Käskkiri

KÄSKKIRI

31.01.2024 nr 16

Programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2024–

2027“ kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a

määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,

hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2024-

2027“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

1

KINNITATUD majandus- ja infotehnoloogiaministri 31.01.2024 käskkirjaga nr 16

Lisa

Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

Valdkonna arengukava/ Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Lisaks lähtutakse Turismistrateegiast 2022–2025

Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm

Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) AS Eesti Varude Keskus (EVK) AS Metrosert MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus

2

Sisukord 1. Programmi üldinfo ................................................................................................................................ 1

2. Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava .............................................................................. 4

4. Hetkeolukorra analüüs .......................................................................................................................... 5

5. Olulised tegevused ................................................................................................................................ 9

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ................................................................................... 11

Programmi meede 1: Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine................................................................................................................ 11

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluse arendamise soodustamine ....................................................... 11

Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine .............................. 12

Programmi tegevus 1.3. Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine ............ 13

7. Programmi juhtimiskorraldus.............................................................................................................. 15

3

2. Sissejuhatus

Programm põhineb Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukaval 2021-

2035 ning aitab luua eeldusi, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke

lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Lisaks lähtutakse programmi tegevuste planeerimisel

turismi valdkonna strateegiast „Turismistrateegia 2022-2025“1, mille eesmärk on taastada väliskülastajate

ööbimiste arv 2019. a tasemele, viies samal ajal läbi sektori kolmikpööre ehk arendades sektori

innovatsioonivõimekust, digitaliseerimist ja kestlikkust.

Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse:

- „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja

- „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.

Arvestades programmis kõigi turuosaliste ja eri sektorite-valdkondadega, on programm terviklik. Selleks

on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika, tööstuspoliitika, turismipoliitika, kaubanduspoliitika,

välisinvesteeringute usaldusväärsuse poliitika, tooteohutuspoliitika, tarbijakaitsepoliitika ning

iduettevõtluse valdkonna käsitlemine ühes strateegilises raamistikus.

Programmi tegevuste tulemusena on Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt kasvatanud Eesti

elanike heaolu, parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete

konkurentsivõimet.

Võrreldes varasemate programmiperioodidega on valitsemisalade ümberstruktureerimise tulemusel

tehtud programmis olulisi muudatusi. Vabariigi Valitsuse seaduse2 01.07.2023 jõustunud redaktsiooni

kohaselt on transpordi, ehituse ja energeetika valdkonnad liikunud Kliimaministeeriumi valitsemisalasse,

kuid nii TTJA, EVK kui ka Ohutusjuurdluskeskus on jätkuvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalas. Kuna ettevõtluskeskkonna programmi eesmärk on soodsa ettevõtluskeskkonna

arendamine, mille eesmärgist on osa ka tõhus ja kasutajakeskne tegevuslubade menetlus ning ausat

konkurentsi ja ohutust tagav ettevõtlustegevuse järelevalve, oli mõistlikum tuua vastavad teenused

ettevõtluskeskkonna programmi, mis juba hõlmab teatud ettevõtlusvaldkondade järelevalvet ja

tegevuslubade andmist. Samuti on riigi tegevusvarude tagamine palju laiem teema kui energeetika

valdkond, mistõttu on ka see teenus toodud ettevõtluskeskkonna programmi. Seega alates 2024. aastast

sisaldab programm mitut uut TTJA teenust, kuid ka riigi tegevusvarude tagatuse ja transpordi

ohutusjuurdluse toimimist. Kuigi programmi ja programmi tegevuste tasandil programmipuus muutusi ei

ole, tähendab see mitme uue teenuse loomist programmi tegevuse “Ettevõtluse arendamise

soodustamine” alla ning seega ka tegevuse eesmärgi laiendamist. Lisaks on alates 01.07.2023

regionaalpoliitika- ja areng liikunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse ning

sellega seonduvalt varasemalt ettevõtluskeskkonna programmis olnud regionaalsed ettevõtlustoetused

kajastatud regionaalpoliitika programmis eraldi teenusena.

Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete

väljatöötamisega:

21.1.3.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine, sh ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine; iduettevõtluse hoogustamine; väikese ja

1 https://www.mkm.ee/media/6794/download 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007?leiaKehtiv

4

keskmise suurusega ettevõtja arenguprogramm; ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste

toetamine (sh RTE); ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus; turismisektori

elavdamine ja taaskäivitamise toetamine; rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste toetusmeede ning

starditoetus.

21.1.3.4 Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine

21.6.1.1 Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

21.6.1.4 Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused

21.6.1.5 VKEde investeeringutoetus

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tabel 1. Ettevõtluskeskkonna programmi eesmärk ja mõõdikud koos sihttasemetega.

Programmi eesmärk:

Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka

ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste

loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Programmi mõõdikud 2022*

(tegelik)

2024

(sihtase)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

Eesti positsioon Doing

Business indeksis (koht

edetabelis)* Allikas: Maailmapank

18.

(2020) N/A** N/A** N/A** N/A**

Kaupade ja teenuste eksport

(mld eurot) Allikas: Statistikaamet

30,9 30 31 32 33

Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta

EL-27 keskmisest (%)*** Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP)

60,7

(2021) 62,05 62,5 62,95 63,4

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. *** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga.

Tabel 2. Ettevõtlusprogrammi rahastamiskava, tuhandetes eurodes.

2023 eelarve

2024 eelarve

eelarve

2025 2026 2027

Programmi kulud -184 606 -169 529 -192 544 -107 997 -88 892

Meede 1.: Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine

-184 606

-169 529

-192 544

-107 997

-88 892

Programmi tegevus 1.1.: Ettevõtluse arendamise soodustamine*

-29 166

-32 990

-33 449

-31 064

-31 062

Programmi tegevus 1.2.: Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine

-134 305

-127 827

-150 379

-68 200

-48 095

5

Programmi tegevus 1.3.: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

-21 134

-8 711

-8 716

-8 734

-9 735

*Kuigi programmi tegevuse nimetus on sama, hõlmab see peale valitsemisalade ümberkorraldusi uusi teenuseid. Seepärast ei ole ka 2023. ja

2024. aasta eelarved päriselt võrreldavad.

4. Hetkeolukorra analüüs

Ettevõtluses on olnud 2023. aasta esimene pool keeruline. Kaupade ja teenuste eksport on languses ning

tööstussektori tootmismahud kukuvad. Sellele on kaasa aidanud üldine keeruline konjunktuur, sest

nõudluse langus puudutab mitmeid Eesti suuremaid ekspordipartnereid (Soome, Rootsi, Saksamaa).

Rootsi puhul on lisaprobleemiks valuutakursside muutus, kus Rootsi krooni nõrgenemine on vähendanud

Eesti ettevõtete hinnaeelist. See on kaasa toonud Eesti tööstussektori konkurentsivõime vähenemise.

Eelkõige puudutab see puidutööstust ja puitmajade tootmist, kus on ette tulnud mitmeid pankrotte ja

koondamisi. Võrreldes 2022. aasta suvega on töötlevas tööstuses kadunud juba ligi 5000 töökohta. Kogu

majanduse vaates on seda kompenseerinud töökohtade lisandumine teistes sektorites, eriti tugev on

olnud kasv turismis.

Üldjoontes on programmi eesmärkide täitmine graafikus. Püstitatud eesmärkide täitmist toetanud

tegevusi ja seotud väljakutseid on avatud järgnevates jaotustes.

Programmi ja programmi tegevuste mõõdikute trendid:

 Eesti positsioon Doing Business indeksis ei ole enam asjakohane näitaja. Tulemustabeli

koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest

korda välja 2024. aasta kevadel.

 Kaupade ja teenuste eksport kasvas 2022. aastal veel kiiresti, kuid 2023. aasta esimeses pooles

on tekkinud langus. Nõudlus Eesti kaupade järele on vähenenud ning teenuste sektor ei ole

suutnud seda kompenseerida. Samas oleme eelnevalt seatud sihttasemeid ületamas ning veidi

nõrgem 2023. aasta ei tähenda veel olulist trendi muutust.

 Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) on kasvanud kiiremini kui

oodatud. Antud indikaatori 2022. aasta tulemust ei ole veel teada, kuid võimalik ,et siis toimud

väikene tagasilöök, kuna Eesti majandus on ainuke majandus EL-is mis kahanes. Edaspidi ootame

näitaja kasvu jätkumist ning Eesti 2035 seatud sihttase on küllaltki lähedal.

 Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse efektiivsus“3

Paranes 2022. aasta tabelis kiiremini kui olime prognoosinud ning Eesti jõudis 22. kohale.

2023. aastal jällegi kukkusime 3 kohta jäädes 25 kohale. Kuna tegu on küllaltki volatiilse näitajaga

siis võib sarnaseid liikumisi ka tulevikus oodata.

 Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris (Eesti koht DESI indeksis) oli Eesti 13. kohal.

Eesti tugevuseks on riigi IT teenused ja nõrkuseks erasektori IT. Varasemalt ootasime kiiremat

paranemist Eesti koha osas aga areng on olnud aeglane. Üheks probleemseks kohaks on näiteks

5G liiga aeglane levik Eestis, kus seni oleme saanud 0 punkti aga järgnevates edetabelites peaks

olukord juba oluliselt parem olema, kuna lõpuks on 5G load välja jagatud.

 Tarka ja õiglast tarbimiskeskkonda kirjeldavat EL tarbijatingimuste indeksit 2022. aastal ei

avaldatud. Kõige ajakohasem indikaator tarbijate usalduse ja kindluse osas pärineb 2021. aasta

3 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud.

6

detsembris läbiviidud uuringust “Tarbijakaitse olukorrast Eestis”, mille kohaselt 91% Eesti

tarbijatest on oma õigustest tarbijana teadlikud ning 57% tarbijatest leiab, et TTJA kaitseb

tarbijaid oma pädevuste piires hästi. Võrreldes 2012. aastaga on tarbijad muutunud oma

õigustest oluliselt teadlikumaks ja informeeritumaks ning usaldus TTJA kui tarbijakaitse pädeva

asutuse vastu on märgatavalt kasvanud (toona vastavalt 56% ja 49%). Ajakohasemad andmed

peaksid laekuma 2023. aasta lõpus.

 Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 eurot (kolme aasta

keskmisena). Ettevõtete loomine olnud mõnevõrra aeglasem kui oodatud. Samas peaks viimaste

aastate kiire inflatsioon aitama eesmärgi täitmisele kaasa, kuna 200 000 eurost käivet on oluliselt

lihtsam saavutada. Negatiivsema poole pealt vähendab eesmärgi täitmise tõenäosust võimalik

majanduslangus ning üldine keeruline majanduslik olukord 2023. aasta esimesel poolel.

 Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon on vaikselt paranenud ning oleme ees prognoositud

graafikust. Seda vaatamata regioonis toimuvale sõjale. Välistalentide jaoks on väga oluline

kriteerium töökoha valikul riigi nähtavus ja maine maailmas. Eesti positsiooni parandamisele on

kaasa aidanud Eesti elamise ja töötamise riigi tutvustamiseks tehtavad turunduskampaaniad ja -

tegevused, suhtekorraldustegevused rahvusvahelises meedias, osalemine rahvusvahelistel

sündmustel ja teemamessidel ning sündmusturundus. Tuleb aga arvestada, et kuna tegu on

küsitlusel põhineva indikaatoriga, siis võivad tulemused olla heitlikud.

 Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt (2020. aasta kuni sihtaasta)

indikaatori täitmine on olnud siiani edukas. 2022. aastal kasvas meie ekspordihind kiiremini kui

EL-is keskmiselt. See on oluline, kuna näitab meie konkurentsivõime kasvu.

 Turismiteenuste (reisijateveod ja reisiteenused, sh majutus, toitlustus ja reisikorraldus) eksport

on taastumas pärast Covid-19 kriisi, kuid siiski moodustasid turismiteenused 2022. aastal 15% (1,6

mld eurot) kogu Eesti teenuste ekspordist, mis on oluliselt madalam võrreldes pandeemiaeelse

tasemega (2019. aastal oli turismi ekspordi osakaal 29%) ja seda välisturistide ööbimiste

aeglasema taastumise tõttu (2022. aastal 33% vähem kui 2019. aastal). Välisturistid (sh

ühepäevastel reisidel) kulutasid Eestis 2022. aastal ligi 1,1 miljardit eurot, mis on 21% vähem kui

koroonapandeemia eelsel 2019. aastal (1,4 miljardit eurot). Kui arvestada globaalseid turismi

oluliselt puudutavaid trende ja väljakutseid, sh kliimasoojenemist ja ka siseriiklikke majanduse

väljavaateid, siis vajavad turismisektori käekäik ja prognoosid põhjalikku analüüsi ja sellest

tulenevat terviklikku turismi arengu- ja tulevikuvaadet, mistõttu on MKM käivitanud strateegilise

turismi pika vaate väljatöötamise protsessi.

 Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100 näitas 2022. aasta esimesel poolel veel kasvu, kuid

alates 2022. aasta suvest on olnud mahud languses. Langust veab puidutööstus, mis eelnevatel

aastatel oli kasvu veduriks. Ehitussektori kasvu aeglustumine on toonud kaasa ka nõudluse

vähenemise puidutööstuse toodangule. Lisaks on sektorit häirinud odava Venemaalt tulnud puidu

puudumine ning üldine looduskaitselistest piirangutest tulenev ebakindlus.

 Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, lühiajastatistika mld

eurot) on näidanud viimastel aastatel kasvu. Ühest küljest aitab siin kaasa kiirenenud inflatsioon,

aga teisalt on tugevalt panustatud laienemisse. Kuigi olukord on ebakindel ootame

investeeringute mahtude jätkuvat kasvu.

 Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) on aasta aastalt suurenenud. Järgnevatel

aastatel võib tempo pigem langeda. Ühest küljest on tööstussektori toodetel nõudlus langemas,

kuid teisalt on Eesti tööjõuturg küllalt piiratud, mistõttu on küllalt keerukas siia uut

suuremamahulist tootmist tuua.

7

Programmi eesmärkide täitmist on toetanud järgnevad tegevused:

 Käivitasime õiglase ülemineku fondi investeeringute toetusmeede kogueelarvega 153 mln eurot,

mille raames toetati 2022. aastal Neo Performance Materialsi poolt Narvasse rajatavat magnetite

tootmistehast koos teadus- ja arenduskeskusega.

 Eesti taastekava raames käivitusid toetusmeetmed Eesti ettevõtete digi- ja rohepöörde

elluviimiseks.

 Venemaa algatatud sõja põhjustatud energiakriisi leevandamiseks ettevõtjatele töötasime välja

ning käivitasime erakorralised laenukäenduse instrumendid ning töötasime välja ettevõtjate

varustuskindluse toetusmeede.

 Suurendasime Eesti kapitaliturgude võimekust avades regionaallaenu, mis suurendab ettevõtjate

ligipääsu kapitalile väljaspool Harju- ja Tartumaad. Täiendavalt valmistasime ette ja tagasime

riigieelarvevahenditest EISi ja Kredexi ühendorganisatsiooni sihtkapitali suurendamise 100 mln

euro ulatuses, mille tulemusena on edaspidiselt võimalik käendada ettevõtete investeeringuid ja

suurtehinguid kuni 10 mln euro ulatuses. Samuti avati taasterahastu toel läbi SmartCapi

Rohefondi otseinvesteeringute programm kogumahus 100 mln euro, mis suurendab riskikapitali

investeeringuid uutesse rohevaldkonna tehnoloogiaettevõtetesse.

 Märkimisväärses mahus jätkus ettevõtete nõustamine maakondlikes arenduskeskustes, sh e-

kaubanduse valdkonnas, mille eesmärgiks on hoogustada regionaalse ettevõtluse arendamist ja

e-eksportijate konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Regionaalse ettevõtluse

hoogustamiseks nõustati 2022. aastal ettevõtjaid 6274 korral ja asjakohastest sündmustest võttis

osa 9072 osalejat (keskmine tagasiside 8,92 punkti 10 punkti skaalal). Suurimast, ettevõtlusnädala

sündmustest, võttis seejuures osa 4826 osalejat. Alustava ettevõtja baaskoolituse programmi

läbis 447 osalejat. Ekspordi toetamiseks korraldati 6 messireisi, millest võttis osa 46 ettevõtjat. E-

kaubanduse koolitusprogrammis toimus 16 (12 EST, 4 RUS) e-kaubandusega alustaja 1-päevast

koolitust. Lisaks toimusid mitmepäevased e-kaubanduse baaskursused ning kasvukursused. E-

kaubanduse koolitustest võttis osa 1172 osalejat.

 2022. aastal jätkasime välisinvesteeringute kaasamise tegevustega, eeskätt fookusega

teadmusmahukatel välisinvesteeringutel. Aastaks seatud eesmärgid said oluliselt ületatud -

kaasati 351 mln eurot (CAPEX) mahus välisinvesteeringuid (175% aastaks seatud eesmärgist) ja

seeläbi loodi 1578 uut töökohta (158% aastaks seatud eesmärgist).

 Liitsime 2022. aasta jooksul edukalt EASi ja KredExi, et toetada ettevõtluse tugiteenuste

pakkumise kvaliteedi kasvu, suuremat koordineeritust asutuste vahel ja teenuste

konsolideerimist. Lähtusime seda tehes kliendi vaatest ning ühe akna põhimõttest.

Kliendihalduste ühendamise tulemusel pakutakse edaspidiselt terviklikumat ja kvaliteetsemat

teenust, samuti saab EASi ja KredExi ühendamise kogemusi kasutada tulevikus analoogsete

kliendihalduste konsolideerimiste kavandamisel.

 Tööjõu kättesaadavuse parandamiseks leevendasime nõudeid välismaalaste

palkamiseks. Alandasime tippspetsialistide palkamiseks vajalikku palganõuet 2-kordselt Eesti

keskmiselt brutokuupalgalt 1,5-kordsele ning lõime tehnoloogiapõhistele kasvuettevõtetele

meetmete välistalentide hõlpsamaks palkamiseks.

 Töötasime välja riiklik turujärelevalve strateegia eesmärgiga tagada järjepidev ja terviklik

lähenemisviis turul olevate toodete ohutuse tagamiseks. Samuti kaasajastasime tarbijate õigusi.

Tegime ostjatele läbipaistvamaks veebipõhiste turuplatside (kaup24.ee, osta.ee, Amazon, e-Bay,

booking.com) toimimise müüjaid kirjeldava ja pakkumuste järjestuse kujunemise info nõuetega.

Ühtlasi kehtestasime nõuded tarbijate kaitsmiseks allahindluste ja hinnaeelisega ning tarbijate

esitatud arvustuste ja hinnangutega eksitamise vastu.

8

 Oluliseks saavutuseks turismisektori konkurentsivõime tugevdamise seisukohast oli Michelini

tunnustussüsteemi toomine Eestisse. Ühtlasi töötasime välja Turismistrateegia 2022–2025

eesmärgiga aidata turismisektoril taastuda ja saavutada konkurentsvõime.

 Avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks tegime 2022. aastal algust ettevõtjate

sündmusteenuse väljaarendamise projektiga, et tagada ettevõtjale vajalik teave ja ligipääs

avalikele teenustele ühest veebikeskkonnast ning ettevõtja ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva

teenusena.

 Eesti majandusjulgeoleku, sh riigi jaoks strateegiliste sektorite toimepidavuse, kaupade

kättesaadavuse, tarnekindluse ja kriitilise taristu vastupidavuse tagamiseks lõime

välisinvesteeringute taustakontrolli mehhanismi.

Ülaltoodud tegevused panustasid strateegia “Eesti 2035” sihtide “Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik”

saavutamisse.

Programmiperioodil püstitatud eesmärkide edendamist raskendavad aga mitmed suuremat

tähelepanu vajavad väljakutsed:

 Eesti võimekus toetada majanduse ja konkurentsivõime kasvuks vajalikke strateegilisi

investeeringuid ning suurtehinguid on madal. Selleks, et suurendada ettevõtjate

investeeringuid suurprojektidesse (uute tootmiste rajamine) ja roheinvesteeringute

elluviimisse (sh ressursitõhususe tõstmise investeeringud) ning soodustada suuremahuliste

eksporditehingute sõlmimist, on oluline suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi

EIS) rahastamisvahendite pakkumise võimekust ning lihtsustada riigiasutuste koostöös

suurinvesteeringute elluviimisega seotud menetlustoiminguid (eeskätt eri planeeringud ja

load).

 Ekspordi, investeeringute mahtude suurendamiseks on oluline võimendada majandus- ja

äridiplomaatia elluviimist. Selleks tuleb suurendada ja ajakohastada tuge kõrgemat

lisandväärtust loovatele Eesti eksportööridele, luua eelisarendatavatele fookusvaldkondadele

tegevuskava strateegiliselt oluliste investeeringute kaasamiseks ja eksporditehingute

soodustamiseks, ning planeerida ja leppida kokku eesmärgid ning tegevused Ukraina

ülesehituse kontekstis.

 Turismiteenuste ekspordi suurendamiseks on oluline Eesti Covid-19 pandeemiaeelsete

peamiste turismisihtkohtade nõudluse taastamine.

 Turismivaldkonna jätkuvaks väljakutseks on hooajalisuse vähendamine, kuna kevad-, sügis-

ja talvekuude osatähtsus ei ole kasvanud. Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega

teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada multifunktsionaalne ja suure mahutusega

konverentsi- ja messikeskus. Lisaks tuleb äriturismi arendamiseks, aga ka välisinvesteeringute

meelitamiseks ja ekspordi toetuseks, tekitada tihedad strateegilised lennuühendused

ärikeskuste ja sõlmjaamadega.

 Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks.

Ettevõtjatele suunatud info ja teenused tuleb panna suhtlema ja koondada maksimaalses

ulatuses ühte digiväravasse.

 Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja

järelevalve.

 Ettevõtjate aruandlust riigile tuleb kaasajastada ja reformida. Selleks tuleb luua riigi

kogutavate andmete ühtne süsteem, teha investeeringuid masinloetavate andmete

vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

9

 Tööjõu oskused ja kättesaadavus peavad paremini vastama tööturu vajadustele. Selleks tuleb

ühtaegu tegeleda nii tööjõu kompetentside, tööregulatsiooni kui rändepoliitikaga.

5. Olulised tegevused

Olulised tegevused 2024 – 2027 eesmärkide täitmiseks:

 Toetame Eesti turismisektori kriisijärgset taaskäivitumist Eesti kui tuntud reisisihina ning

turisminõudluse suurendamist, mh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamise

toetusmeetme kaudu; erinevate transpordiliikide ühenduste välismaailmaga taastamist ning

turismiettevõtete ärimudelite ümberkujundamist sihtgrupi paremaks teenindamiseks;

 Toetame tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete võimekust ja

valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks;

 Toetame kapitaliturgude mitmekesistamist läbi investeerimisfondide ning soodustame kapitalile

ligipääsu (regionaallaen);

 Jätkub eksportööride toetamine äridiplomaatia tegevuste ja riigiasutuste koostöö tõhustamise

toel. Samuti jätkub koostöö maakondlike arenduskeskustega ja Riigi Tugiteenuste Keskusega, sh

e-kaubanduse valdkonnas, mille eesmärgiks on hoogustada regionaalse ettevõtluse arendamist

ja e-eksportijate konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel;

 Kujundame ümber tarbijavaidluste komisjoni töö korraldamise põhimõtted, et ettevõtjate ning

tarbijate erimeelsusi lahendataks tõhusamalt ja kvaliteetsemalt kohtuväliselt ning komisjoni

usaldusväärsus suureneks;

 Ettevõtete nõustamistegevuse ja riikliku järelevalvevõimekuse kasvatamisega toetame ausat

konkurentsi ja vastutustundlikku käitumist turul.

 Eesti ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimekuse toetamiseks loome Eesti katselaboritele ja

inspekteerimisasutustele võimaluse pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud vastavushindamise

teenust ning arendame ja hoiame Eesti mõõteetalone ettevõtjate vajadustele vastava

mõõteteenuse pakkumiseks;

 Arendame piiriüleselt, veebipõhiselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel pakutavaid avalikke

teenuseid, et soodustada ja hõlbustada Euroopa Liidu siseturul äritegevust ja kodanike liikumist.

 Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks arendame 2026. aastaks uuendatud eesti.ee portaali

ettevõtja digivärava, mis koondab ettevõtjatele kasutajakeskselt infot ja avalikke teenuseid

lihtsaks ja mugavaks avaliku sektoriga suhtlemiseks ning töötame välja kümme „ühest aknast“

tervikteenusena kättesaadavat haldusaladeülest proaktiivset või sündmusteenust, sh nt ettevõtte

alustamiseks; riigi eest tähtajaliste kohustuste täitmiseks, finantseerimisvõimaluste leidmiseks;

 Loome tingimused reaalajamajanduse kasutuselevõtuks – toetame ettevõtjate äriprotsesside ja

aruandluskohustuste automatiseerimist reaalajas toimuvaks andmevahetuseks eelduste

loomisega. Eesmärk on muuta ettevõtte haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal

toimivaks ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. Lisaks 2022. aastal avatud e-arvete ja e-

veoslehtede toetusmeetmele on lahenduste kiiremaks kasutusele võtmiseks planeeritud erinevad

toetusmeetmed ettevõtjatele vähemalt kuni 2025. aastani, sh andmepõhisele aruandlusele

üleminekuks ja e-kviitungi kasutuselevõtuks. Selle jaoks on 2023 aasta alguses kinnitatud

Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeede kuni 2024 (k.a), millega toetatakse

viite erinevat tegevust ja suunda;

10

 Hõlbustame äritegevust regulatsioonidest tulenevate nõuete ajakohastamise ja leevendamisega.

Selleks ajakohastame seadusandlust, sh väärismetalltoodete, reklaamivaldkonna ja alkoholi

jaemüügi nõudeid.

 Kaasame teadmusmahukaid välisinvesteeringuid. Strateegiliselt olulistesse majandussektoritesse

tehtavate välisinvesteeringute kaasamiseks lihtsustame riigiasutuste koostöös eri

menetlustoiminguid (planeeringute kinnitamine ja lubade väljastamine), tagame selgemad ja

suunatumad väärtuspakkumised ning tegevused välisturgudel, ning hindame muuhulgas

investeeringute usaldusväärsust tagamaks investeeringute läbipaistvuse ning soodsa mõju Eesti

majanduskeskkonnale.

 Riigi toimimiseks hädaolukorras tagame olulise tegevusvaru olemasolu ja hoolitseme varude

kasutuselevõtu valmiduse ning varuga seotud majandussektorite toimepidevust eest.

 Tagame transpordisektoris õnnetuste ja intsidentide põhjuste väljaselgitamise ning ohutusalaste

soovituste tegemise.

 Regionaalsete investeeringute soodustamiseks suurendame olulisemate regionaalsete osapoolte

koostöö süsteemsust ja kvaliteeti konkreetse suurinvesteeringute maandamiseks ning toetame

õiglase ülemineku fondi investeeringutoetuste (sh piloottehaste arendamiseks) tõhusamat

rakendamist.

11

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Programmil on üks meede, mille all on kavandatud kolm programmi tegevust.

Programmi meede 1: Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine

ja investeeringute soodustamine

Meetme eesmärk on: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad

kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Meetmesse koondatud tegevustega soodustakse ettevõtluse arendamist, sh ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna arendamist; ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edenemist, sh tööstus- ja

turismisektori toetamist ning tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist.

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluse arendamise soodustamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond

atraktiivne.

Seoses EVK ja OJK ning mitme TTJA teenuste lisandumisega on alates 2024. aastast programmi tegevuse

eesmärki laiendatud ettevõtetelt kogu ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonnale ning sellega seonduvalt on

tegevuse alla lisandunud üheksa uut teenust. Lisaks on ka varasemaid TTJA teenuseid korrastatud.

Tegevuste kirjeldus:

 luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks, sh

eraldi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud arenguprogrammi elluviimise toel;

 soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja

rakendamist;

 viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitika, et soodustada Eesti ettevõtjatele

vajalike tippspetsialistide leidmist (1,6 miljonit eurot);

 rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning toetatakse

(tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist;

 toetatakse ettevõtete teadlikkuse kasvu kestlike, vastutustundlike ja parimatest

juhtimispraktikatest lähtuvate ärimudelite arendamiseks kogumahus 9,4 miljonit eurot EL 2021–

2027 rahastusperioodi vahenditest;

 vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja ajakohastatakse ettevõtluse regulatsioone

(ettevõtluse parendamisele ja kasvule suunatud regulatiivne keskkond), mh töötades välja

ettevõtjatele suunatud proaktiivsed digitaalsed avalikud teenused, sealhulgas ettevõtja

ärisündmustest lähtuvad sündmusteenused;

 toetatakse reaalajamajandusele üleminekut era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja

aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks;

 soodustatakse digikaubandust (e‑kaubandus, platvormimajandus, jagamismajandus);

 tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist soodustades kaupade, äriteenuste ja digitaalsete ning

andmete ühekordse küsimise põhimõttel toimivate avalike teenuste piiriülest liikumist ning

õiglast konkurentsi;

12

 arendatakse tarbijate harjumusi tarbida säästlikult ja targalt ning kujundatakse tarbijate

majandushuvide kaitseks kohane õigusraamistik;

 tagatakse toodete ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus;

 tagatakse kvaliteedi infrastruktuuri (standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise ja

metroloogia) süsteemi toimivus;

 tagatakse riigi tegevusvaru olemasolu ja seiratakse seotud ettevõtjate toimepidavust;

 suurendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti võimekust tõhustada

menetlusprotsesse tarbijavaidlustes ja ettevõtlusvaldkondade järelevalves ning tarbijate ja

ettevõtjate nõustamist;

 korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide ohutusjuurdlusi, selgitades

välja õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid soovitusi või ettepanekuid

sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus.

Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt.

Tegevuste kirjeldus:

 Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist läbi

ajakohastatud ning suure mõjuga müügi-, turundus ja teadlikkuse tõstmise tegevuste ning

teenuste (riikliku kuvandi edasiarendamine ja juurutamine, sihtturupõhised nõustamised,

kasvuprogrammid, koolitused, ühisstendide, visiitide ja kontaktreiside korraldamine jm)

kogumahus 60 miljonit eurot EL 2021–2027 rahastusperioodi vahenditest;

 arendatakse edasi riigi äridiplomaatia võimekust, suurendades selleks ministeeriumite ülest

koostööd nii valdkondlike kui tehnoloogiapõhiste prioriteetide seadmiseks, protsesside

juurutamiseks kui ühiste tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks (sh ühised välisesinduste

laienemiskavad ja tööplaanid, eesmärgid välisturgudel, once only ja tehnilised lahendused);

 Analüüsitakse ja kavandatakse välisturgudele suunatud tegevusi Ukraina ülesehituse toetamiseks

ning selle raames Eesti ettevõtetele koostöövõimaluste ja instrumentide tekitamiseks.

 toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu

väärtusahelates;

 toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning soodustatakse

nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu

 tagatakse stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik turismiregulatsioon ja seistakse

Eesti huvide eest Euroopa Liidu õigusloomes, nt pakettreiside direktiivi muudatus, lühiajalise

majutuse üüriteenuste algatus;

 perioodil 2021–2027 toetatakse SF vahenditest turismisektorit kokku 45 miljoni euroga (sh 7

miljonit eurot riiklik kaasfinantseering). Fookus on sektori digitaliseerimise toetamisel, Eesti kui

reisisihi tuntuse suurendamisel, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamisel ning

tootearendusel ja kompetentside kasvul;

 Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist,

sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks toetatakse ettevõtjate

investeeringuid uute toodete või teenuste arendamisse fondi perioodil mahus 153 miljonit eurot.

13

Programmi tegevus 1.3. Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule

finantseerimisele ja kapitalile.

Tegevuste kirjeldus:

 soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ning mahu

suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit kui

paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas;

 kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades,

sh tõhustatakse koostööd regionaalsete osapooltega strateegiliste suurinvesteeringute

süsteemsemaks kaasamiseks;

 Arendatakse edasi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahastamisvõimekust

suurinvesteeringute ja –tehingute toetamisel, töötatakse välja ettepanekud ja viiakse ellu

tegevusi menetlustoimingute lihtsustamiseks strateegiliste suurinvesteeringutele, ning tagatakse

süsteemsem ja personaliseeritum lähenemine ning kliendihaldus potentsiaalsetele

suurinvestoritele välisturgudel.

 parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest

eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud kapitaliturgu elavdavad

riskikapitali-instrumendid EIS-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II ning EstFund.

Tabel 3. Ettevõtluskeskkonna programmi meede, programmi tegevused ja nende mõõdikud

Planeerimistasandid ja nende

mõõdikud

Algtase Sihttase

2022* 2024 2025 2026 2027

Programm

Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka

ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste

loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Eesti positsioon Doing Business

indeksis (koht edetabelis)**

Allikas: Maailmapank

18.

(2020) N/A** N/A** N/A** N/A**

Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot)

Allikas: Statistikaamet 30,9 >30 >30 32 34

Väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP)

60,7

(2021) 62,05 62,5 62,95 63,4

Meede 1

Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine

Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted

toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Eesti positsioon IMD World

Competitiveness indeksi

alamkategoorias „Äritegevuse

efektiivsus“4

Allikas: IMD konkurentsivõime raport

22. 21 20 19 18

Digitehnoloogiate integreerimine

ettevõtlussektoris

(Eesti koht DESI indeksis)

Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna

indeks (DESI)5

13 12 11 10 9

4 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud. 5 https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=66938

14

Tark ja õiglane tarbimiskeskkond

(Eesti näitaja EL tarbijatingimuste

indeksis) Allikas: Euroopa Komisjon,

Tarbijatingimuste tulemustabel***

61

(2020) N/A*** N/A*** N/A*** N/A***

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtluse arendamise soodustamine

Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond

atraktiivne

Kolm aastat varem loodud ettevõtete

arv, mille käive on suurem kui 200 000

eurot

(kolme aasta keskmisena)

Allikas: Äriregister

1244

(2021) 1400 1500 1550 1600

Eesti kui atraktiivse töökohariigi

positsioon

Allikas: Rahvusvaheliste talentide

konkurentsivõime indeks (GTCI raport)

20. 24 22 20 18

Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine

Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt

Eesti toodete ekspordihind kasvab

kiiremini kui Euroopas keskmiselt

(2020 kuni sihtaasta)

Allikas: Eurostat

Kasv oli

kiirem

(Eesti 21,8%

ja EL 15,6%)

Kasv kiirem Kasv kiirem Kasv kiirem Kasv kiirem

Turismiteenuste eksport (mld eurot))

Allikas: Statistikaamet 1,6 2,1 2,4 2,6 3

Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 =

100

Allikas: Statistikaamet

110,2 110 115 120 125

Programmi tegevus 1.3.

Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule

finantseerimisele ja kapitalile

Ettevõtete investeeringud

materiaalsesse põhivarasse

(jooksevhindades, lühiaajastatistika mld

eurot)

Allikas: Statistikaamet

3,9 3,2 (1,1 mld) 3,5 (1,3 mld) 3,7 (1,7 mld) 3,9 (2,1 mld)

Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses

(mld eurot)

Allikas: Eesti Pank6

4 4,2 4,5 5 5,5

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024.

aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.

***Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata.

6 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902

15

7. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi koostavad MKM-i majandusarengu ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkonnad

koostöös. Programmi elluviimise eest vastutab Majandus- ja infotehnoloogiaminister.

Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii

teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist, sh saadeti teadus- ja

arendustegevuse ning ettevõtluse 2022. aasta tulemusaruanne arvamuse avaldamiseks ka teaduspoliitika

ja innovatsioonipoliitika komisjonidele7.

Programmi seire toimub vähemalt kord aastas, mil toimub jooksev andmete ülevaatamine, et vajadusel

asjakohaseid muutusi teha. Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal teadus- ja arendustegevuse

ning ettevõtluse tulemusvaldkonna tulemusaruande koosseisus. Nii erinevate perioodide programmid kui

tulemusaruanded on leitavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt8.

Valitsemisaladest on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, MTÜ Eesti Standardimis- ja

Akrediteerimiskeskus ja AS Metrosert ning alates 2024. aastast lisaks AS Eesti Varude Keskus ja Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksusena ohutusjuurdluse ülesannet täitev

Ohutusjuurdluse Keskus.

7 Vabariigi Valitsuse 19.05.2005 määrus nr 108 „Teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni moodustamise kord ja töökord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/902696?leiaKehtiv 8 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve