Kliimaministri 02.11.2023 käskkirja nr 446 muutmine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

11.06.2024 nr 1-4/24/2913

Kliimaministri 02.11.2023 käskkirja nr 446

muutmine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine ning 2023-2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja

põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal“ muudatuse

eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Käskkirja muudatuse eelnõu

2. Seletuskiri

Kooskõlastamiseks: Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed, Ida-Virumaa õiglase ülemineku

protsessi juhtkomisjon

Kairi Toiger, 626 2931

[email protected]

K Ä S K K I R I E E L N Õ U

1 6 . 0 4 . 2 0 2 4

Kliimaministri 02.11.2023 käskkirja nr 446 muutmine

Kliimaministri 02.11.2023 käskkirjas nr 446 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023-2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega

seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal“ tehakse järgnevad muudatused:

1. käskkirja Lisa 1 punkt 11.6 sõnastatakse järgmiselt:

„11.6 Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus

vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi

suhtes ((ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12) artikli 3 mõistes. Sellisel juhul järgib

elluviija toetuse kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle

suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab

sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.“;

2. käskkirja Lisa 1 punktid 16.3-16.6 sõnastatakse järgmiselt:

„16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise

majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe aasta jooksul taotlejale muudest

vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 300 000 eurot, maanteetranspordi

valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 200 000 eurot.

16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli

1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised

ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr (EL) 2023/2831

artikli 2 lõike 2 kohaselt.

16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr (EL)

2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid.“.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026

tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal“ muutmise käskkirja eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu kohaselt muudetakse käskkirjaga toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas

02.11.2023 nr 446 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023-2026 tegevuskava ja

eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide

lahendamiseks Ida-Virumaal ”.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik

Helena Gailan (e-post: [email protected], tel 626 2868),

finantsosakonnaosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post:

[email protected], tel: 626 2874), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:

[email protected], tel: 626 2948)). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi

ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahes punktist, millega täpsustatakse vähese tähtsusega abi andmist

kliimaministri käskkirjas 02.11.2023 nr 446.

Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarve strateegiaprogrammi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ eesmärgi saavutamiseks. Selle

kohaselt tuleb maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tagada kaevandatud alade

korrastamine, sealhulgas ka vanad mahajäetud karjäärid, vanade kaevanduste varingud ning

vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale ja takistavad maa

otstarbekat kasutamist. Projekt otseselt panustab meetme eesmärgi saavutamisse.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,

24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i

kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja

saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu

ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Suletud

altkaevandatud alade ja mahajäetud karjääride korrastamistööde teostamiseks alade valikul ja

piiritlemisel lähtutakse maapõueseaduse § 93 lõikest 5, s.t. töid teostatakse aladel, kus kahju

hüvitamise kohustus on riigil.

Käskkirja punktide 1 ja 2 täpsustatakse vähese tähtsusega abi sätteid.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

2

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi

Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu

on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritaval meetmel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest

täpsustatakse toetuse andmise tingimusi.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Euroopa

Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Ida-Virumaa

õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.