Ministri määruse muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr

72 "Vangla sisekorraeeskiri" muutmine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 28 lõike 1 teise lause, § 68 lõike 4, § 94 lõike 4 ja § 96 lõike 1 teise lause alusel. § 1. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja sõna „Vahistatute,“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Vanglas sisustatakse eraldi pesemisvõimalusega ruumid rasedatele ja kuni kolmeaastast last

kasvatavatele kinnipeetavatele. Vajaduse korral luuakse vanglasse eraldi emade ja laste osakond.“;

3) paragrahvi 8 lõikest 4 jäetakse välja sõna „vastuvõtuosakonnas,“;

4) paragrahvi 8 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „vahistatule ega“;

5) määruse 4. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 10 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 37 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetav läbi. Kokkusaaja otsitakse läbi enne

kokkusaamist ja põhjendatud vajaduse korral pärast kokkusaamist.“;

8) paragrahvi 51 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Määruse § 8 lõikes 4 nimetatud kinnipeetavad ja kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna

piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal, saavad helistada kirjaliku taotluse

alusel.“;

9) paragrahvi 51 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Vahistatu, kes soovib erakorraliselt helistada vangistusseaduse § 28 lõike 3 teises lauses nimetatud

isikutele ja asutustele vangla kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajast erineval ajal, märgib

taotlusesse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmed.“;

10) paragrahvi 511 lõikes 1 asendatakse sõnad „andmed nende isikute kohta“ sõnadega „või

elektrooniliselt nende isikute ees- ja perekonnanime, telefoninumbri ja seose kinnipeetavaga“;

13.06.2024 nr 20

11) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „üle“ sõnadega „või võimaldatakse sellega

tutvuda elektrooniliselt“;

12) paragrahvi 52 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruse § 1 punktid 1, 3, 4, 8, 9 ja 12 jõustuvad 1. oktoobril 2024. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar kantsler

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõu muudatused on seotud vahistatute kambrite avamisega, mis võimaldab vahistatutel

edaspidi liikuda väljaspool kambrit vangla kodukorras sätestatud aegadel. 1. oktoobril 2024. aastal

jõustuvate vangistusseaduse (VangS) muudatuste tulemusena ei tule vanglal hoida vahistatut

ööpäev läbi lukustatud kambris, mistõttu viiakse vangla sisekorraeeskirja sätted vastavusse kehtima

hakkava praktikaga. Vahistatute õigus liikuda väljaspool kambrit toob endaga kaasa vajaduse

muuta sätteid, mis on seotud helistamise korraga. Samuti täpsustatakse kokkusaaja läbiotsimise

korda juhul, kui kokkusaamine on lõppenud ja kokkusaaja lahkub vanglast. Lisaks on määruse

eelnõu muudatused tingitud 1. juulil 2024 jõustuvatest vangistusseaduse §-de 49–53 (Riigikogu XIV

koosseisu 699 SE) muudatustest, mille kohaselt hakkab tervishoiuteenuse osutamist vanglas

korraldama Sotsiaalministeerium koostöös Tervisekassaga. Vanglates hakkab tegutsema eraldi

tervishoiuteenuse osutaja, kellel on leping Tervisekassaga. Sellest tulenevalt tehakse kehtivas

määruses vajalikud muudatused.

Määrusega muudetakse justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.03.2024, 2.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse

nõunik Helina Kasvandik ([email protected]; 5817 5494) ja vanglate osakonna

taasühiskonnastamise talituse nõunik Greete Jalast ([email protected]; 5884 3617). Määruse

eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb kahest paragrahvist.

Määruse paragrahv 1 sisaldab muudatusi, mis on seotud vahistatute kambrite avamisega,

helistamise ja läbiotsimise korra täpsustamisega ning vangla tervishoiuteenuse osutaja

muutumisega.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise.

Eelnõu § 1 punktid 1, 3, 4, 8, 9 ja 12 on seotud vahistatu õigusega viibida vangla kodukorras

sätestatud aegadel väljaspool kambrit. Kui varem pidid vangistusseaduse kohaselt vanglad võtma

kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine, siis

alates 2024. aasta 1. oktoobrist ei tule suhtlust piirata mitte automaatselt, vaid üksnes juhul, kui

selleks on olemas vastav määrus. Vahistatute suhtluse piiramisel arvestatakse edaspidi konkreetse

inimese vahi alla võtmise põhjust, läbiviidava kriminaalmenetluse asjaolusid ja kulgu ning tegelikku

vajadust piirata vahistatu suhtlemist teiste vahistatute ja kinnipeetavatega. Ühtlasi kaotatakse

määruse muudatusega nõue, et vangistusseaduse § 14 lõikes 4 nimetatud vastuvõtuosakonnas

viibimise ajal ei ole kinnipeetaval liikumisõigust vangla sisekorraeeskirja § 8 lõikes 1 sätestatud

ulatuses. Vajalikud andmed kinnipeetava paigutamise otsuse tegemiseks ning individuaalse

täitmiskava koostamiseks on võimalik koguda ka juhul, kui kinnipeetavatele tagatakse neli tundi

vaba aega. Siiski on tervisest tulenevatel põhjustel võimalik vahistatu vajaduse korral paigutada

teistest eraldi, kuniks on tuvastatud konkreetne terviseprobleem, ravi ning edasine paigutamine.

Kuna vahistatud saavad edaspidi oma osakonna piires vabalt liikuda ning teiste vahistatutega

kokkupuude on vältimatu, ei ole asjakohane praegu kehtiv piirang, mis keelab vahistatute kambrite

ustele paigutada kambris viibiva vahistatu nime. Määruse muudatuse tulemusena ning

vanglaametnike töökorralduse lihtsustamiseks paigutatakse edaspidi kambri uksele seal viibiva

vahistatu nimi.

Kuna vahistatutele tagatakse kindlatel aegadel vaba liikumine oma osakonna piires, on mõttekas

võimaldada neil helistada avatud osakonnas olemise ajal ilma taotlust esitamata. Varasem

regulatsioon, mille kohaselt võimaldati vahistatule helistamine üksnes taotluse alusel, muudetakse

sarnaseks kinnipeetavatele kehtestatud korraga. Taotlus helistamiseks tuleb esitada üksnes ajal,

kui isikule ei tagata vabalt liikumise võimalust või ta soovib helistada VangS § 28 lõikes 3 nimetatud

isikutele või asutustele kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajast erineval ajal. Kuna vanglad

võimaldavad kodukorras sätestatud ajast erineval ajal helistamist VangS § 28 lõikes 3 nimetatud

isikutele ja asutustele, peab vahistatu märkima taotluses muu hulgas isiku või asutuse

nime/nimetuse, kellele ta helistada soovib. Vangla peab endiselt tagama helistamise korralduse

selliselt, et oleks välistatud selliste vahistatute omavaheline sidepidamine ja kokkusaamine, kelle

kohta prokuratuur või kohus on teinud täieliku eraldamise määruse.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 7 lõikega 21. Määruse täiendamine on seotud sellega, et 4.

peatükk tunnistatakse kehtetuks, mis tähendab, et tunnistatakse kehtetuks ka § 9 lõige 4. Nimetatud

säte tuuakse §-i 7, kuna sätte sisu on oluline rasedatele ja kuni 3-aastast last kasvatavatele

kinnipeetavatele ruumi/kambri sisustamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse 4. peatükk. Peatükk tunnistatakse

kehtetuks, kuna 1. juulil 2024 jõustuvate vangistusseaduse §-de 49–53 muudatustega (Riigikogu

XIV koosseisu 699 SE) hakkab tervishoiuteenuse osutamist vanglas korraldama

Sotsiaalministeerium koostöös Tervisekassaga. Seega alates 1. juulist 2024 Justiitsministeerium ja

vanglad tervishoiuteenuste osutamisega enam ei tegele, vaid tagavad vajalikud tingimused, et

tervishoiuasutused saaksid osutada kinnipeetavatele tervishoiuteenuseid vanglas kohapeal ning

vajaduse korral ka väljaspool vanglat.

Kehtiva määruse 4. peatüki §-s 9 sätestatu täpsustatuna hakkab sisalduma Sotsiaalministeeriumi

poolt koostatud Vabariigi Valitsuse määruses „Vanglas kinni peetavate isikute tervishoiuteenuste

osutamine“, mis sätestab vanglas kinni peetavale isikule riigieelarveliste võimaluste piires

rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise tingimused ja korra nii vanglas kui ka väljaspool

vanglat. Vabariigi Valitsuse määrus on vastu võetud ning jõustub 1. juulil 2024. a.

Samuti muutub kehtetuks kehtiva määruse § 91, mis sätestab tervisekaardiga seonduva. Seda

seetõttu, et tervishoiuteenuse osutajad peavad tervisekaarti pidama nii, nagu nimetatud paragrahvi

lõikest 1 tuleneb, ehk tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel. Säte kirjutati

vangla sisekorraeeskirja, et oleks võimalik väljastada vabanevale kinnipeetavale paberil

tervisekaarti, kuna vangla süsteem ei olnud liidestatud süsteemiga, mida VangSi muudatuste

tulemusel hakkavad alates 1. juulist 2024. a kasutama tervishoiuteenuse osutajad. Seega tuginedes

jõustuvatele VangS-i muudatustele on vangla sisekorraeeskirja see säte kaotanud mõtte ning alus

tervisekaardi pidamiseks tuleb tervishoiuteenuse osutajale tervishoiuteenuste korraldamise

seadusest.

Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks säte, mis reguleerib konkreetsete gruppide söömist

kambris. Kuna määruse § 10 lõike 4 esimene lause annab direktorile õiguse kehtestada kindel

söömise kord normaalse töörütmi tagamiseks pideva töötsükliga objektidel, ei ole vaja sätestada

söömise korda teistes vangla piirkondades. Kõik kinnipeetavad söövad tavapäraselt kambris,

mistõttu ei vasta määruses sätestatud olukord tegelikkusele.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse vanglasse tulnud kokkusaajate läbiotsimise korda. Kui

kokkusaaja lahkub pärast kokkusaamist vanglast, ei ole tema läbiotsimine vajalik. Vangla võib

külastusele tulnud kokkusaaja pärast kokkusaamist läbi otsida üksnes juhul, kui selleks on olemas

põhjendatud vajadus.

Eelnõu § 1 punktiga 10 luuakse kinnipeetavatele võimalus esitada edaspidi andmeid isikute kohta,

kellele soovitakse vangistuse jooksul helistada, lisaks kirjalikule vormile ka elektrooniliselt. Kuna

kinnipeetavad kasutavad võimalust saata vangiportaali kaudu vanglale kirju ja teavitusi

elektrooniliselt, on põhjendatud ka nimetatud andmete elektrooniline edastamine. Vangla täidab

andmete kogumisega VangS § 29 lõikes 21 sätestatud kohustust kontrollida, kellega kinnipeetav

telefoni teel suhtleb. Nimetatud andmed kantakse vangistusseaduse § 53 lg 1 punkti 10 alusel

vangiregistrisse sarnaselt paberil esitatud andmetega ning uusi andmeid kinnipeetavatelt ei küsita.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse määrust võimalusega tutvuda süüdistuskokkuvõtte,

kohtumääruse või kohtuotsuse koopiaga elektrooniliselt. Kuna kinnipeetavad kasutavad e-toimiku

süsteemi menetlustega seotud dokumentidega tutvumiseks, ei ole vajalik väljastada

süüdistuskokkuvõtte, kohtumääruse või kohtuotsuse koopia allkirja vastu kinnipeetavale.

Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks säte, mille järgi võib vahistatu isikuarvet kasutada

kogu seal oleva summa ulatuses. Vangistusseaduse § 93 lõige 2 sätestab isikuarve jaotumise

vahistatu puhul ning muudatusega viiakse määrus kooskõlla seadusega. Vangla sisekorraeeskirja

11. peatükis sätestatut kohaldatakse ka vahistatutele.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusega laiendatakse vahistatu väljapoole kambrit liikumise õigust, täpsustatakse helistamise

korda ning sätestatakse täpsemalt kokkusaaja läbiotsimise kord. Kuna alates 1. juulist 2024

korraldab tervishoiuteenuse osutamist vanglas Sotsiaalministeerium koostöös Tervisekassaga,

tehakse määruses selleks vajalikud muudatused.

Sihtrühm

1. Määrus avaldab mõju kinnipeetavatele ja vahistatutele.

2. Määrus avaldab mõju Tartu, Viru ja Tallinna vanglale, kuna muudatustega võib kaasneda

vangla tööprotsesside muutmise vajadus.

3. Muudatused avaldavad mõju kinnipeetavate lähedastele, kes käivad kokkusaamistel.

Kaasnev mõju

1) Mõju vahistatutele ja kinnipeetavatele

03.03.2024 seisuga viibib vanglates 1805 kinnipeetavat, kellest 311 isikut on vahistatu

staatuses. Määrus mõjutab valdavat osa vahistatutest ning neid kinnipeetavaid, kes soovivad

oma helistamiseks määratud kontakte edastada vangiportaali kaudu. Määruse muudatused

avaldavad vahistatutele eelduslikult positiivset mõju, kuna võimaldavad neil oma osakonna

piires vabamalt liikuda ning helistada ilma taotlust esitamata. Kambris viibimise kohustuse

kaotamine võimaldab vahistatutel tegeleda rohkem sihipäraste vaba aja veetmise tegevustega

ning suhelda teiste isikutega. Määruse muudatused ei põhjusta olukorda, kus kinnipeetavad

peavad oma käitumist muutma. Vahistatute isikuarve sätte muudatusel ei ole mõju, kuna juba

varem pidi lähtuma seaduses sätestatud jaotusest.

Kuigi määruse muudatused on püsivad, on nendega kohanemise vajadus ajutine ning

vahistatud ja kinnipeetavad harjuvad uue olukorraga. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on

väike, kuna negatiivse mõju kaasnemist ei ole ette näha. Muudatuste mõju saab pidada

positiivseks.

Määruse 4. peatükiga seonduvad muudatused on seotud vahistatute ja kinnipeetavatega,

kellele osutatakse vanglas tervishoiuteenust. Määruses tehtavate muudatuste mõjul ei muutu

tervishoiuteenuse kvaliteet ega osutamise sagedus ning enamikku tervishoiuteenuseid

osutatakse jätkuvalt vangla territooriumil. Loodav Vabariigi Valitsuse määrus „Vanglas kinni

peetavate isikute tervishoiuteenuste osutamine“ sätestab vanglas kinni peetavale isikule

riigieelarveliste võimaluste piires rahastatavate nii vanglas kui ka väljaspool vanglat osutatavate

tervishoiuteenuste osutamise tingimused ja korra. Mõju kinnipeetavale seoses muudatusega

puudub, kuna kinnipeetava jaoks ei muutu midagi. Kinnipeetav saab oma tervisekaardi kohta

andmed ka alates 1. juulist tervishoiuteenuse osutaja käest, nii nagu praegu.

Kokkuvõttes ei ole mõju kinnipeetavatele ega vahistatutele oluline.

2) Mõju vanglatele

Muudatusega kaasnev mõjutab kõiki kolme Eestis asuvat vanglat. Määruse jõustumise järel

tuleb vanglatel üle vaadata parajasti toimivad tööprotsessid vahistatute ning

vastuvõtuosakondades. Kuna määrusega kehtestatakse uus kord vahistatute ja

vastuvõtuosakonnas viibivate kinnipeetavate liikumise võimalustele, peavad vanglaametnikud

muutustega kohanema ning viima ellu protsessid, mis aitavad kõige tõhusamalt määruses

sätestatud nõudeid täita. Kuna vahistatutega ning vastuvõtuosakonnas viibivate

kinnipeetavatega tegelevad vanglates konkreetsed ametnikud, ei mõjuta muudatus kõiki vangla

teenistujaid.

Kokkusaaja läbiotsimise korra täpsustus, mille kohaselt tuleb vanglast lahkuv kokkusaaja läbi

otsida üksnes põhjendatud kahtluse korral, aitab säästa ametnike aega, kuna üleliigseid

toiminguid ei pea enam tegema.

Kuigi vanglatel tuleb muudatuste jõustumise järel üle vaadata vahistatutega ning

vastuvõtuosakondades viibivate kinnipeetavatega seonduvad tööprotsessid, avaldab see

ametnikele mõju ajutiselt. Vanglateenistujale avaldavad määruse muudatused mõju üksnes siis,

kui ta töötab vahistatule mõeldud või vastuvõtuosakonnas või on seotud konkreetse

tööülesande täitmisega, nt kokkusaaja läbiotsimisega. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on

väike, kuna negatiivse mõju kaasnemist ametnikele ei ole ette näha.

Määruse muudatus, millega tunnistatakse kehtetuks 4. peatükk, vanglatele mõju ei avalda, kuna

VangS-i §-d 49–53, mis reguleerivad tervishoiuteenuse osutamist vanglas, jõustuvad 1. juulil

2024 ning vanglad, sh vangla tervishoiutöötajad, on muudatustest teadlikud. Määruse

muudatuste mõju vangla tervishoiutöötajatele ei ole oluline, kuna tervishoiuteenuse osutamist

hakkab reguleerima loodav Vabariigi Valitsuse määrus. Tervishoiutöötajad hakkavad

väljastama tervisekaarti kinnipeetavatele samamoodi, nagu nad seda teevad praegu. Muutub

vaid infosüsteem, mille vahendusel saab tervisekaarti kinnipeetavale väljastada. Seega

praegune vanglas kasutusel olev tervishoiu infosüsteem asendub tervishoiuteenuse osutaja

infosüsteemiga. Seega ei ole määruse 4. peatüki muudatuste mõju vanglatele, sh vanglas

töötavatele tervishoiutöötajatele, oluline.

Kokkuvõttes ei ole mõju vanglatele oluline.

3) Mõju kinnipeetava lähedastele

Muudatused mõjutavad üksnes neid lähedasi isikuid, kes käivad kokkusaamistel.

Kuivõrd kokkusaajaid ei otsita enam vanglast lahkudes ilma põhjendatud vajaduseta läbi,

avaldab nimetatud muudatus eelduslikult lähedastele positiivset mõju. Muudatus ei eelda

lähedastelt täiendavat kohanemist ega tegevusi ning puudutab üksnes neid lähedasi, kes

kasutavad kokkusaamise võimalust. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha, kuna

määruse muudatus ei too kinnipeetavate lähedastele kaasa negatiivseid muutusi.

Kokkuvõttes ei ole mõju kinnipeetavate lähedastele oluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud kulusid ega tulusid ei ole.

6. Määruse jõustumine

Määruse punktid 1, 3, 4, 8, 9 ja 12 jõustuvad 2024. aasta 1. oktoobril. Nimetatud punktid

jõustuvad üldisest korrast erinevalt, kuna on seotud vangistusseaduse muudatusega, mis

jõustub 2024. aasta 1. oktoobril. Muus osas jõustub määrus üldises korras, kuna ei nõua

täiendavaid tegevusi ega rakendamiseks üleminekuaega. Vanglad on määruse muudatustest

teadlikud ning arvestanud tööprotsesside muutmise vajadusega, mis tekib määruse jõustumise

järel.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu ei esitata eelnõude infosüsteemi (EIS) kooskõlastamiseks, kuna määruses

kavandatud muudatused puudutavad vaid vanglateenistust ega mõjuta teisi asutusi. Vanglad

on määruse muudatustest teadlikud.