Käskkiri

KÄSKKIRI

31.01.2024 nr 15

Programmi „Teadmussiirde programm 2024–

2027“ kinnitaminee

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a

määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,

hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Teadmussiirde programm 2024–

2027“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

2

KINNITATUD

majandus- ja infotehnoloogiaministri 31.01.2024 käskkirjaga nr 15 Lisa

Teadmussiirde programm 2024–2027

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele

Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035 (TAIE arengukava)

Programmi nimi Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja

(ministeerium)

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Haridus- ja Noorteamet (Harno)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol)

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)

AS Metrosert

3

2. Sissejuhatus

Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-

2035 (TAIE arengukava) kõigi üldeesmärgi mõõdikute sihttasemete saavutamisse1.

Tabel 1. TAIE arengukava üldeesmärk ja selle saavutamise mõõdikud, mis on ühtlasi ka teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk ja mõõdikud.

Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik tase (2022)*

Sihttase 2035

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri

1 ≥1

Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) Allikas: Statistikaamet

0,98 (2021)

2**

Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat

82,8 110**

Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (koht tulemusrühmas) Allikas: Euroopa Komisjon

Mõõdukas innovaator (12. koht)

Innovatsiooni- liider

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukava ning mõõdikud on ühtlasi ka kogu tulemusvaldkonna mõõdikuteks. **Tegemist on ühtlasi ka strateegia „Eesti 2035“ mõõdikute ja sihttasemetega.

Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele

Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna

teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime

selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt

rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja toetada

koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida lahendusi nii

ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis

mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu kasvu

soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest

ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist

ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele

vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist.

Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm loob

sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna ja

majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna teadusmahukust,

sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu.

Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas:

 teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et

toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist;

 Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on väike,

ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist;

 Eestil tuleb TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata ja koondada ressursse, et kasvatada võimalusi

läbimurdelisteks arenguteks;

1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm. Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames.

4

 TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt)

koostöö ja koordinatsioon on nõrk.

Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi, et ettevõtete, teadusasutuste

ja riigi koostöös sünniksid Eestit edasiviivad innovaatilised lahendused Eesti arenguvajadustele või -

võimalustele. Fookusvaldkondade arendamine lähtub era- avaliku ja akadeemilise sektori koostöös

sündinud fookusvaldkondade teekaartidest2.

TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:

 digilahendused igas eluvaldkonnas;

 tervisetehnoloogiad ja -teenused;

 kohalike ressursside väärindamine;

 nutikad ja kestlikud energialahendused;

 elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum.

Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga

TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad.

Seos „Eesti 2035“3 strateegiliste sihtide ja tegevuskavaga

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitu TAIE arengukava, tulemusvaldkonna ja

programmi mõõdikut on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad TA

kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja teadlaste ja inseneride arv erasektoris

1000 elaniku kohta. Teadmussiirde programm tagab teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi koostoime

ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud arenguvajadusi

kõigi viie strateegilise eesmärgi osas, sh arendades nutikaks ettevõtluseks vajalikke oskusi ja teadmisi,

võttes kasutusele uusi lahendusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

soodustamiseks (kiirendid, iduettevõtluse arendamine, toetused jm), soodustades teadmuse jõudmist

ülikoolidest ja teadusasutustest praktiliste rakendusteni ettevõtluses või avalikus sektoris; kasvatades TAIE

teekaartide rakendamisega Eesti majandusele ja ühiskonnale oluliste valdkondade teadus- ja

arendusvõimekust; kujundades uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõtuks ja teadus-

arendustegevuseks sobivat õigusraamistikku; soodustades ressursitõhusust ja innovatsiooni

tööstusettevõtetes ja avalikus sektoris.

Välisvahendid

Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahenditest rahastatavate

tegevustega:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh

arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures).

 Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm

 Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm,

Arenduskeskuste toetus)

2 https://www.taie.ee/taie-fookusvaldkonnad 3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid

5

 Innovatsiooni- ja arendusosak

 Innovaatilised riigihanked

 Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus

Haridus- ja Teadusministeerium

 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+)

 Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku

sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades (TemTA)

 TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine

(RITA+)

 Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise

kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo).

 Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste

kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades

 Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise

arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tabel 2. Teadmussiirde programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Programmi mõõdikud* 2022 (tegelik)

2024 (sihttase)

2025 (sihttase)

2026 (sihttase)

2027 (sihttase)

2035 (sihttase)

Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

1,82 (2021)

2,1 2,3 2,5 2,7 4,53

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st (%, mln/mld eurodes) Allikas: Statistikaamet

7,3** ( 2,3 mld)

(2021)

3,2 (1,1 mld)

3,5 (1,3 mld)

3,7 (1,5 mld)

4 (1,8 mld)

6 (3,2 mld)

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. **Indikaator sisaldab ühekordseid Volkswagen grupi tehinguid. Kontsern on juba teatanud oma plaanide muutmisest ning järgnevatel aastatel peaks selle ettevõtte mõju välja taanduma näitajast.

Programmi erinevate planeerimistasandite mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse

kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor

(ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja

arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast

koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, mil määral otsitakse teadus- ja arendustegevuse ning

teadmus- ja tehnoloogiasiirde kaudu lahendusi ühiskonna ja majanduse väljakutsetele.

6

Programmi rahastamiskava

Tabel 3. Teadmussiirde programmi rahastamiskava tuhandetes eurodes

Vastutav ministeerium Programmi kulud 2023

eelarve 2024

eelarve

eelarve

2025 2026 2027

MKM Meede 1: Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine

146 614 113 779 120 181 130 040 125 586

MKM Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine

145 223 110 882 117 723 126 886 122 587

MKM Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

1 392 2897 2458 3154 2999

HTM

Meede 2: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine

38 833 17 183 31 543 47 607 45 606

HTM Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

38 833 17 183 31 543 47 607 45 606

HTM MKM

Programmi kogukulud KOKKU (tuhandetes eurodes)

185 447 130 962 151 724 177 647 171 192

4. Hetkeolukorra analüüs

Programmi tasandi trendid. Eesti jääb teadlaste ja inseneride arvult EL keskmisele selgelt alla (Eestis

2022. a teadlaste osakaal hõivatutest 0,87% ja EL27 1,04%, sh erasektoris Eestis 0,38% ja EL27 0,58%

hõivatutest). TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi

ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb teadlaste

arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur

on lõhe erasektoris. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300

doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud. Uurimis- ja arendustegevustega hõivatud töötajate

arv ettevõtlussektoris on siiski jõudsalt kasvanud ja ületas 2020. aastal esmakordselt 4000 piiri. 2021. a

kasvas hõivatute arv veelgi, kokku oli teadus- ja arendustegevustega hõivatud töötajaid kokku 4332,

kellest 3202 moodustasid teadlased ja insenerid. Töötajate täistööaja ekvivalent oli kõigil kokku 3113 ning

teadlaste ja inseneride täistööaja ekvivalent 2319. TA-ga tegelevate ettevõtete arv on kasvanud.

Erasektori teadlaste töökohtade hulk on Eestis küll kasvanud, ent madala stardipositsiooni tõttu jääme

endiselt EL keskmisest oluliselt maha. Seetõttu on oluline suurendada teadlaste ja inseneride arvu

ennekõike erasektoris ning avalikus sektoris pöörata erilist tähelepanu just teadlaste ja inseneri

järelkasvule.

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse tegid Eestis kiire hüppe, kuid on nüüd jälle

languses. Selle põhjusseks oli Volkswageni kontserni raamatupidamistehingud. 2022. aastal otsustas

kontsern oma immateriaalsed varad jälle Eestist välja liigutada, mistõttu näitaja väärtus kukub oluliselt.

Seetõttu on ka prognoositud järgnevateks aastateks väiksemat sihtväärtust kui näiteks 2021. aastal

saavutati.

7

Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamise meetme trendid. Innovatsiooniga

tegelevate ettevõtete arv on viimasel 7 aastal kasvanud ja püsib kõrgel tasemel, kuigi ei ole jõudnud

soovitud sihttasemeni. 2020. aastal oli innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis 64%, mis on sarnane

Soomele ja Rootsile, kuid oluliselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, mis oli vaid 52%. 75%-lise eesmärgi

on viimaste uuringute järgi saavutanud vaid üksikud riigid. Samas on mitmed uued toetusmeetmed

avanenud 2023. aastal ning nende tulemused avalduvad lähiaastatele. Samuti ei ole eesmärgini jõutud

ettevõtete digitaliseerituses, kus Eesti on küll paranenud, kui jäänud Euroopa Liidu riikide seas

2022. aastal 13. kohale. Sarnaselt innovatsiooni- ja arendustoetustele, avanesid Euroopa Taastekava

raames ettevõtjatele suunatud digitaliseerimise toetused, mille tulemused avalduvad viitajaga. Oodatust

oluliselt kiiremini on kasvanud riskikapitaliinvesteeringute maht. Eelnenud aastatel olid intressid

madalad ning kapital otsis kogu aeg paremaid teenimise võimalusi. Seetõttu ületati nii 2021. a kui ka

2022. a seatud eesmärgid ca kahekordselt. Sarnaselt on tõusutrendis kiirendites osalevate ettevõtete

arv.

Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamise

meetme trendid. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste

osakaalu puhul on sihiks liikuda euroala keskmise suunas. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja

ettevõtete teadusmahukust kajastava mõõdiku näitaja on varasemaga võrreldes langenud. See

peegeldab tõenäoliselt koroonakriisi pärssivaid mõjusid ettevõtete arendustegevustele. Eeldatavasti

tõuseb kulutuste osakaal siiski jõudsalt tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just

teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt fookusse.

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on siiski ootuspäraselt

kasvanud (2021. aastal oli 3,5). Doktorikraadide kaitsmiste trendi muutust näeme ilmselt alles mõne aasta

pärast.

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv, kuid

märgata on selget kasvutrendi. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja

ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv.

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest

peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise võimekust. Näitaja tase võib

kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest rahastusallikatest, sh valdkondlike ministeeriumide

tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise perioodi lõppemisest ja uue perioodi käivitamisest. Eelduste

kohaselt tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI rahastus püsib 1% SKP-st,

eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele valdkondlike poliitikate teaduspõhise

kujundamise ja elluviimise toetamiseks.

Suuremad arengud

 Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks tõsta riigieelarveline teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni rahastus 1% SKP-st; 2023. aastal rahastati valdkonda 386 miljoni euroga.

 2022. aastal kinnitati ulatusliku kaasamisprotsessi tulemusena teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse fookusvaldkonnale teekaardid – digilahendused igas

eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad

ja kestlikud energialahendused, mis on sisendiks riigi teadmussiirde toetusmeetmete

väljatöötamisele. 2023. a lisandus Elujõulise Eesti ühiskonna, keele ja kultuuri fookusvaldkonna

teekaart, mille fookuses on eesti keele, kultuuri, hariduse ja ühiskonna valdkonna

arendustegevused.

8

 2023. a laiendati teadlaste sektoritevahelise liikumise toetamise meedet, mis võimaldab nüüd

lisaks teadlaste liikumisele ettevõtlusesse, tuua ettevõtluskogemusega inimesi kõrgkoolidesse ja

teadus- ja arendusasutustesse juhendama ja teadusprojektides osalema. Skeemi tulemusena

paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Teadusasutustes kasvab

ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat

teadustööd planeerida.

 Sektoritevahelise liikumise toetamise meetme raames rahastatakse ka teadmussiirde

doktorantuuri. See toetusskeem võimaldab doktoriõpinguid läbida koostöös ettevõtte või muu

ülikoolivälise asutusega, aidates nii ette valmistada tippspetsialiste ja teadus- ning

arendustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori

ja teiste asutuste koostööd.

 Eesti ettevõtete tehnoloogia- ja teadmusmahukuse kasvatamiseks jätkati rakendusuuringute

programmi elluviimist ning töötati välja ettevõtjate vajadustest lähtuva rakendusuuringute

keskuse institutsionaalne mudel, mille tegevused käivitusid 2023. aastal.

 Käivitus õiglase ülemineku fondi investeeringute toetusmeede, mille raames toetati 2022. aastal

Neo Performance Materialsi Narvasse rajatavat magnetite tootmistehast koos teadus- ja

arenduskeskusega. Samal ajal on alustatud Ida-Virumaal Õiglase Ülemineku Fondi teadusmeetme

toel ettevõtete vajadustele vastavate uurimisrühmade väljaarendamisega, et oleks tagatud

kohapealne teadus- ja arendusvõimekus ning ettevõtetele vajalik tööjõud.

 Eesti taastekava raames käivitusid toetusmeetmed Eesti ettevõtete digi- ja rohepöörde

elluviimiseks.

 Eesti otsustas ühineda loodava NATO DIANA4 kiirendi ja NATO Innovatsioonifondiga, et arendada

tsiviil- ja kaitseotstarbel kasutatavaid süvatehnoloogiad.

 Jätkatakse riigi rolli ja pädevuse suurendamist innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja

arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning

uudsete lahenduste hankimisel. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et

teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam

ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Teadus- ja arendusnõunike

võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada

mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös.

Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale

kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile

olulise TA-tegevuse elluviimist.

 Alustati Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike

teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja

arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-

Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja Ida-

Virumaa ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse Ida-Virumaa teadus- ja

arendustaristu mahtu ja kvaliteeti.

Suurimad väljakutsed

 TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda rohkem

teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris. Eestis napib väljaspool

akadeemilist sektorit inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus-ja arendustegevusega. Teisalt

4 NATO’s Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic

9

vajab järelkasvu ka eestikeelne akadeemiline töötajaskond. Juba mitmeid aastaid sihiks seatud 300

doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nii

teadlaste ja inseneride järelkasvule, ettevõtete ja teadusasutuste koostööle töötajate pädevuse

kasvatamisel ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamisel.

 Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti ettevõtete

investeeringud teadus- ja aredustegevusse on jätkuvalt madalad ning ettevõtetes töötab liiga vähe

TA-töötajaid/insenere, kes tegeleks järjepidevalt ettevõttesisese arendustegevusega. Eesti teadus on

heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või

avalikus sektoris. Tuleb soodustada teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete

püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning seetõttu senisest oluliselt enam

panustada ettevõtete rakendusuuringutesse.

 Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele

ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui

ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt

aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas.

Põhjalikuma olukorra analüüsiga on võimalik tutvuda teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse

2022. aasta tulemusaruandes5.

5. Olulised tegevused perioodil 2024–2027

5.1. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas

 Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid

sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada

ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte.

Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte

spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool

nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning meetmed jõustusid 2023. a jooksul.

 Jätkatakse rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi rakendamisega. Toimunud on

kolm RUPi rahastusvooru ning programmi meeskonda on värvatud valdkondlikud eksperdid. RUPi

ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti

ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. 2023. a. käivitati ka

rakendusuuringute keskuse loomine AS Metrosert juurde ning 2024. a alustatakse keskuse teenuste

osutamisega ettevõtjatele.

 Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat

tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud

teenuste väljatöötamist.

 Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste

organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa Kosmoseagentuuri

pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse

harjutusi kosmosesektorile.

 Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija

ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida

5 vt https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve ja https://www.hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2022-aasta-tulemusaruanded

10

on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu

suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks.

 Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh

võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu

teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid)

süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks

 Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi

tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik

lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete

digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et seatud

sihte saavutada.

 Riik jätkab Smartcapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning

kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi

elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja

ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022–2026

kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks

süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta

rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks.

 Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut osaleb Eesti NATO 1-miljardi

suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja

kiirendi luuakse vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja

kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Seetõttu on NATO asunud looma võimalusi, mis

aitaksid tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid

ning suurendaks koostööd läänes, vähendaks protektsionismi ja pakuks turvalist rahastamist just

strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.

 Jätkuvad Riigi Infosüsteemide Ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,

tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevused. Üksuse eesmärk on kasvatada

küberturbe sektori konkurentsivõimet, edendada üldist küberkerksust, suurendada valdkonna

järelkasvu ja spetsialistide hulka ning toetada küberturvalisuse valdkonna ettevõtete loomist ja

arendamist. Tegevusi viiakse ellu koostöös MKMi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kredexi

ühendorganisatsiooniga.

 Jätkub Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) toetamine. Keskuse eesmärk on toetada

tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava

valdkonna üldist teadlikkuse kasvu.

 Jätkub Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamine, mille eesmärk on toetada

tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste

koostöös.

 Aastail 2022–2026 kaasrahastakse Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction Lab

eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja

rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. Jätkatakse innovatsioonitrepi arendamise ja rakendamisega,

mille kontseptsioon valmis 2022. aastal koostöös Tööandjate keskliidu, EAS/Kredex ühendasutuse

ning kaasatud ekspertidega. Innovatsioonitrepi eesmärk on panustada ettevõtete TAI-mahukamaks

kasvamisse.

11

5.2. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas  2024.a. käivituvate temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide kaudu toetatakse majanduse ja

ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid, uute uurimissuundade väljaarendamist

ja vajaliku kompetents kasvatamist TA-asutustes, sh tippspetsialistide juurde- ja järelkasvu,

siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE

fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Jätkuvad programmid IT ja ressursside

väärindamise valdkonnas ning alustatakse uute programmidega teistes TAIE fookusvaldkondades.

Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende

programmide tugev alus.

 Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides alustatakse 2024. a

rahastusskeemiga ASTRA+, mis toetab teadusasutusi ja kõrgkoole teadmussiirde teenuste

arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel, hargettevõtluse ja teadmuse

jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise arendamisel ning intellektuaalomandi kaitse

võimaluste ja võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist,

sh soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel ning

koostööd ettevõtetega ja arendatakse akadeemilise sektori töötajate juhtimis- ja

kommertsialiseerimisoskusi.

 Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste

arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele võimalusi arendada

olemasoleva taristu ja tippkeskuste baasilt uusi, turunõudlusele vastavaid teadus- ja

arendusteenuseid. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju,

lõimides tipptasemel teadusuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, ning parandada

teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit.

 Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete

rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi

ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti

kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna

nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid

tegevusi ning toetatakse ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse

kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset

rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest.

 Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeemi, mille puhul doktoritöö valmib koostöös

ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on

valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma

ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd.

 Jätkatakse riigi rolli ja pädevuse suurendamist innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja

arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete

lahenduste hankimisel. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-,

arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja

tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Teadus- ja arendusnõunike

võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada mõjusamaid

sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info- ja

kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja

elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA-tegevuse

elluviimist.

12

 Jätkatakse Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike

teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist. Suurendatakse Ida- Virumaal

tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja Ida-Virumaa

ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse Ida-Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja

kvaliteeti.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Teadmussiirde programm on jaotatud vastavalt kahe valitsemisala vastutusvaldkondadele kaheks

meetmeks.

Tabel 4. Programmi, meetmete ja programmi tegevuste nimetused, eesmärgid ja mõõdikud koos viimase

teadaoleva ja planeeritava sihttasemega.

Programmi mõõdikud 2022*

(tegelik) 2024

(sihttase) 2025

(sihttase) 2026

(sihttase) 2027

(sihttase) 2035

(sihttase)

Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

1,82 (2021)

2,1 2,3 2,5 2,7 4,53

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st (%, mld eurodes) Allikas: Statistikaamet

7,3** ( 2,3 mld)

(2021)

3,2 (1,1 mld)

3,5 (1,3 mld)

3,7 (1,5 mld)

4 (1,8 mld)

6 (3,2 mld)

Meede 1

Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas)

Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse

innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest.

Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % Allikas: The Community Innovation Survey (CIS)

64 (2020)

>75 >75 >75 >75 >75

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine

Eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks.

Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet

13 (2020)

>16 >16 >18 >18 >20

Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms) Allikas: DESI

13. Top 10 Top 10 Top 6 Top6 Top 5

Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut

Riskikapitali maht, mln eurot Allikas: Startup Estonia

1333 >500 >500 >500 >500 >1000

Kiirendites osalevate ettevõtete arv Allikas: Startup Estonia

53*** 40 40 40 40 40

13

Meede 2: (mõõdikud ühilduvad tegevuse omadega)

Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, % Allikas: Statistikaamet

5,3 (2021)

9,0 10,5 11,5 12,5 Euroala

keskmine

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

3,5 (2021)

3,45 3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine = 100) % Allikas: European Innovation Scoreboard

183 (2023)

189 195 201 207 250

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM

17 (2021)

28 28 28 28 -

*Juhul, kui viimane teadaolev tase erineb päises toodud aastast, on see sulgudes märgitud väärtuse all. ** Ettevõtete immateriaalsete varade indikaator sisaldab ühekordseid Volkswagen grupi tehinguid. Kontsern on juba teatanud oma plaanide muutmisest ning järgnevatel aastatel peaks selle ettevõtte mõju välja taanduma näitajast. ***2022. aasta kohta on veel andmed ametlikult kinnitamata, seega võib arv täpsustuda. **** EISil põhineva mõõdiku metoodika on muutunud, mille osas tehtavad muudatused, sh sihttasemetes hakkavad kajastuma kinnitatavas teadmussiirde programmis 2024-2027 ja edaspidi tulemusvaldkonna aruandes. Korrigeeritud aegrida vastavalt EISi andmetele, sihttasemed korrigeeritakse teadmussiirde programmi kinnitamisel.

6.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine (MKM vastutusalas)

Meetme eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-

mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha

efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest.

6.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine (MKM vastutusalas)

Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde läbiviimiseks.

Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest suurimate eelarveliste

mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ning TA-

mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine.

Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest

ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse

14

kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist.

Tegevused käivitati 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) vahenditest perioodi kogumahus

19,8 miljonit eurot.

Tegevuste kirjeldus

 Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele

vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega

seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele

sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt.

 Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks

pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks

toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt

ESA, Eurostars jt).

 Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate

ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti

osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja

robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics

Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.

 Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku

tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse

tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati 2022. a lõpus, 2024.

a programm jätkub.

 Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt

majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi

kogumahus 58 miljoni euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni

eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda

suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 miljonit eurot EL 2021–2027

rahastusperioodi vahenditest)..

 Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise

teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad

osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud

tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha

ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.

 Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse

tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization)

toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele

võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise

võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks

ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu.

 Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille

eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-,

organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate

teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat

lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid).

 Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning

parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes

15

saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate

mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad

ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi,

võrgustumine jms).

 Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse

tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse

ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning

kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.

 Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes

(märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse

tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja

ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid. Tegevusi

rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni euroga.

 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate

vahendite raames toetatakse mahus 13,4 miljonit eurot integreeritud Euroopa Liidu üleste

vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks.

 Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist,

sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks suurendatakse

ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus 25 miljonit eurot.

 Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.

 Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks

tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).

 Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse loomist.

6.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas)

Tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut.

Tegevuse raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, mis

toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete

loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse

eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh

aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele,

mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse

iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes.

Nimetatud tegevsute tulemuslikkus hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine

iduettevõtluse seiresüsteem.

Tegevuste kirjeldus

 Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia

programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest.

 Samuti jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava

elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad

suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete

arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Startup Estonia

kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d).

16

 Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega

fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt)

ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule

sekkumisloogikale.

 Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist.

 Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro

suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 miljonit eurot) ning selle investeeringutele

eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 miljonit eurot).

6.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja

ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju kasvuks.

6.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas)

Tegevuse eesmärk ja mõõdikud on samad, mis meetmel.

Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori ettevõtluse

ja avaliku sektori vahel ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. TA-spetsialistide arvu

suurendamine era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja

suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja

juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse

teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja

koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Toetatakse majanduse ja ühiskonna

vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste arendamist ja kättesaadavaks

tegemist. Samuti võimendatakse teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure

lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel arendusgrantide kaudu.

Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel,

mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste

vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning kasvab

ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat

teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava

doktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö valmib tööandja vajadusi

arvestades.

Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE

fookusvaldkondades viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise,

era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks. Temaatilistes programmides

keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele

uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu, algatada

uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja värvata

tippteadlasi.

17

Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks

oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel

suunamisel, sh tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid ühiskonna

väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusalast

kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning soodustavad

koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja arendusnõunike

võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete haldusalade üleste rakendusuuringute jms kaudu.

Tabel 5. Programmi tegevuse kirjeldus teenuste kaupa

Teenus 2.1.1. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine

Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:

 Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste

arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh

pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -

teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust,

stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse

jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja

võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja

pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste

raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi.

 Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2023. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi

meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks

Ida-Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja

asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist,

välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna

siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms.

Teadustulemuste rakendamise ja tehnoloogiasiirde toetamine, sh:

 Arendusgrandid. Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni, jätkatakse

arendusgrantide väljaandmist teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks.

Teenus 2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades

Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:

 Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.

Tegevuse raames tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse

välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadlaste järelkasvu, koostöötegevusi,

uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade

teekaartidele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, ning

lisanduvad programmid tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamiseks, nutikate ja kestlike energialahenduste

loomiseks ning teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks.

 Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks

tegemine. Tegevuse käigus arendatakse tippkeskuste ja riiklikult olulise teadustaristu tulemuste põhjal teenuseid

ettevõtetele ja avalikule sektorile, jõustatakse teadustulemuste kasutusele võttu avaliku- ja erasektori poolt jne.

Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku

sektori jaoks, tuginedes olemasolevale taristule, sh laborite sertifitseerimist, teenusepakettide arendamist jms.

Teenus 2.1.3. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine

 Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse

teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja

teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös

pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist.

Teenus 2.1.4. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine

18

Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA+) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest

lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, teadus- ja arendusnõunike

võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret.

7. Programmi juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

 MKM vastutab programmi meetme 1 elluviimise eest.

 HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest.

Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja

Noorteamet (Harno), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS),

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) ja AS Metrosert.

Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning majandus- ja infotehnoloogiaminister pärast

riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM-i

kodulehtedel67.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste

võimalustega.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM

vastavalt ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste

dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest

kui ka era- ja mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga-

aastases tulemusaruandes. 2022. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusaruanne

saadeti arvamuse avaldamiseks ka teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonidele8.

Tulemusaruanded on avalikustatud HTM-i ja MKM-i kodulehtedel910.

Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i

(arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.

6 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 8 Vabariigi Valitsuse 19.05.2005 määrus nr 108 „Teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni moodustamise kord ja töökord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/902696?leiaKehtiv 9 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve