Seisukohad Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõude esitatud arvamustele

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

1/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

1) Kai Türk, 11.04.2024 nr 8-5/10522/2024-75 1. 1

. Tutvusin Pärnu linna üldplaneeringuga, kuid ei leidnud tsiviilkaitseliste objektide rajamist. Kuidas lahendatakse Pärnus sõja olukorras elanike ohutuse tagamine? See teema võiks olla arutlemise all.

Täname ettepaneku eest. Elanike ohutuse tagamine sõjaolukorras on kriisiplaneerimise teema ning lahendatakse kooskõlas Hädaolukorraks valmisoleku seaduse ning ettevalmistuses oleva tsiviilkriiside ja riigikaitsekriisi seaduse alusel. Seega, teema püstitus on õige kuid ei ole üldplaneeringu täpsusastme subjekt. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga üldplaneeringu eelnõus.

2. Ka teeb muret vanalinna ettevõtlus keskkonna vähenemine ning sellega seoses vanalinna tühjenemine. Peaks soodustama ettevõtluskeskkonda Rüütli t. piirkonnas ning mitte kergitama kesklinna parkimistasusi, samuti säilitama Port Arturi parkla senisel kujul. Ei kujuta ette, kuidas suurpere oma ostud ilma auto parkimise võimaluseta koju toimetab.

Täname ettepaneku eest. Küll aga jääb parkimistasude alade määramine üldplaneeringu täpsusklassist välja. Üldplaneeringu eelnõus on kirjeldatud Pärnu linna kaks olulisemat keskust: Kesklinn ja Papiniidu keskus. Seletuskirjas peatükk 2.2. on kirjeldatud keskuste iseloomu ja arengu põhimõtteid. Parkimise korraldamise suunised on kirjeldatud planeeringulahenduse seletuskirjas peatükk 34. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga üldplaneeringu eelnõus.

2) Elektra OÜ, 19.04.2024 nr 8-5/10522/2024-76 3. Püüan olla võimalikult tähelepanelik uue üldplaneeringu arengu osas , kuna praegu

kehtiva üldplaneeringu seletuskirjade usaldamine karistas mind karmilt. Kahjuks ei vaadanud ma siis ülplaneeringu kaardimaterjale.Kas selline uus ÜP kaart on avalikkusele kättesaadav. Olen teinud (22.01.2022 ) koostatavale üldplaneeringule ka ettepaneku ,et taastataks ehituskeelu vähendus Lao 1 kinnistu osas nii nagu oli 2001-2022 üldplaneeringus ja kehtivas detailplaneeringus (20.11.97 ) mis kehtestati Linnavolikogu otsusega nr.73

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõuga tehakse Keskkonnametile ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit Lao 1 kinnistul 10m-le. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

2/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Kas praegu on ÜP sellises faasis ,et võimalikud ehituskeeluvööndi vähendused Pärnu jõe kallastel on selgunud. Oleksin tänulik positiivse teabe eest .

Üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku arutelude järgselt täiendatakse eelnõu lahendust ning seejärel esitatakse eelnõu lahendus koos ehituskeeluvööndi muudatus ettepanekutega Keskkonnametile kooskõlastamiseks.

3) Jan Poltan, 24.04.2024 4. Kus nüüd täpsemalt üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas kõnealune teema kirjeldamist

leiab? Kodulehelt avaneva seletuskirja eelnõu PDF faili leheküljel 155 puudub tabel Kastna kadastiku miljööala kohta (selline nagu näiteks Manija küla miljööala* kohta seal on). Punkt 4.4 Krundi minimaalsed suurused on 3. punktl Määratud miljööväärtuslik aladel...see link seal ei tööta aga eeldan, et see peaks viitama eeltoodule ehk Lisale nr 2 (Miljööväärtuslike alade kirjeldused ja tingimused). Seal lk 139 see S täht teil puudu:) Punkt 4.4 alapunkt nr 4 kirjeldab ka midagi...aga see pole justkui päris see, mis teie eelnevalt saadetud kirjelduses.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse Kastna kadastiku miljööala kirjelduse osas. Sealhulgas parandatakse eelnõu ebatäpsed viited ning väljatoodud vead. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt.

4) Päästeamet, 24.04.2024 nr 8-5/10522/2024-77 ja 8-5/10522/2024-78 Päästeameti Lääne päästekeskus teeb järgmised ettepanekud:

5. 1. Palun täpsustage, millise suurõnnetus ohuga ettevõtte ja ohtlikku ettevõtte ohualasse kavandatud tegevus jääb: ✓ suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja/või ohtlike ettevõtete loetelu nimeliselt ✓ mõjutatavad stsenaariumid koos ohuala suurustega ✓ ohuala kaart koos planeeritava/projekteeritava ehitisega (asukoht). Selgitus: Arvestada paikseid riske (nt tankla puhul LPG mahutiga seotud riskid, mitte vaid tsisternauto BLEVE-ga seotud riskid).

Täname ettepaneku eest. Täpsustame, et üldplaneeringu eelnõuga ei kavandata uusi perspektiivseid suurõnnetus ohuga- ega ohtlikke ettevõtteid. Üldplaneeringu eelnõu lahendust aga täiendatakse. Kaardil kuvatakse olemasolevaid suurõnnetusohuga ja ohtlike ettevõtteid koos kitsenduste infokihiga. Seletuskirjas kirjeldatakse täpsustavad suunised ja tingimused, mis annavad aluse ehitusõiguse andmisel, kui soovitakse uut suurõnnetuse ohuga ja/või ohtliku ettevõtet kavanda. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt.

6. 2. Palun lisage kirjeldus lähtuvalt metoodikast „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“. https://www.rescue.ee/files/2019-11/18-03-28-metoodika-kems-planeeringute- jaehitusprojektide-kooskolastamise-otsuse-tegemine.pdf?4271081ef1

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täiendamisel arvestatakse antud suunistega. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

3/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Kui ehitamine ei ole soovituslik, siis peavad olema ära kirjeldatud täiendavad meetmed (ehituslikud ja korralduslikud), mille alusel ehitamine on aktsepteeritav.

7. 3. Palun lisage kirjeldus riskide hindamise ja võimalike tagajärgede kohta: ✓ Kuidas mõjutab olemasolev suurõnnetuse ohuga ettevõte ja/või ohtlik ettevõte kavandatavat tegevust? ✓ Kuidas mõjutab kavandatav tegevus olemasolevat suurõnnetuse ohuga ettevõtet ja/või ohtlikku ettevõtet? ✓ Millised on riski maandavad ehk õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed (kavandatavas ehitises kui ka olemasolevas suurõnnetuse ohuga ettevõttes ja/või ohtlikus ettevõttes)? - NB! Mida lähemale jääb kavandatav ehitis suurõnnetuse ohuga ettevõttele ja/või ohtlikule ettevõttele, seda põhjalikum peab olema ka riskide hindamine. Kuna sellisel juhul kavandatav tegevus võib suurendada suurõnnetuse riski ja õnnetuse tagajärgede raskust ning õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed peavad olema piisavad. Palun lisada täiendused üldplaneeringule ning esitada uuesti.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hinnangut ja planeeringulahendust täiendatakse ning antakse ülevaade olemasolevatest suurõnnetuse ohuga- ja ohtlikest ettevõtetest. Üldplaneeringu eelnõuga ei tehta ettepanekut määrata ja kirjeldada uusi suurõnnetuse ohuga- ja ohtlik ettevõtteid. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt.

5) OÜ Rolla, 25.04.2024 nr 8-5/10522/2024-79 8. Pöördun teie poole küsimusega, mis puudutab detailplaneeringut Raja tee 2, Eametsa küla,

Pärnumaa, katastritunnus 73001:003:0088, mis kuulub osaühingule Rolla 10836260, ja Raua tn 15, Pärnu linn, katastritunnus 62503:077:0480, suurusega 95537 m2, mis kuulub aktsiaseltsile A&O 10121684. Kinnistu on Pärnu linna kehtiva planeeringu järgi 100% transpordimaa, mis külgneb otseselt Tori valla planeeringuala ja Hakke teega. Tori valla ja osaühing Rolla detailplaneeringu menetluses Pärnu linnarhitekti seatud tingimus ei näinud võimalust kinnistule juurdepääsuks kasutada Raua tänavat Pärnu linnas, mille ääres Raja tee 2 kinnistu otseselt asub, vaid soovitati vajalikku võimalikku lahendust ligipääsuga planeeringualast lõunasse jäävale maale, maha sõiduga Härma ringilt, mis omakorda läbiks Raua tn 15 kinnistut. Palun selgitada, kuidas oleks võimalik saada ligipääs aktsiaseltsile A&O kuuluvalt alalt Hakke teele, et vältida liikluskoormust Raua tn elamualale, mille on varasemalt välistanud Pärnu linnaarhitekt. Kuidas palun oleks võimalik lahendada Pärnu linna üldplaneeringuga nimetatud piirkonna liikumisvõimalus, tekitada omakorda võimalik juurdepääs Hakke teele, mis on kehtiva

Täname ettepaneku eest. Tegemist ei ole üldplaneeringu täpsusastme teemaga. Võimalikud ligipääsud on võimalik välja selgitada detailplaneeringu menetlusega. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

4/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

detailplaneeringu kohaselt Tori vallale kuuluv transpordimaa, läbi eraomandisse kuuluva Raua tn 15 kinnistu, kuna selline võimalus hetkel selgelt puudub? Nimetatud võimalik lahendus sõltub hetkel ainult Raua tn 15 omanikust ja Pärnu linna käimasoleva detailplaneeringu menetlusest. Alternatiivse võimalusena oleks mõeldav tekitada sobilik lahendus Lennuvälja teelt mahasõiduga Piirikivi tänavale ja sealt omakorda Hakke teele, läbides Raua tn 15 kinnistut. Hakke teelt juurdepääs Raja tee 2 kinnistule on võimalik luua koos Tori vallaga, kuna Tori vald ja osaühing Rolla soovivad ühiselt arendada elamuala. Selleks on Tori Valla volikogu otsusega nr.153 (22.märts 2023) algatanud detailplaneering, mille eesmärk on ühe- ja kahepereelamute rajooni planeerimine. Planeeringu järgi on eesmärk jagada kinnistud suurusjärgus 1200 m² suurusteks elamumaa, neid teenindavateks transpordimaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Planeeringuala suurus on 5,9 ha ja kõik vajalikud kooskõlastused, välja arvatud juurdepääs, on käesolevaga olemas.

6) Politsei ja Piirivalveamet, 26.04.2024 nr 8-5/10522/2024-80 Politsei- ja Piirivalveametil ei ole Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ aruandele lisada

märkusi või kommentaare ja kooskõlastab eelnõu. Pärnu Linnavalitsus arvestab kooskõlastusega.

7) Moonika Schmidt, 29.04.2024 nr 8-5/10522/2024-81 9. Mul on küsimus Pärnu linna üldplaneeringu kohta. Nimelt on mul plaanis osta korter

aadressile Papiniindu 33, kuid ÜP-st ma ei oska välja lugeda, kas selle maja taga olevate garaažide asemele on lubatud ehitada veel ühte kortermaja ja kui on siis kui kõrget. Kas te saaksite palun aidata sellele küsimusele vastata?

Täname küsimuse eest. Üldplaneering näeb ette Papiniidu 33 kinnistul korterelamu maa-ala juhtotstarvet, mis annab võimaluse garaažide asemele kortermaja ehitada vastavalt üldplaneeringu tingimustele. Korterelamumaa näeb ette, et alal võib kasutada ka parkimiseks, garaažidena, puhke – ja haljasala maa-alana jne. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas.

8) Terviseamet, 29.04.2024 nr 8-5/10522/2024-82 Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega ning

kooskõlastab Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande.

Pärnu Linnavalitsus arvestab kooskõlastusega.

9) Arbendo OÜ 20.04.2024 nr 8-5/10522/2024-83

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

5/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

10. Kohtusime 5. Oktoobril 2023 seoses üldplaneeringu ettepanekutega, mille käigus leppisime kokku määrata kindlaks asukoht, Manija külas asuvale Karjamaa kinnistule, 82603:003:0091, üldplaneeringuga hoonestusala loomade varjualuste rajamiseks. Kuna detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kaardil ei leidnud ma seda maa-ala, siis tunnen huvi, kas selline maa-ala sai detailplaneeringusse sisse kantud?

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõuga määratakse Manija küla miljööväärtuslikuks alaks. Eelnõu seletuskirja peatükki „Miljööväärtusliku alad“ on määratud miljööalale iseloom ning arengusuunised. Üldplaneeringu eelnõu ei käsitle loomade varjualusete rajamise ehitustingimusi. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

10) Valev Väli 02.05.2024 11. Kinnistu Vana-Juhaselja (56801:001:0042) omanik soovib teada, kas uue ÜP järgi saab ta

endale kuuluvad, kõrvalasuvad Loore ja Timmu kinnistud liita kõik 3 tk kokku ja määrata maatulundusmaaks.

Täname ettepanekute eest. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarbed. Üldplaneeringuga ei määrata kasutusotstarbeid. Võimalik kasutusotstarve on võimalik määrata ehitusõiguse andmisel või menetlustoiminguna, võttes arvesse vajadusi, üldplaneeringuga määratud tingimusi ning seadusest tulenevaid võimalusi. Kui katastriüksuse sihtotstarve erineb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest, siis maaomanik võib katastriüksust kasutada sellisel otstarbel hetkeni, kuni soovitakse muuta maakasutus ja/või ehitustingimusi. Üldplaneeringu eelnõu lahendus võimaldab antud piirkonnas sihtotstarbe muuta maatulundusmaaks, kuna kinnistu paikneb hajaasustusalal. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

11) Sigrid Sillaots 06.05.2024 nr 8-5/10522/2024-85 12. Kirjutan seoses Pärnu linna üldplaneeringu väljapanekuga.

Nimelt vaatan et Kase tänav on terves mahus arvestatud tootmismaaks. Minul asub maja aadressil Kase 6. Palun täpsemat selgitust. Varasemalt on see väike piirkond olnud ikka elamumaa, kuidas ta nüüd 10 aasta pärast on tootmismaa?

Täname ettepaneku eest. Kui katastriüksuse sihtotstarve erineb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest, siis maaomanik võib katastriüksust kasutada sellisel otstarbel hetkeni, kuni soovitakse muuta oluliselt maakasutus ja/või ehitustingimusi. Üldplaneeringu eelnõu perspektiivne lahendus näeb ette piirkonnas tootmise maa-alale sobivat tegevust, sest piirkonda iseloomustab toomis- ja ettevõtlus tegevused.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

6/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

12) OSBEK OÜ 07.05.2024 13. Sooviksin kolmele maaüksusele üldplaneeringus märkida osaliseks kasutusotstarbeks

märkida jäätmekäitlust 20-50%:

15904:001:0307 20 %

15904:001:0323 50 %

16001:001:0254 40%

15904:001:0068 50% 15904:001:0067 50%

Täname ettepanekute eest. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarbed. Üldplaneeringuga ei määrata kasutusotstarbeid. Võimalik kasutusotstarve on võimalik määrata ehitusõiguse andmisel või menetlustoiminguna, võttes arvesse vajadusi, üldplaneeringuga määratud tingimusi ning seadusest tulenevaid võimalusi. Kui katastriüksuse sihtotstarve erineb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest, siis maaomanik võib katastriüksust kasutada sellisel otstarbel hetkeni, kuni soovitakse muuta oluliselt maakasutus ja/või ehitustingimusi. Täpsustame, et jäätmekäitluse maa-ala on võimalik kavandada vastavalt üldplaneeringu tingimustele ja üldjuhul detailplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

13) Merilin Merirand 06.05.2024 nr 8-5/10522/2024-86 14. Teen ettepaneku üle vaadata Üldplaneeringu juhtotstarve Paikuseosavallas: Kuigu pargi

kinnistu on märgitud üldplaneeringus elamumaana, kuid Jõekalda elamurajooni detailplaneeringus on tegemist haljasmaaga. Teen ettepaneku arvestada detailplaneeringuga ning jätta sinna ikkagi haljasmaa kasutuse perspektiiv (Puhke- ja haljasala maa-ala juhtotstarve), kuna tegemist on hetkel maa-alaga, mis on ette nähtudpiirkonnale kasutamiseks haljasalana. Lisaks on katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatav maa 100%.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täiendatakse, Kuigu pargi kinnistu on määratakse puhke- ja haljasala maa- alaks. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt.

14) Tõnu Korts, 09.05.2024 Vaatasin seda avalikustamisel olevat versiooni ja jäid esialgu silma sellised asjad:

15. Punkt 5.2.1 Ev maa-alal on oluliselt muudetud võrreldes kehtiva üldplaneeringuga hoonestusi tingimusi. Nõutav on 150-200m2 kinnistut korteri kohta ja seatud maksimaalseks korterite arvuks 6. See on vastuolus üldise põhimõttega, et linnaruumi peaks tihendama kuna see on säästva arenguga kõige vähem keskkonda koormav. Kesklinna ja eeslinna piirkonnas, kus on kogu infrastruktuur välja arendatud ei ole

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga on väikeelamumaal (EV) lubatud kasutusotstarveteks üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu, väikekorterelamu ja ärikorter. Väikeelamu maa-alaks määratud piirkonnad peavad eristuma pereelamumaa ja korruselamumaa piirkondadest nii arhitektuuriselt kui ka

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

7/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

põhjendatud mitte millegagi, et näiteks 1200m2 krundi peal oleks vaid 6 korterit (praegu kehtiva korra kohaselt kuni 12 korterit).

planeeringuliselt. Väikeelamumaa kasutusotstarbed, annavad võimaluse tihendada linnaruumi, kuid peavad säilitama väikeelamumaale iseloomulikud tunnused, sh arvestama täisehitus%, haljastuse, parkimise jt üldplaneeringuga määratud tingimuste ja kitsendustega. Täpsustame ja täiendame eelnõud aga järgmiselt: “ Uue püstitava väike korterelamu või ridaelamu kavandamisel on lubatud maksimaalselt 6 korterit ühes hoonemahus.“ See tähendab, et ühel krundil võib paikneda rohkem kui üks 6 korteriga hoone. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga, üldplaneeringu eelnõud täiendatakse vastavalt.

16. Punkt 26 Kaugküte. Arvestades, et üldplaneering vaatab tulevikku peaks arvestama ka vastavalt energiasäästlikku arengu võimalustega. Kaugküttega mitteliitumine peaks olema lubatud juhul kui kasutatakse keskkonnasõbralikku muud lahendust, olgu selleks maaküte (puuraugud) vms.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõuga on määratud kaugküttepiirkond. Kaugküttega liitumise võimalused reguleerib kehtiv seadus. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

17. Lisa 1 kesklinna arenguala A1. Jätkuvalt kõrghoone võimalik planeerimine Kontserdimaja ja kolmanda silla vahelisele alale on ebamõistlik. Kõrghoonete koht peaks olema välja arenenud linnakeskuses mitte aga jõeäärsel alal. Jõeäärne ala on linnaehituslikult sobilik kavandada madalama hoonestusega ja suurendatud haljaspinnaga peamiselt kergliiklusega läbitava alana. Samaaegselt planeerida jõe kaldale kõrgeid hoonemahte (mis toovad kaasa paratamatult ka liikluskoormuse) ja linnaelanikele head ning avatud rohelusega kaetud head linnaruumi pole võimalik. Tuleb teha valik. Loogiline on hoida kõrgemad ja suuremad hoonemahud linna väljakujunenud keskuses.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus määrab arenguala ning täiendavad tingimused ja suunised arenguala kavandamisel. Arenguala suunis „Kontserdimaja ja kolmanda silla vahelisel alal kaaluda kõrghoone püstitamise võimalust,“ ei reguleeri kohtustust arendada alal kõrgelamuid, vaid annab suunise kaaluda võimalust arendada kõrgelamuid. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

Soovime olla jätkuvalt edasises üldplaneeringu menetluses kaasatud.

15) Kristiina Serman 10.05.2024 nr 8-5/10522/2024-87 18. Pärnu linnas on meil 2 kinnistut sihtotstarbega maatulundusmaa. Oleks võimalik, et uue

üldplaneeringu muudatusega saaks sihtotstarvet muuta elamumaaks ja saaks maja ehitada. Maatulundusmaa kasutamiseks need kinnistud kõige sobilikumad ei ole.

Täname ettepanekute eest. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarbed. Üldplaneeringuga ei määrata kasutusotstarbeid. Võimalik kasutusotstarve on võimalik määrata ehitusõiguse andmisel või menetlustoiminguna, võttes

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

8/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

56801:004:0584 Sõstra, Silla küla, Pärnu linn, Pärnu maakond 56801:004:0581 Toitsi, Silla küla, Pärnu linn, Pärnu maakond

arvesse vajadusi, üldplaneeringuga määratud tingimusi ning seadusest tulenevaid võimalusi. Kui katastriüksuse sihtotstarve erineb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest, siis maaomanik võib katastriüksust kasutada sellisel otstarbel hetkeni, kuni soovitakse muuta oluliselt maakasutus ja/või ehitustingimusi. Täpsustame, et jäätmekäitluse maa-ala on võimalik kavandada vastavalt üldplaneeringu tingimustele ja üldjuhul detailplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta ettepanekuga.

16) Farad Group OÜ 10.05.2024 8-5/10522/2024-88 19. Oleme vastu Rohevõrgustiku tuumaalal ja Rohevõrgustiku koridorides metsamajandamise

piirangutele, sealhulgas soovime lageraiete teostamise võimalust vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Raieliigi (lageraie, turberaie, aegjärkne raie jne.) valik metsas sõltub peamiselt metsaeraldise kasvukohatüübist ja metsa koosseisust. Üldplaneeringuga ei tohi piirata raieliigi valikut, sest üks raieliik ei sobi erinevatele metsatüüpidele. Lisaks, kõik seatud metsamajandamise piirangud peavad olema koheselt ja õiglaselt kompenseeritud.

Täname ettepanekute eest. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja ptk 15 „Rohevõrgustik ja puhkealad“ annab eelkõige suunised rohevõrgustiku toimimiseks ja säilimiseks, millega tuleb metsamajandamisel arvestada. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja arvestab ettepanekuga.

17) Margit Kõrts 17.05.2024 nr 8/10522/2024-90 20. 1. Esitan üldplaneeringule vastuväite asjaolus, et koostavas Pärnu linna üldplaneeringus

+2035 ei ole määratud asustusüksuse Pärnu linn peatänavate nimistut. Palun nimistu lisada. Peatänavate nimistusse määrata: Riia maantee, Haapsalu maantee, Tallinna maantee. Need maanteed on peatänavad põhjusel, et need on peamised liikumiskoridorid linna siseselt ja väljasõidul ning ühenduseks erinevate linnaosade vahel, kas siis jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga või muu mootorsõidukiga.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneering eelnõu lahendus kirjeldab ja määrab olemasolevad ja perspektiivsed magistraalid ja juurdepääsud. Planeeringulahenduses on näidatud riigiteed ehk põhimagistraalid, jaotusmagistraalid ning veotänavad. Seletuskirjas on välja toodud täpsemalt kohalike teede liigitus ja põhjendused. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas, parandab eelnõu käesoleva temaatika ülesehitust ning ei arvesta esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

9/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

21. 2. Esitan vastuväite HOONESTUSE MAKSIMAALSELE KÕRGUSELE piirkonnas G sätestatud 10 m maapinnast. Kehtestada maksimaalne kõrguse piirang 11 m maapinnast, mis on pikki aastaid piirkonna skehtinud kõrguse määra. (Sama vastuväite esitasin 2014 aastal üldplaneeringu avalikustamisel ja edasisel vaide arutelul. Vaide arutelul jõudsime tulemusele, et vaie rahuldati. Planeerimisosakond protokollis. Väikeelamute maa-alal oodati pikki aastaid Pärnu linna üldplaneeringu +2025 valmimist, mis andis üldplaneeringus väikeelamute maa-ala juhtotstarbe korral väikese korterelamu rajamisel maapealseks korruseks kaks korrust + katusekorrus. Pärnu linnas on viimasel aastakümnel ehitatud selliseid väikeseid korterelamuid mitmeid, mis positiivselt linnaruumi ilmestavad ja on heaks eeskujuks suundumise jätkumisel. 10 meetrine kõrguse piirang ei võimalda realiseerida kaasaegsete soojustamise ja korruse kõrguse nõuetele vastavat väikemahulist korterelamut maapealse kaks korrust + katusekorrus mahuga. 10 meetrine kõrgusmaht võimaldab ainult kahe korrusehoone rajamist. Linn on tihehoonestusala ja linnal maa reservi juurde ei tule. Areng saab toimuda eelkõige tihenemise teel. Pärnu linna üldplaneeringus +2035 ebakõlade vähendamiseks lisada klausel, et piirkonnas G on lubatud väikese korterelamu rajamisel maapealseks korruseks kaks korrust + katusekorrus.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust on täpsustatakse. G piirkonnas on määratakse hoonestuse maksimaalseks kõrguseks 11 m. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

22. 3. Ei nõustu piiranguga, mis keelab kahe täiskorruse koos katusekorruse väljaehitamist Aia tn 30a krundil. Tagada väljaehitamise võimalus kaks täiskorrust koos katusekorrusega nii Auli kui ka Aia tänava suunal. Tagada varasemalt kehtiv 11 m maksimaalse kõrguse nõue. Ei nõustu pakutud piirangutega katusetüübi valikul ja katusekaldega piiranguga Aia tn 30a krundil. Määratleda katusetüübiks Aia tn 30a krundil viilkatus kaldega vahemikus 30-45 kraadi hoone ehitusel nii piki Aia tänavat kui ka Auli tänavat ja lamekatus nii piki aia tänavat kui ka Auli tänavat. Viimane nimetatu on olemasolev olukord.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustatakse. G piirkonnas määratakse hoonestuse maksimaalseks kõrguseks 11 m. Katusekorrus on kaldkatuse all olev korrus, mille kõrgus hoone perimeetril on väiksem kui hoone keskel olles seetõttu nii pinnalt kui kubatuurilt täiskorrusest 50% väiksem või lamekatusega korral peab katusekorruse maht olema hoone eelmise täiskorruse mahust vähemalt 30% väiksem ja vähemalt kahest küljest min 2m ulatuses perimeetrist tagasiastega. Üldplaneeringuga ei määrata Aia tn 30a kinnistule viilkatuse kaldega 30-45 kraadi. Täpsem katusekalle on võimalik selgitada ehitusõiguse andmisel. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

10/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

23. 4. Supeluse tänava ääres on SEGAHOONESTUSE maa-ala juhtfunktsioon. Perpektiivset arengut arvestades (Üldplaneering 2035 aastani) ja uuelt sillalt Aia tänava kaudu oluliselt suurem liiklusvoorg suundumisel ranna rajooni halvendav väikeelamu maa-alal elamise funktsiooni. Seega esitan vastuväite Aia tänava mõlemal poolel väikeelamu maa-ala juhtfunktsiooni säilimisele. Määrata mõlemale poolele Aia tänavat SEGAHOONESTUSE maa-ala juhtfunktsioon.

Täname ettepaneku eest. Aia tn domineerib peamiselt väikeelamumaa. Üldplaneering annab võimaluse 30% ulatuses rakendada juhtotstarvet toetavat kasutusotstarvet väikeelamumaal. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

24. 5. Väikeelamute maa-alal on üldplaneeringus lubatud rajada ridaelamuid, kuid on lisatud klausel, et ainult sinna, kus varem juba on lähedal ridaelamud või ainult arengualale. Pärnu linnas on väga vähe levinud teadmata põhjustel ridaelamute rajamine. Ridaelamuid on võimalik projekteerida selliselt, et nimetatud hoonestustüüp sobituks olemasolevasse välja kujunenud hoonestusmiljöösse. Ridaelamud ei pea sugugi olema reas koopialahendused, mis muudavad hoone monotoonseks ja ei sobitu kokku näiteks kõrvalkrundil paikneva väiksema mahulise korterelamuga või pereelamuga. Jällegi on viimasel aastakümnel üle Eesti rajatud puitarhitektuuril erinevate viilkatuste maastikega ridaelamuid, mis rikastavad linnruumi ja on väärilised partnerid puitelamurajoonis. Seega esitan vastuväite üldplaneeringule, mis piirab ridaelamute kasutamist väikeelamu maa-ala ja palun eemaldada keelavad kitsendused. Võimaldada ridaelamute ehitamist kogu väikeelamu maa-alale.

Täname ettepaneku eest. Rida- ja vaipelamuid on lubatud kavandada ainult piirkondadesse, kus neid on ka varem rajatud või kavandatavatesse uuselamute kvartalitesse tervikkompleksina. Väikeelamu maa-alaks määratud piirkonnad peavad erinema pereelamumaa ja korruselamumaa piirkondadest nii arhitektuuriselt kui ka planeeringuliselt. Väikeelamumaa kasutusotstarbed, annavad võimaluse tihendada linnaruumi, kuid peavad säilitama väikeelamumaale iseloomulikud tunnused. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

18) Raiko Gustavson 20.05.2024 nr 8-5/10522/2024-91 ja 04.03.2024 nr 8-5/10522/2024-69 25. 1. Ettepanek: palume laiendada üldplaneeringu sõnastust selliselt, lisaks osavaldadele

seotaks Pärnu linna ruumiliseks tervikuks Pärnu linna erinevad linnaosad. Oluline on siinjuures tagada erinevate linnaosade samaväärne ühtlane areng koos osavaldadega ja erinevate linnaosade integreerimine ühiseks linnaruumiks vähemalt samaväärselt koos osavaldadega. 2. Palume kavandada Pärnu 2035+ üldplaneeringuga Raeküla linnaosale inimmõõtmeline ja jagatud RAEKÜLA PEATÄNAV – MERIMETSA TÄNAV (lisatud AI-ga loodus näidisideed). Hetkel äärekivideta, poriste teepervedega, korrektse kõnniteeta, korrapärase haljastuseta Merimetsa tänav ei vasta kaasaegse linnaruumi ootustele, 3. Palume kavandada RAEKÜLA KESKVÄLJAK, mis on linnaosa elanikele ning külalistele piiranguteta juurdepääsetav, mitmefunktsionaalne avalik ruum (lipuväljak, kohvikud, linna

Täname ettepaneku eest. Linna ruumiline visioon on kirjeldatud peatükis „Ruumiline areng.“ Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse keskuslinna arengusuuniste kirjeldamisel „tugevdada linnaasumite sh keskväljaku ja/või peatänavate ruumikvaliteeti.“ Täpsemalt lahendust ja asukohtasid keskväljaku või peatänava üldplaneeringu täpsusastmes ei kavandata. Võimalikud asukohad ja lahendused on võimalik kavandada detailplaneeringu menetluse käigus. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga ning täiendab üldplaneeringu eelnõud vastavalt.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

11/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

teenused, vabaõhuürituste ala). See keskväljak võiks asuda Raeküla Mai linnaosa poolses osas ning see looks linnaosast kaasaegse esmamulje. Sellest mööduksid igapäevaselt ning oleks seetõttu kättesaadav avatud ruum Raeküla elanikele. (lisatud eskiis – asendiplaan ning AI-ga loodud näidisideed), 4. Palume kavandada paralleelselt rannaäärse kergliiklusteega Pärnu keskranna piirkonda viiv jagatud tänav - RAEKÜLA RANNA PUIESTEE. See ühendaks Raeküla linnaosa Pärnu rannaalaga ja oleks jätk Pärnu ranna puiesteele, ühendades Kalevi pst (hetkel sisuliselt tupiktänav), Raja tänava (hetkel tupiktänav), Papiniidu tänava (hetkel tupiktänav) Papli tänavaga (Kanali tn /Tammsaare pst). See kavandatav puiestee seoks nõukogude ajast pärit tupiktänavad üheks tervikuks ranna puiesteeks, see parandaks transpordiühendust Pärnu randa ning suurendaks Raeküla ligipääsetavust ja liikumisvõimaluste mitmekesisust. Selline lahendus pikendaks Pärnu rannaala sisuliselt Raekülani ja väärtustaks seeläbi Raeküla linnaosa kui suurepärast elukeskkonda. Lisaks Raekülale pakuks see puiestee paremaid liikumisvõimalusi Mai linnaosa elanikele ja külalistele. Vältimaks keskkonnariske on võimalik kavandada see Raeküla ranna puiestee piirangutega ning jagatud tänavana, kuhu ei lubata veokeid ja transiitliiklust ning kus liikluskiirus on piiratud (nt 30 km/h). Analoogia LõunaEuroopa rannapuiesteedega või näiteks Vana-Kalamaja tänav Tallinnas. (lisatud skeem).

19) AS Eesti Gaas 21.05.2024 nr 8-5/10522/2024-92 26. Täname võimaluse eest avaldada arvamust Pärnu linna üldplaneeringule. AS Eesti Gaas

(EG) on energiakontsern, kes tegeleb erinevate energialiikide tootmise ja müügiga, pakkudes oma klientidele keskkonnasõbralikke ja tervislikke energialahendusi. EG on alates 2012. aastast tarninud Pärnu linna piirkonnale keskkonnasõbralikku surugaasi oma tanklate kaudu nii era- kui ka äritarbijatele, sealhulgas ühistranspordile, mis on 100% varustatud kohaliku biometaaniga. EG tervitab üldplaneeringu lahenduses toodud ühistranspordi arengut puudutavaid üldpõhimõtteid ja teeb ettepaneku täiendada neid nõudega, et ühistranspordi hangete korraldamisel eelistataks keskkonnasõbralikke energialiike nagu roheline elekter, vesinik ja biometaan. Soovime rõhutada biometaani eeliseid võrreldes teiste kütuseliikidega: •Tegemist on kohaliku kütusega, mida saab toota kasutades kohalikke jäätmeid nagu põllumajandusjäätmed, toidujäätmed ja reoveesete. See vähendab sõltuvust imporditud kütustest ja toetab kohaliku majanduse arengut;

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täiendatakse tuues välja biometaan välja ühe võimaliku tahke kütusena järgmiselt: “Tahkel kütusel töötavas kohtküttesüsteemis tuleb kütteks kasutada taastuvaid energiaallikaid ning selle hoiustamine peab olema lahendatud ja ehitusprojektis kajastatud.“ Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

12/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

•Biometaani näol on tegemist jätkusuutliku kütusega, mis mängib väga olulist rolli riigi ringmajanduses. Biometaani tootmine toetab ringmajanduse põhimõtteid, kus jäätmed muutuvad väärtuslikuks ressursiks. Näiteks loomade lägast toodetud biometaan omab negatiivset CO2 jalajälge, aitab vähendada jäätmekäitluse keskkonnamõjusid ning täita kliimaeesmärke energeetika-, transpordi- ja põllumajandussektorites; •Surugaasi näol tegemist on väljaarendatud tehnoloogiaga, mis kajastub bussi ja veokite transpordisektoris nii oluliselt odavama sõiduki maksumuses, kui ka selles kasutatavas energiahinnas võrreldes alternatiivsete kütuseliikidega järgmise kümnendi jooksul. Lisaks ühistranspordi sektorile teeme ettepaneku lisada biometaan ka eelistatavate kütteliikide hulka lokaal- ja kohtkütes, mis on toodud üldplaneeringu seletuskirja punktis 27.

20) Stina Metsis 22.05.2024 nr 8-5/10522/2024-94 27. Pärnu linna üldplaneeringuga on määratud Puusepa, Seemeli ja Johanni kinnistutele

Ermistu külas rohevõrgustiku tuumala (tugiala) laiendamine. Pärnu maakonnaplaneeringuga ega praegu kehtiva Tõstamaa osavalla üldplaneeringuga seda määratud ei ole. Rohevõrgustiku tugiala on massiivne ala, millele sellisel kujul ühes asukohas nö nina moodustamine ei ole õigustatud ja ei toeta oma olemuselt rohevõrgustiku paremat toimimist. Kui Ermistu järve äärne rohevõrgustiku tugiala T7 vajab üldplaneeringu tasandil laiendamist tuleb seda üldplaneeringu seletuskirjas põhjendada ja kohelda kõiki Ermistu järve ja 19131 Kalli‐Tõstamaa‐Värati teevahelist ala võrdsetel tingimustel. Praegune väljaulatuv ja laiendatud ala rohevõrgustikust ei saa olla põhjendatud rohevõrgustiku paremaks toimimiseks. Lisaks juhime tähelepanu, et sellisel viisil kitsendatakse maaomanike võimalikke ehitustingimusi, nt määratakse rohevõrgustikus, et asustusalad ja kavandatavad hooned jm struktuurid ei tohi läbi lõigata rohevõrgu koridore − sidususe tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 200 m laiune katkematu koridori riba. Selline tingimus välistab tulevikus igasuguse ehitustegevuse laiendamise või täiendavate hoonete ehituse õuealast väljapoole. Kokkuvõtvalt soovime vastust: 1. Milliste kaalutluste alusel on otsustatud rohevõrgustiku tugiala T7 laiendada konkreetses asukohas ja kuidas tagab selline väljaulatuv jupp tugiala paremat toimimist? 2. Kuidas kompenseeritakse kinnistu omanikele maa kitsendamine täiendavate tingimustega?

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu lahendust parandatakse ning viiakse vastavusse maakonnaplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

13/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Ettepanek: 1. Loobuda rohevõrgustiku tugiala sellisel kujul laiendamisest või 2. Kohelda kõiki maaomanikke Ermistu järve ja Tõstamaa‐Värati tee vahelisel alal võrdsete tingimustealusel ja määrata kogu see ala rohevõrgustiku alale kui viimane on põhjendatud.

21) Rail Baltic Estonia OÜ 22.05.2024 nr 8-5/10522/2024-95 28. 1. Palume üldplaneeringu joonistele lisada Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/40 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kavandatud eritasandilised ristumised (Reiu jõe raudteesild, Reiu raudteeviadukt, Servaku raudteeviadukt), kavandatavad teesulud, Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatavad/ümberehitatavad teed (koos puhvriga 50+50 m) ning müra leevendusvajadusega alad eelprojekti täpsusastmes läbi viidud müra modelleerimise tulemuse alusel. Palume neid kajastada ka üldplaneeringu seletuskirjas.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse, planeeringulahendus kuvab perspektiivseid eritasandilisi ristumisi, mis võivad kaasa tuua teesulgusid ja müra leevendusmeetmete rakendamist. Viimaste asukohti ja lahendusi üldplaneeringu täpsusastmes ei reguleerita. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga.

29. 2. Palume üldplaneeringu joonisele lisada Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendamisega trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas kavandatud uluki altpääsu kombineeritud lahendus, perspektiivne eritasandiline ristumine Via Baltica Pärnu ümbersõiduga, suurimetajate läbipääsu piirkond, müra leevendusvajadusega ala inimasustusest lähtuvalt ja eritasandilised ristumised. Palume neid kajastada ka üldplaneeringu seletuskirjas.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse, planeeringulahendus kuvab perspektiivseid eritasandilisi ristumisi, mis võivad kaasa tuua teesulgusid ja müra leevendusmeetmete rakendamist. Viimaste asukohti ja lahendusi üldplaneeringu täpsusastmes ei reguleerita. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga.

30. 3. Palume Pärnu Linnavalitsusel täpsustada RB projektiga Kauba tn 4 katastriüksusele kavandatud Pikanõmme kergliiklustunneli vajalikkust – esitatud üldplaneering antud tunnelit ei kajasta.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täiendatakse ning joonisele märgitakse perspektiivne kergliiklustunnel. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

31. 4. Tuulikute kavandamisel Rail Baltica raudtee vahetusse lähedusse peab arvestama mõju loomastikule koosmõjus Rail Balticaga. Tuulikute kavandamine ei tohi kahjustada Rail Baltica loomastiku leevendusmeetmete tõhusust.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju hindamise aruannet täiendatakse. Juba olemasolevate looduskaitseliste, tehniliste ja asustusest tulenevate piirangute tõttu, on tuulikute kavandamine kõnealusesse piirkonda ebatõenäoline. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

14/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

32. 5. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 36: maakonnaplaneeringuga määratud Rail Baltic raudtee trassi koridoris kehtivad piirangud kuni raudtee valmimiseni. Antud alal ehituslubade, ehitusteatiste, ehitusprojektide, katastrimõõdistamise ja kinnisasja piiride kindlaks tegemise menetluses kasutab RailBaltic Estonia OÜ Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi volitusel kaalutlusõigust. Pärast Rail Baltica raudtee valmimist hakkab kehtima ehitusseadustikus sätestatud raudtee kaitsevöönd. Uute müratundlike alade planeerimisel Rail Baltica raudtee lähipiirkonnas peab arendaja tagama ja finantseerima normidele vastavate leevendavate meetmete kasutusele võtmise.

Täname ettepaneku eest. Pärnu Linnavalitsus ei tee ettepanekut muuta või täpsustada maakonnaplaneeringut. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

33. 6. Palume täpsustada seletuskirja peatükis 36 toodud raudteetranspordi arendamise eesmärgid ja tingimused 5. punkti küsimärgiga lauset „Terminalihoone on kavandatud raudtee ja ooteplatvormide kohale ning on ühendatud?:“ lausega „Terminalihoone on kavandatud raudtee ja ooteplatvormide kohale ning on ühendatud ümbritsevate liikumisteekondadega“.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse vastavalt. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

34. 7. Juhime tähelepanu, et ökodukti täpne asukoht sõltub raudtee vertikaalprofiilist ning see selgub ehitusprojekti koostamisel ja KMH läbiviimisel suurimetajate läbipääsu piirkonna sees. Nende suurulukite läbipääsu toimimiseks on varasemad KMH-d Harjuja Raplamaal soovitanud (vt TTJA kodulehte https://ttja.ee/eraklient/railbaltic/keskkonnamojude-hindamine-kmh) määrata ökoduktidele piiranguvöönd 500 meetrit ökodukti keskpunktist, kui tema täpne asukoht ja ehitus on teada. Sellest lähtuvalt palume planeeringu seletuskirja p 15.1. lisada allolevad tingimused piiranguvööndi osas ning samuti sama teema valguses üle vaadata KSH ptk 3.2.5 (rohevõrgustik): a. Hoonete rajamine ei ole lubatud väljaspool olemasolevaid õuealasid; b. Jahipidamine on lubatud erandkorras Keskkonnaameti nõusolekul. Keskkonnaamet võib loa anda põhjendatud juhul nagu näiteks nuhtlusisendi küttimiseks, võõrliikide arvukuse reguleerimiseks; c. Lageraie on lubatud Keskkonnaameti nõusolekul ning metsamajandamiskava olemasolul puistutes, kus piiranguvööndis asuva metsatüübi säilimine ja areng on tagatud kõige paremini uuendusraietega. Näiteks võib Keskkonnaamet lubada erandkorras kitsa langiga lageraiet kuusikutes või lepikutes; d. Keelatud on maavarade kaevandamine, kuna kaevandamistegevusega

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus ei käsitle ökoduktide täpsemaid asukohti. Üldplaneeringuga kirjeldatakse üldised põhimõtted, tingimused ja kitsendused seletuskirja peatükis „rohevõrgustik ja puhkealad.“ Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

15/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

kaasneb oluline häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist; e. Piiranguvööndi sees kehtivate tingimuste osas erisuste rakendamisel ja lageraie ja jahilubade väljastamisel teavitada sellest kohalikku omavalitsust; f. Ökodukti suudmealade piiranguvööndite lisatingimuste seadmisel tuleb hinnata selle otstarbekust iga ökodukti puhul eraldi

22) Ürjo Orumaa 21.05.2024 nr 8-5/10522/2024-101 35. Olen juba kolmel korral pöördunud kohtu poole et LV ametnikud täidaksid linna

üldplaneeringut,ehitustingimusi,ehitusprojekti.Need dokumendid on kinnitatud ja koostatud LV ametnike poolt aga ametnikud ise neid ei täida.Milleks koostada planeeringut kui ametnikud lihtsalt ei arva sellest midagi.Kui on LV ametniku tuttav siis sellel kinnistul see planeering ju ei kehti.

Sellest tulenevalt võiks uude üldplaneeringusse lisada millistel linna kinnistutel või kellele kuuluvatel kinnistutel see ei kehti. Siis oleks asi selge ja LV ei peaks hüvitama õigusabi kulusid,ei peaks ka pöörduma kohtu poole et LV ametnikud oma kohustusi täidaksid.

Täname ettepaneku eest. Tegemist ei ole üldplaneeringu ülesandega. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

23) Antti Roose 22.05.2024 nr 8-5/10522/2024-99 36. Tere,

kiitus tugeva ja sihikindla planeerimistöö eest! Pikkade loetelude ja ehitusrõhkudega planeeringule lisan järgmist: Üldiselt. Lisaks tugevatele ehitustingimustele ootaks üldplaneeringult ka ruumilist visiooni, vaadet, kuhu ja kuidas Pärnu linnaruumiliselt areneb. See ei tule välja ei koondkaardilt, seletuskirjast ega veebiraamatust. Tõmmata mahtu kokku, seda saab teha lausaliselt v.a ehitustingimustes. Tuua kohe alguses välja viie punktiga ruumilise arengu läbimurdelised uued teemad.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu peatükk „Ruumiline areng“ kirjeldab üldplaneeringu visiooni, eesmärke ja põhimõtteid. Eelnõu kaart ei kuva linnaruumilisi arengusuundi. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

37. Pärnu linna üldplaneeringuga on määratud Puusepa, Seemeli ja Johanni kinnistutele Ermistu külas rohevõrgustiku tuumala (tugiala) laiendamine. Pärnu maakonnaplaneeringuga ega praegu kehtiva Tõstamaa osavalla üldplaneeringuga seda määratud ei ole. Rohevõrgustiku tugiala on massiivne ala, millele sellisel kujul ühes asukohas nö nina moodustamine ei ole õigustatud ja ei toeta oma olemuselt rohevõrgustiku paremat toimimist.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu parandatakse ning viiakse kooskõlla maakonnaplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

16/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Kui Ermistu järve äärne rohevõrgustiku tugiala T7 vajab üldplaneeringu tasandil laiendamist tuleb seda üldplaneeringu seletuskirjas põhjanedada ja kohelda kõiki Ermistu järve ja 19131 Kalli‐Tõstamaa‐Värati tee vahelist ala võrdsetel tingimustel. Praegune väljaulatuv ja laiendatud ala rohevõrgustikust ei saa olla põhjendatud rohevõrgustiku paremaks toimimiseks. Lisaks juhime tähelepanu, et sellisel viisil kitsendatakse maaomanike võimalikke ehitustingimusi, nt määratakse rohevõrgustikus, et asustusalad ja kavandatavad hooned jm struktuurid ei tohi läbi lõigata rohevõrgu koridore − sidususe tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 200 m laiune katkematu koridori riba. Selline tingimus välistab tulevikus igasuguse ehitustegevuse laiendamise või täiendavate hoonete ehituse õuealast väljapoole.

38. Lk 7 Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ruumiline visioonis panna rõhk keslikule maa- ja ruumikasutusele sisuliselt, füüsiliselt, ka kuvandiliselt, mitte planeerimisele ja selle protsessile kui avalikule haldusele.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

39. Lk 8 Rühmitada suunad elukeskkonna, looduskeskkonna, majanduskeskkonnana, tõsta linnamaastik esimeseks. Kaalutleda järjestust, võimalusel koondada/vähendada eesmärke. Tugevdada visioonilist sõnastust ja brandingut võtmeteemadele, rõhuga uutele ruumiarengutele.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud eesmärgid on juhuslikus järjekorras ning kõik kirjeldatud eesmärgid on võrdse tähtsusastmega. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

40. Lk 9 Miks turism ja puhkus viimasena? Suvepealinna rollis tõsta kolmandaks. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud eesmärgid on juhuslikus järjekorras ning kõik kirjeldatud eesmärgid on võrdse tähtsusastmega. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

41. Lk 9 Miks turism ja puhkus viimasena? Suvepealinna rollis tõsta kolmandaks. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud eesmärgid on juhuslikus järjekorras ning kõik kirjeldatud eesmärgid on võrdse tähtsusastmega. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

42. Lk 10. Lisada võrgustikulise ruumi põhimõte: seostada üksikut ja üldist ruumielementides ja toimijates.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täiendatakse vastavalt.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

17/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

43. Lk 12 Temaatilised põhimõtted nimetada ümber Teemavõtmed. Punktide paljusus lahjendab rõhuasetusi. Kontrollida üle, et esimene, esimesed võtmeks, muutuseks, läbimurdeks.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud põhimõtted on juhuslikus järjekorras ning kõik kirjeldatud põhimõtted on võrdse tähtsusastmega. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

44. Lk1-12. Avaosasse kuni 12 lk lisada kohanimesid ja paiku, alasid ruumilistest arengutest, tähtsamatest kohtadest. Praegu üldpõhimõtted ruumitud, kohtadele kinnistamata, juhtnäideteta.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse tuues välja rohkem Pärnut kirjeldavat eripärasid. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

45. Lk 14+ Asustusüksuste kaartidele panna taustakihiks asustustihedus ja teisi asukohalisi kaardikihte (põhimaanteed, -tänavad), mitte üksus ühetaoliselt ühe värviga. Lk 18 Pärnu linnal asukohatäpsemalt (dubleerida teatavas silmnähtavas täpsuses planeeringukaarte)

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu koondkaart võimaldab kuvada asjakohaseid infokihte. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

46. Lk 16+ Alustada külakirjeldust asustusest, mitte põllust-metsast. Näit. Põhara küla. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus on asustuseüksusi ja linnaasumeid kirjeldatud tähestikulises järjekorras, ei ole toodud välja suuruse või olulise järjekorras, sest kõik piirkonnad esindavad Pärnule olulisi ning iseloomulike väärtusi. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

47. Lk 18 Keskuslinn Pärnu kui ’pealinn’ enne osavaldu. Laiemalt, leida üldarusaadav ja sisuline kohanimelahendus Pärnu linnale. Keskuslinn muudab Pärnu linna anonüümseks, ka abstraktseks. Eristada seletuskirja tekstis (enamasti ju asustusüksus). Linn on linn.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus on käsitletud „Pärnu linna“ kui kogu haldusterritooriumit ning „keskuslinna“ kui Pärnu linna asustusüksust. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

48. Lk 18 Keskuslinna arengu üldised põhimõtted pädevad suvalisele linnale, mida Pärnu ei ole. Tuua teraselt välja rõhuasetused Pärnu ruumilises arengus. Kus ja kuidas need loetletud rõhuasetused avanevad? Alustada viimasest ehk kahekeskuselisusest.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse tuues välja Pärnu linna asustusüksusele iseloomulikke tunnuseid. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

49. Lk 18 Mida tähendab selle ÜP teostumisel kiirraudtee ja Papiniidu citistumine. Rail Baltic tuleb ÜPs mängu raudteemaas alles lk 51.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustakse ja selgitakse temaatikat täpsemalt.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

18/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

50. Lk 18. Linna sidusust katkestab Pärnu jõgi, mida leevendab peatselt 3 sild, ja seonduv. Mis muutust see toob?

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse tuues välja ruumilised muutused seoses uue sillaga. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

51. Lk 18 Kesklinna saatus? Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu kirjeldab, et kesklinn on Pärnu linna asustusüksuse oluline keskus ning määrab ka arengusuunised. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

52. Lk 18 Rannarajooni võtmearengud? Hotellindus ja rannapargindus? Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu kirjeldab Rannarajooni üldist iseloomu ning „keskuslinna“ iseloomustuses on toodud välja üldisemad arengusuunad. Vajaduselt täiendatakse eelnõu. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga.

53. Lk 18 Kus need muutust loovad arengualad siis on? Täname ettepaneku eest. Selgitame, et üldplaneeringu arengualad on kirjeldatud lisana. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

54. Lk 19. Teha eraldi ruumilise visiooni kaart, sest nendelt kihtidelt ei loe välja, kuhu ja kuidas Pärnu ruumiliselt areneb. Visandada nii kesklinna kui Papiniidu arenguid.

Täname ettepaneku eest. Selgitame, et üldplaneeringu eelnõu on määranud keskuse aladena kesklinna ja Papiniidu keskuse ning nende keskuste asukohtadega on võimalik tutvuda koondkaardil. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga.

55. Lk 19. Koostada eraldi osa ülikoolilinnaku arenguvaatest. Hetkel ju Vallikraavi tagune, buss ei käi, sidustamata.

Täname ettepaneku eest. Kõikide sotsiaalsete teenuste kättesaadavus ja ruumiline siduvus on oluline tagada ruumi arendades. Keskuslinna arengusuundasid täiendatakse arvestades ülikoolilinnaku vajdusi.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

19/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

56. Lk 75. Üldine rohevõrgustiku tekst ei väljenda Pärnu juhtumit. Alustada konkreet eesmärkidest.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu lahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

57. Lk 81. Elurikkuse ja kalmistu ptk sellisel kujul ei ole mingit mõtet. Sarnased teemasoojendused ka mujal kustutada ja viidata 1-2 lausega ehitustingimustele.

Täname ettepaneku eest. Elurikkuse teematika avamine ja kalmistu maa-alade reserveerimine ja täiendavate tingimuste seadmine annab võimaluse elurikkuse tõhustamiseks ja kalmistute hoidmiseks ning säilitamiseks. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

58. Lk 97 Tõsta energiamajandus või energeetika kui läbimurdeline kasvuteema ettepoole 'vana' veemajandust. Teha uue energeetika maakasutuse/maavõtu asjus sissejuhatav osa juhttingimustega.

Täname ettepaneku eest. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud põhimõtted on juhuslikus järjekorras ning kõik kirjeldatud põhimõtted on võrdse tähtsusastmega ning kuuluvad üldplaneeringu põhilahenduse koosseisu. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

59. Lk 100 Tõsta taastuvenergia elektrivarustuse taha või ette. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud teemad on juhuslikus järjekorras teema valdkondade kaupa ning kõik kirjeldatud teemad on võrdse tähtsusastmega ning kuuluvad üldplaneeringu põhilahenduse koosseisu. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

60. Lk 106. Kustutada mõisteline ja üldsõnaline sissejuhatav üldosa (seletuskirja teemakäsitlustes kui see ei ole seotud konkreetse asukohtade ja planeeringutingimustega). Alustada liikuvusosa ÜP eesmärkidest. Tõsta mõisted eristavalt tekstikasti nagu lk 122-124.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõus kirjeldatud teemad on juhuslikus järjekorras teema valdkondade kaupa ning kõik kirjeldatud teemad on võrdse tähtsusastmega ning kuuluvad üldplaneeringu põhilahenduse koosseisu. Eelnõu lahendust ülesehitust aga ühtlustatakse.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

20/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga.

61. Lk 116. Parklasse projekteerida vähemalt üks puu 20 parkimiskoha kohta. Tõsta puude arvu 2-3 kordseks.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse ja täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

62. Lk 116. Kaupluste parkimisnormatiiv peab arvestama mitte-autoga ostjate osakaalu, st kodukaupluse põhimõtet kodulähedust/elamualade lähedust, juurdepääsu ühistranspordile jne. Vastasel juhul jätkub täisasfalteerimine.

Täname ettepaneku eest. Arvestame planeeringulahenduse täiendamisel. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

24) Muinsuskaitseamet 22.05.2024 nr 8-5/10522/2024-100 63. Kirjutan Muinsuskaitseametist seoses Pärnu linna üldplaneeringu dokumendiga, mis ka

minu kui arheoloogianõuniku laualt läbi käis. Täiendasime dokumenti hetkel ka infoga arheoloogiatundike alade kohta, aga alade kaarti ei ole meil kahjuks veel pakkuda. Üldplaneeringu valguses on oluline meie poolt kaart valmis saada ja sellega seoses sooviksin korraks läbi rääkida ajakava. Tellime kaardi tegemise töö sisse, aga mis oleks teie jaoks mõistlik tähtaeg sisendi saamiseks? Ma usun, et sobiva inimesega kokkuleppe sõlmimiseks ja töö tegemiseks kulub paar kuud kindlasti, võib olla natuke rohkem.

Täname ettepaneku eest. Selgitame, et üldplaneeringu menetlusega jätkatakse. Kui edastate selle menetlusprotsessi jooksul soovitud täiendavad materjalid, siis arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamise käigus. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga.

25) Leelo Saar 23.05.2024 nr 8-5/10522/2024-96 64. Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõude avalik väljapanek 22.04 kuni 24.05.2024 Planeerimisseaduse paragrahv 75 lõike 16 alusel on koostatavas Pärnu linna üldplaneeringus 2035+ märgitud väärtuslikuks üksikobjektiks Pärnu linn, Karja tn 9. Käesolev arvamus käsitleb ettepanekut – mitte määrata Karja tn 9 väärtuslikuks üksikobjektiks, mis esitati Karja tn 9 omanike poolt esimest korda Pärnu Linnavalitsusele kirjaga 16.03.2021. Pärnu Linnavalitsuse vastas ettepaneku tegijatele kirjaga 07.04.2021 nr 8-5-/4527-296, mille eelviimases lõigus on lause:

Täname ettepaneku eest. Tegemist on kehtiva üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste alusel määratud väärtusliku üksikobjektiga, mis paikneb Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitseala kaitsevööndis. Objekt väärib kohaliku kaitset, kuna ehitusaegsed detailid ning hoone üldilme on põhimahus algupärasena säilinud. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

21/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Kaalume Teie ettepanekut täiendavalt kogu omavalitsust käsitleva üldplaneeringu koostamise raames. Tänaseks ei ole ettepaneku tegijaid informeeritud, milline on olnud 16.03.2021 tehtud ettepaneku täiendava kaalumise menetlus Karja tn 9 objekti osas koostatava Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ raames. Koostöö Karja tn 9 korteriomandite omanikega, Pärnu Linnavalitsusega ja Muinsuskaitseametiga kinnistu Karja tn 9 arendamise teemal algas 2019 a. aprillis, kui ehitisregistri kaudu on esitatud projekteerimistingimuste taotlus detailplaneeringu olemasolul nr 1911002/03619 hoone Karja tn 9/1 rekonstrueerimiseks ja laienduseks. 19.02.2021 toimus Karja tn 9/1 hoone arendamise teemal Microsoft Teams konverentskõne, kus osalesid Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna spetsialistid, Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik ja Karja tn 9 korteriomandite omanikud. Sellel veebikoosolekul said Karja tn 9 omanikud esmakordselt vestlusringis informatsiooni, et Karja tn 9 määratakse Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kehtestamisel (kehtestati 20.05.2021) väärtuslikuks üksikobjektiks. Karja tn 9 määramisel väärtuslikuks üksikobjektiks ei ole piisavalt olnud teavet ja asjaga seotud isikute informeerimist üldplaneeringu koostamise protsessis, seega puuduliku teave on tekitanud mitmeid küsimusi. Kas kaaluti 16.03.2021 tehtud ettepanekut Karja tn 9 osas täiendavalt Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ koostamise protsessis, kas selle kaalumise kohta on olemas koosoleku protokoll? Millises avalikustamisel olevas Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ lähtematerjalis / muinsuskaitse eritingimustes on märgitud kriteeriumid ja väärtustunnused, mille järgi on valitud Karja tn 9 üldplaneeringu väärtuslike üksikobjektide nimekirja? Kas Karja tn 9 väärtuslikuks üksikobjektiks määramisel on hoone välisel vaatlusel andnud hinnangu ehitusinsener kandekonstruktsioonide tänasele halvale ehitustehnilisele

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

22/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

seisundile, ehituslikele probleemkohtadele ning võimalikele põhjustele, mis on tekitanud hoone deformatsiooni? Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale on esitatud Karja tn 9/1 hoone kohta lisamaterjalid: 1) Hinnang, Pärnus Karja tn 9/1 hoone olukord. Koostaja Phd Mait Mets, volitatud ehitusinsener, tase 8, OÜ Geoingeneering juhataja. 2021 a. veebruar. 2) Pärnu linn, Karja tn 9/1 ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Koostaja OÜ Rakendusgeoloogia (reg nr 11438231), töö nr 22-077. 2022 a. juuni. Pärnu linn, Karja tn 9/1 hoone ehitustehnilist ekspertiisi ei ole veel koostatud.

26) Maa-amet 23.05.2024 nr 8-5/10522/2024-97 65. Teavitasite 04.04.2024 kirjaga nr 8-5/10522-73, et Pärnu Linnavalitsus korraldab Pärnu

linna üldplaneeringu 2035+ eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avaliku väljapaneku 22. aprillist kuni 24. maini 2024. Pärnu linna üldplaneering on algatatud Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on kaasajastada linna strateegilised ruumiplaneerimise arengusuunad ja siduda haldusterritoriaalse reformi järgsed alad ruumiliseks tervikuks. Materjalidega oli võimalik tutvuda veebilehel:https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c 9b/page/Dokumendid/. Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib järgmist. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Kliimaministeeriumi või Vabariigi Valitsuse volitatud asutusega. Vabariigi Valitsus on korraldusega 03.07.2023 nr 182 „Volitus Maaametile maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ andnud Maa-

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse ja esitatud nõudega arvestatakse edasise menetluse käigus Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

23/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

ametile volituse anda lube MaaPS §-des 14 ja 15 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega. Seisuga 26.04.2024 asuvad Pärnu linna territooriumil osaliselt või täielikult 20 maavarade registris arvel olevat maardlat, 20 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning Keskkonnaametis on menetluses 5 kaevandamisloa taotlust. Veebikaardil on osaliselt märgitud maavarade registris arvel olevad maardlad, mäeeraldised ja nende teenindusmaad. Üldplaneeringu lõplikke kujundatud, küljendatud ja arhiveerimiskõlbulikke esituskujude jooniseid kooskõlastamiseks esitatud dokumentide hulgas ei olnud.

66. 1. Palume lõpplahenduse valmimisel Maa-ametile esitada lisaks veebikaardile ka planeeringu esituskuju, joonised pdf-plaanidena, kus on kujutatud maardlatele, mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele planeeritavat maakasutust ja piiranguid. Planeeringu jooniste esituskujule palume lisada info, mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud. Kui planeeringu esituskujud vormistatakse alles kehtestamise etapis ja on avalikustatud nt planeeringute andmekogus, siis piisab Maa- ameti teavitamisel viitamisest esituskujude avalikustamise asukohale ja faile dubleerivalt esitada ei ole vaja. Planeeringu koostamiseks ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFSteenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities või laadida andmed alla veebilehelt Maavarade registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee).

Täname ettepaneku eest. Esitatud soovidega arvestatakse edasise menetluse käigus Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

24/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

67. 2. Veebikaardil on Kivinina liivamaardlale (registrikaart nr 960) märgitud Kivinina liivakarjääri taotletav mäeeraldise teenindusmaa. Täpsustame, et Kivinina liivakarjääri loa andmisest keelduti Keskkonnaameti korraldusega 11.03.2024 nr DM-115903-32, kuna Pärnu Linnavalitsus ei olnud loa andmisega nõus. Päraküla liivamaardlale (registrikaart nr 968) on märgitud Päraküla liivakarjääri taotletav mäeeraldise teenindusmaa. Täpsustame, et Päraküla liivakarjääri loa andmisest keelduti Keskkonnaameti korraldusega 14.07.2023 nr DM-109238-63, kuna Pärnu Linnavalitsus ei olnud kaevandamisloa andmisega nõus. Palume andmeid ajakohastada ning märkida, mis seisuga on maavarade registri andmeid kasutatud.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

68. 3. Veebikaardil ei ole Kivinina liivamaardlal (registrikaart nr 960) asuva Kivinina kruusakarjääri (loa nr L.MK/333673; loa omaja KMG OÜ; luba kehtib kuni 01.10.2034), Eassalu kruusamaardlal (registrikaart nr 206) asuvate Eassalu V liivakarjääri (loa nr L.MK/334261; loa omaja VALICECAR OÜ; luba kehtib kuni 18.11.2033; Keskkonnaametis on menetluses ka taotlus mäeeraldise laiendamiseks), Eassalu VII liivakarjääri (loa nr L.MK/333984; loa omaja VALICECAR OÜ; luba kehtib kuni 22.01.2035), Eassalu VIII liivakarjääri (loa nr KL-514897; loa omaja Karlmax OÜ; luba kehtib kuni 06.05.2037), Eassalu III liivakarjääri (loa nr PARM-020; loa omaja OÜ YIT Teed; luba kehtib kuni 16.12.2034) mäeeraldiste ja nende teenindusmaade, Potsepa liivamaardlal (registrikaart nr 22) asuvate Potsepa liivakarjääri (loa nr PARM-008; loa omaja Osaühing Eesti Killustik; luba kehtib kuni 22.03.2036), Potsepa II kruusakarjääri (loa nr L.MK/331357; loa omaja Osaühing Eesti Killustik; luba kehtib kuni 04.02.2034), Potsepa III liivakarjääri (loa nr L.MK/332988; loa omaja OÜ Eesti Killustik; luba kehtib kuni 15.07.2034) mäeeraldiste ja nende teenindusmaade, Kivimäe kruusamaardlal (registrikaart nr 940) asuvate Kivimäe kruusakarjääri (loa nr L.MK/329822; loa omaja Dozerland OÜ; luba kehtib kuni 26.09.2032), Kivimäe II kruusakarjääri (loa nr KL- 513514; loa omaja Dozerland OÜ; luba kehtib kuni 14.02.2032) mäeeraldiste ja nende teenindusmaade, Soomra liivamaardlal (registrikaart nr 762) asuvate Soomra kruusakarjääri (loa nr L.MK/317843; loa omaja OÜ NURME TEEDEEHITUS; luba kehtib kuni 02.05.2033), Soomra III liivakarjääri (loa nr L.MK/323352; loa omaja OÜ Soomra Kruus; luba kehtib kuni 17.06.2028), Soomra II kruusakarjääri (loa nr L.MK/319057; loa omaja Dozerland OÜ; luba kehtib kuni 05.07.2025), Soomra VI liivakarjääri (loa nr KL520841 ; loa omaja Nurme Teedeehitus OÜ; luba kehtib kuni 18.01.2039), Soomra V liivakarjääri (loa nr L.MK/329334; loa omaja Dozerland OÜ; luba kehtib kuni 12.06.2032)

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse ja täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

25/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

mäeeraldiste ja nende teenindusmaade, Rammuka kruusamaardlal (registrikaart nr 955) asuva Rammuka kruusakarjääri (loa nr L.MK/332833; loa omaja Aktsiaselts K.A.T. & Ko; luba kehtib kuni 29.04.2034) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale märgitud mäetööstuse maa-ala (TM) juhtotstarvet. Seevastu aladel, kuhu on mäetööstuse maa-ala märgitud, on need kujutatud suuremal alal, kui kehtiva kaevandamisloa või Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava mäeeraldiseja selle teenindusmaa ulatuses. Näiteks Seljametsa liivamaardlal (registrikaart nr 888) onSeljametsa liivakarjääri (loa nr L.MK/320202; loa omaja AS Tariston; luba kehtib kuni 21.03.2031) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale märgitud mäetööstuse maa-ala, kui suuremale alale, kui seda on teenindusmaa ulatus. Suurem mäetööstuse maa-ala juhtotstarve on märgitud ka Kõrsa turbamaardlal (registrikaart nr 92), Lavassaare kruusamaardlal (registrikaart nr 709), Murru l kruusamaardlal (registrikaart nr 27) asuvatele kehtivate kaevandamislubadega või Keskkonnaametis menetluses olevate taotletavate mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega kattuvatele aladele. Ermistu järvemuda maardla (registrikaart nr 39) alale on märgitud mäetööstuse maa-ala juhtotstarve, kuid antud alal ei asu ühtegi kehtivat ega Keskkonnaametis menetluses olevat mäeeraldist ega selle teenindusmaad. Seletuskirja peatükis 5.20. Mäetööstuse maa- ala(MT) ja ehitustingimused on märgitud (tsiteerin): „Kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldise ja selle teenindusmaa“. Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstuse ala juhtotstarve puudub või ei ole joonistel kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15. Üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume kõigile kehtiva loaga mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele anda planeeringus mäetööstuse maa-ala juhtotstarve. Mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe sobib anda ka Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele. Laiematele aladele kui on mäeeraldised ja nende teenindusmaad mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramist palume täiendavalt selgitada seletuskirjas

69. 4. Veebikaardil ei ole kujutatud Kivimäe kruusamaardla (registrikaart nr 940) põhjapoolseimat lahustükki, mille varu on arvele võetud Maa-ameti peadirektori

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse ja täpsustatakse.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

26/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

korraldusega 29.08.2023 nr 1-17/23/1842. Maardlal on Keskkonnaametis menetluses ka Kivimäe III kruusakarjääri taotlus. Lisaks ei ole veebikaardil kujutatud Kivimäe kruusamaardlat (registrikaart nr 940; varu arvele võetud Maa-ameti peadirektori korraldusega 28.06.2023 nr 1-17/23/1451) ning sellel asuvat Keskkonnaametis menetluses olevat Kivimäe IV kruusakarjääri mäeeraldist ja selle teenindusmaad. Üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume veebikaardil kujutada eelpool nimetatud maardlad ning kõigile kehtiva loaga ning soovitavalt ka Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele anda planeeringus mäetööstuse maa-ala juhtotstarve.

Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

70. 5. Veebikaardil on Soomra liivamaardla (registrikaart nr 762) Soomra VI liivakarjääri (loa nr KL-520841; loa omaja Nurme Teedeehitus OÜ; luba kehtib kuni 18.01.2039) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale märgitud taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa. Täpsustame, et Soomra VI liivakarjääri luba väljastati Keskkonnaameti 18.01.2024 korraldusega nr DM-114557-32. Palume veebikaarti täpsustada.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse ja täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

71. 6. Veebikaardil on kujutatud „Kep plan ala“, mis kattub maardlatega. Palume selgitada, millega on tegu ning juhul kui vastav ala seab maardlale piiranguid, siis arvestada MaaPSus sätestatuga.

Täname tähelepanu pööramist. Tegemist on Kohaliku omavalitsuse tuulenergeetika eriplaneeringu planeeringualaga. Koostamisel arvestatakse võimalike maardlate piirangutega. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja arvestab esitatud ettepanekuga.

72. 7. Veebikaardil on Lavassaare kruusamaardla (registrikaart nr 709) lääneosale märgitud puhke ja haljasala maa-ala (PH). Seletuskirja peatükis 5.13. Puhke- ja haljasala maa-ala (PH) ja ehitustingimused on kirjeldatud (tsiteerin): „looduslik ja/või avalikuks kasutamiseks kujundatud metsade, parkide, looduslike haljasalade jms alune maa koos seda teenindavate hoonete ja rajatistega“. Samas peatükis on planeerimise põhimõttena ja ehitustingimusena toodud (tsiteerin): „Lubatud on püstitada ajutise või hooajalise iseloomuga või kerge konstruktsiooniga maa-ala teenindavaid väikehooneid (välikohvik, müügi ja laenutuspunkt, tualett jms)“ ning „Säilitada olemasolevad metsad, pargid ja puhkealad“. Seletuskirja peatükis 15.2. Puhkealad ja kõrgendatud huviga metsad on puhke ja virgestusalade kavandamise üldpõhimõttena kirjeldatud (tsiteerin): „Puhke- ja

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust parandatakse ning täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

27/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

virgestusalade piires peab säilima olemasolev haljasalade struktuur (vältida killustumist), alade kaitseväärtused (vääriselupaigad, kaitsealad, kultuuriväärtused jms) ja looduseilmelisus. Arvestades tiheasustusalal paikneva metsa olulisust puhkamise eesmärgil ja keskkonnatingimuste loomisel toimub linnas paikneva metsa majandamine reeglina hooldus- ja valikraietega“. Märgime, et kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada koos kõigi sellele jäävate elementidega, sh ehitistega, seega ei ole haljastuse, looduse ilmelisuse säilitamine aladel, kuhu on antud kaevandamisluba, võimalik. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et maardla alal tuleb võimalusel säilitada haljastus ning maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse luba maavara kaevandamiseks, on taimestiku eemaldamine lubatud. Samuti palume seletuskirjas täpsustada, et maardlatega kattuvatel aladel on lubatud ehitada ehitusseadustiku mõistes ajutise iseloomuga ehitisi, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

73. 8. Veebikaardi kohaselt jäävad maardlad suures osas hajaasustusalale. Seletuskirja peatükis 3.2. Hajaasustusala on märgitud (tsiteerin): „Ehitustegevus on lubatud, et võimaldada mitmekesist ja jätkusuutlikku elu“. Seletuskirja peatükis 5.22. Hajaasutusala ehitustingimused on kasutusotstarbena märgitud elamumaa ning juhtotstarvet toetava otstarbena väikeettevõtluse maa ning puhke-, spordi-, kogunemis- ja kultuurirajatise maa. Palume seletuskirjas märkida, et maardlatega kattuvatel aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine ning maa sihtotstarbe muutmine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täpsustamisel võetakse ettepanekut arvesse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

74. 9. Seletuskirja peatükis 5.20. Mäetööstuse maa-ala (MT) ja ehitustingimused on planeerimisepõhimõttena ja ehitustingimusena märgitud (tsiteerin): „Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest“ ning „Uusi karjääre ei rajata elamu-, puhke- jaühiskondliku objekti ning potentsiaalseturismipiirkonna lähedusse. Täpsemad puhveralade ulatused määrab maavarade maakonnaplaneering“. Seletuskirjast ei selgu kui kaugel on „eemal“ ja „läheduses“. Vastavad mõisted ei tulene ühestki õigusaktist. MaaPS § 50 lõike 10 kohaselt, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb kaevandamisloa taotlusele lisada selle kinnistu omaniku, sealhulgas hoonestusõiguse, korteriomandi või korterihoonestusõiguse omaniku, või maareformi

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu täpsustamisel võetakse ettepanekut arvesse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

28/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva elamu omaniku nõusolek. Hoonestusõiguse alusel ehitatud elamu puhul tuleb esitada nii hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse kui ka selle kinnisasja omaniku nõusolek, millel elamu asub. Palume seletuskirjas lähtuda MaaPS § 50 lõikest 10 ja mitte seada maavara kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene ühestki õigusaktist. Suurema vahemaa kui 100 m elamutest või umbmäärase „eemal“ nõudmine on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna piirab maavara kaevandamise võimalusi võrreldes olemasoleva olukorraga ning halvendab juurdepääsu maavarale. Hetkel ei ole teada, kas maavarade maakonnaplaneering millelegi puhveralasid määrab või millal see planeering kehtestatakse. Palume seletuskirjas sõnastust täpsustada, et kui Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering kehtestatakse, siis tuleb arvestada maavarade teemaplaneeringu sisuga.

75. 10. Veebikaardi kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike põllumajandusmaadega ja rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis 5.20. Mäetööstuse maa-ala (MT) ja ehitustingimused on planeerimise põhimõttena ja ehitustingimusena märgitud (tsiteerin): „Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalset mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele“ ning „Maardlate kasutuselevõtul tuleb üldjuhul vältida alasid, mis asuvad tiheasustusalade läheduses, väärtuslikel põllumajandusmaadel, rohelise võrgustiku alal, puhkeväärtuslikel aladel;“. Palume üheselt mõistetavuse tagamise ja maavarale juurdepääsu säilimise eesmärgil täpsustada seletuskirjas, et maavarade kaevandamisel „tuleb avaldada võimalikult minimaalset mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele“ ning „tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad tiheasustusalade läheduses, väärtuslikel põllumajandusmaadel, rohelise võrgustiku alal, puhkeväärtuslikel aladel“.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

76. 11. Veebikaardi kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike maastikega. Seletuskirja peatükis 12. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamise üldtingimuste all märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikul maastikul tuleb tagada ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster, hoone maastikuline paigutus ja lähipiirkonnas olevate hoonete paigutusmuster ning ehitusjoon“ ning „Väärtuslikule maastikule võib ehitada üksikut olemasoleva küla struktuuriga kokku sobivat elamukohta või põllumajanduslikuks tegevuseks vajalikku ehitist. Uusi tiheda asustusega arendusalasid väärtuslikule maastikule kavandada ei ole lubatud“ ja „Tee äärsed puuderead ja alleed omavad suurt tähtsust

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

29/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

maastikupildi kujundamisel ja väärtuse loomisel, seepärast tuleb säilitada või vajadusel uuendada silmapaistvamad puuderead, alleed, puudegrupid ja hekid“ ning „Maardlate kasutuselevõtul vältida väärtuslike maastike esindavaid alasid. Väärtuslikul maastikul kaevandamise planeerimisel tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel“ ja „Maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega“. Selgitame, et maavara kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada koos kõigi sellele jäävate elementidega, seega ei ole maastikumustri, haljastuse ja looduslike koosluste säilitamine võimalik aladel, kuhu on antud kaevandamisluba. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et maardla alal tuleb võimalusel säilitada maastikumuster, haljastus ja looduslikud kooslused või märkida, et maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse luba maavara kaevandamiseks, on maastiku muutmine ja taimestiku eemaldamine lubatud. Kuna leevendavate meetmete vajalikkus selgub igakordse kohapõhise kaalutluse tulemusena, palume täpsustada, et kaevandamisloale tuleb vajadusel lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Palume seletuskirjas märkida, et väärtuslike maastikega kattuvatel maardlate aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Seletuskirja praegune sõnastus halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus MaaPS §-ga 14.

77. 12. Veebikaardi kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike põllumajandusmaadega. Seletuskirja peatükis 13. Väärtuslikud põllumajandusmaad on väärtuslike põllumajandusmaade üldtingimuste all märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks ja põllumajandussaaduste tootmiseks“ ja „Väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud ehitada maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks hoone või rajatis“ ning „Väärtuslikel

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

30/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

põllumajandusmaadel on oluline säilitada olemasolev looduslik taimkate (üksikud puud, puude grupid põldudel, hekid, metsaribad), kuna loodulikud taimkattega alad aitavad suurendada bioloogilist mitmekesisust põllumajandusaladel ning toetavad piirkonna rohelise võrgustiku toimivust“ ja „Vältida maardlate kasutuselevõtmist väärtuslikel põllumajandusmaadel. Kaevandamise aladel tuleb kaevandamisloa taotluse raames anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning põhjendada võimalikke maakasutuse muudatusi“. Selgitame, et maavara kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada koos kõigi sellele jäävate elementidega, seega ei ole põllumajandusliku tegevuse jätkamine või taimkatte säilitamine võimalik aladel, kuhu on antud kaevandamisluba. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et maardlate kasutuselevõtmisel võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ning võimalusel säilitada taimkate või märkida, et maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse luba maavara kaevandamiseks, on maastiku muutmine ja taimestiku eemaldamine lubatud. Palume seletuskirjas märkida, et väärtuslike põllumajandusmaadega kattuvatel maardlate aladel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Seletuskirja praegune sõnastus halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus MaaPS §-ga 14.

78. 13. Veebikaardi kohaselt kattuvad maardlad rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis 15.1. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku terviklikkuse toimimise ja säilimise üldtingimusena toodud (tsiteerin): „Rohekoridorides ei ole üldjuhul lubatud olemasoleva metsamaa maakasutamine muul otstarbel kui metsamajandamiseks. Iga kavandatav tegevus peab tagama rohekoridori üleüldise toimimise ja siduvuse tugialadega“ ja „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel puu ja/või põõsarindega alad, tagamaks looduslik mitmekesisus“. Samas peatükis on rohevõrgustiku terviklikkuse toimimise ja säilimise ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Tugialade ja koridoride maakasutamise sihtotstarbe ja üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe muutmine on võimalik vaid juhul,kui on tõestatud, et rohelise võrgustiku toimimine ei saa kahjustatud. Rohevõrgustiku toimimise hindamiseks tuleb viidatud juhtudel koostada täiendav eksperthinnang“ ja „Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad rohevõrgustiku alal“. Seletuskirja

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud parandatakse ja täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

31/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

peatükis 17. Maardlad on maavaradega arvestamise üldtingimusena märgitud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul välditakse võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikul põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus, puhkealal, KAH-metsa alal või kus asub kõrge väärtusega ökosüsteem. Juhul, kui nimetatud alal osutub kaevandaminevajalikuks või on majanduslikult otstarbekas, võib omavalitsus teha loa andjale ettepaneku tellida pädevalt isikult kaasnevate mõjude analüüs ja/või rohevõrgustiku toimivuse analüüs. Kui kaevandamisega kaasnevad majanduslikud jm mõjud kaaluvad üles väärtusliku maastiku, põllumajandusmaa või ökosüsteemis säilimise või rohevõrgustiku toimivuse tagamise, ja leevendavaid meetmeid on võimalik rakendada, võib otsustaja lubada maardla kasutuselevõtmist“. Palume loodusliku taimestikuga kaetud alade säilitamist käsitleda maardlate aladel soovitusena (võimalusel säilitatakse, võimalusel ei raadata), kuna maavarale juurdepääsuks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada, sh mets raadatakse. Selgitame, et katastriüksusele, millele on antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Igakordset eksperdi kaasamist ja eksperthinnangu koostamist ei nõua maavara kaevandamiseks vajaliku maakasutuse muutmisel ükski õigusakt, kui loa andja pole otsustanud eksperthinnangu vajalikkust. Kaevandamisluba võidakse taotleda ka väga väikesel alal ja sellistel juhtudel on eksperthinnangu nõue ebaproportsionaaln e. Eksperthinnangu koostamise vajadust hinnatakse kaevandamisloa taotlemise menetluse raames, kus kaevandamisloa andja arvestab menetlusprotsessi käigus kõikide asjaoludega, sh rohevõrgustikuga. Palume seletuskirjas selgitada, et eksperdi kaasamist ja eksperthinnangut rohevõrgustikul muudatuste kavandamisel nõutakse vaid kaalutlusotsuse tulemusena, mitte igakordselt, kuna vastasel korral on planeering vastuolus MaaPS §-ga 14. Maa-amet nõustub sõnastustega, mis viitavad, et piisav tõestus on, kui rohelise võrgustiku toimimist hinnatakse näiteks kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju eelhinnangu koostamise osana ning hinnangu andmise peamine eesmärk on selgitada sobivate leevendavate meetmete rakendamise vajadus ja võimalus. Palume sõnastada seletuskirjas eelpool nimetatud laused ümber nii, et oleks selgelt aru saada, et kaevandamisloa andja kaalutlusotsuse tulemusena on kaevandamine rohevõrgustikul võimalik, sh „vältida“ palume asendada „võimalusel vältida“.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

32/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

79. 14. Seletuskirja peatükis 16. Veekogud ja kallas on ranna ja kalda kaitse üldtingimuste all märgitud (tsiteerin): „Avalike juurdepääsude tagamisega tuleb arvestada veekogude äärsete alade edasisel arendamisel, sh ehitustegevuse, kaevandustegevuse vms kavandamisel“. Seletuskirja peatükis 17. Maardlad on maavaradega arvestamise üldtingimusena märgitud (tsiteerin): „Võimalusel tuleb eelistada ammendatud maardlate aladele puhkeotstarbelise veekogu rajamist. Karjääride korrastamisel uute tehisveekogude tekkimisel määrata veekogud võimalusel avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada“. Maa-amet nõustub peatükis 17 toodud tingimusega ning palume sellest lähtuvalt peatükis 16 täpsustada, et avaliku juurdepääsu tagamisel kaevandustegevusel tuleb lähtuda peatükist 17.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

80. 15. Seletuskirja peatükis 17. Maardlad on märgitud (tsiteerin): „Maavara kaevandamine toimub Pärnu linnas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba“. Samas peatükis on maavaradega arvestamise üldtingimusena kirjeldatud (tsiteerin): „Kaevandamistegevuse sh piirkondlikult maardlate kasutuselevõtmise suunamisel ja uuringualade määramisel on aluseks Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering“. Selgitame, et üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei pruugita nimetatud teemaplaneeringut veel kehtestada ja seega ei ole võimalik maardlate kasutuselevõtmise suunamisel ja uuringualade määramisel seda aluseks võtta. Palume seletuskirjas sõnastust täpsustada, et kui Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering kehtestatakse, siis tuleb arvestada Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu sisuga. Praegusel hetkel ei ole teada, millise sisu Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering lõpuks saab ning kas, kus või mille suunad määratakse. Seletuskirja praegune sõnastus halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus MaaPS §-ga 14. Arvestades, et joonist Maakasutus ei eksisteeri, on vaid veebikaart, millele ei ole märgitud kõiki käesolevaks hetkeks kaevandamisloa saanud mäeeraldisi ja nende teenindusmaid, siis Maa-amet ei nõustu seletuskirja väitega „Maavara kaevandamine toimub Pärnu linnas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba“. Palume veebikaarti ja üldplaneeringu esituskuju täpsustada vastavalt käesoleva kirja

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

33/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

eelmiste s punktides toodud märkustele ja selgitustele ning seletuskirja lisada täpsustuseks, et maavara kaevandamine toimub Pärnu linnas aladel, kuhu on antud või tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba.

81. 16. Seletuskirja peatükis 29.2 Tuuleenergia on tuulenergia tootmise tingimusena toodud (tsiteerin): „Suuremate omaette maakasutust vajavate üksiktuulikute ja tuuleparkide rajamine on välistatud väljaspool selleks põhimõtteliselt sobivaid alasid, mis on leitud eespool kirjeldatud metoodika alusel“ ning „Tuuleparkide kavandamine maardlatel, kus on moodustatud mäeeraldis, on võimalik pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning üldjuhul pärast maavara ammendumist“. Seletuskirjas jääb selgusetuks, kus põhimõtteliselt sobivad alad tuuleparkide rajamiseks on ning mis metoodikat on nende leidmiseks kasutatud. Lisaks mäeeraldistega maardlatele peab maavara olema ammendunud ka kõigil ülejäänud maardlate aladel, kuhu soovitakse tuuleparke rajada, kui selleks pole saadud muu sisuga MaaPS alusel kooskõlastust või luba.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

82. 17. KSH aruande tabelis Tabel 3.1. Pärnu linna haldusterritooriumil paiknevad maardlad ja mäeeraldised (allikas: Maa-amet, 01.06.2023) ei ole märgitud Eassalu kruusamaardlal asuvat Eassalu VIII liivakarjääri (loa nr KL-514897; loa omaja Karlmax OÜ; luba kehtib kuni 06.05.2037). Eassalu VIII liivakarjääri luba on antud Keskkonnaameti korraldusega 06.05.2022 nr DM-117404-26. Palume tabelit täpsustada.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu KSH aruande tabelit 3.1. täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

83. Maa-amet nõustub ajavahemikul 22.04.2024-24.05.2024 avalikustatud Pärnu linna üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täpsustatakse ja täiendatakse planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsuse osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa oma ja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste ja täienduste tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

27) Transpordiamet 23.05.2024 nr 8-5/10522/2024-98

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

34/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Teavitasite meid Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõul avalikust väljapanekust (22.04.-24.05.2024). Üldplaneering on algatatud Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018. a otsusega nr 63. 28.01.2022 kirjaga nr 7.1- 2/21/30771-2 esitasime ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele, milledest osadega ei ole arvestatud. Tutvusime avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega ning esitame järgnevad ettepanekud üldplaneeringu materjalide täiendamiseks.

84. 1. Vastavalt planeerimisseadusele on üldplaneeringu üheks ülesandeks sadamatest ning väikesadamatest tulenevate kitsenduste määramine (§ 75 lg 1 p 1). Vastavalt meresõiduohutuse seadusele piiratakse ehitustegevust navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas (§ 48 lg 1). Ka olukorras, mil välisvalgustus halvendab navigatsioonimärgi eristamist võib Transpordiamet või sadamakapten nõuda nende eemaldamist (meresõiduohutuse seadus § 48 lg 4). Seetõttu palume kaardimaterjalil kajastada navigatsioonimärgid ning seletuskirjas välja tuua vastava piirangu olemasolu.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

35/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

85. 2. Seletuskirja lk 120 järgi tehakse üldplaneeringuga ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. „Raudtee kavandamisel tuleb Paide mnt ja Rannametsa tee vahelisel lõigul arvestada Raeküla elanike turvalise juurdepääsu võimaldamisega üle Via Baltica ning Rail Balticu Raeküla metsaradadele ning projekteerimise etapis kavandada täiendav läbipääsu koht“. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2017-0111 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla km 133,4 – 143 Pärnu-Uulu lõik“ alusel ehitatakse Hirve tn asukohta kergliiklustunnel ning Rannametsa tee ületamine toimub samatasandiliselt (fooriristmik). Riigiteele nr 4 täiendavaid alt- või ülepääse ei rajata. Palume korrigeerida seletuskirja lauset, et oleks üheselt aru saada, millisele rajatisele soovitakse täiendavat läbipääsu kohta.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

86. 3. Seletuskirja lk 108 on sätestatud tingimus, et riigi põhimaanteedelt on asulavälisel alal uute mahasõitude rajamine keelatud, kasutada tuleb olemasolevaid või varem planeeritud mahasõite. Palume lauset korrigeerida. Riigiteedele uute mahasõitude rajamisel tuleb

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

36/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

lähtuda tee projekteerimise normidest ning uute mahasõitude rajamiseks tuleb taotleda nõuded Transpordiametilt.

Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

87. Seletuskirja lk 108 on kirjas, et linna läbivate suuremate maanteede rekonstrueerimisel tuleb arvestada ulukite läbipääsu tagamise vajadusega ökoduktide või loomapääsude abil. Arusaadavuse parandamiseks on sobilik lisada lausesse „linna hajaasustusega osades“.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

88. Seletuskirja lk 111 järgi on põhitänavatel, mis on ühtlasi linna läbivad riigimaanteed, tee kaitsevööndi laius tee maa piirist kuni 10 meetrit. 28.01.2022 kirja nr 7.1-2/21/30771-2 punktiga 3.2 tegime ettepanekud ning põhjendasime teatud riigiteede kaitsevööndi laiendamise vajadust. Üldplaneeringuga määrata riigiteede kaitsevööndi suurendamine lähtuvalt meie 28.01.2022 kirjast.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse ja täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

89. 6. Arvestamata on meie 28.01.2022 kirja p 2.7 (kaardil kajastada olulise liiklussagedusega teed (OLT) vastavalt liiklussagedusele) ning teised märkused OLT kohta.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva esitatud ettepanekute sisu ning põhjendama vajadust neid üldplaneeringus käsitleda.

28) Heldur Heinsoo 23.05.2024 nr 8-5/4917/2024 90. Ettepanekud puudutavad Pärnu linna Audru osavalla Jõõpre küla territooriumil asuvat

tootmismaad, milline asub Sireli ja Põldeotsa kinnistutel https://arcg.is/1q4mHq1 Nimetatud kinnistutel asuvad eelmisel sajandi 60-70-ndatel aastatel rajatud loomapidamise kompleksid koos abihoonetega ja rajatistega (sõnnikuhoidlad jms). Suurem osa kompleksist, milline jääb Sireli kinnistule on amortiseerunud ja mõned hooned ka varisemisohtlikud. Praegune Sireli kinnistu omanik, kes selle paari aasta eest omandas, soovis kunagisele loomapidamise kompleksile rajada jäätmekäitluse ja ladustamise ala. Selline lahendus oli meile ja naaberkinnistute omanikele vastuvõtmatu kuna toonuks kaasa meie praguse elukeskkonna olulise halvenemise. Sireli ja Põlluotsa kinnistud asuvad ühepereelamutest piiratud alal ja Jõõpre küla keskusest 500 m kaugusel. Jäätmete tõõtlemise ja ladustamise ala tähendaks ka seda, et selle juurde viiv ainus tee, milline on kruusakattega Aisa tee, oleks muudetud raskeveokite jms transpordivahendite poolt üsna kiirelt sõiduautodele läbimatuks. Lisaks tulnuks Aisa teele jõudmiseks sõita

Täname ettepaneku eest. Sireli ja Põlluotsa kinnistute maakasutuse juhtotstarbeks on määratud tootmise maa-ala, täpsema tegevus on võimalik kavandada detailplaneeringuga ning tegevuse valimisel tuleb hinnata võimalike keskkonnamõjusid. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

37/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

osaliselt läbi Jõõpre küla. Arvestades asjaoluga, et aasta ringselt on piirkonnas domineerivaks tuultesuunaks edela tuuled, siis kõik ladustamiskohalt leviv lõhn, tekkiv tolm ja tegevusest kanduv müra häiriks meie elukeskkonda. Jäätmete kogumise ja ladustamise alad peavad paiknema sellistes asukohtades, mis ei oleks ümbritsetud elamutega ja aladele juurdepääsuks ei tuleks sõita kinnistute vahelistel teedel ehk siis jäätmekäitluskohad tuleks rajada suurte ja kõvakattega teede äärde. Kõiki eelnimetatud aspekte silmas pidades on Sireli ja Põlluotsa kinnistutel asuvad tootmise maa-alad sobilikud põllumajanduslikku tegevust silmas pidades, sest ümbruses asuvad põllu-ja karjamaad. Kui seisma jäänud või siis kasutuskõlbmatute hoonetekompleksidega ei osata midagi peale hakata, siis tuleks näha ette nende lammutamist ja võtta maa kasutusele põõlumaana mitte aga seda, et kõik seisma jäänud kolhoosideaegsetest kompleksidest teeme jäätmekäitluskohad. Üldplaneeringu koostamisel peaks ka selle asjaoluga arvestama ja näiteks võiks olla nimetatud ala kasutusotstarve aianduse maa-ala.

91. Teise märkusena üldplaneeringu vaates mainiks ära ka olukorra, milline on seotud Põlluotsa kinnistule endise loomalauda kuivatiks ümberehitamisega. Tegemist on olukorraga, kus kuivatiomanik elab ise kilomeetreid eemal, kuid oma ettevõtlustegevusega põhjustab kuivati ümbruse elavatele inimestele ebamugavust. Kui on iga-aastane saagikoristuse periood, siis juulikuust alates kuni oktoobri lõpuni (vahel ka novembris) töötab kuivati 24/7 ja kuivati ventilaatori müra pärast ei saa kodumaja aknaid avada ei päeval ega öösel. Kui tiheasustusega piirkonnas ei lubata sellist olukorda, siis kas hajaasustusega piirkonnas peavad inimesed kannatama 3-4 kuud pidevas müras elamist. See, et müra jääb napilt lubatud piirmäära sisse, ei ole lahendus paarsada meetrit eemal elavate inimeste jaoks. Kuivati ehitusel oleks pidanud KOV-i poolne järelevalve vaatama ka kaasnevaid mõjusid ja vajadusel kasutama lisameetmeid müra tõkestamiseks, kuid kahjuks seda ei tehtud. Lisaks on sellel perioodil kohutav transpordivoog Aisa teel, kui ühtedel päevadel veetakse vilja kuivatisse ja teistel päevadel kuivatist välja, mis kõik toimub 30- tonniste raskeveokite ja suurte traktorihaagistega. Antud olukordades peaks ka ettevõtjad panustama tee korrashoidu ja remonti mitte ainult enda huvisid arvestama. Kas üldplaneeringus arvestatakse ka sellega, et üksikisikud ei oleks vaid kannatajateks ja eelistatakse ettevõtjaid ning nende huvisid.

Täname ettepaneku eest. Elanike ohutuse tagamine ja mõjude leevendamine on oluline osa ruumilise arengu planeerimisel. Iga tegevuse kavandamisel on oluline hinnata võimalike mõjusid ning vajadusel kavandada leevendavad meetmeid. Üldplaneeringu annab selleks suunise kui täpsemad tegevuse ja mõjud hinnatakse asukohapõhiselt ehitusõiguse andmisel. Seega, teema püstitus on õige kuid ei ole üldplaneeringu täpsusastme subjekt. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

38/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

29) Marek Jaansoo 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-102 92. Muuta Ermistu järve idakallas sarnaselt Tõhele järve idakaldaga puhke- ja haljasala maaks

ning vähendada Ermistu järve idakaldal väikeehitustele (20-60 m2) ranna ja kalda ehituskeeluvööndit 25 meetrini. Põhjendused: 1. Kõik KSH eelnõus Tõhela järve idakalda kohta märgitu kehtib ka Ermistu järve idakalda kohta. 2. Ajalooliselt ja väljakujunenult on omanike poolt rekreatsioonilistel eesmärkidel leidnud kasutust just kaldavööndi veepiirile lähem osa, samas kaugem osa on pigem puutumatu ning loodushoiu seisukohalt väärtuslikum. 3. Katastriüksused moodustavad kohati väga kitsa siilu järve kaldal ning jäävad tihti pea täielikult piiranguvööndisse, mis piirab täiendavalt omandiõiguse realiseerimist. 4. Muudatustega ei tekiks ebasoodsat mõju looduskeskkonnale, sest korrastatud puhkealad loovad loodusalale pigem soodsa mõju.

Täname ettepaneku eest. Selgitame, et erinevalt Tõhela järve idakaldast on Ermistu järve idakallas valdavas osas haaratud Tõhela-Ermistu looduskaitseala koosseisu, kus majandustegevust reguleerib looduskaitseseadus ja ala kaitse- eeskiri. Lisaks on Ermistu järv koos kallastega hõlmatud üle- euroopalise tähtsusega Natura 2000 Nätsi-Võlla linnuala ja Tõhela-Ermistu loodusala koosseisu. Seega tuleb antud piirkonnas maakasutuse planeerimisel arvestada kaitseala piirangutega. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

30) Sunly 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-103 93. a. Palume viia üldplaneeringu jooniste tingmärgid ja seletuskirja mõisted kooskõlla.

Näitena on seletuskirjas termin „rohevõrgustiku tugiala“, ent sellele vastavat tingmärki joonisel pole, mis võimaldaks tuvastada tugiala asukohad linnas. Joonisel on termin „rohevõrgustiku tuumala“, ent seletuskirjas rohevõrgustiku tuumalale tingimusi pole seatud, on vaid toodud üksikud külad, mis rohevõrgustiku tuumalal paiknevad.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust parandatakse ning täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

94. b.Palume muuta või täpsustada üldplaneeringu seletuskirja punkti 29.2 Tuuleenergia, kus on hetkel toodud järgnev lause: „Suuremate omaette maakasutust vajavate üksiktuulikute ja tuuleparkide rajamine on välistatud väljaspool selleks põhimõtteliselt sobivaid alasid, mis on leitud eespool kirjeldatud metoodika alusel“. Me ei tuvastanud seletuskirjast selles lauses viidatud “eespool kirjeldatud metoodikat”, samuti ei ole kusagilt üldplaneeringust (ei joonistelt ega seletuskirjast) leitavad “põhimõtteliselt sobivad alad“ tuuleparkide rajamiseks.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

95. c. Palume viia üldplaneeringu seletuskirja punktid 29.2 ja 15.1 omavahel kooskõlla. Punkt 29.2 ei välista rohevõrgustiku alale tuulepargi planeerimist, kui rohevõrgustik toimima jääb („Tuulepargi kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju võrgustiku sidususele ja toimimisele. Tuulikute asupaigad ning nendega seotud taristu tuleb

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustatakse ja parandatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

39/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

paigutada nii, et rohevõrgustikku ei killustata ja selle sidusus on tagatud. Samuti ei tohi langeda tugialade kvaliteet.“), samas kui punktis 15.1 on toodud tingimused, mis rohevõrgustiku alal tuulepargi rajamise justkui välistavad. Seletuskirja punktis 15.1 tuleks meie hinnangul muuta järgmiseid kohti - „Kui kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal, ei ole tegevus lubatud“. Kui metsaalale kavandatakse tuuleparki, väheneb paratamatult mingil määral loodusliku ala osakaal, kuigi mitte suures mahus – seda vundamendi ja ümbritseva teenindusala ulatuses. Selle tagajärjel aga võib rohevõrgustik endiselt toimima jääda nagu seletuskirja punktis 29.2 nõutud on. Seega palume eelviidatud laustet punktis 15.1 korrigeerida sarnaseks punktiga 29.2. „Rohevõrgustikus ei ole üldjuhul lubatud ehitada metsamaa kõlvikule. Metsamaa kõlvikule on lubatud ehitada juhul, kui katastriüksuse esmakordsel registreerimisel maakatastris ei olnud tegemist metsamaa kõlvikuga või kui rajatakse juurdepääsuteed. Muul juhul metsamaa kõlvikule ehitades ei tohi raadamisele kuuluv pindala olla suurem kui 5000 m².“ Nimetatud punkt välistab rohevõrgustiku alal tuulegeeraatori paigaldamise täielikult, kuna keelab metsamaa kõlvikul ehitamise ning tuulegeneraator ei lähe ka punktis toodud erandi alla. Samuti on ületamatu piirang seletuskirjas toodud piirang raadamise mahu osas. Juhime tähelepanu, et praktikas vajab üks tuulegeneraator koos ümbritseva taristuga rohkem metsavaba pinda, suurusjärk 2 ha, ent sõltub konkreetsest asukohast ja detailidest. Seega palume eemaldada punktist 15.1 raadamise piirang 0,5 ha, kuna ka 2 ha raadamise puhul võib rohevõrgustik toimima jääda nagu nõutud seletuskirja punktis 29.2.

96. a. Palume muuta või täpsustada KSH lk-del 118 ja 93 toodut: „ÜP seletuskirjas on toodud ka tingimused tuuleenergia tootmiseks ning tuuleenergia tootmiseks välistatud alad ning puhvrid nendest. Täpseid tuulepargialasid ja nende paiknemist ÜP eskiislahenduses esitatud pole“. Me ei tuvastanud kusagilt üldplaneeringust (ei eskiislahenduse jooniselt ega seletuskirjast) eelviidatud lauses nimetatud „tuuleenergia tootmiseks välistatud alasid ning puhvreid nendest“.

Täname ettepaneku eest. KSH aruannet korrigeeritakse lähtuvalt üldplaneeringu lahenduse edasisest kujunemisest. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

40/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

97. b. Palume muuta või täpsustada KSH lk-del 127 ja lk 47 toodut: „Üldplaneeringu täpsusastmes tuulepargialasid valides tuleb välistada ka Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi tsoon I ja II alad [...]“. Esiteks me ei tuvastanud, et üldplaneeringus oleks määratletud eelnevas lauses viidatud „üldplaneeringu täpsusastmes tuulepargialasid“. Teiseks, kui eelnev lause seab tuulepargialade valikul tingimuseks I ja II tsooni välistamise, siis võimaldab KSH lk 45 sellest erandit: „Erandite rakendamine I ja II tsooni aladele tuulepargi kavandamiseks on võimalik ainult eeluuringul põhineva eksperthinnanguga“. Palume KSH lk-del 127 ja 47 sõnastust parandada selliselt, et see arvestaks ka lk-l 45 sätestatud erandiga.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustatakse ja KSH aruannet korrigeeritakse lähtuvalt üldplaneeringu lahenduse edasisest kujunemisest. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

98. a. Hetkel ei tule ei üldplaneeringust ega KSH-st välja, kuidas on arvesse võetud Pärnu Maakonnaplaneeringu Tuuleenergeetika Teemaplaneeringut (2013). Teeme ettepaneku seda teemat üldplaneeringu dokumentides täpsustada.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustatakse ja KSH aruannet korrigeeritakse lähtuvalt üldplaneeringu lahenduse edasisest kujunemisest. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

99. b. Soovime juhtida kokkuvõtvalt tähelepanu, et üldplaneeringu ja KSH materjalid on tuulealasid puudutavas osas hetkel ebaselged ning neist jääb arusaamatuks, kas ja millises osas soovitakse üldplaneeringuga sätestada tingimusi/piiranguid tuulealade valikule tulevikus. Kuna üldplaneeringuga tuulealasid ei määrata, oleks meie hinnangul mõistlik üldplaneeringuga tuulealade suhtes olulisi tingimusi/piiranguid mitte seada ning võimaldada seeläbi tuulealadega seonduvaid küsimusi tulevikus terviklikult lahendada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust on täpsustakse. Pooldame ettepanekut, et tuuleparkide arendamist võiks lahendada eriplaneeringuga, mitte üldplaneeringuga. Praktika on näidanud, et tuuleenergeetika temaatika käsitlemine üldplaneeringus tõmbab endale valdava osa tähelepanu, jättes varju teised üldplaneeringuga määratavad teemad. Lisaks on tuulealade määratlemiseks asjakohane viia läbi detailsemad uuringud, mis aga ei ole üldplaneeringu ülesanne. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

31) Foreko OÜ 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-104 100. 1. Eemaldada eelnõust tingimus, mis näeb ette, et kui rohevõrgustiku aladel on tegemist

majandatava metsaga toimub metsa majandamine vastavalt metsakorralduskavadele (lk 76). Kohalikul omavalitsusel on planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 10 kohaselt õigus täpsustada (maakonnaplaneeringus määratud) rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi ja määrata nendest tekkivad kitsendused. Neid tingimusi ja kitsendusi määrates

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

41/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

tuleb kohalikul omavalitsusel PlanS § 1 lg-st 3 tulenevalt lähtuda ka haldusmenetluse seaduses sätestatud normidest ja põhimõtetest. See tähendab, et muuhulgas tuleb tagada, et määratavad tingimused oleksid seadusega kooskõlas ja proportsionaalsed. Metsaseaduse (MS) § 11 lg 43 sätestab, et koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, välja arvatud juhul, kui ta seda ei soovi. Seega ei ole maaomanikul metsamajandamiskava koostamise kohustust ning selle olemasolu ei ole raie eelduseks. Kuivõrd praegusel kujul seab eelnõu rohevõrgustiku aladel raie tegemise eelduseks metsamajandamiskava, muudab ta selle olemasolu sisuliselt kohustuslikuks. Seega läheb eelnõuga kavandatav kohustus oluliselt kaugemale seaduses sätestatust. Esiteks on äärmiselt küsitav, kas kohalikule omavalitsusele on planeerimisseadusega antud volitus kehtestada planeeringuga metsaseaduses juba reguleeritud formaalsetes küsimustes rangemaid piiranguid kui metsaseaduses sätestatud. Teiseks, isegi kui kohalikul omavalitsusel vastav volitus oleks, tuleb planeeringus asja kohaselt põhjendada rangemate piirangute sobivust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Seda tehtud ei ole. Ka on PlanS § 75 lg 1 p 10 mõte pigem see, et kohalik omavalitsus täpsustab konkreetsed sisulised tingimused ja piirangud, mis tagavad rohevõrgustiku säilimise. Pelgalt formaalne metsamajandamiskava kohustuslikuks muutmine seda eesmärki ei täida.

101. 2. Täpsustada tingimust, mille kohaselt rohevõrgustiku alale ehitusõiguse andmisel on omavalitsusel õigus nõuda rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnangut (lk 77). Esiteks jääb arusaamatuks, keda loetakse eelnõu tähenduses eksperdiks, kes on pädev andma hinnangut rohevõrgustiku toimivuse kohta. Eksperdi isikuga seonduvat on oluline eelnõus täpsustada juba sel põhjusel, et eksperthinnangu esitamiseks kohustatud isikul oleks võimalik leida ekspert, kelle hinnangut kohalik omavalitsus aktsepteerib. Kui eksperdile esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid vms ei ole võimalik eelnõus täpsustada, tuleb vähemalt üldjoontes selgitada, kuidas ekspert välja valitakse või määratakse. Teiseks, ei ole selge, kas kõnealuse tingimusega soovitakse reguleerida üksnes selliseid juhtumeid, kus ehitusloa või ehitusteatise menetluses on pädevaks asutuseks kohalik omavalitsus või ka selliseid, kus ehitusõiguse andmise otsustab muu haldusorgan – nt Põllumajandus- ja Toiduamet maaparandussüsteemide puhul. Kui silmas peetakse viimast, siis tuleb läbi mõelda ka see, kuidas tagatakse omavalitsuse kaasamine vastavasse menetlusse. Näiteks maaparandussüsteemide ehitusõigusega seonduvatesse menetlustesse kohalikku omavalitsuse kaasamise kohustust maaparandusseadusest ei

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse ning vajadusel täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

42/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

tulene – kohalikku omavalitsust tuleb informeerida vaid ehitusloa andmisest,s.o peale menetluse lõppu. Kolmandaks, kuivõrd eksperthinnangu tellimisega kaasnevad arvestatavad kulud (sh nii ajaline kui ka rahaline), peaksid olema selgemini määratletud juhud, millal eksperthinnangu nõudmine on põhjendatud. Näiteks olemasolevate ehitiste rekonstrueerimise puhul ei pruugi eksperthinnangu nõudmine olla põhjendatud.

102. 3. Täpsustada tingimust, mille kohaselt rohevõrgustikus ei ole üldjuhul lubatud ehitada metsamaa kõlvikule (lk 77). Ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 1 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Samuti loetakse pinnase või katendi ümberpaigutamine teatud tingimustel ehitamiseks. Eelnõust nähtub pigem, et silmas ei ole peetud kõiki EhS § 4 lg-s 1 loetletud ehitamise viise vaid üksnes mõnda neist – s.o ehitise püstitamist või rajamist. Kui see nii on, siis tuleks see eelnõus selgelt välja tuua.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse ning vajadusel täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

32) Rein Talisoo 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-105 103. 1. PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU koondkaardil joonistatud

rohevõrgustiku tuumala on aga vastuolus eelpool punasena märgitud põhjusel minule kuuluval : 1.Masti kinnistul (katastritunnus 15905:004:0843), mis on hoonestatud. 2.Takri kinnistul (katastritunnus 15905:004:0842), kus rohevõrgustiku tuumalas on hoone, haritavad põllud, vana taluaseme vundament ja keller, taristuobjektid- kuivenduskraavid. Rohevõrgustiku tuumala piirneb vahetult õuealaga- puudub puhverala nagu enamikel hoonestatud kinnistutel. Samuti asub sellel joonistatud rohevõrgustiku tuumalal istutatud metsakultuur, mille kaitseks ulukite kahjustuse eest on rajatud piirdeaed ( aia rajamiseks on metsaühistu kaudu võimalik toetust küsida). Praegusel hetkel minule kuuluvad kinnistud rohevõrgustikku ei kuulu. Kõik puud (kased, kuused, männid, lehised), mida on korduvalt istutatud aiaga piiramata maale, on metsloomade (sead, kitsed, põdrad) poolt lihtsalt hävitatud. Põllukultuuride kaitseks tuleb kasutada eletrikarjust. MUUDATUSETTEPANEK: Lähtuvalt eeltoodust muuta PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU koondkaardil rohevõrgustiku tuumala piiri selliselt, et rohevõrgustiku tuumalast jääksid täielikult välja minule kuuluvad MASTI (katastritunnus 15905:004:0843)

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus arvestab Pärnu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku lahendust. Antud väljatoodud tingimused ei piira teie omandit või võimaliku ehitusõiguse andmist. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

43/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

ja TAKRI (katastritunnus 15905:004:0842) kinnistud. Rohevõrgustiku tuumala piiri kulgemine kinnistu piiri mööda annab ainult selge ja täpse asukoha rohevõrgustiku tuumala piiri asukohast. Planeeringu eelnõu koondkaardil näidatud rohevõrgustiku tuumala piiri tähistav kõverjoon ei ole looduses kuidagi tuvastatav. Lisaks: arvestades planeeritud rohevõrgustiku tuumala suurust antud asukohas, ei kahjusta minu muudatusettepanek kuidagi rohevõrgustiku eesmärki, sest muutus toimub rohevõrgustiku servas.

104. 2. Muuta Marksa külas asuv munitsipaalomandis olev üldkasutatava maa kinnistu nimega MARKSARANNA (katastrinumber 16001:001:0334), pindalaga 23630,00m2 PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU koondkaardil -sihtotstarve ÜLDKASUTATAV MAA.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus ptk 2.1. toob välja üldised arengusuunad ja põhimõtted, millega tuleb arvestada edasise täpsema planeerimise käigus. Marksaranna kinnistu muudetakse puhke- ja haljasala maa-alaks. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja arvestab esitatud ettepanekuga.

105. 3. PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU koondkaardil on Liu külas munitsipaalomandis olev kinnistu JAANITULE (katastrinumber 15905:004:0980, pindalaga 7209,0 m2) näidatud kui ühiskondlike ehitiste maa, aga Liu küla arenguks ei ole seda ajaloolist paika (jaanitule, kalurite päeva tähistamine) kuidagi seotud või reserveeritud. Ettepanek- säilitada Liu küla Jaanitule kinnistu sihtotstarve- ühiskondlike hoonete maana.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus näeb ette Jaanitule kinnistul ühiskondlike hoonestusega maa-ala. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

33) Keskkonnaamet 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-106 106. 1. Seletuskirja peatükkides 5.8. ja 5.10. olevad tabelid kordavad üksteist. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust on

parandatud. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

107. 2. Ptk 5.13. ja ptk 5.19. – Palume selgitada, kas kaitstavatele aladele jäävate puhke- ja haljastusala ning puhketeeninduse maa-ala on reserveeritud ainult loodusliku seisundi säilitamise eesmärgil?

Täname ettepaneku eest. Ei ole üksnes loodusliku seisundi säilitamise eesmärgil, üldplaneeringu lahenduses on välja toodud võimalikud kasutusotstarbed, sh planeerimise põhimõtted ja ehitustingimused. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

44/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

108. 3. Ptk 12., lk 71 – võib aru saada, et päikesepark on nn silmapaistev tehnorajatis, kuid mida on sellisel juhul mõeldud päikeseenergia rajatise all? Asjakohane on see mõistete peatükis defineerida.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahenduses on korrigeeritakse sõnatust, ning kasutatakse läbivalt mõistet „päikeseenergia rajatis“. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

109. 4. Ptk 12. - Väärtuslike maastike säilitamise üldtingimuses ei ole ühelgi juhul nõutud maastikuanalüüsi, kuid suuremahuliste tehnorajatiste puhul võib see osutuda vajalikuks ja asjakohaseks. Palume kaaluda üldtingimuste täiendamist.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täiendatakse vastavalt. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga.

110. 5. Ptk 14.1.- Vääriselupaikade üldtingimused vajavad täpsustamist. Korrektne on, et registrisse kantud avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuva vääriselupaiga alal on keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Lisada tuleb, et vääriselupaiga alal on uute arenduste kavandamine keelatud. VEP-id eeldavad säilimiseks looduslikku arengut ning minimaalset inimmõju. VEP-d võivad hävida otseste (elupaikade vahetu hävimine ja killustumine kavandatud ehitiste rajamise käigus) ja/või kaudsete mõjude (veerežiimi ja valgustingimuste muutused, servaefekti mõjud, tormimurd jms) avaldumise tulemusena. VEP-ide puhul on oluline mõjusid vältida (valides asukohti, kus mõju VEP-idele puudub). Väga levinud praktika seoses VEP-idega projektides ja planeeringutes (eriti maaparandusega seotult) on jätta kavandatava tegevuse ja VEP-de vahele puhver (nt 50 meetrit) mõjude leevendamiseks.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustatakse tingimusega: „vääriselupaiga alal on uute arenduste kavandamine üldjuhul keelatud. Juhul kui, arenduse kavandamine on vältimatu, tuleb planeeringus hoolikalt valida rajatiste asukoht, viia läbi keskkonnamõju hindamine, VEPide elupaikade ümberkavandamine jms asjakohased meetmed.“ Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

111. 6. Ptk 15.1. – Puudub selgitus, kas üldplaneeringuga on täpsustatud rohevõrgustiku (edaspidi RV) tugialade piire ja tugialasid ühendavate koridoride paiknemist. Puudub ülevaade tugialade liigituse osas (riiklik, maakondlik, kohalik), kuigi ÜP eskiislahenduse koondkaardil on tugialad vastavalt eristatud. Soovitame määrata nii tugialadele kui ka koridoridele hierarhilised klassid ja eesmärgid, mis hõlbustaksid erinevate tegevuslubade väljastamisel hilisemat analüüsi, kas kavandatud tegevused tagavad eesmärkide täitmise või on nendega vastuolus.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse ja täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

112. 7. Ptk 15.1., lk 75 – 77 - Rohevõrgustiku terviklikkuse toimimise ja säilimise üldtingimustes käsitlevad 4 punkti metsamajandust ja raieid. Paraku on need liiga üldsõnalised. On sätestatud, et: „kui rohevõrgustiku aladel on tegemist majandatava metsaga, toimub metsa majandamine vastavalt metsakorralduskavadele. Metsakorralduskavade koostamisel tuleb

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täiendatakse ning täpsustakse tõhustades rohevõrgustiku säilimise tingimusi. Metsamajandamisi tingimused seatakse üksnes rohevõrgustiku toimimiseks ja säilimiseks. Täpsemalt metsmajandamist üldplaneeringu täpsusastmes ei reguleerita

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

45/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

rohevõrgustiku aladel tagada tugialade ja rohikoridoride toimimine ja sidusus.“ Tuleb märkida, et vastavalt metsaseadusele on metsakorralduskava koostamine vabatahtlik ja selle puudumine ei välista metsa majandamist ning raietegevusi (uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks on kohustuslikud vaid kehtivad inventeerimisandmed). Metsa inventeerimisandmetega fikseeritakse metsa andmed kinnistute (katastriüksuste) kaupa ning need on aluseks raiete planeerimisel lähtuvalt metsa vanusest või muudest takseerandmetest. Metsakorralduskava koostatakse vajadusel omandipõhiselt, mistõttu ei ole sellega võimalik arvestada suuremat pilti (nt mingi piirkonna tugialade ja koridoride sidusust ja toimimist) sh arvestada kumulatiivseid mõjusid (nt teistes kavades kirjutatut). Palume selgitada, kas üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Pärnu linna RV aladel metsa majandamine ilma metsakorralduskavata keelatud ja ÜP seletuskirja sõnastust vastavalt täpsustada. Samuti tekib küsimus, kes kontrollib koostatud metsakorralduskavade vastavust ÜP seletuskirjas toodud tingimustele – ilma kontrollita ei pruugi metsakorralduskavade nõue RV säilimisele kaasa aidata. Ei saa eeldada, et metsakorralduskavade koostaja omab pädevust hinnata RV toimimist ja sidusust. Leiame, et RV toimimise tagamiseks on vajalik sätestada metsa majandamisele konkreetsed tingimused, näiteks piirangud uuenemata lageraielankide osakaalule RV metsamaast, lageraielankide suurusele, kas uuenemata lageraielangid tohivad RV koridore läbi lõigata, kas lankide vahel või RV elementide servades tuleb säilitada puistuga ribad ja kui laiad need sel juhul peavad olema vms. Piirangud metsamajandamisele tuleb eraldi kaardikihil ruumiliselt piiritleda, et neid oleks võimalik kasutada Metsaregistris.

Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga.

113. 8. Ptk 15.1. ja ptk 5.2. - RV alal (nt Lemmetsa ja Lindi külas) on kattuvalt kavandatud tiheasustusala pereelamu maa-ala või ühiskondlike hoonete maa-ala, mis ahendab RV koridori või katkestab need hoopis. See ei võimalda säilitada RV sidusust ega RV toimimist.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust korrigeeritakse. Ehitusõiguse andmisel tuleb arvestada ehitusõiguse andmisel rohevõrgustiku koridori tingimustega. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

114. 9. Ptk 15.1. on kirjutatud: „Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas peab olema vastavuses maakonnaplaneeringu nõuetega. Kui kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal, ei ole tegevus

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täiendatakse ja täpsustakse ning arvestatakse maakonnaplaneeriguga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

46/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

lubatud.“ Maakonnaplaneeringule viitamisel asemel tuleks tugialas ja koridorides looduslike alade osakaalu miinimumparameetrid jms olulised kriteeriumid välja tuua. Puudub teave, kuidas tagatakse ja peetakse arvestust RV looduslike alade osatähtsuse säilimise üle (arvestades nt kumulatiivseid mõjusid, sh juba varasemalt teostatud ja samaaegselt planeeritavate või kavandatavate tegevustega planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel), sest arvestuse põhimõtet ei ole lahti kirjutatud.

Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

115. 10. Ptk 15.1. – RV terviklikkuse toimimise ja säilimise ehitustingimusena on kirjutatud: „Taristuobjektide rajamise, ümberehitamise või laiendamisega ei tohi seada ohtu rohevõrgustiku toimimist ja sidusust. Vajadusel tuleb kavandada leevendusmeetmed võrgustiku nõuetekohase toimimise tagamiseks.“ Praktikas ei pruugi leevendamisest piisata, sest ülekaaluka avaliku huviga objekti ehitustööd võivad RV terviklikkust vältimatult ja pöördumatult kahjustada. Sellisteks puhkudeks on vajalik ette näha võimalus kompenseerimismeetmete kasutamiseks. Sisuliselt tähendaks see uute alternatiivsete alade rohevõrgustikku hõlmamist.

Täname ettepaneku eest. Kompenseerimise meetmed selgitatakse detailsema astme planeeringumenetluse käigus. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

116. 11. Ptk-s 15.1., lk 75: „Rohekoridorides on metsa uuendamine eelistatud turberaietega vastavalt kehtivale õigusaktile.“ Palume täpsustada, kas sellega on välistatud metsa uuendamisel lageraied? Palume kasutada piirangu puhul kindlat kõneviisi, nt „lubatud on ainult turberaied“, et vastava piiranguga oleks võimalik arvestada Metsaregistris (metsateatiste kinnitamisel).

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus ei käsitle metsamajandamise viise, vaid annab üldised suunised rohevõrgustik tervikkuse toimimise ja säilimise põhimõtted metsamajandamisel. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

117. 12. Ptk-s 15.1., lk 75 on märgitud “...kui kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal, ei ole tegevus lubatud....“ Selline sõnastus tähendaks, et RV tugialadele kaevandamislube välja anda ei saa. Samas on seletuskirjas lk 78 märgitud, et „kui maavara kaevandamine on rohevõrgustiku alal põhjendatud, tuleb kasutusele võtta meetmed rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks.“ Samuti on märgitud KSH aruandes, et karjääride avamine ja RV-d ei ole teineteist välistavad nähtused. Palume korrigeerida sõnastust üheselt arusaadavaks.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

118. 13. Ptk 15.2., lk 78: „Puhke- ja virgestusalade piires peab säilima olemasolev haljasalade struktuur (vältida killustumist), alade kaitseväärtused (vääriselupaigad, kaitsealad,

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus ei käsitle metsamajandamise viise, vaid annab üldised suunised

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

47/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

kultuuriväärtused jms) ja looduseilmelisus. Arvestades tiheasustusalal paikneva metsa olulisust puhkamise eesmärgil ja keskkonnatingimuste loomisel toimub linnas paikneva metsa majandamine reeglina hooldus- ja valikraietega.“ Kas sõna „reeglina“ tähendab, et võib ikkagi erandina ka muid raieid teha? Oluline on määratleda need alad piirangute kihil konkreetsete piirangutega (raieliikidega). Juhul kui puhke- ja virgestusala kattub metsa vääriselupaigaga, ei saa metsa majandada hooldus- ja valikraietega, kõne alla saab tulla kujundusraie VEPi kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

rohevõrgustik tervikkuse toimimise ja säilimise põhimõtted metsamajandamisel. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

119. 14. Ptk 16. – Peame vajalikuks tuua välja üldised maakasutus- ja ehitustingimused veealadel (veekogudes) ning veekogude rannal ja kaldal (sh süvendus-, kuivendustööd, tahkete ainete paigutamine, uute veekogude rajamine, lubade vajadus). Pärnu jões ja kallastel planeeritavate tööde läbiviimisel on otstarbekas juhinduda Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringus „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ toodud juhistest ning tingimustest.

Täname ettepaneku eest. On tavapärane, et hierarhiliselt võetakse arvesse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud juhiseid ja tingimusi. Ei pea vajalikuks dubleerimist. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

120. 15. Ptk 16. – Seletuskirjas on eksitav ja segadust tekitav info: „Kui üldplaneeringuga ei ole tagatud avalikku juurdepääsu kallasrajale, tuleb see üldjuhul merekaldal tagada iga 400 meetri tagant, arvestades muuhulgas piirkonnas väljakujunenud olukorda, sh hoonestusstruktuuri“. Kallasrajale juurdepääsude määramine mõistlike vahemaade tagant on üldplaneeringu ülesanne ning juurdepääse ei saa tagada umbmäärase määratlusega „tuleb tagada iga 400 m tagant“. Mõistlikku vahemaad mõistetakse jalgsi liikumisel ning mõistlikuks ei saa pidada sõidukiga kilomeetrite pikkuse teekonna läbimise vajadust. Avalikud juurdepääsud kallasrajale tuleb tagada üheselt arusaadavalt üldplaneeringuga ja näidata ka üldplaneeringu kaardil.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu ülesanne on määrata kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused. Võttes arvesse haldusterritooriumi suurust, kallasrajade paiknemist eramaadel, ei ole võimalik määrata üldplaneeringu täpsusastmes kaardile kallarajale avaliku juurdepääsude asukohti. Täpsema ehitusõiguse taotlemisel tuleb tagada üldplaneeringuga määratud kallasraja tingimused. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

121. 16. Ptk 16. – Lisada peatükki, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 kohaselt on kallasraja laius teistel veekogudel (st mitte laevatatavatel veekogudes) neli meetrit.

Täname ettepaneku eest. Ei pea õigeks seadusele üldplaneeringu lahenduses viidata. Täiendame tingimust lisades tingimusena seaduse sisu. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

122. 17. ÜP ptk-s 16.1. „Lihkeohtlikkus“ (lk 84) on toodud tingimused lihkeohtlikkuse vältimiseks koos tabeliga. Sellisel kujul esitatult on see väga väheinformatiivne. Kuna see tabel on võetud IPT Projektijuhtimine läbiviidud uuringust „Lihkeohtlikkuse uuring Pärnu linnas Audru, Sauga, Reiu ja Pärnu jõgedel“ (töö nr 23-08-1831), võiks lisada sellele uuringule ka otseviite/allviite ÜP seletuskirja. KSH aruandes on sellele uuringule viidatud ptk-s 3.2.1. (lk 25).

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

48/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

123. 18. Ptk-s 16.3. on kirjutatud, et üldplaneeringu raames käsitletakse võimalikke ehituskeeluvööndi vähendamisi edaspidise ÜP koostamisprotsessi raames, lähtudes mh koostööst Keskkonnaametiga. Märgime, et tiheasustusala ja (pere)elamu maa-ala kavandamine ehituskeeluvööndis seni hoonestamata aladel ei ole kooskõlas ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ning nendel aladel ehituskeeluvööndi vähendamist taotlemata ja vähendamiseks nõusolekut saamata ei ole selline planeerimistegevus lubatud, kuna eksitab maaomanikke.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

124. 19. Ptk-s 16.4. on nimetatud Pärnu linna avalikud supelrannad. Nimekirjast puudub Valgerand. Juhime tähelepanu, et Keskkonnaametile teadaolevalt on olnud teemaks paigaldada Valgeranda näiteks SUP-rendiautomaat ja muid nn supelranna teenindamiseks mõeldud rajatisi. Selliseid rajatisi saab LKS erandi alusel ehituskeeluvööndisse paigaldada kui tegemist on avaliku supelrannaga.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendusega nähakse Valgeranna randa supluskohana mitte avaliku suplusrannana. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

125. 20. Ptk 16., lk 83: „Üldplaneeringu ülesannetest tulenevalt kavandatakse kallasrajale mitmeid avalikult kasutatavaid juurdepääse, osa neist kavandatakse sõiduteedeks ehk juurdepääsudeks mootorsõidukitele ja teine osa jalgteedeks. Kaardimaterjalides võiks olla eristatud konkreetselt juurdepääs kallasrajale.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu ülesanne on määrata kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused. Võttes arvesse haldusterritooriumi suurust, kallasrajade paiknemist eramaadel, ei ole võimalik määrata üldplaneeringu täpsusastmes kallarajale avaliku juurdepääsude asukohti. Täpsema ehitusõiguse taotlemisel tuleb tagada kallasraja tingimused. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

126. 21. Ptk-s 17., lk 87 on märgitud: „Kaevandamistegevuse sh piirkondlikult maardlate kasutuselevõtmise suunamisel ja uuringualade määramisel on aluseks Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering.“ Märgime, et nimetatud teemaplaneeringu lähteseisukohtadele laekunud ettepanekute vastuste kohaselt määratakse teemaplaneeringuga alad vaid riigi huvist lähtuvalt. Ka väljaspoole planeeringuga määratud alasid on siiski võimalik kaevandamislube KOV-i nõusolekul väljastada.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

127. 22. Ptk-s 17., lk 87 on märgitud: „Maavarade kaevandamissoovi tekkimisel tuleb huvitatud isikul teha koostööd kohalike elanikega leidmaks vajalikud kokkulepped ja kompromissid.“ Palume täpsustada, millises etapis peaks koostöö toimuma (kas uuringuloa menetluse raames või kaevandamisloa menetluse raames) ja kas koostöö tegemine tuleb fikseerida dokumendina. Kui jah, siis kas ja kellele see esitatakse?

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendusega ei reguleerita menetluskorraldusega. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

49/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

128. 23. Ptk-s 17., lk 87 on märgitud: „Maardlate kasutusse võtmisel tuleb huvitatud isikul kavandada ligipääsuteed, mis vastavad maardla kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel kavandada teede (sh riigimaanteede) kandevõime tugevdamine ja tolmuvabaks muutmine.“ Selgitame, et kaevandamisloaga ei saa reguleerida tegevusi väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Liikluse ja teeolude eest vastutab tee valdaja, kes seab vastavad nõuded ja piirangud tee kasutamisele, mis lepitakse kokku väljaspool kaevandamisloa menetlust.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

129. 24. Ptk-s 17., lk 87 on märgitud: „Korrastamiseprojekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja esitada valmis projekt teadmiseks kohalikule omavalitsusele ja projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia.“ Maapõueseadus ei sea kohustust korrastamisprojekt KOV-ile esitada, seega tuleks see nõue seada kohaliku omavalitsuse poolt siis, kui antakse arvamus korrastamistingimuste saamiseks.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

130. 25. Ptk-s 17., lk 88 on kirjutatud: „Kaevandamistegevuse lõpetamise järgselt tuleb kaevandajal alad kujundada looduslikuks haljasalaks, puhkealadeks, ekstreemspordi harrastamise alaks (nt krossirada), veekoguks vm, võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi.“ Selgitame, et enamus kaevandamislube taotletakse riigile kuuluvatele maadele, seega saab eelpool nimetatud korrastamise suund olla soovituslik. Samuti tuleb see kooskõlastada maa omanikuga.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

131. 26. Ptk-s 17., lk 78 on kirjas: „Kui maavara kaevandamine on rohevõrgustiku alal põhjendatud, tuleb kasutusele võtta meetmed rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Maavara ammendumisel korrastusprojekti lähtekohaks peab olema rohevõrgustiku toimimise taastamine või parandamine. Kaevandamise mõjude selgitamiseks ja leevendamiseks tuleb läbi viia keskkonnamõjude eelhinnang ning vajadusel keskkonnamõjude hindamine.“ Palume sarnaselt täpsustada lk 71 ja lk 73, et väärtuslikel maastikel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel kaevandamise mõjude selgitamiseks ja leevendamiseks tuleb läbi viia keskkonnamõjude eelhinnang ning vajadusel keskkonnamõjude hindamine.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

132. 27. Palume ÜP seletuskirjas ja KSH aruandes läbivalt kasutada korrektseid maapõuealaseid mõisteid. Kasutada tuleks läbivalt mõisteid „kaevandamine“, „kaevandamistegevus“, „kaevandamisluba“.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

50/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

133. 28. Ptk-s 18. (alates lk 89) ja ptk-s 16.2 (alates lk 84) on käsitletud üleujutuste temaatikat. Lk 84 on kirjas, et Pärnu lahe rannikuala on määratud üleujutusohuga alaks ja Pärnu linn üleujutuse riskipiirkonnaks. Neis peatükkides on asjakohane viidata ka Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud kavale, kuna see puudutab ka Pärnu keskuslinna.

Täname ettepaneku eest. Kui kava alusel on soovituslik mingi konkreetne tingimus esile tuua, siis see lisatakse üldplaneeringusse tingimusena. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

134. 29. Ptk 20., lk 91 esimene lõik räägib sademeveest. Tundub, et tegu on eksitusega. Palume parandada. Peatükist ei selgu täpselt, millisesse mürakategooriasse kuuluvad maatulundusmaa õuealad. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Üldplaneeringus jääb segaseks, milline müra normtase kohaldub nende elamute juures, millele ei ole üldplaneeringu kaardil juhtotstarvet määratud. Lisaks - ÜP lk 91 kohaselt kuuluvad elamu maa-alad II kategooria alla, III kategooriasse kuuluvad keskuse maa-alad. Samas on lk 92 kirjas, et "Olemasolevate tootmisalade läheduses paiknevate eluhoonete juures ei tohi müratase ületada III kategooria piirväärtust". Seega tekitab segadust, millise kategooria müra normtase kohaldub väljaspool keskuse maa-ala asuvate tootmisalade läheduses paiknevatele elamutele?

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus parandatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

135. 30. Ptk 20., lk 91 on lause: „Välisõhk – tootmisettevõtete arendamisel tuleb järgida vee ja välisõhu piirnorme ning töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Vii õhusaaste juurde.“ – lõik on arusaamatu sisuga.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus parandatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

136. 31. Ptk-s 26., lk 101 on toodud, et Pärnus on potentsiaali ka uuteks kaugjahutusega kaetud aladeks, näiteks kavandatakse kaugjahutust Papiniidu ja Ranna piirkonda. Eskiislahenduse koondkaardile ei ole võimalikku perspektiivset kaugjahutusjaama märgitud. Samuti ei ole KSH aruandes hinnatud, millised on kavandatava kaugjahutusjaama mõjud veekeskkonnale, kaitstavatele liikidele, elukeskkonnale, supelrannale ja veekasutajatele. Samuti ei ole analüüsitud võimalikke piirangud, millega tuleks arvestada ega selgitatud eelnevate uuringute vajadust.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus parandatakse ja KSH aruannet täiendatakse vastavalt planeeringu lahendusele. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

137. 32. Kastna väikesadam on Sadamaregistri andmetel Kastna sadam kinnistul, kuid ÜP kohane väikesadama juhtotstarve on planeeritud oluliselt ulatuslikumalt. Keskkonnaameti hinnangul ei ole sadamaala laiendamine perspektiivne, kuna see oleks vastuolus Kastna maastikukaitseala, sh Natura 2000 Kastna loodusala ja Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärkidega.

Täname ettepaneku eest. Väikesadama maa-ala nähakse ette sadama piirides. Planeeringulahendust täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

51/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

138. 33. Audru poldri looduskaitsealale on planeeritud pereelamu juhtotstarve. Looduskaitseala kaitsekorrast tulenevalt on seal ehitustegevus keelatud ning selle lubamist ei ole võimalik ka kaaluda.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus parandatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

139. 34. Puhketeeninduse juhtotstarbe (piirkond, kus paiknevad puhkemajandust toetavad äri- ja teenindusettevõtted, haljasalad ning puhke- ja spordirajatised) määramisel Sutiranna ja Kaapre rannal puhul tuleb eelkõige arvestada, et need kattuvad Pärnu lahe hoiualaga, sh Natura 2000 Pärnu lahe linnualaga, mistõttu ei saa eeldada, et arendamise eesmärk on elluviidav.

Täname ettepaneku eest. Tegevuse kavandamisel on asjakohane võtta arvesse riiklike ja kohalike kitsendusi. Võimalik lahendus selgitakse välja täpsema menetluse käigus. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

140. 35. Lähtudes punktist 32-34 peame vajalikuks peatükki 14.1 lisada üldised tingimused, mida tuleb arvestada arendustegevuse kattumisel kaitstavate loodusobjektidega ja juhul kui arendustegevus asub kaitstava loodusobjekti või Natura 2000 ala läheduses. Näiteks: „Kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et üldplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi projektide keskkonnaaspektide arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest tulenevalt tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.“

Täname ettepaneku eest. Tegevuse kavandamisel on asjakohane võtta arvesse riiklike ja kohalike kitsendusi. Võimalik lahendus selgitakse välja täpsema menetluse käigus. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

141. 36. Ptk 29.1., lk 103 - päikesepaneelide püstitamiseks on välja toodud nõuded ja tingimused, kuid Keskkonnaameti arvates ei ole see piisav, et anda suunis suurte tööstuslike päikeseparkide rajamiseks. Näiteks, kas väärtuslikule maastikule, rohevõrgustiku alale, miljööväärtuslikule alale jne on päikeseparke lubatud? Kui jah, siis millistel tingimustel ja eeldustel on lubatud?

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

142. 37. Ptk-s 29.2., lk 104 on toodud tingimused tuuleenergia tootmiseks. Muuhulgas on kirjutatud: „Suuremate omaette maakasutust vajavate üksiktuulikute ja tuuleparkide rajamine on välistatud väljaspool selleks põhimõtteliselt sobivaid alasid, mis on leitud eespool kirjeldatud metoodika alusel. Tuulepargi või üksiktuuliku sobivus põhimõtteliselt sobivatel aladel tuleb täpsustada detailplaneeringuga, millele viiakse läbi mõjude hindamine.“ Üldplaneeringus ei ole põhimõtteliselt sobivaid alasid ega metoodikat kirjeldatud. Tuuleparki ei saa detailplaneeringuga kavandada, PlanS § 95 lg 1 ja 2 alusel

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust parandatakse ja täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

52/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

saab tuuleparki kui olulise ruumilise mõjuga objekti kavandada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.

143. 38. ÜP ptk-s 33., lk 114 on mainitud Raba-Lai silla ja A.H Tammsaare pst kergliikluse silla projekte. Kuna käimas on ka Sindi-Lodja silla planeerimine, oleks asjakohane ka see välja tuua ÜP-s.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendus täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

144. 39. Koostatavas ÜP-s ei ole mainitud Pärnu linnas Niidu tn tööstuspiirkonda planeeritavat metanoolitehast. Palume ÜP materjalide täiendamisel käsitleda ka Pärnu metanoolitehase DP-ga seonduvat ja seda puudutavat asjakohast informatsiooni. Oluline on see eriti seetõttu, kuna mainitud DP menetluses esineb probleemkohti kehtiva Pärnu linna ÜP-ga.

Täname ettepaneku eest. Võimalik metanoolitehase arenguga arvestatakse võimalusel üldplaneeringu koostamise käigus. Täpsemad asjaolud selgitatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Pärnu Linnavalitsus ei arvestata ettepanekuga.

145. 40. Pärnu Haigla (Ristiku tn 1) olemasolevasse meditsiinijäätmete kahjustuskeskusesse uue kaasaegse meditsiinilise jäätmete põletamise seadme rajamise ja kasutusele võtmise keskkonnakaitseloa muutmise taotlusega seoses on Pärnu Linnavalitsus avaldanud Keskkonnaametile saadetud kirjas seisukoha: „Võttes arvesse SA Pärnu Haigla keskkonnaloa taotluses olevat on tegemist planeerimisseaduse § 95 lõike 2 kohaselt olulise ruumilise mõjuga ehitisega. Pärnu Linnavalitsus on koostamas Pärnu linna üldplaneering 2035+ dokumenti, kus Ristiku tn 1 kinnistu on määratud olulise ruumilise mõjuga ehitiseks.“ Vaatamata esitatud kirjas väidetule ei ole esitatud ÜP materjalides Pärnu Haigla kinnistule (Ristiku tn 1) olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) määramisega seonduvat käsitletud. Eelnevast lähtuvalt palume Pärnu Linnavalitsusel seoses Keskkonnaametile esitatud arvamusega täiendada ÜP materjale ORME osas. Keskkonnaloa muutmise taotlusega seotud menetluse kulgemise üle otsustab Keskkonnaamet eraldiseisvalt.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

146. 41. Ptk-s 1.2. on kirjutatud: „Kuna Pärnu linna (asustusüksuse ehk keskuslinna) üldplaneering 2025+, mille raames teostati ka KSH, kehtestati alles hiljuti (2021), siis ei hakata käesoleva KSH raames varasemalt antud hinnanguid ülehindama, vaid keskendutakse olulisematele käesoleva ÜPga kavandatavatele muudatustele (võrreldes kehtiva ÜPga) ja Pärnu linnaga liitunud omavalitsuste territooriumil kavandatavale arendustegevusele. Vajadusel viidatakse kehtiva ÜP KSH aruandes toodule.“ Esitatud lähenemisega ei saa nõustuda.

Täname ettepaneku eest. Käesolevas üldplaneeirngu KSHs antakse hinnangud lähtuvalt täna teadaolevatest keskkonnaandmetest (sh EELISe andmebaas jms). Kui võrreldes kehtiva keskuslinna üldplaneeringuga on keskkonnainfo muutunud või muudetakse käesoleva ÜP-ga kehtiva ÜP maakasutust loodustundlikus kohas, siis vastavat mõju KSH aruandes ka käsitletakse. Samuti viidatakse vastavalt vajadusele

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

53/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Koostatav KSH aruanne peab sisaldama ülevaadet (strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvaid keskkonnaprobleeme) ka varasemalt antud hinnangute osas, kui need on jätkuvalt asjakohased, mitte suunama infot otsima varasemalt kehtestatud üldplaneeringu KSH aruandesse (erinevalt üldplaneeringust ei ole KSH aruanne Pärnu linna kodulehel kättesaadav).

kehtiva üldplaneeringu KSH aruandes toodud tingimustele, kui need on uue maakasutuse valguses asjakohased. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

147. 42. Ptk-s 2. – tuleks kirjeldada ÜP seost koostatava Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringuga, nt alapeatükis teised koostamisel olevas asjakohased planeeringud.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse lisades „kooskõla kõrgema astme planeeringutega“ kui teemaplaneeringu põhilahendus saab üldplaneeringu koostamise aja jooksul valmis käsitletakse seda ka üldplaneeringu KSH aruandes. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

148. 43. Ptk-s 2. tuleks kirjeldada seoseid koostamisel oleva Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ja selle KSH aruandega.

Täname ettepaneku eest. Ettepanek võetakse teadmiseks. Täpsem DP ja selle KSH aruande kajastamine ÜP KSH aruandes määratakse edasise protsessi käigus. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

149. 44. Aruande ptk-s 3.2.1, lk 25 toodud: „Keskkonnaminister kinnitas 6. aprillil 2006. aastal käskkirjaga nr 400 ja 08.06.2009 käskkirjaga 925 Pärnu maakonna põhjaveevarud: Vaskrääma puurkaevud katastri numbriga 5056 kuni 5065 põhjaveemaardla piirkonnast, Siluri (S) põhjaveekogumist 10 000 m3/ööp (tagatud põhjaveevaru), kuni 2037; Reiu põhjaveemaardla piirkonnast, Kesk-Alam-Devoni-Siluri (D2-1-S) põhjaveekogumist 3000 m3/ööp (tagatud põhjaveevaru), kuni 2024 ja Reiu põhjaveemaardla piirkonnast, Kesk- Alam-Devoni-Siluri (D2-1-S) põhjaveekogumist 3000 m3/ööp (hinnatud põhjaveevaru), kuni 2024.“ Täpsustame, et Reiu põhjaveemaardla vaavarule on teostatud 2023. aastal Nomine Consult OÜ poolt ümberhindamine „Pärnu Reiu veehaarde põhjaveevaru ümberhindamine“, mille alusel on Kliimaministeeriumi 31.10.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/428 kehtestatud veevarud Reiu veehaarde põhjaveevaruga alale kuni 31.12.2036. Käskkirja alusel on põhjaveevaru 5000 m3/ööpäevas kehtestatud veehaarde puurkaevudele

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

54/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Reiu (5054), Reiu (5053), Reiu (4472), Reiu (4299), Reiu (4380), Reiu (4377), Reiu (4300) ja Reiu (4376). Palume peatükki korrigeerida. Lisaks palume korrigeerida ka kinnitatud varude osa lk 109 ptk-s 3.5.2.

150. 45. Ptk-s 3.2.1. tabelis 3.1., lk 24 on Kõrsa kruusamaardla (registrikaardi nr 754) pindalaks märgitud 23,55 ha, kuid Maa-ameti andmetel on see 30,76 ha. Palume maardlate pindalad üle vaadata ja vajadusel korrigeerida.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

151. 46. Ptk 3.2.4. - Keskkonnaamet nõustub üldiselt Natura hindamise tulemuste ja järeldustega, kuid alljärgnevalt toome planeeritavad tegevused, mille osas ei ole mõjusid hinnatud või mis vajab korrigeerimist

Täname ettepaneku eest. Sõltuvalt planeeringulahenduse edasisest kujunemisest vaadatakse ka KSH aruande Natura hindamise peatükk üle ja vajadusel täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

152. 46.1. Kastna loodusalal on planeeritud väikesadama juhtotstarve ulatuslikumalt kui seda on olemasolev sadam (Sadamaregistri järgi).

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

153. 46.2. Kastna loodusalale on kavandatud jalg- ja jalgrattateed. Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

154. 46.3. Valgeranna loodusalale on planeeritud jalg- ja jalgrattateed. Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga..

155. 46.4. Manilaiu-Hanilaiu loodusalale on kavandatud ühiskondliku hoone maa-ala. Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

156. 46.5. Planeeritud on matkarada ja perspektiivne puhketee, mis kulgeb läbi mitme Natura ala.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

157. 46.6. Lk 60 on viidatud, et Tõhela järve idakallas on suures ulatuses ÜP-ga reserveeritud puhke- ja haljasalamaaks. ÜP kaardirakenduses see aga ei kajastu.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust parandatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

55/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

158. 47. Ptk-s 3.2.3.1. on kirjutatud: “Üldplaneeringuga ei muudeta olulisel määral maakasutust kaitstavaid loodusobjekte või vääriselupaiku hõlmavatel aladel. Pärnu keskuslinna jäävatele kaitstavatele loodusobjektidele ja vääriselupaikadele avalduvat mõju on hinnatud kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu KSH käigus.“ Esitatud lähenemisega ei saa nõustuda. Pärnu keskuslinna 2025+ ÜP katab väga väikese osa kaitstavatest aladest ning osad alad on poolitatud, seega ei ole mõjusid terviklikult ja kumulatiivselt hinnatud. KSH aruandes on vajalik esitada terviklik mõju hinnang. Väitest tingituna on jäetud hindamata mõjud vääriselupaikadele (sh ka rohelisele võrgustikule) Niidu piirkonnas, kus kehtiva ÜP kohaselt on puhke- ja haljasala maa, mis aga on koostava ÜPga muudetud olulises ulatuses tootmismaaks (alale jääb kokku üheksa vääriselupaika). Niidu piirkonnas on koostamisel Pärnu metanoolitehase DP, mille kavandamisel kaasneb viie vääriselupaiga hävimine.

Täname ettepaneku eest. Võtame teadmiseks. KSH aruanne vaadatakse üle ja täiendatakse lähtuvalt edasisest planeeringulahenduse kujunemisest. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

159. 48. Pk-s 3.2.4.2. „Reiu jõe loodusala“, lk 56 sisuosas on asjakohane ära mainida ka planeeritava Sindi-Lodja silla projekt, mille DP algatamise menetlus on käimas.

Täname ettepaneku eest. KSH aruannet täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

160. 49. Ptk 3.2.5. – Rohelise võrgustiku osas ülevaate andmisel on viidatud ainult Pärnu maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud rohelisele võrgustikule. Palume selgitada, kas rohelise võrgustiku uuendamisel ja ühtlustamisel tugineti ka Audru, Tõstamaa ja Paikuse valdade üldplaneeringutes kavandatud võrgustikele. Paikuse osavalla territooriumil on rohelisest võrgustikust puudu suur osa kõrghaljastusega alasid. Kehtivas Paikuse valla üldplaneeringus on kõnealuseid alasid nimetatud kompensatsioonialadeks, mis toetavad rohelist võrgustikku ja toimivad selle osana.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse kehtivad üldplaneeringuid. Üldplaneeringulahendust on ajakohastatud ning rohevõrgustiku täpsustatud, kuid arvestatud on maakonnaplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

161. 50. Ptk-s 3.4.3., lk 89 on välja toodud, et lokaalselt võivad välisõhu kvaliteeti mõjutada tootmisettevõtete tegevus ning on ära märgitud õhu valdkonnaga keskkonnalubade ja komplekslubade koguarv Pärnu linna territooriumil. Juhime tähelepanu, et paiksetest heiteallikatest saasteainete välisõhku väljutamine on lubatud ka registreeringu alusel. Seega oleks asjakohane välja tuua ka paikse heiteallika käitaja registreeringu tõendite arv antud piirkonnas.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

56/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

162. 51. Ptk-s 3.4.3. lk 89 on välja toodud nii loodusliku tekkega kui ka inimtegevusest tulenevate osakeste mõju, keskendudes peamiselt inimtervise seisukohast ohtlikematele peenematele (ja silmaga nähtamatutele) osakeste fraktsioonidele. Lk 96-97 on välisõhu kvaliteedi osas tuginetud saasteainete piirväärtuste tagamisele, lõhnahäiringutele ja liiklusega seotud õhusaastele. Juhime tähelepanu, et inimeste tähelepanu pälvib ka osakeste suurem fraktsioon (silmaga nähtav tolm), millele õhukvaliteedi piirväärtust määratud ei ole, kuid mis võib sellegipoolest elanike elu häirida. Tolmukanne naaberkinnistutele ja tolmuhäiring võivad teemaks tulla näiteks nii tolmurikaste tootmistegevuste kui ka elamute lähedal asuvate või elamute poole laiendavate karjääride ja turbatootmisalade puhul. Tulenevalt eelnevast peaksid KSH-s kui ka ÜP-s välisõhu kvaliteedi ja inimeste heaolu juures käsitletud olla ka tolmuhäiringuga seotud teemad.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

163. 52. Ptk-s 3.4.3., lk 89-90 võiks loetletud allikatele lisaks mainida ka turbatööstusest potentsiaalselt levivaid peen- ja jämeosakesi (nt Kõrsa turbatootmisala). Samuti tuleks kaaluda sellistele asustusele lähedal paiknevatele tootmistele ÜP tasandil puhvrite (looduslik kõrghaljastus või vahekaugus nt) määramise vajadust. Juhime tähelepanu, et kui kehtivas Paikuse valla üldplaneeringus on turbatoomisala ja elamute vahel kompensatsiooniala, siis koostatavas üldplaneeringus on sellest loobutud.

Täname ettepaneku eest. Võtame teadmiseks. Täpsem teemakäsitlus, sh selle vajadus selgitatakse edasise planeerimisprotsessi käigus. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

164. 53. Ptk-s 3.5.2. – Lisaks antud peatükis toodud kinnitatud varudele on Pärnumaal kinnitatud ka põhjaveevarud Keskkonnaministeeriumi 16.10.2007 käskkirjaga nr 1156 „Puls Brewery AS-i Siluri veekihi põhjavee tarbevaru kinnitamine“. Puls Brewery AS veehaarde Siluri veekihi varud on kehtestatud kuni 2035. Palume aruannet täiendada.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

165. 54. Ptk-s 3.5.2., lk 110 on toodud, et „kõvakatetega alade rajamise piiramise korral on võimalik sillutise saamiseks kasutada vett läbilaskvaid pinnasekatted“. Samuti on lk 111 toodud, et „Parkalaalade vahele või servadesse on võimalik rajada biopuhvreid“. Lisaks soovitatakse ka sademevee vooluhulga piike puhverdavaid lahendusi, nt sademevee immutusplokke. Juhime tähelepanu, et sademevee suublasse juhtimisel VeeS § 129 tähenduses peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Seega on vajalik lisada, et sademevee immutamise lahendusi on võimalik kasutada, kui

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

57/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

täidetud on eeltoodud tingimus. VeeS § 129 lg 7 kohaselt on sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal keelatud. Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Suubla on veeseaduse tähenduses veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu juhitakse heitvett või saasteaineid (VeeS § 19).

166. 55. KSH aruandes on vajalik käsitleda jõgedele rajatud paisutustega kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning mõjusid looduskeskkonnale.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga ei nähta ette paisude rajamist ega likvideerimist. Seega ka KSH aruandes vastavaid mõjusid ei hinnata.Paisude lähedaste võimalike üldplaneeringuga kavandatavate maakasutuse muutuste osas täiendatakse vajadusel KSH aruannet, käsitledes vastavaid mõjusid. Käsitluse vajadus selgitatakse välja edasise planeerimisprotsessi käigus. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

167. 56. KSH aruandes on öeldud, et Pärnu linna territooriumil paiknevad maaparandussüsteemid, mille puhul on oluline tagada nende korrashoid. Tingimuse täitmisel kaasneb pinnaveele (sh maaparandussüsteemide eesvooludele) soodne mõju. Palume aruandesse lisada, et koostamise lõppjärgus on Keskkonnaameti poolt tellitud „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“ (Tartu Ülikool), mille tulemusi on kavas kasutada tulevikus maaparandussüsteemide uuendamiseks, rekonstrueerimiseks ja hooldamiseks.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahenduse KSH täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

168. 57. Eskiislaheduse koondkaardi kihil „Tehniline taristu“ on A.H. Tammsaare pst 35 taga asuvale mere vahelisele alale märgitud perspektiivsed sademeveekraavid, mis on planeeritud Pärnu rannaniidu looduskaitsealale. Samuti on märgitud Seedri tänava jõe ning mere vahelisel alal perspektiivsed sademeveekraavid, üks kraavidest ulatub piki Remmelga tänavat ja Mere puiesteed kuni Esplanaadi ja Lõuna tänava lõpuni. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu sademevee kanalisatsiooni skeemil on kraavid märgitud sademevee kanalisatsioonitorustikuna. Pärnu linna sademevee arendamise

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse vajadusel. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

58/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

strateegia ja tegevuskava aastani 2026 kesklinna, eeslinna, Papiniidu ja Mai skeemidel on üldplaneering eskiisil märgitud perspektiivsed sademeveekraavid märgitud samuti olemasolevaks sademevee põhitorustikuks. Palume lisaks perspektiivsetele sademeveekraavidele üle vaadata kõik perspektiivsed ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikud kaardikihil ja korrigeerida vastavalt.

169. 58. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lg 1 p 3 kohaselt on ÜP üks ülesandeid tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Eskiislahenduse koondkaardi kihil „Tehniline taristu“ on toodud enamus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga seotud veehaardeid ja reoveepuhasteid. Eskiislahenduse koondkaardi kihil „Tehniline taristu“ on märgitud kuja vaid Mõrra reoveepuhastusjaamal. Palume märkida kihile „Tehniline taristu“ ka ülejäänud ühiskanalisatsiooniga seotud reoveepuhastite kujad. Lisaks palume kanda koondkaardile „Tehniline taristu“ puuduolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objekt Silla küla Jõemänniku elamurajooni teenindav Kuigu reoveepuhasti koos kujaga (asukoht 56801:004:0591). Täiendavalt palume Pärnu linna üldplaneeringu 2035 eskiislahenduse koondkaardile märkida Karuslooma elamud puhasti mittetöötavaks, kuna keskkonnaportaali andmetel on puhasti suletud 08.08.2019 seisuga, reovesi juhitakse Pärnu linna ühiskanalisatsiooni.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

170. 59. Eskiislahenduse koondkaardi kihile „Tehniline taristu“ tuleb kanda kõikide reoveekogumisalade piirid. Kehtivad reoveekogumisalade piirid on Eesti looduse infosüsteemis (EELIS, Keskkonnaagentuur). Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Palume kanda eskiislahenduse koondkaardile ühiskanalisatsiooniga juba kaetud alad kui ka piirkonnad, mis on perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

171. 60. Eskiislahenduse koondkaardile on vajalik märkida ka maaparandussüsteemide asukohad.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

172. 61. Miks on valikus „Kehtivad projekteerimistingimused“, aga mitte „Kehtivad ehitusload“? Sellisel juhul oleks asjakohane ka oluliste objektide ehitusload (nt Pärnu Raba-Lai tn sild) välja tuua.

Täname ettepaneku eest. “Kehtivad projekteerimistingimused“ on esitletud koondkaardil infokihina ning ei ole üldplaneeringu põhilahenduse osad.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

59/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

173. 62. 2022 aastal algatatud ja hetkel pooleliolev „Kanali tn pikenduse ja Ranna pst pikenduse äärse rannaala detailplaneering“ ei ole kuvatud kaardirakenduse kihil „Kehtivad ja koostamisel detailplaneeringud (infokiht)“.

Täname ettepaneku eest ning tähelepanu pööramast. Tegemist ei ole aga üldplaneeringu täpsusastme teemaga. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

174. 63. Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering alal avanevas infokastis ei ole kaardirakenduses kuvatud pealkirja. Samuti märgime, et infokastidesse lisatud lingid (nt „Tutvu materjalidega“) ei suuna õigesse asukohta, vaid suunab https://experience.arcgis.com/page/landing leheküljele

Täname ettepaneku eest ning tähelepanu pööramast. Tegemist ei ole aga üldplaneeringu täpsusastme teemaga. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

34) SA Pärnu Haigla 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-107 175. Elutähtsa teenuse osutajana on sihtasutus Pärnu Haigla kohustatud hindama oma

tegevust mõjutavaid riske ning tagama varulahendused mitmete oluliste teenuste osas vähemalt 72 tunniks, sealhulgas elektrienergia, diiselkütus, materjalidega varustatus, jäätmekäitlus. Neist mitme puhul on haiglale vajalik keskkonnaluba, mille taotlemisel arvestatakse ka naabruses asuvate keskkonnamõjudega. Samuti soovime säilitada helikopteri maandumisvõimaluse olemasolu Ristiku 1 kinnistul. Sellest tulenevalt palume Teil üldplaneeringus arvesse võtta, et haigla asukoha lähipiirkonnas, sealhulgas Ristiku 1 kinnistust põhja suunas jäävale tootmismaade alale ei kavandataks suurõnnetuse ohuga, olulise keskkonnamõjuga või lennuliiklust välistavaid tegevusi.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu koostamisele võetakse arvamust arvesse. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

35) AS Trigon Propert Development 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-109, 8-5/10522/2024-110 ja 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-116 176. Uue ÜP järgi on Rääma tn 31 Pärnu ja Rääma tn 94 ja 96 Pärnu planeeritud

segafunktsiooniga maa-alaks. Seletuskirja järgi on sellisel maa-alal järgmised kasutusotstarbed: ametiasutused, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutused, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutused, elamud, väikeettevõtluse- ja büroohooned, transpordi kasutust teenindavad hooned, riigikaitsehooned, puhkealad, teed ja tänavad, väljakud jt piirkonda sobivad otstarbe Kehtiva ÜP järgi on praegu alal lubatud Tootmise maa-ala (T), kus tootmistegevuse arendamine ja korraldamine nii, et selle mõju ümbritsevale elamupiirkonnale oleks võimalikult väheste häiringutega. Vältida ülemäärase müra, tolmu jms levimist üle tootmisala piiride. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel ja uute kavandamisel tuleb leida keskkonnaesteetikat tõstvaid lahendusi. Oluline on säilitada jõe äärse rohekoridori

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga eelnõud parandataks ning alale on määratakse maakaustuse juhtotstarbena arenguala. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

60/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

sidusus. Pikem arenguvisioon on jõe äärse ala väärtustamine läbi suurtootmise välja viimise ning ümbritseva elukeskkonnaga sobiva funktsionaalse ja ruumilise lahenduse leidmise. Lisaks on alal lubatud järgmised juhtotstarbed: Väikeelamute maa-ala (Ev), Korruselamute maa-ala (Ek), Üldkasutatavate ehitiste maa-ala (Ü), Äri ja teeninduse maa- ala (Ä). Tulenevalt eeltoodust ei saa kuidagi nõustuda, et uues üldplaneeringus on Rääma tn 31 Pärnu ja Rääma tn 94 ja 96 planeeritud segahoonestus maa-alaks. Uues, menetletavas üldplaneeringus tuleb säilitada siiani väljakujunenud olukord, mis on andnud piisavalt selged suunad ja juhised piirkonna edasiseks arenguks.

177. Pärnu linnas, Valgeranna külas Mereranna ja Rannaliiva kinnistutele on üldplaneeringuga kavandatud Väikeelamu maa-ala (EV). Tegemist on Audru osavalla territooriumil asuvate kinnistutega. Seletuskirjast aga ei leia väikeelamu maa-ala (EV) kohta käivaid tingimusi. Seletuskirjas on küll kirjeldatud keskuslinna kohta käivad ehitustingimused EV kohta (punkt 5.2.1) aga osavaldades mitte. Osavaldades on kirjeldused Pereelamu maa-ala (EP) ja Korruselamumaa (EK) kohta (punkt 5.2.2). Seega jääb selgusetuks, mis otstarvet antud kinnistutele üldplaneeringuga kavandatakse?

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud täiendatakse vastavalt. Pärnu Linnavalitsus arvestab esitatud ettepanekuga.

36) Kristi Sepp 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-109 178. PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU seleatuskiri ja koondkaart ei kajasta

kehtivas Audru valla üldplaneeringus kokkulepitud perspektiivseid lahendusi. Pean silmas kehtivas Audru valla üldplaneeringus näidatud Liu külas perspektiivse tee asukohta , mis võimaldab juurdepääasu Liu külas Tohvri , Ranniku ja Lailo kinnistutele (mahasõit Liu- Kavaru teelt). Nimetatud perspektiivne tee tagaks juurdepääsu Tohvi ja Ranniku kinnistutele, jättes ranna ja kalda ehituskeeluvööndi puutumata. Ettepanek: Täiendada PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2035+ EELNÕU seletuskirja ja koondkaarti Liu külas Tohvri , Ranniku ja Lailo kinnistutele juurdepääsuna perspektiivse eratee asukoha märkimisega sarnaselt kehtivas Audru valla üldplaneeringus märgitule ( lisatud Liu küla kaart kehtivast Audru valla üldplaneeringust).

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahenduses selgitakse perspektiivseid teed ning kirjeldatakse täpsemad arengusuunad. Perspektiivseid erateid üldplaneeringulahenduse koondkaardil ei kuvata, kuna võimalikud erateede asukohad selgitatakse täpsema mentlusprotsessi käigus, projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

61/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

37) RMK 24.05.2024 nr 8-5/10522/2024-111 Olete oma 04.04.2024 kirjaga RMKle esitanud arvamuse avaldamiseks Pärnu linna

üldplaneeringu 2035+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud. Olles tutvunud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, üldplaneeringu kaardimaterjalide ja seletuskirjaga, avaldame järgmist:

179. palun eemaldada väärtuslike põllumaade kihist järgmistel katastriüksustel olevad objektid, tegu on metsastunud või pindalaliselt väikeste aladega, milliste taastamine põllumajandusliku kasutuse eesmärgil oleks ebaotstarbekas: 15901:001:0377, 15901:001:0404, 15901:001:0413, 15901:001:0415, 15901:001:0441, 15901:001:0443, 15902:001:0399, 15904:001:0374, 15904:001:0412, 15905:001:0287, 15905:001:0289, 15905:001:0314, 16001:001:0014, 16001:001:0238, 33401:001:0324, 33404:004:0103, 33404:004:0227, 33404:004:0228, 43001:001:0717, 43001:001:0970, 56801:005:0277, 56801:006:0160, 62401:001:0059, 62401:001:0375, 62401:001:0819, 62401:001:0846, 62401:001:1653, 62401:001:2295, 75601:001:0790, 75601:001:0791, 75601:001:0792, 80802:001:0216, 82601:001:0189, 82601:001:0223, 82601:001:0246, 82601:001:0258, 82601:001:0262, 82601:001:0305, 82602:001:0168, 82602:005:0282, 82603:001:0046, 82603:001:0080, 82603:002:0210, 86301:001:0451, 86301:007:0296, 86301:007:0298, 86301:007:0304, 86301:007:0308

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu planeeringulahendust täpsustatakse ning võimalusel võetakse arvesse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

180. palun eemaldada ühiskondliku hoone maa-ala juhtotstarve katastriüksustelt 16001:001:0303 ja 56801:001:1196, antud maa-alasid vajab RMK oma põhitegevuseks;

Täname ettepaneku eest. 16001:001:0303 – arvestame 56801:001:1196 – ei arvesta, üldplaneeringu annab suunise Paikuse keskuse ja ühiskondlike hoonete arendamise toetamiseks. RMK põhitegevust on võimalik rakendada olenemata antud perspektiivsest arengusuunisest. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

181. palun eemaldada korruselamu maa-ala juhtotstarve katastriüksuselt 62401:001:0912, antud maa-ala vajab RMK oma põhitegevuseks

Täname ettepaneku eest. Näeme piirkonnas ette Paikuse keskust toetavat arengut, sh korterelamualana. Staadioni tn ääres on olemas elamuarenduseks vajalik taristu, sh sotsiaalne taristu.RMK põhitegevust perspektiivne vaade ei takista. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

62/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

182. palun eemaldada mäetööstuse maa-ala juhtotstarve katastriüksuselt 82602:002:0171, antud maa-ala vajab RMK oma põhitegevuseks;

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

183. palun eemaldada pereelamu maa-ala juhtotstarve katastriüksustelt 15904:003:1993, 62401:001:1653, 82601:001:0419, 82601:001:0431, 16001:001:0174, 82601:001:0433, 16001:001:0196, 39501:001:0173, 82602:005:0140 ja 62401:001:0359, antud maa- alasid vajab RMK oma põhitegevuseks;

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

184. palun eemaldada tootmise maa-ala juhtotstarve katastriüksustelt 16001:001:0120 ja 39501:001:0177, antud maa-alasid vajab RMK oma põhitegevuseks;

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

185. palun eemaldada teede ja tänavate maa-ala juhtotstarve katastriüksustelt 62401:001:1653, antud maa-ala vajab RMK oma põhitegevuseks

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

186. palun eemaldada puhke ja haljasala maa-ala juhtotstarve katastriüksustelt (põhjendused toodud sulgudes) 62401:001:1653 (lähtuvalt asukohast inimasustusest eemal ja loodusoludest ei ole ala seni puhkeotstarbel kasutust leidnud ja ei leia seda suure tõenäosusega ka tulevikus, samuti ei oma juba kohaliku omavalitsusega läbi räägitud puhke ja halasaladele täiendava maa-ala lisamine antud kohas ka rolli puhveralana), 62401:001:2528 (alal on kaitstava loodusobjektina Lavassaare kõre püsielupaik, mis piirab ala kasutamist puhkeotstarbel), 62401:001:2529 (ala piirneb kaitstava loodusobjekti Lavassaare kõre püsielupaigaga ja on iseseisva puhkealana ebamõistlikult väike) ja 16001:001:0196 (ala piirneb kaitstava loodusobjekti Lavassaare kõre püsielupaigaga ja on iseseisva puhkealana ebamõistlikult väike);

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

187. palun eemaldada avaliku kasutuse vajadusega teede kihist Taltsi tee (8260323) ja Potsepa- Kõpu tee (1590706) RMK halduses oleval maal asuvad lõigud. Tegu on metsateedega, milliste hoolduse eest vastutab RMK. Metsateed on liiklemiseks avatud kõigile, välja arvatud rasketehnikale kevadisel ja sügisesel teede lagunemise perioodil ja seadusandluses ette nähtud erijuhtumitel;

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

188. palun eemaldada avaliku kasutuse vajadusega teede kihist Teeregistris mitteolevad Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

63/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

pinnasrajad, mis asuvad kinnistutel Audru metskond 218, Audru metskond 220, Audru metskond 221, Audru metskond 222, Audru metskond 223, Audru metskond 224, Eespere, Adru ja Liinimetsa. Piki mereäärt kulgeva pinnasraja viimine avalikult kasutatavatele teedele ette nähtud seisunditasemele eeldaks mahukaid ehitustöid, mis meie hinnangul kahjustaks oluliselt seal leiduvaid pärandkooslusi ja maakasutuse muutus oleks võrrelduna saadava sotsiaalse hüvena ebaproportsionaalselt suur;

Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

189. palun eemaldada perspektiivse kohaliku tähtsusega teede kihist ning Servaku-Vaskrääma tee (5680067) ja Jõekalda tee (5680062) RMK halduses oleval maal asuvad lõigud. Tegu on metsateedega, milliste hoolduse eest vastutab RMK. Metsateed on liiklemiseks avatud kõigile, välja arvatud rasketehnikale kevadisel ja sügisesel teede lagunemise perioodil ja seadusandluses ette nähtud erijuhtumitel;

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

190. palun eemaldada perspektiivse kohaliku tähtsusega teede kihist Jõekalda tee (5680062) pikendus Kõvatooma teele (5680055). Antud kohas olemasolev teetrass puudub ja säästlikkuse põhimõtetest lähtuvalt tuleks kohaliku tasandi liikluse suunamiseks esmalt ära kasutada olemasoleva teedevõrgustiku potentsiaal.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

191. palun eemaldada üldplaneeringu seletuskirja punktis 15.1. (lk 75) lause: Rohekoridorides on metsa uuendamine eelistatud turberaietega vastavalt kehtivale õigusaktile. Juhime tähelepanu, et rohevõrgustiku toimimist mõjutab vaid maakasutuse muutus rohealast õue-, karjääri vms alaks. Mistahes metsakasvatuslikul eesmärgil tehtud muu raie tulemusena jääb ala rohevõrgustikuna toimima. Maakasutust muutev raadamise piirang on seletuskirjas juba sõnastatud;

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

192. Palun asendada üldplaneeringu seletuskirja punktis 15.2. (lk 78) lauses Arvestades tiheasustusalal paikneva metsa olulisust puhkamise eesmärgil ja keskkonnatingimuste loomisel toimub linnas paikneva metsa majandamine reeglina hooldus- ja valikraietega sõna valikraietega sõnaga turberaietega. Valikraie kui jätkusuutlikku metsakasvatust mittevõimaldav raieviis ei ole sobilik suurtel aladel rakendamiseks pikema ajaperioodi jooksul. Leiame, et üldplaneeringus soovitud eesmärkide täitmiseks on tulemuslikum koostöös kohaliku omavalitsusega antud aladele detailsete metsatööde plaanide koostamine. Oleme selliseid Pärnu linna haldusterritooriumil juba koostanud ja koostame ka tulevikus.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

38) MTÜ Paikuse Asumiselts 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-112 Olenemata Sisekaitseakadeemia Paikuse õppekeskuse arengutest lähi- või kaugemas

tulevikus

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

64/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

palume Pärnu linnal üldplaneeringu 2035+ koostamisel:

193. 1) ennetada võimalusi Paikuse alevis (ja mujal) elanike healolu ohtu seadvate planeeringute algatamiseks lähtudes elukeskkonna parendamise põhimõttest;

Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

194. 2) hoida Paikuse asumi keskuse olemasolevaid rohealasid, et tasakaalustada võimalikku ehitussurvet (praegu ja tulevikus);

Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

195. 3) planeerida asula keskuses ning alevis tervikuna ulatuslikumaid avalikke parke (Pärnu keskuslinna ning ka Sindi linna eeskujul), seista hea endise Sindi mõisa põlistammede säilimise eest;

Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

196. 4) jätkata (Kiviaja asulakoha eeskujul Reiu jõe suudmes) Paikuse alevi Pärnu jõe äärse asukoha väärtustamist ka teistel alevit läbiva Pärnu jõe lõikudel ning tagada jõe kaldaala ligipääsetavus rekreatsiooni eesmärkidel;

Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

197. 5) planeerida mürarohkemate tegevustega piirkondades ennetavalt ka müra vähendavaid meetmeid;

Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

198. 6) arvestada Paide maantee võimaikku suurenevat liiklustihedust ning planeerida kergliiklusteid ning puhkealasid ka suurematest müraallikatest kaugemale.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

39) Reeda Agan 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-113 199. 1. P 2.2 lk 20: peaükis iseloomustatakse linna asumeid. On viidatud sellele, et Raeküla

linnaasumit iseloomustab aedlinnalik elukeskkond/miljöö, on väiksemad ühepereelamute krundid. Samasugused tunnused on Rääma, Ülejõe ja Vana-Pärnu linnaasumite elamupiirkonnas. Ettepanek : täiendada asumeid iseloomustavat teksti viidates, et tegemist on valdavalt aedlinnaliku elamupiirkonnaga, kus domineerivad ühepereelamud. Oluline hoida aedlinnalikkust ja suhtuda alalhoidlikult miljöösse.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

65/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

200. 2. P 4.4 lk 30: vaadata üle keskuslinnas krundi suuruse sõnastus, sest suurus ei sõltu krundi suurimast ehitisealusest pinnast, vaid vastupidi ehk krundi suurus ja täisehituse osakaal määravad ära ehitisealuse pinna. Üldplaneeringu üheks ülesaneks on min krundi suuruse määramine (PlanS § 75 lg1 p 24). Ettepanek: pereelamumaa (EP) krundi min suurus 600 m². Erandkorras võib lubada väiksemaid krunte, kui need on piirkonnas valdavad. Üksikjuhul kaalutlusotsusena lubatud 10% suuruse erinevus, mis ei ole visuaalselt hoomatav. Korterelamute krundi suurus kujuneb korterite arvu alusel

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendusega on ette nähtud, et keskuslinnas arvutatakse kruntide suurim lubatud ehitusalune pind pereelamumaal valemiga., mis annab võimaluse leida sobiv min krundi suurus tiheasustusalal. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

201. 3. P 5.1 lk 31: Üldjuhul paigutatakse ehitised naaberkinnistust 4 m kaugusele piirist on eksitav sõnastus. Sellest võib järeldada, et tulebki nii teha, kaugemale ei saagi. Ettepanek: lisada teksti täpsustavalt, vähemalt 4m kaugusele.

Täname ettepaneku eest. Kaalutakse ümbersõnastamist, vajadusel täpsustatakse. Pärnu Linnavalitsus arvesta osaliselt ettepanekuga.

202. P 5.2.1: öeldud, et juhtotstarvet toetava otstarbe kavandamine hoonestuse netopinnast kuni 30% ulatuses lubatud ilma detailplaneeringut koostamata. Seega selle suurendamine peaks kaasa tooma detailplaneeringu koostamise. Ent erandina on võimalik suurem osakaal kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel. Kui erandkorras lubatakse suuremat otsakaalu, kas see tähendab, et saab siis ilma planeeringuta või see on elduseks DP koostamiseks? Arvutuse näide: kui kavandatakse 3 korterit, siis krundi suuruseks on vähemalt 450m², millest 30% (135m²) haljastust ja 3 auto parkimiseks ca70m² (koos manööverdusalaga). Kui 4 korterit, siis krundi suurus vähemalt 600m² (enamlevinud ühe pere eramu krunt) seda neljale perele (ca 10 inimest), krundile mahutada 4 autot (80m²), haljastusele ka 30% (180m²). Ettepanek: väikese korterelamu korteri kohta peab olema tagatud ka põhitänava ääres vähemalt 200m² krundi pinda, mis võimaldaks kortermaja elanikule lahedamad elamistingimused olenemata asukohast.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame, et kui lubatakse suuremat osakaalu, siis üldjuhul nähakse vajadused ja võimalikud lahendused ette detailplaneeringuga. Kohaliku omavalisuse hinnangul on 150 m2 krundi pinda põhimagistraalide piisav, et tagada tihedam asustus ning leida võimalikud tagada elamistingimused. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

66/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

203. Ridaelamu koosneb küljetsi kinnisel hoonestusviisil kokku ehitatud ühepereelamutest, mistõttu käsitlus peaks olema selle põhine. Ettepanek: Boksi kohta krundi pinda vähemalt 300m². See võimaldab avaramad võimalused kavandada igale boksile vajadusel haljastusega eraldatud mugava kasutusega privaatsemad haljasalad . Seega kuni 6 boksiga ehitise jaoks oleks krundi suurus vähemalt 1800m²ttepanek: Lisada krundi täisehituse osakaal väikese korterelamu krundil kuni 30%, sest 3 korrust (ka katusekorrus on korrus) vastaks ju korruselamu klassifikatsioonile ja ridaelamu (eramute kogum) krundil täisehituseks kuni 35%, mis tagab aedlinnalikus piirkonnas piisava rekreatsiooni ala, laste mänguala omal krundil.

Täname ettepaneku eest. Kaalume krundisuuruse määramist. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

204. Põhimõtteliselt väikeseid korterelamuid mitte kavandada üksikelamute kruntide vahele, sest eluviisid on märgatavalt erinevad, muutub krundi kasutus ja privaatsus, kuna kõrvalkrundile on ühe pere asemel võimalik paigutada kuni 6 perekonda (ca 15 inimest). Ettepanek: koondada korterelamud kompaktse alana kvartalis või eraldi kvartalina mis oleks tingimuseks nende ehitiste kavandamisel. Korruselisus kuni 2 korrust+katusekorrus (ehk siis 3 korrust) kehtib nii EP kui EV kohta ning vajaks siiski täpsustavat lahti kirjutamist. Kolm korrust on juba korruselamu liigitus. Ettepanek: pereelamumaal (EP) üksikelamu puhul on kuni 2 korrust (1 põhikorrus +katusekorrus või kuni 2 põhikorrust olenevalt piirkonnast) korterelamu kuni 2 põhikorrust +katusekorrus.

Täname ettepaneku eest. Madalamad tüüpi hooned on lubatud ja eelistatud osavaldades. Keskuslinnas on lubatud pereelamumaa ja väikeelamumaa juhtudel suurimaks lubatud maapealne korruselisus 2 korrust + katusekorrus või kui olemasolev katusekorrus kõrguslikult võimaldab võib kavandada ka kaks katusekorrust. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

205. Ühtlasi tuleb juhtida tähelepanu sellele, et seletuskirjas on mõned laused jäänud lõpetamata, sõnad poolikuks, tähed vahelt ära, mõisted segamini. On märgata kiirustamise jälgi. Tekst vajab kindlasti üle kontrollimist, et dokument tuleks keeleliselt korrektne.

Täname ettepaneku eest. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

40) Port Artur Grupp 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-114 206. 1. Määratleda Hommiku tn 2 kinnistu A piirkonda;

Täname ettepaneku eest. Hommiku tn 2 kinnistu hoone paikneb muinsuskaitse alal, kus tuleb võtta arvesse kehtiva muinsuskaitse ala kaitsekorra tingimusi. Lisaks juhime tähelepanu, et tegemist on muinsuskaitse kaitsekorra alusel B- kaitsekategooria hoonega on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

67/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

207. 2. Väikseim lubatud haljastuse osakaal krundil 20%, va olukorras kus kehtiva detailplaneeringuga on lubatud ka väiksem haljastuse osakaal (ÜP, ptk 5.4.). Sõltuvalt parkimisala suurusest tuleb parkimisala eraldada naaberkinnistust haljastusega, va kui naaberkinnistu kasutusotstarve on sama (ÜP, ptk 5.4.).

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus annab üldised tingimused, täpsemad võimalikud lahendused selgitatakse täpsema menetlusprotsessi käigus. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

208. 3. Eemaldada ÜP eelnõust piirang, mille kohaselt tuleb vältida suuremate kui 2000 m2 ehitusaluse pindalaga kaubanduskeskuste (va spetsiaalse suunitlusega keskused nagu ehituspood, aianduskeskus jne) planeerimist väljapoole kesklinna (ÜP, ptk 9.1.).

Täname ettepaneku eest. Muudame 2000m2 pealt 3000m2 ning täpsustame planeeringulahenduse tingimusi. Pärnu Linnavalitsus osaliselt arvestab ettepanekuga. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

209. 4. Eemaldada tingimus, mille kohaselt suuremate, kui 2000 m² kaubakeskuste ja suure külastuskoormusega ettevõtete kavandamisel tuleb kaaluda sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise vajalikkust (ÜP, ptk 9.1.).

Täname ettepaneku eest. Muudame 2000m2 pealt 3000m2 ning täpsustame planeeringulahenduse tingimusi. Asjakohaste mõjude hindamine vajalikkus on aga asjakohane tegevus, et arvestada kõikide võimalike tingimustega. Pärnu Linnavalitsus osaliselt arvestab ettepanekuga.

41) Rannametsa Kodu OÜ/ Advokaadibüroo Sorainen OÜ 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-115 210. 1. Muuta ÜP-s kinnistute juhtotstarve Rannametsa tee 9 ja Rannametsa tee 9a väike-

elamu maa-alaks;

Täname ettepaneku eest. Muudame Rannametsa tee 9 osas maakasutuse juhtotstarbe väikeelamumaaks. Rannametsa tee 9 osas oluline säilitada ühiskondliku hoone maa-ala perspektiiv. Pärnu Linnavalitsus arvestame osaliselt ettepanekuga.

211. 2. Kui Pärnu linnavalitsus siiski soovib lasteaeda rajada tuleb ÜP-sse ette näha kinnistu Rannametsa tee 9 avalikes huvides omandamise vajadus.

Täname ettepaneku eest. Tegemist ei ole üldplaneeringu täpsusastme ülesandega.

42) Art Lesberg 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-117

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

68/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

212. Telefoni teel oli meil sellest juba juttu, aga igaks juhuks saadan veel kirjalikult ka. Minule kuuluva Ermistu külas asuva Mätta kinnistu nr 2377806 osas on üldplaneeringu eskiisis tekkinud uus kitsendusvöönd (rohevõrgustiku tuumala). See on vastuolus antud kinnistule kehtestatud detailplaneeringuga ja on konfliktis ka praeguse elamumaa sihtotstarbega kinnistu koosseisu kuuluvatel katastriüksustel: 82602:002:0291 82602:002:0292 82602:002:0293 82602:002:0294 82602:002:0300 82602:002:0301 Sellega ei saa ma nõustuda ja palun maakasutuse õigusi kitsendavat rohevõrgustiku tuumala vastavalt vähendada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

43) Ants Aringo 27.05.2024 nr 8-5/10522/2024-118 213. 1. Paikuse alev Kalda tee 35.

Ütlesite, et Teie ei näe ja ei tea, et Paikuse Kalda tee 35 oleks detailplaneering. Samas on see linna planeeringute-ja projekteerimistingimuste kaardirakenduses olemas tähise P/105 all. Sellel klõpsates avaneb Toome maaüksusele kehtestatud detailplaneeringu sisu. Toome Kalda tee 11 oli tänase Kalda tee 35 eelnev aadress, mille muutis ära mingil ajal Paikuse vallavalitsus Kalda tee 35-ks. Planeeringu nimetus on: Pärnu maakonnas Paikuse alevikus Toome Katastriüksuse ühe osa ja selle lähiümbruse detailplaneering, planeering on kehtestatud Paikuse Vallavolikogu otsusega nr 17 19.märtsil 2007 a (vt lisa teine). Detailplaneering on kehtiv, on realiseeritud töid ja ma ei soovi seda detailplaneeringut kehtetuks tunnistada, ega selle kehtetuks tunnistamist.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

69/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Seoses üldplaneeringu koondjoonisega on mul taotlus, et kinnistu Kalda tee 35 Tori vallaga piirnev roheala saaks vähemalt Kalda tee 35 piires ära jäetud. Kehtiv detailplaneering ei sisalda sellist roheala. Piisab Kuusekalda kinnistule märgitud rohealas

214. 2. Lennujaama teelt nn Härma-Kilgi ringilt mahasõit Raua tn 15 kinnistule ja Tori vallas OÜ Air Livoniale kuuluvatele Tigase, Rootsimetsa ja Toodla kinnistutele. Nimetatud mahasõit projekteeriti ja ehitati 2007/2008 a koos lennuvälja teega, tagamaks juurdepääsu OÜ Air Livonia kuuluvatele Tigase, Rootsimetsa ja Toodla kinnistutele ning Pärnu linnas Raua 15 kinnistule. Mahasõit projekteeriti vastavalt kinnistute omanike Ants Aringo ja Mati Heidmann taotlusele ja kooskõlastusele nii, et mahasõit ulatuks nn pool-poolega eravaldustele (vt lisa esimene). Mahasõit on projekteeritud ja ehitatud vastavuses rasketehnika ohutu liikumisega, mahasõit toimib ja on hulga tootmis-ja ärimaa teenistuses. Seoses üldplaneeringu koondjoonisega on mul: 1. Küsimus. Asukohas, kus asub eelkirjeldatud mahasõit on tegelikult transpordimaa. Koondjooniselt nähtub seal lilla ruuduke ja sellele klõpsates nähtub, et see on tootmismaa. 2.Taotlus. Palun markeerida kirjeldatud mahasõiduala koondjoonisel vastavalt kehtivale maa sihtotstarbele ja tegelikule otstarbele.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

44) MTÜ Roheline Pärnumaaja Päästame Eesti Metsad 02.05.2024 nr 8-5/10522/2024-84 , 13.05.2024 nr 8-5/10522/2024-89 ja 27.05.2024 nr 8- 5/10522/2024-119

1. MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ (MTÜ-d) toovad välja, et Pärnu

üldplaneeringu (ÜP) 2035+ menetluses varasemalt tehtud MTÜ-de ettepanekuid ei ole

praeguses ÜP eelnõus arvestatud. Kinnitame kõikide tehtud ettepanekute juurde jäämist

ja täiendame ettepanekuid.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

70/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

215. 2. Eelnõus puuduvad mistahes viited MTÜ-de poolt esitatud kohaliku kaitseala moodustamise ettepanekule1, sh puuduvad viited tunnustatud erialaekspertide Lauri Kleini, Anneli Palo ja Elle Roosaluste uuringutele ja soovitustele. Jääme seisukoha juurde, et nimetatud kaitseala on vajalik ÜP-sse lisada. Kui MTÜ Roheline Pärnumaa selle kohta küsis, rikkus Pärnu Linnavalitsus teabenõudele vastamise nõudeid ega edastanud küsitud teavet seaduses ette nähtud tähtaja jooksul.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga ei tehta

ettepanekut võtta antud ala kaitse alla. Üldplaneeringu

lahendus näeb ette alal Mai arenguala perspektiivi, mille

eesmärgiks on aktiivses kasutuses oleva ranna ala lõpetamine

ning ülemineku tagamine Rannaniidu looduskaitsealale.

Arenguala kavandamisel on ajakohane hinnata arengutegevuse

mõju ümbritsevale keskkonnale. Arenguala piirile jääb

rohevõrgustik tugialad ja koridorid, kaitsealad ning Natura

2000.

Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse

osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

216. 3. Rohevõrgustikku puutuvalt jääme kindlaks seisukohale, et tuleb lähtuda ekspertide Lauri Kleini , Anneli Palo (2 ekspertiisi) ja Elle Roosaluste ekspertiisidest. Juhime Pärnu Linnavalitsuse tähelepanu sellele, et rohevõrgustiku säilitamine ja toimivuse tagamine on otseselt KOVi ülesanne ehk KOV ei saa jätta rohevõrgustike ekspert Kleini poolt välja toodud probleeme seoses Pärnu linna rohevõrgustiku seisundiga tähelepanuta ja arvestamata. Seejuures peab KOV üldplaneeringu tingimustega tagama ka elupaikade, mitte lihtsalt looduslike alade piisava hulga ja sidususe (RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p 23).

Täname ettepaneku eest. Täpsustame, et üldplaneeringu eelnõu lahendus käsitleb rohevõrgustiku terviklikkuse toimimise ja säilimise põhimõtteid. Pärnu linna haldusterritooriumil moodustab rohelise võrgustiku laiemalt nii looduslikud kui ka poollooduslikud alad, ökosüsteemiteenused, väärtuslikud metsaalad ja puhkealad, mis on arvestatud rohelise võrgustiku koosseisu. Koosseisu kuuluvad ka avalikud halja- ja puhkealad, kalmistud, metsaalad, ökoduktid, haljastatud tänavad, veekogud ehk sinivõrgustik –Pärnu, Reiu, Sauga, Audru ning väiksemad jõed, meri, järved, tiigid,ojad, kraavid, kanalid jms. Sinivõrgustiku ökosüsteemid mitmekesistavad rohevõrgustiku funktsioone ning loovad parema sidususe erinevate alade vahel. Muu otstarbega alade haljastust (eraaiad, ühiskondlike hoonete haljastus, rohekatused jms elustikku ning ökosüsteemi teenuseid toetavad rajatised käsitletakse kohalikku rohevõrgustikku toetavana. Kohaliku rohevõrgustiku eesmärkideks on tagada kohalikele elanikele jätkusuutlik ja tervislik elukeskkond, pakkuda võimalusi puhkamiseks ja

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

71/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

sportimiseks ning säilitada kohalikud loodus- ja kultuuriväärtused. Hajaasustuses on rohevõrgustiku eesmärkideks peamiselt elurikkuse säilitamine ning liikide ja elupaikade sidusa võrgustiku tagamine. Rohevõrgustikus erinevad piirkonniti ehitus- ja maakasutustingimused. Parema toimimise ja sidususe tagamiseks on vajalik igakordselt hinnata rohelist võrgustiku maakonna tasandilt ja kohalikul tasandilt. Tiheasustusaladel on peamiseks vajaduseks puhkevõimaluste tagamine, kliimamuutuste mõjude leevendamine, müra tõkestamine ning visuaalsete ja mentaalsete mõjude leevendamine. Rohevõrgustik koosneb tugialadest, mis toimivad keskse osana rohevõrgustikus, aidates ühendada erinevaid ökosüsteeme ja bioloogilisi rohekoridore, mis omakorda toetavad tugialasid. Tugialadeks on metsamassiivid, looduslikud märgalad, looduslikud või poollooduslikud põllud, jõed või muud elurikkuse ja ökosüsteemide olulised alad. Need alad aitavad säilitada ja edendada bioloogilist mitmekesisust, võimaldavad liikidel liikuda, toetavad rohevõrgustiku toimimist ning tagavad rohevõrgustiku tõhususe ja jätkusuutlikuse. Rohekoridorid võimaldavad liikuda liikidel ühelt alalt teisele ning aitavad tagada rohevõrgustiku sidususe. Antud hinnang, et keskuslinna rohevõrgustik ei ole sidus on ühest küljest asjakohane, sest üldplaneeringu täpsusastmes ei kuvata sidusustus kõike rohevõrgustiku osadena vaid üksnes rohevõrgustiku- tugialadega ja koridoridena ning puhkeladena. Teisest küljest on käesoleva üldplaneeringu täpsusastme ülesanne selgitada kogu haldusterritooriumi rohevõrgustiku toimimine. Kaalume planeeringulahenduse koostamise käigus rakendusmeetmena suunitluse andmist, et kesklinna või keskuslinna piires koostatakse täiendav teemaplaneering, mis

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

72/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

käsitleks ka rohevõrgustiku sidusust ning toimimist kesklinnas/keskuslinnas. Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja arvestab osaliselt esitatud ettepanekuga.

217. 2. Eelnõus puuduvad mistahes viited MTÜ-de poolt esitatud kohaliku kaitseala moodustamise ettepanekule, sh puuduvad viited tunnustatud erialaekspertide Lauri Kleini, Anneli Palo ja Elle Roosaluste uuringutele ja soovitustele. Jääme seisukoha juurde, et nimetatud kaitseala on vajalik ÜP-sse lisada. Kui MTÜ Roheline Pärnumaa selle kohta küsis, rikkus Pärnu Linnavalitsus teabenõudele vastamise nõudeid ega edastanud küsitud teavet seaduses ette nähtud tähtaja jooksul.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

218. 3. Rohevõrgustikku puutuvalt jääme kindlaks seisukohale, et tuleb lähtuda ekspertide Lauri Kleini2, Anneli Palo3 (2 ekspertiisi)4 ja Elle Roosaluste ekspertiisidest. Juhime Pärnu Linnavalitsuse tähelepanu sellele, et rohevõrgustiku säilitamine ja toimivuse tagamine on otseselt KOVi ülesanne ehk KOV ei saa jätta rohevõrgustike ekspert Kleini poolt välja toodud probleeme seoses Pärnu linna rohevõrgustiku seisundiga tähelepanuta ja arvestamata. Seejuures peab KOV üldplaneeringu tingimustega tagama ka elupaikade, mitte lihtsalt looduslike alade piisava hulga ja sidususe (RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p 23). Planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 10 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesannetest rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Rohevõrgustikuga on vaja hõlmata piisavalt alasid, et võrgustik toimiks ökoloogilise tervikuna. Rohevõrgustik peab teenima nii inimese elukeskkonna kaitsmise kui ka elurikkuse säilitamise eesmärki ja tagama rohevõrgustiku toimimise (RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p-d 11, 19, 20).

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

219. 4. Oleme teinud linnale korduvalt ettepaneku tellida Pärnu keskuslinna kohta rohevõrgustiku tervikanalüüs, mille puhul viitame siinkohal Viimsi valla sarnasele uuringule kui näitele - https://www.viimsivald.ee/uudised/valmis-viimsi-mandriosa- rohevorgustiku-toimivuse-uuring. Läbi tuleb viia uus, sisuliselt ajakohastatud Pärnu keskuslinna rohevõrgustiku kvalitatiivne uuring ja kehtestada vastav teemaplaneering, mis on ühtlasi üldplaneeringu koostamise oluline eeltingimus. Kõige mõjusamaks instrumendiks on omavalitsuse

Täname ettepaneku eest. Koostatava üldplaneeringu koostamisel tuginetakse Pärnu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku suunistele, võetakse arvesse kehtivate üldplaneeringute lahendusi ning asjakohaseid kitsendusi ning riiklike kaitsealasid. Pärnu keskuslinna kohta rohevõrgustiku tervikanalüüsi tellimist kaalutakse täiendava

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

73/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

üldplaneeringuga määratav rohevõrgustik, mille eesmärgiks on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimise tagamine, asustuse ja majandustegevuse mõjude tasakaalustamine. Praegune Pärnu üldplaneeringu 2025 rohevõrgustiku teemaplaneering on liiga üldine ja ei kehtesta kvalitatiivseid piiranguid lubatud tegevustele.

rakendusmeetmena. Üldplaneeringu eelnõu lahendust täiendatakse selles osas. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

220. 5. Teeme ettepaneku Mai arenguala A4 väljajätmiseks üldplaneeringust või arenguala A4 kirjelduste ja tingimuste muutmiseks ainult rohealale ja looduspargile vastavaks. Teeme ettepaneku eelnimetatud kohaliku kaitseala moodustamiseks ning Natura hindamise läbiviimiseks ÜP 2035+ menetluse käigus. Pärnu keskuslinnas Mai kergliiklustee ümbruses paikneva väärtusliku maastiku, rannikumärgala jm varasemalt linnaehituslikuks arengualaks määramine on olnud ekslik ja tähelepanuta ei saa jätta vastuolu Natura ala (Pärnu rannaniidu LKA) kõrvale planeeritud arenduste suunaga (muuhulgas autoteed, suurhoonestus). Väärtuslikule loodusalale sobimatud plaanid on toodud ÜP seletuskirjas, lisa 1 „Mai arenguala A4 kirjeldus ja tingimused“ ja menetluses olevas Kanali tänava pikenduse ja Ranna puiestee pikenduse äärse rannaala detailplaneeringus, mis on esimene paljudest planeeringutest. Nimetatud detailplaneeringu mõjud Natura alale on hindamata, Kobras AS-i poolt koostatud eelhinnangus toodud Natura hindamisest loobumine ei ole ekspertide arvates põhjendatud. Eksperdid on Natura hindamise vajalikkust rõhutanud (mh ka linnustiku ekspert Mati Kose esitas vastava ettepaneku Kanali tänava pikenduse ja Ranna puiestee pikenduse äärse rannaala detailplaneeringu (DP) menetluse eskiisetapis). Eelnõus oleval A4 arengualal tuleb lõpetada ja likvideerida (teede)ehitusprahi jms jäätmete (sealhulgas asbesti jäägid) ladustamine hotell Strandi ja Mai kergliiklustee vahelisel alal. Väärtuslikuks hinnatud maastiku (rannikumärgala koos rannikulõugastega) pinnase rikkumine ja täitmine on lubamatu, samuti on üleujutusalal vajalik leida üleujutuste mõjude vähendamiseks jätkusuutlikke lahendusi: Pärnu rannikumärgala saab efektiivselt kasutada selle vähendamise ja hävitamise asemel üleujutuste jt kliimamuutuste mõju oluliselt leevendavas uuenduslikus linnaplaneerimises, vt näide Kopenhaagenist punktis 13.

Üldplaneeringu lahendus näeb ette alal Mai arenguala

perspektiivi, mille eesmärgiks on aktiivses kasutuses oleva

ranna ala lõpetamine ning ülemineku tagamine Rannaniidu

looduskaitsealale. Arenguala kavandamisel on ajakohane

hinnata arengutegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale.

Arenguala piirile jääb rohevõrgustik tugialad ja koridorid,

kaitsealad ning Natura 2000.

Pärnu Linnavalitsus annab selgituse üldplaneeringu lahenduse osas ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

221. 6. Palun järgige teadlane Anneli Palo (TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur, geograafia osakond, PhD maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse) ekspertiisides toodut.

Täname ettepaneku eest. Koostatava üldplaneeringu koostamisel tuginetakse Pärnu maakonnaplaneeringu

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

74/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Kas ekspertiisid on Teieni jõudnud ja kuidas olete neid arvestanud? Mõned väljavõtted (varasemast ekspertiisist Pärnu linnas Kanali tänava pikenduse ja Ranna puiestee pikenduse äärse rannaala detailplaneeringu (DP) menetluses KSH algatamata jätmine on esitatud ÜP 2035+ ettepanekuna, vt allmärkus 4 lk1): Pärnu linna ümbritseva maastiku kohta on olemas rohevõrgustike piisavust analüüsiv töö (viide viii), kahjuks ei ulatu uuringupiirkond piisavalt kaugele lõunasse, et kajastada kõnealuse paiga ühendatust muude maastikega. Sarnaselt peaks aga võtmeliikide ja taimkattetüüpide kaupa (mets ja puuderibad-kogumikud, rohumaad, veekogude kaldavööndid) olema planeeritud ka terve Pärnu linn. Praegune Pärnu üldplaneeringu 2025 rohevõrgustiku teemaplaneering (eespool viidatud) on liiga üldine ja ei kehtesta kvalitatiivseid piiranguid lubatud tegevustele. [...] Ettepanek: Kuna tegu on rohevõrgustiku seisukohalt üliolulise alaga, mitte edasi minna detailplaneeringuga enne, kui on läbi viidud uus, sisuliselt ajakohastatud linna rohevõrgustiku kvalitatiivne uuring ja kehtestatud vastav teemaplaneering. [...] Pärnu rannaniidu looduskaitseala, mis kuulub Eesti NATURA 2000 kaitsealade võrgustikku. Eelhinnangus toetutakse kaitseala elustiku ja elupaikade inventuuridele, mis pärinevad aastaist 2013 ja 2015. Rannaniitude ja luitekoosluste elustik reageerib hooldusvõtetele või nende puudumisele, samuti veereostusele juba 3-4 aasta jooksul, seega on andmestik ilmselt vananenud ja tuleks läbi viia uus inventuur, kus hinnatakse ka kaitsealast välja jäävate alade elupaigalist koosseisu ning taastamispotentsiaali (seostub punktiga 1). Osa endisest rannikumärgala kompleksist on jäänud kaitsealast välja ja ulatub detailplaneeringu alale, kuid see on lahutamatult seotud kaitstavate kooslustega ja kuulub rohevõrgustiku koosseisu. Tuleks kaaluda, kas kaitseala praegune piir on otstarbekas, kuna see lõikab läbi olemasoleva märgala ja kaldakoosluste vööndi. Kogu tänaseni säilinud rannikukoosluste kompleks peaks olema looduskaitse all või tuleb mõnel muul moel välistada oluline maakatet muutev tegevus sellel alal. Reljeefikaarti ja aerofotol märgala paiknemist (joonised on olemas eelhinnangu aruandes, täpsemad andmed Maa-ameti geoportaalis) vaadates tundub, et igasugune püsiehitiste ja parklate rajamine praegusest kergliiklusteest mere poole peaks olema välistatud.

rohevõrgustiku suunistele, võetakse arvesse kehtivate üldplaneeringute lahendusi ning asjakohaseid kitsendusi ning riiklike kaitsealasid. Pärnu keskuslinna kohta rohevõrgustiku tervikanalüüsi tellimist kaalutakse täiendava rakendusmeetmena. Üldplaneeringu eelnõu lahendust täiendatakse selles osas. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

75/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Kas Pärnu keskuslinna rohevõrgustiku (RV) kaasaegne tervikanalüüs on praeguseks olemas ja on olnud aluseks Pärnu keskuslinna RV osa KSH-s koostamisel? Või missugused alusdokumendid on keskuslinna RV osa aluseks? Soovime Pärnu keskuslinna RV tervikanalüüsiga tutvuda. Kui sellist analüüsi veel pole tellitud, teeme ettepaneku see tellida ja peatada ÜP menetlus üliolulise, kuid seni puuduva analüüsi valmimiseni.

222. 7. Palun järgige rohevõrgustike ekspert Lauri Kleini ekspertiisis toodud seisukohti ja ettepanekuid. Kas eksperdihinnang on Teieni jõudnud? Palun tooge nimetatud dokumendiga arvestamine täpsemalt välja.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust selliselt, et oleks selge kuidas hinnatakse ehitusõiguse andmisele loodusalade osatähtsus. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

223. 8. Rohevõrgustiku aladel (tuumaladel ja rohekoridorides) ning samuti kogu üldplaneeringu territooriumil 2 km kaugusel elamutest ei ole maavara kaevandamine lubatud. Olemasolevad karjäärid võivad tegevust jätkata, kuid nende kaevandamislubade pikendamine või karjääride laiendamine ei ole eelnimetatud aladel lubatud. Olemasolevate karjääride laiendamine, kehtivusaja pikendamine või uute karjääride avamine rohevõrgustiku aladel ega väljaspool rohevõrgustikku kuni 2 km kaugusel elamutest ei ole ühelgi juhul lubatud. Isegi kui aastakümnete järel kaevandamistegevuse lõpetamisel täita tekkinud tehisveekogu pinnasega ja luua eeldused puittaimede kasvuks, võtab metsa tegelik taastumine omakorda aega vähemalt aastakümneid (vt TlnRnKm 14.07.2021, 3-21-1187, p 14). Seega tähendab rohevõrgustiku aladel maavarade kaevandamine rohevõrgustiku toimimise takistamist kokku u poolesaja aasta vältel.

Täname ettepaneku eest. Võtame seisukoha teadmiseks. Siinkohal märgime veel, et karjääride kauguse määramisel elamutest on oluline lähtuda kehtivatest müra- ja õhuheitmete normidest ehk elamute juures peab normide täitmine olema tagatud. Seejuures erinevad karjääriliikide lõikes tekkivad müratasemed ja õhuheitmete hulk. Täpsemad analüüsid/hinnangud antakse vastavate kaevandamislubade menetluse käigus. Karjääride avamisel ja laiendamisel rohevõrgustikus on oluline hinnata ja seada meetmeid rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seejuures toimub vastav hindamine loa menetluse käigus ja leidma peab lahendused, millega ei ületataks ümbritseva keskkonna taluvuspiire. Lisaks moodustavad karjäärides ohutuks kujundatud veekogud osa sinivõrgustikust, mis samuti kuulub rohevõrgustiku elementide hulka. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

224. 9. Rohevõrgustiku alal ei ole uuendusraie (lageraie ja turberaie) lubatud, pidades silmas Täname ettepaneku eest. Võtame arvamuse arvesse. Täpsustame vajadusel üldplaneeringu lahendust.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

76/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

rohevõrgustiku osas kehtivat Pärnumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut ja võttes arvesse, et uuendusraie näol on tegemist on kõige intensiivsema raieliigiga ning arvestades, et rohevõrgustiku eesmärk on ökoloogilise sidususe, ökosüsteemide toimimise tagamine, looduskoosluste (sh metsakoosluste) säilitamine ning koosluste areneda lubamine looduslikkuse suunas. Riigikohus on leidnud, et intensiivsed raied kahjustavad rohevõrgustiku toimimist (vt RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p-d 12, 19). Üldplaneering peab vastama õigusaktide nõuetele. Selliseks õigusakti nõudeks on ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 10, mille järgi tuleb keskkonnaohtu vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb sama paragrahvi järgi erandina taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Keskkonnaoht on KeÜS § 5 kohaselt olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Keskkonnahäiring on sama seaduse § 3 lg 1 esimese lause järgi inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Rohevõrgustiku säilimise, toimimise, terviklikkuse või sidususe oluline kahjustamine on oluline keskkonnahäiring. Konkreetne oht säärase tagajärje tekkimiseks on keskkonnaoht KeÜS § 10 mõttes. (RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p 22.) Üksnes puhkealadel ja asulate ümber kehtivad raiepiirangud ei saa põhimõtteliselt tagada rohevõrgustiku kõigi elementide toimimist elurikkuse seisukohast. Rohevõrgustiku toimimist mõjutavad ka raied, mitte ainult niisugused tegevused nagu ehitamine ja maa sihtotstarbe muutmine (RKHKo 28.09.2023, 3-21-979, p-d 12, 19). Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-21-979 tehtud 28.09.2023 otsuses üldplaneeringus rohevõrgustiku tingimuste seadmise nõudeid järgnevalt: ,,Kui seda nõuab maakonnaplaneering, peab kohalik omavalitsus üldplaneeringu tingimustega tagama just elupaikade, mitte lihtsalt looduslike alade piisava hulga ja sidususe. Selleks tuleb vaadelda iseäranis lageraiete mõju konkreetsel tugialal esinevatele elupaikadele ja kasvukohtadele. Neid kahjustavate raiete reguleerimisel tuleb ligikaudseltki prognoosida, kas samal tugialal säilib piisavalt ja kestvalt teisi samalaadseid elupaiku, millele elustik saab pärast raiet veel toetuda ja mis tagavad looduse võime taastuda. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis on nt viidatud, et elupaika killustav mõju muutub oluliseks, kui metsaga kaetud ala pindala langeb alla 50%. Sellisel juhul tuleks killustamise vältimiseks

Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

77/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

eelistada suurte, terviklike ja kompaktsete (väikese servaalaga) metsamassiivide säilimist. Oluline on, et säilivad elupaigad ei paikneks üksteisest liiga kaugel ja oleks ühendatud koridoridega ning et nad sisaldaksid esinduslikku osa kõikidest piirkonna looduslikest metsakoosluste tüüpidest ja erinevas vanuselises koosseisus metsa (rohevõrgustiku planeerimise juhend, lk 35–39). Kuna rohevõrgustik on loodud elurikkuse säilitamiseks ja selleks vajalike ökosüsteemide kaitseks, tuleb siin kõrgendatud tähelepanu pöörata looduskaitseseaduse (LKS) § le 512, mis keelab hävitada ja kahjustada nende loomaliikide isendite selgelt märgatavaid paljunemis- või puhkekohti, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisa punktis a. Neid nõudeid on nii looduskaitselistest kui metsamajanduslikest huvidest lähtudes kohasem järgida üldplaneeringu menetluses, sh keskkonnamõju strateegilisel hindamisel, kui üksikute metsateatiste registreerimisel. Kui aga niisugustele nõuetele ei ole üldplaneeringus piisavalt tähelepanu pööratud, tuleb neid nõudeid sellegipoolest igakordselt haldusakti menetluses täita.“ ,Rohevõrgustiku toimimist eelkirjeldatud alustel ei taga täiel määral üldised tingimused raietele (metsaseaduse (MS) 4. peatüki 3. jagu, keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrusena nr 88 kehtestatud metsa majandamise eeskiri), sest need ei lähtu rohevõrgustiku spetsiifilistest vajadustest. Nt MS § 29 lg 9 sätestab küll piirangu, et enne raiesmiku uuenemist ei tohi põhimõtteliselt teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, kuid mets loetakse nende sätete kohaldamisel MS § 24 lg 4 ja metsa majandamise eeskirja § 16 lg 1 järgi uuenenuks juba teatud hulga 0,5 kuni 1,0 m kõrguste puude kasvamise hetkest, mitte raiutud metsaga samaväärse elupaiga väljakujunemisest arvates. Uuenenud mets metsaseaduse tähenduses ei saa pikka aega tasakaalustada läheduses kavandatava järgmise raie mõjusid. Rohevõrgustiku aspektist tuleb arvestada varasemaid raieid laiemalt kui ainult piirnevatel aladel, samuti muid tegevusi lisaks raietele, nagu maapinna kuivendamine, ehitustegevus jms. Metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja järgi hõlmab õigusaktide nõuetele vastavuse kontroll uuendus-, harvendus- ja valikraie korral ka varasemate tegevuste koosmõju hindamist (XI Riigikogu 327 SE, § 27)

225. 11. Säilitada kõik looduslikud metsad (st välistades neis tulu saamise eesmärgil metsamajandustegevuse), lisaks asulate ümbruse metsad, varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaalad (kuni 2009. a metsaseadus) ja muud kõrgendatud avaliku huviga piirkonnad (nn KAH-alad).

Täname ettepaneku eest. Võtame arvamust arvesse. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

78/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Eriti oluline on säilitada vanad loodusmetsad alates 60 aasta vanustest elurikkuse massilise kao vähendamiseks, vanad loodusmetsad aitavad tagada ökosüsteemiteenuseid, muuhulgas leevendaksid need ka tulevikus terendavaid puhta vee ja toiduga kindlustamise probleeme. Teadlane Aveliina Helm kirjutas8 juba 2019. a: „Kogu meie metsamaa pindalast moodustavad loodusmetsad vaid kaks protsenti. Elupaikade kao ja maastikumuutuste tulemused on näha meie elurikkuses: igal aastal kahaneb Eesti metsade ja põllumajandusmaastike lindude arvukus kokku 57 000 – 111 000 paari võrra. Ka Eestis on väljasuremisohus või juba välja surnud kümneid liike.“ Nn KAH-aladeks on põhjendatud määrata kogu haldusüksuse territooriumi vanad loodusmetsad, kus metsamajandamist ei toimu (vanade loodusmetsade haruldaste ja ülioluliste väärtuste tõttu), elamutega piirnevad puistud, kus vajadusel võib teostada püsimetsanduse raames valikraiet ning hoiduda tuleb teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad. Mitte lubada KAH-alade kohta tehtavaid otsuseid mõjutada RMK-l, vaid KOV-il on õigus otsustada.

226. 12. Looduse säilitamine ja taastamine ning loodusest lähtuv ja loodust säilitav (sellest põhimõttest lähtuv) ehitus- ja planeerimistegevus. Looduse taastamise suund Euroopa Liidu eeskujul: https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20230707IPR02433/looduse- taastamise-maarus-parlament-on-valmis-alustama-noukoguga-labiraakimisi Säilitada Pärnus keskuslinnas ja kogu Pärnu haldusüksuse territooriumil olemasolevad rohealad ja lisada need rohevõrgustiku koosseisu. Planeerimistegevuses, haljasalade hooldusnõuetes jne on vajalik arvestada olemasoleva elurikkusega seda säilitades ja taastades (väga lihtsad tegevused on https://novaator.err.ee/892500/hoolikalt-niidetud-murukorb-linnas- aitab-kaasa-liikide-kadumisele) ning ökosüsteemiteenuseid väärtustades, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_22_3746: „Eesmärk on taastada 80% halvas seisundis Euroopa elupaiku ning tuua loodus tagasi kõikidesse ökosüsteemidesse alates metsadest ja põllumajandusmaast kuni mere-, magevee- ja linnaökosüsteemideni. Terved ja vastupidavad ökosüsteemid on meie heaolu ja jõukuse alustala, sest annavad toitu ja puhast vett, aitavad siduda

Täname ettepaneku eest. Võtame arvamust arvesse. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Täname ettepaneku eest. Võtame arvamust arvesse. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

79/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

süsinikdioksiidi ja pakuvad kaitset loodusõnnetuste, sealhulgas kliimamuutuste põhjustatud katastroofide eest. Euroopa looduse seisund on murettekitavalt halvenemas, kusjuures üle 80% elupaikadest on halvas seisukorras. Kõige rohkem kannatavad märgalad, turbaalad, rohumaad ja luiteelupaigad.“ NB! Kulukast taasatmisest odavam on praegu Pärnus keskuslinnas ja kogu haldusterritoorimil säilinud looduse märkamine ja väärtushnnangute muutmine, seni „tavalisteks“ ja „arendaja kätt vajavateks“ hinnatud loodusalade hoidmine rohealadena, loodusparkidena jne. Linnaplaneerimispõhimõtetes, arendustegevuse asukohtade valikus on vajalikud loodusega arvestavad muutused. Jätkusuutlikuks peetavat rohealade kestlikku kolmandikku pole Pärnu keskuslinnas tänaseks ekspert Lauri Kleini hinnangul saavutatud, kuid see olevat veel suuremate kulutusteta võimalik. Jätkusuutmatu on planeerida vanaviisi autoteid ja uusehitisi rohealadele, looduslikule ranna märgalale ja linna tihendada roheluse ja elukeskkonna kvaliteedi arvelt. Planeerimiseks saab kasutada kunagiste hoonete varemetega jms rikutud loodusega alasid. Pärnu keskuslinnas on plaanis kahjuks parkidesse ehitada (Jakobsoni park, Rannapark). Koidula ja Brackmanni pargi rekonstrueerimisplaani käigus toimus 2024.a kevadel arusaamatul põhjusel mitme täiskasvanud terve puu raie Kuninga tn ääres, samuti raadati suur osa kogu pargi põõsasrindest ilmselt muruga asendmise eesmärgil. Uusi parke pole Pärnusse rajatud. Vanade täiskasvanud puude asendamist uushaljastusega ei saa pidada normaalseks ega piisavaks, väheseid metsiku loodusegaalasid ei ole jätkusuutlik „arendada“, ettevõtluskasu ei saa olla olulisem elukeskkonna kvaliteedist.

227. 13. Kliimamuutuste leevendusmeetmete rakendamine, vt ka eelmine punkt Linnakujunduses, planeerimistegevuses ei arvestata rohealade ja elurikkuse otsustavat seost inimeste vaimse ja füüsilise tervisega ega kliimaprobleemide (kuumalained) leevendajatena. Tormide sagenemist ja äärmuslike ilmastikutingimuste intensiivsuse suurenemist, sellest põhjuststud surmajuhtumeid loodetavasti soovime ära hoida. https://novaator.err.ee/1609032113/mullune-kuum-suvi-noudis-euroopas-ule-60-000- inimelu Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 [file:///C:/Users/Kasutaja/Documents/Desktop/Kliimamuutustega%20kohanemise%20are ngukava%20aastani%202030-2.pdf] on selgitatud, et soojussaare efekti mõjusid tuleb linnades leevendama asuda juba praegu.

Täname ettepaneku eest. Võtame arvamust arvesse. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

80/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Vt kliimamuutusega kohanemise arengukava aastani 2030, lk 13: “Nii otseselt kui kaudselt on kliimamuutustest mõjutatud eelkõige just suuremad linnad Tallinn, Tartu ja Pärnu, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust, majandustegevusest, varast, kapitalist ja kultuuriväärtustest. /.../ Kuumalained on üks peamisi tulevikukliima riske, mis on Eestis viimase kümnendi suvedel juba avaldunud. Selle sajandi keskpaigast alates kasvab nende sagedus oluliselt. Kuumalained võimenduvad linnades soojussaare efektina, mille suhtes on eriti tundlikud kroonilised haiged, väikelapsed ja eakam elanikkond, kelle seas suureneb haigestumise ja suremuse risk. /.../ 2014. aasta juuli kuumalaine uuring tõestas, et soojussaare efekt puudutab kõiki tiheasustusalasid, mitte ainult suuremaid linnu. Kuumalainete negatiivset mõju süvendab praegu Eestis jälgitav ja tulevikus kiirenev rahvastiku vananemine ja linnastumine. Haigestumise ja suremuse vältimiseks tuleb linnades soojussaare efekti mõjusid leevendama asuda juba praegu, piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning rakendades linnakeskkonnas jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid.” Lisaks rohealade osakaalu ja veekogude ja täiskasvanud puude maksimaalsele säilitamisele (planeerimine toimib efektiivselt looduse ja täiskasvanud puudega arvestades (st neid säilitades ja ehitisi puude järgi planeerides, mitte vastupidi) on üleujutuste probleemide lahenduse eeskujuks nutikad lahendused, näiteks: https://novaator.err.ee/1608467894/osoon-looduse-linna-toomine-aitab-ka-aarmuslike- ilmaolude-vastu, väga sobiv näide Pärnu rannikumärgala kasutamiseks üleujutustega arvestavas linnaplaneerimises on Kopenhaagenist: „Selleks, et tulevaste üleujutuste mõju vähendada, on Kopenhaagen töötanud välja terve hulga meetmeid, mille keskmes on kliimakvartalid ja -pargid. Kogu lähenemise põhiline idee on, et suuremate sademete korral ei suuda kanalisatsioonisüsteem vett minema juhtida. Selleks on ehitatud linna mitmeid sadevee reservuaare, mis toimivad n-ö puhkeajal avaliku ruumi osana. "Oma kliimamuutustega kohanemise tegevuskava raames kaardistasime hulga ohtusid ja pidime ühel hetkel endalt küsima, et mis nüüd? Kas hakkame ehitama suuremaid kanalisatsioonitorusid ja suuremaid veehoidlaid, mis saaksid nii suure vee kogusega hakkama? Või äkki saaksime ka muud moodi ja odavamalt? Äkki saaksime vee liikumist kontrollida hoopis maapinnal ja teha seda ka säästlikumalt?," kirjeldas Rasmussen aastate

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

81/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

taguseid arutelusid. Tulemuseks on tervet linna hõlmav kliimakvartalite võrgustik, mille üks näide ongi ajalooline Enghave park, mis tavaoludes näeb välja nagu tavaline purskkaevude, jalgradade, hokiväljaku ja rulasõidu alaga linnapark. Juhul, kui linna peaks tabama tavatult suured sademed, muutub Enghave park aga suureks veehoidlaks. Suurem osa piirkonna veest liigub seda ümbritseva maastiku reljeefi tõttu parki, mille ala hõlmab endas hulka üksteisest eraldatavaid reservuaare. Pargi üleujutamine toimub kolme etapina ning kui kõik neist korraga käivituma peaksid, täituksid pargi kinnised alad tuhandete kuupmeetrite veega. Rohelised pargid ja üldine rohestamine ongi üks kliimamuutustega kohanemise kesksetest käsitustest. Kopenhaagenis on selle saavutamiseks linnaruumi mõnel pool märkimisväärselt ümber kujundatud. Näiteks oli Sant Kjeldi plats veel mõned aastad tagasi tavaline halli asfaldi väli, mis suuremate vihmadega alati üle ujutas. Praegu aga võib külastaja leida sealt eest täiesti tõetruu märgala, mida läbivad jalgrajad on osa linna kõnniteede võrgustikust. "Enne meid oli siin ainult hall taristu: teed, autod, parklad ja suur ringtee. Polnud ruumi ei puudele, vihmaveele ega ka sotsiaalsele läbikäimisele. Seetõttu tekitasimegi siia palju rohelist ruumi ja lõime tingimused, et vihmaveel oleks võimalus maa sisse imbuda. Kui nüüd vihma sajab, siis ei ujuta see hooneid üle ja saame seda hiljem taimede kastmiseks kasutada. Ja lisaks hoolitsesime selle eest, et need alad oleksid ka osa linna sotsiaalsest elust, kuna linnaruumi kujundamisel on väga oluline, et inimesed saaksid selles ruumis kohtuda ja koos elada, mitte lihtsalt koos eksisteerida," ütles San Kjeldi platsi kujundanud arhitektuuribüroo SLA kommunikatsioonijuht Kristjan Holm Pedersen. Maastikuarhitektide ja botaanikute koostöös valminud märgala taimekooslus on unikaalne, kuna koosneb küll kohalikest liikidest, kuid kõik need on valitud nende vastupidavuse järgi nii, et need peaksid vastu nii kuumalainetele kui ka üleujutustele. Tulemus on tavapärase pargiga võrreldes palju metsikum ja vajab ka vähem hooldamist – muru siin niitma ei pea. Pederseni sõnul on avalikkuse kujutlus linnaruumist aja jooksul oluliselt muutunud – kui veel 100 aastat tagasi mõeldi linnakeskkonnas vaid hoonetest, teedest ja hallist taristust, siis praegu mõeldakse pigem elukeskkonnast, kuhu peavad mahtuma nii inimesed, taimed, loomad ja palju muudki. Üheks suureks edulooks peab Pedersen vestlusi, kus vastaspool ütleb, et ei pea õigeks, et

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

82/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

sellised loodusalad linnakeskkonda jõudnud on, kuid tunnistab samas, et tahes tahtmata meeldivad need neile siiski.“

228. 14. Pärnu linnas väärt loodusega (sealhulgas rannikumärgala) ranna-ala kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku elluviimine, rajada nn „Uus rannapark“. Planeeringumenetluses oleva Mai arenguala A4 hoonestus- ja maanteeede, parklate rajamise plaan on mõistlik ümber pöörata vastavalt kaasaegsele looduskesksele lähenemisele, et arendada ökosüsteemiteenuste ja liigirikkuse seisukohast üliväärtuslikule maastikule puhke- ja virgestusala, mis toimiks üleujutusi ja kuumalaineid leevendava rohelise pargialana nagu eeltoodud Kopenhaageni linna rajatud märgala. Menetluses oleva Kanali tänava pikenduse ja Ranna puiestee pikenduse äärne rannaala detailplaneering tuleb selleks peatada lõplikult (https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine-

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus näeb ette

alal Mai arenguala perspektiivi, mille eesmärgiks on aktiivses

kasutuses oleva ranna ala lõpetamine ning ülemineku tagamine

Rannaniidu looduskaitsealale. Arenguala kavandamisel on

ajakohane hinnata arengutegevuse mõju ümbritsevale

keskkonnale. Arenguala piirile jääb rohevõrgustik tugialad ja

koridorid, kaitsealad ning Natura 2000.

Pärnu Linnavalitsus ja ei arvesta esitatud ettepanekuga.

229. 15. Pestitsiidide, eriti glüfosaati jt inimeste ja loomade tervisele kahjulikke aineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutmise lõpetamine Pärnu keskuslinnas jt asulates. Pestitsiididest Euroopa rohelises kokkuleppes, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_22_3746 : „Teadlased ja tavakodanikud on üha enam mures pestitsiidide kasutamise ning nende jääkide ja metaboliitide kuhjumise pärast keskkonnas. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes palusid eurooplased otsustavalt tegutseda pestitsiidide kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamiseks. Pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi alusel kehtivad nõuded on osutunud liiga leebeks ja neid on rakendatud ebaühtlaselt. Samuti ei ole oldud piisavalt edukad integreeritud kahjuritõrje ning muude alternatiivsete lähenemisviiside meetodite kasutamisel. Tundlikel aladel keelatakse igasugune pestitsiidide kasutamine. Pestitsiidide kasutamine on keelatud sellistes kohtades nagu linna haljasalad, sealhulgas avalikud pargid või aiad, mänguväljakud, puhke- või spordiväljakud, avalikud teed ja Natura 2000 kaitsealad ning kõik ökoloogiliselt tundlikud alad, mida tuleb kaitsta tolmeldajate pärast. Uued eeskirjad lõpetavad keemiliste pestitsiidide kasutamise meie lähimas ümbruses, millega iga päev kokku puutume.“

Täname ettepaneku eest. Võtame arvamust arvesse. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

230. 16. Pärnu keskuslinna liitumine pestitsiididevabade linnade võrgustikuga https://www.pesticide-free-towns.info/

Täname ettepaneku eest. Tegemist ei ole üldplaneeringu täpsusastme ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

83/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

https://www.pesticide-free-towns.info/towns-network Taimekaitsemürkidest loobumine on turistisõbralikule tervist, rohealasid ja parke väärtustavale kuurortlinnale kasulikuks eeliseks ja tulutoovaks reklaamiks. Eestis on Tallinn pestitsiididevaba linn: https://www.tallinn.ee/et/media/428774

Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

45) Muinsuskaitseamet 27.05.2024 nr 8-5/10522-20224-120 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 6

kohaselt peab strateegilise hindamise aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, /.../ kultuuripärandile ja maastikele, /.../ ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust. Valla keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on riiklikku kultuuripärandit käsitletud väga üldsõnaliselt, mistõttu ei ole võimalik KeHJS § 40 lg 6 kohaselt üldplaneeringu lahenduse tegelikku mõju riiklikule kultuuripärandile piisavalt hinnata

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

231. 1.1) analüüsida üldplaneeringu lahenduse mõju riikliku kultuuripärandi objektidele; Täname ettepaneku eest. Lähtuvalt edasisest üldplaneeringu planeeringulahenduse kujunemisest ja võimalikest maakasutuse muutustest kultuuripärandi objektide juures, täiendatakse ka KSH aruande kultuuripärandile avalduva mõju peatükki. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

232. 1.2) hinnata maa sihtotstarbe muutmise mõju mälestise Asulakoht (reg-nr 11792), Kiviaja asulakoht (reg-nr 11721), Audru mõisa park (reg-nr 16604);

Täname ettepaneku eest. Lähtuvalt edasisest üldplaneeringu planeeringulahenduse kujunemisest ja võimalikest maakasutuse muutustest kultuuripärandi objektide juures, täiendatakse ka KSH aruande kultuuripärandile avalduva mõju peatükki. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

233. 1.3) hinnata mõju jalg- ja rattatee kavandamisele mälestisele nt Pootsi mõisa park ja allee (reg- nr 16853), Audru mõisa park (reg-nr 16604)

Täname ettepaneku eest. Lähtuvalt edasisest üldplaneeringu planeeringulahenduse kujunemisest ja võimalikest maakasutuse muutustest kultuuripärandi objektide juures, täiendatakse ka KSH aruande kultuuripärandile avalduva mõju peatükki. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

234. 1.4) hinnata mõju arheoloogia pärandile ja arheoloogiatundlikele aladele; Täname ettepaneku eest. Eeldusel, et üldplaneeringu põhilahenduse koostamise ajal valmib Muinsuskaitseametis

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

84/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Pärnu linna arheoloogiatundlike alade analüüs ning selle tulemused tehakse üldplaneeringu ja KSH koostajatele kättesaadavaks, saab ka üldplaneeringu ja KSH materjale vastavas osas täiendada. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

235. 1.5) soovitame tuua ptk 3.3.2. eraldi välja mitte kaitsealune arheoloogiapärand ja lisada järgnev ülevaade: „Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: • KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus; • prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Täname ettepaneku eest. Edasise planeerimise ja mõju hindamise protsessi käigus kaalutakse nimetatud ettepanekut. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

236. Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2024. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist.”

Täname ettepaneku eest. Edasise planeerimise ja mõju hindamise protsessi käigus arvestatakse nimetatud ettepanekut. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

237. 2.1) korrigeerida koondkaardil näidatud maakasutuse lühendeid, need ei vasta legendis näidatule, nt kaardil tähistatud S, legendis SE;

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust parandatakse.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

85/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Pärnu Linnavalitsus arvestame ettepanekuga.

238. 2.2) lisada koondkaardi väärtuste ja kitsenduste kaardikihile riikliku kultuurimälestised; Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestame ettepanekuga.

239. 2.3) täpsustada seletuskirja lk 65 Kavandatava uushoonestuse maksimaalsed lubatud kõrguste tabelis Piirkond C kirjeldust, milline on kaitsevöönd P;

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust parandatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestame ettepanekuga.

240. 2.4) korrigeerida seletuskirja lk 62 Arheoloogiamälestise mõiste. Hetkel on see lahti seletatud, kui mitte riikliku kaitse all olev pärand, kuid see ei vasta tõele. Arheoloogiamälestised on riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste alaliik;

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestame ettepanekuga.

241. 2.5) soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi käsitlusse järgneva info lisamist: Kultuurirohemälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui olulise avaliku huviga. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui õigusaktis ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos asuvatele mälestistele võib olla määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida.

Täname ettepaneku eest. Edasise planeerimise ja mõju hindamise protsessi käigus kaalutakse nimetatud ettepanekut. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

86/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76). Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist;

242. 2.6) soovitame lisada ptk 10.3.1. Kohaliku tasandi kultuuripärand: Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse;

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust parandatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestame ettepanekuga.

243. 2.7) soovitame täpsustada katusekorruse mõistet nii, et oleks võimalik kavandada ka lamekatusega lahendusi. Lamekatusega hooned on Pärnule iseloomulikud.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendust täpsustakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

87/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

46) OÜ Linnak 27.05.2024 nr 8-5/10522-202.4-121 244. 1. Üldplaneeringus on palju põhimõtteid ja ettepanekuid. Kuna hiljem võib olla vajadus

neile mõnes dokumendis viidata, oleks parem need punktid nummerdada, et viitamine ja viidatava leidmine oleks lihtsam.

Täname ettepaneku eest. Kaalume kasutusefektiivsuse tagamist. Pärnu Linnavalitsus arvestame osaliselt ettepanekuga.

245. 2. Kesklinna kohta on koostatavas üldplaneeringus vaid mõned arengupõhimõtted (lk 19). Kehtivas üldplaneeringus on kesklinna kohta 4 lehekülge eesmärke, selgitusi, tingimusi ja eesmärke. Koostatavasse üldplaneeringusse on järgi jäänud vaid 11 üldist punkti. Tegemist on jätkuvalt piirkonna keskusega ehk linna keskuse arendamine on jätkuvalt oluline ka haldusreformi järgselt. Eesti üleriigiline planeering näeb ette, et linnakeskustes tuleks keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele (lk 13). Omavalitsuse üldplaneeringult eeldaks märksa konkreetsemat nägemust. Kesklinnas on jätkuvalt väga palju teemasid ja küsimusi, millele üldplaneering peab andma lahenduse või vähemalt suuna, kuidas lahenduseni jõuda. Oma asukohast tulenevalt on kesklinnal suurepärane potentsiaal. Peamine valdkond, kuidas kohalik omavalitsus saab (kesklinna) arengut mõjutada, on avaliku ruumi kujundamine.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Sealhulgas kaalume üldplaneering koostamise käigus üldplaneeringu rakendusmeetmena ette näha kesklinna arengu teemaplaneering, et detailsemalt selgitada kesklinna arengu vajadused. Koostatav üldplaneering näeb ette suunised kogu haldusterritooriumil. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

246. 2.1. Mis saab Pikast tänavast? Kas see jääb ka aastani 2035+ 4-realiseks maanteeks? Täname ettepaneku eest. Üldplaneering näeb ette Pikka tänavat jaotusmagistraalina. Täpsema liikluslahendus nähakse ette täpsema menetluse koostamise käigus. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

247. 2.2. Jalakäijate ala. Kas jalakäijate ruumi on plaanis laiendada või mitte? Mina arvan, et tuleks laiendada või vähemalt luua vastavalt kujundatud segakasutusega ala (Ringi tn). Peaks pingutama vähemalt selle nimel, et Rüütli ja Aida tänava jalakäijate alad saaks omavahel kuidagi seotud

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

248. 2.3. Kas Kuninga tänav jääb jätkuvalt autoteeks - teised vanalinna tänavad? Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

249. 2.4. Juurdepääsud kesklinna. Koos uue silla valmimisega paraneb juurdepääs kesklinnale, aga kesklinn võiks alati paremini kättesaadav olla. Milliseid eesmärke näeb uus üldplaneering ette, et kesklinna kättesaadavust parandada?

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

88/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

250. 2.5. Kesklinnas on väga palju tühja ruumi. Millised piirkonnad tuleks hoonestada? Kas Rüütli tänavaruum jääbki Vee ja Akadeemia tänava juures katkestatuks? Ei saa nõustuda sellega, et Jakobsoni parki on taas näidatud rohealaks ja seda ei või hoonestada. See on olnud ajalooliselt hoonestatud ala ning tuleb taashoonestada, et Vanalinna ja Vallikääru vahele tekiks kesklinlik elav linnaruum ning tekiks normaalne side Vallikääru äärde jääva vanalinna osaga. Sama puudutab ka teatri tagust ala. Kehtivas ÜP-s on see sõnastatud nii: hävinud tänavaruumi taastamine Rüütli tänaval Vee ja Akadeemia vahelises lõigus ajaloolises piiris (enne II Maailmasõda)

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

251. 2.6. Kesklinna tihendamiseks tuleb luua eeldused alakasutatud alade hoonestamiseks koos kesklinliku avaliku ruumi loomisega. (jõe äär, Laia ja Pika tn vaheline ala). Mõelda läbi mida KOV saab selleks teha – (arhitektuurivõistlus, hoonestuskava, detailplaneering, workshop).

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Sealhulgas kaalume üldplaneering koostamise käigus üldplaneeringu rakendusmeetmena ette näha kesklinna arengu teemaplaneering, et detailsemalt selgitada kesklinna arengu vajadused. Koostatav üldplaneering näeb ette suunised kogu haldusterritooriumil. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

252. 2.7. Mis saab avatud parkimisest? Kesklinnas on suured avatud parklad, mis tuleks kas hoonestada või kujundada pargiks või linnaväljakuks. Kuidas vähendatakse kesklinnas autokasutust?

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

253. 2.8. Kui kesklinnas (ja mujal) on eesmärk sõidukite kiiruse vähendamine, siis kuidas seda tehakse? Parim viis selleks on vastava tänavaruumi välja ehitamine, kus autojuhtidel ei olegi soovi/ võimalust kiiremini sõita.

Täname ettepaneku eest. Täpsemad tänavalahendused nähakse ette detailsema menetluse koostamise käigus, ei ole võimalik koostatava üldplaneeringu täpsusastmes täpsemat lahendust välja töötada. Koostatav üldplaneering annab üldisemad suunised. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

254. 2.9. Kuhu planeeritakse kesklinnas rattateed? Koostatava ÜP kaart on selles osas segane. On kaks andmekihti – perspektiivne jalg- ja jalgrattatee ning jalg- ja jalgrattatee. Kas jalg- ja jalgrattatee tähistab olemasolevaid teid? Eurovelo marsruut sõidab läbi erakruntide ja üle majade.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Aluseks võetakse Pärnu linna jalgrattastrateegia 2030+ (2024).

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

89/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

255. 2.10. Millised on haljastuse lahendamise põhimõtted kesklinnas? Täname ettepaneku eest. Haljastuse põhimõtted on välja toodud keskuslinna ehitustingimuste tabelis. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

256. 2.11. Kui nendele küsimustele ei ole võimalik praegu vastata, siis peaks üldplaneering vähemalt andma konkreetse sisendi järgmisteks tegevusteks. Mida tehakse järgnevalt, et kesklinna arenguprobleemid saaks parimad võimalikud lahendused. Selleks, et kesklinnale detailsemalt läheneda, tuleks koostada kas eraldi kesklinna üldplaneering, kujunduskontseptsioon (kehtivas ÜP-s), kesklinna ruumiline visioon vms

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Sealhulgas kaalume üldplaneering koostamise käigus üldplaneeringu rakendusmeetmena ette näha kesklinna arengu teemaplaneering, et detailsemalt selgitada kesklinna arengu vajadused. Koostatav üldplaneering näeb ette suunised kogu haldusterritooriumil. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

257. 2.12. Rattastrateegias välja toodud konkreetne ambitsioon 2024 – 28 on hea, aga see puudutab sisuliselt vaid ühte kesklinnaga seotud lõigu väljaheitmist lähiaastatel. Kuna kesklinna rattateede ehitamine on märksa keerulisem, sest paljudesse kohtadesse on vaja erinevaid lahendusi ja ei pruugi piisata vaid „rattateest“, siis oleks vaja eraldi kaugemale vaatavat terviklikku strateegiat või arengudokumenti, mis tegeleb kesklinna tänava- ja liiklusruumiga (miks mitte ka hoonestusega)

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

258. 2.13. Samuti tuleks üldplaneeringus ette näha tänavate kujundamise juhendi koostamine (nt Vilnius), mis annaks tervikliku pildi sellest, millist tänavaruumi Pärnu linn tahab luua, oleks sisendiks nii hangete koostamisele, kui arendajatele ning üsna lihtsalt aru saadav ka linnakodanikule. Võimalikult selged eeldused peaks looma kodutänavate, mängutänavate, segakasutusega tänavate loomiseks. Kesklinna ümber eeslinnades ja aedlinnades on selliseid tänavaid küll, mida saab ümber transformeerida. Tegelikult on küsimus laiemalt säästliku liikuvuse korraldamises ning selleks vastava alusmaterjali ja ruumi loomises. Lähtuvalt sellest oleks vaja eraldi strateegiat ja dokumenti, mis tegeleks säästva liikuvuse lahendamisega kompleksselt. Koostatav ÜP võiks sellise dokumendi koostamise vajaduse ette näha.

Täname ettepaneku eest. Linnaruumi arengut arvestades on oluline koostada välja tänavaruumi põhipõhimõtted. Üldplaneering koostamise käigus kaalutakse ettepanekut üldplaneeringu rakendusmeetmena koostada tänavaruumi lahenduse juhised. Antud üldplaneeringus täpsemalt tänavaruumi võimalike lahendusi välja ei töötada. Vajadusel täiendame planeeirngulahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

259. 3.Hea on, et üldplaneering seab mitmeid tingimusi, et autostumist piirata ja soodustada jalgsi ja jalgrattaga liikumist ning üleüldiselt inimkeskse ja inimmõõtmelise ruumi loomist. Samas on üldplaneeringus nii mõnigi regulatsioon seatud just autokasutajate huve silmas

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust ühtlustades teemade täpsusastet.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

90/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

pidades nagu näiteks sõiduradade laiused (lk 110), ristmike planeerimine lähtuvalt (autode?) läbilaskvusest, aga rattaradade laiused jm parameetrid on reguleerimata jäetud, kuigi mõlema jaoks on olemas standard ja eeldatavalt koostatakse lähimate aastate jooksul uus. Kui soovitakse üldplaneeringusse kirjutada sõiduradade ja tänavakoridoride miinimumlaiused, siis peaks seda tegema ka rattainfrastruktuuri puhul. Sellisel juhul tuleks lisada ka see, et milline taristu on prioriteet. Kui näiteks standardikohane rattatee ja autotee ei mahu ühte ruumi ära, siis millise liikumisviisi puhul tuleks esimesena valida rahuldav või erandlik lahendus. Kumba siis arvestatakse, kas standardit või üldplaneeringut?

Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

260. 4. Kui üldplaneeringus otsustatakse reguleerida selliseid asju nagu hoonete vaheline kuja 4 m ja säästlike töövõtete kasutamine (lk 31), siis tuleks täpsemalt reguleerida ka muid asju nagu näiteks liikluskorraldust puudutavad lahendused (mugavalt kasutatavad rattahoidjad avalikes kohtades, ümarate (rattasõbralike) äärekivide paigaldamine, normaalsed! künnised, mille kuju vastab ka soovitud kiiruse piirangule, Hollandi tüüpi ristmike ehitamine, kus ratturid on kaitstud jne).

Täname ettepaneku eest. Täpsustamevajadusel üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

261. 5. Kesklinna arenguala võiks ulatuda Vingi tänavani või siis määrata A1 ja A2 arengualade vahele veel üks arenguala, sest tegemist on suhteliselt segase piirkonnaga ja vajaks koos muu kesklinnaga piirneva jõe äärega samuti terviklikku nägemust.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

262. 6. Lk 33 olev punkt näeb ette keskuslinnas, osavaldade tiheasutusaladel ja hajaasustusalade kompaktsema asutusega aladel elukeskkonna tihendamine. Samas lk 34 nähakse ette, et väikse korterelamu korteri kohta peab olema tagatud põhitänavate ääres kuni 150 m² krundi pinda, jaotustänavate ääres 200 m² krundi pinda. Miks? Vähemalt Pärnu keskuslinnas peaks olema tihendamine oluline prioriteet, sest linnas on paremad ühendused ja olemasolev taristu (säästlik maakasutus). Palju eesmärgi pärasem oleks seada omavahel suhtesse korterite arv ja haljaspinna (majaelanikele kasutatava õueala) osakaal. Samuti võiks kesklinna läheduses (nt jalgsikäigu kaugusel (ca 1 km) kesklinnast) leevendada parkimisnõudeid. See soodustab taaskord alternatiivide kasutamist.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

263. 7. Võiks lubada parkimiskohtade vähendamist (nt ca 1-2 km raadiuses kesklinnast), kui näiteks kavandatakse rohkem parkimiskohti või siis parkimiskohad kastiratastele (cargo bikes). Kastirattad on reaalne alternatiiv autole mille najal on „rattariikides“ (Holland jm) ehitatud üles arvestatav osa teenuseid.

Täname ettepaneku eest. Täpsem parkimiskohtade arv selgitatakse täpsema detailplaneeringu koostamise käigus. Üldplaneering toetab antud ettepanekut. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

91/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

264. 8. Jääb arusaamatuks ridaelamute 6 boksi piirang. Näiteks Tartu ümbruses on rohkelt ridaelamuid, mis mahutavad rohkem kui 6 boksi. Kui on soov, et ei tuleks ühte liiga pikka „vorsti“, siis on selle reguleerimiseks teisi võimalusi. Arusaamatuks jääb ka 6 korteri piirang väikse korterelamu puhul. Pärnus on mitmeid väikseid kortermaju, kus on rohkem kui 6 korterit (Aia 28 b/c, Aia tn 9/1, Karusselli tn 32 jpt). Milleks seda selliselt üldse reguleerida on vaja? Kesklinna lähedal võiks lubada tihedamat hoonestust ehk siis ka väiksemaid kortereid.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga on väikeelamumaal (EV) lubatud kasutusotstarveteks üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu, väikekorterelamu ja ärikorter. Väikeelamu maa-alaks määratud piirkonnad peavad eristuma pereelamumaa ja korruselamumaa piirkondadest nii arhitektuuriselt kui ka planeeringuliselt. Väikeelamumaa kasutusotstarbed, annavad võimaluse tihendada linnaruumi, kuid peavad säilitama väikeelamumaale iseloomulikud tunnused, sh arvestama täisehitus%, haljastuse, parkimise jt üldplaneeringuga määratud tingimuste ja kitsendustega. Täpsustame ja täiendame eelnõud aga järgmiselt: “ Uue püstitava väike korterelamu või ridaelamu kavandamisel on lubatud maksimaalselt 6 korterit ühes hoonemahus.“ See tähendab, et ühel krundil võib paikneda rohkem kui üks 6 korteriga hoone. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepankuga

265. 9. Samuti võiks üldplaneering anda viite ka vähemkasutatud või põnevamate elamutüüpide kavandamise osas (galeriimajad, vaipelamud vms). Anda näiteks mõistete all, et näiteks ridamaja alla mahuvad ka sellised elamutüübid. Lisaks tasuks veel mõelda, mida teha ada garaažiboksidega, mida on linnas veel nõukaajast omajagu järgi. Kas neid annaks ümber muuta elamispindadeks? Võib-olla võimaldada nende puhul mingite erandite tegemist (nt väikesed ’tudengikorterid’ või siis teatud laadi majutus vms.).

Täname ettepaneku eest. Ettepanek on asjakohe kuid arvestades Pärnu linna haldusterritooriumi suurust, siis piirkondi esineb väga mitmesuguseid elamutüüpe. Võimalikud eripärased lahendused on võimalik välja töötada täpsema planeeringu menetluse käigus. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

266. 10. Miks mitte võimaldada kuskile, kus on piisavalt hea ühistranspordiühendus autovaba või vähese autokasutusega elamupiirkonna planeerimist (arenguala?). Näiteks välja arendamata suured alad Rõugu, Lille ja Lubja tänava ning Loode-Pärnu tööstuspiirkonna vahel. Äkki oleks mõistlik mõne arenduse juures nõuda/ soovitada elamumessi korraldamist, mis aitaks kvaliteetset elukeskkonda turundada?

Täname ettepaneku eest. Väljatoodud võimalused ja võimalikud lahendused on võimalik selgitada täpsema planeeringu menetluse käigus. Üldplaneeringu täpsusaste jääb siinkohal üldisemaks. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

267. 11. Liiga vähe on tingimusi, mis piiravad valglinnastumist. Valglinnastumine on oluline tegur, mis suurendab pendelrändajate ehk autokasutajate hulka. Üleriigiline planeering näeb ette, et linnade lähiümbruses tasub uuteks ehituspiirkondadeks valida kas sealsed suuremad asulad oma sotsiaalse taristuga või kohad, kus ühendamine tehnilise taristuga

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus ei näe ette valglinnastumist. Pärnu linna üldplaneeringu koostamisel on arvestatud ka kehtivate üldplaneeringute lahendusi, mille tulemusel on tänaseks kujunenud uushoonestusega alad, kus

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

92/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

on lihtsam (lk 13). Lähtuvalt sellest oleks mõistlik vaadata üle minimaalsed kruntide suurused ja seada need suhtesse näiteks ühistranspordipeatuse kaugusest. Tasuks tõsiselt mõelda sellele, kas oleks kuidagi võimalik siduda omavahel ühistranspordi kavandamine seoses (linnaäärsete) elamuarendustega. Ehk siis anda ühistranspordi liinide ääres olevatele arendustele „soodustust“ (nt väiksemad krundid, vähem parkimist), et inimesed kasutaksid ühistransporti ja parandada nõnda ka ühistranspordi tasuvust.

tõepoolest on asjakohane tõhustada sotsiaalse taristu arengut. Üldplaneering ei tee ettepanekut uute alade kujunemiseks vaid võtab arvesse olemasolevat asustusstruktuuri. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

268. Lisan juurde veel ka, et võiksite kaaluda ÜP-le ka ekspertiisi tegemist. Eelmine üldplaneering olevat 2x planeerijate ühingus ekspertiisil käinud.

Täname ettepaneku eest. Vajadusel viime läbi ekspertiisi. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

47) Kaitseministeerium 27.05.2024 nr 8-5/10522-202.4-121 269. Kaitseministeerium tutvus Pärnu linna veebilehel avalikul väljapanekul oleva Pärnu linna

üldplaneeringu 2035+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõuga. Arvestades, et Pärnu linna haldusterritooriumil asuvad mõned riigikaitselised ehitised ning nende piiranguvööndid, küsis Kaitseministeerium oma seisukoha kujundamiseks ka Kaitseväe ja Kaitseliidu arvamust. Kaitseliidult laekunud sisendi alusel juhime tähelepanu, et Pärnu Linnavolikogu 15.12.2022 otsusega nr 83 on algatatud Pärnu linnas Saugamõisa detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegid Pärnu Linnavalitus ja Kaitseliidu Pärnumaa malev koostöös. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks ning tulevikus selle kasutusele võtmine riigikaitselistel eesmärkidel. Detailplaneeringu koostamise ülesanneteks on vajadusel ala ümberkruntimine, kruntidele sobivaima ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, vajadusel kommunikatsioonide ning servituudialade kavandamine. Asjaolud ja põhjendused on esitatud detailplaneeringu algatamise otsuses. Kaitseliidul on jätkuvalt huvi algatatud detailplaneeringu koostamiseks ja algatamise otsuses nimetatud eesmärgi ja ülesannete täitmiseks. Avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus algatatud detailplaneeringu eesmärk praegu ei kajastu. Üldplaneeringu eelnõus on samale alale kavandatud ühiskondliku hoone maa (ÜH) ning puhke ja haljasala maa (PH) juhtotstarbed. Palume

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõud parandatakse, muutes käesolev ala arengualaks. Arengualal eristuvad ruumiliselt ja funktsionaalselt ümbritsevast keskkonnast ning mille puhul on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused. Lähtuvalt arenguvõimaluste paljususest ei ole peetud otstarbekaks määrata üldplaneeringuga konkreetset juhtfunktsiooni, vaid erinevate võimalike juhtfunktsioonide raames on antud tingimused aladele ruumilise ja funktsionaalse lahenduse kavandamiseks senise funktsiooni muutumisel. Arengualade määramise eesmärk on leida piirkondadele uued terviklikud linnaruumilised lahendused ja tagada alade laiapõhjaline ja tasakaalustatud arendus. Antud alale määratakse kaks arenguvisiooni, üheks arenguvisiooniks ühiskondlike hoonestusega maa-ala ja puhketegevus ning teiseks arenguvisiooniks on on riigikaitselise maa-ala areng ning kasutus. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

93/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

võimalusel arvestada algatatud detailplaneeringu eesmärki juba üldplaneeringu koostamisel ning kavandada üldplaneeringus sellele alale riigikaitsemaa juhtotstarve, et vältida ühel ajal koostatavates planeeringutes (üldplaneering ja detailplaneering) samale alale erineva juhtotstarbe planeerimist. Ühtlasi kinnitame, et Kaitseministeerium toetab detailplaneeringu algatamise korralduses märgitud eesmärki ning peab samuti vajalikuks võtta detailplaneeringu ala katastriüksused 62502:078:0015, 62502:078:0011, 62502:078:0013, 62502:078:0007, 62502:078:0006 tulevikus kasutusele riigikaitselisel otstarbel. Lisaks palume üldplaneeringu koostamisel arvestada, et Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringuala hõlmab maa-alasid kolme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil neljas planeeringualas: Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Lääne maakonnas Lääne- Nigula vallas ning Pärnu maakonnas Pärnu linnas. REP algatamise otsus, planeeringuala asukohad ning muu aktuaalne teave REP koostamise menetluse kohta on kättesaadav siin: https://www.kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. Täname, et arvestate üldplaneeringu koostamisel riigikaitseliste huvide ja vajadustega.

48) Gren 27.05.2024 nr 8-5/10522-2024-121 270. Aastal 2021 saatsime oma sisendi Pärnu linna üldplaneering 2035+ jaoks.

Tänasel hetkel on planeering jõudnud avaliku väljapaneku faasi. Graafiline osa on selles kirjeldatud meie toonase nägemuse järgi. Samas kas seletuskirjas on võimalik rohkem välja tuua seda sisendit, mille kunagi saatsime? Lisan siia liitesse meie kirjelduse. Võimalusel soovime seda koostöös linnaga arutada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

49) Regionaal- ja põllumajandusministeerium 07.06.2024 nr 8-5/10522-2021-125 271. 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis „Ruumiline areng“ on toodud, et üldplaneering

koosneb seletuskirjast, andmekihtidest ja lisadest. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

94/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

nõuded“ (edaspidi vormistamise määrus) koosneb planeering seletuskirjast ning joonistest, mis koosnevad esitluskujudest ja digitaalsetest kihtidest. Hetkel puuduvad joonised, millel planeeringulahendused oleks esitluskujule viidud. Kaardiandmetega on võimalik tutvuda läbi koondkaardi rakenduse. Mõistame, et planeeringu eelnõu ei ole veel päris terviklik materjal. Juhime siiski tähelepanu, et seadusest tulenevalt on planeeringu jooniste koostamine kohustuslik. Kaardikihtidest jooniste esitluskujude vormistamine on vajalik, sest see võimaldab esitada lahendusega seonduvat muud vajalikku informatsiooni terviklikult ning eristada planeeringulahenduse muudest alusandmetest selgelt ja tagab seeläbi lahendusest parema arusaamise. Palume planeeringu koostamisel lähtuda PlanS § 3 lõikest 2 ning vormistamise määruses toodud nõuetest.

Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

272. 2.Vormistamise määruse §-s 4 on toodud nõuded planeeringu jooniste esitluskujule, mille kohaselt märgitakse ja eristatakse planeeringulahenduse ja alusandmete leppemärgid. Üldplaneeringu koondkaardi rakenduses ei ole võimalik eristada planeeringulahendust alusandmetest. Vaid osade andmekihtide juures on kuvatud, et tegemist on infokihiga. Samas esineb üldplaneeringu lahendusi, mis rakenduse alusel oleks justkui alusandmed (näiteks korduvalt üleujutatav ala). Palume vastavalt määrusele eristada planeeringulahendus alusandmetest.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

273. 3.Vormistamise määruse § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas Seletuskirjas toodud lahenduste ja koondkaardi vaheline side vajab parandamist. Näiteks koondkaardil on toodud kiht nimega „Krundi miinimum suurus osavaldade elamumaadel“, kuid seletuskirjas on viidatud kihile „Krundi minimaalsuurused“. Peatükis 16 „Veekogud ja kallas“ on toodud, et üldplaneeringuga paadisillale kavandatud alal on lubatud hoida veesõidukeid. Koondkaardil paadisildu näidatud pole, on sildumisalad. Peatükis 16 „Veekogud ja kallas“ on selgitatud, et üldplaneeringu ülesannetest tulenevalt kavandatakse kallasrajale mitmeid avalikult kasutatavaid juurdepääse. Koonkaardi „veekogud ja kallas“ ega ka „liikuvus ja transport“ andmekihtidest juurdepääse kallasrajale ei leia. Seletuskirja kohaselt on justkui välja selgitatud tuulikute püstitamises sobivad alad, samas kaardirakendusest selliseid alasid ei leia. Seletuskirjas on osade teemade puhul toodud viide kaardirakendusele, osade teemade puhul mitte. Eelpooltoodust tulenevalt palume täiendada üldplaneeringut ning siduda joonised ning seletuskiri üheselt

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

95/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

mõistetavaks tervikuks. Kui midagi on määratud joonisel, tuua see seletuskirjas selgelt välja ning kasutada samu mõisteid.

274. 4. Koondkaardil on kajastatud kaardikiht „Üldplaneering 2035+ ala“, mis ei järgi merega piirnevas osas KOV piiri ning ulatub laialt merealale. Üldplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu linna haldusterritooriumi kohta. Vormistamise määruse kohaselt tuleb planeeringu ruumiandmed vormistada topoloogiliselt korrektselt. Palume planeeringuala piir vormistada korrektselt.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

275. 5. Vormistamise määruse § 3 lõike 3 kohaselt märgitakse seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja lõike 5 kohaselt planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus liigilt üldisemale planeeringule ning lõike 6 kohaselt planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused. Seletuskirjas puuduvad nimetatud kirjeldused, kaalutlused, mistõttu tuleb seletuskirja täiendada. Palume rohkem tähelepanu pöörata ka planeeringu lahenduse (üldplaneeringuga määratud alad ja tingimused) ja taustainformatsiooni (juba muudest õigusaktidest või planeeringutest tulenevad alad) eristamisele, kuna palju on muudest õigusaktidest tulenevat kajastatud planeeringulahendusena (põhimõtete ja tingimustena).

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

276. 6. Vormistamise määruse § 3 lõike 1 punkt 9 kohaselt märgitakse seletuskirjas sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi KSH, siis PlanS § 3 lõike 4 kohaselt on KSH aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Palume KSH aruanne lisada edaspidi planeeringu seletuskirja lisaks. Samuti tuua planeeringu lisadena välja ka olulisemad alusuuringud, kui neis sisalduvad planeeringulahenduse aluseks olevad põhjendused. Sisukord vajab uuendamist, puudu on näiteks peatükk 29.2 „Tuuleenergia“.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

277. 7. Üldplaneeringu lisamaterjalides on toodud arengualade kirjeldused ja tingimused (Lisa 1) ning miljööväärtuslike alade kirjeldused ja tingimised (Lisa 2). PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering seletuskirjast ja joonistest ning PlanS § 3 lõike 4 alusel kuuluvad selle juurde lisad. Planeeringulahenduste andmine ja tingimuste määramine on planeeringu ülesanne, planeeringu lisades esitatakse planeeringuga seotud ja säilitamist vajav teave. Seletuskirjas peatükis „Ruumiline areng“ on (15) toodud, et üldplaneering koosneb seletuskirjast, andmekihtidest ja lisadest, mis on kehtestatava planeeringu kui haldusakti osad. Soovitame kõik planeeringuga kehtestatavad tingimused määrata seletuskirja ja jooniste koosseisus. Erandina võib tingimusi kajastada ka lisades, kuid siis tuleks seletuskirjas selgelt väljendad a millised lisad

Täname ettepaneku eest. Arvestame suunisega, üldplaneeringu koostamisel peame oluliseks ka dokumendi materjalide kasutajasõbralikust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

96/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

on planeeringus kehtestatavad ja millised kuuluvad planeeringu juurde (KSH, uuringud jms materjal).

278. 8. Vormistamise määruse § 3 lõike 2 kohaselt lisatakse planeeringu seletuskirja planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed. Hetkel seletuskirjas vastavat teemat ei ole käsitletud. PlanS § 86 lõike 1 kohaselt võetakse planeering vastu peale KSH aruande tulemuste lisamist üldplaneeringusse. Selguse huvides soovitame mõjude hindamist käsitleda planeeringus terviklikult ja juba kooskõlastamise ja arvamuse küsimise etapis KSH tulemused planeeringusse lisada. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas lk 7 on kirjutatud keskkonnastrateegiline hindamine, mitte keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Palume mõiste parandada

Täname ettepaneku eest. Täpsustame ja parandame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

279. 9. Seletuskirjas on toodud peatükkidele ja andmekihtidele lingid, kuid kohati need ei avane. Kui seletuskirjas link avaneb, siis ei ole võimalik enam esialgsesse peatükki tagasi tulla. Kasutusmugavuse tõstmiseks võiks link avaneda uues aknas.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame ja parandame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

280. 10. Osavaldasid ei ole käsitletud võrdselt. Kui Audru, Paikuse ja keskuslinna puhul on toodud valdavad elamutüübid, siis Tõstamaa puhul hajusa asustuse või üksikelamute kohta kirjeldused puuduvad. Kui Paikuse osavallas on külade puhul olulised arengusuunad välja toodud (näiteks asularuumi kvaliteedi tõstmiseks on vajalik siduda Ülevälja elamukvartal kergliiklusteevõrgustiku abil külakeskusega ja Seljametsa järve piirkonnaga. Ruumiplaneerimisel on vajalik tuua esile alevi keskus, siduda olemasolev ja arendatav keskkond jõeäärsete aladega – avada vaated, muuta jõeäärsed alad ligipääsetavamaks ning toetada keskkonna kasutamist erinevate liikumisviisidega. Paikuse alevi ruumikvaliteedi tõstmiseks on vajalik suunata suuremad tootmisettevõtted Paikuse alevi tootmiseks ettenähtud aladele, et säiliks Paikusele omane terviklik miljöölik elukeskkond), siis Tõstamaa osavalla külade puhul seda ühegi küla ja ka Tõstamaa aleviku puhul tehtud ei ole. PlanS kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Palume Tõstamaa külade omapärasid ja arengusuundi oluliselt täiendada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust vastavalt vajadusel, iga piirkond esindab erinevaid ruumisli arenguid. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

97/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

281. 11. Üheselt mõistetavuse ja selguse huvides palume pöörata tähelepanu kasutatud mõistete ühtlustamisele ja anda mõistete selgitused. Seletuskirjas kasutatakse palju mõistet kompaktse hoonestusega ala ja kompaktselt asustatud ala, mõisteid mõistete peatükis antud pole. Mõistete peatükis on lahti seletatud kompaktne keskkond, mida aga seletuskirjas kordagi kasutatud ei ole. Peatükis 15.1. „Rohevõrgustik“ on toodud, et kompaktse hoonestusega ala on enam kui kahest majapidamisest koosnev ala. Selgusetuks jääb, kas ka üldplaneeringu teistes seletuskirja peatükkides mõeldakse kompaktse hoonestusega aladena kahest majapidamisest koosnevaid alasid. Kuna õigusaktides pole sätestatud, mida tähendab kompaktse hoonestusega ala, kompaktselt asustatud ala, siis palume seletuskirja lisada vastavad selgitused. Kasutatakse mõistet nii rohevõrgustiku tuumala, kui rohevõrgustiku tugiala (mõistetes on toodud tugiala). Kasutatud erinevaid mõisteid, nagu roheline ala, rohelus, roheala, loodusala, loodusmaastik, mille mõisted planeeringu kontekstis ei ole selged. Miljööväärtuslik ala – miljööala, väärtusliku maastiku avamaastik, asustusala. Palume ülesloetletud sõnade kasutused üle vaadata ning vajadusel parandada, et seletuskiri oleks üheselt selge.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

282. 12.Seletuskirja lk 12 on toodud tootmisalade arendamise põhimõtted, samas käsitletakse seal ka loodus- seiklus- ja puhketegevusega seotud ettevõtlust ja väikeettevõtlust, kohalikku eripära rõhutavaid arendusprojekte. Selguse huvides oleks kohasem nimetada valdkond laiemalt – ettevõtluse arendamise põhimõtted vms

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

283. 13. Seletuskirja lk 27 on toodud lause, et määratud maakasutuse juhtotstarve ei pea olema monofunktsionaalne, mis tekitab segadust. Juhtotstarve määratakseg i üldplaneeringuga, st miks kirjeldada seda, mis üldplaneeringuga juba on määratud, ei pea olema? Juba PlanS kohasest juhtotstarbe mõistest tulenevalt ei ole tegemist monofunktsionaalse alaga. Palume lauset täpsustada ja kirjeldada planeeringu lahendust.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

284. 14. Jääb arusaamatuks, kas hajaasustuses on maakasutuse juhtotstarve määratud või mitte. Peatüki 4.1 kohaselt on juhtotstarve määratud tiheasustusaladel ja hajaasustusalade kompaktselt asustatud aladel. Koondkaardi kohaselt asub väljaspool eelmainitud alasid veel üksikuid väiksemaid juhtotstarbega alasid. Samas peatükis 5.22 „Hajaasustuse ehitustingimused“ on hajaasustuses juhtotstarbeks määratud maatulundusmaa ning lisaks määratud ka juhtotstarvet toetav otstarve. Palume selgemalt väljendada, kuidas on juhtotstarbed hajaasustuses määratud.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

98/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

285. 15. Seletuskirja peatüki 5.21 Riigikaitse maa-ala ja ehitustingimused on toodud, et eesmärk on riigi- ja sisekaitselise otstarbega hoonete ja rajatiste maa-alade säilitamine, arendamine ja koondamine Riia mnt ja A.H.Tammsaare pst ristmikule, Pikk tn 20 ja Raba tn 1a kinnistutele. Lisaks on riigikaitselise juhtotstarbega hooned ning rajatised lubatud kavandada segahoonestuse ja üldkasutatavate ehitiste maa-ala juhtotstarbega piirkondadesse detailplaneeringu alusel. Pärnu maakonna planeeringu kohaselt on riigikaitselased ehitised kavandatud ka Lemmetsa külla. Ei nähtu, et üldplaneeringus oleks maakonnaplaneeringuga arvestatud.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

286. 16. Peatüki 5.22. kohaselt on hajaasustuses lubatud kasutusotstarbed maatulundusmaa, elamumaa, põllumajandusmaa ja juhtotstarvet toetava otstarbena on määratud väikeettevõtluse maa ning puhke-spordi-, kogunemis- ja kultuurirajatise maa. Ei selgu, kuidas on üldplaneeringuga kavandatud hajaasustuses muude vajalike funktsioonide areng nagu tootmine (sh päikesepark, tuulepark), kaubandus, haridus, sotsiaalasutused, riigikaitse jms valdkonnad. Kas üldplaneering ei näe sellisteks arenguteks hajaasustuses vajadust ning võimalust? Kuidas maakasutuse tingimuste seadmisel on arvestatud seletuskirja peatükis 9 „Sotsiaalsed teenused“ arendamise võimalustega. Peatüki tervishoidu puudutavas osas on sõnastuse viga ja eeldatavasti ei ole linna eesmärk elanike heaolutunnet ennetada, st ära hoida (lk 59). Palume lahendust täpsustada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

287. 17. Seletuskirja peatükis 9.1. on toodud, et suuremate, kui 2000 m² kaubakeskuste ja suure külastuskoormusega ettevõtete kavandamisel tuleb kaaluda sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise vajalikkust. Juhime tähelepanu, et planeeringute koostamisel tuleb PlanS kohaselt alati hinnata asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning keskkonnale avalduvaid mõjusid. Soovitame sõnastust täpsustada ning tuua vajadusel välja eraldi täpsema sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi koostamise vajadus.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

288. 18. Seletuskirja peatükis 10.3.1. on määratud väärtuslikud üksikobjektid ja toodud ehitustingimused. Toodud on, et väärtuslike üksikobjektide väärtuse hoidmiseks on kirjeldatud väärtusliku üksikobjekti säilitamise vajadus ning antud suunised objekti restaureerimiseks. Samas seletuskirjas väärtuslikke üksikobjekte ning nende väärtusi ei selgu. Palume täpsemalt välja tuua, millise kaalutluse (uuringu vms) alusel objektid on määratud, mis on nende väärtused ning kus on objektid leitavad.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga. Väärtuslikud üksikobjektid on välja toodud joonisel.

289. 19. Seletuskirja peatüki 14.1. kohaselt tehakse üldplaneeringuga ettepanek kohalikele kogukondadele oluliste metsade kaitse alla võtmiseks ning alad on

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

99/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

üldplaneeringus kavandatud kui kohaliku väärtusega metsa maa-alad. Koondkaardi rakendusest vastavat kaardikihti ei leidnud. Palun lahendust täpsustada.

Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

290. 20. Seletuskirja peatükis 15.2. „Puhkealad ja kõrgendatud huviga metsad“ on selgitatud, mis on kõrgendatud avaliku huviga alad ning ülelinnalised puhkealad. Samas on peatükis seatud puhke- ja virgestusalade kavandamise üldpõhimõtted. Mis on virgestusala, selgitatud pole. Tingimustes nt on toodud, et puhkealadele tuleb ette näha juurdepääs kergliikluse, ühistranspordi ja autoga. Miks virgestusaladele kergliikluse, ühistranspordi ja autoga ligi pääseda pole oluline? Arusaamatuks jääb samuti, kas puhke- ja virgestusalad asuvad vaid tiheasustusalal või on mõeldud ka hajaasustust või hajaasustusalal asuvaid kompaktse asustusega alasid. Tingimusena on üldplaneeringus toodud, et alad tuleb välja arendada arvestades linna vaba aja veetmise, spordi, meelelahutuse, kultuuri arengu eesmärke ja vajadusi ning asukoha eripära. Palume vaadata üle seletuskirja peatükid, neis toodud selgitused ja tingimused, et peatükis toodu oleks üheselt selge.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

291. 21. Peatükis 17. „Maardlad“ on toodud, et maavara kaevandamine toimub Pärnu linnas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. Palume parandada viide joonisele, kuna planeeringu juurde ei ole jooniseid vormistatud. Maakasutuse andmekihil on mäetööstusmaad vähe määratud ning see ei kattu kõigi aktiivsete maardlatega, mistõttu ei ole aru saadav, mille alusel mäetööstusmaa on määratud. Nii peatükis „Mäetööstuse maa-ala“ kui ka „Maardlad“ on tingimuste juures toodud viide Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringule. Juhime tähelepanu, et maakonna teemaplaneering on äsja algatatud, mistõttu vajadusel sellele viidata, kui taustainformatsioonile, kuid mitte siduda seatavatesse tingimustesse.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust viidates kõrgema taseme planeergitule. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

292. 22. Seletuskirja peatükis 25. „Elektrivarustus“ on toodud, et uue 110 kV nimipingega elektriõhuliini rajamisel määratakse elektriõhuliini asukoht täiendava planeeringuga. Palume võimalusel täpsustada, millist planeeringu liiki antud juhul silmas peetakse. Samuti palume täpsustada võimalusel planeeringuliiki sama lehekülje järgnevas lõigus toodu osas, mille kohaselt, kui elektriõhuliini rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta elektriõhuliini paiknemist, tuleb koostada elektriõhuliini asukohta määrav täiendav planeering. Palume peatükis sätestatud tingimused veelkord üle vaadata ja kaaluda

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

100/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

võimalust elektriliinide kavandamiseks projekteerimistingimuste alusel ning selleks vajalike tingimuste seadmist.

293. 23. Seletuskirja peatükis 29.1. „Päikeseenergia“ on kajastatud vaid päikesepaneelide paigaldamine hoonetele, kuid mitte maapinnale. Kas päikesepaneele tohib paigaldada keskuslinnas, teistel tiheasustusega või kompaktse asustusega aladel maapinnale? Kas mälestistel ei võiks päikesepaneelide kasutamine sõltuda Muinsuskaitseameti nõusolekust, kas peaks selle üldplaneeringuga keelama? Võiks anda üldise suuna, et uute hoonete kavandamisel soositakse lahendusi, kus päikesepaneelid on hoone arhitektuuri sobivalt integreeritud. Päikeseparkide kavandamise kohta tingimusi ei ole määratud. Palume lahendust täpsustada ja arvestada Pärnu maakonna planeeringu peatükis 4.3.2 toodud tingimustega.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

294. 24. Seletuskirja peatüki 32.2. kohaselt on Pärnu keskuslinnas ja selle lähiümbruse s üldplaneeringuga kavandatud linnaline jalgrattateede võrgustik – põhivõrk, tugivõrk ja rohevõrk. Koondkaardil on samas kajastatud ka olemasolevad ja perspektiivsed jalgrattateed, mis ei ühti täielikult kavandatava tugi-põhi-rohevõrguga. Lahendus jääb arusaamatuks. Säästlike liikumisviiside soodustamiseks palume kaaluda tervikliku jalgrattateede põhivõrgu kavandamist Rail Baltic reisijate raudteejaama ja Pärnu linnakeskuse vahele.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

295. 25. KSH aruandes on läbivalt mainitud Papsaare arenguala. Üldplaneeringu sisukorrast, lisast 2 ning koondkaardilt selle nimelist arenguala ei leia.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu KSH aruannet. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

296. 26. KSH lk 92 on käsitletud Audru ringraja müra. Oleme seisukohal, et müra võib olla küll elamualadel normide piires, kuid siiski on tegemist keskkonnahäiringuga, mis6 (15) toob kaasa tulevaste elanike kaebused ringrajalt lähtuva müra kohta. Uusi elamualasid ei ole ringraja lähedale kavandada soovitatav.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu KSH aruannet. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

297. 27.KSH aruandes lk 35 on tehtud ettepanek võtta Papsaare üleujutusohuga alal hoonete esimese korruse põrandapinna kõrguse määramisel aluseks 1x50 aasta jooksul esineda võiva tõenäosusega üleujutus, mis on 2,81m abs. Kehtivas Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus on üleujutusohuga alaks määratud alla 3 m samakõrgusjoont jäävad alad ja esimese korruse põrandapinna minimaalseks kõrguseks on määratud 3,2 m abs (enam kui 1x100 a jooksul esineda võiv üleujutus). Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb üleujutusriskiga alal majandusliku

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu KSH aruannet. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

101/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

kahju vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. Palume selgitada, millega on põhjendatud kõrguse vähendamine ja ettepanekut täiendavalt kaaluda.

298. 28. Planeeringu lisas 2 on toodud miljööväärtuslikud alad. Alade puhul on välja toodud kirjeldused ja arendamise põhimõtted. Kaheksa ala kohta on esitatud vaid nimed. Ainsa osavallas asuva miljööala puhul on kirjeldatud Manija miljööala, kuid tekst on loetamatu kokku- ja lahku kirjutamiste vigade tõttu, kusjuures tekst on aegunud – nt viidatakse teeseadusele, teede avalikuks kasutamiseks määramise vajadusele, teksti kopeerimisel on sisse jäänud sõna teemaplaneering. Palume lahendust korrigeerida ja täiendada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

299. 29. Palume põhjalikult hinnata üldplaneeringu seletuskirja sisu ja eemaldada sealt mitteasjakohane tekst. Näiteks seletuskirja peatükis 27. on kajastatud eraldi punktina (tingimusena?): Olemasolevas hoones uue küttesüsteemi rajamine, vana küttesüsteemi ümberehitamine ja tahkeküttesüsteemi rajamine lisaküttesüsteemina (nt saunaahi) on ehitusseadustiku mõistes hoone ümberehitamine. Eelnimetatud ehitustööd ja korstnapühkimine eeldab vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Ohutuse tagamiseks tuleb jälgida kohustuslikke hooldus- ja ülevaatuse intervalle.

Täname ettepaneku eest. Parandame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

300. 30. Palume selgitada, kuidas on arvestatud Manija teemaplaneeringu lahendusega, kas lahendus kantakse üldplaneeringusse üle ning kuidas on lahendatud ehitamise võimalused Manija saarel seoses ulatusliku ehituskeeluvööndiga.

Täname ettepaneku eest. Kehtiv teemaplaneering kantakse üldplaneeringu lahendusse üle. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

301. 31. Seletuskirja peatükis 4.4. on toodud krundi minimaalsed suurused. Palume planeeringu lahendust põhjalikumalt selgitada ja tuua välja, kus on minimaalsed suurused määratud konkreetse numbrilise väärtusega ja kus krundi minimaalset suurust üldplaneeringuga määratud ei ole, kuid on antud tingimused krundi suuruse määramiseks. Lisaks palume ka seletuskirjas selgelt välja tuua, millise otstarbega aladele on minimaalsuurused määratud. Hetkel on seletuskirjas kajastatud krundi minimaalsed suurused üldiselt, kuid koondkaardi andmekihil on kuvatud vaid krundi miinimum suurus osavaldade elamumaadel.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringulahendus selgitab, et keskuslinna piires ei ole määratud minimaalseid krundi suurused ning min krundi suurused on määratud üksnes osavaldade tiheasustusaladel ning hajaasustusala kompaktse hoonestusega alal. Täpsustame üldplaneeringu lahendust ning tõhustame seletuskirja ja kaardi seotust. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliseltettepanekuga.

302. 32. Juhime tähelepanu, et mõiste krunt on PlanS-ist tulenevalt kasutatav vaid detailplaneeringu koostamise kohustuse puhul. Samas üldplaneeringus on krundi

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringuga lahendusega ei soovita määrata kehtivast seadusest üleseid detailplaneeringu

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

102/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

minimaalsed suurused numbriliselt määratud valdavalt aladele, kus ei ole PlanS - isttulenevalt detailplaneeringu koostamise kohustust (hajaasustuses kompaktselt asustatud alad, tiheasutusalad väljapool linna, alevit ja alevikku) ja kuhu ei olemääratud ka üldplaneeringuga täiendavat detailplaneeringu koostamise kohustust. Jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik planeeringulahendust rakendada. Palun lahendust täpsustada. Kaaluda täiendavate detailplaneeringu koostamisega alade ja juhtude määramist ning detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel minimaalse maaüksuse suuruse määramist, mida on lubatud hoonestada.

kohustusi. Üldplaneeringu lahenduse koostamisel kaalutakse ettepanekut ning vajadusel täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

303. 33. Seletuskirja peatükis 4.4. „Krundi minimaalsed suurused“ on toodud punkt –määratud rohevõrgustiku tugialadel. Jääb selgusetuks, mis on määratud rohevõrgustiku tugialadel, kuna peatükis 15.1 „Rohevõrgustik“ ei käsitleta krundi suuruseid. Lisaks palume lähtuda eelpooltoodud selgitusest krundi mõiste kohtas eoses detailplaneeringu kohustusega.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

304. 34. Planeeringus on väga paljud tingimused seotud krundiga. Palume planeeringus läbivalt üle vaadata krundi mõiste kasutamise ja tagada PlanS-iga kooskõla. Näiteks – krundi minimaalne haljastusprotsent, krundi roheväärtus, täisehituse protsent, parkimine omal krundil jms. Kui tingimustest soovitakse lähtuda ka detailplaneeringu kohutuse puudumisel, on vajalik muuta mõistet või selgitada, et krundiga seotud mõisted kehtivad ka teiste hoonestamise sooviga maatükkide kohta vms.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

305. 35. PlanS § 56 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesanne tasakaalustatud ja kestliku asustuse põhimõtete ja rahvastiku paiknemist suunavate oluliste tingimuste määramine. PlanS § 75 lõike 1 punkti 6 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine. Maakonnaplaneeringuga on määratud linnalise asustusega alad, mille piirid ja kasutustingimused tuleb täpsustada üldplaneeringuga. Linnalise asustusega ala piiride täpsustamist üldplaneeringus kajastatud ei ole, palume lahendust täiendada ja arvestada maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetega.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

306. 36. PlanS § 56 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesandeks keskuste võrgustiku toimimist suunavate oluliste tingimuste ja keskuste planeerimise põhimõtete määramine. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud keskuste võrgustik. Üldplaneeringus on keskustena käsitletud vaid Pärnu linna asustusüksuses paiknevat Pärnu kesklinna ja Papiniidu keskust ja arvestatud ei ole maakonnaplaneeringus määratud keskustega. Palume lahendust täpsustada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

103/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

307. 37. PlanS § 75 lõike 6 punkti 27 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine. Üldplaneeringu seletuskirjas on tiheasustusalasid käsitletud väga põgusalt ja ei selgu tiheasutusalade lahendus – millised alad konkreetselt ja millise kaalutluse alusel on kavandatud tiheasustusaladeks, kas tiheasustusalasid on suurendatud või vähendatud, kas tiheasustusalasid on juurde loodud, kas üldplaneeringuga määratud tiheasutusalad on seda nii maareformiseaduse kui ka looduskaitseseaduse mõistes. Palume lahendust täpsustada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

308. 38. Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 41 lõike 1 kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndis uue tiheasustusala moodustamine keelatud. Erandi võib teha Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Sama seaduse § 41 kohaselt võib ranna ja kalda piiranguvööndis tiheasustusala laiendada üldplaneeringuga. Palume selgelt kajastada, millised on uued ja millised laiendatavad tiheasustusalad ning hinnata nende kattumist ranna ja kalda piiranguvööndiga.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

309. 39. Seletuskirjas on toodud, et tiheasustusalad on linnad, alevid ja alevikud ning üldplaneeringuga määratud alad ja, et tiheasustusalade piirid ei ühti alati asustusüksuse piiridega. Palume väljendada selgemalt. Olukorras, kus tiheasustusalad tuleb määrata üldplaneeringuga ja need on määratud nii, et need ei ühti asustusüksuse piiridega, oleks selgem väljendada, et üldplaneeringuga on tiheasustusaladeks määratud Pärnu linn, Audru alev, Paikuse alevik, jt … koondkaardil määratud piirides.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendusega ette nähtud tiheasustusalad, hajaasustusala kompaktse asustusega alad ei ühti igal juhul asustusüksuste piiridega või jäävada mitme asustusüksuse piiridesse. Täpsustame üldplaneeringu lahendus ning juhime tähelepanu, et alad on määratud kaardil määratud piiride. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

310. 40. Koondkaardi ja Maa-ameti kaardirakenduse võrdluses on tiheasustusala senisega võrreldes oluliselt laiendatud Audru suunal. Pärnu linna asustusüksuse piirist kuni Audru alevikuni k.a. on kavandatud üks suur tiheasustusala, mille sisse on haaratud olemasolevad väiksemad tiheasustusalad. Nii on tiheasustusala laiendatud ca 10 km ulatuses Pärnu linna piirist välja. Tiheasustusala laiendamist ei ole selgitatud ega põhjendatud. Alale on määratud minimaalseks krundi suuruseks 1200 m2, kuid määratud ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust. KSH aruandes ei ole (15) käsitletud tiheasustusala laiendamist ega selle mõju valglinnastumisele, teenuste kättesaadavusele ning liikuvusele. Olemasolevast keskkonnast tulenevate mõjude nagu müra ja üleujutus mõju asustuse arendamisele. Pärnu maakonna planeeringu kohaselt tuleb Pärnu linna lähivööndi arendamisel tõsta keskuste

Täname ettepaneku eest. Koostatav üldplaneering võtab aluseks ka kehtivat Audru üldplaneeringu suuniseid, millega on toimunud viimase kümnendi jooksul olulised arengud Audru aleviku ja Vana-Pärnu vahelisel alal. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek pigem vähendada kehtiva üldplaneeringuga kavandatud. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

104/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

kompaktsust, vältida linna ja keskuste lähialale uute kompaktsete hoonestusalade kavandamist. Palume lahendust täiendavalt hinnata, kaaluda ja põhjendada arvestades PlanS -i kohaseid ning maakonnaplaneeringus ja koostatavas üldplaneeringus seatud põhimõtteid. Oleme seisukohal, et lahendus ei ole maakonnaplaneeringu ja PlanS toodud põhimõtetega kooskõlas.

311. 41. Seletuskirja peatükk 6. „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine“ jääb terviklikult ebaselgeks. Sisuliselt on määratud üks täiendav detailplaneeringu koostamise kaalumise kohustusega juht (segafunktsiooniga maaala funktsionaalne muudatus). Toodud on detailplaneeringu koostamise üldpõhimõtted, kus on esitatud tabel, millest ei tulene täiendavaid planeeringu koostamise alasid või juhte lisaks juba PlanS-is toodule. Antud on üldpõhimõte, et algatatud ja vastuvõetud planeeringud tuleb viia üldplaneeringuga kooskõlla. Juhime tähelepanu, et PlanS kohaselt koostataksegi detailplaneering üldplaneeringu elluviimiseks ja vaid põhjendatud vajadusel saab üldplaneeringut muuta ja selleks kohaldatakse detailplaneeringule üldplaneeringu menetlust. Kui mõeldud on enne koostatava üldplaneeringu kehtestamist algatatud ja vastu võetud detailplaneeringuid oleks selgem, kui põhimõte kajastuks üldplaneeringu elluviimist selgitavas peatükis, mitte detailplaneeringu koostamise alade ja juhtude all. Põhimõtete hulgas on reguleeritud ka detailplaneeringute täpsustamine projekteerimistingimustega, mis samuti ei vasta peatüki nimele. Selguse huvides soovitame mitte dubleerida seaduses juba sätestatut. Vajadusel võib sellise info anda selgitavas osas viidetega seadusele, mitte aga üldpõhimõtete all. Seaduse sätete dubleerimisel seletuskirjas võib tekkida olukord, kus seatud põhimõtted ei ole tulevikus seadusega kooskõlas.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

312. 42. Arvestades, et üldplaneeringuga on ulatuslikult laiendatud tiheasustusala, palume kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramist tiheasustusaladele mis ei ole linn, alev või alevik. Eriti teravalt tekib küsimus Pärnu keskuslinna ja Audru aleviku vahelise ala edasise tervikliku arendamise võimaluste osas. Ala on määratud tiheasustusalaks, sinna on kavandatud hulgaliselt elamumaa juhtotstarvet ja määratud minimaalseks elamukrundi suuruseks 1200 m2. Alal olemasolevate elamualade ja veel välja arendamata elamukruntide vahel paikneb hulgaliselt suuri põllumassiive. Palume hinnata ala tervikliku arendamise võimalusi ja selgitada lahendust.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

105/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

313. 43. Peatükis 5.21. Riigikaitse maa-ala ja ehitustingimused on planeerimise põhimõtteks toodud, et riigikaitselise juhtotstarbega hooned ning rajatised on lubatud kavandada segahoonestuse ja üldkasutatavate ehitiste maa-ala juhtotstarbega piirkondadesse detailplaneeringu alusel. Antud tingimusi aga peatükis 6. „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud“ toodud pole. Palume viimasena nimetatud peatükk üle vaadata ja selguse huvides kajastada seal kõik detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud, mis on määratud üldplaneeringuga.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

314. 44. Palume üle vaadata seletuskirja peatükis 15.1. rohevõrgustiku kirjeldus ja lähtuda KSH aruandest, maakonnaplaneeringus toodust või ka erinevatest juhenditest (näiteks Rohevõrgustiku planeerimisjuhend). Sõnastuses on mitmeid küsitavusi ja ebatäpsusi. Näiteks tugialad aitavad ühendada rohekoridore (lk 75). Jõed on (15) käsitletud tugialade all, mitte rohekoridoride all (lk 75). Mis on looduslikud või poollooduslikud põllud? Roheline võrgustik ei moodustu ökosüsteemiteenustest vaid erinevatest looduslikest aladest, mis pakuvad ökosüsteemiteenuseid. Palume sõnastust korrigeerida ja esitada kirjeldus lähtuvalt välja kujunenud praktikast.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

315. 45. PlanS kohaselt on üldplaneeringu ülesanne rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud maakonna tasandi roheline võrgustik ja seatud ülesanne rohevõrgustiku piiride ja kasutustingimuste täpsustamiseks (peatükk 3.3.1). Üldplaneeringu rohevõrgustikku käsitlevast peatükist ei selgu, kuidas on üldplaneeringus rohevõrgustik lahendatud, kas maakonna tasandi rohevõrgustikku on täpsustatud, kas kohaliku tasandi rohevõrgustiku elemente on kavandatud. Palume lahendust täiendada ja selgitada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

316. 46. Palume täpsustada rohevõrgustiku lahendust tiheasustusaladel. Koondkaardi rohevõrgustiku kaardikihi kohaselt jäävad Pärnu linna asustusüksuse alale täpsustamata rohelised alad, mis ei ole omavahel seotud – puuduvad rohekoridorid. Väljapool Pärnu linna asustusüksust jäävad tiheasustusaladele vaid üksikud maakonna rohevõrgustiku koridorid. Linna ja maakonna roheline võrgustik on seotud vaid Audru suunal mööda Sauga jõge ja rannajoont. Mujal linna ja maakonna rohevõrgustiku vahel side puudub. Sealhulgas ei ole täpsustatud Paikuse osavalla rohevõrgustiku alasid. Maakonnaplaneeringu (peatükk 2.5.1) kohaselt tuleb üldplaneeringu koostamisel tagada rohelise võrgustiku sidusus nii linnalise asula siseselt kui ka väliste rohelise võrgustiku elementidega. Ka KSH aruandes on nenditud, et võrgustik on killustunud Pärnu keskuslinna lähiümbruses. Samas ei ole

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

106/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

kavandatud meetmeid rohevõrgustiku sidususe parandamiseks. Palume lahendust täiendada, kavandada sidus rohevõrgustik ja käsitleda teemat KSH aruandes põhjalikumalt.

317. 47. Palume selgitada, kas rohevõrgustiku tervikliku toimimise ja säilimise üldtingimused kehtivad lisaks maakonnaplaneeringu tingimustele või on üldplaneeringuga maakonnaplaneeringu tingimusi täpsustatud. Tagada maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu tingimuste vahel kooskõla.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Üldplaneeringu lahendus võtab arvesse maakonnaplaneeringu tingimusi kui ka üldplaneeringuga määratakse täiendavad tingimused. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

318. 48. KSH aruandes (lk 73) on viidatud, et üldplaneeringu koostamise käigus viidi läbi rohevõrgustiku analüüs, sh selgitati välja erinevad konfliktalad ja erineva taluvusega alad. Aruandes käsitletakse, mida uuriti, kuid kuskil ei ole võimalik tutvuda analüüsi tulemusega. Palume juurde lisada analüüsi aruanne või käsitleda analüüsi olulisemaid järeldusi.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu KSH aruannet. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

319. 49. Seletuskirja peatükis 15.1. „Rohevõrgustik“ on toodud, et rohekoridoride ristumisel maantee ja raudteega tuleb ette näha ohutud ülekäigud inimestele ja läbipääsud loomadele. Leevendavad meetmed konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks saab määrata iga konkreetse konfliktikoha jaoks tehtavate uuringute ja hinnangute alusel. KSH aruandes on toodud, et kohad, kus rohevõrgustiku analüüsi käigus tuvastati vahetud vastuolud rohekoridoride (või rohekoridoride vajaduse) ja olemasoleva või teiste planeeringutega kavandatava maakasutuse vahel (peamiselt taristuobjektid) on tähistatud planeeringukaardil konfliktikohtadena. Konfliktsuse välja toomine annab aluse edaspidiseks, luues võimaluse kokkulepeteks, mis lubavad näiteks muuta infrastruktuuride asetust või võimaluse korral vähendada vastuolu kompensatsioonimeetmetega. Planeeringu koondkaardil konfliktkohad ei kajastu. Palume lahendust täpsustada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

320. 50. KSH aruandes (peatükk 3.2) on välja toodud, et rohevõrgustiku ribastruktuure on täiendatud sinivõrgustiku aladega. Selle alla kuuluvad jõed, ojad ja järved ning nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd 30 m ulatuses mõlemal pool veepiiri. Nimetatud on vooluveekogud, mis toimivad rohevõrgustikus sinivõrgustiku koridorina. Ka koostatavas Pärnu jõe teemaplaneeringus on kokku lepitud, et Pärnu, Sauga ja Reiu jõed koos kaldaalaga kuuluvad rohelise võrgustiku koosseisu ja nende puhul tuleb täpsustada rohekoridori ulatus, sh rohekoridori(15)

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

107/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

koosseisu haarata üleujutatavad lammialad. Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Rohelise võrgustiku koridorina toimivad vooluveekogud on Tõstamaa jõgi, Lindi oja, Reiu jõgi, Pärnu jõgi, Sauga jõgi ja Audru jõgi. Seletuskirjast ja joonisel ei selgu, et maakonnaplaneeringutes sätetatud põhimõttega ega ka KSH-s tooduga oleks arvestatud. Palume üldplaneeringus teha vastavad täpsustused.

321. 51. Üldtingimustes on toodud, et rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas peab olema vastavuses maakonnaplaneeringu nõuetega. Kui kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal, ei ole tegevus lubatud. Palume tingimust täpsustada ja lisada tingimusele, et kui osakaal langeb allapoole maakonnaplaneeringus määratud looduslike alade osakaalu (90 %). Hetkel ei ole tingimus üheselt mõistetav ja võib selliselt kujuneda kõiki edasisi ehitustegevusi välistavaks.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

322. 52. Rohekoridori ehitamisel on määratud selle minimaalne laius numbriliselt. Kuna rohekoridorid on erineva laiusega, siis palume nõuded siduda ka maakonnaplaneeringu lahendusega. St et rohekoridoris tuleb tagada selle keskmise laiuse säilimine vähemalt 70% ulatuses aga mitte vähem kui 200 m laiusel lõigul.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

323. 53. Selgusetuks jääb, kuidas on lahendatud rohevõrgustikus põllumajandusloomade karjaaiad? Kas neid võib või ei tohi rajada? Mis tingimustele peavad need aiad vastama?

Täname ettepaneku eest. Tingimuseks määratakse: „Rohelise võrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine (nt elektrikarjus) on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.“Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

324. 54. Maakonnaplaneeringuga on seatud, et väärtuslike maastike täpsed piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed määrata üldplaneeringuga. Palume täpsemalt selgitada, kuidas on üldplaneeringu lahendus maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kas väärtuslike maastike piire on täpsustatud, kas aladele seatud tingimused kehtivad lisaks maakonnaplaneeringu tingimustele või on üldplaneeringuga

Täname ettepaneku eest. Korrigeerime üldplaneeringu lahendust vastavalt. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

108/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

tingimusi täpsustatud.

325. 55. Väärtuslike maastike nimistu ei ole üheselt selge. KSH aruande kohaselt jääb planeeringualale 15 maastikku, üldplaneeringu seletuskirja järgi 13 maastikku ja koondkaardil kajastub 11 maastikku. Koondkaardil ei ole käsitletud Pärnu linna asustusüksuse alale jäävaid väärtuslikke maastike (A28 Pärnu rand ja vanalinn, A29 Pärnu rannaniit, A30 Niidu-Tammiste metsamaastik). Seletuskirjas ei kajastu A2 Sindi väärtuslik maastik, mis koondkaardile on kantud ja ulatub ka Pärnu linna haldusalale. Palume viia seletuskiri, koondkaart ja KSH aruanne kooskõlla.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

326. 56. Seletuskirjas ja koondkaardil ei ole käsitletud maakonnaplaneeringuga määratud kauneid veeteelõike (Pärnu jõgi ja Reiu jõgi). Samuti on Pärnu jõe teemaplaneeringuga määratud ka Sauga jõgi väärtuslikuks veetee lõiguks. Palume lahendust täiendada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

327. 57. Peatüki 12. üldtingimustes on seatud, et väärtuslikule maastikule võib ehitada üksikut olemasoleva küla struktuuriga kokku sobivat elamukohta või põllumajanduslikuks tegevuseks vajalikku ehitist. Uusi tiheda asustusega arendusalasid väärtuslikule maastikule kavandada ei ole lubatud. Juhime tähelepanu, et mitmed väärtuslikud maastikud asuvad ka linnalise asustusega alal. Määratud tingimus seab asustuse arendamisele olulise piirangu, mida ei ole põhjendatud. Leiame, et tingimus ei ole kooskõlas maakonnaplaneeringus seatud linnaliste piirkondade arendamise põhimõtetega. KSH aruandes ei ole hinnatud, kuidas selline tingimus mõjutab asustuse arengut.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust ja KSH aruannet vastavalt planeeringulahendusele. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

328. 58. Üldtingimustes on seatud, et uus ehitis väärtuslikul maastikul tuleb paigutada mitmekesise reljeefiga maastikule või maastikuelemendile. Arvestades, et omavalitsus on tasase reljeefiga ning mitmed väärtuslikud maastikud paiknevad laugel rannikul tekib küsimus, kas tingimus käib mõne konkreetse mitmekesise reljeefiga väärtusliku maastiku kohta? Palume täpsustada ja selgitada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Täiendame, et maastikul tuleb uus ehitis paigutada kooskõlas maastikuelementide ja inimtegevusega. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

329. 59. Üldtingimustes on seatud, et päikeseenergia rajatis paigutada väärtusliku maastiku õuealale või sellest väljaspoole avamaastikule juhul, kui rajatise paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset mõju. Samas on kohe järgmises punktis toodud, et maastikul silmapaistev tehnorajatis sh päikesepark tuleb kavandada väljapoole väärtusliku maastiku avamaastikku. Tingimused on vastuolulised. Soovitame päikeseenergia rajatise kohta sõnastada eraldi selge tingimuse.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

109/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

330. 60. KSH aruandes lk 76 on eksitud, toodud on, et maakonnaplaneeringuga on määratud 21 kaunist tee- ja vaatelõiku, kuid maakonnaplaneeringuga on määratud kaunid tee ja veetee lõigud. Nimekirjast on välja jäänud Pärnu jõgi. Pärnu jõe teemaplaneeringuga on ka Sauga jõgi planeeringuala ulatuses määratud kauniks veetee lõiguks.

Täname ettepaneku eest. Parandame KSH aruannet vastavalt planeeringulahendusele. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

331. 61. Palume mõistetes kajastada elamukoht, päikeseenergia rajatis, maamärk. Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

332. 62. Hinnata täiendavalt sõnastuse sobivust ja selgust. Näiteks – kas väljakujunenud laiuse, kuju, looklevuse ja tervikstruktuuri lõhkumine või hoopis muutmine. Kas tee ja liinirajatise asukohavalikul kasutada eelkõige olemasolevat koridori või hoopis eelistatult olemasolevat koridori.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

333. 63. Pärnu Linnavalitsus on üldplaneeringu alusuuringuna tellinud Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuringu (As Maves, 2020), mille teostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium. Seletuskirja peatükis 16.2 „Üleujutusalad“ ei ole uuringule viidatud ja korduva üleujutusega ala piiriks on märgitud 1 m samakõrgusjoon. Planeeringu joonisel on korduv üleujutusala toodud teemagrupi all - Veekaitselised piirangud (infokiht). KSH aruandes on välja toodud, et eraldi uuring, milles käsitleti nii looduskaitseseaduses sätestatut kui ka kohaspetsiifilisi olusid on koostatud, kuid korduvalt üleujutatavaks alaks on määratud 1 m samakõrgusjoon. Jääb ebaselgeks, miks planeeringulahenduse aluseks ei ole võetud üldplaneeringu alusuuringuna teostatud tööd ja miks ei ole KSH koostajad pidanud vajalikuks kohaspetsiifilist lähenemist. Kui planeeringuga määratakse korduva üleujutusega ala, on see vajalik tähistada planeeringulahendusena, mitte infokihina. Palume lahendust täpsustada ja selgitada

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Üldplaneeringu lahendus võtab arvesse lihkeuuringu soovitusi. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

334. 64. Pärnu linnal on väga pikk rannikuala. Üldplaneeringu koondkaardi alusel on supelranna maa-ala määratud vaid Pärnu linna asustusüksuse alale. Avalikud supluskohad on koondkaardi alusel samuti määratud vaid Pärnu linna asustusüksuse piires Pärnu jõe äärde. Juhime tähelepanu, et Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamise raames on selgitatud välja ka võimalikud avalikud supluskohad Pärnu ja Reiu jõel Paikuse osavallas. Palume käsitleda supelranna alasid ja supluskohti

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

110/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

terviklikult kogu haldusterritooriumil, sh arvestada jõe teemaplaneeringu lahenduseg

335. 65. Seletuskirja peatükis 5.8. „Supelranna maa-ala (SR) ja ehitustingimused“ on toodud, et rannaalale juurdepääsud on ette nähtud vähemalt Hirve, Harju, Papiniidu, Karja, Kanali tänavate suunalt, Muulide juurde viivalt teelt ja Tuulepaagi teelt ja Roostiku tänavalt. Kõik need juurdepääsud paiknevad Pärnu keskuslinnas. Käsitlemata on aga osavalla territooriumitelt juurdepääsud merele ning jõgedele. Palun planeeringulahendust täiendada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame, et perspektiivsed suplusrannad on ette nähtud üksnes keskuslinna territooriumil. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

336. 66. Peatükis 16. „Veekogud ja kallas“ on toodud vastuoluline info - üldplaneeringu ülesannetest tulenevalt kavandatakse kallasrajale mitmeid avalikult kasutatavaid juurdepääse, osa neist kavandatakse sõiduteedeks ehk juurdepääsudeks mootorsõidukitele ja teine osa jalgteedeks. Samas on tingimuseks seatud, et kui üldplaneeringuga ei ole tagatud avalikku juurdepääsu kallasrajale, tuleb see üldjuhul (15) merekaldal tagada iga 400 meetri tagant. Peatükist ei selgu, mis alusel on juurdepääsud seatud, kas neid on piisavalt, kuhu need on määratud, koonkaardile neid kantud pole. Palume lahendust täiendada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

337. 67. Koondkaardile on kantud vaid üks lautri koht Tõhela järve ääres. Juhime tähelepanu, et Tõstamaa ja Audru rannikul ning Manija saarel on väga palju teisigi lautrikohti. Palume andmestik üle vaadata ning lahendust täiendada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

338. 68. Peatükis 16.1. „Lihkeohtlikkus“ on toodud vaid tingimused lihkeohtlikkuse vältimiseks, selgitatud ja põhjendatud ei ole planeeringulahendust ega seda, mille alusel tsoonid on määratud. Tsoonidese A-E on määratud ehituskeeluvööndid. Samas ei selgu, mida ehituskeeluvöönd tähendab, kas absoluutset ehituskeeldu või ehituskeeldu ilma detailse uuringu läbiviimiseta. Kuidas on lihkeohtlikkuse vältimiseks kavandatud ehituskeeluvööndid seotud jõe kalda ehituskeeluvöönditega, kas üldplaneeringuga soovitakse kalda ehituskeeluvööndeid neis piirkondades laiendada? Pärnu lihkeohtlikkust käsitleva uuringu tutvustustel selgitati, et ehituskeeluvööndeid üldplaneeringuga ei määrata, ometi on need siiski määratud. Tingimustes on toodud, et kaldaosadel, kus lihkeohtlikkuse tsoon on määramata, tuleb ehitamisel kaldajoonele lähemal kui 50 m teostada geotehnilised uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused. Pärnu linnas on väga palju veekogusid, koondkaardi kohaselt on vastavad tsoonid määratud vaid Pärnu, Reiu ja Sauga jõe

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

111/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

osas. Palume täpsustada, millistel kallastel kehtib uuringu koostamise kohustus. Palume üheselt välja tuua, missuguseid piiranguid tsoonid endaga kaasa toovad ning kuidas tingimusi rakendatakse. Juhime tähelepanu, et kitsenduste seadmist tuleb põhjendada.

339. 69. Peatükis 16.2. „Üleujutusalad“ on toodud üldplaneeringuga määratavad tingimused vähendamaks üleujutusest põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Kohati on fikseeritud eraldi tingimused Pärnu linnas. Segaseks jääb, kas nimetatud tingimused kehtivad Pärnu keskuslinnas ning millised tingimused kehtivad väljapool. Palume seletuskirja kõik peatükid selle märkuse alusel üle vaadata ja teha vajadusel täpsustused.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

340. 70. Seletuskirja lühikeses peatükis 16.3. „Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd“ on fikseeritud, et üldplaneering teeb ettepaneku ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Kus ning mis põhjusel on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud tehtud, seletuskirjast ei selgu. Samuti ei ole seda teemat hinnatud KSH aruandes. Palume lahendust täpsustada.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

341. 71. Palume selgitada tuuleenergia lahendust ja viia üldplaneeringu lahendus ja KSH aruanne vastavusse. KSH aruande (lk 116) kohaselt ei ole eskiislahenduse alusel Pärnu linna haldusterritooriumile tuulepargi rajamiseks sobilikke maa-alasid reserveeritud. Seletuskirja peatükis 29.2. „Tuuleenergia“ on määratud tingimused tuuleenergia tootmiseks, milles on toodud, et „suuremate omaette maakasutust vajavate üksiktuulikute ja tuuleparkide rajamine on välistatud väljaspool selleks põhimõtteliselt sobivaid alasid, mis on leitud eespool kirjeldatud metoodika alusel.“ Peatükis ei ole metoodikat kirjeldatud. Samuti ei ole üldplaneeringu koondkaardil näidatud tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid, mistõttu ei ole arusaadav, kuhu tuulikuid ja tuuleparke kavandada võib. Palume selgitada, kuidas on lahendus kooskõlas ORME asukoha määramisega. Juhime tähelepanu, et kui ORME asukohad ei ole üldplaneeringus määratud, saab tuuleparke kavandada vaid KOV eriplaneeringu menetluses, kuid mitte detailplaneeringuga. Palume lahendust täpsustada ja anda ühtne lahendus nii KSHs kui planeeringus.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust ning KSH aruannet vastavalt planeeringulahendusele. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

342. 72. Pärnu maakonna planeeringuga on määratud tuulikuparkide arenduspiirkonnad, mille sees on näidatud arendusalad ja seatud põhimõtted tuuleenergeetika arendamiseks.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

112/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

Põhimõtete kohaselt on arenduspiirkondades arendusalade laiendamine ja seal elektrituulikute rajamise aluseks üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering. Palume arvestada, et maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus ja tuua välja, kas üldplaneeringu lahendus on maakonnaplaneeringu lahendusega kooskõlas. Põhjendatud vajadusel on võimalik kaaluda ettepanekut maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks.

Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

343. 73. Palume täpsustada, mida mõeldakse väiketuulikute ja suuremate omaette maakasutust vajavate üksiktuulikute all.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

344. 74. Tingimustes on toodud, et loodusalade osas, mille piirile/lähedusse kavandatakse tuuleenergeetika arendamist, tuleb läbi viia Natura hindamine. Natura alad jagunevad nii loodusaladeks kui linnualadeks. Natura mõjude hindamise kohustus tuleneb seadusest, kui soov on seda siiski ka üldplaneeringus kajastada, siis palume teha seda terviklikult.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

345. 75. Tekitab küsimusi, miks tingimuste all kajastatakse elementaarseid nõudeid, mis tulenevad juba seadusest. Näiteks tingimus täpsustada igakordselt kaitstavate loodusobjektide esinemine või kaitsekord. Asjakohane on juhtida jooniste taustainformatsiooni puhul tähelepanu, et tegemist mingi hetke seisuga, mis võib ajas hiljem muutuda, kuid aktuaalse infoga arvestamine planeerimisel on elementaarne. Samuti on üleliigne üldplaneeringus tingimusena seada, et arvestataks kaitstavate loodusobjektide kaitsekorralduskavaga ning Keskkonnaametiga kooskõlastamise vajadusega.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust vastavalt. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

346. 76. Üldplaneeringus on toodud, et teiste tegevuste kavandamisel on üldplaneeringus arvestatud vääriselupaikasid. Samas on Harutee mets P4 katastriüksusele, kus paiknevad ulatuslikud vääriselupaigad, kavandatud tootmismaa maakasutus. KSHs ei ole maakasutuse muutmise mõju vääriselupaikadele hinnatud.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust ja täiendame KSH aruannet vastavalt planeeringulahendusele. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

347. 77. Harutee mets P4 katastriüksus on üldplaneeringus ühelt poolt kavandatud tootmismaa juhtotstarbega alaks ja teisalt jäetud rohevõrgustiku koosseisu. Jääb selgusetuks, kas ala on käsitletav eraldi linna rohevõrgustiku tugialana või maakonna rohevõrgustiku osana, millised tingimused võrgustikus kehtivad ja kuidas on ühteaegu võimalik tagada nii võrgustiku toimimine kui ka tootmismaa arendamine. Kuidas on kavandatud erinevate linna puhkealade ja rohevõrgustiku

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

113/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

osade vaheline sidusus? Maakasutuse konflikti ei ole KSH aruandes eraldi välja toodud. Palume lahendust täpsustada.

348. 78. Arvestades, et metanoolitehase kavandamisega soovitakse muuta kehtiva üldplaneeringu maakasutust, rohevõrgustiku ja puhkealade lahendust, mis on ühtlasi vastuolus Pärnu maakonna planeeringus seatud rohevõrgustiku ja puhkemetsade arendamise põhimõtetega, palume üldplaneeringu koostamise raames kaaluda metanoolitehasele alternatiivseid asukohti ning KSH aruandes hinnata erinevaid võimalikke alternatiivseid stsenaariume (kehtiva üldplaneeringu lahenduse säilitamine võrdluses muudatustega, mille toob kaasa alale metanoolitehase kavandamine).

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust ning põhjendame vajadusel maakonnaplaneeringu täpsustamist. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

349. 79. Metanoolitehase detailplaneeringu algatamise otsuse (Pärnu Linnavolikogu 18.04.2024 otsus nr 2) kohaselt on huvitatud isik teinud ettepaneku kanda koostatavasse üldplaneeringusse metanoolitoru tehasest sadamasse olemasoleva gaasitrassi koridoris ning tehasest kõrvale rajatava kaubajaamani. Vesinikutoru soovitakse samuti trassikoridori Utilitase Audru alajaamast samasse koridori. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudes ei ole vastavaid teemasid veel kajastatud. Palume tagada koostatavate planeeringute vahel kooskõla.

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu koostamise jooksul arvestatakse metanooli tehase planeeringu arengutega. Üldplaneering aga täpsemalt ei kirjelda metanoolitehase võimalikke mõjusid, kuna detailplaneering on veel menetlemisel. Vajadusel täiendatakse planeeringulahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

350. 80. PlanS kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks. Üldplaneeringust ei selgu, kas ja kuidas on maakonnaplaneeringutega arvestatud. Maakonnaplaneeringus on mitmete teemade puhul tingimusena toodud, mida tuleb üldplaneeringuga täpsustada – üldplaneeringus on osad viited, kuid kõiki teemasid ei ole terviklikult käsitletud. Palume vaadata üle üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringutega, tuua välja, kas lahendus on maakonnaplaneeringuga kooskõlas, kas on täpsustatud piire ja tingimusi, kas seatavad tingimused jäävad kehtima lisaks maakonnaplaneeringus toodule, kas on vajalik teha ettepanek muutmiseks jms.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust, sh planeeringulahendust täiendatakse lisades peatükk „kooskõla kõrgema astme planeeringutega“. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

351. 81. Üldplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. Mereplaneeringus on eristatud sadamad, määratud väikesadamate perspektiiv. Üldplaneeringu koonkaardil on nt väikesaartega ühendust pidav Munalaiu sadam märgitud lautri ja sildumiskohana. Nii joonisel kui seletuskirjas on toodud avalikud rannad ja supluskohad vaid Pärnu keskuslinnas. Supluskohti Audru ja Tõstamaa piirkondades näidatud ja määratud ei ole. Mereplaneeringuga on määratud nii merealale kui maismaale ulatuv avalikult

Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu eelnõu lahendusega nähakse ette suplusrannad üksnes keskuslinnas. Valgeranna randa määratakse supluskohaks. Kontrollime, et mis alusel on mereala maakonnaplaneeringuga määratud Valgerand suplusrannaks. Vajadusel täpsustame planeeringulahendust. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

114/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

kasutatav rannaala, sh supelrannad (hõlmab ulatuslikumat ja terviklikku ala piki mereranda) ja supluskohad (paiknevad hajusalt piki mereranda väljaspool avalikult kasutatavat rannaala). Supluskohad on näidatud Kastna, suplusrannaks on määratud Valgerand. Palume üldplaneeringu koostamisel arvestada mereplaneeringuga ning täiendada üldplaneeringut mereplaneeringus käsitletud teemadega.

352. 82. Üldplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud Pärnu maakonna planeeringuga „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk oli anda vee ja kaldaalade kavandamise alast sisendit kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Pärnu Linnavolikogu on planeeringule andnud oma kooskõlastuse ja teemaplaneering on peatselt minemas kehtestamisele. Palume üldplaneeringu lahendust täiendada ja viia kooskõlla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga.

Täname ettepaneku eest. Täpsustame üldplaneeringu lahendust, sh planeeringulahendust täiendatakse lisades ptk „kooskõla kõrgema astme planeeringutega“. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

51) Karmo Vunk 29.05.2024 353. 1) Suurendada tulevikus ärifunktsiooni Jannseni tänava kinnistutel ja planeeringutes. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendusega on

määratud Jannseni tn maakasutuse juhtotstarbeks valdavalt segahoonestuse maa-ala ja väikeelamumaa. Segahoonestuse maa-ala annab võimaluse kavandada suurendada Jannseni tänava ääres ärifunktsiooni. Väikeelamumaal on võimalik kavandada sobivat juhtotstarvet toetavat kasutsotstarvet kuni 30%. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

354. 2) Jannseni tänaval suurendada parkimis võimalusi, kaaluda tänava 2 realiseks muutimist. Täname ettepaneku eest. Üldplaneeringu lahendus määrab Jannseni tänava jaotusmagistraaliks. Täpsem Jannseni tänava liiklusruumi lahendus on võimalik välja töötada ehitusprojektiga. See tähendab, et teema püsitus on asjakohane kuid võimalik lahendus ei ole üldplaneeringu lahenduse subjekt. Pärnu Linnavalitsus ei arvesta ettepanekuga.

355. 3) Planeerida Jannseni tänava sadamaala elanikesõbralikuks ja keskkonnasõbralikuks alaks.

Täname ettepaneku eest. Pärnu Linnavalitsus arvestab osaliselt ettepanekuga.

52) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 23.05.2024 nr 8-5/10522/2024-123

Pärnu linna üldplaneering 2035+. Planeeringu eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamused ja kooskõlastused ning omavalitsuse seisukoht

115/115

NR ESITATUD ARVAMUS SEISUKOHT

356. KSH aruande eelnõu jaotises 3.4.4 Väärtuslik põllumajandusmaa on märgitud, et üldplaneering näeb arendustegevust põhimahus ette olemasolevates keskustes ja tiheasustusaladel ja nende laiendamisega. KSH koostaja hinnangul on väärtusliku põllumajandusmaa mõningane vähenemine antud juhul põhjendatud, kuna laiendatakse võimalusi ka teiste tegevuse ellu viimiseks ning keskuste säilitamiseks ja arendamiseks, samas tagades piirkonnas ka väärtuslike põllumajandusmaade säilimise. Selleks, et veenduda väärtusliku põllumajandusmaa muul otstarbel hõive ulatuses ning KSH hindaja järelduste põhjendatuses, on vajalik KSH aruande eelnõus välja tuua konkreetsed arvandmed: kui palju on Pärnu linnas maakonnaplaneeringu alusel väärtuslikke põllumajandusmaid, kui palju nendest määrati üldplaneeringuga väärtuslikeks põllumajandusmaadeks ning kui palju nendest maadest kavatsetakse hõlmata ehitustegevusega. Palume selles osas KSH aruande eelnõud täiendada.

Täname ettepaneku eest. Planeeringulahendust täiendatakse. Pärnu Linnavalitsus arvestab ettepanekuga.

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Pärnu Linnavalitsus tänab teid Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamuste eest, mis esitati eelnõude avaliku

väljapaneku perioodi jooksul.

Käesolevaga edastame kokkuvõte avalikul väljapanekul esitatud arvamustest ja Pärnu

Linnavalitsuse seisukohad esitatud arvamuste kohta. Arvamuste ja Pärnu Linnavalitsuse

seisukohtadega on võimalik tutvuda üldplaneeringu kodulehel (sh Lisa):

yldplaneering2035.parnu.ee

Üldplaneeringu eelnõude avaliku väljapaneku ja avaliku arutelude tulemuste alusel tehakse

üldplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõudes vajalikud

muudatused.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisa: Pärnu linna üldplaneering 2035+ eelnõude avaliku väljapaneku tulemuste kokkuvõte

Alice Närep

5307 1185, [email protected]

Vastavalt nimekirjale

14.06.2024 nr 8-5/10522-128

Seisukohad Pärnu linna üldplaneeringu 2035+

eelnõude esitatud arvamustele