Leping

LEPING nr 18-9/49

Tallinnas, 24.01.2022

Leping Erasektori tehisintellekti põhiste rakenduste tekitamise ning piloteerimine on

sõlmitud:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või Ministeerium),

registreerimisnumber 70003158, asukohaga Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn, keda esindab

MKMi põhimääruse alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

ja

SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, (edaspidi Eraldise saaja), keda esindab sihtasutuse põhikirja

alusel juhataja Indrek Orav,

edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled, sõlmisid alljärgneva riigieelarvelise

sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping):

1. Lepingu objekt ja alus

1.1. Lepingu objektiks on 598 800 euro suuruse toetuse (edaspidi eraldis) Eraldise saajale

eraldamise tingimuste ja korra ning Eraldise saaja poolt eraldise kasutamisega seotud õiguste ja

kohustuste kindlaksmääramine.

1.2. Eraldise saaja kohustub punktis 1.1. nimetatud eraldist kasutama Eraldise saaja poolt

tehisintellekti põhiste rakenduste tekitamise ning piloteerimise projekti (edaspidi projekt)

elluviimiseks. Eraldise kasutamise aluseks on pakkumine, mis on toodud Lisas 1.

1.3. Leping on sisetehing riigihangete seaduse § 12 lõike 5 tähenduses. Vastav analüüs on toodud

Lisas 2.

1.4. Ministeerium kannab eraldise Eraldise saaja kontole IBAN EE681010220031892015, SWIFT

EEUHEE2X, SEB Pank osamaksetena järgmiselt:

1.4.1. Esimene osamakse summas 299 400 eurot 10 päeva jooksul lepingu allkirjastamist arvates;

1.4.2. Teine osamakse summas 239 520 eurot 10 päeva jooksul vahearuande Ministeeriumi poolt

heakskiitmisest arvates;

1.4.3. Kolmas osamakse summas 59 880 eurot 10 päeva jooksul lõpparuande Ministeeriumi poolt

heakskiitmisest arvates.

2. Ministeeriumi õigused ja kohustused 2.1. Ministeeriumil on õigus kontrollida Eraldise saaja tegevuse vastavust lepingus toodud

nõuetele ja eraldise kasutamise sihipärasust ning mõjusust, sealhulgas:

2.1.1. saada täiendavat informatsiooni Eraldise saajalt tema tegevuse ja projekti kohta;

2.1.2. kontrollida Eraldise saaja juures Ministeeriumile esitatud aruandluse, informatsiooni või

dokumentide õigsust ja eraldise saamisel esitatud asjaolude paikapidavust;

2.1.3. auditeerida Eraldise saaja tegevust Lepingu täitmisel.

3. Eraldise saaja õigused ja kohustused

3.1. Eraldise saajal on õigus kasutada eraldist vastavalt lepingule.

2

3.2. Eraldise saajal on õigus teha Ministeeriumile ettepanekuid Lisas 1 toodud eelarve

muutmiseks.

3.2.1. Eraldise saajal on õigus teha Lisas 1 toodud eelarveridade vahel muudatusi, mitte

suurendades eelarve üldist mahtu.

3.2.2. Punkti 3.2.1 kohaselt tehtavad eelarve muudatused kooskõlastab Eraldise saaja kontaktisik

eelnevalt e-posti teel Ministeeriumi kontaktisikuga.

3.3. Eraldise saajal on kohustus koostada Ministeeriumi nõudmisel eraldise kasutamisega seotud

ülevaateid ja muul viisil anda aru eraldise kasutamisest ning projekti edenemisest.

3.4. Eraldise saajal on kohustus informeerida Ministeeriumit olukorrast, kus lepingu täitmine

osutub võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad pooled kokku leppima järgneva 30 päeva jooksul

edasise tegevuse ja muudavad vajadusel lepingut. Muudatused vormistatakse lepingu lisana.

3.5. Eraldise saajal on kohustus tagada auditeerivatele ja kontrollivatele Ministeeriumi ametnikele

juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ning dokumentidele, arvestades asjaolu, et ametnikud

on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma isikuandmete kaitse seadusest ja andmekaitse

üldmäärusest tulenevaid nõudeid. Käesolevas punktis nimetatud rikkumisel ametnike poolt

vastutab Eraldise saajale tekkivate kahjude eest Ministeerium.

3.6. Eraldise saajal on kohustus tagastada projekti lõppemisel, lõpetamisel või lepingu

ennetähtaegsel ülesütlemisel, kuid hiljemalt 2022. a 31. detsembriks sihipäraselt kasutamata

jäänud eraldise jääk Ministeeriumile 30 päeva jooksul.

4. Eraldise saaja aruanded

4.1. Eraldise saaja esitab Ministeeriumile vahearuande hiljemalt 31.07.2022 ja lõpparuande 30

päeva jooksul Lisas 1 näidatud tegevuste lõppemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30.01.2023.

4.2. Vahearuandes on näidatud Lisas 1 toodud tegevuseesmärkide progress vastavalt

programmitegevuste elluviimise ajakavale, hinnangud tegevuste tulemuslikkuse kohta ja

parendusettepanekuid edaspidiseks. Lõpparuanne sisaldab ülevaadet projekti tulemuslikkuse ning

vahendite kasutamise kohta.

4.3. Ministeerium annab Eraldise saaja aruandele hinnangu e-posti teel 30 päeva jooksul

lõpparuande saamisest arvates.

4.4. Kui Ministeerium ei kiida lõpparuannet heaks ja osutab selle puudustele, siis täiendab või

parandab Eraldise saaja lõpparuannet ning esitab kahe nädala jooksul Ministeeriumi hinnangu

saamisest arvates Ministeeriumile parandatud aruande. Ministeerium annab parandatud aruandele

hinnangu kahe nädala jooksul selle saamisest.

4.5. Kui Ministeerium ei anna aruandele või parandatud aruandele hinnangut ühe kuu jooksul

arvates aruande või parandatud aruanne saamisest, loetakse aruanne Ministeeriumi poolt

heakskiidetuks.

4.6. Projekti ennetähtaegse lõpetamise või lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb esitada

aruanne tehtud ja tegemata jäänud kulutuste ning tehtud ja tegemata jäänud tegevuste kohta 30

päeva jooksul projekti ennetähtaegsest lõpetamisest või lepingu ennetähtaegset ülesütlemisest

arvates.

5. Kontaktandmed

5.1 Eraldise saaja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on äriarendusjuht Martin Goroško,

[email protected], tel +372 56 800 228.

5.2. Ministeeriumi kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on andmete ja tehisintellekti nõunik

Marily Hendrikson, [email protected], tel +372 523 8494.

5.3. Pooled teavitavad üksteist kontaktisikute muutumisest ja vajadusel täiendavatest

kontaktisikutest.

5.4. Lepinguga seotud teated tuleb edastada teise poole lepingus märgitud kontaktisiku e-posti

aadressile.

3

5.5. Eraldise saaja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Eraldise saaja poolt volitatud

allkirjastama ja esitama Ministeeriumile Eraldise saaja nimel aruandeid ja parandatud aruandeid

vastavalt lepingu punktile 4.

6. Poolte vastutus

6.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase

täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

6.2. Lepingu rikkumise korral on Eraldise saajal kohustus tagastada eraldis 30 päeva jooksul

arvates Ministeeriumilt teavituse saamisest lepingu rikkumisest. Kui eraldist tähtpäevaks ei

tagastata, maksab Eraldise saaja tagasimaksmisele kuuluva eraldise summa jäägilt intressi

määraga 6 kuu Euribor + 5% aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-

päevane aasta.

7. Vaidluste lahendamine

7.1. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused

kokkuleppeliselt.

7.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus Harju

Maakohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

7.3. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.

8. Lepingu muutmine ja lõpetamine

8.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu

osa ja need jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult

määratud tähtajal.

8.2. Ministeeriumil on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda või taganeda sellest Eraldise saaja

lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral.

8.3. Eraldise saajal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda Ministeeriumi lepinguliste

kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral.

8.4. Lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest või lepingust taganemisest etteteatamise tähtaeg on

60 päeva.

9. Vääramatu jõud

9.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see

on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest s.o asjaolu, mida pooled ei saanud

mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise

või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või

takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid

meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagama võimaluste piires oma lepingust

tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

10. Lepingu kehtivus

10.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest mõlema poole poolt.

10.2. Leping kehtib kuni mõlema poole kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.

11. Lõppsätted

11.1. Leping koos lisadega avalikustatakse Ministeeriumi veebilehel.

12. Poolte andmed ja allkirjad:

Ministeerium: Eraldise saaja:

4

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium SA Tallinna Teaduspark Tehnopol

reg nr 70003158 reg nr 90008258

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Teaduspargi 6/1 12618 Tallinn

tel. 6256 330 Telefon: 4 800 200

A/a: EE 93 2200 2210 2377 8606 Swedbank A/a: EE681010220031892015 SEB Pank

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt Indrek Orav

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhataja

Tehnopoli ja AIRE koostööprogramm tehisintellekti (AI) tehnoloogiate tekitamiseks ja piloteerimiseks Eestis SA Tallinna Teaduspark Tehnopol koostöös tehisintellekti ja robootika keskusega AIRE (EDIH võrgustiku kandidaat) on koostanud ettepaneku raamprogrammi ellu viimiseks Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning uusettevõtluse tekitamiseks. Programmi eesmärgid 1. Andmepõhiste AI lahenduste kasutuselevõtt tööstusettevõtetes ja teistes TAIE

fookusvaldkondades Programmi raames valideeritakse settevõtete võimekust, nii tehniliselt kui investeeringu tasuvusest lähtuvalt, luua läbi AI lahenduste kasutuselevõtu efektiivsemaid protsesse, uusi tooteid, teenuseid või ärimudeleid. 2. AI põhiste arendusprojektide käivitamine ja pilootprojektide ellu viimine. Programmi raames viiakse kokku AI vajadusega ettevõtted ning potentsiaalsed lahenduse pakkujad, sh. startupid, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada 6-8 pilootprojekti. 3. AI tehnoloogiatel põhinevate uute toodete ja start-up ettevõtete tekitamine Programmi raames luuakse uusi AI-tehnoloogiatel põhinevaid startup- ning hargettevõtteid (spin-off), kes lahendusi programmi käigus ning turul realiseerivad. 4. AIRE (EDIH võrgustiku kandidaat) edukas käivitamine Eestis Hoogstart AIRE tegevustele läbi piloteerimise ja edukate koostööjuhtumite loomise tööstussektoris. Programmi raames ellu viidavad tegevused 1. Tööstus- ja andmeintensiivsete ettevõtete ettevalmistus AI lahenduste rakendamiseks ning

potentsiaalsete lahenduste arendajate kaasamine Tegevuse käigus valmistatakse ette 20 arendusprojekti, milles osaleb vähemalt üks AI väljakutset omav tööstus- või andmeintensiivne TAIE fookusvaldkonna ettevõte ning mitu potentsiaalselt lahenduse loojat, sh startup ettevõtted VKEd, ülikoolide ja teadusarenduskeskuste esindajad. Selleks eel- valideeritakse AI kasutuselevõtu otstarbekus väljakutsega ettevõttes ning lahendus-meeskondade valmisolek osaleda AI põhises ühisarendustegevustes. Eelvalideeritud osapooled tuuakse kokku programmi bootcamp sündmustel, mis keskenduvad partnerluste loomisele ja arendusprojektide käivitamisele.

2. AI lahenduste bootcamp sündmused Programmi raames korraldatakse kaks bootcamp sündmust, mis toimuvad Tallinnas ja Tartus ning kestavad 2 päeva. Bootcampide eesmärgiks on kokku tuua AI väljakutsetega ettevõtted ning lahenduste pakkujad ning korraldada neile töötuba ühise arendusprojekti äriliseks- ja tehniliseks valideerimiseks. Kahel sündmusel osaleb kuni 100 osalejat, kes töötavad kuni 20 ühisprojekti loomisega. Bootcampidel osalevad valdkonnaspetsiifilised mentorid ja koolitajad, kes suunavad kohapeal loodud meeskondade arendusplaani, pilootprojekti kirjeldamist.

Sündmuse lõppedes esitlevad arendusmeeskonnad pilootprojekti, kirjeldades järgmist: • AI väljakutse ja lahenduse tehniline sobivus ja ühisprojekti teostatavus; • AI väljakutse lahendamisega kaasnev äriline kasu või efektiivsuse kasv ettevõttes; • Ühise pilootprojekti ellu viimise kava, eelarve, KPId ja projektimeeskond. Bootcampi läbimine on eelduseks, et käivitada ühine arendusprojekt. Parimad arendusprojektid selgitab projektiplaanide alusel ekspertpaneel, kuhu kuuluvad tööstusettevõtete, erialaliitude, ülikoolide ja teadusparkide esindajad. Ekspertpaneel annab kõikidele osalenud arendusmeeskondadele tagasisidet ning juhiseid, kuidas arendusprojekte parendada. Bootcamp sündmused on planeeritud valdkonnaspetsiifilisena, kus esimene bootcamp keskendub tööstusettevõtete arendusprojektidele ning teine sündmus TAIE fookusvaldkondades tegelevatele andmeintensiivsetele ettevõtetele, sh. ka tööstusettevõtetele. 3. Ühisarendusprojektide äriline ja tehniline valideerimine Kõik bootcamp sündmustel osalevad arendusprojektid läbivad tehnilise ja ärilise valideerimisprotsessi, mille alusel koostatakse raport kirjeldamaks AI lahenduse kasutuselevõtu võimalikkust ja andmete töötlemisel, läbi AI komponendi, tekkivat ärilist kasu ja investeeringu tasuvust. Selleks töötatakse AIRE konsortsiumiga ja Tehnopoli mentoritega välja analüüsi metodoloogia ja raporteerimissüsteem. Metodoloogia ja raportid on kasutatavad ka hilisemalt kõikide AI arendusprojektide kaasuste hindamisel ning ettevõtted saavad meetodit rakendada enda andmeväärtuse ja AI kasulikkuse hindamisel. Programmi raames luuakse kuni 20 raportit AI ühisarendusprojektide hindamiseks/valideerimiseks. Metodoloogia ja hindamismudel avaldatakse AIRE kanalite kaudu ja on kasutatav ja rakendatav kõikides Eesti andmeintensiivsetes ettevõtetes.

4. AI lahenduste pilootprojektide ellu viimine Bootcampidel osalenud arendusprojektid ja meeskonnad saavad eduka projektiplaani esitamisel rahalise toetuse loodud arendusprojekti piloteerimiseks. Selleks peavad olema täidetud järgmised arendusprojekti kriteeriumid: • Arendusprojektile on teostatud tehniline- ja äriline valideerimine, mis tõestab projekti teostatavust

ning ärilist kasu, investeeringu tasuvust; • Arendusprojekti plaani ja tegevuskava on heaks kiitnud ekspertpaneel; • Arendusprojektis kaasatud meeskond on valmis pilootprojekti käivitama (ligipääs andmetele ja

ajaline panustamine) ning reguleeritud on loodava intellektuaalse väärtuse (IO) kasutamine; • Ettevõte käsitleb arendusprojekti teadusarendustegevusena (TA) ning käsitleb korrektselt projekti

raames loodavat IO-d, avaldades selle metoodilise kirjelduse ka avalikkusele; • Ettevõte on valmis arendusprojekti raames kandma omafinantseeringu osa vähemalt 30% ulatuses. Programmi raames saavad rahalise toetuse arendustegevuste teostamiseks ja piloodi käivitamiseks 6- 8 meeskonda. Investeeringu suurus pilootprojekti kohta sõltub ennekõike ühisarendusmeeskonna välja pakutud plaanist ning kapitalivajadustest. Arvestuslikult on ühe pilootprojekti investeeringu suurus vahemikus 40 000 – 50 000 eurot. Piloteerimisel on abikõlbulikud kulud järgmised: tööjõukulu, välise ekspertiisi kaasamise kulu, sisse ostetavad arendustegevused, tehnilised vahendid (riist- ja tarkvara). Projektimeeskonnalt oodatakse omafinantseeringut vähemalt 30% pilootprojekti kohta kuid see võib olla ka suurem.

Andmepõhiste väljakutsete esitlemine

Lahendusmees- kondade loomine

AI arendamise koolitus,

meetodid ja tööriistad

Ühisarenduste tehniline ja

äriline valideerimine

Ühisarenduse projektiplaanide

koostamine mentoritega

Arendus- projektide

esitlemine ja parimate valimine

Programmi ellu viijad tagavad pilootprojektidele juriidilise raamistiku, mis reguleerib loodava arendusprojekti IO kasutamist ja kommertsialiseerimist. Samuti teostatakse finantsvahendite kasutamise järelevalvet ning pakutakse mentorlust ja nõustamisteenust pilootprojekti eesmärkide saavutamisel. Ühisarendusprojektide tulemused ja kasutusjuhtumid avaldatakse valdkonnaspetsiifilistes kanalites, sh ka AIRE kommunikatsioonikanalites, et pakkuda andmeintensiivsetele ettevõtetele õppejuhtumeid ja lihtsaid võimalusi analoogseid projekte ellu viia. Projektide kohta avaldatakse ka IO, mis ei ole konkreetse osalenud ettevõtte ärisaladuste hoidmise loogikaga põhimõttelises vastuolus. Pilootprojekti ellu viimiseks on ette nähtud kuni 6-kuuline periood, mille lõppedes esitletakse saavutatud eesmärke ekspertpaneelile. Ellu viidud arendusprojektide tulemused dokumenteeritakse ning esitletakse näidistena, õppematerjalina läbi AIRE võrgustiku (näiteks videolood AI rakendamisesest). Edukalt piloteerinud meeskonnad ja osalevad ettevõtted saavad eskaleerida arendusprojekte läbi lisarahastusvõimaluste, mille osas tehakse koostööd rahvusvaheliste rahastusprogrammidega (näiteks INTERREG, EU Horizon) ja EASi raamprogrammidega. Vastavate organisatsioonide esindajad on kaasatud programmi ka läbi bootcamp sündmuste – koolitajate ja mentoritena. 5. AI tehnoloogiate kiirendiprogramm AI tehnoloogiate 6-kuuline kiirendiprogramm on disainitud uute AI-tehnoloogiaettevõtete tekkeks ning on avatud tudengitele, teadlastele, startup ettevõtjatele ja VKE-dele (hargettevõtete loomine). Kiirendiprogrammis osaleb kuni 10 meeskonda või ettevõtet, kes läbivad järgmised arendustsüklid: • Kliendi probleemi defineerimine ja vajadusest lähtuva väärtuspakkumine disainimine (product-

market-customer-fit); • Ärimudel ja tugeva meeskonna ehitamine; • AI tehnoloogiatel põhinev tootearendus ja prototüüpide loomine (build-measure-learn); • Intellektuaalne omand – selle kaitsmine ja kokkulepped teiste osapooltega; • Infoturbe- ja andmekaitse standardite loomine ja juhtimine; • Investorvalmiduse saavutamine ja rahastusvõimaluste leidmine; • Kliendijuhtumite valideerimine, piloteerimine ja turule sisenemise strateegia. Arendustsüklite läbiviimiseks luuakse AI valdkonnaspetsiifiline koolituste sari, kaasatakse valdkonna mentoreid ning eksperte, kes meeskondadega iganädalaselt töötavad. Kiirendiprogrammis osalevad meeskonnad saavad kasutada füüsilist koostöökeskust Tallinna Teaduspargis Tehnopol. Kiirendiprogramm on ajaliselt planeeritud AI bootcamp sündmuste toimumise vahele, selleks, et pakkuda kohest arenguprogrammi ja tuge esimesel bootcampil osalenud meeskondadele ning luua tugevaid ettevõtteid ja meeskondi teiseks bootcamp sündmuseks. Bootcamp sündmustel osalemine ei ole kiirendiprogrammi saamise eelduseks ning AI tehnoloogiate kiirendiprogrammi võivad kandideerida ka projektivälised ettevõtted ja meeskonnad. Kiirendiprogrammi vastuvõtu otsustab ekspertkogu, mis koosned kiirendi võtme-mentoritest, kes programmi raames ka ettevõtetega arendustegevusi ellu viima hakkavad. Programmi pääsemise eelduseks on: • Vajalike kompetentsidega meeskond, kes suudab väljapakutud idee arendada kiirendiprogrammi

jooksul piloteerimisvalmiks; • Äriidee, mis ei adresseeri vaid ühe kindla ettevõtte vajadusi ning on eskaleeritav ka välisturgudele;

• Meeskonna valmidus panustada kiirendiprogrammi jooksul ajaliselt piisavas mahus, et jõuda minimaalselt piloteerimisvalmiduseni;

Kasuks tuleb:

• Kokkulepe vähemalt ühe potentsiaalse partneriga piloodi läbiviimiseks.

Programmitegevuste elluviimise ajakava

Programmi käivitamine toimub esimesel võimalusel, planeeritult jaanuaris 2022. aastal ning lõppeb detsembris 2022. aastal. Programmi raames saavutatavad tegevuseesmärgid

• 100 osalejat bootcamp sündmustel, kes läbivad AI teemalise koolitus- ja arendusprogrammi ning töötavad ühisarendusprojektide loomisel;

• 20 arendusprojekti läbivad AI tehnoloogia otsetarbekuse valideerimisprotsessi; • 6-8 ellu viidud pilootprojekti AI lahenduse rakendamiseks andme-väljakutsete lahendamiseks; • 10 AI tehnoloogia ettevõtet, meeskonda läbib kiirendiprogrammi; • 6-10 AI tehnoloogiaettevõtet jõuab kiirendiprogrammist edukalt turule.

Programmi meeskond Programmimeeskond moodustatakse Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja AIRE ekspertidest. Samuti kaasatakse välist ekspertiisi, ennekõike valdkonnapõhise mentorluse korraldamiseks ning AI kasutuselevõtu analüüside läbi viimiseks. Projektimeeskonnas osalevad:

• Martin Goroško (Tehnopol) bootcampide, ühisarendusprojektide ja ühisarenduste valideerimisprotsesside koordineerimine, mentorite ja partnerite kaasamine;

• Maarit Jalakas (Tehnopol) projektijuht ja tehniline tugi; • Merilin Varsamaa (Tehnopol) bootcampide väljakutsete-lahenduste tuvastamine • Kirke Maar (AIRE) bootcampide väljakutsete-lahenduste tuvastamine • Lisbeth Roos (Tehnopol) bootcamp sündmuste tehniline korraldamine • Annet Muru (AIRE) bootcamp sündmuste tehniline korraldamine

tegevus / kuu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Turundus+väljakutsete-lahenduste kaardistamine x Bootcamp I x Pilootprojektid patch I x x x x x x Pilootprojektide PoC esitlemine x Kiirendiprogramm x x x x x x Turundus+väljakutsete-lahenduste kaardistamine x x Bootcamp II x Pilootprojektid patch II x x x x x x Pilootprojektide PoC esitlemine x Lõpparuanne ja tulemuste esitlemine (demopäev) x

• Kadri Tammai (Tehnopol) AI tehnoloogiate kiirendiprogrammi koordineerimine ja elluviimine, mentorite ja partnerite kaasamine;

• Heleri Holm (Tehnopol) kiirendiprogrammi projektijuht • Kristi Jõeäär (Tehnopol) turundus- ja kommunikatsioon • Kert Kaljula (Tehnopol) ühisarendusprojektide finantsjärelvalve • Mentorite ja arendusprojektidide nõustajate koosseisu paika panemiseks kasutatakse AIRE

(sh. AIRE partnerite TalTech, Tartu Ülikool, IMECC, Tartu Teaduspark) eksperte ning Tehnopoli mentorvõrgustiku mentoreid.

Programmi eelarve

ARTIKKEL MAKSUMUS (EUR)

SH. TÖÖJÕUKULU

SH. SISSEOST. TEENUSED

ettevõtete väljakutsete kaardistamine AI lahenduste rakendamiseks ning

potentsiaalsete lahenduste arendajate kaasamine programmi

7000 5000 2000

Bootcamp sündmuste korraldamine (2 sündmust)

tehniline korraldus 25000 5800 19200 koolitajad, väline ekspertiis ja

mentorid, ekspertkogu 15000 1000 14000

arendusprojektide valideerimine, raportite koostamine

19000 0 19000

Arendusprojektide ellu viimine (6-8 projekti)

arendusinvesteeringud 370000 0 370000 projektide nõustamine

arendustegevuse raames 16000 1700 14300

juriidiline raamistik ja tehniline järelevalve

10800 7300 3500

Kiirendiprogramm 10 tiimi, 6 kuud mentorid ja valdkonnaspetsiifiline

ekspertiis, ekspertkogu 58000 5400 52600

koolitusprogramm 20000 3000 17000 programmi ja kogukonna juhtimine 10000 10000 0

Turundus ja administratsioon turundustegevused ja lahenduste

demo 10000 6700 3300

projektijuhtimine 38000 38000 0 Kokku 598800

Lisainformatsioon: Martin Goroško SA Tallinna Teaduspark Tehnopol Tel. +372 56 800228 [email protected]

Sisetehingu erandi põhjendus erasektori tehisintellekti põhiste

rakenduste tekitamise ning piloteerimise lepingu juurde

Asjaolude kirjeldus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rahastab programmi elluviimist, mille eesmärgiks on

Eesti ettevõtete tehisintellekti (edaspidi ka AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku

tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine.

Vastavalt programmi elluviimise ettepanekule on programmi peamised eesmärgid ja tegevused

järgmised:

- Andmepõhiste AI lahenduste kasutuselevõtt tööstusettevõtetes ja teistes TAIE fookusvaldkondades

tegutsevates ettevõtetes. Programmi raames valideeritakse ettevõtete võimekust nii tehniliselt kui ka

investeeringu tasuvusest lähtuvalt, luuakse läbi AI lahenduste kasutuselevõtu efektiivsemaid protsesse,

uusi tooteid, teenuseid või ärimudeleid.

- AI põhiste pilootprojektide käivitamine ja elluviimine. Programmi raames viiakse kokku AI

vajadusega ettevõtted ning potentsiaalsed lahenduse pakkujad, sh start-upid, VKEd, ülikoolid, teadus-

ja arenduskeskused, et käivitada 6-8 pilootprojekti.

- AI tehnoloogiatel põhinevate uute toodete ja start-up ettevõtete tekitamine. Programmi raames luuakse

uusi AI tehnoloogiatel põhinevaid start-up ning hargettevõtteid (spinoff), kes lahendusi programmi

käigus ning turul realiseerivad.

- Erasektori T&A mahukuse ja käibe suurendamine tehisintellekti valdkonnas. Kõikide

pilootprojektidega ja uute AI tehnoloogiatel põhinevate ettevõtete loomisega suurendatakse erasektori

T&A investeeringute mahtu ning võimendatakse ettevõtete käibe kasvu.

- AIRE (EDIH võrgustiku kandidaat) edukas käivitamine Eestis. Hoogstart AIRE tegevustele läbi

piloteerimise ja edukate koostööjuhtumite loomise tööstussektoris.

Programmi elluviimiseks on MKM planeerinud programmi rakendajale 2022. aastal eraldada 598 800

eurot riigieelarvelise sihtotstarbelise eraldisena.

MKM on valinud programmi rakendavaks lepingupartneriks SA Tehnopoli, kellega soovitakse sõlmida

riigieelarvelise sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping RHS § 12 lg 5 alusel (nn sisetehingu erand).

MKM valis SA Tehnopoli programmi rakendavaks lepingupartneriks, kuna SA Tehnopoli põhitegevus

kattub programmi raames elluviidavate tegevustega ning toetab seeläbi programmi eesmärkide

saavutamist. Täpsemalt on SA Tehnopoli eesmärgiks põhikirja p 2.2 kohaselt osutada

innovatsioonisuutlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisele suunatud teenuseid

teadmispõhistele ettevõtetele. SA Tehnopol pakub nimetatud eesmärgist lähtuvalt põhitegevusena

teadmispõhistele ettevõtetele äriarendusteenuseid spetsiifilisest ettevõtluskooslusest ja teadusasutuse

lähedusest tulenevate sünergeetiliste eelistega (põhikirja p 3.1), sh loob teaduspargi ettevõtetele ning

teadus- ja arendusasutustele eeskujuliku tegevuskeskkonna, mis sisaldab füüsilist infrastruktuuri,

ettevõtlusinkubatsiooni ja äriarenduse teenuspakette (põhikirja p 4.4); aitab kaasa tugevate

valdkonnaspetsiifiliste kompetentsikoosluste väljakujunemisele, loob soodsa keskkonna ettevõtete ja

teadusasutuste koostööks (põhikirja p 4.6); kasutab tulemuslikult innovatsioonile ja tehnoloogiasiirdele

suunatud avaliku sektori vahendeid, aitab kaasa vastavate tugimeetmete väljatöötamisele (põhikirja p

4.7).

Programmi elluviija tagab pilootprojektidele juriidilise raamistiku, mis reguleerib loodava lahenduse

intellektuaalomandi kasutamist ja kommertsialiseerimist. Samuti teostab programmi elluviija

pilootprojektide suhtes finantsvahendite kasutamise järelevalvet ning pakub mentorlust ja

nõustamisteenust pilootprojektide eesmärkide saavutamiseks. Programmi elluviija esitab MKMile

aruanded eraldise kasutamise sihipärasuse ning mõjususe kohta ja allub lepingu täitmise raames MKMi

suunistele ning kontrollile programmi eesmärgi saavutamiseks.

Sisetehingu erandi kohaldamine RHS § 12 lg 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud riigihangete seadust kohaldama sisetehingule. RHSi

seletuskirja kohaselt on sisetehingu näol tegemist erandiga riigihanke läbiviimise kohustusest, ehk

teisisõnu, kui on täidetud sisetehingu erandi rakendamise tingimused, ei pea avaliku sektori hankija

korraldama riigihanget, isegi kui sõlmitav leping vastab hankelepingu tunnustele1.

RHS § 12 lg 5 kohaselt on sisetehing hankeleping, mille avaliku sektori hankija (edaspidi ka kontrolliv

hankija) sõlmib teise kontrolliva hankijaga ühiselt kontrollitava juriidilise isikuga (edaspidi ka

kontrollitav juriidiline isik), kui on täidetud kõik järgmised kumulatiivsed tingimused:

1) kontrollitavat juriidilist isikut kontrollivad sarnaselt oma osakonnaga kontrollivad

hankijad ühiselt (RHS § 12 lg 5 p 1)

RHS § 12 lg 6 järgi on kriteerium täidetud, kui kõik kontrollivad hankijad on esindatud kontrollitava

juriidilise isiku otsuseid langetavates organites, kusjuures esindaja võib esindada mitut kontrollivat

hankijat või kõiki neid, ja sellistel kontrollivatel hankijatel on ühiselt otsustav mõju selle kontrollitava

juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle ning see kontrollitav juriidiline isik ei

lähtu huvidest, mis on vastuolus kontrollivate hankijate huvidega.

Käesoleval juhul teostavad avaliku sektori hankijate poolt ühist kontrolli SA Tehnopoli üle MKM koos

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluva Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ)2 ja Tallinna

Linnavalitsusega (kontrollivad hankijad3), seega on tegemist vertikaalse sisetehinguga ülalt alla.

Kontrollikriteeriumi täitmiseks peab kontrollitav juriidiline isik olema allutatud sellisele kontrollile, mis

võimaldab hankijal mõjutada isiku strateegilisi eesmärke ja olulisi otsuseid4.

SA Tehnopoli põhikirja p 1.1 kohaselt on SA Tehnopol Eesti Vabariigi, Tallinna Tehnikaülikooli ja

Tallinna linna poolt määramata ajaks asutatud eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis

on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks SA Tehnopoli põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Ühist kontrolli SA Tehnopoli tegevuse üle teostavad avaliku sektori hankijatest MKM, Haridus- ja

Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluv Tallinna Tehnikaülikool ning Tallinna Linnavalitsus SA

Tehnopoli nõukogu koosseisu moodustamise ja nõukogusse kuulumise kaudu. Sealjuures MKM

nimetab SA Tehnopoli põhikirja p 6.3.3 alusel 4 nõukogu liiget, Tallinna Tehnikaülikool 2 liiget ja

Tallinna Linnavalitsus 2 liiget. Eelnevast tulenevalt moodustub SA Tehnopoli kõrgeim juhtorgan,

nõukogu üksnes kontrollivate hankijate nimetatud liikmetest, st kõik kontrollivad hankijad on esindatud

1 RHSi seletuskiri 450 SE, kättesaadav veebilehelt Eelnõu - Riigikogu, lk 32. 2 HTM teostab TTÜ üle kontrolli TTÜ seadusest tulenevalt. TTÜ seaduse § 4 lg 2 p 3 kohaselt nimetab haridus-ja

teadusminister TTÜ kõrgeima juhtorgani, nõukogu koosseisu 5 liiget (11 liikmest) ning TTÜ seaduse § 4 lg 3

alusel on Vabariigi Valitsusel pädevus kinnitada kogu TTÜ nõukogu koosseis haridus- ja teadusministri

ettepanekul. 3 RHS § 12 lg-s 5 sätestatud sisetehingu erandit tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

26.02.2014. a riigihangete direktiiviga nr 2014/24/EL (riigihangete direktiiv). Nimetatud direktiivi art 12 lg 3

koosmõjus artikliga 2 lg 1 p-ga 1 ei välista sisetehingu erandi kontekstis, et ühist kontrolli lepingupartneriks valitud

juriidilise isiku üle teostavad avaliku sektori hankijad (st riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-

õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused) ühiselt.

Seega RHS § 12 lg-st 5 ega riigihangete direktiivi art 12 lg-st 3 ei tulene piirangut, et kontrollivateks hankijateks

ei või olla riik, avalik-õiguslik juriidiline isik ja KOV ühiselt. 4 Samas, lk 33, vaata ka EKo 13.10.2005, C-458/03, Parking Brixen, p 65, EKo 11.05.2006, C-340/04,

Carbotermo, p 36, EKo 29.11.2012, liidetud asjad C-182/11 ja C-183/11, Econord, p 27.

kontrollitava juriidilise isiku otsuseid langetavas kõrgeimas juhtorganis. Nõukogu kõrgeima

juhtorganina on kollegiaalne organ, st otsuseid langetavad kontrollivad hankijad ühiselt. Eelnevast

tulenevalt esindab SA Tehnopoli nõukogu kontrollivate hankijate ühiseid huve.

Nõukogusse kuulumine võimaldab kontrollivatel hankijatel vastavalt SA Tehnopoli põhikirja punktile

6.2.1 ja selle alapunktidele kavandada sihtasutuse tegevust, korraldada sihtasutuse juhtimist, teostada

järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle, kinnitada sihtasutuse arengustrateegia, iga-aastane tegevuskava ja

eelarve ning selle täitmise aruanne; kinnitada sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise kord. Lisaks on

nõukogu pädevuses põhikirja punktides 6.2.4 ja 6.2.5 ning sihtasutuste seaduse §-s 25 nimetatud

ülesannete täitmine, sh nõusoleku andmine juhatusele nende tehingute tegemiseks, mis väljuvad

igapäevase tegevuse raamest, ja tingimuste määramine, mille puhul on juhatusel vajalik nõukogu

nõusolek ka rendi- ja üürilepingute sõlmimiseks.

Tulenevalt SA Tehnopoli nõukogu koosseisust (kontrollivate hankijate poolt nimetatud liikmed) ja

nõukogule antud ülesannetest on SA Tehnopol seega allutatud sellisele kontrollivate hankijate

kontrollile, mis võimaldab kontrollivatel hankijatel mõjutada kõiki kontrollitava juriidilise isiku

strateegilisi eesmärke ja olulisi otsuseid.

SA Tehnopoli tegevust silmas pidades (vt käesoleva analüüsi järgmist punkti) tegutseb kontrollitav

juriidiline isik üksnes asutajate (kontrollivad hankijad) huvides ning asutajate poolt põhikirjaga

sätestatud ülesannete täitmisega. Seega ei lähtu kontrollitav juriidiline isik huvidest, mis oleks vastuolus

kontrollivate hankijate huvidega.

Eelnevast tulenevalt saab lugeda RHS § 12 lg 5 p 1 kriteeriumi täidetuks.

2) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine,

mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline

isik (RHS § 12 lg 5 p 2)

SA Tehnopoli põhikirja punkti 2 ja selle alapunktide kohaselt on SA Tehnopoli põhitegevuseks

ettevõtluskeskkonna arendamisega seotud tegevused, st: (i) innovatsiooni ja teadmiste ning tehnoloogia

siiret soodustava ettevõtluskeskkonna - teaduspargi - arendamine Tallinna Tehnikaülikooli vahetus

läheduses, Tallinnas, Mustamäel, ning (ii) innovatsioonisuutlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamisele suunatud teenuste osutamine teadmispõhistele ettevõtetele.

Tulenevalt põhikirja punktist 3.1 pakub SA Tehnopol oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks

teadmispõhistele ettevõtetele rendi-, üüri- ja infrastruktuuriteenust koos oluliselt väärtust lisavate

ärialustus- ja äriarendusteenuste ning spetsiifilisest ettevõtluskooslusest ja teadusasutuse lähedusest

tulenevate sünergeetiliste eelistega. Vastavalt SA Tehnopoli põhikirja punktile 4 ja selle alapunktidele

aitab SA Tehnopol oma tegevusega kaasa klientettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule;

tugevdab Eesti innovatiivset mainet rahvusvahelisel areenil; aitab kaasa uute kvalifitseeritud töökohtade

loomisele; loob teaduspargi ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele eeskujuliku

tegevuskeskkonna, mis sisaldab füüsilist infrastruktuuri, ettevõtlusinkubatsiooni ja äriarenduse

teenuspakette; lähtub oma tegevuses piirkonda koondunud valdkondlike koosluste (eelkõige IT ja

elektroonika; keemia ja biotehnoloogia ning mehhatroonika) ja nendega seotud valdkondade

edasiarendamise vajadusest; aitab kaasa tugevate valdkonnaspetsiifiliste kompetentsikoosluste (sh

teadusarenduskeskused, pooltööstuslikud laborid) väljakujunemisele, loob soodsa keskkonna ettevõtete

ja teadusasutuste koostööks; kasutab tulemuslikult innovatsioonile ja tehnoloogiasiirdele suunatud

avaliku sektori vahendeid, aitab kaasa vastavate tugimeetmete väljatöötamisele; loob senisest avaramad

võimalused kaasamaks eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli aga ka teiste ülikoolide üliõpilasi ettevõtete

reaalsete probleemide lahendamisele, rikastades seeläbi nende õppeprotsessi.

Oma põhitegevuseks kasutab SA Tehnopol talle asutamisel avaliku sektori poolt üle antud vara, sh

sihtfinantseeringutest saadud tulu, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute eraldisi ning sihtasutuse

majandustegevusest saadud tulu.

Kui vaadata SA Tehnopoli 2020. a ja varasemaid majandusaasta aruandeid (so 2019. ja 2018.

majandusaasta aruandeid), siis nende, kontrolliva hankija poolt ette nähtud ja põhikirja punktis 3

loetletud tegevustega, mida on täpsustatud põhikirja punktis 4, SA Tehnopol oma põhitegevusena, s.o.

100% ulatuses ka tegeleb. SA Tehnopoli tulu kujuneb 100% Tehnopolile asutajate poolt usaldatud

ruumide üüriteenustest ning äriarendusteenustest (sh äriarendusteenused ja nõustamine alustavatele ja

kasvavatele tehnoloogiaettevõtetele).

Eelnevast tulenevalt saab RHS § 12 lg 5 p 2 tingimuse lugeda täidetuks.

3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud seadusest

tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale

juriidilisele isikule otsustavat mõju (RHS § 12 lg 5 p 3)

RHSi seletuskirjas on tingimuse kohta selgitatud, et sisetehingu erandit ei tuleks laiendada nendele

olukordadele, kus eraettevõtjal on otsene osalus kontrollitava juriidilise isiku kapitalis, kuna sellisel

juhul annaks lepingu sõlmimine ilma konkurentsipõhise hankemenetluseta asjaomasele eraettevõtjale

põhjendamatu eelise oma konkurentide ees5. SA Tehnopolis puudub otsene erakapitali osalus, seega on

RHS § 12 lg 5 p 3 tingimus täidetud.

Kokkuvõte MKMi ja SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi SA Tehnopol) vahelise lepingu puhul on täidetud

kõik kolm riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 12 lg-s 5 sätestatud sisetehingu erandi tingimust.

MKMi ja SA Tehnopoli vaheline eraldise leping erasektori tehisintellekti põhiste rakenduste

tekitamiseks ning piloteerimiseks on seega sisetehing, millele RHSis sätestatud korda kohaldama ei pea.

5 RHSi seletuskiri, op. cit., lk 33.