste

aastate olulised väljakutsed on seotud tehtud otsuste realiseerimisega vajalikus tempos,

tagamaks seatud eesmärkide saavutamist.

• Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kooseksisteerimine

Taastuvenergeetika arendamise ja keskkonnakaitse eesmärkide (sh inimeste elukeskkonnaga

seotud huvid) eest seismine on loonud ühiskondlikke pingeid, millele on vajalik leida

leevendus. Näiteks saab oluliseks keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi

(KEVAD) „Mitte minu tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi

sügavama energeetika integreerimise teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks

lisakriteeriumiks, millega peab arvestama, on „Kestliku rahastuse taksonoomia“ rakendamise

kohustus. Valdkonnaüleste ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate

ministeeriumite, finantsasutuste ja turuosaliste vahel. Olulise eelduse loob 2023

ministeeriumite tööde ümberkorraldus, mille raames antud teemad koonduvad ühte

ministeeriumisse.

Energiatõhusus:

• Energiatõhususe direktiividega seatud eesmärkide valdkondade ülene täitmine

Energiatõhususe direktiivist tulenevate eesmärkide täitmise eest vastutav energiasäästu

koordinaator on Kliimaministeerium (alates 01.07.2023, varasemalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond), täpsemalt elukeskkonna ja

ringmajanduse põhiüksus. Koostamisel olev ENMAK 2035 eelnõu60 näeb ette energiatõhususe

meetmete käsitlemist vastavate sektorite arengudokumentides, mitte enam energiamajanduse

arengukavas. Energeetika arengudokumendi kaudu energia lõpptarbimise suunamine pole

piisav energiatarbimisega seotud eesmärkide täitmiseks. Energiatõhususe eesmärgid (peamiselt

energiasäästukohustus) perioodil 2014-2020 olid seni täidetud, kuid energiatõhususe direktiivi

muudatustega seatud 2030. aasta eesmärkide ja sihttasemete täitmiseks on vajalik

energeetikaosakonna eestvedamisel projekti "Support to the renovation wave - energy

59 https://www.rkas.ee/et/rohehange 60 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium

33

efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia61" raames välja töötatud meetmed

rakendada erinevates sektorites, mh seonduvate rahastusallikate leidmisega.

Maapõueressursid:

• Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks

fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel;

maapõueseaduse täiendamine tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi peatükiga.

Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue

muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel • Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal

säästlik kasutamine

Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide

vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine

ministeeriumide üleses koostöös.

• Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle - kõiki mõjutatud osapooli

kaasavad arutelud kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega

61 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud

Kinnitatud

kliimaministri 11.06.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/256

Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“

2023. aasta TULEMUSARUANNE

Koostatud 31.05.2024

Haridus- ja Teadusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja

Kliimaministeeriumis

2

Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2

1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND ......... 3

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo .......................................................................................... 3

1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud ...................................................................................... 4

1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes ......................... 4

1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ...................................................... 5

1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ........................................................................... 5

2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM ........................................................................................ 11

2.1. Programmi üldinfo ..................................................................................................... 11

2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs ............................................................................... 11

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs ..................................................................... 13

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ........................... 17

3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM ........................................................................................... 19

3.1. Programmi üldinfo ..................................................................................................... 19

3.2. Programmi mõõdikud ................................................................................................ 19

3.3. Programmi olukorra analüüs ..................................................................................... 21

3.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs ..................................................................... 22

3.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ........................... 27

ETTEVÕTLUSKESKKONNA PROGRAMM .............................................................................. 29

3.6. Programmi üldinfo ..................................................................................................... 29

3.7. Programmi mõõdikud ................................................................................................ 29

3.8. Programmi olukorra analüüs ..................................................................................... 30

3.9. Programmi tegevuste täitmise analüüs ..................................................................... 31

3.10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ........................... 33

4. EHITUSE PROGRAMM ..................................................................................................... 36

4.1. Programmi üldinfo ..................................................................................................... 36

4.2. Programmi mõõdikud ................................................................................................ 36

4.3. Programmi olukorra analüüs ..................................................................................... 37

4.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs ..................................................................... 39

4.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ........................... 44

3

1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING

ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo

Valdkondlikest arengukavadest panustab tulemusvaldkonda Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE). TAIE on Haridus- ja

Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühiselt

elluviidav arengukava, mida viiakse ellu erinevate programmidega. Lisaks kuulub

tulemusvaldkonda ehituse programm, mis 2023. aastal toimunud valitsemisalade

ümberkorralduste tõttu liikus 1. juulil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse.

Tulemusvaldkonna eesmärk peegeldab TAIE üldeesmärki: Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse

tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele.

Tulemusvaldkonnaga on strateegia „Eesti 2035“ sihtidest enim seotud sihid:

• Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika põhialused

jms)

Programm sh vastutavad

ministeeriumid

Teadus- ja

arendustegevus ning

ettevõtlus

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE).

Lisaks on tulemusvaldkonna programmide

sisendiks ehitusvaldkonna strateegiad „Ehituse

pikk vaade 2035“ ja „Hoonete

rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ ning

turismivaldkonna strateegia “Turismistrateegia

2022-2025"

1. Teadussüsteemi programm – vastutaja haridus- ja teadusministeerium

2. Teadmussiirde programm – vastutajad haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

3. Ettevõtluskeskkonna programm – vastutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

4. Ehituse programm – vastutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, alates 01.07.2023 kliimaministeerium

4

1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna

mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 2035*

Riigieelarves kavandatud

TA rahastamine

osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve seletuskiri

1 1 1 1 ≥1

Erasektori TA kulutuste

tase SKP-st (%)** Allikas: Statistikaamet

0,99 1 -*** 1,1 1,30 2

Nominaalne

tööjõutootlikkus EL-27

keskmisest (%)**** Allikas: Eurostat

84 80,7 77,5 88 90,0 110

Koht Euroopa innovatsiooni

tulemustabelis (koht

tulemusrühmas) Allikas: Euroopa Komisjon

Tugev

innovaator

(9. koht)

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Tugev

innovaator

Tugev

innovaator

* Märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga

** Vastavalt TAIE metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052)

*** Andmeid ei ole veel avaldatud

**** Andmeid on tagantjärele redigeeritud vastavalt Eurostatis tehtud korrektsioonidele

1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna kulude eelarve jaotus

2023. aasta kohta ja programmide lõikes on esitatud sektordiagrammina.

-205 653

-168 371

-94 165

-70 735

Programmide lõplikud eelarved, tuhat eurot

Teadussüsteemi programm

Teadmussiirde programm

Ettevõtluskeskkonna programm

Ehituse programm

5

1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 82% (tabel 2), enim vastab

täitmine lõplikule eelarvele ehituse programmi korral (90%). Täpsemalt on programmide

eelarvete täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides.

Tabel 2. 2023. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve

täitmine programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes.

Esialgne eelarve, tuh

eurot

Lõplik eelarve, tuh

eurot

Täitmine, tuh eurot Täitmine

(%)

Kulud -646 304

-538 925 -441 923 82%

1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Valdkonna toimimiskeskkond 2023. aastal

2023. aastal langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esialgsetel andmetel 3 protsenti,

mis oli oluliselt sügavam kui aasta varasem 0,5-protsendiline langus. Kiire hinnatõusu tõttu

jätkasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski kasvu.

Jooksevhindades oli SKP 2023. aastal 37,7 miljardit eurot. Aasta arvestuses tulid suurimad

positiivsed panused kaubandusest ja kinnisvaraalasest tegevusest, negatiivsed info ja side

tegevusalalt. Suurem langus oli ka energeetikas ja töötlevas tööstuses. Tegu on kõige

laiapõhjalisema majanduslangusega alates 2008. aasta finantskriisist.

Eratarbimine vähenes aastaga 1,5 protsenti ja valitsussektori tarbimine 0,9 protsenti. Seejuures

vähenesid kulutused kaupadele, kuid teenuseid osteti veidi rohkem kui aasta varem. Tarbimist

pidurdas kiire hinnakasv, mis aasta lõpus küll oluliselt aeglustus, kuid kogu aasta peale jäi siiski

9,2 protsendi juurde.

Netoeksport oli 2023. aastal kolmandat aastat järjest negatiivne. Kokku kahanes kaupade ja

teenuste ekspordi aheldatud väärtus aastaga 6,9 protsenti, sh kaupade eksport kukkus lausa

12,3 protsenti. Eelkõige pidurdas teenuste poolelt majandustegevust langus transpordisektoris,

mille peamine mõjutaja oli transporditeenus raudteel. 2022. aasta lõpus moodustas

väliskaubandus 86 protsenti sisemajanduse koguproduktist, 2023. aasta lõpuks vähenes see aga

78 protsendi peale.

Valdkonna olukorra analüüs

Kulutused teadus- ja arendustegevusele. Lähtudes 2018. a detsembris sõlmitud ühiskondlikust

kokkuleppest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamiseks tegi Teadus- ja

Arendusnõukogu 2019. aasta veebruaris valitsusele ettepaneku tõsta teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) rahastamine riigieelarvest 1%-ni SKP-st. Alates

2021. aastast on riigieelarves TAI rahastamist hoitud 1% juures SKP prognoosist. 2022. ja

6

2023. aastal TAI rahastamise tase säilitati1, teadus- ja arendustegevuseks kavandatud vahendid

moodustasid 2023. a riigieelarves kokku 390,7 mln eurot.

2023. aasta kulutuste statistika koondab Statistikaamet 2024. aasta detsembriks. 2022. aasta

avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutused jäid statistika kohaselt riigieelarve

eraldistele oluliselt alla (0,78 protsenti SKP-st). Näitajate vahe tuleneb erinevast arvestuse

metoodikast, ent paranemisruumi on ka avaliku sektori kulude arvestuses. Statistikas võetakse

teadus- ja arendustegevuse kulutustena arvesse üksnes rahvusvaheliselt kokkulepitud kulutusi

OECD Frascati käsiraamatu2 kohaselt. Eestis kasutatakse riigieelarves valdkonnale eraldatud

vahendeid ka teadus- ja arendustegevust toetavate tegevuste rahastamiseks (näiteks

teadusasutuste tegevustoetuste, teaduspreemiate või teaduse populariseerimisega seotud

tegevuste rahastamiseks). Samuti tuleb silmas pidada, et riigieelarve eraldised planeeritakse

võttes arvesse riigieelarve eelnõu koostamisel kehtivat majandusprognoosi. Tegelik SKP erineb

prognoosist ja võib tuua kaasa mõningast kõikumist 1 protsendi tasemest.

Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel kuuel aastal suurenenud.

Positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist.

2022. aastal raporteeris statistikaametile teadus- ja arendustegevuse kulutusi 399 ettevõtet, mis

on läbi aja suurim teadus- ja arendustegevusele kulutusi teinud ettevõtete arv. Ligi pooled teadus-

ja arendustegevusse panustavatest ettevõtteist on suured ehk 250 ja enama hõivatuga

ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete panus. Kokku investeeris

erasektor teadus- ja arendustegevusse 2022. aastal 361 miljonit eurot, mida oli 53 miljoni võrra

rohkem kui aasta varem. SKP-st on viimastel aastatel kasvanud, ületades 2022. aastal ühe

protsendi piiri Eestis on arenenud riikide eeskujul seatud strateegiliseks eesmärgiks jõuda avaliku

ja erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastuses proportsioonini üks kahele. Nüüd, kui avaliku

sektori 1 protsendi eesmärk on saavutatud, tuleb erasektorit tagant tõugata 2 protsendi

saavutamisel. Selleks tuleb leida sobivad poliitikavahendid ja luua innovatsiooni soodustav

keskkond, et motiveerida ettevõtteid rohkem investeerima.

Eesti innovatsioonisuutlikkus. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel pigem

langust näidanud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta. Selle

mõõdiku näitaja oli kuni 2021. aastani tõusutrendis ja lähenes EL keskmisele, kuid aastatel 2022

ja 2023 on toimunud kukkumine 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). Eesti majandus

langes, kuid see ei peegeldunud tööturul. Ettevõtted hoidsid oma töötajaid viimase võimaluseni

tööl ning seetõttu tootlikkus hõivatu kohta vähenes.

Euroopa innovatsiooni tulemustabelis lootis Eesti 2023. aastal jõuda tugeva innovaatori

tasemele, mis oli kaks aastat varem saavutatud. Napilt jäi aga Eesti sarnaselt eelmisele aastale

ka 2023. aastal mõõdukaks innovaatoriks3, olles siiski viimase kaheksa aasta jooksul läbi teinud

suurima arenguhüppe. See viitab asjaolule, et ka teised riigid panustavad aktiivselt oma

innovatsioonisüsteemide parendamisse ja toetamisse, konkurents tiheneb ning Eestil on tarvis

panustada senisest rohkem, et soodustada Eesti ettevõtete püsimist rahvusvahelises

1 Rahandusministeerium. Riigieelarve. 2 OECD (2015), Frascati Manual 2015: Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development, The Measurement of Scientific, Technological and Innovation Activities, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264239012-en. 3 Peamiselt on langus toimunud tooteinnovatsiooni vähenemise tõttu. Indeksisse lisatud uue alamindikaatori „environment-related technologies“ osas on Eestil samuti palju arenguruumi.

7

konkurentsis. Alates 2015. aastast kuni 2022. aastani tõusis Eesti innovatsiooniindeks

24 protsenti, kuid 2023. aastal tegi läbi hoopis 15-protsendilise languse. Kukkumine tulenes

suuresti asjaolust, et tulemustabelisse pandi uue Community innovation survey’i tulemused, kus

innovaatiliste ettevõtete arv Eestis kukkus erinevate segmentides. Parema tulemuse saavutas

Eesti valdkondades, mis puudutavad inimressursse, koostööd ja uurimissüsteeme. Endiselt on

nõrk keskkonnasäästlikkuse osa.

Positiivsed arengud

• Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks ja hoidnud riigieelarves teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni rahastust vähemalt 1% juures SKPst. 2023. a

kavandati teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks riigieelarves kokku

390,7 mln eurot.

• 2023. a käivitusid mitmed uue struktuurivahendite perioodi (2021-2027) teadus- ja

arendustegevuse toetusmeetmed. Mobilitas 3.0 ja TeaMe 3.0 tegevused toetavad

teadussüsteemi programmi eesmärkide saavutamist. SekMo, RITA+ ja Õiglase Ülemineku

fondi teadusvõimekuse toetamise sekkumised panustavad teadmussiirde programmi

eesmärkide täitmisesse.

• Jätkati doktoriõppe reformi elluviimist. Alates 2022. a sügisest võimaldatakse

doktorantidel ülikoolides tööle asuda nooremteaduri ametikohal ning neile makstakse

Eesti keskmist palka. 2023. a lisandus doktorantidele võimalus töötada positiivselt

evalveeritud teadus- ja arendusasutuses. Struktuurivahenditest rahastatud SekMo

meetme abil on doktorantidel võimalik töötada ka ettevõttes või avaliku sektori asutuses

(teadmussiirdedoktorantuuris). Muudatus aitab ette valmistada doktorikraadiga

tippspetsialiste ja teadus- ja arendustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning edendada

ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd.

• 2023. aastal töötati välja ja kinnitati teaduse tippkeskuste ja riikliku tähtsusega

teadustaristu toetamise tingimused. Kui varasemalt on mõlemaid tegevusi rahastatud

EL-i struktuurivahenditest, siis alates 2024. aastast rahastatakse ka neid teadussüsteemi

põhiinstrumente riigieelarvelistest vahenditest. Teaduse tippkeskuste toetuse andmise

eesmärgiks on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostööd

ja ühistegevust Eesti arenguvajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga

teadusküsimuste lahendamisel. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise eesmärk on

kindlustada taristu jätkusuutlik majandamine ja kasutus ning pakkuda taristuteenuseid

teadusasutustele, kõrgkoolidele, ettevõtjatele ja avalikule sektorile.

• Jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

väljatöötamisega. Seaduse eelnõuga on kavas luua senisest selgem raamistik teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel ja rahastamisel. Uute

teemadena käsitletakse seaduse eelnõus ka teaduseetika ja avatud teaduse valdkonda.

• 2023. aastal asutati riigi omanduses olevas ASis Metrosert Eesti esimene

rakendusuuringute keskus ja alustati värbamistega. Rakendusuuringute keskuses

käivitatakse 5 ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad,

droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk

on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja

innovatsioonivõimekuse suurendamiseks.

• Käivitusid või alustasid teist toimimisaastat mitmed teadmusmahukat iduettevõtlust

soodustavad tegevused (äriarenduse meede, CDL, NATO DIANA, AI arenguprogramm jts),

8

mis panustavad süvatehnoloogia iduettevõtluse tegevuskava ambitsioonikasse

eesmärki: kasvatada jõuliselt süvatehnoloogia iduettevõtete arvu.

• Rakendati erinevad ettevõtete arendustoetused (nt innovatsiooni- ja arendusosak,

tootearenduse toetus, arenduskeskuste investeeringutetoetus, ettevõtte

arenguprogramm jt)struktuurivahenditest. Et ettevõtete jaoks vahendid võimaldada

võimalikult kiiresti, siis avati enamik vahenditest 2023. aasta esimeses pooles.

• 2023. aastal käivitati ka kõik ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi turismimeetmed

(rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse määrus, Eesti turismivaldkonna

konkurentsivõime tõstmiseks toetuse andmise käskkiri). Ühtlasi lõpetati edukalt 2014-

2020 periood ja REACT-EU tootearenduse ning kesksete digilahenduste meede, mis tõid

turule uued kvaliteetsed turismitooted ja lõi eeldused ettevõtete digitaliseerimisele.

• Käivitusid õiglase ülemineku fondi teadusmahukuse ja investeeringute toetusmeetmed

(suurinvesteeringute toetus, Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate

investeeringute toetus, Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus).

• Eesti taastekava raames käivitus ettevõtja varutuskindluse toetus.

• Elukeskkonna arengukava koostamist ette valmistav alusuuring andis soovitusi

ruumipoliitika ümberkujundamiseks, saades muuhulgas kaalukeeleks Maa- ja

Ruumiameti loomisel.

• Uus ehitisregistri menetluskeskkond lühendas ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu

enam kui 25% ning ühtlustada KOVide menetlusprotsesse.

• BIM-ehitusloa kuvamise ja kontrollide piloteerimine võimaldab avalikku beetat

2024. aastal, valmisades ette BIM-ehituslubadele juriidilise tähenduse andmist ühe

esimese maailma riigina).

• Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute

rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit,

väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot.

• Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute

rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit,

väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot.

• Energiasõltumatuse ja keskkonnasäästu eesmärgil valmistati ette koondluba

taastuvenergia rajatiste ehitamise kiirendamiseks ja valmistati ette hoonete

energiatõhususe määruste uuendamine.

• Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid elamute

renoveerimisvõimekuse, rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara, energiatõhususe

baastaseme ja parendusmeetmete eelhinnangu uuringud.

Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava

mõõdikud on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused

osakaaluna SKP-st; 2) tööjõu tootlikkus EL-i võrdluses; 3) erasektoris täistööajaga hõivatud

teadlaste ja inseneride arv 1000 elaniku kohta.Erasektori kulutuste kohta 2023. aasta andmeid

veel avaldatud ei ole, mistõttu on analüüsitud 2022. aastat.

Üldiselt võib mõõdikute osas märgata ootuspärast paranemist, kuigi nominaalne

tööjõutootlikkus kukkus 2023. aastal tagasi 2018. aasta tasemele.

9

Positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist ka

majandusele keerulistel aastatel. Avaliku sektori 1 protsendi kokkulepe on lubanud käivitada

uued riigipoolseid meetmed erasektori TAI võimekuse kasvatamiseks ja erasektori

võimestamiseks 2 protsendi eesmärgini jõudmisel. Erasektori investeerimisjulguse tõstmiseks

on oluline aidata neil teadus- ja arendustegevusega seotud riske maandada. . Võrreldes 2021. a

on oluliselt kasvanud erasektori teadlaste ja inseneride arv, jõudes 2022. aastal 2,23-ni

1000 elaniku kohta (2021. aastal 1,81 täistöökohta 1000 elaniku kohta). Sellega ületab näitaja ka

oluliselt TAIE arengukavas 2022. a seatud eesmärki (1,9 ametikohta 1000 elaniku kohta). Ehkki

progress on märgatav, on näitaja 2035. aasta sihttaseme saavutamine (4,53 töötajat

1000 elaniku kohta) veel kaugel ning seetõttu tuleb jätkata teadlaste ja inseneride arvu

kasvatamist erasektoris.

„Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskava vaates on plaanipäraselt edasi liigutud. Nii eespool

loetletud tulemusvaldkonna 2023. aasta kõige olulisemad edusammud kui ka HTMis ja MKMis

käivitatud uued toetusmeetmed on otseselt seotud „Eesti 2035“ tegevuskava tegevustega. Ka

järgnevalt käsitletud tulemusvaldkonna väljakutsed on seotud tegevuskava majandust ja kliimat

ning riigivalitsemist käsitlevas osas esitatud vajalike muutustega.

Kokkuvõtlik ülevaade pikaajalise arengustrateegia elluviimisest on leitav Riigikantselei

dokumendist „Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest 2023. aastal“4, mis keskendub „Eesti

2035” sihtide ning valitsuse prioriteetsete üldeesmärkide saavutamiseks ellu viidud tegevustele

2023. aastal. „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas toodud vajalike muutuste

saavutamiseks ellu kutsutud meetmeid ja tegevusi on pikemalt käsitletud järgnevate

programmiaruandluse peatükkide raames.

Väljakutsed

• TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda

rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris.

Eestis napib väljaspool akadeemilist sektorit inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda

teadus- ja arendustegevusega. Teisalt vajab järelkasvu ka eestikeelne akadeemiline

töötajaskond. Juba mitmeid aastaid sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei

ole seni saavutatud, üha suuremaks probleemiks on kujunenud siinsete noorte vähene

huvi doktoriõppe vastu. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nii teadlaste ja

inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele.

• Vaja on tagada kõrgel tasemel teadussüsteemi baasvõimekus. Teadussüsteemi kõrge

taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindlat riigipoolset

tuge, sh teadusasutuste kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist,

uurimisprojektide ja eesliini teadus- ja arendustegevusega kursis olevate teadusrühmade

rahastamist, heal tasemel teadustaristu kindlustamist, nii rahvusvahelise kui riigisisese

teaduskoostöö edendamist. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu

eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata

kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Seejuures on vaja tagada tõukefondide toel

saavutatud tulemuste jätkusuutlikkus ning kindlustada EL rahastuse lõppedes jätkuv tugi

4 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2024- 01/%C3%9Clevaade%20Vabariigi%20Valitsuse%20tegevusest%202023.%20aastal.pdf

10

riiklikes rahastusskeemides.

• Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti

teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või

teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Teadusasutuste ja ettevõtete vahel on liiga

vähe sünergiat ja üksteise rollide mõistmist. Selle muutmiseks tuleb jätkata

teadusasutuste ja ettevõtete koostöö soodustamist nii uurimisülesannete püstitamisel

kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning veelgi enam panustada ettevõtete

rakendusuuringutesse. Senisest enam tuleb rõhku panna ka teadustaristu avamisele

välistele kasutajatele, mis võimaldab Eesti heal tasemel teadustaristut kasutada ka

ettevõtjate ja avaliku sektori poolt.

• Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele

ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata

piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust

olulise osa – olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas.

• Eesti võimekus toetada majanduse kasvu ja konkurentsivõimee kasvuks vajalikke

strateegilisi investeeringuid on madal. Selleks, et suurendada ettevõtjate investeeringuid

suurprojektidesse (näiteks uute tootmiste rajamine) ja rohetehnoloogiatesse (sh

ressursitõhususe suurendamiseks) ning soodustada suuremahuliste eksporditehingute

sõlmimist, on oluline suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS)

rahastamisvahendite pakkumise võimekust.

• Ekspordi, investeeringute ning turismi mahtude suurendamiseks on oluline jätkata

välismajanduse edendamist ning suurendada tuge eksportivatele eesti ettevõtjatele.

• Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada

multifunktsionaalne ja suure mahutusega konverentsi- ja messikeskus. Lisaks tuleb

äriturismi arendamiseks, aga ka välisinvesteeringute meelitamiseks ja ekspordi toetuseks

tekitada tihedad strateegilised lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega.

• Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks.

Ettevõtjatele suunatud info ja teenused tuleb panna suhtlema ja koondada maksimaalses

ulatuses eesti.ee ettevõtja digiväravasse.

• Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja

järelevalve.

• Ettevõtjate aruandlust riigile tuleb kaasajastada ja reformida. Selleks tuleb luua riigi

kogutavate andmete ühtne süsteem, teha investeeringuid masinloetavate andmete

vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

• Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada

stabiilsed ja järjepidevalt kasvavad vahendid, et ehitusturg ja omanikud saaks kohaneda.

• Vaja on juurutada ringmajanduse põhimõtted ning võtta kasutusele hoonete

süsinikujalajälje arvutamise metoodika.

• Keskkonnasäästuks, ressursitõhususeks ja elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks on

vaja riigi tasandil tervikvaadet elukeskkonna kujundamiseks ehk riigi ruumilist arengut

koordineerivat arengukava.

• Ehitusvaldkonna digitaliseerimine vajab jätkamist ja välisvahendite lõppemise tõttu

riigieelarve rahastuse tõusu.

• Investeeringutes tuleb lähtuda kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest.

Uue Bauhausi põhimõtete rakendamine on tingimus ka välisvahendite abil elukeskkonna,

sh taristu arendamiseks.

11

2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM

2.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Teadussüsteemi programm

Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

Strateegia „Eesti

2035“ siht

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

Kaasvastutajad

(valitsemisala

asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG)

Haridus- ja Noorteamet (Harno)

2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs

Tabel 3. Teadussüsteemi programmi mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli

hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) Allikas: European Innovation Scoreboard

9,4* 8,7* 8,8 9,6 8,9

Positiivselt evalveeritud TA-asutuste

lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht

akadeemilise töötaja kohta (eurodes)

Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed,

Statistikaamet

39 343 40 404 ** 29 800 38 077

Meede 1 (mõõdikud ühilduvad tegevuste omadega)

Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine

Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

Programmi tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat

teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid

tegevusi, tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks

rahvusvahelises teaduskoostöös.

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv

teadlaste ja inseneride arvu kohta

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS),

Statistikaamet

1,7 1,5 ** 1,4 1,4

Teaduse mitmekesisuse mõõdik ***

Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammis Euroopa Horisont: koht

riikide võrdluses võidetud lepingute mahu

alusel SKP kohta, % EL keskmisest (EL = 100)

Allikas: eCorda, Eurostat

5. koht

(252)

4. koht

(273)

3. koht

(376) Top 5 Top 5

EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammi Euroopa Horisont

projektides osalevate Eesti

organisatsioonide arv

255**** 99***** 156***** 70***** 118

12

Allikas: eCorda

Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs

kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja

pakkumine.

Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv******

Allikas: EL tõukefondide meetme aastaaruannete

alusel

920,38 1101,27 1176 ≥827,58 -

* Korrigeeritud aegrida vastavalt EIS andmebaasi andmetele.

** Andmeid ei ole veel avaldatud.

*** Metoodika, alg- ja sihttase fikseeritakse hiljemalt 2024. a lõpus.

**** Kumulatiivselt, 2021. a osas vastavalt perioodil 2014-2021.

***** Alates 2022. a on mõõdikusse loetud uus raamprogrammi periood (2021‒2027) ning selle sisse ei arvata enam lõppeva perioodi

(2014‒2020) näitajat.

****** Mõõdik kasutusel kuni 2023. a, kui lõppeb SF toetusperiood. Alates 2024. a võetakse kasutusele teadustaristu kasutamist näitav

mõõdik, mille metoodika, baas- ja sihttasemed seatakse hiljemalt 2024. a lõpuks.

Teadusartiklid. Teaduspublikatsioonide kaudu väljendub teadlase, asutuse ja teadussüsteemi

kvaliteet ja kõrge tase. Teadustöö kvaliteedi näitajana jälgitakse Euroopa innovatsiooni

tulemustabelis riigi teadlaste publikatsioonide osakaalu 10% enim tsiteeritud teadusartiklite

hulgas. Eesti teadlaste publikatsioonide osakaal aastate lõikes pisut kõigub, 2022. a ja 2023. a

saavutatud tasemed (vastavalt 8,7% ja 8,8%) jäävad mõnevõrra alla TAIE arengukavas seatud

sihttasemetele (vastavalt 9,0% ja 9,6%). Siiski tuleb arvesse võtta, et publikatsioonide andmete

eripäradest tulenevalt võivad näitajate tasemed aastate lõikes mõnevõrra varieeruda. Näitaja

eesmärkide täitmisesse panustab 2023. a kinnitatud teaduse tippkeskuste toetusmeede, mille

eesmärk on kõrge tasemega ja suure läbimurdepotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse

toetamine.

Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht. Mõõdik näitab TA-asutuste

osalemist ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamises koostöös avaliku sektori, erasektori

ja rahvusvaheliste partneritega. See iseloomustab TA-asutuste valmisolekut pakkuda era- ja

avalikule sektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid ja Eesti TA-asutuste tegevuste

asjakohasust rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes. Alates 2021. a on positiivselt evalveeritud

teadusasutuste lepingulise koostöö maht hüppeliselt suurenenud ja jõudnud 2022. a 104 miljoni

euro juurde. Tõusu tulemusena on näitaja oluliselt ületanud TAIE arengukavas seatud eesmärke

(40 404 eurot/akadeemilise töötaja kohta vs 28 300 eurot/akadeemilise töötaja kohta).

Kõrgetasemeliste publikatsioonid. Näitaja on teadustöö üks oluline väljund, mis näitab teaduse

taset, aga ka rahvusvahelist konkurentsivõimet ja teaduse akadeemilist mõju. Kõrgetasemeliste

publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta on 2022. a mõnevõrra vähenenud

(1,5 artiklit/töötaja kohta) kuid ületab siiski TAIE arengukavas seatud eesmärki.

Rahvusvaheline teaduskoostöö. Välismaised rahastusallikad on väga olulised nii avaliku sektori

teadus- ja arendusasutustele kui ka ettevõtjatele. Eesti jaoks on kõige suurem välisrahastaja

Euroopa Komisjon Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu. Eesti

teadlaste ja ettevõtjate edukust raamprogrammis näitab nii välisvahendite suur maht

teadusrahastuses kui ka võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega. Riikide võrdluses paistab Eesti

eriti positiivselt silma saadud toetuste suhtega SKP-sse (3. koht EL-i võrdluses). EL

raamprogrammi Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv on eelmisel aastal

oluliselt tõusnud, kuid jääb veel alla 2020. ja 2021. a tasemetele. Näitaja tasemete kõikumine on

13

tingitud EL raamprogrammi perioodilisusest (vana perioodi lõpp, uue algus). Võrreldes lõppenud

perioodiga, oodatakse uuel perioodil organisatsioonide arvu kasvu eelkõige lisanduvate

ettevõtete, riigiasutuste jt arvelt.

Teadustaristu kvaliteet ja kättesaadavus. Mõõdik on täiustatud uuringutealase taristuga

asutustes töötavate teadurite arv, mis näitab, kui palju on teadlasi, kes töötavad tipptasemel

teadustaristuga asutustes. Mõõdiku algne sihttase on tublisti ületatud (algne siht 2023. aastaks

oli 750). Mõõdik ei hõlma kogu teadustaristut ega sellega seotud teadlasi, vaid on seotud nende

konkreetsete taristutega, mis on toetust saanud, samuti kajastab mõõdik töötajaid taandatuna

täistööajale.

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs Teadussüsteemi programmi eesmärk on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sealhulgas

kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestav teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna loomine ja

teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Teadussüsteemi programmi tegevusi viidi ellu

plaanipäraselt ja tulemuslikult. Tegevuste elluviimine oli võimalik tänu teadus- ja

arendustegevuse rahastamisele 1% ulatuses SKP-st, sealjuures võimaldas teadus- ja

arendustegevuseks eraldatud lisanduv rahastus ellu viia doktoriõppe reformi ning teha

ettevalmistusi mitmete teadus- ja arendustegevuse rahastamisskeemide väljumiseks EL

struktuurivahendite rahastamisest. 2023. a programmi tegevuste elluviimisel oli olulisel kohal

eelmise struktuurivahendite perioodi meetmete lõppemine ning uute toetusmeetmete

käivitamine.

Tegevuste tulemuslikkus peegeldub mõõdikute tasemes. Siiski tuleb arvestada, et teadus- ja

arendustegevuse jõudmine mõõdetavate tulemusteni ja mõjusate rakendusteni võib võtta

aastaid või isegi aastakümneid, mistõttu on oluline säilitada teadus- ja arendustegevuse

keskkonna (sh rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus.

Programmi tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

Tegevuse eesmärk on toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja

arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada Eesti teadlastele

võimalused osaleda rahvusvahelises koostöös. Programmi tegevused keskenduvad eelkõige

teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele, selleks vajaliku keskkonna tagamisele ja

uue teadmise loomise toetamisele.

2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 1.1. eesmärkide täitmisesse:

• Doktoriõppe reform. 2022. aasta II poolaastal käivitus doktoriõppe reform, mille

põhieesmärk on kujundada doktoriõpe ümber nii, et enamusele doktorantidele oleks

tagatud nooremteaduri ametikoht ülikoolis või neil oleks sõlmitud tööleping

ülikoolivälises asutuses oma doktoritööga seotud valdkonnas. Lisaks ülikoolides

nooremteadurite töökohtade rahastamisele, toetab Haridus- ja Teadusministeerium

alates 2023. aastast nooremteadurite palkamist ka positiivselt evalveeritud TA asutustes

(toetuse tingimused on kinnitatud 25. novembril 2022. a haridus- ja teadusministri

käskkirjaga „Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja

14

kord“). 2023. a lõpuks töötas seitsmes teadus- ja arendusasutuses kokku 12

nooremteadurit. Tegevus panustab teadlaste järelkasvu kindlustamisse, tõstab

doktoriõppe atraktiivust ning kindlustab doktorantidele sotsiaalsed tagatised ja püsiva

sissetuleku.

• Teaduse tippkeskuste toetamine. 2023. a töötati välja teaduse tippkeskuste

toetusmeetme uued tingimused (kinnitatud haridus- ja teadusministri 13. mai 2023. a

määrusega „Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“)

ning viidi läbi taotlusvoor uute tippkeskuste nimetamiseks. Võrreldes eelnevate teaduse

tippkeskuste toetusmeetmetega, seati uues meetmes fookusesse kõrge riski ja suure

kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse toetamine ning tippteaduse kooskõla

suurendamine ühiskonna ja majanduse vajadustega. Sellest lähtuvalt toetati 2023. a

taotlusvoorus tippkeskusi, kes panustasid „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse,

sealhulgas TAIE arengukava fookusvaldkondade arendamisse. 10 uut teaduse

tippkeskust alustasid tegevust 2024. a alguses5. Teaduse tippkeskused panustavad

mitmete teadussüsteemi programmi eesmärkide ja näitajate (sh 10% maailmas

enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal) tulemuste

saavutamisse, tippkeskused toetavad teadusrühmade interdistsiplinaarset ja

asutusteülest koostööd.

• Teadussüsteemi põhiinstrumentide mahu kasvatamine. Teadussüsteemi programmi

eesmärkide saavutamisel on olulisel kohal kahe põhiinstrumendi, uurimistoetuste ja

baasfinantseerimise, stabiilne rahastamine ja rahastusmahu kasvatamine. Sealjuures on

võetud eesmärgiks hoida uurimistoetuste ja baasfinantseerimise omavahelist suhet

50:50 proportsioonis. 2023. a. kasvas nii baasfinantseerimise kui uurimistoetuse maht

3 mln euro võrra, jõudes mõlemas rahastusinstrumendis 55 310 000 euroni.

Baasfinantseerimine võimaldab teadus- ja arendusasutustel seada ja täita asutuse

strateegilisi eesmärke, rakendada asutuses akadeemilist karjäärimudelit, leevendada

tihedat konkurentsisurvet teadus- ja arendustegevuse rahastamisel ning tulla toime ka

kiire hinnakasvuga. Uurimistoetused on positiivselt evalveeritud teadus- ja

arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja

arendustegevuse projekti elluviimiseks (sh järeldoktori teadustöö toetamiseks) antav

toetus. 2023. a. alustati 39 uue rühmaprojektiga, 18-ne stardiprojektiga ning anti välja 9

granti järeldoktori projekti läbiviimiseks välisriigis. 2023. a jätkati uurimistoetuste

hindamist rahvusvahelistes eksperdikomisjonides. Uurimistoetused toetavad

teadussüsteemis akadeemilist vabadust, toetusmeede panustab teadussüsteemi

programmi eesmärgi (Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine)

saavutamisse.

• TeaMe 3.0 toetusmeetme käivitamine. 2023. a lõpus kinnitati sekkumise

„Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ (edaspidi TeaMe 3.0) toetuse

andmise tingimused. TeaMe 3.0 meetmest toetatakse nelja tegevust: teadusteemade

tutvustamine laiemale avalikkusele; teadusliku maailmavaate kujundamine ja seostamine

loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia (edaspidi LTT) karjäärivalikuga kõigil

haridustasemetel; uurimusliku õppe juhendajate võimestamine ning

teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise edendamine. Tegevuse

eesmärgiks on suurendada Eesti inimeste (eelkõige laste ja noorte) teadlikkust teadus- ja

arendustegevusest, sh teadlase ja inseneri elukutsest ja töö sisust. Oodatud tulemusena

5 https://etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/teaduse-tippkeskuste-toetus/teaduse-tippkeskuste-toetuse- taotlusvooru-tulemused-2023/

15

nähakse, et noored valivad suurema tõenäosusega õppimiseks LTT valdkonna, sooline

lõhe LTT valdkonnas on vähenenud ning elanikkonna teadlikkus teadus- ja

arendustegevuse olulisusest on suurenenud.

• Mobilitas 3.0 toetusmeetme käivitamine. 2023. aastal käivitus struktuuritoetustest

rahastatav sekkumine „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise

teadmiste turuga“ (edaspidi Mobilitas 3.0). Mobilitas 3.0 tegevusega toetatakse Euroopa

Teadusnõukoja (European Research Council, ERC) teadusgrandi edukuse tõstmist, Marie

Skłodowska Curie järeldoktori grandi projektide elluviimist, rahvusvahelistes teadus-,

arendus ja innovatsioonialgatustes osalemist, Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindust

ning Eesti teaduse välisturundust „Research in Estonia“. Meetme sihtrühmaks on Eestis

teadustööd tegevad ja siia teadustööd tegema tulla soovivad teadlased ja

teadusrühmade liikmed ning teadus- ja arendusasutuste tugipersonal, kes toetavad

teadlaste osalemist teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes. Meetme tegevused

toetavad otseselt TAIE arengukava teadussüsteemi baasvõimekuse suurendamise

tegevussuunda, täpsemalt selle alaeesmärke nagu teaduse kõrge taseme hoidmine,

teadusasutuste ja teadlaskonna võimekuse suurendamine ning rahvusvahelise

teaduskoostöö võimaluste tagamine. Tegevuse eesmärgiks on sellest johtuvalt tõsta ja

tugevdada Eesti teaduse kõrgetasemelisust, konkurentsivõimet ja mõjusust, toetades

rahvusvahelises teadmusringluses osalemist.

• Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse tegevustoetus.

Rakenduskõrgkoolidele on kõrgharidusseadusega antud ülesanne tegeleda teadus- ja

arendustegevusega, kuid siiani ei ole rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevust

eraldi toetatud. Alates 2023. aastast eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi

valitsemisalas olevatele rakenduskõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse toetust.

Toetuse suurus on 5% rakenduskõrgkoolile eraldatud kõrghariduse tegevustoetuse

mahust. Toetuse abil avaneb rakenduskõrgkoolidel võimalus tõsta asutuse võimekust

teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, värvates selleks inimesi, täiendades taristut ning

rahastades valdkonna jaoks oluliste rakendusuuringute läbiviimist. Teadus- ja

arendustegevusega tegelemine toetab rakenduskõrgkoolides ka teaduspõhise

kõrgharidusõppe andmist. Meede on seotud teadussüsteemi programmiga, aidates

kaasa Eesti teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamisele ning selle mitmekesisuse

tagamisele.

• Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

väljatöötamine. 2023. a jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seaduse eelnõu (edaspidi TAIKS) väljatöötamisega. Oluliste sihtrühmade eriarvamuste

tõttu peatus eelnõu menetlemine Riigikogus pärast esimest lugemist, kui lõppesid

eelmise Riigikogu volitused. Jätkusid arutelud erinevate sihtrühmadega evalveerimise,

teaduseetika riikliku korralduse ning teadus- ja arendusasutuste rahastamise üle. Teadus-

ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus loob senisest selgema

raamistiku teadus- ja arendustegevuse riiklikuks korraldamiseks ning toob selgemalt esile

ka erinevate osapoolte rollid innovatsiooni riiklikul korraldamisel. Uute teemadena on

võrrelduna kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega sisse toodud

teaduseetika ning avatud teaduse teemad ning osapoolte ülesanded seoses nende

teemadega. Seaduse eelnõu loob õigusliku raamistiku, mille jõustumine on aluseks

mitmete TAIE arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks (sh baasfinantseerimise

ümberkujundamine teadus- ja arendustegevuse toetuseks, teaduseetika riiklikuks

reguleerimiseks jm).

16

Valdkonna olulisemad väljakutsed:

• Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab järjekindlat ja

sihipärast riigipoolset tuge. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu

eeldus, et jõuda uue teadmise rakendamiseni ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Sellest

lähtuvalt on vaja jätkata nii asutuste baasfinantseerimisega, uurimistoetuste

väljaandmisega, rahvusvahelise teaduskoostöö toetamisega, teaduse

populariseerimisega kui ka teiste teadussüsteemi baasvõimekust tagavate toetuste

eraldamisega. Seetõttu on oluline, et ka edaspidi peetakse riigieelarve koostamisel kinni

1% kokkuleppest.

• TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitmeid kordi rohkem

teadus- ja arendustöötajaid ning insenere, kui meil hetkel on. Eesti jääb teadlaste arvult

1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses maha juhtivatest innovatsiooniriikidest ning

eriti suur erinevus on erasektori teadlaste ja inseneride hõivatuse osas. TAIE arengukavas

on seatud eesmärgiks jõuda erasektoris 2035. a 4,53 teadustöötajani 1000 elaniku kohta,

seetõttu tuleb veelgi rohkem tähelepanu pöörata teadlaste ja inseneride järelkasvule ning

teadus- ja arendustöötajate sektoritevahelisele liikumisele.

• Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eesti

jaoks oluline osaleda rahvusvahelises teadusloomes ja -võrgustikes. Nii on võimalik

Eestisse tuua maailma eesliiniteadust ja uusi tehnoloogiaid, samuti panustatakse Eestis

loodud teadmusega maailma tippteadusesse. Kuigi Eesti teadlaste ja ettevõtete

osalemine EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Euroopa Horisont tegevustes

on silmapaistev, vajab jätkuvalt tugevdamist Eesti teadlaste võimekus võtta

rahvusvahelises koostöös juhirolli.

Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

Teadussüsteemi programmi tegevuse 1.2. eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö

tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ning teadustaristu teenuste arendamine

ja pakkumine teadusasutustele, era- ja avalikule sektorile. Tegevuse raames toetatakse riikliku

tähtsusega teadustaristu investeeringuid, juurdepääsu rahvusvahelistele teadustaristutele,

samuti ligipääsu andmetele ja teadustulemusele.

2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 1.2. eesmärkide täitmisesse:

• Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise tingimuste kinnitamine. 28. septembril

2023. a kinnitati haridus- ja teadusministri määrus „Riikliku tähtsusega teadustaristu

toetamine“. Siiani on riiklikult olulisi taristuid toetatud struktuurifondide rahastustest, siis

selle määrusega luuakse esimene riigieelarveline rahastus Eesti teadustaristutele. Riigi

huvides on kindlustada teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik

majandamine. Lisaks sellele on oluline pakkuda taristuteenuseid nii teadusasutustele,

kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Määrus annab aluse ka riikliku

tähtsusega teadustaristu teekaardi uuendamise protsessi käivitamiseks, selle raames

saavad teekaardile kandideerida juba olemasolevad teekaardiobjektid kui ka uued

konsortsiumid. Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks nii

akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut, ning

seetõttu ajakohastatakse teekaarti regulaarselt (samm 5 aastat). Mitte kõik

teadustaristud ei asu Eestis, sest arvestades teadustaristute kõrgeid investeerimis ja

ülalpidamiskulusid on Eestil mõistlik osaleda ka taristute arendamise ja kasutamise

17

rahvusvahelises koostöös. Nii saab Eesti teadlastele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja

arendustööks vajalikule tipptasemel rahvusvahelisele taristule.

• Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumiga liitumine. 2023. aastal jõudis lõpule

Eesti liitumise protsess maailma juhtiva molekulaarbioloogia organisatsiooni Euroopa

Molekulaarbioloogia Laboratooriumiga (edaspidi EMBL). Eesti sai selle organisatsiooni

28. täisliikmeks. Enne täisliikmeks saamist läbis Eesti kolmeaastase EMBLi eeldatava

liikme perioodi, mis avas võimaluse tasuta osaleda organisatsiooni tegevustes. Eesti

vastuvõtmine EMBLi täisliikmeks kinnitab Eesti eluteaduste kõrget taset ning avardab

veelgi meie teadlaste koolitus- ja koostöövõimalusi. Paraneb meie teadlaste, eriti aga

kraadiõppurite, ligipääs spetsiifilisele uurimistaristule – aparatuurile, oskusteabele ja

andmebaasidele EMBLi teaduskeskustes. Eesti vastuvõtmine EMBL-i täisliikmeks tuli

põneval ajal, mil algas EMBLi uus tänapäeva väljakutsetele suunatud teadusprogramm

„Molekulidest ökosüsteemini“. Eesti koostöö EMBLiga on edukalt käivitunud. Möödunud

aasta suvel jõudis Tallinnasse EMBLi ekspeditsioon TREC, mis uurib ranniku

ökosüsteeme ja nende reaktsiooni keskkonnale molekulidest kogukondadeni.

Ekspeditsioonis osalesid teiste seas Eesti teadlased, et lahendada paljudele riikidele

ühiseid keskkonna-alaseid väljakutseid.

Valdkonna olulisemad väljakutsed:

• Stabiilse rahastamise toel on Eestisse tekkinud heal tasemel teadustaristud ning Eesti

teadlastel ja teadus- ja arendusasutustel on ligipääs mitmetele olulistele

rahvusvahelistele teadustaristutele. Siiski on valdkonna väljakutseks teadustaristu

arendamine väliste kasutajate huvidest lähtuvalt ning taristu teenuste kättesaadavaks

tegemine era- ja avalikule sektorile. TAIE arengukava eesmärgiks on siduda Eesti

kõrgetasemelised teadustaristud rohkem ühiskonna ja majanduse vajaduste ja

ootustega, eesmärgi saavutamine vajab jätkuvalt riigipoolset sihistatud suunamist ja

tuge.

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Teadussüsteemi programmi eelarve oli 2023. a 205,6 mln eurot, millest 183,8 mln eurot panustas

tegevus 1.1. (teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine) eesmärkide saavutamisse.

Programmi tegevus 1.2. (teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine) eelarve oli

kokku 21,8 mln eurot. Programmi eelarve täideti 85% ulatuses. Eelarvest jäi 14 miljonit eurot

kasutamata, kuna riigieelarve seaduse muudatusega suunati teadmussiirde programmist

14 miljonit eurot teadussüsteemi programmi tegevusse 1.1. teadusasutuste ja teadlaskonna

arengu toetamine. Vahendite ületõstmine oli vajalik, kuna esialgu kavandatud rohetehnoloogiate

teadmuskeskuse tegevus oleks dubleerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalas käivitatud rakendusuuringute keskuse tegevusi. Teadussüsteemi programmis

suunatakse vahendid olemasolevatesse rahastusinstrumentidesse, et hoiduda teadusrahastuse

killustamisest ning ühekordsete investeeringute ja tegevuste läbiviimiseks sh energiatõhusate

nutikate roheinvesteeringute toetamiseks, mille eesmärk on teadussüsteemi jaoks oluliste

arenduste ja vajaduste katmine. Vahendid kasutatakse ära 2024. aastal. Teadussüsteemi

programmi lõplik eelarve suurenes 18 miljoni euro võrra, sh eelmisest perioodist üle kantud

vahendite arvelt 10,2 mln eurot, seaduse muudatusega lisandunud vahendite arvelt 14 mln eurot

ning välistoetuste ja omatulude laekumise arvelt vähenes eelarve 6,2 mln euro võrra.

18

Teadussüsteemi eelarve kulude jääk on 31,2 mln eurot sh piirmäärata vahendid – välistoetused

ja omatulud – 2,3 mln eurot ning piirmääraga vahendid 28,9 mln eurot. Lisaks eespool nimetatud

14 mln eurole, kantakse 2024. aastasse üle 2,3 mln eurot teadusraamatukogude teavikute

soetamise toetust, et katta järgmise aasta vajadused täies mahus. Haridusteaduste programmi

projektid ei käivitunud 2023. aastal, vahendid summas 1,2 mln eurot on samaks otstarbeks

vajalikud 2024. aastal. Tegevused jätkuvad juba sõlmitud lepingute alusel ning kasutatakse

teadus- ja arendustegevuse valdkonna sihttoetusteks ning strateegilise analüüsi võimekuse

kasvatamiseks. Rahvusvaheliste liikmemaksude jääk 2,7 mln oli reserveeritud rahvusvaheliste

liikmemaksude tõusuks, mis ei rakendunud. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal

rahvusvahelistumiseks ja rahvusvahelisteks liikmemaksudeks vajalikeks tegevusteks, sh

osalemiseks Ukraina teadussüsteemi ülesehituses koostöös USA-ga ning osaliselt suunatakse

2024. aastal ühekordsete investeeringute ja tegevuste läbiviimiseks.

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate uue perioodi tegevuste olulisemad jäägid on

mobiilsuse ja järelkasvu toetamise tegevustes ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse

populariseerimise tegevustes, mille käivitumine uuest perioodist viibis. Planeeritud oli selleks 5,5

mln eurot. Mõlemad toetusmeetmed kinnitati 2023. a ning tegevused viiakse ellu

struktuurivahendite rakendusperioodi jooksul.

Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik

eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes (esialgne, täiendatakse enne kinnitamist)

Teadussüsteemi programm

Esialgne eelarve, tuh eurot

Lõplik eelarve, tuh eurot Täitmine, tuh

eurot Täitmine, %

Programmi kulud kokku

-186 829 -205 653 -174 450 85%

Programmi tegevus 1.1.Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

-167 136 -183 796 -155 563 85%

Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

-19 692 -21 857 -18 887 86%

19

3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM

3.1. Programmi üldinfo

3.2. Programmi mõõdikud

Tabel 5. Teadmussiirde programmi, meetmete ja tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Teadlaste ja inseneride arv

ettevõtlussektoris ja

kasumitaotluseta erasektoris, arv

1000 elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

1,81 2,23 -* 1,9 2,1

Ettevõtete investeeringud

mittemateriaalsesse põhivarasse

osakaaluna SKP-st (%, mld

eurodes)

Allikas: Statistikaamet

7,3%**

( 2,3 mld)

3,3%

(1,2 mld) -*

3,0 %

(1 mld)

3,2%

(1,1 mld)

Meede 1

Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine

(MKM vastutusalas)

Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja

valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse

innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid

teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest.

Innovaatiliste ettevõttete osakaal,

%

Allikas: The Community Innovation

Survey (CIS)

-* 53 -*** >75 >75

Programmi nimi Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele

lahendustele.

Strateegia „Eesti 2035“ siht Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad

(valitsemisala asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG)

Haridus- ja noorteamet (HARNO)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol)

Riigi infosüsteemi amet (RIA)

AS Metrosert

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

Kliimaministeerium (KLIM) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

20

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine

Eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde läbiviimiseks.

Müügitulu uutest või oluliselt

muudetud toodetest või

teenustest (suhe kogu

müügitulusse), %

Allikas: Statistikaamet

-* 9,7 -*** >15 >16

Ettevõtete digitaliseeritus (robotid

jms)

Allikas: DESI

14. 13. -**** Top 7 Top 10

Programmi tegevus 1.2.

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse

ökosüsteemi arengut

Riskikapitali maht eurodes

Allikas: Startup Estonia 962 1333 395 >500 >500

Kiirendites osalevate ettevõtete

arv

Allikas: Startup Estonia

44 53 51 40 40

Meede 2 (mõõdikud ühilduvad

tegevuse omadega)

Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Programmi tegevus 2.1.

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Erasektori poolt rahastatud

avaliku sektori teadus- ja

arendustegevuse kulutuste

osakaal, %

Allikas: Statistikaamet

5,3 7,2 -* 8,0 9,0

Doktorikraadiga teadlaste ja

inseneride arv 1000 tööealise

elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

3,5 3,7 -* 3,4 3,45

Era- ja avaliku sektori

ühispublikatsioonide arv miljoni

elaniku kohta, tase EL keskmisest

(EL keskmine = 100) %*****

Allikas: European Innovation

Scoreboard

191 198 183 - 189

Sotsiaalmajanduslikele

rakendustele suunatud kulutuste

osakaal riigieelarves planeeritud

TA eraldistest, %

Allikas: Statistikaamet, HTM

19 25 -* 25 28

* Andmeid ei ole veel avaldatud

** Ettevõtete immateriaalsete varade indikaator sisaldab ühekordseid Volkswagen grupi tehinguid. Kontsern on juba teatanud oma

plaanide muutmisest ning järgnevatel aastatel peaks selle ettevõtte mõju välja taanduma näitajast.

*** Andmed avaldatakse maikuus.

**** Antud kujul on indikaatori avaldamine lõpetatud.

***** EISil põhineva mõõdiku metoodika on muutunud, mille osas tehtavad muudatused, sh sihttasemetes hakkavad kajastuma järgmises

teadmussiirde programmis ja edaspidi tulemusvaldkonna aruandes. Korrigeeritud aegrida vastavalt EISi andmetele, sihttasemed

korrigeeritakse teadmussiirde programmi uuendamisel. Seoses EISil põhineva mõõdiku metoodika muutusega ei kehti 2022. ja 2023. a

seatud sihttasemed. Alates 2024. a on mõõdiku sihttasemed järgmised: 2024 – 189%; 2025 – 195%; 2035 – 250%.

21

3.3. Programmi olukorra analüüs

Valitud mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate

teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab

oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja

arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja

arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, kuivõrd oluline on TA rahastuse kaudu

toetada teadmus- ja tehnoloogiasiiret ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks.

Teadlased ja insenerid. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu

korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus

sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha

juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris. Samal ajal on ka doktoriõppe

atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni

saavutatud6. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on siiski