Sissetulev kiri

EELNÕU
08.06.2024

Elektrituruseaduse muutmise seadus


§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab osaliselt või täielikult hinnakõikumisi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turul kauplemisperioodide lõikes;“;

2) paragrahvi 3 lõige 131 loetakse lõikeks 132 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:
„131) kauplemisperioodi netomõõtmine – mõõtepunkti kauplemisperioodil läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine;“;

3) paragrahvi 3 punkt 16 täiendatakse pärast sõna tariifilülitusseadmed tekstiosaga „, sealhulgas seade, mis ei suuda andmeid edastada ega vastu võtta“;

4) paragrahvi 3 punktis 224 asendatakse tekstiosa „ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini“ sõnaga „kalendrikuu“;

5) paragrahvi 3 punkt 225 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„225) seotud ettevõtjad – kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad;“;

6) paragrahvi 3 punktid 263 ja 264 loetakse vastavalt puntkideks 264 ja 265 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 263 järgmises sõnastuses:
„263) tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping – fikseeritud kehtivusajaga elektrileping, mille lepingulised tingimused ja elektrihind püsivad lepingu kehtivusajal muutumatuna;“;

7) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 266 järgmises sõnastuses:
„266) vahetustasu – tasu või trahv, mille tarnija, agregeerimisega tegelev turuosaline või võrguettevõtja otse või kaudselt määrab tarbijale tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamise eest;“;

8) paragrahvi 214 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Süsteemihaldur töötab välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni, kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel. Tingimuste väljatöötamisel lähtutakse käesolevast seadusest, elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud nõuetest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 ja selle artikkel 59 alusel kehtestatud rakendusaktidest.“;

9) paragrahvi 214 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud õigused ja kohustused sätestatakse üksikasjalikumalt elektrituru toimimise võrgueeskirjas.“;

10) paragrahvi 421 lõike 3 punkti 4 täiendatakse enne sõna „mõõteandmed“ sõnaga „kauplemisperioodi netomõõdetud“;

11) paragrahvi 44 lõikes 41 ja § 761 lõikes 2 asendatakse sõna „sidusettevõtjat“ sõnadega „endaga seotud ettevõtjaid“;

12) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tulenevad sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.“;

13) paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Võrguteenuse tarbimise mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse arvestuseks kasutatakse netomõõtmist.“;

14) paragrahvi 592 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust või otseliinist alates 20 kW nimivõimsusega energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergiale samal perioodil elektrivõrku või otseliini tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva seaduse §-s 592 nimetatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu, kui täidetud on vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt;
2) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui
energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve;
3) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine.“.

15) paragrahvi 63 lõikes 6 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ sõnadega „jaotusvõrguettevõtja veebilehel“;

16) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„(81) Jaotusvõrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 gigavatt-tundi aastas, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast arengukava koostama.

(82) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada võrgu kümneaastase arengukava täpsemad nõuded elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas.“;

17) Paragrahvi 66 lõike 9 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) investeerimisprojektide nimekiri, ajakava ja planeeritud maksumus;“;

18) Paragrahvi 66 lõike 12 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kavandatavate investeeringute nimekiri järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks, nende ajakava ja planeeritud kogumaksumus;“;

19) paragrahvi 66 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Konkurentsiamet konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel koostatud arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja avaldab konsultatsiooni tulemused oma veebilehel.“;

20) paragrahvi 66 täiendatakse lõiketega 141 ja 142 järgmises sõnastuses:
„(141) Konkurentsiamet võib teha võrguettevõtjale ettekirjutuse arengukava käesolevas seaduses sätestatud tingimustega kooskõlla viimiseks. Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja planeeritud kogumaksumuse oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist.

(142) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad Konkurentsiametile võrgu arengukava kohaste investeeringute täitmise kohta aruande iga aasta 3. märtsiks.“;

21) paragrahvi 662 lõikes 1 ja § 663 lõikes 2 asendatakse sõnad „oma sidusettevõtjat“ sõnadega „endaga seotud ettevõtjaid“;

22) paragrahvi 663 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist või ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.“;

23) paragrahvi 67 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:
„(11) Võrguettevõtja rajab turuosalise taotluse alusel alates 20 kW nimivõimsusega energiasalvestusüksusesse salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti täiendava mõõtepunkti.

(12) Liitumispunktis mitteasuva täiendava mõõtepunkti võib rajada turuosaline ise vastavalt võrguettevõtja tingimustele.

(13) Täiendava mõõtepunkti rajamisega kaasnevad kulud kannab turuosaline.

(14) Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus. Võrguettevõtjal on õigus nõuda mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamist.“;

24) Paragarahvi 67 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Võrguettevõtja paigaldab turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või võib oma algatusel paigaldada oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, ning teostada mõõtmist selle mõõteseadme abil.“;

25) paragrahvi 70 lõikes 6 asendatakse sõnad „või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning“ sõnaga „ja“;

26) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Võrguettevõtja kasutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud tasu võtmiseks netomõõtmist.“;

27) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:
„(101) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust alates 20 kW nimisvõimsusega energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu ei võeta juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt;
2) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui
energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve;
3) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine.

(102) Võrguettevõtjal on õigus rakendada käesoleva seaduse paragrahvi 67 lõike 11 kohase mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral salvestatud elektrienergia koguste suhtes edastamistasu ja toetuste rahastamise kulu vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele kuni mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamiseni ja tagasiulatuvalt kuni 12 kuu ulatuses rikkumise tuvastamisest.“;

28) paragrahvi 74 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ sõnadega „võrguettevõtja veebilehel“;

29) paragrahvi 751 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset järgmise lausega:
„Tarbija arve ja info arvetel peab olema täpne, kergesti mõistetav, selge, ülevaatlik, kasutajasõbralik ja hõlbustama arvete omavahelist võrdlemist.“;

30) paragrahvi 751 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–18 järgmises sõnastuses:
„11) teenuse osutaja nimi ja kontaktandmed, telefoninumber ja e-posti aadress;
12) arveldusperioodil tarbitud elektrienergia kogus, tasumisele kuuluv maksumus ja selle jaotus vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud komponentide lõikes;
13) arve maksmise tähtaeg;
14) lepingu kehtivusaeg;
15) arves esitamise aluseks oleva mõõtepunkti EIC-kood;
16) kui tarbija ja müüja vahelises lepingus on kokku lepitud teenuse hinna muutumine, siis teave hinna muutumise kohta koos muudatuse toimumise kuupäevaga;
17) viide Konkurentsiameti usaldusmärgisega võrdlemisvahendi veebilehele;
18) viide käesoleva seaduse § 421 lõikes 1 kirjeldatud andmevahetusplatvormi veebilehele;“;

31) paragrahvi 751 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Tarbijale esitataval arvel tuleb eraldada energia- ja tarnekomponent, võrgukomponent ning lisanduvad tasud, maksud ja lõivud vastavalt määruses (EL) 2016/1952 kehtestatud mõistetele.

(22) Müüja pakub tarbijale võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt.

(23) Müüja võimaldab arve tasumiseks erinevaid makseviise ja paindlikku korda.“;

32) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Müüja esitab tarbijale arve netomõõtmisel mõõdetud elektri eest.“;

33) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnatuses:
„(5) Tarbija taotlusel esitab müüja tarbijale selgituse, kuidas tema arve on koostatud.“;

34) paragrahvi 87 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) teave kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega vastavalt tarbijakaitse seadusele ning õiguse kohta pöörduda kaebusega käesoleva seaduse §-s 99 sätestatud juhtudel Konkurentsiameti poole;“;

35) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Elektrimüüja esitab elektrilepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingu lühikokkuvõtte, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet.“;

36) paragrahv 87 lõikes 3 asendatakse sõna „tasu“ sõnaga „vahetustasu“ ja täiendatakse pärast sõna „küsida“ tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva seaduse § 88 lõikes 5 sätestatud juhul“;

37) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Elektrimüüja, kes teenindab vähemalt 200 tuhandet tarbijat, peab pakkuma tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja vähemalt aastase kehtivusajaga tähtaegseid fikseeritud elektrihinnaga lepinguid.

(7) Elektrilepingu sõlmimise eel teavitab elektrimüüja tarbijat sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest, maksumusest ja riskidest.“;

38) paragrahvi 88 lõiget 5 mudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Elektrimüüja või agregaator võib nõuda tarbijalt tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud ja ei tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju“;

39) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Fikseeritud elektrihinnaga lepingu lõppemisel peab elektrimüüja viima tarbija üle uuele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või tarbija nõusolekul sõlmima dünaamilise elektrihinnaga lepingu.“;

40) paragrahvi 90 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „teave“ tekstiosaga:
„ning tasuta teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine.“;

41) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe muude võimaluste kohta kui võrgust lahti ühendamine peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) teave sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võimaluste kohta;
2) teave energia säästmise võimaluste kohta või viide teavet sisaldavatele veebilehtedele;
3) teave alternatiivsete maksevõimaluste kohta, näiteks võlgnevuse eest osamaksetena või maksegraafiku alusel tasumine;
4) teave võrguühenduse võimsuse piiramise võimaluste kohta.“;

42) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„18) jälgib turu olukorda ja konkurentsi taset, sealhulgas dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat, arenguid ja dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele, ning avaldab vähemalt kord aastas sellekohase aruande, mis sisaldab ka soovitusi elektrimüüjatele kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinna kujunduse kohta;“;

43) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 223 järgmises sõnastuses:
„223) jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning turu käivitumist ning hindab käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tingimuste uuendamise vajadust;“;

44) paragrahvi 93 lõiget 11 täiendatakse peale sõna „kasutajaid“ sõnadega „ja agregeerimislepinguid“;

45) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses:
„(20) Käesoleva seaduse paragrahvi 71 lõikes 102 nimetatud tasude maksmist tagasiulatuvalt rakendatakse 12 kuud pärast lõike jõustumist.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 14, 23, 27 ja 45 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.


08.06.2024
Elektrituruseaduse muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte
Seaduse eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/9441 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL.
18. oktoobril 2023 esitas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt Eesti Vabariigile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr (2021)0033. Komisjoni hinnangul ei ole Eesti riigisisesesse õigusesse üle võtnud direktiivi (EL) 2019/944. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 31. detsembril 2020. Kuigi Eesti on komisjoni teavitanud direktiivi täielikust ülevõtmisest, leiab komisjon, et Eesti ei ole siiani võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et tagada direktiivi täielik ülevõtmine riigisisesesse õigusesse, ega sellistest meetmetest teatanud. Seetõttu leiab komisjon, et Eesti ei ole täitnud direktiivist tulenevaid nõudeid. Siinse seaduseelnõuga kõrvaldatakse puudused, milles Eesti komisjoni hinnanguga nõustub.

Direktiivist (EL) 2019/944 lähtudes tehakse täpsustused elektrituruseaduse (ELTS) tarbimiskajas osalemise ja elektrisalvestuse reeglistikku.
Elektrienergia siseturu ühiste normide eesmärk on pakkuda piiriülesele konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi, konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja paremaid teenindusstandardeid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.
Selleks, et tagada direktiivi Eesti riigisisesesse õigusesse ülevõtmine, edendada investeeringuid elektrisalvestuse ja võtta kasutusele tarbimiskaja potentsiaal, täiendatakse ELTS-i sätetega, millega vähendatakse elektrisalvestuse opereerimise kulusid läbi topeltmaksustamise kaotamise, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, täpsustatatkse elektriarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele kauplemisperioodi netomõõtmise põhimõte.
Eelnõu peamised mõjud on elektrisalvestuse ja tarbimiskaja kasutusele võtmine, tänu millele muutub tarbijatele elektrihind soodsamaks ja vähenevad ka elektrisüsteemiga seotud kulutused. Elektrisalvestuse ja tarbimiskaja turu elavnemine võimaldab võrguettevõtjatel hakata hankima paindlikkust alternatiivina võrguinvesteeringutele, misläbi vähenevad ka kulud võrgu ülal hoidmisele. Tarbijate õiguste ja arvetega seotud muudatused teostatakse selleks, et võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiiv (EL) 2019/944, ega too muidu olulisi mõjusid ja muudatusi kaasa, kuna juba täna saavad tarbijad sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ning tarbijate elektriarved sisaldavad juba täna piisavalt täpset informatsiooni. Positiivset mõju avaldab muudatus, mille kohaselt võrguettevõtja peab tarbijale esitama tarbija võlgnevuse korral info, mis võimaldab tarbijal võlgnevusega hakkama saada. Tarbija teadlikkust parandavad ka sätted, mis loetlevad minimaalse informatsiooni, mida elektrimüüja peab kuvama elektriarvel. Kauplemisperioodi netomõõtmise kasutusele võtmine muudab senise arvelduse taastuvelektrit tootva tarbija jaoks õiglasemaks ja päikesepaneelide paigaldamise kasumlikumaks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (KLM) energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon ([email protected], 625 6476). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman ([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20272 (VVTP) punktidega 6.1.2, mille kohaselt töötatakse selle nimel, et tarbimise juhtimise kompenseerimine toimuks elektriturul ja 6.1.8, mille kohaselt pööratakse taastuvenergeetikale ja suuremat tähelepanu salvestusvõimsuse rajamisele.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta) ning muudetakse elektrituruseaduse 1. jaanuari 2024. a redaktsiooni (RT I, 30.06.2023, 6). Muudatus on seotud rikkumismenetlusega nr (2021)0033.
Enne eelnõu ei koostatud väljatöötamiskavatsust tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 2 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Elektrisalvestuse edendamisega seotud sätted on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuid on lisaks ka kiireloomulised tulenevalt Baltikumi sünkronseerimiset Kesk-Euroopa sünkroonalaga 2025. aasta alguses. Muudatus toob kaasa täiendavad investeeringud salvestusseadmetesse, mis omakorda aitab sünkroniseerimisel Eesti ja Baltikumi energiajulgeolekut tagada.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Seaduseelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944 tehtud muudatused ja kõrvaldada puudused, milles Eesti nõustub Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusega rikkumismenetluses nr (2021)0033.
Rikkumismeneltusest nr (2021)0033 ja VVTP punktidest 6.1.2 ning 6.1.8 tulenevalt lisatakse eelnõuga elektrituruseadusse järgmised printsiibid:
1) tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga ja tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepinguid, saada selge kokkuvõte lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud;
2) tarbija, kellel on tekkinud võlgnevused ja keda ohustab elektrivõrgust lahti ühendamine, saab edaspidi võrguettevõtjalt täiendavat infot selle kohta, kuidas võlgnevusest vabaneda ja elektrivõrgust lahti ühendamist vältida;
3) kauplepmisperioodi netomõõtmise põhimõtte kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel;
4) agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust;
5) elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine ja sel eesmärgil salvestusele eraldi mõõtepunkti rajamine.
Euroopa Liidus toimib ühtsete reeglite alustel avatud elektriturg. Elektrituru saab jaotada turutasemeteks:

Erinevate turutasemete eesmärk on võimaldada elektriga kauplemist ja samal ajal tagada elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise tasakaal ehk bilanss3 igal ajahetkel. Elektri eripära teiste kaupadega võrreldes on see, et elektrit tuleb selle tootmise hetkel tarbida ehk elektrit ei ole võimalik ladustada ilma, et see oleks muundatud mõneks muuks energiakandjaks.
Elektri börsihind kujuneb järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise kõverate ristumispunktis igal kauplemisperioodil (1 tund). Pakkumise kõver kujuneb tootmisvõimsuse pakkumistest, mis tehakse elektrijaama muutuvkulude baasil, ja nõudluse kõver kujuneb ajalooliste tarbimisandmete põhjal. Kauplemisperioodil teeb börsihinna kalleim tootmisvõimsuse pakkumine, mis turule pääseb, või tarbija, kes on valmis oma tarbimist kauplemisperioodil kujunenud hinna juures vähendama. Järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise tasakaalu viimine on oluline samm selleks, et tagada elektrisüsteemi bilanssi. Pakkumise kogust ning hinda mõjutavad tootmisseadmed, mis turul konkreetsel ajavahemikul kättesaadavad ja töökorras on ning pakkumisi teevad. Tarbimist mõjutavad asjaolud on nt välisõhutemperatuur, hoonete ja seadmete energiatõhusus, tarbijate käitumisharjumused ja võime oma tarbimist juhtida. Pakkumise kogus ja pakutav ühikuhind sõltub nt tehnoloogiast, korralistest ja erakorralistest hooldustest, sesoonsusest ja riikidevahelistest ülekandevõimsustest. Soodsaimat elektrihinda pakuvad turule kütusevabadest taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvad tootmisüksused ja kallimat hinda fossiilseid kütuseid kasutavad tootmisüksused, nagu põlevkivi ja maagaasi tarbivad elektrijaamad. Kui turul on nõudlus suur ja pakkumine väike, siis võib tekkida olukord, kus nõudluse ja pakkumise kõverad ei ristu. Sellisel juhul kujuneb turul elektrihinnaks maksimaalne turuhinna piir, milleks täna on 4000 €/MWh.
Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 321 lõike 1 kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti. Selle eesmärgi täitmine on võimalik, rajades Eestisse suures mahus eelkõige tuule- ja päikeseenergial põhinevat taastuvelektri tootmist. Tuule- ja päikeseenergia tootmise tegelik maht sõltub sesoonsusest ja ilmast ega ole vastavalt elektritarbimisele reguleeritav. Tuule- ja päikeseenergia puudujäägi korral tuleb elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks käivitada juhtitavaid võimsusi või puudujääv elekter importida. Impordivõimekus sõltub riikidevaheliste ühenduste võimsusest. Elektritootmise võimsuse puudujääk väljendub kõige nähtavamalt järgmise päeva elektrituru ehk elektribörsi hinnas – taastuvelektri ülejäägi puhul on elektri börsihinnad madalad ja puudujäägi puhul kõrged. See, et tuule- ja päikeseenergia tootmise maht on kõikuv, väljendub elektribörsi hinna suures volatiilsuses, aga ka elektrimüüjate marginaalides. Elektrimüüja marginaalid sõltuvad elektrisüsteemi ebabilansist ja bilansienergia hinnast bilansiturul, mis on seda suurem, mida suurem on tuule- ja päikeseenergia tootmine.
Elektri börsihinna ja bilansienergia hinna ning selle volatiilsuse vähendamiseks on võimalik võtta kasutusele tarbimise juhtimine ja energiasalvestus. Tarbimise juhtimine võimaldab vähendada elektri kogutarbimist suure nõudlusega kauplemisperioodidel ja nihutada tarbimine tundidele, kus tarbimine on väiksem või tootmine suurem, või jätta juhitud elekter üldse tarbimata. Elektri salvestamine võimaldab sarnaselt tarbimise juhtimisele tarbimist ja tootmist kauplemisperioodide lõikes nihutada ning seeläbi tagada väiksem volatiilsus elektriturul ja elektrisüsteemi tasakaal. Allolev graafik visualiseerib tarbimise ja tootmise nihutamise mõju järgmise päeva börsihinnale.

Tarbija saab elektriturul osaleda ostjana ja müüjana ning seeläbi elektriturul kujunevat hinda nõudluse ja pakkumise vähendamise või suurendamise kaudu mõjutada. Üksiku tarbija tarbimise või tootmise kogus ei pruugi olla piisav, et selle mõju elektri turuhinnale oleks märgatav, kuid mitme tarbija agregeeritud tarbimise või tootmise kogus võib turuhinda märgatavalt mõjutada. Kõige kiirem ja soodsam viis, kuidas tarbijad saavad elektrihinda ja oma kulusid mõjutada, on tarbimise juhtimise kaudu. Tarbimise juhtimine jaguneb kaheks: kaudne ja otsene. Tarbimise kaudse juhtimise puhul reageerib tarbija eelkõige elektrihinnale ja reguleerib elektriturul osalemata oma tarbimist. Tarbimise kaudset juhtimist saab ergutada muutuvhinnaga elektripakettide kaudu, aga ka tarbija teadlikkuse suurendamise ja uute digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuga. Tarbimise otsese juhtimise puhul kaubeldakse reguleeritava ja mõõdetava paindlikkusega elektriturgudel. Tarbimise juhtimise ehk agregeerimise teenust osutab agregaator4. Tarbimise juhtimise toimivaid ja kontseptuaalseid tehnoloogilisi lahendusi on turul mitmeid (sh salvestus, automaatikalahendused), kuid lisaks tehnoloogilistele lahendustele on oluline tagada võimalused ja võimaldada turuosalistel pakkuda elektriturule tarbimise juhtimist.
Elektrituru tasemed, millel salvestuse ja tarbimise juhtimisega saab osaleda ja teenuseid pakkuda:
• Järgmise päeva turg – tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärk sellel turul on ennekõike vähendada elektri börsihinda ja selle volatiilsust, kuid lisaks väheneb tipptundidel elektrinõudluse vähendamise tulemusena fossiilkütuste tarbimine ja kasvuhoonegaaside heide, kuna tarbimise ja tootmise nihutamise tulemusena väheneb vajadus käivitada lisanõudluse katmiseks fossiilkütuseid tarbivaid tootmisseadmeid ja tekib võimalus efektiivsemalt kasutada ära taastuvelektri tootmist.
• Päevasisene turg – sellel turul kauplemise eesmärk on järgmise päeva turul tehtud tehinguid korrigeerida (põhjuseks võib olla näiteks tarbimise prognoosi muutus võrreldes eelmisel päeval prognoosituga).
• Bilansiturg (rakendatakse vastavalt vajadusele nt Balti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks) – Eestis on kasutusel mFRR5. Salvestuse ja tarbimise juhtimisega ollakse võimelised kiiresti reageerima muutustele tarbimises ja tootmises ning seetõttu saab tagada elektrisüsteemi bilanssi.
Tarbimise juhtimist ja salvestust saab rakendada ka võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Näiteks: võrguettevõtjate tarbimise juhtimine, elektrisalvestuse turult hankimine, liitujatele paindlike, tarbimisajast või võrgu koormatusest sõltuvate elektri- ja liitumislepingute pakkumine, võrgutariifi tarbimisajast või võrgu koormatusest sõltuvaks kujundamine. Eesti elektrivõrgus on juba palju tootjaliitumisi ja iga uus liitumine on liitujale kulukas. Olukorra leevendamiseks ja elektrivõrgu optimaalseks kasutamiseks saab võrguettevõtja pakkuda liitujatele paindlikku liitumist, mille puhul võrguettevõtja tellimusel või kellaajast sõltuvalt peab tootja oma koormust vähendama ja jätma ülejääva elektri kas tootmata või salvestama selle hilisemaks kasutamiseks või tarbija oma tarbimist nihutama. Võrgukoormuse ajaliselt võrdsemalt jaotamine võimaldab vältida võrguinvesteeringuid, mis muidu tiputootmise või -tarbimise tõttu tuleks teha, ja seeläbi tarbijatel ning tootjatel soodsamalt võrguga liituda.
Tarbimise juhtimise edendamiseks sätestab direktiiv (EL) 2019/944 riigile kohustuse võimaldada tarbijatel pakkuda iseseivalt või agregeerimise kaudu tarbimise juhtimist kõikidele elektriturgudele. Elektrituruseaduse mudtatusega sätestatakse üldised edasised põhimõtted tarbimiskajas osalemise tingimuste välja töötamiseks, kuid detailsemad nõuded sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Eestis on tehtud esimesed sammud tarbimise juhtimise turumudeli loomisel. 2020. aastal korraldas Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni6 eesmärgiga koostöös turuosalistega ühtses lähenemises kokku leppida. Seniste arutelude ja analüüside ning teiste liikmesriikide näidete abil on jõutud järeldusele, et sobivaim turumudel tarbimise juhtimise edendamiseks on tsentraalse arveldusega turumudel, mille kohaselt koondub andmevahetus ja rahaline arveldamine, sh kompensatsiooni arvutamine, keskse asutuse kätte, milleks teiste riikide näidete põhjal on süsteemihaldur (Eestis Elering). Lisaks turumudeli loomisele jätab direktiiv (EL) 2019/944 liikmesriikidele vabamad käed reeglite sätestamisel tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri vahelise arveldamise teostamsieks sh reeglid mille põhjal kompenseertarbimisitakse tarbimiskajas osalenud tarbijate bilansihalduritele nende kulud ja makstakse agregaatoritele tasu tarbimise juhtimise kaudu tarbijale madalama elektrihinna näol toodud kasu eest. Üks võimalik variant on puhaskasu (ingl net-benefit) metoodika, mille raames kvantifitseeritakse tarbijale tekkinud kasu ja makstakse selle alusel tarbimise juhtimises osalenud tarbijale tasu kas otse või agregaatori kaudu. Täpsemad nõuded ja tingimused sätestatakse elektrituru toimise võrgueeskirjas.
Elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise vahel tuleb tagada pidev tasakaal. Bilansihaldur on turuosaline, kes on süsteemihalduriga sõlminud bilansilepingu. Igal turuosalisel on bilnasihaldur, kelle bilansipiirkonnas turuosalise tootmine või tarbimine paikneb. Bilansihaldurid esitavad oma bilanspiirkonna kohta tootmisplaanid, prognoositud tarbimise ja info planeeritud kauplemise kohta teiste turuosalistega. Süsteemihaldur kontrollib, et iga bilnashalduri bilnasiplaanid oleks tasakaalus ja kooskõlast teiste bilnasihaldurite bilnasiplaanidega. Näiteks kontrollib süsteemihaldur kas tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanid on tasakaalus. Kui tarbija ja tarbimist tarbimiskaja tulemusena vähendatakse, siis tekib ebakõla tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanide vahel:
• tarbija agregaatori bilansihalduri bilansiplaan sisaldab tarbimiskajas aktiveeritud kogust nt -20 kWh;
• tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaan selle kogusega ei arvesta ehk see sisaldab prognoositud tarbimist nt +20 kWh;
• kuna bilansihaldur teab mis tarbija tarbimist agregeerimise tulemusena vähendati, siis ta määrab agregeeritud koguse 20 kWh tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanide vahel tarnena ehk bilansiplaanid viiakse omavahel tasakaalu;
• kuna tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanist võetakse elektrikogus nt 20 kWh elektrit, mille ta on seotanud tarbija prognoositud tarbimise katmiseks ja selle elektri soetamisega on tarbija elektrimüüja bilansihaldur kandnud kulusid, siis on õigustatud, et selle elektrikogusega seotud kulutused tarbija elektrimüüja bilnasihaldurile kompenseeritakse (makstakse rahalist hüvitist). Mis hinnaga ja kes eelmainitud elektrikogus kompenseeritakse sõltub kompensatsiooni metoodikast, mille arvutamise põhimõtted sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.
Tsentraalse arveldusega turumudel:
• Energiavahetuse ja kompensatsiooni arvestust tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri vahel teeb neutraalne organ, kelleks on süsteemihaldur. Tarbimiskajas osalenud elektrienergia märgitakse tarnena eelmainitud bilansihaldurite vahel.
Puhaskasu (ingl net-benefit) metoodika on üks võimalikke kompensatsiooni metoodikaid rahalise hüvitise maksmiseks:
• metoodika kasutamine on kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 17 punktiga 4, mille kohaselt rahaline hüvitis ei tohi olla takistuseks agregeerimisega tegelevate turuosaliste turule sisenemisele ja agregaatorilt võib hüvitise maksmist nõuda üksnes juhul kui tarbimiskaja aktiveerimisega kaasnenud tulud ei ületanud sellega kaasnevaid kulusid ühiskonnale;
• puhaskasu metoodika eesmärk on sätestada mis juhtudel nt millisest järgmise päeva elektrituru hinnast alates tarbimiskajaga kaasnevad kulud sotsialiseeritakse. Kui tarbimiskaja ei too kaasa ühiskondlikult suuremat tulu kui tarbija elektrimüüja bilansihaldurile makstav kompensatsioon, siis neid kulusid ei sotsialiseerita ja kompensatsiooni maksab agregaator või tema bilnasihaldur. Selline lähenemine tagab selle, et tarbimiskaja toob alati kaasa ühiskondliku kasu ja kompensatsiooniks makstav hüvitis on alati madalam kui ühiskondlikult saadud kasu;
• toimiva puhaskasu metoodika näite saab tuua Ameerika Ühendsriikidest7, kus tarbimiskaja puhaskasu arvutatakse iga kuu 15. kuupäevaks järgmiseks kuuks ette. Kui Eestis sarnast süsteemi rakendada, siis see tähendaks, et süsteemihaldur arvutab iga kuu järgmiseks kuuks ette elektrihinna piirmäära, millest alates tarbimiskajaga kaasnev kompensatsiooni maksmine toimub kõigi tarbimiskajast kasu saanud tarbijate bilansihaldurite poolt, kes kannavad need kulud tarbijate marginaalidesse ehk lõplikult kannavad kompensatsioonikulud elektritarbijad, kes tänu tarbimiskajale soodsamat elektrit saavad tarbida. Sellisel viisil lähenemine tagab tarbijate jaoks alati olukorra, kus nad summaarses elektrihinnas võidavad.
Bilansiturul plaanib Elering 2024. aasta suvel alustada tsentraalse arveldusega mudeli kasutamist. Kuigi olulised sammud bilansiturul tsentraalse arveldusega turumudeli rakendamiseks on tehtud, ei ole toimuvat turumudelit järgmise päeva ja päevasisesel turul. Samuti ei kasuta võrguettevõtjad tarbimise juhtimise potentsiaali võrgu planeerimisel. Kuigi alates 2020. aastast on tarbimise juhtimise turumudeli konsultatsioone peetud, ei ole reaalselt rakendamiseni jõutud. Elektrituruseadusesse lisati direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisel § 214, mille lõike 3 kohaselt töötab Konkurentsiamet välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel. Tarbimiskajas osalemise tingimusi pole Konkuretsiamet seni välja töötanud, kuna § 214 on liialt üldsõnaline ega sätesta täpsemaid kohustusi Konkurentsiametile ja turuosalistele. Eelnõu ettevalmistamisel läbiviidud konsultatsioonide põhjal muudetakse ELTS § 214 selliselt, et tarbimiskajas osalemise tingimused töötab välja süsteemihaldur (Elering) ja esitab selle Konkuretsiametile kinitamiseks. Kinnitatud tarbimiskajas osalemise tingimuste põhjal koostavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad täpsemad metoodikad, mille nad esitavad Konkurentsiametile kinnitamiseks. Tehniliste tingimuste ja metoodikate põhjal toimub tarbimiskaja osalemine järgmise päeva, päevasisesel ja bilnasiturul ning tarbimiskaja osalemine võrguettevõtjate paindlikkus- ja tugiteenuste hangetes. Sätted tagavad samuti, et Eestis rakendatakse tsentraalset arveldamist süsteemihalduri poolt ka muudel turutasemetel peale bilansituru. Planeeritav § 214 muudatus toob kaasa võimaluse Kliimaministeeriumil sätestada täpsemad tarbimiskajaga seotud tehnilised tingimused elektrituru toimimsie võrgueeskirjas sealhulgas kompensatsiooni arvutamise põhimõtted.
Eestis ja Balti riikides on tarbimise juhtimise kasutusele võtmine ülimalt oluline eriti agregeerimise kaudu. Agregeerimise kaudu tarbimise juhtimine võimaldab agregaatorile koondada mitmed tarbijad, kelle üheaegset tarbimist saab agregaator juhtida. Suured elektritarbijad on reeglina tööstused, kelle jaoks tarbimise juhtimine tähendab tööstuse seiskamist, mistõttu jääb toodang tootmata ja tekib rahaline kahju. Ilma taoliste kuludeta saavad agregaatorite kaudu tarbimist juhtida just nimelt väiksemad tarbijad, näiteks kodutarbijad ja büroohooned, mille kütmist on võimalik ajatada, edasi lükata või kütmistemperatuuri ajutiselt vähendada. Lätis ja Leedus täna terviklikku regulatsiooni paigas ei ole, mis võimaldaks tarbimiskaja kasutada kõikidel turgudel. Täna on EL-s tarbimise juhtimine kõikidel turgudel võetud kasutusele Prantsusmaal, Taanis ja Hollandis. Soome ja Rootsi on siseriiklikusse regulatsiooni lisanud kohustuse süsteemihaldurile turumudel sh kompensatsioonimudel välja töötada ja regulaatoril see heaks kiita. Soome ja Rootsi kolleegidega konsulteerides, plaanivad ka nemad tsentraalse arveldusega ja puhaskasu (ingl net-benefit) arvestava kompensatsiooniga turumudelit. Läti ja Leeduga peab Kliimaministeerium arutelusid, et Baltikumi üleselt võimalikult sarnaselt läheneda.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu §-s 1 muudetakse elektrituruseadust

Eelnõu punktiga 1 lisatakse ELTS §-i 3 termin „dünaamilise elektrihinnaga leping“. Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida börsihinnaga osaliselt või täielikult seotud lepinguid. Selleks sätestatakse ELTS-is see mõiste.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse seadust terminiga „kauplemisperioodi netomõõtmine“. Termini lisamise eesmärk on täpsustada, mida tähendab kauplemisperioodi netomõõtmine ja võtta kauplemisperioodi netomõõtmine tarbijatele arveid esitades kasutusele.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse terminit „mõõteseade“ täpsustusega, et mõõteseade on üldmõõiste ja see katab ka seadmeid, millel puudub andmete edastamise funktsioon. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse termini „salvestusperiood“ definitsioonis ajamäärangut ja asendatakse ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini ehk 1 aasta ajavahemikuga 1 kuu. Muudatus on vajalik, et võimaldada salvestusüksusel edastustasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu vabastust saada kuupõhiselt kuu jooksul võrku tagastatud elektri eest.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse terminit „sidusettevõtja“. Kehtiv termin ja selle definitsioon ei ole kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/944. Seotud ettevõtjad on direktiivi kohaselt kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad ehk iga ettevõtja kontsernis on seotud ettevõtja teise samas kontsernis oleva ettevõtjaga eeldusel, et ettevõtjad kuuluvad samadele aktsionäridele.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse seadust terminiga „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“. Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja sellest tulenevalt on oluline täpsustada, et tarbijal on sõlmida ka tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut. Termin „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“ tuleneb elektrituru disaini muutmise direktiivist8, mille ülevõtmise tähtaeg on 2024. aasta lõpp.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse seadust terminiga „vahetustasu“. Vahetustasu alla kuuluvad ka lepingu lõpetamise tasud. Termini lisamine on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks. Termini lisamisega täpsustatakse üksikasjalikud, mida vahetustasu tähendab ja luua selgust, mida elektrituruseaduse paragrahv 87 lõikes 3 nimetatud tasude all mõeldakse.

Eelnõu punktide 8 ja 9 muudatused on seotud, mistõttu käsitleme neid koos. Eelnõu punktiga 7 muudetakse § 214 lõiget 3. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse §-i 214 lõikega 5. Muudatuse eesmärk on täiendada olemasolevat regulatsiooni, mis ei ole toimima hakanud, ja tagada, et tarbimiskaja (otsene9 tarbimise juhtimine), sh agregeerimine, võetakse kasutusele kõikidel turutasemetel (järgmise päeva, päevasisene ja reguleerimisturg, võrgukoormuste juhtimine). 25.03.2022 jõustunud muudatuste tulemusel ei ole seni tarbimiskajas osalemise tingimusi välja töötatud, kuna kehtiv regulatsioon ei sätesta piisavalt täpselt reegleid ja kohustusi, mis tarbimiskaja kasutusele võtmiseks on vajalikud. Sellest tulenevalt on vaja tingimusi täiendada. Ka Riigikontroll on oma aruandes10 leidnud, et praegu takistab tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist eelkõige turumudeli puudumine, mida ELTSi siinsete täiendustega lahendada püütakse.
Paragrahvi 214 lõike 3 muudatuse kohaselt töötab süsteemihalduri välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga, lähtudes kehtivast regulatsioonist. Varasem säte kohustas Konkurentsiametit tingimusi välja töötama, kuid selle muudatusega sätestatakse kohustus süsteemihaldurile. Süsteemihalduril on teadmised tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamiseks, näiteks on süsteemihaldur reguleerimisturule juba koostanud tüüptingimused, mis tarbimiskajal sel turul võimaldavad osaleda11. Tarbimiskajas osaleva energiakoguse ja agregeerimise kogused selgitab ning arveldab süsteemihaldur – süsteemihaldur lähtub tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamisel sellest, et tarbimiskaja, sh agregeerimiskogused, selgitab ja arveldab süsteemihaldur. See tähendab seda, et süsteemihaldur (Elering) tagab keskse osapoolena selle, et vastavalt regulatsioonile ja tehnilistele tingimustele tarbimiskajas osalevad energiakogused on korrektsed, need kogutakse andmevahetusplatvormile (AVP) ning turuosaliste vahel toimub arveldus ja hüvitamine vastavalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tehnilistele tingimustele ja võrguettevõtjate koostatud metoodikatele.
Paragrahvi 214 lisatakse lõige 5, mille kohaselt saab elektrituru toimimise võrgueeskirjas täpsemad tingimused kehtestada. Elektrituru toimimise võrgueeskirjas on eesmärk täpsustada täpsemad turuosaliste rollid, arveldamise ja kulude hüvitamise reeglid.
Täpsemad tingimused nähakse ette elektrituru toimise võrgueeskirjas ja süsteemihalduri koostatud tehnilistes tingimustes.

Eelnõu punktidega 10, 13, 26 ja 32 võetakse tarbijate tootmis- ja tarbimisandmete kogumisel ning arvete esitamisel kasutusele kauplemisperioodi netomõõtmine. Muudatuse eesmärk on muuta tänaset lähenemist, mille kohaselt tarbijatel, kelle mõõtepunktis asub nii tootmine kui tarbimine, mõõdetakse tarbitud ja toodetud elektrienergia koguseid neid faaside vaheliselt ja kauplemisperioodi siseselt saldeerimatta. Muudatuse jõustumisel mõõdavad võrguettevõtjad kauplemisperioodi siseselt mõõtepunktis mõõdetud ja tarbitud koguseid selliselt, et need kogused kauplemisperioodil saldeeritakse. Näide:
1. Tarbija tarbib kauplemisperioodil (1 tund) järgmiselt:
• Faas 1 kaudu toodab elektrit 1 kW, tarbib 0,5 kW (kauplemisperioodi sees võib tootmine ja tarbimine muutuda)
• Faas 2 kaudu toodab elektrit 2 kW, tarbib 1 kW
• Faas 3 kaudu toodab elektrit 0 kW, tarbib 2,5 kW
Sellisel juhul edastab võrguettevõtja täna andmevahetusplatvormile (AVP) järgmised andmed kauplemisperioodil mõõtepunktis toimunud tarbimise ja tootmise kohta:
• Tarbimine = 0,5 kWh + 1 kWh + 2,5 kWh = 4 kWh
• Tootmine = 1 kWh + 2 kWh = 3 kWh
Tarbija maksab kogu 4 kWh elektri eest võrgutasusid, taastuvenergiatasusid ja elektriaktsiisi. Sõltuvalt kokkuleppest elektrimüüjaga võib tekkida olukord, et tarbija peab 4 kWh elektrit elektrimüüjalt kas ostma või elektrimüüja saldeerib need kogused ja esitab tarbijale arve 1 kWh tarbitud elektri eest.
Kliimaministeeriumi arvutuse kohaselt maksab selline tarbija täna 5 kuni 40% rohkem elektri tarbimise eest, kui ta maksaks kauplemisperioodi netomõõtmise puhul. Täna on tarbijatel siiski võimalus faaside vahel tootmise ühtlaseks jaotamiseks kasutada asümmeetrilised inverterid, selliste inverterite turg Euroopa Liidus on siiski väike, kuna faaside kaupa eraldi arvestus ei ole kuigi levinud ja seetõttu on need inverterid ka kallimad. Asümmeetrilised inverterid muidugi ei lahenda olukorda, kus kauplemisperioodi siseselt tootmine ja tarbimine varieeruvad ehk nt kui mõõtepunktis kauplemisperioodi sees toodetakse 2 kW ja tarbitakse 3 kW, siis esitatakse arved siiski 3 kWh eest.
Olukorra visualiseerimiseks saab näiteks tuua järgmised lihtsustatud skeemid.

Tänane lähenemine:


Lähenemine pärast muudatust:


Eelnõu punktidega 11, 21 ja 34 asendatakse termin „sidusettevõtja“ terminiga „seotud ettevõtjad“, et viia seadus kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944.

Eelnõu punktiga 12 täiendatakse ELTS §-i 44 lõikega 81, mille kohaselt avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises. Punkt tuleneb direktiivist (EL) 2019/944 ja selle eesmärk on tagada, et avatud tarnija ja bilansihaldur ei keelaks tarbijale agregeerimise kaudu tarbimiskaja pakkumises osalemist ega esitaks tarbijale või tema agregaatorile arveid tarbimiskajas osalemise eest. Erandjuhuks on määratud tarned, mille puhul peab turuosaline tagama, et ta soetab kauplemisperioodil kokku lepitud energiakoguse.

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse §-i 592 lõikega 10. Lõige 10 sätestab, et salvestusperioodi (1 kuu) vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ei võeta juhul kui salvestatud elektrienergia kogus on eristatav tarbimise ja tootmise kõrval. Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist ja elektriturul osalemist ning võrreldes elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Näiteks kui energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab salvestusperioodi jooksul sellest 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest taastuvenergia toetuse rahastamise tasu. Muudatus on vajalik, kuna taastuvenergia toetuse rahastamise kulu koos edastamiskuluga mõjutab energiasalvestusüksuste käitamist ebamõistlikult palju ja tekitab turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele. Kuna toodud näites tarbib võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära lõpptarbija, siis on tagatud, et energiasalvestusüksuse poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest ei jää taastuvenergia toetuse rahastamise tasu võtmata.
Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse §-s 592 nimetatud toetuste rahastamise kulu üksnes juhul, kui see elektrienergia kogus on eraldi mõõdetud ja eristatav liitumispunktis toodetud elektrienergiast. Edastustasu vabastuse arvestus toimub mõõtepunkti põhiselt.

Eelnõu punktidega 14, 24 ja 27 asendatakse jaotusvõrguettevõtja kohustus avalikustada info teeninduspiirkonna muutmisest, võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed, kehtestatud võrgutasu, võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise ja uute tüüptingimuste kehtestamise info üleriigilise levikuga päevalehes nõudega avaldada see info võrguettevõtja veebilehel. Nõue avaldada eelnimetatud info üleriigilise levikuga päevalehes on aegunud. Jätkuvalt rakendub ELTS § 89, mille kohaselt võrguettevõtja peab kliente eraldi lepingu muudtaustest teavitama.

Eelnõu punktidega 16–20 muudetakse võrgu kümneaastase arengukava koostamise sätteid. Punktiga 16 vabastatakse arengukava koostamise kohustusest vertikaalselt integreeritud jaotusvõrguettevõtjad, kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 gigavatt-tundi aastas.
Punktiga 17 lisatakse võimalus kehtestada täpsemad arengukava nõuded määruses. Hetkel ei ole kavandatud täpsutavaid nõudeid määrusesse lisada, kuna võrguettevõtjad koostasid 2023. aastal esimesed arengukavad, mida 2024. aastal veel täiendatakse. Kui esimesed arengukavad on Konkuremtsiameti poolt kinnitatud, siis saab analüüsida, kas võrguettevõtjad vajaksid täiendavat selgust, mida pikaajalised arengukavad võiskid sisaldada, samuti milline on Konkurentsiameti ja turuosaliste tagasiside.
Punktidega 17 ja 18 täpsustatakse arengukavadega esitatavaid andmeid. Senine sõnastus ELTS-is on tekitanud sgadust, mistõttu muudetakse sõnastus konkreetsemaks.
Punktiga 19 vabastatakse Konkurentsiamet kohustusest konsulteerida jaotusvõrguettevõtjate poolt koostatud arengukavasid võrguühenduse kasutajatega.
Punktiga 20 täpsustatakse informatsiooni, mida Konkurentsiamet peab avaldama investeerimisprojektide kohta oma veebilehel ja lisatakse kohutus iga aasta 3. märtsiks võrguettevõtjate poolt esitada Konkuretsiametile ülevaade investeeringute teostamisest. Muudatus on vajalik, et võimaldada Konkurentsiametil seirata investeeringute elluviimist. Muudatused on kooskõlast direktiiviga (EL) 2019/944. Muudatuste eesmärk on vähendada Konkrentsiameti halduskoormust. Kehtiv regulatsioon ei ole proportsionaalne ja mõistlik arvestades Eesti eripära. Kõiki Eestis tegutsevaid võrguettevõtjaid silmas pidades puudub vajadus arengukavade koostamise järele arvestades taoliste ettevõtjate väiksust ja madalat võrguühenduse kasutajate arvu.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse § 663 lõiget 3, mille kohaelt võib Konkurentsiamet jätta sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste hankimiseks võrguettevõtja koostatud riigihanke tingimused kooskõlastamata ja teha ettepanekuid nende muutmiseks, kui need tingimused ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist ega vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttetele. Muudatus täiendab olemasolevat sätet Konkuretsiameti võimalusega jätta kooskõlastamata riigihanke tingimused, mis ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist, ja teha ettepanekuid tingimuste muutmiseks.

Eelnõu punktiga 23 täiendatakse §-i 67 lõigetega 11–14.
Lõigete 11–14 kohaselt rajab võrguettevõtja turuosalise taotluse alusel salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti täiendava mõõtepunkti. Salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia on seaduse § 3 punkti 224 kohaselt elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia. Võrguettevõtja saab otsustada, kas salvestatud ja võrku tagastataud elektrienergia koguse kindlaks määramiseks on tarvis paigaldada õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohane mõõteseade (juhul kui liitumispunkti taga toimuvad koos tootmine, tarbimine ja salvestamine või tootmine ja salvestamine) või on kogused eristatavad virtuaalse mõõtepunktiga (juhul kui liitumispunkti taga toimub salvestamine või tarbimine ja salvestamine). Turuosaline tasub täiendava mõõtepunkti rajamise ja kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale. Eelduslikult on mõõtepunkti rajamise kulu ligikaudu 1000 eurot. Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus.

Eelnõu punktiga 24 muudetakse § 67 lõike 6 esimest lauset selliselt, et võrguettevõtja peab paigaldama turuosalise soovil tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui turuosaline seda soovib. Muudatus on vajalik, et võimaldada turuosalistele näiteks tarbimisekaja kasutusele võtmiseks üks ühele mõistetavalt keerukama mõõteseadme paigaldamist. Täna on Kliimaministeeriumini jõudnud turuosalistelt info, et võrguettevõtja alati keerukama mõõteseadme paigaldamist ei teosta, kuna seadus ei kohusta seda täna tegema.

Eelnõu punktidega 27 ja 28 täiendatakse §-i 71 lõikega 101 ja 102.
Lõige 101 sätestab, et salvestusperioodi vältel (1 kuu) elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses edastamistasu ei võeta juhul kui salvestatud elektrienergia tarbimise ja tootmise kogused on eristatavad. Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist, osalemist elektriturul ja võrreldes elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Näiteks kui energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab salvestusperioodi jooksul sellest 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest edastamistasu. Muudatus on vajalik, kuna praeguste tariifi- ja tasusüsteemidega maksustatakse energiasalvestusüksuste käitamist topelt ja see seab turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele ning elektriturul osalemisele. Kuna eelmises näites tarbib võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära lõpptarbija, siis on tagatud, et energiasalvestusüksuse poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest tasutakse jätkuvalt edastamistasu.
Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste rahastamise kulu üksnes juhul, kui see elektrienergia kogus on eraldi mõõdetud ja eristatav liitumispunktis toodetud elektrienergiast. Edastustasu vabastuse arvestus toimub mõõtepunkti põhiselt.


Lõige 102 võimaldab võrguettevõtjal mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral mitte rakendada energiasalvestusüksustele erandeid ja esitada tagasiulatuvalt arve edastustasu ning toetuste rahastamise kulu eest. Lõige 102 hakkab kehtima 12 kuud pärast lõike 101 jõustumist.

Eelnõu punktidega 29, 30, 31 ja 33 täiendatakse §-i 751 lõigetega 11–18 ja 21–23 vastavalt direktiivile (EL) 2019/944.
Lõiked 11–18 sätestavad arvetel või koos arvetega kuvatava info.
Lõige 21 täpsustab, millised kompondendid peavad olema elektriarvel kuvatud.
Lõige 22 sätestab tarbija õiguse saada arveid soovi korral elektroonselt.
Lõige 23 sätestab tarbija õiguse tasude arvete ees kasutades erinevaid makseviise ja paindlikku korda. Arvete eest tasumise paindlik korda tähendab, et elektrimüüja võimaldab tarbijal maksta elektri eest vajadusel ühe maksena, ette- või osamaksetena.

Eelnõu punktiga 34 muudetakse § 87 lõike 1 punkti 9 ja täpsustatakse puntkis, et lepinguga koos antakse tarbijale info kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega. Olemasoleva sätte kohaselt antakse vaid teave kaebuste käsitlemise kohta, mis pole piisav direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks ja vajab täpsemalt sõnastamist.

Eelnõu punktiga 35 täiendatakse § 87 lõikega 11, millega sätestatakse, et liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus tuleb esitada lihtsas ja täpses sõnastuses kokkuvõte põhilistest elektrituruseadusega sätestatud lepingutingimustest. Lepingu kokkuvõte eesmärk on tarbijale anda kokkuvõttev info lepingus olevast. Lepingu kokkuvõte ei ole lepingu osa, mistõttu vaidluste korral lähtutakse üksnes lepingus sätestatud tingimustest.

Eelnõu punktiga 36 asendatakse § 87 lõikes 3 sõna „tasu“ sõnaga „vahetustasu“ ja lisatakse viide ELTS § 88 lõikele 5, millega on sätestatud erandkorras lepingu lõpetamisega kaasnevad tasud. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks ja sellega täpsustatakse, mida täpsemalt vahetustasu all on mõeldud.

Eelnõu punktiga 37 täiendatakse §-i 87 lõigetega 6 ja 7.
Lõige 6 kohustab vähemalt 200 tuhandet tarbijat teenidavat elektrimüüjaid pakkuma tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja tähtajalisi fikseeritud elektrihinnaga lepinguid. Dünaamilise elektrihinnaga lepingu definitsioon on eelnõu punktis 1 ja tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu definitsioon on punktis 6. Muudatus ei too kaasa sisulist muutust elektrimüüjate pakkumistes, kuna juba praegu pakuvad elektrimüüjad tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga pakette, kuid muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks.
Lõige 7 sätestab tarbija õiguse saada lepingu sõlmimisele eelnevalt teavet sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest ja riskidest12. Dünaamilise elektrihinnaga lepingu puhul on oluline, et tarbija on saanud teabe, et lepingu puhul elektrihind on kauplemisperioodi lõikes muutuv ja võimalusest oma tarbimist ajatada soodsama hinnaga aegadele. Tähtajalisi fikseeritud elektrihinnaga lepingute puhul on tarbijal oluline teada lepingu lõpetamisega kaasnevatest kuludest ja lepinguperioodist sh on oluline tarbijale selgitada, et lepingu lõpetamise vajadus võib tekkida näiteks kinnisvara müügil.

Eelnõu punktiga 38 muudetakse § 88 lõike 5 teist lauset ja täpsustatakse, et tarbijaga sõlmitud tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ei tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju. Otsene kahju ei ole lepingu lõpetamisega teenimata jäänud kasum, vaid kulu, mis elektrimüüjal või agregaatoril lepingu lõpetamisest tulenevalt tekivad, näiteks kulud, mis tulenevad sellest, et elektrimüüja on tarbijale elektri kokkulepitud hinnaga müümiseks pikaajaliste lepingutega ette soetanud. Otsese rahalise kahju tõendamine lasub elektrimüüjal ja agregaatoril.

Eelnõu punktiga 39 täiendatakse § 89 lõiget 4 lausega, mille kohaselt fikseeritud elektrihinnaga lepingu lõppemisel peab elektrimüüja viima tarbija üle uuele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või tarbija nõusolekul sõlmima dünaamilise elektrihinnaga lepingu. Kui fikseeritud elektrohinnaga leping kaotab kehtivuse ja või elektrimüüja algatab vastavalt § 89 lõikele 4 lepinutingimuste muutmist, siis käesoleva sätte korral ei saa fikseeritud elektrihinnaga lepingul olnud tarbijat vahetada dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu, vaid tuleb pikendada olemasolevat või pakkuda tarbijale võimalust sõlmida uus kas fikseeritud elektrihinnaga või dünaamilise elektrihinnaga leping. Sätte eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944 ja tagada, et müüja ei lõpetaks ja vahetaks ühepoolselt tarbija lepingut dünaamilise elektrihinnaga paketi vastu.

Eelnõu punktidega 40 ja 41 täiendatakse § 90 lõike 2 teist lauset võrguettevõtja kohustusega enne tarbija lahtiühendamist anda talle ülevaade muudest võimalustest peale lahtiühendamise. §-i 90 lisatakse lõige 21, milles loetletakse teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine sh teave sotsiaalhoolekandeseadusega sätestatud võimalustest.
§ 90 lõige 21 punkt 1 viitab sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võimalustele. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 44 sätestab kohalike omavalitsuste poolt pakutava võlanõustamisteenuse ja §-d 131–134 võimaluse saada toimetulekutoetust. Teave võlanõustamisteenuse ja toimetulekutoetuse olemasolu kohta võib võlgast abistada ja vältida tarbimiskoha lahtiühendamist ja tarbija elektrita jäämisest.
§ 90 lõige 21 punkt 2 kohaselt tuleb võrguettevõtjal esitada tarbijale teave energiasäästmise võimaluste kohta. Teadlikkus energiasäästmise võimaluste kohta võib aidata tarbijat oma kulusid kontrolli alla saada.
§ 90 lõige 21 punkt 3 kohaselt tuleb võrguettevõtjal esitada tarbijale teave alternatiivsete maksevõimaluste kohta, näiteks võlgnevuse eest osamaksetena või maksegraafiku alusel tasumise kohta. Teave võimaldab tarbijal oma kulusid planeerida, need kontrolli alla saada ja vältida tarbimiskoha võrgust lahtiühendamist.
§ 90 lõige 21 punkt 4 kohaselt edastab võrguettevõtja tarbijale info võimaluse kohta vähendada kuni võlgnevuse kõrvaldamiseni tema võrguühenduse võimsust, kui võrguettevõtja selliseid võimalusi pakub.

Eelnõu punktiga 42 täiendatakse § 93 lõike 6 punkti 18 Konkurentsiameti kohustusega hinnata dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja mõju tarbija arvetele ning avaldada sellekohane info kord aastas.

Eelnõu punktiga 43 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktiga 223, mille kohaselt Konkurentsiamet jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning turu käivitumist. Punkti eesmärk on tagada, et Konkurentsiamet jälgib tarbimiskaja ja agregeerimise turgu ja vajadusel uuendab tarbimiskajas osalemise tingimusi.

Eelnõu punktiga 44 täpsustataks, et kui elektrituruseaduses sätestatud agregeerimislepinguid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.

Eelnõu punktiga 45 täiendatakse seadust rakendussättega, mille kohaselt saab võrguettevõtja käesoleva seaduse paragrahvi 71 lõikes 102 nimetatud tasude maksmist tagasiulatuvalt rakendada 12 kuud pärast lõike jõustumist. Rakendussäte on vajalik, kuna tasude maksmist mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral rakendatakse kuni 12 kuud tagasiulatuvalt.

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse termineid „mõõteseade“, „salvestusperiood“, „seotud ettevõtjad“ ja lisatakse uued terminid „dünaamilise elektrihinnaga leping“, „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“, „kauplemisperioodi netomõõtmine“, ja „vahetustasu“. Täpsem ülevaade uutest terminitest on seletuskirja peatükis 3.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga kõrvaldatakse elektrienergia ühisturu direktiiv (EL) 2019/944 ülevõtmise puudused, mille Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses esile toonud.
6. Seaduse mõjud

Eelnõu käsitleb järgmisi teemavaldkondasid:

1) tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut ja tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut, saada selge kokkuvõte lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud;
2) agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust;
3) elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine;
4) võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine;
5) kauplemisperioodi netomõõtmise kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel.

MÕJUDE HINNANG

Tegemist on eelkõige tarbija õigusi ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist täpsustava eelnõuga ning rakendamisega ei kaasne olulisi riske, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjaliku mõjuanalüüsi aruannet.

6.1. Tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut ja tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut, saada selge kokkuvõte lepingutingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud

Sihtrühm:
1. Tarbijad (2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut);
2. Elektrimüüjad (2022. aasta seisuga oli Eestis kodutarbijatel 4 üle 5% turuosaga jaemüüjat13).

Muudatus ei too kaasa suurt mõju ei tarbijatele, ega elektrimüüjatele, kuna juba praegu pakuvad elektrimüüjad dünaamilise elektrihinnaga pakette. Vähest sotsiaalset mõju avaldab müüjate kohustus selgemalt teavitada põhilistest lepingutingimustest.

Muudatusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest ega kaudest mõju.

6.2. Agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust

Sihtrühm ja põhilised mõjud:
1. Kodutrabijad ja ettevõtjad (2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis sõlmitud 678 485 elektrilepingut):
• mõju avaldub läbi võimaluse oma tarbimise vähendamist turule müüa ja läbi madalama elektrihinna.
2. Agregaatorid (agregaatorite aktveeritav tarbimiskaja võimsus reguleerimisturul on täna 1- 2 MW, kuid soovitult toob muudatus kaasa tarbimiskaja potentsiaali 200-400 MW14 kasutusele võtmise);
• mõju ettevõtlusele positiivne, läbi selge regulatiivse raamistiku loomisele ja võimalusele müüja agregeeritud tarbijate tarbimiskaja elektriturgudele.
3. Süsteemihaldur (Elering):
• mõju bilansiturule positiivne, kuna suurenevad tarbimiskaja pakkumiste kogused bilansiturul ja seeläbi väheneb bilnasienergia hind;
• suureneb halduskoormus olulisel määral, kuna süsteemihaldur hakkab tsentraalselt tarbimiskaja arveldust teostama ja peab selleks teostama vajalikud andmevahetusplatvormi (AVP) arendused. Bilansituru jaoks on AVP uuendused juba tehtud, kuid täiendavad turugde jaoks on tarvilik teostada täiendavaid arendusi. Samuti töötab süsteemihaldur välja tarbimiskajas osalemise tehnilised tingimused.
4. Bilansihaldurid (2022. aasta seisuga on Eestis registreeritud 12 bilansihaldurit, kellest suurima turuosaga tarbimise lõikes15 on Eesti Energia AS, Scener OÜ, Elektrum Eesti OÜ, Alexela Energia AS ja Olerex AS):
• bilansihaldurid on mõjutatud vähesel märal, kuna süsteemihaldur teostab vajalikud tarned bilnasiplaanide vahel ja arveldust.
5. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat16):
• suureneb halduskoormus, kuna võrguettevõtjad peavad töötama välja vajalikud metoodikad;
• tarbimiskaja kasutusele võtmisega jällegi vähenevad võrgu arenduskulud, kuna tarbimiskaja kasutusele võtmine võimaldab juhtida koormusi võrgus, pakkuda tarbijatele paindlikku liitumist ja hankida muid paindlikkus- ning tugiteenuseid elektrivõrgu talitluskindluse toetamiseks.

Direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 17 seab raamistiku tarbimiskajas osalemisele agregeerimise kaudu. Eesti võttis direktiivi üle elektrituruseadusega, mille kohaselt Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused, mille põhjal omakorda võrguettevõtjad koostavad vajaminevad metoodikad. Praegused täiendused tehakse elektrituruseadusesse tulenevalt direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmise suhtes algatatud rikkumismenetlusest, milles Euroopa Komisjon toob esile mitmed agregeerimisega seotud nüansid, mida Eesti pole rakendanud. Muudatused tehakse ka selleks, et täpsemalt sätestada raamistik ja osapoolte kohustused, mis esialgu jäid täpsustamata ja on tekitanud tõrkeid tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamises. Olulisem muudatus on see, et täpsemad tarbimiskaja nõuded sätestatakse määruses ja tarbimiskajas osalemise tingimused töötab Konkurentsiameti asemel välja süsteemihaldur Elering.

Tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamine võimaldab tarbijatel agregaatorite kaudu osaleda elektriturgudel ja oma tarbimise vähendamise eest tasu saada. Tarbimise vähendamine toob alla elektri börsihindu, aga vähendab ka keskmist elektrihinda, kuna tarbimist vähendatakse eelkõige kallitel tundidel. Kuna muudatus toob kaasa tarbimiskaja agergeerimise elavnemise, muutub tarbimine üha paindlikumaks ja on võimeline kiiremini reageerima muutlikule taastuvelektri tootmisele, seeläbi vähendades kaudselt vajadust investeerida kallitesse tipujaamadesse. Tarbimiskaja mahtude suurenemine ja selle osalemine reguleerimisturgudel vähendab ka bilansienergiakulu ja sel viisil elektrimüüja marginaali kulu tarbija arvetel.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu, mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest.

Eelnõu mõjul turuosaliste aktiivsuse suurenemine võib positiivselt mõjutada leibkondade toimetulekut. Selle saavutamine eeldab, et Konkurentsiameti väljatöötatavad tarbimiskajas osalemise tingimused on piisavad, et tarbimiskaja turgu elavdada. Lisaks tarbimiskaja positiivsele mõjule elektrihindade odavnemise näol, millest võidab kogu ühiskond, on tarbijatel võimalus ka ise agregaatori kaudu oma tarbimise vähendamist turule müüa ja sellega teenida. Puhaskasu (net-benefit) metoodika tagab, et tarbimiskaja toob tarbijale alati hinnavõidu. Lõplik otsus metoodika rakendamise kohta tehakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Compass Lexecon hindas17, et tarbimiskaja võib elektrihinda vähendada olulisel määral sealjuures suurendada ka elektrimüüjate kasu, võimalusest soetada soodsama elektrihinnaga elektrit fikseeritud lepingute katmiseks. Prantsusmaa näitel hinnati elektrihinna alanemiseks keskmiselt 7,6 €/MWh ja tiputarbimisega tundidel 40 €/MWh. Eestis 2023 aasta tarbimise 8 072 000 MWh juures oleks uuringu tulemusest lähtudes järgmise päeva turuhind 61 miljont eurot aastas madalam. Eesti kõrget hindade volatiilsust arvestades võib eeldada, et tarbimiskajast saadav kasu on veelgi suurem. Taani analüüs (tabel 4)18 hindas, et aastaks 2030 väheneb tarbijate jaoks tarbimiskaja tulemusena elektrihind 26% ja energiasüsteemi kulud on 46,5% madalamad võrreldes olukorraga, kus tarbimiskaja kasutusele ei võeta. Taani analüüsi tulemused on Eestile paremini laiendatavad, kuna ka Eesti elektrisüsteemis toodetakse 2030. aastal suur osa elektrist taastuvatest energiaallikatest.

Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi töövõimalusi seoses uute paindlikkusteenuste arendamise ja pakkumisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika alal tegutsevatele inimestele.

Mõju haridusele

Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu arendavad ülikoolid tarbimise juhtimiseks mitmeid rakendusi, millele tarbimiskaja turu elavnemine saab avaldada täiendavat positiivset mõju.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu eesmärk on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Tarbimiskaja turu elavnemisel on positiivne mõju majandusele elektrihinna odavnemise, tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise kaudu. Mida rohkem finantsressursse jääb ettevõtjate ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi. Vastavalt Taanis läbiviidud analüüsile võib hinnavõit tarbijatele olla tervelt 26% aastas.

Tarbimiskajal on positiivne mõju ka elektritootjatele, kuna see võimaldab suuremas mahus taastuvelektri tootmis elektrisüsteemi integreerida ja vajadusel suurendada elektritarbimist kui taastuvelektri tootmine on suur ja vähendada elektritarbimist, kui taastuvelektri tootmine on madal. Tarbimiskaja võib elektrimüüjate ja bilansihaldurite kasumlikkust pigem suurendada, tulenevalt elektrihinna ja selle volatiilsuse vähenemisest, millest tuleneval vähenevad bilansihalduri kulutused bilnasienergiale. Tarbimiskaja võimaldab elektrimüüjal soetada fikseeritud lepingute katmiseks soodsama hinnaga elektrit ja vähesem elektrhinna volatiilsus võimaldab pakkuda tarbijatele soodsama elektrihinnaga fikseeritud pakette.

Agregaator on turuosaline, kes pakub tarbijale või tootjatele võimalust nende tarbimine ja tootmine ühildada suuremaks koguseks ja seda elektriturule müüa. Agregaator võib lisaks tarbimise ja tootmine agregeerimisele pakkuda ka tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad näiteks tarbimist vastavalt vajadusele automaatselt vähendada. Kodumajapidamistes juhitava võimsuse potentsiaal19 on suurim, jäädes vahemikku 55–230 MW, äri- ja teeninduse sektoris on võimalik juhtida võimsusi vahemikus 93–112 MW, tööstussektoris on juhitav võimsus ligi 65 MW. Arvestades elektrotehnikatööstuse ning infotehnoloogiaettevõtjate innovaatilisust ja võimekust ning eri sektorite potentsiaali, oleks teoreetiliselt võimalik Eestis arendada ja allutada tarbimise juhtimisele võimsusi 200–400 MW.

Eeltoodust tulenevalt kaasnevad eelnõuga uued ärivõimalused inimestele, kes soovivad tegeleda agregeerimisega. Samuti kaasnevad uued ärivõimalused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile, kes saab töötada välja lahendusi andmete analüüsimiseks ja tarbimist mõjutavate otsuste tegemiseks ning operatiivseks infoedastuseks. Tarbijatel on võimalik teenida tulu agregaatoriga sõlmitud kokkuleppe täitmise kaudu, mille alusel vähendab tarbija teatud aegadel elektrienergia tarbimist.

Tarbimiskaja täpsemad nõuded sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas ja osalemise tingimused töötab välja süsteemihaldur (Elering), mis tähendab tõenäoliselt vajadust Eleringil võtta tööle uusi spetsialiste ja teha andevahetusplatvormi arendusi.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtt vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest nagu maagaas ja põlevkivi.

Mõju regionaalarengule

Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd tarbimiskaja kasutuselevõtt ei ole seotud konkreetse piirkonnaga. Eelnõu eesmärk on kaasata võimalikult palju turuosalisi, sh elektrienergia lõpptarbijaid igas piirkonnas.

Eelnõu mõjul tekivad inimestele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis nendel, kellel on teadmised energeetikast. Sellest tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd inimestele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiate abil elektrienergia tootmisega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Lisakohustus, mis eelnõu Konkurentsiametile kaasa toob, on kohustus jälgida tarbimiskaja ja agregeerimisturu arengut ning kooskõlastada tarbimiskajas osalemise tingimused ning võrguettevõtjate koostatavad metoodikad. Kuna eelnõuga eemaldatakse elektrituruseadusest kehtiv Konkurentsiameti kohustus töötada välja tarbimiskajas osalemise tingimused, siis Konkurentsiameti töökoormus kokkuvõttes jääb samaks.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist, sh Eleringi hallatava andmevahetusplatvormi täiendamist. Kuna andmevahetusplatvorm vajab arendamist tulenevalt uutest nõuetest, mis tulenevad elektrituru reformist20, siis saab täiendavad arendused teostada uute algatustega koos, seeläbi vähendades arenduste kulu. Andmevahetusplatvormi uuendamise kulud kaetakse põhivõrguettevõtja võrgutasust vastavalt ELTS § 71 lõikele 8.

Muudatus suurendab ka Eesti energiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter imporditavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga.

Muu otsene või kaudne mõju puudub. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal kõikide sihtrühmade lõikes.

6.3. Elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Salvestuse arendajad. Akude paigaldamise huvi on tõenäoliselt taastuvelektri tootjatel (Elektrilevi võrgus ligikaudu 20 tuhat tootjat21). Elektrilevi 2023 aasta andmetel oli elektrivõrku ühendatud 2 energiasalvestusüksust. Eleringi andmetel22 on põhivõrku liitumas 752,86 MW elektrisalvestusega seotud liitumisi (7 liitumist):
• Mõju investeeringutele on positiivne, kuna suurenevad võimalused energiasalvestusüksustel elektriturult tulu teenida ja vähendada oma opereerimiskulusid.
2. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat23):
• Kuna edastustasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu arvestamine ning täiendava mõõtepunkti paigaldamine toimub võrguetetvõtjate poolt, siis suureneb nende halduskoormus.
Energiasalvestusüksustena on käsitatavad erinevad lahendused alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh elektriautode akud. Energiasalvestusteenuse puhul on paindlikkusteenusena võimalik suunata energiat elektrivõrku siis, kui selleks on vajadus tipukoormuste ajal. Energiasalvestusteenust osutavatel isikutel on võimalik teenida tulu, suunates kõrgema elektrienergia hinna ajal elektrienergiat võrku.
Elektrienergia salvestamise eest maksavad turuosalised praegu edastamistasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu kogu elektri eest, mida nad võrgust salvestiga tarbivad. Selleks et muuta salvestuse investeeringud tasuvaks, peab salvestus päeva jooksul läbima mitu täis- ja tühjakslaadimise tsüklit ehk reeglina laeb salvestus end ühe päeva sees täis ja annab selle elektri samal või järgmisel päeval võrku tagasi, misjärel võrku tagasi antud elektri tarbib tarbija ära ja maksab selle eest edastamistasu, taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja elektriaktsiisi. Ehk elektrienergia salvestamise eest maksab turuosaline eelmainitud tasud, misjärel maksab eelmainitud tasud sama elektri eest ka tarbija. Eelnõuga on eesmärk alates 20 kWh nimisvõimsusega energiasalvestusüksuse poolt salvestud elektrienergia võrgust salvestamise eest mitte võtta eelmainitud tasusid mahus, mis salvestusperioodi (1 kuu) jooksul võrku tagastatakse. Energiasalvestusüksus võib opereerimiskuludelt hoida muudatusega kokku kuni 50%.
Muudatus võimaldab muuta turupõhiselt energiasalvestusüksuste rajamise konkurentsivõimeliseks, mistõttu muudatuse tulemusena suurenevad investeeringud energiasalvestusse. Energiasalvestusüksuse rajamise kulu on ligikauu 1 mln.€/MW, akude eluiga 10 – 15 aastat ja tasuvusperiood üksnes võrguga ühendatud akudel ületab nende eluiga ehk projektid ei ole tasuvad. Samuti võimaldab topeltmaksustamise kaotamine salvestusüksusel rohkematel tundidel elektriturul osaleda ja tuua kaasa suuremat positiivset mõju.
Energiasalvestusüksused toodavad kallitel tundidel elektrit võrku, seekaudu elektrihinda kallitel tundidel odavdades või vältides vajadust käivitada tiputundide katmiseks fossiilseid tootmisseadmeid. Odavama hinnaga tundidel ehk siis, kui elektrisüsteemis on elektri ülejääk, salvestusüksused tarbivad ja tõstavad seeläbi elektrihindu tundidel, mil need on madalad. Odavamate tundide elektrihinna tõus vähendab vajadust maksta riigipoolset taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja suurendab taastuvelektri tootjate kasumit, kuid vähendab kasumit, mida saavad kallimad fossiilkütustest elektrit tootvad jaamad. Tallinna Tehnikaülikooli tehtud analüüsist selgub, et Eestis tooks 500–1000 MW salvestuse lisandumine enam kui 35 mln € kasu tarbijale elektri tipuhindade odavnemise kaudu. 500–1000 MW võimsusele vastab aku mahutavus 2000–6000 MWh. Mida suurem on aku mahutavus, seda kauem on võimalik sellega elektrit salvestada ja toota.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu, mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest.

Salvestuse arendamine toob kaasa keskmise elektrihinna odavnemise ja elektrihinna odavnemise just tiputundidel, samuti vähenevad kulutused taastuvenergia toetuste rahastamisele. Lisaks on salvestuse rajamisel potentsiaalselt positiivne mõju võrgukoormuste juhtimisele ehk väheneb vajadus võrku üledimensioneerida. Kõik nimetatud aspektid kajastuvad tarbija elektriarvetel ehk energiasalvestusüksuste rajamine võimaldab odavdada tarbijate elektrihindu.

Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi töövõimalusi seoses uute energiasalvestusüksuste arendamise ja rajamisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika alal tegutsevatele inimestele.

Mõju haridusele

Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu arendavad ülikoolid mitmeid rakendusi ja katseprojekte salvestuse jaoks ja topeltmaksustamise kaotamine avaldab sellele veelgi positiivset mõju.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu eesmärk on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Salvestusturu elavnemisel on positiivne mõju majandusele läbi elektrihinna vähenemise, tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise. Mida rohkem finantsressurssi jääb ettevõtjate ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi. Tööhõive suurenemine toimub läbi nõudluse tekkimise energiasalvetusüksustele, nende rajamisele ja nutisüsteemidele, mis salvestusseadmeid juhivad, mis suurendab vajadust ekspertide järelele, kes neid seadmeid paigaldavad, hooldavad ja müüvad.

Energiasalvestusüksuste rajamisel võib olla negatiivne mõju fossiilsetest allikatest elektritootmise kasumlikkusele, kuid positiivne mõju taastuvelektri tootjate kasumlikkusele.

Topeltmaksustamise kaotamisega kaasnevad uued ärivõimalused inimestele, kes soovivad tegeleda energiasalvestusüksuste rajamisega.

Positiivselt mõjutab eelnõu ka elektrisõidukite kasutuselevõttu ning kaasatust energiasüsteemis salvestusseadmetena, misläbi suureneb positiivne mõju elektrihinnale veelgi.

Energiasalvestusüksuste topeltmaksustamise kaotamine vähendab potentsiaalselt edastamistasust ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasust saadavaid tulusid. Kuna siiani ei ole salvestusüksusi suures mahus rajatud, on mõju võrreldes praeguse olukorraga tagasihoidlik. Kui rajatakse kokku 500 megavatti salvestust, mis töötaksid 2400 töötundi aastas, siis energisalavestusüksuse efektiivsuse 80% ja võrgutasu 10 eurot megavatt-tunni puhul oleks energiassalvestusüksuste kulude kokkuhoid topeltmaksustamisega võrreldes kuni 4,8 miljonit eurot aastas24. Kuna salvestusüksuste rajamisel on positiivne mõju nii elektrivõrgule ja ‑süsteemile kui ka majandusele, ületab positiivne majanduslik mõju tekkinud kulusid.


Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Salvestuspotentsiaali kasutuselevõtt vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest nagu maagaas ja põlevkivi ning suureneb taastuvelektri tootmise maht.

Mõju regionaalarengule

Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd salvestuse kasutuselevõtt ei ole seotud mõne konkreetse piirkonnaga. Sellegipoolest on suur potentsiaal elektrivõrgu liitumisvõimsuste näol olemas Ida-Virumaal, kuhu elektrisalvestuse rajamine lisaks tööhõivet.

Eelnõu mõjul tekivad inimestele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis inimestel, kellel on teadmisi energeetikast. Eeltoodust tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd inimestele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiatega elektrienergia tootmisega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatus ei too kaasa mõjusid riigiasutustele ega kohalikele omavalitsustele.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna salvestuspotentsiaali kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist, sh võimalust paigaldada salvestusele täiendavaid mõõtepunkte (kauglugemisel arvesteid).

Muudatus suurendab ka Eesti energiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter imporditavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga.

Muu otsene või kaudne mõju puudub.

Kokkuvõttes on kavadatava elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamise mõju olulisus pigem keskmine, kuna muudatus ei sea kohustust vaid annab turuosalisele võimaluse elektrisalvestusüksust rajada ja topetmaksustamise vabastust küsida. Potentsiaalselt paigaldavad salvestusseadmed täna päikesest ja tuulest elektrit tootvad turuosalised, keda on ligikaudu 20 tuhat. 2023 aasta seisuga oli Elektrilevi võrku ühendatud 2 salvestusseadet ja Eleringi andmetel25 on täitmisel 7 salvestusega seotud liitumislepingut.

6.4. Võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Eratarbijad (2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut):
• kaudselt on mõjutatud kõik tarbijad, kuid otsene mõju avaldub tarbijatele, kellel tekivad võlgnevused elektriarvete tasumisel. Muudatuse mõju on positiivne, kuna võimaldab makseraskuste sattunud tarbijal hakata otsima võimalusi võlast vabanemiseks ning vältida elektriühenduse katkestamist.
2. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat26):
• kuna ELTS-s sätestatakse info, mida võrguettevõtja peab võlgenvusse sattunud tarbijale esitama, siis suureneb võrguettevõtja halduskoormus minimaalselt.

Eelnõu sätestab mitmeid muudatusi, millega on soov suurendada tarbijate teadlikkust, sh kohustus lepingus esitada peamiste lepingutingimuste kokkuvõte ja võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine. Muudatused tulenevad direktiivist (EL) 2019/944 ja selle ülevõtmisega seonduvast rikkumismenetlusest.

Mõningast sotsiaalset mõju avaldab võrguettevõtja kohustus enne tarbija võrgust lahtiühendamist teavitada teda alternatiividest. Värskelt võlgadesse sattunud tarbijal ei pruugi olla piisavaid teadmisi energia säästmise võimaluste kohta või teadmisi võimalusest kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust taotleda. Alternatiivne võimalus võib tarbijale olla ka tema võrguühenduse piiramine, mida ELTS § 90 lõige 8 võimaldab.

Muu otsene või kaudne mõju muudatusel puudub.

Muudatus on väikese mõjuga, kuna ka praegu antakse tarbijale lepingutingimused edasi mõistetavalt ja kokkuvõte lepingu tingimustest võimaldab tarbijale veelgi lihtsamal viisil oma lepingust ülevaadet saada. Teave tarbija alternatiivsete võimaluste kohta võrgut lahti ühendamisel on samuti väikese mõjuga, suureneb küll ettevõtete halduskoormus, kuid kuna sellise teabe esitamine saab võrguettevõtja poolt toimuda koos teavitusega võlgnevuse kohta, siis pigem on täiendav koormus vähene. Kui täiendava teabe jagamine tarbijatele, vähendab inimeste arvu, kes vajavad võrgust lahti ühendamist, siis kokkuvõttes võrguettevõtja kulud ja halduskoormus pigem vähenevad. Muudatus annab üksikutele tarbijatele täiendavat teadmist nt võimalusest omavalitsuse poole pöörduda toimetulekutoetuse palvega ja seeläbi vältida oma tarbimiskoha võrgust lahtiühendamist.

6.5. Kauplemisperioodi netomõõtmise kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Aktiivne võrguteenuse kasutaja27 (2022. aastal 9311 ehk ligi 2% kõigist majapidamistest28):
• mõju on nendele tarbijatele positiivne, kuna märkimisväärselt vähenevad nende kulutused elektrienergiale.
2. Ettevõtjad, kes lokaalselt taastuvelektrit toodavad ja tarbivad (ligikaudu 10 tuhat ettevõtet):
• mõju on nendele tarbijatele positiivne, kuna märkimisväärselt vähenevad nende kulutused elektrienergiale.

Kauplemisperioodi netomõõtmine vähendab elektrikulusid aktiivsetel võrguteenuse kasutajatel 5 kuni 40%29.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on positiivne mõju aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele ja taastuvelektrit omatarbeks tootvatele ettevõtetele, vähendades nende elektrikulusid kuni 40%. Kuna eelmainitud tarbijad maksavad muudatusest tulenevalt vähem edastustasu ja taastuvenergia rahastamise tasu, siis võib selles sõltuvalt vähesel määral teiste tarbijate jaoks eelmainitud tasud kasvada, kuid taatsuvelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis jällegi vähendab elektrihinda, ehk võidavad ka tarbijad, kes ise taastuvelektrit ei tooda.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Ettevõtjad ja kodumajapidamised on tõenäolisemad investeerima päikesepaneelidesse ja teistesse taastuvenergia tehnoloogiatesse, mis suurendab nõudlust nende toodete ja teenuste järele. Samuti vähendab muudatus tarbijate ja ettevõtete energiakulusid. Kulude vähendamine suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ja võib soodustada uute töökohtade loomist ning majanduskasvu.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Taastuvelektri suurem tootmine vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile ja aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatus ei too kaasa mõjusid riigiasutustele ega kohalikele omavalitsustele.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel puudub muu otsene või kaudne mõju.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõuga pannakse Konkurentsiametile täiendavaid ülesandeid, kuid mitmed muudatused vähendavad Konkurentsiameti ülesandeid, mistõttu ei kaasne muudatustega täiendavat kulu. Seega otsesed riigieelarve kulud ja tulud puuduvad.
8. Rakendusaktid
Muudetakse majandus- ja taristuministri määrust nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ ja lisatakse eelnõusse täiendavad tarbimiskajas osalemise reeglid.
9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 14, 23 ja 27 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril tulenevalt Baltikumi sünkroniseerimisest Kesk-Euroopa sünkroonalaga. Ülejäänud seaduse jõustumisega on kiire tulenevalt rikkumismenetlusest nr (2021)0033, mistõttu seadus jõustub üldkorras.

10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele.

Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn “…” … 2024

EELNÕU
08.06.2024

Elektrituruseaduse muutmise seadus


§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab osaliselt või täielikult hinnakõikumisi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turul kauplemisperioodide lõikes;“;

2) paragrahvi 3 lõige 131 loetakse lõikeks 132 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:
„131) kauplemisperioodi netomõõtmine – mõõtepunkti kauplemisperioodil läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine;“;

3) paragrahvi 3 punkt 16 täiendatakse pärast sõna tariifilülitusseadmed tekstiosaga „, sealhulgas seade, mis ei suuda andmeid edastada ega vastu võtta“;

4) paragrahvi 3 punktis 224 asendatakse tekstiosa „ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini“ sõnaga „kalendrikuu“;

5) paragrahvi 3 punkt 225 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„225) seotud ettevõtjad – kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad;“;

6) paragrahvi 3 punktid 263 ja 264 loetakse vastavalt puntkideks 264 ja 265 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 263 järgmises sõnastuses:
„263) tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping – fikseeritud kehtivusajaga elektrileping, mille lepingulised tingimused ja elektrihind püsivad lepingu kehtivusajal muutumatuna;“;

7) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 266 järgmises sõnastuses:
„266) vahetustasu – tasu või trahv, mille tarnija, agregeerimisega tegelev turuosaline või võrguettevõtja otse või kaudselt määrab tarbijale tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamise eest;“;

8) paragrahvi 214 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Süsteemihaldur töötab välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni, kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel. Tingimuste väljatöötamisel lähtutakse käesolevast seadusest, elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud nõuetest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 ja selle artikkel 59 alusel kehtestatud rakendusaktidest.“;

9) paragrahvi 214 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud õigused ja kohustused sätestatakse üksikasjalikumalt elektrituru toimimise võrgueeskirjas.“;

10) paragrahvi 421 lõike 3 punkti 4 täiendatakse enne sõna „mõõteandmed“ sõnaga „kauplemisperioodi netomõõdetud“;

11) paragrahvi 44 lõikes 41 ja § 761 lõikes 2 asendatakse sõna „sidusettevõtjat“ sõnadega „endaga seotud ettevõtjaid“;

12) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tulenevad sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.“;

13) paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Võrguteenuse tarbimise mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse arvestuseks kasutatakse netomõõtmist.“;

14) paragrahvi 592 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust või otseliinist alates 20 kW nimivõimsusega energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergiale samal perioodil elektrivõrku või otseliini tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva seaduse §-s 592 nimetatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu, kui täidetud on vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt;
2) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui
energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve;
3) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine.“.

15) paragrahvi 63 lõikes 6 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ sõnadega „jaotusvõrguettevõtja veebilehel“;

16) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„(81) Jaotusvõrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 gigavatt-tundi aastas, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast arengukava koostama.

(82) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada võrgu kümneaastase arengukava täpsemad nõuded elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas.“;

17) Paragrahvi 66 lõike 9 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) investeerimisprojektide nimekiri, ajakava ja planeeritud maksumus;“;

18) Paragrahvi 66 lõike 12 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kavandatavate investeeringute nimekiri järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks, nende ajakava ja planeeritud kogumaksumus;“;

19) paragrahvi 66 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Konkurentsiamet konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel koostatud arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja avaldab konsultatsiooni tulemused oma veebilehel.“;

20) paragrahvi 66 täiendatakse lõiketega 141 ja 142 järgmises sõnastuses:
„(141) Konkurentsiamet võib teha võrguettevõtjale ettekirjutuse arengukava käesolevas seaduses sätestatud tingimustega kooskõlla viimiseks. Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja planeeritud kogumaksumuse oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist.

(142) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad Konkurentsiametile võrgu arengukava kohaste investeeringute täitmise kohta aruande iga aasta 3. märtsiks.“;

21) paragrahvi 662 lõikes 1 ja § 663 lõikes 2 asendatakse sõnad „oma sidusettevõtjat“ sõnadega „endaga seotud ettevõtjaid“;

22) paragrahvi 663 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist või ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.“;

23) paragrahvi 67 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:
„(11) Võrguettevõtja rajab turuosalise taotluse alusel alates 20 kW nimivõimsusega energiasalvestusüksusesse salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti täiendava mõõtepunkti.

(12) Liitumispunktis mitteasuva täiendava mõõtepunkti võib rajada turuosaline ise vastavalt võrguettevõtja tingimustele.

(13) Täiendava mõõtepunkti rajamisega kaasnevad kulud kannab turuosaline.

(14) Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus. Võrguettevõtjal on õigus nõuda mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamist.“;

24) Paragarahvi 67 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Võrguettevõtja paigaldab turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või võib oma algatusel paigaldada oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, ning teostada mõõtmist selle mõõteseadme abil.“;

25) paragrahvi 70 lõikes 6 asendatakse sõnad „või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning“ sõnaga „ja“;

26) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Võrguettevõtja kasutab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud tasu võtmiseks netomõõtmist.“;

27) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:
„(101) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust alates 20 kW nimisvõimsusega energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu ei võeta juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt;
2) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui
energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve;
3) energiasalvestusüksuse poolt kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine.

(102) Võrguettevõtjal on õigus rakendada käesoleva seaduse paragrahvi 67 lõike 11 kohase mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral salvestatud elektrienergia koguste suhtes edastamistasu ja toetuste rahastamise kulu vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele kuni mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamiseni ja tagasiulatuvalt kuni 12 kuu ulatuses rikkumise tuvastamisest.“;

28) paragrahvi 74 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ sõnadega „võrguettevõtja veebilehel“;

29) paragrahvi 751 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset järgmise lausega:
„Tarbija arve ja info arvetel peab olema täpne, kergesti mõistetav, selge, ülevaatlik, kasutajasõbralik ja hõlbustama arvete omavahelist võrdlemist.“;

30) paragrahvi 751 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–18 järgmises sõnastuses:
„11) teenuse osutaja nimi ja kontaktandmed, telefoninumber ja e-posti aadress;
12) arveldusperioodil tarbitud elektrienergia kogus, tasumisele kuuluv maksumus ja selle jaotus vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud komponentide lõikes;
13) arve maksmise tähtaeg;
14) lepingu kehtivusaeg;
15) arves esitamise aluseks oleva mõõtepunkti EIC-kood;
16) kui tarbija ja müüja vahelises lepingus on kokku lepitud teenuse hinna muutumine, siis teave hinna muutumise kohta koos muudatuse toimumise kuupäevaga;
17) viide Konkurentsiameti usaldusmärgisega võrdlemisvahendi veebilehele;
18) viide käesoleva seaduse § 421 lõikes 1 kirjeldatud andmevahetusplatvormi veebilehele;“;

31) paragrahvi 751 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Tarbijale esitataval arvel tuleb eraldada energia- ja tarnekomponent, võrgukomponent ning lisanduvad tasud, maksud ja lõivud vastavalt määruses (EL) 2016/1952 kehtestatud mõistetele.

(22) Müüja pakub tarbijale võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt.

(23) Müüja võimaldab arve tasumiseks erinevaid makseviise ja paindlikku korda.“;

32) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Müüja esitab tarbijale arve netomõõtmisel mõõdetud elektri eest.“;

33) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnatuses:
„(5) Tarbija taotlusel esitab müüja tarbijale selgituse, kuidas tema arve on koostatud.“;

34) paragrahvi 87 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) teave kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega vastavalt tarbijakaitse seadusele ning õiguse kohta pöörduda kaebusega käesoleva seaduse §-s 99 sätestatud juhtudel Konkurentsiameti poole;“;

35) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Elektrimüüja esitab elektrilepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingu lühikokkuvõtte, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet.“;

36) paragrahv 87 lõikes 3 asendatakse sõna „tasu“ sõnaga „vahetustasu“ ja täiendatakse pärast sõna „küsida“ tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva seaduse § 88 lõikes 5 sätestatud juhul“;

37) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Elektrimüüja, kes teenindab vähemalt 200 tuhandet tarbijat, peab pakkuma tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja vähemalt aastase kehtivusajaga tähtaegseid fikseeritud elektrihinnaga lepinguid.

(7) Elektrilepingu sõlmimise eel teavitab elektrimüüja tarbijat sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest, maksumusest ja riskidest.“;

38) paragrahvi 88 lõiget 5 mudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Elektrimüüja või agregaator võib nõuda tarbijalt tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud ja ei tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju“;

39) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Fikseeritud elektrihinnaga lepingu lõppemisel peab elektrimüüja viima tarbija üle uuele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või tarbija nõusolekul sõlmima dünaamilise elektrihinnaga lepingu.“;

40) paragrahvi 90 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „teave“ tekstiosaga:
„ning tasuta teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine.“;

41) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe muude võimaluste kohta kui võrgust lahti ühendamine peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) teave sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võimaluste kohta;
2) teave energia säästmise võimaluste kohta või viide teavet sisaldavatele veebilehtedele;
3) teave alternatiivsete maksevõimaluste kohta, näiteks võlgnevuse eest osamaksetena või maksegraafiku alusel tasumine;
4) teave võrguühenduse võimsuse piiramise võimaluste kohta.“;

42) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„18) jälgib turu olukorda ja konkurentsi taset, sealhulgas dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat, arenguid ja dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele, ning avaldab vähemalt kord aastas sellekohase aruande, mis sisaldab ka soovitusi elektrimüüjatele kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinna kujunduse kohta;“;

43) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 223 järgmises sõnastuses:
„223) jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning turu käivitumist ning hindab käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tingimuste uuendamise vajadust;“;

44) paragrahvi 93 lõiget 11 täiendatakse peale sõna „kasutajaid“ sõnadega „ja agregeerimislepinguid“;

45) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses:
„(20) Käesoleva seaduse paragrahvi 71 lõikes 102 nimetatud tasude maksmist tagasiulatuvalt rakendatakse 12 kuud pärast lõike jõustumist.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 14, 23, 27 ja 45 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

 1. p. 27

27) paragrahvi 74 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ sõnadega „võrguettevõtja veebilehel“

TTJA-le pole teada põhjused, miks peetakse üleriigilise levikuga päevalehes teavitamist aegunuks. Märgime, et tarbijad ei jälgi ega peagi jälgima erinevate teenuse pakkujate veebilehti, et saada teavet sõlmitud lepinguga seotud muudatustest ning kuna päevalehti ikkagi veel loetakse, võib muudatus vähendada tarbijate informeeritust. Teisalt, ELTS § 89 reguleerib võrguettevõtja poolt lepingutingimuste muutmist ja sellest tarbijate personaalselt teavitamist, kuid praeguses sõnastuses võib jääda ebaselgeks, kas § 89 hõlmab (kuigi lg 2 viitab võrgutasudele) ka võrgutasude muutmisest teavitamist. Kuivõrd võrgutasud on lepingu osaks, siis TTJA eeldab, et hõlmab, kuid see võiks olla selgemalt välja toodud. Kui hõlmab, siis võib ELTS § 74 lg-te 1 ja 2 muudatust pidada sobivaks, kui päevalehes teavitamist saab tõepoolest vastavatel asjaoludel pidada aegunuks ning see ei täida enam oma eesmärki.

Tarbija vaates on igal juhul oluline, et tarbija saaks lepingu tingimuste, sh võrgutasude muudatuste kohta, personaalse teate, et olla kursis oma võrgulepingu tingimustega. Võrgutasude muudatustest personaalse teavitamise kohustuse puudumisel tuleks vastav kohustus ELTS-i sisse viia. Selguse huvides palume seletuskirjas § 74 lg-te 1 ja 2 muudatuse juures viidata ka ELTS §-st 89 tulenevale nõudele.

TTJA teeb ettepaneku, et teavitamise korra muutmisel vaadataks üle ka ELTS § 89 lg-s 5 sätestatud lepingu tingimuste muutmise teate edastamine koos arvega. TTJA praktika näitab, et arvel või arvega koos teavitused võivad jääda tähelepanuta ja kõige paremini toimib lepingu tingimuste muutmisest teavitamine e-posti/posti teel saadetava eraldi kirjaga. Arve on eeskätt maksedokument. Näiteks, kui arve saadetakse e-kirjaga, siis sageli on e-kirjas juba toodud arve summa ning kui e-kirja teema real ega sisus ei viidata, et arve sisaldab ka lepingu muutmise teadet, ei pruugi tarbija arvet avada ega sellele tähelepanu pöörata; või ka näiteks juhul, kui tarbija saab ainult e-arveid internetipanka (tarbija sõnaselgel nõusolekul on TKS § 4 lg 7 alusel võimalik), iseäranis kui arved tasutakse püsikorraldusega, ei saa tarbija lepingutingimuste muutmise teadet kätte. TTJA teeb ettepaneku ELTS § 89 lg 5 muuta kehtetuks ja ELTS § 89 lg 4 esimest lauset muuta selliselt, et selles kajastuks teavitamiskohustus eraldi kirjaga, näiteks järgmises sõnastuses: „Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate eraldi kirjaga vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil.“.

2. p. 30

30) paragrahvi 751 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
(22) Müüja võimaldab tarbijale saada arveid elektrooniliselt.

Kodutarbijatel on TKS § 4 lg-te 6 ja 7 kohaselt õigus valida, kas arve esitakse postiaadressile või e-posti aadressile. Kaupleja võib nimetatud viisil jätta arve esitamata vaid juhul, kui tarbija on sõnaselgelt nõustunud sellega, et arve on kättesaadav kaupleja elektroonilise klienditeeninduskeskkonna, internetipanga või muu sellise keskkonna või andmekandja kaudu. Tarbijalt nõusoleku saamist peab vaidluse korral tõendama kaupleja. Eelnõu sõnastust „Müüja võimaldab tarbijale saada arveid elektrooniliselt“ võib mitmeti mõista, sh, et arveid esitatakse elektrooniliselt. Seega võib pakutava sõnastus tekitada segadust ja tõlgendust, mis on vastuolus TKS-s sätestatuga.

Direktiivi 2019/944 art 18 lg-st 3 nähtub, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et lõpptarbijatele pakutakse võimalust saada arveid ja arvetel esitatud teavet elektrooniliselt. TTJA hinnangul on ka ülaltoodud TKS sättega tagatud, et tarbijale pakutakse võimalust saada arveid ja arvetel esitatud teavet elektrooniliselt, sest tarbijale on selles osas antud valikuõigus. Juhul, kui direktiiv peab silmas, et seda tuleb tarbijatele eraldi pakkuda ning see on vajalik ELTS-i sisse viia, siis selleks, et sätte mõte oleks üheselt arusaadav ja ei oleks vastuolus TKS § 4 lg-tega 6 ja 7, teeb TTJA ettepaneku sõnastada § 751 lg 22 järgmiselt: „Müüja pakub tarbijale võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt.“.

3. p. 36

36) paragrahvi 87 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) teave kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega vastavalt tarbijakaitse seadusele;“

Juhime tähelepanu, et vaidluste lahendamine on jagatud Konkurentsiameti ja TTJA juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni vahel. Konkurentsiamet lahendab vaidlusi vastavalt ELTS §-le 99 kodutarbija poolt esitatud kaebuse alusel, kui küsimust reguleerib ELTS või selle alusel kehtestatud õigusakt (vt ka Riigikohtu lahend: 3-3-1-43-12). Tarbijavaidluste komisjon sellist vaidlust ei lahenda, sest TKS § 40 lg 5 sätestab, et komisjon ei lahenda vaidlust, mille lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes. Tarbijavaidluste komisjon lahendab kodutarbija ja kaupleja vahel sõlmitud lepingust tulenevat tarbijavaidlust, kuid küsimustes, mis ei ole reguleeritud ELTS-ga, nt arve lepingu tingimustele vastavus vms. Seetõttu tuleb arvestada sätte muutmisel mõlema asutuse pädevusega. Konkurentsiameti pädevusse kuulub nt ka küsimus, mis puudutab võrguühenduse katkestamist (ELTS § 90).

Direktiivi 2019/944 lisa 1 p-st. 1.2 g tuleneb, et lõpptarbijale esitatakse hästi märgatavalt arvel ja arvel esitatavas teabes ning muudest arve ja arvel esitatava teabe osadest selgelt eraldi teave lõpptarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega, sh vaidluste lahendamise eest art 26 kohaselt vastutava üksuse kontaktandmed.

Art 26 lg 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et lõpptarbijatel on käesolevas direktiivis sätestatud õiguste ja kohustusega seotud vaidluste lahendamiseks juurdepääs lihtsale, õiglasele, läbipaistvale, sõltumatule, tõhusale ja tulemuslikule vaidluste kohtuvälise lahendamise sõltumatu mehhanismi kaudu, nt energiaombudsman või tarbijakaitseorgan, või reguleeriva asutuse kaudu.

ELTS §-s 87 käsitletavatele lepingutele kohaldatakse vastavalt § 85 lg-le 1 ka VÕS sätteid. Kui lepinguid sõlmitakse sidevahendi abil või väljaspool äriruume, siis peab VÕS § 54 lg 1 p 22 ja § 48 lg 1 p 22 kohaselt lepingueelne teave sisaldama ka andmeid tarbija võimaluste kohta pöörduda kohtuvälise kaebusi ja vaidlusi lahendava organi poole ning pöördumise tingimusi, mistõttu üldiselt on kauplejate tüüptingimusetes juba vastavad sätted sees.

Kuna direktiiviga nähakse ette vaidluste lahendamine peamiselt küsimustes, mis reguleeritakse ELTS-is, siis oleks antud juhul kohane viidata Konkurentsiameti kaebuste lahendamise korrale.

Kokkuvõttes peaks lepingus sisalduma viide mõlemale institutsioonile. Viide tarbijavaidluste komisjonile peaks lepingu tingimustes olemas olema juba VÕS sätestatud nõuetest tulenevalt, kuid selguse huvides ja võttes arvesse, et ELTS alusel lahendab kaebusi ka Konkurentsiamet, teeb TTJA ettepaneku sõnastada ELTS § 87 lg 1 p 9 järgmiselt: „teave kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluse kohtuvälise lahendamisega vastavalt tarbijakaitse seadusele ning õiguse kohta pöörduda kaebusega käesoleva seaduse §-s 99 sätestatud juhtudel Konkurentsiameti poole“.

4. p. 37

37) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Elektrimüüja teeb tarbijale kättesaadavaks lihtsas ja täpses sõnastuses kokkuvõtte käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingutingimustest.“

Lepingu kokkuvõte on praktikas tarbijate jaoks kasulik, et saada kokkuvõtlik ülevaade lepingu olulisematest tingimustest ja vajadusel võrrelda erinevate müüjate pakkumisi, kuid see peaks olema suhteliselt lühike. Selleks, et konkretiseerida lihtsa ja täpse sõnastuse nõuet ning tagada vajadusel pakkumiste võrreldavus, oleks hea, kui kokkuvõtte vormistamisele kehtiksid ühetaolised nõuded. Direktiiv 2019/944 ei reguleeri, mida peamiste lepingutingimuste kokkuvõte peab sisaldama. TTJA toob näitena välja, et sideturul reguleerib sideteenuse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamist ESS § 951 lg-d 1 ja 7 ning otsekohalduv komisjoni rakendusmäärus 2019/2243, mis näeb ka ette täpse vormi. TTJA leiab, et ELTS alusel reguleeritava lepingu kokkuvõtte puhul võiks kasutada sarnast lähenemist.

5. Kodutarbijatega sõlmitava tähtajalise elektrilepingu tähtaja reguleerimine

Praktikas sõlmitakse tähtajalisi ennetähtaegse lõpetamise tasuga elektrilepinguid kuni 7 aastase tähtajaga. Liiga pika tähtajaga elektrilepingud seovad tarbijaid elektrimüüjaga ebamõistlikult pikaks ajaks, kuivõrd nii pika aja kohta on võimatu prognoosida elektriturul toimuvat, samuti tarbijal endal oma elukorralduses. Kui elektrihind peaks taastuvenergia kasutuselevõtu tõttu alanema, on tarbijal ebamõistlik siduda end nii pika tähtajaga elektrilepinguga. Lisaks, tarbijatel endal võib tulla elukorralduses muudatusi, mida ei osata lepingu sõlmimisel prognoosida, nt ootamatu vajadus üürilepingu lõpetamiseks või elukoha müügiks, kuid öeldes lepingu lõpetamise tasuga elektrilepingu ennetähtaegselt üles, tuleb tarbijal maksta elektrimüüjale lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu, mille summad küündivad praktikas 1700 euroni. Pikaajalised tähtajalised elektrilepingud takistavad tarbijatel kasutada ära konkurentsi ja vahetada elektrimüüjat. TTJA teeb ettepaneku näha kodutarbijatega sõlmitavatele tähtajalistele elektrilepingutele ette maksimaalne tähtaeg sarnaselt sideteenuse lepingutele, milleks on 2 aastat (ESS § 96 lg 6, mis on üle võetud sidedirektiivi art 105 lg-st 1).


08.06.2024
Elektrituruseaduse muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte
Seaduse eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/9441 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL.
18. oktoobril 2023 esitas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt Eesti Vabariigile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr (2021)0033. Komisjoni hinnangul ei ole Eesti riigisisesesse õigusesse üle võtnud direktiivi (EL) 2019/944. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 31. detsembril 2020. Kuigi Eesti on komisjoni teavitanud direktiivi täielikust ülevõtmisest, leiab komisjon, et Eesti ei ole siiani võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et tagada direktiivi täielik ülevõtmine riigisisesesse õigusesse, ega sellistest meetmetest teatanud. Seetõttu leiab komisjon, et Eesti ei ole täitnud direktiivist tulenevaid nõudeid. Siinse seaduseelnõuga kõrvaldatakse puudused, milles Eesti komisjoni hinnanguga nõustub.

Direktiivist (EL) 2019/944 lähtudes tehakse täpsustused elektrituruseaduse (ELTS) tarbimiskajas osalemise ja elektrisalvestuse reeglistikku.
Elektrienergia siseturu ühiste normide eesmärk on pakkuda piiriülesele konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi, konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja paremaid teenindusstandardeid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.
Selleks, et tagada direktiivi Eesti riigisisesesse õigusesse ülevõtmine, edendada investeeringuid elektrisalvestuse ja võtta kasutusele tarbimiskaja potentsiaal, täiendatakse ELTS-i sätetega, millega vähendatakse elektrisalvestuse opereerimise kulusid läbi topeltmaksustamise kaotamise, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, täpsustatatkse elektriarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele kauplemisperioodi netomõõtmise põhimõte.
Eelnõu peamised mõjud on elektrisalvestuse ja tarbimiskaja kasutusele võtmine, tänu millele muutub tarbijatele elektrihind soodsamaks ja vähenevad ka elektrisüsteemiga seotud kulutused. Elektrisalvestuse ja tarbimiskaja turu elavnemine võimaldab võrguettevõtjatel hakata hankima paindlikkust alternatiivina võrguinvesteeringutele, misläbi vähenevad ka kulud võrgu ülal hoidmisele. Tarbijate õiguste ja arvetega seotud muudatused teostatakse selleks, et võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiiv (EL) 2019/944, ega too muidu olulisi mõjusid ja muudatusi kaasa, kuna juba täna saavad tarbijad sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ning tarbijate elektriarved sisaldavad juba täna piisavalt täpset informatsiooni. Positiivset mõju avaldab muudatus, mille kohaselt võrguettevõtja peab tarbijale esitama tarbija võlgnevuse korral info, mis võimaldab tarbijal võlgnevusega hakkama saada. Tarbija teadlikkust parandavad ka sätted, mis loetlevad minimaalse informatsiooni, mida elektrimüüja peab kuvama elektriarvel. Kauplemisperioodi netomõõtmise kasutusele võtmine muudab senise arvelduse taastuvelektrit tootva tarbija jaoks õiglasemaks ja päikesepaneelide paigaldamise kasumlikumaks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (KLM) energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon ([email protected], 625 6476). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman ([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20272 (VVTP) punktidega 6.1.2, mille kohaselt töötatakse selle nimel, et tarbimise juhtimise kompenseerimine toimuks elektriturul ja 6.1.8, mille kohaselt pööratakse taastuvenergeetikale ja suuremat tähelepanu salvestusvõimsuse rajamisele.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta) ning muudetakse elektrituruseaduse 1. jaanuari 2024. a redaktsiooni (RT I, 30.06.2023, 6). Muudatus on seotud rikkumismenetlusega nr (2021)0033.
Enne eelnõu ei koostatud väljatöötamiskavatsust tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 2 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Elektrisalvestuse edendamisega seotud sätted on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuid on lisaks ka kiireloomulised tulenevalt Baltikumi sünkronseerimiset Kesk-Euroopa sünkroonalaga 2025. aasta alguses. Muudatus toob kaasa täiendavad investeeringud salvestusseadmetesse, mis omakorda aitab sünkroniseerimisel Eesti ja Baltikumi energiajulgeolekut tagada.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Seaduseelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944 tehtud muudatused ja kõrvaldada puudused, milles Eesti nõustub Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusega rikkumismenetluses nr (2021)0033.
Rikkumismeneltusest nr (2021)0033 ja VVTP punktidest 6.1.2 ning 6.1.8 tulenevalt lisatakse eelnõuga elektrituruseadusse järgmised printsiibid:
1) tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga ja tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepinguid, saada selge kokkuvõte lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud;
2) tarbija, kellel on tekkinud võlgnevused ja keda ohustab elektrivõrgust lahti ühendamine, saab edaspidi võrguettevõtjalt täiendavat infot selle kohta, kuidas võlgnevusest vabaneda ja elektrivõrgust lahti ühendamist vältida;
3) kauplepmisperioodi netomõõtmise põhimõtte kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel;
4) agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust;
5) elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine ja sel eesmärgil salvestusele eraldi mõõtepunkti rajamine.
Euroopa Liidus toimib ühtsete reeglite alustel avatud elektriturg. Elektrituru saab jaotada turutasemeteks:

Erinevate turutasemete eesmärk on võimaldada elektriga kauplemist ja samal ajal tagada elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise tasakaal ehk bilanss3 igal ajahetkel. Elektri eripära teiste kaupadega võrreldes on see, et elektrit tuleb selle tootmise hetkel tarbida ehk elektrit ei ole võimalik ladustada ilma, et see oleks muundatud mõneks muuks energiakandjaks.
Elektri börsihind kujuneb järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise kõverate ristumispunktis igal kauplemisperioodil (1 tund). Pakkumise kõver kujuneb tootmisvõimsuse pakkumistest, mis tehakse elektrijaama muutuvkulude baasil, ja nõudluse kõver kujuneb ajalooliste tarbimisandmete põhjal. Kauplemisperioodil teeb börsihinna kalleim tootmisvõimsuse pakkumine, mis turule pääseb, või tarbija, kes on valmis oma tarbimist kauplemisperioodil kujunenud hinna juures vähendama. Järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise tasakaalu viimine on oluline samm selleks, et tagada elektrisüsteemi bilanssi. Pakkumise kogust ning hinda mõjutavad tootmisseadmed, mis turul konkreetsel ajavahemikul kättesaadavad ja töökorras on ning pakkumisi teevad. Tarbimist mõjutavad asjaolud on nt välisõhutemperatuur, hoonete ja seadmete energiatõhusus, tarbijate käitumisharjumused ja võime oma tarbimist juhtida. Pakkumise kogus ja pakutav ühikuhind sõltub nt tehnoloogiast, korralistest ja erakorralistest hooldustest, sesoonsusest ja riikidevahelistest ülekandevõimsustest. Soodsaimat elektrihinda pakuvad turule kütusevabadest taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvad tootmisüksused ja kallimat hinda fossiilseid kütuseid kasutavad tootmisüksused, nagu põlevkivi ja maagaasi tarbivad elektrijaamad. Kui turul on nõudlus suur ja pakkumine väike, siis võib tekkida olukord, kus nõudluse ja pakkumise kõverad ei ristu. Sellisel juhul kujuneb turul elektrihinnaks maksimaalne turuhinna piir, milleks täna on 4000 €/MWh.
Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 321 lõike 1 kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti. Selle eesmärgi täitmine on võimalik, rajades Eestisse suures mahus eelkõige tuule- ja päikeseenergial põhinevat taastuvelektri tootmist. Tuule- ja päikeseenergia tootmise tegelik maht sõltub sesoonsusest ja ilmast ega ole vastavalt elektritarbimisele reguleeritav. Tuule- ja päikeseenergia puudujäägi korral tuleb elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks käivitada juhtitavaid võimsusi või puudujääv elekter importida. Impordivõimekus sõltub riikidevaheliste ühenduste võimsusest. Elektritootmise võimsuse puudujääk väljendub kõige nähtavamalt järgmise päeva elektrituru ehk elektribörsi hinnas – taastuvelektri ülejäägi puhul on elektri börsihinnad madalad ja puudujäägi puhul kõrged. See, et tuule- ja päikeseenergia tootmise maht on kõikuv, väljendub elektribörsi hinna suures volatiilsuses, aga ka elektrimüüjate marginaalides. Elektrimüüja marginaalid sõltuvad elektrisüsteemi ebabilansist ja bilansienergia hinnast bilansiturul, mis on seda suurem, mida suurem on tuule- ja päikeseenergia tootmine.
Elektri börsihinna ja bilansienergia hinna ning selle volatiilsuse vähendamiseks on võimalik võtta kasutusele tarbimise juhtimine ja energiasalvestus. Tarbimise juhtimine võimaldab vähendada elektri kogutarbimist suure nõudlusega kauplemisperioodidel ja nihutada tarbimine tundidele, kus tarbimine on väiksem või tootmine suurem, või jätta juhitud elekter üldse tarbimata. Elektri salvestamine võimaldab sarnaselt tarbimise juhtimisele tarbimist ja tootmist kauplemisperioodide lõikes nihutada ning seeläbi tagada väiksem volatiilsus elektriturul ja elektrisüsteemi tasakaal. Allolev graafik visualiseerib tarbimise ja tootmise nihutamise mõju järgmise päeva börsihinnale.

Tarbija saab elektriturul osaleda ostjana ja müüjana ning seeläbi elektriturul kujunevat hinda nõudluse ja pakkumise vähendamise või suurendamise kaudu mõjutada. Üksiku tarbija tarbimise või tootmise kogus ei pruugi olla piisav, et selle mõju elektri turuhinnale oleks märgatav, kuid mitme tarbija agregeeritud tarbimise või tootmise kogus võib turuhinda märgatavalt mõjutada. Kõige kiirem ja soodsam viis, kuidas tarbijad saavad elektrihinda ja oma kulusid mõjutada, on tarbimise juhtimise kaudu. Tarbimise juhtimine jaguneb kaheks: kaudne ja otsene. Tarbimise kaudse juhtimise puhul reageerib tarbija eelkõige elektrihinnale ja reguleerib elektriturul osalemata oma tarbimist. Tarbimise kaudset juhtimist saab ergutada muutuvhinnaga elektripakettide kaudu, aga ka tarbija teadlikkuse suurendamise ja uute digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuga. Tarbimise otsese juhtimise puhul kaubeldakse reguleeritava ja mõõdetava paindlikkusega elektriturgudel. Tarbimise juhtimise ehk agregeerimise teenust osutab agregaator4. Tarbimise juhtimise toimivaid ja kontseptuaalseid tehnoloogilisi lahendusi on turul mitmeid (sh salvestus, automaatikalahendused), kuid lisaks tehnoloogilistele lahendustele on oluline tagada võimalused ja võimaldada turuosalistel pakkuda elektriturule tarbimise juhtimist.
Elektrituru tasemed, millel salvestuse ja tarbimise juhtimisega saab osaleda ja teenuseid pakkuda:
• Järgmise päeva turg – tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärk sellel turul on ennekõike vähendada elektri börsihinda ja selle volatiilsust, kuid lisaks väheneb tipptundidel elektrinõudluse vähendamise tulemusena fossiilkütuste tarbimine ja kasvuhoonegaaside heide, kuna tarbimise ja tootmise nihutamise tulemusena väheneb vajadus käivitada lisanõudluse katmiseks fossiilkütuseid tarbivaid tootmisseadmeid ja tekib võimalus efektiivsemalt kasutada ära taastuvelektri tootmist.
• Päevasisene turg – sellel turul kauplemise eesmärk on järgmise päeva turul tehtud tehinguid korrigeerida (põhjuseks võib olla näiteks tarbimise prognoosi muutus võrreldes eelmisel päeval prognoosituga).
• Bilansiturg (rakendatakse vastavalt vajadusele nt Balti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks) – Eestis on kasutusel mFRR5. Salvestuse ja tarbimise juhtimisega ollakse võimelised kiiresti reageerima muutustele tarbimises ja tootmises ning seetõttu saab tagada elektrisüsteemi bilanssi.
Tarbimise juhtimist ja salvestust saab rakendada ka võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Näiteks: võrguettevõtjate tarbimise juhtimine, elektrisalvestuse turult hankimine, liitujatele paindlike, tarbimisajast või võrgu koormatusest sõltuvate elektri- ja liitumislepingute pakkumine, võrgutariifi tarbimisajast või võrgu koormatusest sõltuvaks kujundamine. Eesti elektrivõrgus on juba palju tootjaliitumisi ja iga uus liitumine on liitujale kulukas. Olukorra leevendamiseks ja elektrivõrgu optimaalseks kasutamiseks saab võrguettevõtja pakkuda liitujatele paindlikku liitumist, mille puhul võrguettevõtja tellimusel või kellaajast sõltuvalt peab tootja oma koormust vähendama ja jätma ülejääva elektri kas tootmata või salvestama selle hilisemaks kasutamiseks või tarbija oma tarbimist nihutama. Võrgukoormuse ajaliselt võrdsemalt jaotamine võimaldab vältida võrguinvesteeringuid, mis muidu tiputootmise või -tarbimise tõttu tuleks teha, ja seeläbi tarbijatel ning tootjatel soodsamalt võrguga liituda.
Tarbimise juhtimise edendamiseks sätestab direktiiv (EL) 2019/944 riigile kohustuse võimaldada tarbijatel pakkuda iseseivalt või agregeerimise kaudu tarbimise juhtimist kõikidele elektriturgudele. Elektrituruseaduse mudtatusega sätestatakse üldised edasised põhimõtted tarbimiskajas osalemise tingimuste välja töötamiseks, kuid detailsemad nõuded sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Eestis on tehtud esimesed sammud tarbimise juhtimise turumudeli loomisel. 2020. aastal korraldas Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni6 eesmärgiga koostöös turuosalistega ühtses lähenemises kokku leppida. Seniste arutelude ja analüüside ning teiste liikmesriikide näidete abil on jõutud järeldusele, et sobivaim turumudel tarbimise juhtimise edendamiseks on tsentraalse arveldusega turumudel, mille kohaselt koondub andmevahetus ja rahaline arveldamine, sh kompensatsiooni arvutamine, keskse asutuse kätte, milleks teiste riikide näidete põhjal on süsteemihaldur (Eestis Elering). Lisaks turumudeli loomisele jätab direktiiv (EL) 2019/944 liikmesriikidele vabamad käed reeglite sätestamisel tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri vahelise arveldamise teostamsieks sh reeglid mille põhjal kompenseertarbimisitakse tarbimiskajas osalenud tarbijate bilansihalduritele nende kulud ja makstakse agregaatoritele tasu tarbimise juhtimise kaudu tarbijale madalama elektrihinna näol toodud kasu eest. Üks võimalik variant on puhaskasu (ingl net-benefit) metoodika, mille raames kvantifitseeritakse tarbijale tekkinud kasu ja makstakse selle alusel tarbimise juhtimises osalenud tarbijale tasu kas otse või agregaatori kaudu. Täpsemad nõuded ja tingimused sätestatakse elektrituru toimise võrgueeskirjas.
Elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise vahel tuleb tagada pidev tasakaal. Bilansihaldur on turuosaline, kes on süsteemihalduriga sõlminud bilansilepingu. Igal turuosalisel on bilnasihaldur, kelle bilansipiirkonnas turuosalise tootmine või tarbimine paikneb. Bilansihaldurid esitavad oma bilanspiirkonna kohta tootmisplaanid, prognoositud tarbimise ja info planeeritud kauplemise kohta teiste turuosalistega. Süsteemihaldur kontrollib, et iga bilnashalduri bilnasiplaanid oleks tasakaalus ja kooskõlast teiste bilnasihaldurite bilnasiplaanidega. Näiteks kontrollib süsteemihaldur kas tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanid on tasakaalus. Kui tarbija ja tarbimist tarbimiskaja tulemusena vähendatakse, siis tekib ebakõla tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanide vahel:
• tarbija agregaatori bilansihalduri bilansiplaan sisaldab tarbimiskajas aktiveeritud kogust nt -20 kWh;
• tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaan selle kogusega ei arvesta ehk see sisaldab prognoositud tarbimist nt +20 kWh;
• kuna bilansihaldur teab mis tarbija tarbimist agregeerimise tulemusena vähendati, siis ta määrab agregeeritud koguse 20 kWh tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanide vahel tarnena ehk bilansiplaanid viiakse omavahel tasakaalu;
• kuna tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanist võetakse elektrikogus nt 20 kWh elektrit, mille ta on seotanud tarbija prognoositud tarbimise katmiseks ja selle elektri soetamisega on tarbija elektrimüüja bilansihaldur kandnud kulusid, siis on õigustatud, et selle elektrikogusega seotud kulutused tarbija elektrimüüja bilnasihaldurile kompenseeritakse (makstakse rahalist hüvitist). Mis hinnaga ja kes eelmainitud elektrikogus kompenseeritakse sõltub kompensatsiooni metoodikast, mille arvutamise põhimõtted sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.
Tsentraalse arveldusega turumudel:
• Energiavahetuse ja kompensatsiooni arvestust tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri vahel teeb neutraalne organ, kelleks on süsteemihaldur. Tarbimiskajas osalenud elektrienergia märgitakse tarnena eelmainitud bilansihaldurite vahel.
Puhaskasu (ingl net-benefit) metoodika on üks võimalikke kompensatsiooni metoodikaid rahalise hüvitise maksmiseks:
• metoodika kasutamine on kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 17 punktiga 4, mille kohaselt rahaline hüvitis ei tohi olla takistuseks agregeerimisega tegelevate turuosaliste turule sisenemisele ja agregaatorilt võib hüvitise maksmist nõuda üksnes juhul kui tarbimiskaja aktiveerimisega kaasnenud tulud ei ületanud sellega kaasnevaid kulusid ühiskonnale;
• puhaskasu metoodika eesmärk on sätestada mis juhtudel nt millisest järgmise päeva elektrituru hinnast alates tarbimiskajaga kaasnevad kulud sotsialiseeritakse. Kui tarbimiskaja ei too kaasa ühiskondlikult suuremat tulu kui tarbija elektrimüüja bilansihaldurile makstav kompensatsioon, siis neid kulusid ei sotsialiseerita ja kompensatsiooni maksab agregaator või tema bilnasihaldur. Selline lähenemine tagab selle, et tarbimiskaja toob alati kaasa ühiskondliku kasu ja kompensatsiooniks makstav hüvitis on alati madalam kui ühiskondlikult saadud kasu;
• toimiva puhaskasu metoodika näite saab tuua Ameerika Ühendsriikidest7, kus tarbimiskaja puhaskasu arvutatakse iga kuu 15. kuupäevaks järgmiseks kuuks ette. Kui Eestis sarnast süsteemi rakendada, siis see tähendaks, et süsteemihaldur arvutab iga kuu järgmiseks kuuks ette elektrihinna piirmäära, millest alates tarbimiskajaga kaasnev kompensatsiooni maksmine toimub kõigi tarbimiskajast kasu saanud tarbijate bilansihaldurite poolt, kes kannavad need kulud tarbijate marginaalidesse ehk lõplikult kannavad kompensatsioonikulud elektritarbijad, kes tänu tarbimiskajale soodsamat elektrit saavad tarbida. Sellisel viisil lähenemine tagab tarbijate jaoks alati olukorra, kus nad summaarses elektrihinnas võidavad.
Bilansiturul plaanib Elering 2024. aasta suvel alustada tsentraalse arveldusega mudeli kasutamist. Kuigi olulised sammud bilansiturul tsentraalse arveldusega turumudeli rakendamiseks on tehtud, ei ole toimuvat turumudelit järgmise päeva ja päevasisesel turul. Samuti ei kasuta võrguettevõtjad tarbimise juhtimise potentsiaali võrgu planeerimisel. Kuigi alates 2020. aastast on tarbimise juhtimise turumudeli konsultatsioone peetud, ei ole reaalselt rakendamiseni jõutud. Elektrituruseadusesse lisati direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisel § 214, mille lõike 3 kohaselt töötab Konkurentsiamet välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel. Tarbimiskajas osalemise tingimusi pole Konkuretsiamet seni välja töötanud, kuna § 214 on liialt üldsõnaline ega sätesta täpsemaid kohustusi Konkurentsiametile ja turuosalistele. Eelnõu ettevalmistamisel läbiviidud konsultatsioonide põhjal muudetakse ELTS § 214 selliselt, et tarbimiskajas osalemise tingimused töötab välja süsteemihaldur (Elering) ja esitab selle Konkuretsiametile kinitamiseks. Kinnitatud tarbimiskajas osalemise tingimuste põhjal koostavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad täpsemad metoodikad, mille nad esitavad Konkurentsiametile kinnitamiseks. Tehniliste tingimuste ja metoodikate põhjal toimub tarbimiskaja osalemine järgmise päeva, päevasisesel ja bilnasiturul ning tarbimiskaja osalemine võrguettevõtjate paindlikkus- ja tugiteenuste hangetes. Sätted tagavad samuti, et Eestis rakendatakse tsentraalset arveldamist süsteemihalduri poolt ka muudel turutasemetel peale bilansituru. Planeeritav § 214 muudatus toob kaasa võimaluse Kliimaministeeriumil sätestada täpsemad tarbimiskajaga seotud tehnilised tingimused elektrituru toimimsie võrgueeskirjas sealhulgas kompensatsiooni arvutamise põhimõtted.
Eestis ja Balti riikides on tarbimise juhtimise kasutusele võtmine ülimalt oluline eriti agregeerimise kaudu. Agregeerimise kaudu tarbimise juhtimine võimaldab agregaatorile koondada mitmed tarbijad, kelle üheaegset tarbimist saab agregaator juhtida. Suured elektritarbijad on reeglina tööstused, kelle jaoks tarbimise juhtimine tähendab tööstuse seiskamist, mistõttu jääb toodang tootmata ja tekib rahaline kahju. Ilma taoliste kuludeta saavad agregaatorite kaudu tarbimist juhtida just nimelt väiksemad tarbijad, näiteks kodutarbijad ja büroohooned, mille kütmist on võimalik ajatada, edasi lükata või kütmistemperatuuri ajutiselt vähendada. Lätis ja Leedus täna terviklikku regulatsiooni paigas ei ole, mis võimaldaks tarbimiskaja kasutada kõikidel turgudel. Täna on EL-s tarbimise juhtimine kõikidel turgudel võetud kasutusele Prantsusmaal, Taanis ja Hollandis. Soome ja Rootsi on siseriiklikusse regulatsiooni lisanud kohustuse süsteemihaldurile turumudel sh kompensatsioonimudel välja töötada ja regulaatoril see heaks kiita. Soome ja Rootsi kolleegidega konsulteerides, plaanivad ka nemad tsentraalse arveldusega ja puhaskasu (ingl net-benefit) arvestava kompensatsiooniga turumudelit. Läti ja Leeduga peab Kliimaministeerium arutelusid, et Baltikumi üleselt võimalikult sarnaselt läheneda.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu §-s 1 muudetakse elektrituruseadust

Eelnõu punktiga 1 lisatakse ELTS §-i 3 termin „dünaamilise elektrihinnaga leping“. Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida börsihinnaga osaliselt või täielikult seotud lepinguid. Selleks sätestatakse ELTS-is see mõiste.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse seadust terminiga „kauplemisperioodi netomõõtmine“. Termini lisamise eesmärk on täpsustada, mida tähendab kauplemisperioodi netomõõtmine ja võtta kauplemisperioodi netomõõtmine tarbijatele arveid esitades kasutusele.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse terminit „mõõteseade“ täpsustusega, et mõõteseade on üldmõõiste ja see katab ka seadmeid, millel puudub andmete edastamise funktsioon. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse termini „salvestusperiood“ definitsioonis ajamäärangut ja asendatakse ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini ehk 1 aasta ajavahemikuga 1 kuu. Muudatus on vajalik, et võimaldada salvestusüksusel edastustasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu vabastust saada kuupõhiselt kuu jooksul võrku tagastatud elektri eest.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse terminit „sidusettevõtja“. Kehtiv termin ja selle definitsioon ei ole kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/944. Seotud ettevõtjad on direktiivi kohaselt kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad ehk iga ettevõtja kontsernis on seotud ettevõtja teise samas kontsernis oleva ettevõtjaga eeldusel, et ettevõtjad kuuluvad samadele aktsionäridele.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse seadust terminiga „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“. Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja sellest tulenevalt on oluline täpsustada, et tarbijal on sõlmida ka tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut. Termin „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“ tuleneb elektrituru disaini muutmise direktiivist8, mille ülevõtmise tähtaeg on 2024. aasta lõpp.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse seadust terminiga „vahetustasu“. Vahetustasu alla kuuluvad ka lepingu lõpetamise tasud. Termini lisamine on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks. Termini lisamisega täpsustatakse üksikasjalikud, mida vahetustasu tähendab ja luua selgust, mida elektrituruseaduse paragrahv 87 lõikes 3 nimetatud tasude all mõeldakse.

Eelnõu punktide 8 ja 9 muudatused on seotud, mistõttu käsitleme neid koos. Eelnõu punktiga 7 muudetakse § 214 lõiget 3. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse §-i 214 lõikega 5. Muudatuse eesmärk on täiendada olemasolevat regulatsiooni, mis ei ole toimima hakanud, ja tagada, et tarbimiskaja (otsene9 tarbimise juhtimine), sh agregeerimine, võetakse kasutusele kõikidel turutasemetel (järgmise päeva, päevasisene ja reguleerimisturg, võrgukoormuste juhtimine). 25.03.2022 jõustunud muudatuste tulemusel ei ole seni tarbimiskajas osalemise tingimusi välja töötatud, kuna kehtiv regulatsioon ei sätesta piisavalt täpselt reegleid ja kohustusi, mis tarbimiskaja kasutusele võtmiseks on vajalikud. Sellest tulenevalt on vaja tingimusi täiendada. Ka Riigikontroll on oma aruandes10 leidnud, et praegu takistab tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist eelkõige turumudeli puudumine, mida ELTSi siinsete täiendustega lahendada püütakse.
Paragrahvi 214 lõike 3 muudatuse kohaselt töötab süsteemihalduri välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga, lähtudes kehtivast regulatsioonist. Varasem säte kohustas Konkurentsiametit tingimusi välja töötama, kuid selle muudatusega sätestatakse kohustus süsteemihaldurile. Süsteemihalduril on teadmised tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamiseks, näiteks on süsteemihaldur reguleerimisturule juba koostanud tüüptingimused, mis tarbimiskajal sel turul võimaldavad osaleda11. Tarbimiskajas osaleva energiakoguse ja agregeerimise kogused selgitab ning arveldab süsteemihaldur – süsteemihaldur lähtub tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamisel sellest, et tarbimiskaja, sh agregeerimiskogused, selgitab ja arveldab süsteemihaldur. See tähendab seda, et süsteemihaldur (Elering) tagab keskse osapoolena selle, et vastavalt regulatsioonile ja tehnilistele tingimustele tarbimiskajas osalevad energiakogused on korrektsed, need kogutakse andmevahetusplatvormile (AVP) ning turuosaliste vahel toimub arveldus ja hüvitamine vastavalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tehnilistele tingimustele ja võrguettevõtjate koostatud metoodikatele.
Paragrahvi 214 lisatakse lõige 5, mille kohaselt saab elektrituru toimimise võrgueeskirjas täpsemad tingimused kehtestada. Elektrituru toimimise võrgueeskirjas on eesmärk täpsustada täpsemad turuosaliste rollid, arveldamise ja kulude hüvitamise reeglid.
Täpsemad tingimused nähakse ette elektrituru toimise võrgueeskirjas ja süsteemihalduri koostatud tehnilistes tingimustes.

Eelnõu punktidega 10, 13, 26 ja 32 võetakse tarbijate tootmis- ja tarbimisandmete kogumisel ning arvete esitamisel kasutusele kauplemisperioodi netomõõtmine. Muudatuse eesmärk on muuta tänaset lähenemist, mille kohaselt tarbijatel, kelle mõõtepunktis asub nii tootmine kui tarbimine, mõõdetakse tarbitud ja toodetud elektrienergia koguseid neid faaside vaheliselt ja kauplemisperioodi siseselt saldeerimatta. Muudatuse jõustumisel mõõdavad võrguettevõtjad kauplemisperioodi siseselt mõõtepunktis mõõdetud ja tarbitud koguseid selliselt, et need kogused kauplemisperioodil saldeeritakse. Näide:
1. Tarbija tarbib kauplemisperioodil (1 tund) järgmiselt:
• Faas 1 kaudu toodab elektrit 1 kW, tarbib 0,5 kW (kauplemisperioodi sees võib tootmine ja tarbimine muutuda)
• Faas 2 kaudu toodab elektrit 2 kW, tarbib 1 kW
• Faas 3 kaudu toodab elektrit 0 kW, tarbib 2,5 kW
Sellisel juhul edastab võrguettevõtja täna andmevahetusplatvormile (AVP) järgmised andmed kauplemisperioodil mõõtepunktis toimunud tarbimise ja tootmise kohta:
• Tarbimine = 0,5 kWh + 1 kWh + 2,5 kWh = 4 kWh
• Tootmine = 1 kWh + 2 kWh = 3 kWh
Tarbija maksab kogu 4 kWh elektri eest võrgutasusid, taastuvenergiatasusid ja elektriaktsiisi. Sõltuvalt kokkuleppest elektrimüüjaga võib tekkida olukord, et tarbija peab 4 kWh elektrit elektrimüüjalt kas ostma või elektrimüüja saldeerib need kogused ja esitab tarbijale arve 1 kWh tarbitud elektri eest.
Kliimaministeeriumi arvutuse kohaselt maksab selline tarbija täna 5 kuni 40% rohkem elektri tarbimise eest, kui ta maksaks kauplemisperioodi netomõõtmise puhul. Täna on tarbijatel siiski võimalus faaside vahel tootmise ühtlaseks jaotamiseks kasutada asümmeetrilised inverterid, selliste inverterite turg Euroopa Liidus on siiski väike, kuna faaside kaupa eraldi arvestus ei ole kuigi levinud ja seetõttu on need inverterid ka kallimad. Asümmeetrilised inverterid muidugi ei lahenda olukorda, kus kauplemisperioodi siseselt tootmine ja tarbimine varieeruvad ehk nt kui mõõtepunktis kauplemisperioodi sees toodetakse 2 kW ja tarbitakse 3 kW, siis esitatakse arved siiski 3 kWh eest.
Olukorra visualiseerimiseks saab näiteks tuua järgmised lihtsustatud skeemid.

Tänane lähenemine:


Lähenemine pärast muudatust:


Eelnõu punktidega 11, 21 ja 34 asendatakse termin „sidusettevõtja“ terminiga „seotud ettevõtjad“, et viia seadus kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944.

Eelnõu punktiga 12 täiendatakse ELTS §-i 44 lõikega 81, mille kohaselt avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises. Punkt tuleneb direktiivist (EL) 2019/944 ja selle eesmärk on tagada, et avatud tarnija ja bilansihaldur ei keelaks tarbijale agregeerimise kaudu tarbimiskaja pakkumises osalemist ega esitaks tarbijale või tema agregaatorile arveid tarbimiskajas osalemise eest. Erandjuhuks on määratud tarned, mille puhul peab turuosaline tagama, et ta soetab kauplemisperioodil kokku lepitud energiakoguse.

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse §-i 592 lõikega 10. Lõige 10 sätestab, et salvestusperioodi (1 kuu) vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ei võeta juhul kui salvestatud elektrienergia kogus on eristatav tarbimise ja tootmise kõrval. Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist ja elektriturul osalemist ning võrreldes elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Näiteks kui energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab salvestusperioodi jooksul sellest 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest taastuvenergia toetuse rahastamise tasu. Muudatus on vajalik, kuna taastuvenergia toetuse rahastamise kulu koos edastamiskuluga mõjutab energiasalvestusüksuste käitamist ebamõistlikult palju ja tekitab turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele. Kuna toodud näites tarbib võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära lõpptarbija, siis on tagatud, et energiasalvestusüksuse poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest ei jää taastuvenergia toetuse rahastamise tasu võtmata.
Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse §-s 592 nimetatud toetuste rahastamise kulu üksnes juhul, kui see elektrienergia kogus on eraldi mõõdetud ja eristatav liitumispunktis toodetud elektrienergiast. Edastustasu vabastuse arvestus toimub mõõtepunkti põhiselt.

Eelnõu punktidega 14, 24 ja 27 asendatakse jaotusvõrguettevõtja kohustus avalikustada info teeninduspiirkonna muutmisest, võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed, kehtestatud võrgutasu, võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise ja uute tüüptingimuste kehtestamise info üleriigilise levikuga päevalehes nõudega avaldada see info võrguettevõtja veebilehel. Nõue avaldada eelnimetatud info üleriigilise levikuga päevalehes on aegunud. Jätkuvalt rakendub ELTS § 89, mille kohaselt võrguettevõtja peab kliente eraldi lepingu muudtaustest teavitama.

Eelnõu punktidega 16–20 muudetakse võrgu kümneaastase arengukava koostamise sätteid. Punktiga 16 vabastatakse arengukava koostamise kohustusest vertikaalselt integreeritud jaotusvõrguettevõtjad, kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 gigavatt-tundi aastas.
Punktiga 17 lisatakse võimalus kehtestada täpsemad arengukava nõuded määruses. Hetkel ei ole kavandatud täpsutavaid nõudeid määrusesse lisada, kuna võrguettevõtjad koostasid 2023. aastal esimesed arengukavad, mida 2024. aastal veel täiendatakse. Kui esimesed arengukavad on Konkuremtsiameti poolt kinnitatud, siis saab analüüsida, kas võrguettevõtjad vajaksid täiendavat selgust, mida pikaajalised arengukavad võiskid sisaldada, samuti milline on Konkurentsiameti ja turuosaliste tagasiside.
Punktidega 17 ja 18 täpsustatakse arengukavadega esitatavaid andmeid. Senine sõnastus ELTS-is on tekitanud sgadust, mistõttu muudetakse sõnastus konkreetsemaks.
Punktiga 19 vabastatakse Konkurentsiamet kohustusest konsulteerida jaotusvõrguettevõtjate poolt koostatud arengukavasid võrguühenduse kasutajatega.
Punktiga 20 täpsustatakse informatsiooni, mida Konkurentsiamet peab avaldama investeerimisprojektide kohta oma veebilehel ja lisatakse kohutus iga aasta 3. märtsiks võrguettevõtjate poolt esitada Konkuretsiametile ülevaade investeeringute teostamisest. Muudatus on vajalik, et võimaldada Konkurentsiametil seirata investeeringute elluviimist. Muudatused on kooskõlast direktiiviga (EL) 2019/944. Muudatuste eesmärk on vähendada Konkrentsiameti halduskoormust. Kehtiv regulatsioon ei ole proportsionaalne ja mõistlik arvestades Eesti eripära. Kõiki Eestis tegutsevaid võrguettevõtjaid silmas pidades puudub vajadus arengukavade koostamise järele arvestades taoliste ettevõtjate väiksust ja madalat võrguühenduse kasutajate arvu.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse § 663 lõiget 3, mille kohaelt võib Konkurentsiamet jätta sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste hankimiseks võrguettevõtja koostatud riigihanke tingimused kooskõlastamata ja teha ettepanekuid nende muutmiseks, kui need tingimused ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist ega vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttetele. Muudatus täiendab olemasolevat sätet Konkuretsiameti võimalusega jätta kooskõlastamata riigihanke tingimused, mis ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist, ja teha ettepanekuid tingimuste muutmiseks.

Eelnõu punktiga 23 täiendatakse §-i 67 lõigetega 11–14.
Lõigete 11–14 kohaselt rajab võrguettevõtja turuosalise taotluse alusel salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti täiendava mõõtepunkti. Salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia on seaduse § 3 punkti 224 kohaselt elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia. Võrguettevõtja saab otsustada, kas salvestatud ja võrku tagastataud elektrienergia koguse kindlaks määramiseks on tarvis paigaldada õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohane mõõteseade (juhul kui liitumispunkti taga toimuvad koos tootmine, tarbimine ja salvestamine või tootmine ja salvestamine) või on kogused eristatavad virtuaalse mõõtepunktiga (juhul kui liitumispunkti taga toimub salvestamine või tarbimine ja salvestamine). Turuosaline tasub täiendava mõõtepunkti rajamise ja kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale. Eelduslikult on mõõtepunkti rajamise kulu ligikaudu 1000 eurot. Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus.

Eelnõu punktiga 24 muudetakse § 67 lõike 6 esimest lauset selliselt, et võrguettevõtja peab paigaldama turuosalise soovil tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui turuosaline seda soovib. Muudatus on vajalik, et võimaldada turuosalistele näiteks tarbimisekaja kasutusele võtmiseks üks ühele mõistetavalt keerukama mõõteseadme paigaldamist. Täna on Kliimaministeeriumini jõudnud turuosalistelt info, et võrguettevõtja alati keerukama mõõteseadme paigaldamist ei teosta, kuna seadus ei kohusta seda täna tegema.

Eelnõu punktidega 27 ja 28 täiendatakse §-i 71 lõikega 101 ja 102.
Lõige 101 sätestab, et salvestusperioodi vältel (1 kuu) elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses edastamistasu ei võeta juhul kui salvestatud elektrienergia tarbimise ja tootmise kogused on eristatavad. Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist, osalemist elektriturul ja võrreldes elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Näiteks kui energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab salvestusperioodi jooksul sellest 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest edastamistasu. Muudatus on vajalik, kuna praeguste tariifi- ja tasusüsteemidega maksustatakse energiasalvestusüksuste käitamist topelt ja see seab turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele ning elektriturul osalemisele. Kuna eelmises näites tarbib võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära lõpptarbija, siis on tagatud, et energiasalvestusüksuse poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest tasutakse jätkuvalt edastamistasu.
Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste rahastamise kulu üksnes juhul, kui see elektrienergia kogus on eraldi mõõdetud ja eristatav liitumispunktis toodetud elektrienergiast. Edastustasu vabastuse arvestus toimub mõõtepunkti põhiselt.


Lõige 102 võimaldab võrguettevõtjal mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral mitte rakendada energiasalvestusüksustele erandeid ja esitada tagasiulatuvalt arve edastustasu ning toetuste rahastamise kulu eest. Lõige 102 hakkab kehtima 12 kuud pärast lõike 101 jõustumist.

Eelnõu punktidega 29, 30, 31 ja 33 täiendatakse §-i 751 lõigetega 11–18 ja 21–23 vastavalt direktiivile (EL) 2019/944.
Lõiked 11–18 sätestavad arvetel või koos arvetega kuvatava info.
Lõige 21 täpsustab, millised kompondendid peavad olema elektriarvel kuvatud.
Lõige 22 sätestab tarbija õiguse saada arveid soovi korral elektroonselt.
Lõige 23 sätestab tarbija õiguse tasude arvete ees kasutades erinevaid makseviise ja paindlikku korda. Arvete eest tasumise paindlik korda tähendab, et elektrimüüja võimaldab tarbijal maksta elektri eest vajadusel ühe maksena, ette- või osamaksetena.

Eelnõu punktiga 34 muudetakse § 87 lõike 1 punkti 9 ja täpsustatakse puntkis, et lepinguga koos antakse tarbijale info kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega. Olemasoleva sätte kohaselt antakse vaid teave kaebuste käsitlemise kohta, mis pole piisav direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks ja vajab täpsemalt sõnastamist.

Eelnõu punktiga 35 täiendatakse § 87 lõikega 11, millega sätestatakse, et liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus tuleb esitada lihtsas ja täpses sõnastuses kokkuvõte põhilistest elektrituruseadusega sätestatud lepingutingimustest. Lepingu kokkuvõte eesmärk on tarbijale anda kokkuvõttev info lepingus olevast. Lepingu kokkuvõte ei ole lepingu osa, mistõttu vaidluste korral lähtutakse üksnes lepingus sätestatud tingimustest.

Eelnõu punktiga 36 asendatakse § 87 lõikes 3 sõna „tasu“ sõnaga „vahetustasu“ ja lisatakse viide ELTS § 88 lõikele 5, millega on sätestatud erandkorras lepingu lõpetamisega kaasnevad tasud. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks ja sellega täpsustatakse, mida täpsemalt vahetustasu all on mõeldud.

Eelnõu punktiga 37 täiendatakse §-i 87 lõigetega 6 ja 7.
Lõige 6 kohustab vähemalt 200 tuhandet tarbijat teenidavat elektrimüüjaid pakkuma tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja tähtajalisi fikseeritud elektrihinnaga lepinguid. Dünaamilise elektrihinnaga lepingu definitsioon on eelnõu punktis 1 ja tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu definitsioon on punktis 6. Muudatus ei too kaasa sisulist muutust elektrimüüjate pakkumistes, kuna juba praegu pakuvad elektrimüüjad tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga pakette, kuid muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks.
Lõige 7 sätestab tarbija õiguse saada lepingu sõlmimisele eelnevalt teavet sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest ja riskidest12. Dünaamilise elektrihinnaga lepingu puhul on oluline, et tarbija on saanud teabe, et lepingu puhul elektrihind on kauplemisperioodi lõikes muutuv ja võimalusest oma tarbimist ajatada soodsama hinnaga aegadele. Tähtajalisi fikseeritud elektrihinnaga lepingute puhul on tarbijal oluline teada lepingu lõpetamisega kaasnevatest kuludest ja lepinguperioodist sh on oluline tarbijale selgitada, et lepingu lõpetamise vajadus võib tekkida näiteks kinnisvara müügil.

Eelnõu punktiga 38 muudetakse § 88 lõike 5 teist lauset ja täpsustatakse, et tarbijaga sõlmitud tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ei tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju. Otsene kahju ei ole lepingu lõpetamisega teenimata jäänud kasum, vaid kulu, mis elektrimüüjal või agregaatoril lepingu lõpetamisest tulenevalt tekivad, näiteks kulud, mis tulenevad sellest, et elektrimüüja on tarbijale elektri kokkulepitud hinnaga müümiseks pikaajaliste lepingutega ette soetanud. Otsese rahalise kahju tõendamine lasub elektrimüüjal ja agregaatoril.

Eelnõu punktiga 39 täiendatakse § 89 lõiget 4 lausega, mille kohaselt fikseeritud elektrihinnaga lepingu lõppemisel peab elektrimüüja viima tarbija üle uuele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või tarbija nõusolekul sõlmima dünaamilise elektrihinnaga lepingu. Kui fikseeritud elektrohinnaga leping kaotab kehtivuse ja või elektrimüüja algatab vastavalt § 89 lõikele 4 lepinutingimuste muutmist, siis käesoleva sätte korral ei saa fikseeritud elektrihinnaga lepingul olnud tarbijat vahetada dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu, vaid tuleb pikendada olemasolevat või pakkuda tarbijale võimalust sõlmida uus kas fikseeritud elektrihinnaga või dünaamilise elektrihinnaga leping. Sätte eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944 ja tagada, et müüja ei lõpetaks ja vahetaks ühepoolselt tarbija lepingut dünaamilise elektrihinnaga paketi vastu.

Eelnõu punktidega 40 ja 41 täiendatakse § 90 lõike 2 teist lauset võrguettevõtja kohustusega enne tarbija lahtiühendamist anda talle ülevaade muudest võimalustest peale lahtiühendamise. §-i 90 lisatakse lõige 21, milles loetletakse teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine sh teave sotsiaalhoolekandeseadusega sätestatud võimalustest.
§ 90 lõige 21 punkt 1 viitab sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võimalustele. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 44 sätestab kohalike omavalitsuste poolt pakutava võlanõustamisteenuse ja §-d 131–134 võimaluse saada toimetulekutoetust. Teave võlanõustamisteenuse ja toimetulekutoetuse olemasolu kohta võib võlgast abistada ja vältida tarbimiskoha lahtiühendamist ja tarbija elektrita jäämisest.
§ 90 lõige 21 punkt 2 kohaselt tuleb võrguettevõtjal esitada tarbijale teave energiasäästmise võimaluste kohta. Teadlikkus energiasäästmise võimaluste kohta võib aidata tarbijat oma kulusid kontrolli alla saada.
§ 90 lõige 21 punkt 3 kohaselt tuleb võrguettevõtjal esitada tarbijale teave alternatiivsete maksevõimaluste kohta, näiteks võlgnevuse eest osamaksetena või maksegraafiku alusel tasumise kohta. Teave võimaldab tarbijal oma kulusid planeerida, need kontrolli alla saada ja vältida tarbimiskoha võrgust lahtiühendamist.
§ 90 lõige 21 punkt 4 kohaselt edastab võrguettevõtja tarbijale info võimaluse kohta vähendada kuni võlgnevuse kõrvaldamiseni tema võrguühenduse võimsust, kui võrguettevõtja selliseid võimalusi pakub.

Eelnõu punktiga 42 täiendatakse § 93 lõike 6 punkti 18 Konkurentsiameti kohustusega hinnata dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja mõju tarbija arvetele ning avaldada sellekohane info kord aastas.

Eelnõu punktiga 43 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktiga 223, mille kohaselt Konkurentsiamet jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning turu käivitumist. Punkti eesmärk on tagada, et Konkurentsiamet jälgib tarbimiskaja ja agregeerimise turgu ja vajadusel uuendab tarbimiskajas osalemise tingimusi.

Eelnõu punktiga 44 täpsustataks, et kui elektrituruseaduses sätestatud agregeerimislepinguid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.

Eelnõu punktiga 45 täiendatakse seadust rakendussättega, mille kohaselt saab võrguettevõtja käesoleva seaduse paragrahvi 71 lõikes 102 nimetatud tasude maksmist tagasiulatuvalt rakendada 12 kuud pärast lõike jõustumist. Rakendussäte on vajalik, kuna tasude maksmist mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral rakendatakse kuni 12 kuud tagasiulatuvalt.

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse termineid „mõõteseade“, „salvestusperiood“, „seotud ettevõtjad“ ja lisatakse uued terminid „dünaamilise elektrihinnaga leping“, „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“, „kauplemisperioodi netomõõtmine“, ja „vahetustasu“. Täpsem ülevaade uutest terminitest on seletuskirja peatükis 3.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga kõrvaldatakse elektrienergia ühisturu direktiiv (EL) 2019/944 ülevõtmise puudused, mille Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses esile toonud.
6. Seaduse mõjud

Eelnõu käsitleb järgmisi teemavaldkondasid:

1) tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut ja tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut, saada selge kokkuvõte lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud;
2) agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust;
3) elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine;
4) võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine;
5) kauplemisperioodi netomõõtmise kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel.

MÕJUDE HINNANG

Tegemist on eelkõige tarbija õigusi ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist täpsustava eelnõuga ning rakendamisega ei kaasne olulisi riske, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjaliku mõjuanalüüsi aruannet.

6.1. Tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut ja tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut, saada selge kokkuvõte lepingutingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud

Sihtrühm:
1. Tarbijad (2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut);
2. Elektrimüüjad (2022. aasta seisuga oli Eestis kodutarbijatel 4 üle 5% turuosaga jaemüüjat13).

Muudatus ei too kaasa suurt mõju ei tarbijatele, ega elektrimüüjatele, kuna juba praegu pakuvad elektrimüüjad dünaamilise elektrihinnaga pakette. Vähest sotsiaalset mõju avaldab müüjate kohustus selgemalt teavitada põhilistest lepingutingimustest.

Muudatusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest ega kaudest mõju.

6.2. Agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust

Sihtrühm ja põhilised mõjud:
1. Kodutrabijad ja ettevõtjad (2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis sõlmitud 678 485 elektrilepingut):
• mõju avaldub läbi võimaluse oma tarbimise vähendamist turule müüa ja läbi madalama elektrihinna.
2. Agregaatorid (agregaatorite aktveeritav tarbimiskaja võimsus reguleerimisturul on täna 1- 2 MW, kuid soovitult toob muudatus kaasa tarbimiskaja potentsiaali 200-400 MW14 kasutusele võtmise);
• mõju ettevõtlusele positiivne, läbi selge regulatiivse raamistiku loomisele ja võimalusele müüja agregeeritud tarbijate tarbimiskaja elektriturgudele.
3. Süsteemihaldur (Elering):
• mõju bilansiturule positiivne, kuna suurenevad tarbimiskaja pakkumiste kogused bilansiturul ja seeläbi väheneb bilnasienergia hind;
• suureneb halduskoormus olulisel määral, kuna süsteemihaldur hakkab tsentraalselt tarbimiskaja arveldust teostama ja peab selleks teostama vajalikud andmevahetusplatvormi (AVP) arendused. Bilansituru jaoks on AVP uuendused juba tehtud, kuid täiendavad turugde jaoks on tarvilik teostada täiendavaid arendusi. Samuti töötab süsteemihaldur välja tarbimiskajas osalemise tehnilised tingimused.
4. Bilansihaldurid (2022. aasta seisuga on Eestis registreeritud 12 bilansihaldurit, kellest suurima turuosaga tarbimise lõikes15 on Eesti Energia AS, Scener OÜ, Elektrum Eesti OÜ, Alexela Energia AS ja Olerex AS):
• bilansihaldurid on mõjutatud vähesel märal, kuna süsteemihaldur teostab vajalikud tarned bilnasiplaanide vahel ja arveldust.
5. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat16):
• suureneb halduskoormus, kuna võrguettevõtjad peavad töötama välja vajalikud metoodikad;
• tarbimiskaja kasutusele võtmisega jällegi vähenevad võrgu arenduskulud, kuna tarbimiskaja kasutusele võtmine võimaldab juhtida koormusi võrgus, pakkuda tarbijatele paindlikku liitumist ja hankida muid paindlikkus- ning tugiteenuseid elektrivõrgu talitluskindluse toetamiseks.

Direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 17 seab raamistiku tarbimiskajas osalemisele agregeerimise kaudu. Eesti võttis direktiivi üle elektrituruseadusega, mille kohaselt Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused, mille põhjal omakorda võrguettevõtjad koostavad vajaminevad metoodikad. Praegused täiendused tehakse elektrituruseadusesse tulenevalt direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmise suhtes algatatud rikkumismenetlusest, milles Euroopa Komisjon toob esile mitmed agregeerimisega seotud nüansid, mida Eesti pole rakendanud. Muudatused tehakse ka selleks, et täpsemalt sätestada raamistik ja osapoolte kohustused, mis esialgu jäid täpsustamata ja on tekitanud tõrkeid tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamises. Olulisem muudatus on see, et täpsemad tarbimiskaja nõuded sätestatakse määruses ja tarbimiskajas osalemise tingimused töötab Konkurentsiameti asemel välja süsteemihaldur Elering.

Tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamine võimaldab tarbijatel agregaatorite kaudu osaleda elektriturgudel ja oma tarbimise vähendamise eest tasu saada. Tarbimise vähendamine toob alla elektri börsihindu, aga vähendab ka keskmist elektrihinda, kuna tarbimist vähendatakse eelkõige kallitel tundidel. Kuna muudatus toob kaasa tarbimiskaja agergeerimise elavnemise, muutub tarbimine üha paindlikumaks ja on võimeline kiiremini reageerima muutlikule taastuvelektri tootmisele, seeläbi vähendades kaudselt vajadust investeerida kallitesse tipujaamadesse. Tarbimiskaja mahtude suurenemine ja selle osalemine reguleerimisturgudel vähendab ka bilansienergiakulu ja sel viisil elektrimüüja marginaali kulu tarbija arvetel.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu, mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest.

Eelnõu mõjul turuosaliste aktiivsuse suurenemine võib positiivselt mõjutada leibkondade toimetulekut. Selle saavutamine eeldab, et Konkurentsiameti väljatöötatavad tarbimiskajas osalemise tingimused on piisavad, et tarbimiskaja turgu elavdada. Lisaks tarbimiskaja positiivsele mõjule elektrihindade odavnemise näol, millest võidab kogu ühiskond, on tarbijatel võimalus ka ise agregaatori kaudu oma tarbimise vähendamist turule müüa ja sellega teenida. Puhaskasu (net-benefit) metoodika tagab, et tarbimiskaja toob tarbijale alati hinnavõidu. Lõplik otsus metoodika rakendamise kohta tehakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Compass Lexecon hindas17, et tarbimiskaja võib elektrihinda vähendada olulisel määral sealjuures suurendada ka elektrimüüjate kasu, võimalusest soetada soodsama elektrihinnaga elektrit fikseeritud lepingute katmiseks. Prantsusmaa näitel hinnati elektrihinna alanemiseks keskmiselt 7,6 €/MWh ja tiputarbimisega tundidel 40 €/MWh. Eestis 2023 aasta tarbimise 8 072 000 MWh juures oleks uuringu tulemusest lähtudes järgmise päeva turuhind 61 miljont eurot aastas madalam. Eesti kõrget hindade volatiilsust arvestades võib eeldada, et tarbimiskajast saadav kasu on veelgi suurem. Taani analüüs (tabel 4)18 hindas, et aastaks 2030 väheneb tarbijate jaoks tarbimiskaja tulemusena elektrihind 26% ja energiasüsteemi kulud on 46,5% madalamad võrreldes olukorraga, kus tarbimiskaja kasutusele ei võeta. Taani analüüsi tulemused on Eestile paremini laiendatavad, kuna ka Eesti elektrisüsteemis toodetakse 2030. aastal suur osa elektrist taastuvatest energiaallikatest.

Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi töövõimalusi seoses uute paindlikkusteenuste arendamise ja pakkumisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika alal tegutsevatele inimestele.

Mõju haridusele

Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu arendavad ülikoolid tarbimise juhtimiseks mitmeid rakendusi, millele tarbimiskaja turu elavnemine saab avaldada täiendavat positiivset mõju.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu eesmärk on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Tarbimiskaja turu elavnemisel on positiivne mõju majandusele elektrihinna odavnemise, tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise kaudu. Mida rohkem finantsressursse jääb ettevõtjate ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi. Vastavalt Taanis läbiviidud analüüsile võib hinnavõit tarbijatele olla tervelt 26% aastas.

Tarbimiskajal on positiivne mõju ka elektritootjatele, kuna see võimaldab suuremas mahus taastuvelektri tootmis elektrisüsteemi integreerida ja vajadusel suurendada elektritarbimist kui taastuvelektri tootmine on suur ja vähendada elektritarbimist, kui taastuvelektri tootmine on madal. Tarbimiskaja võib elektrimüüjate ja bilansihaldurite kasumlikkust pigem suurendada, tulenevalt elektrihinna ja selle volatiilsuse vähenemisest, millest tuleneval vähenevad bilansihalduri kulutused bilnasienergiale. Tarbimiskaja võimaldab elektrimüüjal soetada fikseeritud lepingute katmiseks soodsama hinnaga elektrit ja vähesem elektrhinna volatiilsus võimaldab pakkuda tarbijatele soodsama elektrihinnaga fikseeritud pakette.

Agregaator on turuosaline, kes pakub tarbijale või tootjatele võimalust nende tarbimine ja tootmine ühildada suuremaks koguseks ja seda elektriturule müüa. Agregaator võib lisaks tarbimise ja tootmine agregeerimisele pakkuda ka tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad näiteks tarbimist vastavalt vajadusele automaatselt vähendada. Kodumajapidamistes juhitava võimsuse potentsiaal19 on suurim, jäädes vahemikku 55–230 MW, äri- ja teeninduse sektoris on võimalik juhtida võimsusi vahemikus 93–112 MW, tööstussektoris on juhitav võimsus ligi 65 MW. Arvestades elektrotehnikatööstuse ning infotehnoloogiaettevõtjate innovaatilisust ja võimekust ning eri sektorite potentsiaali, oleks teoreetiliselt võimalik Eestis arendada ja allutada tarbimise juhtimisele võimsusi 200–400 MW.

Eeltoodust tulenevalt kaasnevad eelnõuga uued ärivõimalused inimestele, kes soovivad tegeleda agregeerimisega. Samuti kaasnevad uued ärivõimalused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile, kes saab töötada välja lahendusi andmete analüüsimiseks ja tarbimist mõjutavate otsuste tegemiseks ning operatiivseks infoedastuseks. Tarbijatel on võimalik teenida tulu agregaatoriga sõlmitud kokkuleppe täitmise kaudu, mille alusel vähendab tarbija teatud aegadel elektrienergia tarbimist.

Tarbimiskaja täpsemad nõuded sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas ja osalemise tingimused töötab välja süsteemihaldur (Elering), mis tähendab tõenäoliselt vajadust Eleringil võtta tööle uusi spetsialiste ja teha andevahetusplatvormi arendusi.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtt vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest nagu maagaas ja põlevkivi.

Mõju regionaalarengule

Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd tarbimiskaja kasutuselevõtt ei ole seotud konkreetse piirkonnaga. Eelnõu eesmärk on kaasata võimalikult palju turuosalisi, sh elektrienergia lõpptarbijaid igas piirkonnas.

Eelnõu mõjul tekivad inimestele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis nendel, kellel on teadmised energeetikast. Sellest tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd inimestele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiate abil elektrienergia tootmisega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Lisakohustus, mis eelnõu Konkurentsiametile kaasa toob, on kohustus jälgida tarbimiskaja ja agregeerimisturu arengut ning kooskõlastada tarbimiskajas osalemise tingimused ning võrguettevõtjate koostatavad metoodikad. Kuna eelnõuga eemaldatakse elektrituruseadusest kehtiv Konkurentsiameti kohustus töötada välja tarbimiskajas osalemise tingimused, siis Konkurentsiameti töökoormus kokkuvõttes jääb samaks.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist, sh Eleringi hallatava andmevahetusplatvormi täiendamist. Kuna andmevahetusplatvorm vajab arendamist tulenevalt uutest nõuetest, mis tulenevad elektrituru reformist20, siis saab täiendavad arendused teostada uute algatustega koos, seeläbi vähendades arenduste kulu. Andmevahetusplatvormi uuendamise kulud kaetakse põhivõrguettevõtja võrgutasust vastavalt ELTS § 71 lõikele 8.

Muudatus suurendab ka Eesti energiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter imporditavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga.

Muu otsene või kaudne mõju puudub. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal kõikide sihtrühmade lõikes.

6.3. Elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Salvestuse arendajad. Akude paigaldamise huvi on tõenäoliselt taastuvelektri tootjatel (Elektrilevi võrgus ligikaudu 20 tuhat tootjat21). Elektrilevi 2023 aasta andmetel oli elektrivõrku ühendatud 2 energiasalvestusüksust. Eleringi andmetel22 on põhivõrku liitumas 752,86 MW elektrisalvestusega seotud liitumisi (7 liitumist):
• Mõju investeeringutele on positiivne, kuna suurenevad võimalused energiasalvestusüksustel elektriturult tulu teenida ja vähendada oma opereerimiskulusid.
2. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat23):
• Kuna edastustasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu arvestamine ning täiendava mõõtepunkti paigaldamine toimub võrguetetvõtjate poolt, siis suureneb nende halduskoormus.
Energiasalvestusüksustena on käsitatavad erinevad lahendused alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh elektriautode akud. Energiasalvestusteenuse puhul on paindlikkusteenusena võimalik suunata energiat elektrivõrku siis, kui selleks on vajadus tipukoormuste ajal. Energiasalvestusteenust osutavatel isikutel on võimalik teenida tulu, suunates kõrgema elektrienergia hinna ajal elektrienergiat võrku.
Elektrienergia salvestamise eest maksavad turuosalised praegu edastamistasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu kogu elektri eest, mida nad võrgust salvestiga tarbivad. Selleks et muuta salvestuse investeeringud tasuvaks, peab salvestus päeva jooksul läbima mitu täis- ja tühjakslaadimise tsüklit ehk reeglina laeb salvestus end ühe päeva sees täis ja annab selle elektri samal või järgmisel päeval võrku tagasi, misjärel võrku tagasi antud elektri tarbib tarbija ära ja maksab selle eest edastamistasu, taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja elektriaktsiisi. Ehk elektrienergia salvestamise eest maksab turuosaline eelmainitud tasud, misjärel maksab eelmainitud tasud sama elektri eest ka tarbija. Eelnõuga on eesmärk alates 20 kWh nimisvõimsusega energiasalvestusüksuse poolt salvestud elektrienergia võrgust salvestamise eest mitte võtta eelmainitud tasusid mahus, mis salvestusperioodi (1 kuu) jooksul võrku tagastatakse. Energiasalvestusüksus võib opereerimiskuludelt hoida muudatusega kokku kuni 50%.
Muudatus võimaldab muuta turupõhiselt energiasalvestusüksuste rajamise konkurentsivõimeliseks, mistõttu muudatuse tulemusena suurenevad investeeringud energiasalvestusse. Energiasalvestusüksuse rajamise kulu on ligikauu 1 mln.€/MW, akude eluiga 10 – 15 aastat ja tasuvusperiood üksnes võrguga ühendatud akudel ületab nende eluiga ehk projektid ei ole tasuvad. Samuti võimaldab topeltmaksustamise kaotamine salvestusüksusel rohkematel tundidel elektriturul osaleda ja tuua kaasa suuremat positiivset mõju.
Energiasalvestusüksused toodavad kallitel tundidel elektrit võrku, seekaudu elektrihinda kallitel tundidel odavdades või vältides vajadust käivitada tiputundide katmiseks fossiilseid tootmisseadmeid. Odavama hinnaga tundidel ehk siis, kui elektrisüsteemis on elektri ülejääk, salvestusüksused tarbivad ja tõstavad seeläbi elektrihindu tundidel, mil need on madalad. Odavamate tundide elektrihinna tõus vähendab vajadust maksta riigipoolset taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja suurendab taastuvelektri tootjate kasumit, kuid vähendab kasumit, mida saavad kallimad fossiilkütustest elektrit tootvad jaamad. Tallinna Tehnikaülikooli tehtud analüüsist selgub, et Eestis tooks 500–1000 MW salvestuse lisandumine enam kui 35 mln € kasu tarbijale elektri tipuhindade odavnemise kaudu. 500–1000 MW võimsusele vastab aku mahutavus 2000–6000 MWh. Mida suurem on aku mahutavus, seda kauem on võimalik sellega elektrit salvestada ja toota.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu, mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest.

Salvestuse arendamine toob kaasa keskmise elektrihinna odavnemise ja elektrihinna odavnemise just tiputundidel, samuti vähenevad kulutused taastuvenergia toetuste rahastamisele. Lisaks on salvestuse rajamisel potentsiaalselt positiivne mõju võrgukoormuste juhtimisele ehk väheneb vajadus võrku üledimensioneerida. Kõik nimetatud aspektid kajastuvad tarbija elektriarvetel ehk energiasalvestusüksuste rajamine võimaldab odavdada tarbijate elektrihindu.

Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi töövõimalusi seoses uute energiasalvestusüksuste arendamise ja rajamisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika alal tegutsevatele inimestele.

Mõju haridusele

Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu arendavad ülikoolid mitmeid rakendusi ja katseprojekte salvestuse jaoks ja topeltmaksustamise kaotamine avaldab sellele veelgi positiivset mõju.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu eesmärk on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Salvestusturu elavnemisel on positiivne mõju majandusele läbi elektrihinna vähenemise, tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise. Mida rohkem finantsressurssi jääb ettevõtjate ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi. Tööhõive suurenemine toimub läbi nõudluse tekkimise energiasalvetusüksustele, nende rajamisele ja nutisüsteemidele, mis salvestusseadmeid juhivad, mis suurendab vajadust ekspertide järelele, kes neid seadmeid paigaldavad, hooldavad ja müüvad.

Energiasalvestusüksuste rajamisel võib olla negatiivne mõju fossiilsetest allikatest elektritootmise kasumlikkusele, kuid positiivne mõju taastuvelektri tootjate kasumlikkusele.

Topeltmaksustamise kaotamisega kaasnevad uued ärivõimalused inimestele, kes soovivad tegeleda energiasalvestusüksuste rajamisega.

Positiivselt mõjutab eelnõu ka elektrisõidukite kasutuselevõttu ning kaasatust energiasüsteemis salvestusseadmetena, misläbi suureneb positiivne mõju elektrihinnale veelgi.

Energiasalvestusüksuste topeltmaksustamise kaotamine vähendab potentsiaalselt edastamistasust ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasust saadavaid tulusid. Kuna siiani ei ole salvestusüksusi suures mahus rajatud, on mõju võrreldes praeguse olukorraga tagasihoidlik. Kui rajatakse kokku 500 megavatti salvestust, mis töötaksid 2400 töötundi aastas, siis energisalavestusüksuse efektiivsuse 80% ja võrgutasu 10 eurot megavatt-tunni puhul oleks energiassalvestusüksuste kulude kokkuhoid topeltmaksustamisega võrreldes kuni 4,8 miljonit eurot aastas24. Kuna salvestusüksuste rajamisel on positiivne mõju nii elektrivõrgule ja ‑süsteemile kui ka majandusele, ületab positiivne majanduslik mõju tekkinud kulusid.


Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Salvestuspotentsiaali kasutuselevõtt vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest nagu maagaas ja põlevkivi ning suureneb taastuvelektri tootmise maht.

Mõju regionaalarengule

Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd salvestuse kasutuselevõtt ei ole seotud mõne konkreetse piirkonnaga. Sellegipoolest on suur potentsiaal elektrivõrgu liitumisvõimsuste näol olemas Ida-Virumaal, kuhu elektrisalvestuse rajamine lisaks tööhõivet.

Eelnõu mõjul tekivad inimestele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis inimestel, kellel on teadmisi energeetikast. Eeltoodust tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd inimestele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiatega elektrienergia tootmisega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatus ei too kaasa mõjusid riigiasutustele ega kohalikele omavalitsustele.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna salvestuspotentsiaali kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist, sh võimalust paigaldada salvestusele täiendavaid mõõtepunkte (kauglugemisel arvesteid).

Muudatus suurendab ka Eesti energiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter imporditavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga.

Muu otsene või kaudne mõju puudub.

Kokkuvõttes on kavadatava elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamise mõju olulisus pigem keskmine, kuna muudatus ei sea kohustust vaid annab turuosalisele võimaluse elektrisalvestusüksust rajada ja topetmaksustamise vabastust küsida. Potentsiaalselt paigaldavad salvestusseadmed täna päikesest ja tuulest elektrit tootvad turuosalised, keda on ligikaudu 20 tuhat. 2023 aasta seisuga oli Elektrilevi võrku ühendatud 2 salvestusseadet ja Eleringi andmetel25 on täitmisel 7 salvestusega seotud liitumislepingut.

6.4. Võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Eratarbijad (2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut):
• kaudselt on mõjutatud kõik tarbijad, kuid otsene mõju avaldub tarbijatele, kellel tekivad võlgnevused elektriarvete tasumisel. Muudatuse mõju on positiivne, kuna võimaldab makseraskuste sattunud tarbijal hakata otsima võimalusi võlast vabanemiseks ning vältida elektriühenduse katkestamist.
2. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat26):
• kuna ELTS-s sätestatakse info, mida võrguettevõtja peab võlgenvusse sattunud tarbijale esitama, siis suureneb võrguettevõtja halduskoormus minimaalselt.

Eelnõu sätestab mitmeid muudatusi, millega on soov suurendada tarbijate teadlikkust, sh kohustus lepingus esitada peamiste lepingutingimuste kokkuvõte ja võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine. Muudatused tulenevad direktiivist (EL) 2019/944 ja selle ülevõtmisega seonduvast rikkumismenetlusest.

Mõningast sotsiaalset mõju avaldab võrguettevõtja kohustus enne tarbija võrgust lahtiühendamist teavitada teda alternatiividest. Värskelt võlgadesse sattunud tarbijal ei pruugi olla piisavaid teadmisi energia säästmise võimaluste kohta või teadmisi võimalusest kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust taotleda. Alternatiivne võimalus võib tarbijale olla ka tema võrguühenduse piiramine, mida ELTS § 90 lõige 8 võimaldab.

Muu otsene või kaudne mõju muudatusel puudub.

Muudatus on väikese mõjuga, kuna ka praegu antakse tarbijale lepingutingimused edasi mõistetavalt ja kokkuvõte lepingu tingimustest võimaldab tarbijale veelgi lihtsamal viisil oma lepingust ülevaadet saada. Teave tarbija alternatiivsete võimaluste kohta võrgut lahti ühendamisel on samuti väikese mõjuga, suureneb küll ettevõtete halduskoormus, kuid kuna sellise teabe esitamine saab võrguettevõtja poolt toimuda koos teavitusega võlgnevuse kohta, siis pigem on täiendav koormus vähene. Kui täiendava teabe jagamine tarbijatele, vähendab inimeste arvu, kes vajavad võrgust lahti ühendamist, siis kokkuvõttes võrguettevõtja kulud ja halduskoormus pigem vähenevad. Muudatus annab üksikutele tarbijatele täiendavat teadmist nt võimalusest omavalitsuse poole pöörduda toimetulekutoetuse palvega ja seeläbi vältida oma tarbimiskoha võrgust lahtiühendamist.

6.5. Kauplemisperioodi netomõõtmise kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Aktiivne võrguteenuse kasutaja27 (2022. aastal 9311 ehk ligi 2% kõigist majapidamistest28):
• mõju on nendele tarbijatele positiivne, kuna märkimisväärselt vähenevad nende kulutused elektrienergiale.
2. Ettevõtjad, kes lokaalselt taastuvelektrit toodavad ja tarbivad (ligikaudu 10 tuhat ettevõtet):
• mõju on nendele tarbijatele positiivne, kuna märkimisväärselt vähenevad nende kulutused elektrienergiale.

Kauplemisperioodi netomõõtmine vähendab elektrikulusid aktiivsetel võrguteenuse kasutajatel 5 kuni 40%29.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on positiivne mõju aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele ja taastuvelektrit omatarbeks tootvatele ettevõtetele, vähendades nende elektrikulusid kuni 40%. Kuna eelmainitud tarbijad maksavad muudatusest tulenevalt vähem edastustasu ja taastuvenergia rahastamise tasu, siis võib selles sõltuvalt vähesel määral teiste tarbijate jaoks eelmainitud tasud kasvada, kuid taatsuvelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis jällegi vähendab elektrihinda, ehk võidavad ka tarbijad, kes ise taastuvelektrit ei tooda.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Ettevõtjad ja kodumajapidamised on tõenäolisemad investeerima päikesepaneelidesse ja teistesse taastuvenergia tehnoloogiatesse, mis suurendab nõudlust nende toodete ja teenuste järele. Samuti vähendab muudatus tarbijate ja ettevõtete energiakulusid. Kulude vähendamine suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ja võib soodustada uute töökohtade loomist ning majanduskasvu.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Taastuvelektri suurem tootmine vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile ja aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatus ei too kaasa mõjusid riigiasutustele ega kohalikele omavalitsustele.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel puudub muu otsene või kaudne mõju.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõuga pannakse Konkurentsiametile täiendavaid ülesandeid, kuid mitmed muudatused vähendavad Konkurentsiameti ülesandeid, mistõttu ei kaasne muudatustega täiendavat kulu. Seega otsesed riigieelarve kulud ja tulud puuduvad.
8. Rakendusaktid
Muudetakse majandus- ja taristuministri määrust nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ ja lisatakse eelnõusse täiendavad tarbimiskajas osalemise reeglid.
9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 14, 23 ja 27 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril tulenevalt Baltikumi sünkroniseerimisest Kesk-Euroopa sünkroonalaga. Ülejäänud seaduse jõustumisega on kiire tulenevalt rikkumismenetlusest nr (2021)0033, mistõttu seadus jõustub üldkorras.

10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele.

Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn “…” … 2024