Madis Timpson
Justiitsminister
Justiitsministeerium Teie: 4.06.2024 nr 8-1/4636-1
[email protected] Meie: 17.06.2024 nr 3-1/10-1
Arvamuse avaldamine kriminaalmenetluse
seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku
rakendamise seaduse muutmise seaduse
(arestitud vallasasja tagastamine) eelnõu kohta
Lugupeetav justiitsminister Madis Timpson
Esitasite Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) seaduse eelnõu. Esitame seaduse muutmise eelnõule alljärgneva arvamuse.
Mõistame eelnõu algataja soovi hoida õiguslike muudatustega kokku riigi ressursse, millega nähakse KrMS-is ette alus selliste kohtulahendiga tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeõiguse tagamiseks arestitud vallasasjade teisaldamiseks (sh omanikule või valdajale tagastamiseks), võõrandamiseks või hävitamiseks, mille suhtes ei ole võimalik täitemenetlust läbi viia või mida ei õnnestu müüa, kuid mille hoiustamine on rahaliselt või ruumiliselt koormav. Seame siiski kahtluse alla, kas pakutud regulatsioon aitab soovitud eesmärki saavutada.
Eelnõu § 1 järgi kehtib regulatsioon sellise vara suhtes, mida on vallasasju hoidev riigiasutus hoiustanud kogu kriminaalmenetluse kestel kuni kohtulahendi lõpliku jõustumiseni ja sellest veel edasi vähemalt kahe aasta jooksul. Tegemist on aastaid hoiul olnud esemetega, mis pigem kaotavad väärtust kui saavad seda juurde (näiteks ebasobivas hoiukohas seisvad sõidukid, aga ka muud seadmed). Peame vajalikuks, et eelnõu koostaja lisaks seletuskirja täpsema ülevaate regulatsiooniga hõlmatud varast liigiti ja kui suures ulatuses on sellist vara täitemenetlustes nõuete katteks peale kohtulahendi jõustumist realiseeritud. Ilmselt annaks selle põhjal kujundada ettepanek menetlustoimingute optimeerimiseks.
Hetkel ei saa kohtutäiturid eelnõu § 1 sõnastusest aru, mida ja millal tuleb teha. Näiteks eelnõuga KrMS-i lisatava § 4221 lõikest 1 võib nii aru saada, et vastavalt alusele esitab kohtunikule taotluse kas vallasasju hoidev riigiasutus või kohtutäitur, kuid lõike 4 järgi peab taotluses igal juhul olema nii vallasasjade hoidja kui ka kohtutäituri põhjendustega hinnang. Mida ja millise detailsusega peab kohtutäitur oma hinnangus põhjendama ja millisel juhul loetakse põhjendus ebapiisavaks ja millised on sellisel juhul tagajärjed, ei ole eelnõust välja loetav. Ilmselt on kohtutäituril hinnangu andmiseks esemega ikkagi vaja tutvuda, mis tähendab täitekulude tekkimist. Juhime tähelepanu, et TMS § 40 lg 2 p 2 alusel ei või täitekulude ettemaksu nõuda füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue. Seega ei ole põhjendatud tekitada seadusega kohtutäiturile menetluskulusid mida ei ole kohtutäituril võimalik kiiresti korvata (reeglina sissenõudja makstava täitekulude ettemaksu arvel). Peame vajalikuks, et regulatsioon muudetaks täpsemaks ja lihtsamaks ning kohtutäituri toimingud sättest tulenevate nõuete täitmiseks kompenseeritaks riigieelarvest.
Eelnõu ei anna ka selgust, millist kohtutäiturit peetakse silmas KrMS-i lisatava § 4221 lõikes 2. Küsimus on siin nii selles, et sama lahendi alusel võib olla mitu sissenõudjat esitanud täitmisavalduse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude sundtäitmisele pööramiseks mitmele erinevale kohtutäiturile, aga ka selles, et eelnõus viidatav TMS § 72 reguleerib arestitud asja hoiule andmist kolmandale isikule, mitte aga kolmanda isiku hoiul oleva vara andmist kohtutäituri hoiule. Lisaks, kui kohtutäitur on juba nõusoleku andnud vara hoiule võtmiseks, siis millist otstarvet täidab kohtuniku lisamine sellesse? Saame eelnõust nii aru, et kui kohtutäitur keeldub nõusoleku andmisest, ei saa ka kohtunik teda sundida vara hoiustama. Kui aga nõustub, siis võib ta vara valduse üle võtta arestimisakti alusel TMS sätete kohaselt. Ilmselt on vajalik täiendavalt analüüsida eelnõu vahekorda TMS § 77 sätestatuga.
Eelnõuga KrMS-i lisatava § 4221 lõikes 5 ei ole üheselt selge, millist tähendust kannab endas lause „Kohus võib taotluse lahendada kirjalikus menetluses.“ Kui sellest saab järeldada, et kohus võib taotluse lahendada ka suulises menetluses, siis on lause liigne. Peame vajalikuks ka täpsustada, kas taotluse lahendamisele peab kohus kaasama ka võlgniku ja sissenõudja(d). Teeme ettepaneku täiendada lõike 5 viimast lauset nii, et määrus toimetataks kätte ka täitemenetlust läbi viivale kohtutäiturile.
Teeme ettepaneku, et kohtulahendiga tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeõiguse tagamiseks arestitud vallasasjade väärtus hinnataks uuesti enne kohtulahendi tegemist. Praktikas on juhtumeid, kus kannatanu usaldab kohtulahendis esitatud hindeid vara väärtusele, kuid täitemenetluses selgub, et kohtumenetluse ajal on vara väärtus oluliselt langenud või sootuks kadunud. Kohtulahendis tuleks esitada vara väärtus lahendi tegemise aja, mitte omaaegse hindamise seisuga.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aive Kolsar
Koja ametikogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik,
[email protected], 6464619