Riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri 2024. a käskkirja „Riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“

korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine“

Lisa 1 „Hanke alusdokument“ Lisa 1

Tehniline kirjeldus

„Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“

1. Hanke objekt

Turutõrkepiirkondadesse lairibataristu rajamise eelarve vajaduste täpsemaks määratlemiseks,

toetusmeetmete planeerimiseks ning elluviimiseks tellib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium uuringu „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumus“.

Uuringu eesmärk on välja selgitada erinevate tehnoloogiate kasutamise maksumused ning

tuvastada parimad toetuste andmise mudelid, mis sobiksid Eestis kasutamiseks.

2. Taustainfo

2.1 Taustainfo ülevaade

Euroopa Liidu Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil

Tulenevalt maailmas toimunud arengutest ning eelkõige COVID-19 pandeemiast saadud

õppetundidest uuendas Euroopa Komisjon 2021. aasta alguses strateegilisi eesmärke1.

Võtmetähtsusega eesmärgiks ühenduvuse osas on gigabitiühenduvuse saavutamine aastaks

2030. Kuigi selle eesmärgi võib saavutada ükskõik milliste tehnoloogiate kombinatsiooniga,

tuleks keskenduda kestlikumale järgmise põlvkonna püsi-, mobiil- ja satelliitühenduvusele,

mille raames ehitatakse välja väga suure läbilaskevõimega võrgud, sealhulgas 5G-võrgud, mis

põhinevad kiirelt välja antud ja tõhusal sagedusjaotusel.

Euroopa Komisjoni kavandatud eesmärk aastaks 2030 on see, et kõik Euroopa

kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G-

võrguga.

Eesti digiühiskond 2030

MKMi poolt koostatud arengukava „Eesti digiühiskond 2030“2 ühenduvuse valdkondlikuks

eesmärgiks on seatud, et Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja

taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on kavas viia ellu järgmised tegevused:

- toetatakse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust

maapiirkondades, kus sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee;

- Eesti olulisematel transpordikoridoridel toetatakse baastaristu rajamist, mis võimaldab

luua katkematu 5G-leviala;

- valitud elu- ja ettevõtluspiirkondades toetatakse 5G-levialaga katmist.

1 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets- 2030_en 2 https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

2

Eelpool nimetatud tegevuste tulemused oleksid järgmised:

- aastaks 2030 on kõigil Eesti elanikel ja ettevõtetel võimalus liituda vähemalt 100

Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s;

- turutõrkepiirkondades on riigi ja sideettevõtjate koostöös rajatud baastaristu, mis

võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu;

- vähemalt 95% Eesti asustatud piirkondadest on kaetud 5G-levialaga.

Digikümnend

Euroopa Komisjoni poolt koostatavas Euroopa Digikümnendi 2023. a raportis (Digital

Decade Report3) asub Eesti püsivõrgu katvuse poolest koos teiste lähiriikidega (sh Soome ja

Rootsiga) Euroopa Liidu keskmisest tagapool pingerea lõpus. Küll aga on Eesti näitajad

paremad nii ülikiire lairibaühenduse kättesaadavuse kui ka mobiilse interneti kasutuselevõtu

osas. Samas on Eestis keskmisest madalam 100 Mbit/s ja kiiremate ühenduste kasutuselevõtt.

Eesti paistab silma ka kiiremate ühenduste kõrgema kuutasu poolest võrreldes Euroopa Liidu

keskmisega.

Väga suure läbilaskevõime juurdepääsuvõrkude (FTTH, FTTB, Cable Docsis 3.1) katvuselt

maapiirkondades on Eesti 33,9%-ga samuti 18. kohal (Euroopa Liidu keskmine on 45 %).

3https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/2023-report-state-digital-decade

3

Turutõrkepiirkondades asuvate aadresside arv

2021. aastal läbi viidud avaliku konsultatsiooni4 tulemusel oli Eestis kokku 376 103

aadressiobjekti, millest 141 879 oli olemas vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirusega lairiba

püsiühenduse võimalus, 50 319 oli see kavas lähima kolme aasta jooksul rajada (kas

omainvesteeringutega või toetusmeetmete abil) ning 212 483 aadressi kuulusid valgesse

alasse, kus pole vähemalt 30 Mbit/s ühendust ja pole seda ka kavas rajada. See teeb kogu Eesti

valge ala suuruseks 56 %.

Siinkohal tuleb arvestada, et kuigi eraldivõetud aadresside mõttes on ühenduseta aadresside

arv suur, siis tegelike leibkondade ja ettevõtete vaates pole olukord nii halb, kuna ühe

aadressiobjektina käsitletakse samal moel nii üksikelamut kui ka kortermaja. Eesti elanikest

ca 70 % elab kortermajades ning ca 30 % eramutes.

Teine võimalus turutõrke suuruse hindamiseks on ainult aastaringses kasutuses olevate

hoonete arvesse võtmine. Sellekohase analüüsi teostas 2021. aastal Statistikaamet, kes

koondas kokku olemasolevate ja plaanitavate sideühenduste andmed ning Rahvastikuregistri

ja Töötamise registri andmed. Selle tulemusel saadi teada pidevalt kasutuses olevate hoonete

kaetus lairiba püsiühendustega. Selle kohaselt on Eestis kokku 84 463 aadressi, kus on

elanikud või töötajatega ettevõtted ja kus puudub vähemalt 30 Mbit/s kiirusega ühendus.

Enamik sellest (74 244 aadressi) asub maa-asulates, ülejäänud osa jääb väikelinnalistesse

asulatesse ja linnadesse.

2.2 Olukorra kirjeldus

Eesti riik on maapiirkondadesse sidetaristu rajamiseks viinud ellu toetusmeetmeid alates

2009-st aastat.

4 https://ttja.ee/lairiba-kolmas-etapp-alates-2021

4

Baasvõrgu arendamine riigi toetusega 2009–2020

Eesti on aastast 2009 arendanud Euroopa Liidu struktuurifondide toel kogu riiki hõlmavat

lairiba baasvõrku, mis on loonud eeldused kiiret internetiühendust võimaldavate

juurdepääsuvõrkude rajamiseks turutõrke piirkondades ning võimaldanud pakkuda Euroopa

Liidu üht parima katvusega mobiilset internetiteenust.

MKMi ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITL) koostöös

asutati 2009. aastal Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus5 (edaspidi ELASA), mille eesmärgiks

on olnud viia ellu projekt EstWin. Asutamisel seati EstWini projekti eesmärgiks, et 98 %

majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest oleks kiire interneti pakkumiseks sobivale

fiiberoptilistel kaablitel põhinevale baasvõrgule lähemal kui 1,5 km. EstWin võrk rajati ainult

maapiirkondadesse, kuhu sideettevõtjad ise oma vahenditega võrku ei rajanud.

Lisaks ELASA-le rajasid Euroopa Liidu toetustega väiksemas mahus baasvõrku ka MTÜ

Eesti Andmesidevõrk6 ja MTÜ Valguskaabel7.

Kokku valmis 2020. aasta lõpuks ca 7000 km kogu riiki kattev baasvõrk ning algne eesmärk

eelpool nimetatud kujul sai täidetud. Baasvõrgu rajamise kogumaksumuseks kujunes ca 80,6

miljonit eurot.

Alates 2018. aastast on Eestis kolmel korral toetatud juurdepääsuvõrkude rajamist:

- 2018. aastal toimunud üleriikliku avaliku konkursi8 võitis Elektrilevi OÜ (nüüd Enefit

Connect OÜ), kes rajab aastatel 2019–2023 kõikides Eesti maakondades 20 miljoni

euro suuruse toetuse eest valguskaabliga liitumise võimaluse 40 016 aadressile.

2022. aasta lõpuks oli valminud 26 135 aadressi;

- 2020. aastal läbi viidud avaliku konkursi9 tulemusel valmis 2021. aasta lõpuks

6 788 138 € toetuse eest liitumise võimalus valguskaablivõrguga 5 287 aadressile;

- 2023. aasta jaanuaris lõppenud taaste- ja vastupidavusrahastust NextGenerationEU

(RRF) rahastatava toetusmeetme esimeses taotlusvoorus10 anti toetust kogusummas

10,4 miljonit eurot 6 278 aadressile valguskaablitel põhineva juurdepääsuvõrguga

liitumise võimaluse loomiseks.

Avalike vahenditega toetatakse juurdepääsuvõrkude rajamist seal, kus esineb turutõrge (nn

valge ala), st sideettevõtjatel puudub äriline huvi ja otstarbekus ühenduste loomiseks.

Turutõrkepiirkondade katvuse hinnangulised maksumused

2016. aastal koostöös sideettevõtjatega koostatud analüüsidokumendis11 hinnati

valguskaabelvõrkude rajamise maksumuseks hinnanguliselt 200 kuni 400 miljonit eurot.

Kui võtta aluseks senised toetusmeetmed juurdepääsuvõrkude jaoks, võib ühele aadressile

liitumise võimaluse maksumuseks võtta vahemiku 500 kuni 3000 eurot (vt Eesti Lairiba

Plaan12 2030 lk 10-12).

5 www.elasa.ee 6 www.eestiandmeside.ee 7 www.valguskaabel.ee 8 https://ttja.ee/lairiba-esimene-etapp-alates-2017 9 https://ttja.ee/lairiba-teine-etapp-alates-2020 10 https://www.rtk.ee/lairiba 11 https://www.mkm.ee/uudised/valmis-kiirete-andmesideuhenduste-viimase-miili-rajamise-analuus 12 https://www.mkm.ee/uudised/mkm-avalikustas-eesti-lairiba-plaani-sidetaristu-arenguhuppeks-0

5

3. Eesmärk ja uurimisküsimus

3.1 Uuringu eesmärk

 Selgitada välja turutõrkepiirkondadesse gigabiti võimekusega lairibataristu rajamise

maksumus kasutades ainult FTTH (Fibre To The Home) tehnoloogiat;

 Selgitada välja turutõrkepiirkondadesse 5G FWA (5G Fixed Wireless Access)

baastaristu rajamise maksumus;

 Tuvastada asustusüksuste kaupa piirkonnad, kuhu on kuluefektiivsem ehitada gigabiti

võimekusega lairibataristu kasutades FTTH tehnoloogiat ja määrata selle maksumus;

 Tuvastada asustusüksuste kaupa piirkonnad, kuhu on kuluefektiivsem ehitada 5G

FWA baastaristu ja määrata selle maksumus;

 Tuvastada asustusüksuste kaupa piirkonnad, kuhu on võimalik ehitada FTTH

lairibataristuga liitumisvõimalus maksumusega kuni 3000 eurot ja kuni 5000 eurot

aadressi kohta;

 Tuvastada asustusüksuste kaupa piirkonnad, kuhu gigabiti võimekusega lairibataristu

rajamine ei ole sotsiaal-majanduslikult mõistlik ning piirkondade elanikud/ettevõtted

peaksid kasutama satelliitühendusi;

 Töötada välja avalikult kättesaadav kaardirakendus, mis annaks visuaalse ülevaate

uuringu tulemustest ja mille abil oleks võimalik avalikkusele anda asustusüksuste

kaupa ülevaade piirkondadest ja sinna FTTH ja 5G FWA baastaristu rajamise

maksumustest;

 Teha ettepanekuid toetuse andmise mudelite kohta, mis sobiksid kõige paremini Eestis

lairibataristu rajamiseks toetuste andmisel.

Turutõrkepiirkonnaks loetakse aadresside kogum, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s kiirusega

püsiühendus, sellega liitumise võimalus ja kuhu seda olemasolevate toetusmeetmete abil või

erainvesteeringutena ei ole kavas rajada. Turutõrkepiirkonna hulka loetakse käesoleva

uuringu raames ainult maalised ja väikelinnalised asustusüksused vastavalt Statistikaameti

poolt välja töötatud „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite

määramise metoodikale“13.

3.2 Uuringu sisu

3.2.1 Kasutatud metoodika ja tööriistade kirjeldus

Kirjeldatakse metoodikat ja tehnilisi tööriistu/tarkvara, mida kasutati erinevate tehnoloogiliste

lahenduste puhul lairibataristu rajamise maksumuse arvutamiseks.

3.2.2 Gigabiti võimekusega lairibataristu rajamise maksumus kasutades ainult FTTH

tehnoloogiat

On arvutatud välja kõikidele turutõrkepiirkondades asuvatele aadressidele FTTH tehnoloogiat

kasutades gigabiti võimalusega lairibataristuga liitumise võimaluse loomise maksumus.

Liitumise võimalus tähendab, et valguskaabelvõrgu lõpp-punkt elektroonilise side seaduse

tähenduses on aadressiobjekti kinnistu ääres ilma liini välja ehitamiseta aadressiobjekti sisse.

Maksumus on arvutatud maasse paigaldatud valguskaabli ehituse kulude alusel. Arvutused

hõlmavad ainult passiivse taristu (kaablid, mikrotorud jne) rajamise maksumust. Arvutused

13 https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Asustuspiirkond_1.pdf

6

on tehtud FTTH point-to-point (P2P) võrguarhitektuuri alusel. Teenuste pakkumiseks

vajalikud aktiivseadmed ja kliendi lõppseadmed ei kuulu käesoleva uuringu skoopi.

Maksumused on esitatud vähemalt maakondade ja kohalike omavalitsuste kaupa. Võimaluse

korral võiks maksumused esitada ka asustusüksuste või mitmest kõrvuti asetsetavatest

asustusüksustest koosnevate piirkondade kaupa.

3.2.3 5G FWA baastaristu rajamise maksumus

On arvutatud välja täiendavate mastide rajamise maksumus tagamaks kõikidele

turutõrkepiirkondades asuvatele aadressidele 5G FWA tehnoloogiat kasutades gigabiti

võimalusega lairibataristuga liitumise võimalus.

Arvutuste eelduseks on, et 5G FWA on võimeline 26 GHz sagedusel tagama 1 Gbit/s kiirust

4 km raadiuses.

Maksumuse arvutamisel on arvesse võetud 120 m mastide hinda koos paigaldamisega,

mastide aluseid konteinereid seadmetele ning mastide ühendamist valguskaablitel põhineva

baasvõrguga ja elektrivõrguga. Mastialuse maa hinda ei ole vaja arvesse võtta.

Elektriliitumise maksumuse hindamisel tuleks arvestada vähemalt järgmisi komponente:

- rajatava masti ühendamine elektri jaotusvõrguga selleks sobivas kohas;

- masti ja jaotusvõrgu vaheline kaabel rajatakse maakaablina (võimalusel paralleelselt

valguskaabliga);

- elektritoite soovitav võimsus 15kW. Kaitse 3X32A;

- vajalikud mõõtekilbid ja muud seadmed, mis on tavapäraselt jaotusvõrguga liituda

sooviva osapoole kulud.

Uuringu teostaja võib hankijale esitada vajadusel täiendavaid maksumuse komponente, mis

on vajalikud selleks, et mastis oleks peale jaotuvõrguga liitumist võimalik hakata elektrit

tarbima ilma täiendavaid kulutusi tegemata.

Maksumused on esitatud vähemalt maakondade ja kohalike omavalitsuste kaupa. Võimaluse

korral võiks maksumused esitada ka asustusüksuste või mitmest kõrvuti asetsetavatest

asustusüksustest koosnevate piirkondade kaupa.

3.2.4 Piirkonnad, kuhu on kuluefektiivsem ehitada FTTH lairibataristu ja selle

maksumus

On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad ühest või mitmest kõrvuti asetsevast

asustusüksusest, kuhu FTTH lairibataristu rajamine on kuluefektiivsem, kui 5G FWA

baastaristu rajamine.

On tuvastatud nendesse piirkondadesse FTTH lairibataristu rajamise kogumaksumus

vastavalt punktis 3.2.2 kirjeldatule.

3.2.5 Piirkonnad, kuhu on kuluefektiivsem ehitada 5G FWA baastaristu ja selle

maksumus

On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad ühest või mitmest kõrvuti asetsevast

asustusüksusest, kuhu 5G FWA baastaristu rajamine on kuluefektiivsem, kui FTTH

lairibataristu rajamine.

On tuvastatud nendesse piirkondadesse 5G FWA baastaristu rajamise kogumaksumus

vastavalt punktis 3.2.3 kirjeldatule.

7

3.2.6 Piirkonnad, kuhu FTTH lairibataristu rajamise maksumus on kuni 3000 eurot

aadressi kohta

On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad ühest või mitmest kõrvuti asetsevast

asustusüksusest, kuhu on võimalik ehitada FTTH lairibataristuga liitumisvõimalus

maksumusega kuni 3000 eurot aadressi kohta. Täiendav arvutus on tehtud ka

liitumisvõimaluse maksumusega kuni 5000 eurot. Liitumise võimalus tähendab, et

valguskaabelvõrgu lõpp-punkt elektroonilise side seaduse tähenduses on aadressiobjekti

kinnistu ääres ilma liini välja ehitamiseta aadressiobjekti sisse. Maksumus on arvutatud

maasse paigaldatud kaabli ehituse kulude alusel. Arvutused on tehtud FTTH point-to-point

(P2P) võrguarhitektuuri alusel.

3.2.7 Piirkonnad, kuhu gigabiti võimekusega lairibataristu rajamine ei ole sotsiaal-

majanduslikult mõistlik

On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad ühest või mitmest kõrvuti asetsevast

asustusüksusest, kus gigabiti võimekusega lairibataristu (FTTH ja 5G FWA baastaristu)

rajamine on majanduslikult ebaotstarbekas tulenevalt vähesest asustustihedusest. Piirkonnad,

mida saab lugeda majanduslikult ebaotstarbekaks, on sellised, kus gigiabiti võimekusega

lairibataristu rajamise maksumus ühe aadressiobjekti kohta on üle 10 000 euro.

3.2.8 Kaardirakendus

On valminud veebis kättesaadav kaardirakendus, mis annab visuaalse ülevaate uuringu

tulemustest ja mille abil oleks võimalik avalikkusele anda asustusüksuste või piirkondade

kaupa ülevaade piirkondadest ning sinna FTTH ja 5G FWA baastaristu rajamise

maksumustest.

Samuti peab kaardirakendus andma visuaalse ülevaate:

1) piirkondadest, kus on kuluefektiivsem ehitada FTTH taristu,

2) piirkondadest, kus on kuluefektiivsem ehitada 5G FWA baastaristu, ja

3) piirkondadest, kus ei ole gigabitivõimekusega lairibataristu rajamine

sotsiaalmajanduslikult mõistlik.

Kaardirakenduses on lisaks visuaalsele ülevaatele võimalik saada piirkondade osas statistilist

ülevaadet FTTH ja/või 5G FWA baastaristu rajamise maksumuste, kaetavate aadressid arvu,

rajatavate mastide arvu (5G FWA puhul) ja muude asjakohaste statistiliste näitajate (nt.

elanike arv asustusüksuses või piirkonnas vms) osas. Statistilised näitajad peavad olema

viimased teadaolevad riiklikud andmed (Statistikaametilt jne) uuringu tegemise ajal.

Kaardirakendus võib põhineda Maa-ameti hallatavatel Eesti kaartidel, kaardirakendustel ja

ruumiandmetel.

Kaardirakendus peab olema eraldi (alam)domeenil. Alamdomeeni asukoha otsustab Hankija

koostöös Pakkujaga. Hankija tagab alamdomeeni kasutamise võimalikkuse riigi hallatavas

serveris.

3.2.9 Toetusmeetmete mudelid

Võttes arvesse EL gigabiti ühiskonna eesmärke, seniseid toetusmeetmeid ja

investeerimisvajaduse mahtu, tehakse soovitusi ja ettepanekuid tulevaste toetusmeetmete

kujundamiseks ja elluviimiseks (toetuse suurus, osakaal, toetuse saajad, toetuse andmise

tingimused jne). Kirjeldatakse EL liikmesriikides kasutatavaid toetusmeetmete tüüpe ning

nende positiivseid ja negatiivseid aspekte. Antakse soovitusi Eestisse kõige paremini

sobiva(te) toetusmeetme mudeli(te) kohta.

8

4. Uuringu tulem

4.1 Tulem 1

On arvutatud välja kõikidele turutõrkepiirkondades asuvatele aadressidele FTTH tehnoloogiat

kasutades gigabiti võimalusega lairibataristuga liitumise võimaluse loomise maksumus.

4.2 Tulem 2 On arvutatud välja kõikidele turutõrkepiirkondades asuvatele aadressidele 5G FWA

baastaristu loomise maksumus.

4.3 Tulem 3 On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad mitmest kõrvuti asetsevast asustusüksusest, kuhu

FTTH lairibataristu rajamine on kuluefektiivsem, kui 5G FWA baastaristu rajamine. On

tuvastatud nendesse piirkondadesse FTTH lairibataristu rajamise kogumaksumus vastavalt

punktis 3.2.2 kirjeldatule.

4.4 Tulem 4

On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad mitmest kõrvuti asetsevast asustusüksusest, kuhu

5G FWA lairibataristu rajamine on kuluefektiivsem, kui FTTH lairibataristu rajamine.

On tuvastatud nendesse piirkondadesse 5G FWA baastaristu rajamise kogumaksumus

vastavalt punktis 3.2.3 kirjeldatule.

4.5 Tulem 5

On tuvastatud piirkonnad, kuhu FTTH lairibataristu rajamise maksumus on kuni 3000 eurot

aadressi kohta ja kuni 5000 eurot aadressi kohta.

4.6 Tulem 6

On tuvastatud piirkonnad, kus gigabiti võimekusega lairibataristu rajamine on majanduslikult

ebaotstarbekas tulenevalt vähesest asustustihedusest.

4.7 Tulem 7

On olemas veebis olev kaardirakendus, mis visualiseerib uuringu tulemused.

4.8 Tulem 8

On olemas kirjeldus ELis kasutatavatest peamistest toetusmeetmete tüüpidest ja soovitused

sobivaimate mudelite kohta Eestis tulevaste toetusmeetmete rakendamiseks.

5. Uuringu metoodika

Töö täpsem metoodika on Pakkuja poolt vabalt valitav, kuid peab sisaldama töö tulemuste

regulaarset jooksvat ülevaatamist Hankija poolt. Hankija eeldab, et Pakkuja toob pakkumises

välja ja põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks

parimal viisil.

Turutõrkepiirkondade maksumuse arvutamise aluseks on:

- Hankija poolt antav Maa-ameti aadressiandmete süsteemil (ADS) põhinev

aadressiobjektide tabel, mis sisaldab turutõrkepiirkonnas asuvaid aadressiobjekte, kus

puudub vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsiühendus või sellega liitumise võimalus ja

kuhu seda olemasolevate toetusmeetmete abil või erainvesteeringutena ei ole kavas

rajada (kirjeldus: aadressiobjektide tabel koosneb täisaadressi, ADS_OID ja

koordinaatide (L-EST97) veergudest);

9

- Maa-ameti olemasolevate siderajatiste vektorandmed (.cpg, .dbf, .prj, .shp, .shx

formaatides), mille olemasolu tagab Hankija ja mis antakse Pakkujale tingimusel, et

neid kasutatakse ainult antud uuringu läbi viimiseks (Kirjeldus: andmete atribuudid

loendina: KPO_VID, KPO_NIMI, NAHTUSE_LI, LIIK, MOODISTUSE,

OIGUSLIK_K, ASUKOHT, nahtus_id, omanik (võrgu omaniku nimi);

- Maa-ameti avaandmed olemasolevate siderajatiste ja mastide/kõrgehitiste asukohtade

kohta ning nende kitsenduste kohta (Kirjeldus: andmed on laetavad Maa-ameti

veebilehelt1 Ehitiste faili kihina E402 kõrgrajatis. Kõrgrajatiste kihis saab rakendada

täiendava filtri nimega sidemastid. Kõrgrajatiste kihi atribuutidega saate tutvuda faili

avamisel, kuid olulised on tyyp/tyyp_t(Sidemast, Torn, …) ja korgus (kõrgus

meetrites).).

Pakkuja võib teha ka omapoolseid ettepanekuid täiendavate andmete kasutamiseks.

Pakkuja peab olema valmis Hankija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö

teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada töö tulemusi. Töölõikude

asendamine ei tohi suurendada töö hinda.

6. Uuringu tutvustus

6.1 Pärast uuringu valmimist tutvustab Pakkuja uuringu tegemiseks kasutatud metoodikat ja

uuringu tulemusi Hankija korraldataval avalikul üritusel.

6.2. Peale lõpparuande heakskiitmist 10 tööpäeva jooksul peab Pakkuja lisama ETISesse

andmeid uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema mõistliku aja jooksul

avalikult kättesaadavad), lõpparuande kohta (publikatsioonide all; sidudes lõpparuande

publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad)

ning tegema lõpparuande faili ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks.

7. Tegevuskava

Pakkuja esitab pakkumusega tegevusplaani kirjelduse koos ajakavaga, kuidas ülesandeid

planeeritakse lahendada ja nõutud tulemused saavutada. Tegevusplaani kirjelduses tuuakse

välja:

7.1 Uuringu teostamiseks valitud metoodika ja tulemuste kirjeldus;

7.2 Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste loend, tegevuste kirjeldus ja põhjendus;

7.3 Tegevuste ja tööde ajakava / projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate

tegevuste lõikes;

7.4 Ootused Hankijale.

8. Pakkumuse sisu ja hanke tingimused

Pakkumuse koosseis on toodud täpsemalt hankedokumendi punktis 27.

9. Dokumenteerimise tehnilise töö teostamine ja dokumendi koostamine

9.1 Dokumentatsioon peab sisaldama käesolevas tehnilises kirjelduse punktis 4 toodud

oodatavaid tulemusi sh:

10

9.1.1 Pakkuja peab Töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima.

9.1.2 Pakkumuses tuleb kirjeldada dokumenteerimise põhimõtteid.

9.1.3 Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Kõik

kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles.

9.1.4 Pakkuja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised

ning edastab kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise toimumisest Hankija

volitatud esindajale, kelle nimi ja kontaktid on märgitud hankelepingus;

9.1.5 Pakkuja edastab kord kahe nädala järel (Pakkuja edastab need Hankijale reedeti, kui

ei lepita kokku mõnda teist tööpäeva) Hankijale kokkuvõtliku memo hanke raames nädala

jooksul tehtud töödest ning järgmise nädala tööplaanist. Kindel päev lepitakse kokku esimesel

kohtumisel eduka Pakkujaga;

9.1.6 Pakkuja esitab Hankijale projekti lõppedes koondaruande projekti üldise

lõpptulemusega, mis on ühtlasi ka tööde vastuvõtmise ja üleandmise aluseks;

9.1.7 Projekti lõppedes esitab Pakkuja kogu projekti dokumentatsiooni Hankijale.

9.1.8 Töö raames tehtud tegevused, materjalid ja teostatud Töö tuleb tähistada vastavalt

Vabariigi Valitsuse määruse 29.11.2021 nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise

korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ §-ile 12.

10. Projekti olulised tähtajad ja väljamaksete osakaalud:

Töö etapi kirjeldus Tähtaeg Väljamakse % Lepingu

summast

Avakoosolek 10 tööpäeva

jooksul arvates

lepingu

sõlmimisest

-

Uuringu valmimine ja üleandmine 5 kuud peale

lepingu

sõlmimist

100%

10.1 Projekti avakoosolek toimub esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist. Täpne

kuupäev sõltub hanke läbiviimise kiirusest ja lepitakse täpsemalt kokku eduka Pakkujaga.

11. Projekti tulemite vastuvõtmine

11.1 Tööd teostatakse ühe etapina.

11.2 Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab MKMi projekti juhtrühm olema kinnitanud,

et tulemid vastavad lähteülesandele. Väljamakse tehakse pärast juhtrühma ja tööde

üleandmise vastuvõtmise akti allkirjastamist ning uuringu tulemuste tutvustamist Hankija

korraldataval avalikul üritusel.

12. Hankija poolt osaleb projektis järgmine meeskond:

12.1 Projektijuht: Raigo Iling

12.2 MKM sideosakonnas Tõnu Nirk ja Mart Laas

12.3 TTJA-st Oliver Gailan ja Martin Vallimäe

12.4 Hankija võib kaasata ka teisi projekti liikmeid vastavalt vajadusele nii Hankija

organisatsioonist kui ka teistest avalikest asutustest.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri 2024. a käskkirja

„Riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine“

Lisa 1 „Hanke alusdokument“

Lisa 2

TÖÖVÕTULEPING nr …..

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel sideosakonna juhataja Tõnu Nirk (edaspidi tellija),

ja

…………., registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel …

(edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on töö „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“

(edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades

sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1

Tehniline kirjeldus.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu

maksumuse uuring“ (viitenumber…) tulemusena ning vastavalt riigihanke

alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle 5

kuu jooksul peale lepingu sõlmimist.

2.4. Tellija vaatab töö üle 15 tööpäeva jooksul arvates töö üleandmise kuupäevast ning

teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul

kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. Puuduste

esinemise korral määrab tellija mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

2.5. Pärast esitatud töö läbivaatamist vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi

akt), mis allkirjastatakse digitaalselt. Pärast uuringu vastuvõtmist tutvustab töövõtja

uuringu tegemiseks kasutatud metoodikat ja uuringu tulemusi tellija korraldataval

avalikul üritusel, pärast mida tasub tellija p-s 3 nimetatud tasu.

2.6. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot ,

millele lisandub käibemaks.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Raigo Iling, telefon +372 5594 1997, e-post [email protected].

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

… , telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris);

5.1.2. Lisa 2. üleandmise-vastuvõtmise akt.

5.1.3. Lisa 3 Pakkumus

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris

või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-

ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st

tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Lepingu lisa 2

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi:

Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle

Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud

Töö alljärgnevalt:

1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise

tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö

vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas

… (summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale

Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

KÄSKKIRI

05.02.2024 nr 4

Riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu

maksumuse uuring“ korraldamine, komisjoni ja

vastutava isiku nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 ja § 100 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 28.11.2023. a käskkirjaga

nr 154 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange (CPV kood 73000000-2, nimetus „Uurimis- ja arendusteenused ja

seonduvad nõustamisteenused“) töö „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse

uuringu“ (edaspidi uuring) tellimiseks avatud hankemenetlusena. Uuring viiakse läbi

eesmärgiga toetada arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ seatud ühenduvuse valdkondlike

eesmärkide saavutamist ja dokumendis „Eesti lairiba plaan 2030“ nimetatud toetusmeetmete

elluviimist. Uuring on vajalik toetusmeetmete sihistatud rakendamiseks ja täiendavate

eelarvevajaduste kaardistamiseks. 2. Kinnitan uuringu tellimiseks hanke alusdokumendid (lisatud). 3. Tellitav uuring rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)

sideosakonna eelarvest. 4. Määran uuringu tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõuniku Raigo Iling`u. 5. Moodustan hankekomisjoni uuringu korraldamiseks, sh pakkumuste vastavaks tunnistamiseks,

eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks järgmises koosseisus:

5.1. Komisjoni esimees:

Raigo Iling – MKM sideosakonna nõunik.

5.2. Komisjoni liikmed:

5.2.1. Tõnu Nirk – MKM sideosakonna juhataja;

5.2.2. Mart Laas – MKM sideosakonna juhataja asetäitja;

5.2.3. Oliver Gailan – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sidesoakonna juhataja,

2

tema nõusolekul;

5.2.4. Martin Vallimäe – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sidesoakonna

analüütik, tema nõusolekul. Valitud hankemenetluse liigi uuringu alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri 2024. a käskkirja

„Riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“

korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine“ Lisa 1

RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT

„TURUTÕRKEPIIRKONDADE LAIRIBATARISTU MAKSUMUSE UURING“

Sisukord ÜLDANDMED ....................................................................................................................................... 2

HANKELEPINGU ESE .......................................................................................................................... 2

PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG ............................................................................................. 2

PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE ........................... 2

PAKKUMUSE KOOSSEIS .................................................................................................................... 3

PAKKUMUSE MAKSUMUS ................................................................................................................ 4

KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE ............................................................................. 4

KÕRVALDAMISE ALUSTE KONTROLL JA PAKKUJATE KVALIFITSEERIMINE ................ Error!

Bookmark not defined.

NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE ............................................................................................... 4

PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE ............................................................................. 5

PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID ....................................................... 5

HANKELEPINGU TINGIMUSED ........................................................................................................ 8

2

ÜLDANDMED

1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1,

10122, reg nr 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342 (edaspidi hankija).

2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus, hankija kasutab pöördmenetlust kooskõlas

RHS § 52 lõikega 3.

3. Hanget ei jaotata ühe menetluse raames osadeks kuna lepingu esemeks olev töö

moodustab ühtse terviku.

4. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (RHR).

5. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling, tel: +372 5594

1997, e-post: [email protected].

HANKELEPINGU ESE

6. Hankija kutsub esitama pakkumust turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse

uuringu (hankelepingu ese) teostamiseks hanke alusdokumentides ja nende lisades

sätestatud tingimustel.

7. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti

kirjutatud hanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (Lisa 1).

8. Hankelepingu täitmise tähtpäev on 5 kuud alates lepingu sõlmimisest.

9. Pakkumuse esitamine tähendab pakkuja nõustumist kõikides riigihanke

alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega.

10. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada

kogu hanke alusdokumentides nõutud mahus.

11. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.

12. Hankija ei kompenseeri pakkujatele pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes

kulusid, sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid.

PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG

13. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg

algab pakkumuse esitamise tähtpäevast.

14. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja

jooksul.

15. Hankija pikendab vajadusel pakkumuste jõusoleku tähtaega kooskõlas RHS §-s 112

sätestatud reeglitega.

PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE

16. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud hankijale

avaldama RHRs oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“

lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi hanke

alusdokumendi kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste

küsimine ja nendele vastamine RHRi kaudu.

17. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimuste ülevõtmist.

18. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb

esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.

3

19. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud

eesti keeles.

20. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna pakkuja

seadusjärgse või volitatud esindaja poolt.

21. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate edastamise

kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.

22. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt RHR-i:

https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtaeg märgitakse RHR-s hanke

üldandmete lehele.

23. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või

pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada

elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud

koopiatena RHR-i. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning

lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust.

24. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades

hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi RHR-i.

25. Küsimused hanke alusdokumentide kohta tuleb esitada RHR kaudu. Küsimuste

esitamiseks peab pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta

nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest.

26. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva

jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Kui riigihanke

alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuste

esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva ei ole hankija kohustatud

selgitustaotlusele vastama.

27. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja

ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud

märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise

kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 461

lg 1). Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS

§ 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul

kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda

asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude

laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada.

PAKKUMUSE KOOSSEIS

28. Pakkumuses tuleb esitada:

28.1. Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse tehnilises kirjelduses (lisa 1) esitatud

infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse:

28.1.1. Metoodika ja tulemuste kirjeldus;

28.1.2. Tegevuste loend ja kirjeldus;

28.1.3. Tegevuste ja tööde ajakava / projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga

olulisemate tegevuste lõikes;

28.1.4. Meeskonna koosseis ja nende valiku põhjendus;

28.1.5. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega

28.2. Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse RHRi maksumuse vormil;

28.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete CV-d;

28.4. Vajadusel volikirjad, sh:

4

28.4.1. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb

lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri.

28.4.2. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning

hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast

volitatud esindaja.

28.4.3. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees

hankelepingu täitmise eest solidaarselt;

28.5. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida pakkuja soovib pakkumusele

lisada.

PAKKUMUSE MAKSUMUS

29. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes ilma käibemaksuta.

30. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 140 000 euro.

31. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle

andmiseks (sh ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, tulemuste üleandmine ja

esitlemine) vajalikke kulusid ja makse. Hankelepingu täitmise käigus hankija

täiendavaid makseid pakkujale ei tee.

KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE

32. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise

kohta, kui:

32.1. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad

punktis 30 nimetatud maksumust;

32.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise

hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.

33. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on

toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE

34. Pakkuja meeskonnas peavad olema esindatud vähemalt järgnevad rollid:

34.1. Projektijuht;

34.2. Sidevõrkude planeerimise ja projekteerimise ekspert;

34.3. Geoinfosüsteemide ja andmetöötluse ekspert.

35. Projektijuhi rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud riigihanke algamisele

vahetult eelneva 60 kuu jooksul projektijuhina vähemalt kahes projektis. Projektijuht

võib kanda ka muid projektimeeskonna rolle.

36. Sidevõrkude planeerimise ja projekteerimise ekspert peab olema riigihanke algamisele

vahetult eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kolmes sidevõrgu planeerimise

ja/või projekteerimise projektis Eestis või piiriüleselt.

37. Geoinfosüsteemide ja andmetöötluse ekspert peab olema riigihanke algamisele vahetult

eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kolmes geoinfosüsteemide ja

andmetöötlusega seotud projektis Eestis või piiriüleselt.

38. Üks meeskonna liige võib täita kuni kahte rolli projektimeeskonnas. Pakkuja nimetab

oma meeskonnas ühe liikme projektijuhiks. Muus osas on Pakkujal meeskonna

komplekteerimisel vabad käed. Meeskonna liikmed ja nende kogemus/CV tuleb esitada

Pakkumuse koosseisus.

5

39. Pakkumuses loetletud projektijuhi ja ekspertide vahetamine on lubatud vaid

Hankija/Tellija eelneval kirjalikul loal, ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse

vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega. Pakkujal on õigus tööde tegemise

käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat/Tellijat informeerima

kaasatud täiendavast eksperdist.

PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE

40. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras.

41. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja

sisaldama käesoleva dokumendi punktis 28 nõutud informatsiooni.

42. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele.

43. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest.

PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID

44. Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi. Pakkumuste hindamisel selgitatakse

majanduslikult soodsaim pakkumus välja hindamiskriteeriumite alusel.

45. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim.

Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

46. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse.

Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse

mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete

aritmeetiline keskmine.

47. Pakkumuse sisukriteeriumite (punktid 51.1, 51.2, 51.3) ja maksumuse eest antud

punktid summeeritakse.

48. Sisukriteeriumide alusel antud punktid summeeritakse.

49. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis

sai rohkem sisupunkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte,

otsustatakse võitja liisu heitmise teel.

50. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe kriteeriumi eest 0 punkti.

51. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal:

1. Hindamiskriteerium – meetodi valik ja tulemuste saavutamise kava (kuni 30 punkti);

2. Hindamiskriteerium – töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti);

3. Hindamiskriteerium – riskide maandamine (kuni 10 punkti);

4. Hindamiskriteerium – pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti).

51.1. Meetodi valik ja tulemuste saavutamise kava (kuni 30 punkti).

Suurepärane 30 punkti

Hea 25 punkti

Rahuldav 15 punkti

Ebapiisav 0 punkti

Meetod Eesmärgipärane,

selgelt ja

arusaadavalt

põhjendatud.

Eesmärgipärane,

põhjendatus, kuid

esineb 1-3

küsitavust.

Üldine, nõrgalt

põhjendatud.

6

Võimaldab

saavutada kõik

uuringu eesmärgid.

Ebapiisav

„Rahuldava“

tulemuse

saavutamisek

s

Tegevused Tegevuste kirjeldus

on detailne ja

arusaadav ning

kirjeldatut on

võimalik täies

mahus rakendada

Töö tulemuste

saavutamiseks.

Tegevuste

kirjeldus on

arusaadav, kuid

detailsuses on

üksikuid puudusi.

Tegevuste

kirjeldus on

üldine ja on

raskesti

arusaadav, kuidas

Töö tulemused

saavutatakse.

Tegevuste

järjekord

Loogiliselt

järjestatud,

selgelt ja

arusaadavalt

põhjendatud, tööde

tähtajalist

teostamist

võimaldav.

Tööde järjestus

on toodud ja

lisatud selgitused

ning põhjendused,

tööde tähtajalist

teostamist

võimaldav.

Tööde järjestus

ja/või tööde

tähtaegne

teostamine ei ole

seostatud.

Vormistus Piisavalt detailne,

visuaalselt kergesti

haaratav.

Piisavalt detailne,

visuaalselt

haaratav

Detailne, kuid

raskesti haaratav

51.2. Töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti).

Suurepärane 30 punkti

Hea 25 punkti

Rahuldav 15 punkti

Ebapiisav 0 punkti

Tulemuste

kirjeldus

Näitab Tellija

vajaduste mõistmist ja

kaasa mõtlemist,

täpsemalt

lairibataristu rajamise

maksumuste

hindamiseks vajaliku

detailsuse ja üldistuse

vahel, samuti

kaardirakenduse

kasutatavuse osas

hanke objekti

tehnilisest kirjeldusest

lähtudes.

Näitab Tellija

vajaduste

mõistmist

lairibataristu

rajamise

maksumuste

hindamiseks ja

kaardirakenduse

osas.

Näitab Tellija

vajaduste üldist

mõistmist

kooskõlas hanke

objekti tehnilise

kirjeldusega.

Ebapiisav

„Rahuldava“

tulemuse

saavutamiseks

Tulemuste

formaadi

kirjeldus

Eesmärgile vastav,

detailselt ja

Eesmärgile

vastav ja

kirjeldatud

Eesmärgile

vastavus

7

struktuurselt

kirjeldatud.

piisava

detailsusega.

kirjeldatud

üldiselt.

Vormistus Detailne, visuaalselt

kergesti haaratav

Piisavalt

detailne,

visuaalselt

haaratav

Raskesti

haaratav.

51.3. Riskide maandamine (kuni 10 punkti).

Suurepärane 10 punkti

Hea 7 punkti

Rahuldav 4 punkti

Ebapiisav 0 punkti

Riskide

loetelu

Loetletud kuni 3

riski, mis võivad

takistada uuringu

eesmärkide

saavutamist.

Loetletud üldised

töö korraldusest

tulenevad riskid

Mõned üldised

riskid on

loetletud.

Ebapiisav

„Rahuldava“

tulemuse

saavutamiseks

Riskide

mõju ja

tõenäosus

hinnatud

Hinnangud on

realistlikud,

mõistetavad ja

selgelt ning

arusaadavalt

argumenteeritud.

Hinnangud

realistlikud ja

kirjeldatud üldiselt

ilma pikema

argumentatsioonita.

Hinnangute

mõistetavuses

küsitavusi

Maandamise

meetodid

Maandamise

meetodid hästi

põhjendatud,

proportsionaalsed

riski esinemise

tõenäosusele ja

Pakkuja poolt

reaalselt

kasutatavad.

Maandamise

meetodid hästi

põhjendatud ja

Pakkuja poolt

reaalselt

kasutatavad.

Maandamise

meetodid

üldiselt

kirjeldatud ja

põhjendatud.

Vormistus Piisavalt detailne,

lakooniline

Piisavalt detailne Üldine

51.4. Pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti).

Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid

kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus.

Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" -

madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Arvutuste tulemused ümardatakse kahe

komakoha täpsusega.

8

HANKELEPINGU TINGIMUSED

52. Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi lisa 2.

LISAD

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus

Lisa 2 – Hankelepingu projekt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri 2024. a käskkirja

„Riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“

korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine“

Lisa 2

Riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“

alusdokument

Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused

1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused

1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel

esineb RHS § 95 lõikes 1nimetatud kõrvaldamise alus.

1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95

lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus.

2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused

2.1. Majanduslik ja finantsseis:

Pakkuja netokäive peab hankelepingu esemele vastavas osas riigihanke algamise

ajaks (hanketeate avaldamine riigihangete registris) lõppenud majandusaastatel

2022 ja 2023 olema vähemalt 50 000 eurot iga majandusaasta kohta.

3. Hankepass

3.1. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud

standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele;

3.2. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes

1 ja lõikes 4 sätestatud tingimusele;

3.3. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates

pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele;

3.4. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik

väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid,

hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral

viivitamata need dokumendid hankijale esitada;

3.5. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad

andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike

andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi,

identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma

andmete väljastamisega.