Menetluse lõpetamise teade

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Arkadi Popov, Aleksei Gaidajenko

ja Vallo Volke

Juhatuse liikmed

Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla

[email protected];

[email protected]

Teie 07.06.2024 nr 13-2/16-7 Meie 12.06.2024 nr 2.1.-4/23/939-2378- 12

Menetluse lõpetamise teade

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on algatanud omaalgatusliku järelevalvemenetluse isikuandmete

kaitse seaduse § 56 lg 3 punkti 8 alusel, mille raames teostas AKI 05.10.2023 kohapealse kontrolli

erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) aadressil Paldiski mnt 68, 10617 Tallinn. Menetluse

eesmärk oli saada aru, kuidas täpsemalt on tagatud patsientide kohapealne privaatsus EMO-s ning

millised dokumendid on selle reguleerimiseks koostatud.

Menetluse käigus viisime 05.10.2023 läbi kohapealse kontrolli Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna

Keskhaigla (edaspidi: LTKH) erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) aadressil Paldiski mnt 68,

10617 Tallinn. Samuti oleme saatnud 12.10.2023 ja 23.05.2024 järelepärimised täiendavate

asjaolude väljaselgitamiseks, millele LTKH on ka vastanud.

Oleme saanud selle tulemusena ülevaate, kuidas on tagatud patsientide privaatsus EMO-s ning

millised dokumendid on selle reguleerimiseks koostatud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et LTKH on

proovinud võtta omalt poolt kasutusele erinevaid meetmeid, et tagada paremini privaatsust EMO

ootealal-registratuuris, mh võttes arvesse EMO ooteala ruumi suurust pakutakse patsientidele

olulist infot kirjutada paberile.

LTKH kinnitas oma viimases vastuses AKI järelepärimisele, et patsientide privaatsuse paremaks

tagamiseks võetakse arvesse AKI antud soovitusi registratuuri töötajate küsitavate küsimuste

sõnastamisel ning koostöös klienditeenistuse juhiga vaadetakse küsimused üle, et küsimused

oleksid konkreetsemad.

AKI poolt tuvastatud videovalve kasutamisel puuduste kõrvaldamiseks võttis vastutav töötleja

meetmeid, mh kinnitati AKI-le, et mõjuhinnangud videovalve kasutamise kohta valmivad 1.

augustiks 2024.

Eelnevast tulenevalt lõpetab AKI hetkel käesoleva järelevalvemenetluse alljärgnevate soovituste

ja suunistega. AKI-l on sellele vaatamata õigus igal ajal alustada uuesti menetlust ja kontrollida,

kas isikuandmete töötlemine toimub nõuetekohaselt ja vajadusel teha ka ettekirjutus.

Privaatsus EMO ootealal ja registratuuris

Võttes arvesse EMO ooteala ruumi suurust juhib AKI vastutava töötleja tähelepanu asjaolule, et

lisaks küsimuste ümbersõnastamisele tuleks mõelda korralduslikult, kas on võimalik

2 (3)

istumiskohtade või küsimuse esitamise asukohta kuidagi ümber tõsta, et räägitu kostaks vähem

ootealal istujateni. Näiteks paigaldada registratuuri akende ümber mürasummutavaid seinasid. On

paratamatu, et suure hulga inimeste korral EMO-s paiknevad inimesed lähestikku ja kuulevad ka

suurema tõenäosusega teiste vastuseid küsimustele, kuid LTKH peaks omaltpoolt võtma kõik

meetmed, et vältida inimeste terviseandmete kostumist teiste ruumis viibijateni.

Haiglas tuleks pidevalt mõelda ka sellele, kuidas tagada paremini isikute (isikuandmete)

privaatsust. Selle jaoks on võimalusel hea paigutada inimesed ruumis võimalikult eraldi

registratuurist või töötajast (nt välisukse juures), kellele tuleb oma isikuandmeid jagada. Samuti

tuleks kasutada võimalikult palju muid heli summutavaid vahendeid, nt erinevad klaasist

vaheseinad, helipaneelid, taustamuusika või telekas või muud erinevad tehnilised lahendused (nt

järjekorranumbri väljastamise masin, kus isik saab juba valida pöördumise põhjuse veidi täpsemalt

nii, et seda ei pea registratuuris enam küsima; nime alusel kutsumise asemel järjekorranumbri

alusel vms). Lisaks tuleb arvestada, et EMO-sse pöörduja ei pruugi suuta tuvastada, kellele mis

etapis oma terviseandmeid tuleb jagada. Seetõttu on oluline, et kui esmased töötajad, kellega isik

kokku puutub, ei vaja neid andmeid või vajavad minimaalselt (nt registratuur, klienditeenindus

vms), siis tuleks küsida küsimusi isikult piisavalt konkreetselt, et sellist olukorda ennetada (nt

vältides üldisi „mis juhtus“ küsimusi vms). Seda eriti juhul, kui esmast pöördumise põhjust

tahetakse välja selgitada kohe ukse juures vms kohas, kus teised isikud saavad kergesti pealt

kuulata.

Meeles tasuks pidada ka vajadust koolitada EMO ootealal/registratuuris töötavaid töötajaid

andmekaitse valdkonnas, eriti kuidas saaks tagada paremini isikuandmete konfidentsiaalsust ja

turvalisust (nt kogudes andmeid võimalusel dokumendilt suuliselt küsimise asemel, kontrollides

suulisel küsimisel ainult telefoni nr lõppu; kuidas suunata isikut lõpetama terviseandmete jagamast

enne triaaži jms). Vastutav töötleja ehk haigla võiks ametijuhendites võimalusel proovida

täpsemalt määratleda ka küsimused, mida EMO-sse pöördujatelt küsitakse ja kuidas küsida nii, et

tagatud oleks suurem privaatsus. Sellisel juhul, kui andmetöötleja kehtestab oma töötajatele (nt

registratuuri teenindajatele) järgimiseks täpsemaid juhiseid (mh sõnastab küsimusi), aitab see mh

kaasa isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtete täitmisele ning

lihtsustab töötajatel tööd, kuna neile on teada täpsemalt, kuidas käituda ja mida küsida ning ei pea

ise välja mõtlema suunavaid küsimusi.

Reguleerimine on vajalik ka juhul, kui infosüsteemis on ette nähtud andmeväljad, mille kohta on

vajalik töötajal küsimusi esitada, kuid mitte kuidas. Seejuures on oluline vaadata üle, mis andmeid

täpselt on haiglal tingimata vajalik koguda, lähtudes minimaalsuse põhimõttest. Lisaks juhul, kui

osad andmeväljad on kohustuslikud ja teised mitte, võiks seda isikutele ka öelda, et isik saak aru,

mis andmete edastamine on tingimata vajalik raviteenuse saamiseks, mitte alles peale küsimist või

vastamisest keeldumist saab isik sellest teada.

Kaamerad

Kordame üle, et EMO alal kaamerate kasutamisel tuleb olla veendunud nende vajalikkuses (iga

kaamera osas peab olema konkreetne eesmärk ja reaalne vajadus). Lähtuda tuleb eesmärgipärasuse

ja minimaalsuse põhimõttest. Ka kaamerate salvestise säilitamise tähtaeg peaks tulenema reaalselt

esinevast vajadusest ja mitte olema liiga pikk. Sellest lähtuvalt tuleks üle kontrollida kõik hetkel

kasutusel olevad või planeeritavad kaamerad. AKI rõhutab, et videovalvesüsteemi kasutamiseks

(see juures iga konkreetse kaamera kohta) peaks haigla kriitiliselt uurima, kas ja mil määral on see

sobiv soovitud tulemuse saavutamiseks ning piisav ja vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

Seega peab haiglal olemas olema videovalve kasutamist reguleerivad dokumendid ja analüüsitud,

mis tõendavad selle meetme vajalikkust iga osakonna kohta eraldi.

LTKH on selgitanud, et ei ole erakorralise meditsiini osakonnas olevate kaamerate osas teinud veel

mõjuhinnangut, kuid see tehakse hiljemalt 01.08.2024. See tähendab, et üle on vaatamata mh ka

kaamerate paigutus, vajalikkus, eesmärk ja õiguslik alus. Inspektsioon rõhutab, et kaamerate

3 (3)

eesmärkide ja vajaduse hindamine tuleb ära teha esimesel võimalusel ja vajadusel võib

inspektsioon seda tulla veel kontrollima. Kõigi EMO kaamerate osas tuleb mõjuhinnangut

koostades tõsiselt üle hinnata kõigi kaamerate paigutus, suund ja vajalikkus ning mis eesmärgil

igat kaamerat kasutatakse.

Palume üle vaadata mh eelnevaid suuniseid arvestades, et isikuandmete turvalisus ja patsientide

privaatsus oleks tagatud ka haigla teistes allüksustes/EMO osakondades, mille osas kontrolli ei

teostatud (nt eraldi naisteosakonnas, lastekliinikus, silmakliinikus vms) või teistes kohtades, kus

tuleb tegeleda erakorralist abi vajavate patsientide vastuvõtuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alissa Hmelnitskaja

jurist

peadirektori volitusel