Taotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Andmekaitse Inspektsioon

[email protected]

29.12.2023 nr 24.8-4/5235-1

Taotlus isikuandmete töötlemiseks

teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun

anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta x

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid

isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti x

Uuringu nimi Meeste väikse osakaalu põhjused EHW valdkonna õppurite ja töötajate hulgas

A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Uuringu eesmärk on leida selgitused ja põhjused meeste väikesele osakaalule hariduse, tervishoiu ja heaolu (EHW) valdkonna õppurite ja töötajate hulgas ning sellel põhinevalt tuvastada, millised tegevussuunad aitaksid soolist tasakaalu suurendada. Eesmärgi täitmiseks on vaja kirjeldada ja saada terviklik pilt sugude lõikes EHW valdkonna õppijatest ja töötajatest, EHW valdkonnas õppinute liikumisest tööturule ning EHW valdkonnas töötavate inimeste haridusteest, samuti EHW valdkonna töötasudest võrreldes teiste valdkondadega. Statistiline ülevaade valdkonnast ja hariduse ning tööturu seostest, samuti valdkonna töötasudest võrreldes teiste valdkondadega on uuringu alus ja keskne sisend uuringu eesmärgi täitmisel. Registriandmetega kavandatakse analüüsida ja kirjeldada alljärgnevaid seoseid. Õppimine:

 EHW erialadele sisseastumine: vastavatel erialadel õpinguid alustanud meeste absoluutarv

erialade ja õppetasemete lõikes 2013-2023, meeste osakaal kõigist EHW erialadele

sisseastujatest.

 Õpingute katkestamine:

o katkestanute osakaal EHW erialadel õpinguid alustanutest soo lõikes. Trendid 2013-

2023.

2 (12)

o kui suur osa EHW erialal õpingud katkestanud meestest läheb õppima muud eriala

kui EHW; millistele erialadele pärast katkestamist õppima suundutakse.

 Õpingute edukas lõpetamine: meessoost EHW erialade lõpetanute absoluutarvud 2013-

2023, lõpetanute osakaal sisseastunutest EHW erialade ja soo lõikes.

 Õpingute alustamise, katkestamise ja lõpetamise kirjeldamine lisaks soole teiste

taustatunnuste lõikes, et paremini mõista millised grupid ja kuidas on seotud EHW erialade

valimisega. Töötamine:

 Milline on olnud meeste absoluutarv ja osakaal EHW ametialade töötajate hulgas perioodil

2014-2023.

 Milline on EHW erialade lõpetanute hajuvus tööturul ehk kui suur osa mees- ja naissoost

EHW erialal õppinutest töötavad EHW ametialadel.

 Millistel tegevus- ja ametialadel töötavad EHW erialadel õppinud, kes ei tööta EHW

ametialadel.

 Kui suur osa EHW erialadel töötavatest meestest pole omandanud haridust EHW erialal

ning millise eriala on nad lõpetanud.

 EHW ametialadelt lahkumine: meeste arv, kes eelneval aastal töötas EHW ametialal, kuid

vaatlusalusel aastal mitte (on liikunud tööle mõnele teisele ametialale või lahkunud

tööturult). Millistele ametialadele EHW ametialadelt liiguti, milline muutus kaasnes

töötasus. Soolised erinevused EHW ametialadelt lahkumise määrades.

 Segregatsiooni indeksid EHW ametialadel tööturul: horisontaalne segregatsioon; vertikaalne

segregatsioon sedavõrd kui see kajastub ISCO ametialade klassifikatsioonis (juhtivaid

töötajaid on võimalik eristada juhtudel, kus ametiala kirjeldus viitab juhtivale positsioonile).

 Töötasu EHW ametialadel: meeste ja naiste kuine brutotöötasu 2014-2023 eriala,

vanuserühma, rahvuse ja tööandja piirkonna lõikes.

 Töötasu võrdlus teiste ametialadega (kuna ametialade arv ISCO klassifikatsiooni järgi on

suur, tehakse valik ametialadest, kelle töötasudega EHW töötajate tasu võrreldakse, või

grupeeritakse võrdlusametialasid). Uurimisküsimustele vastamine ei ole võimalik ühendatud registriandmete analüüsita. Küsitlusega kogutavate andmetega ei oleks võimalik kirjeldatud ülevaadet teha. Uuringus on vaja hinnata statistilisi näitajaid arvukate, küllalt kitsaste gruppide kohta (erinevad EHW õppimise erialad ja ametialad). Valimipõhises küsitlusuuringus jääks igasse gruppi nii vähe vaatluseid, et üldistuste statistiline olulisus oleks väga väike ning usaldusväärsete järelduste tegemiseks jääks info napiks. Samuti kajastavad registriandmed täpsemalt inimeste valitud õppekavasid, hariduse ja tööturusündmuste toimumise aegu ja (deklareeritud) töötasu andmeid, kui oleks võimalik küsitlusega koguda. Küsitlustes on oluliseks probleemiks minevikus toimunud sündmuste ja täpsete arvuliste andmete kogumine, kuna inimesed unustavad või ei tea täpselt. Kuigi küsitlusega oleks võimalik koguda rikkalikum taustaandmestik, siis statistiliseks ülevaateks ning segregatsiooni ulatuse hindamiseks on kindlasti parem lahendus registrite põhine üldkogumite analüüs, milles kasutatakse olemasolevaid (teiste registritega ühendatud andmestiku) andmeid. Kokkuvõtvalt puudub kirjeldatud eesmärgi täitmiseks ühendatud registriandmete analüüsiga võrreldavat infot andev metoodiline lahendus.

B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks vähendada soolist palgalõhet 2035. aastaks 5%- ni (2022. aastal oli sooline palgalõhe 17,7%). Eesmärgi täitmiseks on vajalik tegeleda palgalõhe tekkimise juurpõhjustega, muu hulgas soolise segregatsiooni vähendamisega hariduses ja tööturul. Eestile on iseloomulik suur sooline segregatsioon (tegevusalapõhine sooline segregatsioon oli 2022. aastal 37,7%), mis on Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid Soolise segregatsiooni vähendamine eeldab koostööd ning samaaegseid muudatusi mitmetes erinevates valdkondades.

3 (12)

Kuigi eriala valimine on inimese individuaalne otsus, sünnib see erinevate kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjutajate kontekstis ning soolise segregatsiooni vähendamiseks tuleb leida üles kõige mõjusamad sekkumiskohad. Soolise segregatsiooni vähendamise meetmete ja tegevuste teadmistepõhiseks kujundamiseks ja mõjusaks sihitamiseks on tarvis ajakohast analüüsi põhjustest, mis segregatsiooni tekkimist ja säilimist mõjutavad. Eestis on senised segregatsiooni uuringud keskendunud naiste vähesele osakaalule loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (STEM) valdkonnas, kuid sellele paralleelselt on oluline analüüsida meeste eriala- ja karjäärivalikuid. 2022/2023. õppeaastal kutse- ja kõrghariduses hariduse erialadel õppijatest oli mehi 11% ning tervise ja heaolu erialadel 15%. 2021. aasta andmed näitavad, et nende erialade lõpetamiseni jõuab veelgi vähem mehi – hariduse erialadel 9% ning tervise ja heaolu erialadel 11%. Segregatsioon EHW hariduses kandub edasi tööturule. Eesti koos teiste Balti riikidega paistab EL võrdluses silma kõige väiksema meeste osakaaluga EHW valdkonna ametites. Eestis on EHW tegevusaladel hõivatud oluliselt rohkem naisi kui mehi – hariduse valdkonnas hõivatutest moodustavad mehed vaid 17% ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 12%. Efektiivsete sekkumiste kavandamiseks on vaja analüüsida EHW valdkonna soolise segregatsiooni kujunemist detailsemalt, mida käesoleva taotluse objektiks oleva uuringuga kavandatakse. Uuringu tulemused on sisendiks soolise segregatsiooni vähendamise poliitika ja tegevuste mõjusaks planeerimiseks. Meetmete rakendamine hariduse ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks, sh soolise tasakaalu parandamine EHW erialadel on üks „Heaolu arengukavas 2023- 2030“ alaeesmärgis 5 „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine“ välja toodud soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevussuundadest ning prioriteetne tegevus soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmis 2024-2027. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib perioodil 2023-2029 struktuurivahendite toel mitmeid tegevusi soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses ja tööturul. Tegevused on suunatud sooliste setereotüüpide vähendamisele, hariduse- ja tööturu sihtrühmade teadlikkuse tõstmisele ning hariduse ja tööturu võtmesihtrühmade koostöö edendamisele soolise segregatsiooni vähendamiseks. Eelkõige on fookuses soolise segregatsiooni vähendamine valdkondades, kus sooline segregatsioon on kõige suurem, st EHW eri- ja ametialadel. Uuring on vajalik teadmistepõhiseks soolise segregatsiooni vähendamise poliitika kujundamiseks ning segregatsiooni vähendamise tegevuste sihitatud elluviimiseks. Poliitikasoovituste väljatöötamine soolise tasakaalu suurendamiseks EHW valdkonnas on ka üks uuringu ülesannetest ning selle täitmiseks on olulise tähtsusega asjakohastel andmetel põhinev analüüs.

C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Andmete töötlemiseks ühendatakse registrite andmed. Uuringu raames ei kontakteeruta andmesubjektidega, vaid töödeldakse erinevates registrites olemasolevaid andmeid. AKI otsust isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus taotletakse vaid registriandmete töötlemiseks. Teistes uuringu osades töödeldakse andmeid isiku nõusolekul, mistõttu ei puuduta käesolev taotlus nende andmete töötlemist. Andmete analüüsis kasutatav ühendatud registrite andmestik ei ole isikut otseselt tuvastaval kujul (st analüüsi tegijate kätte ei jõua isikukoodid). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna registriandmete ühendamine ei oma mõju isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus toimub pseudonüümitud andmetega. Uuringu analüüsis ega tulemustes ei tuvastata ühtegi üksikut inimest, ühelegi andmestikus olevale inimesele ei teki analüüsist tulenevalt kohustusi ega õigusi.

D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Andmed koondab ja valmistab analüüsimiseks ette Statistikaamet. Vajalikud andmed registritest on hõlmatud Statistikaameti andmekogudes Riikliku statistika seaduste alusel. Analüüsi läbiviijale (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar) tehakse andmed kättesaadavaks Statistikaameti turvalise töökoha VPN ühenduse kaudu. Analüüsi läbiviijale tehakse kättesaadavaks pseudonüümitud andmed, mida analüüsi läbiviija ei saa tagasipöörata isikustatud andmeteks.

4 (12)

Projekti jaoks ette valmistatud algandmeid hoitakse Statistikaameti serveris ning töörühmal on ligipääs analüüsi teostamiseks ainult Statistikaameti turvalise kaugühenduse teel. Uuringu läbiviija ja Statistikaamet sõlmitavad andmete kasutamiseks lepingu, mille lisana sõlmivad kõik andmeid analüüsivad uurijad konfidentsiaalsuskokkuleppe. Nimetatud kokkuleppes täpsustatakse uurijate kohustused, sh andmete analüüsi järel töökohalt välja logimine jms. Andmete kasutamist reguleerib mh Statistikaametis Riikliku statistika seaduse § 38 lõike 6 alusel kehtestatud „Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord“. Andmeanalüüsiks kasutatakse programme R ja vajadusel Excel või Stata. Turvaliselt töökohast on võimalik välja saata vaid agregeeritud andmeid (kokkuvõtvad tabelid, joonised). Väljasaadetavatele tabelitele jm teostab Statistikaamet mikroandmete tiimi töötaja aimatavuse kontrolli ehk hindab, kas loodud väljundi põhjal võib olla mõni isik tuvastatav (nt väga väikese hulga inimeste põhjal loodud väljund). Juhul, kui väljund ei läbi aimatavuse kontrolli, seda uurijale ei väljastata. Üksikandmeid ei ole võimalik kopeerida ega turvaliselt töökohalt välja saata.

1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja

1.1 Vastutava töötleja nimi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei

1.3 Registrikood või isikukood 70003158

1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond

1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne

registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond

1.6 Kontaktandmed telefon, e-post

Grete Kaju Nõunik [email protected] +372 59 13 65 16

NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.

Täidab taotluse esitaja

2. Teadusuuringu läbiviimise

õiguslik alus

Nimetage õigusakt, mis annab Teile

õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa

viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-

le. Akadeemilise uuringu korral võib see

olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse

korralduse seadus ( kui olete

registreeritud teadus- või arendusasutus)

või teadus- või arendusprojekti avamise

otsus, leping vms

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja konsortsiumi (koosseisus Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus MTÜ) vahel on sõlmitud hankeleping riigihanke (viitenr 267808) tulemusena. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset

1Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja

asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad

5 (12)

võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Palumegi võimalust kasutada antud uuringus registrite pseudonüümitud andmeid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse § 10 on täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu, samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine ja elluviimine. Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS) täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tellijana) on volitanud Centar OÜ (töövõtjana) uuringut läbi viima 13. detsembril 2023 sõlmitud lepinguga nr 24.8-2/663-1.

3. Uuringu tellija Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi

kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid

uuringu tulem

Riigihanke korraldaja ja hankelepingu allkirjastaja tellijana: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Kirjeldage uuringu eesmärke (ka

püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille

saavutamiseks on vajalik isikuandmete

töötlemine

Uuringu eesmärk on leida selgitused ja põhjused meeste väikesele osakaalule EHW valdkonna õppurite ja töötajate hulgas ning sellel põhinevalt tuvastada, millised tegevussuunad aitaksid soolist tasakaalu suurendada. Segregatsioon erineb EHW valdkondade vahel ja valdkondade sees. Tervise ja hariduse valdkondades ei ole haridusteelt tööturule jõudmise rajad ühesugused ja seetõttu ei kandu ka õpinguteaegne segregatsioon ühtemoodi üle tööturule. Kui tervishoiuspetsialistiks saab vaid läbides vastava eriala õppekava õppe, siis hariduse valdkonna tööturule on võimalik siseneda ka teistel erialadel õppinuna. EHW valdkondade vahelisest hariduse ning tööturu segregatsiooni dünaamika erinevusest lähtuvalt tuleb neid valdkondi vaadata ja analüüsida eraldi. Mõlema valdkonna hariduse ja tööturu segregatsiooni kujunemise mõistmiseks on vaja analüüsida nii eriala õppekavadel õppinute ja lõpetanute hajuvust tööturul kui valdkonnas töötavate inimeste haridusteed enne valdkonda tööle asumist. Kuna EHW valdkondades on sõltumata valdkonnast õppijate seas suurem osakaal mehi kui lõpetajate seas, katkestavad mehed õpingud sagedamini kui naised. See ei ole aga

6 (12)

valdkonnaspetsiifiline, sest kõigil haridustasemetel ja valdkondades on meeste katkestamise määr kõrgem. Kokkuvõttes on meeste alaesindatus EHW valdkonnas seotud nii valdkonnaspetsiifiliste teguritega ja valikutega kui sooliste erinevustega laiemalt. Lisaks valdkondade vahelisele segregatsiooni dünaamika erisusele tuleb arvestada, et segregatsioon erineb vertikaalselt haridustasemete lõikes ja ametiredeli lõikes valdkondade sees. Reeglina on kõrgematel haridusastmetel ja kõrgematel ametialadel meeste osakaal suurem. Keskmine sooline palgalõhe peegeldab osaliselt vertikaalset segregatsiooni valdkonna sees. Nii vertikaalse segregatsiooni indikaatorina, aga ka iseseisvalt võimaliku EHW meeste osakaalu mõjurina on segregatsiooni kõrval oluliseks näitajaks sooline palgalõhe, mis EHW valdkonnas on Eesti keskmisest suurem. Seega tuleb kaardistada segregatsiooni erisused valdkondade sees ja vahel ning segregatsiooni tekkimise põhjuste hindamisel arvestada nende erisustega. Ühendatud registriandmete analüüsis otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:

1. Kui palju ja millise profiiliga mehi õpib ja töötab täna EHW

erinevatel erialadel ja kuidas see on aja jooksul muutunud?

a. Kui palju ja millise profiiliga mehed on alustanud õpinguid,

katkestanud ja lõpetanud viimase kümne aasta lõikes EHW

valdkonna erialadel (ISCED-F ja ISCED klassifikaatorid)?

b. Milline on segregatsioon EHW valdkonna erialadel?

c. Kui palju ja millise profiiliga mehi on töötanud viimase

kümne aasta lõikes EHW valdkonna eri- (EMTAK) ja

ametialadel (ISCO klassifikaator)?

d. Milline on segregatsioon ja palgalõhe EHW valdkonnas

töötavate inimeste eri- ja ametialadel?

e. Milline on EHW erialadel õppinud meeste ja naiste hajuvus

tööturu valdkondade (EMTAK) ja ametialade (ISCO) vahel?

f. Milline on EHW valdkondades (EMTAK) ja ametialadel

(ISCO) töötavate meeste ja naiste hariduse valdkonnad

(ISCED-F ja ISCED)?

2. Millised ühiskondlikud, individuaalsed ja organisatsioonidest

tulenevad tegurid mõjutavad poiste ja meeste motivatsiooni

EHW valdkondades õppimiseks ja õpingute lõpetamiseks?

Mis motiveerib mehi pärast õpinguid EHW valdkonda tööle

asuma?

5. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus Määratlege isikud/isikute rühmad, keda

uurida kavatsete ning kui palju neid on

Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse, jagunevad kaheks: I detailse EHW valdkonna sihtrühma moodustavad 2013-2023 hariduse, tervishoiu ja heaolu (EHW) valdkonnas õppinud või EHW valdkonnas töötanud isikud, kelle kohta vajame analüüsi tegemisel andmestikku haridustee kohta. EHW valdkonnas õppinud on inimesed, kes alustasid või lõpetasid kõrg- või kutsehariduse õppekavadel õpingud perioodil 2013-2023 õppevaldkondades:

a. 01 Haridus

b. 09 Tervis ja heaolu

või järgmistel õppekavadel:

7 (12)

c. Hariduse juhtimine (õppekava kood 1707)

d. Haridustehnoloogia (õppekava kood 100279)

e. Haridusinnovatsioon (õppekava kood 162637)

f. Haridusteadused (õppekava kood 227643)

EHW valdkonnas töötanud inimesed määratletakse kahel viisil (ametikohtade järgi ja tegevusala järgi), kuna registritesse kogutud andmed erinevatel perioodidel erinevad. Enne 2019. aastat ei ole võimalik registriandmete põhjal täpset ametikohta jälgida ja seetõttu kasutame alternatiivse määratlusena tööandja tegevusala. Isik määratletakse kui EHW valdkonnas töötanud isik, kui ta vastab vähemalt ühele järgnevast kahest tingimustest:

1. EHW valdkonnas töötanud inimesed on perioodil 2019 -

2023 vähemalt ühel kuul ametite klassifikaatori (ISCO)

järgmistel ametikohtadel töötanud inimesed:

a. 22 Tervishoiu tippspetsialistid

b. 23 Pedagoogika tippspetsialistid

c. 2634 Psühholoogid

d. 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad

e. 32 Tervishoiu keskastme spetsialistid

f. 3412 Sotsiaaltöö valdkonna keskastme spetsialistid

g. 11200003 Tervishoiuasutuse tegevdirektor või

tippjuht

h. 11200004 Ülikooli rektor

i. 1345 Haridus- ja koolitusteenuste juhid

j. 1341 lapsehoiuteenuste juhid

k. 1342 terviseteenuste juhid

l. 1343 hooldeteenuste juhid

m. 1344 sotsiaalhoolekande teenuste juhid

n. 53 Isikuhooldustöötajad

2. EHW valdkonnas töötanud inimesed on perioodil 2014-

2023 järgmistel tegevusaladel (majandustegevusalade

klassifikaatori (EMTAK) järgi) tegutsevatelt tööandjatelt

vähemalt ühel kuul töist tulu saanud inimesed:

a. Haridus (EMTAK kood P)

b. Tervishoid (EMTAK kood Q)

Täpne sihtrühma suurus pole teada. Hinnanguline sihtrühma suurus 2022. aastal on ca 160 000 inimest, kes olid hõivatud hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, tervishoiu, hoolekandetegevuste ja majutuseta sotsiaalhoolekande valdkonnas. II EHW valdkonna tööturu olukorra võrdluseks kõik perioodil 2014-2023 vähemalt ühel kuul töötanud inimesed, kelle kohta on vajalik andmete koosseis väiksem. Täpne isikute arv pole teada, kuid hõivatute arv on aastas ca 650 000 inimest.

Punktis 5 nimetatud I grupi kohta andmed:

8 (12)

1. Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) – iga kõrg- või

kutsehariduse õppe (sh teised õppevaldkonnad) alustamise

kohta:

a. Õpingute alustamise aasta

b. Õppevaldkond

c. Õppesuund

d. Õppekava nimetus

e. Õppekavagrupp

f. Õppekavarühm

g. Hariduse tase (ISCED õppetasemed)

h. Katkestamise aasta (kui katkestas)

i. Lõpetamise aasta

j. Isiku pseudokood (mille alusel siduda teiste

andmestikega)

k. Kas tegemist on välistudengiga (alates aastast

2014) (kuna välistudengite tööturuandmed Eestis

võivad puududa)

Punktis 5 nimetatud I ja II grupi kohta andmed: 2. Töötamise register (TÖR):

a. Isiku pseudokood (mille alusel siduda teiste

andmestikega)

b. Iga registreeritud töötamise kohta

i. Ameti kood (alates 2019)

ii. Tööandja pseudokood, mille alusel saab

siduda TÖRi ja TSD andmeid

iii. Tööandja tegevusala EMTAK kood

iv. Töökoha aadressi maakond (töösuhte

alguses)

v. Töötamise algus

vi. Töötamise lõpp

vii. Tööaja määr (alates 2019)

viii. Väljamakse tegija pseudokood

ix. Ettevõtte/asutuse pseudokood äriregistris,

millele tööandja allub

x. Töötamise liik

xi. Töösuhte peatamise algus

xii. Töösuhte peatamise lõpp

xiii. Töösuhte peatamise põhjus

xiv. Töösuhte identifikaator

xv. Kirje algversioon

xvi. Kirje lõppversioon

xvii. Versiooni kehtivuse algus

xviii. Versiooni kehtivuse lõpp

3. Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni andmed (TSD) –

kuude lõikes 2014-2022 eraldi erinevate tööandjate

makstud töötasud:

a. Isiku pseudokood (mille alusel siduda teiste

andmestikega)

9 (12)

b. Iga kuu ja väljamakse deklareerija kohta:

i. Tööandja pseudokood, mille alusel saab

siduda TÖRi ja TSD andmeid

ii. Brutoväljamakse suurus (ainult töise tulu

liigid)

iii. TSD väljamakse liigid

iv. Aasta

v. Kuu

vi. Tööaja määr (aastani 2020)

4. Rahvastikuregistrist

a. Isiku pseudokood (mille alusel siduda teiste

andmestikega)

b. Sugu

c. Sünniaasta

d. Kõrgeim lõpetatud haridustase

e. Kodakondsus

f. Emakeel

g. Viimane elukoha maakond

h. Surma kuu ja aasta

6. Isikuandmete allikad Nimetage konkreetsed isikuandmete

allikad (nt registrid, küsitluslehed jne),

kust isikuandmeid saadakse

Eesti Hariduse Infosüsteem Töötamise register (millele liidetakse vajadusel äriregistrist andmed) Töö- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid Rahvastikuregister

7. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus

Ei, uuringu jaoks kokku pandud pseudonüümitud isikuandmete

kogum kustutakse pärast uuringu lõppu, hiljemalt 2024. aasta

novembris.

8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest

Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud:

 andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest

väljund on teaduslik üldistus

 loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega

 nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab

üldistuste valiidsust

9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Puudutab üksnes umbisikustamata

andmeid

Ei

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

2Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu

liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid

http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase

on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub

IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel.

10 (12)

Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks

(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).

Taotluse lisad:

Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed

(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev digiallkirjas)

11 (12)

Lisa nr 1

Volitatud töötlejate andmed

NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.

Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi

Statistikaamet

Registrikood või isikukood 70000332

Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Kontaktandmed telefon, e-post

Erika Orav +3726259326 [email protected]

NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.

Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

Registrikood või isikukood 11343217

Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Rävala pst 11-8, 10145, Tallinn

Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Rävala pst 11-8, 10145, Tallinn

Kontaktandmed telefon, e-post

Epp Kallaste +37256667440 [email protected]

Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on

kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)

12 (12)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Grete Kaju

5913 6516 [email protected]