Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu

1

EELNÕU

8.12.2023

Alushariduse ja lapsehoiu seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab alushariduse ja lapsehoiu korraldamise alused, isikute õigused ja

kohustused alushariduse kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise toetamisel,

munitsipaal- ja eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) ning munitsipaal- ja eralastehoiu (edaspidi

koos lastehoid) tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused.

§ 2. Kohaldamisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse lasteaiale ja lastehoiule

olenemata nende omandivormist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ühe asutusena tegutsevale eralasteaiale ja -

üldhariduskoolile niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

(3) Ühe asutusena tegutseva munitsipaallasteaia ja põhikooli puhul kohaldatakse lasteaiaosale

käesolevas seaduses sätestatut ning põhikooliosale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

sätestatut.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 3. Seaduse eesmärk ning lastehoid ja lasteaed

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on toetada kuni seitsmeaastaste laste arengut ja alushariduse

omandamist.

(2) Lastehoid on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist toetav asutus,

kus turvalises, eakohases, mängulises ja arendavas kasvukeskkonnas hoitakse kuni

seitsmeaastaseid lapsi ja toetatakse nende üldoskuste arengut.

(3) Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav

õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas

toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste ja

hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks

edasijõudmiseks igapäevaelus.

(4) Lasteaia tegutsemise vormid on:

1) lasteaed;

2) lasteaed, milles on lastehoiu rühm või rühmad.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud lasteaia puhul kohaldatakse lastehoiu

osale käesolevas seaduses lastehoiu kohta sätestatut ja lasteaia osale käesolevas seaduses

lasteaia kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

2

(6) Munitsipaal- ja eralasteaia pidaja (edaspidi koos lasteaia pidaja), munitsipaal- ja

eralastehoiu pidaja (edaspidi koos lastehoiu pidaja), lasteaed, lastehoid ja lapse vanem või

eestkostja (edaspidi vanem) vastutavad ühiselt käesoleva seaduse eesmärgi täitmise eest.

§ 4. Alushariduse kättesaadavus

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele

võimaluse käia lastehoius, kui lapse elukoht on selle kohaliku omavalitsuse territooriumil ja

vanem on avaldanud soovi lastehoiukohta kasutada, ning kõigile kolme- kuni seitsmeaastastele

lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle kohaliku omavalitsuse territooriumil

ja vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lastehoiukoha tagada munitsipaal- või eralastehoiu kaudu

ning lasteaiakoha munitsipaal- või eralasteaia kaudu.

(3) Lapsele lastehoiukoha ja lasteaiakoha võimaldamise ülesande täitmiseks võib kohaliku

omavalitsuse üksus anda haldusakti või sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses

sätestatud korras.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb vanemale kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse

territooriumil pakutavatest lastehoiu- ja lasteaiakohtadest.

(5) Last, kelle puhul puudub võimalus registreerida tema elukoht Eesti rahvastikuregistris, kuid

kelle tegelik elukoht on kohaliku omavalitsuse territooriumil, käsitatakse elukohajärgse

kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuna.

(6) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse asendushooldusel viibiva lapse elukohaks

hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht.

(7) Kui lapse koolikohustuse täitmise algus on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3

nimetatud juhul ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud

tagama lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil vanema soovil samas lasteaias.

(8) Kui ametiasutusega töö- või teenistussuhtes olevale töötajale või ametnikule kehtestatakse

hädaolukorra seaduse § 332 alusel tööaja erisus, tagab kohaliku omavalitsuse üksus kehtestatud

tööaja erisuse ajal tema lapsele viivitamata võimaluse käia lastehoius või lasteaias.

(9) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab munitsipaallastehoidu ning -lasteaeda vastuvõtu ja

sealt väljaarvamise korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut ning see avalikustatakse

kohaliku omavalitsuse üksuse või vastava lasteaia ja lastehoiu veebilehel.

(10) Eralastehoiu pidaja kehtestab eralastehoidu vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra,

arvestades käesolevas seaduses sätestatut ning see avalikustatakse eralastehoiu pidaja või

lastehoiu veebilehel.

(11) Eralasteaia pidaja kehtestab eralasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra, arvestades

käesolevas seaduses sätestatut ning see avalikustatakse eralasteaia pidaja või lasteaia

veebilehel.

(12) Lasteaed või lasteaia pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi hariduse

infosüsteem) andmed lasteaias käivate laste kohta. Lastehoid või lastehoiu pidaja kannab

hariduse infosüsteemi andmed lastehoius käivate laste kohta.

3

§ 5. Lastehoiukoha taotlemine kohaliku omavalitsuse üksuselt

(1) Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lastehoidu vastuvõtmiseks esitab vanem kohaliku

omavalitsuse üksusele taotluse. Taotluses tuleb märkida lastehoiu kasutamise soovitud

algusaeg ja soovitud lastehoid tegevuskoha täpsusega. Vanemal on õigus esitada mitu eelistust,

kohaliku omavalitsuse üksus peab neid arvestama.

(2) Kui taotluses märgitud lastehoius ei ole vanema soovitud algusajal vabu kohti, arvestab

kohaliku omavalitsuse üksus lapse lastehoidu vastuvõtmist otsustades olulise asjaoluna

esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lastehoiule.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse ja teeb kahe kuu jooksul taotluse

esitamisest otsuse lapse lastehoidu vastuvõtmise kohta.

§ 6. Lasteaiakoha taotlemine kohaliku omavalitsuse üksuselt

(1) Kolme- kuni seitsmeaastase lapse lasteaeda vastuvõtmiseks esitab vanem kohaliku

omavalitsuse üksusele taotluse. Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha kasutamise soovitud

algusaeg ja soovitud lasteaed tegevuskoha täpsusega.

(2) Kui taotluses märgitud lasteaias ei ole vanema soovitud algusajal vabu kohti, arvestab

kohaliku omavalitsuse üksus lapse lasteaeda vastuvõtmist otsustades esmajärjekorras lapse

elukoha lähedust lasteaiale.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse ja teeb kahe kuu jooksul taotluse

esitamisest otsuse lapse lasteaeda vastuvõtmise kohta.

§ 7. Elukoha lähedus

Käesolevas seaduses tähendab elukoha lähedus:

1) lapse elukohale esimest lähimat lastehoidu ja lasteaeda;

2) lastehoidu ja lasteaeda, kuhu jõutakse jalgsi kuni 30 minutiga.

2. peatükk

Lasteaed

1. jagu

Alushariduse omandamise toetamine

§ 8. Õppekava

(1) Alushariduse standard kehtestatakse alushariduse riiklikus õppekavas, mille kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse:

1) lasteaia õppekava koostamise põhimõtted;

2) alushariduse alusväärtused;

3) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;

4) õpikäsituse ning õpi- ja kasvukeskkonna kujundamise põhimõtted;

5) kolmeaastase ja kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused;

6) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse

eeldatavad arengutulemused;

7) lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted.

4

(3) Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias võib toimuda rahvusvahelise bakalaureuseõppe

organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ja Euroopa koolide

põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-s 16 sätestatud korras.

(4) Lasteaed koostab laste arengu ja alushariduse omandamise toetamiseks alushariduse riikliku

õppekava alusel oma õppekava ning lähtub sellest õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja

läbiviimisel.

(5) Lasteaia õppekava ja selle muudatused kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu

arvamuse.

(6) Lasteaed kannab hariduse infosüsteemi alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse

koolivalmiduskaardi, mis on koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekava

alusel.

§ 9. Õppe- ja kasvatustegevuse keel

(1) Munitsipaallasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.

(2) Kurdi või kuulmislangusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib peale eesti keele

kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt.

(3) Erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib vanema kirjalikul nõusolekul peale

eesti keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond on erivajadusega lapse

arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja

kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu talle jõukohane.

(4) Eralasteaed määrab õppekeele eralasteaia põhikirjas. Eralasteaias, kus õppe- ja

kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava

alusel, välja arvatud eralasteaias, mis tegutseb rahvusvahelise bakalaureuseõppe

organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ja Euroopa koolide

põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt.

(5) Lastele, kelle emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses suhtluses

räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema

emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele arengut toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe-

ja kasvatustegevusi alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras.

§ 10. Õppeaasta

Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini.

§ 11. Lasteaiarühma moodustamise alused ning lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded

(1) Lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad,

kuulates enne otsuse tegemist ära hoolekogu arvamuse.

(2) Lasteaiarühma võib registreerida kuni 20 last.

5

(3) Lasteaias, kus on lastehoiurühm, võib lasteaia direktor moodustada liitrühma, milles on

lastehoiu pooleteise- kuni kolmeaastased ja lasteaia kolme- kuni seitsmeaastased lapsed.

Liitrühma võib registreerida kuni 18 last.

(4) Lasteaia töötajate töökorraldus lähtub põhimõttest, et igas rühmas peab olema vähemalt üks

täistööajaga õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul peab olema tagatud õpetaja või abiõpetaja

kuni kümne lapse kohta. Liitrühmas peab olema vähemalt üks täistööajaga õpetaja ning kogu

rühma tööaja jooksul peab olema tagatud õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja kuni kümne lapse

kohta.

(5) Lasteaia pidaja võib erandjuhul ja direktori ettepanekul, mille kohta on arvamust avaldanud

hoolekogu, suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud rühma registreeritud laste arvu

kuni nelja lapse võrra ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud rühma registreeritud laste

arvu kuni kahe lapse võrra.

(6) Otsus suurendada rühma registreeritavate laste arvu tuleb teha iga rühma koosseisu kohta

eraldi, arvestades iga lapse vajadusi ja heaolu.

(7) Rühmas, milles on suurendatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud laste arvu, peab

kogu rühma tööaja jooksul olema tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni kaheteistkümne lapse

kohta. Rühmas, milles on suurendatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud laste arvu, peab

kogu rühma tööaja jooksul olema tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni 10 lapse kohta.

(8) Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui

teistes lasteaiarühmades, arvestades, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks

erituge saav laps täidab kuus kohta.

(9) Rühma registreeritud laste arv peab olema kooskõlas õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega ja

tugiteenuste pakkumise vajadusega.

(10) Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded lapse arengu toetamiseks, tervise kaitseks ning

õppe- ja kasvatustegevuse turvaliseks ja ohutuks korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks

kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks

koostab lasteaed käesolevas seaduses sätestatud korras riskianalüüsi.

§ 12. Lapse arengu toetamine

(1) Lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest.

Lapse individuaalsest vajadusest lähtudes korraldatakse lapsele õpetajate, tugispetsialistide,

abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös võimetekohane õpe ja vajalik tugi.

(2) Tugiteenuste tagamise eest lasteaias vastutab lasteaia pidaja. Kohaliku omavalitsuse

üksusele teiste õigusaktide alusel antud tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid tuleb

täita viisil, mis tagab alushariduse omandamise iga lapse individuaalseid vajadusi ja võimeid

arvestades. Lasteaed peab tugiteenuseid pakkudes arvestama vanema soovi ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.

(3) Õpetajad jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut lasteaias ning kohandavad õppe-

ja kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi, arvestades muu hulgas

6

hariduse infosüsteemi kantud hariduslike erivajaduste ja tugimeetmete rakendamise andmetega.

Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud

põhimõtetest.

(4) Vajaduse korral tagatakse lapsele lasteaias põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3

alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale vastav

eripedagoogi ja logopeedi või muu tugispetsialisti (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus.

Tugispetsialistide teenusteks loob võimalused lasteaia pidaja ja teenuse pakkumist korraldab

direktor.

(5) Lasteaed kannab andmed osutatud tugiteenuse ja teenuse osutaja kohta hariduse

infosüsteemi. Lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusel on lapsele ja perele vajalike

tugiteenuste tagamiseks õigus töödelda hariduse infosüsteemi andmeid.

(6) Kui ilmneb lapse andekus, pakuvad õpetajad või teised spetsialistid talle lasteaias vajaduse

korral täiendavat juhendamist.

§ 13. Lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine

(1) Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja lapsele vajaliku toe pakkumiseks loob

võimalused lasteaia pidaja ja selle korraldab direktor.

(2) Lapsel on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge vajaduse tuvastamise hetkest. Vajadus

tuvastatakse lasteaiale sellekohaste objektiivsete andmete saabumise või koolivälise

nõustamismeeskonna soovituse andmisega. Lasteaed on kohustatud tegema lapsele vajaliku toe

väljaselgitamisel ja tagamisel vanemaga koostööd.

(3) Lapse arengu toetamiseks määrab direktor tugiteenuste koordineerija, kelle ülesanne on

korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös

osalemist. Lasteaia pidaja võib tugiteenuste koordineerijaks määrata direktori.

(4) Tugiteenuste koordineerija toetab ja juhendab õpetajat lapse esmase toe kavandamisel,

nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks

tööks, lasteaias pakutavate lapse arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute

tegemiseks ning põhikooli ülemineku toetamiseks.

(5) Kui lapsel ilmneb vajadus saada tuge, teavitab lasteaed sellest vanemat ja korraldab lapse

pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade

spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid.

(6) Lapsele, kellel on kohanemisraskusi või tekib mahajäämus eeldatavate arengutulemuste

saavutamisel, pakub lasteaed õpetaja individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust või

individuaal- või väiksemas rühmas õpet.

(7) Vajadusel koostavad rühma õpetajad koostöös tugispetsialistide ja vanemaga lapsele

alushariduse riikliku õppekava alusel individuaalse arenduskava.

(8) Kui lasteaia tagatud tugi ei anna lapse arengus soovitud tulemusi, teeb tugiteenuste

koordineerija vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole.

7

(9) Kooliväline nõustamismeeskond annab lapse arengu toetamiseks ning õppe- ja

kasvatustegevuse korraldamiseks soovitusi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4

alusel kehtestatud korras.

(10) Koolivälise nõustamismeeskonna soovitused kantakse hariduse infosüsteemi pärast seda,

kui vanem on andnud nõusoleku neid rakendada. Nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

(11) Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul rakendab lasteaed

tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul käsitatakse last haridusliku erivajadusega lapsena.

Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus ei ole eritoe või tõhustatud toe rakendamisel nõutav,

kui lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav

terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste.

(12) Lapse heaolu ja arengu toetamiseks võib lasteaias moodustada väiksemaid rühmi.

Haridusliku erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma moodustamisel tuleb järgida

koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi või käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul

puude raskusastme tuvastamise otsust.

(13) Tõhustatud tuge rakendatakse lapsele, kes oma erivajaduse tõttu vajab:

1) vähemalt üht tugispetsialisti teenust,

2) spetsiifilist õppe- ja kasvatustegevuse korraldust, keskkonda, metoodikat või vahendeid ning

3) individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni 12 lapsega rühmas.

(14) Erituge rakendatakse lapsele, kes oma erivajaduse tõttu vajab:

1) mitut tugispetsialisti teenust,

2) kohandusi mitmes käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 2 nimetatud valdkonnas ning

3) pidevat individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni kuue lapsega rühmas.

(15) Haridusliku erivajadusega lapse hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti

õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ja koolivälise nõustamismeeskonna antud

soovitused, kohandused õppes, rakendatud tugimeetmed ja hinnang nende tulemuslikkuse

kohta märgitakse lapse individuaalsesse arenduskavasse.

(16) Vähemalt korra õppeaastas ja siis, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe

rakendamise tähtaeg on lõppemas, hindab tugiteenuste koordineerija koostöös õpetajate ja

tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb direktorile ettepanekud

edasiseks tegevuseks.

(17) Tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks on lasteaial õigus töödelda teise lasteaia ja

koolivälise nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid koolivälise

nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale lapsele rakendatud tugimeetmete kohta.

osaliselt või täielikult rahastada ka kohaliku omavalitsuse üksus, muu isik või asutus.

§ 14. Lapse lasteaiast väljaarvamine

(1) Laps arvatakse lasteaiast välja, kui:

1) vanem on lasteaiale esitanud sellekohase taotluse;

2) laps asub täitma koolikohustust;

8

3) lapsel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui lasteaiale on teada, et laps

viibib Eestis ning vanem on lasteaiale esitanud kinnituse selles lasteaias koha kasutamise

jätkamiseks;

4) lapse surma korral.

(2) Eralasteaial on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse lasteaiast väljaarvamise

alustele, õigus arvata laps lasteaiast välja pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse tõttu.

(3) Lapse lasteaiast väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis

sätestatut.

2. jagu

Lasteaia tegevuse korraldamise alused

§ 15. Lasteaia tegevuse korraldamine

(1) Lasteaia tegevust võib korraldada munitsipaal- või eralasteaias. Munitsipaallasteaia pidaja

on kohaliku omavalitsuse üksus ja eralasteaia pidaja on eraõiguslik juriidiline isik. Lasteaed

asutatakse lasteaia pidaja otsusega.

(2) Lasteaial on põhimäärus või põhikiri, milles sätestatakse vähemalt lasteaia asukoht ja

tegevuskohad, nimetus, struktuur ning õppekeel või õppekeeled. Lasteaia põhimäärus või

põhikiri kehtestatakse ja seda muudetakse lasteaia pidaja kehtestatud korras.

(3) Eralasteaia tegevuse korraldamise ja alushariduse pakkumise õigus antakse käesolevas

seaduses sätestatud korras tegevusloaga.

(4) Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaed tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas. Sellisel

juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides

tegevuskohtades.

(5) Lasteaed ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud üldhariduskool võivad

tegutseda ühe asutusena.

(6) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli direktoril on käesolevast seadusest ning

põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus.

(7) Lasteaed korraldatakse ümber lasteaia pidaja otsuse alusel. Lasteaia ümberkorraldamise

otsus tehakse arvestusega, et sellest tuleb teavitada Haridus- ja Teadusministeeriumi, lasteaeda

ja vanemaid viis kuud enne õppeaasta algust.

(8) Lasteaedade ümberkorraldamine toimub järgmiselt:

1) lasteaiad ühendatakse üheks lasteaiaks, kusjuures ühendatavad lasteaiad lõpetavad tegevuse

ja nende baasil moodustatakse uus lasteaed;

2) lasteaed liidetakse teise lasteaiaga ja liidetav lasteaed lõpetab tegevuse;

3) lasteaed jaotatakse vähemalt kaheks lasteaiaks ja jagunev lasteaed lõpetab tegevuse;

4) lasteaed eraldatakse teisest lasteaiast, selle tulemusena asutatakse uus lasteaed ja säilib

esialgne lasteaed.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel taotletakse

ümberkorraldamise tulemusel asutatud uuele eralasteaiale tegevusluba.

9

(10) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli ümberkorraldamisel, kooli pidamise

üleandmisel ja tegevuse lõpetamisel kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

sätestatut.

(11) Direktor koostab koostöös töötajatega kodukorra. Kodukorras sätestatakse laste ja lasteaia

töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise,

juhtumitest teavitamise ja nende juhtumite lahendamise kord. Kodukorra kehtestab direktor,

olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse. Lasteaia kodukord on lastele, vanematele ja lasteaia

töötajatele täitmiseks kohustuslik ning see avalikustatakse lasteaia või lasteaia pidaja

veebilehel.

§ 16. Lasteaia arengukava ja sisehindamine

(1) Lasteaia järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteaia direktor koostöös lasteaia töötajate,

lasteaia pidaja ja hoolekoguga lasteaia arengukava. Arengukava tehakse vähemalt kolmeks

aastaks. Arengukava koostamisel arvestatakse sisehindamise tulemustes esile toodud

tugevustega ja parendamist vajavate valdkondadega ning riskianalüüsi tulemustega.

(2) Direktor kehtestab sisehindamise korra ja viib koostöös töötajate ja hoolekoguga läbi

lasteaia sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut

toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng.

(3) Lasteaia pidaja kinnitab lasteaia arengukava ja loob võimalused arengukava eesmärke täita.

Arengukava täitmise eest vastutab lasteaia direktor.

(4) Lasteaia arengukava avalikustatakse lasteaia või lasteaia pidaja veebilehel.

§ 17. Riskianalüüs

(1) Laste turvalisuse ja ohutuse hindamiseks, tervise kaitsmiseks ja haiguste ennetamiseks ning

käesoleva seaduse § 11 lõike 10 alusel kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks

koostab lasteaia direktor koostöös töötajate ja hoolekoguga iga kolme kalendriaasta jooksul

riskianalüüsi.

(2) Riskianalüüs peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud nõuete täitmise

analüüsi, ohu tekke tõenäosust, ohuelemente ja võimalikke tagajärgi ning vastutust nende

ennetamisel ja riskide maandamisel.

(3) Riskianalüüsi kinnitab lasteaia pidaja.

(4) Kui lasteaias on tõenäoline, et riskianalüüsis kirjeldatud riskid realiseeruvad, või on riske

puudulikult hinnatud, on lasteaia pidaja kohustatud viima lasteaia tegevuse viivitamata

kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega ja riski maandama.

3. jagu

Munitsipaallasteaia pidamine

§ 18. Nõuded kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema peetavale lasteaiale

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab tema peetava lasteaia vastavuse kõigile käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides munitsipaallasteaiale sätestatud nõuetele.

10

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi nõudel

lõpetama munitsipaallasteaia tegevuse, kui:

1) haldusjärelevalve teostamisel on tuvastatud, et lasteaia või kohaliku omavalitsuse üksuse

tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega ning lasteaed ja kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud haldusjärelevalveorgani

ettekirjutust;

2) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku

järelevalveorgani ettekirjutust;

3) lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud teavitamist

asutada lasteaed, alustanud lasteaias õppe- ja kasvatustegevust või on rohkem kui üheks

õppeaastaks lasteaia tegevuse peatanud.

§ 19. Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumi vähemalt viis kuud

enne õppe- ja kasvatustegevuse algust otsusest asutada lasteaed, see ümber korraldada, selle

tegevuse peatada või lõpetada.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused

hariduse infosüsteemi.

4. jagu

Tegevusluba

§ 20. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusluba annab eralasteaia pidajale õiguse pakkuda alusharidust kindlas tegevuskohas.

Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa saamise taotlus

tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne õppe- ja

kasvatustegevuse algust.

(2) Tegevusluba antakse eralasteaia pidajale, kui ta on esitanud taotluse ning täitnud järgmised

nõuded:

1) lasteaia pidaja tagab lasteaia kestlikkuse, sealhulgas piisava rahastuse;

2) lasteaias on lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks

piisaval arvul kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid;

3) lasteaia pidaja on kehtestanud käesolevas seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava

põhikirja;

4) lasteaial on käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastav lasteaia õppekava. Kui

lasteaias on lastehoiurühm, peab lasteaia õppekava sisaldama käesoleva seaduse § 31 lõikes 9

sätestatud nõuetele vastavat lastehoiu õppekava;

5) lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus, mis vastavad lasteaia

õpi- ja kasvukeskkonna ning tuleohutusnõuetele. Kui lasteaias on lastehoiurühm, peavad selle

ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus vastama lastehoiu tervisekaitsenõuetele ja

tuleohutusnõuetele;

6) lasteaia pidaja tagab kõikide käesolevas seaduses eralasteaia pidajale ja eralasteaiale

sätestatud nõuete täitmise. Kui lasteaias on lastehoiurühm, peab lasteaia pidaja lisaks käesoleva

punkti esimeses lauses sätestatule tagama kõikide käesolevas seaduses eralastehoiu pidajale ja

eralastehoiule sätestatud nõuete täitmise, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(3) Tegevusloa taotlusele lisatakse:

1) lasteaia asutamise otsus;

11

2) arengukava, mis sisaldab andmeid lasteaia tegevuse kestlikkuse kohta käesolevas seaduses

sätestatud ülesannete täitmisel, sealhulgas andmed piisava rahastuse olemasolu või saamise

allika kohta, samuti eralasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada kõikide käesolevas seaduses

eralasteaia pidajale ja eralasteaiale sätestatud nõuete täitmine;

3) eralasteaia pidaja kinnitus, et ta tagab lasteaias läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust

lähtudes piisava arvu kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid lasteaia õppekavas määratud

õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks, ning eralasteaia pidaja kinnitus, et ta tagab

kõikide käesolevas seaduses eralasteaia pidajale ja lasteaiale sätestatud nõuete täitmise;

4) lasteaia põhikiri;

5) lasteaia õppekava;

6) pädevate asutuste hinnang, mis kinnitab õpi- ja kasvukeskkonnaks kavandatavate ruumide,

hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavust lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna ning

tuleohutusnõuetele. Kui lasteaias on lastehoiurühm, lisatakse taotlusele lisaks käesoleva punkti

esimeses lauses sätestatule pädevate asutuste hinnang, mis kinnitab lastehoiuks kavandatavate

ruumide, hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavust lastehoiu tervisekaitsenõuetele ja

tuleohutusnõuetele.

(4) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3

esitatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud asjaolusid.

§ 21. Tegevusloa andmine ja muutmine

(1) Haridus- ja Teadusministeerium otsustab tegevusloa andmise või muutmise kahe kuu

jooksul alates taotluse esitamisest. Tegevusloa muutmise alus on tegevuskoha muutmine või

lisamine.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest või selle muutmisest, kui

tegevusloa andmise või muutmise taotlus või taotlusele lisatud dokumendid ei ole kooskõlas

käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või lasteaia pidaja ei ole

tõendanud käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

(3) Kui lasteaia pidaja muudab lasteaia tegevuskohta pärast tegevusloa saamist, on ta

kohustatud esitama hariduse infosüsteemi kaudu tegevusloa muutmise taotluse hiljemalt kaks

kuud enne muudatuse tegemist. Lasteaia pidaja peab esitama käesoleva seaduse § 20 lõike 3

punktides 3 ja 6 nimetatud dokumendid, andmed või teabe.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused

teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. Lasteaia andmed kantakse hariduse infosüsteemi.

§ 22. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Haridus- ja Teadusministeerium võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:

1) riiklik järelevalveorgan on tuvastanud, et lasteaia või lasteaia pidaja tegevus on vastuolus

käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega;

2) lasteaed või lasteaia pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku

järelevalveorgani ettekirjutust;

3) lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa andmist tegevust alustanud, on rohkem

kui üheks õppeaastaks tegevuse peatanud või on tegevuse lõpetanud;

4) lasteaias ei ole lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks

piisaval arvul kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid;

12

5) riiklik järelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku tunnistada

tegevusluba kehtetuks.

(2) Eralasteaia pidaja teavitab lasteaia tegevuse lõpetamise otsusest Haridus- ja

Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne tegevuse lõpetamise

kuupäeva. Kui lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tegevust alustanud,

teavitab lasteaia pidaja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning oma tegevuskoha kohaliku

omavalitsuse üksust viie tööpäeva jooksul pärast aasta möödumist tegevusloa andmisest.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium teeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks

hariduse infosüsteemi kaudu.

5. jagu

Lasteaia juhtimine

§ 23. Lasteaia juhtimine

(1) Lasteaia tegevust juhib direktor, kelle ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud

õppe- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ja lasteaia õppekava täitmine ning

töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine koostöös hoolekoguga. Direktor

annab kord aastas hoolekogule ülevaate lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest ning

majandamisest.

(2) Lasteaia pidaja võib luua õppealajuhataja ametikoha lasteaia õppekava rakendamise ning

õpi- ja kasvukeskkonna tagamise, sealhulgas õpetajate ja abiõpetajate või teiste töötajate

professionaalsuse toetamise ja täienduskoolituse ning vanematega koostöö korraldamisega

seotud ülesannete täitmiseks.

(3) Direktoril on õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega töölepinguid töölepingu seaduses

sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 27 ja 30 sätestatud erisusi.

(4) Munitsipaallasteaia direktori ametikohale korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab

välja ja selle läbiviimise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Konkursi läbiviimisesse

kaasatakse hoolekogu liikmed vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõike 5 punktile 10. Töölepingu

direktoriga sõlmib, seda muudab ja selle ütleb üles kohaliku omavalitsuse üksus.

(5) Eralasteaia pidaja loob eralasteaias kollegiaalse juhtorgani, kellele kohaldatakse käesolevas

seaduses hoolekogu kohta sätestatut.

§ 24. Hoolekogu

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus

vastaks laste arengule ja huvidele ning teha selleks koostööd lasteaia töötajate, vanemate ja

pidajaga.

(2) Hoolekogusse kuuluvad vanemate esindajad, kes moodustavad hoolekogu koosseisu

enamuse, õpetajate esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Kui lasteaias on lastehoiurühm, kuulub

koolekogu koosseisu täiendavalt lastehoiurühma vanemate esindaja. Hoolekogu liikmed

valivad endi hulgast esimehe ja tema asetäitja.

(3) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse lasteaia pidaja kehtestatud korras

ning see avalikustatakse lasteaia pidaja või lasteaia veebilehel.

13

(4) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli hoolekogu õigused ja kohustused tulenevad

käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. Hoolekogu moodustatakse ja

selle töökord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatud

korras.

(5) Hoolekogu täidab järgmisi ülesandeid:

1) avaldab arvamust lasteaia õppekava kohta;

2) avaldab arvamust lasteaiarühmade moodustamise kohta;

3) avaldab arvamust lasteaias huvitegevuse korraldamise kohta;

4) avaldab arvamust lasteaia kodukorra kohta;

5) avaldab arvamust õpetaja, tugispetsialistide ja õppealajuhataja ametikohtade täitmiseks

korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;

6) osaleb lasteaia arengukava koostamisel;

7) osaleb riskianalüüsi koostamisel;

8) osaleb lasteaia sisehindamisel;

9) munitsipaallasteaia puhul osaleb endi hulgast valitud liikme kaudu direktori ametikohale

korraldatud konkursi läbiviimises, kusjuures valitud liige ei või olla lasteaia pidaja esindaja;

10) avaldab arvamust munitsipaallasteaia eelarveprojekti taotluse kohta;

11) teeb ettepanekuid direktorile ja lasteaia pidajale lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna

tagamiseks;

12) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust vanema osalustasu ja toidukulu

päevamaksumuse kohta;

13) täidab muid ülesandeid, mis tulenevad käesolevast seadusest, selle alusel antud

õigusaktidest või teistest õigusaktidest.

(6) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja lasteaia pidajalt oma ülesannete täitmiseks

vajalikku teavet.

(7) Hoolekogu töövorm on koosolek. Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollide

säilitamise ja avalikustamise tingimused ning kord kehtestatakse hoolekogu töökorras.

6. jagu

Töötajad

§ 25. Lasteaia töötajad

(1) Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on rühmaõpetaja, muusikaõpetaja,

liikumisõpetaja (käesolevas seaduses nimetatud koos õpetaja), direktor, õppealajuhataja,

abiõpetaja ja tugispetsialistid. Lasteaia pidaja võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks täiendavaid ametikohti luua.

(2) Lasteaia pidaja tagab, et lasteaia töötajate üldarv ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate

töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtudes piisav

alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks

ning lapse üldoskuste ja eeldatavate arengutulemuste saavutamiseks.

(3) Direktor korraldab õppealajuhataja, õpetaja ja tugispetsialistide ametikohtadele avaliku

konkursi. Konkursi korra ja tingimused koostab ja kinnitab direktor, olles kuulanud ära

hoolekogu arvamuse.

14

(4) Kui õpetaja ametikohale korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat

õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on

vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et

tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse

üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine, ja kelle eesti keele oskus vastab

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(5) Kui abiõpetaja ametikohale ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat abiõpetajat, võib

direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt

keskharidus ja kellel on sobivad isikuomadused, et toetada alushariduse riiklikus õppekavas

määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning lapse üldoskuste ja eeldatavate

arengutulemuste saavutamist, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul korraldab direktor ühe aasta jooksul uue

avaliku konkursi.

(7) Lasteaia tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras.

(8) Lasteaed või lasteaia pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud lasteaia töötajate ja töösuhete, sealhulgas töötajate omandatud

kvalifikatsiooni kohta.

§ 26. Õpetaja ja abiõpetaja

(1) Õppe- ja kasvatustegevust viivad lasteaias läbi õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne

on toetada iga lapse arengut ja alushariduse omandamist. Õpetajal on õppe- ja

kasvatustegevuses juhtiv ja abiõpetajal õpetajat abistav roll.

(2) Õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma kutseoskusi. Lasteaia pidaja loob

võimalused õpetajate ja abiõpetajate kutseoskuste arendamiseks ja eripedagoogiliste

kompetentside omandamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 1

sätestatud eesmärkide täitmiseks.

§ 27. Kvalifikatsiooninõuded

(1) Lasteaia direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav

kvalifikatsioon, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja

juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele.

(3) Lasteaia õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja õpetaja kutse ning eesti keele

oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus,

pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele.

15

(4) Kui õpetaja töötab rühmas, kus on erituge või tõhustatud tuge saav laps, on õpetaja

kvalifikatsiooninõuded kõrgharidus ja õpetaja kutse, eripedagoogilised kompetentsid ning eesti

keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus,

eripedagoogilised ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(5) Lasteaia abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse

ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või vähemalt

keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja

selle alusel kehtestatud nõuetele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õpetajate pedagoogilised kompetentsid on

kirjeldatud õpetaja kutsestandardis, käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud abiõpetaja

pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud lapsehoidja kutsestandardis.

(7) Tugispetsialistidele kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõigetes 7-10

sätestatud kvalifikatsiooninõudeid.

(8) Käesolevas paragrahvis nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja.

(9) Välisriigis õpetaja, abiõpetaja või tugispetsialisti kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

3. peatükk

Õigused ja kohustused

lastehoius ja lasteaias

§ 28. Lapse õigused

Lapsel on õigus tema heaolu ja arengut toetavale ning soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale.

Lapsel on õigus väljendada oma arvamust ning sellega peab vastavalt lapse vanusele ja arengule

arvestama.

§ 29. Vanema õigused ja kohustused

(1) Vanemal on õigus:

1) saada käesolevas seaduses sätestatud korras lastehoiult ja lasteaialt tuge lapse arengu ning

tema alushariduse omandamise toetamisel;

2) saada lastehoiult ning lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta;

3) osaleda käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaia hoolekogu töös;

4) teha lastehoiule ja lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks.

(2) Vanemal on kohustus:

1) esitada lastehoiule ja lasteaiale oma kontaktandmed ning teavitada nende muutustest;

2) järgida alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ning

teha lastehoiuga ja lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ning lapsele tugispetsialistide

teenuste võimaldamiseks;

3) pöörduda lastehoiu ja lasteaia ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;

4) tagada lapse arenguks ja alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ja katta sellega

kaasnevat kulu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi;

16

5) teavitada kirjalikult lastehoiu pidajat või lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse

terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse võimaluste piires lapse

päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust;

6) teha koostööd lastehoiuga või lasteaiaga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

§ 30. Lastehoiu, lasteaia ja nende pidaja õigused ning kohustused

(1) Lastehoiul, lasteaial ja nende pidajal on õigus:

1) saada käesolevas seaduses sätestatud korras toetust alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi

tagamiseks;

2) korraldada lastehoiu ja lasteaia vahelist koostööd ning koostööd kogukonna, põhikooli ja

muude asutustega;

3) pöörduda vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks

ja rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid.

(2) Lastehoiu pidajal ja lasteaia pidajal on kohustus tagada lastele kvaliteetse alushariduse

kättesaadavus ning turvaline õpi- ja kasvukeskkond.

(3) Lastehoiul ja lasteaial on kohustus:

1) teavitada vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest;

2) jälgida regulaarselt lapse terviklikku arengut ning anda vanematele sellekohast tagasisidet;

3) pakkuda lapsele käesolevas seaduses sätestatud korras tuge ning anda vajaduse korral esmast

abi;

4) nõustada vanemaid lapse arengu ja alushariduse küsimustes.

4. peatükk

Lapsehoid

§ 31. Lapsehoiu korraldamine

(1) Lapsehoidu võib korraldada munitsipaal- või eralastehoius. Munitsipaallastehoiu pidaja on

kohaliku omavalitsuse üksus. Eralastehoiu pidaja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest

isikust ettevõtja.

(2) Lastehoid asutatakse lastehoiu pidaja otsusega. Eralapsehoiu korraldamise õigus antakse

käesolevas seaduses sätestatud korras tegevusloaga. Lastehoid võib tegutseda ühe asutusena

mitmes tegevuskohas, sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud

nõuetele kõikides tegevuskohtades.

(3) Lastehoiu töötajate töökorraldus lähtub nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud

lapsehoidja iga viie lapse kohta kuni kolmeaastaste laste osas ja iga 10 lapse kohta üle

kolmeaastaste laste osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 15 last.

(4) Kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, lähtub lastehoiu töökorraldus

nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja iga

kaheksa lapse kohta kuni kolmeaastaste laste osas ning iga 10 lapse kohta kuni seitsmeaastaste

laste osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 16 last.

(5) Lastehoiu kasvatustegevus toimub eesti keeles. Kurdi või kuulmislangusega lapse

kasvatuskeele puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatut. Lapse osas, kellel

on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäevaringselt kõrvalabi vajadust põhjustav

17

terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, võib vanema kirjalikul nõusolekul eesti keele

kõrval või selle asemel kasutada kasvatustegevuses eesti keelest erinevat keelt. Lastele, kelle

emakeel ei ole kasvatustegevuse keel või kes koduses suhtluses räägivad kasvatustegevuse

keelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lastehoid alushariduse

riikliku õppekava alusel kasvatustegevusi lapse emakeele arengu toetamiseks ja kultuuri

tutvustamiseks.

(6) Lastehoiu tervisekaitsenõuded lapse arengu toetamiseks ja tema tervise kaitseks ning

lapsehoiu turvaliseks ja ohutuks korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud tervisekaitsenõuete tagamiseks koostab

lastehoid iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi. Riskianalüüs peab sisaldama

tervisekaitsenõuete täitmise analüüsi, ohu tekkimise tõenäosust, ohuelemente, võimalikke

tagajärgi ning vastutust nende ennetamisel ja riskide maandamisel.

(8) Lapse üldoskuste arengu toetamiseks koostab lastehoid alushariduse riikliku õppekava

alusel lastehoiu õppekava. Lastehoiu õppekava kinnitab lastehoiu pidaja. Lastehoid lähtub oma

tegevuse korraldamisel ja läbiviimisel õppekavast.

(9) Lastehoiu õppekavas esitatakse:

1) lastehoiu eripära ja eesmärgid;

2) lapse üldoskuste toetamise põhimõtted ja korraldus, sh kasvatustegevuse põhimõtted ja

korraldus;

3) lapse arengu hindamise põhimõtted ja korraldus;

4) vanematega koostöö põhimõtted ja korraldus;

5) õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

(10) Lastehoid kutsub lastehoiu ja vanemate koostöö koordineerimiseks kokku vanemate

koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus

vanemate koosolekul osaleda.

§ 32. Kasvatustegevusega seotud töötajad lastehoius

(1) Kasvatustegevusega seotud töötajad on lapsehoidja, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistid.

(2) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase

ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Kui

lapsehoidja töötab lastehoiurühmas, kus on laps, kellel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või

ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, on

lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 5. tase ning eesti

keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Välisriigis lapsehoidja

kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Sama seaduse

§ 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

(3) Õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded on sätestatud käesoleva

seaduse §-s 27.

(4) Lastehoiu tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras.

18

(5) astehoiu pidaja korraldab õpetajaja tugispetsialistide ametikohtadele avaliku konkursi.

Konkursi läbiviimise korra ja tingimused koostab ja kinnitab pidaja.

(6) Kui õpetaja ametikohale korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat

õpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel

on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et

tagada lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse

üldoskuste saavutamine, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele.

(7) Kui abiõpetaja ametikoha täitmiseks ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat abiõpetajat,

võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on

vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud

kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning lapse üldoskuste saavutamist, ja kelle eesti keele

oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul korraldab lastehoiu pidaja ühe aasta jooksul

uue avaliku konkursi.

(9) Lastehoid või lastehoiu pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed lastehoius töötavate

õpetajate, lapsehoidjate, abiõpetajate, tugispetsialistide ja nende omandatud kvalifikatsiooni

kohta.

(10) Lasteaias, milles on lastehoiurühm, on lasteaia direktoril käesolevas paragrahvis lastehoiu

pidajale ja lastehoiule antud pädevus.

§ 33. Lapse arengu toetamine lastehoius

(1) Lapsehoidja, õpetaja ning abiõpetaja jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut

lastehoius ning kohandavad kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi,

arvestades muu hulgas hariduse infosüsteemis olevate andmetega lapsele tugispetsialistide

teenuse osutamise kohta. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse lastehoiu õppekavas

kirjeldatud põhimõtetest.

(2) Lastehoius hindab laste kõne arengut vähemalt kaks korda aastas logopeed.

(3) Vajadusel korral tagatakse lapsele lastehoius tugispetsialistide teenus, mis vastab põhikooli-

ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja

teenuse rakendamise korrale. Lapsele vajalike tugispetsialistide teenuse pakkumise võimalused

loob lastehoiu pidaja ning selle korraldab lastehoid.

(4) Eralastehoius käivale lapsele, kellele kohaliku omavalitsuse üksus on võimaldanud

lastehoiukoha käesoleva seaduse § 4 alusel selle lastehoiu kaudu, loob käesoleva paragrahvi

lõikes 3 kirjeldatud vajalike tugispetsialistide teenuse pakkumise võimalused kohaliku

omavalitsuse üksus.

(5) Lastehoid või lastehoiu pidaja kannab pakutud tugiteenuse ja teenuse osutaja andmed

hariduse infosüsteemi. Lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusel on lapsele ja perele

vajalike tugiteenuste tagamiseks õigus töödelda hariduse infosüsteemi andmeid.

19

§ 34. Lapse lastehoiust väljaarvamine

(1) Laps arvatakse lastehoiust välja, kui:

1) vanem on lastehoiule esitanud sellekohase taotluse;

2) laps hakkab kasutama lasteaiakohta;

3) lapsel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui lastehoiule on teada, et laps

viibib Eestis ning vanem on lastehoiule esitanud kinnituse selles lastehoius koha kasutamise

jätkamiseks;

4) lapse surma korral.

(2) Eralastehoiul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse lastehoiust

väljaarvamise alustele, õigus arvata laps lastehoiust välja pikaajalise võlgnevuse tõttu lastehoiu

teenuse eest.

§ 35. Munitsipaallastehoiu pidamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab, et tema peetav lastehoid vastab kõigile käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides munitsipaallastehoiule sätestatud nõuetele.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi nõudel

lõpetama munitsipaallastehoiu tegevuse, kui:

1) haldusjärelevalve teostamisel on tuvastatud, et lastehoiu või kohaliku omavalitsuse üksuse

tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega ning ettenähtud tähtajaks ja

korras ei ole täidetud järelevalveorgani ettekirjutust;

2) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku

järelevalveorgani ettekirjutust;

3) lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud teavitamist

asutada lastehoid, alustanud lastehoius kasvatustegevust või kohaliku omavalitsuse üksus on

rohkem kui üheks aastaks lastehoiu tegevuse peatanud.

§ 36. Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumi vähemalt kaks kuud

enne munitsipaallastehoiu tegevuse algust otsusest asutada lastehoid.

(2) Munitsipaallastehoiu tegevuskoha muutmisest teavitab kohaliku omavalitsuse üksus

Haridus- ja Teadusministeeriumi vähemalt kaks kuud enne tegevuskoha muutmist.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab munitsipaallastehoiu tegevuse lõpetamise või

peatamise otsusest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning vanemaid kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne tegevuse lõpetamise kuupäeva.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 1−3 nimetatud

otsused hariduse infosüsteemi.

§ 37. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusluba annab eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale

õiguse pakkuda lapsehoidu kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja

Teadusministeerium. Tegevusloa saamise taotlus tuleb esitada Haridus- ja

Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne lastehoiu tegevuse algust.

20

(2) Tegevusluba antakse, kui isik on täitnud järgmised nõuded:

1) isik tagab eralastehoiu kestlikkuse, sealhulgas piisava rahastuse;

2) lastehoius töötab käesoleva seaduse § 31 lõigetes 3 ja 4 nõutav arv kvalifikatsiooninõuetele

vastavaid töötajaid, et tagada kavandatava arvu ja vanuses laste hoidmine ning arengu

toetamine;

3) isik tagab kõikide käesolevas seaduses lastehoiu pidajale ja lastehoiule kehtestatud nõuete

täitmise;

4) lastehoiul on käesoleva seaduse § 31 lõigetele 8 ja 9 vastav õppekava;

5) lastehoiul on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja piisav sisustus, mis vastavad

tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele;

6) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus võimaldavad hoida

kavandatud arvu lapsi.

(3) Tegevusloa saamiseks esitatakse lisaks taotlusele ja majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses sätestatule:

1) andmed, et lastehoiu pidajal on võimekus tagada lastehoiu kestlikkus, sealhulgas piisav

rahastus;

2) lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, et ta tagab lastehoius piisavalt kasvatustegevusega

seotud töötajaid kavandatava piirarvu ja vanuses laste hoidmiseks ja nende arengu toetamiseks,

ning lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, et ta tagab kõikide käesolevas seaduses lastehoiu

pidajale ja lastehoiule sätestatud nõuete täitmise;

3) pädevate asutuste hinnang, et tegevuskohaks kavandatavad ruumid, hooned, maa-ala ja

sisustus vastavad tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele ning et nimetatud ruumid, hooned, maa-

ala ja sisustus võimaldavad hoida kavandatud arvu lapsi;

4) kui lastehoiu tegevus on eluruumides, siis eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend

nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta;

5) lastehoiu õppekava;

6) lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, milline on laste piirarv, kellele lastehoiu pidaja soovib

igas tegevuskohas lapsehoidu pakkuda.

(4) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3

esitatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad lõikes 2 sätestatud

asjaolusid.

§ 38. Tegevusloa andmine ja muutmine

(1) Haridus- ja Teadusministeerium otsustab tegevusloa andmise või muutmise kahe kuu

jooksul pärast taotluse esitamist. Tegevusloa muutmine on tegevuskoha muutmine või lisamine.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest või selle muutmisest, kui

tegevusloa saamise või muutmise taotlus või taotlusele lisatud dokumendid ei ole kooskõlas

käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või lastehoiu pidaja ei ole

tõendanud käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Kui taotleja ei ole tõendanud

§ 37 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist kõigis tegevuskohtades, on Haridus- ja

Teadusministeeriumil õigus anda tegevusluba või seda muuta vaid nendes tegevuskohtades

tegutsemiseks, kus § 37 lõike 2 nõuete täitmine on tõendatud.

(3) Kui lastehoiu pidaja muudab pärast tegevusloa saamist tegevuskohta, on ta kohustatud

esitama hariduse infosüsteemi kaudu tegevuskoha muutmise taotluse hiljemalt kaks kuud enne

21

muudatuse tegemist. Lastehoiu pidaja peab selleks esitama tegevusloa muutmise taotluse ning

käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktides 2, 3, 4 ja 6 nimetatud dokumendid, andmed ja teabe.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused

teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. Lastehoiu andmed kantakse hariduse infosüsteemi.

§ 39. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses

sätestatud alustel tegevusloa kehtetuks tunnistamisele selle kehtetuks tunnistada, kui:

1) riikliku järelevalve teostamisel tuvastatakse, et lastehoiu või lastehoiu pidaja tegevus on

vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega;

2) lastehoiu pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani

ettekirjutust;

3) kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 32

lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudega;

4) riiklik järelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku tegevusluba

kehtetuks tunnistada;

5) lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa andmist tegevust alustanud või on rohkem

kui üheks aastaks lastehoiu tegevuse peatanud.

(2) Lastehoiu pidaja teavitab lastehoiu tegevuse lõpetamise otsusest Haridus- ja

Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viis kuud enne tegevuse lõpetamise

kuupäeva. Kui lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tegevust alustanud,

teavitab lastehoiu pidaja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning oma tegevuskoha

kohaliku omavalitsuse üksust viie tööpäeva jooksul pärast aasta möödumist tegevusloa

andmisest.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium teeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks

hariduse infosüsteemi kaudu.

5. peatükk

Lastehoiu ja lasteaia rahastamine

§ 40. Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine

(1) Munitsipaallasteaeda ja -lastehoidu rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.

(2) Kooskõlas riigieelarve seadusega antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele

toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 32 lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks,

eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust

kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse

tagamiseks.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise aluseks

on eelmisel kalendriaastal õpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude

osaliseks katmiseks eraldatud toetus. Õpetajate tööjõukulude toetuse ülejäänud vahendite

jaotuse aluseks on munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate ning munitsipaal- ja

eralastehoidudes käivate pooleteise- kuni kolmeaastaste laste arv elukoha järgi.

22

(4) Vanema osalustasu lastehoius ja lasteaias ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu katab

vanem.

(5) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab vanema osalustasu ja toidukulu päevamaksumuse

munitsipaallasteaias ja lastehoius, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt laste arvust

perekonnas, sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest asjaoludest.

(6) Munitsipaallasteaia koha ja munitsipaallastehoiu koha tagamisel teise kohaliku

omavalitsuse üksuse munitsipaallasteaia- või lastehoiukohaga käesoleva seaduse §-s 4

sätestatud korra, lepivad kohaliku omavalitsuse üksused kokku munitsipaallasteaia- või

lastehoiukoha maksumusega seotud kulu tasumise korra.

§ 41. Eralastehoiu ja -lasteaia rahastamine

(1) Eralastehoiu pidaja tagab eralastehoiu rahastamise. Eralastehoiul on oma eelarve, mille

kinnitab eralasteaia pidaja. Eralasteaia pidaja tagab eralasteaia rahastamise. Eralastehoiul ja

eralasteaial on oma eelarve, mille kinnitab pidaja.

(2) Munitsipaallastehoiu koha tagamisel eralastehoiu kaudu ja munitsipaallasteaia koha

tagamisel eralasteaia kaudu käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud korras kohaldatakse eralastehoiu

ja -lasteaia rahastamisele käesoleva seaduse § 40 lõigetes 4 ja 5 sätestatut arvestusega, et

vanema osalustasu ei või olla suurem kui see on munitsipaallastehoius ja -lasteaias.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab eralastehoiu- ja lasteaia toetamise tingimused ja

korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

6. peatükk

Järelevalve teostamine

§ 42. Teenistusliku, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

(1) Teenistuslikku järelevalvet munitsipaallasteaia ja -lastehoiu tegevuse õiguspärasuse ja

otstarbekuse üle teostab kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Haldusjärelevalvet munitsipaallastehoiu, -lasteaia ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle

ning riiklikku järelevalvet eralasteaia, -lastehoiu ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle

eesmärgiga tagada lapse arengu toetamine, alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel

alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine ning selle kvaliteet, teostab

Haridus- ja Teadusministeerium.

(3) Riiklikku ja haldusjärelevalvet lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes ja lastehoiu

tervisekaitsenõuetes sätestatud terviseohutuse nõuete üle teostab riskianalüüsi alusel

Terviseamet.

§ 43. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks

kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

23

§ 44. Sunniraha määr

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras

rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.

7. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Üleminekusätted

§ 45. Koolitus- ja tegevuslubade kehtivus

(1) Eralasteaia pidajatele erakooliseaduse alusel enne 2025. aasta 1. jaanuari väljastatud

tegevusload loetakse alates 2025. aasta 1. jaanuariks tegevuslubadeks, mis on antud käesoleva

seaduse alusel.

(2) Munitsipaallasteaia pidajatele koolieelse lasteasutuse seaduse alusel enne 2025. aasta 1.

jaanuari väljastatud koolitusload ja munitsipaallastehoiu pidajatele sotsiaalhoolekande seaduse

alusel enne 2025. aasta 1. jaanuari väljastatud tegevusload loetakse alates 2025. aasta 1.

jaanuarist kehtetuks.

§ 46. Lasteaia tegevuse vastavusse viimine käesoleva seaduse nõuetele

(1) Kui koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooliseaduse alusel tegutseva lasteaia tegevus ei

vasta käesolevas seaduses sätestatud lasteaia nõuetele, on pidaja kohustatud viima tegevuse

nõuetega vastavusse viivitamata, kuid hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks.

(2) Lasteaia pidaja on kohustatud hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks teavitama Haridus- ja

Teadusministeeriumi lasteaia tegevuskohtadest hariduse infosüsteemi kaudu.

§ 47. Tegevusloa ja koolitusloa taotluse menetlemine

Enne 2025. aasta 1. jaanuari erakooli seaduse alusel esitatud tegevusloa taotlusi ja koolieelse

lasteasutuse seaduse alusel esitatud koolitusloa taotlusi menetletakse taotluse esitamise ajal

kehtinud tingimustel ja korras.

§ 48. Lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine lastehoiuks

(1) Eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on kehtiv lapsehoiuteenuse

tegevusluba, on kohustatud hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks esitama Sotsiaalkindlustusametile

kirjaliku avalduse, milles märgib, kas ta jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel

lastehoiu pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse

hoiuteenuse osutajana. Kui isik ei esita Sotsiaalkindlustusametile majandustegevuse jätkamise

avaldust, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa 2026. aasta 1. septembrist

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras kehtetuks.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba, on kohustatud

hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku avalduse, milles

märgib, kas ta jätkab lastehoiu pidamist käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana või

sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei esita Sotsiaalkindlustusametile käesoleva lõike esimeses

24

lauses nimetatud avaldust, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa 2026. aasta 1.

septembrist sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras kehtetuks.

(3) Kui eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja on esitanud

Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase avalduse, et ta jätkab

majandustegevust käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana, kehtib talle sotsiaalhoolekande

seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba kuni 2026. aasta 1. augustini või kuni

käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras lapsehoiuteenuse tegevusloa lugemiseni

käesoleva seaduse § 39 alusel antud tegevusloaks.

(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva

paragrahvi lõike 2 kohase avalduse, et ta jätkab lastehoiu pidamist käesoleva seaduse alusel

lastehoiu pidajana, kehtib talle sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse

tegevusluba kuni 2026. aasta 1. septembrini.

(5) Isiku suhtes, kes on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase

avalduse majandustegevuse jätkamiseks suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse

osutajana, kohaldatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1603 lõikes 2 sätestatut.

(6) Enne 2025. aasta 1. jaanuari sotsiaalhoolekande seaduse alusel lapsehoiuteenuse

osutamiseks esitatud tegevusloa taotlusi menetleb Sotsiaalkindlustusamet taotluse esitamise

ajal kehtinud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatut.

(7) Kui isik on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase

avalduse, et jätkab majandustegevust või lastehoiu pidamist käesoleva seaduse alusel lastehoiu

pidajana, siis alates 2025. aasta 1. märtsist korraldab lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloaga

ja lastehoiu pidamisega seotud õigusi ja kohustusi Sotsiaalkindlustusameti asemel Haridus- ja

Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium kohaldab lastehoiu pidaja tegevusele

sotsiaalhoolekande seadust, mis kehtis kuni 2024. aasta 31. detsembrini. Kui lastehoiu pidaja

tegevusluba loetakse enne 2026. aasta 1. septembrit käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud

korras käesoleva seaduse § 37 alusel antud tegevusloaks või tunnistatakse kohaliku

omavalitsuse üksusele väljastatud tegevusluba kehtetuks ning tehakse hariduse infosüsteemi

märge lastehoiu pidamise jätkamise kohta, siis kohaldatakse lastehoiu pidaja tegevusele

edaspidi käesolevat seadust.

(8) Kuni 2024. aasta 31. detsembrini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 2 alusel

lapsehoiuteenuse osutamise kohta antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud, mis on

seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kehtivad edasi, kui nad vastavad

käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kuni eraõigusliku juriidiline isiku või füüsilisest

isikust ettevõtja teenuseosutaja lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. Kuni 2024.

aasta 31. detsembrini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel lapsehoiuteenuse

osutamiseks antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud tuleb viia kooskõlla käesoleva

seadusega hiljemalt 2025. aasta 1. septembriks.

(9) Isik, kes jätkab majandustegevust lastehoiu pidajana, on kohustatud viima oma tegevuse

vastavusse käesolevas seaduses lastehoiu pidajale sätestatud nõuetega viivitamata, kuid

hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Kui lastehoiu pidaja on oma tegevuse nõuetega vastavusse

viinud, teavitab ta sellest viie tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks

Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduse infosüsteemi kaudu. Pärast teavituse esitamist

loetakse eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale sotsiaalhoolekande

seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba käesoleva seaduse § 37 alusel

25

väljastatud tegevusloaks, kohalikule omavalitsuse üksusele väljastatud tegevusluba

tunnistatakse kehtetuks ning hariduse infosüsteemi tehakse lastehoiu pidamise jätkamise

märge.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul kannab majandustegevuse registri vastutav

töötleja hiljemalt 2025. aasta 1. märtsil majandustegevuse registrist hariduse infosüsteemi üle

käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud lapsehoiuteenuse osutajate esindusõigusega

isikute andmed ja järgmised tegevuslubade andmed:

1) tegevusloa üldandmed;

2) lastehoiu pidaja andmed;

3) lastehoiu kontaktandmed;

4) lapsehoidjate hariduse, kutsetunnistuse, esmaabikoolituse läbimist tõendava dokumendi ja

tervisetõendi olemasolu andmed;

5) lastehoius töötavate lapsehoidjate arv;

6) laste piirarv lastehoius.

§ 49. Kvalifikatsiooninõuetest tulenev üleminekuperiood

(1) Käesolevas seaduses direktorile sätestatud magistrikraadi või sellele vastava

kvalifikatsiooni nõuet ei kohaldata kuni 2028. aasta 31. augustini direktori suhtes, kes töötas

enne käesoleva seaduse jõustumist direktorina.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata õpetaja suhtes, kes

enne 2025. aasta 1. jaanuari töötas koolieelses lasteasutuses õpetajana, vastates või olles loetud

vastavaks enne 2025. aasta 1. jaanuari vastaval õpetaja ametikohal töötamiseks esitatud

kvalifikatsiooninõuetele.

(3) Käesolevas seaduses abiõpetajale sätestatud kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti

keele oskuse nõuet, ei kohaldata kuni 2028. aasta 31. augustini abiõpetaja suhtes, kes töötas

enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajat abistava töötajana. Eesti keele oskuse nõuet ei

kohaldata kuni 2025. aasta 31. augustini.

(4) Käesolevas seaduses lapsehoidjale sätestatud kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti

keele oskuse nõuet, ei kohaldata kuni 2028. aasta 31. augustini lapsehoidja suhtes, kes töötas

enne käesoleva seaduse jõustumist lapsehoidjana.

§ 50. Riskianalüüsi koostamise tähtaeg

(1) Lasteaed on kohustatud koostama riskianalüüsi käesoleva seaduse §‑s 17 sätestatud korras

hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks.

(2) Lastehoid on kohustatud koostama riskianalüüsi käesoleva seaduse § 30 lõikes 7 sätestatud

korras hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks.

(3) Kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud riskianalüüsi koostamiseni või 2026.

aasta 31. augustini kehtivad lasteaiale ja lastehoiule kuni 2024. aasta 31. detsembrini

rahvatervise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel kehtinud tervisekaitsenõuded.

§ 51. Lastehoiu õppekava koostamise tähtaeg

26

Lastehoiu pidaja peab koostama õppekava käesoleva seaduse § 31 lõigetes 8 ja 9 sätestatud

korras hiljemalt 2025. aasta 31. augustiks.

§ 52. Hoolekogu töökorra kehtestamise tähtaeg

Lasteaia pidaja on kohustatud kehtestama hoolekogu töökorra hiljemalt 2025. aasta 31.

märtsiks.

§ 53. Lapse lasteaeda ja lastehoidu vastuvõtu ning sealt väljaarvamise korra kehtestamise

tähtaeg

(1) Lasteaia pidaja on kohustatud kehtestama lapse lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise

korra hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks.

(2) Lastehoiu pidaja on kohustatud kehtestama lapse lastehoidu vastuvõtu ja sealt väljaarvamise

korra hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks.

2. jagu

Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 54. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduse § 41 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) lastehoid, lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus,

noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud käesoleva

seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul);“.

§ 55. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduse § 32 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) koolidele, lasteaedadele ja lastehoidudele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo,

asukoha ja kontaktandmete avaldamisel;“.

§ 56. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 45 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) lasteaia tasu või lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu;“.

§ 57. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine

Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „koolieelsed lasteasutused“ sõnaga „lasteaiad“;

2) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse

omandamiseks.“;

3) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠24. Lasteaiad

27

(1) Alushariduse omandab koolikohustuslikust east noorem laps lasteaias või kodus.

(2) Lapse vanemal ja lasteaial või lasteaia pidajal on lapse alushariduse omandamise toetamisel

ühine vastutus.

(3) Lasteaia õigusliku seisundi kehtestab alushariduse ja lapsehoiu seadus.“;

4) paragrahvi 366 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) võimaldada õppe- ja haridusasutustes toimuva õppe- ja kasvatustegevuse välishindamist;”;

5) paragrahvi 366 lõike 22 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) õppijate, õpetajate, lapsehoidjate ja akadeemiliste töötajate kohta;”;

6) paragrahvi 366 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Eesti hariduse infosüsteemi kaudu avalikustatakse lasteaedade, põhikoolide,

gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad.“.

§ 58. Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) lasteaed, mis tegutseb alushariduse ja lapsehoiu seaduse alusel;

2) lasteaed ja üldhariduskool, mis tegutsevad ühe asutusena;“;

2) paragrahvi 54 lõike 2 punkt 81 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 55 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) õppekorralduse alused, lasteaedade puhul alushariduse ja lapsehoiu seaduse, põhikooli ja

gümnaasiumi puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;“;

5) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli puhul – lasteaia osas alushariduse

riiklikule õppekavale ning üldhariduskooli osas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel

kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevustele ja ainete

õpitulemustele;“;

7) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega. Käesolevat sätet

ei kohaldata huvikoolile.“;

8) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 22 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sisehindamine toimub vastava riigi- või

munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.“;

11) seadust täiendatakse §‑ga 46 järgmises sõnastuses:

28

„§ 46. Koolieelse lasteasutuse tegevusloa taotluste ja seni väljastatud tegevuslubade

kehtivus

(1) Enne 2025. aasta 1. jaanuari koolieelse lasteasutuse õppe läbiviimiseks esitatud tegevusloa

taotlusi menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras. Nimetatud

tegevuslubadele ja alushariduse võimaldamisele kohaldatakse alushariduse ja lapsehoiu

seaduse §‑des 37−39 sätestatut.”.

§ 59. Hasartmänguseaduse muutmine

Hasartmänguseaduse § 37 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „koolieelse lasteasutuse“ tekstiosaga

„lastehoiu, lasteaia“.

§ 60. Huvikooli seaduse muutmine

Huvikooli seaduse § 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevat seadust ei kohaldata alushariduse riikliku õppekava alusel läbiviidavale õppe-

ja kasvatustegevusele, millele laienevad alushariduse ja lapsehoiu seaduse sätted.“.

§ 61. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „koolieelsete

lasteasutuste“ lauseosaga „lastehoidude, lasteaedade“.

§ 62. Koolieelse lasteasutuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Koolieelse lasteasutuse seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 63. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) tarbida alkoholi ühissõidukipeatuses, teeliikluses osalevas avalikus kasutuses olevas

ühissõidukis, lastehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli,

noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja ja hoolekandeasutuse ehitises ja territooriumil või selle

osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele suunatud

avalikul kogunemisel;“.

§ 64. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„261) lasterühm on lastehoiulaste, lasteaialaste ja põhikooli esimese kooliastme õpilaste rühm;“;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) lastehoiud, lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid või muud

pädevad asutused.“;

3) paragrahvi 149 lõikes 1 asendatakse sõnad „koolieelsed lasteasutused“ sõnaga „lasteaiad“.

§ 65. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

29

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse paragrahvi 13 lõikes 2 punktis 3 asendatakse sõna

“lasteasutuse” tekstiga “lastehoiu ja lasteaia”.

§ 66. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena;“;

3) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteaia puhul kohaldatakse lasteaia osale

alushariduse ja lapsehoiu seadust ning üldhariduskooli osale käesolevat seadust. Ühe asutusena

tegutseva üldhariduskooli ja lasteaia direktoril on käesolevast seadusest ning alushariduse ja

lapsehoiu seadusest tulenev pädevus.“;

4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolivalmiduse hindamisele peab vald või

linn lähtuma koolivalmiduse ja tugiteenuste osutamise andmetest, mis on alushariduse ja

lapsehoiu seaduse alusel kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem).“;

5) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse

infosüsteemi)” tekstiosaga „hariduse infosüsteemi”;

6) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite, riigieksamite, põhikooli või gümnaasiumi

lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja

küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja teiste

õpitulemuste hindamisvahendite ning alushariduse ja lapsehoiu seaduses sätestatud lapse

arengu ja koolivalmiduse hindamisega seotud hindamisvahendite (edaspidi testide)

ettevalmistamist;“.

7) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„ (1) Koolitusluba annab vallale või linnale õiguse koolitusloal märgitud haridustasemetel või

põhikooli kooliastmetel koolitustegevuse korraldamiseks vastavas koolis. Käesoleva seaduse §

3 lõike 3 punktis 2 nimetatud haridustaseme puhul kohaldatakse alushariduse ja lapsehoiu

seaduses sätestatud erisusi munitsipaallasteaia pidamiseks. Koolitusloa andmise otsustab

valdkonna eest vastutav minister.”;

8) paragrahvi 771 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina

või sotsiaalpedagoogina, kusjuures 0,5 ametikoha hulka loetakse ka samal ajal töötamine

lasteaias ja/või lastehoius ja/või kutseõppeasutuses tugispetsialistina;”.

§ 67. Rahvatervise seaduse muutmine

Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

30

„11) põhikoolide ja gümnaasiumide maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale

ja korrashoiule.“;

2) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „koolieelsetes lasteasutuses“ sõnaga

„lasteaias“;

3) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 8 lõike 2 punktist 81 jäetakse välja sõnad „lapsehoiuteenus ja“;

5) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 68. Reklaamiseaduse muutmine

Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Reklaam on keelatud lastehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse

kasutuses olevates ruumides.”;

2) paragrahvi 28 lõike 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) lastehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noortekeskuse,

noorteühingu, noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri kasutuses olevas ehitises, välja arvatud

õppe- ja kasvatustöövälisel ajal, kui seal toimub üritus täisealistele;”;

3) paragrahvi 292 lõike 6 punktis 1, § 292 lõike 7 punktis 1 ja § 292 lõikes 8 asendatakse tekstiosa

„koolieelse lasteasutuse“ tekstiosaga „lastehoiu, lasteaia“.

§ 69. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kohtuasutus, notar, kohtutäitur ja pankrotihaldur on

vabastatud riigilõivu tasumisest arhiiviteatise väljastamise eest.”;

2) paragrahvi 53 pealkirjas asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse seaduse“ sõnadega

„alushariduse ja lapsehoiu seaduse“;

3) paragrahvi 53 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „alushariduse“ sõnaga „lasteaia“;

4) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) lastehoiu puhul 32 eurot;“;

5) paragrahvi 2861 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „Lapsehoiuteenuse“ sõnadega „Suure

hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse“;

6) paragrahvis 346 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Arhiiviteatise väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot ja välisesinduses 40 eurot.”.

§ 70. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 2. peatüki 2. jao 11. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

31

„11. jaotis

Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenus“;

2) paragrahvid 451−454 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 451. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse eesmärk ja sihtgrupp

(1) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse (edaspidi hoiuteenus) eesmärk on

vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku hoolduskoormust, soodustada

tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut.

(2) Suure hooldus- ja abivajadusega laps on lastekaitseseaduse tähenduses abivajav laps, kes

vajab oma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest enam

hooldust, järelevalvet ja muud tuge.

(3) Hoiuteenust osutatakse haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse välisel ajal.

(4) Lapsel on õigus hoiuteenuse saamiseks kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava

riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta

lapsele tagatakse hoiuteenus jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või

õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 452. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus peab hindama suure hooldus- ja abivajadusega lapse ja teda

kasvatava isiku abivajadust, et selgitada välja hoiuteenuse vajadus ja maht.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga

teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks hoiuteenuse

vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on

vähemalt teenuse osutamise maht, aeg ja koht.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib hoiuteenuse rahastamiseks kasutada käesoleva seaduse

§ 156 lõikes 31 sätestatud vahendeid.

§ 453. Nõuded hoiuteenusele

(1) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.

(2) Teenust vahetult osutav isik (edaspidi lapsehoidja) võib hoida korraga kuni viit last, kaasa

arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud.

(3) Kui hoiuteenust osutatakse väljaspool hoiuteenust saava lapse eluruume, peavad:

1) ruumid vastama rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9 alusel kehtestatud

tervisekaitsenõuetele;

2) ruumid ning ruumide evakuatsiooniteed vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel

kehtestatud nõuetele.

(4) Teenuse osutamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 454. Nõuded lapsehoidjale

(1) Lapsehoidja:

32

1) peab omama vähemalt kesk- või kutseharidust ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutset

või

2) peab omama vähemalt kesk- või kutseharidust, töökogemust lastega ja lapsehoidja

kutsestandardiga kooskõlas olevaid tööks sobivaid isikuomadusi, mida hindab tööandja;

3) hooldusõigust ei tohi olla perekonnaseaduses sätestatud alustel ära võetud või piiratud;

4) peab olema läbinud esmaabikoolituse viimase 24 kuu jooksul, seejuures esmakordselt

vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse ning teadmiste uuendamiseks 8-tunnise koolituse;

5) peab läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta

järel kopsude röntgenuuringu, ja tal peab olema nakkushaiguste kontrollimise kohta perearsti

väljastatud tervisetõend.

(2) Lapsehoidjana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema

kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse

kohaselt. Sama seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalkindlustusamet.“;

3) paragrahvi 151 punktis 1 ja § 152 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõna „lapsehoiuteenus“

sõnadega „suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenus“ vastavas käändes;

4) seadust täiendatakse §‑ga 1603 järgmises sõnastuses:

„§ 1603. Lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine suure hooldus- ja abivajadusega lapse

hoiuteenuseks

(1) Isik, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti

1 alusel lapsehoiuteenuse tegevusloa, on kohustatud hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks teavitama

(avaldusega elektrooniliselt või paberkandjal) Sotsiaalkindlustusametit, kas ta jätkab

majandustegevust käesoleva seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse

hoiuteenusega või alushariduse ja lapsehoiu seaduse alusel lapsehoiu pidajana. Kui isik ei

teavita majandustegevuse jätkamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks

2026. aasta 1. septembrist.

(2) Isiku, kes esitas teate majandustegevuse jätkamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel

suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamiseks, tegevusluba kehtib, kui isiku

majandustegevus vastab käesoleva seaduse nõuetele. Isik, kes jätkab suure hooldus- ja

abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamist, on kohustatud viima oma majandustegevuse

käesoleva seaduse nõuetega vastavusse hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Kui isik ei ole

nimetatud tähtajaks oma majandustegevust käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viinud,

lõppeb tema tegevusloa kehtivus 2026. aasta 1. septembril.

(3) Kui isiku majandustegevus vastab käesoleva seaduse nõuetele, loetakse lapsehoiuteenuse

osutamise tegevusluba suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamise

tegevusloaks.

(4) Kuni 2026. aasta 31. augustini käesoleva seaduse § 452 lõike 2 alusel lapsehoiuteenuse

osutamise kohta antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud, mis on seotud käesolevas

seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kehtivad edasi, kui nad vastavad käesolevas seaduses

sätestatud nõuetele või kuni teenuseosutaja lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni.

Kuni 2026. aasta 31. augustini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel lapsehoiuteenuse

osutamiseks antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud tuleb viia käesoleva seadusega

kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 1. septembriks.”.

§ 71. Toiduseaduse muutmine

33

Toiduseaduse § 8 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) lasteaed, põhikool, gümnaasium, tervishoiu- ja hoolekandeasutus, kinnipidamisasutus ning

Kaitsevägi, kus tegeletakse toitlustamisega;”.

§ 72. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduse § 22 lõike 1 punktis 2 ja § 29 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „koolieelne

lasteasutus“ tekstiosaga „lastehoid, lasteaed“ vastavas käändes.

§ 73. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus

ülikoolis, sellises eralastehoius, eralasteaias ja erakoolis, millel on asjaomase õppekava kohta

tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi

viia, ning eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste

korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise, lastehoius kasvatustegevuses osalemise eest,

tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on

teinud § 19 lõike 5 või 6 alusel tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi

arvel või mille eest ta on saanud hüvitist § 13 lõike 3 punkti 17 või § 19 lõike 3 punkti 16

kohaselt.”.

§ 74. Välisteenistuse seaduse muutmine

Välisteenistuse seaduse § 65 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kaasasoleva lapse lastehoiu- või lasteaiatasu või lapsehoidja palk;“.

3. jagu

Seaduse jõustumine

§ 75. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ..... .................... 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

..... ....................... 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ hm@hm.ee/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Eesti Linnade ja Valdade Liit

8.12.2023 nr 8-1/23/5602

Seaduseelnõu kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks esitamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks alushariduse ja lapsehoiu seaduse

eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee. Ootame Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 5. jaanuaril 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

minister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Seletuskirja lisa rakendusaktide kavandid.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Alushariduse Ühendus, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus,

Eesti Eralasteaedade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti

Lasteaednike Liit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti

Lapsehoidjate Kutseliit, Eesti Lastehoidude Liit, MTÜ Hea Algus, Eesti Eripedagoogide Liit,

Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Tallinna Ülikooli haridusteaduste

instituut, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade

Ühendus, Eesti Kristlike Erakoolide Liit, Eesti keelenõukogu, Sotsiaalkindlustusamet,

Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Päästeamet

Kristel Möller

735 0102

kristel.moller@hm.ee

1

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) asendab koolieelse lasteasutuse

seaduse (edaspidi ka KELS) ning sätestab alushariduse ja lapsehoiu korraldamise alused, isikute

õigused ja kohustused alushariduse kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise

toetamisel, munitsipaal- ja eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) ning munitsipaal- ja eralastehoiu

(edaspidi koos lastehoid) tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused.

Eelnõu loob alused kehtiva lasteaedade ja lastehoidude süsteemi uuendamiseks ning senisest

suurema sidususe alushariduse lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. Sidususe

suurendamiseks ühtlustatakse lapse toevajaduse hindamise ja tugiteenuste määramise alused.

Täpsemalt reguleeritakse ka lapse arengu ja koolivalmidusega seotud olulise teabe liikumist

kahe haridustaseme vahel. Seni on pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste haridusasutusteks

olnud lasteaiad ja sotsiaalteenusena lastehoiud. Kirjeldatud laste arengu toetamise süsteemi

regulatsioon on killustunud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna õigusaktide vahel. Eelnõu

eesmärk on kehtestada alusharidusele ja lapsehoiule senisest ühetaolisem raamistik. Muudatuse

abil vähendatakse õigusliku regulatsiooni mahtu ning luuakse terviklikum alushariduse ja

lapsehoiu süsteem.

Eelnõu koostamise eesmärk on seada sisse süsteem, mis lähtub laste ja perede vajadustest ning

loob kvaliteetsed tingimused laste arengu toetamiseks. Muudatus toob kaasa seniste

lastehoidude ja lastesõimede nõuete ühtlustamise ja integreerimine ühetaoliseks teenuseks.

Kõigile kuni kolmeaastastele lastele tagatakse lastehoius arengu toetamine ja kvaliteetne

kasvatustegevus alushariduse riiklikule õppekavale tuginedes. Muudatuse eesmärk on

võimaldada kõigile väikelastele, kelle vanemad soovivad peale vanemapuhkust tööle minna,

kvaliteetset lapsehoidu.

Eelnõuga tehakse sisulisi muudatusi alushariduse ja lapsehoiu süsteemi üldisemas korralduses,

näiteks täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi ja kohustusi lasteaia- või

lastehoiukoha tagamisel. Eelnõuga ei muudeta lapse alushariduse omandamise toetamise

aluseid ‒ sarnaselt senise koolieelse lasteasutuse seadusega koostab iga lasteaed riikliku

õppekava alusel oma õppekava. Lastehoid peab eelnõu kohaselt edaspidi koostama

alushariduse riiklikku alusel lastehoiu õppekava laste üldoskuste arengu toetamiseks. Nagu

praeguses lastesõimes (sõimerühmas), toetatakse edaspidi ka lastehoius kuni kolmeaastaste

üldoskuste arengut. Alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse lisaks 6‒7aastase lapse

eeldatavatele üldoskustele ka kolmeaastase lapse eeldatavad üldoskused.

Alushariduse riiklik õppekava on käesoleva eelnõu rakendusakt, mille kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega. Alushariduse riikliku õppekava väljatöötamisel on lähtutud kehtivast

koolieelse lasteasutuste riiklikust õppekavast. Alushariduse riiklik õppekava on laste arengu

toetamise aluseks kogu alushariduse omandamise vältel nii lastehoius kui lasteaias.

Eelnõuga muudetakse lasteaiarühma moodustamise aluseid. Täpsustatakse ka õigusi ja

kohustusi alushariduse süsteemis osalemisel. Laste turvalisuse, ohutuse, tervise kaitsmise ja

haiguste ennetamise eesmärgil on lasteaed ja lastehoid kohustatud koostama iga kolme

kalendriaasta tagant riskianalüüsi, mis käsitleb lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna ja

2

tervisekaitsenõuete tagamist. Rakendusaktides kehtestatud nõuded lähtuvad põhimõttest, et

õpi- ja kasvukeskkond ning õppe- ja kasvatuskorraldus peavad olema laste tervisele ohutu ja

seda toetama.

Senist koolieelse lasteasutuse koolitusloa ja tegevusloa taotlemise süsteemi muudetakse

kohaliku omavalitsuse üksuse osas. Muudatuse kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel

võimalik luua lastehoidusid ja lasteaedasid ilma selleks Haridus- ja Teadusministeeriumilt luba

taotlemata.

Senised eraõiguslikust juriidilisest isikust ettevõtjast ja füüsilisest isikust ettevõtjast lasteaia

pidajad ja lapsehoiuteenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, mille väljastab Haridus- ja

Teadusministeerium. Muudetakse lasteaia juhtimise korraldust ning täpsustatakse direktori ja

õppealajuhataja ülesandeid. Sisehindamist saab edaspidi läbi viia paindlikumalt, kuna enam ei

kehtestata sisehindamise nõustamise tingimusi ja korda. Täpsustatud on hoolekogu rolli,

võimaldades hoolekogul lasteaia juhtimises senisest enam kaasa rääkida.

Eelnõuga ei tehta sisulisi muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Eelnõu kohaselt

toimub munitsipaallasteaia- ja lastehoiu rahastamine kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja

selles osalevad ka vanemad. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada alushariduse

kättesaadavus. Eelnõu toetab kohaliku omavalitsuse üksuste ja erasektori koostööd lastehoiu-

ja lasteaiakohtade tagamisel. Kohaliku omavalitsuse üksus võib lastehoiukoha tagada

munitsipaal- või eralastehoiu kaudu ning lasteaiakoha munitsipaal- või eralasteaia kaudu.

Eelnõu sätestab olulisemate nõuete rakendamiseks üleminekutähtajad. Eelnõu järgi jõustub

alushariduse ja lapsehoiu seadus 1. jaanuaril 2025. aastal.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika

asekantsler Liina Põld (liina.pold@hm.ee, telefon 735 4050), alushariduse valdkonna juht

Maila Rajamets (maila.rajamets@hm.ee, telefon 735 066), alushariduse valdkonna juht Triin

Rass (teenistussuhe peatunud), peaekspert Tiina Peterson (tiina.peterson@hm.ee, telefon 735

0114), õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom (raina.loom@hm.ee, telefon 735 0187),

õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk (indrek.kilk@hm.ee, telefon 735 0144) ja õigusnõunik

Kristel Möller (kristel.moller@hm.ee, telefon 735 0102).

Eelnõu koostamisel on osalenud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-

Nemvalts (kristi.vinter-nemvalts@hm.ee, telefon 735 4080), eestikeelsele õppele ülemineku

juht Ingar Dubolazov (ingar.dubolazov@hm.ee, telefon 735 0189), kaasava hariduse valdkonna

nõunik Piret Liba (piret.liba@hm.ee, telefon 735 0136), järelevalve valdkonna juht Elen Ruus

(elen.ruus@hm.ee, telefon 735 0104 ja üldhariduse peaekspert Salle Andresson

(salle.andresson@hm.ee, telefon 735 0145), andmeteenuste juht (EHIS) Margus Kärner

(margus.karner@hm.ee, telefon 735 0570) ja peaekspert Marko Mölder

(marko.molder@hm.ee, telefon 735 0143), juhtivanalüütik Priit Laanoja (priit.laanoja@hm.ee,

telefon 735 0147) ja juhtivanalüütik Kristel Vaher (kristel.vaher@hm.ee, telefon 735 0268),

Haridus- ja Noorteameti õppenõustamisteenuste osakonna (Rajaleidja) juhataja Tiina Kütt

(tiina.kutt@harno.ee, telefon 5699 7548).

Eelnõu väljatöötamisse kaasati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti,

3

Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi ja Päästeameti esindajad. Lisaks osalesid eelnõu

koostamises Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti

Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Eralasteaedade Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti

Lasteaednike Liit, MTÜ Hea Algus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Eesti Lastehoidude Liit, Eesti Eripedagoogide Liit ning Eesti Logopeedide Ühing.

2018. aasta septembris moodustati käesoleva seaduse ajakohastamise töörühm. Töörühma

kuulusid alushariduse strateegiliste partnerite esindajad, kellega koos arutati läbi eelnõu

struktuur ja põhimõtted ning kes andsid tagasisidet eelnõu rakendatavuse ja sellega seotud

riskide kohta. Samuti kavandati koostöös töörühma liikmetega eelnõu rakendamiseks vajalikke

tegevusi. Eelnõu põhimõtteliste lahenduste väljatöötamisel lähtuti 2018. aasta detsembrist

2019. aasta detsembrini toimunud töörühma koosolekute materjalidest, mida täiendati eelnõu

koostamise käigus.

18. detsembril 2020 esitati käesolev seaduse eelnõu EISi avalikule kooskõlastamisele.

Huvirühmadelt ja partneritelt laekunud muudatusettepanekute läbitöötamiseks moodustati 10.

märtsi 2021 kantsleri käskkirjaga nr 1.1-3/21/45 käesoleva seaduse eelnõu ettepanekute

läbitöötamise töörühm. Töörühma ülesanne oli eelnõu aluspõhimõtetest ja kooskõlastuse

tagasisidest lähtudes kokku leppida ja esitada eelnõu uuendatud sõnastusettepanekud. Lisaks

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti ekspertidele olid töörühma

kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste, lasteaedade, lastehoidude, tugispetsialistide ja

lapsevanemate ühenduste esindajad ning Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi

esindajad. Lisaks kohtuti koduste laste arengu toetamise küsimuses Eesti Perearstide Seltsi

juhatuse esinaisega.

06.05.2021 – 10.06.2021 toimunud töörühma kohtumistel arutati järgmisi eelnõu

sõlmküsimusi: alushariduse kättesaadavus ja lapse õigus alusharidusele, osaliste vastutus,

tugiteenuste pakkumine, iga lapse arengu toetamine, lasteaia õppekeele sätted, kodus

alusharidust omandavate laste arengu hindamine ja arenguvestluse põhimõtted, töötajate

kvalifikatsiooni ja koosseisu nõuded, ühtne lasteaedade süsteem, alushariduse riikliku

õppekava ja lasteaiarühma moodustamise alused, lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded,

lasteaia juhtimise ja tegevuse korraldus, Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi ka EHIS või

hariduse infosüsteem) sätted ning alushariduse kvaliteedi hindamine. Töörühma nõupidamiste

tulemuste põhjal täiendati eelnõu ja seletuskirja. 03.01.2022 – 24.01.2022 toimus eelnõu 2.

avalik kooskõlastus EISis. 08.03.2022 – 18.03.2022 kooskõlastati eelnõu

Justiitsministeeriumiga. 31.03.2022 esitati eelnõu Vabariigi Valitsusele. 07.04.2022 esitati

eelnõu Riigikogule. 01.06.2022 lükkas Riigikogu Vabariigi Valitsuse poolt algatatud

alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu tagasi. Kuna Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

2022–2023 kohaselt oli prioriteediks eestikeelsele õppele üleminek, mis hõlmas ka koolieelse

lasteasutuse seaduse muutmist, jäi alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu ootele. Vabariigi

President kuulutas 19.12.2022 otsusega nr 227 välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning

teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek). Käesoleva eelnõu menetluse

ajakava kohaselt kavandatakse see esitada Vabariigi Valitsusele märtsis 2024.

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollisid Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja

personalipoliitika osakonna juhataja Raina Loom (raina.loom@hm.ee, telefon 735 0187),

õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk (indrek.kilk@hm.ee, telefon 735 0144) ja õigusnõunik

Kristel Möller (kristel.moller@hm.ee, 735 0102). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Liina Teder (Wiedemanni Tõlkebüroo OÜ, liina@wiedemanni.ee, telefon 6 130

662).

4

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

2023–2027 tegevusprogrammi punktiga 4.1.9: vaatame üle senise hariduslike erivajadustega

(HEV) laste õppekorralduse ja tugiteenuste põhimõtted ning otsime võimalusi, kuidas

tugevdada kaasava hariduse korraldamist.

Eelnõuga esitatakse uus alushariduse ja lapsehoiu seaduse terviktekst, mis asendab 18.

veebruaril 1999. a vastu võetud koolieelse lasteasutuse seaduse. Lähtudes Vabariigi Valitsuse

kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1 eelnes eelnõu koostamisele

väljatöötamiskavatsuse koostamine,1 mis sisaldas normitehnika eeskirja kohast probleemide

analüüsi ja mõjude hindamist.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone:

1) alkoholiseadus – RT I, 04.01.2021, 6;

2) avaliku teabe seadus – 07.03.2023 RT, 11;

3) avaliku teenistuse seadus – RT I, 30.06.2023, 18;

4) Eesti Vabariigi haridusseadus –R RT I, 15.03.2022, 4;

5) erakooliseadus –RT I, 19.03.2019, 85;

6) hasartmänguseadus – RT I, 21.11.2020, 5;

7) huvikooli seadus – RT I, 04.07.2017, 36;

8) kohaliku omavalituse korralduse seadus – RT I, 30.06.2023, 28;

9) korrakaitseseadus – RT, I, 14.03.2023, 29;

10) lastekaitseseadus – RT I, 06.01.2023, 15;

11) liiklusseadus – RT I, 30.06.2023, 34;

12) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus – RT I, 11.03.2023, 72;

13) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus – RT I, 11.03.2023, 76;

14) rahvatervise seadus – RT I, 03.02.2023, 7;

15) reklaamiseadus – RT I, 27.02.2022, 5;

16) riigilõivuseadus – RT I, 30.06.2023, 63;

17) sotsiaalhoolekandeseadus – RT I, 30.06.2023, 73;

18) toiduseadus – RT I, RT I, 17.11.2021, 20;

19) tubakaseadus – RT I, 07.03.2023, 19;

20) tulumaksuseadus – RT I, 30.06.2023, 81;

21) välisteenistuse seadus – RT I, 26.10.2018, 33.

Ülalnimetatud seadustes tehakse muudatusi seoses termini „koolieelne lasteasutus“

muutmisega terminiks „lasteaed” ning lisatakse mõiste „lastehoid”. Rahvatervise seaduses ja

tulumaksuseaduses tehakse sisulisi muudatusi seoses lapsehoiuteenuse ja lasteaia

sõimerühmade omavahel sidumisega ning seoses sellega seniste lastehoidude muutmisega

haridussüsteemi osaks. Eelnõu on kooskõlas õigusloome vähendamise kavaga, sest seaduse

vastuvõtmisel tunnistatakse kehtetuks 12 rakendusakti, mis asendatakse kolme rakendusaktiga

ja reguleeritakse seaduses üldisemalt. Koolieelse lasteasutuse seadus (RT I 1999, 27, 387)

tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälteenamust, sest eelnõuga muudetavate

seaduste hulgas ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 104 lõikes 2 loetletud

1 Kättesaadav eelnõude infosüsteemist https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e952b7b7-2553-44c8-

af78-ca883fcc3d41.

5

seadusi, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõu ei ole seotud

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk lähtub PS §-st 37, mis sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Selleks, et

tagada alushariduse kättesaadavus, peavad kohaliku omavalitsuse üksused ülal vajalikul arvul

lasteaedu ja -hoide, et pooleteise- kuni kolmeaastased lapsed saaksid vanema soovil käia

lastehoius ja kolme- kuni seitsmeaastased lapsed lasteaias. Ka eraõiguslikud juriidilised isikud

võivad seaduse alusel pidada eralasteaedu ja -hoide. Kohaliku omavalitsuse üksus võib täita

oma avalik-õiguslikku ülesannet eralasteaia ja –lastehoiu kaudu. Kuna vanemal on õigus valida,

kas tema laps omandab alushariduse kodus või alusharidust pakkuvas lasteasutuses, siis eelnõu

näeb lisaks kohaliku omavaliku omavalitsuse üksuse poolt pakutavale lastehoiu- (pooleteise-

kuni kolmeaastased lapsed) ja lasteaia (kolme- kuni seitsmeaastased lapsed) kasutamise

õigusele, võimaluse kasutada kuni lapse kooliminemiseni lastehoiu teenust. Sellise võimaluse

pakkumise kohustust kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole. Vastavalt nõudlusele saavad teenust

pakkuda eralastehoidude pidajad. Lastehoid on asutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ja

arendavas kasvukeskkonnas hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja toetatakse nende üldoskuste

arengut.. Lasteaed on alushariduse riiklikku õppekava alusel alushariduse omandamist

võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja

kasvukeskkonnas toetatakse pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning

selliste teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks.

Vanem, lastehoid ja lasteaed ning lastehoiu- ja lasteaia pidajad vastutavad ühiselt lapse

alushariduse omandamise toetamise eest. Alushariduse võimaldamine on riigi järelevalve all.

Eelnõuga kehtestatakse valdkonnale ühetaoline õiguslik raamistik, mis vähendab õigusliku

regulatsiooni mahtu ja võimaldab süsteemile terviklikumalt läheneda. Muudatuse tulemusena

tagatakse alushariduse ja lapsehoiu ühtlasem kvaliteet.

Alushariduse valdkonna strateegiline alusdokument on Eesti haridusvaldkonna arengukava

2021‒20352, mille eesmärk on tagada valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning sujuv

liikumine haridustasemete ja -liikide vahel. Eesti üldhariduses peavad seega olema tagatud

mitmekesised võimalused iga lapse arenguks. Uue alushariduse ja lapsehoiu seadusega

muudetakse lasteaedade ja -hoidude korralduse süsteem sidusamaks ning toetatakse laste

arengut ja alushariduse omandamist.

Vanemate ja alushariduse professionaalide poolt laste kognitiivse, keelelise, sotsiaal-

emotsionaalse ja füüsilise arengu toetamine eelkoolieas on väga oluline, sest see on alus

edaspidiseks edukaks toimetulekuks koolis ja igapäevaelus.3 Seega on põhjendatud, et lapse

arengut toetatakse ja talle tagatakse heatasemeline alusharidus alates võimalikult varajasest

lapseeast.

Euroopa Nõukogu 8. detsembri 2022. aasta soovituses, mis käsitleb alusharidust ja lapsehoidu

seatakse Barcelona eesmärgid 2030. aastaks: 1) vähemalt 45% alla 3-aastastest lastest peaks

osalema lastehoius, 2) vähemalt 96% lastest vanuses 3 eluaastast kuni kohustusliku

põhihariduse alustamiseni peaks osalema alushariduses ja lapsehoius. Soovituses innustatakse

liikmesriike parandama alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust, taskukohasust ja kvaliteeti,

2 Haridus- ja Teadusministeerium. (2021). Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035. 3 OECD, 2020. Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the

United States.

6

võttes arvesse riiklikke olusid, et hõlbustada naiste osalemist tööturul ning edendada laste ja

eelkõige haavatavas olukorras või ebasoodsates oludes pärit laste sotsiaalset ja kognitiivset

arengut ning haridusalast edu. Soovitus käsitleb lisaks alushariduse ja lapsehoiu valdkonna

eesmärkidele osalemise kestust; ebasoodsatest oludes pärit, puuetega, individuaalsete

vajadustega või hariduslike erivajadustega laste kaasamist; kvaliteeti; territoriaalset jaotust;

taskukohasust; kättesaadavust; täiendavaid teenuseid ja koolivälist hooldust; teadlikkust

õigustest; töötajate töötingimusi ja oskusi; soolise palgalõhe kaotamist; juhtimist ja andmete

kogumist, rakendamist, seiret ja hindamist.4

Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2023.a seisuga on alla kolmeaastaste laste osalusprotsent

alushariduses ja lapsehoius 41% ja kolmeaastaste kuni kooliminekueas laste osalus 90,8%.

Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021‒2035 on seatud eesmärgiks, et õpivõimalused on

valikuterohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist

haridustasemete ja -liikide vahel. Selleks tagatakse kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja

kestlik õppeasutuste võrk; paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja

toetatud õpe ning kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe. Kohalikul omavalitsusel tuleb

tagada kodulähedane alusharidus. Oluline on tõsta lasteaedade pidajate võimekust erivajadust

varakult märgata ja pakkuda koolieelses eas lastele kvaliteetseid tugiteenuseid, rakendada

alushariduse kvaliteedi hindamise raamistikku ja tõsta võimekust pakkuda alushariduses

kvaliteetset eesti keele õpet.5

Käesoleva eelnõu eesmärgi täitmiseks muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud

lapsehoiuteenus edaspidi haridussüsteemi osaks ja tuuakse üle käesolevasse seadusesse.

Sotsiaalhoolekande seadus jääb reguleerima suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust

sotsiaalteenusena, mille eesmärk on vähendada last kasvatava isiku hoolduskoormust,

soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut. Lastehoius

saavad kasvatustegevust läbi viivateks töötajateks olla kvalifikatsiooninõuetele vastavad

lapsehoidja, õpetaja ja abiõpetaja. Lastehoius töötava õpetaja tööaja, puhkuse ja töötasu osas

kohalduvad samad rakendusaktid, mis lasteaias töötavale õpetajale.

Käesoleva eelnõuga muudetakse paindlikumaks lasteaiarühma moodustamise alused.

Võrreldes kehtiva seadusega sõnastatakse selgemalt, millised on lapse, vanema ning lasteaia ja

lastehoiu pidaja õigused ja kohustused. Paindlikumaks muudetakse ka arengukava koostamise

ja sisehindamise korraldamise põhimõtteid. Et anda vanematele parem võimalus rääkida kaasa

lasteaia tegevuse korralduses, on suurendatud lasteaia hoolekogu rolli. Eralapsehoiuteenuse

osutajad, kes jätkavad käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana, tegutsevad edasi neile varem

väljastatud ja kehtivate tegevuslubade alusel. Edaspidi taotlevad uued lastehoiu pidajad

tegevusluba Haridus- ja Teadusministeeriumilt.

Eelnõuga ei muudeta rahastamise aluseid, kuid muudetakse rahastamissätteid rakendajatele

selgemaks. Vastutus tugispetsialistide teenuste rahastamise eest jääb lasteaia pidajale, kes tagab

lapsele vajaduse korral lasteaias tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi või muu tugiteenuse.

Tugispetsialistide teenuse rakendamist korraldab lasteaia direktor. Munitsipaallastehoius või

eralastehoius, mille kaudu kohaliku omavalitsuse võimaldab pooleteise- kuni kolmeaastasele

lapsele hoidu, peab lastehoius käivale lapsele tugiteenuse tagama ja seda rahastama kohaliku

4 Council Recommendation of 8 December 2022 on early childhood education and care: the Barcelona targets

for 2030 2022/C 484/01 Publications Office (europa.eu). 5 Vabariigi Valitsus. 2021. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035.

7

omavalitsuse üksus. Riigieelarvest eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust õpetajate

ja juhtide täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. Kohaliku

omavalitsuse üksus võib õpetajate tööjõukuludeks eraldatavat toetust muu hulgas kasutada ka

tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste tagamiseks. Lisaks eraldatakse

eelnõu alusel toetust lasteaia ja lastehoiu tugispetsialistide lähtetoetuseks.

Seaduses on sätestatud üleminekuperiood, mis võimaldab sujuvalt uuele regulatsioonile üle

minna. Kõiki sisulisi muudatusi on seletuskirjas edaspidi täpsemalt selgitatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 75 paragrahvist.

Esimene peatükk sätestab seaduse üldsätted, teine peatükk sätestab alushariduse omandamise

toetamise regulatsiooni lasteaias, kolmas peatükk sätestab õigused ja kohustused lastehoius ja

lasteaias, neljas peatükk sätestab lapsehoiu korralduse reeglid, viies peatükk sätestab lastehoiu

ja lasteaia rahastamise põhimõtted, kuues peatükk sätestab järelevalve teostamise ning

seitsmendas peatükis on seaduse ülemineku,-rakendus- ja jõustumissätted.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis sätestatakse üldsätted.

Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega jäetakse üldsätetest välja alushariduse

korraldamise alused, mille regulatsioon on sätestatud teistes peatükkides.

§ 1. Reguleerimisala

Eelnõu §-s 1 sõnastatakse alushariduse ja lapsehoiu seaduse reguleerimisala, milleks on

alushariduse ja lapsehoiu korraldamise alused, isikute õigused ja kohustused alushariduse

kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise toetamisel, munitsipaal- ja eralasteaia

(edaspidi koos lasteaed) ning munitsipaal- ja eralastehoiu (edaspidi koos lastehoid) tegevuse,

rahastamise ja järelevalve alused. Kehtivas KELSis ei ole reguleerimisala esitatud, sest seaduse

koostamise ajal puudus selleks otsene vajadus.

Eelnõusse on kodifitseeritud alushariduse ning koolieelsete lasteasutuste ja lapsehoiuteenuse

pakkumisega seotud õigusnorme teistest õigusaktidest. Sellega soovitakse vähendada

õigusnormide killustatust, mis on seni muutnud nende rakendamise keeruliseks. Edaspidi on

lasteaia ja lastehoiu tegevuse korraldusega seotud õigusnormid reguleeritud alushariduse ja

lapsehoiu seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides.

§ 2. Kohaldamisala

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse kohaldamisala.

Kehtivas KELSis ei ole kohaldamisala kehtestatud. Käesolevas sättes nimetatakse isikud, kelle

suhtes kavandatavat regulatsiooni seaduses sätestatud erisustega kohaldatakse. Erinevalt

kehtivast õigusest kohaldub eelnõu regulatsioon ka lastehoidudele.

8

Eelnõu § 2 lõige 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse

lasteaiale ja lastehoiule olenemata nende omandivormist, arvestades käesolevas seaduses

sätestatud erisusi.

Sarnase sisuga õigusnorm kehtib KELS §-s 4 üksnes munitsipaallasteaia tegevusele. Kuivõrd

eelnõu eesmärk on ühtlustada munitsipaal- ja eralasteaia tegevus ning reguleerida see ühes

seaduses, siis laiendatakse kohaldamisala mõlemale institutsioonile sõltumata lasteaia

omandivormist. Samuti kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi

lastehoiule sõltumata omandivormist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse ühe asutusena tegutsevale

eralasteaiale ja -üldhariduskoolile niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Tegemist

on erandiga eralasteaed-üldhariduskoolile, sest erapõhikooli ja eragümnaasiumi reguleerivad

sätted asuvad endiselt erakooliseaduses ja nende suhtes on vaja teha erand.

Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab, et ühe asutusena tegutseva munitsipaallasteaia ja -põhikooli puhul

kohaldatakse lasteaia osale käesolevas seaduses sätestatut ning põhikooli osale põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses sätestatut.

Lasteaed-põhikool on kooli tegutsemise vorm. Lasteaed-põhikooli puhul on regulatsioon

jaotatud käesoleva seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vahel.

Eelnõu § 2 lõige 4 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Nii tuleb näiteks kohaliku omavalitsuse üksusel järgida lastehoiu- ja lasteaiakoha taotluse

menetlemisel haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud

erisusi. Näiteks on käesolevas seaduses reguleeritud menetlustähtaeg. Haldusmenetlus on

üksikisikut puudutav protsess haldusasutuses. Haldusasutusteks (haldusorganeiks) loetakse

kõiki riigi täitevvõimu ja kohalike omavalitsuste asutusi, samuti avalik-õiguslikke juriidilisi

isikuid ja avalikke ülesandeid täitvaid eraisikuid.

§ 3. Seaduse eesmärk ning lastehoid ja lasteaed

Eelnõu §-s 3 esitatakse seaduse eesmärk. Kui seaduse rakendamisel tekib küsimusi seoses

seaduse tõlgendamisega, tuleb lähtuda seaduse eesmärgist. Seaduse sätet tõlgendatakse koos

seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Näiteks on

vanemal, lasteaial, lastehoiul, munitsipaal- ja eralasteaia pidajal ning munitsipaal- ja

eralastehoiu pidajal käesoleva seaduse eesmärgi täitmisel ühine vastutus. See tähendab, et ühise

vastutuse põhimõtet kohaldatakse lapse arengu ja alushariduse omandamise toetamise

tagamisel, kui laps käib lastehoius või lasteaias.

Eelnõu § 3 lõige 1 sätestab, et seaduse eesmärk on toetada kuni seitsmeaastase lapse arengut ja

alushariduse omandamist.

Eelnõu reguleerib lapse arengu toetamise võimaldamist lastehoius alates sünnist kuni

kohustusliku koolieani ja lasteaias alates kolmeaastasest kuni kohustusliku koolieani.

Alushariduse definitsioon tuleb Eesti Vabariigi haridusseadusest ja see hõlmab ka lastehoidusid

– alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse

omandamiseks. Kui lasteaias omandatakse alusharidus ehk omandatakse eeldatav kogum, siis

9

lastehoius toetatakse alushariduse omandamist, sest üldjuhul liigub kolmeaastane laps hoiust

edasi alusharidust omandama lasteaeda. Alushariduse võib laps omandada ka kodus või

lastehoius kuni koolini, sellisel juhul lapsevanema teadlikult valikul, sest alushariduse omandab

laps alati kodu ja lastehoiu ühisel vastutusel. Vt alushariduse omandamist võimaldavate

asutuste kohta käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 selgitust.

Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et lastehoid on alushariduse riikliku õppekava alusel

alushariduse omandamist toetav asutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ja arendavas

kasvukeskkonnas hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja toetatakse nende üldoskuste arengut.

Lastehoius toetatakse kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut (mängu-, tunnetus- ja

õpioskuste, sotsiaalsete ja eneseregulatsiooni oskused). Kuigi kohaliku omavalitsuse üksuse

ülesanne on võimaldada lastehoiu koht pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele, et edasi

võimaldada alushariduse omandandamine lasteaias, sätestab eelnõu regulatsiooni lastehoiu

pidamisele teenuse pakkumiseks kuni seitsmeaastastele lastele ehk kuni lapse kooliminekuni.

Regulatsiooni eesmärk on jätta lapsevanemale suurem õigus otsustada, millisel viisil tema laps

alushariduse omandab – kodus, lasteaias või lastehoius. Lapse arengu toetamist rõhutatakse ka

OECD rahvusvahelises alushariduse uuringus International Early Learning and Child Well-

being Study (IELS), mille tulemustele tuginedes tagab üldoskuste toetamine head eeldused

edasiseks edukaks haridusteeks.6

Alushariduse omandamise toetamiseks peab lastehoiu pidaja koostama alushariduse riikliku

õppekava alusel lastehoiu õppekava. Lastehoid lähtub oma tegevuse korraldamisel ja

läbiviimisel lastehoiu õppekavast.

Lapsehoidja soodustab ja toetab mängu kaudu ja valdkondi lõimides lapse tunnetus-, õpi-,

mängu-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemist, lähtudes lapse individuaalsusest ja

vanusest. Lastehoius, nagu ka lasteaias ei toimu tegevus õppetundidena, vaid õpitakse läbi

mängu ja igapäevategevuste käigus.

Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab seaduse eesmärki silmas pidades, et lasteaed on alushariduse riikliku

õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises,

mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste

üldoskuste arengut ning selliste teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused

põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.

Alushariduse mõiste sätestatakse haridusseaduses. Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja

hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Käesolevas lõikes on

määratletud lasteaia mõiste, mis ühtlasi sisaldab ka alushariduse mõistet. Lasteaed on

alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed võimaldab alushariduse omandamist alushariduse

riikliku õppekava alusel. Alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse õppe- ja

kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted ning lapse eeldatavad üldoskused ja arengutulemused.

Toetades alushariduse omandamist, saab luua eeldused põhihariduse omandamiseks. Sarnane

loogika on Eesti Vabariigi haridusseaduses teiste haridusastmete puhul, mille puhul põhi- või

keskharidus on seotud õigusega omandada kõrgem haridus. Käesoleva regulatsiooniga ei seata

6 OECD, 2020. Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the

United States.

10

alusharidust põhihariduse omandamise eeltingimuseks, vaid luuakse eeldused paremaks

põhihariduse omandamiseks.

Kolmeaastane laps käesoleva lõike tähenduses on laps, kes on saanud enne käimasoleva aasta

1. oktoobrit kolmeaastaseks.

Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab, et lasteaia tegutsemise vormid on 1) lasteaed ning 2) lasteaed,

milles on lastehoiu rühm või rühmad.

Kehtiva KELS § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 on sätestatud koolieelse lasteasutuse liigid, mis laste

vanust arvestades on 1) lastesõim - kuni kolmeaastastele lastele ja 2) lasteaed – kuni

seitsmeaastastele lastele. KELS §-s 6 on sätestatud rühmade moodustamine lastesõimes ja

lasteaias. Lastesõime rühmas (sõimerühm) on kuni kolmeaastased lapsed. Lasteaia rühmad

jagunevad vanuseliselt 1) kolme- kuni kuueaastased lapsed ja 2) kuue- kuni seitsmeaastased

lapsed ja lapsed, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud. Lisaks võib

moodustada liitrühma, kus on sõime- ja lasteaiarühmaealised lapsed.

Ülalkirjeldatud loogikat silmas pidades on kehtestatud käesoleva sätte regulatsioon. Kuna

käesolevas eelnõus on koolieelseteks lasteasutusteks lastehoid ja lasteaed, siis sarnaselt kehtiva

regulatsiooniga on võimalik tegutseda lasteaiana, milles on lastehoiu rühm või rühmad

(lastehoiurühm).

Täna antakse kuni seitsmeaastastele lastele lasteaiateenuse pakkumiseks tegevus- või

koolitusloaga õigus kõikide koolieelse lasteasutuse liikide pidamiseks, mis tähendab nii

lastesõime, lasteaeaia, kui erilasteaia pidamise luba. Käesolev eelnõu näeb ette, et eraettevõtjal

tuleb taotleda tegevusluba iga koolieelse lasteasutuse liigi kohta eraldi, mis tähendab

tegevusluba lastehoiu pidamiseks (kehtiva KELSi tähenduses lastesõim) ja tegevusluba lasteaia

pidamiseks (kehtiva KELSi tähenduse lasteaed). Kui lasteaias nähakse ette lastehoiurühm, siis

on tegemist lasteaia tegutsemise vormiga (vt ka eelnõu § 22 selgitust). Samad põhimõtted

kehtivad ka kohaliku omavalitsuse üksuse puhul selle erisusega, et kohaliku omavalitsuse

üksusele ei ole lastehoiu ja lasteaia pidamine loakohustuslik.Säte annab õiguse ühes asutuses ja

ühe juhtimise all pakkuda lasteaia- ja lapsehoiuteenust. Ka lapsevanema ja lapse vaatest on hea,

kui mõlemad teenused on kättesaadavad ühes asutuses ja ühes tegutsemiskohas. See võimaldab

sujuvamalt ja keskkonda oluliselt vahetamata liikuda edasi lapse vanusega vastavasse rühma.

Eelnõu § 3 lõige 5 sätestab, et lasteaia puhul, milles on lastehoiurühm või -rühmad,

kohaldatakse lastehoiu osale käesolevas seaduses lastehoiu kohta sätestatut ja lasteaia osale

käesolevas seaduses lasteaia kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud

erisustega. Ka kehtivas KELSis tuleb lasteasutuse sõimerühmas arvestada sõimerühmale

kehtestatud nõuetega ning lasteaias veidi teistsuguste nõuetega, seda eelkõige õppe- ja

kasvatustegevuse läbiviimise osas. Eelnõus on nõuded lastehoiule mõnevõrra erinevad nõuetest

lasteaiale, kuid mõlemad teenused saab kenasti ühe juhtimise all ühes asutuses korraldada.

Eelnõu § 3 lõige 6 sätestab, et munitsipaal- ja eralasteaia pidaja (edaspidi koos lasteaia pidaja),

munitsipaal- ja eralastehoiu pidaja (edaspidi koos lastehoiu pidaja), lasteaed, lastehoid ja lapse

vanem või eestkostja (edaspidi vanem) vastutavad ühiselt käesoleva seaduse eesmärgi täitmise

eest.

Eelnõu kohaselt on alushariduse omandamine lapse ja vanema jaoks vabatahtlik. Vanema

otsusel võib laps alusharidust omandada ka kodus. Vanema vastutuse sõnastamisega ei muudeta

11

kehtivate õigusaktide põhimõtteid. Vanem vastutab lapse alushariduses osalemise eest ja osaleb

selle rahastamisel. PS §-s 37 sätestatud põhiseaduslik kohustus tagada alushariduse

kättesaadavus, on tehtud ülesandeks kohaliku omavalitsuse üksusele, kes on ühtlasi vanema

põhiline partner käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Kui laps käib lasteaias, on

käesoleva seaduse eesmärgi täitmisel ühine vastutus vanemal, lasteaial ja lasteaia pidajal. Kui

laps käib lastehoius, vastutavad käesoleva seaduse eesmärgi täitmise eest ühiselt vanem,

lastehoid ja lastehoiu pidaja.

§ 4. Alushariduse kättesaadavus

Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse alushariduse kättesaadavusega seotud sätted.

Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuuluvate ülesannete määratlemisel on eelnõus

lähtutud subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt antakse ülesannete täitmine nendele

üksustele, kes on selleks kõige sobivamad. Alus-, põhi- ja huvihariduse puhul on oluline, et

neid ülesandeid täidetakse kogukonnale ja lapse kodule võimalikult lähedal. Lähimuspõhimõtet

järgides on kohaliku omavalitsuse üksus lasteaedade ja lastehoidude pidajaks lähim ja sobivaim

tasand. Ülesande täitmiseks on kohaliku omavalitsuse üksusele jäetud lai otsustuspädevus ja

kaalutlusruum.

Alushariduse võimaldamine on kehtivas KELSis ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses

(edaspidi ka KOKS) sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusena. KOKS § 6 lõige 2

käsitleb koolieelse lasteasutuse ülalpidamist vallas või linnas kohaliku omavalitsuse üksuse

tuumikpädevusse kuuluva ülesandena. Kehtiv KELS § 10 lg 1 kohustab valla- või linnavalitsust

looma kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

haldusterritooriumil ja kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna

lasteasutuses. Teeninduspiirkonna mõistest käesolevas eelnõus loobutakse, kuid ei muudeta

põhimõtteid, mille kohaselt lastehoiu ja lasteaia kättesaadavuse tagab kohaliku omavalitsuse

üksus, lähtudes seejuures kohaliku kogukonna vajadustest ja tegutsedes kohalike elanike

huvides. Selle avalik-õigusliku ülesande täitmise tingimused ja kord sätestatakse käesolevas

eelnõus.

Käesolevas paragrahvis sisalduvad sätted lubavad kohaliku omavalitsuse üksusel võimaldada

lasteaia- ja lastehoiukoha eralasteaia ja eralastehoiu kaudu. Eralasteaia ja -lastehoiu teenus

muutub sellisel juhul avalik-õiguslikuks teenuseks.

Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni

kolmeaastastele lastele võimaluse käia lastehoius, kui lapse elukoht on selle kohaliku

omavalitsuse territooriumil ja vanem on avaldanud soovi lastehoiukohta kasutada ning kõigile

kolme- kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle

kohaliku omavalitsuse territooriumil ja vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada.

Võrreldes kehtiva KELS § 10 lõike 1 sätestatuga ei muutu kohaliku omavalitsuse ülesande

olemus tagada pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus alushariduse omandamiseks.

Eelnõu kohaselt tuleb alla kolmeaastastele võimaldada selleks koht lastehoius ja alates

kolmeaastastele koht lasteaias (kehtiva õiguse kohaselt vastavalt lastesõimes ja lasteaias).

Õigus lasteaiakohale on lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit

kolmeaastaseks.

Sätte eesmärk on tagada PS § 37 rakendamine. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on

tagada eelkooliealisele lapsele võimalus käia lastehoius ja edasi lasteaias. Kohaliku

12

omavalitsuse üksus peab käesoleva lõike alusel tagama lastehoiukoha kõikidele pooleteise-

kuni kolmeaastastele ja lasteaiakoha kõikidele kolme- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle

elukoht on selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ja kelle vanemad seda soovivad.

Vanema sooviavaldus on oluline, sest valikul omandada alusharidus lastehoius ja lasteaias, on

otsustav sõna vanemal. Kuigi eelnõu kasutab sõna „vanemad“, tuleb selle all mõelda kõiki lapse

seaduslikke esindajaid.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 14 lõige 1 sätestab, et isiku elukoht on koht,

kus isik alaliselt või peamiselt elab. Seega on isiku elukoht see koht, kus ta tegelikult elab. See

põhimõte ei välista rahvastikuregistri kandest lähtumist avalike ülesannete täitmisel, sest selle

kande aluseks on isiku enda esitatud andmed, mis eelduslikult on ja peavad olema õiged. Samas

tuleb silmas pidada, et ka kõigil neil isikutel, kellel kanne mingil põhjusel rahvastikuregistris

puudub, on elukoht siiski olemas. Seetõttu sätestatakse eelnõu § 4 lõikes 1 üldise põhimõttena,

et õigus alusharidusele on igal lapsel oma elukohajärgses omavalitsusüksuses.

Rahvastikuregistri seadus (RRS § 65 ja § 68) paneb isikule kohustuse registreerida elukoha

aadress, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Kuna kohaliku omavalitsuse üksus kasutab

rahvastikuregistrisse kantud andmeid oma ülesande (lasteaia- ja lastehoiukoha tagamine)

täitmiseks, on oluline tagada elukoha andmete usaldusväärsus. TsÜS §-st 15 tulenevalt ja RRS

alusel kantakse reeglina lapse elukoht registrisse vähemalt ühe tema vanema juurde, erandid

tuleb taotleda. Eelnõu käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatakse õigus saada lasteaia- ja

hoiukoht siis, kui vanemal puudub võimalus lapse elukoha registreerimiseks Eesti

rahvastikuregistris, kuid kelle elukoht TsÜS §-de 14 ja 15 tähenduses asub kohaliku

omavalitsuse territooriumil (vt lähemat lõike 5 selgitust). Kui vanem esitab taotluse

lasteaiakoha saamiseks, kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus rahvastikuregistrist lapse

elukohta andmeid. Kui need puuduvad või ei ühti antud kohaliku omavalitsusega, siis saab

kohaliku omavalitsuse üksus paluda vanemal selgitada, et miks lapse elukohta pole

rahvastikuregistris (mille andmete õigsust eeldatakse) või miks vanem väidab, et lapse elukoht

on selles kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kus lastaiakohta taotletakse. Lapsele

tuleb tagada võimalus käia tema tegeliku elukoha järgses lastehoius ja lasteaias.

Kuivõrd laps saab olla registreeritud ühte kohalikku omavalitsusse, kuid tal võib olla mitu

tegelikku elukohta (nt vanema töö ja/või jagatud hooldusõiguse tõttu), on võimalik, et laps käib

mitmes lasteaias. Sellisel juhul peavad kohaliku omavalitsuse üksused kokku leppima

lasteaiakoha tagamisega seotud tingimustes ja sellega kaasnevate kulude katmises.

Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuse sidumine lapse pooleteiseaastaseks saamisega on

põhjendatud, kuivõrd lapse sünnist kuni tema pooleteiseaastaseks saamiseni on vanemal

riikliku vanemahüvitisega loodud võimalus katkestada töötamine ja jääda

lapsehoolduspuhkusele. Kuigi vanemahüvitiste ja puhkuste süsteemi muudatuste jõustumisega

2020. aasta 1. juulist muutus süsteem vanema jaoks paindlikumaks, ei muuda see kohaliku

omavalitsuse üksuse kohustusi. Kui vanem otsustab enne lapse pooleteiseaastaseks saamist

tööle asuda ja sellega kaasneb talle kulu seoses lastehoiu kohatasuga, tuleb see vanemal endal

täies ulatuses katta. Eelnõu kohaselt ei ole kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama

lapsele lastehoiu kohta enne lapse poolteiseaastaseks saamist ja selle tagamata jätmisega ei

rikuta isiku õigusi. Alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest peab kohaliku omavalitsuse

üksus vanema taotlusel tagama lapsele lastehoiukoha.

Võrreldes kehtiva KELSiga on seaduse sõnastust ka kättesaadavuse osas täpsustatud ja jäetud

välja teeninduspiirkonna mõiste. Edaspidi on teeninduspiirkonna sisuline mõte ümber

13

sõnastatud elukoha läheduse põhimõttega. Eelnõu määratleb elukoha läheduse §-s 7 (vt eelnõu

§ 7 selgitust).

Vanemale lasteaia- ja lastehoiukohtadest info kättesaadavaks tegemise all mõeldakse

proaktiivset ja avalikku infot, mille alusel on vanemal võimalik lasteaia- või lastehoiukoha osas

teha valik kohaliku omavalitsuse üksuselt koha taotlemiseks.

Eelnõu § 4 lõige 2 annab võrreldes kehtiva KELSiga kohaliku omavalitsuse üksusele sõnaselge

õiguse tagada lastehoiukoha ka eralastehoiu kaudu ning lasteaiakoha eralasteaia kaudu.

Kirjeldatud korraldus on paindlik ja arvestab kohaliku omavalitsuse üksuse võimalustega ja

vanema soovidega. Põhiseaduse § 3 lõikest 1 tuleneb lisaks riigivõimu tegevuse legaalsuse

nõudele eeldus, et riigivõim, sh kohaliku omavalitsuse üksus, täidab oma ülesandeid üldjuhul

ise. Eelnõu lähtub sellest põhimõttest, kuid arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse võimalusi

ja ressurssi, on teatavatel juhtudel mõistlik osta teenus sisse erasektorilt. Teenuse tagajaks jääb

sellisel juhul endiselt kohaliku omavalitsuse üksus. Erasektorilt teenuse sisse ostmisel peab

kohaliku omavalitsuse üksus olema kindel, et ka eralastehoid- ja lasteaed tagab teenuse

kvaliteedi. Seepärast tuleks eralastehoiu- ja eralasteaia rahastamisel arvestada kõiki

alushariduse teenuse kulukomponente (nt palgakulu, õppevahendite kulu, kinnisvara

komponent) ja muud seonduvad kulud), mis võimaldavad pakkuda seadusest lähtuvat

kvaliteetset alushariduse teenust.

Eelnõu § 4 lõikes 3 nähakse ette volitusnorm halduslepingute sõlmimiseks, kui kohaliku

omavalitsuse üksus peab seda vajalikuks lastehoiukoha ja lasteaiakoha võimaldamise ülesande

täitmiseks.

Halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 3 lõige 2 sätestab, et kohalik omavalitsus võib talle

seadusega pandud haldusülesannet volitada täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või

seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Niisiis on

haldusakti andmiseks ja halduslepingu sõlmimiseks vaja vastavat volitust seaduses. Kehtivas

KELSis ei ole sätestatud HKTS § 3 lõikes 2 nõutud õiguslikku alust, mis lubaks kohaliku

omavalitsuse üksusel füüsilist või teist juriidilist isikut volitada teenust pakkuma haldusakti või

halduslepinguga. Eelnõus see õiguslik alus sätestatakse.

Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus teha vanemale

kättesaadavaks teave kohaliku omavalitsuse territooriumil pakutavatest lastehoiu- ja

lasteaiakohtadest. Selle info kättesaadavaks tegemise all mõeldakse proaktiivset ja avalikku

infot, mille alusel on vanemal võimalik langetada otsus lasteaia- või lastehoiukoha osas.

Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et last, kelle puhul puudub võimalus registreerida tema elukoht

Eesti rahvastikuregistris, kuid kelle tegelik elukoht on kohaliku omavalitsuse territooriumil,

käsitatakse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuna.

See säte on oluline, et tagada laste võrdne kohtlemine ja ligipääs alusharidusele, sõltumata pere

riigis viibimise põhjustest. 2022/2023. õppeaastal (10. novembri 2022 seisuga) on Eestis

munitsipaallasteaedades kokku 155 muu või määratlemata kodakondsusega last (sh 104 ajutise

kaitse tunnusega), kellel puudub rahvastikuregistri kanne. Neist Tallinna linna

munitsipaallasteaedades käis 16 last (neist 6 ajutise kaitse tunnusega), kel puudus

rahvastikuregistri järgne elukoht ja kes ei ole Eesti kodanikud.

14

Isik ei saa enda elukohta rahvastikuregistris registreerida, kui ta ei ole rahvastikuregistri subjekt

RRS § 5 tähenduses. Ajutise viibimisalusega (D-viisa alusel) välisriigi kodanik ei ole

rahvastikuregistri subjekt. Rahvastikuregistri kande koos elukohateatisega saab teha siis, kui ta

saab elamisloa või rahvusvahelise kaitse. Seega isikul puudub võimalus enda elukoha

registreerimiseks, kui ta viibib Eestis D-viisa alusel. Kõigil teistel juhtudel on isikul võimalus

ja kohustus oma elukoht registreerida. Seega on käesoleva lõike eesmärk käsitada kohaliku

omavalitsuse üksusena elanikena ka neid lapsi ja nende vanemaid, kes viibivad Eestis D-viisa

alusel (ajutiselt) ning kellel puudub seetõttu võimalus elukoha registreerimiseks. Käesoleva

sättega tagatakse laste võrdne kohtlemine.

Eelnõu § 4 lõikes 6 sätestatakse, et asendushooldusel viibiva lapse elukohaks käesoleva

seaduse tähenduses loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht.

Sätet ei ole võrreldes kehtiva KELSiga muudetud. Vanemliku hoolitsuseta lastele tuleb tagada

võimalus käia tegeliku elukoha järgses lasteaias.

Eelnõu § 4 lõikes 7 sätestatakse, et kui lapse koolikohustuse täitmise algus on põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, on

kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil

vanema soovil samas lasteaias. Võrreldes kehtiva KELS § 10 lõikega 2 jäetakse regulatsiooni

sõnastusest välja rühmaliigid, mida edaspidi käesolevas eelnõus ei käsitleta. Samuti on lisatud

kriteerium, et vanema soovil peab tagama lapsele võimaluse käia edasi samas lasteaias, kus laps

viimati alusharidust omandas. Selline tingimus on oluline lapse huvides.

Eelnõu § 4 lõige 8 sätestab, et kui ametiasutusega töö- või teenistussuhtes olevale töötajale või

ametnikule kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 332 alusel tööaja erisus eriolukorra ajal, tagab

kohaliku omavalitsuse üksus kehtestatud tööaja erisuse ajal tema lapsele viivitamata võimaluse

käia lastehoius või lasteaias.

Kohaliku omavalitsuse üksustes peab olema välja arendatud võime kriisistruktuuris töötavate

vanemate lastele lapsehoiuteenust korraldada vanemate tööaja erisuse ajal. Kohaliku

omavalitsuse üksus peab looma võimekuse lapsed lastehoidu ja lasteaeda vastu võtta.

Hädaolukorra seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja

hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused

ning reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist, Kaitseväe ja

Kaitseliidu kaasamist eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse

ning riiklikku järelevalvet ja vastutust. Hädaolukorra seaduse § 332 alusel võib ametisse

nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud isik juhul, kui see on

vajalik eriolukorra lahendamiseks, kehtestada ametiasutusega töö- või teenistussuhtes olevale

töötajale ja ametnikule tavapärasest tööajast erineva tööaja, sealhulgas kohaldada töötajale ja

ametnikule summeeritud tööaega ning muuta kehtestatud tööajakava töötaja või ametniku

nõusolekuta. Muudatustest teatatakse töötajale ja ametnikule ette mõistliku aja jooksul. Nende

isikute lastele tuleb võimaldada lastehoiukoht ja lasteaiakoht käesoleva paragrahvi alusel, kuid

viivitamata.

Hetkel Riigikantselei koostatavas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus kavandatakse

sätestada kohaliku omavalitsuse püsivad kriisiülesanded lastehoiu ja alushariduse

kättesaadavuse tagamiseks (nimetatud eelnõu § 86 punkt 8). Tsiviilkriisi ja riigikaitse eelnõu

kohaselt tunnistatakse hädaolukorra seadus kehtetuks (nimetatud eelnõu § 177). Kuna hetkel

15

on kõnealune seaduseelnõu kooskõlastamisel, siis tuleb jälgida selle menetluse kulgu, kas

käesoleva eelnõu § 4 lõige 8 on vajalik.7

Eelnõu § 4 lõike 9 järgi tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada laste lastehoidu ja

lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord või korrad ning need avalikustada kohaliku

omavalitsuse üksuse või lastehoiu või lasteaia veebilehel.

Kehtiva KELS § 15 lõike 4 alusel kehtestab selle korra valla- või linnavalitsus. Ka käesolev

eelnõu annab kohaliku omavalitsuse üksusele volituse kehtestada täpsem laste lastehoidu ja

lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord. Volitus ei anna õigust kehtestada piiranguid

vastuvõtmiseks või täiendavaid aluseid väljaarvamiseks võrreldes seaduses sätestatud alustega.

Kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole õigust reguleerida lasteaiakoha tagamise sisulisi tingimusi

teisiti, kui on ette nähtud seaduses. Õigus on kehtestada vastuvõtmise ja väljaarvamise

menetluskord. Korra all tuleb seega mõista seda, kuidas toimub taotluse esitamine koha

saamiseks, kuidas taotlusi menetletakse ja muid tehnilisi küsimusi, mis puudutavad

lastehoiukoha ja lasteaiakoha pakkumist, vastuvõtmist ja väljaarvamist.

Eelnõu § 4 lõigetes 10 ja 11 sätestatakse samasugune kohustus, nagu eelnevas lõikes

kohalikule omavalitsusele, eralastehoiu pidajale ja eralasteaia pidajale. Eralastehoiu- ja lasteaia

pidajal on õigus kehtestada seaduses sätestatud vastuvõtu ja väljaarvamise tingimustele lisaks

tingimuse, mis on seotud kohatasu võlgnevusega. Vt ka §-de 12 ja 36 selgitusi.

Eelnõu § 4 lõikes 12 sätestatakse, et lasteaed või lasteaia pidaja ning lastehoid või lastehoiu

pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi andmed lasteaias käivate laste kohta.

Tegemist ei ole lasteaedade jaoks uue ülesandega, sest lasteaias osalevate laste andmeid

edastatakse hariduse infosüsteemi ka kehtiva KELSi alusel. Kehtiva sotsiaalhoolekande

seaduse alusel tegutsevad lastehoiud on seni sotsiaalhoolekande seaduse alusel kandnud

lastehoius osalevate laste arvu Sotsiaalministeeriumi S-Veebi. Edaspidi kannavad need

lastehoiud või nende pidajad lastehoius käivate laste andmed hariduse infosüsteemi. Info laste

arvu kohta on oluline eralastehoiu ja eralasteaia pidamise tegevusloa taotluse lahendamisel ning

munitsipaalhoidude- ja aedade pidamisel nõuetele vastavuse kontrollimiseks (nt turvalisus,

tervisekaitsenõuded, piisaval arvul töötajate tagamine). Kuna lastehoid on alushariduse riikliku

õppekava alusel alushariduse omandamist toetav asutus, siis on vajalik lapse arengut toetada

ühtses süsteemis ja selle eesmärgi täitmiseks lisandub lastehoiupidajale või lastehoiule

kohustus kanda infosüsteemi lisaks lastehoius käivate laste arvule ka lapse toevajadus, kui see

on määratletud ning rakendatud tugimeetmed ja tugiteenuse osutaja. Meetmete valikul tehakse

koostööd lapsevanemaga. Lapse arengu hindamise protsess tuleb kavandada koostöös lapse ja

tema vanemaga. Tegevus peab olema lapse, tema perekonna ja teiste lapse jaoks oluliste isikute

jaoks võimalikult selge ja läbipaistev. Pooltevaheline koostöö on protsessis määrava tähtsusega.

Hea kontakti ja usaldussuhte loomine perega on edasise eduka koostöö alus. Kui laps vajab

toimetuleku parandamisel pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust

koordineerida mitme organisatsiooni koostööd, siis peab info liikuma kiiresti ja täpselt. Kui

laps siirdub lastehoiust lasteaeda, saavad õpetajad ennast kiiresti kurssi viia hariduse

infosüsteemis märgitud toevajaduse ja rakendatud meetmetega ning lapse arengut otsekohe ja

süsteemselt toetama hakata. Arvestada tuleb, et isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis

on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks, kuid piisavalt, et määratletud eesmärk

saavutada.

7 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/375b55a6-eaf1-4904-b3b7-fd0965df5106.

16

§ 5. Lastehoiukoha taotlemine kohaliku omavalitsuse üksuselt

Ka lastehoiuteenust peavad saama kasutada kõik lapsed, kelle vanemad seda soovivad

(põhiseaduse § 37). Kuigi nagu lasteaias, on ka lastehoius käimine vabatahtlik (haridusseaduse

§ 24 lõige 1), tuleb siiski arvestada, et lapse lastehoius käimine on tema tervikliku arengu

seisukohalt oluline (käesoleva eelnõu § 3 lõige 1 ja § 4 lg 1), samuti aitab lapsehoiuteenuse

kättesaadavus vanematel töö- ja pereelu ühitada.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse, kuidas taotleda lastehoiukohta ning kuidas otsustatakse koha

pakkumine. Vanem võib samal ajal esitada nii lastehoiukoha kui ka lasteaiakoha taotluse.

Taotlus lahendatakse arvestusega, et kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on võimaldada

vanema soovil pooleteise- kuni kolmeaastasele lastehoiukoht ning kolme- kuni seitsmeaastasele

lapsele lasteaiakoht. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt on lastehoius võimalik pakkuda teenust kuni

7-aastastele lastele. Kolme- kuni seitsmeaastaste laste hoid ei liigitu lasteaiateenuse alla. Selles

vanuses lapsele tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tagada lasteaiakoht (munitsipaal- või

eralasteaias). Kui vanem soovib siiski kasutada lapsehoiuteenust kuni lapse kooliminekuni ja

kohaliku omavalitsuse üksus on nõus seda toetama, on see vanema ja kohaliku omavalitsuse

üksuse kokkuleppel võimalik. Vabatahtliku toetuse maksmisel on kohalikul omavalitsuse

üksusel lai kaalutlusõigus: igal vallal ja linnal on õigus ise otsustada, kas ja mis tingimustel

toetust maksta.8

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt esitab vanem pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lastehoidu

vastuvõtmiseks kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse. Vanema taotlus on vajalik, sest

kohaliku omavalitsuse üksusel on kohustus tagada pooleteise- kuni kolmeaastase lapsele

võimalus käia lastehoius, kui vanem on avaldanud selleks soovi (eelnõu § 4 lõige 1). Esitatavas

taotluses tuleb märkida lastehoiu kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lastehoid

tegevuskoha täpsusega. Vanemal on õigus esitada ka mitu kohaeelistust, sellisel puhul peab

kohaliku omavalitsuse üksus vanema eelistustega arvestama. Võrreldes kehtiva KELSiga on

vanemal õigus valida, millises lastehoius ta kohta soovib. Kuna lastehoid võib tegutseda

asutusena mitmes tegevuskohas, siis peab lapsevanem kasutama oma õigust märkida

konkreetse lastehoiu tegevuskoht, kuhu ta lapse vastuvõtmist soovib. Vanem võib esitada ka

mitu eelistust. Eelnõu § 5 lõige 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus teeb vanemale

kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse territooriumil pakutavatest lastehoiu- ja

lasteaiakohtadest. Selle info alusel on vanemal võimalik lasteaia- või lastehoiukoha osas otsus

langetada. Vt ka eelnõu § 6 lõike 1 selgitust.

Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab, et kui taotluses märgitud lastehoius ei ole vanema soovitud

algusajal vabu kohti, arvestab kohaliku omavalitsuse üksus lapse lastehoidu vastuvõtmist

otsustades olulise asjaoluna esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lastehoiule. Vt eelnõu § 6

lõike 2 selgitust.

Eelnõu § 5 lõike 3 alusel lahendab kohaliku omavalitsuse üksus vanema taotluse ja teeb kahe

kuu jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse lastehoidu vastuvõtmise kohta. Vt eelnõu § 6 lõike

3 selgitust.

§ 6. Lasteaiakoha taotlemine kohaliku omavalitsuse üksuselt

Eelnõu §-s 6 sätestatakse, kuidas lasteaiakohta taotleda ning koha pakkumise otsustamine.

8 Riigikohtu 8. märtsi 2011 otsus nr 3-4-1-11-10, p 61.

17

Eelnõu § 6 lõige 1 näeb ette, et kolme- kuni seitsmeaastase lapse lasteaeda vastuvõtmiseks

esitab vanem kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse. Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha

kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lasteaed tegevuskoha täpsusega. Vanemal õigus

esitada ka mitu kohaeelistust, millega peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama.

Kehtiv KELS ei võimalda vanemal nõuda lasteaiakohta konkreetses lasteaias, vaid

teeninduspiirkonna lasteaias. KELS annab omavalitsustele laia kaalumisruumi, kuidas

teeninduspiirkondi määrata ja lasteaiakohtade jagamine korraldada. Seadus ei keela

teeninduspiirkonnaks kehtestada kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi. Õiguskantsler ja

kohtud on korduvalt leidnud, et lasteaiateenus peab olema ka tegelikult, sh ka asupaiga poolest

kättesaadav. Kehtivas õigusruumis on selles küsimuses esinenud probleeme. Käesolevas

eelnõus kaotatakse teeninduspiirkonna mõiste ja nähakse ette, et vanem saab valida lapse ja

pere jaoks kõige sobivama lasteaia, nt töölemineku teel või töökoha lähedal või lapse elukoha

või vanavanemate elukoha lähedal. Kõnealuses paragrahvis on lisaks sätestatud, et kui vanema

soovitud lasteaias ei ole vabu kohti vanema soovitud algusajal, peab omavalitsus arvestama

lapse elukoha lähedust lasteaiale. Eelnõu määratleb elukoha läheduse §-s 7.

Vanemal on õigus valida, millises konkreetses lasteaias ta kohta soovib. Kuna lasteaed võib

tegutseda asutusena mitmes tegevuskohas, siis tuleb lapsevanemal enda õiguste huvides

märkida soovitud lasteaed tegevuskoha täpsusega. Vanem võib esitada ka mitu eelistust,

millega kohaliku omavalitsuse üksus siis peab arvestama. Esmalt tuleb arvestada esimest

eelistust, kui see ei ole võimalik, siis teist eelistust, kui see ei ole võimalik, siis kolmandat

eelistust. Vanema valiku hõlbustamiseks sätestab eelnõu § 5 lõige 4, et kohaliku omavalitsuse

üksus teeb vanemale kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse territooriumil pakutavatest

lastehoiu- ja lasteaiakohtadest.

Eelnõu § 6 lõikes 2 on sätestatud, et kui taotluses märgitud lasteaias ei ole vanema soovitud

algusajal vabu kohti, arvestab kohaliku omavalitsuse üksus lapse lasteaeda vastuvõtmist

otsustades esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale.

Eelnõus on peetud oluliseks, et lapsele oleks tagatud lasteaiakoht võimalikult kodu lähedal, kui

vanem ei ole soovinud teisiti. Elukoha läheduse põhimõtte kohta vt eelnõu § 7 selgitust.

Eelnõu § 6 lõike 3 alusel peab kohaliku omavalitsuse üksus lahendama vanema taotluse ja

tegema kahe kuu jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse lasteaeda vastuvõtmise kohta.

Vanema taotluse esitamisega algab haldusmenetlus. Haldusmenetlus lõpeb haldusakti

andmisega – lasteaiakoha pakkumisega või koha pakkumisest keeldumisega. Haldusakti

nõuded sätestab haldusmenetluse seadus. HMS § 5 lõige 4 sätestab, et menetlustoimingud

tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. On

oluline, et eelnõu näeb ette kahekuulise menetlustähtaja, mille jooksul peab kohaliku

omavalitsuse üksus otsustama lapsele lasteaiakoha pakkumise vanema taotluse alusel. See

tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab käesolevas lõikes sätestatud menetlustähtaja

jooksul andma haldusakti, lähtudes vanema taotlusest. Praeguseks on olemas piisav

kohtupraktika, mis kinnitab, et arvestades lasteaiakohtade prognoosimist ja kohtade arvu

suurendamiseks kuluvat aega, on kohapakkumise menetluse mõistlik tähtaeg umbes kaks kuud,

vahel lühemgi. Selle menetlustähtaja puhul tuleb arvestada muuhulgas ka sellega, et

lapsevanemad saaksid töö- ja pereelu ühitada. Vanema esitatud taotluse alusel kohaliku

omavalitsuse üksus: 1) hindab, kas isik on õigustatud lasteaiakohta saama ja kas kohaliku

18

omavalitsuse üksusel on kohustus taotlejale lasteaiakohta pakkuda (eelnõu § 4); 2) kui isik on

õigustatud lasteaiakohta saama ja kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud lasteaiakohta

pakkuma, siis tuleb lapsevanema taotlusest lähtudes haldusaktis määrata, millisest ajast ja

millisesse lasteaeda laps vastu võetakse; 3) kui isik on õigustatud lasteaiakohta saama (3-

7aastane laps), kuid taotluse saanud kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kohustatud talle

lasteaiakohta pakkuma (lapse elukoht on teises omavalitsuses), siis on omavalitsusel

kaalutlusotsuse alusel õigus teha kohapakkumisest keelduv haldusakt (näiteks vabu kohti ei ole)

või taotlus siiski rahuldada ehk teha kohapakkumine (näiteks on vabu kohti).

§ 7. Elukoha lähedus

Eelnõu §-s 7 määratletakse elukoha lähedus käesoleva seaduse tähenduses.

Eelnõu § 7 kohaselt on elukoha lähedus käesoleva seaduse tähenduses lapse elukohale esimene

lähim lastehoid ja lasteaed või lastehoid ja lasteaed, kuhu jalgsi jõudmiseks ei tohi kuluda

rohkem kui 30 minutit.

Sättes peetakse silmas koduuksest lasteaia ukseni jõudmise teekonda. Elukoha läheduse

määratlus lähtub lapse elukohale lähimast lasteaiast. Kehtiva regulatsiooni alusel on paljudel

juhtudel pakkunud kohaliku omavalitsuse üksus lastehoiu või lasteaiakohta pere hinnangul

kodust ebamõistlikul kaugusel, mis tähendab, et pakutud koht ei ole kindlasti elukohale esimene

lähim lasteaed. Ebamõistlikult kauge asukoha tõttu on pidanud vanemad neile pakutud kohast

loobuma. Kehtiv seadus ei anna vanemale õigust saada kohta elukohale kõige lähemal asuvasse

lastehoidu ja lasteaeda. Eelnõuga on koha tagamise regulatsiooni muudetud eesmärgil, et

lastehoiu- ja lasteaiateenus oleks perele päriselt kättesaadav. Seetõttu saab just vanem

otsustada, millisesse lastehoidu ja lasteaeda ta lapsele kohta vajab. Vanem ei pruugi kohta

vajada kodu lähedal. Kui aga vanema eelistuses ei ole vabu kohti, siis tuleb võimaldada koht

lastehoius ja lasteaias, mis asub pere elukohale kõige lähemal. Tuleb silmas pidada, et päev

lastehoius ja lasteaias, mille sisse arvestatakse ka hoidu ja lasteaeda minek ja tagasi koju kuluv

aeg, ei oleks lapse jaoks ülemäära pikk ja väsitav.

Kui pere asub teadliku valikuna elama keskustest olulisel määral eemale, oleks ülemäärane

nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt pere elukoha vahetusse lähedusse lastehoiu või lasteaia

rajamist. Sellisel juhul on pere elukoha lähedane lasteaed/lastehoid lapse elukohale esimene

lähim lasteaed/lastehoid, mis võib iseenesest asuda mitmete kilomeetrite kaugusel. Küll aga,

kui pere kolib elama piirkonda, kus alushariduse taristu on juba olemas, siis tal tekib

õiguspärane ootus, et ta saab seda ka vajaduse tekkides kasutada. Seejuures tuleb kohaliku

omavalitsuse üksusel korraldada alushariduse taristu vastavalt oma elanike elukohtadele.

Kui tegemist on piirkonnaga, kus lapse elukoht on lähemal teisele kohaliku omavalitsuse üksuse

lasteaiale, on võimalik sõltumata kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumist pakkuda

lasteaiakohta lapse elukohale lähimas lasteaias. Sellisel juhul peaksid kohaliku omavalitsuse

üksused saavutama kokkuleppe kulude katmise asjus. Põhimõte lähtub eeldusest, et kõik

avalikud teenused peavad asuma isikutele võimalikult lähedal. Kuna avalikud teenused on

kõikide õigustatud isikute jaoks ühetaolised, peavad kohaliku omavalitsuse üksused oma

ülesannete täitmisel otsustama, kas või kuidas lasteaiakohaga kaasnev kulu kaetakse, laskumata

seejuures bürokraatlikesse vaidlustesse. Avalike teenuste rahastamise allikad ja toetuse

jaotamise põhimõtted on kohaliku omavalitsuse üksustes ühetaolised.

19

2. peatükk. Lasteaed

Eelnõu 2. peatükki on koondatud alushariduse omandamise toetamise regulatsioon lasteaias.

Peatüki 1. jaos sätestatakse üldised alused (õppekava, -keel, -aasta, rühma moodustamise

aluseid ning õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid, lapse arengu toetamine, lapsele vajaliku toe

väljaselgitamine ja rakendamine ning huvitegevuse korraldus). Peatüki 2. jaos on sätestatud

lasteaia tegevuse korralduse aluseid. Peatüki 3. jaos on sätestatud munitsipaallasteaia pidamise

nõudeid. Peatüki 4. jaos on sätestatud tegevusloa regulatsioon eralasteaia pidajale. Peatüki 5.

jaos on sätestatud lasteaia juhtimine. Peatüki 6. jaos on sätestatud lasteaia töötajatega seonduv.

§ 8. Õppekava

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse alushariduse riikliku õppekava regulatsioon.

Alusharidus on elukestva õppimise aluseks ning alushariduses osalemine ühtlustab erineva

koduse ja piirkondliku taustaga laste edasisi haridusvõimalusi. Alushariduse kvaliteedi määrab

riiklik õppekava, mis kehtestab alusharidusele riikliku standardi.

Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et alushariduse standard kehtestatakse alushariduse riiklikus

õppekavas, mille kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alushariduse

riiklikus õppekavas lasteaia õppekava koostamise põhimõtted, alushariduse alusväärtused,

õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted, õpikäsituse ning õpi- ja kasvukeskkonna

kujundamise põhimõtted, kolmeaastase ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad

üldoskused, valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ning kuue- kuni seitsmeaastase

lapse eeldatavad arengutulemused ning lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted.

Õppe- ja kasvatusprotsessi kvaliteeti mõjutab riiklik õppekava, mis eeldab lasteaia töötajate

koostööd laste, kolleegide ja vanematega. Riiklik õppekava või haridusjuhised

eelkooliperioodiks on lisaks Eestile kehtestatud Austrias, Hispaanias, Horvaatias, Iirimaal,

Islandil, Leedus, Luksemburgis, Lätis, Maltal, Norras, Rootsis, Rumeenias, Saksamaal,

Soomes, Taanis ja Ühendkuningriigis.9

Euroopa riikides väärtustatakse laste kognitiivse, sotsiaalse, emotsionaalse, füüsilise ja

keelelise arengu toetamist ning ollakse seisukohal, et hästi tasakaalustatud alusharidus toetab

laste heaolu ja positiivse minapildi kujunemist. Alushariduses on oluline laste aktiivne

osalemine õppe- ja kasvatusprotsessis, mängu kaudu õppimine, laste arengu jälgimine ja

erivajaduste toetamine.

Võrreldes kehtiva KELS § 16 lõikega 2 on volitusnormi sõnastust täpsustatud ja alushariduse

riiklikus õppekavas sätestatakse edaspidi ka kolmeaastase lapse eeldatavad üldoskused.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt võib lasteaias toimuda õppe- ja kasvatustegevus rahvusvahelise

bakalaureuseõppe organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ja

9 European Commission, EACEA, Eurydice. (2019). Key Data on Early Childhood Education and Care in Europe

– 2019 Edition. Eurydice Report. Luxembourg: Publications Office of the European Union.

20

Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-s 16 sätestatud korras.

Kõnealune regulatsioon on sõnastatud PGSis sätestatule tuginedes. Erisus kehtib lasteaedadele,

kus õppetööd viiakse läbi rahvusvaheliselt tunnustatud alushariduse õppekava alusel ‒

rahvusvahelise bakalaureuseõpe organisatsiooni (International Baccalaureate Organization)

poolt välja töötatud International Baccalaureate (IB) õppekava ja Euroopa Koolide põhikirja

konventsiooni alusel välja töötatud European Baccalaureate (EB) õppekava alusel.

IB on eraõigusliku juriidilise isiku poolt pakutav õppekava. EB osas on riik allkirjastanud

konventsioonid10, mille kohaselt ei tee riik takistusi EB haridusele.

Kuna Eestis tegutsevad juba täna rahvusvahelist IB õppekava järgivad lasteaiad (Tallinna

Euroopa Kooli, Eesti Rahvusvahelise Kooli ja Tartu Rahvusvahelise Kooli lasteaiad), kus

õppekeeleks on inglise ja/või prantsuse keel, on põhjendatud sellekohase erisuse loomine

alushariduse ja lapsehoiu seaduses sarnaselt PGS §-s 16 sätestatule. Lasteaeda puudutab kõige

rohkem õppekeelega seonduv.

Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt tuleb lasteaias koostada alushariduse riikliku õppekava alusel laste

arengu ja alushariduse omandamise toetamiseks lasteaia õppekava. Lasteaed lähtub õppe- ja

kasvatustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel lasteaia õppekavast.

Võrreldes kehtiva KELS § 16 lõikega 1 on käesolevas sättes sõnastust täpsustatud. Lasteaia

õppekavas kajastatakse kõiki olulisi õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise ja läbiviimisega

seotud põhimõtteid. Lasteaia õppekava koostamisel lähtub lasteaia meeskond lasteaia eripärast

(nt Hea Alguse metoodikast, Montessori pedagoogikast, waldorfpedagoogikast, Reggio Emilia

pedagoogikast, varajase keeleõppe, keelekümbluse, uurimusliku, ettevõtlus- ja õuesõppe

põhimõtetest).

Eelnõu § 8 lõige 5 sätestab, et lasteaia õppekava ja selle muudatused kehtestab direktor, olles

kuulanud ära hoolekogu arvamuse. Võrreldes kehtiva KELS § 16 lõikega 3 on sätte sõnastust

täpsustatud.

Eelnõu § 8 lõike 6 alusel kannab lasteaed hariduse infosüsteemi alushariduse riikliku õppekava

läbinud lapse koolivalmiduskaardi, mis on koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

õppekava alusel.

Kehtiva regulatsiooni järgi on põhikooli pidajad kehtestanud PGSi alusel kooli vastuvõtu ja

koolist väljaarvamise korra, mille kohaselt peab vanem esitama koolile lasteaia poolt

väljastatud koolivalmiduskaardi. Eelnõus sätestatud uue regulatsiooni järgi tuleb lasteaial

kanda koolivalmiduskaart edaspidi EHISesse. Sätte eesmärgiks on võimaldada

koolivalmiduskaardi liikumine lasteaiast kooli ning suurendada seeläbi alus- ja põhihariduse

sidusust. Lisaks on kavandatava regulatsiooni eesmärk, et põhikooli õppima asumisel

arvestataks senisest enam lapse koolivalmidusega ja tugiteenuste vajadusega. Kirjeldatud

regulatsiooniga seoses on täpsustatud ka koolikohustusliku isiku regulatsiooni PGS §-s 9.

Koolivalmiduskaart ka praegu õppe- ja kasvatustegevuse alane kohustuslik dokument, mille

vormi peab lasteaed kehtestama. Eelnõu vormi kehtestamise kohustust ei sätesta. See

10 Vt https://www.eursc.eu/en/Office/official-texts/basic-texts/et.

21

võimaldab koostada koolivalmiduskaardi täpselt sellises mahus, nagu lasteaed seda vajalikuks

peab, arvestades alushariduse riiklikus õppekavas sätestatut: koolivalmiduskaardil kirjeldatakse

lapse oskused ja tulemused üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades.

§ 9. Õppe- ja kasvatustegevuse keel

Eelnõu §-s 9 sätestatakse õppe- ja kasvatustegevuse keel. See on keel, milles toimub õppe- ja

kasvatustegevus õppekava alusel.

Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt toimub munitsipaallasteaias õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.

1. septembril 2024. aastal jõustub KELSi muudatus, milles võrreldes varasema KELS §-s 8

sätestatuga, muutub regulatsiooni sõnastus ning sätestatakse üheselt, et lasteaias toimub õppe-

ja kasvatustegevus eesti keeles ja keele osas erandit teha ei lubata. Lisaks annab muudatus

viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamise võimaluse ja erisused õpe- ja kasvatuskeele

kasutamisel erivajaduse lapse osas. Käesolevas eelnõus ei muudeta 12. detsembril 2022. aastal

vastu võetud ja 1. septembril 2024. aastal jõustuva KELS § 8 sisu.

Kuna kehtiva KELSi kohaselt lähevad lasteaiad eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üle

juba 1. septembril 2024, siis erinevalt kehtivast KELSist ei anna käesolev eelnõu valla- või

linnavolikogule õigust taotleda Vabariigi Valitsuselt luba muus keeles toimuvaks õppe- ja

kasvatustegevuseks lasteaias või selle rühmas. Juba praegu peaksid kõik lasteaiad tegelema

ettevalmistustega, et parimal moel minna üle eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele. Sel

põhjusel ei ole pärast 1. septembrit 2024 erandi taotlemine eestikeelsele õppele ülemineku

edasilükkamiseks kasulik lasteaiale ega ka seal käivatele lastele.

Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt võib kurdi või kuulmislangusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses

peale eesti keele kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt. Suhtlemise, lapse kasvatamise

ja tema õpetamise peamiseks vahendiks on keel. Enamik inimestest kasutab auditiiv-verbaalset

keelt. Kuid inimesele, kes ei kuule, on suhtlemine auditiiv-verbaalse keele kaudu kas võimatu

või raskendatud. Seetõttu on neil ajalooliselt välja kujunenud kuulmise puudumist arvestavad

visuaal-motoorne keel (viipekeel). Sättega tunnustatakse eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt

lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse keelena. Keeleseaduse § 3 lõige 2 sätestab, et Eesti viipekeel

on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Viipekeel on kurtide

emakeel ja selle õppimiseks ei piisa ainult selle kasutamisest koduses suhtlemisel. Seda tuleb

süstemaatiliselt õppida nii, nagu õpitakse kõiki teisi keeli. Samuti on viipekeele õppimine

soovitatav implanteeritud lastele. Säte puudutab kuulmislangusega lapsi, kelle esimene keel on

eesti viipekeel ja kes lisaks õpivad kirjalikku eesti keelt, samuti kurte lapsi, kelle kuulmist ei

ole võimalik korrigeerida kuuldeaparaadi või sisekõrvaimplantaadiga vms ja kes ei ole

võimelised auditiiv-verbaalset keelt kuulma ega eesti keelt õppima. Sellest tulenevalt võib

õppe- ja kasvatustegevust läbi viia eesti keele kõrval või lisaks eesti keelele eesti viipekeeles

või viibeldud eesti keeles.

Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab, et haridusliku erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib

vanema kirjalikul nõusolekul peale eesti keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat

keelt, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond

on haridusliku erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise soovitust

andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu talle

jõukohane. Ainult sellisel juhul ja vanema kirjalikul nõusolekul võib lasteaias rakendada sellele

22

lapsele õppe- ja kasvatustegevust eesti keelest erinevas keeles. Kuna selget piiri toe liigi või

konkreetsete diagnooside alusel ei saa luua, on koolivälisel nõustamismeeskonnal tõhustatud ja

eritoe vajaduse soovitust andes õigus hinnata ka seda, kas eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus

on või ei ole lapse arengu eripära tõttu lapsele jõukohane. Käesoleva sätte rakendamine peaks

lähtuma põhimõtetest: vähimaks vajalikuks ajaks, vähimas vajalikus ulatuses. Seejuures peab

olema pidev püüdlus kasutada õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel siiski riigikeelt või saavutada

lapse suurim võimalik sõnavara ja keelekasutuskogemus. Kui haridusliku erivajadusega lapsele

rakendatakse õppe- ja kasvatustegevust lapse emakeeles, siis tuleks võimaldada lapsele ka

kõrvaline abi, sest vastasel juhul võib osutuda võimatuks rakendada eestikeelses rühmas

konkreetselt selle lapse puhul õppe- ja kasvatustegevust tema emakeeles.

Eelnõu § 9 lõike 4 kohaselt võib eralasteaed määrata õppe- ja kasvatuskeele erakooliseaduse §

15 lõike 1 alusel. Eralasteaias, kus eesti keel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keeleks, tuleb

tagada eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava alusel, et luua eeldused põhihariduse

omandamiseks eesti keeles. Regulatsiooni võrreldes kehtivaga ei muudeta. Nimetatud

kohustust ei ole eralasteaial, mis tegutseb rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni

(International Baccalaureate Organization) õppekava ja Euroopa koolide põhikirja

konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt.

Erakooliseaduse (edaspidi ka EraKS) § 15 lõikes 1 sätestatakse, et eralasteaia õppekeel

määratakse eralasteaia põhikirjas. Käesolevas eelnõus ei piirata võimalusi luua

vähemusrahvustele eraldi lasteaedu. Põhiseadusest tulenevate õiguste alusel (nt

ettevõtlusvabadus) valib õppeasutus vähemusrahvuse õppeasutuses õppekeele.

Eelnõu § 9 lõike 5 kohaselt tuleb lastele, kelle emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel

või kes koduses suhtluses räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on

vähemalt ühe vanema emakeel, viia lasteaias alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras

läbi õppe- ja kasvatustegevusi lapse emakeele arengu toetamiseks ja kultuuri tutvustamiseks.

Alushariduses ja lapsehoius on oluline tagada lapse emakeele areng lisaks õppe- ja

kasvatustegevuse keele arengule. Lapse emakeele lõimimine lastehoidu ja lasteaeda soodustab

lapse õppe- ja kasvatuskeele ja mitmekeelset arengut.11 Lapse emakeele ja kultuuri toetamisel

tuleb lähtuda alushariduse riiklikust õppekavast. Alushariduse riikliku õppekava eelnõu §-s 12

sätestatakse mitmekeelse lapse ja pere toetamise põhimõtted. Lapse emakeele ja kultuuri

tutvustamiseks loob võimalused lasteaia pidaja ja seda korraldab lasteaed. Lasteaed teeb

lapsevanematega koostööd lapse mitmekeelse ja -kultuurilise identiteedi ning emakeele arengu

toetamisel. Samuti viivad õpetajad ja abiõpetajad regulaarselt läbi lõimitud õppe- ja

kasvatustegevusi lapse emakeele ja kultuuri tutvustamiseks väikestes rühmades või

individuaalselt. Lapse keelelisest ja kultuurilisest arenguvajadustest tuleb kohandada õpi- ja

kasvukeskkonda (mängu- ja õppevahendeid, õppe- ja kasvatusmeetodeid, pakub õpetaja ja

abiõpetaja tuge jm) lapse emakeele arengu toetamiseks.

§ 10. Õppeaasta

11 Bergeron-Morin, L., Peleman, B., Hulpia, H. (2023). ‘Working with multilingual children and families in early

childhood education and care (ECEC): guidelines for continuous professional development of ECEC

professionals’. NESET report, Executive Summary. Luxembourg: Publications Office of the European Union. doi:

10.2766/031134 Working with multilingual children and families in early childhood education and care (ECEC):

guidelines for continuous professional development of ECEC professionals - NESET (nesetweb.eu)

23

Eelnõu § 10 sätestab regulatsiooni õppeaasta kohta. Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab

31. augustini.

Võrreldes kehtiva KELS §-ga 161 täpsustatakse regulatsiooni sõnastust selle sisu muutmata.

Eelkõige on antud säte oluline lasteaia pidajatele rühmade komplekteerimisel ning õppe- ja

kasvatustegevuse kavandamisel. Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust kogu õppeaasta

vältel. Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama lasteaiateenuse kogu õppeaasta jooksul.

§ 11. Lasteaiarühma moodustamise alused ning lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded

Eelnõu §-s 11 sätestatakse lasteaiarühma moodustamise alused ning lasteaia õpi- ja

kasvukeskkonna nõuded.

Võrreldes kehtiva KELS §-ga 6 ei määratleta seaduses edaspidi rühmaliike (erirühm,

sobitusrühm), vaid sõnastatakse rühmade moodustamise üldised põhimõtted. Lisaks

sätestatakse lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded, millest tuleb rühmade moodustamisel

lähtuda. Eelnõu eesmärk on luua õpi- ja kasvutingimused, mis soodustavad laste õppimist ja

arenemist ning on kooskõlas rahvusvahelise praktikaga. Laste arengut ei soodusta ja toeta

üksnes õpe, vaid ka õpi- ja kasvukeskkond, milles laps viibib. Rahvusvaheliste uuringute põhjal

saab väita, et lapse areng on individuaalne, kuid paremad õpi- ja kasvutingimused loovad lastele

soodsamad arenguvõimalused. Keskkond peab seega toetama lapse kasvamist ja arengut.12

Eelnõu § 11 lõige 1 sätestab, et lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu

arvestades lasteaiarühmad, kuulates enne otsuse tegemist ära hoolekogu arvamuse.

Võrreldes kehtiva KELS § 6 lõikega 1 on rühmade moodustamise sätet täpsustatud. Eelnõu

kohaselt peab rühmade moodustamisel arvesse võtma iga lapse vajadusi ja heaolu ning enne

rühmade moodustamise otsust ära kuulama ka hoolekogu arvamuse. Muudatuse eesmärk on

kaasata vanemaid laste heaolu ja arengut mõjutavate otsuste tegemisse. Selleks saab lasteaia

direktor esitada hoolekogule arvamuse avaldamiseks rühmade moodustamise ettepaneku või

otsuse projekti. Rühmade moodustamise otsuse tegemise lõplik pädevus on lasteaia direktoril.

Kui hoolekogu leiab, et lasteaia direktor on vaatamata hoolekogu arvamusele eiranud seaduses

sätestatud rühmade moodustamise nõudeid, võib hoolekogu pöörduda lasteaia pidaja või

Haridus- ja Teadusministeeriumi, Terviseameti või Päästeameti poole järelevalve algatamiseks,

et veenduda õpi- ja kasvukeskkonna nõuete või teiste õigusaktides sätestatud nõuete täitmises.

Eelnõu § 11 lõige 2 sätestab, et rühma registreeritud laste arv võib olla kuni 20 last.

Sättega reguleeritakse rühma registreeritud nimestikuline laste arv. Rühma registreeritud laste

hulka loetakse teiste hulgas osaajaga lasteaiakohta kasutavad lapsed. Õpi- ja kasvukeskkonna

nõuetes sätestatud tingimused peavad olema tagatud kõikidele rühma registreeritud laste osas.

Lasteaiarühma on võimalik moodustada 3-4aastaste lastele, 5-6aastaste lastele, 6-7aastastele

lastele ning lastele, kelle koolikohustuse täitmine on edasi lükatud. Lasteaiarühmas võivad olla

ka 3-7aastased lapsed koos.

12 European Commission, EACEA, Eurydice. (2019). Key Data on Early Childhood Education and Care in Europe

– 2019 Edition. Eurydice Report. Luxembourg: Publications Office of the European Union.

24

Euroopa Liidu liikmesriikide lasteaedade rühmades (tinglikult on võetud võrdluse aluseks 4-

aastaste laste rühmad) on maksimaalselt 20 – 25 last. Vähem kui 20 last on vaid Sloveenia ja

Malta lasteaiarühmades.13

Eelnõu § 11 lõige 3 lubab lasteaias, milles on hoiurühm, moodustada pooleteise- kuni

kolmeaastaste lastehoiu rühma lastest ja lasteaiarühma lastest liitrühma, milles võib olla kuni

18 last. Sellised on näiteks kehtiva KELSi alusel juba moodustatud liitrühmad, mida ei pea

eelnõu kohaselt ümber korraldama vaatamata sellele, et eelnõu kohaselt on alla kolmeaastaste

osa lastehoid (kehtiva KELSi tähenduses lastesõim) ning üle kolmeaastaste laste osas lasteaed

(nagu ka kehtiva KELSi tähenduses). Kuna liitrühma võib moodustada ühe asutusena tegutsev

lasteaed ja lastehoid ning tegemist on lasteaia vormiga, siis kohaldatakse liitrühma osas

käesolevas seaduses lasteaiale ja lasteaia pidajale kehtestatud nõudeid. Vajadust moodustada

liitrühmi on seni nähtud eelkõige siis, kui lasteaed on väga väike ning ei ole mõistlik hoida eri

vanuses lapsi eraldi eri rühmades või kui pered on selleks soovi avaldanud. Eelnõu koostajad

leiavad, et selline vajadus on jätkuv. Lasteaia pidaja, kellele on väljastatud lasteaiateenuse

pakkumise tegevusluba ja kes võib avada lastehoiurühmad., võib oma lasteaias moodustada

liitrühma Kuna kohaliku omavalitsuse üksus ei pea enam koolitusluba taotlema, siis võib ta

luua lasteaeda lastehoiu rühmad käesoleva seaduse nõudeid järgides ning vajaduse korral

moodustada ka liitrühmi. Käesoleva lõike kohaselt kohaldatakse liitrühmale kõiki lasteaia

sätteid. Seega tuleb vastavaid nõudeid järgida nii lasteaiarühma kui ka liitrühma moodustades.

Liitrühmas peab, nagu lasteaiarühmaski, töötama vähemalt üks täistööajaga õpetaja.

Praktikas nimetatakse liitrühma ka pererühmaks, sest koos on eri vanuses lapsed – nagu

peredes, ja tihti pannakse ka eri vanuses õed-vennad koos ühte liitrühma. Töö liitrühmas nõuab

õpetajalt ja abiõpetajalt rohkem oskusi töötada väikeste gruppidega ning tegevuste

ettevalmistamist, et pakkuda eri vanuses lastele jõukohaseid ja arendavaid tegevusi.

Liitrühmade tugevuseks on õpetajad nimetanud aga eelkõige seda, et nooremad lapsed haaravad

ja omandavad paljusid oskusi ning tarkusi, mida vanematele lastele õpetatakse, nende kõrvalt

justkui möödaminnes ja raskusteta. Vanemad lapsed õpivad aga endast noorematega suhtlema,

nendega arvestama ning neid märkama ja aitama, tänu millele areneb neil hästi empaatiavõime.

Liitrühmas ei ole uutel mudilastel sel moel raske kohaneda – suuremad lapsed julgustavad ja

kutsuvad mängima.

Hariduse infosüsteemi 2022/2023 õppeaasta (edaspidi õa.) andmetel oli lasteaedades 721

liitrühma 12110 lapsega.

Eelnõu § 11 lõige 4 sätestab: lasteaia töötajate töökorraldus lähtub põhimõttest, et igas rühmas

peab olema vähemalt üks täistööajaga õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul peab olema

tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni kümne lapse kohta. Liitrühmas peab olema vähemalt üks

täistööajaga õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul peab olema tagatud õpetaja, abiõpetaja või

lapsehoidja kuni kümne lapse kohta. Ka kehtiva KELS § 20 lõikes 6 on sätestatud samasugune

töötajate ja laste suhtarvust lähtuv töökorralduse nõue. Rühmade moodustamise kontekstis ei

ole suhtarvude näol seega tegemist uue regulatsiooniga. Suhtarvude sätestamisel lähtutakse

tõendatud põhimõttest, et mida vähem on lapsi õpetaja ja abiõpetaja kohta, seda enam jagub

õpetajal ja abiõpetajal aega märgata iga lapse vajadusi ja talle individuaalselt läheneda.

Liitrühma puhul on lisatud, et abiõpetaja asemel või kõrval võib rühmas töötada ka lapsehoidja.

See lisandus on tehtud lastehoiu töötajate koosseisu arvesse võttes (eelnõu § 34 lõige 1).

Regulatsioonis kehtestatud suhtarvudega tagatakse optimaalne laste ja täiskasvanute suhe kogu

rühma tööaja jooksul, et kujundada laste jaoks turvaline õpi- ja kasvukeskkond.

13 Eurydice, 2019 (viide 10).

25

Lasteaiarühmades (tinglikult on võetud võrdluse aluseks nelja-aastaste laste rühmad) on lapsi

töötaja kohta enamikus riikides maksimaalselt 20 ja enam, alla kümne lapse Iirimaal, Norras,

Soomes, Šotimaal ja Ungaris.14

Vähemalt üks täistööajaga õpetaja peab töötama igas lasteaiarühmas. Kui lasteaias on

moodustatud lastehoiurühmad (lasteaia tegutsemise vorm), siis kohaldatakse lasteaia osale

lasteaia kohta sätestatut ja lastehoiu osale lastehoiu kohta sätestatud. See tähendab, et sellise

lasteaia puhul ei pea lastehoiurühmas olema täistööajaga õpetaja, kuid kui soovitakse

moodustada liitrühm, siis see on lubatud vaid siis, kui liitrühmas töötab üks täistööajaga õpetaja.

Eelnõu § 11 lõike 5 kohaselt võib lasteaia pidaja erandjuhul ja direktori ettepanekul, mille

kohta on arvamust avaldanud hoolekogu, suurendada lasteaia rühma registreeritud laste arvu

rühmas kuni nelja lapse võrra ning liitrühma registreeritud laste arvu kuni kahe lapse võrra.

Regulatsioon sarnaneb KELS § 7 lõikes 11 sätestatule, mille kohaselt võib hoolekogu

ettepanekul, lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolul, laste arvu rühmas ajutiselt

suurendada. Eelnõu kohaselt teeb ettepaneku laste arvu suurendamiseks direktor, kuulates

eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Sättega luuakse võimalus erandjuhtudel laste arvu rühmas

suurendada, kui on täidetud kõik lapse arenguks vajalikud tingimused – tagatud tugiteenuste

võimekus ning kooskõla õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. Erandlik vajadus peab olema igal

juhul põhjendatud. Erandjuht ei saa olla üldine kohapuudus, sest kohaliku omavalitsuse

ülesanne on kohad tagada selliselt, et puudust ei teki, seega kohtade vajadus peab olema

ettenähtav. Teiseks peab erandjuht olema ajutise iseloomuga, näiteks ajaliselt piiritletud

vajaduse katmiseks. Vt ka käesoleva paragrahvi lõike 6 selgitust.

Liitrühma osas on suurendamise õigus lasteaia pidajal, sest liitrühma saab moodustada

lasteaias, kus on õigus moodustada ka lastehoiurühmasid, mis on lasteaia tegutsemise vorm.

Eelnõu § 11 lõige 6 sätestab, et otsus suurendada rühma registreeritavate laste arvu tuleb teha

iga rühma koosseisu kohta eraldi, arvestades iga lapse vajadusi ja heaolu. Sätte kohaselt tuleb

rühma registreeritavate laste arvu suurendamise otsuse puhul kaaluda iga lapse vajadusi ja

heaolu ning hinnata, kas siis, kui rühma registreeritavate laste arvu suurendatakse, on see

kooskõlas õpi- ja kasvukeskkonna nõuete ja tugiteenusevajadusega. Regulatsioonis sätestatud

otsus tehakse vaid erandjuhul ning iga rühma koosseisu kohta eraldi – kuni järgmise

komplekteerimiseni. Otsus rühma suurendada ei saa olla püsiv ning seda ei saa käsitada

eeldusena arenduste ning investeeringute planeerimisel ja lasteaiavõrgu kavandamisel.

Eelnõu § 11 lõike 7 kohaselt peab lasteaiarühmas, milles on suurendatud laste arvu, olema

kogu rühma tööaja jooksul tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni kaheteistkümne lapse kohta. Kui

laste arvu on suurendatud liitrühmas, peab kogu rühma tööaja jooksul olema tagatud õpetaja

või abiõpetaja kuni 10 lapse kohta.

Sättes kirjeldatakse õpetaja, abiõpetaja ja laste suhtarve olukorras, kui rühma on registreeritud

käesoleva paragrahvi lõike 2 ja lõike 3 kohaselt lubatud maksimumarv lapsi. Sättega tagatakse

laste ja täiskasvanute optimaalne suhtarv, mis võimaldab toetada kõikide laste arengut ning

korraldada õppe- ja kasvatustööd nii individuaalselt kui ka alarühmas, st väiksemates

gruppides. Sarnast suhtarvude loogikat on rakendatud ka kehtivas KELS § 20 lõikes 6.

14 Eurydice, 2019 (viide 10).

26

Eelnõu § 11 lõige 8 sätestab, et kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste

piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, arvestades et üks tõhustatud tuge saav laps

täidab kolm kohta ja üks erituge saav laps täidab kuus kohta.

Eelnõu kohaselt pakutakse lasteaias lapsele tema individuaalsetest võimetest ja vajadustest

lähtuvalt üldist, tõhustatud või erituge. Tõhustatud ja eritugi väljendub eelkõige lapse

vajadustele sobiva kollektiivi suuruses ning erivajadusest tulenevate õppe- ja kasvatusprotsessi

spetsiifiliste kohanduste ulatuses. Haridusliku erivajadusega laps lasteaias võib vajada kas

väiksemat kollektiivi või individuaalset lisatuge rühmas. Üldjuhul õpib tõhustatud tuge saav

laps kuni 12 lapsega rühmas ja erituge saav laps kuni kuue lapsega rühmas. Individuaalse

lisatoega võivad nad olla kaasatud ka suuremasse rühma. Soovituse haridusliku erivajadusega

lapsele sobiva suurusega rühma ja individuaalse lisatoe tagamiseks teeb üldiselt kooliväline

nõustamismeeskond. Soovitus ei ole nõue laste puhul, kellel on diagnoositud mõni igal

ööpäeval või öö päev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude

raskusaste ning lasteaiale on edastatud sellekohased objektiivsed andmed (nt puudeotsus,

koostatud rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste vajadust kirjeldav arsti väljastatud

terviseseisundi hinnang). Sellisel juhul tuleb lapsele sobiva suurusega rühma moodustamisel

järgida puude raskusastme tuvastamise otsust.

Eelnõu § 11 lõige 9 sätestab, et rühma registreeritud laste arv peab olema kooskõlas õpi- ja

kasvukeskkonna nõuetega ja tugiteenuste pakkumise vajadusega.

Sätte eesmärk on tagada kõikide lapse arenguks vajalike tingimuste täitmine rühmade

moodustamisel. Lisaks laste arvule on käesoleva regulatsiooni kohaselt oluline jälgida ka laste

tugiteenuste vajadust ning kooskõla rühma õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. Õpi- ja

kasvukeskkonna nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Määruse kavandi

kohaselt peab rühma mängu- ja puhkeruumis põrandapindala olema iga lapse ja täiskasvanu

kohta vähemalt 2 ruutmeetrit ning kui rühma mängu- ja puhkeruum on ühendatud, siis vähemalt

4 ruutmeetrit. Nõudeid rühma mängu- ja puhkeruumi põrandapindalale võrreldes kehtiva

määrusega ei muudeta.

Rühmaliike, sh kehtivas KELS § 7 lõike 2 punktides 1‒6 kirjeldatud erirühmi, eelnõuga ei

sätestata. Muudatus võimaldab pidajal senisest paindlikumalt rühmasid moodustada, pidades

seejuures silmas iga lapse vajadusi.

Eelnõu § 11 lõige 10 sätestab, et lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded lapse arengu

toetamiseks, tervise kaitseks ning õppe- ja kasvatustegevuse turvaliseks ja ohutuks

korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Võrreldes kehtiva KELS § 11 lõike 2 punktis 2 sätestatuga, mille kohaselt kehtestab Vabariigi

Valitsus tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele,

sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule, keskendub sättes viidatud määrus edaspidi lapse

arenguks ja õppekava rakendamiseks vajalike tingimuste loomisele. Vabariigi Valitsuse

määruse rakendusakti kavand on esitatud käesoleva eelnõu seletuskirja lisas.

Kehtiva õiguse kohaselt on lasteaiad kohustatud täitma järgmistest õigusaktidest tulenevaid

tervisekaitsenõudeid:

1. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse

maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“.

2. Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses

lasteasutuses ja koolis“.

27

3. Sotsiaalministri 24.09.2010 määrus nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses

tervise edendamisele ja päevakavale“.

Ülalnimetatud määrustes sätestatud nõuded on mõnel puhul ebamõistlikud või liiga detailsed,

samuti ei ole rakendamise perioodil tekkinud selget arusaama, mis on teatud nõuete eesmärk.

Lisaks ei ole eespool nimetatud määrustega mõistlik dubleerida juba ehitusseadustikus või

teistes seadustes sätestatud nõudeid (näiteks ehitisele esitatavad või tuleohutusnõuded), mis

kehtivad neile viitamata.

Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuete väljatöötamisse kaasati Sotsiaalministeeriumi

tervisevaldkonna esindajaid, Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi esindajad ning lasteaia

pidajad ja alushariduse korraldamisega seotud isikud. Käesoleva seaduse alusel kehtestatavad

lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded sisaldavad edaspidi rahvatervishoiu seaduse eelnõuga

analoogseid nõudeid, mille kohaselt õpi- ja kasvukeskkond ning õppe- ja kasvatuskorraldus

(sätestatud alushariduse riiklikus õppekavas) lasteaias peab olema laste tervisele ohutu ja seda

toetama.

Uue lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuete määrusega ei muudeta nõudeid kehtiva

regulatsiooniga võrreldes rangemaks, kuid säilitatud on põhimõte, mille kohaselt peab lasteaia

pidaja järjepidevalt jälgima lasteaia õpi- ja kasvukeskkonda ning võtma kasutusele meetmed

nõuete tagamiseks. Määruses on endiselt nõuded, mis on kõige olulisemad lapse arengu

toetamiseks ja turvalise füüsilise keskkonna tagamiseks. Seni kehtivad määrused muutuvad

käesoleva eelnõu rakendussätetega kehtetuks, vt täpsemalt käesoleva seletuskirja punkti 9.3.

Eelnõu § 11 lõike 11 kohaselt koostab lasteaed käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud õpi-

ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks riskianalüüsi. Riskianalüüsi koostamise kohta vt

täpsemalt eelnõu § 19.

Riskianalüüsis tuleb analüüsida ja kirjeldada kõiki nõuete tagamisega seotud riske ja riskide

maandamise meetmeid. Laste tervisele ohutu õpi- ja kasvukeskkonna kujundamiseks tuleb

riskianalüüsi raames hinnata ja ohjata terviseriske, vähendada ebasoovitavaid tervisemõjureid

ja ennetada nende toimet.

§ 12. Lapse arengu toetamine

Eelnõu § 12 sätestab lapse arengu toetamise põhimõtted lasteaias.

Lapse arengu toetamise ning lapsele vajaliku toe väljaselgitamise ja rakendamise korraldus

lähtub kogu üldhariduses haridustasemest sõltumata ühtsetest põhimõtetest. Seepärast

viidatakse eelnõus seoses lapse arengu toetamise põhimõtete ja tugiteenuste tagamisega läbivalt

PGSile, kus need on reguleeritud. Kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga ei

taasesitata seaduseelnõus teise seaduse sätet, vaid viidatakse sellele (HÕNTE § 28 lg 1). Lisaks

akti mahu suurendamisele, vähendaks samade regulatsioonide korduv kehtestamine mitmes

aktis õiguse süsteemsust ning muudaks keerulisemaks ja töömahukamaks ka aktide muutmise.

Seepärast muudetakse PGSis sätestatud regulatsioon viite abil käesoleva seaduseelnõu osaks.

PGSis on kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord (PGS §

37 lg 3), tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded (PGS § 74 lg 5) ning tugispetsialistide

lähtetoetuse tingimused ja kord (PGS § 771). Kirjeldatud praktika on kasutusel ka kehtivas

KELSis, kus § 6 lõikes 6 viidatakse erivajadusega lapse vastuvõtmisel sobitus- või erirühma

koolivälise nõustamismeeskonna otsusele, koolivälise nõustamismeeskonna soovituste

28

andmise tingimused ja kord on aga kehtestatud PGS §-s 47. Lapse arengu toetamise, toe

väljaselgitamise ja rakendamise korralduse haridustasemete ülene ühtlustamine toetab lapse

sujuvat üleminekut ühelt haridusastmelt teisele ning tagab senisest suurema sidususe alus- ja

põhihariduse vahel.

Eelnõu § 12 lõige 1 sätestab, et lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel

kaasava hariduse põhimõtetest. Lapse individuaalsest vajadusest lähtudes tagatakse talle

õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös võimetekohane õpe ja

vajalik tugi.

Eelnõus sätestatud kaasava hariduse põhimõtete kohaselt on kõikidel lastel õigus saada

kvaliteetset haridust ja vajalikku tuge. Kaasav haridus on inimõigusi arvestav ja heale

haridusele ligipääsu võimaldav lähenemisviis, kus lapsed tajuvad sotsiaalset integratsiooni ja

kuuluvustunnet laiemas sotsiaalses võrgustikus, hoolimata nende erivajadusest. Kaasamine

saavutatakse laste aktiivse mõtestatud osaluse ja personaalse lähenemise kaudu, arvestades iga

lapse täielikku potentsiaali. Lihtsamalt öeldes lähtub kaasava hariduse kontseptsioon

põhimõttest, et igal lapsel on õigus saada temale vajalikul viisil kohandatud õpet võimalikult

tavapärases keskkonnas. Lasteaias on lapsele vajaliku toe pakkumisel oluline last ümbritsevate

täiskasvanute omavaheline koostöö.

Kaasav haridus ei ole toevajadusega lapse mehhaaniline paigutamine temale mittesobivasse

keskkonda või toevajaduse sisuline ignoreerimine. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus peab

muutuma lapse vajaduste muutumisel ‒ kohane õppe- ja kasvatustegevuse korraldus liigub

lapse vajaduste muutumisel ning tavapärasest erinevat õppe- ja kasvatustegevuse sisu ning

korraldust rakendatakse lapse vajadustest lähtuvalt vähimaks vajalikuks ajaks. Õigus kaasavale

haridusele on hariduspõhiõiguse suurusjärku kuuluv õigus ning selle õiguse riive peab olema

alati põhjendatud lapse vajadustest lähtuvalt.

Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt vastutab tugiteenuste tagamise eest lasteaias pidaja. Kohaliku

omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel antud tugiteenuste korraldamisega seotud

ülesandeid tuleb täita viisil, mis tagab alushariduse omandamise iga lapse individuaalseid

vajadusi ja võimeid arvestades. Lasteaed peab tugiteenuseid pakkudes arvestama vanema soovi

ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna

soovitusi.

Mõiste „tugiteenused“ hõlmab nii PGS § 37 lõike 3 alusel kirjeldatud tugispetsialistide

(eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog) kui ka teiste last õppe- ja

kasvatustegevustes abistavate spetsialistide teenust. Lisaks võib pidaja luua lasteaias ka

loovterapeudi (kunstiterapeut, muusikaterapeut; tantsu- ja liikumisterapeut) ametikoha, kui see

on lapse individuaalsetest vajadustest tulenevalt vajalik ja/või last toetav. Loovterapeudi

kompetentsusnõuded on kehtestatud loovterapeudi kutsestandardis, tase 7.

Eesmärk on sätestada tugiteenuste tagamise eest vastutav institutsioon, kelleks on

munitsipaallasteaias kohaliku omavalitsuse üksus ja eralasteaias eralasteaia pidaja. Kui vanem

ei saa oma lapsele käesolevas eelnõus sätestatud tuge, on tal võimalik pöörduda lasteaia pidaja

poole. Lasteaia pidaja võib olukorra hindamiseks kaasata eksperte.

Võrreldes kehtiva KELS § 14 lõikega 2 on täpsustatud regulatsiooni sõnastust. Eelnõu kohaselt

tuleb lapsele tugiteenuseid pakkuda eelkõige lasteaias. Mis ei tähenda, et tugispetsialistid

peavad töötama lasteaia koosseisus. Kohaliku omavalitsuse üksused peavad korraldama oma

tugiteenuste võrgu selliselt, et vajalik tugi oleks kõigile lasteaias käivatele lastele kättesaadav

29

kas lasteaias või esmatasandi teenuskeskuses töötavate tugispetsialistide või teenuse kaudu.

Tugiteenuste reformi tulemusena on võimalik, et tugiteenuseid pakutakse ühes kohaliku

omavalitsuse üksuse haridus- ja sotsiaalkeskuses, kus on kättesaadavad ka muud asjakohased

teenused. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksused on oma teenuste pakkumisel õigusaktides

sätestatud ulatuses autonoomsed, on võimalik tugiteenuseid sisuliselt korraldada selliselt, et

tagatakse käesolevas seaduses sätestatud eesmärkide täitmine. Eelnõu eesmärk on suunata

kohaliku omavalitsuse üksusi oma avalike teenuste korraldust läbi mõtlema, et need toimiksid

tõhusalt. Lisaks on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik kaaluda, kas laps vajab

tugiteenusena hoopis mõnda sotsiaalteenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel.

Tugiteenuse üle järelevalve teostamisel on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus kasutada

kõiki meetmeid, mis on talle järelevalveorganina antud (nt ettekirjutus, sunniraha jmt). Haridus-

ja Teadusministeeriumil on hariduse infosüsteemi kaudu ülevaade lasteaias tegelikult pakutud

tugiteenustest.

Eelnõu § 12 lõige 3 sätestab, et õpetajad jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut

lasteaias ning kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete

järgi, arvestades muu hulgas hariduse infosüsteemi kantud hariduslike erivajaduste ja

tugimeetmete rakendamise andmetega. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse

alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud põhimõtetest.

Sätte kohaselt peab lapse arengu jälgimisel ja hindamisel läbivalt silmas pidama lapse

individuaalseid võimeid ja vajadusi ning võtma arvesse ka hariduse infosüsteemis kajastuvaid

andmeid, tagamaks lapsele võimetekohased õppe- ja kasvatustegevused.

Eelnõu § 12 lõike 4 kohaselt tagatakse lasteaias lapsele vajaduse korral põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja

teenuse rakendamise korrale vastav eripedagoogi ja logopeedi või muu tugispetsialisti (edaspidi

koos tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenusteks loob võimalused lasteaia pidaja ja

teenuse pakkumist korraldab direktor. Võrreldes kehtiva KELSiga, mis sätestab, et lapsele

tagatakse lasteaias vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus, on eelnõus

täpsustatud muu tugiteenuse sisu. Eelnõu kohaselt peab tugispetsialistide teenus ka lasteaias

vastama PGS § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse

rakendamise korrale. Muudatus on kooskõlas Riigikontrolli tugiteenuste auditi soovitustega

soodustada tugiteenuste terviklikku tagamist lasteaedades ja koolides. Lasteaia ja kooli

tugispetsialistidele ühtsete kvalifikatsiooninõuete ja teenuse standardite kehtestamine tagab

teenuse ühtlase kvaliteedi üldhariduse erinevatel tasemetel ning võimaldab kohaliku

omavalitsuse üksusel tugispetsialistide ressurssi asutuste vahel paindlikult jagada.

Sarnaselt PGSiga võimaldab eelnõu tugispetsialistide teenuse tagamiseks võtta tugispetsialist

lasteaeda tööle või korraldada teenus muul viisil. Lasteaia pidajal on kohustus tagada teenuse

kättesaadavus. See tähendab eelkõige teenuse rahastamist (vajaduse korral spetsialisti lasteaeda

töölevõtmist või teenuse ostmist teenusepakkujalt). Direktoril on kohustus teenust igapäevaselt

korraldada.

Eelnõu § 12 lõige 5 sätestab, et lasteaed kannab andmed osutatud tugiteenuse ja teenuse osutaja

kohta hariduse infosüsteemi. Et tagada lapsele ja perele vajalikke tugiteenuseid, on lapse

elukohajärgsel kohaliku omavalitsuse üksusel õigus töödelda hariduse infosüsteemi andmeid.

Sätte eesmärk on info liikumist hõlbustades parandada lapse ja pere vajadustele vastava ja

õigeaegse teenuse kättesaadavust.

30

Eelnõu § 12 lõige 6 sätestab, et kui ilmneb lapse andekus, pakuvad õpetajad või teised

spetsialistid talle lasteaias vajaduse korral täiendavat juhendamist.

Säte on oluline, tagamaks täiendav juhendamine ja individuaalne lähenemine ka andekale

lapsele, kelle võimete ja potentsiaali arendamine ja toetamine on oluline juba alushariduses,

kuna nii toetatakse lapse edasist edukat toimetulekut ka järgmistel haridustasemetel.

§ 13. Lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine

Eelnõu § 13 reguleerib lapsele vajaliku toe väljaselgitamist ja rakendamist lasteaias.

Käesoleva seaduseelnõuga on kavas ühtlustada toe väljaselgitamine ja rakendamine alus- ja

põhihariduses. Sarnaselt PGSiga kaotatakse käesolevas seaduses jäik erirühmade jaotus ja

nende täituvuse piirnormid ning luuakse senisest paindlikumad võimalused iga lapse arengu

toetamiseks. Seejuures lähtutakse ennekõike lapse toevajadusest, mitte meditsiinilisest

diagnoosist. Kehtivas KELSis sätestatud nõustamismeeskonna poolt tehtavaid otsuseid sobitus-

või erirühma vastuvõtmiseks käsitletakse käesolevas eelnõus edaspidi soovitustena tõhustatud

või eritoe rakendamiseks. Tõhustatud ja eritugi väljendub eelkõige lapsele sobiva kollektiivi

suuruses ning erivajadusest tulenevate õppe- ja kasvatusprotsessi spetsiifiliste kohanduste

ulatuses. Soovituse toe rakendamiseks annab kooliväline nõustamismeeskond. Eelnõu kohaselt

on toe rakendamine õigustatud ka muude objektiivsete andmete olemasolul, nt kui lapsel on

eelnevalt tuvastatud puude raskusaste, koostatud rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste

vajadust kirjeldav arsti väljastatud terviseseisundi hinnang. Mõnikord erinevad lapsed

võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline

rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Siis peab lasteaed lapsele sobiva õpi- ja

kasvukeskkonna tagamisel alati lähtuma lapse vajadustest.

Sarnaselt PGSiga on eelnõu kohaselt tõhustatud tuge vajava lapse puhul rühma suuruseks kuni

12 last ja erituge vajava lapse puhul kuni kuus last. Samas ei pruugi erivajadusega laps tingimata

vajada väiksemat rühma. Sellisel juhul võib lapsele pakkuda individuaalset lisatuge ka

tavapärase koosseisuga rühmas. Soovituse konkreetsele lapsele sobiva kollektiivi suuruse või

rühmas vajaliku lisatoe kohta annab kooliväline nõustamismeeskond. Lasteaiale edastatud

objektiivsete andmete põhjal võib lapsele, kellel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev

läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, sobiva

kollektiivi suuruse või vajaliku lisatoe osas langetada otsuse ka lasteaed.

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt loob lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja lapsele

vajaliku toe pakkumiseks võimalused lasteaia pidaja ja selle korraldab direktor.

Vastavat regulatsiooni ning pidaja ja direktori rolli tugiteenuste pakkumisel ei ole võrreldes

kehtiva KELSiga sisuliselt muudetud.

Eelnõu § 13 lõige 2 sätestab, et lapsel on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge vajaduse

tuvastamise hetkest. Vajadus tuvastatakse lasteaiale sellekohaste objektiivsete andmete

saabumise või koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmisega. Lasteaed on kohustatud

tegema lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel ja tagamisel vanemaga koostööd.

Säte rõhutab lapse õigust saada tema vajadustele vastavat tuge kohe, olenemata sellest, kas

üldse või millise aja möödudes annab soovituse kooliväline nõustamismeeskond. Koolivälise

nõustamismeeskonna soovituse kõrval võivad muudeks objektiivseteks andmeteks toe vajaduse

31

tuvastamisel olla puude raskusastme otsus või rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste vajadust

kirjeldav arsti antud tervisseisundi hinnang.

Eelnõu § 13 lõige 3 sätestab, et lapse arengu toetamiseks määrab direktor tugiteenuste

koordineerija, kelle ülesanne on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd ja koordineerida

lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist.

Kehtiva koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt on lapse arengu toetamine

lasteasutuses meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juht. Eelnõu täpsustab

senist regulatsiooni, andes direktorile õiguse määrata tugiteenustega seotud meeskonnatöö

korraldamiseks ja võrgustikutöö koordineerimiseks vastav töötaja, kes on tugiteenuste

koordineerija. Tugiteenuste koordineerija näol on tegemist samade ülesannetega inimesega,

keda PGS-is nimetatakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijaks. Nimetame

antud töökohustustega inimese alushariduses tugiteenuste koordineerijaks põhjusel, et

alushariduse jaoks on PGSis kasutusel olev termin mõnevõrra ebatäpne ja samas ka piirav.

Lasteaias koordineeritakse ennekõike tugiteenuseid, mitte õpet ning seda mitte ainult

haridusliku erivajadusega lapsele. Lisaks on lasteaias kasutusel termin laps, mitte õpilane.

Tugiteenuste koordineerija on uus roll alushariduses, kuid see ei eelda täiendava ametikoha

loomist lasteaias. Tegelikkuses paljudes lasteaedades juba täidab mõni töötaja seda rolli ja on

loodud ka ametikohad. Tugiteenuste koordineerija seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on

lasteaia direktoril õigus valida selleks tööks sobivaim töötaja. Tugiteenuste koordineerija rolli

võib täita üks lasteaias töötavatest tugispetsialistidest, õppealajuhataja või muu sobiv töötaja.

Tugiteenuste koordineerijaks võib olla ka direktor. Kuna direktor ei saa ise ennast määrata,

antakse sättes see õigus lasteaia pidajale. Lasteaia pidaja võib tugiteenuste koordineerijaks

määrata direktori.

Regulatsiooni eesmärk on muuta juhtimine, koordineerimine ja koostöö lapse arengu toetamisel

vanemate ja lasteaiasiseste ning -väliste spetsialistide vahel efektiivsemaks. Tugiteenuste

koordineerija juhib lasteaiasiseste ja -väliste spetsialistide võrgustiku tööd, eriti siis, kui on vaja

kaasata näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse teisi asutusi. Muudatus tuleneb vajadusest juhtida

süsteemselt lapse individuaalse arengu jälgimist ja toetamist ning võimaldada hästi toimivat

ning koordineeritud meeskonnatööd lasteaias.

PGS § 46 lõige 2 sätestab samal eesmärgil ja samade ülesannetega ametikoha koolis,

nimetusega „haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija”. Ühe asutusena tegutseva

lasteaia ja kooli (PGS § 2 lõige 3 punkt 2, eelnõu § 16 lõige 5) puhul kohaldatakse lasteaia osale

koolieelse lasteasutuse seadust ning üldhariduskooli osale käesolevat seadust (PGS § 2 lõige 5,

eelnõu § 68 punktid 2 ja 3). Seega tuleb ühe asutusena tegutsevas lasteaias ja koolis luua

ametikoht, mis kahes seaduses kannab küll erinevat nimetust, kuid mille sisu on sama. See ei

tohiks iseenesest tekitada arusaamatusi või on risk arusaamatusteks pigem vähene. HEVKO on

küll üsna juurdunud termin selle ametikoha nimetamiseks, samas on üha enam hakatud

praktikas juba kasutama mõnevõrra sümpaatsemat ja ametikoha sisu paremini edasi andvat

„tugiteenuste koordineerija” nimetust. Oluline on, et nii kooli kui lasteaia „haridusliku

erivajadusega lapse õppe koordineerija”/„tugiteenuste koordineerija” täidavad samasisulisi

ülesandeid – üks lasteaias, teine koolis ning ühe asutusena tegutseva lasteaia ja kooli puhul on

võimalik seega sõnastada selle ametikoha nimetus kas PGSi või alushariduse ja lapsehoiu

seaduse järgi ning seda ülesannet saab täita üks töötaja.

Eelnõu § 13 lõige 4 avab tugiteenuste koordineerija ülesannete sisu. Sätte kohaselt toetab ja

juhendab ta õpetajat lapse esmase toe kavandamisel, nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja

direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, lasteaias pakutavate lapse arengut

32

toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ja põhikooli ülemineku

toetamiseks.

Eelnõu § 13 lõige 5 sätestab, et kui lapsel ilmneb lasteaias vajadus saada tuge, teavitab lasteaed

sellest vanemat ja korraldab lapse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral

tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid.

Säte reguleerib olukorda, kui lasteaias käival lapsel ilmneb vajadus saada tuge. Sarnaselt on

esmase toe vajaduse hindamine reguleeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõikes 4.

Tavapäraselt tugineb pedagoogilis-psühholoogiline hindamine lapse arenguliste vajaduste ja

lähima arengutsooni perspektiivi kirjeldamisele, hõlmates lapse kasvatuse ja õpetamisega

seonduvaid ning lapse arengu psühholoogilisi aspekte. Õpetajad ja kaasatud tugispetsialistid

hindavad vastavalt oma ettevalmistusele lapse arengut ja võimeid, aktiivsust, tähelepanu,

püüdlikkust, suhtumist õppe- ja kasvatustegevustesse, õpioskusi, töövõimet, õppe- ja

kasvatustegevustes osalemist, õpioskuste rakendamise tasandit, isiksuse jooni, suhtlemisviise,

käitumist, emotsionaalset seisundit, tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mõtlemine) ja

motivatsiooni.

Eelnõu § 13 lõige 6 sätestab, et lapsel, kellel on kohanemisraskusi või tekib mahajäämus

eeldatavate arengutulemuste saavutamisel, pakub lasteaed üldist tuge, mis kujutab endast

õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust ja vajaduse korral õpet

individuaalselt või alarühmas.

Alarühma mõiste tuleneb riiklikust õppekavas kirjeldatud füüsilise keskkonna kujundamise

põhimõttest. Sättes kirjeldatud juhul viidatakse soovitusele korraldada õppe- ja

kasvatustegevust lapse toetamiseks väiksemates gruppides.

Eelnõu § 13 lõikes 7 sätestatakse, et vajaduse korral koostavad rühma õpetajad koostöös

tugispetsialistide ja vanemaga lapsele alushariduse riikliku õppekava alusel individuaalse

arenduskava. Alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse lapse individuaalse arenduskava

koostamise alused. Individuaalne arenduskav (IAK) on dokument, milles seatakse lapsele

individuaalsed eesmärgid ja lepitakse koostöös vanema, õpetaja ja tugispetsialistidega kokku

tegevustes, kuidas seatud eesmärke saavutatakse. IAK koostatakse lapsele kindlaks

ajavahemikuks ja neis valdkondades, milles lapse areng vajab toetamist, ehk lapse areng erineb

eeldatavast eakohasest tasemest, s.o eakaaslaste keskmisest tasemest. Vähemalt üks kord

õppeaastas tehakse meeskonnatööna kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest,

arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. Täpsemad nõuded IAK

koostamisele kehtestatakse alushariduse riiklikkus õppekavas. Lisaks sätestab käesoleva

paragrahvi lõige 15, et haridusliku erivajadusega lapse hindamise, testimise ja uuringute

tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ja koolivälise

nõustamismeeskonna antud soovitused, kohandused õppes, rakendatud tugimeetmed ja hinnang

nende tulemuslikkuse kohta märgitakse lapse IAKsse.

Eelnõu § 13 lõige 8 sätestab, et kui lasteaia tagatud tugi ei anna lapse arengus soovitud

tulemusi, teeb tugiteenuste koordineerija vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise

nõustamismeeskonna poole.

Regulatsioon näeb ette, et kui lasteaia pakutav tugi (nt individuaalne lisajuhendamine,

tugispetsialisti(de) teenus, muudatused õppe- ja kasvatustegevuse korralduses) või

rühmakeskkond ei osutu piisavaks, et tagada lapse arengus soovitud tulemusi, tehakse vanemale

ettepanek pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole.

33

Eelnõu § 13 lõige 9 sätestab, et kooliväline nõustamismeeskond annab lapse arengu

toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks soovitusi põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 alusel kehtestatud korras.

Kooliväline nõustamismeeskond annab lasteaiale ja vanemale soovitusi lapse arengu

toetamiseks, õppe- ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks.

Soovituse andmise menetlemisel tuleb spetsialistidel järgida teabe avalikustamise reegleid ja

isikuandmete töötlemise põhimõtteid.

Eelnõu § 13 lõike 10 alusel kantakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitused hariduse

infosüsteemi pärast seda, kui vanem on andnud nõusoleku neid rakendada. Nõusolek esitatakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Sätte kohaselt on tõhustatud või eritoe rakendamiseks lisaks koolivälise nõustamismeeskonna

soovitusele vaja vanema nõusolekut. Tunnistades vanemate põhiseaduslikku õigust ja kohustust

kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest, rakendatakse tõhustatud ja erituge vanema

nõusolekul. Vanema nõusolek koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse rakendamiseks

peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et vanem võib

soovi korral edastada ka nõusolekut väljendava e-kirja.

Koolivälise nõustamismeeskonna soovitused saavad hariduse infosüsteemis lasteaiale

nähtavaks alles pärast vanema nõusolekut seetõttu, et lasteaial pole vastava soovitusega enne

seda, kui puudub nõusolek seda rakendada, midagi teha. Vastupidine olukord oleks vastuolus

ka isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate isikuandmete töötlemise põhimõtetega

(kindlasti eesmärgikohasuse ning minimaalsuse põhimõttega).

Olukorras, kus vanema tegevus või tegevusetus rikub lapse õigust tema heaolu ja arengu

toetamisele, teavitab lasteaed kohaliku omavalitsuse üksust abivajavast lapsest. Kohaliku

omavalitsuse üksus rakendab seejärel vajaduse korral meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks.

Eelnõu kohaselt on oluline tagada lapsele tugi ja arengu toetamine.

Eelnõu § 13 lõige 11 sätestab, et koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema

nõusolekul rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul käsitatakse last

haridusliku erivajadusega lapsena. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus ei ole eritoe või

tõhustatud toe rakendamisel nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev

läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste.

Kui üldjuhul rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge koolivälise nõustamismeeskonna

soovitusel, siis erandina on lubatud tõhustatud või erituge rakendada ilma koolivälise

nõustamismeeskonna soovituseta laste puhul, kelle toevajadus tema muutumatu tervisseisundi

tõttu on ilmselge. Erandi mõte on säästa keeruliste diagnoosidega lapsi ja nende vanemaid

täiendavast haldusmenetlusest, kui lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi

kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste. Sellisel juhul võib

pidaja lähtuda sobiva toe planeerimisel puude raskusastme otsusest (sh rehabilitatsiooniplaanis

välja toodud tugispetsialistide vajadusest) või arsti koostatud tugiteenuste vajadust kirjeldavast

terviseseisundi hinnangust.

Sügav puue on lapse anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab laps pidevat kõrvalabi, juhendamist või

34

järelevalvet ööpäev läbi. Raske puue on lapse anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise

struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab laps kõrvalabi,

juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval.

Eelnõu § 13 lõike 12 kohaselt võib selleks, et toetada lapse heaolu ja arengut, moodustada

lasteaias väiksemaid rühmi. Haridusliku erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma

moodustamisel tuleb järgida koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi või või käesoleva

paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul puude raskusastme tuvastamise otsust.

Lapse heaolu toetamiseks võib lasteaed moodustada eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatud piirarvust

väiksemaid rühmi. Nõustamismeeskonna soovitusi rühmade moodustamiseks on eelnõu

kohaselt vaja arvestada üksnes siis, kui tegemist on tõhustatud või erituge vajava lapsega, kelle

puhul kooliväline nõustamismeeskond on andnud soovituse viia õppe- ja kasvatustegevust läbi

väiksemas kollektiivis

Kui lapsel on diagnoositud mõni ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja

tuvastatud puude raskusaste, siis võib lapsele sobiva suurusega rühma moodustamisel lähtuda

puude raskusastme otsusest või tugiteenuste vajadust kirjeldavast terviseseisundi hinnangust.

Eelnõu § 13 lõike 13 alusel rakendatakse tõhustatud tuge lapsele, kes oma erivajaduse tõttu

vajab:

1) vähemalt üht tugispetsialisti teenust;

2) spetsiifilist õppe- ja kasvatustegevuse korraldust, keskkonda, metoodikat, või vahendeid ning

3) individuaalset tuge rühmas või õpet kuni 12 lapsega rühmas.

Käesoleva sättega kirjeldatakse, millised tingimused peab lasteaed tagama lapsele, kellele

rakendatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge.

Eelnõu § 13 lõike 14 alusel rakendatakse erituge lapsele, kes oma erivajaduse tõttu vajab:

1) mitut tugispetsialisti teenust;

2) kohandusi mitmes käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 2 nimetatud valdkonnas ning

3) pidevat individuaalset tuge rühmas või õpet kuni kuue lapsega rühmas.

Käesoleva sättega kirjeldatakse, millised tingimused peab lasteaed tagama lapsele, kellele

rakendatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel erituge.

Eelnõu § 13 lõike 15 alusel märgitakse haridusliku erivajadusega lapse hindamise, testimise ja

uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ja koolivälise

nõustamismeeskonna antud soovitused, kohandused õppes, rakendatud tugimeetmed ja hinnang

nende tulemuslikkuse kohta lapse individuaalsesse arenduskavasse. Käesolev säte näeb ette, et

haridusliku erivajadusega lapse arengu jälgimise dokumenteerimise kohaks on lapse

individuaalne arenduskava.

Käesolevas sättes viidatud tugimeetmed hõlmavad endas nii tugispetsialistide teenuseid kui ka

kohandusi õppe- ja kasvatustegevuses.

Eelnõu § 13 lõige 16 sätestab, et vähemalt korra õppeaastas ja siis, kui koolivälise

nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppemas, hindab tugiteenuste

koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning

teeb direktorile ettepanekud edasiseks tegevuseks.

35

Sätte eesmärk on kehtestada põhimõte, et toe rakendamise mõju lapse arengule peab

regulaarselt hindama ja analüüsima. Hindamised on aluseks edasise toe rakendamisel ja

tegevuse kavandamisel.

Eelnõu § 13 lõike 17 kohaselt on lasteaial tõhustatud ja eritoe rakendamiseks õigus töödelda

teise lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid

koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ja tuge saavale lapsele rakendatud tugimeetmete

kohta.

Kui tavapäraselt lapse lasteaia vahetamisel sisestab lasteaed uuesti lapse kohta EHISesse

andmed ehk avab lapse osas nö uue kausta, siis on seadusest tuleneva ülesande täitmiseks

(pakkuda lapsele tõhustatud või erituge) lasteaial õigus vaadata ja kasutada ka neid andmeid,

mida eelmine lastehoid ja lasteaed on lapse kohta EHISesse sisestanud (siin olulisena – eelmises

lasteaias rakendatud meetmed) või mille on sisestanud EHISesse kooliväline

nõustamismeeskond (varasemad otsused). Selline vajadus on seletatav asjaoluga, et lapsele

võib eelmises lasteaias käimise ajal olla antud tõhustatud toe või eritoe soovitus, mille

rakendamine peab jätkuma (kui lapsevanem seda soovib) edasi ka uues lasteaias. Seetõttu on

uuel lasteaial vajalik saada andmeid nii soovituse enda kui ka varasemate meetmete kohta.

Andmeid töödeldakse sellisel juhul seaduse alusel, mistõttu andmesubjekti nõusolek ei ole

vajalik.

§ 14. Lapse lasteaiast väljaarvamine

Eelnõu §-s 14 sätestatakse arusaadavuse ja õigusselguse huvides sõnaselgelt lapse lasteaiast

väljaarvamise alused. Riigikogu menetluses on koolieelse lasteasutuse seaduse,

kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (231 SE).

Nimetatud eelnõu sätestab täiendava aluse üldhariduskoolist õpilase väljaarvamiseks, samuti

sätestatakse seaduse tasemel alused õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamiseks ja lapse

koolieelsest lasteasutusest väljaarvamiseks. Käesolev säte on seotud KELSi muudatusega.

Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt võib lapse lasteaiast välja arvata:

1) kui vanem on lasteaiale esitanud sellekohase taotluse;

2) kui laps asub täitma koolikohustust;

3 kui lapsel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui lasteaiale on teada, et laps

viibib Eestis ning vanem on lasteaiale esitanud kinnituse selles lasteaias koha kasutamise

jätkamiseks;

4) lapse surma korral.

1) kui vanem on lasteaiale esitanud sellekohase taotluse. Vastuvõtt lasteaeda sõltub

lapsevanema soovist, mida väljendatakse taotlust esitades. Seega on üsna selge, et ka

väljaarvamise soovi saab vanem väljendada taotlust või avaldust esitades.

2) kui laps asub täitma koolikohustust. PGS § 9 lõike 2 kohaselt on koolikohustuslik isik

(sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud

Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle

elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Seega

peab üldjuhul käimasoleva aasta 1. oktoobriks seitsmeaastaseks saanud laps minema lasteaiast

edasi (üldharidus)kooli põhiharidust omandama. Eelnõu § 4 lõige 7 sätestab, et kui lapse

koolikohustuse täitmise algus on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 nimetatud

juhul ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama

lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil lasteaias.

36

3) kui lapsel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui lasteaiale on teada, et

laps viibib Eestis ning vanem on lasteaiale esitanud kinnituse, et jätkab selles lasteaias koha

kasutamist. Elukoha andmed võivad puududa nt seetõttu, et kohaliku omavalitsuse üksus on

omal algatusel lõpetanud elukoha andmete kehtivuse (vt rahvastikuregistri seaduse § 871).

Lisaks sellele võivad isiku elukohaandmed puududa rahvastikuregistrist seetõttu, et isiku

elamisluba on kehtetuks tunnistatud (vt rahvastikuregistri seaduse § 38 lõige 2). Et isiku Eesti

elukoha andmete puudumine rahvastikuregistris oleks aluse või põhjusena lapse lasteaiast

väljaarvamiseks küllaltki lai, puudutades paljusid isikuid, siis on eelnõu sättesse lisatud täiend

„välja arvatud juhul, kui lasteasutusele on teada, et laps viibib Eestis ning lapsevanem on

lasteasutusele kinnitanud selle lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses osalemise jätkamist“.

Sellega välistatakse, et ainuüksi siis, kui isiku Eesti elukoha andmed puuduvad, arvatakse laps

lasteasutusest välja. Lapse ja tema vanema elukoha andmete seisu rahvastikuregistris seirab

kohalik omavalitsus, mille haldusterritooriumil laps elab. Isiku Eesti elukoha andmete

puudumise tuvastamisel saab kohaliku omavalitsuse üksus tema enda peetavat lasteaeda

teavitada, kui tegemist on selles lasteaias käiva lapsega. Kui lasteaiale on teada, et laps viibib

Eestis, kuigi tema Eesti elukoha andmed rahvastikuregistrist puuduvad, võtab lasteaed

(kontaktandmete olemasolul) lapse vanemaga ühendust ning selgitab välja edaspidised plaanid

(kas laps jätkab lasteaias käimist või mitte). Kui vanem ei kinnita lasteaiakoha kasutamise

jätkamise soovi (nt põhjusel, et Eestist lahkutakse jäädavalt), kuid sellele vaatamata jätab

esitamata taotluse laps lasteaiast välja arvata (mis saaks olla lapse lasteaiast väljaarvamise alus),

siis arvab lasteaia direktor lapse lasteaiast välja punkti 3 alusel. Samamoodi toimib lasteaia

direktor ka siis, kui lasteaed ei saa teavet lapse viibimise kohta Eestis.

4) lapse surma korral. Vajalikuks ei saa pidada, et lapse surma korral esitab vanem eraldi

taotluse lapse lasteaiast väljaarvamiseks. Antud väljaarvamise alus ei välista vanema taotluse

esitamist, kuid lapse lasteaiast väljaarvamine tema surma korral peaks olema seaduses eraldi

alusena ette nähtud. Seda näiteks olukordadeks, kus vanem avaldust esitada ei saa (vanem

puudub või on ka ise surnud).

Kui eelnõu 231 SE seadusena vastu võetakse, siis eelduslikult jõustuvad vastavad muudatused

KELSis enne käesoleva seaduse vastuvõtmist. Sellisel juhul võrreldes KELSis sätestatuga

regulatsiooni ei muudeta. Seega tuleb eelnõu 231 SE menetlust jälgida..

Eelnõu § 14 lõige 2 annab eralasteaiale õiguse arvata laps lasteaiast välja pikaajalise

õppemaksuvõlgnevuse tõttu. Seega kuigi käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kohaldatakse

eralasteaiast väljaarvamisele samu tingimusi nagu munitsipaallasteaiast väljaarvamisele, siis

võrreldes kohaliku omavalitsuse üksuse õigusega lapse lasteaiast väljaarvamiseks, on

eralasteaia pidajal õigus kehtestada täiendava väljaarvamise alusena pikaajaline

õppemaksuvõlgnevus. Lapse lasteaiast väljaarvamise alused ei saa tulla kohakasutamise

lepingust, vaid need tuleb eraldi kehtestada ning lepinguga ei saa ette näha täiendavaid

väljaarvamise aluseid.

Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt teeb lapse lasteaiast väljaarvamise otsuse direktor, arvestades

käesolevas paragrahvis sätestatut. Tegemist on haldusaktiga haldusmenetluse seaduse

tähenduses.

§ 15. Lasteaia tegevuse korraldamine

Eelnõu §-s 15 sätestatakse lasteaia tegevuse korraldamise üldised alused.

37

Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt võib lasteaia tegevust korraldada munitsipaal- või eralasteaias.

Munitsipaallasteaia pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus ja eralasteaia pidaja on eraõiguslik

juriidiline isik. Lasteaed asutatakse lasteaia pidaja otsusega.

Võrreldes kehtiva KELS § 4 lõikega 1 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud. Sätte eesmärk on

kehtestada selge vastutus lasteaia omandivormist lähtudes ja piiritleda, mil viisil võib

käesolevas seaduses sätestatud korras alusharidust võimaldada. Lasteaia omandivormist

sõltuvalt erineb lasteaedade tegevuse õiguslik vorm. Munitsipaallasteaia pidaja tegevuse

aluspõhimõtted tulenevad PS §-st 37, mis tähendab, et munitsipaallasteaed täidab avalikku

ülesannet. Avalikku ülesannet võib aga täita ka eraõiguslikus vormis. Eralasteaia teenus muutub

avalikuks ülesandeks siis, kui seda pakutakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva

kohustuse täitmiseks.

Lasteaiakoha andmine otsustatakse haldusmenetluses, sellega kaasneb kohaliku omavalitsuse

üksusele riigivõimu volitus ning sellisel juhul on kohaliku omavalitsuse üksuse ja vanema vahel

avalik-õiguslik suhe. Seega kui lasteaiakoha taotluse lahendamise menetluses leiab isik, et

rikutud on tema õigusi, saab ta esitada kaebuse halduskohtusse. Kohaliku omavalitsuse üksuse

ja vanema vahel ei ole avalik-õiguslikku suhet aga siis, kui vanem on lasteaiakoha saanud ning

lasteaed pakub alushariduse andmiseks ja lastehoiu funktsiooni täitmiseks lasteaiateenust.

Lasteaed täidab lasteaiateenust pakkudes küll avalikku ülesannet, kuid sellega ei kaasne

riigivõimu volitusi. Kui isik leiab, et lasteaiakoha kasutamisel on tema õigusi rikutud, saab ta

esitada hagi maakohtusse.

Munitsipaallasteaed asutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse otsusega ja eralasteaed

eraõigusliku juriidilise isiku otsusega, lähtudes tema omandivormist. Eraõigusliku juriidilise

isiku otsuse teeb kõrgeim juhtorgan, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Eralasteaia asutamise

otsuse tegemiseks ei näe õigusaktid ette otsuse tegemise vormi. Munitsipaallasteaia asutamise

otsuse tegemiseks on ette nähtud kord kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi ka

KOKS). KOKS § 35 lõike 2 kohaselt otsustab valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse

(munitsipaallasteaia) asutamise ja selle tegevuse lõpetamise volikogu. Hallatava asutuse

põhimäärus, struktuur ja koosseis kinnitatakse ja neid muudetakse volikogu poolt kehtestatud

korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja

kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab, et lasteaial on põhimäärus või põhikiri, milles sätestatakse

vähemalt lasteaia asukoht ja tegevuskohad, nimetus, struktuur ning õppekeel või õppekeeled.

Lasteaia põhimäärus või põhikiri kehtestatakse ja seda muudetakse lasteaia pidaja kehtestatud

korras.

Kehtestatud põhimäärus või põhikiri on üks tegevusloa taotlemise, munitsipaallasteaia puhul

tegevuse eeldusi. Mõisted põhimäärus ja põhikiri tulenevad kehtivatest seadustest, vastavalt

KELS-ist ja ErakS-st, samuti Eesti Vabariigi haridusseadusest, mille § 19 sätestab, et

haridusasutuse õigusliku seisundi kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus.

Võrreldes kehtiva KELS §-ga 9 on eelnõu sellest sättest välja jäetud kohustus reguleerida

põhimääruses seda, mis on edaspidi sätestatud seaduse tasemel. Näiteks on edaspidi seaduses

sätestatud direktori pädevus ja tema ülesanded, samuti hoolekogu pädevus ja ülesanded.

Eelnõu § 19 lõikes 2 nimetatud lasteaia kui asutuse põhimäärust ja põhikirja tuleb eristada

eralasteaia pidaja kui juriidilise isiku põhikirjast. Niisamuti tuleb munitsipaallasteaia kui

asutuse põhimäärust eristada valla või linna kui lasteaia pidaja põhimäärusest. Eralasteaia

38

pidaja kui juriidilise isiku põhikirja sisu ja muutmist reguleerib äriseadustik ja selline põhikiri

kantakse äriregistrisse. Valla või linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku põhimääruse sisu ja

muutmist reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja see kehtestatakse valla või

linna volikogu määrusega. Pidajate põhimäärus ja põhikiri reguleerivad nende kui juriidiliste

isikute tegevusi. Käesolevas lõikes sätestatud asutuse põhimäärus ja põhikiri reguleerib lasteaia

kui asutuse tegevusi. Eralasteaia põhikirja näol on sisuliselt tegemist teenuse tüüptingimustega

võlaõigusseaduse tähenduses.

Eelnõu § 15 lõige 3 sätestab, et eralasteaia tegevuse korraldamise ja alushariduse pakkumise

õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tegevusloaga.

Nii on ka kehtiva õiguse järgi, kuid lõige on vajalik rõhutamaks selguse huvides eralasteaia

tegevuse lubatavuse õiguslikku alust võrreldes munitsipaallasteaia tegevuse korraldamisega,

sest viimase puhul ei ole vaja tegevusluba (vt lähemalt eelnõu 3. jao selgitust).

Tegevusluba annab eralasteaia pidajale õiguse pakkuda alusharidust. Pidaja jaoks tähendab

tegevusloa saamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka MSÜS) § 16

tähenduses loakohutuse täitmist. Ilma tegevusloata ei tohi õppe- ja kasvatustegevust läbi viia.

Kui sisuline tegevus vastab lasteaia tegevuse tunnustele, kuid puudub tegevusluba, on tegemist

ebaseadusliku majandustegevusega karistusseadustiku (edaspidi ka KarS) § 372 tähenduses.

Tegevusluba ja selle taotlemist on täpsemalt selgitatud seletuskirja § 22 juures. Koolituslubade

ja tegevuslubade üleminekusätteid on selgitatud eelnõu rakendussätete juures.

Eelnõu § 15 lõige 4 sätestab, et lasteaia pidaja otsusel võib lasteaed tegutseda ühe asutusena

mitmes tegevuskohas. Sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud

nõuetele kõikides tegevuskohtades.

Regulatsiooni eesmärk on tagada lasteaia tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks piisav

paindlikkus. Ühe asutusena mitmes tegevuskohas tegutseva lasteaia puhul on õiguslikult

tegemist ühe lasteaiaga (juriidilise isikuga). Regulatsiooni kohaselt võib lasteaia pidaja

olemasolevaid lasteaedu üheks asutuseks konsolideerida. Säte kehtib ka tulevikus asutavate

lasteaedade suhtes. Nii võib mitmes tegevuskohas tegutseval lasteaial olla üks direktor ja

näiteks tegevuskohtades üksnes õppealajuhataja.

Eelnõu § 15 lõike 5 kohaselt võivad lasteaed ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

sätestatud üldhariduskool tegutseda ühe asutusena. Võrreldes kehtiva KELS § 5 lõikega 2 ei

ole regulatsiooni muudetud. Põhikool on üldhariduskool. PGSist tulenevalt võib põhikooli

tegutsemise vorm olla lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena.

Eelnõu § 15 lõige 6 sätestab, et ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli direktoril

on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus. Selline

pädevus tuleneb ka PGSist.

Eelnõu § 15 lõigete 7–9 sõnastus on üle toodud kehtiva KELS § 33 lõigetest 1, 2 ja 4. Kehtiva

KELSi ülejäänud lasteaia ümberkorraldamist ja -kujundamist reguleerivad sätted on

käesolevast eelnõust välja jäetud, sest need on kaetud käesoleva paragrahvi lõigetes 7-9

sätestatuga. Ühtlasi on käesolevast eelnõust välja jäetud ka lasteaia ümberkujundamise

korraldus, mis reguleeris eri liiki lasteaedade ümberkujundamist. Neid sätteid käesolevas

eelnõus ei reguleerita, sest eelnõuga ei kehtestata lasteaedade eri liike.

39

Kehtiva KELS § 33 lõige 4 eeldab, et lasteaia ümberkorraldamise või ümberkujundamise

tulemusena tuleb igal juhul taotleda koolitusluba (käesoleva seaduse tähenduses tegevusluba).

Eelnõu § 19 lõikes 9 on PGS § 80 lõike 6 regulatsiooni arvesse võttes sätestatud, et kui

ümberkorraldamisel lasteaiad ühendatakse (ühendatavad lasteaiad lõpetavad tegevuse ja nende

baasil moodustatakse uus lasteaed), jagatakse või eraldatakse, tuleb eralasteaial tegevusluba

taotleda ümberkorralduse tulemusel asutatud uuele lasteaiale. Lasteaedade liitmisel (liidetav

lasteaed lõpetab oma tegevuse) tegevusluba taotleda vaja ei ole. Selline regulatsioon vähendab

tegevusloa taotlemise kohustusi.

Eelnõu § 15 lõige 10 sätestab, et ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli

ümberkorraldamisel, kooli pidamise üleandmisel ja tegevuse lõpetamisel kohaldatakse

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Võrreldes kehtiva KELS §-ga 33 on

regulatsiooni muudetud ja viidatud põhikooli- ja gümnaasiumi regulatsioonile, mis on

sätestatud täpsemalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 80 ja 81.

Eelnõu § 15 lõikes 11 sätestatakse, et direktor koostab koostöös töötajatega kodukorra.

Kodukorras sätestatakse laste ja lasteaia töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate

olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja nende lahendamise kord.

Kodukorra kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse. Lasteaia kodukord on

lastele, vanematele ja lasteaia töötajatele täitmiseks kohustuslik ning see avalikustatakse

lasteaia või pidaja veebilehel.

Erinevalt kehtiva KELS §-st 92 käsitletakse lasteaia kodukorda käesolevas peatükis, sest

kodukord on seotud lasteaia tegevuse korraldamisega. Lasteaia töötajad osalevad kodukorra

koostamisel. Enne kodukorra kehtestamist kuulab direktor ära hoolekogu arvamuse.

§ 16. Lasteaia arengukava ja sisehindamine

Eelnõu §-s 16 sätestatakse lasteaia arengukava põhimõtted.

Võrreldes kehtiva KELS §-ga 91 on regulatsiooni muudetud paindlikumaks. Eelnõu lähtub

põhimõttest, et arengukava ja sisehindamise süsteem peavad olema omavahel paremini

sidustatud ning sisehindamine peab olema seotud arengukava eesmärkidega. Sisehindamise

tulemused võimaldavad teha asjakohaseid ja tõenduspõhiseid järeldusi, mis on omakorda

aluseks uute arengukava eesmärkide seadmisele. Arengukava koostades tuleks läbi mõelda,

kellelt ja kui tihti tagasisidet küsida ning milliseid meetodeid arengukava eesmärkide ja

tegevuste hindamiseks kasutada.

Eelnõu § 16 lõike 1 kohaselt koostab lasteaia direktori lasteaia järjepideva arengu tagamiseks

koostöös lasteaia töötajate, lasteaia pidaja ja hoolekoguga lasteaia arengukava. Arengukava

tehakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava koostamisel arvestatakse sisehindamise

tulemustes esile toodud tugevustega ja parendamist vajavate valdkondadega ning riskianalüüsi

tulemustega.

Võrreldes kehtiva KELS § 91 lõigetega 1 ja 2 on regulatsiooni muudetud kompaktsemaks, jättes

välja loetelu valdkondadest, mis peavad olema arengukavas kehtestatud. Kirjeldatud

lähenemine on sarnane PGS § 67 lõikes 1 sätestatuga. Võrreldes kehtiva KELS § 91 lõikega 21

jäetakse välja mõiste „arengukava tegevuskava“ ning lisatakse kohustus arvestada arengukava

koostamisel riskianalüüsi tulemustega. Muus osas regulatsiooni sisu ei muudeta.

40

Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab, et direktor kehtestab sisehindamise korra ja viib koostöös töötajate

ja hoolekoguga läbi lasteaia sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on

tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng.

Sisehindamine on arengukava eesmärkide täitmise seire instrument ja oluline abivahend

lasteaia pideva arengu tõenduspõhiseks jälgimiseks, analüüsimiseks ja hindamiseks.

Arengueesmärgid on protsessiülesed ja on seotud oluliste kvaliteedijuhtimise valdkondadega

(strateegiline juhtimine ja eestvedamine, personalijuhtimine, koostöö huvirühmadega,

ressursside juhtimine ja õppekasvatusprotsess). Sisehindamine aitab lasteaial ja lasteaia pidajal

mõista, millisel tasemel parasjagu ollakse ja kuhu soovitakse jõuda ning millised tegevus- ja

tulemusnäitajad väljendavad liikumist seatud sihtide poole. Eesmärk on leida organisatsiooni

tugevused ja parendamist vajavad valdkonnad. Sisehindamine on ka lasteaia juhi töövahend

lasteaia arengu suunamisel. Eksperdid on teinud ettepaneku, et sisehindamine peaks olema

kooskõlas tegeliku praktikaga. Sisehindamise korraldamiseks tuleb lasteaia direktoril välja

töötada kord, mille alusel analüüsi ja hindamist tõhusalt läbi viia. Nimetatud korras peaks

sätestama, mida, millal ja kuidas analüüsitakse ja hinnatakse.

Selleks, et arengukava koostamisel võtta aluseks eelmisest perioodist tehtud järeldused, on

soovitav koostada sisehindamise aruanne arengukava kehtivuse viimasel aastal ja võtta see

aluseks uue arengukava koostamisel.

Eelnõu § 16 lõike 3 kohaselt kinnitab lasteaia pidaja lasteaia arengukava ja loob võimalused

arengukava eesmärkide täitmiseks. Arengukava täitmise eest vastutab lasteaia direktor.

Eelnõu kohaselt tagab pidaja võimalused, sh vajalikud ressursid, arengukava eesmärkide

täitmiseks. Vastutus arengukavas sätesatud eesmärkide täitmisel lasub lasteaia direktoril, kellel

on piisav pädevus asutuse arengu- ja tegevuseesmärkide püstitamiseks ning nende

saavutamiseks vajaminevate ressursside ja tegevuste planeerimiseks. Pidaja toetab arengukavas

seatud tegevuseesmärkide täitmist, tagades selleks vajalikud vahendid ja luues vastavad

võimalused.

Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et lasteaia arengukava avalikustatakse lasteaia või tema pidaja

veebilehel. Võrreldes kehtiva KELS § 91 lõikega 4 on regulatsiooni täiendatud nii, et lasteaia

arengukava võib avalikustada lisaks lasteaia veebilehele ka pidaja veebilehel.

§ 17. Riskianalüüs

Eelnõu §-s 17 sätestatakse lasteaia riskianalüüsi koostamise põhimõtted.

Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine,

hindamine ja ennetustegevuste kavandamine. Seda kasutatakse kui vahendit riskide

hindamiseks ja ohutegurite tuvastamiseks ning ohjamiseks. Riskianalüüsi koostamise nõue

suunab lasteaeda iseseisvalt võimalikke riske hindama ja neid maandama. Pärast riskianalüüsi

tegemist on selge, et tuvastatud ohtude ja probleemidega tegelemiseks tuleb kavandada kindlad

abinõud ja tegevused.

Eelnõu § 17 lõike 1 sätestab, et laste turvalisuse ja ohutuse hindamiseks, tervise kaitsmiseks ja

haiguste ennetamiseks ning käesoleva seaduse § 11 lõike 10 alusel kehtestatud õpi- ja

kasvukeskkonna nõuete tagamiseks koostab lasteaia direktor koostöös töötajate ja hoolekoguga

iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi.

41

Säte on seotud käesoleva eelnõu alusel kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. See

tähendab, et seni rahvatervise seaduse alusel lasteaiale kehtestatud nõuded kehtestatakse

edaspidi käesoleva eelnõu alusel. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole nõudeid muudetud

rangemaks ja välja on jäetud nõuded, mis dubleerisid juba õigusaktides sätestatut või olid

ebamõistlikud (vt täpsemalt § 11 selgituste osa ja mõjuanalüüsi). Rahvatervise seaduse alusel

kehtestatud nõuded olid kehtivate regulatsioonide kohaselt aluseks järelevalve teostamisele

lasteaias. Käesoleva eelnõuga järelevalvepädevust ei muudeta. Eelnõu kohaselt tuleb

järelevalve teostamisel lähtuda koostatud riskianalüüsist. Riskianalüüs annab ülevaate riskidest

ja nende ennetamise võimalustest ning riskianalüüsi raames hinnatakse nii lasteaia taristut kui

ka õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja nende täitmist.

Riskianalüüsi koostamine ei ole lasteaedadele uus ülesanne. Võrreldes kehtiva sotsiaalministri

24. septembri 2010. aasta määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise

edendamisele ja päevakavale“ §-ga 5 on täpsustatud riskianalüüsi eesmärki ja seaduse tasandil

kehtestatud selle koostamise kohustus. Lisaks on käesolevas eelnõus sätestatud riskianalüüsi

koostamise regulaarsus – üks kord kolme aasta jooksul.

Kui riskianalüüsi kohustust ei täideta või seda ei ole iga kolme aasta järel uuendatud, võib

riiklik- või haldusjärelevalveorgan kohaldada korrakaitseseadusest või valdkonna eriseadustest

tulenevaid meetmeid kohustuste täitmiseks, nt teha ettekirjutusi. Lasteaed ei vasta nõuetele, kui

lasteaia pidaja ei taga õpi- ja kasvukeskkonna nõuetele vastavust või kui on tõenäoline, et

riskianalüüsis kirjeldatud riskid realiseeruvad, või kui riske on puudulikult hinnatud. Riiklik

või haldusjärelevalveorgan võib Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku lasteaia

tegevusluba kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 17 lõige 2 sätestab, et riskianalüüs peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1

loetletud nõuete täitmise analüüsi, ohu tekke tõenäosust, ohuelemente ja võimalikke tagajärgi

ning vastutust nende ennetamisel ja riskide maandamisel.

Käesolevas lõikes on määratletud kõik avalduvate riskide mõjuvaldkonnad, mis tuleb

riskianalüüsis kaardistada. Lasteaia riskianalüüsi koostamise aluseks on käesoleva seaduse § 8

lõike 9 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna

nõuded. Nimetatud määruse kavandi töötas Haridus- ja Teadusministeerium välja koostöös

Sotsiaalministeeriumiga. Võrreldes kehtiva sotsiaalministri 24. septembri 2010. aasta määruse

nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ §-

ga 5 on täpsustatud riskianalüüsi sisu.

Eelnõu § 17 lõige 3 sätestab, et riskianalüüsi kinnitab lasteaia pidaja. Sätte eesmärk on

kehtestada lasteaia pidajale selgem vastutus oma ülesannete täitmisel seoses lasteaia

riskianalüüsiga. Kui riskianalüüsi tulemusel selgub, et lasteaia õpi- ja kasvukeskkond ei vasta

käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, peab lasteaia pidaja koostöös lasteaiaga probleemid

lahendama ja nõuetele vastavuse tagama, sh kavandama sobivad meetmed lasteaia

arengukavas.

Eelnõu § 17 lõige 4 sätestab, et kui lasteaias ei ole tagatud lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna

nõuete täitmine või on tõenäoline, et riskianalüüsis kirjeldatud riskid realiseeruvad või riske on

puudulikult hinnatud, on lasteaia pidaja kohustatud viima lasteaia tegevuse viivitamatult

kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega ja riski maandama.

42

Sätte eesmärk on kehtestada lasteaia nõuetele vastavuse õiguslik garantii. Regulatsioonis on

rõhutatud pidaja vastutust riskide hindamisel, kontrollimisel ja maandamisel, kuna sageli

jõuavad vanemate poolt tõstatatud küsimused ja probleemid Haridus- ja

Teadusministeeriumini, kuid probleemidele peaks esmalt reageerima pidaja, kes on kohustatud

tagama lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetele vastavuse. Näiteks kui lasteaias juhivad

lapsevanemad tähelepanu võimalikule probleemile seoses siseõhu või joogivee kvaliteediga,

peab lasteaia pidaja välja selgitama, kas lasteaia siseõhk või joogivesi vastavad kehtestatud

nõuetele. Kui selgub, et ei vasta, tuleb olukord pidaja poolt lahendada ning siseõhu ja joogivee

kvaliteet nõuetega kooskõlla viia. Sarnaste küsimuste lahendamiseks ei ole enamasti vaja

algatada Haridus- ja Teadusministeeriumi või Terviseameti järelevalvet.

§ 18. Nõuded kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema peetavale lasteaiale

Eelnõu 3. jaos sätestatakse munitsipaallasteaia pidamise nõuded. Kehtiva regulatsiooni kohaselt

peavad kõik alustavad õppeasutused sõltumata sellest, kas tegemist on era- või

munitsipaalõppeasutusega, taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt luba õppe läbiviimiseks

vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust. Eraõppeasutustele väljastatavaid lube õppe

läbiviimiseks nimetatakse tegevuslubadeks tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse § 16 lõikest 2 ning erakooliseaduse § 5 lõikest 2. Munitsipaalõppeasutustele

väljastatavaid lube nimetatakse koolituslubadeks. Tegemist on peamiselt terminoloogilise

erinevusega, sisu mõttes väljastatakse luba õppe läbiviimiseks era- ja

munitsipaalõppeasutustele samadel alustel. Kehtivas õiguses toimub õppeasutustele nii esmase

tähtajalise kui ka hilisema tähtajatu koolitus- või tegevusloa väljastamine eelkõige dokumentide

kontrollimise põhjal.

Pärast haldusreformi, mille käigus toimusid Eestis 2017. aastal kohalike omavalitsuste

vabatahtlikud ühinemised, on munitsipaalõppeasutuste pidaja ehk kohaliku omavalitsuse

üksuste roll haridusmaastikul oluliselt muutunud. Lisaks näeb põhiseaduse § 154 lõige 1 ette,

et riik peab austama kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, mille põhisisuks on kaitsta

kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsiooni kohaliku elu küsimuste lahendamisel.

Põhiseaduse § 37 paneb kohalikule omavalitsusele ülesande ülal pidada vajalikul arvul

õppeasutusi, et teha haridus kättesaadavaks. Ka Justiitsministeerium on Haridus- ja

Teadusministeeriumile esitanud oma seisukoha, et riigi poolt koolituslubade väljastamise

süsteem ei arvesta eeltoodud enesekorraldusõigusega ning asjaoluga, et kuna hariduse

võimaldamine on juba põhiseadusest tulenevalt kohaliku omavalitsuse ülesanne, siis ei ole

selline loamenetluse regulatsioon vastavuses Eesti õigusruumi üldise loogikaga. Ülesande

täitmist, mille kohustus on kohaliku omavalitsuse üksusele pandud seadusega, ei saa piirata

tegevusloa regulatsiooniga. Kohaliku omavalitsuse üksused täidavad seadusega pandud

kohustust lähtuvalt enesekorraldusõigusest ning nad ei peaks vajama lapsehoiu või lasteaia

loomiseks Haridus- ja Teadusministeeriumilt luba.

Eelnõu § 18 lõikes 1 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus tagab tema peetava lasteaia

vastavuse kõigile käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

munitsipaallasteaiale sätestatud nõuetele.. Kohaliku omavalitsuse üksus ei pea taotlema

Haridus- ja Teadusministeeriumilt koolitusluba ja seega ei teosta ministeerium

munitsipaallasteaia asutamisel eelkontrolli. Eelnõu kõnealune regulatsioon on sätestatud

selliselt, et omavalitsusüksuse lasteaedade ja ka lastehoidude kohta kehtivad nõuded on

sätestatud seaduses ja nende nõuete täitmise üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium

järelevalvet pärast seda, kui lasteaed on asutatud. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib

43

majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele vastav tegevusloa menetlus, nagu see on

eelnõus ette nähtud (eelnõu § 22).

Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatakse, millistel juhtudel on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus

nõuda ja kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi nõudel

lõpetama munitsipaallasteaia tegevuse. PS § 37 lõike 2 esimene lause sätestab, et hariduse

kättesaadavaks tegemise eesmärgil peavad riik ja kohalikud omavalitsuse üksused ülal pidama

vajalikul arvul õppeasutusi. Viidatud kohustus hõlmab ka lasteaedasid, nagu see ülesanne on

sätestatud käesolevas eelnõus. Kohaliku omavalitsuse üksus ei pea selle ülesande täitmiseks

taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt luba ning seega ei teosta ministeerium ka kohaliku

omavalitsuse üksuse asutatava lasteaia osas eelkontrolli. Hariduse andmine on riigi järelevalve

all. Kohaliku omavalitsuse asutatav ja peetav lasteaed peab vastama kõigile käesolevas eelnõus

sätestatud nõuetele. Ministeerium teostab selles osas haldusjärelevalvet. Kui haldusjärelevalve

ja riiklikku järelevalve käigus selgub seaduse nõuete rikkumine, misjärel tehakse ettekirjutus,

kuid lasteaed ja kohaliku omavalitsuse üksus ei täida ettenähtud tähtajaks ja korras ettekirjutust,

on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus nõuda munitsipaallasteaia tegevuse lõpetamist ja

selle nõude täitmine on kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuslik. Selline meede on

haldusjärelevalve, riiklikku järelevalve ja nende käigus kohaldavate sunnimehhanismide kõrval

vajalik, et kaitsta teiste isikute, eelkõige haavatava grupi - laste turvalisust ja heaolu ning õigust

kvaliteetsele alusharidusele olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksus ei järgi seaduses

sätestatud nõudeid vaatamata haldusjärelevalve ja riiklikku järelevalve käigus tehtavatele

ettekirjutustele puuduste kõrvaldamiseks ja seadusest juhindumiseks.

§ 19. Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitamine

Eelnõu §-s 21 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus teavitada Haridus- ja

Teadusministeeriumi lasteaia teenuse pakkumise alustamisest. Lasteaed peab vastama eelnõus

lasteaiale sätestatud nõuetele. Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nende nõuete täitmise

üle haldusjärelevalvet teostada. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja

Teadusministeeriumi vähemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust otsusest

asutada lasteaed, see ümber korraldada või selle tegevus lõpetada või peatada. Haridus- ja

Teadusministeerium kannab teavituses nimetatud otsused hariduse infosüsteemi. Seejärel on

Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus teostada järelevalvet käesolevas seaduseelnõus

sätestatud korras.

§ 20. Tegevusloa taotlemine

Eelnõu §-s 20 sätestatakse eralasteaia tegevusloa taotlemise regulatsioon.

Kehtivas KELSis on sätestatud koolitusloa taotlemise tingimused munitsipaallasteaedadele ja

erakooliseaduses on sätestatud tegevusloa taotlemise tingimused eralasteaedadele. Nimetatud

loaregulatsioonide süsteem muutub munitsipaallasteaedade osas. Eralasteaia pidajad peavad ka

edaspidi taotlema alushariduse pakkumiseks tegevusluba.

Majandustegevusega alustamise lubamisest sõltub isiku juurdepääs majandustegevusele, seega

on alustamispiirangute puhul tegu PS §-de 29 ja 31 kaitseala tugevaima riive vormiga. PS § 31

kaitseala on ettevõtlusvabadus, mis on seotud ja kattub osaliselt PS §-s 29 sätestatud õigusega

valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

44

Põhiseaduse § 37 lõikest 5 tulenevalt on hariduse andmine riigi järelevalve all. Seega tuleb riigil

kehtestada teatud kvaliteedinõuded ning nende nõuete järgimist kontrollida.

Tegevusloa taotluse menetlus ja järelevalve menetlus on omavahel tihedalt seotud. Eelnõus

sätestatud loataotluse regulatsiooni ülesanne on võimaldada Haridus- ja Teadusministeeriumil

majandustegevuse üle eelkontrolli teostada, sest eesmärk on tagada enne majandustegevusega

alustamist majandustegevuse esemeline sobivus selleks, et kaitsta teiste isikute, eelkõige

haavatava grupi isikute huve – laste turvalisust ja heaolu ning õigust kvaliteetsele

alusharidusele. Seetõttu on ettevõtja tegevus allutatud rangemale regulatsioonile ja

järelevalvele. Eeltoodu alusel leiavad eelnõu koostajad, et majandustegevuse alustamise puhul

ettenähtud piirangu kehtestamisel on leitud avaliku ja erahuvi vahel õiglane tasakaal, piirangud

on üheselt mõistetavad, selged ja piiritletud ning riivavad õiguseid ja vabadusi minimaalselt.

Eelnõu § 20 lõige 1 sätestab, et tegevusluba annab eralasteaia pidajale õiguse pakkuda

alusharidust kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja

Teadusministeerium. Tegevusloa saamise taotlus tuleb esitada Haridus- ja

Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust.

Võrreldes kehtiva õigusega ei ole alushariduse andmist võimaldava loa taotlemise protsessi

muudetud. Käesoleva regulatsiooniga sätestatakse sarnaselt seni kehtinud taotlemise korrale, et

tegevusloataotlus tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada vähemalt viis kuud enne

õppe- ja kasvatustegevuse algust. Tähtaja eesmärk on tagada, et pidajal oleks vajaduse korral

võimalik kõrvaldada taotluses esinevad puudused enne kavandatud tegevuse algust ja esitada

Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendavad materjalid. Tähtajaga tagatakse muu hulgas

õiguskindlus ka vanematele. Käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba võimaldab pakkuda

vaid alusharidust.

Tegevusluba kindlas tegevuskohas tähendab pidajale õigust pakkuda alusharidust ühes või

mitmes tegevuskohas. Tegevuskoht tähendab aadressi Ehitusregistri tähenduses. See tähendab,

et alusharidust võib pakkuda vaid nendes tegevuskohtades aadressi täpsusega, mis on

tegevusloal märgitud.

Eelnõu § 20 lõige 2 sätestab, et tegevusluba antakse eralasteaia pidajale, kui ta on esitanud

taotluse ning täitnud järgmised nõuded:

1) lasteaia pidaja tagab lasteaia kestlikkuse, sealhulgas piisava rahastuse;

2) lasteaias on lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks

piisaval arvul kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid;

3) lasteaia pidaja on kehtestanud käesolevas seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava

põhikirja;

4) lasteaial on käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastav lasteaia õppekava. Kui

lasteaias on lastehoiurühm, peab lasteaia õppekava sisaldama käesoleva seaduse § 31 lõikes 9

sätestatud nõuetele vastavat lastehoiu õppekava;

5) lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus, mis vastavad lasteaia

õpi- ja kasvukeskkonna ning tuleohutusnõuetele. Kui lasteaias on lastehoiurühm, peavad selle

ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus vastama lastehoiu tervisekaitsenõuetele ja

tuleohutusnõuetele;

6) lasteaia pidaja tagab kõikide käesolevas seaduses eralasteaia pidajale ja eralasteaiale

sätestatud nõuete täitmise. Kui lasteaias on lastehoiurühm, peab lasteaia pidaja lisaks käesoleva

punkti esimeses lauses sätestatule tagama kõikide käesolevas seaduses eralastehoiu pidajale ja

eralastehoiule sätestatud nõuete täitmise, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

45

Võrreldes kehtiva KELSiga on eelnõud täiendatud ja lisatud on tegevusloa kontrolliese.

Kõnealune kontrolliese on loodud kehtiva erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse

ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioone ning Haridus- ja Teadusministeeriumi

praktikas esinenud olukordi arvestades.

Kehtivas õiguses ei ole kontrollieset nii täpselt määratletud. Kehtiv KELS sätestab loetelu

dokumentidest, mis lasteaia pidaja peab koolitusloa saamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile esitama, kuid seadusega ei reguleerita sisulisi nõudeid, mis peavad

olema täidetud enne tegevuse alustamist tegevusluba taotledes. Tagamaks, et pidaja on

suuteline täitma kõik sisulised nõuded, millega garanteeritakse laste õiguste kaitse loodavas

lasteaias, on oluline käesolevas eelnõus kehtestada õiguslik alus nõuete täitmise

kontrollimiseks.

Alustavale lasteaiale nõuete kehtestamisel on arvestatud asjaoluga, et taotlus tegevusloa

saamiseks tuleb esitada vähemalt viis kuud enne tegevuse kavandatavat algust. Tegevusloa

andmisel on oluline veenduda, et lasteaia pidajal on võimekus täita kõiki õigusaktides sätestatud

nõudeid, sh suudetakse garanteerida kõik vajalikud ressursid ja täita kõik kehtestatud nõuded

lasteaia tegevusega alustamiseks ja lasteaia edaspidise töö korraldamiseks. Seejuures ei ole

oluline tõendada mitte ainult piisavate finantsressursside olemasolu, vaid ka võimekust tagada

nõuetele vastav tööjõud ja ruumid.

Eelnõu sätestab, et alustaval lasteaial peab olema kolm alusdokumenti: arengukava, põhikiri ja

lasteaia õppekava. Tegemist on lasteaia tegevust reguleerivate alusdokumentidega, mis

annavad ülevaate pidaja plaanidest ja lasteaia kavandatavast sisulisest tegevusest. Et tagada

plaanitava tegevuse vastavus õigusaktides sätestatud nõuetele, on oluline nende dokumentide

nõuetele vastavust ka kontrollida.

Eelnõu kohaselt peab eralasteaia pidaja lasteaiale tegevusloa taotlemisel tõendama, et lasteaial

on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja piisav sisustus, mis vastavad õppe- ja

kasvatustegevuse nõuetes sätestatule. Lisaks peavad pädevad organid olema kinnitanud, et need

vastavad nõuetele. Nõude eesmärk on enne tegevusloa andmist veenduda, et lastele on tagatud

ohutu ja arendav keskkond. Pidaja peab tagama piisavad rahalised vahendid ning

kvalifikatsiooninõuetele vastava personali. Tegemist on nõudega, mille puhul ei piisa üksnes

kestlikkuse tõendamisest, vaid olemas peab olema kogu vajalik õppemateriaalne baas.

Eelnõu § 20 lõige 3 sätestab, et tegevusloa taotlusele lisatakse:

1) lasteaia asutamise otsus;

2) arengukava, mis sisaldab andmeid lasteaia tegevuse kestlikkuse kohta käesolevas seaduses

sätestatud ülesannete täitmisel, sealhulgas andmed piisava rahastuse olemasolu või saamise

allika kohta, samuti eralasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada kõikide käesolevas seaduses

eralasteaia pidajale ja eralasteaiale sätestatud nõuete täitmine;

3) eralasteaia pidaja kinnitus, et ta tagab lasteaias läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust

lähtudes piisava arvu kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid lasteaia õppekavas määratud

õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks, ning eralasteaia pidaja kinnitus, et ta tagab

kõikide käesolevas seaduses eralasteaia pidajale ja lasteaiale sätestatud nõuete täitmise;

4) lasteaia põhikiri;

5) lasteaia õppekava;

6) pädevate asutuste hinnang, mis kinnitab õpi- ja kasvukeskkonnaks kavandatavate ruumide,

hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavust lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna ning

tuleohutusnõuetele. Kui lasteaias on lastehoiurühm, lisatakse taotlusele lisaks käesoleva punkti

46

esimeses lauses sätestatule pädevate asutuste hinnang, mis kinnitab lastehoiuks kavandatavate

ruumide, hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavust lastehoiu tervisekaitsenõuetele ja

tuleohutusnõuetele.

Sätte eesmärk on esitada avatud loetelu dokumentidest, millega on üldjuhul võimalik tõendada

kontrollieseme asjaolude olemasolu. See loob alustavate lasteaedade ning nende pidajate jaoks

suurema õigusselguse. Õigusselguse ja -kindluse tagamiseks on oluline sätestada, kuidas

Haridus- ja Teadusministeerium käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud nõuete täitmist

kontrollib. Selleks on sätestatud tegevusloa taotlemiseks vajalike dokumentide, andmete ja

teabe loetelu.

Eelnõu § 20 lõige 4 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeeriumil on lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 3 esitatule õigus nõuda täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis

tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolusid.

Säte on oluline, sest erandjuhtudel ei pruugi kontrolliese saada loetelus toodud dokumentidega

tõendatud. Seetõttu on Haridus- ja Teadusministeeriumile jäetud õigus nõuda lisatõendeid.

Käesolev lõige lähtub haldusmenetluse loogikast ja ka taotluse esitaja huvidest, sest juhul, kui

on jäänud esitamata mõned olulised dokumendid või on dokumendid puudustega, ei ole see

iseenesest alus tegevusloa andmisest keelduda, kuna menetlejal on õigus haldusakti andmiseks

vajalikke dokumente juurde küsida ja anda võimalus puudused kõrvaldada.

§ 21. Tegevusloa andmine ja muutmine

Eelnõu §-s 21 sätestatakse tegevusloa andmise ja muutmise regulatsioon ning võrreldes kehtiva

KELSi ja erakooli seadusega puudutab see vaid eralasteaia pidajaid.

Eelnõu § 21 lõike 1 kohaselt otsustab Haridus- ja Teadusministeerium tegevusloa andmise või

muutmise kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Tegevusloa muutmise alus on

tegevuskoha muutmine või lisamine.

Võrreldes kehtiva KELS § 12 lõikega 5 ja EraKS § 54 lõikega 6 on regulatsiooni täiendatud,

täpsustades tegevusloa muutmise tingimusi. Eelnõu kohaselt peab Haridus- ja

Teadusministeeriumile tegevusloa muutmise taotluse esitama, kui muutub lasteaia tegevuskoht

või senistele tegevuskohtadele lisandub uus tegevuskoht. Tegevusloa muutmise taotlust ei tule

esitada väiksema mahuga muudatuste puhul, nt õpetajate muutumise ja õppekava uuendamise

korral.

Eelnõu § 21 lõige 2 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest

või selle muutmisest, kui tegevusloa andmise või muutmise taotlus või sellele lisatud

dokumendid ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega

või eralasteaia pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

Tegevusloa andmisel ja muutmisel hindab Haridus- ja Teadusministeeriumi, kas eelnõu § 21

lõikes 2 sätestatud nõuded on täidetud. Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa

andmisest ja muutmisest, kui tegevusloa andmise või muutmise taotlus või sellele lisatud

dokumendid ei ole kooskõlas eelnõus või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või pidaja ei

ole tõendanud eelnõu § 21 lõikest 2 tulenevate nõuete täitmist. See tähendab, et tegevusluba ei

anta või ei muudeta, kui pidaja ei ole lasteaia tegevuse alustamiseks või muutmiseks seatud

47

ühte või mitut sisulist nõuet täitnud või ei ole nende täitmise tõendamiseks vajalikke

dokumente. Seejuures kohalduvad menetlusele haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuded.

Eelnõu § 21 lõige 3 sätestab, et kui lasteaia pidaja muudab lasteaia tegevuskohta pärast

tegevusloa saamist või lisab uue tegevuskoha, on ta kohustatud esitama hariduse infosüsteemi

kaudu tegevusloa muutmise taotluse hiljemalt kaks kuud enne muudatuse tegemist. Lasteaia

pidaja peab esitama käesoleva seaduse § 21 lõike 3 punktides 3 ja 6 nimetatud dokumendid,

andmed või teabe.

See regulatsioon on vajalik, kuivõrd eralasteaedade tegevuse eripära tõttu pakutakse

eralasteaias lasteaiateenust nt perede vajadusest ja eralasteaia pidajate majanduslikust

võimekusest lähtudes sageli mitmes tegevuskohas ja tegevuskohti muudetakse paindlikumalt.

Seejuures on oluline tagada, et lasteaedade tegevus vastaks eelnõus sätestatud tingimustele igas

tegevuskohas. Uue tegevuskoha lisandumisel ei anta lasteaiale uut tegevusluba, vaid kantakse

hariduse infosüsteemi andmed uue tegevuskoha kohta. Uues tegevuskohas võib alustada

tegevust, kui andmed on kantud hariduse infosüsteemi, st Haridus- ja Teadusministeerium on

hariduse infosüsteemi kaudu sellekohase otsuse teatavaks teinud. Lisaks reguleerib säte ka

olukorda, kus lasteaia pidaja soovib lasteaia tegevuskohta muuta. Tegevusluba antakse pidajale

lasteaia konkreetse tegevuskoha jaoks ja tegevuskoht märgitakse tegevusloa andmisel. Seega

tuleb ka tegevuskoha muutmisel taotleda tegevusloa muutmist.

Regulatsiooni on vaja, sest lasteaia laiendamisel või tegevuskohtade muutumisel muutub

lasteaia õpi- ja kasvukeskkond ning võivad muutuda ka lasteaia kontekst ja eripära. See

omakorda võib kaasa tuua vajaduse muuta lasteaia põhikirja ja õppekava. Lisaks saab eeldada,

et uues tegevuskohas hakkab vähemalt osaliselt tööle uus personal. Eeltoodust nähtub, et

sellises olukorras võivad muutuda sisuliselt kõik lasteaia tegutsemise aluseks olnud asjaolud ja

seetõttu võib olla vaja neid uuesti tõendada.

Muu hulgas tähendab see, et Haridus- ja Teadusministeeriumile tuleb taotluse esitamisel

tegevusloa muutmiseks, tuleb esitada § 21 lõike 3 punktides 3 ja 6 nimetatud teave.

Eelnõu § 21 lõike 4 kohaselt teeb Haridus- ja Teadusministeerium käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. Lasteaia andmed

kantakse hariduse infosüsteemi.

§ 22. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Eelnõu §-ga 22 sätestatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamise regulatsioon. Võrreldes kehtiva

KELSi ja erakooliseadusega on käesolevas eelnõus koolitus- ja tegevusloa kehtetuks

tunnistamine asendatud vaid eralasteaiale antud tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.

Eelnõu § 22 lõike 1 kohaselt võib Haridus- ja Teadusministeerium tegevusloa kehtetuks

tunnistada, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud

alustest. Võrreldes kehtiva KELSi ja erakooliseadusega on käesolevas eelnõus regulatsiooni

sõnastust ja kehtetuks tunnistamise aluseid täpsustatud.

Eelnõu § 22 lõige 2 sätestab, et lasteaia pidaja teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3

sätestatud juhul Haridus- ja Teadusministeeriumi ning oma tegevuskohajärgset kohaliku

omavalitsuse üksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viis kuud enne

tegevuse lõpetamise kuupäeva. Kui lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist

48

tegevust alustanud, teavitab lasteaia pidaja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning lapse

elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust viie tööpäeva jooksul pärast aasta möödumist

tegevusloa andmisest.

Eelnõu § 22 lõike 3 kohaselt teeb Haridus- ja Teadusministeerium tegevusloa kehtetuks

tunnistamise otsuse teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu.

§ 23. Lasteaia juhtimine

Eelnõu §-ga 23 sätestatakse lasteaia juhtimise regulatsioon.

Erinevalt kehtiva KELS §-st 21 sätestatakse lasteaia tegevuskohast ja lasteaia pidaja pädevusest

tulenevaid täiendavaid sisulisi muudatusi lasteaia juhtimises.

Eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt juhib lasteaia tegevust direktor, kelle ülesanne on tagada

käesolevas seaduses sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ja

lasteaia õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine

koostöös hoolekoguga. Direktor annab kord aastas hoolekogule ülevaate lasteaia õppe- ja

kasvatustegevusest ning majandamisest.

Võrreldes kehtiva KELSiga on regulatsiooni täiendatud ja lisatud, et direktor vastutab õppekava

täitmise eest. Direktoril peab eelnõuga kehtestatud ülesannete täitmiseks olema piisav

juhtimispädevus, keeleoskus ja kvalifikatsioon (eelnõu § 29 lõige 1). Sarnaselt KELS § 21

lõikega 4 sätestab eelnõu direktorile kohustuse anda kord aastas hoolekogule ülevaade lasteaia

õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest. Kuna hoolekogus on ka lasteaia pidaja

esindaja, on välja jäetud nõue anda ülevaade ka lasteaia pidajale. Haridus- ja

Teaduministeerium on seadnud haridusvaldkonna arengukavas aastateks 2021‒2035 sihiks, et

haridusasutusi juhiksid pädevad ja motiveeritud juhid. Ootused haridusasutuste juhtidele on

kokku lepitud haridusasutuse juhi kompetentsimudelis15. Kompetentsimudel on soovituslik

alus juhtide värbamisel, nende professionaalse arengu toetamisel, töö tulemuslikkuse ja

kutseoskuste hindamisel ja tunnustamisel. Eelnõus lähtutakse põhimõttest, et haridusasutuse

juht on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist, töö tulemuslikkust ja

professionaalset arengut. Lasteaia pidaja loob direktorile õppimise ja enesetäiendamise

võimalused ning tagab direktorile töölepingu seadusest tulenevad õigused. Pidaja annab

direktorile tagasisidet lasteaia juhtimise kohta ning koostöös määratletakse direktori

professionaalse arengu vajadused. Direktor peab tegema lasteaiaga seotud ülesannete täitmisel

koostööd hoolekoguga.

Eelnõu 23 lõige 2 sätestab, et lasteaia pidaja võib luua õppealajuhataja ametikoha lasteaia

õppekava rakendamise ning õpi- ja kasvukeskkonna tagamise, sealhulgas õpetajate ja

abiõpetajate või teiste töötajate professionaalsuse toetamise ja täienduskoolitusega ning

vanematega koostöö korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks.

Erinevalt kehtiva haridus- ja teadusministri 11. septembri 2015. aasta määruse nr 42

„Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis“ § 2 lõikest 2, ei pea lasteaias olema

õppealajuhataja ametikohta. Kui õppealajuhataja ametikohta ei looda, täidab lõikes kirjeldatud

ülesandeid lasteaia direktor.

15 Haridusasutuse juhi kompetentsimudel.

49

Kui lasteaial on mitu tegevuskohta, võib lasteaia pidaja luua igale tegevuskohale

õppealajuhataja ametikoha. Lasteaia pidaja otsustada on, kas lõikes 2 nimetatud ülesandeid

tegevuskohtades täidab direktor või luuakse nende täitmiseks õppealajuhataja ametikoht.

Võttes arvesse tegevuskohtade arvu ja nende asukohti, saab õppealajuhataja toetada õppe- ja

kasvatustöö korraldusega seotud ülesannete ning juhtimisülesannete täitmist lasteaias. Eesmärk

on hoida lasteaia tegutsemisvõrk optimaalsena ja pikemas perspektiivis hoida kokku ka lasteaia

juhtimiskulusid.

Eelnõu § 23 lõige 3 sätestab, et direktoril on õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega

töölepinguid töölepingu seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 27 ja

30 sätestatud erisusi.

Võrreldes kehtiva KELS § 20 lõikega 4 on täpsustatud töölepingute sõlmimise ja lõpetamise

õigust lähtudes töölepingu seadusest. Välja on jäetud töölepingu ülesütlemise õigus, sest see

kuulub töölepingu seaduse regulatsiooni hulka. Samas peab direktor arvestama erisusi, mis on

seotud ametikohale konkursi korraldamise ja töötajate kvalifikatsiooninõuetega. Konkreetses

sättes direktorile antud õigus ei välista lasteaia pidaja õigust töölepinguid sõlmida.

Eelnõu § 23 lõike 4 kohaselt korraldatakse munitsipaallasteaia direktori ametikohale avalik

konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab kohaliku omavalituse

üksus. Konkursi läbiviimisesse kaasatakse hoolekogu liikmed vastavalt käesoleva seaduse § 26

lõike 5 punktile 10. Töölepingu direktoriga sõlmib, seda muudab ja selle ütleb üles kohaliku

omavalitsuse üksus. Võrreldes kehtiva KELS § 21 lõikega 5 on regulatsiooni sõnastust

täpsustatud ja eelnõuga sätestatakse kohustus kaasata hoolekogu liige direktori valimise

protsessi. Eesmärk on suurendada hoolekogu rolli lasteaia juhtimist puudutavate otsuste

langetamisel.

Eralasteaia direktoriga sõlmitakse tööleping töölepingu seaduses sätestatud korras. Kui

eralasteaia juhatuse liige on samal ajal eralasteaia direktor, saab ka temaga sõlmida töölepingu

direktori ametikoha täitmiseks. Äriühingu juhatuse liige võib samas ettevõttes töölepingu alusel

töötada, kuid ainult tingimusel, et tehtav töö ei hõlma juhatuse liikme funktsiooni ja kohustuste

täimist. See tähendab, et juhatuse liikmel saab lisaks juhatuse liikme funktsiooni täitmisele olla

ettevõttega ka töölepinguline suhe, kui ta täidab muid ülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme

kohustustega. Eralasteaia direktori ametikoha täitmiseks ei ole avaliku konkurssi nõuet.

Töölepingu direktoriga sõlmib eraõigusliku juriidilise isiku seaduslik esindaja. Eralasteaia

direktori kvalifikatsioon peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud

kvalifikatsiooninõuetele.

Eelnõu § 23 lõike 5 kohaselt loob eralasteaia pidaja kollegiaalse juhtorgani, kellele

kohaldatakse käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatut.

Eralasteaia pidaja peab looma juhtorgani, kellel on hoolekogu õigused ja kohustused. Kuivõrd

eralasteaia pidaja näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, valib juhtorgani nimetuse

eralasteaia pidaja, nt võib eralasteaia juhtorgan kanda nõukogu või kolleegiumi nimetust.

Regulatsiooniga ühtlustatakse hoolekogu ülesanded lasteaia omandivormist sõltumata.

Lasteaiateenust osutatakse haavatavale sihtrühmale – lastele ning tegemist on avaliku

teenusega. Avalik teenus on iga ülesanne, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib

üldist heaolu.16 Seega on hoolekogu nõude kehtestamine ka eralasteaedadele õigustatud.

16 Vt ka N. Parrest. Segadus mõistetes seoses avaliku võimu ülesannetega. Juridica 10/2014, lk 735.

50

Hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele

ning teha selleks koostööd lasteaia töötajate, vanemate ja pidajaga (vt eelnõu § 24).

Võrreldes kehtiva õigusega ei ole eralasteaia hoolekogul edaspidi äriühingu juhtimisega seotud

ülesandeid erakooliseaduse tähenduses. Näiteks ei ole hoolekogul pädevust esitada erakooli

pidajale kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmise ettepanekuid, samuti ei tegele hoolekogu

eelarve, majandusaasta aruande ja vahearuannete küsimuste arutamisega. Hoolekogu kui

juhtorgani pädevus on käesoleva eelnõu kohaselt seotud ainult õppe- ja kasvatustegevuse

küsimustega.

§ 24. Hoolekogu

Eelnõu §-s 24 sätestatakse hoolekogu puudutav regulatsioon.

Hoolekogu on lasteaia juures alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad kõik lasteaia tegevuse

korraldamisega seotud oluliste huvigruppide esindajad, et teha koostööd lapse arenguks

vajalike tingimuste tagamiseks. Seega võiks hoolekogul olla oma ülesannete täitmiseks ‒

lasteaia tegevuse suunamiseks, koostöö korraldamiseks ja arvamuse avaldamiseks ‒ piisav

suutlikkus ja hea ülevaade lasteaia tegevusest. Hoolekogu kaudu tagatakse vanemate aktiivne

osalemine lasteaia tegevuse korraldamise ja juhtimisega seotud otsustusprosessides. Hoolekogu

on oluline ühenduslüli lasteaia, kogukonna ja muude oluliste huvigruppide vahel.

Eelnõu § 24 lõike 1 kohaselt on hoolekogu alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida,

et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha selleks koostööd

lasteaia töötajate, vanemate ja pidajaga. Võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega 1 ei ole

regulatsiooni sisuliselt muudetud, eelnõus kasutatakse mõiste „personal“ asemel läbivalt

mõistet „töötajad“.

Eelnõu § 24 lõike 2 kohaselt kuuluvad hoolekogusse vanemate esindajad, kes moodustavad

hoolekogu koosseisu enamuse, õpetajate esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Kui lasteaias on

lastehoiurühm, kuulub koolekogu koosseisu täiendavalt lastehoiurühma vanemate esindaja.

Hoolekogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja tema asetäitja.

Hoolekogu moodustamise juures on oluline silmas pidada, et vanemate esindajad peavad

moodustama enamuse. Kui lasteaias on lastehoiu rühm või rühmad, tuleb hoolekogu koosseisu

nimetada lisaks nende vanemate esindajad ning sellisel juhul ei ole lasteaias lastehoiurühma

puhul vajalik lapsevanemate korralise koosoleku kokkukutsumine (vt eelnõu § 31 lõige 10),

sest see ülesanne on täidetud esindaja hoolekogusse kuulumisega. Hoolekogu liikmete hulgast

tuleb valida esimees ja tema asetäitja. Sätestatud kohustus on vajalik, et esimehe eemalolekul

oleks esimehe ülesanded siiski täidetud ja hoolekogu on tegutsemisvõimeline.

Eelnõu § 24 lõikega 3 sätestatakse, et hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse

lasteaia pidaja kehtestatud korras ning avalikustatakse lasteaia pidaja või lasteaia veebilehel.

Säte volitab kehtestama hoolekogu moodustamise ja töö korra. Erinevalt kehtiva KELS § 9

lõike 1 punktist 5, mille järgi hoolekogu moodustamise ja liikmete valimise kord kehtestatakse

lasteaia põhimääruses, kehtestatakse see edaspidi lasteaia pidaja kehtestatud korras.

Lasteaia pidaja kehtestab korra, kuidas hoolekogu moodustatakse ja selle töökord

kehtestatakse, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust. Lasteaia pidaja kehtestatud korrast

lähtuvalt kehtestab lasteaed hoolekogu moodustamise ja töö korra. Kuna pidajal võib olla mitu

51

lasteaeda, suurematel valdadel või linnadel väga palju lasteaedasid ning hoolekogu osaleb

lasteaia juhtimises, siis on otstarbekas ja mõistlik, et ühe pidaja eri lasteaedades tegutsevad

hoolekogud sarnastel alustel ja seepärast kehtestab pidaja hoolekogu moodustamise ja töö korra

kehtestamiseks ühtsed reeglid.

Eelnõu § 24 lõikes 4 sätestatakse, et ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli hoolekogu

õigused ja kohustused tulenevad käesolevast seadusest ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseadusest. Hoolekogu moodustatakse ja selle töö kord kehtestatakse põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §73 lõike 1 alusel kehtestatud korras.

Lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena, on PGS § 3 lõike 3 punkti 2 kohaselt

põhikooli tegutsemise vorm. Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia puhul kohaldatakse

lasteaia osale käesolevat seadust ja põhikooli osale PGSi. Seetõttu sätestatakse käesolevas

eelnõus, et ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli hoolekogul on mõlemast seadusest

tulenevad õigused ja kohustused. Kuna tegemist on põhikooli tegutsemise vormiga,

moodustatakse lasteaed-põhikooli hoolekogu PGSis sätestatud korras.

Eelnõu 24 lõikes 5 sätestatakse hoolekogu ülesanded. Sätte kohaselt on hoolekogul järgmised

ülesanded:

1) avaldab arvamust lasteaia õppekava kohta;

2) avaldab arvamust lasteaia rühmade moodustamise kohta;

3) avaldab arvamust lasteaias huvitegevuse korraldamise kohta;

4) avaldab arvamust lasteaia kodukorra kohta;

5) avaldab arvamust õpetaja, abiõpetaja, tugispetsialistide ja õppealajuhataja ametikohtade

täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;

6) osaleb lasteaia arengukava koostamisel;

7) osaleb riskianalüüsi koostamisel;

8) osaleb lasteaia sisehindamisel;

9) munitsipaallasteaia puhul osaleb endi hulgast valitud liikme kaudu direktori ametikohale

korraldatud konkursi läbiviimises, kusjuures valitud liige ei või olla lasteaia pidaja esindaja;

10) avaldab arvamust munitsipaallasteaia eelarve projekti taotluse kohta;

11) teeb ettepanekuid direktorile ja lasteaia pidajale lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna

tagamiseks;

12) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust vanema osalustasu ja toidukulu kohta;

13) täidab muid ülesandeid, mis tulenevad käesolevast seadusest või selle alusel antud

õigusaktidest või teistest õigusaktidest.

Võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega 3 on ülesandeid täpsustatud ja neid lisatud. Käesoleva

eelnõu eesmärk on suurendada hoolekogu rolli lasteaia tegevuse korraldamisel. Hoolekogu

avaldab arvamust olulistes õppe- ja kasvatustegevusega seotud küsimustes ning hoolekogul on

õigus teha direktorile ja lasteaia pidajale ettepanekuid lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna

tagamiseks. Hoolekogu osaleb liikmete seast valitud esindaja kaudu lasteaia direktori konkursi

korraldamisel. Samuti osaleb hoolekogu lasteaia arengukava ja riskianalüüsi koostamisel ning

sisehindamisel.

Eelnõu § 24 lõike 6 kohaselt on hoolekogul õigus saada direktorilt ja lasteaia pidajalt oma

ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega 4 ei ole

regulatsiooni muudetud. Sätte eesmärk on tagada hoolekogule oma ülesannete täitmiseks piisav

teave.

52

Eelnõu § 24 lõige 7 sätestab, et hoolekogu töövorm on koosolek. Hoolekogu koosolekud

protokollitakse. Protokollide säilitamise ja avalikustamise tingimused ning kord kehtestatakse

hoolekogu töökorras.

Erinevalt kehtiva KELS §-st 24 on eelnõus sätestatud, et hoolekogu protokollid säilitatakse ning

avalikustatakse hoolekogu moodustamise ja töö korras kehtestatud tingimustel ning korras.

Avalikustamise nõue lähtub avatud juhtimise põhimõttest ja tagab kogukonnale ülevaate

hoolekogu koostööst lasteaia ja lasteaia pidajaga ning aitab hinnata, kuidas on arvestatud

hoolekogu poolt esitatud ettepanekute, soovituste või arvamustega. Sätte eesmärk on

suurendada hoolekogu rolli, tagada hoolekogule senisest enam võimalusi juhtida probleemidele

tähelepanu ja toetada vanemaid lasteaia sisulistes tegevustes kaasa rääkimisel. Kõige selle

juures tuleb silmas pidada isikuandmete kaitset. See tähendab, et vajaduse korral (nt

isikuandmed, või andmed, mis võimaldavad isiku tuvastada) tuleb protokollides sisalduvatele

andmetele kehtestada juurdepääsupiirang ja selles ulatuses protokolle avaldada ei tohi. Samuti

ei tohi sellisel juhul protokolli jagada ka vanematele e-posti kaudu vms. Protokolli

avalikustades saab jätta välja tekstiosa, millele on juurdepääsupiirang kehtestatud, ja selle kohta

tehakse vastav märge, et oleks aru saada, miks osa teksti ei ole kättesaadavaks tehtud.

§ 25. Lasteaia töötajad

Eelnõu §-s 25 sätestatakse lasteaia töötajad, keda kehtiva KELS §-s 20 on käsitletud

personalina.

Lastekaitseseaduse (LasteKS) §-s 20 on sätestatud lapsega töötava isikuna töötamise piirangud.

Nimetatud paragrahvis on välja toodud piirangud inimestele, kes ei tohi töötada lastega. Lastega

ei tohi töötada inimesed, kellele on määratud kriminaalkaristus või sundravi seaduses loetletud

süütegude eest.

LasteKS §-s 20 kehtestatud lastega töötamise piirangu üldine eesmärk on kaitsta laste

isikupuutumatust (PS § 20) ning tagada nende turvaline ja vägivallavaba areng. Kitsamalt on

lastega töötamise piirange eesmärk tagada, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks

töötama inimesed, keda on karistatud või kes on määratud sundravile inimkaubanduse,

seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude või prostitutsiooni ja lastepornoga seotud

kuritegude eest. Nende süütegude puhul on lastega töötamise piirang eluaegne, olgu siis karistus

kehtiv või kustunud. Muude vägivallasüütegude ja mitme teise kuriteo puhul kehtib piirang

karistuse kehtivuse jooksul. Laste kui haavatava sihtrühma kaitseks on põhjendatud keelata

teatud süütegusid (eelkõige laste vastu suunatud süütegusid) toime pannud isikute tööalast

kokkupuutumist lastega.

LasteKS § 18 kohaselt on lastega töötav inimene töös või kutsetegevuses lapsega vahetult

kokku puutuv inimene, lisaks vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel,

tööturuteenuste pakkumisel või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuv inimene. Lastega

töötamise piirangu tagamiseks peab lasteaia pidaja või lasteaed (direktor tööandja esindajana)

tegema kindlaks, kas lastega töötav inimene sobib ametisse. Tööandja peab veenduma, et

inimest, keda soovitakse lastega töötamiseks tööle võtta, ei ole eelpoolnimetatud kuritegude

eest karistatud või sundravile määratud. Tööandja peab pisteliselt kontrollima kõiki töötajaid ja

veenduma, et neid ei ole karistatud töötamise vältel. Lastega töötava inimese tausta

kontrollimiseks peab tööandja esitama karistusregistrile päringu. Kui tööle kandideeriv inimene

on elanud või töötanud mõnes muus Euroopa Liidu riigis, tuleb andmeid tema karistatuse kohta

53

küsida läbi Euroopa Karistusregistri riigist, kus ta on viibinud. Kui lasteasutus eirab töötajatele

seatud piirangut või ei tuvasta seda, karistatakse asutust rahatrahviga (KarS § 1791)

Tegevusloa andmisel ja järelevalve läbiviimise jälgib Haridus- ja Teadusministeeriumil

LasteKS §-s 20 sätestatud nõuetest kinnipidamist.

Eelnõu § 25 lõike 1 kohaselt on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad rühmaõpetaja,

muusikaõpetaja, liikumisõpetaja (käesolevas seaduses nimetatud koos õpetaja), direktor,

õppealajuhataja, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Lasteaia pidaja võib luua täiendavaid ametikohti

käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Erinevalt kehtiva KELS § 20 lõikest 1 ei sätesta käesolev eelnõu ametikohtade lõikes mõisteid

„pedagoog“, „tervishoiutöötaja“ ning „lasteasutuse majandamist tagavad ja õpetajaid abistavad

töötajad“. Eelnõu kehtestab õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatena rühmaõpetaja,

muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistide ametikohad.

Tervishoiutöötajat ja lasteaia majandamist tagavaid töötajaid eelnõus ei käsitleta, sest nemad ei

ole käesoleva seaduse tähenduses õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad.

Tervishoiutöötaja regulatsioon ja pädevus tulenevad tervisevaldkonna õigusaktidest ning neid

ei muudeta. Erinevalt kehtivast KELSist ei kehtestata käesolevas eelnõus lasteaia personali

miinimumkoosseisu, sest otsustuspädevus töötajate koosseisu määramisel on eelnõu kohaselt

lasteaia pidajal, kes võib luua täiendavaid ametikohti käesolevas seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks (nt tugispetsialist või õppealajuhataja). Nimetatud isikutele laienevad ka

haridustöötajate sotsiaalsed garantiid (nt puhkuseõigus).

Sättes öeldakse sõnaselgelt, et lasteaia töötajate koosseisu kuuluvad õpetajatena ka liikumis- ja

muusikaõpetaja, kes kindlustavad riiklikus õppekavas sätestatud valdkondades muusika ja

liikumine lapse arengu eeldatavate tulemuste saavutamise. Arengu eeldatavate tulemuste

saavutamine vastavas valdkonnas eeldab professionaalselt ja järjepidevalt suunatud muusika-

ja liikumistegevuste toimumist. Niisiis ei ole muusika- ja liikumisõpetaja ametikoht lasteaias,

aga ka lapsehoius ka edaspidi senisest vähem tähtis.

Eelnõu § 25 lõike 2 kohaselt tagab lasteaia pidaja, et lasteaia töötajate üldarv ja

kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse

mahust lähtudes piisav alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse

eesmärkide täitmiseks ning lapse üldoskuste ja eeldatavate arengutulemuste saavutamiseks.

Regulatsiooniga tagatakse, et lasteaia töötajate üldarv ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate

töötajate arv lasteaias võimaldab saavutada lapsel alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud

üldoskused ja eeldatavad arengutulemused kõikides õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades.

Sättes pannakse pidajale sõnaselge kohustus tagada vajalik töötajate üldarv ja

kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv ja vastutus selle kohustuse täitmise eest lasub

pidajal. Haridus- ja Teadusministeerium võib tunnistada eralasteaia tegevusloa kehtetuks ning

nõuda munitsipaallasteaia tegevuse lõpetamist, kui kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate

arv ei ole nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtudes piisav lasteaia

õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks ning lapse üldoskuste ja

eeldatavate arengutulemuste saavutamiseks. Munitsipaallasteaia- ja eralasteaia pidajale on

õigus teha kohustuse täitmiseks ettekirjutus ning kui seda ei täideta, määrata sunniraha kuni

9000 eurot – ka korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.

54

Eelnõu § 25 lõigetes 3 kuni 7 reguleeritakse õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsiaistide

ametikohtade täitmise korraldamise reeglid. Munitsipaallasteaia direktori ametikoha täitmiseks

kehtestab konkursi läbiviimise korra ja korraldab avaliku konkursi kohaliku omavalitsuse

üksus. Avaliku konkursi korraldamise nõue lähtub õigluse ja läbipaistvuse ning vaba

juurdepääsu põhimõtetest. Esmalt on oluline, et töökuulutused oleksid kõigile sobiva taustaga

potentsiaalsetele kandidaatidele kättesaadavad ühtemoodi ning igal töölesoovijal on võimalik

samadel alustel kandideerida ja valituks osutuda. Vaba juurdepääsu põhimõte peab tekitama

avalikkuses huvi selle vastu, et ametikohad oleks täidetud parimate kvalifitseeritud isikutega.

Avaliku konkursi nõue nendele ametikohtadele kehtib ka praegu.

Eelnõu § 25 lõikes 3 sätestatakse, et direktor korraldab õppealajuhataja, õpetaja ja

tugispetsialistide ametikohtadele avaliku konkursi. Konkursi korra ja tingimused koostab ja

kinnitab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse. Võrreldes kehtiva KELS § 22 lõikes

4 sätestatuga ei ole nõudeid muudetud.

Eelnõu § 25 lõikes 4 sätestatakse, et kui õpetaja ametikohale korraldatud konkursil ei leita

kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni

üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline

kompetentsus on piisavad, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse

eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine, ja kelle

eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Kehtiva KELS § 22 lõikes 4 sätestatud põhimõtet ei muudeta.

Eelnõu § 25 lõikes 5 sätestatakse, et kui abiõpetaja ametikohale ei leita kvalifikatsiooninõuetele

vastavat abiõpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga,

kellel on vähemalt keskharidus ja kellel on sobivad isikuomadused, et toetada alushariduse

riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning lapse

üldoskuste ja eeldatavate arengutulemuste saavutamist, ja kelle eesti keele oskus vastab

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Tegemist on uue regulatsiooniga. Kehtivas

KELSis ei ole abiõpetajatele kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, mistõttu seni ole olnud

vajadust kehtestada tähtajalise töölepingu sõlmimisega seotud regulatsiooni. Kuivõrd eelnõu

kohaselt on abiõpetaja kvalifikatsiooninõueteks keskharidus ja lapsehoidja kutse või

pedagoogiline pädevus, nähakse eelnõus ette ajutine paindlikkus töölepingu sõlmimiseks

olukorras, kui kvalifitseeritud töötajat ei õnnestu leida.

Eelnõu § 25 lõige 6 sätestab, et kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei

leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, korraldab direktor ühe aasta jooksul uue avaliku

konkursi. KELSi regulatsiooni selles osas ei muudeta.

Eelnõu § 25 lõige 7 sätestab, et lasteaia tugispetsialistil on õigus taotleda tugispetsialisti

lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras.

01.09.2023 jõustus KELS § 14 lõige 21, milles sätestatakse lasteaia tugispetsialistile õigus

taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud

tingimustel ja korras. Käesolevas sättes ei muudeta lähtetoetuse taotlemise õigust ega tingimusi.

Kuna tugispetsialistidelt nõutav kvalifikatsioon on sama nii üldhariduskoolides,

kutseõppeasutustes kui ka lasteaedades, on õiglane laiendada lähtetoetuse taotlemise õigust ka

lasteaedades töötavatele tugispetsialistidele. Aprillis 2021. a Vabariigi Valitsusele esitatud ja

heakskiidetud ettepanekud erivajadustega laste tugisüsteemide korrastamiseks hõlmasid mh

lisatähelepanu pööramist lapse erivajaduse märkamisele imiku- ja väikelapseeas ning lisatoe

55

suunamist alusharidusse, et oleks võimalik abivajadust kiiremini märgata ja sellele reageerida.

Vajadust tagada tugiteenuste olemasolu lasteaedades ja koolides on rõhutanud ka Riigikontroll

2020. a hariduse tugiteenuste auditi aruandes. Lähtetoetuse laiendamist tugispetsialistidele ning

selle sätestamist alushariduse ja lapsehoiu seaduses toetas ka Vabariigi Valitsuse ning Eesti

Linnade ja Valdade Liidu vaheline 2021. a eelarve läbirääkimiste töörühm.

Kuna käesoleva seaduse eelnõu sätestab alushariduse ja lapsehoiu korraldamise alused, mis

integreeritakse ühiseks süsteemiks, tuleb laiendada tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise

võimalust ka lastehoidudes töötavatele tugispetsialistidele, sest muudatuse kohaselt on

lastehoiud ka senised lasteaedade sõimerühmad. Tugispetsialistide töötamine pooleteise- kuni

kolmeaastase lapse arengu seisukohalt äärmiselt oluline. Kõige kiiremad muutused lapse

arengus toimuvad just esimesel kolmel eluaastal. Ka lapsehoidjad, õpetajad ja abiõpetajad

võivad vajada lapse arengu toetamisel tugispetsialisti tuge. Tugispetsialisti lähtetoetus ei peaks

olema sõltuvuses sellest, missuguses vanuses lastega ta töötab. Praktikas tegutsevad senised

sõimerühad (eelnõu tähenduses lastehoiurühmad) ja lasteaiad pigem edasi ühe asutusena.

Hariduse infosüsteemi 2022/2023 õa. andmete alusel on koolieelsetes lasteasutustes

(pooleteise- kuni seitsmeaastaseid lapsed) ja munitsipaallastehoidudes (pooleteise- kuni

kolmeaastased lapsed) 394 logopeedi ja 278 eripedagoogi. Hariduse infosüsteemis ei kajastu

era lapsehoiuteenuse osutajate tugispetsialistide andmed.

2023. aasta jooksul on esitatud 38 taotlust. Ühtki lasteaia taotlust veel menetlusse jõudnud ei

ole. Kokku on aastatel 2018–2022 lähtetoetust makstud 163 tugispetsialistile: 2018. a – 24;

2019. a – 29; 2020. a. – 27; 2021. a – 43; 2022. a – 40.

Eelnõu § 25 lõige 8 sätestab, et lasteaed või lasteaia pidaja kannab hariduse infosüsteemi

andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lasteaia töötajate ja töösuhete, sealhulgas

töötajate omandatud kvalifikatsiooni kohta.

Tegemist ei ole lasteaedade jaoks uue ülesandega. Neid andmeid edastatakse ka kehtiva korra

kohaselt hariduse infosüsteemi. Kui lasteaia pidaja otsustab tugiteenuseid sisse osta, siis tuleb

ka lasteaiale teenust pakkuvate tugispetsialistide andmed hariduse infosüsteemi kanda.

§ 26. Õpetaja ja abiõpetaja

Eelnõu §-s 26 sätestatakse õpetaja ja abiõpetaja ülesanded ja kvalifikatsiooninõuded.

Eelnõu 26 lõike 1 kohaselt viivad lasteaias õppe- ja kasvatustegevust läbi õpetajad ja

abiõpetajad, kelle põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ja alushariduse omandamist,

Õpetajal on õppe- ja kasvatustegevuses juhtiv ja abiõpetajal õpetajat abistav roll.

Kehtiva KELS § 22 alusel käsitatakse õpetajaid ja õpetajaid abistavaid töötajaid (eelnõus

abiõpetajad) pedagoogidena. Sellist sõnastust käesolevas eelnõus enam ei kasutata ja mõiste

„pedagoog“ on läbivalt asendatud mõistetega „õpetaja“ ja „abiõpetaja“.

Eelnõu § 26 lõikes 2 sätestatakse, et õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma

kutseoskusi. Lasteaia pidaja loob võimalused õpetajate ja abiõpetajate kutseoskuste

arendamiseks ning eripedagoogiliste kompetentside omandamiseks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Eelnõu sätestab olulise nõudena, et õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma

kutseoskusi ja võimalused selleks loob pidaja. Pidaja pädevuses on hinnata ja planeerida

56

haridustöötajate koolituseks eraldatavaid ressursse, et tagada töötajate professionaalsus ning

kvaliteetse alushariduse kättesaadavus kohalikul tasandil. Õpetaja ja abiõpetaja analüüsivad ja

hindavad oma tööd ja koolitusvajadust regulaarselt ning kavandavad selle põhjal

enesetäiendamist. Õpetaja ja abiõpetajate kutseoskuste arendamisel ja eripedagoogiliste

kompetentside omandamise toetamisel lähtuvad õpetajad, abiõpetajad, lasteaia direktor ja

lasteaia pidaja õpetaja kutsestandardi tasemetest 6, 7 ja 8 ning abiõpetaja kompetentside puhul

lapsehoidja kutsestandardi tasemetest 4 ja 5.

§ 27. Kvalifikatsiooninõuded

Eelnõu §-s 27 kehtestatakse lasteaia töötajate kvalifikatsiooninõuded. 22. detsembril 2022

vastu võetud ja 1. septembril 2024 jõustuvas KELS muudatuses on kvalifikatsiooninõuded

kehtestatud §-s 221. Muudatuste kohaselt saavad kvalifikatsiooninõuete osaks eesti keele oskus

vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Võrreldes nimetatud

kvalifikatsiooninõuetega muudetakse eelnõuga lisaks direktori, õppealajuhataja ja abiõpetaja

kvalifikatsiooninõudeid.

Eelnõu § 27 lõikes 1 kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded lasteaia direktorile. Erinevalt

kehtiva KELS § 221 lõikest 1 on käesolevas eelnõus direktorile senise kõrgharidusnõude asemel

kehtestatud magistrikraadi nõue. Täpsemalt on direktori kvalifikatsiooninõuded magistrikraad

või sellele vastav kvalifikatsioon ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. Pedagoogilised

kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis. Direktori haridusnõude tõstmine tuleneb

vajadusest parandada lasteaedade juhtimiskvaliteeti ja ühtlustada tasemehariduse nõue

üldharidussüsteemis. Kõrgem tasemeharidus ja järjepidev juhtimiskompetentside arendamine

aitab luua alushariduse omandamiseks õpi- ja kasvukeskkonna, kus iga lapse areng on toetatud.

Lasteaia pidaja hindab direktori pedagoogilisi kompetentse õpetaja kutsestandardi alusel ja

juhtimiskompetentse haridusasutuse juhi kompetentsimudeli alusel. Õppealajuhataja

kompetentse hinnatakse samadel alustel.

Eelnõu § 27 lõikes 2 sätestatakse lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded. Lasteaia

õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja

juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele. Võrreldes kehtiva KELS § 221 lõikes 2 sätestatuga ei muudeta õppealajuhatajale

esitatud kvalifikatsiooninõudeid. Eelnõu lähtub üldhariduskooliga samast põhimõttest, et

õppealajuhatajal on õpetajaga sama haridustaseme nõue. Üldhariduskoolis on selleks

magistrikraad, lasteaias kõrgharidus.

Direktori ja õppealajuhataja juhtimiskompetentse hinnatakse järgmistes valdkondades:

organisatsiooni arengu juhtimine, õppekeskkonna kujundamine, personalijuhtimine,

ressursside juhtimine ja enesejuhtimine. Kvalifikatsiooninõuetele vastavust ja nimetatud

kompetentside olemasolu hindab tööandja.

Eelnõu § 27 lõikes 3 sätestatakse õpetaja kvalifikatsiooninõuded, milleks on kõrgharidus ja

õpetaja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele

või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja

selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja kutse saadakse ülikoolis pärast lasteaiaõpetajate

esmaõppe õppekava läbimist või kutset andva organi juures pärast õpetaja kutsestandardis

kirjeldatud pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Õpetaja vastavust

kvalifikatsiooninõuetele, sealhulgas nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja.

57

Võrreldes 01.09.2023 jõustunud KELS § 221 lõikega 4 lisatakse käesolevas eelnõus õpetaja

kvalifikatsiooninõudele õpetaja kutse nõue. Lasteaias võib töötada õpetaja, kes vastab õpetaja

kutsestandardi 6. taseme nõuetele. Kutse taotlemisel kutse andja juures väljastatakse kutse

taotlejale kutsetunnistus, mis tõendab tema pedagoogiliste kompetentside vastavust

kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kui isikul on muu kõrgharidus ja puudub kutsetunnistus,

mida väljastab kutset andev organ, peab isik lasteaias õpetajana tööle asumiseks tööandjale

tõendama pedagoogiliste kompetentside vastavust õpetaja kutsestandardi tasemele 6.

Pedagoogilisi kompetentse on võimalik omandada eelkõige täienduskoolituse ja töökogemuse

kaudu. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes hindab tööandja kandideerija pedagoogiliste

kompetentside vastavust õpetaja kutsestandardi 6. tasemele.

Eelnõu 27 lõikes 4 sätestatakse, et kui õpetaja töötab rühmas, kus on erituge või tõhustatud

tuge saav laps, on õpetaja kvalifikatsiooninõuded kõrgharidus ja õpetaja kutse,

eripedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele või kõrgharidus, eripedagoogilised ja pedagoogilised kompetentsid ning

eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Võrreldes

01.09.2023 jõustunud KELS § 221 lõikes 5 sätestatuga, mille kohaselt on lasteaia erirühma ja

sobitusrühma õpetaja kvalifikatsiooninõuded kõrgharidus, eripedagoogilised kompetentsid ja

pedagoogilised kompetentsid ning nõutud eesti keele oskus, ei muudeta põhimõtet, et

haridusliku erivajadusega laste arengu toetamisel on õpetajal vajalikud eripedagoogilised

kompetentsid. Õpetaja kutsestandardi 6. tasemes on läbivalt järgitud kaasava hariduse

põhimõtteid. Samuti on nimetatud kutsestandardis kehtestatud valitava tööosana hariduslike

erivajadustega õppija toetamine, mille all käsitletakse õpetaja teadlikkust kaasava hariduse

rakendamise põhimõtetest, õppe kohandamist ja nõustamist. Õpetajal on võimalik kutset

taotleda õpetaja kutsestandardi 6. tasemes kehtestatud pedagoogiliste ja eripedagoogiliste

kompetentside olemasolu tõestamiseks. Kutse taotlemisel hindab taotleja kompetentse

kutsekomisjon. Kui õpetajal puudub kutse, hindab õpetaja eripedagoogiliste kompetentside

olemasolu tööandja kutsestandardi 6. taseme alusel.

Eelnõu § 27 lõikes 5 kehtestatakse abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded - vähemalt keskharidus

ja lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele või vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus

vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Erinevalt kehtivas KELSist, on

eelnõus sätestatud abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded. Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias on

kvaliteetsem, kui rühmas toetab laste arengut lisaks õpetajale ka kvalifitseeritud abiõpetaja.

Sarnaselt Eestiga töötavad pooltes Euroopa riikides eelkooliealiste lastega lisaks õpetajatele ka

abiõpetajad. Lasteaia töökorraldus eeldab rühmameeskonna omavahelist väga head koostööd,

sest see toetab õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimist. Lasteaedades, kus on õpetaja kõrvale

loodud abiõpetajate ametikohad, tajuvad õpetajad enda juhtivat rolli meeskonnas ning lastele

on piisava kvalifitseeritud personali ja efektiivse töökorralduse tulemusena tagatud võimalused

kogu lasteaiapäeva vältel ka väiksemates gruppides (alagruppides) või individuaalselt mängida

ja õppida. Abiõpetaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele, sealhulgas nimetatud kompetentside

olemasolu hindab tööandja. Lapsehoidja kutse saadakse kutset andva organi juures pärast

lapsehoidja kutsestandardis kirjeldatud pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Kutset andev

organ väljastab kutsetunnistuse, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis

kehtestatud nõuetele.

Eelnõu § 27 lõikes 6 on viidatud, et õpetajate pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud

õpetaja kutsestandardis ja abiõpetaja pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud lapsehoidja

kutsestandardis. See tähendab, et kui isikul õpetaja kutset ei ole, saab ta kutsestandardis

58

kirjeldatud pedagoogiliste kompetentside olemasolu tõendada tööandjale. Pedagoogilisi

kompetentse on võimalik omandada eelkõige täienduskoolituse ja töökogemuse kaudu.

Nimetatud asjaolusid arvesse võttes hindab tööandja kandideerija pedagoogiliste

kompetentside vastavust õpetaja kutsestandardi 6. tasemele. Kutsestandardites kirjeldatakse

pädevusnõudeid ehk edukaks pedagoogitööks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

Ei ole otstarbekas neid pädevusnõudeid seadusse ümber sõnastada. Käesolev lõige reguleerib

seega küsimust, mille alusel tuleb õpetaja pedagoogilisi oskusi hinnata, kui õpetajal ei ole

õpetaja kutset. Lõike järgi on selleks õpetaja kutsestandard 6. tase. Kutseseaduse § 5 lõige 1

sätestab, et kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse

kompetentsusnõuded. Täpselt sama kehtib ka abiõpetaja puhul. Kui abiõpetajal ei ole

lapsehoidja kutset, hindab tööandja abiõpetaja pedagoogiliste oskuste vastavust lapsehoidja

kutsestandardi 4. taseme alusel.

Eelnõu § 27 lõikes 7 sätestatakse, et tugispetsialistidele kohaldatakse põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 741 lõigetes 7-10 sätestatud kvalifikatsiooninõudeid. KELS §-s 221

sätestatud logopeedile ja eripedagoogile kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ei muutu.

Käesoleva eelnõu kohaselt tuleb vajaduse korral tagada lapsele lasteaias eripedagoogi ja

logopeedi või muu tugispetsialisti teenus, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37

lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale.

Seega kogu teenuse kirjeldust, korda ja teenuse osutajate kvalifikatsiooninõudeid reguleerib

põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning dubleerimise vältimiseks viidatakse ka

kvalifikatsiooninõuete osas PGSi vastavale sättele.

Eelnõu § 27 lõikes 8 sätestatakse, et käesolevas paragrahvis nimetatud kompetentside

olemasolu hindab tööandja. Vt käesoleva paragrahvi lõigete 1-6 selgitust.

Eelnõu § 27 lõikes 9 sätestatakse, et välisriigis õpetaja, abiõpetaja või tugispetsialisti

kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja

Teadusministeerium. Võrreldes kehtiva KELS § 22 lõikega 8 rakendatakse regulatsiooni lisaks

õpetajatele ka abiõpetajatele ning tugispetsialistidele.

3. peatükk. Õigused ja kohustused lastehoius ja lasteaias

Eelnõu 3. peatükk sätestab lapse, vanema ning lastehoiu ja lasteaia pidaja õigused ja

kohustused alushariduse süsteemis. Võrreldes kehtiva KELS §-dega 17 ja 18 on täpsustatud

laste ja vanemate õigusi ja kohustusi ning lisatud lasteaia ning lastehoiu pidaja õigused ja

kohustused.

§ 28. Lapse õigused

Eelnõu §-s 28 sõnastatakse lapse õigused kogu alushariduse süsteemis.

Lapsel on õigus tema heaolu ja arengut toetavale ning soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale.

Lapsel on õigus väljendada oma arvamust ning sellega peab vastavalt lapse vanusele ja arengule

arvestama.

Võrreldes kehtiva KELS §-s 17 sätestatuga on sõnastust täpsustatud ja eelnõusse on lisatud

lapse õigus väljendada oma arvamust. Lisaks kehtivad lapse osas kõik teised rahvusvahelistest

59

lepingutest ja siseriiklikust õigusest tulenevaid õigused ja kohustused. Lapse õiguste

sätestamine on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni ja

selle lisaprotokollidega ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja teiste asjakohaste

õigusaktidega.

Lapse õiguste tagamiseks peab õpi- ja kasvukeskkond väärtustama last ja toetama tema arengut.

Lapsi on oluline kuulata ja toetada nende aktiivset õppimist ja kasvamist. Laste arvamusega

arvestamiseks on lasteaedades ja lastehoidudes kasutusel sisehindamise vahendid, mille kaudu

selgitatakse välja laste rahulolu lasteaiaga ja lastehoiuga. Kirjeldatud sisehindamise raames

kaardistatakse laste arvamusi lasteaia õppe- ja kasvatustegevuste kohta ja tehakse kindlaks, mis

lastele meeldib ja mis põhjustab raskusi. Laste arvamused ja ideed on õpetajatele oluline sisend

õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja hindamisel. Otsuseid vastu võttes ja tegevusi

planeerides tuleb arvestada lapse huvidega. Lapse huvidega arvestamine tähendab muu hulgas

lapse ärakuulamist ja lapse arvamusega arvestamist. Lapse arvamust ei tule arvestada, kui see

kahjustab lapse arengut ja heaolu.

§ 29. Vanema õigused ja kohustused

Eelnõu §-s 29 sätestatakse vanema õigused ja kohustused.

Võrreldes kehtiva KELS §-ga 12 ning sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate põhimõtetega

lapsehoiuteenuse pakkumisel, on vanema õiguste ja kohustuste sisu muudetud.

Eelnõu § 29 lõike 1 kohaselt on vanemal õigus saada käesolevas seaduses sätestatud korras

lastehoiult ja lasteaialt tuge lapse arengu ja tema alushariduse omandamise toetamisel, saada

lastehoiult ja lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta, osaleda käesolevas

seaduses sätestatud korras lasteaia hoolekogu töös ning teha lastehoiule ja lasteaiale

ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks.

Vanema õiguste ja kohustuste sisu on võrreldes kehtiva KELSiga ja SHS-ga täpsustatud ja

muudetud käesoleva eelnõu regulatsioonidele vastavaks. Senisest KELSi sõnastusest on välja

jäetud vanema õigusi puudutavad sätted, mis tulenevad teistest õigusaktidest või ka käesoleva

eelnõu teistest sätetest. Näiteks on teabe saamise õigus sätestatud avaliku teabe seadusega ja

käesolevas eelnõus on sätestatud vanemate õigus saada lapsele lastehoiu- ja lasteaiakoht.

Eelnõu § 29 lõige 2 sätestab, et vanemal on kohustus esitada lastehoiule ja lasteaiale oma

kontaktandmed ning teavitada nende muutustest; vanemal on kohustus järgida alushariduse

riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ning teha lastehoiuga ja

lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ja lapsele tugispetsialisti teenuste

võimaldamiseks, tagada lapse arenguks ja alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ja

katta sellega kaasnev kulu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi, teavitada

kirjalikult lasteaia direktorit ja lastehoiu pidajat või lastehoidu lapse terviseseisundist

tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse lastehoius ja lasteaias võimaluse korral

päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust. Lisaks on

vanemal kohustus vastavalt kasutatavale teenusele teha koostööd lastehoiuga ja lasteaiaga

käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

Koostöö kohustus tuleneb ka alushariduse riikliku õppekavast. Õppe- ja kasvatustegevuse

eesmärk lapse mitmekülgne ja järjepideva arengu toetamine kodu ja lastehoiu/lasteaia koostöös.

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse raames toetatakse lapse üldoskuste (mängu-, tunnetus- ja

60

õpioskuste, sotsiaalsete ja eneseregulatsiooni oskuste) ning valdkondlike (keel ja kõne, mina ja

keskkond, matemaatika, kunst, liikumine ja muusika) oskuste kujunemist ja arengut. Lisaks

sõnastatakse eelnõus vanema kohustus teavitada lasteaia direktorit ja lastehoiu pidajat/

lastehoidu (vastavalt millist teenust laps kasutab), kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest

eritingimustest. Lasteaia direktori teavitamine lapse terviseseisundist tulenevatest

eritingimustest ei ole lapsevanema jaoks uus nõue. Lapse tervise eritingimustest teavitamise

nõue on kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2010. a määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded

koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ § 7 lõikes 2, mille kohaselt

teavitab vanem lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest

eritingimustest, mille alusel personal kohandab võimaluse korral rühma päevakava,

kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust.

Regulatsioon on oluline lapse heaolu ja tervisekaitse tagamiseks ning arengu toetamiseks.

Vanem on kohustatud teavitama lapse terviserikkest või võimalikust nakkusohust, mis võib

ohustada teisi lapsi või last ennast. Kui vanem lapse terviseseisundist tulenevatest

eritingimustest ei teavita, ei saa asutus võtta vastustust võimalike tervisekahjude eest. Kui

vanem on terviseriskist teavitanud, peab asutus võtma kasutusele kõik meetmed, mis aitavad

vähendada võimalikku tervisekahju lastele. Olukorras, kus vanem ei pea kinni sättes

reguleeritud kohustusest, võib lasteaed või lastehoid pidaja laste õiguste tagamiseks pöörduda

lastekaitse poole.

Lasteaia direktor ja lastehoiu pidaja või lastehoid, kellele andmed antakse, peab jälgima, et

isikuandmete töötlemisel ei ületataks seadusega ette nähtud piire, st andmetöötlus peab olema

kooskõlas järgmiste isikuandmete töötlemise põhimõtetega: seaduslikkus, eesmärgikohasus,

kvaliteet, õigsus, säilitamine ja turvalisus. Andmetöötluse puhul, mida seaduse volitusnorm ei

hõlma, peab lapsevanem andma nõusoleku. Nõusolek peab vastama ELi isikuandmete kaitse

üldmääruses17 sätestatud nõuetele.

§ 30. Lastehoiu, lasteaia ja nende pidaja õigused ning kohustused

Eelnõu §-s 30 sätestatakse lastehoiu, lasteaia ja nende pidaja õigused ning kohustused.

Eelnõu § 30 lõike 1 kohaselt on lastehoiul, lasteaial ja nende pidajal õigus saada käesolevas

seaduses sätestatud korras toetust alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks;

korraldada lastehoiu ja lasteaia vahelist koostööd ning koostööd kogukonnaga, põhikooliga ja

muude asutustega; pöörduda vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste

täitmise tagamiseks ja rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid.

Eralasteaia ja eralastehoiu rahastamise tingimused ja korra kehtestab kohaliku omavalitsuse

üksus. Eralasteaia ja -lastehoiu pidajal on õigus kohaliku omavalitsuse üksuselt toetust saada

käesolevas seaduseelnõus kehtestatud tingimustel.

Rahvusvaheliselt on peetud oluliseks lasteaia ja lastehoiu pidaja ning lasteaia ja lastehoiu

omavahelist head koostööd ning koostööd kogukonnaga ja teiste asutustega, sest see aitab kaasa

alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisele. Seetõttu on kohane kehtestada käesolevas

eelnõus kohustus korraldada koostööd omavahel, kogukonna, kooli ja muude asutustega.

17 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

61

Lapse huvides ja tema õiguste tagamiseks on lasteaial, lastehoiul ja pidajal õigus pöörduda

vanema poole, et tagada käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmine vanema poolt,

näiteks kui vanem ei pea kinni lasteaia kodukorrast või ei tee koostööd lapse arengu

toetamiseks. Kui vanema tegevus või tegevusetus rikub lapse õigust heaolule ja arengu

toetamisele, teavitab lasteaed abivajavast lapsest kohaliku omavalitsuse üksust, kes rakendab

vajaduse korral meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks.

Eelnõu § 30 lõige 2 sätestab, et lastehoiu pidajal ja lasteaia pidajal on kohustus tagada turvaline

õpi- ja kasvukeskkond ja lastele kvaliteetse alushariduse kättesaadavus.

Lastehoid ja lasteaed sõltuvad oma ülesannete täitmisel pidajast, kes vastutab alushariduse

kättesaadavuse tagamise eest. Seetõttu peab pidaja tagama lastehoiule ja lasteaiale ressursid ja

toe kvaliteetse alushariduse pakkumisega seotud ülesannete täitmiseks, nt eraldama

tugiteenusteks vajalikud vahendid või lahendama riskianalüüsiga välja selgitatud probleemid.

Käesoleva sätte eesmärk on rõhutada, et alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi eest

vastutavad lastehoiu ja lasteaia pidajad. See rõhuasetus on oluline, sest praktikas pöördutakse

lasteaiaga seotud olme- või kommunikatsiooniprobleemide korral sageli Haridus- ja

Teadusministeeriumi poole, kuigi tegelikult saab lahendused välja pakkuda pidaja kohalikul

tasandil. Alles olukorras, kui pidaja oma kohustusi ei täida ning on tekkinud õigusaktides

sätestatud nõuete rikkumine, on asjakohane pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole,

kes algatab järelevalvemenetluse.

Eelnõu § 30 lõike 3 kohaselt on lastehoiul ja lasteaial kohustus teavitada vanemaid õppe- ja

kasvatustegevuse korraldusest; jälgida regulaarselt lapse terviklikku arengut ning anda

vanematele sellekohast tagasisidet; pakkuda lapsele käesolevas seaduses sätestatud korras tuge

ning anda vajaduse korral esmast abi; nõustada vanemaid lapse arengu ja alushariduse

küsimustes.

Kehtivas KELSis kajastuvad eelnõus sõnastatud õigused osaliselt § 20 lõikes 3 ja § 22 lõigetes

2 ja 3, milles käsitletakse lasteaia personali ja pedagoogide ülesandeid. Sotsiaalhoolekande

seaduses sellist regulatsiooni ei ole. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest teavitamine

tähendab, et vastav info peab olema vanemale regulaarselt kättesaadav ja vanem võib neis

küsimustes pöörduda lastehoiu ja lasteaia poole.

Eelnõu kohaselt tuleb nii lastehoius kui lasteaias regulaarselt jälgida lapse terviklikku arengut

ja anda vanematele selle kohta tagasisidet. Samuti tuleb lapsele pakkuda käesolevas seaduses

sätestatud korras tuge ning anda vajadusel esmast abi. Viimane tähendab ühtlasi töötajate

koolitamist, nõustamist või selleks vajalike töötajate tagamist, nt vajaduse korral

meditsiinitöötajad kroonilise haigusega laste toetamiseks. Regulatsiooni sõnastamisel on

lähtutud kehtiva KELS §-st 14 ja sotsiaalministri 24. septembri 2010. a määruse nr 61

„Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ § 6

lõikest 3.

Lastehoiul ja lasteaial lasub kohustus nõustada vanemaid lapse arengu ja alushariduse

küsimustes.

Kuivõrd pidaja teostab oma õigusi ja kohustusi lastehoiu ja lasteaia kaudu, saavad lastehoid ja

lasteaed ülalkirjeldatud kohustuste täitmisel teha koostööd pidajaga. Oluline on, et loetletud

62

kohustused peavad olema täidetud kvaliteetselt. Vanem võib loetletud küsimustes pöörduda nii

lasteaia kui otse pidaja poole.

4. peatükk. Lapsehoid

Eelnõu 4. peatükis sätestatakse lapsehoiu korraldamise alused, kasvatustegevust läbiviivad

töötajad, lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded, lapsele tugiteenuste tagamine,

munitsipaallastehoiu pidamine ja eralastehoiu tegevusloa regulatsioon.

Kehtivas õigusruumis on lapsehoiuteenus sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldatud

sotsiaalteenus, mille sihtgrupid on lapsevanemad, laste eestkostjad ja lastele perekonnas

hooldamise teenuse pakkujad ning teenust saavad lapsed. Piiratud ei ole laste vanust, st

lapsehoiuteenust võib vajaduse korral saada kuni 18-aastane laps. Eelkõige on sellisel juhul

tegemist suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenusega.

Selliselt reguleeritud lastehoiu kasutamine alla kolmeaastaste laste hoiuvõimalusena on

enamasti lasteaiakohtade puuduse tõttu kasvanud. Ühelt poolt on oluline lastehoiukoha

olemasolu, teiselt poolt on oluline lastehoiukoha vastavus lapsevanema ja lapse vajadustele.

Eelnõu eesmärki silmas pidades tuleb alushariduse võimaldamiseks luua ühtne süsteem, mis

lähtub lapse ja pere vajadusest, tagab kvaliteetsed tingimused iga lapse arengu toetamiseks ning

kujundab ühtlase alushariduse taseme. Selleks tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduse

reguleerimisalas olnud lastehoiud haridussüsteemi osaks. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse

eesmärk on toetada kuni seitsmeaastase lapse arengut ja alushariduse omandamist. Koostoimes

käesoleva eelnõu ja EV haridusseadusega määratletakse lastehoidusid edaspidi haridussüsteemi

kuuluvate asutustena, kus alushariduse õigusruumis ja riiklikult kehtestatud alushariduse

standardi alusel toetatakse lapse alushariduse omandamist läbi üldoskuste arengu toetamise.

Teine olulisem muudatus, mille käesolev eelnõu kaasa toob on, et kirjeldatud lastehoidu,

KELSis reguleeritud lastesõime ning lasteaia sõimerühma käsitletakse edaspidi sama

teenusena, rõhutades regulatsiooniga eelkõige kvaliteetset ning läbimõeldud teenust, mis on

lapsevanema jaoks kättesaadav, mugav ja paindlik ning toetab lapse eakohast arengut ning

samal ajal on kohaliku omavalitsuse üksuse võimekusele vastav ülesanne. Euroopa Nõukogu

soovitused kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiuteenuse pakkumiseks sätestavad, et alusharidus

peab olema lapsekeskne, individuaalne, lapse iga ja individuaalsust arvestav ning pere kaasav.

Euroopa sotsiaalõiguste samba 11. põhimõttes on sätestatud, et kõikidel lastel on õigus

kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule. Alushariduse kättesaadavus on

Eestis väga pikka aega olnud probleemiks mitmetes suurtes kohaliku omavalitsuse üksustes just

pooleteise- kuni kolmeaastaste laste puhul. Vanemal ei ole sel juhul võimalik naasta tööle ja

lapsel ei ole võimalik alustada teed alushariduse omandamisel väljaspool kodu. Kuni

kolmeaastaste lastele alushariduse teenuse ühetaoliseks muutmisega on püütud leida

alushariduse kättesaadavuse, kvaliteedi ja nõuete mõistlik tasakaal, et teenus päriselt

kättesaadavaks teha. Selle vanuserühma seniste lapsehoiuteenuse osutajate kaasamine

haridussüsteemi peaks kättesaadavuse probleemi lahendama. Alates kolmeaastastest lastest

peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama võimaluse omandada alusharidust lasteaias.

Eelnõuga tehtava muutmise eesmärk on, et kõik Eestis elavad lapsed saaksid vanema soovil

kvaliteetset lapsehoidu ja alusharidust väljaspool kodu (lastehoius ja lasteaias). Eestis on

detsentraliseeritud ja ühtne haridussüsteem, kus vastutus on jagatud lapsevanemate, lasteaia,

kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vahel. Haridus- ja Teadusministeerium vastutab riiklike

63

õppekavade, haridusstandardite ja järelevalve eest ning kohaliku omavalitsuse üksused

alushariduse kättesaadavuse eest.

Riigikohus18 ja õiguskantsler19 on juhtinud Haridus- ja Teadusministeeriumi tähelepanu

lasteaiakohtade puudusele ja sellele, et alushariduse kättesaadavuse eest vastutavad nii riik kui

ka omavalitsusüksused. Neil mõlemal lasub kohustus leida probleemile süsteemne lahendus,

mis võimaldab lastel saada alusharidust ning aitab peredel ühitada oma töö- ja pereelu.

Perekonnal on kanda kõige olulisem osa lapse kasvatajana. Nii nagu sätestab kehtiv KELS,

toetab ka eelnõus sätestatud lastehoid lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja

arenemist. Lastehoius kohaneb laps kodust erineva keskkonnaga ja kogukonnas toimetulekuga.

Alla kolmeaastase lapse kasvatustegevuse üldeesmärk on tagada lapse heaolu ning

mitmekülgne ja järjepidev areng koostöös koduga. See tähendab lapse kehalise, vaimse,

sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamist. Alla kolmeaastane laps ei vaja tihedat päeva, mis

on täis pikitud õppetegevusi. Vastupidi, väike laps kasvab mängides ning vajab seejuures

täiskasvanu teadlikku suunamist ja turvalist kasvukeskkonda, väikest kollektiivi ja turvalist

täiskasvanut. Alates kolmandast eluaastast on kohane keskenduda lapse arengu toetamisele

selliselt, et ta omandaks põhiharidustasemel õppe alustamiseks vajalikud teadmised ja oskused.

Eeltoodut aluseks võttes ühildatakse eelnõuga alla kolmeaastaste laste lastesõimed

(reguleeritud kehtivas KELSis) ja lastehoiud (reguleeritud kehtivas SHS-s) lastehoidudeks ning

lastehoiule kehtestatakse vajalikud kvaliteedinõuded. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse

riikliku õppekavaga sätestatakse alushariduse riikliku õppekava eelnõus kolmeaastase lapse

üldoskuste eeldatavad tulemused, mis on aluseks lapse arengu toetamisel lastehoius. Muudetav

alushariduse ja lapsehoiu süsteem, mis on koondatud ühte seadusesse ning millele on

kehtestatud kvaliteediraamistik lapse arengust lähtuvalt, tagab lapsele tema eakohase arengu

toetamise ja alushariduse omandamise toetamise. Lastehoiu ülesanne on lapse üldoskuste

arengu toetamisel luua lapsele kasvamiseks soodne ümbrus, ümbritseda laps tähelepanuga ja

lasta lapsel tegutseda. Tähelepanu on pööratud ka varajasele märkamisele ja vajalike

tugiteenuste tagamisele.

Eelnõu paneb kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse tagada pooleteise- kuni

kolmeaastastele lastele lastehoid. Samas reguleerib eelnõu kuni seitsmeaastastele lastele

lastehoiu korraldamise nõudeid. Selle eesmärk on eelkõige võimaldada õiguslik alus ja

kvaliteediraamistik eraturul pakutavale lapsehoiuteenusele, kui turg seda nõuab, et

lapsevanematel oleks võimalik valida oma eelkooliealisele lapsele sobiv teenus – lasteaed või

lastehoid. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on pakkuda lapsevanema soovil lastehoidu

pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele. Erahoiu pidaja võib asutada lastehoiu lastele vanuses

0-7aastased ning sellisel juhul on tegemist loakohustusliku majandustegevusega ning pidaja

tegevus peab vastama käesolevas seaduses lastehoiule esitatud nõuetele.

Lastehoid, erinevalt lasteaiast, ei ole õppeastutus ning lastehoiu tegevusele jäävad seetõttu

kehtima erisused. Näiteks peab lastehoius töötama lapsehoidja, lasteaias aga õpetaja. Samas

tõstetakse teisi nõudeid märkimisväärselt (uute nõuetena näiteks tugiteenuste tagamine, lapse

arengu toetamine alushariduse riiklikku õppekava alusel koostatud lastehoiu õppekava alusel).

Eesti Lastehoidude Liit viis 2023 kevadel läbi küsitluse, milles küsimustele vastas 47 tegutsevat

lastehoidu. Juba praegu, ilma et lastehoidudele oleks kehtestatud haridusasutuse

18 Riigikohtu 6. veebruari 2023 otsus nr 5-22-10. 19 Õiguskantsleri aastaülevaade 2022/2023.

64

kvaliteedinõudeid, pakuvad nad teenust, mis toetab alushariduse omandamist. Muusika- ja

liikumistegevused toimuvad üks või kaks korda nädalas tervelt 75% vastanud hoidudest.

Nädala- ja kuuplaani kasutab 64% vastanud hoidudest. Riiklikust õppekavast ja lapsehoidja

kutsestandardist lähtub oma tegevuste planeerimisel 66% lastehoidudest. Kõigil töötajatel on

kutsetunnistus 20% hoidudest, enam kui pooltel 28% hoidudest. Seega teevad hoiud praegu

rohkem, kui neilt oodatakse. See näitab igati valmisolekut tulla sotsiaalvaldkonnast üle

alushariduse süsteemi.

Nagu märgitud, ei pea lastehoius töötama õpetaja, vaid nõutud on vähemalt

kvalifikatsiooninõuetele vastav lapsehoidja, samas toetab eelnõu õpetaja töötamist lastehoius.

Lastehoius töötaval õpetajal on õigus pikemale puhkusele, õpetaja töötasule ja lühendatud

täistööajale samasugustel alustel, nagu lasteaias töötaval õpetajal. Need õigused sätestatakse

rakendusaktides sarnaselt lasteaias töötava õpetajaga.

Arvestades, et paljudes senistes sõimerühmades töötavad õpetajad, siis ei pea neid asendama

lapsehoidjatega, kuna regulatsioon ei nõua taolist asendamist. Sellisel juhul saavad rühmas

edasi töötada õpetaja(d) ja abiõpetaja(d). Õpetaja töötamine lapsehoiurühmas on vajalik ka

töökorralduse juures, kui töötajad liiguvad lastega koos sõimerühmast edasi lasteaiarühma ja

nii kuni kooliminekuni sellises asutuses, kus töötavad nii hoiu- kui lasteaiarühmad. See tagab

järjepidevuse ja hea koostöö lastevanematega, kellega ollakse kontaktis lastehoiu algusest kuni

lasteaia lõpetamiseni.

Nii nagu lasteaias, tuleb ka lastehoius jälgida lapse arengut ja osata märgata lapse erivajadust,

tema arengut toetada ning vajaduse korral tagada tugispetsialisti teenus. Suure hooldus- ja

abivajadusega lapse hoiuteenust jääb reguleerima sotsiaalhoolekande seadus.

Eestis on ka käesoleva eelnõu kohaselt alushariduse riiklik õppekava laste arengu toetamise

aluseks kogu lastehoiu- ja lasteaiaperioodi vältel. Vaid kolmandikus Euroopa riikides ei ole alla

kolmeaastastele lastele kehtestatud hariduslikke eesmärke.

Eurydice (2022) võrdlusuuringu „Structural indicators for monitoring education and training

systems in Europe”20 väheneb nende riikide hulk, kus alla 3-aastastele lastele ei ole kehtestatud

hariduslikke eesmärke. Näiteks on haridussuunised alla 3-aastastele lastele esmakordselt

kehtestatud Belgias (Flaami) ja Prantsusmaal. Belgias (Flaami) rakendatakse alates 2015–2016.

aastast soovituslikku pedagoogilist raamistikku imikutele ja väikelastele (alla 2,5-aastased)

lastehoiuasutuste jaoks. 2017. aastal võttis Prantsusmaa vastu riikliku alushariduse ja lapsehoiu

kvaliteedi raamistiku alla kolmeaastastele lastele. See soovituslik dokument sätestab lapse

turvalise arengu peamised põhimõtted ja väärtused ning annab mõningaid haridusalaseid

juhiseid. Portugalis koostatakse alushariduse ja lapsehoiu haridussuuniseid alla kolmeaastastele

lastele. Itaalias anti 2022. aasta alguses välja riiklikud suunised alla kolmeaastastele lastele

mõeldud haridusteenuste kohta. Kõigile alushariduse ja lapsehoiu asutustele võimaldatakse

ühist pedagoogilist- ja juhtimiskoolitust. Itaalias toimub ulatuslik alushariduse ja lapsehoiu

süsteemi ümberkorraldamine. Loodud on integreeritud alushariduse ja lapsehoiu süsteem alates

sünnist kuni kuuenda eluaastani, et parandada alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti, tõhusust ja

teenuseosutajate arvu kogu riigis. Iirimaa, Itaalia, Malta ja Soome on tõstnud või kavandavad

tõsta miinimum kvalifikatsiooninõuet kõigile või suurele osale lastega töötavatest töötajatest.

20 Kättesaadav: https://eurydice.eacea.ec.europa.eu/publications/structural-indicators-monitoring-education-and-

training-systems-europe-2022.

65

Eelnõu §-des 31 ja 32 sätestatud regulatsioon lähtub kehtivast KELSi regulatsioonist ning

sotsiaalhoolekande seaduse regulatsioonist. Erinevalt KELS § 10 lõikest 1 ei ole lapsehoid

käesolevas eelnõus piiritletud lapse konkreetse vanusega (poolteist kuni kolm eluaastat).

Lastehoid võib pakkuda teenust kuni seitsmeaastastele lastele. Kohaliku omavalitsuse ülesanne

on võimaldada vanema soovile pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele koht lastehoius. Alates

lapse kolmeaastaseks saamisest peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama lapsele lasteaiakoha,

kus õpe keskendub lapsele kooliminekuks vajalikete teadmiste ja oskuste andmisele.

§ 31. Lapsehoiu korraldamine

Eelnõu §-s 31 sätestatakse lapsehoiu korraldamise alused.

1. jaanuaril 2018 kehtestati praegu sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsevatele

lastehoidudele SHS § 3 lõike 2 alusel kvaliteedipõhimõtted. Teenuseosutaja peab teenust

osutades lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav

iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku

õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja

kvaliteetne juhtimine. Need kvaliteedijuhised on abivahend ja ühtsete arusaamade kujundamise

alus lapsehoiuteenuse rahastajatele, korraldajatele, teenuseosutajatele ning teenuste

kasutajatele. Käesolevas eelnõus sätestatud regulatsioon hoidude kohta arvestab arvesse ka

nimetatud kvaliteedijuhises kirjeldatut.21

Eelnõu § 31 lõige 1 sätestab, et lapsehoidu võib korraldada munitsipaal- või eralastehoius.

Munitsipaallastehoiu pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Eralastehoiu pidaja on eraõiguslik

juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

Lastehoid on asutus, mille pidaja saab olla avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või

füüsilisest isikust ettevõtja. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi on lapsehoiuteenuste

pakkumine kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne, mille ta võib anda üle juriidilisele isikule

või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne võimaldada

lastehoidu pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele. Ülesande täitmiseks võib ta pidada

lastehoidu ise või osta teenust eraettevõtjalt.

Eelnõu § 31 lõige 2 sätestab, et lastehoid asutatakse lastehoiu pidaja otsusega. Eralapsehoiu

korraldamise õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tegevusloaga. Lastehoid võib

tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas. Sellisel juhul peab tema tegevus vastama

käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades.

Munitsipaallastehoid asutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse otsusega ning eralastehoid

eraõigusliku juriidilise isiku otsusega. Eralastehoiu asutamise otsuse tegemiseks ei näe

õigusaktid ette otsuse vormi. Munitsipaallastehoiu asutamise otsuse tegemiseks on ette nähtud

kord KOKS § 35 lõikes 2. Lastehoid peab vastama nõuetele kõikides oma tegevuskohtades.

Sellisel juhul peavad igas tegevuskohas olema täidetud kõik käesolevas seaduses sätestatud

nõuded. Lastehoidude tervisekaitsenõuded, mh nõuded ehitisele, maa-alale ja ruumidele,

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Eelnõu § 31 lõikes 3 sätestatakse, et lastehoiu töötajate töökorraldus lähtub nõudest, et kogu

rühma tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga viie lapse kohta kuni kolmeaastaste laste osas

ja iga 10 lapse kohta üle kolmeaastaste laste osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 15 last.

21 Lapsehoiuteenuse kvaliteedijuhis.

66

Kehtiva SHS § 453 lõigete 2 ja 3 järgi võib lapsehoidja hoida korraga kuni viis alla kolmeaastast

last ning kuni kümme üle kolmeaastast last. Kehtiva KELS § 29 lõike 6 kohaselt peab

sõimerühmas olema kogu rühma tööaja jooksul õpetaja või õpetajat abistav töötaja kuni seitsme

lapse kohta ning lasteaiarühmas kuni kümne lapse kohta. Eelnõus sätestatud lastehoiu

korraldusele mõnevõrra leebemate nõuete tõttu võrreldes KELSis sätestatuga (näiteks töötajate

kvalifikatsioon, lapsele vajaliku toe rakendamine, kasvatustegevuse ja tugiteenuste tagamine),

võib lastehoiu rühmas võib olla kuni 15 last ja selle piirarvu suurendamine ei ole lubatud.

Lastehoius, kus töötavad lapsehoidjad, ei muutu senised laste ja täiskasvanute suhtarvu nõuded.

Lastehoius ei olnud varasemalt rühma piirarv reguleeritud. Kuna süsteem ühtlustatakse, siis on

vajalik hoiurühma piirarvu kehtestamine, mis tuleneb lapsehoidjate senisest lapse- täiskasvanu

suhtarvust ja lähtutakse senisest laste arvust sõimerühmades. Laste piirarv hoiurühmas on 15,

olenemata laste vanusest. Selline piirarv võimaldab kolmel lapshoidjal toetada iga lapse arengut

ja läheneda individuaalselt, arvestades laste vanust.

Kui lapsehoiu rühmas on näiteks seitse alla kolmeaastast last ja kaheksa üle kolmeaastast last,

siis: esmalt, laste vanust tuleb arvestada rühma komplekteerimise hetkest, mitte igakuiselt

töötajate ja laste suhtarvu ümber arvutada. Lapse liitumisel rühmaga perioodi (õppeaasta)

keskel, arvestatakse tema hetkevanust. Käsitletava 7 + 8 näite puhul tuleb otsus langetada iga

lapse heaolu ja vajadusi arvestades. Rühma suurus võib olla kuni 15 last, mitte rohkem. Et

näitena toodud rühmas on alla kolmeaastasi lapsi üle viie, siis peab seal olema kolm

lapsehoidjat. Kui aga rühmas on kokku vähem kui 15 last (nt seitse alla kolmeaastast ja viis

üle kolmeaastast), tuleb lähtuda sellest, et kümne alla kolmeaastase lapse kohta peaks olema

kaks lapsehoidjat. Kui lapsi on üle kümne, on nõutav ka kolmas töötaja. Selles näites ei loe

asjaolu, et mõned neist kümnest lapsest (kahe lapsehoidja kohta), on vanemad kui

kolmeaastased.

Eelnõu § 31 lõikes 4 sätestatakse, et kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga

õpetaja, lähtub lastehoiu töökorraldus nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul peab olema kuni

kolmeaastaste laste puhul tagatud õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja iga kaheksa lapse kohta

ja kolme- kuni seitsmeaastaste laste puhul iga kümne lapse kohta ning lastehoiu rühmas võib

olla kuni 16 last.

Kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, siis lähtub eelnõu § 33 lõikes 4

sätestatud suhtarvude nõue kehtiva KELS § 7 lõikes 11 ja § 20 lõikes 6 teises lauses sätestatud

suhtarvudest. See võimaldab praegustes lasteaedade sõimerümades jätkata praeguse personali

töökorraldusega - rühmas kaks õpetajat ja üks õpetajat abistav töötaja või üks õpetaja ja kaks

õpetajat abistavat töötajat (abiõpetajat/assistenti). Õpetaja töötamine hoiurühmas lisab rühma

kõrgharidusega spetsialisti, kes on pädev juhtima tööprotsesse. Kui lastehoius töötavad ainult

lapsehoidjad, siis peab olema kuni kolmeaastaste laste puhul tagatud lapsehoidja iga viie lapse

kohta. Seega eelnõu kohaselt saab suhtarv kuni 8 alla kolmeaastast last täiskasvanu kohta

tekkida vaid juhul, kui selles hoiurühmas töötab täistööajaga õpetaja. Lastehoiu rühma laste ja

töötajate suhtarve tuleb vaadata kooskõlas rühma suuruse ja lahtiolekuajaga. Lastehoiu rühm

on enamasti avatud 10 – 12 tundi päevas. Sellisel juhul ei ole võimalik, et lastehoius töötab vaid

üks õpetaja ka juhul, kui rühmas on näiteks vaid 8 last. Ka lastehoius on õpetaja tööaeg 35 tundi

nädalas, so 7 tundi päevas, millest enamasti vaid 6 tundi moodustab töö lastega ning ülejäänud

aeg kasvatustegevusi ettevalmistavateks tegevusteks. Kaheksa kuni kolmeaastast last saab ja

võib hoida üks õpetaja juhul, kui lastehoid on avatud kuni 5 tundi viiel päeval nädalas.

67

Lastehoiu rühmas tuleb töö korraldada viisil, kus laste turvalisuse ja arengu toetamiseks on

tagatud rühmapersonali kattuv tööaeg.

Eelnõu § 31 lõikes 5 sätestatakse, et lastehoiu kasvatustegevus toimub eesti keeles. Eelnõu

lähtub lastehoiu kasvatuskeele puhul samadest põhimõtetest nagu lasteaia õppe- ja

kasvatustuskeele puhul. Eesti keele kaitseks ning samas võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes

tuleb ka lastehoiu kasvatuskeele puhul kohaldada käesoleva eelnõu §-s 9 lõigetes 1, 2 ja 3

sätestatut. Vt ka eelnõu § 9 lõigete 1, 2 ja 3 selgitust. Erinevalt eralasteaiast, kus võib määrata

õppe- ja kasvatustegevuse keeleks eesti keelest erineva keele, ei laiene see õigus eralastehoiule.

Seega tuleb lastehoius õpetada ja kasvatada eesti keeles – olenemata lastehoiu omandivormist.

Nõudlus kvaliteetse eestikeelse hariduse järele on viimastel aastatel kasvanud. Eesti on üle

minemas eestikeelsele haridusele, alustades alusharidusest – kõik lasteaiad peavad olema alates

2024. aasta 1. septembrist eestikeelsed. Mitmes keeles haridussüsteemi pidada on ebamõistlik,

sest Eesti riik ei valmista ette vene või muus keeles õpetajaid ega arenda vene- või muukeelset

õppevara, mis kokkuvõttes ei taga pakutava hariduse kvaliteeti.

Tuleb liikuda ühtse Eesti alushariduse poole. Sätte eesmärk on, et ka lastehoidudes saavad koos

osaleda erineva keele- ja/või kultuuritaustaga lapsed, kellele tagatakse nüüdisaegse õpikäsituse

põhimõtetest lähtuv eestikeelne kasvatus, mis toetab tema eneseteostust ühiskonnas,

väärtustades samas lapse kultuurilist identiteeti. See tähendab, et sõltumata kodukeelest ja

kultuuritaustast, ollakse ühises keeleruumis. Selline lähenemine suurendab ühiskonna sidusust

ja vähendab pikas perspektiivis ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni. Eestikeelsete perede

lapsed õpivad muust rahvusest lastega koos tegutsema ning muu kodukeelega lapsed õpivad

hästi ära ka eesti keele. Muidugi on üsna keeruline ülesanne luua kõikide jaoks turvaline ja

sobiv keskkond, milles kõik lapsed tunneksid, et nad on oodatud koos mängima ja õppima.

Lapsega suheldes tuleks järgida põhimõtet „üks inimene, üks keel”, st kindlas olukorras või

kindlate vestluskaaslastega räägitakse kindlat keelt. Ka selleks, et laps paremini eesti keelest

aru saaks, ei tohiks lapsehoidja, õpetaja või abiõpetaja eesti keele kõrval kasutada lapse

emakeelseid sõnu. Sel puhul võib lapsel tekkida väärarusaam, et needki sõnad on osa eesti

keelest. Ema ja isaga räägib laps muidu ikka oma tavalist suhtluskeelt, aga lastehoius tuleks

rääkida ainult eesti keeles (vähemalt lapse kuuldes). Lapse jaoks on see lihtne ja loogiline ning

ta ei eksi keele valikuga eri inimestega suheldes.

Käesoleva lõike teises lauses sätestatakse, et kurdi- või kuulmislangusega lapse kasvatuskeele

puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatut. Sättega tunnustatakse eesti

viipekeelt ja viibeldud eesti keelt ka lastehoiu kasvatustegevuse keelena. Keeleseaduse § 3 lõige

2 sätestab, et Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele

esinemiskuju. Säte puudutab kuulmislangusega lapsi, kelle esimeseks keeleks on eesti

viipekeel, samuti kurte lapsi, kelle kuulmist ei ole võimalik korrigeerida kuuldeaparaadi või

sisekõrvaimplantaadiga vms ja kes ei ole võimelised auditiiv-verbaalset keelt kuulma ega eesti

keelt õppima. Sellest tulenevalt võib kasvatustegevuses kasutada eesti keele kõrval või lisaks

eesti viipekeelt või viibeldud eesti keelt.

Käesoleva lõike kolmandas lauses sätestatakse, et lapse osas, kellel on diagnoositud mõni igal

ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude

raskusaste, võib vanema kirjalikul nõusolekul eesti keele kõrval või asemel kasutada

kasvatustegevuses eesti keelest erinevat keelt. Kuna kooli ja lasteaia puhul on seadusandja

68

möönnud vajadust teatud tingimustel lapse arengu eripärast tulenevalt teha erisusi õppe- ja

kasvatuskeele osas, siis selline erisus lubatakse ka alla kolmeaastaste laste puhul.

Käesoleva lõike neljandas lauses sätestatakse, et lastele, kelle emakeel ei ole kasvatustegevuse

keel või kes koduses suhtluses räägivad kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on

vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lastehoid alushariduse riikliku õppekava alusel

kasvatustegevusi lapse emakeele arengu toetamiseks ja kultuuri tutvustamiseks. Õppe- ja

kasvatustegevusega seotud isikutele on üldteada, et esimese keele oskuse arendamine viib edasi

ka teise keele oskust. Lisaks on esimese keele kui arenenuma keele edasine toetus vajalik

tunnetustegevuse arenguks. Laps hakkab tavaliselt kõnelema millalgi esimesel aluaastal, sest

esimesel eluaastal algab aju intensiivne areng. Seega tuleks paralleelselt eesti keele õpetamisega

võimaluse korral toetada ka lapse emakeeleoskuse arengut ja sõnavara rikastumist. Nii saab

lapsest mitme keele valdaja (vt ka eelnõu § 9 lõike 5 selgitust).

Teise emakeelega lapse emakeele toetamine lastehoius ei pea olema kindlasti eraldi

õpetamistegevus. Piisab, kui väike inimene saab mängida ja suhelda ka oma emakeeles ning

lapsehoidja toetab teda lastehoius tehtavate tegevuste piires. Alla kolmeaastase lapse värsked

keelelised ja motoorsed oskused võimaldavad tal maailmaga lähemalt tutvuda. Kolme-nelja-

aastane laps on oma emakeele suures osas omandanud.

Eelnõu § 31 lõikes 6 sätestatakse, et lastehoiu tervisekaitsenõuded lapse arengu toetamiseks,

tervise kaitseks ning turvaliseks ja ohutuks lapsehoiu korraldamiseks vajalike tingimuste

loomiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Tegemist on volitusnormiga Vabariigi

Valitsusele lastehoidudele tervisekaitsenõuete kehtestamiseks. Rakendusakti kavand on

esitatud käesoleva eelnõu lisas.

Kuna lapsehoius vastutab laste turvalisuse eest lastehoiu pidaja, on lapsehoidu vaja korraldada

sobilikes ruumides ja maa-alal. Uue määruse kohaselt kehtestatakse lastehoidude tervisekaitse

üldnõuded, sh nõuded hoonele, ruumidele ja rajatistele ning siseruumidele. Need nõuded on

laste arengu ja tervise seisukohast olulised ja aluseks riskianalüüsi koostamisele. Uue

määrusega muudetakse nõudeid kehtiva regulatsiooniga võrreldes mõnevõrra. Lastehoiul ei ole

küll õueala tagamise nõuet, aga lastehoiu teenuse osutaja peab kas valima või sisustama õues

tegutsemist võimaldava ala. Ala peab olema võimalikult ohutu, võimaluse korral piiratud heki

või aiaga. Toidule rakenduvad lasteaiaga sarnased nõuded: toit peab olema ohutu, eakohane,

rahuldama lapse füsioloogilisi vajadusi ning kooskõlastatud lapsevanemaga. Laps peab süüa

saama iga 3–3,5 tunni järel. Lastehoiu päevakava koostab lastehoiu pidaja. Kuna praeguses

praktikas on hoidude päevakava väga sarnane lasteaedade päevakavaga, siis sätestatakse

edaspidi lastehoidudele päevakava koostamise nõue, arvestades laste vanust, erivajadusi,

lastehoius viibimise kestust ja õues viibimise aega. Kui laps viibib lastehoius rohkem kui neli

tundi, tuleb lastehoiu päevakavas võimaldada lapsele hügieeniline magamiskoht, mis vastab

tema eale ja vajadustele ning kokkuleppele vanematega. Seni kehtiv sotsiaalministri 13.02.2016

määrus nr 411 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele” muutub käesoleva eelnõu jõustumisel

kehtetuks.

Hoiud võivad tegutseda ka elamutes, kui ruumid vastavad kehtestatud tervisekaitsenõuetele.

See, kas ruumi tuleohutusnõuded peavad vastama I (eluruum) või IV (kogunemishoone)

kasutusviisile, sõltub selle (elu)ruumi kasutajate arvust (lapsed ja täiskasvanud kokku).

Eluhoones paiknevale lastehoiule kohalduvad (alates 11 kasutajast) nõuded, mis kehtivad IV

kasutusviisile (kogunemishoone). See tähendab, et tegemist on ruumidega, mille kasutajatelt ei

saa eeldada ruumide head tundmist. IV kasutusviisi kohaldatakse kõikide rohkem kui 11

69

kasutajaga kogunemishoonete puhul. Kui lastehoid tegutseb hoones, millel on kuni 10

kasutajat, hinnatakse selle hoone või hooneosa vastavust I kasutusviisi (eluruumi)

tuleohutusnõuetele olenemata sellest, kas tegemist on haridusasutuse või eluruumiga. Kui

lastehoid tegutseb hoones, millel on üle kümne kasutaja, peab Päästeamet hindama ruumide

vastavust IV kasutusviisi (kogunemishoone) tuleohutusnõuetele olenemata sellest, kas tegemist

on eluruumi või haridusasutusega.

Päästeamet ei nõua hoone kasutusviisi muutmist ega maa kasutusotstarbe muutmist, kuid lähtub

järelevalve teostamisel siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 3 lg 3 regulatsioonidest, mille kohaselt ehitisele, mille ruume kasutatakse

ehitisele mitteettenähtud kasutusotstarbel, kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud nõudeid

vastavalt ehitise tegelikule kasutusotstarbele.

Seda, kas hoone kasutusviis ja maa sihtotstarve ühtivad, kontrollib ehitusseadustiku alusel

kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnõuga kavandatakse muuta majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määrust nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“, et käesolevas eelnõus

sätestatud lastehoiu pidajal, kes saab selle eest tasu, oleks lubatud pakkuda lastehoidu

elamumaal asuvas elamus, nagu see on lubatud praegu, mil tegemist on sotsiaalteenusega.

Eelnõu § 31 lõike 7 kohaselt koostab lastehoid selleks, et täita käesoleva paragrahvi lõike 6

alusel kehtestatud tervisekaitsenõudeid, iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi.

Riskianalüüs peab sisaldama tervisekaitsenõuete täitmise analüüsi, ohu tekkimise tõenäosust,

ohuelemente, võimalikke tagajärgi ning vastutust nende ennetamisel ja riskide maandamisel.

See tähendab, et riskianalüüsi ei koostata üksnes kord kolme aasta tagant, vaid tegemist on

pideva protsessiga, kus hinnatakse riskide realiseerumist ja leitakse vajalikud

vahendid/meetodid ennetuseks. Riskianalüüs peab sisaldama tervisekaitsenõuete täitmise

analüüsi, ohu tekkimise võimaluse tõenäolisust, ohuelemente, ohu võimalikke tagajärgi ning

vastutust nende ennetamisel ja riskide maandamisel. Käesoleva paragrahvi lõiked 6 ja 7

sätestavad hoidudele lasteaedadega sarnase nõude ja nende nõuete tagamise kohustuse.

Tervisekaitsenõuete eesmärk on tagada lapse arengu toetamine, tervisekaitse ja ohutus ning

tegevuse korraldamine lähtudes lastehoiu õppekavast. Riskianalüüsi koostamine ei ole

lastehoidude tegevusele uus nõue.

Eelnõu § 31 lõikes 8 sätestatakse lastehoiu pidajale nõue koostada lapse üldoskuste arengu

toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu õppekava (vt selle mõiste valiku

põhjenduse kohta eelnõu punkti 5). Lapse arengut toetades tuleb arvestada tema eeldatavate

arengutulemustega ja sellest lähtuvalt kavandatakse ka igapäevategevused, mis ongi eelduste

loomine järgmisele haridusastmele – lasteaeda – minekuks. Need mitmesugused tegevused (sh

laulu- ja liikumismängud jpm) rikastavad lapse keelekasutust, tutvustavad talle näiteks ka

matemaatikat ja arendavad muidki oskusi. Kunst, muusika ja liikumine on meie igapäevaelu

osa, mis lõimitakse tegevustesse. Näiteks on kolmeaastase lapse mänguoskuste eeldatav

tulemus, et ta suudab järgida lihtsamaid mängureegleid. Selleks peab lapsehoidja lastega

mängima ja laps aru saama, kuidas mingit mängu mängitakse ja mida temalt just selles mängus

oodatakse.

Lastehoiu õppekava kinnitab lastehoiu pidaja. Lastehoid lähtub oma tegevuse korraldamisel ja

läbiviimisel lastehoiu õppekavast.

70

Tegemist on lastehoiu pidajale esitatava uue nõudega. Nõue on seotud asjaoluga, et käesoleva

eelnõuga liidetakse seni sotsiaalhoolekande seaduse reguleerimisalas olnud lastehoiud

haridussüsteemiga ning lastehoidusid määratletakse edaspidi haridusasutusena, mis toetab

alushariduse omandamist. Säte paneb lastehoiule kohustuse koostada õppekava ja toetada lapse

üldoskuste arengut. Võttes arvesse lastehoidude tegevuse eripära, lapsehoidjatele esitatavaid

nõudmisi ja laste vanust, on põhjendatud lastehoius lapse üldoskuste arengu sihipärane

toetamine, mis loob eeldused edasiseks alushariduse omandamiseks lasteaias.

Alushariduse riiklik õppekava sätestab kolme- ja seitsmeaastaste laste eeldatavad üldoskused

neljas valdkonnas: mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, eneseregulatsiooni oskused ning

sotsiaalsed oskused. Alushariduse riiklikus õppekavas kirjeldatud eeldatavad üldoskused on

aluseks lapse üldoskuste arengu toetamisel lastehoius. Alushariduse riikliku õppekava alusel

koostab lastehoiu pidaja õppekava, milles kirjeldab lapse üldoskuste toetamise põhimõtteid ja

korraldust.

Eelnõu § 31 lõikes 9 sätestatakse lastehoiu õppekava nõuded. Lastehoiu õppekavas esitatakse

lastehoiu eripära ja eesmärgid, lapse üldoskuste toetamise põhimõtted ja korraldus, lapse arengu

hindamise põhimõtted ja korraldus, vanematega koostöö põhimõtted ja korraldus ning

õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Lastehoius toetatakse laste üldoskuste arengut. Selleks peab lastehoid koostama alushariduse

riikliku õppekava alusel lastehoiu õppekava. Lastehoid lähtub oma tegevuse korraldamisel ja

läbiviimisel lastehoiu õppekavast ehk õppekava on hoius kasvatustegevuse aluseks. Lastehoiud

loovad lapse üldoskuste arengu toetamisega vundamendi lapse edasiseks alushariduse

omandamiseks lasteaias või lapsevanema valikul omandab laps kuni kooliminemiseni

alushariduse kodu ja lastehoiu koostöös (vt ka haridusseaduse § 24 lõige 1).

Eelnõu § 31 lõikes 10 sätestatakse, et lastehoid kutsub lastehoiu ja vanemate koostöö

koordineerimiseks kokku vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse

vähemalt üks kord aastas võimalus vanemate koosolekul osaleda. Kuna lastehoius ei ole

hoolekogu moodustamise kohustust, sätestatakse siin lõikes lastehoiu ja vanemate koostöö

koordineerimise vormina koosolek. Selline koosolek tuleb kokku kutsuda vähemalt üks kord

aastas arvestusega, et iga vanem saaks osaleda vähemalt ühel koosolekul. Eelnõu § 31 lõike 1

punktide 2 ja 4 kohaselt on vanemal õigus saada lastehoiult teavet õppe- ja kasvatustegevuse

korralduse kohta ja teha lastehoiule ja lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse

korraldamiseks. Eelnõu § 31 lõike 2 punkti 1 kohaselt on lastehoiul kohustus teavitada

vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest.

Lastevanemate osaluse tähtsus lapse hariduses on äärmiselt oluline ja uurimuste tulemused

kinnitavad selle olulisust kõikidel hariduse tasemetel. Välja on toodud, et mida tihedamalt on

vanem oma lapse haridusega seotud, seda suuremat positiivset mõju see lapse arengule ja

haridusele avaldab. Oluline on koostöö sisserändajate perekondadega ja puuetega õppijate

peredega, see aitab lastel kollektiivi sisse elada ja hoiurühma töötajal paremini mõista iga lapse

individuaalsust, et toetada last just temale sobival viisil. Lapsevanematele tuleb anda võimalus

kasvukeskkonna ja lastehoiu õppekava küsimustes kaasa rääkida. Koostöö aluseks on

partnerlus, milles mõlemad pooled püüavad anda parima. Eestis tehtud uurimuses on leitud, et

just koosolek on enim kasutatav ning ka vanemate poolt enim soovitud koostöövorm. Samas

uuringus on kasutatavate koostöövormidena nimetatud veel arenguvestlusi, avatud uste päevi,

ühisüritusi ja väljasõite ning lapsevanemate ühenduses osalemist. Lastehoiu kohustus on esitada

oma õppekavas lapsevanematega tehtava koostöö põhimõtted ja korraldus; koosolek annabki

71

võimaluse kokku leppida, millises vormis koostööd tehakse. Eeldatavasti suureneb kaasamise

tulemusel ka lapsevanemate osalus kokkulepitud tegevustes.22

§ 32. Kasvatustegevusega seotud töötajad lastehoius

Käesoleva sätte eesmärk on kehtestada nõue, et lastehoius peab lastega töötama vähemalt

kvalifikatsiooninõuetele vastav lapsehoidja. On igati oodatud, et lastehoius töötaks ka

kvalifikatsiooninõuetele vastav õpetaja. Seega võib lastehoius töötada ainult lapsehoidja, ainult

õpetaja või mõlemad. Ainult siis, kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja,

võib selles rühmas töötada lapsehoidja asemel abiõpetaja. Nimelt ei ole abiõpetajale

kvalifikatsiooninõudena kehtestatud vastava kutse nõuet (nagu see kehtib lapsehoidja puhul),

mistõttu ei tohi tekkida olukorda, kus lastehoius töötab lastega ainult kutsetunnistuseta isik

(abiõpetaja). Kasvatustegevusega seotud töötajad lastehoius on ka tugispetsialistid ning lasteaia

direktor ja õppealajuhataja (direktor ja õppealajuhataja lasteaias, kus on hoiurühmad).

Lastehoiu pidaja peab kindlustama, et lastehoius töötab piisav hulk lapsehoidjaid või/ja

õpetajaid, abiõpetajad, et tagada laste turvalisus, nende hoid ja arengutugi käesoleva seaduse ja

selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

Eelnõu § 32 lõikes 1 sätestatakse, et kasvatustegevusega seotud töötajad on lapsehoidja,

õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsevates

lastehoidudes ei pea olema õpetajat. Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse alusel tegutsevates

lastesõimedes peab olema õpetaja. Regulatsioon lubab ühelt poolt jätkata lastehoidude ja

lastesõimede töötajate töökorraldust endisel viisil, teiselt poolt on seadusandjal ootus, et

lastehoidudes töötaksid ka õpetajad. Kuigi töö sisu on sama, on õpetaja lapsehoidjast kõrgema

pedagoogilise kvalifikatsiooniga, tal peab olema kõrgharidus, teda on süvendatumalt koolitatud

järgima laste arenguga seotud vajadusi, nende huve ja potentsiaali ning tuvastama võimalikke

arenguprobleeme ja õpiraskusi, mis annab oskuse laste arengut aktiivsemalt toetada. Lastehoius

töötaval õpetajal on õigus pikemale puhkusele, õpetaja töötasule ja lühendatud täistööajale

samasugustel alustel, nagu lasteaias töötaval õpetajal. Need õigused sätestatakse

rakendusaktides sarnaselt lasteaias töötava õpetajaga. Kui rühmas töötab täistööajaga õpetaja,

saab selles rühmas töötada ka abiõpetaja. Lastehoius on kasvatustegevusega seotud töötajateks

ka tugispetsialistid. . Lastehoius ei pea olema direktorit või õppealajuhatajat. Kui tegemist on

lasteaiaga, milles on sõimerühmad (lasteaia tegutsemise vorm), siis on lasteaia direktor ja

õppealajuhataja kasvatustegevusega seotud töötajaks ka hoiurühmade puhul.

Eelnõu § 32 lõikes 2 sätestatakse lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded, milleks on vähemalt

keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle

alusel kehtestatud nõuetele. Kui lapsehoidja töötab lastehoiurühmas, kus on laps, kellel on

diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja

tuvastatud puude raskusaste, on lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja

lapsehoidja kutse 5. tase ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele. Välisriigis lapsehoidja kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Sama seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus

on Haridus- ja Teadusministeerium.

Võrreldes kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses sätestatuga on lapsehoidja

kvalifikatsiooninõudeid käesoleva eelnõuga rangemaks muudetud. Lisaks on ka lapsehoidja

22 Lukk, K. (2008). Kodu ja kooli koostöö strukturaalsest, funktsionaalsest ning sotsiaalsest aspektist.

Doktoriväitekiri. Tallinna Ülikool.

72

kvalifikatsiooninõude osa eesti keele oskuse nõue, mis tähendab, et lapsehoidja eesti keele

oskus peab vastama keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele (vt lähemalt käesoleva

seletuskirja p 7.1. Kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnev

proportsionaalsuse kontroll).

Kehtiv sotsiaalhoolekande seadus sätestab lapsehoidjana tegutsemise eeldusena nõude, et isik

peab olema läbinud vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul. Lastega

vahetult töötavatel isikutel peavad olema oskused anda lastele esmast abi. Käesoleva eelnõu §

30 lõike 3 punktis 3 sätestatakse kohustus anda vajadusel esmaabi ning käesoleva eelnõu alusel

kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses „Lastehoiu tervisekaitsenõuded“, sätestatakse

esmaabikoolituse läbimise nõue.

Lapsehoidja kutse saadakse kutset andva organi juures pärast lapsehoidjana töötamiseks

vajalike pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Lapsehoidja pedagoogilised kompetentsid

on kirjeldatud lapsehoidja kutsestandardis. Lapsehoidja kutsetunnistus eeldab vähemalt

keskharidust ja lapsehoiualaseid teadmisi. Kutsestandard näeb ette ka teadmisi erivajadusega

laste hoidmisest. Kutsetunnistuse taotleja peab tunnistuse saamiseks sooritama eksami.

Kutsetunnistust omavate lapsehoidjate kohta kantakse andmed kutseregistrisse.

Tööandja hindab, kas isik vastab kvalifikatsiooninõuetele ehk kas isikul on lapsehoidja kutse,

et töötada lastehoius lapsehoidjana või vastab isik õpetajale esitatud kvalifikatsiooninõuetele,

et töötada lastehoius õpetajana.

Kui üldjuhul on lapsehoidja kvalifikatsiooninõudeks vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse

4. tase, siis juhul, kui lapsehoidja töötab lastehoiu rühmas, kus on laps, kellel on diagnoositud

mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud

puude raskusaste, on lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja lapsehoidja

kutse 5. tase ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Eelkõige on selline nõue vajalik eripedagoogiliste kompetentside olemasolu vajaduse tõttu ning

lapsehoidja kutse 5. tase annab lapsehoidjale vajalikud kompetentsid. Tuleb silmas pidada, et

kuni kolmeaastaste lastega rühmas võib töötada ainult lapsehoidja (lasteaia rühmas töötab

vähemalt üks õpetaja), mistõttu peab kirjeldatud juhul olema tema eripedagoogilised

kompetentsid omandatud veelgi süvendatumalt, kui seda näeb ette lapsehoidja kutse 4. taseme

õppekava.

Lastehoiu pidajal tuleb luua võimalused kasvatustegevusega seotud töötajate kutseoskuste

arendamiseks. Töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punkt 5 kohaselt on tööandja kohustatud tagama

töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva

koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Töölepingu

seaduse § 25 lõike 2 punkt 4 kohaselt on töötaja kohustus osaleda oma tööalaste teadmiste ja

oskuste arendamiseks koolitusel.

Eelnõu 32 lõikes 3 sätestatakse, et õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistide

kvalifikatsiooninõuded on sätestatud käesoleva seaduse §-s 27. Lastehoius töötavale õpetajale,

abiõpetajale ja tugispetsialistidele kehtivad samad kvalifikatsiooninõuded, mis on kehtestatud

lasteaias töötavale õpetajale, abiõpetajale ja tugispetsialistidele (vt lähemalt § 27 selgitust).

Lasteaed, milles on lastehoiurühmad on lasteaia tegutsemise vorm, mistõttu ei ole lastehoiu

peatükis vaja viidata direktorile ja õppealajuhatajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

73

Eelnõu § 32 lõikes 4 sätestatakse, et lastehoiu tugispetsialistidel on õigus taotleda

tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja

korras. Tugispetsialistid on eripedagoog ja logopeed või muu tugispetsialist, kelle teenus vastab

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse

kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale. Nii nagu lasteaias ja koolis esmakordselt tööle

asuval tugispetsialistil, on ka lastehoiu tugispetsialistil õigus taotleda tugispetsialisti

lähtetoetust.

Eelnõu § 32 lõikes 5 sätestatakse, et lastehoiu pidaja korraldab õpetaja ja tugispetsialistide

ametikohtadele avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra ja tingimused koostab ja kinnitab

pidaja. Avaliku konkursi nõue on samasugune, nagu lasteaias. Vt eelnõu § 25 lõigete 3 ja 4

selgitust. Käesoleva paragrahvi lõikes 9 antakse konkursi korraldamise ja läbiviimise korra

koostamise pädevus lasteaia direktorile, kui tegemist on lasteaiaga, milles on lastehoiurühmas.

Eelnõu § 32 lõikes 6 sätestatakse, et kui õpetaja ametikohale korraldatud konkursil ei leita

kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu

kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja

pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lastehoiu õppekavas määratud

kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste saavutamine, ja kelle eesti keele

oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Säte kehtib ka eralastehoiule. Kehtiva KELS § 22 lõigetes 41 ja 42 sätestatud põhimõtet ei

muudeta.

Eelnõu § 32 lõikes 7 sätestatakse, et kui abiõpetaja ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil

ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat abiõpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise

töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad

isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmist

ning lapse üldoskuste saavutamist ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele. Tegemist on uue regulatsiooniga, mis lähtub kehtiva KELS § 22 lõigetes

41 ja 42 sätestatud põhimõttest. Kuna seni ei ole abiõpetajatele kvalifikatsiooninõudeid

kehtestatud, on puudunud ka vajadus tähtajalise töölepingu sõlmimisega seotud regulatsiooni

sätestada.

Eelnõu § 32 lõikes 8 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud juhul

korraldab pidaja ühe aasta jooksul uue avaliku konkursi. See tähendab, et kui isik on võetud

tööle tähtajalise töölepinguga kuni üheks aastaks, sest ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele,

tuleb selle aja jooksul leida kvalifikatsiooninõuetele vastav töötaja, korraldades selleks

konkursi.

Eelnõu § 32 lõikes 9 sätestatakse, et lastehoid või lastehoiu pidaja kannab hariduse

infosüsteemi andmed lastehoius töötavate õpetajate, lapsehoidjate, abiõpetajate,

tugispetsialistide ja nende omandatud kvalifikatsiooni kohta. Tegemist ei ole uue nõudega

lastehoiu pidajale, kes tegutsevad praegu sotsiaalhoolekande alusel. Sama nõue tuleneb

kehtivast sotsiaalhoolekandeseadusest, mille alusel kantakse andmed praegu

Sotsiaalministeeriumi peetavasse S-veebi. Edaspidi tuleb andmed kanda Haridus- ja

Teadusministeeriumi peetavasse Eesti hariduse infosüsteemi. Nõue ei ole võõras ka lasteaia

sõimerühmadele, kellele tuleneb vastavate andmete kandmise kohustus hariduse infosüsteemi

kehtivast koolieelse lasteasutuse seadusest.

74

Eelnõu § 32 lõikes 10 sätestatakse, et lasteaias, milles on lastehoiurühm, on lasteaia direktoril

käesolevas paragrahvis lastehoiu pidajale ja lastehoiule antud pädevus.

Lasteaia direktorile, kes juhib lasteaeda, milles on lastehoiurühmad, antakse pädevus koostada

konkursi läbiviimise kord ja tingimused, ning korraldada konkurss. Sellisel juhul on lasteaia

direktoril lastehoiu osas samasugune pädevus, nagu on lasteaia osas.

§ 33. Lapse arengu toetamine lastehoius

Käesoleva eelnõu eesmärk on toetada kuni seitsmeaastase lapse arengut ja alushariduse

omandamist. Igal lapsel on õigus turvalisele lapsepõlvele ja tema vajadustele vastavatele

arengutingimustele. Last, kelle heaolu on ohustatud, tuleb märgata võimalikult varakult – et ta

saaks õigel ajal asjakohast abi. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapse

vanemal. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused ja nende ametiisikud ning avalik-

õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud peavad vastavalt oma pädevusele toetama lapse

vanemat lapse õiguste ja heaolu tagamisel.

Kuna lastehoiu pidamine on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne, siis juhul, kui

kohaliku omavalitsuse üksus täidab oma ülesannet eralastehoiu kaudu, peab lapsele vajalike

tugispetsialistide teenused tagama kohaliku omavalitsuse üksus. Lastehoid korraldab

tugiteenuse pakkumise.

Tugispetsialistide tagamine ja teenuse korraldamine peab olema lapse, tema perekonna ja teiste

lapse jaoks oluliste isikute jaoks võimalikult selge ja läbipaistev. Pooltevaheline koostöö on

protsessis määrava tähtsusega.

Eelnõu § 33 lõikes 1 sätestatakse, et lapsehoidja, õpetaja ning abiõpetaja jälgivad ja hindavad

lapse arengut ja toimetulekut lastehoius ning kohandavad kasvatustegevust lapse

individuaalsete vajaduste ja võimete järgi, arvestades muu hulgas hariduse infosüsteemis

olevate andmetega lapsele tugiteenuste osutamise kohta. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel

lähtutakse lastehoiu õppekavas kirjeldatud põhimõtetest.

Lapse arengu jälgimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, lapsele vajaliku toe

väljaselgitamiseks, arengu ja positiivse enesehinnangu toetamiseks ning kasvatustegevuse

kavandamiseks koostöös lapse ja vanemaga. Sätte kohaselt peab lapse arengu jälgimisel ja

hindamisel läbivalt silmas pidama lapse individuaalseid võimeid ja vajadusi ning võtma arvesse

ka hariduse infosüsteemis kajastuvaid andmeid, et tagada lapsele võimetekohased

kasvatustegevused.

Lapsehoidja kutseoskuste seas on oluline oskus oma tööd eesmärgistada, lähtudes laste

vajadustest ja heaolust. Tegevusi kavandades ja ellu viies lähtub lapsehoidja lapse arengust ja

sellele seatud eesmärkidest koostöös vanemaga. Vajaduse korral on ta pädev tegema muudatusi

lapse päevakavas, kasvukeskkonnas ja tegevustes.

Eelnõu § 33 lõikes 2 sätestatakse, et lastehoius hindab laste kõne arengut vähemalt kaks korda

aastas logopeed. Kõne arengu hindamise korraldab lastehoid.

Õpetaja ja lapsehoidja kutseoskus ja ülesanne on toetada lapse kõne arengut mitmesuguste

tegevustega, kuid neil puudub selline erialane kõneravi ettevalmistus, mis on olemas

75

logopeedil.23 Seepärast on väga oluline, et vähemalt kaks korda aastas hindab lastehoiu laste

kõne arengut logopeed arvestusega, et kõigi lastehoiu kõne areng oleks hinnatud.

Munitsipaallastehoius ja eralastehoius, mille kaudu kohaliku omavalitsuse üksus lastehoiukohta

võimaldab, tagab teenuse kohaliku omavalitsuse üksus. Teenuse korraldamise kohustus on

lastehoiul. Kui logopeed tuvastab lapsele kõneravi vajaduse, tuleb tugiteenus tasuta võimaldada

käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

Eelnõu § 33 lõikes 3 sätestatakse, et vajadusel korral tagatakse lapsele lastehoius

tugispetsialistide teenus, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel

kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale. Lapsele

vajalike tugispetsialistide teenuse pakkumise võimalused loob lastehoiu pidaja ning selle

korraldab lastehoid.

Lapsele vajaliku toe rakendamine lähtub põhimõttest, et vajaduse korral tuleb lapsele lastehoius

tagada tasuta tugispetsialisti teenus ning et selle eest vastutab lastehoiu pidaja. Kohaliku

omavalitsuse üksusel ei ole kohustust tagada lapsele tugiteenuseid eralastehoius, mille kaudu

ta oma avalik-õiguslikku ülesannet (võimaldada hoiukoht) ei täida. Kuna eraettevõtjad võivad

turul tegutseda kohaliku omavalitsuse rahastusest sõltumata, peavad nad sellisel juhul tagama

lastehoius vajalikud tugiteenused ise, sest tegemist on avaliku loakohustusliku teenusega, mis

peab vastama kõigile seaduses sätestatud nõuetele.

Lapsele vajalike tugiteenuste tagamist võib korraldada ka koostöös erasektori

teenuseosutajatega ja/või läbi esmatasandi tugiteenuste keskuses, spetsialist ei pea tingimata

töötama lastehoius.

Eelnõu § 33 lõikes 4 sätestatakse, et eralastehoius käivale lapsele, kellele kohaliku

omavalitsuse üksus on võimaldanud lastehoiukoha käesoleva seaduse § 4 alusel selle lastehoiu

kaudu, loob käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud vajalike tugispetsialistide teenuse

pakkumise võimalused kohaliku omavalitsuse üksus.

Selline põhimõte kehtib ka praegu. Kehtiv KELS sätestab kohaliku omavalitsuse üksusele

samasuguse kohustuse lasteaiakoha asendamisel lastehoiu kohaga. Eelnõu kohaselt või

kohaliku omavalitsuse üksus lastehoiukoha tagada ka eralastehoiu kaudu ning sellisel juhul jääb

kohaliku omavalitsuse kohustuseks vajadusel tagada lapsele selles lastehoius tasuta

tugispetsialisti teenus.

Eelnõu § 33 lõikes 5 sätestatakse, et lastehoid või lastehoiu pidaja kannab tugiteenuse ja

teenuse osutaja andmed hariduse infosüsteemi. Et tagada lapsele ja perele vajalikke

tugiteenuseid, on lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusel õigus töödelda hariduse

infosüsteemi andmeid.

Sätte eesmärk on info liikumist hõlbustades parandada lapse ja pere vajadustele vastava ja

õigeaegse teenuse kättesaadavust. Lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusel on

lapsele ja perele vajalike tugiteenuste tagamiseks õigus töödelda hariduse infosüsteemi

andmeid. Lapse arengut on vaja toetada alushariduse ühtses süsteemis ja sellel eesmärgil on

sätestatud nõue kanda hariduse infosüsteemi andmed lapsele pakutud tugiteenuste kohta.

23

vt Tartu Ülikooli õppekava „Eripedagoogika ja logopeedia“; S. H. Ebbels jt, „Evidence‐based pathways to

intervention for children with language disorders. International Journal of Language & Communication

Disorders“, järelduste viimane lõik, lk 5).

76

Haridus- ja Teadusministeeriumil on hariduse infosüsteemi kaudu ülevaade lastehoius

tegelikult pakutud tugiteenustest ning võimalus hinnata, kas lapsele on vajadusel tugiteenuseid

pakutud.

§ 34. Lapse lastehoiust väljaarvamine

Vt ka käesoleva eelnõu § 14 lõike 1 selgitust.

Eelnõu § 34 lõikes 1 sätestatakse lapse lastehoiust väljaarvamise alused, mis on samad

lasteaiast väljaarvamise alustega. Väljaarvamise tingimused kohalduvad nii munitsipaal- kui

eralastehoiule.

Kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses ei ole väljaarvamise aluseid sätestatud. Kehtivas

koolieelse lasteasutuse seaduses on alused tuletatavad (§ 10 lõike 1 esimene lause –

lapsevanema soovil, § 6 lõike 3 punkt 2 ja § 10 lõige 2 tuletatav – laps asub täitma

koolikohustust).

Lapse lastehoiust väljaarvamise alused ei saa tulla kohakasutamise lepingust, vaid need tuleb

eraldi kehtestada ning lepinguga ei saa ette näha täiendavaid väljaarvamise aluseid. Käesoleva

eelnõu § 4 lõigete 9 ja 10 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus

munitsipaallastehoidu- ja lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra ning eralasteaia

pidaja kehtestab eralasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra. Kohaliku omavalitsuse

üksus ei tohi kehtestada seaduses sätestatule täiendavaid tingimusi. Eralastehoiu pidaja võib

kehtestada vaid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendava väljaarvamise tingimuse.

Eelnõu § 34 lõikes 2 sätestatakse, et eralastehoiul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud lapse lastehoiust väljaarvamise alustele, õigus arvata laps lastehoiust välja pikaajalise

võlgnevuse tõttu lastehoiu teenuse eest. Ehkki käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt

kohaldatakse eralastehoiust väljaarvamisele samu tingimusi kui munitsipaallastehoiust

väljaarvamisele, on eralasteaia pidajal (võrreldes kohaliku omavalitsuse üksusega) õigus

kehtestada täiendava väljaarvamise aluseks pikaajaline võlgnevus lapsehoiuteenuse eest.

§ 35. Munitsipaallastehoiu pidamine

Eelnõu §-s 35 sätestatakse munitsipaallastehoiu pidamise regulatsioon.

Vt selgitusi munitsipaallasteaia pidamise kohta (eelnõu §-d 18 ja 19). Munitsipaallastehoiu

pidamise regulatsioon lähtub samadest põhimõtetest.

Eelnõu § 35 lõikes 1 sätestatakse nõuded munitsipaallastehoiu pidamiseks. Kohaliku

omavalitsuse üksus tagab, et tema peetav lastehoid vastab kõigile käesolevas seaduses ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides munitsipaallastehoiule sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 35 lõikes 2 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud Haridus- ja

Teadusministeeriumi nõudel lõpetama munitsipaallastehoiu tegevuse, kui:

1) haldusjärelevalve teostamisel on tuvastatud, et lastehoiu või kohaliku omavalitsuse üksuse

tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega ning ettenähtud tähtajaks ja

korras ei ole täidetud järelevalveorgani ettekirjutust;

2) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku

järelevalveorgani ettekirjutust;

77

3) lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud teavitamist

asutada lastehoid, alustanud lastehoius kasvatustegevust või kohaliku omavalitsuse üksus on

rohkem kui üheks aastaks lastehoiu tegevuse peatanud.

Vt käesoleva eelnõu § 18 lõike 2 selgitust.

§ 36. Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitamine

Eelnõu § 36 lõikes 1 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus teavitada Haridus-

ja Teadusministeeriumit otsustest asutada lastehoid. Alustav lastehoid peab vastama eelnõu §-

s 37 sätestatud nõuetele. Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nende nõuete täitmise üle

haldusjärelevalvet teostada. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja

Teadusministeeriumi vähemalt kaks kuud enne kasvatustegevuse algust otsusest asutada

lastehoid. Teavitamiseks vorminõuet ei sätestata. Teavitusest peab nähtuma, millal lastehoiu

tegevusega alustatakse. Teavitamise tähtaeg on vajalik, et vajadusel saab haridus- ja

Teadusministeerium kohaliku omavalitsuse üksust nõustada, et asutatav lastehoid vastaks

seaduses sätestatud nõuetele. Pärast teavituses märgitud lastehoiu tegevuse alustamist on

Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus teostada asutatud lastehoiu ja pidaja üle

haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

Eelnõu § 36 lõike 2 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus teavitama Haridus- ja

Teadusministeeriumi lastehoiu tegevuskoha muutmisest kaks kuud enne tegevuskoha

muutmist. On oluline, et lastehoiu tegevus vastaks eelnõus sätestatud tingimustele igas

tegevuskohas. Kuna Haridus- ja Teadusministeerium teostab ka munitsipaallastehoiu ja pidaja

üle haldusjärelevalvet, peab ministeeriumil olema info lastehoidude kõigist tegevuskohtadest.

Eelnõu § 36 lõikes 3 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele teavitamiskohustus juhul, kui

munitsipaallastehoiu tegevus otsustatakse lõpetada või tegevus peatada. Teavitamine peab

toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne tegevuse

lõpetamise või tegevuse peatamise kuupäeva.

Eelnõu § 36 lõike 4 kohaselt kannab Haridus- ja Teadusministeerium teavituses nimetatud

otsused hariduse infosüsteemi. Seejärel on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus teostada

järelevalvet käesolevas seaduseelnõus sätestatud korras.

§ 37. Tegevusloa taotlemine

Eelnõu §-s 37 sätestatakse lastehoiu tegevusloa taotlemise regulatsioon. Ettevõtjal peab olema

lastehoiu pidamiseks tegevusluba.

Regulatsioon on sarnane eralasteaia tegevusloa taotlemise regulatsiooniga. Muud

eraisikutevahelised kokkulepped lapse hoidmisel ei ole käesoleva seaduse tähenduses

loakohustusega. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus jaotab majandustegevuse

sisuliselt vabaks ja loareservatsiooniga majandustegevuseks. Eristamise aluseks on ettevõtja

vaatenurk: majandustegevus on üldjuhul vaba ja seda tohib alustada igal ajal (MSÜS § 4 lg 1),

loareservatsiooniga majandustegevus on aga erand nimetatud vabaduse suhtes (MSÜS § 4 lg

2), selle alustamise eeldus on loakohustuse täitmine ja majandustegevuse alustamine on kuni

loa saamiseni keelatud. Lastehoiu pidamine on eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisest

isikust ettevõtjale loakohustusega majandustegevus. Lastehoid viib ellu alushariduse eesmärke

ning toetab lapse alushariduse omandamist. Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute

78

kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Lastehoid on asutus, kus tagatakse

laste hoid ja turvalisus ning toetatakse nende üldoskuste arengut. Üldoskuste arengut toetatakse

tuginedes alushariduse riikliku õppekava alusel koostatud lastehoiu õppekavale.

Eelnõu § 37 lõige 1 sätestab, et tegevusluba annab isikule õiguse pakkuda lapsehoidu kindlas

tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa

taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne lastehoiu

tegevuse algust.

Eelnõu alusel antud tegevusluba annab juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale

õiguse tegutseda lastehoiu pidajana. Sättes on reguleeritud nõue, et tegevusloa taotlus tuleb

Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada vähemalt viis kuud enne tegevuse algust. Vastava

tähtaja eesmärk on tagada, et isikul oleks võimalik kõrvaldada taotluses esinevad puudused

enne kavandatud tegevuse algust ning esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vajalikud

täiendavad materjalid. Näiteks kui lastehoiu pidaja on kavandanud lastehoiu tegevuse alguse 1.

septembriks, tuleb taotlus esitada hiljemalt 1. aprillil. Viiekuuline tähtaeg võimaldab Haridus-

ja Teadusministeeriumil anda pidajale võimalike puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.

Tegevusluba kindlas tegevuskohas tähendab pidajale õigust pakkuda lastehoidu ühes või

mitmes tegevuskohas. Tegevuskoht tähendab aadressi Ehitusregistri tähenduses. Tegevusloale

märgitakse tegevuskoht või tegevuskohad. Ühe tegevusloaga saab anda õiguse tegutseda

vastavas tegevuskohas või tegevuskohtades. Kui tegevuskoht muutub, tuleb taotleda tegevusloa

muutmist.

Eelnõu § 37 lõike 2 kohaselt antakse tegevusluba, kui isik on täitnud järgmised nõuded:

1) isik tagab eralastehoiu kestlikkuse, sealhulgas piisava rahastuse;

2) lastehoius töötab käesoleva seaduse § 31 lõigetes 3 ja 4 nõutav arv kvalifikatsiooninõuetele

vastavaid töötajaid, et tagada kavandatava arvu ja vanuses laste hoidmine ning arengu

toetamine;

3) isik tagab kõikide käesolevas seaduses lastehoiu pidajale ja lastehoiule kehtestatud nõuete

täitmise;

4) lastehoiul on käesoleva seaduse § 31 lõigetele 8 ja 9 vastav õppekava;

5) lastehoiul on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja piisav sisustus, mis vastavad

tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele;

6) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus võimaldavad hoida

kavandatud arvu lapsi.

Võrreldes sotsiaalhoolekande seadusega ei ole käesolevas eelnõus tegevusloa kontrolleset

rangemaks muudetud. Välja on jäetud nõuded, mis tulenevad teistest õigusaktidest, nt lastega

töötamise piirangu kontrollimine. Käesoleva eelnõuga lisandub lastehoiu õppekava koostamise

nõue. Tegevusloa saamiseks peavad olema täidetud kõik sättes loetletud nõuded. Õppekava

koostamise osas on eelnõus ette nähtud üleminekuaeg.

Eelnõu § 37 lõike 3 kohaselt esitatakse tegevusloa saamiseks lisaks taotlusele ja

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:

1) andmed, et lastehoiu pidajal on võimekus tagada lastehoiu kestlikkus, sealhulgas piisav

rahastus;

2) lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, et ta tagab lastehoius piisavalt kasvatustegevusega

seotud töötajaid kavandatava piirarvu ja vanuses laste hoidmiseks ja nende arengu toetamiseks,

79

ning lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, et ta tagab kõikide käesolevas seaduses lastehoiu

pidajale ja lastehoiule sätestatud nõuete täitmise;

3) pädevate asutuste hinnang, et tegevuskohaks kavandatavad ruumid, hooned, maa-ala ja

sisustus vastavad tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele ning et nimetatud ruumid, hooned, maa-

ala ja sisustus võimaldavad hoida kavandatud arvu lapsi;

4) kui lastehoiu tegevus on eluruumides, siis eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend

nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta;

5) lastehoiu õppekava;

6) lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, milline on laste piirarv, kellele lastehoiu pidaja soovib

igas tegevuskohas lapsehoidu pakkuda.

Sättes on esitatud loetelu, mille alusel Haridus- ja Teadusministeerium kontrollieseme täitmist

kontrollib ja mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eeldus. Loetelu on lahtine.

Haridus- ja Teadusministeerium hindab tegevusloa taotlust menetledes kõiki esitatud

dokumente, andmeid ja teavet.

Eelnõu § 37 lõige 4 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis

tõendavad lõikes 2 sätestatud asjaolusid.

Kontrollieseme tõendamiseks ei sätestata ammendavat dokumentide, teabe või andmete loetelu,

sest kuigi tõendamiskohustus lasub tegevusloa taotlejal, ei pruugi ta taotlust esitades olla

lisanud sellele kogu vajalikku teavet. Kui tegevusloa andmise menetluses ilmnevad täiendavad

asjaolud, mis vajavad selgitamist ja tõendamist, annab käesolev lõige Haridus- ja

Teadusministeeriumile õiguse nõuda taotlejalt täiendavate dokumentide, andmete või teabe

esitamist.

§ 38. Tegevusloa andmine ja muutmine

Eelnõu § 38 reguleerib eralastehoiu pidajale tegevusloa andmist ja muutmist. Menetlus

sarnaneb lasteaedadele tegevusloa andmise menetlusega.

Eelnõu § 38 lõige 1 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium otsustab tegevusloa andmise

või muutmise kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Tegevusloa muutmine on tegevuskoha

muutmine või lisamine.

Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse alusel lahendatakse taotlus 30 kalendripäeva jooksul alates

taotluse esitamisest. Samas majandustegevuse üldosa seaduse alusel võib

sotsiaalkindlustusamet peatada taotluse lahendamise tähtaja kuni puuduse kõrvaldamiseni, kuid

mitte kauemaks kui 30 päevaks, kui taotlust menetledes selgub, et tegevusloa taotlemiseks

vajalikud nõuded ei ole täidetud. Seega ei erine käesoleva eelnõuga kehtestatud lastehoiu

tegevusloa menetluse pikkus senisest.

Eelnõu § 38 lõige 2 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest

või selle muutmisest, kui tegevusloa saamise või muutmise taotlus või taotlusele lisatud

dokumendid ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega

või lastehoiu pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Kui

taotleja ei ole tõendanud nimetatud lõikes sätestatud nõuete täitmist kõigis tegevuskohtades, on

Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus anda tegevusluba või seda muuta vaid nendes

tegevuskohtades tegutsemiseks, kus selle lõike nõuete täitmine on tõendatud.

80

Tegevusloa andmisel ja muutmisel hindab Haridus- ja Teadusministeeriumi, kas eelnõu § 37

lõike 2 nõuded on täidetud. Tegevusluba ei anta või ei muudeta, kui lastehoiu pidaja ei ole üht

või mitut lastehoiu tegevuse alustamiseks või muutmiseks seatud sisulist nõuet täitnud või ei

ole nende täitmise tõendamiseks esitanud õigusaktides sätestatud ja nõuetekohaselt koostatud

dokumente. Menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid.

Eelnõu § 38 lõige 3 sätestab, et kui lastehoiu pidaja muudab pärast tegevusloa andmist

tegevuskohta, on ta kohustatud esitama hariduse infosüsteemi kaudu tegevuskoha muutmise

taotluse hiljemalt kaks kuud enne muudatuse tegemist. Lastehoiu pidaja peab selleks esitama

tegevusloa muutmise taotluse käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 punktides 2, 3, 4 ja 6 nimetatud

dokumendid, andmed ja teabe.

Säte reguleerib tegevuskoha muutmisega seotud kohustuslikku menetlust. Tegevusluba antakse

lastehoiu pidajale konkreetse tegevuskoha jaoks ja tegevuskoht märgitakse ka tegevusloal. See

tähendab, et kui tegevuskoht muutub, tuleb taotleda ka tegevusloa muutmist ning ühtlasi esitada

Haridus- ja Teadusministeeriumile uue tegevuskoha kohta kõik § 37 lõikes 3 nimetatud

dokumendid, andmed või teave. Lastehoid peab vastama kõikides oma tegevuskohtades

eelnõus sätestatud nõuetele. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt tuleb tegevuskoha

muutustest teavitada sotsiaalkindlustusametit vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutust.

Eelnõus sätestatakse vähemalt kahekuuline etteteatamise tähtaeg. Eesmärk on anda piisavalt

aega menetluseks ja tegevuse nõuetele vastavusse viimiseks. Sättega kehtestatakse erisus

üldisele tegevusloa taotlemisele, mille kohaselt ei anta tegevuskohtade muutmisega lastehoiule

uut tegevusluba, vaid kantakse hariduse infosüsteemi andmed muudetud tegevuskoha kohta.

Uues tegevuskohas võib alustada tegevust, kui andmed on kantud hariduse infosüsteemi, st

Haridus- ja Teadusministeerium on hariduse infosüsteemi kaudu otsuse teatavaks teinud.

Eelnõu § 38 lõige 4 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. Lastehoiu andmed

kantakse hariduse infosüsteemi.

Säte reguleerib tegevusloa andmist või sellest keeldumist käsitlevate haldusaktide

teatavakstegemise vormi.

§ 39. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Eelnõu §-s 39 sätestatakse lastehoiu tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. Kehtetuks

tunnistamise alused lähtuvad samadest põhimõtetest lasteaia tegevusloa kehtetuks tunnistamise

alustega.

Eelnõu § 39 lõige 1 alusel võib Haridus- ja Teadusministeerium lisaks majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistamisele selle

kehtetuks tunnistada, kui:

1) riikliku järelevalve teostamisel tuvastatakse, et lastehoiu või lastehoiu pidaja tegevus on

vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega;

2) lastehoiu pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani

ettekirjutust;

3) kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 32

lõikes 2 sätestatud nõudega;

81

4) riiklik järelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku tegevusluba

kehtetuks tunnistada;

5) kui lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa andmist tegevust alustanud või on

rohkem kui üheks aastaks lastehoiu tegevuse peatanud.

Regulatsioon sarnaneb eralasteaia tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustega, mida on

selgitatud eelnõu § 22 juures.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohaselt muutub tegevusluba kehtetuks, kui

tähtaegsena väljastatud tegevusloa tähtaeg on möödunud või kui füüsilisest isikust ettevõtja

sureb ning juriidilisest isikust ettevõtja likvideeritakse, ümber kujundatakse, ühineb või

jaguneb, v.a tegevusloa üleandmise puhul.

Eelnõu § 39 lõike 2 kohaselt teavitab lastehoiu pidaja lastehoiu tegevuse lõpetamise otsusest

Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse

üksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viis kuud enne tegevuse

lõpetamise kuupäeva. Kui lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tegevust

alustanud, teavitab lastehoiu pidaja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning oma

tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksust viie tööpäeva jooksul pärast aasta möödumist

tegevusloa andmist.

Eelnõu § 39 lõike 3 alusel teeb Haridus- ja Teadusministeerium tegevusloa kehtetuks

tunnistamise otsuse teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu. Haldusakt, millega tegevusluba

kehtetuks tunnistatakse, tehakse seega teatavaks hariduse infosüsteemi kaudu.

5. peatükk. Lastehoiu ja lasteaia rahastamine

Eelnõu 6. peatükis sätestatakse lastehoiu ja lasteaia rahastamise põhimõtted. Võrreldes KELS

§-ga 27 on regulatsiooni muudetud ka eralasteaedade ja -hoidude osas.

§ 40. Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine

Eelnõu §-s 40 tuuakse võrreldes KELS §-ga 27 eelnõusse üle munitsipaallasteaia rahastamise

sätted, välja arvatud rahastamise regulatsioonid kehtiva KELS § 27 lõigetes 11–16, mis on

kehtestatud 2008. aastal riikliku programmi „Igale lapsele lasteaiakoht“ rakendamiseks ja mis

peatati 2009. aastal. Seetõttu ei ole nende sätete uuesti kehtestamine enam asjakohane.

Eelnõu § 40 lõikes 1 sätestatakse, et munitsipaallastehoidu- ja lasteaeda rahastatakse kohaliku

omavalitsuse üksuse eelarvest. Võrreldes kehtiva KELS § 27 lõikega 1 on täpsustatud, et

lasteaia tulu koosneb üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse saadavast rahast, kuna lapsevanema

kaetav osa, annetused jms laekuvad täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Kuna

käesolev eelnõu reguleerib ka munitsipaallastehoidude ülesannet ja korraldust, sätestatakse seni

sotsiaalhoolekande seaduses munitsipaallastehoiu rahastamine edaspidi käesolevas seaduses.

Eelnõu § 40 lõige 2 sätestab, et kooskõlas riigieelarve seadusega antakse riigieelarvest kohaliku

omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 32 lõikes 1 nimetatud

õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. Kohaliku

omavalitsuse üksus võib toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või

tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Võrreldes kehtiva KELSiga on riiklikult toetatud

82

valdkonnad käesolevas eelnõus koondatud ühte lõikesse ja sisulisi muudatusi valdkondade

rahastamise osas ei tehta.

Eelnõu § 40 lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude

toetuse arvestamise aluseks on eelmisel kalendriaastal lasteaias töötava õpetaja ja lastehoius

töötava õpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks

eraldatud toetus. Õpetajate tööjõukulude toetuse ülejäänud vahendite jaotuse aluseks on

munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate laste arv elukoha järgi.

Alushariduse õpetajate, see tähendab nii lasteaedades kui lastehoidudes töötavate õpetajate

tööjõukulude toetus eraldatakse Vabariigi Valitsuse 06.02.2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve

seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja

kasutamise tingimused ja kord“ § 12 alusel. Toetuse eesmärk on motiveerida kohaliku

omavalitsuse üksusi alushariduses töötavate õpetajate töötasu alammäära tõstma. Toetuseks

jaotatakse alates aastast 2024 kokku 16 miljonit eurot aastas. Lisaks õpetajate töötasu

suurendamisele võib kohaliku omavalitsuse üksus toetust kasutada tugiteenuste kättesaadavuse

tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks. Võrreldes kehtiva KELSiga ei pea kohaliku

omavalitsuse üksus kuni kolmeaastaste laste rühmas (lastehoiurühm) õpetajate ametikohti

juurde looma või kaotama. Kolme- kuni seitsmeaastaste lasteaiarühmas kehtivad õpetajate osas

samad nõuded.

Kehtiva korra alusel eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust juhul, kui kohaliku

omavalitsuse üksuse otsusel on lasteaiaõpetaja töötasu alammäär vähemalt 90% ning

magistrikraadiga või sellega võrdsustatud haridusega lasteaiaõpetajal vähemalt 100%

üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal. Kohaliku omavalitsuse

üksus võib toetust kasutada lasteaiaõpetajate, lastehoiuõpetajate ja tugispetsialistide

tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Kohaliku omavalitsuse

üksus esitab andmed lasteaiaõpetajate ja lastehoiuõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta

Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse andmise aasta 30. jaanuariks.

2020. aasta algusest jõustunud riigieelarve seaduse § 48 lõige 3 näeb ette, et toetusfondi

jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja nende arvestamise alused sätestatakse seadusega.

Arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. Sisuliselt tähendab see, et alushariduses

töötavate õpetajate tööjõukulude toetuse eraldamise põhimõtted on kirjeldatud käesoleva

seaduse eelnõus.

Lasteaia ja lastehoiu õpetajate tööjõukulude toetuse moodustab eelmisel kalendriaastal

lasteaiaõpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks

eraldatud toetuse (tasandustoetus) ja lapsepõhise toetuse summa, mida jaotatakse

proportsionaalselt vastavalt munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate lasteaia ja lastehoiu laste

arvule. Tasandustoetust arvestatakse eelmise kalendriaastaga samas summas. Ülejäänud

vahendid jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt munitsipaal- ja

eralasteaedades ning munitsipaal- ja erahoidudes käivate eelkooliealiste laste arvuga, kelle

elukoht on selle valla või linna territooriumil eelneva aasta 10. novembri seisuga. Toetust

saavad ka kohaliku omavalitsuse üksused, kus lasteaeda ja lastehoidu ei ole. Kohaliku

omavalitsuse üksus võib käesoleva eelnõu alusel pakkuda lasteaiakohti ja lastehoiukohti ka

eralasteaedades ning eralastehoidudes. Samuti võib kohaliku omavalitsuse üksus teha lasteaia

ja lastehoiu koha tagamisel koostööd teise omavalitsusüksusega.

83

Eelnõu § 40 lõike 4 kohaselt ei või lastehoius ja lasteaias vanema osalustasu ühe lapse kohta

ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu

katab vanem. Võrreldes kehtiva KELS § 27 lõikega 3 lapsevanema osalustasu piirmäära ei

muudeta. Sarnaselt kehtiva KELS § 27 lõikele 2 lisatakse, et lapse toidukulu katab vanem. Sama

põhimõte on sätestatud ka SHS §-st 452 ja KELS § 10 lõikest 1. See tähendab, et kui kohaliku

omavalitsuse üksus asendab lasteaiakoha lastehoiukohaga, peab teenuse rahastamisele

kohaldama KELS§ 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut ehk vanema osalustasu hoius ei tohi olla kallim,

kui see on munitsipaallasteaia sõimerümas.

Eelnõu § 40 lõige 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva paragrahvi lõikes

4 nimetatud kulud (s.o osalustasu ja toidukulu) osaliselt või täies ulatuses katta. Võrreldes

kehtiva KELSiga on tegemist uue regulatsiooniga, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse

üksuse otsusel vabastada vanemad osalustasu ja toidukulu maksmisest, kui kohaliku

omavalitsuse üksus on selleks oma eelarves vahendid kavandanud.

Eelnõu § 40 lõike 6 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus vanema osalustasu ja

toidukulu, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt laste arvust perekonnas,

sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest asjaoludest. Võrreldes kehtiva KELS § 27 lõikega

4 on täpsustatud vanema osalustasu ja toidukulu maksumuse diferentseerimise alused.

Koolieelsete lasteasutuste pidamine ja võimaluste loomine alushariduse omandamiseks on

kohalike omavalitsuste pädevuses. Lähimuspõhimõttest tulenevalt saavad kohalikud

omavalitsused kehtiva seaduse alusel otsustamisel lähtuda piirkondlikest eripäradest ja perede

erinevatest vajadustest. Kuivõrd vanema osalustasu suurus võib piirata isiku võimalust kasutada

talle seadusega antud õigust saada alusharidust lasteaias, tuleb vanema osalustasu kehtestamisel

silmas pidada proportsionaalsuse põhimõtet (PS § 11). Ka sätestab põhiseadus kohustuse

arvestada laste kaitse põhimõttega (PS § 27 lg 4, § 28 lg 4), mis koosmõjus sotsiaalriigi

põhimõtte (sh sellest tuleneva võrdsete võimaluste tagamise ideega, PS § 10) ja

võrdsuspõhiõigusega (PS § 12) tähendab kohustust kanda hoolt selle eest, et ligipääs laste

alusharidusele on tagatud ka majanduslikes raskustes peredele. Eelnõu järgi on võimalik

vanema osalustasu või toidukulu suurust vastavalt vajadusele diferentseerida, lähtudes

seejuures omavalitsuses elavate perede sotsiaalmajanduslikust olukorrast, laste arvust peres,

kogukonna tehtud valikutest teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi vahel või muudest

asjaoludest, nt ujula olemasolust lasteaias. Centari 2021. a valminud alushariduse ja lapsehoiu

uuringu andmetel moodustab vanemate omaosalus lasteaiakoha tegelikust maksumusest ca

13%. Seejuures on lasteaedade kogukulu kasvanud kiiremini kui hinnad üldiselt. Eelnõu toetab

kohalike omavalitsuste senist lähenemist vanematele osalustasusoodustuste tegemisel.

Eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse üksusele tasu kehtestamisel ulatuslik kaalutlusõigus:

tasu võib jätta üldse küsimata, tasu suurus on piiratud seaduses sätestatud ülempiiriga, samuti

võib tasu olenevalt elulistest asjaoludest diferentseerida, kusjuures arvesse tulla võivad asjaolud

pole seadusega piiratud. Selline regulatsioon annab kohalikule omavalitsusele paindliku

võimaluse arvestada isikute tegelike vajaduste ja eluliste asjaoludega. Kuigi kaalutlusõigus on

suur, on kohatasu ülempiir seotud 20%-ga alampalgast tagamaks, et tasu oleks taskukohane ka

madalama sissetulekuga peredele. Kohalike omavalitsuste otsustusvabadusele seab raamid ka

kohustus arvestada tasu suuruse kehtestamisel põhiõigustega ja põhiseadusest tulenevate

põhimõtetega.

§ 41. Eralasteaia ja -lastehoiu rahastamine

84

Eelnõu § 41 sätestab eralasteaia ja -lastehoiu rahastamise põhimõtted, mis on eralasteaedade

osas reguleeritud erakooliseaduses ja mida seni KELSis ei ole käsitletud. Kuivõrd eralasteaiaga

seotud regulatsioon on üle toodud käesolevasse eelnõusse, on asjakohane käesolevas eelnõus

kehtestada ka eralasteaia rahastamise põhimõtted.

Eelnõu § 41 lõige 1 sätestab, et eralastehoiu pidaja tagab eralastehoiu rahastamise.

Eralastehoiul on oma eelarve, mille kinnitab eralasteaia pidaja. Eralasteaia pidaja tagab

eralasteaia rahastamise. Eralastehoiul ja eralasteaial on oma eelarve, mille kinnitab pidaja.

Sätte eesmärk on sõnastada põhimõte, et eralasteaed, mis tegutseb erahuvides tagab oma

tegevuse rahastuse õppemaksu või teiste tulude kaudu. Kohaliku omavalitsuse üksus võib

eralasteaeda rahastada, kui ta peab seda vajalikuks. Eralastehoiu pidaja tagab eralastehoiu

rahastamise. Võrreldes kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega ei ole rahastamispõhimõtet

muudetud. Kohaliku omavalitsuse üksus rahastab eralastehoidu samadel põhimõtetel ja alustel,

nagu eralasteaeda.

Eelnõu § 41 lõikes 2 sätestatakse, et munitsipaallastehoiu koha tagamisel eralastehoiu kaudu

ja munitsipaallasteaia koha tagamisel eralasteaia kaudu käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud

korras kohaldatakse eralastehoiu ja -lasteaia rahastamisele käesoleva seaduse § 40 lõigetes 4 ja

5 sätestatut arvestusega, et vanema osalustasu ei või olla suurem kui see on

munitsipaallastehoius ja -lasteaias. Kohaliku omavalitsuse üksus rahastab eralasteaeda

käesolevas eelnõus sätestatud korras, kui tal endal ei ole pakkuda lastehoiu- või lasteaiakohta

ja ta täidab oma kohustust erapidaja kaudu. Samal põhimõttel arveldab kohaliku omavalitsuse

üksus teise kohaliku omavalitsuse üksusega.

Silmas tuleb pidada, et vanema PS § 37 lõikest 3 tulenev õigus öelda otsustav sõna oma lapsele

antava hariduse valikul ei anna talle õigust nõuda, et kohaliku omavalitsuse üksus rahastaks

lapse käimist vanema poolt lapsele valitud eralasteaias või- hoius, kui lapsele on tagatud

nõuetekohase lastehoid ja lasteaed omavalitsuse poolt.24 Ehk et vanem ei saa nõuda, et kohaliku

omavalitsuse üksus kataks eralasteaia ja -hoiud kulud, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei paku

lastehoiu- ja lasteaiateenust vanema valitud eralastehoiu- või lasteaia kaudu ja vanem ei ole

kohaliku omavalitsuse üksuselt kohta taotlenud.

Kohaliku omavalitsuse üksus peab kindlustama vanemate võrdse kohtlemise kõikides

lastehoiu- ka lasteaiakoha tagamise ning lastehoiu- ja lasteaia tegevuse korraldusega seotud

aspektides.

Eelnõu § 41 lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab eralastehoiu ja

eralasteaia toetamise tingimused ja korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Kehtiva

EraKS § 22 lõike 11 kohaselt võib koolieelses lasteasutuses töötavate õpetajate palgad ja

õppevahendite soetamise kulud katta valla- või linnaeelarve vahenditest KELSis sätestatud

alustel. Võrreldes kehtiva erakooliseadusega on sätet üldistatud.

6. peatükk. Järelevalve teostamine

Eelnõu 6. peatükis reguleeritakse riikliku ja haldusjärelevalve teostamine ja riikliku

järelevalve erimeetmed, mis on kehtestatud ka kehtivas KELSis.

24 Riigikohtu 9. novembri 2017 otsus nr 5-17-8, punkt 64.

85

§ 42. Teenistusliku, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

Eelnõu §-s 42 sätestatakse teenistusliku, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, mis on

kehtestatud kehtiva KELS §-s 28 ja EraKS §-s 23.

Eelnõu § 42 lõike 1 alusel teostab kohaliku omavalitsuse üksus teenistuslikku järelevalvet

munitsipaallasteaia ja -lastehoiu tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle. Võrreldes kehtiva

KELSiga on eelnõus sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse poolt teostatava teenistusliku

järelevalve läbiviimine, mis tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest.

Teenistuslikku järelevalvet teostab kohaliku omavalitsuse üksus eelkõige lasteaia töötajate

tegevuse üle. Tegemist ei ole sisuliselt uue ülesandega. Kohaliku omavalitsuse üksus peab

tagama, et tema lasteaia ja lastehoiu tegevus oleks õiguspärane ja otstarbekas ning vastav avalik

teenus oleks kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tagatud.

Eelnõu § 42 lõike 2 kohaselt teostab Haridus- ja Teadusministeerium haldusjärelevalvet

munitsipaallastehoiu ja -lasteaia ja tema pidaja ning riiklikku järelevalvet eralastehoiu ja

eralasteaia ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle, et tagada lapse arengu toetamine,

alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse

korraldamine ning selle kvaliteet.

Võrreldes kehtiva KELS § 28 lõikega 1 ei ole regulatsiooni muudetud. Haridus- ja

Teadusministeerium teostab järelevalvet pidajate tegevuse õiguspärasuse, kuid mitte

otstarbekuse üle. Järelevalve eesmärk on tagada lapse arengu toetamine, alushariduse

kättesaadavus ja võrdne juurdepääs alusharidusele ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise

kvaliteet.

Alusharidusele võrdsetel alustel juurdepääsu tagamise all mõeldakse käesolevas eelnõus

eelkõige eelnõu §-s 4 (alushariduse kättesaadavus) sätestatut koostoimes PS §-st 12 tuleneva

võrdsuspõhiõigusega. Alusharidusele juurdepääsu tagamisel ei tohi kedagi PS §-s 12 esitatud

tunnuste alusel diskrimineerida. Samas on seejuures arvestatud, et füüsiline juurdepääs ei saa

kunagi olla kõigile võrdne: mõned pered elavad lasteaedade/lastehoidude läheduses, mõned

kaugemal, mistõttu on juurdepääs lasteaiale/lastehoiule erinev. Kirjeldatud olukord ei kujuta

alati endast alusharidusele võrdsetel alustel juurdepääsu õiguse riivet.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise üle teostatava järelevalve käigus hinnatakse

alushariduse riiklikus õppekavas ja eelnõus sätestatud nõuete rakendamist.

Eelnõu § 42 lõike 3 kohaselt teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet lasteaia õpi- ja

kasvukeskkonna nõuetes ja lastehoiu tervisekaitsenõuetes sätestatud terviseohutuse nõuete üle

riskianalüüsi alusel Terviseamet. Munitsipaallasteaedade ja -hoidude osas teostatakse

haldusjärelevalvet ning eralasteaedade ja -hoidude osas riiklikku järelevalvet. Sõltuvalt

omandivormist kohaldatakse järelevalvemenetluse läbiviimisel meetmeid, mis on sätestatud

korrakaitseseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduses (edaspidi VVS) või käesolevas eelnõus.

§ 43. Riikliku järelevalve erimeetmed

Eelnõu §-ga 43 sätestatakse, et korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku

järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

86

Riikliku järelevalve teostamise pädevus peab tulema seadusest (VVS § 72 lg 1). Riikliku

järelevalve teostamise üldmeetmed tulevad otse korrakaitseseadusest ning erimeetmed tuleb

konkreetselt vastavale korrakaitseorganile anda eriseadusega.25 Eelnõu §-s 35 sätestatakse

viitega korrakaitseseaduse erimeetmeid sisaldavatele paragrahvidele, milliseid erimeetmeid

võib korrakaitseorgan riikliku järelevalve tegemisel kohaldada. Eelnõus sätestatud

korrakaitseseaduse erimeetmeid kohaldatakse üksnes riikliku järelevalve tegemisel, mitte

tegevusloa väljastamise menetluses.

Õiguste ja vabaduste piirangutena ehk isiku nõusolekuta on järelevalve teostaja toimingud

lubatavad asjaolude tuvastamiseks, asja õigeks lahendamiseks vajalike andmete ja tõendite

saamiseks ning riikliku järelevalvemenetluse tagamiseks. Isik peab neid taluma. Erimeetmete

valik peab olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Sellisteks on järgmised

korrakaitseseaduses sätestatud volitused:

1) korrakaitseseaduse § 30. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine;

2) korrakaitseseaduse § 31. Kutse ja sundtoomine;

3) korrakaitseseaduse § 32. Isikusamasuse tuvastamine;

4) korrakaitseseaduse § 49. Vallasasja läbivaatus;

5) korrakaitseseaduse § 50. Valdusesse sisenemine;

6) korrakaitseseaduse § 51. Valduse läbivaatus;

7) korrakaitseseaduse § 52. Vallasasja hoiulevõtmine;

8) korrakaitseseaduse § 53. Hoiule võetud vallasasja müümine või hävitamine.

1) Küsitlemine ja dokumentide nõudmise õigus on vajalik, et nõuda dokumentide esitamist ja

küsitleda järelevalvatava asutuse töötajaid. Küsitlemise ja dokumentide nõudmisega on

järelevalve teostajal võimalik saada talle vajalikku teavet.

2) Kutse ja sundtoomine – kui on teada, et isikul on asjaolude tuvastamiseks olulisi andmeid,

kuid isikut muul moel kätte ei saa, teda küsitleda ja temalt dokumente nõuda ei ole võimalik,

võib järelevalve teostaja kutsuda isiku oma vastavasse ametiruumi. Küsitlemine peabki

toimuma ametiruumis, kui mujal ei ole seda võimalik teha. Selleks tuleb järelevalvatavale saata

kutse. Riikliku järelevalve teostaja kutse puhul teostab sundtoomist ametiabi korras politsei

(KorS § 31 lg 5).

3) Isikusamasuse tuvastamise õigus on vajalik, et riikliku järelevalve teostaja võiks isiku

teadmisel, kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või muul õiguspärasel viisil tuvastada

isikusamasuse. Praktikas võib järelevalvemenetluses esineda olukordi, kus on vaja veenduda

isikusamasuses. Kui nt lasteaia või lastehoiu pidaja juhatuse liige väidab, et ta on keegi teine

ega tea, kus juhatuse liige on, on põhjust tema isikusamasust kontrollida. Vahel tuleb tuvastada

lapsevanema isikusamasus.

4) Vallasasja läbivaatuse õigus on vajalik, sest tulemuslikuks järelevalveks on järelevalve

teostajal vaja vallasasju (kaustad, dokumendid vm) meeleliselt või tehnilise vahendi abil

kontrollida. Läbivaatamise käigus vaadeldakse näiteks, kas õppe- ja kasvatustegevuse

materjalid vastavad õppekavale jne.

5) Valdusesse sisenemine – valdusesse sisenemine eelneb valduse läbivaatusele, aga võib olla

ka iseseisvalt vajalik. Ametnikul on õigus ruumi siseneda. Kui järelevalvatav ei tee koostööd ja

kui tekib n-ö kohapealseks kontrolli vajadus, on järelevalve teostajal õigus siseneda isiku

nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, või ruumi (nt

tehnilisse ruumi, kabinetti vms). See võib olla vajalik näiteks siis, kui on kahtlus, kas vastav

25 M. Laaring, S. Pars, H. Kranich, jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne, Sisekaitseakadeemia 2017,

lk 88.

87

ruum on kooskõlas õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. Järelevalve teostajal on õigus avada uksi

ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi.

6) Valduse läbivaatuse volitus annab järelevalve teostajale õiguse vaadata valdaja nõusolekuta

läbi tema valduses olev piiratud või tähistatud kinnisasi, ehitis või ruum, sh vaadata läbi seal

asuv asi, avada uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi. See võib olla vajalik, et hinnata,

kas nii ruumide, sisustuse kui ka maa-ala puhul on täidetud kõik õpi- ja kasvukeskkonna ning

tervisekaitse- ja tuleohutusnõuded, et oleks tagatud laste ja töötajate ohutus ja turvalisus.

Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus hõlmavad ka õigust külastada lasteaeda või

lastehoidu ja osaleda erinevate juhtorganite koosolekutel.

7) Vallasasja hoiulevõtmine – eelkõige võib olla tarvis hoiule võtta teavet kandvad dokumendid

või tehnilised seadmed (USB jms), kui neis sisalduvat infot on vaja säilitada, töödelda või kui

esineb oht, et järelevalvatav võib need hävitada. Hoiule võtmine võib olla vajalik, et võtta

vallasasjaga seotud proove, teostada selle mõõtmisi või teha ekspertiisi. Seega siis, kui tekib

praktiline vajadus vallasasi kaasa võtta, võib järelevalve teostaja seda teha. Pärast tõendi

saamist tuleb vallasasi viivitamatult tagastada.

8) Hoiule võetud vallasasja müümine või hävitamine. Hoiule võetud vallasasja hävitamine on

meede, mida rakendatakse juhul, kui hoiule võetud vallasasja ei ole võimalik tagastada, see on

riknev või asja ei ole võimalik tagastada õigustatud isikule ühe aasta jooksul arvates hoiule

võtmise päevast – ilma, et see tooks samal ajal korrakaitseorganile kaasa vajaduse asi uuesti

hoiule võtta. See meede on vajalik, sest kui menetlus lõpetatakse, tuleb otsustada, mida teha

hoiule võetud vallasasjaga – eset ei saa jätta igaveseks järelevalve teostaja kätte hoiule jätta.

Kui seda ei ole võimalik tagastada, tuleb sellega midagi ette võtta, Näiteks võib tekkida vajadus

kohaldada meedet, kui lasteaia või lastehoiu tegevuse lõpetamisel on küsimuseks toimingud

asutuse arhiiviga.

Riikliku järelevalve menetluses tuleb järgida selliseid haldusmenetluse põhimõtteid nagu

proportsionaalsus ja otstarbekus, ühtlasi tuleb riiklikku järelevalvet kohaldades tagada isikute

õiguste kaitse ja inimväärikus, selgitada kohaldatavaid meetmeid ja teha vajaduse korral

koostööd teiste korrakaitseorganitega. Kõikidel nendel juhtudel, kui menetlustoiminguid

füüsiliselt takistatakse või segatakse, võib järelevalve teostaja kaasata politsei, et rakendada

vahetut sundi.

Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus teostada riiklikku järelevalvet eralasteaia,

eralastehoiu ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle, et tagada lapse arengu toetamine,

turvalisus, alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja

kasvatustegevuse korraldamine ning selle kvaliteet. Terviseametil on õigus teostada riiklikku

järelevalvet lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes ja lastehoiu tervisekaitsenõuetes sätestatud

terviseohutuse nõuete üle riskianalüüsi alusel. Päästeametil on õigus teostada riiklikku

järelevalvet tuleohutusnõuete üle tuleohutuse seaduse ja ehitusseadustiku alusel.

§ 44. Sunniraha määr

Eelnõu §-s 44 sätestatakse, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.

1. augustil 2023 jõustus KELS § 36 lõike 6 muudatus, mis sätestab, et kui lasteasutuse pidaja

ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib järelevalveorgan rakendada

sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on

9600 eurot. Käesolevas eelnõus sätet sisuliselt ei muudeta. Silmas tuleb pidada, et seadus

määrab kindlaks sunniraha ülemmäära ja haldusorganil on võimalik sunniraha rakendada alati

88

väiksemas määras. Haldusorgan peab sunniraha rakendades silmas pidama, et seda ei tohi

rakendada karistusena. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe

kahjustades sunnib teda ettekirjutust täitma.26 Proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta

ka ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit.27 Üldine

riikliku ja haldusjärelevalve sunniraha maksimaalne määr on korrakaitseseaduse § 28 ja

Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõike 4 järgi 9600 eurot. Päästeamet rakendab tuleohutuse

seaduses ette nähtud sunniraha määra, milleks on 3200 eurot.

Alates aastast 2017, mil riikliku järelevalvet koolieelsete lasteasutuste üle hakkas teostama

Haridus- ja Teadusministeerium, on kolm korda rakendatud sunniraha kohaliku omavalitsuse

üksusele, seda lasteaiakoha tagamata jätmise eest. Järelevalves rakendatakse mõjutusmeetmeid

järkjärguliselt, ehk siis esmalt ettekirjutused, viidates õiendi kinnitamisel sellele, et kui

ettekirjutusi ei täideta, on võimalik rakendada sunniraha. Vajadusel rakendatakse sunniraha.

Kõige viimane mõjutusmeede on tegevusloa kehtetuks tunnistamine, munitsipaallasteaia- ja

lastehoiu puhul nõue tegevus lõpetada.

7. peatükk. Rakendussätted

Eelnõu 7. peatükiga sätestatakse seaduse ülemineku-, rakendus- ja jõustumissätted.

§ 45. Koolitus- ja tegevuslubade kehtivus

Eelnõu §-s 45 reguleeritakse lasteaedade koolitus- ja tegevuslubade kehtivust.

Eelnõu § 45 lõige 1 sätestab, et eralasteaia pidajatele erakooliseaduse alusel enne 1. jaanuari

2025 väljastatud tegevusload loetakse alates 1. jaanuarist 2025 tegevuslubadeks, mis on antud

käesoleva seaduse alusel.

Sätte eesmärk on säilitada välja antud tegevuslubade kehtivus.

Eelnõu § 45 lõige 2 sätestab, et munitsipaallasteaia pidajatele koolieelse lasteasutuse seaduse

alusel enne 1. jaanuari 2025 väljastatud koolitusload ja munitsipaallastehoiu pidajatele

sotsiaalhoolekande seaduse alusel enne 1. jaanuari 2025 väljastatud tegevusload loetakse alates

1. jaanuarist 2025 kehtetuks.

Koolitusloa nõude kehtestamine kohaliku omavalitsuse üksusele on vastuolus

omavalitsusüksuse enesekorraldusõigusega. Lasteaedade ja lastehoidude puhul on kohaliku

omavalitsuse üksusele pandud käesoleva eelnõuga kohustus neid asutusi pidada ning eelnõu

näeb ette kindlad tingimused, millele asutused ja nende pakutav teenus peavad vastama.

Käesoleva eelnõu alusel täidab kohaliku omavalitsuse üksus oma seadusejärgset kohustust

seaduses kindlaks määratud nõuetest lähtuvalt ning selle tegevuse üle teostab Haridus- ja

Teadusministeerium järelevalvet. Seega ei ole vaja kohaliku omavalitsusele üksusel luba

lastehoiu ja lasteaia pidamiseks, ning olemasolevad loetakse kehtetuks.

§ 46. Lasteaia tegevuse vastavusse viimine käesoleva seaduse nõuetele

26 Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 2 ja 3; Riigikohtu Üldkogu 17. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-4-13, p 42. 27 Riigikohtu 22. aprilli 2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 27.

89

Eelnõu § 46 lõikes 1 sätestatakse, et kui koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooliseaduse

alusel tegutseva lasteaia tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, on lasteaia

pidaja kohustatud viima tegevuse nõuetega vastavusse viivitamata, kuid hiljemalt 2026. aasta

31. augustiks.

Muudatuse kohaselt peavad lasteaia pidaja ja direktor tagama hiljemalt 2026. aasta 31.

augustiks lasteaia tegevuse vastavusse viimise käesolevas eelnõus sätestatud nõuetega. Eelnõu

§-s 50 on sätestatud riskianalüüsi koostamise tähtaeg, milleks on poolteist aastat. Eelnõu §-s 49

on sätestatud töötajate kvalifikatsiooni puudutav üleminekuperiood, mille kohaselt

ümberkorraldusteks on aega kolm aastat käesoleva eelnõu jõustumisest alates. Kui tegutseva

lasteaia tegevuse mittevastavus ilmneb mõnel muul alusel kui eelpool kirjeldatud sätted,

rakendub käesolevas lõikes sätestatud üleminekuperiood alates seaduse jõustumisest.

Kehtiva KELS § 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt on lasteaias: 1) sõimerühmad kuni kolmeaastastele

lastele ja 2) lasteaiarühmad kolme- kuni seitsmeaastastele lastele. Eelnõu kohaselt on kohaliku

omavalitsuse üksuse kohustus tagada pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele lastehoid ja

kolme- kuni seitsmeaastastele lastele lasteaed. Seega eelnõu kohaselt ei pakuta alla

kolmeaastastele mitte lasteaiateenust, vaid käesolevas eelnõus sätestatud nõuetele vastavat

lastehoidu. Kehtiva KELSi ja erakooliseaduse alusel tegutsevad lastesõimed ja need lasteaiad,

milles on sõimerühmad kuni kolmeaastastele lastele, peavad oma tegevuse neis rühmades viima

vastavusse käesoleva seaduses lastehoiule kehtestatud nõuetega. Kui lasteaias on liitrühm, siis

tuleb ka liitrühma tegevus viia vastavusse käesoleva seaduse nõuetega.

Seega seni eralasteaiale antud tegevuslubade lugemine tegevuslubadeks, mis on antud

käesoleva seaduse alusel tähendab õigust võimaldada ka edaspidi pooleteise- kuni

kolmeaastastele lastehoiuteenust lasteaia lastehoiurühmas ning kolme- kuni seitsmeaastastele

lasteaiateenust lasteaiarühmas. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 2 kohaselt on tegemist lasteaia

tegutsemise vormiga, kus lasteaias on lastehoiurühmad. Kuni kolmeaastaste laste rühmades

tuleb kasvatustegevuse alusdokumendiks koostada eelnõus nõutud lastehoiu õppekava.

Personali koosseisu vaja muuta ei ole, kui need vastavad praegu kehtivale koolieelse

lasteasutuse seaduse nõuetele. Arvestada tuleb sellega, et edaspidi võib olla laste arv

lastehoiurühmas kuni 15 last (kui seal töötab vähemalt kolm lapsehoidjat) või kuni 16 last (kui

rühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja ning lapsehoidja või abiõpetaja). Nagu

praeguses sõimerühmas, toetatakse eelnõu kohaselt lasteaias olevas lastehoiurühmas kuni

kolmeaastaste laste üldoskuste arengut alushariduse riikliku õppekava alusel koostatud

lastehoiu õppekavale tuginedes.

Eelnõu § 46 lõike 2 kohaselt on lasteaia pidaja kohustatud hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks

Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitama lasteaia tegevuskohadest.

Kuivõrd võrreldes seni kehtinud õigusega on käesoleva seaduseelnõu tähenduses võimalik

lasteaia tegevust piiritleda tegevuskohtade järgi, tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi sellest

käesolevas lõikes nimetatud tähtaja jooksul teavitada.

§ 47. Tegevusloa ja koolitusloa taotluse menetlemine

Eelnõu § 47 kohaselt menetletakse enne 2025. aasta 1. jaanuari erakooli seaduse alusel esitatud

tegevusloa taotlusi ja koolieelse lasteasutuse seaduse alusel esitatud koolitusloa taotlusi taotluse

esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.

90

Kui haldusmenetluse kestel muutuvad menetlusnormid, tuleb kohaldada menetluse alguses

kehtinud norme. Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus vahetult enne käesoleva seaduse

jõustumist on esitatud taotlus tegevusloa saamiseks seni kehtinud õiguse alusel. Kuigi

menetlusele kohaldatakse seni kehtinud õigust, peavad need asutused pärast seaduse jõustumist

vastama käesolevas eelnõus sätestatud nõuetele. Mittevastavuse korral tuleb lasteaia tegevus

viia käesoleva seadusega vastavusse eelnõu § 46 lõikes 1sätestatud üleminekuperioodi jooksul.

§ 48. Lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine lastehoiuks

Eelnõu § 48 lõiked 1–8 reguleerivad seni sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsevate

lapsehoiuteenuse osutajate ümberkorraldamist käesoleva eelnõu alusel tegutsevateks

lastehoidudeks. Täiendavate nõuete puhul kehtestatakse üleminekuperiood.

Eelnõu § 48 lõike 1 kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel

on kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba, kohustatud hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks esitama

Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku avalduse, milles märgib, kas ta jätkab majandustegevust

käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure

hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana. Kui isik ei esita

Sotsiaalkindlustusametile majandustegevuse jätkamise avaldust, tunnistab

Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa 2026. aasta 1. septembrist sotsiaalhoolekande seaduses

sätestatud korras kehtetuks.

Arvestades käesoleva seaduseelnõu eesmärke, tuuakse lapsehoiuteenuse regulatsioon üle

alushariduse süsteemi. Seni sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsenud lapsehoiuteenuste

osutajad peavad hindama oma majandustegevuse perspektiivi ja tegema oma tegevusest

lähtudes otsuse, kas hakata edaspidi tegutsema käesoleva eelnõu alusel lastehoidudena või

pakkuda sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust.

Sellest otsusest tuleb Sotsiaalkindlustusametit teavitada kirjaliku avalduse vormis.

Sätte eesmärk on seaduse jõustumise järel välja selgitada, kas senised lapsehoiuteenuse

osutajad hakkavad kuuluma haridus- või sotsiaalvaldkonda ning kumma valdkonna

ministeerium ja valitsusasutused nende eest vastutavad.

Kirjaliku avalduse nõue tähendab, et see peab olema kas paberil või digitaalselt allkirjastatud

ning edastatud Sotsiaalkindlustusametile kas paberkandjal või elektrooniliselt. Oluline on ka

sättes määratud tähtpäev, s.o hiljemalt 1. märts 2025. Samuti sätestatakse lapsehoiuteenuse

osutajate tegevuslubade kehtivustähtaeg juhuks, kui senine lapsehoiuteenuse osutaja ei esita

Sotsiaalkindlustusametile avaldust majandustegevuse jätkamiseks. Sellisel juhul tunnistab

Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks 2026. aasta 1. septembril. Kuna

Sotsiaalkindlustusamet on lapsehoiuteenuse osutajatele tegevusload väljastanud, on tema ka

pädev nimetatud haldusaktid kehtetuks tunnistama.

Eelnõu § 48 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on kehtiv lapsehoiuteenuse

tegevusluba, on kohustatud hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks esitama Sotsiaalkindlustusametile

kirjaliku avalduse, milles märgib, kas ta jätkab lastehoiu pidamist käesoleva seaduse alusel

lastehoiu pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse

hoiuteenuse osutajana. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei esita Sotsiaalkindlustusametile

käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud avaldust, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet

tegevusloa 2026. aasta 1. septembrist sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras kehtetuks.

91

Seni tuli kohaliku omavalitsuse üksusel taotleda lapsehoiuteenuse osutaja tegevusluba

sotsiaalhoolekande seaduse alusel Sotsiaalkindlustusametilt. Tegevusluba hõlmab nii

lastehoidu pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele kui lapsehoiuteenust raske või sügava

puudega lapsele. Käesolevas seaduses sätestatud ülesande täitmiseks on kohaliku omavalitsuse

üksusel õigus pidada vajalikul arvul lastehoidusid pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele ja

selleks ei ole vaja tegevusluba. Edaspidi sotsiaalhoolekande seaduse regulatsiooni jääva suure

hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuseks on vajalik tegevusluba. Kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei esita Sotsiaalkindlustusametile nõutud avaldust, tunnistab

Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks. Sees tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksusel

ei ole seejärel õigust pakkuda suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust.

Eelnõu § 48 lõige 3 sätestab, et kui eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja

on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase avalduse, et ta jätkab

majandustegevust käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana, kehtib talle sotsiaalhoolekande

seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba kuni 2026. aasta 1. augustini või kuni

käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras lapsehoiuteenuse tegevusloa lugemiseni

käesoleva seaduse § 37 alusel antud tegevusloaks.

Sätte eesmärk on säilitada väljaantud tegevuslubade kehtivus, kui isik jätkab tegevust

alushariduse ja lapsehoiu seaduse alusel. Sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti 1 alusel peab

lapsehoiuteenuse osutajal olema tegevusluba. Tegevusluba hõlmab kehtiva õiguse kohaselt

lapsehoiuteenust ning raske ja sügava puudega lapse hoiuteenust. Alates käesoleva

seaduseelnõu jõustumisest hakkab kuni seitsmeaastaste laste hoidu reguleerima alushariduse ja

lapsehoiuseadus ning sotsiaalhoolekande seadus jääb reguleerima suure hooldus- ja

abivajadusega lapsehoiuteenust. Kui isik ei esita Sotsiaalkindlustusametile käesoleva

paragrahvi lõikes 5 nõutud avaldust, siis eeldatakse, et ta on otsustanud vabatahtlikult lõpetada

loakohustusega lapsehoiuteenuse pakkumise. Kui teenuseosutaja ei pea oma teenust

perspektiivikaks, on tal õigus majandustegevus lõpetada. Sellisel juhul võib ta edasi tegutseda

võlaõigusliku teenuseosutaja vabaturupõhimõttel, kui tema tegevus ei ole vastuolus teiste

õigusaktidega või mõnes õigusaktis ei ole sätestatud sellisele tegevusele loakohustust. Riikliku

või haldusjärelevalve kaudu tagatakse, et teenuseosutajad täidavad loakohustust. Kui tegevus

sisuliselt siiski vastab lastehoiu pidaja tegevusele või suure hooldus- ja abivajava lapse

hoiuteenusele või muule teenusele, mille suhtes kehtib loakohustus, peab teenuseosutaja

esitama tegevusloa taotluse kas Haridus- ja Teadusministeeriumile või Sotsiaalministeeriumile.

Valdkonna eest vastutavad ministeeriumid teavitavad turuosalisi kavandatavatest muudatustest

aegsasti.

Eelnõu § 48 lõige 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud

Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase avalduse, et ta jätkab lastehoiu

pidamist käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana, kehtib talle sotsiaalhoolekande seaduse

alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba kuni 2026. aasta 1. septembrini.

Sätte eesmärk on säilitada ka kohaliku omavalitsuse üksusele välja antud tegevuslubade

kehtivus, kui kohaliku omavalitsuse üksus jätkab tegevust alushariduse ja lapsehoiu seaduse

alusel. Vt käesoleva paragrahvi lõike 9 selgitust.

Eelnõu § 48 lõige 5 sätestab, et isiku suhtes, kes on esitanud Sotsiaalkindlustusametile

käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase avalduse majandustegevuse jätkamiseks suure hooldus- ja

92

abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana, kohaldatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1603

lõikes 2 sätestatut.

Alates käesoleva seaduseelnõu jõustumisest jääb sotsiaalhoolekande seadus reguleerima suure

hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust ning alushariduse ja lapshoiu seadus selle ei

kohaldu. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud sotsiaalhoolekande seaduse regulatsioon näeb

ette, et suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana majandustegevuse

jätkamist käsitleva avalduse esitanud isiku tegevusluba kehtib, kui isiku majandustegevus

vastab sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele. Isik, kes jätkab suure hooldus- ja abivajadusega

lapse hoiuteenuse osutajana, on kohustatud viima oma majandustegevuse sotsiaalhoolekande

seaduse nõuetega vastavusse hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Kui ta ei ole nimetatud

tähtajaks oma majandustegevust sotsiaalhoolekande seaduse nõuetega vastavusse viinud, lõpeb

tema tegevusloa kehtivus alates 2026. aasta 1. septembrist.

Eelnõu § 48 lõige 6 sätestab, et enne 2025. aasta 1. jaanuari sotsiaalhoolekande seaduse alusel

lapsehoiuteenuse pakkumise tegevusloa taotlusi menetleb Sotsiaalkindlustusamet taotluse

esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5

sätestatut.

Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus vahetult enne käesoleva seaduse jõustumist on

esitatud seni kehtinud õiguse alusel taotlus lapsehoiuteenuse saamiseks. Kui tegevusloa taotluse

menetlemise kestel menetlusnormid muutuvad, tuleb kohaldada menetluse alguses kehtinud

norme. Arvestades, et loa taotleja saab õiguse tegutseda ühe või teise seaduse alusel, tuleb tal

Sotsiaalkindlustusametile teada anda, kas ta soovib tegutseda edaspidi alushariduse ja lapsehoiu

seaduse alusel lastehoiu pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja

abivajaduse lapse hoiuteenuse osutajana. Kuigi loa taotlemise menetlusele kohaldatakse seni

kehtinud õigust, peavad asutused, kes soovivad tegutseda lastehoiu pidajana, pärast seaduse

jõustumist vastama käesolevas eelnõus sätestatud nõuetele. Mittevastavuse korral kehtib

lastehoiu pidajale kolmeaastane üleminekuperiood, et oma tegevus käesolevas eelnõus

sätestatud tingimustega vastavusse viia.

Eelnõu § 48 lõige 7 sätestab, et kui isik on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva

paragrahvi lõike 1 kohase avalduse, et jätkab majandustegevust või lastehoiu pidamist

käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana, siis alates 2025. aasta 1. märtsist korraldab

lapsehoiuteenuse osutaja tegevusloaga ja lastehoiu pidamisega seotud õigusi ja kohustusi

Sotsiaalkindlustusameti asemel Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja

Teadusministeerium kohaldab lastehoiu pidaja tegevusele sotsiaalhoolekande seadust, mis

kehtis kuni 2024. aasta 31. detsembrini. Kui lastehoiu pidaja tegevusluba loetakse enne 2026.

aasta 1. septembrit käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras käesoleva seaduse § 37

alusel antud tegevusloaks või tunnistatakse kohaliku omavalitsuse üksusele väljastatud

tegevusluba kehtetuks ning tehakse hariduse infosüsteemi märge lastehoiu pidamise jätkamise

kohta, siis kohaldatakse lastehoiu pidaja tegevusele edaspidi käesolevat seadust.

Sätte eesmärk on kehtestada regulatsioon pädeva järelevalveorgani ja kohaldatava õiguse

suhtes. Haridus- ja Teadusministeerium asub Sotsiaalkindlustusameti asemele ning täidab

tegevusloaga seotud õigusi ja kohustusi. Samuti sätestab seadus, millist seaduse redaktsiooni

kohaldatakse. Kuni lapsehoiuteenuse osutaja tegevusluba ei ole loetud tegevusloaks käesoleva

seaduse § 39 tähenduses, kohaldatakse tegevusele seni kehtinud õigust. Haridus- ja

Teadusministeerium korraldab edaspidi kõiki seni antud tegevuslubadega seotud õigusi ja

kohustusi. Õiguste ja kohustuste korraldamise all peetakse silmas järelevalve teostamist,

93

tegevuslubade taotluste lahendamist, tegevuslubade muutmist ja kehtetuks tunnistamist.

Ministeeriumil on ülesanne tagada alushariduse kestlikkus kõige laiemas mõttes ning selle

eesmärgi nimel on tal õigus kasutada kõiki talle õigusaktidega antud õigusi ja kohustusi.

Tegevusloa õiguspärasuse hindamisel lähtutakse selle andmise ajal kehtinud õiguslikust ja

faktilisest olukorrast. Õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt ei saa pärast tegevusloa

andmist seadustes tehtud muudatused mõjutada tegevusloa õiguspärasust. Haridussüsteemi

ületulevatele lastehoidudele on käesoleva paragrahvi lõikes 3 antud üleminekuaeg viia oma

tegevus vastavusse käesoleva seaduse nõuetega.

Eelnõu § 48 lõige 8 sätestab, et kuni 2024. aasta 31. detsembrini sotsiaalhoolekande seaduse §

452 lõike 2 alusel lapsehoiuteenuse pakkumise kohta antud haldusaktid või sõlmitud

halduslepingud, mis on seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kehtivad

edasi, kui nad vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kuni eraõigusliku juriidiline

isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kui lapsehoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtivuse

lõppemiseni. Kuni 2024. aasta 31. detsembrini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel

lapsehoiuteenuse pakkumise kohta antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud tuleb viia

kooskõlla käesoleva seadusega hiljemalt 2025. aasta 1. septembriks.

Sätte kohaselt jäävad kehtima sellised haldusaktid või -lepingud, mis on seotud lasteaiakoha

tagamisega KELSi tähenduses. Haldusaktide ja halduslepingute kehtivuse tähtaeg on seotud

lastehoiu tegutsemise õigusega. Käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega seotud

haldusaktid või sõlmitud halduslepingud kehtivad seega edasi, kui nad vastavad käesolevas

seaduses sätestatud nõuetele, või kuni lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni.

Lauseosaga „kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele“ säilitatakse selliste

haldusaktide või halduslepingute kehtivus, mis on sõlmitud seni kehtinud õiguse alusel, ning

kohaliku omavalitsuse üksused ei pea hakkama sõlmima uusi haldusakte või -lepinguid

käesoleva seaduse alusel, kuid need tuleb viia käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2025.

aasta 1. septembriks.

See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksused peavad vanad lepingud ühe aasta jooksul

käesoleva seadusega kooskõlla viima. See võimaldab osalistel nimetatud haldusaktid

või -lepingud ühe korra üle vaadata ja sisulisi nõudeid kontrollida. Kohaliku omavalitsuse

üksused peavad seejuures hindama lepingute sisu ja tegevuse vastavust õigusaktides sätestatud

nõuetele. Kuivõrd nimetatud haldusaktid või halduslepingud on koostatud kohaliku

omavalitsuse üksuse poolt, on omavalitsusüksusel ka pädevus neid käesolevas seaduses

sätestatut arvestades muuta. Sätte eesmärk on tagada, et haldusaktid ja halduslepingud viiakse

uue õigusega kooskõlla, et pooltel on piisav aeg uue õigusliku korraldusega harjumiseks ning

et sõlmitud õiguslikud suhted vastaksid tegelikele nõuetele. Seda on vaja ka teenust saava isiku

jaoks, sest vaidluste korral oleks muutmata haldusakt või haldusleping seadusega vastuolus.

Eelnõu § 48 lõige 9 sätestab, et isik, kes jätkab majandustegevust lastehoiu pidajana, on

kohustatud viima oma tegevuse vastavusse käesolevas seaduses lastehoiu pidajale sätestatud

nõuetega viivitamata, kuid hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Kui lastehoiu pidaja on oma

tegevuse nõuetega vastavusse viinud, teavitab ta sellest viie tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt

2026. aasta 31. augustiks Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduse infosüsteemi kaudu. Pärast

teavituse esitamist loetakse eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale

sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba käesoleva seaduse

§ 39 alusel väljastatud tegevusloaks, kohalikule omavalitsuse üksusele väljastatud tegevusluba

tunnistatakse kehtetuks ning hariduse infosüsteemi tehakse lastehoiu pidamise jätkamise

94

märge. Alates järgmisest päevast muutuvad sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud

tegevusload kehtetuks. Kui lastehoiu pidaja on viinud oma tegevuse nõuetele vastavaks, tuleb

tal sellest Haridus- ja Teadusministeeriumile teatada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2026.

aasta 31. augustiks. Teavitus tuleb esitada hariduse infosüsteemi kaudu. Alates teavituse

esitamisest loetakse lastehoiu pidaja seni kehtinud tegevusluba tegevusloaks, mis on antud

käesoleva seaduse § 37 alusel.

Eelnõu § 48 lõige 10 sätestab, käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul kannab

majandustegevuse registri vastutav töötleja hiljemalt 2025. aasta 1. märtsil majandustegevuse

registrist hariduse infosüsteemi üle käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud

lapsehoiuteenuse osutajate esindusõigusega isikute andmed ja tegevuslubade andmed:

1) tegevusloa üldandmed;

2) lastehoiu pidaja andmed;

3) lastehoiu kontaktandmed;

4) lapsehoidjate hariduse, kutsetunnistuse, esmaabikoolituse läbimist tõendava dokumendi ja

tervisetõendi olemasolu andmed;

5) lastehoius töötavate lapsehoidjate arv;

6) laste piirarv lastehoius.

Kui isik on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt

avalduse, et jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana, kehtib isiku

tegevusluba kuni 2026. aasta 1. septembrini või loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 9

sätestatud korras tegevusloaks, mis on antud käesoleva seaduse § 37 alusel. Praegu asuvad

lapsehoiuteenuse osutajate tegevusload majandustegevuse registris. Majandustegevuse registri

vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eesti hariduse infosüsteemi

vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium. Alates 2025. aasta 1. märtsist täidab

lapsehoiuteenuse osutajate tegevusloaga seotud õigusi ja kohustusi Sotsiaalkindlustusameti

asemel Haridus- ja Teadusministeerium. Seetõttu on vaja tuua Haridus- ja Teadusministeeriumi

vastutusalasse ületulevate lapsehoiuteenuste tegevuslubade andmed hariduse infosüsteemi,

mille vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium. Majandustegevuse registrist tuuakse

hariduse infosüsteemi järgmised andmed: 1) tegevusloa üldandmed: tegevusloa number,

tegevusala, kehtivuse algus, kehtivuse lõpp, otsuse number, otsuse kuupäev, muutmise

kuupäev, loa väljaandja, EMTAK kood ja nimetus, taotluse esitanud isik, kinnitamise kuupäev,

päästeameti tõend ruumide tuleohutusnõuetele vastavuse kohta; 2) lastehoiu pidaja andmed:

nimi, registrikood; 3) lastehoiu kontaktandmed: telefon, mobiil, e-post, veebileht, aadress. 4)

4) lapsehoidjate hariduse, kutsetunnistuse, esmaabikoolituse läbimist tõendava dokumendi ja

tervisetõendi olemasolu andmed: nimi, telefon, e-post; haridus: õppekava, lõpetamise aeg,

dokumendi nimetus, dokumendi number, väljaandmise koht, õppeasutus, õppeasutuse

registrikood; kutsetunnistuse number; esmaabi koolituse läbiviimist tõendav dokumendi

andmed: number, väljaandmise kuupäev, väljaandja, väljaandmise koht. 5) Lisaks kantakse üle

andmed lastehoius töötavate lapsehoidjate arvu ja laste piirarvu kohta lastehoius. Kui

eralastehoiu tegevuskoht muutub, peab lastehoiu pidaja taotlema ka tegevusloa muutmist ning

ühtlasi esitama uue tegevuskoha kohta kõik § 37 lõikes 3 punktides 2, 3, 4 ja 6 nimetatud

dokumendid, andmed või teave. Kohaliku omavalitsuse üksusel on tegevuskoha muutmisel

teavitamiskohustus eelnõu § 36 lõike 2 kohaselt.

Majandustegevuse registrist ülekantavate andmete hulgas on sätestatud ka esindusõigusega

isiku andmed. Esindusõigusega isiku andmete ülekandmise eesmärk on tagada seni

majandustegevuse registri kasutusõigusega isikutele edaspidi juurdepääs EHISesse ilma, et isik

peaks seda taotlema. Kui esindusõigusega isikute andmed kantakse üle, tähendab see, et nad

95

tehakse automaatselt EHISe kasutajateks ja neid teavitatakse sellest. Registrite pidamisel

kaitstakse isikuandmeid avaliku teabe seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(isikuandmete kaitse üldmäärus) sätestatud korras. See nõue kehtib ka isikute andmete ühest

registrist teise ülekandmisel.

§ 49. Kvalifikatsiooninõuetest tulenev üleminekuperiood

Eelnõu §-ga 49 sätestatakse üleminekuperiood kvalifikatsiooninõuete ja eesti õppekeele nõuete

täitmiseks. Kuivõrd käesolevas eelnõus on võrreldes KELSiga sätestatud kõrgemad

kvalifikatsiooninõuded, on põhjendatav piisava üleminekuperioodi kehtestamine.

Eelnõu § 49 lõikes 1 sätestatakse, et käesolevas eelnõus sätestatud magistrikraadi nõuet ei

kohaldata kuni 2028. aasta 31. augustini direktori või õppealajuhataja suhtes, kes töötas enne

käesoleva seaduse jõustumist direktori või õppealajuhatajana. Üleminekukorraldus sätestatakse

üksnes haridustaseme osas.

Eelnõu § 49 lõikes 2 sätestatakse, et käesolevas seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei

kohaldata õpetaja suhtes, kes enne 2025. aasta 1. jaanuari töötas koolieelses lasteasutuses

õpetajana, vastates või olles loetud vastavaks enne 2022. aasta 1. septembrit vastaval õpetaja

ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele.

Seega õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse ka need praegu töötavad õpetajad,

kes on enne 2013. a septembrit omandanud pedagoogilise keskerihariduse. Eesti keele oskuse

nõuet rakendatakse kvalifikatsiooninõudena kõikidele õpetajatele alates 2024. aasta 1.

augustist. Kui õpetaja eesti keele oskus ei vasta eesti keele nõudele käesoleva seaduseelnõu

jõustumisel, siis järelikult ei kohaldu tema suhtes ka käesoleva paragrahvi lõige 2. Käesolevat

lõiget kohaldatakse ka lastehoius töötava õpetaja suhtes.

Eelnõu § 49 lõikes 3 sätestatakse, et käesolevas seaduses abiõpetajale sätestatud

kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti keele oskuse nõuet, ei kohaldata kuni 2028. aasta

31. augustini abiõpetaja suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajat abistava

töötajana. Eesti keele oskuse nõuet ei kohaldata kuni 2025. aasta 31. augustini.

Käesoleva eelnõu tähenduses abiõpetaja on KELSi tähenduses õpetajat abistav töötaja. Kui

sättes nimetatud tähtaeg on möödas, ei vasta isik enam kvalifikatsiooninõuetele ja tal puudub

õigus lasteaias ja lastehoius abiõpetaja ametikohal töötada. Abiõpetajal võib olla nii vastav

kutse kui ka vähemalt keskharidus ja vajalikud pedagoogilised kompetentsid. Praegu töötavad

õpetajat abistavad töötajad eelduslikult vastavad sätestatud kvalifikatsiooninõuetele, kusjuures

tööandja peab abiõpetaja pädevust hindama. Ka praegu kehtib õpetajat abistavale töötajale

keelenõue, mis aga ei kuulu kvalifikatsiooninõuete hulka. Eelnõu kohaselt ei kohaldata

abiõpetajale eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena kuni 2025. aasta 31. augustini.

Kui abiõpetaja keeleoskus ei vasta 31. augustil 2025 keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele, siis alates 1. septembrist 2025 isik enam abiõpetajana töötada ei saa.

Eelnõu § 49 lõige 4 sätestab, et käesolevas seaduses lapsehoidjale sätestatud

kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti keele oskuse nõuet, ei kohaldata kuni 2028. aasta

31. augustini lapsehoidja suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse jõustumist lapsehoidjana.

Sättega antakse töötavatele lapsehoidjale üleminekuaeg eelnõus sätestatud

kvalifikatsiooninõuetega vastavusse viimiseks. Eesti keele nõude puhul ei anta üleminekuaega,

96

sest eesti keele oskuse nõue kehtib lapsehoidjale keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud

määruse alusel ka praegu – see on B2 ning sellel tasemel keeleoskus on üks lapsehoidja

kutsetunnistuse saamise tingimusi.

§ 50. Riskianalüüsi koostamise tähtaeg

Eelnõu §-ga 50 kehtestatakse riskianalüüsi koostamise tähtaeg lasteaedadele ja lastehoiu

pidajatele. Muudatuse rakendamiseks jäetakse piisav aeg. Muudatus puudutab kõiki seniseid

lasteaedu ja neid lastehoidusid, kes jätkavad majandustegevust käesoleva seaduse alusel. Seni

rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuded tunnistatakse käesoleva eelnõuga

kehtetuks ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse uued nõuded, mille täitmiseks tuleb

riskianalüüs koostada. Uue riskianalüüsi koostamiseks on ette nähtud üks aasta, et anda piisav

aeg oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

Eelnõu § 50 lõige 1 sätestab, et lasteaed on kohustatud koostama riskianalüüsi käesoleva

seaduse §-s 17 sätestatud korras hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Säte kohaldub

lasteaedadele sõltumata omandivormist. Riskianalüüsi koostamine ei ole lasteaedadele uus

ülesanne. Sellekohane nõue on kehtestatud sotsiaalministri 24. septembri 2010. aasta määruse

nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ §-s

5. Riskianalüüsi koostamise põhimõtteid on täpsemalt selgitatud käesoleva eelnõu § 17

selgituste juures.

Eelnõu § 50 lõike 2 kohaselt on lastehoid kohustatud koostama riskianalüüsi käesoleva seaduse

§ 30 lõikes 7 sätestatud korras hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Riskianalüüsi koostamine ei

ole senistele lapsehoiuteenuse osutajatele uus ülesanne. Sellekohane nõue on kehtestatud

sotsiaalministri 12. märtsi 2007. aasta määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“

§-s 5. Riskianalüüsi koostamise põhimõtteid on täpsemalt selgitatud käesoleva eelnõu § 30

lõike 7 selgituste juures.

Eelnõu § 50 lõige 3 sätestab, et kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud

riskianalüüsi koostamiseni või 2026. aasta 31. augustini kehtivad lasteaiale ja lastehoiule

tervisekaitsenõuded, mis kehtisid kuni 2024. aasta 31. detsembrini rahvatervise seaduse ja selle

alusel antud õigusaktide alusel. Sätte eesmärk on kuni uue riskianalüüsi koostamiseni säilitada

õiguslik korraldus järelevalve teostamiseks. Seega on kuni käesoleva eelnõu alusel koostatava

riskianalüüsi valmimiseni vaja kohaldada nõudeid, mis kehtisid varasema korra alusel.

§ 51. Lastehoiu õppekava koostamise tähtaeg

Eelnõu § 51 kohaselt on lastehoiu pidaja kohustatud koostama õppekava käesoleva seaduse §

31 lõigetes 8 ja 9 sätestatud korras hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks. Õppekava koostamiseks

jäetakse lastehoiule aega enam kui üks aasta.

§ 52. Hoolekogu töökorra kehtestamise tähtaeg

Eelnõu §-ga 52 sätestatakse hoolekogu töökorra kehtestamise tähtaeg. Säte on vajalik, et anda

lasteaia pidajatele aega kehtivate kordade eelnõus sätestatuga vastavusse viimiseks. Lasteaia

pidaja on kohustatud korra kehtestama hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks.

97

§ 53. Lapse lastehoidu ja lasteaeda vastuvõtu ning sealt väljaarvamise korra

kehtestamise tähtaeg

Eelnõu §-ga 53 sätestatakse laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestamise

tähtaeg. Samuti laste lastehoidu vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestamise tähtaeg.

Säte on vajalik, et anda pidajatele aega kehtestada käesoleva seaduse alusel kord laste lasteaeda

vastuvõtmiseks ja väljaarvamiseks. Pidajad on kohustatud korra kehtestama hiljemalt 2025.

aasta 31. märtsiks.

4. Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 54. Alkoholiseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 54 muudetakse alkoholiseadust. Alkoholiseaduse § 41 lõike 1 punktis 1

asendatakse mõiste „koolieelne lasteasutus“ mõistega „lasteaed“ ja lisatakse mõiste

“lastehoid”.

§ 55. Avaliku teabe seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 55 muudetakse avaliku teabe seaduse § 32 lõike 6 punkti 2, milles asendatakse

mõiste „koolieelsetele lasteasutustele“ mõistega „lasteaedadele“ ja lisatakse mõiste

„lastehoidudele”.

§ 56. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 56 muudetakse avaliku teenistuse seadust. Avaliku teenistuse seaduse § 45 lõike

4 punktis 4 asendatakse mõiste „koolieelse lasteasutuse tasu“ mõistega „lasteaiatasu“.

§ 57. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 57 muudetakse Eesti Vabariigi haridusseadust.

Punktiga 1 asendatakse sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“. Punktiga 2

täpsustatakse alushariduse põhimõtet, mis tuleneb käesolevast seadusest. Eesti Vabariigi

haridusseaduses täpsustatakse alushariduse definitsiooni, mis lähtub käesolevast eelnõust.

Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse

omandamiseks.

Haridusseaduse § 24 lõigetes 1‒3 sätestatakse, et alushariduse omandab koolikohustuslikust

east noorem laps alushariduse ja lapsehoiu seaduses sätestatud tingimustel lasteaias või kodus.

Lapse vanem ja lasteaed või lasteaia pidaja vastutavad ühiselt lapse alushariduse omandamise

toetamise eest. Lasteaia õigusliku seisundi kehtestab alushariduse ja lapsehoiu seadus.

Võrreldes kehtiva seaduse § 24 lõikega 1 sätestatakse täpsem vastutuse jaotus haridusvaldkonna

üldseaduses. Kehtiv õigus selles sättes on eksitav ja on praktikas tekitanud probleeme, sest lapse

alushariduse võimaldamine ei ole üksnes vanema vastutus (vt täpsemalt käesoleva eelnõu § 3

selgitusi).

Punktiga 4 muudetakse haridusseaduse § 366 lõike 1 punkti 5 sõnastust ja sätestatakse, et

andmekogu üks eesmärk on võimaldada õppe- ja haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse

välishindamist. Tehtava muudatuse eesmärk on laiendada välishindamise valdkonda

haridusasutusteni.

98

Punktiga 5 lisatakse haridusseaduse § 366 lõike 22 punkti 1 lapsehoidjad, sest lastehoiud

hakkavad tegutsema haridusvaldkonnas ja ka lapsehoidjate andmeid töödeldakse edaspidi

hariduse infosüsteemis. Samas punktis ajakohastatakse mõiste „õppejõud“ ja see asendatakse

mõistega „akadeemiline töötaja“.

Punktiga täiendatakse haridusseaduse § 366 lõiget 31 asendatakse sõnad koolieelsete

lasteasutuste sõnaga lasteaedade ning sätte sõnastus muudetakse selliselt, et hariduse

infosüsteemi kaudu avalikustatakse sättes nimetatud õppeasutuste tegevusnäitajad.

§ 58. Erakooliseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 58 muudetakse erakooliseadust.

Erakooliseadusest kodifitseeritakse sätteid, mille regulatsioon tuuakse üle käesolevasse

seadusesse. Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis on seotud eraõigusliku lasteaia pidamisega.

Kuivõrd tegevusloaga seotud regulatsioon on üle toodud käesolevasse eelnõusse, muudetakse

teatavaid sätteid. Üldjuhul on tegemist terminoloogiliste, üksikutes aspektides ka sisuliste

muudatustega.

Kehtetuks tunnistatakse erakooliseaduse § 54 lõike 2 punkt 81, mille kohaselt oli seni kehtinud

õiguse järgi vaja küsida kohaliku omavalitsuse üksuse kirjalik arvamus eralasteaia asutamiseks.

Käesoleva eelnõuga ei ole seda põhimõtet sätestatud. Haridus- ja Teadusministeerium võib ka

kehtiva õiguse kohaselt tegevusloa taotluse menetlemisel kaasata haldusmenetluse läbiviimisse

kõiki isikuid, keda haldusakt võib mõjutada, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusi.

Normitehniliselt muudetakse paragrahvi 13 lõige 3 sõnastust, kuid regulatsiooni sisu ei

muudeta.

Samuti tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt peab erakooli direktor vastama

lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele. Nimetatud regulatsioon kehtib kõikidele lastega

kokku puutuvatele isikutele ja seda ei ole vaja teistes seadustes dubleerida.

Edaspidi tuleb eralasteaia asutamisele ja tema tegevusele kohaldada käesolevat seadust.

Kuivõrd alushariduse rahastamine on sätestatud käesolevas eelnõus, on kehtetuks tunnistatud

ka rahastamissäte § 22 lõikes 11.

Samuti sätestatakse erakooliseaduses tegevuslubade taotlusi ja välja antud tegevuslube