Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

1-62919-1 06.03.2024 Väljaminev kiri (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LAURI LÄÄNEMETS PNOEE-38301310210 2024-03-06 09:35:31

Lisa 1_Siseministri käskkirja muutmise eelnõu.pdf

EELNÕU

Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3

„Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve

toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud

piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 21. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud

piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused “ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 13. veebruari 2024. a kirjast nr 1.13-2.13/198-1

Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliit ika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. muudan käskkirja punkti 1.1.2 ja lisan Eesti riigi pikaajalise arengustrateegiasse „Eesti 2035“ täiendava mõõdikuna, millesse toetuse andmise tingimuste tegevused panustavad,

„Soolise võrdõiguslikkuse indeksi“;

2. lisan käskkirja punkti 2.3.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.4. UUTE PIIRIHALDUSAMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 014: Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine)

2.3.4.1. Projekti eesmärk ja sisu: Vähemalt 20 uue piirihalduse valdkonda panustava ametniku värbamine ja koolitamine ELi välispiiri valvamise võimekuse tagamiseks. Uute politseiametnike leidmiseks viiakse läbi värbamiskampaania. Koolitus toimub

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuses mittestatsionaarses kutseõpperühmas. Õpe algab 2024. aasta septembris ja kestab ligikaudu aasta ja 7 kuud. Projekt

kompenseerib ELi välispiirile pikaajaliselt lähetatud ametnike puudumisest tekkivat välispiiri valvamise võimekuse kahanemist ja vähendab piirihalduse valdkonnas täitmata ametkohtade arvu.

2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–31.07.2026 2.3.4.3. Projekti sihtrühm: värbamiskampaania tulemusel politseiteenistusse vormistatud

uued piirihalduse valdkonda panustavad ametnikud.“;

3. asendan punktis 4.1 nimetatud TATi eelarve 1 100 000 eurot eelarvega 1 500 000 eurot;

4. täiendan punktis 4.3 toodud tabelit järgmiselt:

5. Lisan punkti 6.2.6. ja sõnastan selle järgmiselt:

„6.2.6. värbamiskampaania kulu (projektis „Uute piirihaldusametnike koolitamine)“; 6. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Projekt Projekti eelarve

(koos

käibemaksuga), sh

kaudsete kulude

määr kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

UUTE PIIRIHALDUS-

AMETNIKE KOOLITAMINE

400 000 eurot, sh kaudsed kulud 2%

BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv

arv 20 20

BMVI O.1.8.1 Toetatud

osalejate arv, milles t omakorda koolituste l

osalejate arv

arv 20 20

BMVI R.1.19 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse

käigus omandatud oskusi ja pädevust.

arv Ei kohaldu

20

Lisa 2_Seletuskiri.pdf

Lisa 2

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse teist korda siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/36

kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas nimetatu, täiendavalt on selgitatud TATi muudatusega lisatava projekti vajalikkust ning vastavust nõuetele.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu

Eelnõuga lisatakse TATi täiendav projekt „Uute piirihaldusametnike koolitamine“. Projekti

kaudu realiseeritakse piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 rahastamiskavasse planeeritud tegevust „EBCG-i panustamisega seotud uute ametnike koolitused“. Projekti maksumus on 400 000 eurot (75% Euroopa Liidu toetus ja 25% riiklik kaasfinantseering). TATi

uus eelarve on 1 500 000 eurot. Projekti „Uute piirihaldusametnike koolitamine“ raames korraldab elluviija hanke värbamiskampaania läbiviija leidmiseks ning tellib

Sisekaitseakadeemialt koolituse kuni 20 uue värvatud politseiametniku väljaõpetamiseks. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on piirihalduse korraldamine Politsei- ja Piirivalveameti

üks peamisi ülesandeid, mistõttu on see organisatsioon määratud projekti elluviijaks. Kuna kulud tekivad vaid elluviijal, projektis partnerit ei määrata.

Projektile antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ning

Sisekaitseakadeemia, kellelt koolitus tellitakse, on ainus kõrgkool Eestis, kus õpetatakse välja siseturvalisuse valdkonna eksperte.

Abikõlblike kulude näidisloetellu lisatakse selguse eesmärgil värbamiskampaania korraldamise kulu.

Projekti vajalikkuse põhjendus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr

1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (edaspidi Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus)1 artikli 56 kohaselt on Eestil kohustus lähetada pikaajaliselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve alalisse

korpusesse piirihalduses osalevaid ametnikke. 2027. aastal peab Eestist olema pikaajalise lt lähetatud 18 ametnikku. Sama määruse artikli 61 lõike 3 kohaselt on Eestil õigus saada rahalist toetust alalise korpuse arendamiseks tingimusel, et lähetatud ametnike asemel värvatakse ja

õpetatakse välja uusi piirihalduses osalevaid ametnikke.

1 Euroopa Piiri- ja rannikuvalve määrus. - ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131.

Projekti vastavus valikukriteeriumitele ja -metoodikale

Projekt panustab Euroopa Liidu integreeritud piirhaldusstrateegia täitmisesse ja aitab seega

kaasa piirihalduse ja viisapoliitika rahastu poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi a) täitmisesse. Elluviija kohustub järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei diskrimineerita soo, rassilise

või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Tegevuste läbiviimisel lähtub elluviija Politsei- ja Piirivalveameti soolise võrdõiguslikkuse

kavast 2023–2028. Värbamiskuulutus koostatakse ja kujundatakse selliselt, et see ei sisaldaks soostereotüüpe. Kuna nimetatud tegevused on soolist võrdõiguslikkust edendavad tegevused, panustab projekt „Eesti 2035“ mõõdikusse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“.

Värbamise korraldamisel lähtutakse vastavatest seadustest ning õigusaktidest. Politsei ja

piirivalve seaduse (PPVS) § 39 lg 1 alusel peab politseiametnik vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele. Politseiametniku vastavust kehalise ettevalmistuse ja eriettevalmistuse nõuetele kontrollitakse vähemalt üks kord

kalendriaastas siseministri 12.04.2013 määrusega nr 15 kehtestatud korra „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku

kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ alusel. Kehalise ettevalmis tuse nõuetele vastavuse hindamiseks mõõdetakse politseiametniku järgmisi füüsilisi võimeid: 1) üldine vastupidavus – 3000 meetri jooks;

2) käelihaste jõuharjutus – toenglamangus käte kõverdamine; 3) kõhulihaste jõuharjutus – istesse tõus.

Sooritustulemused on sätestatud, arvestades soolisi ja vanuselisi erisusi. PPVS § 41 sätestab, et politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriv isik peab läbima politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli. Politseiametniku tervisenõuete le

vastavust kontrollitakse enne politseiametniku erialale õppima või politseiteenistusse asumist ja politseiteenistuse ajal perioodiliselt. Siseministri 20.06.2022 määruse nr 18

„Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ kohaselt peab politseiametnik olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma politsei ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või

teise isiku elu või tervise. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kaasata projekti sihtrühma puuetega inimesi.

Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid.

25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei

tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. Kuivõrd TATi lisatav projekt oli algusest peale rakenduskavas, jääb ekspertide järeldus kehtima.

Projekti tegevuste läbiviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid

ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482;

3) Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus.

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.

Lisa. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

Lisa 3_Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht.xlsx

Lisa 4_ Toetuse andmise tingimuste terviktekst TRACK.docx

KÄSKKIRI

06.03.202421.02.2023 nr 1-6/2919-11-3/36
Muudetud käskkirjadega
07.11.2023 nr 1-3/132
pp.kk.2024 nr 1-3/..
Siseministri käskkirja muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 "Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2029

Elluviijad
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA)

Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus
Siseministeerium (edaspidi SiM)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 .a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid
2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:
• aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse;
• panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja näitajatesse;
• on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)4 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimine ja tagatakse ligipääsetavus;
• on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
• on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TAT projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.3. TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel:
2.3.1. KONTAKTAMETNIKU LÄHETAMINE EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE AMETI JUURDE (sekkumise kood: 016 asutustevaheline koostöö – liidu tasand)
2.3.1.1. Projekti eesmärk ja sisu: Eesti pädevate ametkondade infovahetuse tõhustamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määrusega6 kaasnevate muudatuste elluviimisel. Suureneb Eesti võimekus hõlpsalt, asjakohaselt ja õigeaegselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex) infot vahetada, millega rakendatakse tõhusalt Euroopa integreeritud piirihaldust ja EL tagasisaatmispoliitikat ning panustatakse Schengeni vaba liikumise ala turvalisusesse. Frontexi tegevuste laienemise ja liikmesriikidele konkreetsete kohustuste panemisega ühisoperatsioonidele lähetatavate ametnike osas, tekib võimalus kaasa rääkida Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse rakendamisel ning panustada selle alusel välja töötatavatesse tegevuspõhimõtetesse. Frontexisse pika- ja lühiajaliselt (2. ja 3. kategooria) lähetatavatel Eesti ametnikel on olemas tugi vahetut koordineerimist nõudvate küsimuste lahendamisel. Projekti raames lähetatakse Frontexisse kontaktametnik, kaetakse tema tööjõukulu, pikaajalise lähetusega kaasnevad kulud (1 ametnik perega: 2 täiskasvanut ja 2 last) ja tööruumide rent.
2.3.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2025 (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132)
2.3.1.3. Projekti sihtrühm: Frontexi kontaktametnik

2.3.2. PIIRIHALDUST TAGAVATE AMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid)
2.3.2.1. Projekti eesmärk ja sisu: Teenistujate koolitamine piiri valvamise ja järelelvalve suutlikkuse tagamiseks ja suurendamiseks. Projekti raames korraldatakse ja viiakse läbi vähemalt 300 koolitust. Piirihalduses osalevate ametnike koolitamine on vajalik piirikontrolli ning piiri valvamise ja järelevalve suutlikkuse tagamiseks ning suurendamiseks, et avastada ja tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi. Sealhulgas tugevdades meetmeid piiriülese kuritegevuse nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, dokumendipettused, identiteedi väärkasutus, inimkaubandus ja terrorism, ennetamiseks ning avastamiseks. Koolitused on vajalikud eelkõige vahetult piiriületajatega kokku puutuvate ametnike täiendõppeks ja erioskuste täiendamiseks, et tagada Schengeni piirieeskirjadest ja muudest välispiiri kontrolli reguleerivate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine. Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. Välispiiri valvavate ametnike koolitamine suurendab ametnike oskusi riigipiiri valvamisel ja suhtlemisel kodanikega.
2.3.2.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.2.3. Projekti sihtrühm: piirihaldust tagavad teenistujad

2.3.3. MAKSU- JA TOLLIAMETI AMETNIKE PIIRIKONTROLLIALANE TÄIENDKOOLITUS VI (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid)
2.3.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: 12.12.2014. a jõustus riigipiiri seaduse muudatus, millega tolliametnikele laienesid isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollimisega seotud politsei õigused ja kohustused. Schengeni piirieeskirjadest tulenevalt peavad liikmesriigid tagama, et piirikontrolli teostavad spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase õppe saanud ametnikud. Projekti eesmärk on koolitada välja täiendavad tolliametnikud, kellel oleks oskus läbi viia esimese astme piirikontrolli.
2.3.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027
2.3.3.3. Projekti sihtrühm: tolliametnikud

2.3.4. UUTE PIIRIHALDUSAMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 014: Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine)
2.3.4.1. Projekti eesmärk ja sisu: Vähemalt 20 uue piirihalduse valdkonda panustava ametniku värbamine ja koolitamine ELi välispiiri valvamise võimekuse tagamiseks. Uute politseiametnike leidmiseks viiakse läbi värbamiskampaania. Koolitus toimub Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuses mittestatsionaarses kutseõpperühmas. Õpe algab 2024. aasta septembris ja kestab ligikaudu aasta ja 7 kuud. Projekti tulemusel kompenseeritakse ELi välispiirile teistesse riikidesse pikaajaliselt lähetatud ametnike puudumisest tekkivat välispiiri valvamise võimekuse kahanemist ja väheneb piirihalduse valdkonnas täitmata ametkohtade arv.
2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–31.07.2026
2.3.4.3. Projekti sihtrühm: värbamiskampaania tulemusel politseiteenistusse vormistatud uued piirihalduse valdkonda panustavad ametnikud (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …)

3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Eelarve ja tulemused7
4.1. TAT eelarve on 1 1500 000 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …)
4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel.
4.3. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

(muudetud siseministri …käskkirjaga nr …)

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus
5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus
6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Otsesed kulud
6.2.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
6.2.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;
6.2.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate tasu, toitlustus, erisoodustuse maksud, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu);
6.2.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha);
6.2.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks);
6.2.6. värbamiskampaania kulu (projektis „Uute piirihaldusametnike koolitamine) (muudetud siseministri … käskkirjaga nr…).

6.3. BMVI määruse artikli 13 punkti 16 kohaselt peab piirihalduse alane koolitus, mis korraldatakse BMVI toel, põhinema piiri- ja rannikuvalve valdkonna asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja ühistel koolitusstandarditel, eelkõige määruse (EL) 2019/1896 artikli 62 lõikes 6 osutatud ühisel põhiõppekaval.

6.4. Kaudsed kulud
6.4.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;
6.4.2. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

6.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord
7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.4.1 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle:
7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;
7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab;
7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132)

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132)

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused
8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)9 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine.

8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:
8.3.1.1. projekti kirjelduse;
8.3.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:
• eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
• eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
• täpsustub detailne kirjeldus.
8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;
8.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
8.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist;
8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;
8.3.7. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;
8.3.8. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.
8.3.9. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
8.3.9.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
8.3.9.2. TATi muutmise vajalikkusest;
8.3.9.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

9. Aruandlus
9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132)

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

9.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TATi muutmine
10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TAT muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine
SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri LäänemetsLauri Läänemets
siseministersiseminister

Lisad:
1. Seletuskiri
2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

Siseministri käskkija eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.pdf

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

06.03.2024 nr 1-6/2919-1

Siseministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Austatud ministrid

Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme

nr 1.3 "Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused“ II muudatuse

eelnõu. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa 1. Siseministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri Lisa 3. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht Lisa 4. Toetuse andmise tingimuste terviktekst_TRACK

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/24-0234 - Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36
„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3
„Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve
toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud
piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“
muutmine

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 20.03.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a340f51b-9cfa-4fbb-abd8-fbc04d5de0fd 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a340f51b-9cfa-4fbb-abd8-fbc04d5de0fd?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Lisa 4_ Toetuse andmise tingimuste tervikt... (1).docx

KÄSKKIRI

06.03.2024 nr 1-6/2919-1
Muudetud käskkirjadega
07.11.2023 nr 1-3/132
pp.kk.2024 nr 1-3/..
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 "Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2029

Elluviijad
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA)

Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus
Siseministeerium (edaspidi SiM)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 .a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid
2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:
• aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse;
• panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja näitajatesse;
• on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)4 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimine ja tagatakse ligipääsetavus;
• on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
• on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TAT projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.3. TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel:
2.3.1. KONTAKTAMETNIKU LÄHETAMINE EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE AMETI JUURDE (sekkumise kood: 016 asutustevaheline koostöö – liidu tasand)
2.3.1.1. Projekti eesmärk ja sisu: Eesti pädevate ametkondade infovahetuse tõhustamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määrusega6 kaasnevate muudatuste elluviimisel. Suureneb Eesti võimekus hõlpsalt, asjakohaselt ja õigeaegselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex) infot vahetada, millega rakendatakse tõhusalt Euroopa integreeritud piirihaldust ja EL tagasisaatmispoliitikat ning panustatakse Schengeni vaba liikumise ala turvalisusesse. Frontexi tegevuste laienemise ja liikmesriikidele konkreetsete kohustuste panemisega ühisoperatsioonidele lähetatavate ametnike osas, tekib võimalus kaasa rääkida Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse rakendamisel ning panustada selle alusel välja töötatavatesse tegevuspõhimõtetesse. Frontexisse pika- ja lühiajaliselt (2. ja 3. kategooria) lähetatavatel Eesti ametnikel on olemas tugi vahetut koordineerimist nõudvate küsimuste lahendamisel. Projekti raames lähetatakse Frontexisse kontaktametnik, kaetakse tema tööjõukulu, pikaajalise lähetusega kaasnevad kulud (1 ametnik perega: 2 täiskasvanut ja 2 last) ja tööruumide rent.
2.3.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2025 (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132)
2.3.1.3. Projekti sihtrühm: Frontexi kontaktametnik

2.3.2. PIIRIHALDUST TAGAVATE AMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid)
2.3.2.1. Projekti eesmärk ja sisu: Teenistujate koolitamine piiri valvamise ja järelelvalve suutlikkuse tagamiseks ja suurendamiseks. Projekti raames korraldatakse ja viiakse läbi vähemalt 300 koolitust. Piirihalduses osalevate ametnike koolitamine on vajalik piirikontrolli ning piiri valvamise ja järelevalve suutlikkuse tagamiseks ning suurendamiseks, et avastada ja tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi. Sealhulgas tugevdades meetmeid piiriülese kuritegevuse nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, dokumendipettused, identiteedi väärkasutus, inimkaubandus ja terrorism, ennetamiseks ning avastamiseks. Koolitused on vajalikud eelkõige vahetult piiriületajatega kokku puutuvate ametnike täiendõppeks ja erioskuste täiendamiseks, et tagada Schengeni piirieeskirjadest ja muudest välispiiri kontrolli reguleerivate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine. Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. Välispiiri valvavate ametnike koolitamine suurendab ametnike oskusi riigipiiri valvamisel ja suhtlemisel kodanikega.
2.3.2.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.2.3. Projekti sihtrühm: piirihaldust tagavad teenistujad

2.3.3. MAKSU- JA TOLLIAMETI AMETNIKE PIIRIKONTROLLIALANE TÄIENDKOOLITUS VI (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid)
2.3.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: 12.12.2014. a jõustus riigipiiri seaduse muudatus, millega tolliametnikele laienesid isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollimisega seotud politsei õigused ja kohustused. Schengeni piirieeskirjadest tulenevalt peavad liikmesriigid tagama, et piirikontrolli teostavad spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase õppe saanud ametnikud. Projekti eesmärk on koolitada välja täiendavad tolliametnikud, kellel oleks oskus läbi viia esimese astme piirikontrolli.
2.3.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027
2.3.3.3. Projekti sihtrühm: tolliametnikud

2.3.4. UUTE PIIRIHALDUSAMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 014: Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine)
2.3.4.1. Projekti eesmärk ja sisu: Vähemalt 20 uue piirihalduse valdkonda panustava ametniku värbamine ja koolitamine ELi välispiiri valvamise võimekuse tagamiseks. Uute politseiametnike leidmiseks viiakse läbi värbamiskampaania. Koolitus toimub Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuses mittestatsionaarses kutseõpperühmas. Õpe algab 2024. aasta septembris ja kestab ligikaudu aasta ja 7 kuud. Projekti tulemusel kompenseeritakse ELi välispiirile teistesse riikidesse pikaajaliselt lähetatud ametnike puudumisest tekkivat välispiiri valvamise võimekuse kahanemist ja väheneb piirihalduse valdkonnas täitmata ametkohtade arv.
2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–31.07.2026
2.3.4.3. Projekti sihtrühm: värbamiskampaania tulemusel politseiteenistusse vormistatud uued piirihalduse valdkonda panustavad ametnikud (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …)

3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Eelarve ja tulemused7
4.1. TAT eelarve on 1 1500 000 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr …)
4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel.
4.3. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

(muudetud siseministri …käskkirjaga nr …)

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus
5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus
6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Otsesed kulud
6.2.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
6.2.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;
6.2.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate tasu, toitlustus, erisoodustuse maksud, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu);
6.2.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha);
6.2.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks);
6.2.6. värbamiskampaania kulu (projektis „Uute piirihaldusametnike koolitamine) (muudetud siseministri … käskkirjaga nr…).

6.3. BMVI määruse artikli 13 punkti 16 kohaselt peab piirihalduse alane koolitus, mis korraldatakse BMVI toel, põhinema piiri- ja rannikuvalve valdkonna asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja ühistel koolitusstandarditel, eelkõige määruse (EL) 2019/1896 artikli 62 lõikes 6 osutatud ühisel põhiõppekaval.

6.4. Kaudsed kulud
6.4.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;
6.4.2. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

6.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord
7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.4.1 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle:
7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;
7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab;
7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132)

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132)

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused
8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)9 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine.

8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:
8.3.1.1. projekti kirjelduse;
8.3.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:
• eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
• eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
• täpsustub detailne kirjeldus.
8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;
8.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
8.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist;
8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;
8.3.7. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;
8.3.8. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.
8.3.9. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
8.3.9.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
8.3.9.2. TATi muutmise vajalikkusest;
8.3.9.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

9. Aruandlus
9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132)

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

9.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TATi muutmine
10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TAT muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine
SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri LäänemetsLauri Läänemets
siseministersiseminister

Lisad:
1. Seletuskiri
2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	2-3/635
Registreeritud	06.03.2024
Sünkroonitud	24.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari	2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	2-3/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Rando Härginen (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad