Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/107-2 |
Registreeritud | 13.06.2024 |
Sünkroonitud | 16.06.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Vastutaja | Allan Pilviste (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, strateegia- ja arendusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogia minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teie: 16.05.2024 nr MKM/24-0356/-2K
Meie: 13.06.2024 nr 1-7/107-2
Majanduspoliitika plaani kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Siseministeerium toetab ja peab oluliseks majanduse edendamise plaani väljatöötamist ja on valmis aruteludeks. Olles aga läbi töötanud „Majanduspoliitika plaani“ ei pea me võimalikuks
sellisel kujul seda kooskõlastada. Koostatud dokument ei sobitu kokkulepitud strateegilis te dokumentide süsteemiga ning ei arvesta ega toeta majandusjulgeoleku kindlustamist. Peame
oluliseks, et meil on valdkonna arendamisel terviklik lähenemine. Saadetud dokumendist hetkel veel ei selgu, millist rolli kooskõlastamiseks saadetud dokument
riigi strateegilise planeerimise raamistikus täidab. Kirjas on välja toodud, et „Majanduspoliit ika plaani“ eelnõu on valdkondade ülene raamistik tegevustele, mis on vajalikud pikaajalise
konkurentsivõime saavutamiseks. Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus on ka üks viiest sihist Riigikogu poolt vastu võetud riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“. Pikaajalist arengustrateegiat viiakse ellu valdkondlike arengukavade kaudu, mis omakorda on
rahaliste vahenditega seotud iga-aastaselt uuendatavate programmdokumentide ga. Plaandokumendi igas peatükis on välja toodud mõõdikud, eesmärki toetavad tegevused ja
seosed teiste valdkondlike arengukavade või erinevate koostatud dokumentidega. Kooskõlastamisele saadetud dokumendist ei selgu, kas „Majanduspoliitika plaan“ soovib kindlustada juba koostatud dokumentide jõustamist ja luua terviklikku vaadet majanduse
elavdamise meetmetest või tõsta koostatud dokumentides toodu ambitsiooni ja lisada täiendavaid abinõusid konkurentsivõime tõstmiseks.
Konkurentsivõimelise majanduse olulisus on ka üks nurgakivi ühiskonna turvatunde tagamise l. Siseministeeriumi hinnangul kooskõlastamisele saadetud plaan ning selle rakendusmehhanism
ei täida püstitatud eesmärki. „Majandusplaani elluviimine toimub iga-aastase tegevuskava elluviimise kaudu. Tegevusi ja nende elluviimist seirab majanduse elavdamise
valitsuskomisjon, ettevõtluskeskkonna töörühm ja ettevõtjate nõukoda“. Seega võib tegemist olla täiendava halduskoormusega ning kuna tegevuskava ei ole õiguslikku jõudu omav strateegiline arengudokument, siis puudub ka mehhanism selle täitmise tagamiseks.
Siseturvalisuse arengukavaga seotud ootused on juba täna arengukavas kirjas ning viiakse ellu peamiselt „Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände ja identiteedihalduse“ programmi kaudu.
Programmi täitmise kohta esitatakse iga-aastaselt tulemusaruanne. Majanduspoliitika plaan peaks sisaldama endas ka majandusjulgeoleku väljakutseid ja
tegevussuundi või laiemalt julgeoleku küsimusi. See on ka üks Eesti julgeolekupoliit ika aluspõhimõte (lk 2): Tulenevalt märkimisväärselt halvenenud rahvusvahelisest julgeoleku-
keskkonnast peab Eesti tervikuna tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutus i
2 (2)
julgeoleku tugevdamiseks. Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ seab üheks olulisemaks tegevussuunaks maandada majandusjulgeolekut puudutavaid riske (lk 30).
Turvalisema ja kriisikindlama keskkonna kujundamiseks peab julgeolekuküsimustega
arvestama poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel ning tööprotsesside, tarneahelate, taristu, rahvusvahelise koostöö ja muu arendamisel. Sellest tulenevalt teeb Siseministeer ium ettepaneku majanduspoliitika plaanis endiselt ühe peatükina käsitleda julgeolekut — mis on
väljakutsed ja kuidas parendada julgeolekuolukorda antud valdkonnas või iga peatüki juures eraldi. Majanduspoliitikat planeerides ei tohi unustada, et majandus(poliitika) on üks valdkondi,
mida Eesti julgeolekut ohustavad riigid kasutavad tööriistana. Majanduse edendamise debatis on selgelt esile kerkinud kaitsetööstuse edendamine, mida
kooskõlastusele saadetud dokumendis ka mainitakse, sellest lähtuvalt on julgeolekukeskkonna käsitlemine majanduspoliitika plaanis veelgi olulisem. Iga siia regiooni tulev välisinves tor
arvestab meie geograafilisest asukohast tingitud riske ja mõjureid ning sellest tulenevalt võiks ka käesolev plaan seda mõjurit käsitleda ja anda signaali, kuidas riik selles olukorras käitub. Majanduspoliitika plaan peab olema terviklik ja igakülgne ning arvestama kõiki valdkonna
probleeme ja mõjutegureid.
Avaliku sektori innovatsioonihanked ja nende mahu suurendamine ei tohiks olla ainus moodus, kuidas avalik sektor eeskuju näitab ja riigis innovatsioonivedur iks on. Sihiks võiks seada avaliku sektori enda innovatsioonitegevused, sh hüppeline innovatsioonivõimekuse kasv ning
selleks ka selgelt neile sihistatud toetusinstrumendid ja eestkõneleja rolli täitmine. Samas tuleb tähelepanu juhtida vastuolule, kuidas peaks avalik sektor suutma täita dokumendis toodud
ambitsiooni olla eeskujuks uute lahenduste kasutuselevõtus, kui tegelikkuses on pikaajaline kärpereaalsus, mitte keskkond, mis võimaldab vajadusepõhiselt investeerida uute tehnoloogia te integreerimisse. Täiendavalt on küsimus, miks „Majanduspoliitika plaanis“ on arvestatud ainult
osaliselt TAIE strateegias kokku lepitud mehhanismidega innovatsiooni edendamiseks. Näiteks teadus-arendustegevuse juures võiks olla läbi mõeldud ka erasektori ja riigi vaheline seos ja
vastastikku üksteise võimestamine. Ambitsioon peaks olema saavutada toimiv koostöö kolmnurgas: akadeemia-ettevõtted-riik.
Pidades oluliseks väärtuskultuurile vastava ettevõtluskeskkonna edendamist, teeb Siseministeerium ettepaneku lisada järgmine tekst lk 35 tegevuste 5 „Vastutustund lik
juhtimine“ juurde, täiendades loetelu uue alapunktiga: „5.3 Ettevõtluses on rakendatud aususele ning vastavuskvaliteedile omased mudelid, mis kujundavad pettuse ja korruptsioonivaba töökultuuri ning tegelevad järjepidevalt taoliste riskide kaardistamise ja maandamisega.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets siseminister
Allan Pilviste 6125188 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|