Ettevõtte arenguprogrammi toetus

1

05.01.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi

2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõu aitab saavutada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte

arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Arenduskeskuste toetus)“ eesmärke.

Määrus kehtestab sekkumise alategevuse „Ettevõtte arenguprogramm“ (edaspidi meede)

toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra. Eelnõu eesmärk on aidata ambitsioonikatel

tegutsevate ettevõtjatel muuta strateegilise planeerimise toel ärimudeleid ja -suundi ning

seekaudu tõsta oma rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Eelnõu on otseselt seotud ja panustab:

 riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“

programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „tehnoloogia- ja arendusmahukate

investeeringute tegemise stimuleerimine“ tegevuste „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde soodustamine“ elluviimisele;

 Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava1 (edaspidi TAIE)

üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna

„ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust

ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja

teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse.

Arvestades, et investeeringud teadus- ja arendustegevustesse (edaspidi TA tegevus) on

käesolevas eelnõus toetatav tegevus, kuid mitte toetuse taotlemise eelduseks, siis panustab

eelnõu kaudselt ka TAIE suuna „teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb

teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ ja tabeli 1 punktides 4–6 esitatud

mõõdikute sihttasemete saavutamisele.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt

panustab

TAIE mõõdik Sihttase aastal

2035

Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus ELi keskmisest 110% 82,8% (2022)

1 https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-arengukava-2021-2035

2

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 miljardit

eurot

30,9 miljardit eurot

(2022)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku

kohta EL-27 keskmisest 59% 60,7% (2021)

4. Erasektori TA kulutuste tase SKT-st 2% 1% (2022)

5. Ettevõtete investeeringud

mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna

SKP-st

6% 3,3% (2022)

6. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris

ja kasumitaotluseta erasektoris

4,53 (arv 1000

elaniku kohta) 2,23 (2019)

Allikas: TAIE

Meetme abil toetatakse ettevõtja pikaajalise strateegilise tegevuskava elluviimise projekte,

mis panustavad nutika spetsialiseerimise fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nutika

spetsialiseerumise valdkonnad on:

1) digilahendused igas eluvaldkonnas;

2) tervisetehnoloogiad ja -teenused;

3) kohalike ressursside väärindamine;

4) nutikad ja kestlikud energialahendused.

Meetme tegevused aitavad saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi

„Eesti 2035“) sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle

alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud

meetme panus „Eesti 2035“ sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikliga 9 on esitatud seletuskirja

lisas 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht on lisas 3 ja riskihindamise tabel lisas 4.

Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, toetuse

saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning

kohustused.

Alategevuse Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse eelarve on 27 968 000 eurot, millele

lisandub toetuse saajate omafinantseering kokku vähemalt 41 952 000 euro ulatuses. Toetust

taotletakse jooksvalt.

TAIE üldeesmärk on Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine,

pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajaduste

saavutamiseks. Üks neljast indikaatorist, mida kasutakse TAIE üldeesmärgi mõõtmiseks, on

Eesti ettevõtjate nominaalne tööjõutootlikkus, mida arvutatakse Euroopa Liidu keskmisest

tööjõutootlikkusest. Nimetatud mõõdiku sihttase, mida soovitakse aastaks 2035 saavutada, on

Eesti ettevõtjate keskmine majanduslik lisandväärtuse kasv 110%ni Euroopa Liidu keskmisest

majanduslikust lisandväärtusest.

Teisisõnu peavad Eesti ettevõtjad aastal 2035 looma keskmiselt lisandväärtust 110%,

võrreldes EL-i ettevõtjatega. Võttes aluseks 2022. aasta andmed (joonis 1), peab Eesti

ettevõtjate lisandväärtus kasvama 25%. Seda tingimusel, et teiste, praegu Eestist eespool

olevate riikide lisandväärtus ei kasva.

3

Joonis 1. Euroopa Liidu riikide lisandväärtus töötaja kohta aastal 2022

Allikas: Eurostat

Eelnimetatud eesmärgi täitmine nõuab Eesti ettevõtjate tootlikkuse kasvu. Eelnõu ja ettevõtte

arenguprogrammi tähenduses vaadeldakse ettevõtjate tegevust tööjõu tootlikkuse seisukohalt.

Tööjõu tootlikkus võrdub lisandväärtusega ühe tööjõuühiku2 kohta.

Lisandväärtust saab ettevõtja vaates lahti seletada kui müügitulu, millest on maha arvestatud

kulud sisenditele. Teisisõnu peab ettevõtja teenima võimalikult suurt müügitulu võimalikult

väikese sisendkuluga.

Tavapäraselt arvestatakse sisendkulude hulka töötajatele makstud palgad koos maksudega,

ostetud tooraine ja materjalid, toote tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalikud teenused,

jms. Ettevõtjate sisendkulud võib jaotada ettevõtja tegevuste ja otsustega mõjutatavateks

kuludeks ja sellisteks, mida ettevõtja ise muuta ei saa.

Ettevõtjal on müügitulu kasvatamiseks kaks peamist võimalust: a) kasvatada olemasolevate

toodete ja teenuste müügimahtu või b) müüa tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga. Siinkohal

aga toome esile, et arvestades Eesti väiksust, sealhulgas lõpptarbijate ja tarnepartnerite

piiratud hulka, piiratud kättesaadavat tööjõudu, geograafilist kaugusest suurematest turgudest,

siis on lõpptoodete ja teenuste mahu hüppeline kasvatamine ettevõtjatele keeruline ega too

kaasa loodetud majanduslikku kasu. Eesti kui väikeriigi ettevõtjate võimalus rahvusvahelises

konkurentsis on pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid, rakendades kiireid ja paindlikke

tootmis- ja tarneprotsesse, leides ja vallutades uusi sihtturge, kasutades sealsete klientideni

jõudmiseks uusi ja nutikaid müügi- ja turunduskanaleid.

Hüppeline lisandväärtuse kasvatamine on valdavalt ettevõtjapõhine ja seotud ettevõtja

erinevate tegevuste uuendamise ja kõrgemale tasemele viimisega. Tavapäraselt muutub

ettevõtja ärimudel või lisandub uus ja edaspidi ettevõtja tegevustes domineeriv ärisuund.

Ettevõtja peamised tegevussuunad ja põhifunktsioonid, mida ärimudeli muutmisel üle

vaadatakse ja edasi arendatakse, on: tooted ja teenused, toodete tootmiseks või teenuste

2 Lisandväärtus töötunni kohta või lisandväärtus töötaja kohta.

2 2

3 ,9

1 6

2 ,4

1 3

1 ,4

1 2

1 ,6

1 1

5 ,7

1 1

5 ,1

1 1

0 ,1

1 0

7 ,6

1 0

5 ,2

1 0

4 ,6

1 0

2 ,5

1 0

0 ,0

9 4

,3

9 1

,6

8 7

,3

8 6

,1

8 5

,1

8 4

,9

8 3

,4

8 2

,7

8 1

,0

7 8

,2

7 5

,9

7 4

,8

7 4

,7

7 3

,6

6 8

,7

5 4

,5

2022

4

pakkumiseks vajalikud protsessid ja seadmed, toodete ja teenuste müük ja turundus ning

tegevuste elluviimiseks vajalik personal.

Uue ärimudeli või ärisuuna väljatöötamine ja rakendamine algab ettevõtja ambitsioonist ja

valmisolekust võtta tuleviku äriedu nimel riske, investeerida ja teha ettevõtja praeguses äris

muudatusi. Peale ambitsiooni ja muutusteks valmisoleku on vaja teadmist, millised

muudatused aitavad saavutada parimaid tulemusi ja mil moel need ellu viia. Kolmanda olulise

eeldusena vajavad ettevõtjad uue ärimudeli või -suuna juurutamiseks ressursse, milleks on

muu hulgas investeeringuraha, muudatusi elluviivad inimesed ning aeg, mida muudatuste

ettevalmistamine ja elluviimine lisaks ettevõtja igapäeva tegevuste elluviimisele nõuab.

Uus ärimudel- või suund, mis ettevõtja tegevust pikaajaliselt mõjutab põhineb, kas ettevõtja

uutel või oluliselt täiustatud kõrgema lisandväärtusega toodetel, teenustel või tehnoloogiatel,

mida suudetakse efektiivsemalt ja tulutoovamalt toota või teenusena pakkuda ning uutele

turgudele uuenduslike turundusstrateegiate abil müüa. Rõhutame, et ettevõtja lisandväärtuse

kasv nõuab mitmesuguste tegevuste koosmõju. Näiteks töötab ettevõtja välja küll uue ja

kõrgtehnoloogilise toote või teenuse, aga mittetoimiva tootmisprotsessi või teenuse

pakkumise protsessi või turundus- ja müügiprotsessi tõttu jäävad selle toote või teenusega

seotud majandustulemused saavutamata ja ettevõtja lisandväärtus ei kasva.

Eeltoodust lähtudes tuleb ettevõtjal lisandväärtuse hüppeliseks kasvatamiseks ellu viia

erinevate tegevuste ja protsesside suuremahulisi arendustegevusi, mis võivad toimuda nii

lineaarselt kui ka paralleelselt. Näiteks uue toote või teenuse arendamise lõppfaasis algavad

turundustegevused ning tootmise ja müügi planeerimine. Sealjuures on erinevad tegevused

üksteisega seotud ja neist ühe tegevuse tulemus mõjutab muude tegevuste sisu, ajakava ja

eelarvet.

Kõik eelloetletud eesmärgid ja tegevused nende eesmärkide saavutamiseks nõuavad

samaaegselt tegevuste planeerimist, nii ühekaupa kui ka tervikuna. Erinevate tegevuste, mis

üksteist mõjutavad ja mis võivad kulgeda nii paralleelselt kui ka järjestikku, tervikuks

kokkusidumine ja nende elluviimiseks vajamineva ressursi planeerimine nõuab esmalt

strateegilist arusaama, millist muutust soovitakse ellu kutsuda – teisisõnu, täpse lõppeesmärgi

sõnastamist. Järgmise sammuna tuleb lõppeesmärgi täitmiseks koostada pikemaajaline ja

kõiki tegevusi hõlmav plaan.

Strateegiliseks planeerimiseks nimetatakse protsessi, mille käigus määratakse sidusa

tervikuna tulemusvaldkondade eesmärgid, ressursid, sealhulgas kapitali ja inimeste

jaotamisel, tegevused ning seiratakse tulemusi3. Strateegilise planeerimise abil koostatakse

kõiki tegevusi hõlmav pikaajaline plaan, mis tööriistana aitab nii tegevusi, nende

elluviimiseks vajaminevat resurssi planeerida kui ka hiljem tegevusi ellu viia ja tulemusi

hinnata, tehes seda nii tegevuste kaupa kui ka tervikut silmas pidades. Strateegiline plaan

tehakse ja eesmärgid seatakse valdavalt kolmeks kuni viieks aastaks. Sealjuures on oluline

strateegiline plaan koostada moel, mis võimaldab tegevuste elluviimist hinnata ning vajadusel

plaani elluviimise jooksul tegevusi muuta ja ümber kujundada.

3 Rahandusministeerium. Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine.

5

Eesti ettevõtlusmaastikku kirjeldavad valdkondlikud uuringud45 on Eesti ettevõtete peamiste

kitsaskohtadena, mis takistavad ettevõtjate arengut ja kõrgema lisandväärtuse saavutamist,

esile toonud pikaajalise strateegilise planeerimise puudumise. See on üks kitsaskohti, miks

Eesti ettevõtjate lisandväärtus on Euroopa Liidu keskmisest väiksem ja miks Eesti ettevõtjate

tehtud arendustegevused jäävad täismahus rakendamata ja pahatihti ei jõua soovitud

majandustulemusteni.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusega tellis 2022. aastal uuringu6 ülesandega analüüsida ettevõtja pikaajaliste ja

terviklike arendustegevuste elluviimise vajadust, planeerimisel esinevad takistusi ning töötada

välja lahendused, mis aitaksid ettevõtjatel neid kitsaskohti ületada. Uuringu tegi Civitta Eesti

AS. Uuring tõi Eesti ettevõtjate strateegilise planeerimisega seotud peamiste kitsaskohtadena

esile järgmised:

1. juhtide vähene ambitsioonikus;

2. ettevõtjate strateegilise planeerimise alaste teadmiste ja võimekuse puudumine.

Juhtide ja omanike vähene ambitsioonikus. Juhtide ja omanike vähene ambitsioonikus ehk

tahe teha muutusi, investeerides selleks aega ja raha, on üks ettevõtete peamisi arengutakistusi.

Ambitsioonikad juhid ja omanikud ning nende ettevõtted on tavapäraselt teerajajad, kes

loovad ja juhivad väärtusahelaid ja kellel seeläbi on suurem lisandväärtus.

Ettevõtjate strateegilise planeerimise alaste teadmiste ja võimekuse puudumine. Ühelt poolt

ei ole ettevõtjatel teadmisi ja kogemusi, kuidas planeerida pikaajalist arendustegevust, mis

haarab ettevõtte eri tegevusi ja töötajaid, ning ette valmistada selle elluviimist. Teisalt puudub

ettevõtjatel aeg ja raha pikaajaliste ja suuremahuliste muutuste elluviimiseks. Ettevõtete, eriti

väike- ja mikroettevõtete juhid on tihtilugu hõivatud kiirete igapäevaste tegevuste

elluviimisega.

Ettevõtte arenguprogramm on ettevõtjat tema planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel

toetav ettevõtja eripärasid arvestav mudel, mis põhineb ettevõtja pikaajalise (keskmiselt 3–5

aastat) strateegilise plaani – arenguplaani – ettevalmistamisel ja elluviimisel.

Ettevõtte arenguprogramm annab ettevõtjale nii tööriistad kui ka pakub suunavat abi tema

ettevõtte arendamiseks ning senisest keerukamale toimimismudelile üleviimiseks.

Rakendusüksuse kliendihaldur toetab ja abistab ettevõtjat ettevõtte arenguplaani

ettevalmistamisel ja elluviimisel kogu arenguprogrammi jooksul, aidates leida, valida ja

vahendada ettevõtja vajadusest ja võimekusest lähtuvaid sobivaid lahendusi, tööriistu ja

partnereid.

Ettevõtte arenguprogramm koosneb neljast järgmisest etapist:

 I etapp ‒ ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine;

 II etapp ‒ arenguplaani ettevalmistamine ja väljatöötamime;

 III etapp ‒ arenguplaani elluviimine;

4 Varblane, U., Varblane, U., Pulk, K., Vissak, T., Lukason, O. (2020). Nutikate välisinvesteeringute uuring:

Eestis tegutseva välisosalusega ettevõtete analüüs, et selgitada välja uute välisinvesteeringute maandamise

fookus ja kriteeriumid. Tartu: Tartu Ülikooli majandusteaduskond, 2020. 5 Espenberg, S., Nõmmela, K., Karo, E., Juuse, E., Lees, K., Sepp, V., Vahaste-Pruul, S., Romanainen, J. (2018).

Kasvualade edenemise uuring. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Technopolis Group Eesti OÜ. 6 Rokk, R- M., Parts, R., Treial, A., Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise

konkurentsivõime suurendamine Eestis

6

 IV etapp ‒ arenguplaani tulemusel saavutataud majandustulemuste hindamine.

Joonis 2. Ettevõtte arenguprogrammi ülesehitus

I etapp ‒ ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine, et teha ettevõttes strateegiline

muutus.

Ettevõtte arenguprogrammi sihtrühmaks on:

a) ettevõtjad, kes soovivad välja töötada ja kasutusse võtta uue ärimudeli või -suuna ning

kes pöörduvad toe saamiseks rakendusüksusesse, või

b) kliendihalduri proaktiivse eeltöö tulemusel leitud ettevõtjad, kellel on vajadus ja

võimekus teha oma ettevõttes strateegilisi uuendusi.

Ettevõtte arenguprogrammi I etapis tutvustab ettevõtja kliendihaldurile, millist strateegilist

muudatust ta oma ettevõttes teha soovib, sealhulgas, milliseid tulemusi, millal ja millist

ressurssi kaasates ta soovib saavutada. Juhul kui soovitud strateegiline muudatus ja sellega

seotud oodatavad tulemused ning kaasatav ressurss vastavad arenguprogrammi nõuetele, siis

viib kliendihaldur koostöös ettevõtjaga läbi ettevõtte hetkeolukorra kaardistuse. Ettevõtja

hetkeolukorra kaardistusega analüüsitakse ja antakse hinnang kõikidele ettevõtte

olulisematele tegevustele ja protsessidele, muu hulgas ettevõtte toodetele ja tooteportfellile,

tootmiskorraldus- ja tarneprotsessile, turundus- ja müügiprotsessile ning neid kõiki toetavale

personaliprotsessile. Ettevõtja hetkeolukorra kaardistus viiakse läbi diagnostilise

kaardistusmudeli abil.

7

Kaardistuse tulemusel saadud ülevaadet ettevõtte hetkeolukorrast võrreldakse ettevõtja

kirjeldatud strateegilise eesmärgiga. Kui ettevõtte kaardistuse tulemusel selgub, et ettevõtjal

on olemas soov, vajadus ja piisavad eeldused viia muudatused oma ettevõttes ellu, siis liigub

ettevõtja arenguprogrammi järgmisesse ‒ arenguplaani –väljatöötamise etappi.

Samas, kui ettevõtjal on olemas küll piisav ambitsioon, aga olemasolevad eeldused pole

soovitud muudatuseks piisavad, siis püüab rakendusüksuse kliendihaldur ettevõtjat toetada,

leides rakendusüksuse ning teiste turul olevate teenuste ja toetusmeetmete hulgast sobivaid

lahendusi, mille kaasabil puudujäävat osa järele aidata. Ettevõtjal on võimalus pärast vajalike

eelduste loomist ettevõtte arenguprogrammiga uuesti liituda.

II etapp ‒ arenguplaani väljatöötamine.

Ettevõtte arenguprogrammi II etapis koostab ettevõtja oma soovitud muudatuste tegemiseks

vajaliku tervikliku tegevuskava – arenguplaani.

Olemuselt on arenguplaan ettevõtja strateegiliste muudatuste tegevuskava, kus on esitatud:

ettevõtja pea- ehk strateegiline eesmärk,

a) üksiktegevuste lühikirjeldused koos oodatavate tulemustega,

b) tegevuste rahaline maht ja nende rahastamise allikas,

c) tegevuste elluviimise tähtaeg ning

d) üksiktegevuste seos teiste arenguplaani tegevustega.

Vormilt on ettevõtja arenguplaan etapiline tegevuskava, kus iga etapi lõpus hindab ettevõtja

koos kliendihalduriga antud etapis ellu viidud tegevusi ja saavutatud tulemusi võrreldes

planeerituga. Kui saavutatud tulemused erinevad esialgu planeeritust, näiteks arendustegevuse

käigus selgus, et arendustegevuse tulemuse juurutamine nõuab lisaaega või -tegevusi, mida

arenguplaanis ei olnud või vastupidi, arendustegevuse tulemusel selgub, et kõiki esialgu

plaanitud tegevusi ei ole tarvis ellu viia, saab ettevõtja oma arenguplaani muuta.

Ettevõtjat toetab arenguplaani koostamisel rakendusüksuse kliendihaldur, kes vajaduse korral

abistab ettevõtjat arenguplaani koostamist hõlbustavate tugiteenuste leidmisel ja kasutamisel.

Kliendihaldur aitab ettevõtjal leida talle sobiva tööriistakasti, sealhulgas tutvustab

kliendihaldur kliendi vajadustele vastavaid mitmesuguseid toetusmeetmeid ja -instrumente

ning eraturul olevaid teenuseid. Näiteks hõlbustab arenguplaani koostamist ettevõtteväliste ja

rahvusvahelise kogemusega nõustajate ehk coach’ide ja mentorite kaasamine. Kui ettevõtte

hetkeolukorra kaardistusel selgub ettevõtte protsessides või põhitegevustes mõni kitsaskoht

või arenguvõimalus, mille kohta on lisaks vaja süvitsiminevat teadmist, võiks ettevõtja

võimalusel tellida valdkondlikke diagnostikaid, sealhulgas tootmiskoralduse, tooteportfelli ja

kindla toote tehnoloogilist diagnostikat, või osaleda koolitus- ja nõustamisprogrammides.

Teise etapi lõpuks valmib ettevõtja koostatud pikaajaline strateegiline arenguplaan.

III etapp ‒ arenguplaani elluviimine

Rakendusüksuse kliendihaldur jälgib ja toetab ettevõtja arenguplaani elluviimist, sealhulgas

nõustab jooksvates küsimustes. Kuna arenguplaan on pikajaline arendustegevuse kava, annab

arenguplaani etappideks jaotamine võimaluse iga etapi lõpus hinnata arenguplaanis märgitud

tegevusi saavutatud tulemuste ja hetkeolukorraga ning vajadusel neid muuta või korrigeerida.

Sellest lähtudes hindavad ettevõtja ja kliendihaldur iga arenguplaani etapi lõpus arenguplaani

ja tegevuste tulemusi ning vajadusel muudetakse arenguplaani, sealhulgas tegevusi, nende

mahtu, elluviimise aega ja elluviimiseks vajalikku ressurssi. Samas säilib ettevõtja

arenguplaanile seatud strateegiline eesmärk. Lisaks hindavad ettevõtja ja kliendihaldur

8

eelnevalt kokkulepitud tähtaegadel, näiteks kord aastas, aastaintervjuu vormis ettevõtja üldist

seisu ja muid arenguvajadusi.

IV etapp ‒ arenguplaani tulemusel saavutatud majandustulemuste hindamine

Ettevõte arenguprogrammi IV etapp on programmi toel saavutatud majandustulemuste

hindamine. Majandustulemusi hinnatakse kaks aasta pärast ettevõtte arenguplaani lõppemist.

Kuna ettevõtte arenguplaan on ettevõtja individuaalne arendustegevuste kava, hinnatakse

ettevõtja müügitulu ja lisandväärtuse kasvu, võrreldes sama tegevusala ettevõtjate müügitulu

ja lisandväärtuse kasvuga. Teisisõnu peab ettevõtja lisandväärtuse ja müügitulu kasv olema

suurem kui sama tegevusala vastavad keskmine kasv. Kasvu eesmärgid arvutatakse aastase

liitkasvumäära alusel. Tulemuste arvutamisel võetakse baasaastaks arenguplaanile eelnev

majandusaasta. Ettevõtte lisandväärtuse ja müügitulu kasvu arvutamine algab arenguplaani

kolmandast aastast ja lõpeb kaks aastat pärast arenguplaani lõppemist. Seega, mida lühema

perioodiga suudab ettevõtja oma arendustegevused ellu viia, seda väiksem on ettevõtja

arenguplaani lisandväärtuse ja müügitulu kasvu eesmärk.

Ettevõtja müügitulu ja ekspordi kasvu arvutamismetoodika koos selgitavate näidetega on

esitatud seletuskirjas eelnõu § 6 selgitavas osas.

Ettevõtte arenguprogramm 2015-2022 kokkuvõte

Ettevõtte arenguprogrammi 2015–2022 sihtrühmaks oli Eestis tegutsev ambitsioonikas ja

ambitsiooni realiseerimiseks ressursse omav ettevõtja, kes strateegilise planeerimise toel

kasvatab võrreldes teiste sama sektori ettevõtjatega hüppeliselt oma majandustulemusi.

Täpsemalt oli ettevõtte arenguprogrammi sihtrühmaks sõnastatud Eesti äriregistrisse kantud

kaheksa või enama töötajaga äriühing, mis on tegutsenud vähemalt kolm aastat ning mis:

1) on teeninud arenguplaani elluviimisele eelneval majandusaastal ekspordi müügitulu või

2) on kasvatanud arenguplaani elluviimisele eelneva viimase kolme majandusaasta

jooksul müügikäivet igal majandusaastal keskmiselt 10%. Lisaks oli arenguprogramm

suunatud tööstusettevõtetele (EMTAK jaod B, C, D, E) ja ettevõtetele, kelle arenguplaani

tegevused panustasid nutika spetsialiseerumise kasvualade7 eesmärkide täitmisesse.

Programmis osalevale ettevõtjale seati eesmärgiks kasvatada arenguplaani kolmandast aastast

alates kuni kaks majandusaastat pärast arenguplaani lõppemist:

1) oma müügitulu aastas keskmiselt 10% võrra rohkem kui vastava sektori müügitulu;

2) oma lisandväärtust töötaja kohta aastas keskmiselt 10% võrra rohkem, kui vastava sektori

keskmine lisandväärtus töötaja kohta.

Ettevõtte arenguprogrammi 2015‒2022 sihtrühmas oli 2757 ettevõtjat.

Ettevõtte arenguprogrammis 2015‒2022 osales kokku 209 ettevõtjat.

Tabel 2. Ettevõtte arenguprogrammis osalenud ettevõtjate valdkondlik jaotus

EMTAK tegevusala Ettevõtjate

arv

08 Muu kaevandamine 2

10 Toiduainete tootmine 8

7 Nutika spetsialiseerumise kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine horisontaalselt

teiste sektorites, tervisetehnoloogiates ja -teenustes ning ressursside efektiivsem kasutamine

9

11 Joogitootmine 2

13 Tekstiilitootmine 1

14 Rõivatootmine 3

15 Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 3

16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja

punumismaterjalist toodete tootmine

17

17 Paberi ja pabertoodete tootmine 1

18 Trükindus ja salvestiste paljundus 4

20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 4

21 Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine 1

22 Kummi- ja plasttoodete tootmine 8

23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 6

24 Metallitootmine 1

25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed 31

26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 3

27 Elektriseadmete tootmine 5

28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine 18

29 Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine 8

30 Muude transpordivahendite tootmine 7

31 Mööblitootmine 11

32 Muu tootmine 9

33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus 4

41 Hoonete ehitus 1

43 Eriehitustööd 1

45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont 1

46 Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 2

47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 1

52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad 3

58 Kirjastamine 3

59 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika

kirjastamine

2

61 Elektroonilise side teenus 1

62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused 23

63 Infoalane tegevus 3

70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine 2

71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs 3

72 Teadus- ja arendustegevus 2

74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 2

82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused 1

81 Hoonete ja maastike hooldus 1

KOKKU 209

Allikas: rakendusüksus

Tabel 3. Ettevõtte arenguprogrammis 2015‒2022 osalenud ettevõtjate regionaalne

paiknemine

Maakond Kõik sihtrühma ettevõtjad Ettevõtjate

regionaalne

paiknemine

Ettevõtjate

regionaalne

10

arenguplaani

elluviimise põhiselt

paiknemine

äriregistri põhiselt

arv osakaal arv osakaal arv osakaal

Harju 1545 56% 131 63% 142 68%

Hiiu 16 0 % 1 0% 1 0%

Ida-Viru 162 6% 4 2% 5 2%

Jõgeva 46 2% 2 1% 2 1%

Järva 53 2% 3 1% 4 2%

Lääne 39 1% 1 0% 1 0%

Lääne-

Viru

105 4% 3 1% 3 1%

Põlva 31 1% 1 0% 1 0%

Pärnu 149 5% 4 2% 4 2%

Rapla 65 2% 3 1% 3 1%

Saare 51 2% 5 2% 5 2%

Tartu 293 11% 22 11% 28 13%

Valga 47 2% 0 0% 0 0%

Viljandi 80 3% 2 4% 8 4%

Võru 75 3% 9 1% 2 1%

Üle-

eestiline

0 0% 18 9% 0 0%

KOKKU 2757 100,00% 209 100% 209 100%

Allikas: rakendusüksus

Kuna enamikul arenguprogrammis osalenud ettevõtjatel arenguplaani tegevuste elluviimine

alles kestab või on ettevõtjate arenguplaani lõppemisest möödunud vähem kui kaks aastat,

seisab ettevõtte arenguprogrammi ja seal osalenud ettevõtjate majandusliku mõju

analüüsimine veel ees.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

rakendusasutus) majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik ([email protected],

639 7651), rakendusüksuse klienditeeninduse ja -halduse osakonna juht Eero Liivandi

([email protected], 627 9501), toetuste osakonna juht Monica Hankov

([email protected], 627 9786), toetuste keskuse toetuste osakonna valdkonnajuht Erki

Varbola ([email protected], 627 9704). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule

rakendusasutuse strateegilise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa

([email protected], 631 3609). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna

õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu keeletoimetas

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 30 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3) nõuded taotlejale ja taotlusele;

4) toetuse taotlemine;

11

5) taotluse menetlemine;

6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine;

7) aruannete esitamine;

8) toetuse maksmise tingimused;

9) toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused;

10) finantskorrektsioonid ja vaided.

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise seos strateegiliste

arengudokumentidega, toetuse andmise riigiabi põhimõtted, määruses kasutatavad terminid,

toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse rakendusasutus ja -

üksus. Lisaks selgitatakse 1. peatükis millistele sisu- ja vormitingimustele peab ettevõtja

arenguplaan vastama.

Eelnõu § 1 sätestab eelnõu reguleerimisala, tuues esile, kuidas eelnõu on seotud ja aitab täita

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 eesmärke. Lisaks

sõnastatakse selles paragrahvis, et eelnõu panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035“)

aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“

eesmärkide saavutamisse.

Eelnõu § 1 lõikes 3 nähakse ette Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris

(EMTAK 2008) avaldatud tegevusvaldkonnad, mille projektidele määrust ei kohaldata.

Eelnõu kohaselt ei saa toetust taotleda tegevusalad, mis on:

1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava alusel toetust saavad

valdkonnad, sealhulhas põllumajandus, kalapüük;

2. Eesti siseturule suunatud valdkonnad, sealhulgas kinnisvaraalane tegevus, hulgi- ja

jaekaubandus, reklaamindus, juriidilised toimingud, rentimine ja kasutusrent;

3. fossiilsel toorainel põhinevad ja CO2 emmisiooni suurendavad valdkonnad:

4. ühiskonnale laiemalt kahju ja täiendavaid kulusid tekitavad valdkonnad, sealhulgas

tubakatootmine, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine.

Lõikega 4 nähakse ette, et toetusega seotud info- ja teabevahetus taotleja, toetuse saaja ja

rakendusüksuse vahel toimub e-toetuse keskkonnas. E-toetuse keskkonnas toimub nii toetuse

taotlemine kui ka toetuse kasutamine, sealhulgas taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud

teabe vahetamine. Näiteks esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu kuludokumendid ja

aruanded ning sellele eelnevalt teeb rakendusüksus samal platvormil kättesaadavaks taotlus-

ja aruandevormid ning juhised.

Eelnõu lõige 5 sätestab, et toetuse taotlemisele, taotleja ja taotlusele esitatud nõuetele, taotluse

menetlemisele, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise otsuste

tegemisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele ja tagasinõudmisele, toetusest

teavitamisele, aruandlusele, toetuse saaja kohustustele ja muus osas kohaldatakse Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused” (edaspidi ühendmäärus) eelnõus sätestatud erisustega. Sellest lähtudes järgib

eelnõu kõiki ühendmääruses sätestatud tingimusi.

12

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise seotus strateegiliste arengudokumentidega.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigiabi andmise regulatsioon.

Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Toetuse andmisel lähtutakse

riigiabi või vähese tähtsuse abi tingimustest, milles muu hulgas määratakse abikõlblikud

tegevused, abikõlblikud kulud ning toetusmäär. Toetusmäär lähtub sellest, kas toetust saav

ettevõtja on väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja.

Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse, et suurettevõtjad saavad ettevõtja organistasiooni- ja

protsessiarendustegevusteks ning kõrge lisandväärtusega toote või teenuse välismessil või -

näitusel tutvustamiseks toetust vähese tähtsuse abi määruse aluse. Lähtudes riigiabi reeglitest

ei võimalda grupierandi määrus anda loetletud tegevusteks suurettevõtjatele abi ülejäänud

tegevuste võrdse abimääraga või kehtivad suurettevõtjatele grupierandi määruse alusel muud

riigiabi reeglitest tulenevad piirangud. Sellest lähtudes rakendatakse suurettevõtjate eeltoodud

tegevuste toetamisel VTA määrust.

Lõikes 4 tuuakse esile riigiabist lähtuvad tingimused, mille esinemisel toetust ei anta. Näiteks

ei anta toetust ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on

tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi

tagasimaksmiseks on täitmata.

Paragrahvis 3 sätestatakse ka vähese tähtsuse abi summad ja abi kumuleerimisreeglid

kontserni kuuluvate ettevõtjate puhul. Siia kuuluvad juhud, kui ettevõtja kas kuulub teisele

ettevõtjale või ettevõtja otsusi saab teine ettevõtja valitseva mõju tõttu, hääleõiguse või

ametisse nimetamiste kaudu mõjutada.

Eelnõu §-s 4 on selgitatud olulisemad eelnõus kasutatavad terminid, mille defineerimisel on

lähtutud üldise grupierandi määrusest ja TAIEst.

Vastavalt § 9 lõike 3 punktis 3 esitatud tingimustele saab ettevõtja protsessiarendustegevuse

raames taotleda toetust, et palgata ja rakendada uut arengutöötajat või töölepingu alusel

töötavat uut juhti, kui nad on seotud arenguplaani elluviimisega ja selle tulemuste

rakendamisega.

Terminiga arendustöötaja selgitatakse arendustöötaja töötamise õiguslikud alused ja

kirjeldatakse tööülesanded, mille täitmisega arendustöötaja tegeleb. Eelnõu tähenduses on

arendustöötaja ettevõtjas töötaja või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kelle

tööks on uute toote-, teenuse-, protsesside- ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega

seotud aluspõhimõtete, strateegiate ja nendega seotud tegevuskavade ning üksiktegevuste

väljatöötamine ja ettevõtja äripraktikas rakendamine.

Punktidega 2 ja 3 sätestab eelnõu ettevõtte arenguprogrammi ja ettevõtja arenguplaani

terminid. Ettevõtte arenguprogramm on ettevõtjat tema planeerimis- ja juhtimisotsuste

tegemisel toetav ja ettevõtja eripärasid arvestav strateegiline mudel, mis põhineb ettevõtja

arenguplaani ettevalmistamisel ja elluviimisel. Ettevõtja saavutab ettevõtte arenguprogrammi

eesmärgid ettevõtja arenguplaani elluviimise toel.

Ettevõtja arenguplaan (edaspidi arenguplaan) on ettevõtja koostatud etappideks jaotatud

arendustegevuste kava, mis sisaldab informatsiooni kõikide ettevõtja arengut mõjutavate

tegevuste, eesmärkide ja nende elluviimiseks vajaminevate vahendite, sealhulgas ettevõtja

13

omavahendid, pangalaenud, käeoleva määruse alusel taotletav toetus ja muud avaliku sektori

vahendid, kohta. Teisisõnu on arenguplaan ettevõtja arendustegevuste tegevuskava, mis

tööriistana aitab ettevõtjal ette valmistada ja läbi viia ärimudeli muutus või juurutada uus

ärisuund.

TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete

ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja

ettevõtluse valdkonnad. TAIE fookusvaldkondadele on iseloomulik keskmisest kõrgem

arengupotentsiaal ja teadus- ja arendustegevuse koostööst tekkiv lisandväärtus.

TAIE fookusvaldkondi (joonis 3), millest 4 esimest on ühtlasi ka Eesti nutika

spetsialiseerumise valdkonnad, on 5, mis tähendab, et nende valdkondade puhul on ennekõike

oluline majanduslik ja ettevõtluspotentsiaal ‒ kõrge äriline potentsiaal, lisandväärtuse

loomine, skaleeritavus Eestist väljapoole, võimalik globaalne mõju.

Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

eksperimenteerimist ja pidevat otsinguprotsessi toetava kohapõhise lähenemisega välja

selgitatud ettevõtlusvaldkonnad, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav

lisandväärtus ning võimekus TA tegevuse investeeringute kaasabil saavutada suurem

regionaalne konkurentsieelis.

Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad on:

1. digilahendused igas eluvaldkonnas;

2. tervisetehnoloogiad ja -teenused;

3. kohalike ressursside (toit, puit, maapõue ressurss, teisene toore ja jäätmed)

väärindamine;

4. nutikad ja kestlikud energialahendused.

Joonis 3. TAIE fookusvaldkonnad ja nutika spetsialiseerumise valdkonnad.

14

Allikas: TAIE

Rakenduskavas on sätestatud, et poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ kõik tegevused peavad

panustama nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesse. Eeltoodut

arvesse võttes peab ka ettevõtte arenguprogramm ja selle toetusmeede aitama saavutada

nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärke.

Ettevõtte arenguprogrammi ja selle elluviimiseks rahastavate projektidele seatud eesmärgid

saavutatakse arenguplaani elluviimise tulemusel. Eelnõu § 4 punkt 2 toob välja, et

arenguplaan on ettevõtja etappideks jaotatud erinevate arendustegevuste kava, mis sisaldab

informatsiooni kõikide ettevõtja arengut mõjutavate tegevuste, eesmärkide ja nende

elluviimiseks vajaminevate vahendite kohta. Meetmest rahastatav projekt on omakorda ühe

arenguplaani etapi toetusega elluviidavate tegevuste kogum.

Teisisõnu tuleb arenguplaani vaadelda kui tervikut, kus ühe etapi tegevused loovad eeldusi

või aitavad rakendada muude etappide läbi viidud arendus- ja innovatsioonitegevuste

tulemusi. Seega peab arenguplaan panustatama vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise

valdkonna eesmärgi elluviimisesse.

Ettevõtja saab alustada arenguplaani tegevuste elluviimist ja sealhulgas toetuse taotlemist

pärast seda, kui rakendusüksus on arenguplaani heaks kiitnud. Arenguplaani ja selle iga

järgmise etapi heakskiitmisel hindab rakendusüksus muu hulgas ka seda, kas arenguplaan

panustab vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärgi elluviimisesse.

15

Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärgid on leitavad TAIE

fookusvaldkondade teemalehtedelt.8 Siinkohal tuleb välja tuua, et kuna nutika

spetsialiseerumine põhineb pideval otsinguprotsessil, mille abil püütakse leida suurima

kasvupotentsiaaliga lisandväärtust loovaid valdkondi, siis ei pruugi nutika spetsialiseerumise

valdkonnad ja nende eesmärgid kogu struktuuritoetuste perioodil 2021–2027 olla ühed ja

samad.

Ettevõtja strateegiliste muutuste tegemine, sealhulgas arenguplaani elluviimine vältab

keskmiselt kolm aastat. Ettevõtja, kelle arenguplaan aitab saavutada arenguplaani

heakskiitmisel kokku lepitud lisandväärtuse ja müügitulu kasvu eesmärke, ei pea nutika

spetsialiseerumise valdkondade või nende eesmärkide muutumisel oma arenguplaani uute

nutika spetsialiseerumise valdkondadega alusel muutma või täiendama, vaid saab jätkata

olemasoleva arenguplaani elluviimist ja kokku lepitud eesmärkide saavutamist.

Tabel 4. Nutika spetsialiseerumise valdkonnad ja nende eesmärgid, mille elluviimisesse

ettevõtte arenguprogramm enim panustab

Nutika

spetsialiseerumise

valdkond

Nutika spetsiseerumise valdkonna eesmärk

1. Digilahendused igas

eluvaldkonnas

1.1. TA ja innovatsiooni toel luuakse, pakutakse ja kasutatakse

digilahendusi igas eluvaldkonnas

1.2. TA ja innovatsiooni toel kasutatakse andmemajandust uute

ärivõimaluste loomiseks

1.3. TA ja innovatsiooni toel kindlustatakse turvaline küberruum

2.

Tervisetehnoloogiad

ja -teenused

2.1. TA ja innovatsiooni toel arendatakse ja pakutakse

mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid;

2.2. TA ja innovatsiooni toel suurendatakse tervishoiu

ekspordipotentsiaali

2.3. TA ja innovatsiooni toel panustatakse patsiendikesksema ja

tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse, arendatakse

personaalseid terviseteenuseid

3. Kohalike

ressursside

väärindamine

3.1. TA ja innovatsiooni toel väärindatakse kohalikke ressursse

kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega,

keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning

võimendades bio- ja ringmajandust

4. Nutikad ja kestlikud

energialahendused

4.1. TA ja innovatsiooni toel toodab Eesti energiat

kliimaneutraalselt

4.2. TA ja innovatsiooni toel muutub Eesti energiakasutus

tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks

4.3. TA ja innovatsiooni toel panustatakse energia

varustuskindluse tagamisse

Allikas: TAIE

8 https://taie.ee/taie-arengukava-tutvustus

16

Ettevõtte arenguprogramm aitab ettevõtjal strateegilise planeerimise abil välja töötada ja

arenduse- ning innovatsioonitegevuse toel ellu viia ettevõtja ärimudeli muutust või uue

ärisuuna rakendamist. Nii ärimudeli muutmine kui ka uue ärisuuna juurutamine on

ettevõttepõhine ja ettevõtte erinevaid tegevusi ning funktsioone hõlmav strateegiline muutus,

mille käigus muu hulgas arendatakse välja uusi tooteid, teenuseid, tehnoloogiad,

digitaliseeritakse protsesse, sealhulgas tarne- ja müügiprotsesse võetakse kasutusele, leitakse

uusi müügikanaleid ja ehitatakse üles uusi müügivõrke, arendatakse olemasolevaid ja

palgatakse juurde uusi arenguplaani ellu viivaid töötajaid. Sellest lähtudes võib ettevõtja, kes

osaleb arenguprogrammis, panustada erinevate nutika spetsialiseerumise valdkondade

eesmärkide saavutamisesse. Samas peab ettevõtte arenguprogrammis osaleva ja

arenguprogrammi kaudu rahastatava arenguplaanil olema mõõdetav või ühemõtteliselt

hinnatav panus vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärgi elluviimisesse. Ja

vastupidi, nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärki panustamine peab aitama ettevõtjal

saavutada ettevõtja arenguplaani lisandväärtuse ja müügitulu kasvu eesmärke.

Näide 1. Info- ja kommunikatsiooni valdkonna ettevõtja töötab välja ja juurutab

arenguprogrammi toel uue ärisuuna – nutika energiatarbimise juhtimise digilahenduse.

Arenguplaani tegevusteks, mis kas otseselt või kaudselt aitavad uut ärimudelit välja töötada

ja kasutusele võtta on: kodumajapidamise energiatarbimise juhtimise digilahenduse

väljaarendamine, selleks uue energeetika hariduse ja töökogemusega arendustöötaja

palkamine, ettevõtja uue ärisuuna sidumine muude ettevõtja protsessidega ja vastavad

protsessiarendused, ettevõtja müügi- ja ekspordistrateegia uuendamine ja uue ärisuunaga

sidumine. Arenguplaan panustab kahe nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärkide

täitmisesse ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas ning nutikad ja kestlikud energialahendused.

Ettevõtja ja arenguplaani vaates saavutatakse olulisem mõju läbi nutika spetsialiseerumise

valdkonna ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas. Seega kuulub eeltoodud ettevõtja

arenguplaan nutika spetsialiseerumise valdkonda ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas.

Näide 2. Metalli- ja masinatööstuse valdkonna ettevõtja uuendab arenguprogrammi toel oma

ärimudelit, laienedes metallkomponentide tootjast sõidukite lõpptootena müüdava

lisavarustuse tootjaks. Arenguplaani tegevused on uue digilahenduse abil teljekoormust ja

kütusekulu reguleeriva järelkärude tootesarja väljatöötamine. Arenguplaani tegevusteks, mis

otseselt või kaudselt aitavad uue ärimudeli välja töötada ja kasutusele võtta on: uute inseneride

ja arendustöötjate palkamine, uue toote väljaarendamine, uue toote tootmiseks tootmise

ümberkujundamine ja selleks digitaalse kaksiku (Digital Twins) mudeli loomine, ettevõtte

tootmis- ja tarneprotsesside digitaalse kaksiku alusel digitaliseerimine, ettevõtte

ressursikasutuse optimeerimine, sealhulgas metalljäätmete taaskasutus ja jääksoojuse

kasutamine tootmisprotsessides. Põhjamaades paiknevale lõppkliendile suunatud müügi- ja

ekspordistrateegia tegevuskava väljatöötamine koos selleks vajaliku ESG- strateegia

väljatöötamise ja juurutamisega. Arenguplaan panustab järgmistesse nutika

spetsialiseerumise valdkondade eesmärkide täitmisesse - digilahendused igas eluvaldkonnas

(digilahendusel töötav uus toode, digitaalne kaksik), kohalike ressursside väärindamine

(teisene toore ja jäätmed) ja nutikad ja kestlikud energia lahendused (jääksoojuse kasutamine).

Ettevõtja ja arenguplaani vaates saavutatakse olulisem mõju uue digilahendusel põhineva

toote väljatöötamise, nutika spetsialiseerumise valdkonna ‒ digilahendused igas

eluvaldkonnas, kaudu. Seega kuulub eeltoodud arenguplaan nutika spetsialiseerumise

valdkonda ‒ digilahendused igas eluvaldkonnas.

17

Eelnõu § 5 selgitab ettevõtte arenguprogrammi ja arenguplaani tingimusi.

Lõikes 1 tuuakse välja, et arenguprogramm koosneb neljast etapist:

1) ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine;

2) arenguplaani ettevalmistamine ja väljatöötamine;

3) arenguplaani elluviimine;

4) arenguplaani tulemusel saavutatud majandustulemuste hindamine.

Arenguprogramm algab arenguplaani elluviimisest. Seega hakatakse § 6 lõigetes 3 ja 4

sätestatud arenguprogrammi tulemusi mõõtma alates arenguplaani elluviimise etapist.

Lõige 3 kirjeldab, millist teavet peab arenguplaan sisaldama. Arenguplaanis peab olema välja

toodud mõõdetav strateegiline eesmärk, mida ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusel

soovib saavutada. Arenguplaan sisaldab ka tegevusi koos lühikirjeldusega, mille abil

strateegiline eesmärk plaanitakse saavutada. Kuna arenguplaan on erinevate, aga üksteist

mõjutatavate tegevuste tegevuskava, kus ühe tegevuse tulemusest võib sõltuda järgmise

tegevuse täpne sisu ja ajakava, siis erinevate tegevuste vaheliste seoste väljatoomine on

oluline juba arenguplaani koostamisel. Näiteks ettevõtja arendab välja, tootestab ja

digitaliseerib arenguplaani toel uue toote või teenuse. Kui tootearenduse käigus lõpptoote

omadused ei vasta algselt kavandatule, tuleb ka tootmisprotsess vastavalt ümber kujundada,

mis omakorda võib tähendada ka teistsuguseid nõudeid protsesside digitaliseerimisel ja

sellega kaasnevat täiendavat aja- ja rahaliste vahendite kulu. Sellest lähtudes peab

arenguplaanis olema toodud seosed arenguplaani erinevate tegevuste vahel, kirjeldades

tegevuste ajalist järjestust, tegevuse elluviimise faasi, mil alustatakse järgmist tegevust, ja

elluviidud tegevuse mõju järgmise tegevuse sisule. Lisaks on arenguplaanis toodud

arenguplaani kestus ja planeeritav eelarve tegevuste lõikes.

Arenguplaan on ettevõtja pikaajaline ja etappideks jagatud plaan, mille erinevad etapid ja neis

planeeritud tegevused ning nende tulemused üldjuhul mõjutavad üksteist. Sellest lähtudes on

oluline, et arenguplaan oleks paindlik ja võimaldaks teha muudatusi, muutes nii elluviidavaid

tegevusi, ajakava, eelarvet, üksiktegevuste oodatavaid tulemusi, jne. Ainus, mida

arenguplaani elluviimisel muuta ei saa, on ettevõtja mõõdetav strateegiline eesmärk. Sellest

lähtudes nähakse lõikega 5 ette kohustus, et lisaks lõikes 6 sätestatud arenguplaani üldinfole

tuleb ettevõtjal esitada detailne info elluviidava etappi kohta, milleks on elluviidava etappi

oodatav tulemus, eelarve ja rahastamisallikas, elluviimise alguse ja lõpu kuupäev, tegevuste

eest vastutaja ning tegevuste seosed teiste arenguplaani tegevustega.

Eelnõu lõikega 5 nähakse ette, et ettevõtte arenguprogrammi kohustuslik osa on ettevõtja

hetkeolukorra kaardistus, mille kaudu selgitatakse välja, kas ettevõtja võimekus ja ressursid

on strateegilise muutuse tegemiseks piisavad või peab ettevõtja tegema eelnevalt

ettevalmistavaid lisategevusi, mis aitavad ettevõtjat olla arenguplaani väljatöötamisel,

elluviimisel ja tulemuste rakendamisel edukas.

Lõikes 6 sätestatakse, et enne arenguplaani elluviimist ja sealhulgas arenguplaani tegevustele

toetuse taotlemist peab rakendusüksus arenguplaani heaks kiitma. Lisaks sätestatakse selles

lõikes tingimused, mille täitmise korral rakendusüksus arenguplaani heaks kiidab.

Arenguplaani heaks kiitmine allub haldusmenetluse reeglitele ja seda on rakendatud eelmine

periood ilma tagasilöökideta.

18

Eelnõu §-s 6 on toodud ettevõtte arenguprogrammi toetuse eesmärgi ja oodatatavad

tulemused.

Ettevõtte arenguprogrammi ja selle tegevuste rahastamiseks välja töötatud meetme eesmärk

on aidata ettevõtjal pikaajalise strateegilise planeerimise toel muuta oma ärimudelilt või lisada

olemasolevale ärile juurde uus keerukam ja tulevikkus tulutoovam ärisuund, mille tulemusel

pareneb ettevõtja rahvusvaheline konkurentsivõime ja kasvab majanduslik tulu. Sellest

lähtudes on toetuse andmise eesmärgid sõnastatud järgmiselt:

1) ettevõtja pikaajalisel strateegilisel planeerimisel põhinev rahvusvahelise konkurentsivõime

kasv, mis panustab vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärki;

2) ettevõtja üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele ja sellega kaasnev

majandustulemuste paranemine.

Lisaks aitab ettevõtte arenguprogramm ettevõtjal läbi viia digi-, rohe- ja innovatsioonipööret.

Sellest lähtudes on toetuse alaeesmärkideks sõnastatud järgmised eesmärgid:

1) ettevõtja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ja keskkonna- ning kliimaeesmärke

arvestava ärimudeli rakendamine;

2) ettevõtja uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogia

väljaarendamine ja turule viimine;

3) ettevõtja senisest kõrgema lisandväärtusega toote või teenusega seotud protsesside,

sealhulgas personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsesside

digitaliseerimine.

Ettevõtte arenguprogramm ja seal koostatav ning elluviidav arenguplaan peab olema suunatud

vähemalt ühe alameesmärgi täitmisele. Teisisõnu peab ettevõtja, kes arenguprogrammis

osaleb, ettevõttes läbiviidava strateegilise muutuse ning lisandväärtuse ja müügitulu kasvu

siduma, kas ettevõtja keskkonna- ja kliimaeesmärkide või toote, teenuse või tehnoloogia

arendamise ja turule viimise või protsesside arendamise ning digitaliseerimise eesmärkide

elluviimisega. Ettevõtja sõnastab arenguplaani koostamisel nii arenguplaani üld- ehk

strateegilise eesmärgi ja vähemalt ühe alameesmärgi, millesse arenguplaan panustab. Lisaks

peab ettevõtja arenguplaanis ära näitama kuidas elluviidavad tegevused aitavad neid eesmärke

täita.

Eelnõu lõiked 3 ja 4 kehtestavad, et arenguplaani ja sellega seotud toetuste oodatavate

tulemustena lisandväärtuse ja müügitulu kasvumäärad koos metoodikaga, kuidas neid kasve

arvutatakse. Kuna kõrgema lisandväärtuse ja müügituluga ettevõtjal on protsentuaalselt

keerulisem kasvada, siis eelnõu sätestab erinevad kasvumäärad ettevõtjatele, kelle müügitulu

on kuni 10 000 000 eurot ja ettevõtjatele, kelle müügitulu on suurem kui 10 000 000 eurot.

Eelnõu lõige 3 sätestab, et toetuse andmise ja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab

ettevõtjal, kelle arenguprogrammi eelse majandusaasta müügitulu on mitte suurem kui 10 000

000 eurot, arenguplaaniga liitumisest kuni kaks majandusaastat peale arenguplaani elluviimise

lõppemist:

1. müügitulu aastas keskmiselt 6 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori müügitulu;

2. lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt 3 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori

keskmine lisandväärtus töötaja kohta.

19

Eelnõu lõige 4 sätestab, et toetuse andmise ja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab

ettevõttel, mille arenguprogrammi eelse majandusaasta müügitulu on suurem kui 10 mln

eurot, arenguplaaniga liitumisest kuni kaks majandusaastat peale arenguplaani lõppemist:

1. müügitulu aastas keskmiselt 3 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori müügitulu;

2. lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt 3 protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori

keskmine lisandväärtus töötaja kohta.

Seega koosneb ettevõtja kasvueesmärk kahest komponendist:

1. ettevõtte keskmine aastase kasvu eesmärk;

2. sektori keskmine aastane kasv.

Ettevõtte arenguprogrammi kasvu eesmärkide arvutusmetoodika

Müügitulu ja lisandväärtuse kasvu arvutatamiseks kasutatakse aastase liitkasvumäära

metoodikat (Compound Annual Growth Rate ehk CAGR).

Ettevõtja keskmine aastase majandustulemuste kasvu eesmärgid on:

1. Müügitulu kasv: <10 mln eurot 6%, ≥10 mln eurot 3%;

2. Lisandväärtuse kasv töötaja kohta: 3%.

Tabel 5. Ettevõtja majandustulemuste kasvu eesmärk võrreldes baasaastaga, ilma sektori

kasvuta

Arenguplaani

pikkus

<10M€ müügitulu ≥10M€ müügitulu/ lisandväärtus

töötaja kohta

1a 19% 9%

2a 26% 13%

3a 34% 16%

4a 42% 19%

5a 50% 23%

Tabel 6. Ettevõte, kelle müügitulu on < 10 000 000 eurot arenguprogrammi kolmeaastase

arenguplaani kasvu protsentides.

Arenguplaani elluviimine Mõõtmisaasta

Arenguplaani aasta 1. 2. 3. 4. 5.

Müügitulu eesmärk 6% 6% 6% 6% 6%

Lisandväärtuse eesmärk 3% 3% 3% 3% 3%

1. sektori keskmine aastane müügitulu ja lisandväärtuse kasv.

Sektori kasvu arvutused tehakse arenguprogrammis osaleva EMTAK tähe tasandil.

sektori aastane liitkasvumäär = [( lõppaasta

baasaasta )

( 1

aastate arv )

− 1] × 100

20

Baasaasta – arenguprogrammis osaleva ettevõtja EMTAK tähe tasandil arvutatav sektori

keskmine müügitulu või lisandväärtus aasta enne arenguplaani elluviimisega alustamist

Lõppaasta – arenguprogrammis osaleva ettevõtja EMTAK tähe tasandil arvutatav sektori

keskmine müügitulu või lisandväärtus kahe viimase aasta keskmine väärtus.

Metoodika näeb ette, et võrreldakse baasaasta tulemusi arenguplaani elluviimise lõppemisele

järgneva kahe aasta keskmise tulemusega, kuna see vähendab ettevõtjast ja tema tegevusest

mittesõltuvat välismõju, mis võivad ühe majandusaasta tulemusi oluliselt mõjutada.

Sektori keskmise kasvu leidmiseks kasutatakse Statistikaameti poolt avaldatavaid andmeid

aruandes: EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu

järgi9.

Sektori müügitulu puhul kasutatakse andmeid: müügitulu ettevõtja kohta, mida arvutatakse:

müügitulu jagatud ettevõtete arv. Sektori lisandväärtuse puhul kasutatakse andmeid:

lisandväärtus töötaja kohta, mida arvutatakse: lisandväärtus jagatud töötajate aastakeskmine

arv.

Näide 1: toiduaine tööstuse ettevõtja liitus ettevõtte arenguprogrammiga ja alustas

arenguplaani elluviimisega aastal 2016 ja lõpetas programmi 2018. Seega on ettevõtja

tulemuste mõõtmise baasaasta 2015 ja lõppaasta 2020. Alates baasaastast peavad ettevõtja

majandustulemused kasvama 5 aastat, kuid kuna lõppaasta arvestatakse kahe viimase aasta

keskmisena, siis arvestatakse aastate arvuks 4,5. Ettevõtja tegeleb toiduainete tootmisega

(EMTAK C10).

Tabel 7. Töötleva tööstuse sektori keskmise müügitulu andmed 2015-2020.a, mille alusel

arvutatakse aastane liitkasvumäär

Tegevusala nimetus

C Töötlev

tööstus

2015 Müügitulu, tuhat eurot 11 649 299

2015 Ettevõtete arv 7 053

2019 Müügitulu, tuhat eurot 13 786 579

2019 Ettevõtete arv 7 787

2020 Müügitulu, tuhat eurot 13 326 795

2020 Ettevõtete arv 7 981

2015 Müügitulu ettevõtte kohta 1 651 680

2019 Müügitulu ettevõtte kohta 1 770 461

2020 Müügitulu ettevõtte kohta 1 669 815

2019-

2020

Keskmine müügitulu ettevõtte

kohta 1 720 138

Aastate arv 4,5

Aastane liitkasvumäär 0,9%

Ettevõtja müügitulu kasvueesmärk on 6% + 0,9% = 6,9% keskmiselt aastas.

9 EM001: ETTEVÕTETE MAJANDUSNÄITAJAD TEGEVUSALA JA TÖÖGA HÕIVATUD ISIKUTE ARVU JÄRGI. Statistika andmebaas

21

Tabel 8. Töötleva tööstuse sektori keskmise lisandväärtuse andmed 2015-2020.a, mille alusel

arvutatakse aastane liitkasvumäär

Tegevusala nimetus

C Töötlev

tööstus

2015 Lisandväärtus, tuhat eurot 2 693 631

2015 Töötajate aastakeskmine arv 108 309

2019 Lisandväärtus, tuhat eurot 3 425 251

2019 Töötajate aastakeskmine arv 108 739

2020 Lisandväärtus, tuhat eurot 3 454 959

2020 Töötajate aastakeskmine arv 106 329

2015 Lisandväärtus töötaja kohta 24 870

2019 Lisandväärtus töötaja kohta 31 500

2020 Lisandväärtus töötaja kohta 32 493

2019-

2020

Keskmine müügitulu ettevõtte

kohta 31 996

Aastate arv 4,5

Aastane liitkasvumäär 5,8%

Ettevõtja lisandväärtus töötaja kohta kasvueesmärk on 3% + 5,8% = 8,8% keskmiselt

aastas.

2. Ettevõtja tegeliku müügitulu ja lisandväärtuse kasvu arvutamine

aastane liitkasvumäär = [( lõppaasta

baasaasta )

( 1

aastate arv )

− 1] × 100

Baasaasta – ettevõtja müügitulu või lisandväärus aasta enne arenguplaani elluviimisega

alustamist

Lõppaasta – ettevõtja müügitulu või lisandväärtus kaks aastat pärast arenguplaani elluviimise

lõpetamist, kahe viimase aasta keskmine väärtus

Metoodika järgi võivad ettevõtja tulemused üksikutel arenguplaani elluviimise aastatel

erineda, näiteks võib ettevõte arenguplaani esimestes etappides, kus viiakse ellu

tootearendustegevusi, tehakse investeeringuid tootmisprotsesside uuendamisesse, jne kasvada

aeglasemalt või näidata võrreldes arenguprogrammi eelsete aastatega suisa kehvemaid

majandustulemusi. Kasvades investeeringute lõppemisel ja arenduste valmimisel sellevõrra

kiiremini ja seda kuni mõõtmisperioodi lõpuni, mil saavutatakse tase, mis vastab aastase

liitkasvu eesmärgile.

Näide 1 jätkub: vastavalt näitele 1 peab ettevõtja müügitulu eesmärgi saavutamiseks

kasvama keskmiselt 6,9% aastas. Kui ettevõtja müügitulu baastase aastal 2015 on 100 000

eurot, siis kolmeaastase arenguplaani elluviimise tulemusel peab ettevõtja aastaks 2020 kahe

viimase aasta keskmine müügitulu olema vähemalt 135 000 eurot.

Tabel 9. näites 1 toodud ettevõtja müügitulu kasv aastase liitkasvumäära alusel

22

Plaani

pikkus

Baas

2015 2016 2017

201

8

201

9 2020

202

1 2022

2 viimase

aasta

keskmine

A

arv

Aastane

liitkasvu-

määr

1a 100 107 114 122 118 2,5 6,9%

2a 100 107 114 122 131 126 3,5 6,9%

3a 100 107 114 122 131 140 135 4,5 6,9%

4a 100 107 114 122 131 140 149 144 5,5 6,9%

5a 100 107 114 122 131 140 149 160 154 6,5 6,9%

Vastavalt näitele 1 peab ettevõtja lisandväärtuse eesmärgi saavutamiseks kasvatama

lisandväärtust töötaja kohta keskmiselt aastas 8,8%. Kui ettevõtja baastase on 25 000 eurot,

siis peab ta kolmeaastase arenguplaani lõpetamise järel teiseks ehk 2020. aastaks saavutama

viimase kahe aasta keskmise lisandväärtuse töötaja kohta taseme 37 000 eurot.

Tabel 10. näites 1 toodud ettevõtja lisandväärtuse kasv aastase liitkasvumäära alusel

Plaani

pikkus

Baas

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

2 viimase

aasta

keskmine

A

arv

Aastane

liitkasvu

-määr

1a 25 27 30 32 31 2,5 8,8%

2a 25 27 30 32 35 34 3,5 8,8%

3a 25 27 30 32 35 38 37 4,5 8,8%

4a 25 27 30 32 35 38 41 40 5,5 8,8%

5a 25 27 30 32 35 38 41 45 43 6,5 8,8%

Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2 sätestavad meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajad, mille

saavutamisesse toetuse andmine panustab. Meetme väljund- ja tulemusnäitajad on

kohustuslikud ja kehtestatud Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirja alusel10.

Eelnõu panustab järgmistesse rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajatesse:

Tabel 11. Rakenduskava väljundnäitajad.

Väljundnäitaja Ühik Algtase

2023

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Andme-

allikas

Mõõtmis-

sagedus

Toetatavad

ettevõtjad

(millest: mikro-,

väikese-,

keskmise

suurusega ja

suurettevõtjad)*

ettevõtjad

(ettevõtjate

arv)

0 5 70

SFOS,

projekti-

aruanded

Üks kord

projekti

jooksul

Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

ettevõtjad

(ettevõtjate

arv)

0 5 70

SFOS,

projekti-

aruanded

Üks kord

projekti

jooksul

* St peetakse eraldi arvestust mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtjate üle.

10 Vabariigi Valitsuse kehtestatud 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri.

23

Tabel 12. Rakenduskava tulemusnäitajad.

Tulemusnäitaja Ühik Algtase

2023

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

Erasektori

investeeringud,

mis täiendavad

avaliku sektori

toetust

euro

0

2 500 000

38 600 000

SFOS, taotluse

rahuldamise

otsused

Vahe- ja

lõpparuanne

Ettevõttesisese

innovatsiooniga

tegelevad VKEd

ettevõtjad

(ettevõtjate

arv)

0

5

60

SFOS/SIS,

projektiaruanded,

Äriregister

Üks kord

projekti

jooksul

VKEd, kellel on

suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

ettevõtjad

(ettevõtjate

arv)

0

5

60

SFOS/SIS,

projektiaruanded,

Äriregister

2 aastat pärast

arenguplaani

lõppemist.

Tulemusnäitaja

andmeid

analüüsib

Äriregistri

andmete alusel

ja sisestab

SFOSi projekti

andmetesse

rakendusüksus.

Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud

poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodikas. Vastavas

dokumendis on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse

panustab mitu erinevat sekkumist, siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik.

Lõike 3 kohaselt toetavad projektid strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide

saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid

võimalusi, ligipääsetavust, keskkonnaeesmärke toetaval moel. Seda mõõdetakse järgmiste

näitajatega:

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest;

2) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa

Liidu

keskmisest;

3) TA tegevuse kulud erasektoris;

4) ressursitootlikkus;

5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

6) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

7) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

8) ligipääsetavuse näitaja.

24

Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmise ja sihtide saavutamisesse panustamist

hinnatakse projektipõhiselt toetuse taotlemisel ja lõpparuande esitamisel. Toetuse saaja

märgib toetuse taotlemisel ära need strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtted ja sihid, mille

täitmisesse toetuse saamine panustab. Projekti panust strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete

hoidmisesse ja sihtide saavutamisesse hinnatakse taotlemise käigus eraldi

hindamiskriteeriumiga ‒ arenguplaani kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 7 lõikes 3 loetletud näitajate saavutamisse

eesmärkidesse ‒ osakaal koondhindest 5 protsenti. Täpsem teave, kuidas hinnatakse projekti

panust strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisesse, on

esitatud seletuskirja § 20 selgituste juures ja seletuskirja mõjude analüüsi osas.

Pärast projekti lõppu esitab toetuse saaja lõpparuande, milles ta muu hulgas annab hinnangu

projekti mõjule ja panusele strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide

saavutamisse.

Eelnõu § 8 nimetab meetme rakendusasutuse ja rakendusüksuse.

Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk sätestab määruse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, toetuse maksimaalse

summa ja osakaalu ning nendega seotud tingimused, projekti abikõlblikkuse perioodi.

Eelnõu § 9 sõnastab eelnõu raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis

aitavad saavutada eelnõu §-s 6 toodud eesmärgi ja tulemused.

Lähtudes ettevõtte arenguprogrammi eesmärgist aidata ettevõtjal strateegilise planeerimise ja

arendustegevuste toel teha arenguhüpe, toetatakse ettevõtja toimimise viie põhisuuna ‒

töötajad ja nende teadmised, oskused; protsessid; tooted ja teenused; turundus ja müük;

tootmine ja teenuse pakkumine – arendustegevusi ja arendustegevuse tulemuste rakendamist.

Eeltoodust tulenevalt on eelnõu toetatavad tegevused:

1. personali arendustegevus;

2. protsesside arendustegevus;

3. toote ja teenuse arendustegevus;

4. turundus- ja müügitegevus ja selle arendustegevus;

5. uue toote valmistamiseks ja uue teenuse pakkumiseks vajamineva vara ja selle

efektiivseks kasutamiseks vajamineva IT-lahenduste soetamine.

Nimetatud viis tegevust jaotatud omakorda alategevusteks.

Ettevõtja personali arendustegevus.

Ettevõtja personali arendustegevus on arenguplaani elluviimisega ja arenguplaani tulemuste

rakendamisega seotud töötajate koolitustegevus. Toetakse koolituste sisseostmist, mis aitavad

ettevõtjal läbi viia uute toodete ja teenuste arendustegevust, näiteks arendustegevuse

ettevalmistamist toetavad koolitused, tehnoloogiaalased koolitused. Uute toodete ja teenuste

lisandumisel võib tekkida vajadus muuta ettevõttesiseseid protsesse ja töökorraldust,

25

sealhulgas tootmis-, tarne-, personali puudutavaid või turundusprotsess. Ettevõtjal võib uue

toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamise järgselt tekkida äriline vajadus kaitsta oma

intellektuaalomand, näiteks patendi või kaubamärgiga. Uue toote või teenuse pakkumisega

võib tekkida vajadus täiendada oma tootmisliine kõrgtehnoloogiliste seadmete, millega

töötamine on tehnoloogiliselt keerukas. Kõigi nimetatud koolituste sisseostmine on eelnõu

kohaselt toetatav tegevus. Lisaks kuuluvad toetatavate tegevuste hulka ka nende koolituste

sisseostmine, mis aitab tõsta töötajate teadmisi ja oskusi uute toode ja teenuste

turuletoomisega seotud tegevustes.

Ettevõtja protsesside arendustegevus.

Ettevõtjate protsessid on seotud peamiselt ettevõtte töö korraldamise ja juhtimisega. Võttes

kasutusse eelpool kirjeldatud ettevõtete põhitegevuste viieosalise jaotuse, saab sarnasel

põhimõttel protsessiarenduse liigitada järgmiselt ‒ tootmisprotsesside, sealhulgas

tarneprotsessid, toote- ja teenusearenduse protsesside, müügi- ja turundusprotsesside kui ka

personali- ja organisatsioonijuhtimise protsesside väljatöötamine ja edasiarendamine.

Tootmiskorralduse protsesside arendustegevuse hulka kuuluvad muu hulgas tööjõu,

materjalide, laovarude ja seadmete töö planeerimine ning ressursiplaneerimise ning –

juhtimisega seotud tarkvara lahenduste arendamine, sisseostmine ja juurutamine.

Protsesside arendamine ei ole tavapäraselt ettevõtjate põhitegevus, millega ettevõtjad

igapäevaselt tegelevad, vaid protsessid arendatakse välja ja võetakse teatud perioodiks

kasutusele. Seetõttu vajab ettevõtja protsesside arendamise juures tihtipeale ettevõttevälist

teadmist. Sellest lähtudes on toetusmeetme toel ettevõtjal ka võimalus sisse osta protsesside

arendamisega seotud nõustamisteenust.

Üks eraldiseisev ettevõtja protsessi arendustegevus on ettevõtte kui organisatsiooni

protsesside arendamine. Siin on toetatavaks tegevuseks arenguplaani elluviimiseks ja

arenguplaani tulemuste rakendamiseks uute arendustöötajate ja uute juhtide palkamine.

Ettevõtja võib palgata arendustöötaja toote- või teenus-, protsesside ning müügi- ja

turundustegevuse arendamisega seotud tööülesannete täitmiseks.

Ettevõtetes strateegiliste muudatuste tegemisel ja arenguplaani elluviimisel on ettevõtte

juhtidel ning nende teadmistel, oskustel ja eelneval kogemusel kriitiline roll. Sellest tulenevalt

on üheks toetatavaks tegevuseks uute juhtide palkamine ja tööle rakendamine. Uute juhtide

hulka kuuluvad nii ettevõtte üldjuhtimisega seotud olevad juhid kui ka ettevõtte eraldiseisva

põhitegevustega seotud juhid, näiteks ekspordi- või arendusjuhid. Siinkohal tuleb välja tuua,

et toetatakse ainult töölepingu alusel töötavate uute juhtide palkamist ja rakendamist. Lisaks

toetatakse üksnes neid uue juhi tegevusi, mis on otseselt seotud arenguplaani elluviimisega.

Teisisõnu, kui uuel juhil on peale arenguplaani elluviimisega seotud tööülesannete veel muid

tööülesandeid, siis viimased ei kuulu toetatavate tegevuste hulka.

Tööle asuv uus arendustöötaja või uus juht ei tohi olla taotlejaks olevas ettevõtjas töötanud

ühe aasta jooksul enne projekti algust. Juhti ja arendustöötajat loetakse uueks juhiks ja

arendustöötajaks arenguplaani mõistes. See tähendab, et ühe ettevõtja arenguplaani elluviiv

või tulemusi rakendav uus juht ja arendustöötja on toetusega rahastatav sõltumata sellest,

mitmest etapist või meetmest rahastavast projektist arenguplaan koosneb. Juhul kui see aitab

saavutada arenguprogrammi eesmärke võib ettevõtja näiteks eelnõust rahastatava toetusega

kaasata sama arendustöötaja oma arenguplaani I ja III etappi elluviimisesse.

26

Ettevõtja uue või täiustatud toote ja teenuse arendustegevus.

Ettevõtjate uue toote ja teenuse arendustegevus hõlmab nii uue toote ja teenuste

väljaarendamist kui ka juba ettevõtja toote- või teenusepotfellis olevate toodete ja teenuste

edasiarendamist, parandamist või lisafunktsionaalsusega täiendamist. Sealhulgas kuulub

toote- ja teenusearendamise hulka ka arendustöö ettevalmistamine, näiteks eel- ja tehnilise

teostatavuse uuringute läbiviimine. Eel- ja tehnilise teostatavuse uuringud peavad andma

vastuse, kas kavandatav uus toode või teenus on majanduslikult põhjendatud. Seda lähtudes

turunõudlusest (kas nimetatud tootele või teenusele eksisteerib klientidepoolne nõudlus),

turutrenditest ja regulatiivsetest muutustest (ringmajanduse ja tooteohutuse põhimõtete

rakendamine). Sama oluline on ka, kas uue toote või teenuse lõpphind vastab klientide

ootustele, sealhulgas kas uue toote tootmise või uue teenuse pakkumisega seotud kulud

mõjutavad lõpptoote või -teenuse konkurentsieeliseid. Lisaks on eel- ja tehnilise teostatavuse

uuringu roll välja selgitada, kas soovitav uus toode või teenus on tehniliselt ja tehnoloogiliselt

teostatav.

Toote ja teenuse arendamise hulka kuulub kogu arendustsükkel, sealhulgas nii toote ja teenuse

disain, otseselt uue toote või teenuse arendamisega seotud ja rakendusuuringuna teostatavad

uuringud kui ka kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi tingimustega vajadusel proovipartiide

toomine.

Lisaks kuuluvad uute toodete ja teenuste arendustegevuse sekka ka nimetatud tegevuse

nõuandeteenuste sisseostmine ja tugiteenuste läbiviimine.

Nõuandeteenustena käsitletakse siinkohal nõustamisteenuseid, kuidas kasutada ja hankida

ettevõtteväliseid tehnoloogiaid ja tehnoloogialaseid teadmisi. Samuti kuidas kasutada ja

kaitsta oma loodud uut teadmist. Teisisõnu, kõik intellektuaalomandiga seotud teemad. Eraldi

tuleb välja tuua ka patentide esmakordse kaitsmisega seotud tegevused, mille toetamine on

oluline kui ettevõtjal puuduvad eelnevad kogemused kas ja kuidas oma loodud uut teadmist

äriliselt kaitsa. Lisaks kuuluvad selle tegevuse alla ka uue toote ja teenuse vastavuskatsetuse

ja sertifitseerimisteenuste sisseostmine ja läbiviimine ning teised sellelaadsed tegevused, mille

abil tõendatakse uue toote või teenuse vastavust kindlatele tingimuste või ettenähtud

normidele.

Ettevõtja uute ja kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste müügi- ja turundustegevuste

arendamine ja läbiviimine.

Ettevõtja kõrge lisandväärtusega uute ja täistatud toodete ja teenuste müügi- ja

turundustegevus on suunatud peamiselt ettevõtja müügi- ja turundusvaldkonna

arendustegevustele. Täpsemalt tegevustele, mis aitavad planeerida ja üles ehitada müügi- ja

turundustegevusi ning tegevustele, mis on vajalikud uue toote või teenusega turule või kõrge

lisandväärtusega toote või teenusega uuele turule sisenemiseks. Sealjuures on rõhk

ettevõttesse uute teadmiste toomisel.

Müügi- ja turundustegevuse ettevalmistavate tegevuste hulka kuuluvad järgmised tegevused:

detailse müügi- ja turundusstrateegia koos vastava tegevuskavaga sisseostmine ja müügi- ja

turundustegevuse arendusega seotud nõustamisteenuste, sealhulgas sihtturu

nõustamisteenuste, sisseostmine. Lisaks kuuluvad eelnõu käesolevas paragrahvis sätestatud

personaliarendustegevuste alla ka uute toodete ja teenuste müügi- ja turundusprotsesside

koolitused, mis on otseselt seotud nimetatud tegevuse ettevalmistamise ja uute valdkonda

puudutavate teadmiste loomisega. Lisaks toetatakse uute toodete ja teenuste turuletoomisega

või kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste uuele turule viimisega seotult ka nende

27

välismessidel või -näitustel tutvustamist ning nimetatud toodete ja teenuste tutvustamiseks

vajamineva tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamist.

Uue toote valmistamiseks ja uue teenuse pakkumiseks vajamineva vara ja selle efektiivseks

kasutamiseks vajamineva IT-lahenduste soetamine.

Ettevõtete arenguprogramm üheks eesmärgiks on ettevõtete tänaste tegevuste keerukamaks

muutmine ja seeläbi majandustulemuste parandamine. Teisisõnu, ettevõtete arenguprogramm

toetab ettevõtjate poolt tehtavaid tegevusi, mis aitavad ettevõtetel tõusta väärtusahelas. Sellest

põhimõttest lähtudes toetatakse eelnõuga üksnes uue ja kõrge lisandväärtusega toote

valmistamisega või uue ja kõrge lisandväärtusega teenuse pakkumisega seotud masinate ja

seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara soetamist, sealhulgas

tootmisjuhtimise tarkvaralahendused, tootmisautomaatika lahendused, asjade interneti

põhised tootmiskorralduse lahendused ja küberturbe lahendused.

Toetuse andmisel lähtutakse riigiabi reeglitega sätestatud tingimustest. Toote, teenuse või

protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuse ja tugiteenuse, sealhulgas vastavuskatsetuste

ja sertifitseerimistegevuse, sisseostmiseks ja läbiviimiseks ning kõrge lisandväärtusega toote

või teenuse välismessil või -näitusel tutvustamiseks ette nähtud riigiabi saab anda üksnes

VKEle. Juhul kui suurettevõtja soovib nimetatud tegevusteks arenguprogrammi elluviimisel

toetust saada, käsitletakse neid tegevusi riigiabi vaates vähese tähtsusega abina ja nende

toetamisel peab lähtuma VTA määruse tingimustest.

Eelnõu §-is 10 tuuakse välja mittetoetatavad tegevused.

Eelnõu § 11 määratleb toetatavate tegevuste lõikes abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad

tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, et ettevõtja peab abikõlbliku kulu hiljemalt 31. detsembril 2029. a.

Eelnõu on koostatud nii, et projekti abikõlblikud kulud on esitatud toetatavate tegevuste

põhiselt, tuues abikõlblikud kulud välja iga tegevuse lõikes eraldi.

Ettevõtja personaliarendustegevuse raames on abikõlblikud arenguplaani elluviimisega

seotud töötajate sisseostetavate koolituste koolituskulud, mille hulka kuuluvad koolitajate

personali- ja transpordikulu koolituskohta ning koolituse läbiviimiseks vajalike materjalide ja

tarvikute kulud.

Ettevõtja protsesside arendustegevuse abikõlblikud kulud on: nõustamisteenuse

sisseostmiskulud ja töökorralduse parendamisega seotud kulud, sealhulgas tootlikkuse

tõstmiseks vajamineva immateriaalse vara soetamise ja arendamisega seotud tegevuste kulud.

Viimaste hulka loetakse protsesside, sealhulgas tootmisprotsesside juhtimise tarkvara

lahenduste ja litsentside kulud ning kulud, mis on seotud nimetatud lahenduste ettevõtjate

vajadustele sobivaks arendamisega. Eelloetletud kulud võivad olla tekkinud nii ettevõtja enda

tegevuste tulemusel kui ka olla sisseostetud teenuste kulud.

Lõige 3 näeb ette, et uue või täiustatud kõrge lisandväärtusega toote valmistamiseks, uue või

täiustatud kõrge lisandväärtusega teenuse pakkumiseks vajalikke masinate, seadmete ja

immateriaalse vara ostmisel on abikõlblikud masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks

vajamineva immateriaalse vara, sealhulgas litsentside kulud. Lisaks ostmisele võib ettevõtja

masinad ja seadmed soetada kapitalirendi liisingulepinguga. Sellisel juhul on abikõlblik kulu

28

abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed, mis vastab määruse §-s

13 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

Lisaks on abikõlblikud organisatsiooni protsessi arendamiskulude seas uute arenguplaani

elluviimisega seotud arendustöötajate ning uute töölepingu alusel töötavate juhtide

personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud

tingimustele. Vastavalt eelnõu § 9 lõikes 6 kehtestatud tingimusele vaadeldakse uut juhti ja

uut arendustöötajat arenguprogrammi mõistes. Seega on abikõlblikud uue juhi ja

arendustöötaja kulud ka siis, kui uue juhi või arendustöötaja kulusid on sama arenguplaani

mõne eelneva etappiga seotud projektis juba abikõlblike kuludena välja makstud.

Abikõlbmatud on ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 3, 6 ja 7 sätestatud personalikulud

ning need kulud, mis on hüvitatud või mille hüvitamist on taotletud mitmest meetmest või

muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest

välisabi vahenditest.

Ettevõtja toote või teenuse arendamisel on abikõlblikud:

 arendustöö läbiviimisega seotud töötajate personalikulud;

 arendustööks vajamineva ettevõttevälise teadmise sisseostmise kulud. Nimetatud kulude

hulka kuuluvad näiteks patentide sisseostmise ja litsentseerimiskulud, uuringute ning

nõustamisteenuste kulud;

 materjalide ja tarvikute kulud;

 uute toodete, teenuste ja protsesside seotud nõuandeteenuse sisseostmise ja tugiteenuste

kulud, sealhulgas vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse, sisseostmine ja

läbiviimine;

 patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud;

 projekti jaoks kasutatavate vahendite ja seadmete rentimise ja omandamise kulud. Kui

vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete

kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud

amortisatsiooniarvestus. Kui projekti arendustegevuste elluviimiseks vahendeid ja

seadmeid renditakse, siis on abikõlblik kulu rendileandjaga kokkulepitud rendisumma,

mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava

raamatupidamistava kohaselt.

Lõikega 8 rakendatakse projektidele, milles antakse üksnes vähese tähtsusega abi lihtsustatud

kulude menetlust, mille alusel projektil abikõlblik kaudne kulu, mis moodustab seitse

protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

Eelnõu §-s 12 nähakse ette projekti abikõlblikkuse periood ehk ajavahemik, millal toetuse

saaja saab projekti elluviimiseks toetust kasutada. Projekti abikõlblikkuse periood algab

taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kuupäeval. Kõige hilisem kuupäev, millal saab projekti elluviimiseks toetust kasutada, on

31. august 2029. a.

Lõiked 4 ja 5 toovad välja projekti maksimaalse pikkuse ning võimaluse, et toetuse saaja saab

mõjuval põhjusel ja tingimusel, et projektiga kokkulepitud tulemus saavutatakse, taotleda

projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel

tuleb projekti tegevused samuti ellu viia hiljemalt 31. augustil 2029.

29

Ettevõtja viib arenguplaani ellu etapiviisiliselt. Projekt on arenguplaani ühe etapi osa, mille

tegevusi rahastatakse antud eelnõu toel. Ühe projekti pikkus on maksimaalselt 18 kuud.

Etappideks jaotatud arenguplaan kirjeldab ära kõik tegevused koos oodatavate tulemustega ja

toob välja tegevuste omavahelise seosed. Projekt seevastu koosneb nendest tegevustest koos

alategevustega, mida nimetatud etapil antud toetusmeetmest rahastatakse. Sellest tulenevalt ei

reguleerita käesoleva eelnõuga mitu korda võib äriühing toetust taotleda, vaid on kehtestatud

maksimaalne toetussumma ühe ettevõtja kohta.

Lühike projekt võimaldab ettevõtjal olla paindlik ja teha vajadusel muutusi. Juhul kui ühe

etapi ja sealhulgas projekti tulemused on esialgselt planeeritutest kas paremad või halvemad

ning esineb vajadus arenguplaani muuta, siis ei kaasne sellega kogu haldusmenetluse

protsessi, mis on vältimatu juba tehtud rahastusotsuste muutmisel. Seevastu olukorras, kus on

oluline projekti pikendada, tuleb projekti pikendamisel arenguplaan üle vaadata, tehes

vajadusel muudatusi.

Eelnõu §-s 13 määratakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal.

Lõigetes 1 ja 2 tuuakse välja, et maksimaalne toetussumma ühe ettevõtja kohta on 500 000 ja

uue ning kõrge lisandväärtusega toote või teenuse pakkumiseks vajalike masinate ja seadmete

ning immateriaalse vara ostmisel on maksimaalne toetussumma 200 000 eurot.

Ettevõtja viib oma arenguplaani ellu etapiviisiliselt ja seetõttu on maksimaalne toetussumma

sätestatud ettevõtjapõhiselt. Teisisõnu ei ole eelnõuga reguleeritud toetuse taotlemise arv ja

millises arenguplaani etapis võib ettevõtja toetust taotleda, vaid maksimaalne toetussumma

ühe ettevõtja kohta. Sellest tulenevalt saab ettevõtja taotleda toetust vastavalt arenguplaanile

erinevates arenguplaani etappides, arvestades ettevõtjapõhist maksimaalset piirsummat.

Tegevuste toetuse maksimaalse osakaalu määramisel on lähtutud üldise grupierandi

määrusega sätestatud määradest. Arenguplaani elluviimine võib eeldada mitmete paralleelsete

tegevuste samaaegset teostamist. Seetõttu võib eelnõu alusel rahastatav projekt sisaldada

erinevaid tegevusi. Käesolev eelnõu koosneb koos alamtegevustega kuueteistkümnest

erinevast tegevust ja seitsmest erinevast riigiabi liigist. Et lihtsustada ettevõtjatele ja

rakendusüksusele toetuse taotlemise, elluviimise ja aruandluse seotud tegevusi ja vähendada

bürokraatiat, on eelnõus toetusmääraks kehtestatud kõrgeim võimalik määr kõikide riigiabi

liikide lõikes. Sellest tulenevalt sõltub toetuse maksimaalne osakaal üksnes ettevõtja

suurusest, lähtudes sealjuures Euroopa Liidu riigiabi poliitikast, mille alusel on

väikeettevõtjatel investeeringute tegemisel kõrgemad barjäärid kui suurettevõtjatel.

Lõige 4 sätestab toetuse maksimaalse osakaaludeks:

1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti;

2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti;

3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

Peatükis kirjeldatakse nõudeid taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse nõuded taotlejale.

30

Ettevõtete arenguprogramm on ellu kutsutud, et aidata tegutsevaid ettevõtjaid muuta oma

tänast äritegevust keerukamaks, nutikamaks ja targemaks ning selle kaudu saavutada

paremaid majandustulemusi. Ühelt poolt eeldab soovitud muutuste tegemine ettevõtjalt muu

hulgas eelnevat kogemust ja edukust oma senise äriplaani ja selle tegevuste elluviimisel.

Ettevõtja eeldusi ja võimekust oma senistes tegevustes edukas olla näitab tema võime oma

tooteid ja teenuseid eksportida ja oma äri kasvatada. Teisalt eeldab ettevõttes muudatuste

tegemine ressursse, näiteks piisavat hulka teadmiste ja oskustega töötajaid, kelle abil

kavandatud muutusi teha.

Tulenevalt eeltoodust on eelnõu sihtrühmaks Eesti äriregistrisse kantud kaheksa või enama

töötajaga äriühing, kelle majandustegevus on kestnud vähemalt kaks aastat ja:

1) kes on teeninud ühes majandusaastas vähemalt 50 000 eurot ekspordi müügitulu või

2) kelle müügitulu on viimasel kahel majandusaastal kasvanud keskmiselt vähemalt 5%

aastas.

Ettevõtte arenguprogrammi 2023+ aasta 2020 majandustulemuste põhjal on 4712

ettevõtjat.

Tabel 13. Ettevõtte arenguprogrammi 2023+ sihtrühma ettevõtjate regionaalne jaotus.

Maakond Sihtrühma suurus (arv) Osakaal sihtrühmas (%)

Harju maakond 2808 60%

Hiiu maakond 27 1%

Ida-Viru maakond 209 4%

Jõgeva maakond 69 1%

Järva maakond 83 2%

Lääne maakond 49 1%

Lääne-Viru maakond 156 3%

Põlva maakond 47 1%

Pärnu maakond 265 6%

Rapla maakond 94 2%

Saare maakond 91 2%

Tartu maakond 541 11%

Valga maakond 59 1%

Viljandi maakond 114 2%

Võru maakond 100 2%

KOKKU 4712 100%

Allikas: rakendusüksus

Eelnõu §-s 15 on loetletud taotlusele esitatavad nõuded.

Lõikes 1 on toodud nimekiri, milliseid dokumente, andmeid ja kinnitusi peab taotlus

sisaldama. Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ja olema esitatud ettenähtud

korras ja vormis. Samas eelnõu on osa ettevõtte arenguprogrammist ja toetuse taotlemisele

eelneb rakendusüksuse ja ettevõtja tihe koostöö arenguplaani ettevalmistamisel ja

koostamisel. Nimetatud koostöö tulemusel omab rakendusüksus toetuse taotlemise hetkeks

juba nimetamisväärsel kogusel eelinformatsiooni ettevõtja tänaste tugevuste ja

tulevikuplaanide kohta. Mistõttu puudub rakendusüksusel vajadus küsida tavapärases mahus

informatsiooni.

31

Arenguplaani teostav ettevõtja viib arenguplaani tegevusi ellu etapiviisi. Lähtudes eelnõu § 5

lõikes 3 loetletud tingimustest, peab ettevõtja esitama rakendusüksusele heaks kiitmiseks

arenguplaani, mille elluviidav etapp on kirjeldatud detailselt ja arenguplaani järgnevate

etappide kohta on esitatud üksnes elluviidavad tegevused, nende ligikaudne eelarve, tähtaeg

ja seos teiste arenguplaani tegevustega. Projekt on arenguplaani etapi see osa, millele saadakse

antud toetusmeetmest toetust. Teisisõnu, need tegevused, mida viiakse ellu ühes arenguplaani

etapis antud toetusmeetme toel, moodustavad ühe projekti. Tavapäraselt on ühe arenguplaani

etapiga seotud üks projekt, mis koosneb erinevatest tegevustest. Ainult erandkorras ja

kooskõlas arenguplaaniga võib taotleja ühes etapis esitada uue projekti taotluse enne eelneva

projekti lõppemist. Lähtudes eelnevast peab ettevõtja enne ükskõik millisele

arenguprogrammi etapile toetuse taotlemist esitama arenguplaani, mis sisaldab detailselt infot

selle etappi kohta ja mille on rakendusüksus eelnevalt heaks kiitnud.

Lõike 1 punkt 8 sätestab, et taotluses kirjeldatud projekt peab ettevõtja arenguplaani

elluviimise tulemusel panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise valdkonna eesmärgi

elluviimisesse. Seletuskirja eelnõu §-i 4 tutvustav osa selgitab, mil moel ettevõtja

arenguplaani panust nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärkide täitmisesse

hinnatakse.

Lõike 1 punkti 19 kohaselt peab projekt vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mis

tähendab seda, et ettevõte peab kinnitama, et kavandatav investeering ei tekita Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088

(ELT L 198/13, 18.06.2020, lk 1–31), artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile11.

Kinnituse andmisel vastavusele põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ tuleb lähtuda lõikes 2

määratust. Lihtsustamaks taotleja poolse dokumentatsiooni ettevalmistamist, et tõendada

projekti vastavust lõike 1 punktis 19 nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele põhimõtte

„ei kahjusta oluliselt“ kohta selgitava teabelehe.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Peatükis esitatakse toetuse taotlemise tingimused.

Eelnõu § 16 kohaselt toimub toetuse taotlemine jooksvalt.

Vastavalt eelnõu lõikele 2 saab ettevõtja toetust taotleda arenguplaani eri etappide

elluviimiseks. Ühes arenguplaani etapis võib ettevõtja ellu viia ettevõtte kõigi viie põhisuuna

tegevusi. Igas arenguprogrammi etapis saab ettevõtja üldjuhul ellu viia ühe eelnõust

rahastatava projekti. Näiteks, arenguplaani I etapis teeb ettevõtja arenguplaaniga arendatava

uue toote turu-uuringu ja sõlmib tooteturustamiseks eelkokkulepped, alustab uue toote

tootmisesse viimiseks vajalikku tootmisprotsesside uuendamist. Seega, ka arenguplaani

projekt, mida eelnõuga rahastatakse, koosneb § 9 lõikes 2 loetletud eri tegevustest, mis

toimuvad paralleelselt. Arenguplaan kui pikaajaline ja eri valdkondi haarav arendustegevuste

11 Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside

kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja

pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

32

elluviimise tegevuskava peab olema paindliku ülesehitusega ja võimaldama ettevõtjal seda

muuta. Lisaks arenguplaani paindlikule ülesehitusele on oluline, et arenguplaani elluviimine

oleks sujuv, sealhulgas, et toetuse taotlemise ja kasutamisega ei kaasneks tahtmatuid pause,

mis takistavad või lükkavad arenguplaani tegevusi edasi. Sellest tulenevalt sätestatakse

eelnõuga tingimused, mille alusel saab ettevõtja arenguplaani järgmiseks etapiks toetust

taotleda säilitades sealjuures võimaluse vajadusel arenguplaani muuta.

Lühidalt kokkvõtteks, enne, kui hakata taotlema arenguplaani etapi mistahes järgmisele

projektile toetust, peab rakendusüksus olema heaks kiitnud:

a) arenguplaani eelmise etapi projekti tegevuste elluviimise kirjelduse, milles on

näidatud tulemused, kuhu on projekti ja arenguplaani elluviimisega jõutud, ja

b) arenguplaani etapi, mida hakatakse järgmisena ellu viima ja mis vastab § 5 lõikes 4

esitatud tingimustele.

Kui arenguplaani eelmise etapi elluviimisel on mõni arendustegevus andnud plaanitust teise

tulemuse, saab enne uue etapi algust arenguplaani ja tema tegevusi muuta ja täpsustada,

esitades rakendusüksusele heakskiitmiseks arenguplaani, mis vastab § 5 lõikes 7 esitatud

tingimustele.

Lõikes 5 nähakse ette, et kõik toetuse taotlemisega seotud info, sealhulgas kuupäevad, millal

hakatakse taotlusi vastu võtma, millal toetuste taotlemine peatatakse ja millal taotlemine

lõpetatakse, on kättesaadavad rakendusüksuse veebilehel.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

Peatükis sõnastatakse taotluse menetlemise üldpõhimõtted ja etapid, milleks on taotleja ja

taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine, projektide hindamine ja selleks hindamiskomisjoni

moodustamine ning ekspertide kaasamine, taotluste rahuldamine, taotluste rahuldamata

jätmine, taotluste osaline ja kõrvaltingimustega rahuldamine.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse menetlemise tähtajad. Taotluse menetlemise tähtaeg 30 tööpäeva

alates taotluse esitamisest.

Lõike 3 kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt

hindamata, kui taotleja ei ole rakendusüksuse poolt määratud tähtaja jooksul taotluses

esinevaid puudusi kõrvaldanud.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavus. Rakendusüksus hindab

taotleja ja taotluse vastavust määruse nõuetele, kuid selle kohta eraldi haldusakti ei koostata.

Kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele nõudele, tuleb taotlus jätta rahuldamata.

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotlus või taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele.

Eelnõu §-s 19 kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamise ja ekspertide hindamisprotsessi

kaasamise põhimõtteid.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt moodustab rakendusüksus taotluste hindamiseks valikukomisjoni,

kooskõlastades selle koosseisu eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusüksus kaasab taotluste

hindamise läbiviimisse eksperte.

33

Valikukomisjoni koosseis tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste

vastuvõtmise alustamise päeval.

Lõikes 3 nähakse ette nõuded valikukomisjoni liikmetele ja ekspertidele. Valikukomisjoni

liikmed ja eksperdid, kes on seotud projekti või taotlejaga ei osale vastava projekti hindamisel.

Lisaks ei osale projekti hindamisel valikukomisjoni liikmed ja eksperdid, kellel on projektis

läbiviidava tegevusega seotud ärihuvid.

Eelnõu §-s 20 on toodud taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika, mis lähtuvad perioodi

2021–2027 seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Määratud

vastavus- ja hindamiskriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et

valitud tegevused arvestavad määruse12 nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid

põhimõtteid, millega:

 võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat13;

 võetakse arvesse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas

Artiklis 9 toodud nõudeid ligipääsetavusele;

 võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning

sooküsimuste lõimimist;

 tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;

 toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;

 tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;

 rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Tabel 14. Projektide valikukriteeriumid

Valikukriteeriumid Osakaal

koondhindest

1. projekti mõju valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi, meetme ja arenguplaani eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse arenguplaani alusel ettevõtja tegevustes ja

ärimudelis tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust arenguplaani

eeldatavat mõju ettevõtja tulevastele majandustulemustele, arenguplaani

panust nutika spetsialiseerumise valdkondade eesmärkide täitmisesesse,

kas ja kuidas on projekt suunatud rakenduskava 2021–2027 meetme

eesmärkide täitmisele.

35%

2. projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse projekti kooskõla

arenguplaani etapiga ja panust selle elluviimisesse, projektis läbi

viidavate üksiktegevuste põhjendatust ja kooskõla, projekti tegevuste ja

eesmärkide määratlust ja selgust.

20%

3. projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas ettenähtud

tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud

väljundite ja tulemuste saavutamiseks ning kas planeeritud eelarve on

realistlik.

15%

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706) 13 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF

34

4. taotleja suutlikkus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse, kas

taotleja on jätkusuutlik ja kas tal on vajaminevad teadmised, oskused,

kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnika- ning

tehnoloogiaalased eeldused projekti kavandatud viisil elluviimiseks,

taotleja võimekust kaasata projekti elluviimisesse erainvestorite

investeeringuid.

20%

5. arenguplaani panus ettevõtja kestlikkuse eesmärkide

elluviimisesse ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus

§ 7 lõikes 8 toodud näitajate saavutamisse, mille raames hinnatakse ,

kas ettevõtja arenguplaan aitab ettevõtjal püstitada või edasi arendada

ettevõtte kestlikkuse eesmärke, kuidas ettevõtja arenguplaan aitab

ettevõtjal kestlikkuse eesmärke ellu viia ja nendega seotud tegevusi

ettevõtja tegevustesse rakendada ning kas ettevõtja arenguplaan ja selle

projekt on kooskõlas ja panustab Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega ning aitab saavutada sellega seotud eesmärke.

10%

Projekti mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide

saavutamisele hindamine.

Arenguplaani mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide

saavutamisele hindamine on väljatöötatud kooskõlas Riigi Tugiteenuste Keskuse välja toodud

põhimõtetega. Taotleja toob taotluses välja, millisesse strateegia „Eesti 2035” sihi

saavutamisesse ja kuidas arenguplaan panustab. Taotluses esitatud info järgi hinnatakse

arenguplaani mõju § 7 lõikes 3 nimetatud strateegia „Eesti 2035” iga sihi kohta eraldi.

Arenguplaani tulemuste hindamisel hindab toetuse saaja arenguplaani panust nimetatud

näitajate saavutamisesse lõpparuandes. Lõpparuandes analüüsib toetuse saaja, kas ja kuidas

ellu viidud tegevused panustasid strateegia „Eesti 2035” sihi saavutamisesse.

Regionaalarengu, kliima ja keskkonnahoiu ning võrdsete võimaluste valdkondadesse

panustamist hinnatakse järgmiste mõõdikutega:

1. Regionaalne areng:

1.1. väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta EL 27

keskmisest.

2. Kliima ja keskkonnahoid:

2.1. ressursitootlikkus;

2.2. kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides.

3. Võrdsed võimalused:

3.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3.2. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3.3. ligipääsetavuse näitaja.

Arenguplaan võib panustada eeltoodud valdkondadesse otseselt või kaudselt. Kuna määrusega

toetatakse nii ettevõtte enda toimimisprotsesse, sealhulgas personali ja ressursikasutusega

seotud protsesse kui ka ettevõtte uusi tooteid ja teenuseid puudutavaid TA-tegevusi, siis ka

kaudne panus võib olla väga oluline. Samas, kaudset panust ei pruugi olla võimalik mõõta

numbriliste näitajatega või see võib ilmneda alles pärast projekti jätkutegevuste elluviimist.

Samas, kui eeldust loovaid tegevusi ellu ei viidaks, jääksid ka jätkutegevused teostamata ja

seeläbi ka positiivsed muutused toodud valdkondades saavutamata.

35

Hinnatakse ainult määruses sätestatud nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid. Kui taotlus

ei vasta kasvõi ühele nõudele, hindamist ei toimu ning rakendusüksus teeb taotluse

rahuldamata jätmise otsuse. Taotleja ja taotluse määruses sätestatud nõuetele vastavuse või

mittevastavuse kohta tehtud otsus esitatakse haldusaktis, millega taotlus rahuldatakse või

jäetakse rahuldamata.

Lõikega 2 nähakse ette, et taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite alusel skaalal 0 kuni 4

punkti.

Detailne hindamisprotsess reguleeritakse hindamismetoodikaga. Enne taotlusvooru avamist

kooskõlastab rakendusüksus hindamismetoodika rakendusasutusega ja teeb

hindamismetoodika kättesaadavaks oma veebilehel. Lisaks kooskõlastatakse

hindamismetoodika nende rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist

vastavalt nende vastutusvaldkondadele. Hindamismetoodika avalikustamine aitab ettevõtjatel

ette valmistada arenguplaani elluviimisega seotud projekte, sealhulgas planeerida ajaliselt

tegevuskava ning ajastada muude arenguplaani elluviimiseks vajalike finantseerimise allikate

kaasamist. Lisaks tagab hindamismetoodika avalikustamine läbipaistvuse ning võrdse

kohtlemise kõikidele taotlejatele. Seetõttu on oluline, et hindamismetoodika oleks kättesaadav

enne taotlusvooru avamist ja kõikidele potentsiaalsetele taotlejatele sarnasel moel.

Eelnõu §-s 21 sätestatakse taotluste rahuldamise tingimused ja kord.

Lõige 1 toob välja, et rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis on

määruse § 20 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt

2,50 ja mis ei ole määruse § 20 lõikes 1 toodud valikukriteeriumite lõikes hinnatud hindega

alla 2,0.

Lisaks sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse muu hulgas toetuse saaja

õigused ja kohustused, toetuse tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.

Eelnõu §-s 22 on toodud taotluste rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Vastavalt lõikele 1 võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja

taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on

saavutatavad toetuseta.

Sätestatakse, millist teavet peab taotluse rahuldamata jätmise otsus sisaldama.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse, kuidas toimub taotluste osaline või kõrvaltingimusega

rahuldamine.

Lõike 1 kohaselt peab taotleja olema nõus rakendusüksuse poolt taotlusele tehtud

muudatusettepanekutega, vastasel juhul teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise

otsuse.

Juhul kui rakendusüksus teeb taotluserahuldamise otsuse kõrvaltingimusega, siis toetust

makstakse pärast kõrvaltingimuse täitmist, saades selleks rakendusüksuselt kinnituse.

36

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

Peatükkiga sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused.

Eelnõu §-s 24 sätestatakse, kuidas toimub taotluste rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse

suurendamine.

Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.

Lõige 2 täpsustab, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste

saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 tööpäeva

jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning võib lõike 4 alusel lubada muutmist ka

tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on

põhjendatud.

Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ka põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et muudatus

aitab kaasa projekti tulemuste ja eesmärkide saavutamisele, ka tagasiulatuvalt.

7. peatükk

Aruannete esitamine

Peatükis kehtestatakse toetusega seotud aruannete esitamise tingimused.

Eelnõu §-s 25 on sätestatud aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded.

Lõiked 1 ja 2 näevad ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded

rakendusüksuse vormidel. Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande

esitamise periood sätestatakse taotluste rahuldamise otsuses. Juhul kui vahearuande ja

lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud või projekti kestvus on lühem kui kuus

kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne.

Lõigete 3 ja 4 kohaselt peab vahearuanne sisaldama ellu viidud tegevuste kirjeldust,

võrrelduna projekti taotlusega, koos saavutatud tulemustega ning lõpparuanne peab sisaldama

kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste

saavutamise kohta ning kirjeldust ja hinnangut strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja

sihtidesse panustamise kohta.

Vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks võib rakendusüksus kaasata hindamiskomisjoni

või eksperte.

Lõike 6 kohaselt rakendusüksus, kas kinnitab või lükkab vahe- või lõpparuande tagasi

30 tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest.

Lõige 7 näeb ette, et rakendusüksusel või rakendusasutusel on õigus nõuda toetuse saajalt

järelaruande esitamist viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

Järelaruande eesmärk on korjata teavet, et hinnata toetusmeetme laiemat ja pikemajalist mõju.

37

Järelaruande vormi, küsimused valmistab ette rakendusüksus. Järelaruannetega kogutud teabe

analüüsimise tulemusi kasutatakse uute toetusmeetmete väljatöötamisel.

8. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-s 26 on toodud toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu sätestab, et toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõigete 1 ja 2 alusel. Toetust

makstakse toetuse saajale tegelike kulude alusel. Toetuse maksmise eeldusteks on projekti

tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tegemine ning rakendusüksuse nõudmisel vastava

aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

Lisaks nähakse ka ette võimalus maksta toetus välja otse arve väljastajale, kes võib olla nii

tarnija kui ka töövõtja. Sellisel juhul peab toetuse saaja olema sellist soovi avaldanud ja

rakendusüksusel arve väljastajalt kinnitus, et ta on sellest teadlik ja nõustub sellise

arveldamise viisiga. Rakendusüksuse õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda

seejuures toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on

toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse

toetuse saaja poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud. Rakendusüksus teeb

seejuures nimetatud makseid tingimusel, et rakendusüksusel on võimalik menetleda

maksetaotlust arvel märgitud maksetähtajaks.

Lõikes 2 sätestatakse, et läbipaistvuse suurendamiseks ning menetluse, sealhulgas

järelkontrolli lihtsustamiseks peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud

pangaülekandega. Viimati nimetatud nõue ei kehti, uue toote või teenuse arendamiseks

kasutatavate vahendite ja seadmete kasutuskulude, mille kasutusiga on pikem kui projekt,

puhul või vahendite ja seadmete maksegraafiku alusel tasutava rentimise korral.

Juhul kui projekti elluviimiseks vajalikke vahendite ja seadmete kasutusiga on pikem kui

projekti kestus, siis nende kulu arvustatakse toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjades

sätestatud amortisatsiooniarvestuse alusel. Riigiabi andmisel tuleb amortisatsioonikulude

puhul lähtuda üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustest ja raamatupidamise heast

tavast.

Toetuse saaja esitab lõike 4 kohaselt maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega

rakendusüksusele mitte tihedamini kui kord kvartalis.

Lähtudes rakendusüksuse kogemustest ja soovist vähendada aruannete koostamise ja

kontrollimisega seotud halduskoormust ettevõtjale ja rakendusüksusele, seatakse

kuludokumendi abikõlblike kulude summa alampiir. Sellest tulenevalt peab kuludokumendi

abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta olema vähemalt 100 eurot. Valitud alampiir

lähtub rakendusüksuse eelnevast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimise rahastamisel ja

kuludokumentide menetlemisel.

9. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

Peatükis nähakse ette toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused.

38

Eelnõu § 27 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõike 2 kohaselt peab VKEst toetuse saaja täiendavalt tagama, et materiaalse vara

asendamisel enne kolme aasta möödumist arvates projekti lõppmakse tegemisest sama

funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on purunenud või aegunud, säilib ettevõttes

majandustegevus vahetatud vara abil vähemalt kolme aasta jooksul arvates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Suurettevõtjast toetuse saaja korral kohaldub käesoleva

sätte rakendamisel kolme aasta asemel viie aasta pikkune periood.

Eelnõu §-s 28 loetletakse rakendusüksuse õigused ja kohustused.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Peatükk toob välja finantskorrektsioonide tegemise, toetuse tagastamise ja vaide menetluse

läbiviimise tingimused.

Eelnõu § 29 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt

ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse 34–38 sätestatule.

Eelnõu § 30 sätestab vaide esitamine korra.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määrusega (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks )

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu eesmärk on aidata ettevõtjal strateegilise planeerimise toel välja töötada ja rakendada

kõrgemat lisandväärtust loov ärimudel või -suund ja selle tulemusel saavutada paremaid

majandustulemusi. Seega on eelnõul otsene mõju majandusele.

Ettevõtja üleminek kõrgema lisandväärtusega ärimudelile toob tavapäraselt kaasa suurema

müügikäibe ja ettevõtja töötajate palgakasvu. See omakorda kasvatab riigi maksutulusid,

millega omakorda kaasneb üldine heaolu kasv ja paremad riigi teenused oma kodanikele ja

ettevõtetele.

39

Uuele ja kõrgemat lisandväärtust loovale ärimudelile üleminek toob kaasa ka tehnoloogilise

hüppe, millega kaasneb tavapäraselt ka otsene mõju keskkonnale:

1. arenguplaani toel arendatakse välja uued tooted ja teenused ‒ uue põlvkonna toodete ja

teenuste keskkonna mõju on väiksem kui eelmise põlvkonna toodetel ja teenustel; kasutatakse

materjalide korduvkasutuse ja ringmajanduse põhimõtteid; uue tooted ja teenused on ressursi,

sealhulgas energiat, vett vähem tarbivad;

2. arenguplaani toel arendatakse välja ja võetakse kasutusele uued ja digiteeritud protsessid ‒

digiteeritud protsessid aitavad kaasa ressursi paremale kasutusele, sealhulgas vähendavad

jääke, aitavad korraldada tarneid ja ettevõttesiseseid tegevusi ressurssi säästval moel,

võimaldavad kasutusele võtta ettevõtte kestlike toimemudeleid.

3. arenguprogrammi toel soetatakse uue toote või teenuse pakkumiseks uued ja keskkonda

säästvamad masinad ja seadmed.

Eeltoodust lähtudes on ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel otsene mõju

looduskeskkonnale.

5. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga

tulu ei teenita.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ning

arvamuse avaldamiseks TAIE juhtkomisjonile. Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium

ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega. Teised ministeeriumid ja

eelpool nimetatud komisjonid kooskõlasid eelnõu vaikimisi.

Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste

analüüs.

Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs

Lisa 3. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht.

Lisa 4. Riskihindamise tabel.

Lisa 5. Märkustega arvestamise tabel.

40

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …määruse nr… eelnõu

„Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ seletuskirja

Lisa 1

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Uuringud14 kinnitavad, et sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted,

kes lähtuvad organisatsiooni juhtimises muu hulgas mitmekesisuse,

võrdse kohtlemise ja kaasatuse põhimõttest on äriliselt edukamad kui

homogeensed, leiavad probleemidele loovamad ja innovaatilisemad

lahendused ja on konkurentsivõimelisemad. Ettevõtjad panustavad

võrdsete võimaluste edendamisse organisatsiooni juhtimises ja

töökeskkonnas vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete

rakendamisega väärtustades mitmekesisust, tagades võrdse

kohtlemise ja kaasatuse ning edendades töö- ja pereelu ühitamist.

Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Eelnõu toetab ühiskonna

kõikidesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi,

sealhulgas võimalusi nii tööandaja kui töövõtjana tegeleda

huvipakkuvate tööülesannetega ja saada selle eest väärilist tasu.

Arenguprogrammi ja selle toetusmeetme tulemusena töötab ettevõtja

välja ja rakendab tööle uue ärimudeli või -suuna. Selle tulemusena

paraneb ettevõtja rahvusvaheline konkurentsivõime ja kasvab

ettevõtja lisandväärtus ja müügitulu. Ettevõtte töötajatele võimaldab

kõrge lisandväärtusega ärimudeleile üleminek tegeleda eneseteostust

pakkuvate tööülesannetega. Selle eelduseks on täiend- ja ümberõpe.

Ettevõtte töötajate täiend- ja ümberõpe, mis toetab ettevõtte

üleminekut kõrgema lisandväärtusega ärimudelile, on toetusmeetmes

toetatav tegevus.

Meetme tasemel tagatakse läbi teavitustöö kõikide huvigruppide ning

kõikide taotlejate võrdne kohtlemine.

Toetuse taotlemisel näitab taotleja, kelle arenguplaan ja selle

elluviimist rahastav projekt panustab „Eesti 2035“ sihi saavutamisel

võrdsete võimaluste põhimõtete rakendamisesse, kuidas ettevõtte

töökeskkonnas ja juhtimises rakendatakse vastutustundliku

ettevõtluse põhimõtteid, sealhulgas võetakse arvesse ja rakendatakse

mitmekesisust, võrdset kohtlemist ja kaasatust. „Eesti 2035“

hindamiskriteeriumi all antakse sellele enne rahastamist hinnang.

14 https://www.bcg.com/publications/2018/how-diverse-leadership-teams-boost-innovation;

https://www.deloitte.com/content/dam/Deloitte/au/Documents/human-capital/deloitte-au-hc-diversity-inclusion-soup-

0513.pdf;

https://www.gartner.com/smarterwithgartner/diversity-and-inclusion-build-high-performance-teams

41

Kaks aastat peale arenguprogrammi lõppu hinnatakse ettevõtja

arenguplaaniga seatud eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist.

Eelnõu panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik.

Sooline võrdõiguslikkus

Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et kõikidest Eesti ettevõtetest

on naiste loodud ja juhitud vähesed ettevõtted. Naiste ja

naisettevõtjate osatähtsus võrreldes meestega on madalam nendes

valdkondades, mis tegelevad tehnoloogiate arendamise ja

rakendamisega ja mis nõuavad insenertehnilist haridust ja tippjuhi

töökogemust

Naisettevõtjatel on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali

hankimisel ning kapitali kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem

riskijulged, mis takistavad neid iseseisvalt ambitsioonikate ja suuri

investeeringuid nõudvate äriliste muutuste tegemist.

Ettevõtja arenguprogramm ja selle toel valmiv arenguplaan on

kõikides oma etappides rakendusüksuse poolt toetatud.

Rakendusüksuse kliendihaldur toetab ja suunab ettevõtjaid, sh

naisettevõtjaid oma arenguplaani ettevalmistamisel ja elluviimisel,

leides ja pakkudes just ettevõtja vajadusest ja võimekusest lähtuvaid

tööriistu. Ettevõtte arenguprogramm ja selle toetus on suunatud

kõikidele Eesti äriregistris registreeritud ettevõtjatele, kes soovivad

arendada uusi tooteid või teenuseid, aga kes näevad nendes

tegevustes suurt riski ning kellel pole selleks piisavat kapitali.

Lähtudes ettevõtte arenguprogrammi ettevõtjakesksest ülesehitusest,

võib ta sobida ka naisettevõtjatele, kellel on küll ambitsioon ja tahe

tulevikkus kasvada, aga kellel puuduvad riskijulgus ja teadmine,

kuidas uut ärimudelit välja töötada ja rakendada.

Ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel puudub otsene

mõju soolise võrdõiguslikkuse väljakutse ‒ Eestis on vähe naiste

loodud ettevõtteid lahendamisele, kuna toetuse sihtrühm on

tegutsevad ettevõtjad. Toetusmeetmega ei toetata uute ettevõtete

loomist. Samas võib meetmele olla otsene mõju teise soolise

võrdõiguslikku väljakutse ‒ Eestis on vähe naisjuhte lahendamisele.

Toetusmeetmega toetatakse arenguplaani väljatöötamise, läbiviimise

ja tulemuste rakendamisega seotud juhtide palkamist, sealhulgas

naisjuhtide palkamist.

Toetuse taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel tema projekt

panustab soolise võrdõiguslikkuse tagamisse. „Eesti 2035“

hindamiskriteeriumi all antakse sellele enne rahastamist hinnang.

Kaks aastat peale arenguprogrammi lõppu hinnatakse arenguplaaniga

seatud eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

42

Ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel võib

ligipääsetavusele olla mõju:

1. uue ärisuuna või -mudeli alusel välja töötavate toodete ja teenuste

kaudu;

2. arenguprogrammis osaleva ettevõttesiseste protsesside

ümberkorraldamise kaudu, mis võimaldab ettevõtjal palgata

erivajadustega töötajaid. Ettevõtja protsesside digitaliseerimine ja

automatiseerimine nõuab ettevõtjalt teist liiki töökohtade loomist,

näiteks kaovad ära füüsilist tööd nõudvad ametid ja asenduvad

töökohtadega, mida võivad täita ka puudega, näiteks piiratud

liikumisvõimega inimesed;

3. arenguprogrammis osaleva ettevõtja müügi- ja turundustegevuse

arendamine ja läbiviimise kaudu, sealhulgas välismessidel ja/või

näitustel osalemise ning tootenäidiste ja turundusmaterjali

valmistamise kaudu.

Kuna ettevõtte arenguprogramm on individuaalne instrument

ettevõtja konkurentsivõime kasvatamiseks, siis toetusmeetme

tasemel ei ole võimalik seda teemat analüüsida ega võimalikke

lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse

valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Seetõttu antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja

poolt taotluses.

Toetuse taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel tema projekt

panustab ligipääsetavuse tagamisse. „Eesti 2035“

hindamiskriteeriumi all antakse sellele enne rahastamist hinnang.

Kaks aastat peale arenguprogrammi lõppu hinnatakse ettevõtja

arenguplaaniga seatud eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Toetav mõju – ettevõtja arenguprogrammi kutsumisel ja arenguplaani

ettevalmistamisel ja toetusmeetmest tegevuste elluviimisel

pööratakse tähelepane piirkondade vaheliste erinevuste

vähendamisele. Ettevõtte arenguprogramm on suunatud tegutsevale

ettevõtjale, kes on ambitsioonikas ja soovib hüppeliselt kasvada.

Ettevõtte arenguprogrammi 2015–2022 regionaalne jaotust näeb

seletuskirja tabelis 3 ,,Ettevõtte arenguprogrammis 2015‒2022

osalenud ettevõtete regionaalne paiknemine“. Analüüsides eelmise

perioodi tulemusi toome esile, et üksnes Viljandi maakonna

ettevõtete osakaal ületab esialgu prognoositud tulemust (peamiselt

ettevõtja paiknemise aadressi andmete põhjal äriregistri järgi).

Kaheksast Viljandimaal regitreeritud ettevõttest on kuus oma

arenguplaani ellu viinud väljaspool Viljandimaad.

Võttes aluseks eelmise struktuuritoetuste perioodi kogemused,

otsustati uue perioodi väljatöötamisel ettevõtte arenguprogrammi

rakendamine jaotada kaheks:

43

1. Ettevõtte arenguprogramm – ambitsioonikatele ettevõtetele, kellel

on ressursse ja soovi kasvada hüppeliselt rohkem kui sama valdkonna

teised ettevõtted. Ettevõtte arenguprogramm on üle-eestiline meede.

2. Väikse ja keskmise suurusega arenguprogrammi toetusmeede –

meetmest toetakse üksnes piirkondlikke ettevõtteid, mis asuvad

väljaspool Harjumaad (sh Tallinn) ning Tartu linna.

Piirkondlike kasvuambitsioonidega ettevõtjate peamised takistused

võrreldes Tallinna, Harjumaa ja Tartu ning Tartumaaga on:

1. kehvem ligipääs investeeringuteks vajalikule kapitalile;

2. oskustööjõu puudus;

3. mittepiisavad liikumisvõimalused ja transpordiühendused teiste

Eesti piirkondade töötajate piirkondlikku ettevõttesse tööle

asumiseks;

4. kehvem ligipääs kiirele internetile, mis ei võimalda teha

investeeringuid kõrget lisandväärust loovatesse tootmisseadmetesse

ja -protsessidesse;

5. kohalike kogukondade vastuseis ettevõtete, eriti uute

tootmiseettevõtete rajamisele ja olemasolevate laienemisele15, välja

arvatud Ida-Virumaa;

6. kohalike omavalitsuste võimekus ettevõtja investeeringuteks

vajalike menetluste läbiviimisel.

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede panustab teataval määral

esimesse ja teisse punkti, kuna toetusmeetme abil saab ettevõtja ellu

viia oma arenguplaani teatud tegevusi, vajadusel kaasates selleks

arendustöötajaid ja juhte. Punktides 3‒6 on esitatud peamised

takistused ei ole lahendatavad ettevõtte arenguprogrammi toel.

Samas võib nendel takistustel olla piirkondliku ettevõtja

investeeringute tegemisel kaalukas mõju, mille tõttu ta jätab

piirkondlik ettevõtja investeeringud tegemata ning ei soovi ta seega

liituda ka ettevõtte arenguprogrammiga.

Esimesed neli takistust on ka regionaalse arengu tegevuskavas

toodud juurprobleemid. Ettevõtjate piirkondlikud investeeringud ja

piirkondlikke ettevõtjate kasvamine vajavad komplekslahendusi,

rakendades selleks strateegiliselt läbi mõeldult erinevaid tegevusi.

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetmest saab toetust taotleda

juhul, kui ettevõtjal on ambitsioon muuta oma senist ärimudelit või

välja töötada uus ärisuund ja ta on selle eesmärgiga koostanud

arenguplaani. Teisisõnu peab regionaalsel ettevõtja olema võimalus

oma või mõnes muus Eesti piirkonnas kasvada. See omakorda nõuab

läbimõeldud piirkondlikku ettevõtluspoliitikat, mida veavad eest

maakondlikud arenduskeskused ja teised arendusorganisatsioonid.

Piirkondlike ettevõtete kaasamiseks ettevõtte arenguprogrammi

lepitakse kokku, millist sisulist tuge, tutvustusüritused, materjalid

15 https://arileht.delfi.ee/artikkel/93298465/vineeritehase-laienemine-arritab-otepaa-elanikke-meil-on-siin- ikkagi-otepaa-mitte-kehra

44

vajavad piirkondlikud arenduskeskused ettevõtte arenguprogrammi

oma piirkonnas tutvustamiseks ja kuidas piirkondlikud ettevõtted

liiguvad rakendusüksuse kliendihalduri portfelli.

Lähtudes eeltoodud takistustest ja nende koosmõjust langetab

ettevõtja valiku, kus piirkonnas areneda ja kasvada.

Ettevõtte arenguprogrammi ja tema toetusmeetme regionaalseid

erisusi vähendavate sekkumisvõimaluste analüüs:

1. Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine –

Rakendusüksus ja koostöös teiste osapooltega, sh maakondlikud

arenduskeskused, erialaliidud ja ettevõtluse katusorganisatsioonid,

teevad fookusseeritult informatsioonijagamist ja nõustamist

väiksema ettevõtlusaktiivsusega piirkondadesse ehk väljapool Harju

ja Tartu maakonda.

2. Võimekust arendavate tegevuste kavandamine –

Ettevõtte arenguprogrammi II etapis, kus ettevõtja valmistab ette

arenguplaani, saab ettevõtja kliendihalduri suunaval toel kasutada

erinevaid rakendusüksuse ja teisi riiklike toetusmeetmeid.

3. Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused –

Ettevõtte arenguprogrammi läbimise üheks eelduseks on juba

tegutseva ettevõtja ambitsioon ehk tahe ja valmisolek kasvada ning

teha oma majandustulemustes hüppeline kasv. Tegutseva ettevõtja

ärimudeli muutus eeldab ühelt poolt lisaks ettevõtja võimekust

paralleelselt arendustegevusega jätkata igapäeva tegevust. Teisalt

peab ettevõtjal olema võimekus, sh piisavad ressursid, teadmised,

oskuksed, kogemused, et muutus läbi viia. Sellest lähtudes on

arenguprogrammi ettevõtetele seatud järgmised tingimused:

 vähemalt 8 töötjat;

 tegutsenud vähemalt 2 aastat;

 ekspordimüügi tulu aastas vähemalt 50 000 eurot või

viimase 2 majandusaasta müügitulu kasvu vähemalt 5%.

Kuna eelmainitud tingimuste täitmine ei ole seotud sellega, kas

ettevõte on piirkondlik ja tegutseb ühes kindlas piirkonnas, on

arenguprogramm ehitatud üles universaalsena. Kõikidel eeltingimusi

täitnud ettevõtjatel on võrdsed võimalused arenguprogrammi

kanditeerida.

4. Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele –

probleem, mida meede lahendab – ettevõtja ärimudeli muutus ja selle

kaasnev hüppeline majandustulemuste kasv, on üle-eestiline igas

piirkonnas sama. Seega ei ole õigustatud piirkondlik kavandamine.

5. Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse –

turutõrge on üle-eestiline. Eesti ettevõtted ei tegele strateegilise

planeerimisega piisaval määral ega võta ette suuremahulisi

arendustegevusi.

6. Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse –

Ettevõtte arenguprogrammi ja tema toetusmeetmega ei toetata

investeeringuid ega eriprojekte.

7. Toetusskeemi katsetamine teatud piirkonnas –

45

Ettevõtte arenguprogramm loodi 2015. a. Uuel SFi rahastusperioodil

ei tehta ettevõtte arenguprogrammi ja tema toetusmeetmesse

põhimõttelisi muudatusi, seega ei ole toetusskeemi vaja katsetada.

8. Piirkonniti erinevad toetusmäärad –

toetusmäärade seadmisel lähtuti riigiabi reeglitest. Kuna ettevõtte

arenguprogrammis toetatakse 16 tegevust, millele rakendatakse

7 riigiabi liiki, on halduskoormuse vähendamiseks valitud

abimääraks kõikide tegevuste ühtne kõrgeim määr, milleks on:

väikeettevõtetel –45%, keskmise suurusega ettevõtetel –35%,

suurettevõtetel –25%. Kui ei ole tegemist regionaalabiga, siis

riigiabiga lubatust kõrgemaid toetusmäärasid ühelegi piirkonnale

rakendada ei saa. Samas on arenguprogrammi eesmärgid krõbedad.

Kusjuures ettevõtja peab liitkasvus arvestatuna oma valdkonnast

märkimisväärselt rohkem. Vastu nii kõrgeid eesmärke pole kindlale

piirkonnale õigustatud madalama toetusmäära seadmine.

9. Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid –

Taotlemine toimub jooksva taotlusvooruna ja varasem kogemus on

näidanud, et planeeritud eelarve on piisav, et taotlusvooru suurema

osa struktuurivahendite perioodist avatuna hoida. Kuna toetust ei anta

pingerea alusel, vaid neile, kes ületavad lävendi, ei ole ohtu, et ükski

sobiv ettevõtte ja projekt jääks rahastamata. Küll on aga oluline

toetuse andmisel seirata toetuse piirkondlikku jagunemist ning

rakendusüksuse ja tema koostööpartnerite fokusseeritud tegevus

piirkondlike ettevõtete ja üle-eestiliste ettevõtete, kellel on oluline

piirkondlik mõju, leidmiseks ja programmiga liitmiseks.

10. Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

Ettevõtte arenguprogrammi toetust saab taotleda alles peale seda kui

kasvuambitsiooniga ettevõtja on ettevõtte arenguprogrammi kahes

esimeses etapis arenguplaani välja töötanud ja rakendusüksus selle

heaks kiitnud. Kuna arenguplaani tegevusi, sh. eelnõuga

rahastatavaid tegevusi saab ettevõtja muuta, siis piirkondlikel

boonuspunktidel puudub eelistusi loov mõju.

11. Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend –

Ettevõtte arenguprogramm on tulemuspõhine toetusinstrument, kus

arenguplaani heakskiitmisel fikseeritakse ettevõtja lisandväärtuse ja

müügitulu kasvumäär. Samas saab ettevõtja kokku lepitud tulemuse

saavutamiseks ise valida sobivad tegevused ning ka selle, milliseid

tegevusi ta viib ellu ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetmega,

millistele kasutab teisi riiklike või eraturu vahendeid. Lähtudes

ettevõtte arenguprogrammi loogikast ei saa toetusmeetmes teha

tegevuste põhiseid erisusi.

Kokkuvõtteks: meetmes puuduvad tingimused, mis takistaksid

vähemarenenud piirkondade ettevõtetel ettevõtte

arenguprogrammiga liitumast ja selle kaudu antud toetust taotlemast.

Samas on oluline, et Eestis oleks läbimõeldud regionaalne

ettevõtluspoliitika, mis hõlmaks erinevaid üksteist toetavaid tegevusi,

sealhulgas kohalik huvi ja initsiatiiv kohalikke ettevõtjate ja uute

investeeringute toetamiseks.

46

Ettevõtte arenguprogrammiga liitumine ja ettevõtte

arenguprogrammi tingimused täitnud ettevõtjatele on toetuse

taotlemine on pidevalt avatud ning toetust antakse rakendusüksuse

poolt heaks kiidetud arenguplaani projektidele mitte pingerea vaid

lävendi ületamise (st kvaliteedi) alusel, siis tõenäoliselt ei ole

enamikel sekkumisvõimalustel ette näha otsest mõju toetatud

projektide suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja Tartumaad.

Küll aga omab selget potentsiaalset mõju regionaalsete erinevuste

vähendamisele kasvuambitsioonidega ettevõtjate täiendav

informeerimine ja nõustamine väiksema taotlemisaktiivsusega

piirkondades, kaasates selleks läbi mõeldud maakondlikud

arenduskeskused ja teised maakondlikud arendusorganisatsioonid.

Selle eelduseks on rakendusüksuse ja maakondlike

arendusorganisatsioonide tööjaotuse kokku leppimine. Lisaks peab

rakendusüksus läbi koolituse ja nõustamistegevuse toetama

maakondlike arendusorganisatsioone nende rolli täitmisel.

Selleks on plaanitud järgmised tegevused:

- Rakendusüksus korraldab toetusmeetmete infoseminari eri

piirkondades või tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele

võrdse ligipääsu, kasutades selleks erinevaid digilahendusi.

- Tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, et tagada

parem regionaalne kaetus ning informeeritus ja ligipääsetavus

teenustele igas maakonnas. Vajaduse korral nõustatakse

maakondlikke arenduskeskusi toetuste osas eraldi.

- Jagatakse informatsiooni maakondlikele

arendusorganisatsioonidele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

- Rakendusüksus või -asutus tutvustab meedet

Rahandusministeeriumi korraldatud maakondlikel infopäevadel ja

seminaridel ning jagab informatsiooni läbi asjakohaste uudiskirjade.

- Ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkirja

tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud

regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste

osaluses regionaalset tasakaalustamatust, siis võtab elluviija selle

leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi.

Lisaks hinnatakse arenguplaani ja selle panust toetuse taotlemisel

eraldiseisva hindamiskriteeriumiga. Toetuse taotlemisel näitab

taotleja, kas ja mil moel tema projekt panustab regionaalne

tasakaalustatuse tagamisse. „Eesti 2035“ hindamiskriteeriumi all

antakse sellele enne rahastamist hinnang. Kaks aastat pärast

arenguprogrammi lõppu hinnatakse ettevõtja arenguplaaniga seatud

eesmärkide, „Eesti 2035“ eesmärkide täitmist.

Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid (kvantitatiivseid,

näiteks toetuse taotlemise üldine aktiivsus, projektide maht,

regionaalne jaotus, teenusepakkujate jaotus ning kvalitatiivseid,

näiteks taotlejate tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja

47

teenusepakkujate osas) seiratakse regulaarselt ning juhul, kui

tuvastatakse toetuse andmisega seotud kitsaskohti (näiteks madal

taotlemisaktiivsus, suurenenud regionaalsed erinevused, toetuse

eesmärkide saavutamist takistavad toetuse tingimused), viiakse

toetuse tingimustesse sisse vajalikud muudatused või kavandatakse

täiendavaid teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse arvesse

rakenduskava vahehindamise ning „Eesti 2035“ sihtidesse

panustamise hindamiste tulemusi.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud

sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest.

Keskkond/Kliima

Ettevõtte arenguprogrammil ja tema toetusmeetmel on positiivne

mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Meetme

raames toetatakse projekte, mis vastavad nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast fookusvaldkonnast kolm ‒

digilahendused igas eluvaldkonnas, kohalike ressursside

väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused panustavad

kas otseselt või kaudselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisse.

Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised

eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti

energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustada

energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on

plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi

energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks

tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate

ja komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist.

Lisaks toetatakse lahendusi, mis aitavad energiat säästa, näiteks

energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja

säästlike transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine,

elektroonikakomponentide ning -süsteemide optimeerimine.

Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel

väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja

kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka

sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.

Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti

aitab fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on

tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt

ära toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel

kohal tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid

keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi-

ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka

48

keskkonnasõbralike toodete ja materjalide tootmist, näiteks

biopõhiste materjalide tootmist.

Fookusvaldkonna „Digilahendused igas valdkonnas“ üldine eesmärk

on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel

luua, pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada

andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada

turvaline küberruum. Selles fookusvaldkonnas toetatakse muu hulgas

projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid

energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada

elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa

kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks

intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside

parem kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused,

robotiseerimine ja automatiseerimine, arukad energiavõrgud.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside

heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

Lisaks on ettevõtte arenguprogrammi ja selle toetusmeetme üks

alaeesmärke aidata ettevõtjal oma ambitsioonika arenguplaani

elluviimise kaasabil rakendada senisest kõrgemat lisandväärtust

loovat ning keskkonna- ja kliimaeesmärke arvestavat ärimudelit.

Nimetatud alameesmärk on seotud eraldiseisva

hindamiskriteeriumiga, kus hinnatakse arenguplaani panust ettevõtja

kestlikkuse eesmärkide saavutamisesse.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse:

1) ressursitootlikkus;

2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides.

49

Majandus- ja infotehnoloogiaministri …määruse nr…

„Ettevõtte arenguprogrammi toetus“

seletuskirja lisa 2

„Ei kahjusta oluliselt (DNSH) analüüs

Rakenduskava DNSH analüüsi (lk 15–16)3 järeldus oli, et meetmel 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-

mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada

ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist.

Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on lisaks esitatud järgmises tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

× Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine võib teatud

määral tuua kaasa kasvuhoonegaaside heite

tõusu, mis tuleneb kohapeal uute toodete

tootmisest või teenuse kasutamisest. Samas,

nagu lisas 1 on esitatud, toetab enamik

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondi

selliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate

arendamist, mille eesmärk on vähendada

majandustegevuse põhjustatud

kasvuhoonegaaside heidet.

Kliimamuutustega

kohanemine

× Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

toodete, teenuste ja tehnoloogiate

arendamine, uute protsesside arendamine ja

kasutuselevõtt aitab arvestada

kliimamuutustega kaasnevate muutustega

juba arendustöö käigus, arendades välja ja

võttes kasutusele juba sellised tooted,

teenused, tehnoloogiad ja protsessid, mis on

arendatud kliimamuutusi arvestavateks.

Lisaks on ettevõtte arenguprogrammi üks

alaeesmärk aidata ettevõtjatel välja töötada

ja tööle rakendada lisandväärtust loov ja

keskkonna eesmärke arvetav ärimudel.

Kliimamuutused ja nendest lähtuvad

muutused mõjutavad nii ettevõtete kui ka

nende valdkondade toimimis- ja

tegevusmudeleid.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

× Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine lähtub

ressursisäästlikkusest. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades on

samuti välja toodud, et läbivalt toetatakse

50

tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside

säästlikumale kasutamisele.

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

× Meetmel on otsene positiivne mõju

ringmajandusele ning jäätmetekke

vältimisele ja kaitsele. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonna

ressursside väärindamise üheks

alamtegevuseks on teisese toorme ja

jäätmete väärindamine. Alamtegevuse

eesmärk on teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse toel

väärindada kohalikke ressursse kestlikult,

elurikkusega arvestavalt ja kõrge

ressursitootlikkusega, keskendudes nii

esmasele kui ka sekundaarsele toormele

ning võimendades bio- ja ringmajandust.

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

× Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

toodete ja teenuste arendamine aitab

vähendada reostuse võimalusi, samuti on

fookusvaldkondade teekaartide koostamisel

välja toodud ühe fookusteemana

tehnoloogiate arendamine, mida kasutatakse

õhu, vee ja maapinna seiramiseks.

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

× Otsene negatiivne mõju puudub. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondade

eesmärkide ja toetavate tegevuste valimisel

lähtud on põhimõtetest, et loodavad

tehnoloogiad, tooted ja teenused peavad

toetama bioloogilist mitmekesisust,

ökosüsteemi kaitset ja taastamist.

Kokkuvõtteks, DNSH on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames tehtud analüüs

põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta, et meede põhjustaks olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused pigem arvestavad ja panustavad kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Selle tõttu puudub vajadus kehtestada täiendavaid

leevendusmeetmeid.

51

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …määruse nr… eelnõu

„Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ seletuskirja

Lisa 5

KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL

Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud

/mittearvestatud

põhjendus

1. Eelnõu § 3 lõige 5 sätestab, et

vähese tähtsusega abi puhul

võetakse toetuse andmisel

arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud eesmärkideks antava

vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid. Juhime

tähelepanu, et kuna eelnõu alusel

antakse ka grupierandiga

hõlmatud riigiabi, tuleb sellise

abi andmisel võtta arvesse

grupierandi määruse artiklis 8

sätestatud erinevateks

eesmärkideks antava abi

kumuleerimisreegleid. Palume

eelnõu täiendada.

Kultuuriministeerium Mittearvestatud.

Määrusele kohalduvad kõik

grupierandi määruse

tingimused, sealhulgas

nimetud tingimus. Sellest

tulenevalt puudub vajadus

soovitud tingimust määruse

tasandil uuesti reguleerida.

2. Eelnõu §-s 4 tuuakse terminid,

mida eelnõus kasutatakse.

Juhime tähelepanu, et ka § 5

lõigetes 1 ja 4 ning § 7 lõikes 1

on toodud terminid. Palume need

tõsta ühte paragrahvi.

Kultuuriministeerium Arvestatud.

3. Eelnõu § 5 lõige 3 ei ole

kooskõlas sama paragrahvi

lõigetega 1 ja 2 ning vajab ka

keelelist korrigeerimist. Ei ole

üheselt selge, et

arenguprogramm jaguneb

etappideks ning arenguplaan

arendustegevuste etappideks.

Eelnõu sõnastuse kohaselt on

raske eristada, mille etappidest

jutt käib. Lõike 9 puhul teeme

ettepaneku seletuskirjas

täpsustada, et arenguplaani

heakskiitmisega ei kaasne RÜ-le

siduvat kohustust selle

elluviimist rahastada.

Kultuuriministeerium Arvestatud. Seletuskirja on

täiendatud.

52

4. Eelnõu § 6 lõike 2 punkti 1 puhul

teeme ettepaneku, et lisaks

keskkonna- ja kliimaeesmärke

arvestava ärimudeli

rakendamisele peaksid

ärimudelid arvestama kõiki

horisontaalseid teemasid

Kultuuriministeerium Selgitame. Määrus on välja

töötatud ja aitab ellu viia

ettevõtja strateegilisi

muutusi kolmikpöörde abil.

Horisontaalsed teemad on

käsitletud ja saavad

eelistuse projektide

hindamisel.

5. Eelnõu § 9 lõiget 4 tuleks

täiendada selliselt, et ka

eksperimentaalarendus oleks

toetatav, ja lõiget 5 selliselt, et

toetatakse ka Eestis toimuvate,

rahvusvahelisele turundusele ja

ekspordile suunatud turundus- ja

kontaktürituste korraldamist.

Eksperimentaalarenduse olemus

on avatud näiteks Eesti

Teadusagentuuri veebilehel 1 .

Kultuuriministeerium Selgitame.

Määrusega antakse riigiabi

üldise grupierandi määruse

alusel. Üldise grupierandi

määruse eestikeelses tõlkes

on eksperimentaalarenduse

mõiste (experimental

development) tõlgitud

tootearenduseks. Jälgides

üldise grupierandi määrust

kasutame tootearenduse

mõistet.

6. Eelnõu § 11 tuleks täiendada

vastavalt punktis 5 tehtud

ettepanekule

Kultuuriministeerium Vaata eelmist punkti.

7. Eelnõu § 1 lg 1: mitteametlikus

kooskõlastusringis esitatud

versiooniga võrreldes on

eemaldatud erieesmärgi number,

lõikesse tuleb tagasi lisada

erieesmärgi number (a)(i).

Rahandusministeerium Arvestatud.

8. Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi

soov oli 2023. aasta alguses

laekunud pöördumise alusel

kasutada läbivalt mõistet

„ettevõtja“ (enterprise

eestikeelse vastena) nii

meetmete nimekirjas kui ka

toetuse andmise tingimustes.

Eelnõu § 1 lõikes 1 on kasutatud

neli korda mõistet „ettevõte“ ja

üks kord „ettevõtja“.

Seletuskirjas on samale eelnõu

punktile viidates kasutusel kolm

korda „ettevõte“ ja kaks korda

„ettevõtja“. Mõistete kasutus

tuleb läbivalt ühtlustada.

Rahandusministeerium Selgitame. Arvestatud

osaliselt.

Ettevõtte arenguprogramm

on eraldiseisev bränd, mis

on Eestis nii ettevõtjate kui

ka teenusepakkujate seas

tuntud. Ettevõtte

arenguprogramm on

ettevõtja strateegilise

muudatuse läbiviimise

instrument, mis hõlmab

peale toetusmeetme ka teisi,

sh eraturu vahenditest

toetatud tegevusi. Sellest

lähtudes kasutame ettevõtte

arenguprogrammi terminit

ettevõtte arenguprogrammi

mõistes ka selles määruses.

Samas muudel juhtudel

lähtume määruses kokku

53

lepitud mõistest „ettevõtja“

(enterprise eestikeelse

vastena).

9. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole

kirjas, et tegemist on Euroopa

Regionaalarengu Fondist

makstava toetusega. Vastav

viide tuleb lisada. Samuti ei ole

eelnõus ega seletuskirjas välja

toodud, kui suur on alategevuse

või käesoleva TATi maht.

Seletuskirjas lk 2 on lause:

„Meetme Euroopa Liidu toetuse

eelarve on 27 968 000 eurot.“,

aga see ei ole korrektne meetme

21.1.1.1 maht. Termin „meede“

on õigesti viidatud § 1 lg 1. Kui

siin on mõeldud viidata

sekkumise alategevuse mahule,

siis tuleks seda ka selgelt

sõnastada. Puudu on ka viide

alategevuses ette nähtud

omafinantseeringule (vähemalt

41 952 000 eurot). Eelarvele

võib viidata näiteks järgmiselt:

„Alategevuse Euroopa

Regionaalarengu Fondi toetuse

eelarve on 27 968 000 eurot,

millele lisandub toetuse saajate

omafinantseering kokku

vähemalt 41 952 000 euro

ulatuses.“

Rahandusministeerium Arvestatud.

10. Palume uuendada eelnõu

seletuskirja tabelis 1 toodud

mõõdikute viimased teadaolevad

andmed.

Rahandusministeerium Arvestatud.

11. Eelnõu § 7 lg 1 kohaselt tuleb

väljundnäitajas „Toetatavad

ettevõtjad“ pidada arvestust

mikro-, väikese, keskmise

suurusega ja suurettevõtjate

kaupa. Jääb selgusetuks, miks

ettevõtjate suuruse alusel

liigitamisel on loetelust välja

jäetud suurettevõtjad, kuigi ka

suurettevõtjad võivad määruse

alusel toetust taotleda ja seega ka

nemad panustavad toetatavate

Rahandusministeerium Arvestatud.

54

ettevõtjate näitaja sihttaseme

saavutamisse.

12. Eelnõu seletuskirja tabelis 11 on

samuti puudu viide

suurettevõtjate andmete üle

eraldi arvestuse pidamise kohta.

Rahandusministeerium Arvestatud.

13. Eelnõu seletuskirja tabelis 12 on

tulemusnäitaja „Erasektori

investeeringud, mis täiendavad

avaliku sektori toetus“

andmeallikana eksitav viide

Eurostatile. Samuti ei ole näitaja

mõõtmissagedus korrektne.

Juhime tähelepanu, et tegemist

on ERF/ÜF fondimääruse Lisas

1 sätestatud näitajaga RCR02,

mille metoodika on Euroopa

Komisjoni poolt ära kirjeldatud

ning toodud ka perioodi 2021-

2027 näitajate metoodikas.

Andmeallikas ja

mõõtmissageduse andmed tuleb

tabelis korrigeerida näitaja

metoodikale vastavaks.

Rahandusministeerium Arvestatud.

14. Eelnõu § 13 lg 4 punkti 3

kohaselt on toetuse maksimaalne

osakaal suurettevõtja kohta 25%,

kuid üldise grupierandi määruse

art 29 alusel saab suurettevõtjale

anda toetust vaid 15%. Seega

tuleks lause lõppu lisada

tingimus nt järgmises sõnastuses

„välja arvatud, kui toetust

antakse üldise grupierandi

määruse artikkel 29 alusel, siis

on toetuse maksimaalne osakaal

abikõlblikest kuludest 15%“.

Rahandusministeerium Selgitame.

Vastavalt määruse § 3 lõike

2 punktile 2 saab ettevõtja

protsessi- ja

organisatsiooni-

innovatsiooni tegevusteks,

kas riigiabi grupierandi

määruse artikli 29

tähenduses või vähese

tähtsusega abi. Kuna

suurettevõtjate, nii kuidas

märkuses viidatakse,

maksimaalne toetusmäär

üldse grupierandi artikli 29

määrus alusel on 15%, siis

suurettevõtete puhul

rahastatakse vastavaid

tegevusi vähese tähtsusega

abina.

Lisaks sätestab määruse §

13 lõige 2, et paragrahvi 9

lõike 2 punktis 2 ja lõike 5

punktis 3 nimetatud

55

tegevuse toetuse

maksimaalne summa ühe

suurettevõtja kohta on

200 000 eurot, mis on

kehtiv vähese tähtsusega

abi ülemäär.

15. Eelnõus ei ole sätestatud toetuse

saaja kohustust järgida

ühendmääruse §-i 11.

Ühendmääruse § 11 lg 3 kohaselt

juhul, kui toetuse saaja ei pea

järgima riigihangete seadust ja

asja, teenuse või ehitustöö

(edaspidi ost) abikõlblik

maksumus ilma käibemaksuta

on võrdne 20 000 euroga või

sellest suurem, peab ta ostu

maksumuse väljaselgitamiseks

korraldama ostumenetluse

lähtuvalt lõigetest 4–7 ning

toetuse andmise tingimustes

sätestatud nõuetest. Eelnõu

kohaselt on toetuse maksimaalne

suurus 200 000 ja 500 000 eurot.

Sellest järeldame, et toetuse

arvelt üle 20 000-euroste ostude

tegemine on tõenäoline. Kui see

siiski nii ei ole, tuleb selgitada

seletuskirjas, miks ei ole

ostumenetluse läbiviimine antud

meetme puhul vajalik.

Vastupidisel juhul tuleb lisada

eelnõu §-i 27 toetuse saaja

kohustus täita ühendmääruse §-s

11 sätestatud nõudeid.

Rahandusministeerium Mittearvestatud. Määruse § 1 lg 5 kohaselt

rakendatakse toetuse saaja

kohustuste osas

ühendmäärust, sealhulgas

selles sätestatud kõiki

toetuse saaja kohustusi.

MKM on toetuse andmise

tingimuste määruste

koostamisel lähtunud

sellest, et viidata

ühendmäärusele ühes

sättes, vältimaks korduvat

viitamist. Selline toimimine

võimaldab hoida määruse

teksti lühema ja lihtsamini

loetava.

16. Eelnõu § 20 lg 1: mitteametliku

kooskõlastusringiga võrreldes

on eemaldatud viide

ühendmääruse §-le 7, viide tuleb

tagasi lisada: „Nõuetele

vastavaks tunnistatud taotlusi

hindab valikukomisjon järgmiste

valikukriteeriumide alusel, mis

on kooskõlas ühendmääruse §-

ga 7 ja mille osakaalud

koondhindest on järgmised:“.

Rahandusministeerium Arvestatud.

17. Eelnõu § 3 lg 3 p. 4) üldise

grupierandi määruse alusel abi

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

56

taotlemisel üldise grupierandi

määruse artikli 1 lõigetes 2– 6 ja

artiklis 13 sätestatud juhtudel.

Põhjendus: Alates 1. juulist

2023 lisandus ÜGEM art 1

lõikesse veel üks välistus,

millisel juhul ÜGEMi ei

kohaldata.

18. Art 29 kohaselt võib

suurettevõtjatele anda toetust

kuni 15%, kuid eelnõu § 13 lg 4

p. 3 kohaselt võib suurettevõtja

saada toetust kuni 25%. Palun

viia eelnõu kooskõlla ÜGEM art

29 nõuetega või sätestada

üheselt, et

protsessiinnovatsiooniks

antakse suurettevõtjatele ainult

VTA-d.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Selgitame.

Vaata punkti 14.

19. § 27 lg 2 - palun lõike sõnastust

korrigeerida. Kestuse nõude

periood algab projektile

lõppmakse tegemisest, mitte

abikõlblikkuse perioodi lõpust.

Samuti on toetuse saaja lisaks

vara säilitamisele kohustatud

seda määratud aja jooksul

sihtotstarbeliselt kasutama.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

20. § 28 lg 2 p 2 võib välja jätta –

neid andmeid ei avalda

Rakendusüksus RTK

veebilehel, vaid need tehakse

veebilehel kättesaadavaks

SFOS-ist. Seoses sellega

korrigeerida ka punkti 3

sõnastust ja kui on soov

avaldamisele kuuluvatele

andmetele viidata, siis ÜSM art

49 lg 3.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

21. § 28 lg 2 p 5 – võrreldes eelmise

eelnõu versiooniga on kaduma

läinud otsuste edastamise viis.

Juba eelmises ringis tegin

ettepaneku viidata

olemasolevale praktikale, et

äriühingutele saadetakse otsused

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

57

elektrooniliselt äriregistris

avaldatud e-posti aadressile.

Kõigile arusaadav, eriti

taotlejatele ja toetuse saajatele.

22. Seletuskirja lk 30 eelviimane

lõik: palun välja jätta nõue, et

ettevõte peab dokumenteeritult

tõestama, et kavandatav

investeering ei tekita olulist

kahju. Eelnõu § 15 lg 1 p 19

järgi peab taotleja andma ainult

kinnituse selles osas, seega

praegune sõnastus tekitab

segadust.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

23. Palun viia sisse parandus

seletuskirjas Lk 50, kus on

toodud, et kliimakindlus on

analüüsitud rakenduskava

koostamise käigus.

Rakenduskava koostamise

käigus analüüsiti vaid DNSH

põhimõttele vastavust, mitte

kliimakindlust.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

24. Palun lisada projektidele, mis

annavad ainult vähese

tähtsusega abi, ühtse määra

alusel kaudsete kulude

arvestamise.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

Täiendame §-i 11 lõikega,

mis sätestab, kui kogu

projektile eraldatav toetus

on vähese tähtsusega abi,

on abikõlblik kaudne kulu

seitse protsenti projekti

abikõlblikest kuludest.

MÄÄRUS

31.01.2024 nr 5

Ettevõtte arenguprogrammi toetus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam

Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate

kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja

teadmussiirde võimekuse suurendamine” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte

arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm,

Arenduskeskuste toetus)“ alategevuse „Ettevõtte arenguprogramm“ elluviimiseks toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

(2) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid.

(3) Määrust ei kohaldata justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“

avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete

ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102);

2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud

mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;

3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);

4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);

5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);

6) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja

juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka digireklaamindus) ja

turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);

7) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008

jagu N 782);

8) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja

tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 20008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

(4) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi, kuludokumente ja

aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks

ÜSS20212027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas.

(5) Toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele,

rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks

tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele ja tagasinõudmisele, toetusest

teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule

kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud

erisustega.

§ 2. Toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega

(1) Määrus on suunatud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas

2021–2035 nimetatud eesmärkide täitmisele ning toetab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4

kohaselt kinnitatud riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning

ettevõtlus“ teadmussiirde programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde

soodustamine“ eesmärkide saavutamist.

(2) Toetatavad tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus

on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse.

§ 3. Riigiabi

(1) Määruse alusel antakse riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese

tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel vähese tähtsusega

abina kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831,lk 1–12), (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), sätestatud abina

kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(2) Toetust antakse järgmiselt:

1) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on koolitusabi üldise

grupierandi määruse artikli 31 tähenduses või vähese tähtsusega abi;

2) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on protsessi- ja

organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või

vähese tähtsusega abi;

3) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi;

4) paragrahvi 9 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja

arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse

artikli 25 tähenduses või vähese tähtsusega abi;

5) paragrahvi 9 lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses

või vähese tähtsusega abi;

6) paragrahvi 9 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese

tähtsusega abi;

7) paragrahvi 9 lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE) messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi

määruse artikli 19 tähenduses või vähese tähtsusega abi.

(3) Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 2 ja lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevusteks saavad

suurettevõtjad toetust kooskõlas VTA määrusega.

(4) Toetust ei anta:

1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata;

2) VTA määruse alusel abi taotlemisel VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

3) üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti

18 tähenduses raskustes olevale ettevõtjale;

4) üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes

2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel.

(5) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi koos varem antud vähese tähtsusega

abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2

sätestatud summat.

(6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega

abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse

artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) arendustöötaja on ettevõtjas töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline

isik, kelle tööks on uute toote-, teenuse-, protsesside- ning müügi- ja turundustegevuse

arendamisega seotud aluspõhimõtete, strateegiate ja nendega seotud tegevuskavade ning

üksiktegevuste väljatöötamine ja ettevõtja äripraktikas rakendamine;

2) arenguplaan on ettevõtja koostatud arendustegevuste etappideks jaotatud kava, mis sisaldab

infot kõikide ettevõtja arengut mõjutavate tegevuste, eesmärkide ja nende elluviimiseks

vajaminevate vahendite, sellega seotud ettevõtja omavahendite, pangalaenude, määruse alusel

taotletava toetuse ja teiste avaliku sektori vahendite kohta;

3) ettevõtte arenguprogramm (edaspidi arenguprogramm) on ettevõtjat tema planeerimis- ja

juhtimisotsuste tegemisel toetav ja ettevõtja eripärasid arvestav strateegiline mudel, mis

põhineb arenguplaani ettevalmistamisel ja elluviimisel;

4) arenguprogrammi algus on arenguplaani tegevuste elluviimise algus;

5) arenguprogrammi lõppemine on arenguplaani tegevuste elluviimise lõpetamine;

6) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli

2 lõikes 1 sätestatule;

7) mikroettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli lõikes 3

sätestatule;

8) nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on digilahendused igas eluvaldkonnas,

tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud

energialahendused;

9) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatule;

10) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 2

sätestatule.

§ 5. Arenguprogramm ja arenguplaan

(1) Arenguprogramm koosneb neljast järjestikusest etapist:

1) ettevõtja ambitsiooni ja võimekuse väljaselgitamine;

2) arenguplaani ettevalmistamine ja väljatöötamime;

3) arenguplaani elluviimine;

4) arenguplaani tulemusel saavutatud majandustulemuste hindamine.

(2) Ettevõtja esitab rakendusüksusele heakskiitmiseks arenguplaani, mis vastab lõikes 3 toodud

tingimustele ja mille elluviidav etapp on kirjeldatud vastavalt lõikele 4.

(3) Arenguplaan sisaldab järgmist teavet:

1) arenguplaani mõõdetav strateegiline eesmärk;

2) arenguplaani elluviimise kestus;

3) arenguplaani elluviidavate tegevuste lühikirjeldus koos põhjendusega, kuidas valitud

tegevus aitab strateegilist eesmärki saavutada;

4) seos arenguplaani tegevuste vahel, tuues esile tegevuste ajalise järjestuse, tegevuse

elluviimise faasi, mil alustatakse järgmist tegevust, ja elluviidud tegevuse mõju järgmise

tegevuse sisule;

5) arenguplaani planeeritav eelarve tegevuste lõikes.

(4) Arenguplaani elluviidav etapp sisaldab tegevuste kohta järgmist teavet:

1) oodatav tulemus;

2) eelarve ja rahastamisallikas;

3) elluviimise alguse ja lõpu kuupäev;

4) elluviimise eest vastutaja;

5) seos teiste arenguplaani tegevustega.

(5) Arenguplaani heakskiitmisele eelnevad rakendusüksuse koostatud ettevõtja hetkeolukorra

kaardistus, teised ettevõtja vajadusi arvestavad ja arenguplaani koostamist ettevalmistavad ning

toetavad tegevused.

(6) Rakendusüksus kiidab arenguplaani heaks, kui selle elluviimisel saavutatakse § 6 lõigetes 3

või 4 nimetatud tulemused.

(7) Arenguplaani muutmisel esitab ettevõtja rakendusüksusele heakskiitmiseks lõike 3

punktides 2‒5 esitatud tingimustele vastava arenguplaani. Arenguplaani muutmisel ei tohi

muutuda lõike 3 punktis 1 nimetatud eesmärk.

§ 6. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Arenguprogrammi ja toetuse andmise eesmärgid on:

1) ettevõtja pikaajalisel strateegilisel planeerimisel põhinev rahvusvahelise konkurentsivõime

kasv, mis panustab vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärki;

2) ettevõtja üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele ja sellega kaasnev

majandustulemuste paranemine.

(2) Arenguprogrammi ja toetuse andmise alaeesmärgid on:

1) ettevõtja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ning keskkonna- ja kliimaeesmärke

arvestava ärimudeli rakendamine;

2) ettevõtja uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogia

väljaarendamine ja turule viimine;

3) ettevõtja senisest kõrgema lisandväärtusega toote või teenusega seotud protsesside,

personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsesside digitaliseerimine.

(3) Toetuse andmise ja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab ettevõtjal, kelle

arenguprogrammi algusele eelneva majandusaasta müügitulu on mitte suurem kui

10 000 000 eurot, alates arenguprogrammi algusest kuni kaks majandusaastat pärast

arenguprogrammi lõppemist:

1) müügitulu aastas keskmiselt kuue protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine

müügitulu;

2) lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt kolme protsendi võrra rohkem, kui vastava

sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta.

(4) Toetuse andmise ja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab ettevõtjal, kelle

arenguprogrammi algusele eelneva majandusaasta müügitulu on suurem kui 10 000 000 eurot,

alates arenguprogrammi algusest kuni kaks majandusaastat pärast arenguplaani lõppemist:

1) müügitulu aastas keskmiselt kolme protsendi võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine

müügitulu;

2) lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt kolme protsendi võrra rohkem, kui vastava

sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta.

(5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud perioodi mõõtmisel on baasaastaks arenguprogrammi algusele

eelnenud majandusaasta müügitulu või lisandväärtus töötaja kohta ning lõppaastaks

arenguprogrammi lõppemisele järgneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu või

lisandväärtus töötaja kohta.

§ 7. Toetuse andmise panustamine näitajatesse

(1) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitajate „Toetatavad ettevõtjad“ ja

„Toetustega toetatavad ettevõtjad“ saavutamisse. Väljundnäitajas „Toetatavad ettevõtjad“

peetakse arvestust mikro-, väikese ja keskmise suurusega ning suurettevõtjate kaupa.

(2) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitajate saavutamisse:

1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;

2) ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad VKEd;

3) VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta.

(3) „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmise üle otsustamisel järgmiste

näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud

selgitavast juhisest:

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest;

2) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

3) TA tegevuse kulud erasektoris;

4) ressursitootlikkus;

5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

6) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

7) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

8) ligipääsetavuse näitaja.

§ 8. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 9. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 6 sätestatud eesmärkide ja tulemuste

ning §-s 7 sätestatud näitajate saavutamisse.

(2) Toetust antakse arenguplaani elluviimisega seotud järgmistele tegevustele:

1) ettevõtja kõrge lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse arendamiseks,

tootmisesse viimiseks või teenuse pakkumisega alustamiseks ja turule toomiseks vajamineva

personali arendustegevuse elluviimine;

2) ettevõtja organisatsiooni- ja protsessiarendustegevuse elluviimine;

3) ettevõtja toote või teenuse arendustegevuse elluviimine;

4) ettevõtja kõrge lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse müügi- ja

turundustegevuse arendamine ja elluviimine;

5) ettevõtja kõrge lisandväärtusega uue või täiustatud toote valmistamiseks, uue või kõrge

lisandväärtusega teenuse pakkumiseks vajalike masinate ja seadmete ning immateriaalse vara

ostmine.

(3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

tegevustest:

1) ettevõtja töökorralduse arendamine, personali, materjalide, laovarude ja seadmete töö

planeerimine ning ressursiplaneerimise ja -juhtimisega seotud tarkvaralahenduste ostmine,

arendamine ja juurutamine;

2) protsessiarendamise nõustamise teenuse ostmine;

3) arenguplaani elluviimisega ja arenguplaani tulemuste rakendamisega seotud uue

arendustöötaja või töölepingu alusel töötava uue juhi palkamine ja rakendamine.

(4) Lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest tegevustest: 1) tehnilise teostatavuse ja majandusliku otstarbekusega seotud eeluuringu ja sellega seotud turu-uuringu tegemine; 2) rakendusuuringu ja tootearenduse tegemine; 3) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuse ja tugiteenuse, sellega seotud vastavuskatsetuste, sertifitseerimistegevuse ning patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise ostmine ja elluviimine. (5) Lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest tegevustest: 1) müügi- ja turundusstrateegia koos vastava tegevuskavaga ostmine; 2) müügi- ja turundustegevuse arendusega seotud nõustamisteenuse, sellega seotud sihtturu nõustamisteenuse ostmine; 3) kõrge lisandväärtusega toote või teenuse välismessil või -näitusel tutvustamine; 4) kõrge lisandväärtusega toote või teenuse tutvustamiseks tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamine. (6) Lõike 3 punktis 3 nimetatud uus arendustöötaja ja töölepingu alusel töötav uus juht ei tohi olla taotleja juures töötanud ega võlaõigusliku lepingu alusel tegutsenud ühe aasta jooksul enne arenguprogrammi algust.

§ 10. Mittetoetatavad tegevused

(1) Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L, 30.06.2021, lk 60–93) artikli 7

lõikes 1 loetletud tegevustele.

(2) Toetust ei anta tegevustele, millega tekitatakse olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik

ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses

ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

§ 11. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlbliku kulu eest tasutakse mitte hiljem kui 31. detsembril 2029.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kulud:

1) koolitajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1 ja 4;

2) koolitatava personali otseselt koolitusprojektiga seotud lähetuse transpordikulud

ühendmääruse § 16 lõike 1 punkti 5 kohaselt;

3) materjalide, tarvikute, töövahendite kulud ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projektiga

seotud tegevuste elluviimiseks.

(3) Abikõlblikud on § 9 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks masinate ja

seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara, sellega seotud litsentside

ostmise kulud või kapitalirendi tüüpi liisingulepingu alusel abikõlblikkuse perioodi jooksul

tasumisele kuuluvad liisingumaksed.

(4) Abikõlblikud on § 9 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised kulud:

1) protsessiarendamise nõustamise teenuse ostmise kulud;

2) töökorralduse parendamiseks vajaliku immateriaalse vara ostmise, sellise vara arendamise ja

juurutamisega seotud ostetud teenuse kulud;

3) uue arendustöötaja ja töölepingu alusel töötava uue juhi personalikulud vastavalt

ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1, 2, 4 ja 5.

(5) Abikõlblikud on § 9 lõikes 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised kulud:

1) toote või teenuse arendamisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16

lõike 1 punktidele 1, 2, 4 ja 5;

2) turutingimustel ja välisallikatest ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute,

teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude

sarnaste teenuste kulud;

3) toote, teenuse või protsessi arendamisega otseselt seotud materjali ja tarvikute kulud;

4) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuste ja tugiteenuste,

vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse ostmine ja nende elluviimisega seotud kulud;

5) patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud;

6) vahendite ja seadmete rentimise ja omandamise kulud sel määral ja sellise ajavahemiku

jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks.

(6) Abikõlblikud on § 9 lõikes 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised kulud:

1) müügi- ja turundusstrateegia ning asjakohase tegevuskava koostamise ostmise kulud;

2) müügi- ja turundustegevuse arendamise nõustamisteenuse ostmise kulud;

3) välismessil ja -näitusel osalemisega seotud väljapanekukoha üürimise ning väljapaneku

ülesseadmise ja haldamise kulud;

4) kõrge lisandväärtusega uue ja või täiustatud toote või teenuse tutvustamiseks vajaminevate

tootenäidiste ja turundusmaterjalide valmistamisega seotud ühekordse materjali ja teenuste

ostmise kulu.

(7) Kui lõike 5 punktis 6 nimetatud vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende

kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise

sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma,

mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt.

(8) Juhul kui kogu projektile eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi, on abikõlblik kaudne

kulu seitse protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(9) Abikõlbmatud on ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 3, 6 ja 7 sätestatud kulud.

§ 12. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,

millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud

tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029.

(3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

(4) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 18 kuud.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel

ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkide ja projektiga ning

projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustil. Projekti pikendamisel võib

abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

(6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale

viimase väljamakse teinud.

§ 13. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne summa ühe ettevõtja kohta on 500 000 eurot.

(2) Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa ühe ettevõtja

kohta on 200 000 eurot.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest on:

1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti;

2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti;

3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 14. Nõuded taotlejale

Toetuse taotleja on Eesti äriregistrisse kantud kaheksa või enama töötajaga ettevõtja, kel on

majandustegevus enne arenguprogrammi algust kestnud vähemalt kaks aastat ja kes vastab

vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) on teeninud arenguplaani elluviimisele eelnenud majandusaastal vähemalt 50 000 eurot

ekspordi müügitulu;

2) müügitulu on arenguplaani elluviimisele eelnenud kahe majandusaasta kohta kasvanud

keskmiselt vähemalt viis protsenti aastas.

§ 15. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmiseid dokumente, andmeid

ja kinnitusi:

1) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress;

2) teave, kas taotleja on mikro-, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;

3) projekti nimi, taotletava toetuse summa, projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused;

4) projekti eelarve;

5) projekti algus- ja lõppkuupäev;

6) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;

7) vastavalt § 5 lõigetes 3 ja 4 sätestatule vastav arenguplaan, mis on rakendusüksuse poolt

heakskiidetud;

8) taotluses kirjeldatud projekt peab arenguplaani elluviimise tulemusel panustama vähemalt

ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärki;

9) taotluses sisalduv projekt on toetuse abil arenguplaani elluviidava etapi tegevuste kogum;

10) projekti tegevuste kirjeldus peab olema kooskõlas toetuse abil elluviidava arenguplaani

etapiga ja sisaldama tegevuskava, eesmärke ja mõõdetavaid tulemusi;

11) tegevused, millega panustatakse „Eesti 2035“ näitajatesse ja millega aidatakse kaasa riigi

pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele,

juhul kui projektil on tuvastatud nendega puutumus;

12) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 14 sätestatud nõuetele;

13) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav äriregistris;

14) kasumiaruanne ja bilanss jooksva aasta viimase kvartali seisuga;

15) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

muu välisabi vahenditest;

16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

17) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

18) kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas esitatud

põhiõiguseid;

19) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” ja taotleja kinnitus, et

on nimetatud põhimõtte rakendumisest teadlik.

(2) Lõike 1 punktis 19 nimetatud kinnituse andmisel projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei

kahjusta oluliselt“ lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud teabelehest, mis

põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–

30).

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 16. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt.

(2) Toetust saab taotleda arenguplaani ühe etapi tegevuste kaupa. Toetust võib taotleda

arenguplaani erinevate etappide elluviimiseks.

(3) Arenguplaani iga järgmise etapi projektile toetuse taotlemise eelduseks on rakendusüksuse

heakskiit arenguplaani eelmise etapi projekti tegevuste elluviimise ja § 5 lõikes 4 esitatud

tingimustele vastava arenguplaani järgmise etapi tegevustele.

(4) Arenguplaani muutmisel on järgmise etapi projektile toetuse taotlemise eelduseks § 5 lõikes

7 sätestatud tingimustel muudetud arenguplaani heakskiitmine rakendusüksuse poolt.

(5) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise

eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

(6) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve

vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetleb esitatud taotlusi nende

esitamise järjekorras.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 17. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest.

(2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel pikendada kuni kümne tööpäeva võrra. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 18. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele. § 19. Valikukomisjoni moodustamine ja ekspertide kaasamine hindamisprotsessi (1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega ning komisjoni liikmete nimed avaldatakse hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval rakendusüksuse veebilehel. (2) Rakendusüksus võib kaasata hindamisprotsessi eksperte. (3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. § 20. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord (1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab valikukomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi, meetme ja arenguplaani eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse arenguplaani alusel ettevõtja tegevustes ja ärimudelis tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust arenguplaani eeldatavat mõju ettevõtja tulevastele majandustulemustele, arenguplaani panust nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesesse, kas ja kuidas on projekt suunatud rakenduskava meetme eesmärkide ja näitajate täitmisele ‒ osakaal koondhindest 35 protsenti; 2) projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse projekti kooskõla arenguplaani etapiga ja panust selle elluviimisesse, projektis elluviidavate üksiktegevuste põhjendatust ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide kindlaks määratust ja selgust ‒ osakaal koondhindest 20 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks ning kas planeeritud eelarve on realistlik ‒ osakaal koondhindest 15 protsenti; 4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia, mille raames hinnatakse, kas taotleja on jätkusuutlik ja kas tal on vajalikud teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnika- ning tehnoloogiaalased eeldused projekt kavandatud viisil ellu viia, samuti hinnatakse taotleja võimekust kaasata projekti elluviimisesse erainvestorite investeeringuid ‒ osakaal koondhindest 20 protsenti; 5) arenguplaani panus ettevõtja kestlikkuse eesmärkide elluviimisesse ja projekti panus § 7 lõikes 3 esitatud näitajate saavutamisse ‒ osakaal koondhindest kümme protsenti.

(2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub

valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(3) Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse koostatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika

koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest.

(4) Valikumetoodika avalikustatakse enne taotluste vastuvõtmise alustamist rakendusüksuse ja

korraldusasutuse veebilehtedel.

§ 21. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ning

taotlus:

1) on § 20 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide eest saanud koondhindeks vähemalt 2,50;

2) ei ole § 20 lõikes 1 sätestatud üheski valikukriteeriumis saanud madalamat hinnet kui 2,00.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) aruannete esitamise tähtajad ja kord;

3) toetuse saaja õigused ja kohustused.

§ 22. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse võib jätta rahuldamata juhul, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel

kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotluse esitaja;

4) projekti nimetus ja number;

5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

7) otsuse vaidlustamise alus ja tähtaeg.

§ 23. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse

ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi.

Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

(2) Taotluse rahuldamisel kõrvaltingimusega ei teki toetuse saajal tingimusliku rahuldamise

otsuse põhjal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal

pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse täitmise tuvastanud.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast

avalduse saamist.

(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti

tulemuste saavutamisele ning muudatus on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi tingimustega.

7. peatükk

Aruannete esitamine

§ 25. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande ja

lõpparuande.

(2) Aruanded esitatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel rakendusüksuse

avaldatud vormidel. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on lühem kui kuus

kuud või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne.

(3) Vahearuanne sisaldab elluviidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega.

(4) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:

1) kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldus;

2) teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta;

3) kirjeldus ja hinnang „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta.

(5) Rakendusüksus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata

hindamiskomisjoni või eksperte.

(6) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates.

Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul.

(7) Määruse mõju hindamiseks võib koguda infot ja teavet projektide järelaruannete kaudu.

Järelaruande vormi ja küsimused koostab ning edastab toetuse saajale rakendusüksus.

Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni viie aasta jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

8. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 26. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse toetuse saajale ühendmääruse § 27 lõike 1 kohaselt või otse tarnijale või

töövõtjale taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 27 lõike 2 kohaselt sätestatud

tingimustel.

(2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise

algdokumentide (edaspidi kuludokument) alusel ja pangaülekande teel tasutud kulusid, välja

arvatud § 11 lõike 5 punktis 6 nimetatud vahendite ja seadmete kasutuskulud, mille suurus

arvutatakse amortisatsiooniarvestuse kaudu.

(3) Toetuse maksmise eelduseks on vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine

ja kinnitamine rakendusüksuse poolt.

(4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord

kvartalis.

(5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab käibemaksuta olema vähemalt 100 eurot.

9. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

§ 27. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud

määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuste mikroettevõtjast ja VKEst toetuse saaja

tagab, et materiaalse vara asendamise korral säilib ettevõtjas majandustegevus kolme aasta

jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates, ning suurettevõtjast toetuse saaja tagab, et

materiaalse vara asendamisel säilib ettevõtjas majandustegevus viie aasta jooksul projekti

lõppmakse tegemisest arvates.

§ 28. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;

2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;

4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku

tagasimaksmiseni;

5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist,

kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses

või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd

halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.

(2) Rakendusüksus kohustub:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks;

2) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente;

3) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike

lisadokumentidega kümme aastat taotluse rahuldamise otsusest arvates;

4) edastama §-des 21–23 ja § 29 lõikes 1 nimetatud otsus taotlejale kolme tööpäeva jooksul

otsuse allkirjastamisest arvates taotleja äriregistrisse kantud e-posti aadressil.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 29. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des

28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

(2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, samuti vähese

tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul

pärast toetuse saajale toetuse eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse

§-s 42 sätestatut.

§ 30. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist

vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras rakendusüksus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhiõiguste

harta jaotis Põhiküsimused Harta artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu

hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega

I jaotis -

"Väärikus" Inimväärikus 1 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete

on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest

(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Piinamise ning

ebainimliku või alandava

kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või

väärikust alandavalt kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. Riive puudub

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba

tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabadused”

Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,

vägivalla ja väärkohtlemise eest

(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190

11

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused

on vabad. Riive puudub

teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses

ettenähtud piires autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja õigus

teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda

ettevõtlusega

Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt

kaitstud

Õigus varjupaigale 18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele

tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist

välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Orjapidamise ja

sunniviisilise töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6 16, 17

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja

hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Riive puudub Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-,

südametunnistuse- ja

usuvabadus

10

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi

toetus“ eelnõu seletuskirja lisa 3

III jaotis

„Võrdsus”

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi

ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu.

(artiklid 20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210

11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse sättumuse

alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Riive puudub

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,

individuaalse autonoomia, sealhulgas

vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus

ühiskonnas;

Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega

inimeste tunnustamine inimeste

mitmekesisuse ja inimkonna osana;

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate võimete

vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Artikkel 4 - Üldkohustused

Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine

Artikkel 9 – Juurdepääsetavus

Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime

Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus,

vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka

täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks

ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on

talle ohtlik, segab koolis käimist või on

kahjulik tema tervisele ja arengule.

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

Puuetega inimeste

integreerimine 26 30

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Töötajate õigus olla

ettevõttes informeeritud

ja ära kuulatud

27

Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku

seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei

aKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate

ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja

töötajatega.

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Head ja õiglased

töötingimused 31

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Kollektiivläbirääkimiste

ja kollektiivse

tegutsemise õigus

28

PS § 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse

ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista

vahenditega, mida seadus ei keela.

Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

32

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Sekkumise tasandil puutumust ja

võimalikku riive ohtu ei ole, projekti

tasandil seatakse §-s 12 taotlejale

nõue tagada põhiõiguste hartas ja

puuetega inimeste õiguste

konventsioonis toodud õigustega

arvestamine.

Vt analüüsi ka seletuskirja lisast 2.

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.

Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on

töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas

vanema või tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus

ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse

hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on

riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole

all.

PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035

raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded

TATis ja analüüs seletuskirjas.

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab

rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes

on saanud kaheksateist aastat vanaks.

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

32

Perekonna- ja tööelu 33

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Tervishoid 35 25 Tervishoid

Keskkonnakaitse 37

Sekkumise tasandil otsene negatiivne

mõju puudub ning projektide tasemel

on oodata pigem positiivset mõju.

Projekti tasandil seatakse §-s 12

taotlejale nõue projekti elluviimisel

järgida „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtet keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks.

Vt analüüsi ka seletuskirja lisast 2

Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS

41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5

kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul

on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate

dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel

valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus heale haldusele

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha

valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,

on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

Riive puudub

Õigustutvuda

dokumentidega

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Diplomaatilisele ja

konsulaarkaitsele 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka

välisriikides.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

§ 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon

ja kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi

ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta

on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

50 13 Riive puudub

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Ettevõtte arenguprogrammi toetus

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 6

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

HINNANG

Max.

SKOOR

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad olulised keskkonnariskid,

mille maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

keskmine risk

Toetust antakse arenguplaani elluviimisega seotud tegevustele,

milles hindame korruptsiooni ja huvide konflikti tekkimist madalaks.

Toetuse saaja on eraõiguslik juriidiline isik. Toetuse saaja poolt

toetuse kasutamisel ei ole korruptsioon asjakohane (oleks sel juhul,

kui toetuse saajaks oleks riigiasutus, sest korruptsioon seondub

ametiisikute tegevusega).

Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse

nõuded on täidetud.

1

Määruse § 3 lg 1 tuvastatud, et tegevusteks antav toetus on riigiabi

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi

konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Lisaks on sätestatud

määruse § 2 muid üldise grupierandiabi ja VTA-ga seotud tingimusi,

sh asjakohased selgitused seletuskirjas.

1

Määruse § 15 lg 1 punkt 15 kohaselt esitab taotleja teabe juhul, kui

taotleja on projektile või projekti osadele taotlenud toetust samal ajal

teistest meetmetest.

1

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

Toetuse saajad on juriidilised isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus, küll peavad järgima ühendmääruse § 11 lg 3

sätestatud nõudeid.

2

Määruse § 10 lg 2 kohaselt ei toetata tegevusi, mis tekitaks olulist

kahju keskkonnale, lisaks selgitus seletuskirjas ja lisas 2.

Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 15 lg 1 punkt 19 , mille

kohaselt peab taotleja kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

1

6

Lisa 4

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

TATis on kehteststud nõuded vastavalt

ühendmääruse §11.