Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn 17.06.2024 Nr 195/6.2-2


Arvamus riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõule

Austatud justiitsminister Madis Timpson

6. juunil saatis justiitsministeerium ministeeriumitele ja mitmetele riiklikele asutustele ja teistele osapooltele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigilõivuseaduse muutmise eelnõu.
Kuna muutmisele kuuluvad eelnõu kohaselt ka mitmed usulisi ühendusi puudutavad riigilõivumäärad, oleks pidanud eelnõu jõudma arvamuse esitamiseks ka Eesti Kirikute Nõukogule, kellega on justiitsministeeriumil sõlmitud vastav koostööleping. Samuti oleks pidanud eelnõu saatma arvamuse andmiseks Eestis registreeritud suurematele usulistele ühendustele, keda muudatused tõsiselt puudutavad. Avaldan nördimust, et seda ei ole tehtud ja palun edaspidi meid puudutavate seadusemuudatuste puhul kaasata.
Pöördun eelnõu koostajate poole ettepanekuga, jätta muutmata RLS § 67 lg 2, kus on sätestatud usulise ühenduse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv. Eelnõu kohaselt kuuluks see tõstmisele senise 10 euro pealt 50 euro peale, millega riigilõiv suureneks 400%.
Juhin tähelepanu, et nimetatud riigilõivu tõstmine lööb erilisel Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut (EELK) ega arvesta meie eripäraga, mis tuleneb Kirikute ja koguduste seadusest. Nimelt, sätestab Kirikute ja koguduste seaduse § 2 lõige 2, et kirik käesoleva seaduse mõistes on episkopaalse struktuuriga ja kolme üldkirikliku usutunnistusega õpetuslikult seotud vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud koguduse ühendus või on jaotatud vähemalt kolmeks koguduseks ja kes tegutseb põhikirja alusel, valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.
Sama seaduse § 15 lõige 2 sätestab, et kiriku ja kirikusse kuuluva koguduse registrisse kantud andmete muutumisel esitab avalduse muudatuste registrisse kandmiseks vastava kiriku või koguduste liidu juhatus.
EELK koosneb Eesti Evangeelselt Luterlikust Kirikust kui eraldi registrisse kantud usulisest ühendusest ja EELK-sse kuuluvast 170-st eraldi registrisse kantud kogudusest kui usulisest ühendusest. Kõik need 171 usulist ühendust moodustavad Kirikute ja koguduste seaduse alusel ühise põhikirja alusel tegutseva kiriku. Kiriku puhul esitab andmete muutmise avalduse registrile kiriku juhatus, EELK puhul on selleks kirikuvalitsus ehk EELK konsistoorium.
Praktikas tähendab see, et ühe muudatuse tegemine ühte (kõigile ühisesse) põhikirja, muudab registri jaoks saja seitsmekümne ühe (171) usulise ühenduse põhikirja. Iga muudatuse eest tuleb tasuda eraldi riigilõiv, kuigi muutmise avalduse esitab Kirikute ja koguduste seaduse alusel kiriku juhatus üksi ja muudetakse kogu kiriku jaoks ühist põhikirja. See on eripära, mille Kirikute koguduste seadus annab ajaloolistele kirikutele ja koguduste liitudele. Selle eripäraga ei ole seni arvestatud registris muudatuste tegemisel.
Kui eelnõus esitatud ettepanek muuta RLS § 67 lg 2 leiab toetuse, tähendab see, et EELK põhikirja muutmisel (üks ja sama põhikiri kogu Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul ja tema 170 kogudusel) ei kuulu seaduse alusel tasumisel mitte üks riigilõiv ühe muudatuse eest ühes alusdokumendis, vaid tasumisele kuulub sada seitsekümmend üks riigilõivu ühe muudatuse eest samas dokumendis.
Juba seni on olnud ülekohtune, et eripära, mille Kirikute ja koguduste seadus EELKle kui kirikule annab, on jäetud registris muudatuste tegemisel arvestamata. Oleme seni pidanud alati tasuma ühe muudatuse tegemisel EELK põhikirja nii nagu me oleks muutnud 171 ühingu põhikirja. See on tähendanud EELK-le ühe muudatuse tegemise eest riigilõivu kulu 1710 eurot.
Eelnõus välja pakutud riigilõivumäära tõstmise järel hakkab EELK tasuma igakordse põhikirja muudatuse eest 8550 eurot. Kui peaks rakenduma veel RLS § 67 lg 3, siis oleks riigilõiv ühe põhikirjamuudatuse eest EELK-le lausa 17 100 eurot.
Selline riigilõivu määr on ülekohtune. Mitte ükski juriidiline isik Eesti Vabariigis ei ole pidanud seni ega pea ka tulevikus tasuma registriandmete muudatuste eest sellise määraga riigilõivu kui kehtib Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule.
Olen nõus RLS § 67 lg 2 riigilõivu tõstmisega 10 euro peal 50 euro peale juhul, kui edaspidi registris andmete muutmisel arvestatakse EELK eripäraga ega arvata kiriku ühisesse põhikirja muudatuste tegemist 171 usulise ühenduse põhikirja muutmisena ega rakendata sealjuures 171-kordset riigilõivu. Oleks õiguspärane, et põhikirja ühekordse muutmise puhul tuleb tasuda riigilõiv ühel korral, nagu see praktika kehtib kõikide teiste juriidiliste isikute puhul Eesti Vabariigis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Viilma


Koopia: Siseministeeriumi usuasjade osakond
Eesti Kirikute Nõukogu