Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord

1

7.11.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Arenduskeskuste investeeringutoetuse

andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse „Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi

määrus) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) rahastatava toetuse abil viiakse ellu

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja

teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm“

(sh ettevõtte arenguprogramm, ettevõtja tootearendusprogramm, arenduskeskuste toetus

ettevõtjale) eesmärke. Määruses on hõlmatud sekkumise alasekkumine „Arenduskeskuste

toetus“ (edaspidi alasekkumine), teiste alasekkumiste „Ettevõtte arenguprogramm“ ning

„Ettevõtja tootearendusprogramm“ elluviimiseks on planeeritud eraldi määrused.

Meetme sekkumistega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukavas 2021–2035 (edaspidi TAIE) nimetatud eesmärkide täitmisesse,

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” erieesmärgi „Teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine” saavutamisesse.

Meede panustab TAIE üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus

suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele ja suuna

„Ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning

teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste

loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Eelnõu

panustab ka TAIE suuna „Teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja

innovaatilistele lahendustele“ saavutamist.

Meetme abil toetatakse vaid projekte, mis panustavad nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadeks on

järgmised neli TAIE fookusvaldkonda: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad

ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused.

Sekkumine aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus

on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, sh selle alamsihti „Eesti majandus on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud toetuse panus strateegia

„Eesti 2035“ sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikliga 9 on toodud seletuskirja lisas 2. Nimetatud

horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa

Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni

väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehel on lisas 3. Tulenevalt ühissätete määruse

2

73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on määruse rakendamise kohta koostatud riskide hindamise

analüüs (lisa 4).

Meede „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumuses

kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Sekkumine panustab vastavate eesmärkide saavutamisse

ettevõtjate tootearenduse projektide toetamise näol – selle tulemusel tulevad turule uued,

keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustavad tooted, teenused ning tehnoloogiad. Sekkumine

on piiratud nutika spetsialiseerumise valdkondadega, millest mitmed (nt nutikad ja kestlikud

energialahendused ja kohalike ressursside väärindamine) toetavad otseselt keskkonnahoiu

eesmärke.

Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja

arendustegevus ning ettevõtlus“ teadmussiirde programmi meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse

ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamisse.

Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni

eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni.

Eelnõu eelarve on 4 miljonit eurot ja sellest toetatavaid tegevusi rahastatakse jooksva avatud

taotlemise raames. Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

MKM) majandusarengu osakonna nõunik Sven Valliste (teenistusest lahkunud), EIS-i toetuste

keskuse tiimijuht Erki Varbola ([email protected], 627 9704) ja EIS-i vanemjurist Terje

Kleemann ([email protected], 627 9340). Õiguslikke jm ettepanekuid tegi eelnõu kohta

MKM-i strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Natalja Zinovjeva

([email protected], 5885 1182). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna

õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 639 7652). Eelnõu ja seletuskirja

keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele;

4) toetuse taotlemine;

5) taotluse menetlemine;

6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

7) toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused;

8) aruannete esitamine;

9) toetuse maksmise tingimused;

10) finantskorrektsioonid ja vaided.

3

1. peatükk

Üldsätted

Määruse 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise riigiabi

põhimõtted, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused, määruses kasutatavad terminid

ning tõhusa koostöö projektide intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted. Samuti

määratakse rakendusasutus ja -üksus.

Määruse § 1 sätestab eelnõu reguleerimisala, tuues välja, kuidas eelnõu on seotud ja aitab kaasa

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021‒2027“ eesmärkide täitmisele.

Lisaks sõnastatakse, et eelnõu toetab „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja TAIE alaeesmärkide „Eesti ettevõtluskeskkond

soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti

piirkondades“ ning „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“

saavutamist.

Määruse § 1 lõikes 1 kehtestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme 21.1.1.1

„Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13

„Ettevõtja arenguprogramm (sh ettevõtte arenguprogramm, ettevõtja tootearendusprogramm,

tugi- ja arenduskeskuste toetus“) ja täpsemalt selle alasekkumise „Arenduskeskuste toetus

ettevõtjale“ eesmärke. Samuti sätestatakse, et määrus panustab rakenduskava

poliitikaeesmärki 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning

kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“.

Lõikes 2 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia ehk „Eesti 2035“ strateegilise sihiga

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Arenduskeskuste toetuse

projektid panustavad ennekõike alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine“, kuna meede toetab otseselt ettevõtetes teadus- ja arendustegevust ning

innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate koostööd.

Lõikes 3 esitatakse loetelu nende tegevusvaldkondade projektidest, millele määrust ei

kohaldata. Näiteks ei kohaldata määrust ekspordiga seotud tegevustele, mis on vahetult seotud

eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimisega või muude eksportimisest

tulenevate jooksvate kuludega.

Lõikes 4 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vaheline teabe ja

dokumentide edastamise kord. Teabe ja dokumentide edastamiseks kasutatakse

struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonda. Kui dokumenti nimetatud keskkonna kaudu

esitada ei saa, esitatakse esindusõigusliku isiku poolt elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna.

Lõike 5 järgi juhindutakse lõikes sätestatu puhul ühendmäärusest eelnõus sätestatud erisustega.

Määruse § 2 järgi on eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi.

Paragrahvis sätestatakse eelnõus kasutatavad riigiabi liigid.

Lõikes 32 on esitatud riigiabist lähtuvad tingimused, mille olemasolul toetust ei anta. Näiteks

ei anta toetust ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi

on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise

otsus, mis on täitmata.

4

Lõigetes 4 –6 on esitatud vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest tulenevad nõuded

maksimaalsele toetuse summale ja sellele, kuidas toimub toetuse andmine kontserni tasandil.

Vähese tähtsusega abi piirsumma on 200 000 eurot kolme majandusaasta kohta. Sealjuures

peetakse vähese tähtsusega abi arvestust abi saaja kohta. Teisisõnu taotlejaks oleva ettevõtja

kõigi erinevate meetme kaudu saadud ja rahaliselt mõõdetava vähese tähtsusega abi piir peab

vastama neile tingimustele. Samuti viidatakse sellele, et maanteetranspordi valdkonnas

tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe

eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse osa raames taotletava

vähese tähtsusega abiga ületada 100 000 eurot. Sätestatakse, et kui ettevõtja on saanud vähese

tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes tähenduses, ei tohi ületada talle käesoleva ja

kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse ja VTA määruse alusel antud vähese

tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga kokku

500 000 eurot.

Määruse § 3 loetleb olulisemad eelnõus kasutatavad terminid.

Toetuse andmisel lähtutakse nii arendustegevuse kui ka teadus- ja arendusasutuse

defineerimisel üldise grupierandi määruse põhimõtetest ja seetõttu on nende terminite

määratlemisel kasutatud grupierandi määruse mõisteid.

Arendustegevuse termini määratlemisel on lähtutud üldise grupierandi määruse artikli 2

punktist 85, milles defineeritud rakendusuuring on kavandatud uuringud või kriitilised uuringud

uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või

teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse

või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu (ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise)

jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada

prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas,

samuti katsetootmisliine ja artikli 2 punkti 86, milles defineeritud tootearendus on

olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste

omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside

või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute

toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine.

Teadus- ja arendusasutus on määratletud üldise grupierandi määruse artiklis 2 punktis 83 kui

teadmisi levitav organisatsioon - üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur,

innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele pühendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus)

hoolimata oma õiguslikust staatusest (ava- või eraõiguslik) või rahastamise viisist, mille

peamine eesmärk on sõltumatult teha alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust ja

laialdaselt levitada sellise tegevuse tulemusi, kasutades selleks õpetamist, avaldamist või

teadmussiiret. Kui üksus tegeleb ka majandustegevusega, tuleb sellise majandustegevuse

rahastamine, kulud ja tulud arvestada eraldi. Ettevõtjatel, kes avaldavad otsustavat mõju

sellisele üksusele, nt aktsionäridel või liikmetel, ei tohi olla eelisjuurdepääsu sellise üksuse

teadustulemustele.

Määruse § 4 lõige 1 nimetab toetuse andmise eesmärgi, milleks on ettevõtja pikaajalisel

strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine Eestis alustava

ja laieneva arenduskeskuse (ettevõtte arendusosakond) tegevuse kaudu, ning lõikes 2 on

5

nimetatud alaeesmärk, mis on projektiplaani täitmise abil uue ja senisest kõrgema

lisandväärtusega toote, teenuse ja tehnoloogia väljaarendamisse panustamine.

Määrus panustab koos sama meetme teiste sekkumistega rakenduskava väljund- ja

tulemusnäitajatesse järgmises eeldatavas mahus:

Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad

Indikaator Ühik Baastase

(2021)

Vahe-

tase

(2024)

Sihttase

(2029)

Andme-

allikas

Mõõtmis-

sagedus

1. Toetatavad

ettevõtjad*

Ettevõtjad 0 20 103 SFOS,

projekti-

aruanded

Üks kord

projekti

jooksul

2. Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

Ettevõtjad 0 20 103 SFOS,

projekti-

aruanded

Üks kord

projekti

jooksul

* Sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate üle.

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad*

Indikaator Ühik Baastase

(2021)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

1. Erasektori

investeeringud,

mis täiendavad

avaliku sektori

toetust

Euro 0 55 811 046

SFOS,

projektiaruanded

(vahe- ja

lõpparuanded),

projektitaotlused

Pärast

rahastusotsuse

heakskiitmist

esimese

vahearuandega.

Rahastusotsuse

muutmisel

uuendatakse

vajadusel ka

näitaja

saavutustaset.

2. VKE-d, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

Ettevõtjad 0 90 SFOS,

projektiaruanded,

Äriregister

Pärast projekti

lõppemist

(ülejärgmisel

aastal)

*Tulemusnäitajate andmed sisestab RÜ

Vastavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud

poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Näitajate passis

on ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu eri

sekkumist, on lisatud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik.

Projekti spetsiifiline tulemusnäitaja on toetuse saaja täistööajaga töötajate arvu kasv. Arvestuse

aluseks on täistööaja ekvivalent. See mõõdik aitab panustada tööhõive määra kasvule

rakendatava toetuse kaudu.

6

Toetuse andmisel hinnatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega:

1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

2) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta EL-27 keskmisest;

5) ressursitootlikkus;

6) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

7) sooline palgalõhe, mis on toetatavates ettevõtetes loodud töökohtadele tööle asunud töötajate

lõikes väiksem § 12 lõikes 1 viidatud EMTAKi jao tegevusala, millele taotleja või projekt

vastab, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmisest

soolisest palgalõhest.

Punktides 1, 4, 5 ja 6 toodud näitajate selgitused koos asjakohaste andmeallikatega (kui

kohaldub) on toodud strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse veebilehel. Punktis 2 toodud

indeksi puhul saab tutvuda selle aluseks olevate alamindeksitega European Institute for Gender

Equality veebilehel.

Punktis 7 toodud soolise palgalõhe andmed tegevusalade lõikes avalikustatakse Statistikaameti

veebilehel.

Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt panustab otseselt või kaudselt eelpool

nimetatud näitajate ja „Eesti 2035“ põhimõtete saavutamisse ning kirjeldama taotluses, kas ja

kui jah, siis milliste tegevustega projekt nendesse panustab. Kui nähakse ette projekti puutumus

mõne „Eesti 2035“ põhimõtte ja näitajaga, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas projekti

käigus puutumust arvestati. Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool Harjumaad

loodud SKT elaniku kohta EL-27 keskmisest“ saavutamist aitavad toetada ka rakendusasutuse

ja rakendusüksuse tegevused, mis suurendavad regionaalset tasakaalustatust.

Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt panustab eelpool nimetatud

horisontaalsetesse põhimõtetesse ning kirjeldama taotluses, milliseid tegevusi projektis selleks

tehakse.

Kuna projektid panustavad ka tööhõivesse, on neil puutumus näitajatega hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja.

Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik hindab panust võrdsete võimaluste edendamisse.

Meetmes toetatud projektid peavad inimeste värbamisel jälgima võrdse kohtlemise seadust ning

mitmekesisuse edendamise põhimõtteid.

Soolise võrdõiguslikkuse indeksisse saab panustada teadus- ja arendustegevuste valdkonnas

soolise tasakaalu suurendamise ja palgalõhe vähendamisega. Projektis tuleb pöörata eraldi

tähelepanu sobivate naiskandidaatide leidmisele ja palgata võrdsete kandidaatide puhul

alaesindatud soost kandidaat. Projektid peavad jälgima, et loodavatele ametikohtadele palgatud

inimeste töötasu ei suurendaks ja võimaluse korral vähendaks soolist palgalõhet ettevõttes.

Ligipääsetavuse näitajasse saab panustada erivajadustega töötajatele ligipääsetavuse

tagamisega, sh töökohtade kohandamisega.

7

Perioodi 2014–2020 sarnast meedet „Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringute toetuse“

rakendamise praktikat on analüüsitud 30. aprilli 2023. a seisuga struktuurifondide registri

andmete pinnalt. Meetme raames on rahastatud 15 taotlust, neist 8 Harjumaa, 2 Tartumaa, 1

Põlvamaa ning 4 üleriigilist projekti kogusummas 2 613 864,47 eurot, millest Harjumaa

ettevõtteid on toetatud 1 110 788,19 euroga. Valdav osa meetme toetustest keskendus perioodil

2014–2020 Harju- ja Tartumaale, mis on osaliselt tingitud ka meetme spetsiifikast: meelitada

välisettevõtteid viima Eestisse oma arendusosakondi ( meetmes nimetatud arenduskeskusi).

Sellest tulenevalt Eesti seisukohast oli perioodil 2014–2020 ja on jätkuvalt perioodil 2021–2027

esmase tähendusega asjaolu, et välisettevõte otsustab tuua oma arendusosakonna Eestisse, mitte

muusse Euroopa või maailma riiki. Lisaks sellele pakutakse ka edaspidi välisinvestoritele

võimalusi investeerida Harjumaa ja Tartumaa asemel Eesti teistesse piirkondadesse. Paraku

mõjutavad seda otsust väga mitmed asjaolud, üks olulisemaid neist lennujaama olemasolu

Tallinnas, mille kaudu on lennuühendused otseselt või kaudselt kõikide maailma riikidega.

Eesti teistesse regioonidesse investeerimise positiivseks eelduseks on ülikoolide

regionaalkolledžite ja rakenduskõrgkoolide olemasolu piirkonnas ning ka tööstus- ja

ettevõtlusalade näol sobiv olemasolev taristu.

Kuna meetme eelarve on eesmärkidega võrreldes väga väike (vaid 4 miljonit EL toetusena

perioodi 2021–2027 peale), siis piirdutakse perioodil 2021–2027 vahendite indikatiivse

eeljaotusega kaheks aastaks taotlemise alustamisest alates Harjumaa ja muu Eesti eristamisega.

Alates kolmandast aastast kohaldub eelarve kõigile taotlustele, olenemata projekti asukohast.

Eelarve koostamisel lähtutakse projekti elluviimise kohast. Teema on täpsemalt avatud § 13

seletuses.

Valitud lähenemist toetab Statistikaameti andmete põhjal tehtud Eesti brutopalkade,

sisemajanduse koguprodukti (edaspidi SKP) jm näitajate järgmine analüüs.

Viimati Statistikaameti avaldatud aasta statistika kohaselt oli Eesti keskmine brutopalk

2022. aastal 1685 eurot. Harjumaal oli keskmine brutokuupalk 2022. aastal 1834 eurot ning

Tallinnas 1881 eurot. Madalaim keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Hiiumaal, 1117 eurot.

Maakonnapõhise brutokuupalga lisanõude kehtestamise eesmärgiks on tagada regioonide

tasakaalustatumat arengut ning soodustada investeeringuid väljapoole Harjumaad. Erinevused

brutokuupalgas lubavad eeldada, et taotlejatel tekib lisamotivatsioon kaaluda Harjumaalt

väljapoole jäävat asukohta.

Töökohtade säilitamisel vähemalt viis aastat pärast töökoha esmakordset täitmist lähtutakse

taotluse esitamise hetkel kehtinud 1,25-kordse Statistikaameti poolt viimati avaldatud

maakonna keskmisest brutokuupalgast.

8

Statistikaameti andmetel oli Eesti majandust iseloomustav näitaja SKP 2021. aastal

jooksevhindades 31 miljardit eurot. Harjumaa moodustas sellest 20 miljardit eurot, millest

omakorda 16 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid jätkuvalt Tartumaa ja Ida-

Virumaa, mille osakaalud SKP-st olid vastavalt 11% ning 6%. Väikseima osatähtsusega olid

Hiiumaa, Põlvamaa ja Läänemaa, moodustades SKP-st vähem kui protsendi. Kõige suurema

protsendi SKP-st andis Harjumaa.

SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 23 628 eurot ehk 2969 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim

SKP elaniku kohta oli Harjumaal – 137% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu- ja Järvamaa, kus

SKP elaniku kohta oli vastavalt 95% ning 70% Eesti keskmisest. Järvamaa tulemuse taga on

peamiselt tugev põllumajanduse valdkond. Väikseim SKP elaniku kohta oli jätkuvalt Põlvamaal

(48%), järgnesid Valga- (56%), Võru- (56%) ja Raplamaa (57%). Kõige kiiremini on viimase

kümne aasta jooksul Eesti keskmisele lähenenud Jõgevamaa, Tartumaa, Raplamaa ja

Viljandimaa ning Eesti keskmisest on kaugenenud enim Saaremaa, Pärnumaa ja Lääne-

Virumaa. Kümne aasta trendis võib märgata ka Harjumaa ja Eesti keskmise vahe vähenemist.

9

10

Tehtud analüüs toetab meetmes valitud lähenemist kehtestada perioodi 2021–2027 vahendite

indikatiivset eeljaotust Harjumaa ja muu Eesti vahel.

Määruse § 5 kohaselt on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti

abikõlblikkuse perioodi, toetuse piir- ja omafinantseeringu määrad ning nendega seotud

tingimused.

Määruse § 6 nimetab määruse raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis

aitavad saavutada §-s 4 toodud eesmärgi ja tulemused. Toetuse raames antakse toetust

ettevõtjale rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks Eestisse rajatava või siin laieneva

arenduskeskuse arendustegevuse kaudu. Ehitustegevus, millele tuleb taotleda ehitusluba, pole

toetatav.

Renoveerimistööde puhul on oluline teada, et peetakse silmas hoones või hoone osas tehtavaid

parendustöid, mida ei loeta ehitamiseks ehitusseadustiku tähenduses, sealhulgas töid, mille

tulemusena ei muutu ehitise füüsikalised omadused ega teki uut ehitist.

Ehitusseadustiku järgi rekonstrueerimist ehk ehitise ümberehitamist renoveerimisena ei

käsitleta. Rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused

11

muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade

vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;

2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;

3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi,

sealhulgas välisilmet;

4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;

5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;

6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Renoveeritavad hooned on üks taristu liikidest. Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka

olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. Komisjon on kehtestanud

teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“

(2021/C 373/01) (edaspidi kliimakindluse juhend), mis kehtib eeskätt struktuurifondide

projektidele, kuid mis on kohaldatav ka taaste- ja vastupidavusrahastu taristuprojektidele.

Kliimakindluse juhendis on taristu käsitlus lai, hõlmates nii hooneid, võrgutaristut kui ka

mitmesuguseid ehitatud süsteeme ja varasid:

a) hooned (alates kodudest kuni koolide ja tööstusrajatisteni), mis on kõige levinum taristu liik

ja inimasustuse alus;

b) looduspõhised taristud, nagu haljaskatused, -müürid ja -alad ning äravoolusüsteemid;

c) tänapäeva majanduse ja ühiskonna toimimiseks hädavajalik võrgutaristu, eelkõige

energiataristu (nt elektrivõrgud, elektrijaamad, torujuhtmed), transporditaristu (põhivarad, nagu

maanteed, raudteed, sadamad, lennujaamad ja siseveetranspordi taristu), info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia taristu (nt mobiilsidevõrgud, andmekaablid, andmekeskused)

ning veetaristu (nt veetorustikud, veehoidlad, reoveepuhastusrajatised);

d) ettevõtete ja kodumajapidamiste tekitatud jäätmete käitlemise süsteemid (kogumispunktid,

sorteerimis- ja ringlussevõturajatised, jäätmepõletusjaamad ja prügilad);

e) muud materiaalsed varad mitmesugustes poliitikavaldkondades, sealhulgas

kommunikatsiooni, hädaabiteenuste, energeetika, rahanduse, toidu, valitsemise, tervishoiu,

hariduse ja koolituse, teadusuuringute, kodanikukaitse, transpordi, jäätmete ja vee valdkonnas.

Määruse § 7 kehtestab toetuse abikõlblikud kulud ning nendega seotud tingimused.

Lõike 1 punktis 3 tuleb üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punkti b kohaselt arvesse

võtta, et kulud seadmetele ja vahenditele peavad olema tehtud sel määral ja sellise ajavahemiku

jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis

kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad

projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.

Lõikes 5 on sätestatud, millised kulud ei ole abikõlblikud.

Lõikes 6 nähakse ette, et abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on

tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud. Kuivõrd praktikas on tekkinud eri

toetusmeetmetes olukordi, kus TA tegevuse läbiviimiseks on Eestis ainult üks teenusepakkuja

ja välismaalt sellise teenuse sisseostmine oleks majanduslikult ebamõistlik või tehnoloogiliselt

teostamatu, siis sellistel juhtudel peab toetuse saaja võtma esmalt rakendusüksusega ühendust

ning andma asjakohased põhjendused iga sarnase olukorra tekkimisel. Paragrahvi 8 lõike 3

puhul tuleb arvesse võtta, et kapitalirendi kujul liisingumaksed on abikõlblikkuse perioodil

abikõlblikud.

12

Määruse § 8 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse. Projekti abikõlblikkuse

periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused

algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse rakendusüksusele esitamise

kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. augustil 2029. a, mis on

hiliseim MKMi ja Rahandusministeeriumi kokkuleppel eelnõu alusel lubatav tähtaeg, et tagada

vahendite kasutamine kooskõlas Euroopa Komisjonile kinnitatuga. Projekti abikõlblikkuse

periood peab algama ühe aasta jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest. Projekt loetakse

lõppenuks siis, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud lõpparuande kinnitanud ning

rakendusüksus teeb selle alusel toetuse saajale lõppmakse.

Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on eelnõu kohaselt kuni 24 kuud.

Määruse §-s 9 tuuakse välja toetuse piir- ja omafinantseeringumäärad ja seotud tingimused.

Lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda projektile, mille toetuse summa on minimaalselt

30 000 eurot ja maksimaalselt 500 000 eurot.

Lõigetes 2–6 on toodud toetuse osakaalud, mis kehtivad toetatavate tegevuste kaupa.

Projekti elluviimisel tekkivad kulud, mida toetusest ei hüvitata, kannab toetuse saaja. Projekti

omafinantseering on toetuse saaja panus projekti nii abikõlblike kui ka mitteabikõlblike kulude

katteks. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

Omafinantseeringu all ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud toetusi.

Arenduskeskuste alasekkumine asub eelarves koos kahe teise alasekkumisega (Ettevõtete

arenguprogramm ja Ettevõtja tootearendusprogramm) sekkumise 21.1.1.13 Ettevõtte

arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja

arenduskeskused) all ning neil on ühine eelarve:

Sekkumise eelarve keskmiseks toetusmääraks kavandasime 40% projektide abikõlblikest

kuludest arvestades 2014–2020 finantsperioodi sarnaste toetusskeemide rakendamise

kogemust. Nii osutus tootearenduse ning tugi- ja arenduskeskuste meetmete toetuste

keskmiseks toetusmääraks taotluste rahuldamise otsustes 38% (see tähendab ettevõtete

keskmine omafinantseering oli keskmiselt 62% ulatuses). Sellest eeldame, et ka perioodil

2021–2027 tootearenduse toetuse määr jääb 40% piiridesse või alla selle.

Määruse § 10 sõnastab koostööprojektide elluviimise tingimused. Need lähtuvad komisjoni

teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku”

(ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–45) (edaspidi TAI raamistik) sätetest, mille järgimisel ei saa

projekti ellu viiv ettevõtja ja tema partnerid kaudset riigiabi.

13

Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, mis

vastavad nende panusele projektis, jagavad eri partnerid ühiselt. Eelnimetatud nõude järgimine

on oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsatest koostöötingimustest

tulenevalt teadus- ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. See nõue võimaldab ühtlasi toetuse

saajal, partneritel ning teadus- ja arendusasutustel leppida omavahel kokku, kas viimane

panustab projekti:

1) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, ning mispuhul

järgitakse raamistiku punkti 2.2.1 ning kolme pakkumuse küsimise nõuet;

2) või koostöö kaudu, mispuhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.2 ning teadus- ja

arendusasutuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.

Juhul kui toetuse saaja ja teadus- ja arendusasutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa

toetuse saaja soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadusasutuse kaudu kaudset riigiabi,

kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) osalev toetuse saaja ja ettevõtjatest partnerid kannavad kõik projekti kulud;

2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt

levitada, või kui teadus- ja arendusasutuse tegevuse tulemusena tekivad intellektuaalomandi

õigused antakse need teadus- ja arendusasutusele täielikult üle;

3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud

kasutusõigused jagatakse osapoolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende tegevusi,

sissemakseid ja huve;

4) teadus- ja arendusasutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud

intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu, kui teadusasutus annab nimetatud

intellektuaalomandi õigused üle või võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või

ettevõttest partnerile neile juurdepääsu. Teadus- ja arendusasutusele makstavast tasust võib

maha arvata osaleva toetuse saaja või ettevõttest partneri poolt teaduspartneri nimetatud

projektis läbiviidud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või mitterahalise sissemakse

väärtuse absoluutsumma.

Teadus- ja arendusasutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste

eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab teadus- ja arendusasutusel

kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja

mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena;

2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne

turuhinnaga;

3) teadus- ja arendusasutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi

koostöölepingu sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal

arvesse oma põhikirjalisi eesmärke;

4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile

koostööprojektis osaleva teadus- ja arendusasutuse tegevuse tulemusena tekkivate

intellektuaalomandi õiguste suhtes eesõiguse, on teadus- ja arendusasutusel õigus küsida

kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja koostööprojektis osalev toetuse saaja või partner peab

kolmandalt isikult soodsama pakkumise saamise korral makstava tasu suurust vastavalt

suurendama.

Kuna teadus- ja arendustegevus on oma loomult esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole

võimalik enne teadus- ja arendus tegevuse algust lõplikult määrata selle tulemusel tekkinud

intellektuaalomandi õigust või turuhinda. Sellisel juhul peab partnerite vahel enne teadus- ja

14

arendustegevuse algust sõlmitud koostööleping sisaldama punkte, mille kohaselt on võimalik

teistele partneritele makstava tasu suurus üle vaadata. Tasu ülevaatamisel tuleb lähtuda

tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama

taotleja, partner ja taotlus.

Määruse § 11 kehtestab nõuded taotlejale ja partnerile.

Lõikes 1 tuuakse välja, et taotlejaks võib olla arenduskeskus, mille kontserni konsolideeritud

käive oli taotluse esitamisele vahetult eelneval majandusaastal vähemalt 10 miljonit eurot.

Meetme eesmärgiks on meelitada Eestisse välisosalusega ettevõtteid, kes tooksid siia oma

arenduskeskused, seetõttu on seatud kontserni majandusaasta konsolideeritud käibe nõue.

Vastav lävend on seatud, võttes arvesse eelmise perioodi meetme kogemust ning toetuse

taotlejate senist profiili. Arvestades nii eeltoodud käibenõuet, fookust rahvusvahelistel

ettevõtetel kui erisusi kapitaliseerituse, vastutuse ja juhtimisstruktuuri osas, ei ole käesoleva

meetme sihtgrupiks füüsilisest isikust ettevõtjad.

Lõikes 2 on täpsustatud, keda võib kaasata projekti elluviimisse partnerina.

Määruse § 12 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele.

Rakendusüksusel on õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui andmed

on vajalikud otsuse tegemiseks. Oluline on, et tegevused järgiksid „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtet.

Kõnealune paragrahv sätestab ka taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid, mille loetelu on

lõikes 3. Lõike 3 punktides 7 ja 10 toodud infot nõutakse, kui see info ei ole äriregistris

kättesaadav. Käesolevate punktide toel saab seeläbi tagada nõutud info esitamise ka juhul, kui

taotleja ei ole seda veel äriregistris kättesaadavaks teinud, sest taotleja majandusaasta aruande

esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud.

Kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest

meetmest või riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi

vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe. Selle abil kontrollib ja ennetab rakendusüksus

tegevuste võimalikku topeltrahastust.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja eelnõustamise protsessi.

Määruse § 13 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt kuni eelarvevahendite

ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Esimeses lõikes kehtestatakse

samuti piirang toetuse taotlemisele, mille järgi saab taotleja uue projekti jaoks toetust taotleda

vaid siis, kui eelnev, sama määruse alusel toetatud, projekt lõppes.

15

Lõikes 2 tuuakse välja, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab oma käskkirjaga meetme

eelarve toetusvahendite regionaalse jaotuse Harjumaa ja muu Eesti vahel. Arvestades meetme

peamist väljakutset meelitada välisinvestoreid ja tuua Eestisse välisettevõtete

arendusosakonnad üle, on juba suur võit, kui selline otsus Eesti kasuks tehakse. Samas,

arvestades eelmisel perioodil toetuse suuremat keskendumist Harjumaale, kehtestatakse

Harjumaa ja muu Eesti vahel indikatiivne eeljaotus, stimuleerides välisinvesteeringute

suunamist Harjumaalt kaugemale.

Arvestades meetme eelarve suhtelist väiksust (kokku 4 miljonit perioodil 2021–2027),

piirdutakse perioodil 2021–2027 vahendite indikatiivse eeljaotusega kaheks aastaks taotlemise

alustamisest alates vaid Harjumaa ja muu Eesti eristamisega. Detailsemat jaotust (Eurostati

territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandi piirkondade või maakondade vahel) ei

ole põhjust teha, kuna meetme eelarve on seitsmeks aastaks vaid 4 miljonit eurot ning iga

eraldiseisva investori otsust nii väikeste summadega mõjutada on väga keeruline. Samas võivad

aidata väljapoole Harjumaad investeeringuid meelitada ülikoolide regionaalsete kolledžite ning

ettevalmistatud tööstus- ja ettevõtlusalade taristu olemasolu piirkondades.

Kaheaastane piirang kehtestatakse juhuks, kui osa eelarvest, mis on arvestatud väljapoole

Harjumaad, ei suudeta sel ajavahemikul ära kasutada. Sellisel juhul võimaldatakse

programmeerimisperioodi lõpus järelejäänud eelarvet kasutada üle Eesti eesmärgiga Eestile

eraldatud vahendid õigel ajal realiseerida.

Lõike 3 alusel teavitab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise algamisest, lõppemisest,

peatamisest ja rahastamise eelarvest rakendusüksuse veebilehel. Taotlemise avamisest teavitab

rakendusüksus vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlemise avamise päeva.

Lõige 4 sätestab, et rakendusüksusel on õigus menetleda mitut taotlust korraga, kuid kui

taotletav toetuse summa võrdsustub vähemalt toetuste andmiseks planeeritud eelarve vaba

jäägiga, menetleb rakendusüksus taotlusi nende esitamise järjekorras.

Lõikega 5 täpsustatakse, et lõiget 4 rakendatakse enne kahe aasta möödumist vastavalt sellele,

millise regiooni toetuse eelarve on ammendunud või ammendumas. Pärast kahe aasta

möödumist on meetme eelarve taas ühine ehk regionaalsete piiranguteta.

Määruse § 14 kohaselt on kõigile taotlejatele ette nähtud rakendusüksuse juures eelnõustamise

läbimine.

Lõike 2 alusel on taotlemise eelduseks rakendusüksuselt positiivse hinnangu saanud

projektiplaan, mis lõike 3 alusel ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.

Lõikes 4 on info, mida rakendusüksuse etteantud vormil esitatav projektiplaan peab sisaldama.

Lõike 4 punkti 2 kohaselt tuleb esitada projekti kõigi tegevuste kirjeldus. Lisaks on sätestatud,

et teadus- ja arendusasutuse tegevuste elluviimisel peab projektiplaanis täiendavalt kirjeldama,

kuivõrd uudne, innovatiivne ja konkurentsivõimeline on selle asutuse tegevuste fookuses olev

toode, teenus, protsess või tehnoloogia.

16

5. peatükk

Taotluse menetlemine

Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume

ja -metoodikat. Peatükk sätestab tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata

jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks ning taotluse rahuldamise otsuse

muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks.

Määruse § 15 sätestab taotluse menetlemise korra. Taotluse menetlemise käigus võib

rakendusüksus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse

täiendamist või muutmist, kui leitakse, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad

puudused. Taotluse menetlemiseks on ette nähtud kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest.

Taotluse menetlemise aega võib pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt

selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste tegemiseks. Juhul kui tähtaja

jooksul pole taotleja puudusi kõrvaldanud, on rakendusüksusel õigus teha taotluse rahuldamata

jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata.

Määruse § 16 sätestab taotleja ja partneri ning taotlusele nõuetele vastavuse. Taotleja, partner

ja taotlus peavad vastama määruses sätestatud nõuetele. Kui kasvõi üks nimetatutest nõuetele

ei vasta, tunnistatakse nad nõuetele mittevastavaks ja jäetakse taotlus rahuldamata. Nõuetele

vastavaks tunnistamise kohta eraldi haldusakti ei anta ning seetõttu puudub vajadus reguleerida

nõuetele vastavaks tunnistamist. Määruse § 17 lõike 4 kohaselt hinnatakse ainult nõuetele

vastavaid taotlusi.

Määruse § 17 kirjeldab toodud taotluste valikukriteeriume ja -metoodikat ning hindamise

põhimõtteid.

Lõike 1 kohaselt on rakendusüksusel õigus moodustada taotluste hindamiseks nõuandev

valikukomisjon kooskõlastatult rakendusasutusega ning kaasata eksperte.

Lõikes 2 kehtestatakse üldnõuded valikukomisjoni liikmetele ja ekspertidele. Valikukomisjoni

liikmed ja eksperdid peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

Lisaks peavad nad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest,

taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest

taandama. Samuti peavad nad tagama valikukomisjoni liikmeks oleku või eksperdina

tegutsemise ajal ja pärast seda valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni

konfidentsiaalsuse.

Lõike 3 järgi avaldab rakendusüksus valikukomisjoni liikmete nimed oma veebilehel, tagades

koosmõjus teiste toimingutega rahastatud projektide valiku läbipaistvuse ja ühiskonnale

avatuse.

Lõike 4 alusel nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab valikukomisjon kriteeriumide

alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised:

Valikukriteerium Osakaal

koondhindest

Hinnatakse

1. Projekti kooskõla

valdkondlike

arengukavadega, mõju

rakenduskava

erieesmärgi ja meetme

35%

Projekti kooskõla TAIE jm asjakohaste

arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele, sealhulgas:

17

eesmärkide

saavutamisele

- projekti mõju kõnesoleva määruse ja meetme

eesmärkide ning tulemuste ja väljundite

saavutamisele;

- projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja

tulemuste täitmisse;

- projekti mõju ettevõtja majandustulemustele.

2. Projekti põhjendatus

20%

Projekti põhjendatus, sealhulgas:

- kas projekti eesmärgi püstitus on põhjendatud – on

olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus;

- projekti ja selle tegevuste kvaliteet ja põhjendatus:

kas projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus –

ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti

eesmärke ning planeeritud väljundeid ja tulemusi

parimal moel;

- tegevuste omavahelisi seoseid;

- ajakava realistlikkust, arvestades tegevuste

omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

3. Projekti kulu-

efektiivsus

20%

Projekti kuluefektiivsuse puhul hinnatakse, kas:

- ettenähtud tegevused / lahendused on

kuluefektiivne viis planeeritud väljundite /

tulemuste saavutamiseks;

- planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – on

selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on

eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on

vajalikud ja mõistlikud, taotleja on võimeline

projektile järgnevaid püsikulusid rahastama.

4. Toetuse taotleja

suutlikkus projekti ellu

viia 15%

Hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu viia, milles

hinnatakse:

- taotleja varasemat investeeringute elluviimise

kogemust, tehnilisi ja kvalifikatsioonipõhiseid

eeldusi, finantsvõimekust ning riskide juhtimise

oskust.

5. Projekti kooskõla

Eesti pikaajalise arengu-

strateegia

aluspõhimõtete ja

sihtidega.

10%

Hinnatakse projekti panust § 4 lõikes 7 nimetatud Eesti

2035 näitajate saavutamisse, sh kõrgema hindega

projektide osas, mis asuvad väljaspool Harjumaad.

Lõikes 5 täpsustakse, et taotlusi hinnatakse lõike 3 punktides 1–5 sätestatud valikukriteeriumi

alusel skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0. Taotluse koondhinne kujuneb

hinnete kaalutud keskmisest, arvestades loetletud valikukriteeriumide alusel antud hindeid.

Lõige 6 sätestab, et hinnatakse rakendusüksuse koostatud ja kinnitatud valikumetoodika alusel.

Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 4 sätestatud valikukriteeriumidest

ja kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist vastavalt ühendmääruse § 48 lõikele 1

korraldusasutuse ja Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutusega, kes nõustab riigi

pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse

panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Valikumetoodika avalikustatakse

rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel.

18

Valikukriteeriumide ja -metoodika kujundamisel on lähtutud ühendmääruse §-st 7 ehk perioodi

2021-2027 seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast (vt ka seletuskirja

peatükki 5). Neid järgib ka loodav valikumetoodika.

Määruse §-s 18 sätestatakse taotluste rahuldamise tingimused ja kord. Taotlus võidakse

rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. Lõike 1 kohaselt rahuldatakse nõuetele

vastav taotlus, mis on määruse § 17 lõikes 3 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud

koondhindeks vähemalt 2,50, mis ei ole määruse § 18 lõike 4 punktides 1–5 toodud

valikukriteeriumite lõikes hinnatud hindega alla 2,0, ning mille rahastamise summa ei ületa

määruse § 13 lõike 2 alusel täpsustatud eelarvet.

Lõikes 2 on loetletud detailid, mida taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama.

Määruse §-s 19 on toodud taotluste rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Rakendusüksus

peab jätma taotluse rahuldamata, kui selgub, et taotleja, partner või taotlus ei vasta kasvõi ühele

määruses sätestatud nõudele. Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses

esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid

on saavutatavad toetuseta.

Lõikes 3 täpsustatakse, et menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme

toetuse rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9

lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel

taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Määruse § 20 sätestab, kuidas toimub taotluste osaline, samuti kõrvaltingimusega,

rahuldamine.

Taotluse võib osaliselt rahuldada põhjendatud juhtudel ning, kui projekti eesmärk on saavutatav

ning taotleja nõustub rakendusüksuse vastavasisulise ettepanekuga.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Määruse § 21 sätestab, kuidas toimub taotluste rahuldamise otsuse muutmine. Taotluse

rahuldamise otsust muudetakse lõike 1 kohaselt rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.

Lõige 2 täpsustab, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste

saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva

jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning võib lõike 4 alusel lubada muutmist ka

tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on

põhjendatud.

19

7. peatükk

Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi, rakendusüksuse kohustusi ja õigusi.

Määruse § 22 kehtestab toetuse saaja õigused ja kohustused.

Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega.

Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele peab toetuse saaja kasutama toetust vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ning tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise

rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt.

Määruse § 23 loetleb rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda täiendavate

andmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda

toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel

antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale

taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Lisaks on rakendusüksusel õigus

vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

maksumuse vähenemisel.

Lisaks ühendmääruses sätestatule peab rakendusüksus teavitama toetuse saajat vastuvõetud

otsusest, üldiselt tehakse seda koheselt peale otsuse vastu võtmist, st kas samal päeval või

järgneval tööpäeval. Rakendusüksusel on lisaks kohustus säilitada vähese tähtsusega abi

andmisega soetud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates

viimasest üksikabi andmisest.

8. peatükk

Aruannete esitamine

Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine.

Määruse § 24 sätestab aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded. Lõige 1 näeb ette, et

toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-toetuse keskkonna

kaudu hiljemalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal.

Lõige 2 sätestab, et projekti vahearuandeid esitab toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodil

kaks korda 12 kalendrikuu jooksul ning projekti lõpparuande kahe kuu jooksul projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

Lõigete 3 ja 4 kohaselt peab vahearuanne sisaldama projekti tegevuste elluviimise ülevaadet

ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil, lõpparuanne kogu

projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud

edusammude ja tulemuste saavutamise kohta.

20

Kooskõlas lõikega 5 kehtestab rakendusüksus projekti vahe- ja lõpparuande vormid ning seal

nõutava teabe loetelu. Toetuse saajale tehakse need kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas.

Lõike 6 alusel kinnitab rakendusüksus projekti aruande või lükkab selle tagasi hiljemalt 30

tööpäeva jooksul selle saamisest arvates juhul, kui aruanne ei vasta kõnesolevas määruses

sätestatud nõuetele.

Lõike 7 kohaselt on rakendusüksusel õigus nõuda projekti elluviimise järgsete aruannete

esitamist kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Määruse 9. peatükis kirjeldatakse, millised on toetuse maksmise tingimused.

Määruse § 25 toob välja toetuse maksmise tingimused.

Määrusega kehtestavate tingimuste valik on suuresti tingitud kahest asjaolust. Esiteks antakse

määruse toetust kas riigiabina määruse §-ga 2 lubatud üldise grupierandi määruse artiklite alusel

või VTA-na. Selle tulemusel võib määruse alusel rahastatavad projektid olla rahastatud ainult

riigiabina, osa tegevusi riigiabina ja osa tegevusi VTA-na või projekti kõik tegevused

rahastatakse VTA-na. Teiseks on määruse §-s 9 kehtestatud maksimaalselt toetuse summalt

tulenevalt on võimalikud alla 200 000 kogumaksumusega projektid, mis muudab

kohustuslikuks kasutada lihtsustatud kulusid ühendmääruse § 18 lõikest 1 tulenevalt. Lõike 1

sätestab aktid, millest toetuse maksmisel juhindutakse.

Lõike 1 järgi sellises projektis, milles antakse toetus ainult riigiabina grupierandi määruse alusel

ning nendes projektides, milles osa tegevusi kaasrahastatakse riigiabina ja osa tegevusi vähese

tähtsusega abina (VTA-na) makstakse toetust tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike

1 punkti 1 kohaselt. See tähendab siis, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud.

Lõike 2 järgi sellistes projektides, mille kõik tegevused rahastatakse VTA-na, hüvitatakse

kaudseid kulusid § 7 lõikes 4 sätestatud ulatuses, mis tähendab 7% projekti otsestest kuludest,

vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

Lõike 3 järgi esitab toetuse saaja maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega

rakendusüksusele mitte tihedamini kui kord kvartalis.

Lõike 4 järgi arvestatakse abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel ainult

raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

Lõike 5 järgi tohib kuludokumendi abikõlblike kulude summa olla minimaalselt 100 eurot.

Lõike 6 järgi on rakendusüksusel kohustus 30 tööpäeva jooksul menetleda esitatud

kuludokumente. Vajaduse korral on rakendusüksusel õigus kuludokumente kontrollida toetuse

saaja juures. Puuduste korral on rakendusüksusel õigus toetuse saajalt küsida kuludokumentides

esinevate puuduste eemaldamist ja selleks täiendava tähtaja määramist.

21

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Peatükk toob välja finantskorrektsioonide tegemise ja vaide menetluse läbiviimise tingimused

Määruse § 26 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt

ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse 34–38 sätestatule.

Määruse § 27 sätestab, kuidas toimub vaide esitamine. Vaideid lahendab rakendusüksus

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused.

Käesolev määrus on täiendavalt kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

4. Määruse mõjud

Määruse abil on võimalik Eestisse kaasata TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade teadmus- ja

kapitalimahukad investeeringuid, mis aitavad ületada Eesti arenguväljakutseid, võimendavad

väärtusahelaid ning on suure majandusliku mõju ja äripotentsiaaliga. Fookusvaldkondade

prioriseerimine on oluline proaktiivseks turundus- ja müügitegevuseks. Uuel

strateegiaperioodil keskendutakse eelkõige tööstusinvesteeringute meelitamisele, et anda

hoogu kolmikpöördest tulenevatele võimalustele, selleks et Eestis asuks veelgi enam ettevõtete

teadus- ja arenduskeskusi.

Toetus suurendab välisriikide ettevõtjate motivatsiooni rajada Eestisse kontsernile tugiteenust

või arendustegevust osutavaid ettevõtjaid, mis omakorda aitab Eesti välisosalusega ettevõtjatel

tõusta väärtusahelas ja nii saavutada paremaid majandustulemusi. Otseselt aitab eelnõu

ettevõtjatel rakendada uusi funktsioone, arendada välja uusi ja kõrge lisandväärusega tooteid ja

teenuseid.

Projekti raames planeeritav koostöö kutse-, rakenduskõrg- ja ülikoolidega teadus- ja

arendustegevuse alal kuulub nutika spetsialiseerumise valdkondadesse. Sellest tulenevalt aitab

eelnõu kaasa ka näiteks koostöösuhete tekkimisele kutse-, kõrg- ja ülikoolidega, tõhustades ja

initsieerides sellega teadmiste ja tehnoloogiate siiret.

22

Määrusel on otsene mõju majandusele, aidates Eesti ettevõtjatel suurendada oma rahvusvahelist

konkurentsivõimet ja tõusta väärtusahelas. Määruse kaasabil loovad või laiendavad

rahvusvahelised ettevõtjad oma senist tegevust Eestis ning viivad Eestis ellu innovatiivseid

tegevusi, kaasates sealhulgas kohalikku tööjõudu ning koolitades neid uute funktsioonide

täitmiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamiseks. Ettevõtjate arenduskeskuste laienemine

peaks pikemas perspektiivis tagama ka suurema tööhõive ning paremad majandustulemused.

Ettevõtjate paremate majandustulemustega kaasneb üldjuhul ka suurem maksutulu ja üldine

ühiskonna heaolu paranemine.

Määrusel on otsene sotsiaalne, samuti demograafiline mõju. Olulisena saab välja tuua, et

rahvusvaheliste arenduskeskuste arendamine Eestis loob siia atraktiivseid töökohti, et

kvalifitseeritud töötajad saaks ennast kohapeal maksimaalselt rakendada. Ehk siis Eestisse

tekivad rahvusvaheliste kontsernide töökohad.

Määrusel on ka otsene mõju regionaalarengule. Toetuse andmine on väljaspool Harjumaad

üheks hindamiskriteeriumiks ning nõuded projektidele mõnevõrra madalamad (nõue püsivate

töökohtade loomisel on seotud maakonnapõhise 1,25-kordse keskmise brutokuupalgaga).

Eelnev loob eelduse, et taotlejate hulgas on senisest enam ka neid ettevõtjaid, kes on valmis

keskuse rajama või laiendama seda väljaspool Harjumaad. See omakorda tähendaks ergutavat

mõju regionaalarengule.

EIS-i regionaalsete investorkonsultantide roll on välisettevõtete jätkuinvesteeringuteni

ärgitamine, esmaste investeeringute maandamine regioonidesse ning välisettevõtete tagasiside

andmine EIS-i välisinvesteeringute osakonna äriarenduse tiimile. Regionaalsete

investorkonsultantide tegevus investorteeninduse pakkumisel hõlmab põhjalikke ja

mitmekülgseid tegevusi regioonis.

Ettevõtjad, mis on saanud rahastuse eelneva perioodi meetmest:

ABB Tallinna regionaalse äriteeninduskeskuse arendamine Harju maakond

Arvato Financial Solutions IT-arenduskeskuse laiendamine

Üleriiklikud/maakondade

vahelised projektid

Stora Enso Tallinna finantsteenuste keskuse arendamine Harju maakond

Acino Estonia OÜ tugiteenuskeskuse arendamine Põlva maakond

AGA Äriteenuste Keskuse laiendamine Harju maakond

Fleet Complete tugiteenus- ja arenduskeskuse loomine Harju maakond

Atos Help and Interaction Center loomine Harju maakond

Finnair Business Services äriteeninduskeskuse arendamine Tartu maakond

Konecranes OÜ finantsteenuste arendamine Harju maakond

Siemens Energy OY Nordic Engineering Center rajamine Harju maakond

Linde Engineering kompetentsikeskuse loomine Harju maakond

AS CGI tarkvaratoodete ja -teenuste arenduskeskuse laiendamine

Põhja- ja Kesk-Euroopa üksuste jaoks Harju maakond

AS KONE digitaalse kliendihaldus- ja teeninduskeskuse loomine Harju maakond

Stockmann Asi tugiteenuskeskuse laiendamine Harju maakond

Unikie Tugiteenuskeskuse loomine

Üleriiklikud/maakondade

vahelised projektid

Solita arenduskeskuse käivitamine Tartus Tartu maakond

Aastatel 2018–2020 EIS-i investorkonsultantide poolt Eestisse toodud investeeringute

paiknemine maakonniti (mln eurot):

23

Maakond: 2018 2019 2020

Harju 226 58 117,5

Tartu 2 1,8 2

Ida-Viru 20 12,5 17

Lääne 1,3 2

Pärnu 14,3 1,8

Saare 4,9 7,5

Hiiu 0,5

Valga 0,6

Lääne-Viru 17 21,3 2

Põlva 0,4

Võru 3

Arvestades Eesti rahvastiku demograafiat ja trendi, et liikumine on toimunud seni selgelt

Tallinna ja selle ümber asuva nn kuldse ringi suunas, on ka loogiline, miks enamus

investeeringuid on just sellesse piirkonda maandunud. Teiste suuremate keskuste kasuks (nt

Tartu) räägivad konkreetsed spetsiifilised tugevused, nagu näiteks ülikooli olemasolu ja sellest

lähtuvalt teadmiste ning teadmuse olemasolu või konkreetse sektori tugevused. Suurematel

keskustel on eelis lähtuvalt tugiteenuste ning ettevõtlust toetavate meetmete/ressursside

olemasolule eelkõige tööjõu ja infrastruktuuri tõttu.

Selleks et tagada selle meetme tõhusus ning regioonide areng, on tarvis paralleelselt arendada

ka teisi olulisi ettevõtlusega ning kõrgema lisandväärtusega tootmist soodustavaid meetmeid –

näiteks asjakohase haridus- ning koolitussüsteemi olemasolu, ettevõtlust soodustava

ärikeskkonna arendamine, nüüdisaegsete elamispindade olemasolu. Pelgalt toetusmeetmete

pinnalt on keeruline tagasi pöörata olemasolevat rahvastiku liikumise trendi – tegemist peaks

olema sümbioosiga, millest kõnealune meede on üks oluline osa.

Määruse üheks peamiseks sihtrühmaks on tööstussektor. Meede loob võimaluse

tööstusettevõtetel ehitada Eestis üles oma põhitegevuse kõrvale arenduskeskus, kus ühe töötaja

lisandväärtus on keskmisest kõrgem (insenerid ja arendustöötajad).

Määrusel on mõju elu- ja looduskeskkonnale kasvuala ja ressursside väärindamise kaudu.

Määrusel on otsene mõju tööhõivele, mis seotud toetatavatele projektidele seatud nõudega luua

püsivad töökohad ning säilitada neid arenduskeskuses kolme aasta jooksul.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse raames antava toetuse eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondide vahenditest on

4 000 000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse

rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid tulusid ega lisakulusid. Määruse

rakendamiseks vajalikud tegevused teeb rakendusüksus.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

24

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021-

2027 seirekomisjonile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Lisaks esitati määrus arvamuse

avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja ettevõtete

esindusorganisatsioonidele: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete

Assotsiatsioon ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Kooskõlastamisel esitatud märkused ja nendega arvestamine nähtub seletuskirja lisast 1.

Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs.

Lisa 2. Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel

Lisa 3. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht.

Lisa 4. Riskide hindamise tabel.

25

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse

„Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“

eelnõu seletuskiri

lisa 1

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvatele inimestele tagatakse

võrdsed võimalused meetme tegevustes osalemiseks.

Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks, soodustatakse

puuetega inimeste värbamist. Iga abikõlblikkuse perioodil tööle

asunud töötaja puhul, kellel on tõendatud puue või vähenenud

töövõime, vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses toodud nõutavat

töötajate arvu ühe täistööajaga töötaja võrra. Vajadusel kohandatakse

töökoht sobivaks erivajadusega töötajale. Töötajate värbamisel

järgitakse võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse edendamise

põhimõtteid. Meetmes toetatud projektid võivad panustada ka

erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja

elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide

sisuks on uute tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis

selliseid võimalusi pakuvad.

Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik.

Sooline võrdõiguslikkus

Meetmel on seos soolise võrdõiguslikkuse edendamisega teadus- ja

arendustegevuste valdkonna tööhõives. TAI valdkonnas töötab

ettevõtlussektoris naisi vähem kui mehi, samuti on valdkonnas sooline

palgalõhe meeste kasuks. Projektid saavad panustada valdkonnas

soolise tasakaalu suurendamisse, pöörates eraldi tähelepanu sobivate

naiskandidaatide leidmisele ja palgates võrdsete kandidaatide puhul

alaesindatud soost kandidaadi. Projektid peavad jälgima, et

loodavatele ametikohtadele palgatud inimeste töötasu ei suurendaks ja

vajadusel vähendaks soolist palgalõhet ettevõttes. Toetusmeetme

teavitustegevuse abil on võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikkust

võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjaid toetust

taotlema. Olenevalt projekti valdkonnast võib ka projekti väljundil olla

soolisele võrdõiguslikkusele toetav mõju, vastav hinnang antakse

projekti taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

Meetmes tuleb tagada erivajadusega (näiteks kuulmis-, nägemis- ja

liikumispuue) inimestele füüsiline ja virtuaalne ligipääs kogu meetme

tegevusele. Sellest tulenevalt peab nii meetmega seotud tegevuste info

ja kommunikatsioon kui ka tegevuste rakendamine võtma arvesse

ligipääsetavuse nõudeid ning tagama selle alates tegevuse

ettevalmistamisest kuni selle lõpuni, et kõikidel inimestel oleks

meetme tegevustes osalemiseks võrdsed võimalused. Projekti käigus

26

loodud tehnoloogiate puhul järgitakse universaaldisaini põhimõtteid

seal, kus see on asjakohane.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondadevahelised

erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega

tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda

ja areneda ning võimalus pakkuda tasuvat tööd oleks eri piirkondades

tagatud ühtlasemalt. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“.

Meetme panust regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse

näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta EL27

keskmisest“.

Ettevõtete tootlikkus (SKT hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on

selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes

2020. a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu

Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkonnas kõigest 51–56% vahele ning

viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal, 45%). Kõige

kiiremas tempos lähenevad ELi keskmisele jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-

Eesti. Ülejäänud NUTS 3 piirkondade lähenemine on aastatel 2018–

2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on

koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski

mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi

keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2

aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%).

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel

aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine

lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis

3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud

1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti

ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete

lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes

näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad

mikroettevõtted.

Ülaltoodut kokku võttes võib tõdeda, et regionaalne ebavõrdsus Eestis

jätkub ja vajab arengutuge, millesse ka käesolev meede panustab.

Meetmel on üheks hindamiskriteeriumiks toetuse andmine väljaspool

Harjumaad ning nõuded projektidele mõnevõrra madalamad (nõue

püsivate töökohtade loomisel on ära seotud maakonnapõhise 1,25

kordse keskmise brutokuupalgaga). Eelnev loob eelduse, et taotlejate

hulgas on senisest enam ka neid ettevõtjaid, kes on valmis keskuse

rajama või laiendama seda väljaspool Harjumaad. See tähendab, et

meetmel on ergutav mõju regionaalarengule.

Meetme raames viiakse välisinvestorid kokku kohalike omavalitsuste

ja ettevõtjatega, et tuua Eesti eri piirkondadesse juurde jätkusuutlikke

ja võimalikult kõrge konkurentsivõimega uusi tööandjaid. Jätkuvalt

27

arendatakse investorteeninduse regionaalse võrgustiku ja maakondlike

arenduskeskuste koostööd ning toetatakse investoreid otsuste

tegemiseks vajaliku informatsiooni hankimise ja asjaajamisega.

Regionaalsete investorkonsultantide roll on välisettevõtete

jätkuinvesteeringuteni ärgitamine, esmaste investeeringute

maandamine regioonidesse.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – võimalik

on kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja

teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja

potentsiaalseid taotlejaid nõustada.

2) Võimekus kavandada arendavaid tegevusi – selleks on eraldi

meede planeeritud, arenduskeskuste meetme eelarves sellisteks

tegevusteks eelarvet ette nähtud pole.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – töökohtade

säilitamisel vähemalt viis aastat pärast töökoha esmakordset

täitmist lähtutakse taotluse esitamise hetkel kehtinud

1,25-kordsest maakonna keskmisest brutokuupalgast, mille

Statistikaamet on viimati avaldanud.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem,

mida meede aitab lahendada, on Harjumaa ja ülejäänud Eesti

erinevus toetuste jagunemisel.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge

on universaalne.

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse –

investeeringute piirkonnaks on kogu Eesti.

7) Toetusskeemi katsetamine teatud piirkonnas – väljakujunenud

meede, mis ei vaja juurutamist.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärad piirkonniti

ühtsed. Meetme eelarve perioodiks on 4 miljonit eurot, millest

saab toetust 8–10 ettevõtet.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud teostusvahendid – erisused

olemas. Erinevuse vähendamiseks on eelnõusse lisatud

toetusvahendite indikatiivne regionaalne jaotus Harjumaa ja

muu Eesti vahel, mille kinnitab valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga. Käskkirjaga kinnitatud jaotus kehtib kaks

aastat taotluste vastuvõtmise alustamisest ning muutub seejärel

ühiseks üleriiklikuks eelarveks.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

hinnatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega.

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – erinevused

puuduvad. Vt lisaks punkt 8.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi

keskmisest.

Keskkond/Kliima

Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad

28

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast

fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima-

ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised

eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti

energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustada

energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on

plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi

energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks

tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja

komponentide ning digiteeritud energiasüsteemide arendamist.

Täiendavalt toetatakse lahendusi, mis aitavad energiat säästa, näiteks

energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike

transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide

ning -süsteemide optimeerimine.

Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel

väärindada kohalikke varusid kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja

kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka

sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.

Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab

fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on

tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära

toore ning tootmises tekkivad jäätmed. Samuti on olulisel kohal

tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid

keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning kõrvalsaadusi- ja jääke

kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike toodete

ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide tootmist.

Digilahendused. Fookusvaldkonna üldine eesmärk teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua, pakkuda ja

kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada andmemajandust

uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada turvaline küberruum.

Kõnealuses fookusvaldkonnas toetatakse ka projekte ja tegevusi, mis

loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid energeetikas, ehituses ja

transpordis ning mille eesmärk on parendada elukeskkonda,

vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa kliimaeesmärke.

Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks intelligentsed

transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem kasutamine),

intelligentsed tänavavalgustused, robotite kasutamine ja

automatiseerimine, arukad energiavõrgud.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside

heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

29

Panus „Eesti 2035“ näitajatesse: ressursitootlikkus, ja

kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides.

DNSH ja

kliimakindlus

Meetmete mõju keskkonnaeesmärkidele ehk DNSH põhimõttele

vastavust on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Analüüs ei

tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused pigem arvestavad ja

panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest

tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete

kehtestamiseks. Kliimakindluse tagamine on vajalik vaid

taristuinvesteeringute korral.

30

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse

„Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“

eelnõu seletuskiri

lisa 2

KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL

Ettepanek/märkus Esitaja

Arvestatud

/mittearvestatud

põhjendus

Eelnõu § 1 lõikes 1 viidatakse

sekkumisele „Ettevõtja

arenguprogramm“. Seletuskirjas

viidatakse sekkumisele „Ettevõtja

arenguprogramm“ ja ka „Ettevõtte

arenguprogramm“. Kinnitatud

meetmete nimekirjas on sekkumise

nimeks 21.1.1.13 „Ettevõtte

arenguprogramm (sh Ettevõtte

arenguprogramm, Ettevõtja

tootearendusprogramm,

Arenduskeskuste toetus)“. Eelnõus ja

seletuskirjas tuleb läbivalt ühtlustada

sekkumise nimi. Ühtlasi juhime

tähelepanu, et kui sekkumise nimena

soovitakse kasutada „Ettevõtja

arenguprogramm“, siis tuleb ka

järgmisel meetmete nimekirja

muutmisel teha vastav parandus, et

tagada dokumentide kooskõla.

Palume rahandusministeeriumit

teavitada, kumba sekkumise nime

soovitakse kasutada.

Rahandusministeerium

Arvestatud

Eelnõu § 4 lõikesse 3 tuleb lisada

rakenduskava väljundnäitaja

“Toetatavad ettevõtjad“, millesse

sekkumine samuti panustab. Kõik

kohalduvad näitajad peavad olema

toetuse andmise tingimustes esitatud

ning eraldi e-toetuse keskkonda

sisestatud, et oleks võimalus hiljem

agregeerida andmeid kõigi näitajate

lõikes erieesmärgi tasandil.

Arvestatud

Eelnõu § 4 lõiget 5 tuleb täiendada

selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et

näitaja „Toetuse saaja täistööajaga

töötajate arvu kasv“ puhul on

Arvestatud

31

tegemist ühendmääruse mõttes

projekti spetsiifilise näitajaga.

Seletuskirjas lk 2 tuleb parandada

seos, mis kirjeldab toetuse panust

riigieelarve tulemusvaldkonna

vastava meetme programmi

tegevustesse. Eelnõus § 4 lg 8 ja

seletuskirjas lk 2 kirjeldatud seosed

on erinevad.

Arvestatud

Aprillis 2023 tegi

Rahandusministeerium mitteametlikus

kooskõlastusringis järgmise

kommentaari: „Eelnõu eelarve on 4

mln eurot ERFist. See on ka

seletuskirjas välja toodud. Küll aga

tekitab veidi muret omafinantseeringu

määr eelnõu §-s 9 ja kas sellise mudeli

järgi on võimalik plaanitud

omafinantseering meetmes „koju

tuua“. Nimelt EIS/MKMi algsete

eelarve jaotuse kalkulatsioonide järgi

on selles alasekkumises plaanis 4 mln

eur toetust ja 6 mln eur

omafinantseeringut ehk siis toetuse

osakaal peaks olema keskmiselt mitte

rohkem kui 40%. Eelnõu § 9 järgi on

toodud erinevatele tingimustele

vastavate taotlejate puhul erinevad

määrad, aga ka kõige väiksemate

toetuse määrade puhul on toetuse

osakaalud nt 50, 65, 25, 40, 50, mille

keskmine on rohkem kui 40% ning

tõenäoliselt võib ka mõni toetuse

minna mitte minimaalse toetuse määra

järgi.“ Hetkel on ametlikult

kooskõlastamiseks esitatud TATis

toetuse määrad samad, selgitusi

kommentaari osas lisatud ei ole. Seega

juhime veelkord tähelepanu, et

hoiaksite meetme omafinantseeringu

mahul silma peal.

Rahandusministeerium

Selgitame, et oleme

analüüsinud perioodi

2014 – 2020

meetmete taotluste

rahuldamise otsuste

keskmisi

toetusmäärasid,

milleks osutus 38%

projektide

abikõlblikest

kuludest ning see

annab aluse eeldada,

et ka perioodil

2021–2027 jääb

taotluste

rahuldamise otsuste

keskmine toetuse

määr 40% piiridesse.

Eelnõu sõnastusest loeb välja, et

taotluste vastuvõtmine tuleks peatada

kogu meetmes ka enne kahe aasta

möödumist ja isegi siis, kui näiteks

ühest territoriaalsest grupist

(Harjumaa) on laekunud taotlusi kogu

meetme eelarve mahus, kuigi teises

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium Arvestatud

32

territoriaalses grupis (muu Eesti)

taotlusi ei ole esitatud.

Palun korrigeerida § 13 lõige 4

sõnastust nii, et oleks üheselt

arusaadav, et taotlusvooru

territoriaalsele grupile (muule Eestile)

ei peatata enne kahe aasta möödumist

või ainult juhul kui territoriaalse grupi

(muu Eesti) menetluses olevate

taotluste summa saab võrdseks

indikatiivse regionaalse jaotuse

eelarve osaga.

Kaubanduskoda tänab võimaluse eest

avaldada arvamust arenduskeskuste

investeeringutoetuse andmise

tingimuste ja korra kohta.

Kaubanduskojal ei ole täiendavaid

kommentaare eelnõu kohta.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Palun parandada § 2 lg 2 p.2 viidet: 2)

üldise grupierandi määruse artikli 1

lõigetes 2–6 5 sätestatud juhtudel, sest

01. juulist jõustunud grupierandi

määruse muudatus lisas veel ühe

välistuse

Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud

Toetust antakse sellistele

ehitustöödele, mida ei liigitata

ehitamiseks ehk rekonstrueerimiseks

ehitusseadustiku tähenduses. See

tähendab, et toetada saab lihtsamaid

parendustöid, mis ei vaja ehitusteatist

ega ehitusluba. Sellisel juhul ei ole

tegemist taristuinvesteeringuga, mille

puhul on vajalik kliimakindluse

tagamine. Seega on ettepanek

eelnõust vastavad kohustused välja

jätta ning § 12 lg 4 kustutada.

Arvestatud

Kuna toetuse andmisel küsitakse § 12

lg 3 p 21 alusel kinnitust, siis tuleks lg

5 kustutada, sest vastasel juhul võib

taotleja järeldada, et ta peab toetuse

saamiseks läbi viima "ei kahjusta

oluliselt" hindamise. Kuna meede

juba panustab nutika

spetsialiseerumise valdkonda ning

kehtestatud on ka välistused, siis ei

pea hindamist tegema. Selguse

huvides võiks seega viite juhendile

kustutada. Taotlusvooru materjali

juurde saab üles laadida teabelehe,

mis tutvustab kinnistuse andmiseks

Arvestatud

33

taotlejale nimetatud põhimõtet

(lisatud antud e-kirjale).

Soovitame üle vaadata kasutatavad

terminid (näiteks kasutatakse eelnõu §

22 lg 2 p 6 lõppsaaja mõistet, kuid

lõppsaajaid selles meetmes ei ole;

seletuskirjas Euroopa Liidu õiguse

peatükis on viidatud struktuuritoetuse

seaduse aluseks olevatele EL

määrustele, kuid ilmselgelt 2021-

2027 perioodil ei ole STS enam

asjakohane ega kohaldatav).

Arvestatud

Kooskõlastame määruse eelnõu

märkusteta. Aga juhin mitteametlikult

tähelepanu, et riskide hindamise

tabelis lisas 3 olev tekst

keskkonnamõjudega arvestamise

kohta pole kooskõlas määruse

eelnõuga. Esiteks määruse eelnõu

kohaselt ei tehta projektipõhist DNSH

hindamist. Teiseks on viited valedele

määruse eelnõu punktidele.

Kolmandaks pole seletuskirja lisas 2

DNSH hindamise tulemusi

Kliimaministeerium Arvestatud

Meie kommentaarid puudutavad

ainult seletuskirja lisa 1 ( Meetme

mõjud riigi pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtetele ja

sihtidele ning ÜSM artiklis 9

nimetatud horisontaalsetele

põhimõtetele).

Selgituseks: Lahtris 1 kirjeldatud

tekst (mõju võrdsetele võimalustele)

kordab praegu soolise

võrdõiguslikkuse mõju analüüsi teksti

ja ei kirjelda tegevuste mõju võrdsele

kohtlemisele. Soovitame üle vaadata

tabelis esitatud võrdsete võimaluste

(sh diskrimineerimise vältimise) ja

soolise võrdõiguslikkuse mõju

analüüsi sõnastused ja lähtuda

kompetentsikeskuse poolt

mitteametlikus kooskõlastusringis

tehtud sõnastustest.

Teeme ettepaneku sõnastada

seletuskirja lisas 1 lk 24 esitatud

võrdsete võimaluste ja soolise

võrdõiguslikkuse mõju hinnangud

järgmiselt:

Võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskus Arvestatud

34

1. Võrdsed võimalused (sh

diskrimineerimise vältimine)

Ühiskonna erinevatesse gruppidesse

kuuluvatele inimestele tagatakse

võrdsed võimalused meetme

tegevustes osalemiseks. Puuetega

inimestele võrdsete võimaluste

loomiseks, soodustatakse puuetega

inimeste värbamist. Iga

abikõlblikkuse perioodil tööle asunud

töötaja puhul, kellel on tõendatud

puue või vähenenud töövõime,

vähendatakse taotluse rahuldamise

otsuses toodud nõutavat töötajate arvu

ühe täistööajaga töötaja võrra.

Vajadusel kohandatakse töökoht

sobivaks erivajadusega töötajale.

Töötajate värbamisel järgitakse

võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse

edendamise põhimõtteid.

Meetmes toetatud projektid võivad

panustada ka erinevate

ühiskonnagruppide võimalustesse

osaleda tööelus ja elukestvas õppes

ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui

projektide sisuks on uute

tehnoloogiate, teenuste ja toodete

väljatöötamine, mis selliseid

võimalusi pakuvad.

Panus Eesti 2035 näitajasse:

hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik.

2. Sooline võrdõiguslikkus

Meetmel on seos soolise

võrdõiguslikkuse edendamisega

teadus- ja arendustegevuste

valdkonna tööhõives. TAI valdkonnas

töötab ettevõtlussektoris naisi vähem

kui mehi, samuti on valdkonnas

sooline palgalõhe meeste kasuks.

Projektid saavad panustada

valdkonnas soolise tasakaalu

suurendamisse, pöörates eraldi

tähelepanu sobivate naiskandidaatide

leidmisele ja palgates võrdsete

kandidaatide puhul alaesindatud soost

kandidaadi. Projektid peavad jälgima,

et loodavatele ametikohtadele

35

palgatud inimeste töötasu ei

suurendaks ja vajadusel vähendaks

soolist palgalõhet ettevõttes.

Toetusmeetme teavitustegevuse abil

on võimalik tõsta naisettevõtjate

teadlikkust võimalikest

toetusmeetmetest ning julgustada

naisettevõtjaid toetust taotlema.

Olenevalt projekti valdkonnast võib

ka projekti väljundil olla soolisele

võrdõiguslikkusele toetav mõju,

vastav hinnang antakse projekti

taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise

võrdõiguslikkuse indeks.

MÄÄRUS

28.11.2023 nr 63

Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” erieesmärgi 1

„Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine“ sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm“ alasekkumise „Arenduskeskuste

toetus“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

(2) Määruse alusel toetatava projekti tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi

ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021,

lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja nendega panustatakse Riigikogu heaks

kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse.

(3) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7

lõikes 1 sätestatud juhtudel ning justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

(EMTAK)“ esitatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja

limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102);

2) jahindus (EMTAK 2008 jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02)

ning neid teenindavad tegevusalad;

3) maanteekaubaveol kasutatavate transpordivahendite ja seadmete soetamine kui EMTAK 2008 jao

H 52299 mujal liigitamata veondust abistav alategevus;

2

4) mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B); 5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120) ja turustamine;

6) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G);

7) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);

8) peakontorite tegevus, juhtimisalane nõustamine, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused

(EMTAK 2008 jagu M alajaod 70 ja 73.2);

9) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R alajagu 92).

(4) Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teave,

kuludokumendid ja aruanded ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks

ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-

toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitab esindusõiguslik isik

dokumendi elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna.

(5) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele ja

rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude

abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele,

projektide valikukriteeriumite ja -metoodika ning ostumenetluse osas, toetuse saaja ja partneri

kohustuste osas ning kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)

käesolevas määruses toodud erisustega.

§ 2. Riigiabi

(1) Määruse alusel antakse toetust vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses

või riigiabina konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina

kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1–8), (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Toetuse andmisel

Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–

78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) sätestatud abina kohaldatakse üldise grupierandi määruses

ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(2) Toetust antakse järgmiselt:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuseks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse

projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punktide b ja c tähenduses või

vähese tähtsusega abi;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjast (edaspidi VKE) toetuse saaja korral VKE-dele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi

määruse artikli 28 tähenduses või suurettevõtjast toetuse saaja korral vähese tähtsusega abi;

3) paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi.

(3) Toetust ei anta:

1) raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;

2) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel;

3) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

4) ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

(4) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta

ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos

3

taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva

rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot.

(5) Juhul kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒

13) tähenduses, ei tohi ületada talle käesoleva ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul nimetatud

määruse ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava

vähese tähtsusega abiga kokku 500 000 eurot.

(6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised

ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) arenduskeskus on Eestis registreeritud äriühing või välismaa äriühingu Eesti äriregistrisse kantud

filiaal, kes täidab tema kontserni kuuluva ja Eestis või välisriigis registreeritud juriidilise isiku

arendustegevuse funktsiooni;

2) arendustegevus on arenduskeskuse poolt rakendusuuringute või tootearenduse elluviimine üldise

grupierandi määruse artikli 2 punktide 85 ja 86 tähenduses;

3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2

punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

4) projektiplaan on ettevõtja koostatud ja tema tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi

ja selle täitmiseks vajalike vahendite kogum;

5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

6) teadus- ja arendusasutus on teadmisi levitav organisatsioon üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 83 tähenduses;

7) tõhus koostöö on koostöö üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 tähenduses;

8) väikese suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis

2 sätestatud kriteeriumitele. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on ettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine Eestis alustava

või laieneva arenduskeskuse arendustegevuse kaudu.

(2) Toetuse andmise alaeesmärk on projektiplaani täitmise abil ettevõtja uue ja senisest kõrgema

lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamisse panustamine.

(3) Toetuse andmine panustab järgmiste rakenduskava väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetustega toetatavad ettevõtjad;

2) toetatavad ettevõtjad.

(4) Toetuse andmine panustab järgmiste rakenduskava tulemusnäitajate saavutamisse:

1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;

2) VKE-d, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta.

(5) Toetuse andmine panustab projekti spetsiifilise tulemusnäitaja „Toetuse saaja täistööajaga töötajate

arvu kasv“ saavutamisse, mille kohaselt kasvab toetuse andmise ja projekti täitmise tulemusena

projekti abikõlblikkuse perioodil toetuse saaja täistööajaga töötajate arv minimaalselt viie töötaja

võrra, kelle keskmine brutokuupalk on vähemalt 1,25 korda suurem võrreldes taotluse esitamise ajal

4

Statistikaameti avaldatud viimase Eesti keskmise brutokuupalga näitajaga maakonnas, kus projekti

ellu viiakse.

(6) Lõikes 5 sätestatud tulemusnäitaja täitmisel arvestatakse järgmisi tingimusi:

1) iga projekti abikõlblikkuse perioodil tööle asunud vähemalt 0,5 koormusega töötaja puhul, kellel on

tõendatud puue või vähenenud töövõime, vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses toodud nõutavat

töötajate arvu ühe täistööajaga töötaja võrra;

2) kõikide projekti abikõlblikkuse perioodil tööle asunud osalise tööajaga töötavate töötajate tööaeg

kokku peab võrduma vähemalt lõikes 5 sätestatud töötajate tööajaga, välja arvatud punktis 1 sätestatud

erisuse korral.

(7) „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut,

soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval

moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja

rakendusüksuse veebilehel avaldatud selgitavast juhisest:

1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

2) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

liikmesriigi keskmisest;

5) ressursitootlikkus;

6) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

7) sooline palgalõhe, mis on toetatavas ettevõtjas loodud töökohtadele tööle asunud töötajate lõikes

väiksem EMTAKi jao ja osa täpsusega kindlaks määratud tegevusvaldkonna, millele taotleja või

projekt vastab, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmisest

soolisest palgalõhest.

(8) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja

arendustegevus ning ettevõtlus“ teadmussiirde programmi meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja

teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde

soodustamine“ eesmärkide saavutamisse.

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse järgmisi tegevusi:

1) arendustegevus Eestis rajatavas või laienevas arenduskeskuses;

2) arendustegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine.

(2) Toetatakse järgmisi tegevusi, mis toetavad lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimist:

1) konsulteerimine, hinnangute koostamine, projekteerimine, infrastruktuuri arendamine, võrkudega

liitumine ning toetuse saamisega seotud teavitamine;

2) põhivara soetamine Eestis rajatavasse või laienevasse arenduskeskusesse;

3) arenduskeskuse tegevuskohana Eestis kasutatava hoone või selle osa renoveerimistööd, mida ei

loeta ehitamiseks ehitusseadustiku § 4 tähenduses, samuti tööd, mille tulemusena ei muutu ehitise

füüsikalised omadused ega teki uut ehitist.

5

(3) Toetust antakse ettevõtjale, kelle projekti tegevus panustab §-s 4 nimetatud tulemus- ja

väljundnäitajate saavutamisse.

(4) Rakendusuuringu ja tootearenduse projekti võib ellu viia tõhusa koostöö raames.

(5) Toetatakse vaid neid projekte, mis panustavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035 nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidesse.

Nimetatud fookusvaldkonnad on Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arengukavas toodud valdkonnad.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse kulud:

1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1

punktides 1, 4, 5 ja 6 sätestatule;

2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud

ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude selliste teenuste kulud;

3) vahendite ja seadmete kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis b

sätestatule;

4) materjali ja tarvikute kulud; 5) ligipääsetavuse tagamise kulud, mis on seotud toetatava tegevuse elluviimisega, samuti erivajadusega töötajale töökoha kohandamise kulud.

(2) Abikõlblikud on § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks vajalikud patendi ja muu immateriaalse

vara, välja arvatud kaubamärk, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud.

(3) Abikõlblikud on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste kulud vaid ostetud teenusena.

(4) Ühendmääruse § 21 lõikes 4 toodud kaudsed kulud on abikõlblikud juhul, kui toetust antakse

vähese tähtsusega abina. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel seitsme protsendi ulatuses

projekti otsestest kuludest.

(5) Abikõlblikud ei ole:

1) kinnisasja soetamise kulud;

2) riiklikud maksud ja riigilõivud, välja arvatud töötaja töötasuga seotud maksud ja maksed, mis on

määruse kohaselt abikõlblikud;

3) kapitalirendi tüüpi liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa maksed, välja arvatud § 6

lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse puhul;

4) liiklusseaduse § 2 punktis 34 sätestatud liikurmasina soetamise kulud;

5) liiklusvahendi soetamise kulud;

6) ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3 ja 7 sätestatud kulud.

(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1

sätestatud seotud isikud, ja partneritevahelisi tehinguid.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse

rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast, mis ei tohi olla enam kui aasta pärast taotluse

6

esitamist, ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. augustil

2029. aastal.

(3) Taotleja ega partner ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud

tegevuse täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja

tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga.

Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib tegevused ellu viia lõikes 4 sätestatust pikema perioodi

jooksul, kuid hiljemalt 31. augustil 2029. aastal.

(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale

viimase väljamakse tegemist.

§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Taotletava toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 30 000 eurot ning maksimaalne summa

500 000 eurot.

(2) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, kui see hõlmab

rakendusuuringu elluviimist üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti b alusel, on toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 70 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;

2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 50 protsenti suurettevõtja korral.

(3) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, kui see hõlmab

rakendusuuringu elluviimist üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti b alusel ja § 6 lõikes

4 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 80 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;

2) 75 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 65 protsenti suurettevõtja korral.

(4) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, kui see hõlmab

tootearenduse elluviimist üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel, on toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 45 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;

2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 25 protsenti suurettevõtja korral.

(5) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, kui see hõlmab

tootearenduse elluviimist üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel ja § 6 lõikes 4

sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 60 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;

2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 40 protsenti suurettevõtja korral.

(6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 ning lõikes 2 nimetatud tegevusteks toetuse taotlemisel käesoleva

paragrahvi lõigetes 2–5 nimetamata juhul on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest

kuludest 50 protsenti.

7

(7) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni

või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi.

§ 10. Koostööprojektide tingimused

(1) Tõhusa koostöö raames arendustegevuse koostööprojekti elluviimise tingimused, kulude, riskide

ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava

intellektuaalomandi õiguste jagamine sätestatakse enne projekti elluviimisega alustamist

koostöölepingus.

(2) Koostöölepingus sätestatakse ka partnerile makstava tasu tingimused, mida rakendatakse, kui üks

partner loobub oma osast projekti tulemustes. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse

tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga.

(3) Kui toetuse saaja ning teadus- ja arendusasutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse

saaja soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui

on täidetud vähemalt üks komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava

riigiabi raamistiku” (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–38) (edaspidi TAI raamistik) punktis 29 sätestatud

tingimus.

(4) Teadus- ja arendusasutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest

makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab teadus- ja arendusasutusel

intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI

raamistiku punktis 30 nimetatud tingimustest.

(5) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge koostöö tulemusel tekkiv intellektuaalomandi

õigus või selle turuhind, peab toetuse saaja tagama, et lõikes 4 sätestatud tasu suurus määratakse

kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt koostöö järel on võimalik tasu suurus

üle vaadata lähtuvalt koostöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast.

(6) Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt teadustöö tegemise järel on võimalik tasu

suurus üle vaadata lähtuvalt teadustöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle

turutingimustele vastavast hinnast.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust saab taotleda arenduskeskus, kelle vähemalt kahes riigis majandustegevust omava

kontserni konsolideeritud käive oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt

kümme miljonit eurot.

(2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatule võib olla ka teadus- ja

arendusasutus.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses toodud projekti eelarve peab sisaldama nõutaval määral omafinantseeringut.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente, andmeid ning kinnitusi:

1) projektiplaan, mis on saanud eelnõustamisel rakendusüksuse positiivse hinnangu, mis ei ole antud

varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist;

8

2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, suurus töötajate arvu ja käibe või bilansimahu alusel,

käibemaksukohustuslase number selle olemasolul, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress,

pangarekvisiidid ja esindusõigusliku isiku kontaktandmed;

3) projektijuhi kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle

lühikirjeldus;

4) projekti tegevusala justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide

esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ alusel;

5) projekti lühikirjeldus, toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning kogumaksumus,

taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;

6) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;

7) projekti alustamisele eelnenud majandusaasta müügitulu, ärikasum või -kahjum, kulum,

tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus, töötajate keskmine arv, lühiajalised laenukohustused,

pikaajalised laenukohustused ja intressikulud, kui need andmed ei ole äriregistrist kättesaadavad;

8) taotleja majandusnäitajate prognoos projekti alustamise aastale järgneva kolme aasta kohta, milles

peab sisalduma vähemalt müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või ‑kahjum, kulum,

töötajate keskmine arv, projekti abikõlblikkuse perioodil loodavate täistööajaga töökohtade arv ja tööle

võetavate täistööajaga töötajate keskmine brutokuupalk;

9) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali

seisuga;

10) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimiskohustusega taotlejal koos audiitori

otsusega juhul, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, ja emaettevõtja viimase majandusaasta

kinnitatud aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;

11) projektiga seotud töötaja töökoha eesmärk ja tööülesanded, töötaja panus projekti eesmärgi

täitmisse;

12) projekti abikõlblikkuse perioodil loodavate töökohtade kirjeldus nende olemasolul;

13) projekti elluviivate töötajate elulookirjeldused;

14) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

15) taotleja kontserni liikmete skeem ning konsolideeritud majandusnäitajad;

16) taotleja ja partneri kinnitus enda vastavuse kohta §-s 11 toodud nõuetele;

17) partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud partneri info vorm, kus on ära toodud partneri

üldandmed ja partneri roll projektis;

18) taotleja ja partneri kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

19) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”.

(3) „Ei kahjusta oluliselt” põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

(4) Kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustest taotlenud samal ajal toetust teisest riigi-,

kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, Euroopa Liidu institutsioonist, fondist või muust

välisvahendist, esitab taotleja sellekohase teabe.

Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni

või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse taotlemise

perioodi lõppemiseni. Taotleja saab uue projekti jaoks toetust taotleda pärast sama määruse alusel

toetatud eelneva projekti lõppemist.

9

(2) Toetuse summade regionaalse jaotuse Harjumaa ja muu Eesti vahel kinnitab valdkonna eest

vastutav minister käskkirjaga. Käskkirjaga kinnitatud jaotus kehtib kaks aastat taotluste vastuvõtmise

alustamisest ning muutub seejärel ühiseks üleriiklikuks eelarveks.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise eelarvest annab

rakendusüksus teada oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise

alustamise päeva.

(4) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga,

peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende

esitamise järjekorras.

(5) Lõiget 4 rakendatakse enne kahe aasta möödumist taotluste vastuvõtmise alustamisest vaid

regioonile, millele lõike 2 alusel kinnitatud toetuse summa on ammendunud.

§ 14. Eelnõustamine

(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille käigus rakendusüksus selgitab

toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele, annab

soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

(2) Rakendusüksus annab projektiplaanile positiivse hinnangu, kui projektiplaanis on kajastatud lõikes

4 sätestatud informatsioon ning see vastab §-s 4 sätestatud eesmärkidele ja tulemusele.

(3) Positiivne hinnang ei ole rakendusüksusele taotluse menetlemisel siduv.

(4) Taotleja esitab eelnõustamiseks rakendusüksuse antud vormil projektiplaani, mis sisaldab järgmisi

andmeid:

1) taotleja strateegiline eesmärk;

2) projekti tegevuste kirjeldus, arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia uudsust hõlmav

kirjeldus;

3) projekti tegevuste ajakava;

4) projekti tegevuste oodatavad tulemused lähtuvalt §-st 4 ja finantsprognoos;

5) projekti tegevuste eelarve ja rahastamisallikad;

6) ülevaade projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ja kompetentsist;

7) projekti tegevuste oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja äritegevusele.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 15. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele.

Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-toetuse keskkonnas kinnitab.

(2) Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne

tööpäeva võrra.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja

ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

10

(4) Paragrahvides 16 ja 18–21 nimetatud otsus toimetatakse elektrooniliselt kätte kolme tööpäeva

jooksul otsuse allkirjastamisest arvates.

§ 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavusest

Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks ja teeb taotluse

rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta

määruses sätestatud nõudele.

§ 17. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord

(1) Rakendusüksusel on õigus kooskõlastatult rakendusasutusega moodustada taotluse hindamiseks

nõuandev valikukomisjon ning kaasata eksperte.

(2) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad:

1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest

ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama;

3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku või eksperdina tegutsemise ajal ja pärast liikmeks oleku või

eksperdina tegutsemise aja lõppemist tähtajatult talle teatavaks saanud informatsiooni

konfidentsiaalsuse.

(3) Rakendusüksus avaldab valikukomisjoni liikmete nimed oma veebilehel.

(4) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab valikukomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille

osakaalud koondhindest on järgmised:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele – koondhindest 35 protsenti;

2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti;

3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 20 protsenti;

4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 15 protsenti;

5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest kümme protsenti.

(5) Taotlust hinnatakse lõike 4 punktides 1–5 sätestatud kriteeriumide alusel skaalal 0–4. Taotluse

koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(6) Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse koostatud valikumetoodika alusel. Valikumetoodika

avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel.

§ 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Taotlus rahuldatakse täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

(2) Täielikult rahuldatakse määruse nõuetele vastav taotlus, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

1) on § 17 lõikes 4 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;

2) paragrahvi 17 lõikes 4 toodud iga valikukriteeriumi on hinnatud hindega üle 2,0;

3) taotluse toetuse summa mahub tervikuna taotluste rahastamise eelarve sisse.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord.

11

§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses

sätestatud nõudele.

(2) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel

kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta.

(3) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme toetuse rahastamise eelarve

vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse rahuldamata jätmise otsus.

§ 20. Taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse

vähendamiseks või projekti tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga

nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.

Toetuse saajal tekib õigus toetuse maksetele pärast seda, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud

teabe põhjal või avalikust infosüsteemist või andmeallikast tuvastanud tingimuse saabumise või

täitmise.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil või see on vastuolus riigiabi reeglitega.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise

avalduse saamisest arvates.

(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning see on kooskõlas riigiabi reeglitega.

7. peatükk

Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse saaja

kohustustega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule täitma järgmisi

kohustusi:

1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

2) tagama projekti juhtimise ja selle eduka täitmise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade

ja tingimuste kohaselt;

3) esitama rakendusüksusele nõutud teavet ja aruandeid tähtaegselt;

4) teavitama rakendusüksust kirjalikult muudatusest toetuse saaja omanikeringis või juhtkonnas ka

juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist;

12

5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse

tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast

otstarbekusest;

6) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise VKE-st

toetuse saaja korral vähemalt kolme ja suurettevõtjast toetuse saaja korral vähemalt viie aasta jooksul

projekti lõppmakse tegemisest alates;

7) asendama materiaalse vara enne viie aasta möödumist sama funktsiooni täitva varaga, kui

materiaalne vara on tehnoloogilise muudatuse tõttu aegunud, tingimusel, et toetuse saaja ettevõttes

säilib vahetatud vara abil majandustegevus vähemalt kolme aasta jooksul alates projekti lõppmakse

tegemisest;

8) teavitama rakendusüksust viivitamata kirjalikult projekti teostamise ajal selle asukohaks oleva

ettevõtte või ettevõtte osa ja sellega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;

9) teavitamisega seotud kohustuste täitmisel näitama toetuse kasutamisel, et toetus on saadud

rakendusüksuse kaudu, kasutades teavitamiseks rakendusüksuse logo, mis ei või olla suurem kui

punkti 9 kohaselt esitatav struktuurifondide logo;

10) säilitama projekti abikõlblikkuse perioodil tööle võetud ja § 4 lõikes 5 sätestatud nõudele vastavat

töötajate arvu vähemalt kolme aasta jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppemisest alates, välja arvatud

ettenägematu või põhjendatud asjaolu ilmnemisel;

11) tagama erivajadusega töötajale vajaduse korral töökoha kohandamise.

§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;

2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate

andmete ja dokumentide esitamist;

4) peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni;

5) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui

toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatust;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et

toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;

7) nõuda muudatusi projektis ja vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui lõike 2

punkt 2 seda eeldab.

(2) Rakendusüksus kohustub:

1) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud

muudatustest;

2) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud

ÜSS2021_2027 § 20 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;

4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest.

8. peatükk

Aruannete esitamine

§ 24. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tähtajaks.

13

(2) Toetuse saaja esitab projekti vahearuandeid projekti abikõlblikkuse perioodil kaks korda 12

kalendrikuu jooksul projekti kestmise ajal. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

(3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise

kohta vastaval aruandlusperioodil.

(4) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse

perioodil tehtud edusammude ja tulemuste saavutamise kohta.

(5) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:

1) projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi;

2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;

3) andmed projekti edenemise kohta, märkides tehtud tööd ja tegevused ning kavandatud tulemuste ja

eesmärkide saavutamine;

4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;

6) panustamine strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja horisontaalsete põhimõtete edendamisse vastavalt

taotluses kavandatule.

(6) Rakendusüksus kinnitab projekti vahearuande ja lõpparuande või kui aruanne ei vasta määruses

sätestatud nõuetele, lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Rakendusüksusel

on õigus nõuda aruande täiendamist.

(7) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

Rakendusüksusel on õigus nõuda nimetatud aruande esitamist kolme aasta jooksul projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 25. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.

(2) Kui toetust makstakse vaid vähese tähtsusega abina, siis kaetakse kaudsed kulud § 7 lõikes 4

sätestatud ulatuses vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

(3) Makse saamise aluseks nõutud dokumente ja tõendeid esitatakse mitte tihedamini kui kord

kvartalis.

(4) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise

algdokumentide (edaspidi kuludokument) alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot.

(6) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 30 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 26. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

14

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

(2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ning vähese tähtsusega abi

andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale

toetuse eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

§ 27. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras rakendusüksus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler