Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 13 |
Registreeritud | 07.03.2024 |
Sünkroonitud | 24.03.2024 |
Liik | Käskkiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
Sari | 1-3 Kantsleri käskkirjad |
Toimik | 1-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Grete Kaju (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Võrdsuspoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1/7
TÖÖVÕTULEPING
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70003158, asukoht
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab ____________ alusel _____________
ja
__________________ (edaspidi töövõtja), registrikood _________, asukoht ___________________
(edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel _______________,
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud sotsiaalteenuste väikehanke „Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide
soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja
rakendamine MKMile” (viitenumber 273306) (edaspidi riigihange) tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused
ja lisad.
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja töötab välja vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele
karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse
tõstmiseks koolitusmooduli ja rakendab seda (edaspidi töö).
2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja
pakkumuses.
2.3. Hanke alusdokumentides toodud mahud, ajakava, metoodika ning teised teenuse osutamisega
seonduvad tegurid on indikatiivsed (sh kooskõlastamise ajad, projektijuhtimise jm
materjali/kursuse loomisega seonduv) ning neid on lubatud muuta1 poolte vahelisel vähemalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppel.
2.4. Töö tellitakse ja rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist 2021-2027, meetmest 21.4.2.2 „Meeste ja
naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil
otsustus- ja juhtimistasanditel“ (grant kood 1N10-SF21-04222SEGRE „Soolise segregatsiooni
vähendamine hariduses ja tööturul“).
2.5. Töövõtjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid ja/või
informatsiooni meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelnevalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Meediapäringute korral tuleb
töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele _____
eurot (edaspidi lepingu hind).
3.2. Tellija tasub tehtud töö eest viies osas pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt:
3.2.1. enesehindamise küsimustiku ja e-kursuse vastuvõtmise järgselt () …. eurot;2
3.2.2. iga 6 kuu täitumisel 2025 - 2026 elluviidud tegevuste kohta aruande esitamise järgselt
vastavalt aruandluse perioodil teostatud tegevustele ja pakkumuses esitatud tegevuste
maksumusele.
3.3. Tellija tasub pärast üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist töövõtja esitatud arve alusel
proportsionaalselt tehtud tööde eest vastavalt pakkumuses ära toodud ühikuhindadele arvestades,
et viimase makse suuruseks ei tohi jääda vähem kui 25% lepingu maksumusest.
3.4. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus
sätestatud autoriõiguste eest ning vajadusel tasu tarkvara litsentsi eest.
1 Lepingu muutmised alused on nimetatud punktides 10.4 ja 10.5 2 Sisustatakse lepingu sõlmimisel vastavalt pakkumuses esitatud tegevuste maksumusele.
2/7
3.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 273306, 15-
kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja
töövõtja kontaktisikute andmed.
3.6. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise
elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus
Tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 20 kalendripäeva nõuetekohase arve esitamisest.
4. Töö teostamine 4.1. Töö teostatakse vastavalt pakkumuses esitatud esialgsele ajakavale. Pooltel on töö teostamise
käigus õigus teha ettepanekuid aja- ja tegevuskava kohandamiseks. Vastavad muudatused
lepitakse poolte vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.2. Töö teostamise käigus on töövõtjal õigus maksumuse vormil toodud kulusid ümber jagada
vastavalt tegelikele kulutustele ning ilmnenud vajadustest lähtudes, eeldusel, et kogumaksumust
ei ületata. Vastav kulude jaotuse muudatus vormistatakse lepingu lisana.
4.3. Töövõtja korraldab vajadusel lepingu täitmiseks, sh mooduli lõpliku lahenduse väljatöötamiseks
ja rakendamiseks koosolekuid, milles osaleb ka tellija esindaja. Koosoleku toimumise aeg ja koht
lepitakse kokku poolte volitatud esindajate poolt.
4.4. Töövõtja kooskõlastab tellijaga:
4.4.1. e-kursuse „„Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistidele“ ja edasijõudnud
karjäärispetsialisti koolituse tagasisideküsitluse vormid;
4.4.2. pakkumuses esitatud metoodika alusel loodud töövahendid (sh sisu) ning nende
muutmine/täiendamine;
4.4.3. töö käigus tähistamisega seonduva sümboolika paigutuse ja formaadi.
4.5. Tellijal on lepingu punktis 4.4 nimetatud kooskõlastusteks aega 14 päeva.
4.6. Töövõtja peab arvestama Tellija tagasisidest saadud sisendi ja täiendusettepanekutega lõpliku e-
kursuse valmistamisel.
4.7. Töövõtja laeb lõplikult valminud ning tellija poolt vastu võetud e-kursuse üles Moodle
keskkonda.
4.8. Tellija esindajal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks
või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks.
4.9. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud.
4.10. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja
esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema
vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.
Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke
alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde
hulka.
4.11. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma
erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
4.11.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle
eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema
tagatud, et tööd teevad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja
kogemusega isikud. Kui projektimeeskonda on kaasatud liikmeid, keda riigihanke
alusdokumentides nõutud ei ole, siis kooskõlastab töövõtja vastavate liikmete
vähendamise/asendamise/täiendamise samuti tellijaga, kuid nõuetele vastavust ei
kontrollita.
4.11.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust kahelda
meeskonnaliikme võimekuses tööd teostada või kui on ilmnenud, et tööd ei teosta
pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed või kui koolitusel osalenute rahulolu soolise
võrdsuse eksperdi/koolitajaga on väiksem kui 70%.
4.12. Suhtlemine töövõtja meeskonna ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui
meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi
olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja meeskonna ja muude isikute vahel. Tõlk
peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
3/7
4.13. Tellijal on õigus kutsuda kokku poolte esindajate koostöönõupidamisi lepingu täitmisega seotud
küsimuste arutamiseks, kooskõlastades eelnevalt koostöönõupidamise toimumise aja kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
4.14. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu
täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud
ülesannete täitmisse.
4.15. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused
ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või hanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või
vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
4.16. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi või informatsiooni töö
teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku
pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.
4.17. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle
kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist, tutvuda igal ajahetkel töövõtja
poolt teostatud töö, selle tulemuste või muude asjassepuutuvate materjalidega (sh koostatud
dokumendid, kasutatud allikad, gruppide komplekteerimine jms).
4.18. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad
takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.19. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele,
vormistamisele ja sümboolikale).3
5. Töö üleandmine
5.1. Töö üleandmise tähtpäevad on järgmised:
5.1.1. Sooliste stereotüüpide enesehindamise küsimustik ja e-kursus „Soolise võrdsuse ABC
karjäärispetsialistidele“ tuleb Tellijale üle anda hiljemalt 31.12.2024;
5.1.2. Perioodil 2025 – 2026 ellu viidud tegevuste puhul tuleb I poolaasta aruanded Tellijale
esitada hiljemalt 30.juuni ja II poolaasta aruanded vastavalt 31. detsember (2026. a II
poolaasta aruanne esitatakse koos punktis 5.1.3 ära toodud materjalidega);
5.1.3. edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituste materjalid, metoodiline juhend koolituse
läbiviimiseks, koolitustel osalenute ja jätkutoe saanute statistiline ülevaade, koolitusi
toetavate ning stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumist edendavad töövahendid ning
nende kasutamisõigused ja tehnilise kirjelduse punkti 5 nõuetele vastava koolitusmooduli
edukuse kokkuvõte ja jätkusuutlikkuse visioon tuleb tellijale üle anda hiljemalt
31.12.2026.
5.2. Töövõtja annab tellijale üle kõik töödega seotud kirjalikud, visuaalsed või audiovisuaalsed
väljundid, sealjuures kujundusfailid, tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustel ja formaadis.
Tööde üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja
pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või
teeb töö osas parandusettepanekud 7 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija määrab
töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
5.4. Kui Tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.3. määratud aja
jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.
6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud,
töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama
rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on
3 Töö teostamisel tuleb järgida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide teavitusreegleid lähtuvalt määrusest
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse
teavitamine“, mis on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012.
4/7
võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi
nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise
iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite
kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja
regulatsiooni.
6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni
3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja poolt üle antud töö ei vasta
lepingutingimustele.
6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud
tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5%
pakkumuse maksumuse vormil nimetatud töö kohta käiva kuluartikli hinnast iga viivitatud päeva
eest.
6.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd
puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal
õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt
ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning
lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
6.6. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda
tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata
summast.
6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4.
nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast
ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab
lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada,
teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks
eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus
töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.
6.11. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.19 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse
vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud
kulud tagasimakse nõude ulatuses.
6.12. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende
tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu
jõuna.
6.13. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud
piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste
esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused
planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui
kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda
vääramatule jõule.
6.14. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud
tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
7. Autoriõigused
7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste
autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt
üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste
kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste
loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus
5/7
autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse
seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste
kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega. Töövõtja ei lisa teosele või ei
kasuta muul viisil lepingu täitmisel kolmanda isiku autoriõigusega kaitstud teoseid ilma vastava
teose autori ning tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta.
Kui töövõtjal on kahtlus, kas kolmanda isiku teos on autoriõigusega kaitstud, kohustub töövõtja
sellist teost mitte kasutama ilma vastava teose autori ja tellija eelneva kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis antud nõusolekuta.
7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma
äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul
peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija
töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö
tulemitelt.
7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud
teoseid või nende osasid kasutada. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada
tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja
tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika).
7.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada
illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus
ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
7.6. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema
edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole
nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on
võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on
saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade
on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on
möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad on:
8.4.1. Tellija volitatud esindaja ____________ nimi _________________, telefon ______, e-post
___________. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega
seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja ____________ nimi _________________, telefon ______, e-post
___________. Töövõtja volitatud esindajal on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu
täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või
kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.
9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul
hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille
konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud
6/7
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele,
pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale
juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud
konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda
ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse
kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut
täitmist.
9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning
vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides
sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada
kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
10.4. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui:
10.4.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest
vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks
võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval
pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu
lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine
lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega
vastavalt edasi ja määrata uued vahetähtajad.
10.4.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest
tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või
loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks koolituste
korraldamine jms) lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on
pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu
täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja
võrra.
10.4.3. Tööde ja/või tööde tegevus- ja/või ajakava kohandamise vajadus tuleneb tellija juhistest,
märkustest ja/või ettepanekutest.
10.5. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal
kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra.
10.5.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks
tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas
olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi
lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega.
10.5.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude
tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja
keeldude äralangemisest.
7/7
10.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal
puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele tulenevalt Töötukassa
asutusesiseste tegevuste ümberkorraldamisest. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette
vähemalt 30 kalendripäeva ning tasub töö eest vastavalt faktiliselt teostatud töödele.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta
sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse
lahendamiseks Harju Maakohtule.
Tellija Töövõtja
1
„Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase
teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile”
TEHNILINE KIRJELDUS
1. Hanke eesmärk
Tegemist on majandus- ja infotehnoloogiaministri 05.07.2023 kinnitatud toetuse andmise
tingimuste (TAT) 05.07.2023. a käskkirja nr 128 „Soolise segregatsiooni vähendamine
hariduses ja tööturul“ tegevusega 2.1.2. „Töötukassa karjäärinõustajatele ja konsultantidele
soolisest võrdõiguslikkusest teadlikkuse suurendamiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja
rakendamine“.
Käesoleva hanke eesmärk on töötada välja ja rakendada koolitusmoodul Töötukassa
karjäärispetsialistidele ja nõustajatele.
Hankega tellitava koolitusmooduli eesmärk on vähendada ühiskonnas levinud sooliste
stereotüüpide mõju karjääriteenuste (karjäärinõustamine ja karjääriinfo) pakkumisel, edendada
sootundlikku nõustamist ja seeläbi soodustada stereotüübivabu täiend- ja ümberõppe ning
ametivalikuid.
Tegevuse tulemusena suureneb Töötukassa karjäärispetsialistide ja konsultantide teadlikkus
soolisest võrdsusest, soolistest stereotüüpidest ja teguritest, mis mõjutavad soolist ebavõrdsust
ja segregatsiooni hariduses ja tööturul, ning nad oskavad neid teadmisi oma erialal kasutada
soolise võrdsuse edendamiseks. Suureneb karjäärispetsialistide ja konsultantide pädevus ja
valmisolek pakkuda sootundlikku ja stereotüübivaba nõustamist ning ennetada ja vähendada
seeläbi soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul.
2. Hetkeolukorra kirjeldus
2.1 Sooline segregatsioon Eestis
Soolise ebavõrdsuse üheks juurpõhjuseks on ajaloolis-kultuuriliselt väljakujunenud
stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollidest ühiskonnas, mis piiravad inimeste valiku-
ja eneseteostusvõimalusi ning põhjustavad ja taastoodavad sotsiaalset ja majanduslikku
ebavõrdsust, sealhulgas soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes.
Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on Eestis üks EL-i suuremaid. Naised õpivad ja
töötavad rohkem erialadel, mis on ühiskonna toimimise jaoks olulised nii nüüd kui tulevikus,
kuid on vähem väärtustatud ja madalamalt tasustatud. 2021/2022. õppeaastal oli kutse- ja
kõrghariduses hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 11%, tervise ja heaolu erialadel 15%
ning humanitaaria ja kunsti erialadel 32%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja
suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%. 2023. aasta
EIGE soolise võrdsuse indeks toob välja, et sooline segregatsioon püsib Eestis visalt. Seda
peegeldab tööga hõivatud naiste osatähtsus hariduses, tervishoius ja sotsiaaltöös, mis on
2
kasvanud 27%-ni. Tööga hõivatud meeste osatähtsus on nendes valdkondades püsinud
stabiilsena 5% juures, mis on üks madalamaid ELis. Soolist ebavõrdsust ja segregatsiooni
ühiskonnas peegeldab ka soolise tasakaalu puudumine otsustustasandil. Naiste osatähtsus
juhtivtöötajate seas on endiselt alla 40% ja ettevõtjate seas alla 30%.
Soolisel segregatsioonil on ulatuslikud negatiivsed tagajärjed: see piirab naiste ja meeste
valikuvõimalusi hariduses, töös ja pereelus, suurendab soolist palgalõhet, tugevdab soolisi
stereotüüpe ning toob kaasa soolise tasakaalu puudumise otsustamises ja juhtimises – nii
poliitikas, äris kui ka avalikus sektoris.
Sooline segregatsioon on seotud hoiakute ning sooliste stereotüüpidega – ühiskonnas levinud
ettekujutustega sellest, millised ametid ja tegevusalad on sobilikud naistele ja meestele. 2021.
aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu andmetel nõustub 65% elanikest sellega, et
mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi hakkama kui naised ning 58%
nõustub, et sotsiaal- ja tervishoiutöötajate seas peaks olema praegusest rohkem mehi. 63%
elanikest nõustub sellega, et naised saavad tehnilisi oskusi nõudvatel töökohtadel sama hästi
hakkama kui mehed ja 48% nõustub, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja teistel
tehnikaaladel peaks olema praegusest rohkem naisi.
Hariduse ja tööturu sooline segregatsioon väljendub soolises palgalõhes. Kuigi viimastel
aastatel on Eestis sooline palgalõhe vähenenud (Statistikaameti andmeil 2021. aastal 14,9%),
on naiste keskmine tunnipalk jätkuvalt väiksem meeste keskmisest tunnipalgast. Pikaajaline
strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks vähendada soolist palgalõhet 2035. aastaks 5%-ni.
Eesmärgi täitmiseks on vajalik tegeleda palgalõhe tekkimise juurpõhjustega, muu hulgas
soolise segregatsiooni vähendamisega ning selle eelduseks olevate soostereotüüpide
vähendamisega.
2.2 Karjäärispetsialistide roll stereotüübivabade ametivalikute toetamisel
Segregatsiooni põhjustavaid ja alalhoidvaid tegureid on mitmeid, kuid ühed
fundamentaalsemad on soostereotüübid. Nii palgalõhele kui tööturule positiivse mõju
saavutamiseks on tarvis vähendada soostereotüüpide mõju haridus- ja erialavalikutele. Selleks
tuleb suurendada soolise võrdsuse edendamise võtmesihtrühmade, kelle hulka kuuluvad
ka karjääriteenuse pakkujad ehk Töötukassa karjäärispetsialistid - teadlikkust sooliste
stereotüüpide negatiivsest mõjust, vähendada nende soolistest stereotüüpidest kantud
tegutsemist ning soodustada soolist võrdsust toetava mõtteviisi ja hoiakute levimist.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel on viimastel aastatel läbi viidud mitmeid uuringuid ja
analüüse1, mis käsitlevad stereotüübivabade ametivalikute tegemise toetamist ning muu hulgas
Töötukassa karjäärispetsialistide ja karjääriteenuste rolli selles. Uuringud toovad seejuures
välja järgmised kitsaskohad:
1. Töötukassa karjääriteenuste pakkumisel ei ole seni kavandatud ega ellu viidud
järjepidevaid ja süsteemseid tegevusi, mis oleksid spetsiifiliselt olnud suunatud
soostereotüüpide vähendamisele (Praxis 2020, Kantar Emor 2022).
1 Vt lähemalt: „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas
hariduses ja tööturul“ (Kantar Emor 2021), „Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade
karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks“ (Kantar Emor 2022) ja „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine
struktuurivahenditest rahastatud haridusprojektides“ (Praxis 2020)
3
2. Töötukassa karjäärispetsialistide suunised tulevad suuresti Eesti Karjäärinõustajate
Ühingu eetikakoodeksist, mis sisaldab nõuet püsida neutraalne, lähtuda kliendi
vajadustest ja mitte lasta end mõjutada isiklikest hoiakutest. Karjääriteenuste
aluspõhimõtted peavad oluliseks julgustada inimesi tegema valikuid enda eeldustest,
vajadustest ja huvidest lähtuvalt ning see võib (aga ei pruugi) tähendada ka
ebatraditsiooniliste valikute julgustamist. Kuigi vaikimisi tähendab neutraalsuse
põhimõte ka põhimõtet hoiduda soostereotüüpidesse langemast, on selle eelduseks, et
karjäärispetsialistid on stereotüüpidest väga teadlikud, oskavad neid märgata ja
nendega tegeleda (Praxis 2020, Kantar Emor 2022).
3. Kõige suurem barjäär, mis noorte erialavalikuid mõjutavatel sidusrühmadel, sh
karjäärispetsialistidel takistab sooliste stereotüüpidega tegeleda, on uskumus, et
sooline ebavõrdsus ja soostereotüübid ei kujuta endast enam probleemi, noored
saavad valikuid teha oma soovide järgi ning muutus stereotüübivabama ja
võrdsema ühiskonna poole toimub iseenesest, nooremate põlvkondade
pealekasvamisega. Need uskumused legitimeerivad mittetegutsemist ning soodustavad
hariduse ja tööturu segregatsiooni püsimist (Kantar Emor 2022).
4. Karjääriinfo jagamisel, sh teavitustegevustes, on soostereotüüpidest vabade valikute
tegemisega mõningal määral arvestatud, kuid karjäärinõustajate koolituses ja
koolitusmaterjalides ei käsitleta praegu läbivalt soostereotüübivaba karjäärinõustamist
(Praxis 2020, Emor 2022).
5. Osa karjäärispetsialise on läbinud BREAK projekti koolitused ning neid materjale
soovitatakse karjäärispetsialistidele ka praegu iseseisvaks õppimiseks.2
Nende kitsaskohtade lahenduseks pakub Kantar Emori uuring (2022) välja järgmised
tegevused, millest tõukuvad ka käesoleva hanke eesmärgid:
1. Riigi rahastatud karjääriteenuste puhul peetakse soostereotüüpide mõju
vähendamist karjäärivalikutele küll oluliseks, kuid eraldi tegevusi või metoodikat
praegu nende mõjude vähendamiseks ei rakendata. Töötukassa
karjäärispetsialistide baas- ja täienduskoolitus peaks sisaldama infot soolise
võrdsuse ja soostereotüüpide kohta.
2. Nõustamise töömaterjalid (nt töölehtede kataloog, grupitegevuse juhendid)
peaksid kajastama soostereotüüpide olemust ja nende mõju. Koolid oma
praeguste teadmiste ja hoiakute baasil ei oska karjäärispetsialistidelt tellida
soostereotüüpide mõju käsitlevaid koolitusi, kuid seda teemat saaks põimida muude
nõustamisel kasutatavate materjalide ja teemadega (Kantar Emor 2022).
3. Töötukassa infomaterjalid, mis on mõeldud täiskasvanud tööotsijatele, aga ka
lapsevanematele, võiksid kajastada soostereotüüpide mõju karjäärivalikutele ning
soodustada stereotüübivabasid valikuid. Samuti vajavad karjäärispetsialistid
juhiseid, kuidas tööotsijate võimalikke valikuid takistavaid stereotüüpe
leevendada ning tööotsijaid vajaduse korral võimestada (Kantar Emor 2022).
2 https://brea-k.eu/et/
4
2.3 Töötukassa karjääriteenuse pakkujana
Töötukassa võttis aktiivsete tööturumeetmete sh karjääriteenuste pakkumise üle 2009. aastal.
Kooliõpilastele pakutavate karjääriteenuste pakkumine tuli töötukassale üle 2019. aasta
karjääriteenuste reformi käigus.
Karjääriteenuste eesmärk on toetada inimeste läbimõeldud valikute tegemist hariduses
ja tööelus. Töötukassa pakub karjääriteenuseid kõikidele soovijatele nii individuaalse kui
grupinõustamisena.
Peamiste karjääriteenuste klientidena saab välja tuua: 1) õpilased – noortele osutatakse
karjääriteenust sageli koolides grupinõustamise või töötubadena, kus osaletakse kogu klassiga
ning noorte puhul on eesmärk tagada see, et kõik õpilased kohtuksid põhikooli 3. kooliastmes
ja gümnaasiumiastmes vähemalt korra karjäärispetsialistiga. Lisaks grupiteenustele on igal
õpilasel võimalus osaleda individuaalsel karjääriteenusel, et saada just endale vajalikku
individuaalset tuge ja juhendamist; 2) töötuna registreeritud inimesed vastavalt vajadusele; 3)
töötavad inimesed, kes plaanivad karjääripööret või tahavad nõu edasiste karjäärivalikute osas.
Selle sihtrühma seas on praegu ülekaalus naised, kuid vajadus on jõuda kõigi teenust vajavate
inimesteni, kelle oskused on vananenud või kesised.
2.4 Töötukassa karjäärispetsialistid
Karjääriteenust pakkuvad karjäärispetsialistid jagunevad kahe teineteisest veidi erineva
profiili ja pädevusega kõrgharidusega asjatundjateks: karjääriinfo spetsialistideks ja
karjäärinõustajateks. Töötukassa karjäärispetsialistid on läbinud erialase väljaõppe
Töötukassas. Ligikaudu 65% töötukassa karjäärispetsialistidest on vastav kutsetunnistus.
1) karjääriinfo spetsialist toetab klienti karjääri kujundamiseks vajaliku teabe leidmisel ning
selle seostamisel oma karjääriplaanidega, on selleks siis õppimisvõimalused, tööturuolukord
või ametid Eestis ja mujal. Karjääriinfo spetsialistid viivad läbi töötube nii koolides kui
töötukassas kohapeal täiskasvanud klientidele. Lisaks pakuvad individuaalset juhendamist töö
leidmisel, kandideerimisdokumentide koostamisel ja kandideerimisvestlustel edukaks
osalemiseks.
2) karjäärinõustajad on läbinud karjäärinõustaja väljaõppekoolituse ning suuremal osal neist
on ka karjäärinõustaja kutse. Karjäärinõustaja toetab nõustatava eneseteadlikkuse
suurendamist, tema teadlike haridus- ja tööalaste valikute ning otsuste tegemist, aga ka töö- ja
õpikeskkonna muutustega seotud kohanemist kogu elukaare jooksul. Suur osa karjäärinõustaja
tööst on individuaalne nõustamine, et pakkuda klientidele personaalset arengutuge isikliku
karjääri kujundamiseks ja planeerimiseks. Karjäärinõustajad viivad läbi ka grupinõustamisi.
Karjäärispetsialiste on Töötukassas ligi 140 ning nad töötavad üle Eesti. Kõige enam on
karjäärispetsialiste Tallinnas (ligi 40), kõigis teistes maakondades töötab 3 – 4 spetsialisti.
Töötukassa pakutava karjääriteenuse sisuga saab tutvuda lähemalt Töötukassa kodulehel:
https://www.tootukassa.ee/et/teenused/karjaar-ja-koolitamine/karjaariteenused. Samas on
leitav ka karjääriinfo vahendamise teenusstandard ja karjäärinõustamise teenusstandard, mis
annab põhjalikuma ülevaate nende teenuste sisust.
2.5 Karjäärispetsialistide praegune väljaõppe- ja koolitussüsteem
5
Karjäärispetsialistide väljaõppe ja erialase täienduskoolituse kalender on tihe ning suurem
koolituskoormus on katseajal ja esimesel tööaastal. Koolituste käigus õpitakse kasutama
karjääriteenuste töövahendeid metoodikaid, karjäärinõustamise teste, antakse
isiksusepsühholoogia alaseid teadmisi, arendatakse individuaalse nõustamise ja
grupinõustamise oskusi jms.
Töötukassa karjäärispetsialistide seas on ka omajagu tööjõu voolavust, kuna töötajad on
atraktiivsed ka teiste tööandjate jaoks. Seetõttu on praegu iga aasta uue töötaja väljaõppes
paarkümmend (15 – 25) inimest.
Karjäärispetsialistide olemasolevad sisekoolitused hõlmavad:
Karjääriinfospetsialistidele:
1) Katseajal karjääriinfo spetsialisti uue töötaja sisekoolitus, kus saab ülevaate karjääriinfo
spetsialisti rollist, tööpõhimõtetest ning peamistest teoreetilistest alustest;
2) Esimese tööaasta jooksul karjääriinfo vahendamise oskused, kus antakse spetsialisti
tööks vajalikud oskused ja teadmised, et toetada kliente nende infovajadusest ja
infokäitumisest lähtuvalt.
Karjäärinõustajatele:
1) Katseajal karjäärinõustaja uue töötaja sisekoolitus, kus saab ülevaate karjäärinõustaja
rollist, tööpõhimõtetest ning peamistest teoreetilistest alustest;
2) Esimese tööaasta jooksul karjäärinõustamise oskused, kus saab teadmised ja oskused
karjäärinõustamise protsessi planeerimiseks ja läbiviimiseks.
Lisaks nimetatud koolitustele on Töötukassal mitmeid välispartnereid, kes
karjäärispetsialistidele koolitusi pakuvad. Iseõppe keskkonnana kasutatakse Moodle
keskkonda.
2.6 Karjäärispetsialistide varasem kokkupuude soolise võrdsuse teemaga
Kuigi praegu ei ole karjäärispetsialistide väljaõppes ja täiendkoolituses soolise võrdsuse ja
sooliste stereotüüpide teemat süsteemselt käsitletud, on varasemalt Töötukassa
karjäärispetsialistid rahvusvahelise koostööprojekti BREAK! raames osalenud koolitustel
soostereotüüpide teemal ning kokku puutunud projekti raames välja töötatud
juhendmaterjalidega karjäärispetsialistidele ja õpetajatele.
BREAK! oli Euroopa Komisjoni rahastatud ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
voliniku algatatud rahvusvaheline koostööprojekt perioodil 2017–2019, mille eesmärgiks oli
toetada noorte soostereotüübivabasid erialavalikuid. Projekti raames töötati välja riikliku
õppekavaga ühitatud õppematerjalid õpetajatele ja karjäärispetsialistidele, mis aitavad mõista
võrdse kohtlemise ja stereotüüpide olemust. Projekti tegevused olid seotud erinevate
ristmeedia lahendustega, eelkõige projekti raames valminud noorteseriaaliga „Miks Mitte?!“,
mis aitas neis sisaldunud teooriat ilmestada. Materjalide kasutamiseks koolitati ka õpetajaid ja
karjäärispetsialiste. BREAK! projekti viisid läbi TLÜ ja Innove ning tegevused kestsid
perioodil 2017-2019 ning on tänaseks lõppenud. Projekti raames läbi viidud koolitused olid
vabatahtlikud.
6
TLÜ RASI avaldatud BRAK! projekti tulemuslikkuse hindamisaruandes tuuakse välja3, et
karjäärispetsialistid pidasid koolitusi kasulikuks ning enesekindlust tõstvaks, kuid samas
sooviti näha ka rohkem selle teemalisi kursusi. TLÜ hinnangul oleks kasu ka seire- ja
mentorprogrammide sisseseadmisest, mis aitaksid täiendavalt toetada uute teadmiste ja oskuste
rakendamist.
Võttes arvesse, et BREAK! projekti vabatahtlikud koolitused lõppesid aastal 2019 ning
Töötukassa karjäärispetsialistide seas on toimunud aastate lõikes ka personaliliikumisi, on
vajadus projektipõhiste koolituste asemel järjepidevate, Töötukassa personali vajadusi ja tänast
väljaõppe ning täiendkoolituse loogikat silmas pidavaid kursusi, mis oleksid osa tänasest
sisekoolituste süsteemist.
3. Koolitusmooduli sihtrühm
Koolitusmooduli peamine sihtrühm on Töötukassa karjäärispetsialistid: nii karjääriinfo
spetsialistid kui karjäärinõustajad, kuid sissejuhatav, iseseisvalt läbitav ABC e-kursus peab
sobima sissejuhatavaks ülevaatlikuks kursuseks ka Töötukassa nõustajatele, kes puutuvad
oma töös peamiselt kokku tööd otsivate klientidega. See on vajalik selleks, et kõik Töötukassa
klientidega kokkupuutuvad/neid nõustavad töötajad oleksid omandanud soolise võrdsuse ja
sooliste stereotüüpide teemal baasteadmised.
4. Koolitusmooduli sisu
Koolitusmoodul peab olema üles ehitatud astmeliselt ning koosnema vähemalt kolmest eri
tasemega õppijale suunatud osast, millest esimene on iseseisvalt läbitav soolise võrdsuse
ABC e-kursus alustavale karjäärispetsialistile, teine koolitaja juhendamisel läbiviidav
soolise võrdsuse koolitus edasijõudnud karjäärispetsialistidele, kes on juba ABC kursuse
läbinud ning kolmas edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituse läbinutele pakutav jätkutugi.
Lisaks peab Pakkuja koostama karjäärispetsialisti sooliste stereotüüpide enesehindamise
küsimustiku ning stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumist toetavad töövahendid.
4.1 Sooliste stereotüüpide enesehindamise küsimustik
Sooliste stereotüüpide enesehindamise küsimustik on enne e-kursuse läbimist läbi viidav
hindamistööriist, mis annab karjäärispetsialistile infot, millisel tasemel on tema praegused
teadmised soolisest võrdsusest hariduse ja tööelu kontekstis, soolistest stereotüüpidest ning
sellest, kuidas need mõjutavad eriala- ja ametivalikuid, samuti millised stereotüüpsed hoiakud
võivad mõjutada karjäärispetsialisti tema töös. Enesehindamise küsimustik aitab häälestuda e-
kursuse ja sellele järgneva koolituse läbimiseks, andes karjäärispetsialistile tagasisidet, millisel
tasemel on tema tänased teadmised ja hoiakud soolise võrdsuse ja sooliste stereotüüpide kohta.
Enesehindamise küsimustiku täitmise ajaline maht on 10-15 minutit.
Kasutamiseks valmis enesehindamise küsimustik peab olema Tellijale üle antud hiljemalt
31.12.2024.
3 Vt lähemalt
https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2019_RASI%20toimetised%20nr%208_eval
uating%20outcomes%20and%20assessing%20impact.pdf
7
4.2 E-kursus “Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistidele” (maht 3-4 akadeemilist tundi)
Kuna praegu sooliste stereotüüpide ja soolise võrdsuse teemat Töötukassa töötajatele ei pakuta,
on e-kursus “Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistidele” (edaspidi tekstis lühendatult kui
e-kursus) läbimiseks kõigile praegustele Töötukassa karjäärispetsialistidele ja nõustajatele.
Edaspidi peaks see eelkõige olema suunatud alustavale töötajale, olles osa uuele töötajatele
pakutavatest kohustuslikest koolitustest (läbimiseks esimese 4-6 kuu jooksul alates tööle
asumisest) ning eelduseks teise astme koolituse läbimiseks.
Iseseisvalt läbitava e-kursuse maht on vahemikus 2-4 akadeemilist tundi ning peab
tagama kursuse läbinule järgmised õpiväljundid:
Teab, mis on soolised stereotüübid ning kuidas need ühiskonnas tekivad ja püsivad.
Mõistab, kuidas soolised stereotüübid mõjutavad inimeste eriala- ja ametivalikuid.
Oskab levinuimaid soostereotüüpe oma töös klientidega märgata ja ennetada.
Nõuded e-kursusele:
Pakkuja peab esitama nägemuse e-kursuse metoodikast, mis peab vastama järgmistele
tingimustele:
E-kursus peab sobituma Moodle keskkonda.
E-kursuse õpidisain peab läbivalt arvestama, et eesmärgiks on luua täiskasvanud õppijatele
teadmiste omandamist toetaval viisil praktilist väärtust oma töö edukaks korraldamiseks.
Lisaks rakenduslikule väärtusele peab kursuse materjal olema autori(te) isiklike hinnangute
vaba, lähenemiselt tõendus- ja faktipõhine ja/või parimate praktikate /heade tavade jms keskne.
Kasutatavad allikad peavad olema usaldusväärsed, ajatud ja/või kaasaegsed.
E-kursus peab andma kompaktse ülevaate sooliste stereotüüpide olemusest, nende tekkimise
põhjustest ja teguritest, mis neid alal hoiavad; samuti sellest, kuidas stereotüübid mõjutavad
inimeste eriala- ja ametivalikuid ning kuidas saab karjäärinõustamises soolisi stereotüüpe
ületada ning mida silmas pidada, et pakkuda klientidele tuge stereotüübivabade ametivalikute
tegemisel.
E-kursus peab koosnema temaatilistest sisupeatükkidest ning õppijale tuleb anda kursuse
alguses lühike ülevaade, milliseid temaatilisi sisupeatükke kursus kajastab ning milliseid
teadmisi/oskusi kursus pakub. Kursuse sisupeatükke peab olema võimalik õpiampsudena
omandada (sh kursust pooleli jätta ja hiljem uuesti alustada samast kohast). Sisupeatükkide
sisupuu tuleb esitada selliselt, et õppijal oleks võimalus saada kiire ülevaade, kui suur osa igast
peatükist on läbitud.
E-kursus ei tohi olla ülekaalukalt tekstipõhine. E-kursus peab kasutama mitmekesiseid
formaate (sh nt audiovisuaalsed materjalid, illustratsioonid, skeemid jms), olema interaktiivne,
atraktiivne, praktiline, näitlik, vaheldusrikas, selges ja lihtsasti mõistetavas keeles edasi antud
ning täiskasvanud iseseisva õppija vajadusi arvestav. E-kursus peab olema stiililt ja
ülesehituselt loogiline ja sidus tervik.
E-kursus peab sisaldama enesekontrolli vahendeid, näiteks küsimustikke või valikvastustega
teste, mis aitavad õppijal oma tulemusi näha ja progressi hinnata. Enesekontrolli metoodika
8
peab olema üles ehitatud täiskasvanud õppijat arendaval viisil, sh et õppija mitte ainult ei saa
teada õige vastuse, vaid minimaalselt ka hariva selgituse selle kohta, miks antud vastus on õige
või vale.
E-kursuse sisu peab olema lähenemiselt üldiselt üksikule ning sobivates kohtades on
soovituslik rikastada seda ristviidete või täiendavate allikatega, mis võimaldab soovi korral
sügavamale vaadata.
E-kursus tuleb üles ehitada selliselt, et ta ei kaotaks ajalt kiirelt asja- ja ajakohasust.
E-kursus on eestikeelne ja kui kasutatakse muukeelset materjali, siis peavad sellel olema lisatud
korrektne eestikeelne tõlge ja/või subtiitrid võimalusel Eesti keeletehnoloogiat kasutades.
E-kursuse asjakohasuse ja kasutajasõbralikkuse testimiseks tuleb ette näha vähemalt 10
tööpäeva pikkune beetaversiooni testperiood (millega tuleb arvestada), mille jooksul annab
Tellija tagasisidet e-kursuse sisu, ülesehituse, funktsionaalsuse ja disaini kohta. Pakkuja peab
arvestama Tellija tagasisidest saadud sisendiga ja täiendusettepanekutega lõpliku e-kursuse
valmistamisel.
Pärast kursuse läbimist peab olema võimalik väljastada e-kursuse läbimist tõendav
(elektrooniline) dokument.
Kasutamiseks valmis e-kursus peab olema Tellijale üle antud hiljemalt 31.12.2024.
Aastatel 2025 ja 2026 kogub Pakkuja õppijate tagasisidet valminud e-kursusele Pakkuja poolt
väljatöötatud ja Tellijaga kooskõlastatud tagasisidevormi põhjal. E-kursuse läbinutelt
kogutakse tagasisidet kursuse sisu ning ülesehituse kohta ja analüüsitakse e-keskkonnas
kursuse läbimist (sh näiteks kuluvat aega, takistusi, õppe katkestamisi, läbitud testide
tulemusi). Tulenevalt saadud tagasisidest ning Tellija märkustest viib Pakkuja vähemalt kord
poolaasta jooksul e-kursusesse sisse vajalikud parendused ja täpsustused. Kokkuvõte
tagasisidest ja tehtud parandustest tuuakse ära poolaasta tegevuse aruannetes.
4.3 Soolise võrdsuse koolitus edasijõudnud karjäärispetsialistidele (maht ca 8 akadeemilist
tundi)
Soolise võrdsuse koolitus edasijõudnud karjäärispetsialistidele (edaspidi tekstis lühendatult kui
edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus) on mõeldud neile töötajatele, kes on läbinud
iseseisva e-kursuse ning on teinud karjäärispetsialistina tööd vähemalt 12 kuud ning on
omandanud juba kogemusi karjäärispetsialisti töö praktilise poole ning klientide personaalse
või grupinõustamisega.
Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus peab tagama koolituse läbinule järgmised
õpiväljundid:
Mõistab, kuidas soolised stereotüübid võivad mõjutada karjääriteenuste klientide
nägemust sellest, milliseid eriala- ja ametivalikuid kaaluda.
Mõistab kuidas tema kui karjäärispetsialisti soolised stereotüübid võivad mõjutada
klientidele pakutavat karjääriteenust.
Oskab kasutada töövõtteid praktilises karjääriinfo pakkumise ja nõustamistöös sooliste
stereotüüpide ületamiseks ning klientide võimestamiseks stereotüübivabade
ametivalikute tegemisel.
9
Nõuded edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitusele:
Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus on ühepäevane lähiõppe koolitus, mahuga ca 8
akadeemilist tundi.
Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus peab olema personaalne, st juhendaja/koolitaja(te)
vahetul juhtimisel läbi viidud koolitus.
Ühe koolitusgrupi suurus on orienteeruvalt 15-20 inimest.
Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitused toimuvad vahemikus 1.03.2025-31.12.2026.
Kuna lepingu esimestel aastatel vajavad koolitust kõik Töötukassa olemasolevad
karjäärispetsialistid, viiakse 2025. aastal läbi vähemalt 5 edasijõudnud karjäärispetsialisti
koolitust, ning 2026. aastal vähemalt 3 koolitust.
Pakkuja peab olema valmis koolitusi läbi viima Tallinnas, ning vajadusel Tartus ja Jõhvis.
Pakkuja peab pakkuma karjäärispetsialistidele koolituse läbiviimise kohana lisaks Tallinnale
vähemalt ühte Tartus ja ühte Jõhvis asuvat koolitust. Mõlema Tallinnast väljaspool toimuva
koolitusgrupi läbiviimise vajaduse eelduseks on vähemalt 15 registreerunud osalejat.
Koolitustest teavitamise ja gruppide komplekteerimise korraldab Pakkuja Tellijaga koostöös.
Pakkuja ülesanne on kutse koostamine osalejate jaoks (kutse edastab Tellija), vajadusel grupi
komplekteerimiseks osalejatega kontakti võtmine (näiteks grupi täitumisele kaasa aitamise
eesmärgil koolituse kohta täiendavat infot jagades) ning osalejatele koolitusmaterjalide
jagamine. Lisaks vastutab Pakkuja koolitusruumide ja toitlustuse, tehnika jms korralduse ja
kulude tasumise eest. Nimetatud kulud peab olema arvatud pakkumuse maksumuse hulka.
Koolituste läbiviimisel on soovitav vältida suvepuhkuste aegu ja koolivaheaegasid, samuti
vahetult pühade-eelseid ja järgseid aegu, mil täiskasvanud õppija koolitustel osalemine on
sageli raskendatud.
Koolitusruum peab mahutama nõutud grupi ja võimaldama rühmatöödeks vajalikku
ruumipaigutust ja soovituslikult asuma hästi ligipääsetavas piirkonnas, kuhu on hea ligipääs ka
ühistranspordiga. Koolituse toimumiskohale (sh toitlustuskohale) peab olema tagatud
juurdepääs ka puuetega inimestele.
Koolituse toimumiskoht peab toetama koolitaja poolt kasutatavat metoodikat ning võimaldama
vajaminevat heli ja pilti, et tagada koolituse edukas läbiviimine.
Lähiõppes toimuva koolituse osalejatele peab Pakkuja pakkuma vähemalt 2 kohvipausi (sh
kohv, tee, vesi, mahl koos vähemalt 3 kergema tervisliku suupistega, sh puuvili) ja lõunasöögi
(soe buffet ja soojad/külmad suupisted arvestades teatud koguse gluteenitalumatuse ja
taimetoidu erivajadustega osalejatele, kohv, tee, vesi, mahl). Toitlustamine peab toimuma
koolituse toimumiskohas või selle läheduses (5-10 min jalutuskäigu kaugusel).
Koolitusel peab kohapeal olema igale osalejale tagatud vastavalt kasutatavale metoodikale
vajalikud abivahendid nagu kirjutuspaber ja kirjutusvahend jms.
Pakkuja peab arvestama, et kõikide täitmist vajavate materjalide (õppematerjalid,
tagasisidelehed jne) puhul kasutatakse eelkõige Microsoft Office dokumendi formaate (Word
10
ja Excel) ning et tagada vajadusel materjalide kvaliteetne printimine, tuleb kasutada selleks
sobilikku tarkvara (.pdf).
Võimalusel tuleb koolituste elluviimisel kasutada/toetada keskkonnasäästlikke lahendusi (nt
võimalus tulla oma kohvitopsiga, kasutada taaskasutatavaid materjale jne).
Koolituste toimumisel võivad Tellija esindajad osaleda vaatlejate rollis.
Iga grupi koolituse läbimise järgselt tuleb analüüsida tagasisidet ja vajadusel teha sellest
tulenevalt ka parendusi, kohandusi ja/või muudatusi koolituse sisus ja/või korralduses (nt
programmis, materjalides, koolitusruumides jm). Kokkuvõttev ülevaade tagasisidest ning
sellest tulenevalt tehtud parendustest ja kohendustest koolituse sisus ja/või korralduses tuuakse
ära poolaasta tegevuse aruannetes.
Pakkuja peab esitama nägemuse edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituse metoodikast,
mis peab vastama järgmistele tingimustele:
Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus peab olema metoodiliselt vaheldusrikas, koosnedes
vähemalt praktilisest ja teoreetilisest osast. Pakkuja võib omalt poolt lisada koolitusele
elemente ja formaate, sh näiteks meistrikassid, valdkonna praktikutest või ekspertidest
külalisesinejate kaasamine jms nende vajalikkust ja rolli põhjendades.
Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituse teoreetiline osa peab olema autori(te) isiklike
hinnangute vaba, lähenemiselt tõendus- ja faktipõhine ja/või parimate praktikate /heade tavade
jms keskne. Kuna koolitusel osalemise eelduseks on “Soolise võrdsuse ABC
karjäärispetsialistidele” e-kursuse läbimine, ei tohi edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus
enam algtõdesid suures mahus üle korrata, vaid keskenduma pigem edasijõudnud
karjäärispetsialisti vajadusele ning eesmärgile õppida paremini seostama karjäärispetsialisti töö
kontekstis tänapäevaseid teadmisi stereotüüpide kujunemisest ning inimeste käitumist
mõjutavatest teguritest, sh nt käitumis- ja mõjutamispsühholoogiast jt distsipliinidest, mis
aitavad mõtestada karjäärispetsialisti rolli ja võimalusi stereotüübivabade ametivalikute
toetamisel.
Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituse praktiline osa peab olema eluline, näitlik, kaasav
ja inspireeriv, konkreetsete juhtumite ja keerukamate olukordade analüüsimisele ja
lahendamisele ja/või läbimängimisele suunatud. Koolituse eesmärk on luua uusi seoseid
praktilise karjäärispetsialisti töö ja teoreetiliste teadmiste vahel. Koolitus peab arendama
karjäärispetsialisti oskusi, mis aitaks võimestada kliente tegema julgemaid ja
mittestereotüüpseid haridus- ja erialavalikuid, sest ka klientide hoiakud ja viisid, kuidas
kliendid oma karjäärivalikuid ja arengut mõtestavad, võivad olla jäigad või stereotüüpsed.
Seega peab koolitus sisaldama ka selliste töövõtete omandamist, mis aitaksid kliendi hirme
maandada, teda võimestada ja panna nägema mitmekesisemaid võimalusi.
Pakkuja peab koostama metoodilise juhendi koolituse läbiviimiseks. See tagab, et
koolitusmaterjale saaksid metoodilise juhendi abil pärast hankelepingu perioodi lõppemist
kasutada ka teised koolitajad. Pakkuja peab koostama ja projekti lõppedes tellijale üle andma
kõik koolituse materjalid (nt slaidid, töölehed jms) ning metoodilise juhendi.
11
Koolituste tagasisideküsitlus. Iga koolituse lõpus peab koolituse läbiviija korraldama
osalejate tagasisideküsitluse läbiviimise, milles kajastub koolitusel osalenute rahulolu
koolituse sisu ja korraldusega. Tagasisideküsitluse vorm tuleb kooskõlastada Tellijaga enne
esimese koolituse algust. Tagasisideküsitluse kokkuvõtted tuleb esitada Tellijale pärast iga
koolitust 10 tööpäeva jooksul.
Koolitusel osalejad peavad oma osalemist allkirjaga kinnitama osalejate allkirja lehel.
Nimetatud lehed (kus peab olema ka ära toodud osalejate ees- ja perekonnanimed, e-post ja
telefoninumber) peab Pakkuja edastama Tellijale koos tagasisideküsitluste kokkuvõttega.
Koolitusperioodi lõppedes esitab Pakkuja Tellijale koolitusel osalenute statistilise
koondülevaate.
4.4 Jätkutugi edasijõudnud karjäärispetsialistide koolituse läbinutele
Hankelepingu perioodi kestel peab Pakkuja pakkuma edasijõudnud karjäärispetsialistide
koolituse läbinuile jätkutuge (edaspidi tekstis lühendatult kui jätkutugi), mille eesmärk on
aidata kinnistada karjäärispetsialistidel omandatud teadmisi ja oskusi ja nende rakendamist
igapäevatöös.
Jätkutoe tegevused peavad pakkuma karjäärispetsialistile võimalust hinnanguvabas ja toetavas
keskkonnas saada võimalust aruteluks ning juhendaja professionaalset tagasisidet ning
nõuandeid stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumiseks. Jätkutoe tegevused peavad aitama
karjäärispetsialistidel juhendatult reflekteerida karjääriteenuse pakkujana igapäevatöös esile
kerkinud soolise võrdsuse ning stereotüüpide ületamisega seotud küsimuste ja juhtumite üle.
Vajadusel aitavad jätkutoe tegevused meenutada ka koolitusel läbitud teadmisi, keskendudes
sellele, kuidas neid kasutada karjääriteenuse pakkumisel esile kerkinud konkreetsete näidete
või juhtumite lahendamisel.
Jätkutoe tegevused võivad toimuda virtuaalkeskkonnas ja tehnoloogia vahendusel (Zoom,
Teams jms).
Jätkutoe pakkumise formaadi, ülesehituse ja metoodika (nt supervisioon, juhendatud
nõustamissessioon, seminari või grupitöö vormis jätkukohtumised vms) pakub välja Pakkuja.
Koolitustegevuste elluviimise perioodi lõpuks, s.o seisuga 31.12.2026 peab jätkutuge olema
kasutanud 70% edasijõudnud karjäärikoolituse läbinutest. Koolitusperioodi lõppedes esitab
Pakkuja Tellijale jätkutoe saanute statistilise koondülevaate. Poolaasta aruande raames esitab
Pakkuja Tellijale ülevaate poolaasta jooksul elluviidud jätkutoe mahust, saadud tagasisidest
ning sellest tulenevalt tehtud parendustest ja kohendustest jätkutegevuse läbiviimisel (nt sisu,
maht, formaat).
4.5 Koolitusi toetavate ning stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumist edendavate
töövahendite loomine
Pakkuja peab looma koolitusi toetavad töövahendid (edaspidi tekstis lühendatult kui
töövahendid), mis aitaksid ka koolituste lõppedes karjäärispetsialistidel läbi viia
individuaalseid ja grupinõustamisi soolisi stereotüüpe teadvustaval ja ennetaval viisil.
Töövahendid peavad olema lihtsad, selged, atraktiivsed ja praktilised abimaterjalid (näiteks
kontrollküsimustikud endale või kliendile, grupitööd hõlbustavad harjutused, testid,
metoodikad vms).
12
Töövahendid tuleb välja töötada selliselt, et lisaks Töötukassa karjäärispetsialistidele oleksid
need lihtsasti kasutatavad ka teistele sihtrühmadele (eelkõige nt õpetajad, karjääri valdkonna
eksperdid teistes valdkondades vms), kes tegelevad karjääri suunamise küsimustega.
Töövahendite formaadi, ülesehituse ja metoodika pakub välja Pakkuja. Töövahendid (sh sisu)
ning nende täiendused/muutused kooskõlastatakse Tellija ja Töövõtja vahel lepingu täitmise
käigus. Loodud töövahendid ja selle kasutamisõigused tuleb koolitustegevuste perioodi lõpus
üle anda Tellijale.
5. Koolitusmooduli edukuse kokkuvõte ja jätkusuutlikkus
Pakkuja peab esitama koolitusmooduli väljatöötamise ja läbiviimise järgselt (s.o hiljemalt
31.12.2026) kokkuvõtte koolitusmooduli läbiviimise õppetundidest ning hinnangu
koolitusmooduli (sh selle eri osade) edukusele ja tulemuslikkusele, mis põhineb nii e-kursuse
läbinute, edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitusel osalejate kui jätkutoe saanute tagasisidel
kui ka muudel Pakkuja poolt välja pakutud näitajatel ja eksperthinnangul. Pakkuja esitab
kokkuvõtte kirjalikult.
Pakkuja peab esitama visiooni, kuidas tagada projekti lõppedes koolituste jätkusuutlikkus ning
soolise võrdsuse ja soostereotüüpide vältimise teadmiste ja oskuste jõudmine iga
karjäärispetsialistini. Pakkuja nägemuses koolituste jätkusuutlikkuse kohta tuleb esitada
konkreetsed ettepanekud, millised tegevused aitaksid Töötukassal tulevikus lepingu raames
välja töötatud koolitusmoodulit ja juhendmaterjale kasutada (sh juhtkonna roll, ettepanekud
koolitusmooduli sisu ja ülesehituse täiendamiseks, Töötukassa sisekoolituste õppekava või
süsteemi täiendamiseks, täiendavate lisasihtrühmade kaasamiseks, samuti jätkusuutlikkuseks
vajalikud jätkutegevused ja ressursid vms).
Tegevuste elluviimise eeldatav periood on eeldatavalt 19 kuud.
Teavitusnõuded
Tegevuse elluviimisel tuleb järgida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide
teavitusreegleid lähtuvalt määrusest „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“, mis on
kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012
1/3
Tellija nimi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Hanke nimetus: Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase
teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile
Viitenumber: 273306
HINDAMISKRITEERIUMID JA -METOODIKA
1. Pakkumuste hindamine
1.1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt hindamise
kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule ja sõlmib lepingu majanduslikult soodsaima
(parim hinna ja kvaliteedi suhe) pakkumuse esitanud pakkujaga.
1.2. Pakkumusi hindab hankija poolt nimetatud pakkujatest sõltumatu hindamiskomisjon.
1.3. Hindamise kriteeriumid ja osakaalud 100 väärtuspunkti skaalal on järgmised:
1.3.1. teenuse osutamise kirjeldus – 70 väärtuspunkti;
1.3.2. pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta – 30 väärtuspunkti.
Pakkumuse maksumuse kriteeriumite osakaalude jagunemine:
Nr Maksumuse kriteerium Hindamise osakaal
1–4 E-kursuse „Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistidele“
väljatöötamine (km-ta)
E-kursuse “Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistele”
parendused perioodil 2025–2026 (iga 6 kuu möödudes terve
perioodi peale) (km-ta)
Soolise võrdsuse koolitused edasijõudnud karjäärispetsialistidele
(arvestusega, et min. grupi suurus on 15 inimest) (km-ta)
Õppevahendid (kokku perioodi peale) (km-ta)
25
5 Jätkutugi edasijõudnud karjäärispetsialistide koolituse läbinutele
(1 inimese 1 h) (km-ta) 5
2/3
1.4. Väärtuspunktide arvutamine
1.4.1. Pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta
Hindamiskriteeriumis „Pakkumuse maksumus kriteeriumites nr 1-4“ saab maksimaalse arvu
väärtuspunkte (25 punkti) pakkumus, mille pakkumuse maksumuse lahtikirjutuse vormil toodud
kriteeriumite 1-4 maksumuste summa (käibemaksuta) on madalaim, s.o vähim on parim.
Hindamiskriteeriumis „Pakkumuse maksumus kriteeriumis nr 5“ saab maksimaalse arvu
väärtuspunkte (5 punkti) pakkumus, mille kriteeriumi nr 5 maksumus (käibemaksuta) on
madalaim, s.o vähim on parim.
1.4.2. Järgmiste hinnatavate pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga: „kriteeriumi
punktid“ - („hinnatava pakkumuse maksumus" – „madalaim pakkumuse maksumus“) /
(jagatud) „suurim väärtus“ x (korda) kriteeriumi punktid. Hindamise täpsus on kaks kohta
pärast koma.
1.4.3. Teenuse osutamise kirjeldus
Teenuse osutamise kirjeldusele omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse
võrdlemisel alamkriteeriumide ja punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel
võrdlemisel.
1.4.4. Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest
kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide
võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta.
Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda.
Teenuse osutamise kirjelduse alamkriteeriumidele antud punktid summeeritakse. Teenuse
osutamise kirjelduse hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 70 punkti.
Punktide veerus märgitud punktid antakse pakkumusele, milles on täidetud kõik kriteeriumi
komponentide veerus vastavate punktide saamiseks kehtestatud hindamisalused.
1.5. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse ning tulemus ümardatakse täpsusega kaks
kohta pärast koma.
1.6. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega
pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „e-kursuse metoodika
kirjeldus“ alamkriteeriumi eest kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on
väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „koolituse
metoodika“ alamkriteeriumi eest kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on
väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „jätkutoe
esialgne kontseptsioon ja metoodika“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka
seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „e-
kursuse esialgne kontseptsioon“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka
seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud
„koolituse ja töövahendite esialgne kontseptsioon“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid.
Juhul, kui ka alamkriteeriumi „koolituse ja töövahendite esialgne kontseptsioon“ väärtuspunktid
on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades
võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida reaalajas
interneti vahendusel.
1.7. Tellija tunnistab hanke kehtetuks, kui esineb olukord, et vastasel juhul tuleks tunnistada edukaks
pakkumus, mis sai kas sisukriteeriumide eest või vähemalt ühe sisukriteeriumi eest
miinimumpunktid.
3/3
2. Hindamiskriteerium: teenuse osutamise kirjeldus
Alam-kriteeriumid
P u
n k
ti d
Kriteeriumi
komponendid:
P u
n k
ti d
Kriteeriumi
komponendid:
P u
n k
ti d
Kriteeriumi
komponendid:
1. E-KURSUSE1
ESIALGNE
KONTSEPTSIOON
(maksimaalselt 8 punkti)
8 1) Pakkumuses on
põhjalikult
kirjeldatud e-
kursuse sisuloome
kontseptsiooni.
2) E-kursuse sisuloome
kontseptsioon on
läbivalt kooskõlas
tehnilises
kirjelduses toodud
eesmärkide ja
õpiväljunditega ning
e-kursuse õpitükid
moodustavad
tervikliku
teemakäsitluse
sihtrühma jaoks
vajalike
baasteadmiste- ja
oskuste
kujundamiseks.
Maksimumpunktid
antakse, kui kõik
nimetatud komponendid
on täidetud.
6 Punktid antakse,
kui kasvõi üks
alamkriteeriumi
maksimaalsete
punktide
komponentidest ei
ole täidetud või on
täidetud vaid
osaliselt.
Seejuures tuleb
arvestada, et
vähemalt pooled
alamkriteeriumi
maksimaalsetele
punktidele
vastavatest
komponentidest
peavad olema
täidetud.
4 Pakkumuses on
kirjeldatud e-kursuste
sisuloome kontseptsiooni,
kuid kontseptsiooni
kirjeldus on
vähene/lakooniline
ja/või ebapiisavalt
seostatud hanke tehnilises
kirjelduses toodud
eesmärkide ja/või
õpiväljundite ja/või
sihtrühmaga.
Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi):
1 punkt
Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest
kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide
võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta.
Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile
anda.
Näide: 8-6=2 (või 6-4=2), sellest pool on 1 punkt, mille võrra on võimalik pakkumusele punkte
juurde lisada.
2. E-KURSUSE
METOODIKA
(maksimaalselt 12 punkti)
12 1) Pakkumuses on
põhjalikult
kirjeldatud e-
kursuse loomise
metoodikat.
8 Punktid antakse,
kui kasvõi üks
alamkriteeriumi
maksimaalsete
punktide
4 Pakkumuses on
kirjeldatud e-kursuse
metoodikat, kuid:
1) metoodika kirjeldus on
vähene/lakooniline
1 E-kursuse all mõtleb Tellija tehnilise kirjelduse punktis 4.2 kirjeldatud e-kursust „Soolise võrdsuse ABC
karjäärispetsialistidele“.
4/3
2) Metoodika
põhjendustest
nähtub, miks on
valitud metoodika
tehnilises
kirjelduses toodud
eesmärkide ja
õpiväljundite
saavutamiseks
sobivaim.
3) Õpikomponendid on
süsteemselt läbi
mõeldud,
mitmekesised ja
üksteist toetavad
ning võimendavad.
4) Metoodika on
läbivalt kooskõlas
tehnilises
kirjelduses ära
toodud e-kursuse
metoodikale seatud
nõuetega.
Maksimumpunktid
antakse, kui kõik
nimetatud komponendid
on täidetud.
komponentidest ei
ole täidetud või on
täidetud vaid
osaliselt.
Seejuures tuleb
arvestada, et
vähemalt pooled
alamkriteeriumi
maksimaalsetele
punktidele
vastavatest
komponentidest
peavad olema
täidetud.
ja/või
2) metoodika kirjeldus on
vaid vähesel määral
kooskõlas tehnilises
kirjelduses toodud
eesmärkide ja/või
õpiväljunditega ja/või e-
kursuse metoodikale
seatud nõuetega.
ja/või
3) Tellijal ei teki
veendumust, et valitud
metoodika aitab kaasa
õpiväljundite
saavutamisele.
Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi):
2 punkti
Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest
kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide
võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta.
Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile
anda.
Näide: 12-8=4 (või 8-4=4), sellest pool on 2 punkti, mille võrra on võimalik pakkumusele punkte
juurde lisada.
5/3
3. KOOLITUSE2 JA
TÖÖVAHENDITE3
ESIALGNE
KONTSEPTSIOON
(maksimaalselt 8 punkti)
8 1) Pakkumuses on
põhjalikult
kirjeldatud koolitust
ja loodavaid
töövahendeid4.
2) Koolituse sisu
kontseptsioon on
läbivalt kooskõlas
tehnilises
kirjelduses
koolitusele seatud
eesmärkide,
õpiväljundite ning
nõuetega.
3) Töövahendite sisu
kontseptsioon on
läbivalt kooskõlas
tehnilises
kirjelduses
töövahenditele
seatud eesmärgi ja
nõuetega.
4) Koolitus ja
töövahendid
vastavad sihtrühma
vajadustele parimal
võimalikul moel.
Maksimumpunktid
antakse, kui kõik
nimetatud
komponendid on
täidetud.
6 Punktid antakse, kui
kasvõi üks
alamkriteeriumi
maksimaalsete
punktide
komponentidest ei
ole täidetud või on
täidetud vaid
osaliselt.
Seejuures tuleb
arvestada, et
vähemalt pooled
alamkriteeriumi
maksimaalsetele
punktidele
vastavatest
komponentidest
peavad olema
täidetud.
4 Pakkumuses on
kirjeldatud koolituse ja
töövahendite
kontseptsiooni, kuid:
1) koolituse ja
töövahendite kirjeldus on
vähene/lakooniline
ja/või
2) vähe seostatud hanke
tehnilises kirjelduses
toodud eesmärkide ja/või
õpiväljundite ja/või nõuete
ja/või hanke sihtrühmaga.
Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi):
1 punkt
Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest
kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide
võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta.
Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile
anda.
2 Koolituse all mõtleb Tellija tehnilise kirjelduse punktis 4.3 kirjeldatud edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitust. 3 Töövahendite all mõtleb Tellija tehnilise kirjelduse punktis 4.5 kirjeldatud koolitusi toetavaid ning
stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumist edendavaid töövahendeid.
6/3
4.KOOLITUSE5
METOODIKA
(maksimaalselt 12 punkti)
12 1) Pakkumuses on
põhjalikult kirjeldatud
koolituse läbiviimise
metoodikat.
2) Metoodika
põhjendustest nähtub,
miks on valitud
metoodika tehnilises
kirjelduses toodud
eesmärkide ja
õpiväljundite
saavutamiseks
sobivaim.
3) Metoodika toetab
igakülgselt koolituse
eesmärkide ja
õpiväljundite
saavutamist.
4) Metoodika on
läbivalt kooskõlas
koolituse metoodikale
tehnilises kirjelduses
seatud nõuetega.
Maksimumpunktid
antakse, kui kõik
nimetatud
komponendid on
täidetud.
8 Punktid antakse, kui
kasvõi üks
alamkriteeriumi
maksimaalsete
punktide
komponentidest ei
ole täidetud või on
täidetud vaid
osaliselt.
Seejuures tuleb
arvestada, et
vähemalt pooled
alamkriteeriumi
maksimaalsetele
punktidele
vastavatest
komponentidest
peavad olema
täidetud.
4 Pakkumuses on
kirjeldatud koolituse
läbiviimise metoodikat,
kuid:
1) metoodika kirjeldus on
vähene/lakooniline
ja/või 2) kirjeldus on vähesel
määral kooskõlas
tehnilises kirjelduses
toodud eesmärkide ja/või
õpiväljundite ja/või
koolitusele seatud
nõuetega
ja/või
3) Tellijal ei teki
veendumust, et valitud
metoodika aitab kaasa
õpiväljundite
saavutamisele.
Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi):
2 punkti
Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest
kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide
võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta.
Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile
anda.
5. JÄTKUTOE6
ESIALGNE
KONTSEPTSIOON
JA METOODIKA
8 1) Pakkumuses on
põhjalikult kirjeldatud
jätkutuge ja selle
läbiviimise
metoodikat.
6 Punktid antakse, kui
kasvõi üks
alamkriteeriumi
maksimaalsete
punktide
komponentidest ei
4 Pakkumuses on
kirjeldatud jätkutuge,
kuid:
1) jätkutoe kirjeldus on
vähene/lakooniline
5 Koolituse all mõtleb Tellija tehnilise kirjelduse punktis 4.3 kirjeldatud edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitust. 6 Jätkutoe all mõtleb Tellija tehnilise kirjelduse punktis 4.4 ära toodud jätkutuge edasijõudnud karjäärispetsialisti
koolituse läbinutele.
7/3
(maksimaalselt 8 punkti) 2) Jätkutoe metoodika
kirjeldusest nähtub, et
jätkutugi toetab
igakülgselt omandatud
teadmiste kinnistamist
ja teadmiste
rakendamist
karjäärispetsialistide
igapäevatöös.
3) Metoodika
põhjendustest nähtub,
miks on valitud
metoodika tehnilises
kirjelduses ära toodud
jätkutoe eesmärkide
saavutamiseks
sobivaim.
4) Metoodika on
läbivalt kooskõlas
tehnilises kirjelduses
ära toodud koolituse
metoodikale seatud
nõuetega.
Maksimumpunktid
antakse, kui kõik
nimetatud
komponendid on
täidetud.
ole täidetud või on
täidetud vaid
osaliselt.
Seejuures tuleb
arvestada, et
vähemalt pooled
alamkriteeriumi
maksimaalsetele
punktidele
vastavatest
komponentidest
peavad olema
täidetud.
ja/või
2) kirjeldus on vaid
vähesel määral kooskõlas
tehnilises kirjelduses
äratoodud jätkutoe
eesmärkide ja/või
nõuetega
ja/või
3) Tellijal ei teki
veendumust, et valitud
metoodika aitab kaasa
omandatud teadmiste
kinnistamisele ning nende
rakendamisele
karjäärispetsialistide
igapäevatöös.
Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi):
1 punkt
Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest
kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide
võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta.
Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile
anda.
8/3
6. PROJEKTIPLAAN
(tegevuste ajakava
vastutajad, kaasatud
meeskonnaliikmed,
koostöö Tellijaga)
(maksimaalselt 8 punkti)
8 1) Pakkumuses on
põhjalikult kirjeldatud
projektiplaani, mis
arvestab tehnilises
kirjelduses ära toodud
tähtaegadega.
2) Pakkumuses on
selgelt kirjeldatud
koostööd Tellijaga.
3) Pakkumuses on
selgelt kirjeldatud nii
tegevuste eest
vastutajate kui
tegevuses osalevate
teiste
meeskonnaliikmete
ülesandeid;
4) Lisatud on Tellija
arvates kasulikke
täiendavaid
meeskonnaliikmeid
ja/või tegevusi.
5) Projektiplaani
kirjelduse põhjal võib
öelda, et see on nii
terviklikult läbi
mõeldud kui realistlik,
mistõttu Tellijal tekib
veendumus, et
tagatakse sujuv
projekti korraldus.
Maksimumpunktid
antakse, kui kõik
nimetatud
komponendid on
täidetud.
6 Punktid antakse, kui
kasvõi üks
alamkriteeriumi
maksimaalsete
punktide
komponentidest ei
ole täidetud või on
täidetud vaid
osaliselt.
Seejuures tuleb
arvestada, et
vähemalt pooled
alamkriteeriumi
maksimaalsetele
punktidele
vastavatest
komponentidest
peavad olema
täidetud.
4 Pakkumuses on
kirjeldatud projektiplaani,
kuid:
projekti tegevus- ja/või
ajakava ja/või tegevuste
eest vastutajad ja/või
tegevuses osalevate
meeskonnaliikmete
ülesanded ja/või koostöö
Tellijaga on selgelt lahti
kirjutamata ja/või
sisaldavad ebakõlasid
ja/või ei teki Tellijal
veendumust, et pakutud
tegevus- ja/või ajakava on
realistlik.
Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi):
1 punkt
Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest
kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide
võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta.
Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile
anda.
7. EELARVE
(maksimaalselt 5 punkti)
5 1) Pakkumusele on
lisatud detailne
projekti eelarve.
3 Punktid antakse, kui
kasvõi üks
alamkriteeriumi
maksimaalsete
punktide
1 Pakkumusele on lisatud
projekti eelarve, kus on ära
täidetud kohustuslikud
(s.o punasega märgitud
9/3
2) Projekti eelarve
vastab täielikult Tellija
ootustele: see on
piisavalt detailne,
kulud on läbipaistvad,
arusaadavad ning
tellitavate tegevuste
jaoks vajalikud.
Maksimumpunktid
antakse, kui kõik
nimetatud
komponendid on
täidetud.
komponentidest ei ole
täidetud või on
täidetud vaid osaliselt.
Seejuures tuleb
arvestada, et vähemalt
pooled
alamkriteeriumi
maksimaalsetele
punktidele vastavatest
komponentidest
peavad olema täidetud.
summade ja ühikute)
väljad, kuid:
Täiendavalt on eelarve
lahti kirjutamata või on
kirjeldus kas liiga
lakooniline ja/või ei ole
mitmed olulised kulud
piisavalt läbipaistvad,
ja/või arusaadavad ja/või
hankega tellitavate
tegevuste läbiviimiseks
vajalikud.
Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi):
1 punkt
Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem,
võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra
(poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta.
Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile
anda.
Näide: 5-3=2 (või 3-1=2), sellest pool on 1 punkt, mille võrra on võimalik pakkumusele punkte
juurde lisada.
8.RISKIDE
MAANDAMISE
PLAAN
(maksimaalselt 5 punkti)
5 1) Pakkumuses on ära
toodud tegevustega
seotud olulisemad riskid
ja nende
maandamismeetmed.
2) Pakkuja on välja
toonud hinnangud
riskide tõenäosusele ja
riskide olulisusele.
3) Pakkuja hinnangud on
Tellija arvates
realistlikud ning
pakutavad lahendused
Tellija hinnangul
piisavad.
4) Iga riski juures on
ära toodud riskide
maandamismeetmete
eest vastutavad isikud.
Maksimumpunktid
antakse, kui kõik
nimetatud komponendid
on täidetud.
3 Punktid antakse, kui
kasvõi üks
alamkriteeriumi
maksimaalsete
punktide
komponentidest ei ole
täidetud või on
täidetud vaid osaliselt.
Seejuures tuleb
arvestada, et vähemalt
pooled
alamkriteeriumi
maksimaalsetele
punktidele vastavatest
komponentidest
peavad olema täidetud.
1 Pakkumuses on
kirjeldatud projektiga
seotud riske, kuid:
võimalike riskide ja nende
maandamismeetmete
kirjeldamisel esineb
olulisi puudujääke (nt on
kajastamata mõni oluline
risk ja/või ei ole ära
toodud Pakkuja
hinnanguid riskide
tõenäolisusele ja/või
nende olulisusele ja/või
vastutavad isikud on
osaliselt ära toomata või
on maandamismeetmed
Tellija arvates ebapiisavad
ja/või ebarealistlikud).
Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi):
10/3
1 punkt
Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem,
võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra
(poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta.
Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile
anda.
Lisandväärtus:
Kuni 4 punkti
Kui pakkuja on pakkunud alamkriteeriumidele lisaks mingi täiendava lisandväärtuse, mis
hindajate konsensuslikul hinnangul aitab kaasa koolitusmooduli mõju suurendamisele ja/või
teadmiste omandamisele (nt koolitust läbiviival soolise võrdsuse eksperdil/koolitajal on
kutseregistrisse kantud täiskasvanute koolitaja kutse või hankeobjekti mahus soolise võrdsuse
alase e-kursuse sisu koostamise kogemus vms) ja/või keskkonnahoidlike eesmärkide
saavutamisele (nt pakkumus sisaldab mitmeid või olulise mõjuga keskkonnasäästlikke
lahendusi), omistatakse pakkumusele kuni 4 väärtuspunkti. Pakutud lisandväärtust hinnatakse
võrdluses teiste pakkumustega.
1
Tellija nimi: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Hanke nimetus: Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase
teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile
Viitenumber: 273306
PROJEKTIMEESKONNA KOOSSEIS, NÕUDED JA KINNITUSED
Projektimeeskonna miinimumkoosseis peab olema vastavuses tabelis 1 esitatud tingimustega.
1. Juhul, kui pakkuja pakub tabelis 1 nõutust rohkem rollile vastavaid projektimeeskonna liikmeid,
peavad kõik liikmed vastama tabelis 2 seatud nõuetele.
2. Juhul, kui pakkuja nimetab projektimeeskonna koosseisu täiendavaid liikmeid, keda pole nõutud
või kellele pole seatud tingimusi tabelis 2 (nt tehniline assistent vms), siis nende osas nõuetele
vastavust ei kontrollita.
3. Üks meeskonnaliige võib täita samaaegselt mitut rolli, kuid mitte rohkem kui kahte rolli korraga.
Projektijuht võib lisaks täita näiteks soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja rolli ja vastupidi. Sellisel
juhul peab isik vastama nii projektijuhile kui ka soolise võrdsuse eksperdile/koolitajale esitatud
tingimustele. Projektimeeskonna liikme poolt mitme tabelis 1 kajastatud rolli täitmisel tuleb
vormikohane kinnitus nõuetele vastavuse kohta esitada kõigi täidetavate rollide kohta.
4. Hankija kontrollib nõuetele vastavust vormis esitatud andmete alusel. Hankija võib kontrollida
esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Hankijal on õigus
lisateabe saamiseks pöörduda kolmandate isikute poole. Hankijal on õigus pakkujalt küsida
täiendavat lisainfot ja dokumente, mis kinnitavad kinnituse vormis väljatoodud andmete õigsust.
5. Pakkuja võib oma äranägemise kohaselt lisada projektimeeskonda täiendavaid rolle ja isikuid, kes
oleks pakkuja hinnangul koolitusmooduli või mõne selle osa paremaks nõuetekohaste eesmärkide
saavutamiseks vajalikud. Nõutud (st projektijuhi, soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja ja e-õppe
disaineri) rollidele lisaks esitatud rolle täitvate isikute ja/või nende poolt lepingu täitmisel tehtava
töö kirjelduse võib pakkumuses esitada vabas vormis.
2
PROJEKTIMEESKONNA KOOSSEIS
Tabel 1. Nõuded projektimeeskonna koosseisule
Roll/vastavat rolli
täitvate nõutud isikute
arv
Vastutus
Projektijuht/ 1
Projektijuht vastutab lepingu täitmise administreerimise ning lepingus
nimetatud tööde elluviimise korralduse eest (sh materjalide
levitamine, koolituse ruumide, toitlustuse ning tehnika
organiseerimine, tagasiside koondamine jms). Projektijuht on tellija
esindajale ühtlasi kontaktisikuks kõikides lepingulistes küsimustes, sh
vastutab aruandluse eest. Projektijuht võib olla koolituspäevadel (s.o
lähiõppena läbiviidavatel kontaktkoolitusel) kohapeal ka
administreerivas rollis, kuid seda rolli võib täita ka mõni muu pakkuja
esindaja, et lisaks soolise võrdsuse eksperdile/koolitajale oleks eraldi
inimene koolituse korralduslike küsimuste lahendamiseks olemas.
Soolise võrdsuse
ekspert/koolitaja/ 1
Soolise võrdsuse ekspert/koolitaja vastutab koolitusmooduli ja selle
erinevate osade (tehnilise kirjelduse punktid 4.2-4.4), sooliste
stereotüüpide enesehindamise küsimustiku (tehnilise kirjelduse punkt
4.1) ja stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumist toetavate
töövahendite (tehnilise kirjelduse punkt 4.5) sisuloome eest. Soolise
võrduse ekspert/koolitaja peab siduma koolitusmooduli teoreetilise
raamistiku ja praktilise osa selgelt ja kaasaegselt lähtuvalt
täiskasvanukoolituse põhimõtetest, metoodikast ja osalejatest. Soolise
võrdsuse ekspert/koolitaja peab lähtuma koolitusmooduli ja iga selle
osa terviklikkusest ja sidususest ning tagama tegevuste
eesmärgipärasuse ning õpiväljundite saavutamise.
Projekti lõppedes peab soolise võrdsuse ekspert/koolitaja koostama
kokkuvõtte koolituste läbiviimise õppetundidest ning hinnangu
koolitusmooduli (sh selle eri osade) edukusele ja tulemuslikkusele
vastavalt tehnilise kirjelduse punktis 5 ära toodud nõuetele.
E-õppe disainer/ 1
E-õppe disaineri roll on disainida terviklik e-õppe kursus, mis lähtub
e-õppe spetsiifikast ja e-kursuse sisulistest
eesmärkidest/õpiväljunditest, arvestab tänapäevase täiskasvanud
õppija ja tuleviku õppimise väljakutseid ning toetab teadmiste ja
oskuste omandamist parimal võimalikul viisil.
3
NÕUDED PROJEKTIMEESKONNA LIIKMETE KOGEMUSELE
Tabel 2. Nõuded projektimeeskonna liikmete haridusele, eelnevale kogemusele ja kompetentsile
Projektijuht
on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul juhtinud
ja/või koordineerinud vähemalt kahte projekti, mis sisaldas mh
lähiõppe vormis (s.o ühises füüsilises ruumis läbiviidud) personali
arendustegevust*, kus igaühes osales vähemalt 10 osalejat.
* Personali arendustegevus – koolitus, loeng, kursus,
arenguprogramm, seminar, töötuba vms personali arendamisele
suunatud õppetegevus.
Nõutav dokument: pakkuja esitab projektijuhi kogemuse andmed
vormil „Projektijuhi kogemus“.
Soolise võrdsuse
ekspert/koolitaja
on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul olnud
vähemalt kolmes projektis soolise võrdsuse alase eksperdi/nõustaja
ja/või -koolitaja rollis;
soolise võrdsuse alase ekspertiisi/nõustamise ja/või koolituse maht
(v.a ettevalmistavad tegevused) oli eespoolnimetatud kolmes
projektis igaühes vähemalt 6 tundi.
Nõutav dokument: pakkuja esitab soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja
kogemuse andmed vormil „Soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja
kogemus“.
E-õppe disainer
on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul loonud
vähemalt kolm vähemalt 30-minutilist e-kursust.
Nõutav dokument: pakkuja esitab e-õppe disaineri kogemuse andmed
vormil „e-õppe disaineri kogemus“.
4
Pakkuja poolt täidetud vormid on lisatud alljärgnevalt.
VORM: PROJEKTIMEESKONNA KINNITUS (pakkuja esitab)
Pakkuja nimi
Registrikood
Pakkuja kontaktisik koos kontaktandmetega
Kinnitan lepingu täitmiseks nõutud projektimeeskonna järgmises koosseisus:
Roll projektimeeskonnas Nimi
e-posti
aadress kontakttelefon
1. Projektijuht
2. Soolise võrdsuse ekspert/koolitaja
3. E-õppe disainer
4.
* Lisada tabelisse juurde ridu vastavalt planeeritud projektimeeskonna liikmete arvule
Tabelis tuleb täita kõik lahtrid.
Kinnitan, et:
projektimeeskonna koosseisus ära nimetatud isikud vastavad kõikidele esitatud nõuetele;
projektimeeskonna liikmete vormil esitatud andmed on õiged ning vastavad tõele;
projektimeeskonna liikmed on andnud nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning
hankelepingu täitmiseks äramärgitud rollis;
vajaduse korral asendan hankelepingu täitmise käigus projektimeeskonna liikme samaväärse
vastu.
Kuupäev:
Pakkuja esindaja ees- ja perekonnanimi:
Allkirjastatud
5
VORM: PROJEKTIJUHI KOGEMUS (pakkuja esitab)
Projektijuhi nimi:_______________________________
Nõuded projektijuhile: on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul juhtinud ja/või
koordineerinud vähemalt kahte projekti, mis sisaldas mh lähiõppe vormis (s.o ühises füüsilises
ruumis läbiviidud) personali arendustegevust*, kus igaühes osales vähemalt 10 osalejat.
* Personali arendustegevus – koolitus, loeng, kursus, arenguprogramm, seminar, töötuba vms
personali arendamisele suunatud õppetegevus.
1. Projekt
Projekti nimi
Roll ja tööülesanded
Projekti elluviimise
ajavahemik
(riigihanke algamisele
vahetult eelneva 60 kuu
jooksul)
Lähiõppes läbiviidud
personali
arendustegevus(ed), kus
osales vähemalt 10 osalejat
(lisada ka osalejate arv)
Vajadusel esitatud andmete
lühikirjeldus
2. Projekt
Projekti nimi
Roll ja tööülesanded
Projekti elluviimise
ajavahemik
(riigihanke algamisele
vahetult eelneva 60 kuu
jooksul)
Lähiõppes läbiviidud
personali
arendustegevus(ed), kus
osales vähemalt 10 osalejat
(lisada ka osalejate arv)
Vajadusel esitatud andmete
lühikirjeldus
* Vastavalt vajadusele lisada
tabelisse ridu juurde
Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Ainus lahter, mille täitmine on valikuline on „Vajadusel esitatud
andmete lühikirjeldus“.
Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning
meeskonnaliikme pädevust.
Muu oluline informatsioon:
6
Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud
andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tellijatele teha järelepärimisi meeskonnaliikme kogemuse
kohta.1
VORM: SOOLISE VÕRDSUSE EKSPERDI/KOOLITAJA KOGEMUS (pakkuja esitab)
Soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja nimi:_______________________________
Nõuded soolise võrdsuse eksperdile/koolitajale: on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu
jooksul olnud vähemalt kolmes projektis soolise võrdsuse alase eksperdi/nõustaja ja/või -koolitaja
rollis; 3) soolise võrdsuse alase ekspertiisi/nõustamise ja/või koolituse maht (v.a ettevalmistavad
tegevused) eespoolnimetatud kolmes projektis oli igaühes vähemalt 6 tundi.
1. Haridus
Haridustase
Valdkond
2. Projekt
Projekti/töö nimetus
Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded
Tegevuste elluviimise ajavahemik (riigihanke algamisele
vahetult eelneva 60 kuu jooksul) ja maht tundides
Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus
3. Projekt
Projekti/töö nimetus
Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded
Tegevuste elluviimise ajavahemik (riigihanke algamisele
vahetult eelneva 60 kuu jooksul) ja maht tundides
Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus
4. Projekt
Projekti/töö nimetus
Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded
Tegevuste elluviimise ajavahemik (riigihanke algamisele
vahetult eelneva 60 kuu jooksul) ja maht tundides
Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus
* Vastavalt vajadusele lisada tabelisse ridu juurde
Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Ainus lahter, mille täitmine on valikuline on „Vajadusel esitatud
andmete lühikirjeldus“.
Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning
meeskonnaliikme pädevust.
Muu oluline informatsioon:
1 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus.
7
Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud
andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tellijatele teha järelepärimisi meeskonnaliikme kogemuse
kohta.2
VORM: E-ÕPPE DISAINERI KOGEMUS (pakkuja esitab)
E-õppe disaineri nimi:_______________________________
Nõuded e-õppe disainerile: on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul loonud
vähemalt kolm vähemalt 30-minutilist e-kursust.
1. Projekt
E-kursuse nimetus
E-kursuse loomise ajavahemik (riigihanke algamisele
vahetult eelneva 60 kuu jooksul)
Disainitud õppe maht minutites
Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus
2. Projekt
E-kursuse nimetus
E-kursuse loomise ajavahemik (riigihanke algamisele
vahetult eelneva 60 kuu jooksul)
Disainitud õppe maht minutites
Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus
3. Projekt
E-kursuse nimetus
E-kursuse loomise ajavahemik (riigihanke algamisele
vahetult eelneva 60 kuu jooksul)
Disainitud õppe maht minutites
Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus
* Vastavalt vajadusele lisada tabelisse ridu juurde
Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Ainus lahter, mille täitmine on valikuline on „Vajadusel esitatud
andmete lühikirjeldus“.
Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning
meeskonnaliikme pädevust.
Muu oluline informatsioon:
2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus.
8
Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud
andmete õigsust. Hankija võib vajadusel teha tellijatele järelepärimisi meeskonnaliikme kogemuse
kohta.3
Pakkuja lisab projektimeeskonna projektijuhi, soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja ja/või e-õppe
disaineri kogemuse vorme vastavalt vajadusele juurde (lähtudes vastavate liikmete arvust
projektimeeskonnas).
3 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus.
1/1
Tellija nimi: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Hanke nimetus: Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase
teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile
Viitenumber: 273306
Ühispakkujate volikiri
Käesolevaga volitame (Ühispakkujate nimed) (volitajate nimed ja ametikohad) isikus
(volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud Pakkujate ametlik esindaja
hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel.
Käesolevaga kinnitame, et vastutame Ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt.
Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.
Volikiri kehtib kuni:
Kuupäev:
(volitaja nimi ja ametikoht)
Allkirjastatud
(volitaja nimi ja ametikoht)
Allkirjastatud
OSAKONNAJUHATAJA OTSUS
07.03.2024 nr 13
Riigihanke „Karjäärinõustajate ja Töötukassa
konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase
teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli
väljatöötamine ja rakendamine
MKMile“ korraldamine, komisjoni ja vastutava
isiku määramine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 3 ja § 101 alusel ning kooskõlas majandus- ja
infotehnoloogiaministri 28.11.2023. a käskkirjaga nr 154 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada riigihange „Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse
alase teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile“ (CPV
kood 80400000-8 „Täiskasvanukoolitus ja muud koolitusteenused“) sotsiaalteenuste väikehanke
teel.
2. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks
ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus:
2.1. komisjoni esimees – võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee
Maripuu, tema asendusliige – võrdsuspoliitika osakonna nõunik Eva Liina Kliiman;
2.2. komisjoni liikmed:
2.2.1. Lee Maripuu – võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht, tema
asendusliige – Eva Liina Kliiman, võrdsuspoliitika osakonna nõunik;
2.2.2. Grete Kaju – võrdsuspoliitika osakonna nõunik, tema asendusliige Piret Karro –
võrdsuspoliitika osakonna nõunik;
2.2.3. Triin Urb – Töötukassa karjääriteenuste osakonna peaspetsialist, tema asendusliige –
Kristina Orion, Töötukassa karjääriteenuste osakonna juhataja asetäitja (nimetatud isikute
nõusolekul).
3. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks võrdsuspoliitika osakonna
nõuniku Grete Kaju.
4. Kinnitan punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib
esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile
riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
2
(allkirjastatud digitaalselt)
Agnes Einman
võrdsuspoliitika osakonna juhataja