Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

1

24.01.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 starditoetuse

andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Määruse abil viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.17

„Starditoetus“ eesmärke.

Toetatavate tegevustega panustatakse rakenduskava poliitikaeesmärki „Nutikam Eesti”

erieesmärgiga (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning

VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“.

Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 tulemusvaldkonna „Teadus- ja

arendustegevus ning ettevõtlus” Ettevõtluskeskkonna programmi meetme“

Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eesmärkide saavutamisse.

Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035”1 (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)2, artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid.

Määrus alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.20213,

edaspidi VTA määrus)3 ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §–

s 33 sätestatut.

Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 lõikes 1 sätestatud erisustele

ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste

tegevusvaldkondade projektidele:

1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2021:231:FULL 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R1407

2

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008, jagu A);

2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), välja arvatud mootorsõidukite

ja mootorrataste hooldus ja remont;

3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);

4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C 120);

5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R 920);

6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);

7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M 69), peakontorite tegevus ja

juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008, jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus)

ja turu-uuringud (EMTAK 2008, jagu M 73);

8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008, jagu N 77 ja EMTAK 2008

jagu, N 782);

9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N

855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, v.a füsioterapeutide tegevus,

psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia,

toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus töötervishoiualane teraapia).

10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008, jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja

tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C 19).

Määruse alusel toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi ja

aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks

ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

Määruse alusel antakse ja kasutatakse toetust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused”

(edaspidi ühendmäärus).

Lisaks panustab toetus otseselt Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse

tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele“ ja suuna „Ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond

soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti

piirkondades“ saavutamisse.

Toetus panustab „Eesti 2035” sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik” ja selle alamsihis „Eesti majandus on tugev” kirjeldatud eesmärkide ja

eelkõige näitaja „tööjõu tootlikkus EL-i keskmisest“ saavutamisse.

Määrusega sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse

saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS või

rakendusüksus) õigused ja kohustused.

Määrusega antava Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse eelarve on 4,385 miljonit eurot

(riikliku kaasfinantseeringuna lisandub 626 428 eurot ja ettevõtjate omafinantseering

1 252 857 eurot) ja sellest toetatavaid tegevusi rahastatakse jooksvalt avatud taotlemise raames.

3

Määrus hõlmab meetme 21.1.3.1 sekkumise „Starditoetus“ eelarvet ja täiendavaid määruseid

kehtestada ei planeerita.

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)4 (edaspidi ühissätete määrus), artikli 73

punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on määruse rakendamise kohta koostatud riskide hindamise

analüüs (vt lisa 3). Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooni arvestamine on

kajastatud lisas 2 ning ühikuhinna arvutamise metoodika lisas 4.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

rakendusasutus) ja EIS. Määruse eelnõu koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna

nõunik Kaarel Lehtsalu ([email protected], telefon 715 3414) ja finantsinstrumentide

ekspert Andres Võrang ([email protected], telefon 625 6390) ning rakendusüksuse

toetuste keskuse teenusejuht Kristiina Niilits ([email protected], 728 6009) ja

ettevõtluskonsultant Merit Tints ([email protected], telefon 529 2926). Määruse juriidilise

ekspertiisi teostas rakendusasutuse õigusosakonna jurist Gerly Lootus ([email protected],

639 7652).

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb kaheksast peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3) nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine;

4) taotluse menetlemine;

5) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine;

6) aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused;

7) toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused;

8) finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus.

1. peatükk. Üldsätted

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärgid ja

tulemused, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid, tuuakse esile

riigiabi tingimused.

Määruse §-s 1 kehtestatakse määrus rakenduskava meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise

21.1.3.17 „Starditoetus“ elluviimiseks toetuse andmist. Viimast aluseks võttes on koostatud ka

määruse nimi.

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2021:231:FULL

4

Toetuse andmisel lähtutakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgist

(a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des

töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“.

Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad „Eesti 2035” sihi „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne

ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse.

Samuti arvestavad toetatavad projektid ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid.

Määruse §-s 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad

dokumendid.

Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses

ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Täpsustusena on öeldud, et määruse alusel ei anta

toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel, milleks on:

a) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas ja

tegelevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega, mida reguleeritakse nõukogu

määrusega (EÜ) nr 104/2000;

aa) samas on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks ja turustamiseks on lubatud anda

vähese tähtsusega abi;

b) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmisega;

c) abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris:

i) kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt

turule lastud toodete hinna või koguse alusel;

ii) kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele;

d) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või

liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,

turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

e) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Määrust ei kohaldata starditoetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058,

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 lõikes 1 sätestatud

erisustele ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste

tegevusvaldkondade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete

ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102);

2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite

ja mootorrataste hooldus ja remont;

3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);

4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);

5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);

6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);

7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja

juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus)

ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);

8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008

jagu N 782);

5

9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N

855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, va. füsioterapeutide tegevus,

psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia,

toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus töötervishoiualane teraapia);

10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja

tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

Vahendamise juures on võimalik tehinguid korraldada ka veebi vahendusel, sealhulgas

internetioksjonitel.

Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlust ja aruandeid esitatakse

ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas.

Määrus alusel antakse ja kasutatakse toetust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi

ühendmäärus).

Määruse §-s 3 koondatakse määruses läbivalt kasutatavad terminid.

Teises paragrahvis on esitatud ainult need terminid, mis on starditoetuse määruse spetsiifilised

ega korda ÜSS2021_2027 sätestatut. Määruses on lahti seletatud kuus terminit, mis on

asjakohased ja vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks.

Esitatud terminitest vajavad eraldi välja toomist järgmised.

Alustav ettevõtja on äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne

taotluse esitamist

Kasvupotentsiaal on müügitulu kasv, mis on ettevõtjal, kelle tegevuskoht asub Tallinna ja Tartu

linnapiirkonnas, abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal vähemalt 80 000 eurot ja ülejäänud

Eesti maakondades vähemalt 40 000 eurot. Linnapiirkonnana käsitletakse keskuslinna ja sellega

funktsionaalselt seotud tiheasustusega lähitagamaad.

Linnapiirkondade määratlus asustusüksuste lõikes tuleneb Statistikaameti poolt 2017. aastal

välja töötatud linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise

metoodikast (edaspidi Statistikaameti asustusüksuste metoodika), mis iseloomustab linnaliste

tunnustega asumeid täpsemalt kui kohaliku omavalitsuse üksuste territoriaalsed piirid.

Linnapiirkonna asustusüksuste nimekirja on põhjendatud juhtudel laiendatud või kitsendatud

vastava linnapiirkonna strateegias kokkulepitu kohaselt, arvestades täiendavate kriteeriumitena

näiteks kasvavat rahvastikku või keskuslinnaga toimiva igapäevase tiheda pendelrände ulatust.

Tallinna linnapiirkond on Tallinna linn, Maardu linn, Viimsi vald, Saue valla Laagri alevik,

Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku

küla, Assaku alevik, Järveküla küla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Peetri alevik, Rae

küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla,

Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik ja Harku alevik, Jõelähtme valla Iru küla,

Uusküla küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla,

Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla, Kiisa alevik, Kurtna küla,

6

Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevik, Luige alevik, Kiili

alev, Vaela küla, Keila linn ja Lääne-Harju valla Kulna küla.

Tartu linnapiirkond on Tartu linn asustusüksusena, Tartu linna Märja alevik, Luunja valla

Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme

alevik ning Tartu valla Raadi alev.

Tegevusvaldkond on valdkond, milles ettevõtja tegutseb ja mis määratakse kindlaks ettevõtja

müügitulu kujunemise karakteristika järgi. Ettevõtja määratud tegevusvaldkond peab kattuma

EMTAK-i klassifikaatoris tooduga numbriliselt ja sisuliselt. Sama tegevusvaldkond on

ettevõtjal kui kattub EMTAK-i neljakohaline kood või tegevusala kattub sisuliselt. Mitme

tegevusalaga ettevõtjal on peamiseks käibes suurima osatähtsusega tegevusala.

Äriplaan on ettevõtja tegevuskava taotluses kavandatava projekti elluviimiseks, milles on

kirjeldatud ettevõtja finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud

tegevused ja elluviimise ajakava ning mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja

kasvupotentsiaali.

Määruse §-s 4 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Määruses nimetatud toetuse andmise eesmärk on soodustada kasvupotentsiaaliga alustavate

ettevõtjate jätkusuutliku müügitulu kasvatamist ja töökohtade loomist.

Ka mõningane ettevõtluskogemus võib olla oluline, kuna tahetakse anda võimalus uutele

inimestele, kes pole veel ettevõtlusega tegelenud, siseneda ettevõtlusesse. Vähest

ettevõtluskogemust kompenseeritakse sellega, et osutatakse uuel perioodil endiselt tuge

ettevõttele oma äri planeerimisel ning elluviimisel. Seda läbi maakondlike arenduskeskuste,

mis tegelevad nii eelnõustamise kui ka arengunõustamise pakkumisega (täpsemalt selgitatud §-

s 5 Maakondlike arenduskeskuste all).

Lõikes 2 on esitatud määruse väljundnäitajad, mis on kohustuslikud Vabariigi Valitsuse

meetmete nimekirja alusel.

Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad

Indikaator Ühik Baastase

(2021) Vahetase

(2024) Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

Toetatavad

ettevõtjad*

Ettevõtjad

0 60 250 SFOS Vahe- ja

lõpparuanne

Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

0 60 250 SFOS Vahe- ja

lõpparuanne

Toetatavad

uued

ettevõtjad

0 60 250 SFOS Vahe- ja

lõpparuanne

*Sealhulgas peetakse eraldi arvestust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üle.

Lõikes 3 on nimetatud rakenduskava tulemusnäitajad.

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad

7

Indikaator Ühik Baastase

(2021) Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

Uued ettevõtjad,

mis endiselt

tegutsevad

Ettevõtjad 0 200 SFOS Rakendusüksus

lisab

järelaruande

andmed SFOSi

Starditoetuse eelarve on kokku 6 264 285 eurot (sellest on EL vahendeid 4 385 000 eurot, riiklik

kaasfinantseering on 626 428 eurot, millele lisandub ettevõtjate omafinantseering 1 252 857

eurot).

Toetust saanud uute ettevõtjate arvu indikaatorit hinnatakse üks aasta pärast projekti lõppemist.

Ehk ettevõte tegutseb turul veel vähemalt üks aasta pärast väljundi saavutamist. Ettevõtte turul

tegutsemise saab kindlaks määrata näiteks projekti lõpetamise aastale järgneva majandusaasta

kohta deklareeritud käibe põhjal.

Projektid toetavad täiendavalt ka „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide

saavutamiseks tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid

võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke (vt p 5).

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja

kliimaeesmärke hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeele mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu

27 keskmisest;

5) ressursitootlikkus.

Rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajate sisu ja raporteerimise tingimused on detailselt

kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Määruse §-s 5 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus.

Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikus ja toetuse osakaal

Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti

abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused.

Määruse § 6 nimetab määruse raames toetatavad tegevused.

Määruse alusel toetatakse ettevõtlusega alustamiseks vajalike toimingute ja tegevuste

elluviimine. Starditoetuse puhul on eduka tulemuse saavutamiseks üldjuhul tegevused sarnased,

sh ettevõtte loomine, vajalike seadmete ost, töötajate värbamine ja palkamine,

turundustegevused jms ning kuigi kulud (nt erinevad seadmed) või nende proportsioonid

8

tegevuste raames võivad erineda, on arvestades toetuse pikaajalise rakendamise kogemust

Eestis kulude suurus tegevusteks ja ettevõtte käivitamiseks olnud aastaid sarnane (arvestades

siiski inflatsioonist tulenevat üldist hinnatõusu kasvu).

Ühikuhinna kasutamine toetuse maksmisel võimaldab ettevõtjal olla paindlik oma tegevuste

elluviimisel. Selle valiku tegemiseks tehti analüüs, mille käik ja peamised tulemused on

järgmised (vt põhjalikumalt seletuskirja lisa 4):

- ühissätete määruse artikli 53 lõike 2 kohaselt on kohustus projektide puhul, mille eelarve jääb

alla 200 000 euro, kasutada toetuse saajale makstava toetuse raames kulude lihtsustatud

hüvitamise viisi, s.o kas ühikuhindasid, kindlasummalist makset või standarditud ühtse määra

alusel toetuse väljamakset.

- lihtsustatud kuluhüvitamisviise ei ole kohustuslik kasutada projektide puhul, milles antakse

riigiabi või kui nende mittekasutamise teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on

seirekomisjon heaks kiitnud. Vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ei loeta riigiabiks, seega

kohaldatakse ka VTA andmisel lihtsustatud kuluhüvitamisviise, kui projekti kogukulud jäävad

alla 200 000 euro.

- arvestades, et starditoetuse eeldatav projektitoetus saab koos kaasfinantseeringuga olla kõige

rohkem 25 000 eurot ja toetuse puhul on tegemist VTA-ga, tuleb ühissätete määruse artikli 53

lõike 2 kohaselt kasutada starditoetuse raames lihtsustatud kuluhüvitamise viisi.

Määrusega toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele

keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17

tähenduses. Selleks kinnitab taotleja taotlust esitades, et ta järgib tegevusi ellu viies nimetatud

tingimusi.

Nimetatud artiklis 17 on kirjeldatud tingimused, millal majandustegevus tekitab olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ja mida tuleb tegevust ellu viies vältida. Keskkonnaeesmärgid on

ühtlasi nimetatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9, mis viidatud määruse tähenduses on

järgmised:

a) kliimamuutuste leevendamine;

b) kliimamuutustega kohanemine;

c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

d) üleminek ringmajandusele;

e) saastuse vältimine ja tõrje;

f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Artikkel 17 räägib keskkonnaeesmärkide olulisest kahjustamisest, kus, võttes arvesse

majandustegevuses pakutavate toodete olelusringi ja teenuseid, sealhulgas olemasolevatest

olelusringi hindamistest saadud tõendeid, loetakse, et kõnealune majandustegevus kahjustab

oluliselt:

a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside

heidet;

b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava

tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või

varadele;

c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab

9

i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali,

või

ii) mereala head keskkonnaseisundit;

d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui

i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust

materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate,

tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse,

parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse osas;

ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja

arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda;

e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava

saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud

olukorraga, või

f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus

i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või

ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Oluline on tähele panna, et majandustegevuse hindamisel eespool toodud kriteeriumide alusel

võetakse arvesse nii majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses

pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige

arvestades nende toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu.

Määruse § 7 määratleb määruse abikõlbliku kulu.

Abikõlblik on § 6 lõikes 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud ühikuhinna

alusel.

Määruse §-s 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti abikõlblikkuse periood kestab 24 kuud ning algab taotluse rakendusüksusele esitamise

kuupäevast ja lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui

31. augustil 2029. Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja

toetuse saajale viimase väljamakse teinud.

Määruse § 9 määrab kindlaks toetuse summa ja osakaalu.

Määrusega nähakse ette, et toetuse summa projekti kohta on 20 000 eurot. Toetuse osakaal

abikõlblikest kuludest on 80 protsenti. Lihtsustatult on ühikuhinna alusel arvutatud summa

projekti kohta 25 000€, millest toetuse summa on 20 000€ ja taotleja omafinantseering 5000€.

Taotleja lisatava omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei

kata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa

Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub eelnõustamine, millistele nõuetele peab vastama taotleja,

millised on taotleja kohustused, millised on nõuded taotlusele ning kuidas toimub toetuse

taotlemine.

10

Määruse §-s 10 sätestatakse, kuidas toimub eelnõustamine.

Oluline osa toetuse taotlemisest on määruse §-s 11 sätestatud nõuetele vastava ettevõtja

kohustus läbida eelnõustamine. Selle käigus antakse hinnang ettevõtjale ja ettevõtja

kavandatavale projektile, plaanitavate tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate

isikute ja juhatuse liikmete suutlikkuse kohta projekt ellu viia ning arvamus määruses sätestatud

valikukriteeriumite kaupa.

Eelnõustamise korraldab EIS.

Eelnõustamise elluviijate kohta ja muust vajalikust infost annab rakendusüksus ettevõtjatele

teada oma veebilehel.

Määruse kohaselt esitab ettevõtja eelnõustamise elluviijale elektrooniliselt digitaalselt

allkirjastatud äriplaani, sealhulgas finantsprognoosid ja taotlejas osalust omavate isikute ning

juhatuse liikmete elulookirjeldused. Kui eelnõustamise läbiviija peab vajalikuks ettevõtjaga

kohtuda, osaleb kohtumisel ettevõtja juhatuse liige. Kohtumine võib toimuda ka virtuaalselt.

Juhatuse liikme (mitte näiteks ainult projekti ette valmistada aitava konsultandi) osalemine on

vajalik, et eelnõustamisel antud teavet saaks vahetult projekti elluviimisel osalevad inimesed.

Juhul, kui projekti elluviivas meeskonnas peaks enne taotluse esitamist toimuma muudatusi,

hinnatakse taotluse menetlemisel uuesti meeskonna suutlikkust projekti ellu viia. Samas ei

tohiks meeskonnas toimuvate muudatustega kaasneda olulisi riske, sest toetust makstakse ainult

määruses sätestatud tingimuste täitmisel, mis sõltuvad sellest, kas toetuse saaja loob nõutud

töökoha(d), maksab vähemalt töötasu alammäärale vastavat töötasu ning saavutab nõutud

kasvupotentsiaali. Seega on toetuse saaja motiveeritud määruses sätestatud tulemusi saavutama.

Eelnõustamise käigus annab eelnõustamise elluviija lisaks hinnangule ka soovitusi taotleja

äriplaani täiendamiseks ning aitab seda vajadusel läbi mõelda. Soovituste andmise juures

käsitletakse ka horisontaalsete põhimõtetega arvestamise aspekte vastavalt seletuskirja

punktis 5 „Horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs“ toodud tabelile.

Eelnõustamise elluviija koostab ühe kuu jooksul pärast nõutud dokumentide esitamist

digitaalselt allkirjastatud hinnangu.

Nimetatud hinnang tõendab eelnõustamise läbimist. Samas tuleb rõhutada, et nimetatud

hinnang ei piira rakendusüksuse kaalutlusõigust taotluse hindamisel.

Hinnang ei tohi olla koostatud varem kui 60 päeva enne taotluse esitamist. Nimetatud periood

on ettevõtjale vajalik taotluse kvaliteetselt ette valmistamiseks ja vajaliku omafinantseeringu

leidmiseks.

Asjakohaste teadmiste ja oskustega lisatööjõu kaasamiseks on ettevõtjal hiljem võimalik

palgata töötajaid.

Määruse §-s 11 sätestatakse nõuded taotlejale.

Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla varasema ettevõtluskogemuseta või

vähese varasema ettevõtluskogemusega isik, kuna starditoetuse prioriteet on tuua rohkem uusi

inimesi ettevõtlusesse ja sealjuures aidata neil luua jätkusuutlik äri.

11

Taotleja kvalifitseerub, kui ta on äriühing, mis on taotluse esitamisest mitte varem kui 36 kuud

tagasi äriregistrisse kantud ja milles juriidilistel isikutel kokku võib olla kuni 25% osalus.

Määrus sätestab taotlejale esitatavad nõuded ja kohustused lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2

sätestatule.

Määruse §-s 12 esitatakse nõuded taotlusele.

Määrus sätestab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule taotlusele esitatavad nõuded.

Määruse §-s 13 sätestatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine.

Antud paragrahvis on sätestatud, et toetust saab taotleda jooksvalt. Toetuse taotlemise algusest,

lõppemisest ja peatamisest ning taotluse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma

veebilehel.

Määrusest tuleneb, et hetkel, kui menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse

rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses

olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

4. peatükk Taotluse menetlemine

Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise ning taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks

tunnistamise tingimusi, projekti valikukriteeriumeid ja valiku korda. Peatükk sätestab samuti

ka tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, ning taotluse

rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks.

Määruse §-s 14 sätestatakse, kuidas toimub taotluse menetlemise protsess.

Määruse kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kakskümmend tööpäeva taotluse

esitamisest rakendusüksusele. Seda aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud

juhul rakendusüksuse määratud aja võrra.

Kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet ja sellega

seoses antakse võimalus taotlust muuta, pikendatakse vajaduse korral taotluse menetlemiseks

ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe

esitamise aja võrra, teavitades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad

täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse või

lisateave esitatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejal on õigus esitatud

taotlust muuta vaid osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

Määruse kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt

hindamata, kui taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

Määruse §-s 15 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui taotlejat või

taotlust ei tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks.

Määruse §-s 16 sätestatakse starditoetuse taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika.

Määruse alusel hinnatakse starditoetuse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes

kirjeldatud projekte vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus, lähtudes sama

paragrahvi lõikes 5 toodud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse

12

rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise

avamist.

Taotlusi hinnatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele.

Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandev valikukomisjon ning

kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valikukomisjonide moodustamise ja koosseisu

kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt ka rakendusasutusega.

Määruse kohaselt hinnatakse starditoetuse taotlust iga valikukriteeriumi lõikes skaalal 0–4 ning

taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud

keskmisest. Starditoetuse taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on

järgmised:

Hindamiskriteeriumid Osakaal koondhindest

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele, sh hinnatakse:

- projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga (TAIE-

ga) ja panust rakenduskava erieesmärki ning meetme

eesmärkidesse;

- projekti tulemuste kestlikkust;

- projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja

sihttasemete saavutamisse.

35%

Projekti põhjendatus, sh hinnatakse:

- projekti eesmärgi, väljundite, tulemuste, tegevuste ja

kulude põhjendatust ja kooskõla;

- tegevuste ajakava realistlikkust.

20%

Projekti kuluefektiivsus, sh hinnatakse:

- kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt

kuluefektiivsed plaanitud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks;

- kas plaanitud eelarve on realistlik ja mõistlik, ja et

planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud.

15%

Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia, sh hinnatakse:

- kas taotleja on jätkusuutlik ja omab vajalikke eeldusi

projekti kavandatud viisil elluviimiseks.

20%

Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega,

sh hinnatakse:

- kuidas võetakse arvesse strateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid ning

aidatakse kaasa „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisele

ja seeläbi panustatakse selle strateegia asjakohasesse

näitajasse.

10%

Määruse §-s 17 sätestatakse toetuse rahuldamise tingimused ja kord.

Määruse kohaselt kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab

määruse nõuetele ning on § 17 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud

koondhindeks vähemalt 2,50 ja ei ole § 17 lõikes 5 sätestatud üheski valikukriteeriumis

hinnatud hindega alla 2,00.

13

Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti

elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Määruse 5. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine.

Kuna tegemist on standardiseeritud ühikuhinna metoodikal põhinevad toetuse arvestamise ja

välja maksmisega, mis on seotud tulemus näitajate saavutamisega, siis ei ole võimalik taotluse

muutmine. Märkimisväärsed muudatused projektis viivad taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamiseni.

Määruse § 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused.

Määrus võimaldab tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

rakendusüksuse otsusega vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks,

kuid hiljemalt 31. augustil 2029. a..

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

Määruse 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamine, millised on toetuse maksmise tingimused ning kuidas kujuneb aruande ja

maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg.

Määruse § 19 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused.

Määruse kohaselt esitab toetuse saaja vahearuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtajal. Vahearuanne esitatakse neli kuud peale rahuldamise otsuse tegemist ja lõpparuanne 30

kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

Vahearuandes kajastatakse vähemalt järgmist teavet:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;

2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja

tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;

3) kolme kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ühe täistööajale taandatud

töökoha loomist tõendavad andmed.

Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmist teavet (sealhulgas teavet „Eesti 2035“ põhimõtete

ja näitajate saavutamisse):

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;

2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja

tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;

3) on loodud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha käesoleva § lõikes 4 punktis 3

tingimustel ning töökoha eest on töötasu makstud jooksvalt kuni tulemuste hindamise ajani

vähemalt täistööajale vastava minimaalpalga suuruses;

4) § 3 lõikes 2 sätestatud kasvupotentsiaali saavutamist näitavad tõendid.

14

Määrusel aluse kiidab rakendusüksus vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva

jooksul selle rakendusüksusele esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande

täiendamist.

Määruse §-s 20 määrab toetuse maksmise tingimused.

Määrus lubab toetuse saajale toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 28 lõike 1 alusel, kui

on täidetud järgmised tingimused:

1) tõendanud tulemuste saavutamine ja rakendusasutuse poolt on aruanne kinnitatud;

2) toetuse saaja on esitanud maksetaotluse.

Määruse kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 1

punkt 4 ühikuhinna alusel ja vastavalt ühendmääruse § 19 nõuetele.

Toetuse väljamakse tehakse 20 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase vahe- või lõpparuande

esitamist, millest nähtub määruses sätestatud tingimuste täitmine. Toetust makstakse kahes

etapis. Kui määruses sätestatud ning aruannetes kajastuvaid tingimusi täidetud ei ole, toetust ei

maksta. Näiteks kui on välja makstud esimese etapi toetus, kuid toetuse saaja ei täida teise etapi

maksmiseks nõutud tingimusi, ei maksta välja teise etapi toetust (25% toetuse summast).

Kuna tegemist on toetuse saaja kohustuste rikkumisega, võidakse teha finantskorrektsioon ning

väljamakstud toetus tagasi nõuda.

Starditoetuse väljundipõhine komponent (75% toetusest, ehk 15 000 eurot) makstakse ajaliselt

välja projekti alguses pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist. Projekti elluviimise periood

on kaks aastat, mille jooksul saavutatud tulemuste alusel on võimalik hinnata tulemuspõhise

komponendi (25% toetusest ehk 5 000 eurot) rakendumist, et viimane osa peale tulemuspõhise

komponendi saavutamist välja maksta. Ühikuhinna väljamaksmise loogika toimiks nii:

- esimeses etapis, kui projekt saab MAK-i hindajalt positiivse hinnangu ja rakendusüksus on

teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on loonud peale positiivse otsuse saamist

kolme kuu jooksul ühe töökoha (toetuse saaja esitab töölepingu ja töötamise registri (edaspidi

TÖR) väljavõte), makstakse välja esimene osa ehk 15 000 eurot;

- teises etapis, kui ettevõtja on loodud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha, mille

töötasu on jooksvalt kuni tulemuste hindamise ajani vähemalt kehtiva minimaalpalga suuruses

ning on saavutanud kokkulepitud müügitulu, makstakse välja viimane osa, ehk tulemuspõhine

komponent 5000 eurot.

Projekt on edukalt lõppenud, kui kõik kokkulepitud eesmärgid on täidetud:

a. peale projekti rahastamise otsust on ettevõtja loonud projektiga seotud töökoha ja säilitanud

selle projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

b. loodud töökoha töötasu vastab taotluse esitamise hetke seisuga täistööaja miinimumpalgale.

Toetuse saaja esitab tegevuse tõendamiseks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni.

c. ettevõtte müügitulu on vähemalt kahekordne toetuse määr (v.a Tallinna- ja Tartu

linnapiirkonnas tegutsevatel ettevõtetel, mille raames on eeldatud, et müügitulu on vähemalt

neljakordne toetuse määr). Müügitulu hinnatakse teise aasta alusel. Toetuse saaja esitab

kasumiaruande eesmärgi täitmise tõendamiseks.

Kuna perioodil 2021–2027 rakendatav starditoetuse rakendamise loogika läheb üle uuele

tulemuspõhisele juhtimise põhimõttele, siis vaadatakse peale iga aruandeaasta lõppu tulemused

üle ja vajadusel otsustatakse ühikuhindade või rakendamise loogika muutmise vajadus.

15

Projekti tulemuspõhist komponenti hindab rakendusüksus kasutades selleks e-äriregistri

andmeid (võimalusel kinnitatud majandusaasta aruanne) ja toetuse saaja poolt esitatavaid

andmeid (TÖR väljavõte, kasumiaruanne, bilanss jm).

Määruse § 21 sätestab aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja.

Kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest

viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, sealjuures

pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

Haldusmenetluse seadusest tulenevalt on haldusorganil õigus kaasata vajadusel eksperte.

7. peatükk Toetuse saaja, rakendusüksuse õigused ja kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi.

Määruse §-s 22 on esitatud toetuse saaja õigused ja kohustused.

Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega ja

selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Määrus sätestab, et toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi

kohustusi:

1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud

tähtaegade ja tingimuste kohaselt;

3) täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele

Ühendmääruse § 11 sätestab toetuse saaja kohustused seoses hankimisega. Alustavad ettevõtjad

ei ole reeglina hankijad riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima

riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö ostmise abikõlblik maksumus ilma

käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse

väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. Paragrahvi lõiked neli ja seitse täpsustavad selle

ostumenetluse läbiviimise üldiseid tingimusi lisaks määruses eriomaselt sätestatule.

Määruse § 23 nimetab rakendusüksuse õigused ja kohustused.

8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus

Määruse § 24 sätestab finantskorrektsioonide tegemise aluse.

Määruse kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse vastavalt

ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

16

Projekti tulemuste saavutamiseks peab toetuse saaja täitma kõik miinimumnõuded, mis on

kirjeldatud § 20 lõigetes 3 ja 4. Juhul kui projekti elluviimisel ei täideta miinimumnõudeid, teeb

rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse.

Määruse §-s 25 sätestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan.

Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse

esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab rakendusüksus.

Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

3. Määruse vastavus EL õigusele

Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused.

Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu

määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

4. Määruse mõjud

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning

VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ raames on

planeeritud jätkata ettevõtluse alustamise toetuse pakkumist üle kogu Eesti ehk toetada uute

ettevõtete loomist ja ettevõtlusaktiivsuse tõusu Eesti eri piirkondades. Samuti võimaldada

alustavate ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele. Toetusmeede panustab „Eesti 2035“

eesmärkide ja sihtide saavutamisse ning toetab tasakaalustatud regionaalset arengut.

Tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikest 2, tuleb projektide

puhul, mille eelarve jääb alla 200 000 euro, kasutada toetuse saajale makstava toetuse raames

lihtsustatud kulude hüvitamise viisi, võttes arvesse eelmise perioodi starditeotuse rakendamise

kogemust ning erinevate osapoolte tähelepanekuid. Järgneva dokumendi raames analüüsitakse

läbi võimalikud erinevad lihtsustamise metoodikad ning leitakse toetuse saaja ja

rakendusüksuse vaatest kõige optimaalsem lahendus administreerimiskoormuse

vähendamiseks, mis aitaks kaasa toetuse kättesaadavuse parandamisele ning lähtuks tulemuste

läbipaistvamast hindamisest.

17

Perioodi 2021-2027 planeerimise käigus nähti esialgselt ette analoogselt eelmise perioodi

kogemuse ja vahendite piiratuse tõttu ettevõtluse alustamise toetuse maksimaalseks summaks

15 000 eurot ning kokku koos omafinantseeringuga 18 750 eurot, mis arvestades tänast

turuolukorda, tarbijahinnaindeks kasvu ja tööjõukulu kasvu, ei ole ettevõtlusega alustamiseks

siiski piisav.

Perioodi 2014-2020 rahastatud starditoetuse projektide statistika kohaselt on rahastatud 693

projekti keskmiseks projekti väljamakstud summaks on 18 142 eurot ja toetuse summaks 13

543 eurot (vt lisa 4 seis 17.03.2023, andmed ilma finantskorrektsioonideta). Võrreldes tänast

turuolukorda eelmise perioodi algusega, on kasvanud ettevõtte kõikide sisendite, sh

tööjõukulude hind olulisel määral. Võrreldes 2014. aastaga on Tarbijahinnaindeks

Statistikaameti andmetel kasvanud 36% ja keskmine palk 67% (v.t tabel 1, Statistikaameti

andmed). Ainuüksi Tarbijahinna indeksi tõusust tulenevalt peaks toetuse suurus kasvama

kolmandiku võrra (18 142*136/100 = 24 673 ehk ümardatult ülespoole 25 000 eurot koos 20%

toetuse saaja omafinantseeringuga.

Perioodil 2014-2020 rahastatud projektide kuludest valdav osa ehk 70% projekti eelarvest

kasutati materiaalse vara soetamiseks, 15% töötasudeks, 10% turunduskuludeks ja 5%

immateriaalsele varale (andmete aluseks 2014-2020 perioodi projektide kululiigid).

Personalikulude raames tuleb arvestada seda, et eelmisel perioodi starditoetuse raames kehtis

tingimus, et personalikulud võisid moodustada 50% taotluse rahuldamise otsusega määratud

toetusest.

Starditoetuse raames on perioodil 2021–2027 eesmärgiks minna üle rakendamise metoodikale,

mis kiirendaks toetuse taotlemist, keskenduks ettevõtja võimekuse arendamisele ning

vähendaks oluliselt alustava ettevõtja kui ka rakendusüksuse halduskoormust.

Taotlemise eeldusteks on, et ettevõtja on läbinud MAKis ettevõtlusalase nõustamise ning

koostanud äriplaani, mis on saanud positiivse tagasiside MAKi ettevõtluskonsultandi poolt.

Projekti äriplaan all mõeldakse ettevõtja tegevuskava, milles on kirjeldatud ettevõtja

finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja nende

elluviimise ajakava, mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali.

Eelnõustamise käigus antakse hinnang ettevõtjale ja ettevõtja poolt kavandatavale projektile,

planeeritavate tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute suutlikkuse kohta

projekti ellu viia, mis aitab ettevõtjal oma projekti paremini läbi mõelda.

Eelnõustamise läbiviija on igas maakonnas asuv maakondlik arenduskeskus.

Arengunõustamise pakkumine võimaldab tegevuskava täitmisel esinevate takistuste või

küsimuste tekkimisel maakondliku arenduskeskuse poolt ettevõtjale varasemast enam sisulist

nõustamist pakkuda. Samuti juhatada alustav ettevõtja erinevate ettevõtjat toetavate koolituste,

mentorklubide jms tugisüsteemi juurde.

Projektide elluviimise tulemusena peaks olema Eestis rohkem kasvusooviga ja jätkusuutlikke

ettevõtteid, kes suudavad luua juurde töökohti ning maksta vähemalt keskmist bruto kuupalka.

Lisaks peaks projektide elluviimise tulemusena kasvama tööhõive ka väljaspool Tallinna ja

Tartu linnapiirkonda ning sellega aitama kaasa Eesti terviklikule regionaalsele arengule. Teisalt

kasvab projektide elluviimise tulemusena VKEde eksport kuna suuname juba varakult alustavat

ettevõtjat vaatama ning tegutsema ka välisturgude suunas.

18

Määruse koostamiseks on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid, kasutatud varasemate

analüüside tulemusi ning arvestatud võimalike alternatiividega määruse sekkumisloogika

puhul. Samuti on läbiviidud ühisseminarid toetanud valitsustasandite omavahelist koostööd

ning nende raames jagasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium informatsiooni väljatöötavate määruste osas ning soodustasid

seeläbi ühisosa teket erinevate meetmete vahel.

5. Horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs

„Eesti 2035“

siht

Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus

on

uuendusmeelne

ja teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Meetme tasandil puudub otsene seos. Kuid meede toetab ühiskonna eri

gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi, parendab nende

võimalusi tegeleda ettevõtlusega ja osaleda töövõtjana ettevõtluses.

Meetme tulemusena saab ettevõtja rakendada ellu oma kava ettevõtte

arendamiseks. Organisatsiooni arendamisel järgitakse mitmekesisuse ja

võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Meede panustab eri ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja

elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega.

Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus vähemusrühmadele

võrdsete võimaluste edendamise teemadega. Vastav hinnang ja puutumuse

korral tegevuste kirjeldus esitatakse projekti taotluses.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeele mõõdik.

Sooline võrdõiguslikkus

Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud

ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem vähem

tehnoloogiapõhistes valdkondades. Neil on rohkem raskusi rahaliste

vahendite ja kapitali hankimise ja selle kaasamisega. Ka ei ole

naisettevõtjad kuigi riskijulged. Lisaks pole neil alati ligipääsu

ettevõtlusvõrgustikele, naisettevõtjate kogukonnas ei toimu veel igal pool

üle Eesti, ja ettevõtluse arendamise infole.

Starditoetustoetus võimaldab kõigil kes soovivad alustada ettevõtjana või

on alustav ettevõtja osaleda toetuse taotlemises ja sobivuse korral alustada

või arendada oma ettevõtet.

Toetusmeetme teavitustegevuse abil on võimalik tõsta naisettevõtjate

teadlikust starditoetusest ning julgustada naisettevõtjad taotlema. Meetme

abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise võrdõiguslikkuse

teemadega. Vastav hinnang ja puutumuse korral tegevuste kirjeldus

esitatakse projekti taotluses.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike toetuse

abil loodavate erasektori teenuste ja toodete kaudu. Meetme tasandil ei ole

19

võimalik seda teemat analüüsida ega lahendusvõimalusi pakkuda, kuna

meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote

arendamise toetamist. Erivajadusega ettevõtjale tagatakse ligipääs

eelnõustamisele.

Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus ligipääsetavuse

teemadega. Eelnõustamisel, mis on ettevõtjale kohustuslik ning kus

antakse tema projektile hinnang, käsitletakse vajadusel erinevaid

ligipääsetavuse teemasid ning edastatakse ettevõtjale infot ligipääsetavuse

nõuete, muu materjali ja ekspertide kontaktide osas. Vastav hinnang ja

puutumuse korral tegevuste kirjeldus esitatakse projekti taotluses.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Tasakaalustatud regionaalne areng

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured erinevused piirkondade

vahel ettevõtjate konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu

kättesaadavuses. Oluline on, et nende võimalused tegutseda ja areneda

ning saada tasuvat tööd oleks eri piirkonniti tagatud ühtlasemalt.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine)

põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi

suurenevad piirkondlikud erinevused.

Regionaalarengu Fondi vahenditest rahastatav starditotus annab

võimaluse. Meetme eesmärk on aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid

ettevõtjaid oma äriplaani elluviimisel ja arendamisel.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1. Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – peale toetuse ei ole

selle meetme eelarves ette nähtud täiendavaid vahendeid. Maakondlike

arenduskeskuste võrgustik ning rakendusüksus nõustavad potentsiaalseid

taotlejaid kuni taotluse esitamiseni. Sellele järgneb rakendusüksuse poolt

taotluse menetlemise protsessis selle täpsustamine, kui see osutub

vajalikuks. Ettevõtja äriplaani elluviimisel hoiab silma arengunõustamise

käigus peal kohalik maakondlik arenduskeskus.

2. Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on võimalik

kasutada kõigile ettevõtjatele ja eriti VKEdele suunatud MAKide ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt pakutavaid tooteid ja

teenuseid, sh nt baaskoolitus, mentorklubi, meistriklassid, ekspordi

sihtturgudega seotud nõustamist ja sündmusi, innovatsiooni ja

arendusosaku toetust, rakendusuuringute programmi, jms. Samuti on

ettevõtjatele kättesaadav KOVide võimalus toetada oma ettevõtjaid

regionaalvaldkonna meetme „Atraktiivne piirkondlik elu- ja

ettevõtluskeskkond“ abil.

3. Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – starditoetuse

piirkondlikud tingimused on seotud erinevate tulemusnäitajate täitumise

nõuetega Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, kus peab projekti

tulemuslikkus olema vähemalt neli korda suurem kui teistes piirkondades.

20

4. Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – starditoetus kui

meede on kavandatud kasutamiseks üle Eesti, kuid väljapool Tallinna ja

Tartu linnapiirkonda on tulemuslikkuse tingimused leebemad.

5. Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – starditoetus kui

meede on kättesaadav kõigis maakondades.

6. Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – starditoetus

tegeleb alustavate kuni 36 kuu vanuste ettevõtjatega. Toetuse suurus on

20 000 eurot, mida ettevõtja saab kasutada oma äranägemisel

eriprojektideks või investeeringuteks seni kui on täidetud tulemusnäitajad.

7. Toetusmeetme katsetamine teatud piirkonnas – starditoetus kui

positiivse ajalooga sekkumise viis rakendub elluviimiseks üle Eesti kõigis

maakondades ja ei vaja enam katsetamist. Piirkondlikult on kõrgem

tulemusnäitaja täitumise ootus Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas.

8. Piirkonniti erinevad toetusmäärad – starditoetuse andmise lihtsustuse

leidmisel (toetus alla 200 000 euro) on lahenduseks valitud standardne

ühikuhind 20 000 eurot, mille piirkonnastamine on lahendatud

tulemusnäitajate ootuse erinevuse kaudu Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas.

9. Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – starditoetuse puhul

ei ole piirkondlikult reserveeritud summasid. Toetatakse tulemusele

orienteeritud lähenemist, kus Tallinna ja Tartu linnapiirkonnast väljapool

asuvatele aladele on madalam tulemuse ootus.

10. Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

starditoetuse eelarve suuruse juures on piirkondlike boonuste andmise

hindamisel erisus, mida on soovitud lahendada pigem tulemuste

saavutamiste põhiselt. Piirkondlikult on erinev tulemusnäitaja täitumise

ootus Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, kus selleks on määratud projekti

teise aasta lõpuks vähemalt neljakordne käive toetuse määra alusel ehk 80

000 eurot.

11. Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – starditoetuse lihtsustus

standardse ühikuhinna alusel võimaldab ettevõtjal kasutada toetus selleks,

mis talle alustamise juurse on antud ajahetkel oluline. Need tegevused, mis

ei ole välistatud, on põhimõtteliselt abikõlbulikud.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on loodud nii, et see arvestab alustava

ettevõtja vajadusi ja on suunatud ettevõtjatele üle Eesti.

Näitaja „väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27

võrdluses“ osas on 2019 aasta andmetel kehvemas seisus Põlva-, Valga-,

Võru- ja Hiiumaa, kus selle näitaja tase jääb alla 35 punkti. Ülejäänud

maakondades on see näitaja 39 ja 54 punkti vahel. Ainult Harju ja Tartu

maakonnas on selle näitaja väärtus kõrgem, vastavalt 121 ja 80

punkti.Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-27 võrdluses.

Keskkond / Kliima

Meetmel on toetav mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Selle raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel

arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga toetades tegevusi

millega ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, nagu need on

loetletud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9. Need on:

21

a) kliimamuutuste leevendamine;

b) kliimamuutustega kohanemine;

c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

d) üleminek ringmajandusele;

e) saastuse vältimine ja tõrje;

f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Oluline on tähele panna, et majandustegevuse hindamisel „ei kahjusta

oluliselt“ kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii majandustegevuse enda

keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste

keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige arvestades nende

toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu.

Ettevõtjal on kohustus projekti elluviimisel jälgida vastavust tema

tegevuse iseloomule ning pakutavatele toodetele ja teenustele rakenduvate

keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamine on analüüsitud meetmete

kava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“

analüüs ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud tegevused põhjustaksid

olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem on tegevused toetavad ning

arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus.

6. Määruse rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest.

Määrusega ei teenita tulu.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja

Kultuuriministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonile eelnõude infosüsteemi kaudu.

Määrus esitati arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arengukava 2021–2035 juhtkomisjonile ja järgmistele ettevõtjate esindusorganisatsioonidele:

• Eesti Tööandjate Keskliit;

• Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon;

• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;

• MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused.

22

Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Lisa 3. Riskide hindamise tabel

Lisa 4. Ühikuhinna arvutamise metoodika

MÄÄRUS

31.01.2024 nr 6

Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja

kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning

VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1

„Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine” sekkumise 21.1.3.17 „Starditoetus“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.

(2) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 tulemusvaldkonna „Teadus- ja

arendustegevus ning ettevõtlus” ettevõtluskeskkonna programmi meetme „Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse

„Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eesmärkide saavutamisse.

(3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti

riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) sihi „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

(4) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi ja aruandeid esitatakse

ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3

2

sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

(5) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse

menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja

kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele,

toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses

toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise

ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud

erisustega.

(6) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on saanud toetust väliskaubandus- ja ettevõtlusministri

9. märtsi 2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ alusel.

(7) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli

7 lõikes 1 sätestatud juhtudel ja justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“

(edaspidi EMTAK-i klassifikaator) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A);

2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja

mootorrataste hooldus ja remont;

3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);

4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);

5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);

6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);

7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja

juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka digireklaamindus) ja turu-

uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);

8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008

jagu N 782);

9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N 855),

mujal liigitamata tervishoiualad (86909, välja arvatud füsioterapeutide tegevus,

psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia, toitumisõpetus,

kaalujälgimisõpetus, töötervishoiualane teraapia);

10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja

tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

(8) Vahendamine on vahendaja, maakleri ja teise kaupleja tegevus, kes viib kokku müüja ja ostja,

korraldab äritehinguid teise poole nimel, ning müümine oksjonite kaudu.

§ 2. Riigiabi

(1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi VTA määrus),

tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(3) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud abi koos käesoleva määruse raames antava abiga ei

3

tohi jooksva majandusaasta ja mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul kokku ületada

300 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

kumuleerimisreegleid.

(4) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L

2023/2832, 15.12.2023) alusel, siis ei tohi taotlejale nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt

jooksva majandusaasta ja mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul antud vähese

tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 750 000

eurot.

(5) Kontserni kuuluvate või muul viisil seotud ettevõtjatele abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks

sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

§ 3. Terminid

(1) Alustav ettevõtja – äriühing, mis on kantud Eesti äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne

taotluse esitamist.

(2) Kasvupotentsiaal – müügitulu kasv, mis on ettevõtjal, kelle tegevuskoht asub Tallinna ja Tartu

linnapiirkonnas, projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal vähemalt 80 000 eurot ja

ülejäänud Eestis vähemalt 40 000 eurot.

(3) Sama tegevusvaldkond – EMTAK-i klassifikaatori neljakohalise koodi kattuvus või tegevusala

sisuline kattuvus.

(4) Tallinna linnapiirkond – Tallinna linn, Maardu linn, Viimsi vald, Saue valla Laagri alevik,

Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku

küla, Assaku alevik, Järveküla küla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Peetri alevik, Rae küla,

Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa

küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik ja Harku alevik, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla küla, Loo

alevik, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme

küla, Saku alevik, Üksnurme küla, Kiisa alevik, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla,

Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevik, Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla, Keila linn ja Lääne-

Harju valla Kulna küla.

(5) Tartu linnapiirkond – Tartu linn asustusüksusena, Tartu linna Märja alevik, Luunja valla

Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme

alevik ning Tartu valla Raadi alev.

(6) Tegevusvaldkond – valdkond, milles ettevõtja tegutseb ja mis määratakse kindlaks ettevõtja

müügitulu kujunemise karakteristika järgi. Ettevõtja määratud tegevusvaldkond peab kattuma

EMTAK-i klassifikaatoris tooduga numbriliselt ja sisuliselt.

(7) Äriplaan – ettevõtja tegevuskava taotluses kavandatava projekti elluviimiseks, milles on

kirjeldatud ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja elluviimise ajakava

ning mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja kasvupotentsiaali.

§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtjate

4

jätkusuutliku müügitulu kasvatamist ja töökohtade loomist.

(2) Toetuse andmine panustab rakenduskava järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad;

2) toetustega toetatavad ettevõtjad;

3) toetatavad uued ettevõtjad.

(3) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on „uued

ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“.

(4) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmise üle otsustamisel järgmiste näitajatega,

millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud selgitavast

juhisest:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta EL võrdluses;

5) ressursitootlikkus.

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi, tulemus- ja

väljundnäitajate saavutamisse.

(2) Toetatav tegevus on ettevõtlusega alustamiseks vajalike toimingute ja tegevuste elluviimine.

(3) Toetatakse tegevust, millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses

ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

§ 7. Abikõlblik kulu

Abikõlblik on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik kulu ühikuhinna alusel.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood kestab 24 kuud ning algab taotluse rakendusüksusele esitamise

5

või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ja lõppeb taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029 a.

(3) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale

viimase väljamakse teinud.

§ 9. Toetuse summa ja osakaal

(1) Toetuse summa projekti kohta on 20 000 eurot.

(2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 80 protsenti.

(3) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsiooni või fondi või muu välisabi vahendist antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 10. Eelnõustamine

(1) Enne taotluse esitamist on ettevõtja kohustatud läbima rakendusüksuse korraldatud

eelnõustamise, mille käigus antakse hinnang ettevõtjale, tema vastavusele taotlejale kehtestatud

nõuetele, kavandatavale projektile ja selles plaanitavate tegevuste teostatavusele, ettevõtjas osalust

omavate isikute ning juhatuse liikmete suutlikkusele projekti ellu viia ning arvamus määruses

sätestatud valikukriteeriumite kaupa. Rakendusüksus teavitab ettevõtjat eelnõustamise

läbiviimisest oma veebilehel.

(2) Ettevõtja esitab eelnõustamiseks digitaalselt allkirjastatud äriplaani ja ettevõtjas osalust

omavate isikute ning juhatuse liikmete elulookirjeldused. Kui tekib vajadus ettevõtjaga kohtuda,

osaleb kohtumisel ettevõtja juhatuse liige.

(3) Eelnõustamise läbiviija koostab digitaalselt allkirjastatud hinnangu 30 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamisest. Nimetatud hinnang tõendab eelnõustamise läbimist. Hinnang ei piira rakendusüksuse kaalutlusõigust taotluse hindamisel.

§ 11. Nõuded taotlejale

Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele ja täitma järgmisi kohustusi:

1) taotlejas võivad juriidilised isikud kokku omada kuni 25 protsendilist osalust;

2) täistööajale taandatult on töölepingu alusel töötavaid isikuid vähem kui kümme;

3) taotleja müügitulu oli taotluse esitamise majandusaastale vahetult eelnenud majandusaastal

40 000 eurot või väiksem;

4) taotleja müügitulu on taotluse esitamise majandusaastal taotluse esitamise kvartalile vahetult

eelnenud kvartali lõpu seisuga 40 000 eurot või väiksem;

5) taotlejas osalust omav isik ei tohi taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul olla

omanud ega omada osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas ettevõtjas ega

tegutseda ettevõtjana taotlejaga samas tegevusvaldkonnas;

6) taotlejas osalust omav isik ei tohi olla taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutseva teise

ettevõtja juhatuse liige;

7) taotleja juhatuse liige ei tohi omada ega olla omanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12

kuu jooksul osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas ning olla

6

juhatuse liige taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas;

8) muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest, Euroopa Liidu

institutsiooni või fondi või muu välisabi vahendist saadud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus peab

olema tähtaegselt tagasi makstud;

9) teavitama rakendusüksust viivitamata kõigist taotluses esitatud andmetes toimunud

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist

või taotleja kohustuste täitmist.

§ 12. Nõuded taotlusele

Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi:

1) taotluses sisalduv äriplaan peab panustama §-s 4 nimetatud eesmärgi saavutamisse ning väljund-

ja tulemusnäitajasse;

2) paragrahvi 10 lõikes 3 sätestatud hinnang peab olema koostatud mitte varem kui 60 päeva enne

taotluse esitamist;

3) äriplaan rakendusüksuse vormil;

4) finantsprognoosid kolmeks aastaks, alates projekti alustamise aastast;

5) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali seisuga, kui

taotleja on alustanud majandustegevusega;

6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

7) taotlejas osalust omavate isikute ja taotleja juhatuse liikmete elulookirjeldused;

8) teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal

muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi

või muu välisabi vahenditest;

9) taotleja kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas esitatud

põhiõigusi ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis toodud puuetega inimeste õigusi;

10) taotleja kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt” põhimõtet, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, artiklis 17 nimetatud

olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni või toetuse taotlemise

perioodi lõppemiseni.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise

eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

(3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba

jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse

nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse esitamise ajaks

loetakse kuupäeva, millal taotleja allkirjastab ja esitab taotluse e-toetuse keskkonnas. (2) Taotluse menetluse aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni

7

kümne tööpäeva võrra.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotlejat või taotlust ei tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks. § 16. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord

(1) Kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, hinnatakse taotlusi vastavalt

valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus kooskõlastatult korraldusasutuse,

Rahandusministeeriumi ja rakendusasutusega, ning sellise rakendusasutusega, kes nõustab riigi

pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse

panustamist oma vastutusvaldkonna põhjal. Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse

veebilehel enne taotluste vastuvõtu alustamist.

(2) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluste hindamiseks nõuandev valikukomisjon ja

kaasata eksperte. Valikukomisjoni moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus

eelnevalt rakendusasutusega ja avaldab komisjoni liikmete nimed oma veebilehel.

(3) Kui taotluse hindamisel avastatakse puuduseid või taotluse hindamiseks vajatakse lisainfot,

teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse lisainformatsiooni esitamiseks kuni

kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Ekspertide kasutamise korral

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem

kui kümme tööpäeva. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat

viivitamata.

(4) Taotlust hinnatakse valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4 ning hindamisel antud koondhinne

moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(5) Valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele – koondhindest 35 protsenti;

2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti;

3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 protsenti;

4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia – koondhindest 20 protsenti;

5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest kümme protsenti.

(6) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad:

1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning

isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama;

3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku või eksperdina tegutsemise ajal ja pärast liikmeks oleku

või eksperdina tegutsemise aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks

saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

§ 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele

vastavaks ja täidetud on järgmised tingimused:

8

1) taotlus on § 16 lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt

2,50;

2) taotlust ei ole § 16 lõikes 5 sätestatud üheski valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) aruannete esitamise tähtajad ja kord.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud

tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks või

hiljemalt 31. augustil 2029. a.

6. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 19. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahe- ja lõpparuande.

(2) Aruannete vormid ja esitatavad andmed avaldab rakendusüksus oma veebilehel.

(3) Vahearuanne esitatakse nelja kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

(4) Vahearuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;

2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja

tulemusnäitajad, vajadusel põhjendus plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse

kohta;

3) kolme kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ühe täistööajale taandatud

töökoha loomist tõendavad andmed.

(5) Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave, ka Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate

saavutamise kohta, ja esitatakse dokumendid:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;

2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja

tulemusnäitajad, vajadusel põhjendus plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse

kohta;

3) lõike 4 punktis 3 sätestatud töökohal töötavale isikule kuni aruande esitamise kuupäevani

makstud töötasu vähemalt täistööajale vastava töötasu alammäära ulatuses;

4) kasvupotentsiaali saavutamist tõendavad dokumendid.

(6) Rakendusüksus kiidab vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle

esitamisest. Rakendusüksusel on õigus määrata tähtaeg aruande täiendamiseks.

9

§ 20. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 1 alusel, kui täidetud on järgmised tingimused:

1) tõendatud on taotluse rahuldamise otsuses märgitud tulemuste saavutamine;

2) rakendusüksus on aruande kinnitanud;

3) esitatud on maksetaotlus.

(2) Toetust makstakse ühendmääruse § 15 lõike 1 punktis 4 sätestatud ühikuhinna alusel.

(3) Toetuse maksmise etapid on järgmised:

1) esimeses etapis, kui rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on

esitanud vahearuande ja tõendanud § 22 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmist, 75

protsenti toetuse summast;

2) teises etapis, kui toetuse saaja on esitanud lõpparuande ja tõendanud § 22 lõike 1 punktides 2 ja

3 sätestatud kohustuste täitmist, 25 protsenti toetuse summast.

(4) Toetuse maksmine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul pärast vahe- või lõpparuande esitamist.

Toetuse maksmise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja või ekspertiisi

tegemiseks kuluva aja võrra.

§ 21. Aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg

Kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest

viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva. Sel juhul

pikeneb aruande ja maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

7. peatükk

Toetuse saaja kohustused ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi:

1) kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest loob ühe täistööajale taandatud

töökoha;

2) maksab punktis 1 nimetatud töökohal töötavale või töötavatele isikutele töötasu vähemalt

täistööajale vastava töötasu alammäära ulatuses;

3) saavutab määruses nõutud kasvupotentsiaali;

4) teavitab rakendusüksust viivitamata toetuse saaja või selle osa ja sellega seonduvate asjade või

õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;

5) teavitab eelnevalt kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis rakendusüksust

toetuse saajas osalust omavate isikute ringis planeeritavatest muudatustest, välja arvatud avalikult

noteeritud ettevõtja puhul.

§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;

2) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja tulemuste nõuetekohast

täitmist;

3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd

halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

10

4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud

tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

(2) Rakendusüksus täidab järgmisi kohustusi:

1) edastab otsused toetuse saajale elektroonselt kolme tööpäeva jooksul;

2) kontrollib projekti elluviimist;

3) teeb meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele

asjakohase ülevaate;

4) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike dokumentidega

kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest;

5) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruannete koostamiseks vajalikke andmeid;

6) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;

7) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest;

8) koostab sekkumise seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust

ja edastab aruande rakendusasutusele.

8. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaidemenetlus

§ 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

(2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu vähese tähtsusega abi andmise

korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse

eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

§ 25. Vaidemenetlus

Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse

esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab rakendusüksus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

LISA 1 „Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ märkustega arvestamise tabel

Viide Parendusettepanek Selgitused Arvestamin

e või mitte

Kultuuriministeerium

Eelnõu § 1 lõike 6 kohaselt ei kohaldata määrust

ettevõtjale, kes on varem saanud toetust

väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi

2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ alusel.

Seletuskirjas öeldakse, et starditoetust ei anta

ettevõtjale, kes on varem saanud starditoetust

perioodil 2014–2020 ehk piirang seotakse

perioodiga.

Starditoetusi alustavatele ettevõtjatele on

viidatud perioodil antud ka teistest

meetmetest, mistõttu palume nimetatud

kitsendust täpsustada ning viia eelnõu ja

seletuskiri kooskõlla.

Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 3

lõige 1 annab termini „alustav ettevõtja“,

mida tuleks läbivalt kasutada. Mitmes

sättes kasutatakse terminit „ettevõtja“

Meid huvitab viimane

kolmeaastane periood, et ei tekiks

võimalust kasutada topelt

finantseerimist, sellest ka see

konkreetne valik ja viide.

Me ei pea „ettevõtja“ asemel

läbivalt kasutama „alustav

ettevõtja“.

Taotleja peab olema „alustav

ettevõtja“ § 3 lg 1 tähenduses.

Määruse tekstis peabki olema

mõnes kohas „ettevõtja“. On

arusaadav, kus mõeldakse „alustava

ettevõtja“ nõuetele vastava

taotlejat.

Ei arvesta

Eelnõu § 1 lõikes 7 on toodud loetelu, mis

välistab starditoetuse andmise Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi,

artikli 7 lõikes 1 sätestatud erisuste ja Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatoris

(EMTAK 2008) avaldatud tegevusvaldkondade

projektidele.

Seletuskirjas ei ole avatud EMTAK 2008

alusel tehtud välistuste põhjendusi.

Palume need lisada

Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231,

30.06.2021, lk 60–93), artikli 7

lõikes 1 määratletust. Seletuskirjas

on see osa käsitletud punktis 1.

Sissejuhatus

Ei arvesta

Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on alustav ettevõtja Palume täpsustada, kas mõeldakse Eesti Arvestatud

äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte

varem kui 36 kuud enne taotluse esitamist.

äriregistrisse kandmist

Eelnõu § 3 lõige 5 annab tegevusvaldkonna

termini ning sätestab, et see on valdkond, milles

ettevõtja tegutseb ja mis määratakse kindlaks

ettevõtja müügitulu kujunemise karakteristikute

järgi. Ettevõtja määratud tegevusvaldkond peab

kattuma EMTAK-i klassifikaatoris tooduga

numbriliselt ja sisuliselt.

Eelnõus toodud sõnastuse ja seletuskirjas

toodu põhjal ei ole võimalik üheselt aru

saada, kuidas määratletakse näiteks

sellise ettevõtja tegevusvaldkonda, mis

tegutseb mitmel tegevusalal. Palume seda

täpsustada.

Siin peame silmas ettevõtja suurima

osatähtsusega tegevusala

Arvestatud

Palume sõnastada §-s 4 toodud toetuse andmise

eesmärk selliselt, et see ei oleks toetamine

Arvestatud

Teeme ettepaneku avada seletuskirjas täpsemalt

eelnõu §-s 6 nimetatud maakondlike

arenduskeskuste (MAK-id) roll ja vastutus ning

selgitada, kes kannab nende kulud. Eelnõu

kohaselt pakuvad nad riigi, Euroopa Liidu ja

kohalike partnerite toetusel teenuseid.

Palume seletuskirjas selgitada, mida on

sellega mõeldud. Lisaks juhime

tähelepanu, et viidatud paragrahvis

sätestatakse, et edaspidi kasutatakse

lühendit „MAK“, kuid mitmes sättes on

kasutusel termin „eelnõustamise

elluviija“ Kui eelnõustamise elluviija on

MAK, siis palume terminite kasutust

läbivalt ühtlustada

Sõnastust täpsustatud. Arvestatud

Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt on eelnõu raames

toetatavaks tegevuseks ettevõtlusega

alustamiseks vajalike toimingute tegemine.

Sõna „toiming“ kasutatakse üldjuhul

ettevõtte asutamise, registreerimise ja

sarnaste tegevuste puhul. Palume kaaluda

sõnastuse muutmist nii, et see väljendaks

pigem ettevõtluse alustamisega

kaasnevaid arendus- jm tegevusi

Sõnastust täpsustatud.

Nt „Toetatav tegevus on

ettevõtlusega alustamiseks vajalike

toimingute ja tegevuste elluviimine.

Arvestatud

Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt on enne taotluse

esitamist eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatud

nõuetele vastav ettevõtja kohustatud läbima

MAK-i korraldatud eelnõustamise.

Juhime tähelepanu, et kontrolli eelnõu §

12 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse

kohta tavapäraselt enne taotluse esitamist

ei tehta. Palume täpsustada, kes seda

hindab ja millal

Ei saa kommentaarist aru.

Eelnõustamisel saadavat hinnangut

on vaja taotluse esitamiseks.

Ei arvesta

Eelnõu § 12 lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et Juhime tähelepanu, et taotluse esitamisele Ei saa kommentaarist aru Ei arvesta

taotleja müügitulu peab olema taotluse esitamise

majandusaastale eelnenud majandusaastal 40

000 eurot või väiksem.

eelnev majandusaasta on eelmisele

majandusaastale eelnev ehk üle-eelmine

majandusaasta

Rahandusministeerium

Eelnõu § 1 lg 1 ja seletuskiri lk 1: palume

eelnõusse lisada tagasi erieesmärgi number

(a)(iii) ja seletuskirjas erieesmärgi number

parandada (korrektne on: erieesmärk (a)(iii)

„VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes

töökohtade loomine, muuhulgas tootlike

investeeringute kaudu“).

(korrektne on: erieesmärk (a)(iii)

„VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning

VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas

tootlike investeeringute kaudu“).

Arvestatud

Eelnõu § 4 lg 2 p 2: nimetatud väljundnäitaja

korrektne nimetus on „Toetustega toetatavad

ettevõtjad“. Näitaja nimetus tuleb parandada

väljundnäitaja korrektne nimetus on

„Toetustega toetatavad ettevõtjad“.

Näitaja nimetus tuleb parandada

Arvestatud

Eelnõu § 17 lg 5: lõikesse tuleb lisada viide

ühendmääruse §-le 7, nt kujul:

„Starditoetuse taotluse valikukriteeriumid

lähtuvad ühendmääruse §-st 7 ning

nende osakaalud koondhindest on

järgmised:“.

Arvestatud

Eelnõu § 18 lg 2 sissejuhatav lause: palume

lisada viite ühendmääruse § 8 lõikele 4, nt

järgmises sõnastuses „Taotluse rahuldamise

otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8

lõikes 4 sätestatule ….“

Viide on vajalik, kuna ühendmääruse § 8

lg 4 punkti 6 kohaselt tuleb otsuses

märkida ka „teave riigiabi või vähese

tähtsusega abi kohta“, millega on täidetud

konkurentsiseaduse § 33 lõikes 44

sätestatud nõue („Vähese tähtsusega abi

andmise korral on abi andja kohustatud

abi andmise otsuses, mis annab abi

saajale õigusliku aluse abi saada,

märkima, et antav abi on vähese

tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr

1407/2013 artikli 3 või (EL) nr 360/2012

artikli 2 tähenduses, välja arvatud

Me ei korda viiteid

ühendmäärusele, eelnõu § 1 lg 5

järgi kohaldub ühendmäärus

eelnõus toodud erisustega.

Mitte

arvestada

maksualase abi puhul, kui abi andmise

otsust ei tehta“). Alternatiivina võib

lisada eelnõu § 18 lõikesse 2 eraldi punkti

nt sellises sõnastuses: „asjaolu, et toetus

on vähese tähtsusega abi.“

Seletuskiri lk 4 (selgitus eelnõu § 2 kohta):

selgituses on kirjeldatud Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 1407/2013 artikkel 1 lõikes 1

sätestatud juhtusid, mil abi ei anta.

Alates 25.10.2023 hakkasid kehtima komisjoni

määruse (EL) nr 1407/2013 muudatused, sh

muudeti määruse artikkel 1 lõiget 1 (vt

komisjoni määrus (EL) 2023/2391), mistõttu

tuleks ka seletuskirjas täpsustada artikkel 1 lõige

1 punkti a teksti ning lisada uus punkt aa.

Nimelt on alates 25.10.2023 komisjoni

määruse (EL) nr 1407/2013 alusel

välistatud vähese tähtsusega abi andmine

vaid ettevõtjatele, kes tegelevad

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

esmatootmisega, kuid lubatud on anda

vähese tähtsusega abi kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemiseks ja

turustamiseks

Arvestatud

Seletuskirja tabelites 1 ja 2 on esitatud väljund-

ja tulemusnäitajate sihttasemed, mida

rakenduskava koostamise ajal Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium prognoosis

saavutada. Tabelite all olevast infost võib

järeldada, et algset sihttaset ei ole võimalik

saavutada ning uus prognoos on pea poole

väiksem ehk starditoetust saab 219 ettevõtjat

algselt planeeritud 420 asemel.

Palume tabeli all olevas lõigus selgitada,

millised sihttaseme seadmise eeldused on

muutunud, et rakenduskava sihttaset

eeldatavasti ei saavutata (kas eelarve

võrreldes algselt kavandatuga on

väiksem, toetuse osakaal on suurem vm).

Sihttaseme seadmise algne kalkulatsioon

ja eeldused on kirjeldatud näitajate

metoodikas. Palume ühtlasi lisada

seletuskirja info, kui paljude ettevõtjate

projektide eelduste kohaselt lõppevad

aastal 2024 ehk kui suures mahus on

realistlik 2024. a vahetase saavutada.

Lihtsuse mõttes kustutame viidatud

lõigu

Arvestatud

Seletuskirjas on eelarve numbrites vastuolu.

Seletuskirjas lk 2 on õigesti välja toodud ERF,

RKF ja OF summad. Seletuskirja lk 7 tabeli 2

järel on aga lause „Starditoetuse

Palume lisada lk 7 lausesse juurde ka

riikliku kaasfinantseerimise summa ja

sellega ka arvestada projektide arvu

kalkuleerimisel. Palume vaadata

Lihtsuse mõttes kustutame viidatud

lõigu

Arvestatud

struktuurivahendite eelarve on 4 385 000 eurot.

Arvestades, et projekti kohta on toetuse suurus

20 000 eurot, on võimalik rahastada plaanitud

420 projekti asemel 219 projekti.“ Siin on

kalkuleerimisel arvestatud vaid ERF osaga

(summa on õige), aga toetus sisaldab ka 10%

riiklikku kaasfinantseerimist summas 626 428

eurot, ehk selle tehte tulemus peaks olema 250

projekti.

kommentaari koos punktis 6 toodud

kommentaariga.

Perioodi 2021–2027 näitajate metoodika

kohaselt analüüsib tulemusnäitaja „Uued

ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“ andmeid

projekti lõppemise järgselt rakendusüksus ning

sellega ei kaasne täiendavat andmete esitamise

koormust toetuse saajale. Metoodika näeb ette,

et näitajasse raporteeritakse toetust saanud uusi

ettevõtjaid, kes tegutsevad turul veel vähemalt

üks aasta pärast väljundi saavutamist.

See tähendab, et näitajat ei ole võimalik

raporteerida lõpparuandes, vaid

tulemusnäitaja andmed lisab

rakendusüksus SFOS projekti andmetesse

pärast projekti lõppemist järelaruandega

võttes aluseks projekti lõppemisele

järgneva majandusaasta andmed.

Seletuskirjas lk 7 tabelis 2

„Rakenduskava tulemusnäitajad“ tuleb

täpsustada mõõtmissagedust.

Samuti tuleb seletuskirja lisada info, et

näitaja andmeid analüüsib

rakendusüksus.

Arvestatud

Seletuskiri lk 7 lõik 4: sõna „mõõdetakse“ tuleb

asendada sõnaga „hinnatakse“ („Eesti 2035“

aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist,

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke

mõõdetakse hinnatakse toetuse andmisel

järgmiste näitajatega).

Arvestatud

Seletuskiri lk 10 lõik 1: lõigus viidatakse lisale

4, kuid kooskõlastamiseks esitatud

Palume kontrollida, kumb viide on

korrektne.

Lisandub lisana 1 Kooskõlastamise

tagasiside tabel

Arvestatud

dokumentides on kaasas lisa 3.

Seletuskiri lk 12 lõik 6: palume kontrollida

viidet lõikele 4, eelnõus on valikukriteeriumid

sätestatud lõikes 5.

Parandus õige Arvestatud

Seletuskiri „4. Määruse mõjud“: 1. lauses tuleb

asendada sõna „prioriteet“ sõnaga

„poliitikaeesmärk“ õiges käändes, samuti lisada

juurde poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi number.

Korrektne lause on:

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku

majanduskasvu ja konkurentsivõime

tõhustamine ning VKEdes töökohtade

loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“.

Arvestatud

EISi parendusettepanek

Määruse eelnõus § 17 ei ole viidet, et

valikumetoodika kooskõlastatakse

rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks

rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise

avamist. Seletuskirjas on viide olemas, aga

määruses seda ei ole.

Viited on lisatud Arvestatud

Riigi Tugiteenuste Keskus

Palun parandada tekst § 2 lõikes (3) "Taotlejale VTA määruse kohaselt antud

abi koos käesoleva määruse raames

antava abiga ei tohi jooksva

majandusaasta ja kahe eelnenud

majandusaasta jooksul kokku ületada 200

000 eurot, sealjuures võetakse arvesse

VTA määruse artiklis 5 sätestatud

eesmärkideks antava vähese tähtsusega

abi kumuleerimisreegleid."

Nõus Arvestatud,

tulenevalt

01.01.2024

uue VTA

määruse

jõustumises

t, on ka

VTA

maksimaal

ne summa

muudetud.

Lisada Eelnõu § 8 lõppu lause "ühikuhinna

alusel".

Arvestatud

Täpsustada Eelnõu § 10 lg 1 sõnastust näiteks

järgnevalt:

"Ühikuhind projekti kohta on 25 000€,

millest toetuse summa on 20 000€".

Muidu ei tule kusagilt TATist välja, kui

suur ühikuhind on, kuid TATis tuleb ka

ühikuhinna suurus välja tuua. Ühikuhind

on kogu abikõlblike kulude kohta, mitte

ainult toetuse osa kohta.

Lisasin täiendava kommentaari

seletuskirja

Arvestatud

Palun sätestada eelnõu §-s 15 puuduste

kõrvaldamise tähtaeg, sest ühendmääruse § 6 lg

2 ei näe ette tähtaega.

EIS määrab mõistliku tähtaja. Arvestatud

Soovitame lisada § 23 juurde otseviite

määrusele, et oleks vähem vigu:

„Toetuse saaja on kohustatud täitma

teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“

sätestatud nõuetele“.

Me toome TAT-s välja ainult need

kohustused, mida ei ole

ühendmääruses.

Teavitamise kohustus on

ühendmääruse § 10 lg 1 p 13.

Ei arvesta

Palun eelnõu seletuskirjas valikukriteeriumite

sisu rohkem avada. See võimaldab sihtrühmal

varakult teada saada, mida toetuse saamiseks

hinnatakse ja samuti aitab see selgemalt tagada,

et hiljem koostatud metoodika vastab eelnõu

nõuetele.

Rakendusüksus kooskõlastab

valikumetoodika

rakendusasutusega ja tehakse

kättesaadavaks rakendusüksuse

veebilehel enne taotlemise avamist,

mille kaudu on võimalik saada

valikukriteeriumitest paremini aru.

Osaliselt

arvestatud

Eesti Linnade ja Valdade Liit

1. vähendada toetuse korras taotlejalt

nõutavat müügitulu 40 000 eurost määra 20 000

euroni, sest tegemist on alustavate ettevõtjatega,

kes ei või olla vanemad kui 3 aastat;

Kuni kolme aasta vanuste ettevõtete

müügitulu võib varieeruda väga

suurel määral ning 40 tuh eur on

piisavalt väike nõue, et toetust

Ei arvesta

taotleda.

2. leevendada nõuet juba olemasoleva

müügitulu määramise perioodi osas: kas

eelmisel majandusaastal või taotluse esitamise

aastal; mitte nõuda mõlema tingimuse üheaegset

täitmist, sest vastasel juhul kuhjuvad taotlused

aasta teise poolde ja menetlusaeg võib olla

ebapiisav;

See on vajalik, sest me võimaldame

taotluse esitada kuni 36 kuu

vanustel ettevõtetel

Ei arvesta

3. mitte kehtestada Harjumaa (s.h Tallinna) ja

Tartu linnapiirkonna ettevõtjatele kõrgemat teise

aasta müügitulu nõuet 80 000 eurot, mis ei ole

põhjendatud. Nii nagu korra eelnõus lisatud

müügitulu statistikas ei ole välja toodud eraldi

näit Tallinna starditoetust saanud ettevõtete

müügitulu, kui ka võttes arvesse lisas toodud

Harjumaa ettevõtete müügitulu:

• müügitulu keskmine oli ettevõtetel esimesel

aastal neljandal kohal Jõgeva ja Järva ja

Pärnumaa järel;

• müügitulu teise aasta keskmine oli kolmandal

kohal;

• müügitulu kolmanda aasta keskmine oli

kaheksandal kohal.

Arvestades toetuse mahtu on soov

soodustad piirangutest väljapoole

jäävate ettevõtjate tegevuse

aktiivsust.

Ei arvesta

4. jätta välja müügikäibe kasvu nõude

mittetäitmisel sanktsioonid: vähendada toetust

25%. See ei ole Tallinna linnapiirkonnast pärit

toetust taotlevate alustavate ettevõtete suhtes

proportsionaalne. Arvestades muutuvaid

majandusolusid, ei ole õiglane karistada toetuse

vähendamisega alustavat ettevõtjat, kelle käive

võis väheneda temast mitteolenevatel põhjustel;

Toetuse vähendamist ei ole

võimaldatud. Kui tingimused

jäävad täitamata, siis küsitakse

kogu toetus tagasi.

Ei arvesta

5. müügikäibe nõude mittetäitmise tõttu Toetuse vähendamist ei ole Ei arvesta

vähenenud starditoetus Tallinna linnapiirkonna

ettevõtetele ei ole õiglane, võttes arvesse tehtud

kulusid ettevõtlusega alustamiseks, sest

töökohtade loomine (keskmine töötasu, ruumide

rent) võib olla Tallinnas kallim kui mujal Eestis.

võimaldatud. Kui tingimused

jäävad täitamata, siis küsitakse

kogu toetus tagasi.

Lisaks on Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse

arengu osakonna poolt esitatud järgmine

ettepanek. Kuigi Tallinna ja Tartu

linnapiirkonnad on mõlemad Eestile olulised

majanduskeskused, on nende vahel siiski suured

majanduslikud ja demograafilised erinevused.

Näiteks mõlema linnapiirkonna SKP % Eesti

keskmisest (1,5x vahe), kahe linna ettevõtete

sünnimäär (5,8x vahe), rahvastiku arv (4,5x

vahe). Seetõttu leitakse, et tasakaalustatud

regionaalse arengu huvides on vajalik kohelda

neis kahes piirkonnas asuvaid ettevõtteid

starditoetuste jagamisel erinevalt ning ei

nõustuta sellega, et Tartu osas on nõutava

müügitulu kasvu osas (eelnõu § 3 lg 2) plaanitud

erisus sarnaselt Tallinnaga.

Välja on toodud järgmised näitajad.

SPK % võrdlus

piirkonniti:https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirko

ndlik-statistika-3/tartu-linn-79/graafik-742

(võrrelda: Tartu linn vs Tallinn. Vastavalt

102,9% vs 156,7% aastal 2021).

Samas kui võrrelda nt Tartu maakond ja Pärnu

maakond (või Lääne-Viru maakond), siis SKP %

jagunevad vastavalt 95,1% vs 63,7% aastal

2021, mis teeb igal juhul võrreldavamaks pigem

Tartumaa ja Pärnumaa kui Tartu ja Tallinna.

Arvestades toetuse mahtu on soov

soodustad ettevõtjate tegevuse

aktiivsust. Tallinna ja Tartu

linnapiirkonna ettevõtjatel on

toetuse rakendamise nõuded

kõrgemad kui teistes Eesti

piirkondades, mis ei pärsi

ettevõtlusaktiivsust.

Me oleme tahtlikult loobunud

maakonna kasutamisest linna

piirkonna kasuks, et

ettevõtlusaktiivsus saaks toetatud

just väljapool neid.

Ei arvesta

Ettevõtete sünnimäär (asutatud ettevõtete

osatähtsus tegutsevate ettevõtete arvus):

https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-

statistika-3/tartu-linn-79/graafik-744

Tartu vs Tallinn vastavalt 0,9% vs 5,3%

(Pärnu vs Narva vastavalt 0,9% ja 2,7%)

Seega Tartu on võrreldavam pigem ülejäänud

Eesti suuremate linnade kui Tallinnaga.

REM kommentaarid

1. Starditoetuse meedet on rakendatud varasemal

struktuurivahendite perioodil 2014-2020.

Palume seletuskirjas välja tuua varasema

starditoetuse mõju regionaalsele

tasakaalustatusele, sealhulgas projektide ja

toetusvahendite või väljundite ja tulemuste

jaotus ning ebavõrdse jaotumise põhjused.

Lisatud Arvestatud

2. Seletuskirjas palume välja tuua „Eesti 2035“

näitaja „Väljaspool Harjumaad loodud

sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta

Euroopa Liidu 27 keskmisest“ piirkondlikud

väärtused. Kuna eesmärk on panustada „Eesti

2035“ näitaja sihttaseme suunas liikumisse

regionaalset tasakaalustatust toetaval moel, siis

on näitaja regionaalne analüüs vajalik selleks, et

näha, millistes piirkondades on vajalik rohkem

panustada. Näitajate piirkondlikud väärtused on

leitavad Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kodulehel

regionaalsete mõjudega arvestamise juhendis:

https://agri.ee/regionaalareng-

planeeringud/regionaalareng-ja-

poliitika/regionaalpoliitika-

Lisatud Arvestatud

kujundamine#regionaalse-moju-suu.

Seletuskirjas palume välja tuua, et selle näitaja

osas on kehvemas seisus Põlva-, Valga-, Võru-

ja Hiiumaa, kus selle näitaja tase jääb alla 35

punkti. Ülejäänud maakondades on see näitaja

39 ja 54 punkti vahel. Ainult Harju ja Tartu

maakonnas on selle näitaja väärtus kõrgem,

vastavalt 121 ja 80 punkti.

3. Seletuskirjas on kirjeldatud 11 erinevat

sekkumisvõimalust regionaalse tasakaalustatuse

suurendamiseks. Meetmes kasutatakse

regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks

piirkonniti erinevaid kvalifitseerimistingimusi,

mille puhul Tallinna ja Tartu linnapiirkondades

on kõrgem tulemusnäitaja ootus (Tallinna- ja

Tartu linnapiirkonnas tegutsevatel ettevõtetel

peaks toetuse tulemusena müügitulu kasv olema

vähemalt neljakordne toetuse määr ja teistes

Eesti piirkondades vähemalt kahekordne toetuse

määr). Lisaks palume teiste sekkumisvõimaluste

puhul selgitada, kas neid on samuti kavas

kasutada.

Määruse eelnõus on kasutatud

menetluse lihtsustamiseks vaid ühte

ja seda on ka kirjeldatud viidatud

kohas seletuskirjas. Teisi ei ole

kavas kasutada

Arvestatud

4. Seletuskirjas palume välja tuua, mille alusel

regionaalset tasakaalustatust suurendava

sekkumise tõhusust plaanitakse hinnata ja kuidas

võiks toetus regionaalse sekkumise tulemusena

piirkondlikult jaguneda.

Regionaalse jagunemise prognoosi

on hetke majandusoludes raske

teha. Tasakaalustatud regionaalse

arengu mõõdik on „Eesti 2035“

mõõdik „väljaspool Harjumaad

loodud sisemajanduse koguprodukt

elaniku kohta EL-27 keskmisest“,

mille muutust starditoetuse toel

saame jälgida koos heade

kolleegidega Regionaal- ja

Arvestatud

põllumajandusministeeriumist.

Meetme kavandamisel tuleb arvestada sellega, et

vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

punktile 7.1.5 nähakse ette tugevdada Euroopa

Liidu struktuurivahendite kasutamisel

ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise

põhimõtet ning selleks kehtestada suuremat

regionaalset tasakaalu loovad tingimused

toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks

eesmärgiga suunata Nutikam Eesti ja Rohelisem

Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40%

toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.

Palume lisada selgitus, kuidas on meetme

kavandamisel vastava põhimõttega arvestatud.

See on ettevõtlusmeetmeid laiemalt

puudutav küsimus, kus me ei saa

iga kord iga meetme juures eraldi

mõõta 40% osatähtsust toetuse

saamisel väljapool Tallinna ja tartu

regiooni enne kui oleme toetuse

käivitanud. Eelduslikult on

proportsioon arvesse võetud.

Arvestatud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Eelnõu §-s 3 lõikes 5 on sätestatud, et

valdkond, milles ettevõtja tegutseb, määratakse

kindlaks ettevõtja müügitulu kujunemise

karakteristikute järgi. Ettevõtja määratud

tegevusvaldkond peab kattuma EMTAK-i

klassifikaatoris tooduga numbriliselt ja sisuliselt.

Kaubanduskoda leiab, et antud sätet tuleb

täpsustada nii eelnõus kui ka

seletuskirjas. Hetkel ei ole võimalik

eelnõu ja seletuskirja põhjal üheselt aru

saada, kuidas määratakse ettevõtja

tegevusvaldkond sellisel juhul, kui

ettevõtja tegutseb mitmel tegevusalal.

Selgitus lisatud seletuskirja lk 6

lõiku 3

Arvestatud

2. Eelnõu §-s 3 lõikes 2 on sätestatud

kasvupotentsiaal, mis tähendab, et müügitulu

kasv, mis on ettevõtjal, kelle tegevuskoht asub

Tallinna ja Tartu linnapiirkonnas, peab

abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal olema

vähemalt 80 000 eurot ja ülejäänud Eestis

vähemalt 40 000 eurot.

Kaubanduskoda on seisukohal, et

eelnõust tuleks välja jätta erisus, mis

kehtib ettevõtjatele, kelle tegevuskoht

asub Tallinna või Tartu linnapiirkonnas.

Kui seda ettepanekut ei ole võimalik ellu

viia, siis teeme ettepaneku kaaluda

müügitulu nõude vähendamist.

Ettepaneku põhjuseks on asjaolu, et meie

hinnangul ei ole teise aasta müügitulu

nõue summas 80 000 eurot Tallinn ja

Valitud erisus vastab regionaalsete

mõjudega arvestamise juhendile, vt

https://agri.ee/regionaalareng-

planeeringud/regionaalareng-ja-

poliitika/regionaalpoliitika-

kujundamine#regionaalse-moju-suu

Ei arvesta

Tartu linnapiirkonnas tegutsevatele

alustavatele ettevõtjatele põhjendatud,

sest elu on Tallinnas ja Tartu

linnapiirkondades oluliselt kallim kui

mujal Eestis. Näiteks Ettevõtlusega

alustamine, ruumide/hoonete rent,

tööjõukulud on Harjumaal oluliselt

kallimad, kui Lääne- Virumaal. Seega

ettevõtjad koheldakse erinevalt ning see

seab Tartu ja Tallinna linnapiirkonna

ettevõtjad ebavõrdsesse seisu.

Lisa 4

1

Starditoetuse lihtsustatud kuluhüvitamisviisi analüüs

Sissejuhatus

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 prioriteedi „Nutikam Eesti“

erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes

töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ raames on planeeritud jätkata

ettevõtluse alustamise toetuse pakkumist üle kogu Eesti, ehk toetada uute ettevõtete loomist ja

ettevõtlusaktiivsuse tõusu Eesti eri piirkondades. Samuti võimaldada alustavate ettevõtjate

juurdepääsu rahalistele vahenditele. Toetusmeede panustab Eesti 2035 eesmärkide ja sihtide

saavutamisse ning toetab tasakaalustatud regionaalset arengut.

Tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõikest 2, tuleb projektide

puhul, mille eelarve jääb alla 200 000 eurot, kasutada toetuse saajale makstava toetuse raames

lihtsustatud kulude hüvitamise viisi, võttes arvesse eelmise perioodi starditeotuse rakendamise

kogemust ning erinevate osapoolte tähelepanekuid. Dokumendi raames analüüsitakse läbi

võimalikud erinevad lihtsustamise metoodikad ning leitakse toetuse saaja ja rakendusüksuse

vaatest kõige optimaalsem lahendus administreerimiskoormuse vähendamiseks, mis aitaks

kaasa toetuse kättesaadavuse parandamisele ning lähtuks tulemuste läbipaistvamast

hindamisest.

Kuluhüvitamise viisi ja sobiva lihtsustatud kuluhüvitusviisi valik

Starditoetuse raames on perioodil 2021–2027 eesmärgiks minna üle rakendamise metoodikale,

mis kiirendaks toetuse taotlemist, keskenduks ettevõtja võimekuse arendamisele ning

vähendaks oluliselt alustava ettevõtja kui ka rakendusüksuse halduskoormust. Taotlemise

eeldusteks on:

1) ettevõtja või starditoetust taotlev ettevõtja omab varasemat ettevõtluse alast kogemust

või siis on eelnevalt läbinud Maakondlike Arenduskeskuste (edaspidi MAK) poolt

korraldatud „Alustava ettevõtja baaskoolituse“;

2) ettevõtja on läbinud MAK-i ettevõtlusalase nõustamise ning koostanud äriplaani, mis

on saanud eelnõustamisel positiivse hinnangu MAK-i ettevõtluskonsultandi poolt.

Äriplaan all mõeldakse ettevõtja tegevuskava, milles on kirjeldatud ettevõtja

finantsprognoos, ettevõtja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja

nende elluviimise ajakava, mille elluviimise tulemusena arendatakse ettevõtja

kasvupotentsiaali.

Alustav ettevõtja on äriühing, mis on kantud äriregistrisse mitte varem kui 36 kuud enne

taotluse esitamist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lg 2 kohaselt on kohustus

projektide puhul, mille eelarve jääb alla 200 000 euro, kasutada toetuse saajale makstava raames

lihtsustatud kulude hüvitamise viisi, s.o kas ühikuhindasid, kindlasummalist makset või

standardiseeritud ühtse määra alusel toetuse väljamakset.

Lihtsustatud kuluhüvitamisviise ei ole kohustuslik kasutada projektide puhul, milles antakse

riigiabi või kui nende mittekasutamise teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on

seirekomisjon heaks kiitnud. Vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ei loeta riigiabiks, seega

Lisa 4

2

tuleb ka VTA andmisel lihtsustatud kuluhüvitamisviise kohaldada, kui projekti

kogukulud jäävad alla 200 000 euro.

Arvestades, et starditoetuse eeldatav projekti toetus saab maksimaalselt koos

kaasfinantseeringuga olla 25 000 eurot ja toetuse puhul on tegemist VTA-ga, tuleb lähtuvalt

(EL) 2021/1060 artikli 53 lõikest 2 starditoetuse raames kasutada lihtsustatud kuluhüvitamise

viisi.

Kulude lihtsustamise vaatest on võimalik projekti elluviimisel kasutada kolme lihtsustamise

hüvitise viisi:

1) standardiseeritud ühikuhindade alusel (inglise keeles unit cost);

2) kindlasummalise makse alusel (inglise keeles lump sum);

3) ühtse määra alusel (inglise keeles flat-rate financing).

Standardiseeritud ühikuhindade metoodika kasutamine sobib projektide puhul, mille

tegevused koosnevad sarnastest korduvatest toimingutest (näiteks õppereisid, ühetüübilised

renoveerimistööd, õpiränne), mida on võimalik standardiseerida. Ka starditoetuse puhul on

eduka tulemuse saavutamiseks üldjuhul tegevused sarnased, sh ettevõtte loomine, vajalike

seadmete ost, töötajate värbamine ja palkamine, turundustegevused jms ning kuigi kulud (nt

erinevad seadmed) või nende proportsioonid tegevuste raames võivad erineda, on arvestades

toetuse pikaajalist rakendamist kulude suurus tegevusteks ja ettevõtte käivitamiseks olnud

aastaid sarnane (arvestades siiski inflatsiooni üldist hinnatõusu kasvu).

Ühtse määra kasutamine eeldab tegevuse tegemisega kaasnevate kulude erinevatesse

kulukategooriatesse liigitamist. Sellisel juhul seotakse ühe kulukategooria rahastamine otseselt

mõne teise kulukategooriaga. See tegevuse kulukategooria, mis on ühtse määra aluseks,

hüvitatakse tegelike kulude alusel. Abikõlblikuks hinnatud kuludest leitakse ühtset määra

rakendades hüvitis teisele kulukategooriale. Selline hüvitis loetakse abikõlblikuks arvestatud

suuruses. Kuna toetuse väljamaksmise eesmärgiks on maksimaalne administratiivne lihtsus

ilma detailse kulude kontrollita ning tulemuste saavutamine (ettevõtte loomine (vajadusel),

tasustatud töökoha loomine ning prognoositud ettevõtte toimimiseks ja töökoha töötasude

maksmiseks vajaliku müügitulu saavutamine), välistati ühtse määra kasutamine, mis eeldab

siiski osaliselt kulude kontrolli.

Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele. Kokkulepe

tehakse mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud

tulemus on saavutatud. Seda, palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma

läksid, kulu hüvitamisel enam ei vaadata.

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 20 lg 1 kohaselt saab kindlasummalist makset anda

eelarveprojekti alusel kuni 200 000 eurot või ausa, õiglase ja tõendatava arvutusmeetodi alusel

limiteerimata summas. Arvutusmeetod tuleb korraldusasutusega kirjalikult kooskõlastada.

Eelarveprojekti all mõeldakse tavapäraselt toetuse saaja poolt koostatud ja esitatud hinnangulist

kulude loetelu, mis peab olema tõenduspõhine. Kindlasummaline toetamine peab olema kirjas

toetuse andmise tingimustes. Projekti tulemuse ja selle saavutamise tõendamise alused sätestab

rakendusüksus toetuse rahuldamise otsuses.

Lisa 4

3

Sageli võib juhtuda, et kindlasummalist makset soovitakse määrata projektile, mille jaoks see

ei ole kõige sobivam viis. Kui projekti tulemuse saavutamist on raske ei/jah vastusega mõõta,

siis kindlasummaline makse ei pruugi olla kõige sobivam viis. Kindlasummaline rahastamine

sobib kõige paremini projektidele, mille tulemus on lihtsalt määratletav näiteks mõne

dokumendi - arengukava, aruanne, välja töötatud strateegia - valmimine. Sellise viisi

kasutamine võiks sobida ka alustava ettevõtte toetamiseks. Kindlasummaline makse sobib ka

projekti esimese etapi tegemiseks, näiteks projekti kaardistuse tegemise jaoks. Muuhulgas

võttes arvesse ka seda, et alustava ettevõtte käivitamine on seotud suurte riskidega, võib

tulemuste saavutamine toetuse saaja poolt seatud (üldjuhul liiga optimistlikud) eesmärkide

alusel olla kättesaamatu. Samuti kuna kindlasummaline makse eeldab toetuse maksmist pärast

tulemuste saavutamist (nt alles projekti lõppedes või aasta pärast projekti), ei lahenda see

olukorda, kus ettevõte vajab toetust koheselt oma tegevuste elluviimiseks.

Toetudes toetuse andmise tingimuste juhendile ja eelmise perioodi kogemusele, on kõige

põhjendatum rakendada starditoetuse raames standardiseeritud ühikuhinna metoodika

kasutamist, mis võimaldab eelarvelt väikestel projektidel kulude arvestamist ja hüvitamist

lihtsustada ning vähendada projekti tasemel ning ka rakendusüksuse tasemel oluliselt

halduskoormust.

Standardiseeritud ühikuhinna metoodika võimaldab alustaval ettevõtjal keskenduda oma

põhitegevusele ning vähendab nende koormust kogu projekti elluviimisel. Teiseks oluliseks

eeliseks on see, et rahastamisel ostetakse tulemust ja projekti finantseerimine on selgem ning

läbipaistvam. Kolmandaks keskendutakse pigem projekti kvaliteedile ja tulemuse

saavutamisele.

Samuti võimaldab standardiseeritud ühikuhinna kasutamine lihtsustada ja kiirendada projekti

hindamise ning rahastamise protsessi ning hiljem muudab lihtsamaks projekti tulemuste

hindamise.

Tulemuste hindamisel on määrav, et ettevõtja on viinud oma äriplaani kokkulepitud tingimustel

ellu ja saavutanud vahe- ning lõppeesmärgi, so võtnud tööle vähemalt ühe töötaja makstes

töötajale konkreetse ajaperioodi jooksul töötasu ning saavutanud kokkulepitud käibe. Neid

eesmärke on rakendusüksusel lihtne projekti tulemuste kontrollimisel kontrollida.

Sisendandmete kogumine ühikuhinna arvutamiseks

Perioodi 2021–2027 planeerimise käigus nähti esialgselt ette analoogselt eelmise perioodi

kogemuse ja vahendite piiratuse tõttu ettevõtluse alustamise toetuse maksimaalseks summaks

15 000 eurot ning kokku koos omafinantseeringuga 18 750 eurot, mis arvestades tänast

turuolukorda, tarbijahinnaindeks kasvu ja tööjõukulu kasvu ei ole ettevõtlusega alustamiseks

siiski piisav.

Perioodi 2014–2020 rahastatud starditoetuse projektide statistika kohaselt on rahastatud 693

projekti keskmiseks väljamakstud summaks 18 142 eurot ja toetuse summaks 13 543 eurot (vt

lisa 1 seis 17.03.2023, andmed ilma finantskorrektsioonideta). Võrreldes tänast turuolukorda

eelmise perioodi algusega, on kasvanud ettevõtte kõikide sisendite, sh tööjõukulude hind

olulisel määral. Võrreldes 2014. aastaga on tarbijahinnaindeks Statistikaameti andmetel

kasvanud 36% ja keskmine palk 67% (vt tabel 1, Statistikaameti andmed). Ainuüksi

tarbijahinnaindeksi tõusust tulenevalt peaks toetuse suurus kasvama kolmandiku võrra

Lisa 4

4

(18 142*136/100 = 24 673 ehk ümardatult ülespoole 25 000 eurot koos 20% toetuse saaja

omafinantseeringuga).

Perioodil 2014-2020 rahastatud projektide kuludest valdav osa ehk 70% projekti eelarvest

kasutati materiaalse vara soetamiseks, 15% töötasudeks, 10% turunduskuludeks ja 5%

immateriaalsele varale (andmete aluseks SF 2014–2020 perioodi projektide kululiigid).

Personalikulude raames tuleb arvestada sedagi, et eelmisel perioodi starditoetuse raames kehtis

tingimus, et personalikulud võisid moodustada 50% taotluse rahuldamise otsusega määratud

toetusest.

Joonis 1: THI ja keskmise palga muutus 2014=100

Allikas: Statistikaamet (tarbijahinna indeksi allikas IA001 ja keskmine palga allikas PA001)

Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et minimaalne projekti toetuse summa eduka

projekti tulemuse saavutamiseks peaks olema vähemalt kolmandiku võrra suurem ehk 20 000

eurot. Samas võttes arvesse ka meetme piiratud eelarvemahtu, ei ole võimalik toetust ka rohkem

tõsta, kuna siis jääks täitmata meetme rakendamisega seatud tulemuseesmärgid toetatud

ettevõtete arvu osas.

Sama kinnitab ka Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt koostatud perioodi 2014–2020 starditoetuse

analüüs, mille raames toodi välja, et uue perioodi rakendamisel võiks üle minna

tulemuspõhisele juhtimisele ja tõsta toetuse summat (vt lisa 2).

Toetuse suurendamise vajadus on toodud välja ka „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika

vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise“ aruandes, mille kohaselt

kombineeritud stardilaenu puhul võiks maksimaalne toetuse summa olla üldjuhul kuni 20 000

eurot1.

Võttes eelneva kokku ja arvestades tarbijahinna indeksi 36% ja keskmise palga 67% kasvu ning

perioodi 2014–2020 projektide väljamakstud kogusummat 18 142 eurolt, siis kujuneb projekti

keskmiseks uueks kogumaksumuseks ümardatult 25 000 eurot koos 20% omafinantseeringuga.

Toetuse summa suurendamine mõjutab oluliselt ka meetme raames planeeritud

tulemuseesmärkide sihttasemed (toetatud ettevõtete arv).

1 https://pilv.rtk.ee/s/yf8d7sHddNW4o3B?dir=undefined&openfile=101236

0

50

100

150

200

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Tarbijahinna indeksi ja keskmise palga muutus 2014=100

THI Keskmine palk

Lisa 4

5

Starditoetuse tulemuste sihtasemete arvestus

Starditoetuse struktuurivahendite eelarve on 4 385 000 eurot. Arvestades, et projekti kohta on

toetuse suuruseks 20 000 eurot, on võimalik rahastada planeeritud 420 projekti asemel 219

projekti. Arvestades senist kogemust alustavate ettevõtete ellujäämismäära osas (protsent

ettevõtetest, kes loodi referentsperioodiga võrreldes kaks aastat varem, on referentsperioodil

endiselt aktiivsed), jätkab 2 aastat pärast projekti elluviimist tegevust 65% ehk 140 ettevõtet.

Tabel 1. Väljavõte starditoetuse näitajate passist.

Field / Väli Täitmise juhis* Näitaja metaandmed Uus sihtmäär

Target 2029 /

Rakenduskava

sihttase 2029

>0

Märkida näitaja 2029

sihttase erieesmärgi

tasandil

275 140

Data or

evidence used,

data quality

assurance and

the calculation

method /

Näitaja

sihttaseme

määramise

alused,

andmed ja

kvaliteedi

kindluse

tagamine

(ÜSM art 17

lõige 1 punkt

b)

Esitada sihttaseme arvutus,

analüütika 2014-2020

perioodi rakendamise

kogemusele tuginedes,

viide läbi viidud

hindamisele, uuringule

vms. Väljundnäitaja korral

lisada ka vahetaseme

põhjendus, s.h arvestada

tegevuste

ettevalmistamiseks ja

käivitamiseks kuluva

ajaga. Peab olema üheselt

selge, kuidas vahe- ja

lõppsihttase on määratud

(mis on loogika ja

millistele andmetele

tuginetakse). Lisada ka

eelarve osas põhjendus - st

miks just selline eelarve on

vajalik antud näitajate

sihttaseme täitmiseks

(kuidas on tuvastatud

sekkumise hind),

võimalusel põhjendused

ühikuhindade kaudu,

metoodika nende

seadmiseks vms.

Sihttaseme

määramisel oleme

lähtunud

Statistikaameti

tabelist ER036

"Sündinud ja surnud

ettevõtted", mille

viimaste

kättesaadavate

andmete kohaselt oli

2018. aastal 1-4

töötajaga ettevõtete

segmendis surnud

ettevõtete osakaal

35%. Starditoetust

saanud ettevõtete

hulgas on 2. aastal

pärast projekti lõppu

keskmiselt 3 töötajat.

Tuues paralleeli

Statistikaameti

andmetega,

prognoosime, et

hinnanguliselt on

starditoetust saanud

ettevõtete

ellujäämise määr

65%. Sihttase on

sellest tulenevalt

ümardatult 275

ettevõtjat (s.o

420x0,65).

Sihttaseme

määramisel on

lähtutud

Statistikaameti

tabelist ER036

"Sündinud ja surnud

ettevõtted", mille

viimaste

kättesaadavate

andmete kohaselt oli

2018. aastal 1-4

töötajaga ettevõtete

segmendis surnud

ettevõtete osakaal

35%. Starditoetust

saanud ettevõtete

hulgas on 2. aastal

pärast projekti lõppu

keskmiselt 3 töötajat.

Tuues paralleeli

Statistikaameti

andmetega,

prognoosime, et

hinnanguliselt on

starditoetust saanud

ettevõtete

ellujäämise määr

65%. Sihttase on

sellest tulenevalt

ümardatult 140

ettevõtjat (s.o

219x0,65).

Toetust saanud uute ettevõtete arvu indikaatorit mõõdetakse üks aasta peale projekti lõppemist.

Ehk ettevõte tegutseb turul veel vähemalt üks aasta pärast väljundi saavutamist. Ettevõtte turul

Lisa 4

6

tegutsemise saab kindlaks määrata näiteks projekti lõpetamise aastale järgneva majandusaasta

kohta deklareeritud käibe põhjal.

Tegevuse kulude hüvitamine ühikuhinna alusel

Ühikuhinna alusel hüvitatakse toetuse saajale tegevuse kulud vastavalt loodud väljunditele

(ettevõte on loodud, äriplaan tegevuse alustamiseks on heaks kiidetud ning rakendusüksus on

teinud ettevõtte kohta toetuse andmise otsuse) ning saavutatud tulemusele (ettevõttesse loodud

tasustatud töökoht ja/või saavutatud prognoositud/minimaalne käibe kasv) proportsioonis 75%

ja 25%. Tulemuspõhine komponent (25%) julgustab toetuse saajat keskenduma tulemuse

saavutamisele.

Projekti raames lepitakse toetuse saajaga kokku planeeritavad tegevused ja eesmärgid.

Esimeseks etapi ehk esmase väljamakse saamiseks summas 15 000 eurot peab toetuse saaja

läbima MAK nõustamise, esitama meetme tingimustele vastava taotlusvormi koos ettenähtud

lisadokumentidega, läbima taotluse hindamise MAK-is ning saama rakendusüksuse positiivse

rahastusotsuse. Lisaks on loonud peale rahastamisotsust kolme kuu jooksul ühe uue ehk

projektiga seotud töökoha. Teine osa ehk 25% toetusest makstakse peale projekti lõppemist

(projekti kestus on kõikide projektide puhul ühiselt 24 kuud), kui on täidetud eesmärk, et

ettevõttes on loodud projekti esimese kolme kuu jooksul töökoht, mille töötasu suurus on

vähemalt projekti rahastamise hetkel kehtinud miinimumpalk. Lisaks on ettevõte saavutanud

projekti teisel aastal müügitulu vähemalt 40 000 eurot.

Harju- ja Tartumaal tegutsevate ettevõtete puhul kehtestatakse kõrgem teise aasta müügitulu,

ehk vähemalt neljakordne toetuse suurus ehk 80 000 eurot. Suurema müügitulu määramisel

Harju- ja Tartumaal on lähtutud perioodi 2014–2020 rahastatud projekti müügitulu statistikast.

Sama kehtiks ka liikuvate teenuste puhul, kus tegevus on seotud olulisel määral (üle 50%

ettevõtte müügitulust arvestatuna) Harju- või Tartumaaga.

Lisa 4

7

Tabel 2. Perioodi 2014-2020 starditoetust saanud ettevõtete müügitulu maakondade lõikes.

Maakond

Ettevõtete

arv 1.

aasta

Keskmine Mediaan Ettevõtete

arv 2.

aasta

Keskmine Mediaan Ettevõtete

arv 3.

aasta

Keskmine Mediaan

Müügitulu

1. aasta

Müügitulu

1. aasta

Müügitulu

2. aasta

Müügitulu

2. aasta

Müügitulu

3. aasta Müügitulu

3. aasta

Harju 279 51 801 15 862 240 188 080 60 606 193 190 029 100 313

Hiiu 8 34 010 23 030 3 110 386 25 376 3 266 710 43 995

Ida-Viru 32 50 422 19 583 22 116 375 76 784 18 145 060 67 623

Jõgeva 9 85 075 18 765 8 286 041 45 449 6 394 006 160 823

Järva 10 81 743 26 967 8 195 618 61 366 6 280 013 89 941

Lääne 16 18 813 16 207 11 59 388 33 573 10 101 070 102 120

Lääne-

Viru 42 34 239 22 809 39 93 393 72 360 29 146 395 107 386

Põlva 6 10 606 7 371 6 28 043 19 571 6 76 091 52 101

Pärnu 48 62 167 39 820 42 148 555 97 221 37 225 206 162 356

Rapla 15 35 895 14 185 12 131 662 56 142 8 272 416 123 829

Saare 20 21 812 15 974 19 68 427 51 864 16 117 138 87 132

Tartu 79 48 966 22 684 66 138 689 95 485 57 231 164 163 536

Valga 13 44 019 34 641 12 112 003 89 362 10 191 799 156 881

Viljandi 37 25 640 10 838 31 50 654 32 866 25 107 288 69 007

Võru 6 20 668 4 695 6 44 397 30 185 6 73 695 44 452

Allikas: Struktuuritoetuste kesksüsteem ja E-äriregister.

Lisa 4

8

Starditoetus on suunatud mh regionaalse ettevõtluse arendamisele, mis eeldab, et ettevõtlusega

saaks alustada ka maakondades, kus inimeste sissetulek on madalam (vt tabel 3) ja sageli

puuduvad ka täiendavad rahalised vahendid ettevõtte alustamiseks. Ehk planeeritav meede

toetab ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi ning

parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtlusega.

Tabel 3. Keskmine brutopalk maakondade lõikes.

Maakond 2020 2021 2022

Harju maakond 1588 1694 1834

Tartu maakond 1447 1550 1690

Viljandi maakond 1188 1285 1418

Pärnu maakond 1147 1280 1410

Lääne-Viru maakond 1181 1256 1395

Ida-Viru maakond 1161 1202 1387

Rapla maakond 1199 1277 1376

Põlva maakond 1229 1207 1374

Järva maakond 1282 1340 1367

Lääne maakond 1155 1308 1329

Saare maakond 1148 1247 1322

Jõgeva maakond 1145 1241 1295

Võru maakond 1169 1192 1295

Valga maakond 1106 1205 1185

Hiiu maakond 1063 1194 1114

Allikas: Statistikaamet

Starditoetuse planeerimisel tuleb arvestada, et ettevõtlusega alustamine ja selle õnnestumine on

alati suure riskiga ning on oht, et vaatamata toetuse saaja pingutustest viia ellu kokku lepitud

plaan, võib see ebaõnnestuda. Seega on eelistatud toetuse väljamaksmine etapiviisiliselt (kahes

jaos) ja viimane osa, s.o 25% toetusest tulemuspõhise komponendina jääks ebaõnnestumise

puhul välja maksmata. Projekti tulemuste saavutamiseks peab toetuse saaja täitma kõik

miinimumnõuded. Juhul kui projekti elluviimisel ei täideta miinimumnõudeid, küsib

rakendusüksus kogu toetuse tagasi.

Toetuse välja maksmine toetuse saajale, oodatavad vahetulemused

Starditoetuse väljundipõhine komponent (75% toetusest, ehk 15 000 eurot) makstakse ajaliselt

välja projekti alguses pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist. Projekti elluviimise periood

Lisa 4

9

on kaks aastat, mille jooksul saavutatud tulemuste alusel on võimalik hinnata tulemuspõhise

komponendi (25% toetusest ehk 5 000 eurot) rakendumist, et viimane osa peale tulemuspõhist

komponenti saavutamist välja maksta. Ühikuhinna väljamaksmise loogika toimiks nii:

1. Esimeses etapis, kui projekt saab MAK-i hindajalt positiivse hinnangu ja rakendusüksus

on teinud taotluse rahuldamise otsuse ning toetuse saaja on loonud peale positiivse

otsuse saamist kolme kuu jooksul ühe töökoha (toetuse saaja esitab töölepingu ja TÖR

väljavõte), makstakse välja esimene osa ühikuhinnast ehk 18 750 eurot.

2. Teises etapis, kui ettevõtja on loodud esimese kolme kuu jooksul vähemalt ühe töökoha,

mille töötasu on jooksvalt kuni tulemuste hindamise ajani vähemalt kehtiva

minimaalpalga suuruses ning on saavutanud kokkulepitud müügitulu, makstakse välja

viimane osa, ehk tulemuspõhine komponent ühikuhinnast ehk 6 250 eurot.

3. Projekt on edukalt lõppenud, kui kõik kokkulepitud eesmärgid on täidetud:

a. Peale projekti rahastamise otsust on ettevõtja loonud projektiga seotud töökoha

ja säilitanud selle projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

b. Loodud töökoha töötasu vastab taotluse esitamise hetke seisuga täistööaja

miinimumpalgale. Toetuse saaja esitab tegevuse tõendamiseks tulu- ja

sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse

deklaratsiooni (edaspidi TSD deklaratsioon).

c. Ettevõtte müügitulu on vähemalt kahekordne toetuse määr (v.a Harju- ja

Tarumaal tegutsevatel ettevõtetel, mille raames on eeldatud, et müügitulu on

vähemalt neljakordne toetuse määr). Müügitulu hinnatakse teise aasta alusel.

Toetuse saaja esitab kasumiaruande eesmärgi täitmise tõendamiseks.

Kuna perioodil 2021–2027 rakendatav starditoetuse rakendamise loogika läheb üle uuele

tulemuspõhisele juhtimise põhimõttele, siis vaadatakse peale iga aruandeaasta lõppu tulemused

üle ja vajadusel otsustatakse ühikuhindade või rakendamise loogika muutmise vajadus.

Projekti tulemuspõhist komponenti hindab rakendusüksus, kasutades selleks e-äriregistri

andmeid (võimalusel kinnitatud majandusaasta aruanne) ja toetuse saaja poolt esitatavaid

andmeid (TÖR väljavõte, kasumiaruanne, bilanss jm).