Kiri
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 2-6/24-4857-1 |
| Registreeritud | 14.06.2024 |
| Sünkroonitud | 18.06.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Asjajamine ja infotehnoloogiahaldus |
| Sari | 2-6 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 2-6/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Omanike Keskliit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Omanike Keskliit |
| Vastutaja | Marget Pae (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Tsiviilõiguse ja kohturegistrite talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastan Omanike liidu selgitustaotluse seoses KrtS par 12 lg 1.
Dokument leitav manusest.
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ANDRY KRASS
PNOEE-37402224924
2024-06-14 07:29:09
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn
[email protected]
Ärakiri: Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet
Päästeamet
14.06.2024 KL 115-24
Selgitustaotlus seoses ehitusseadustiku järgse järelevalvega korteriühistutes
Austatud justiitsminister Madis Timpson. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördub Teie poole järgneva ehitusseadustikku (EhS) ja korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS) puudutava selgitustaotlusega.
EhS § 19 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Omanikud puutuvad eeltoodud regulatsiooni puhul sagedamini kokku kohalike omavalitsusega, Päästeametiga ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (riiklik järelevalveasutus). Sellelt pinnalt lähtub ka meie selgitustaotlus.
Korteriühistute puhul rakendab riiklik järelevalveasutus EhS § 19 sõltuvalt sellest, kas objekt kuulub KrtS § 4 kohaselt kaasomandi eseme või eriomandi koosseisu. Kaasomandi eseme puhul loetakse vastutavaks isikuks korteriühistu ning eriomandi puhul korteriomanik. EOKL hinnangul on selline kohustusi ja vastutust piiritlev praktika vastuolus KrtS § 12 lg-ga 1, mis sätestab, et korteriomanikud täidavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi korteriühistu kaudu. Samuti KrtS § 34 lg-ga 3, mille kohaselt peab isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, selle esitama korteriühistu vastu.
EOKL on seisukohal, et KrtS-i kohaselt tegutsedes saab olla riiklik järelevalve korterelamute ohutuse tagamisel tulemuslikum. Juba ainuüksi vastutavate isikute arv väheneks ca 20-kordselt (525 000-lt 25 000-ni), võimaldades suunata senise, sadade tuhandete isikute kohustuste piiritlusressursi ennetustööle. Paraneb ka korteriühistute ülevaade korterelamus toimuva üle ning suureneb nende motivatsioon avastatud puudused kiirelt kõrvaldada.
Lähtudes eeltoodust palun Teid selgitada EhS §-ga 19 seoses:
1. Kas riiklik järelevalveasutus saab nõuda korteriühistult kõikide korterelamuga seotud nõuete täitmist? Kui Teie vastus on ei, siis: kas järelevalveasutus saab nõuda eriomandi esemega seotud ettekirjutuse täitmist korteriühistult?
2. kas riiklikud järelevalveasutused on kohustatud alluma korteriühistu nõudele, informeerida korteriühistut kõikidest korterelamuga seotud loa- ja järelevalvemenetlustest?
Andry Krass
Juhatuse esimees
/digitaalne allkiri/
Suur-Ameerika 1, Tallinn
[email protected]
Ärakiri: Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet
Päästeamet
14.06.2024 KL 115-24
Selgitustaotlus seoses ehitusseadustiku järgse järelevalvega korteriühistutes
Austatud justiitsminister Madis Timpson. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördub Teie poole järgneva ehitusseadustikku (EhS) ja korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS) puudutava selgitustaotlusega.
EhS § 19 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Omanikud puutuvad eeltoodud regulatsiooni puhul sagedamini kokku kohalike omavalitsusega, Päästeametiga ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (riiklik järelevalveasutus). Sellelt pinnalt lähtub ka meie selgitustaotlus.
Korteriühistute puhul rakendab riiklik järelevalveasutus EhS § 19 sõltuvalt sellest, kas objekt kuulub KrtS § 4 kohaselt kaasomandi eseme või eriomandi koosseisu. Kaasomandi eseme puhul loetakse vastutavaks isikuks korteriühistu ning eriomandi puhul korteriomanik. EOKL hinnangul on selline kohustusi ja vastutust piiritlev praktika vastuolus KrtS § 12 lg-ga 1, mis sätestab, et korteriomanikud täidavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi korteriühistu kaudu. Samuti KrtS § 34 lg-ga 3, mille kohaselt peab isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, selle esitama korteriühistu vastu.
EOKL on seisukohal, et KrtS-i kohaselt tegutsedes saab olla riiklik järelevalve korterelamute ohutuse tagamisel tulemuslikum. Juba ainuüksi vastutavate isikute arv väheneks ca 20-kordselt (525 000-lt 25 000-ni), võimaldades suunata senise, sadade tuhandete isikute kohustuste piiritlusressursi ennetustööle. Paraneb ka korteriühistute ülevaade korterelamus toimuva üle ning suureneb nende motivatsioon avastatud puudused kiirelt kõrvaldada.
Lähtudes eeltoodust palun Teid selgitada EhS §-ga 19 seoses:
1. Kas riiklik järelevalveasutus saab nõuda korteriühistult kõikide korterelamuga seotud nõuete täitmist? Kui Teie vastus on ei, siis: kas järelevalveasutus saab nõuda eriomandi esemega seotud ettekirjutuse täitmist korteriühistult?
2. kas riiklikud järelevalveasutused on kohustatud alluma korteriühistu nõudele, informeerida korteriühistut kõikidest korterelamuga seotud loa- ja järelevalvemenetlustest?
Andry Krass
Juhatuse esimees
/digitaalne allkiri/
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ANDRY KRASS
PNOEE-37402224924
2024-06-14 07:29:09
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn
[email protected]
Ärakiri: Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet
Päästeamet
14.06.2024 KL 115-24
Selgitustaotlus seoses ehitusseadustiku järgse järelevalvega korteriühistutes
Austatud justiitsminister Madis Timpson. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördub Teie poole järgneva ehitusseadustikku (EhS) ja korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS) puudutava selgitustaotlusega.
EhS § 19 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Omanikud puutuvad eeltoodud regulatsiooni puhul sagedamini kokku kohalike omavalitsusega, Päästeametiga ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (riiklik järelevalveasutus). Sellelt pinnalt lähtub ka meie selgitustaotlus.
Korteriühistute puhul rakendab riiklik järelevalveasutus EhS § 19 sõltuvalt sellest, kas objekt kuulub KrtS § 4 kohaselt kaasomandi eseme või eriomandi koosseisu. Kaasomandi eseme puhul loetakse vastutavaks isikuks korteriühistu ning eriomandi puhul korteriomanik. EOKL hinnangul on selline kohustusi ja vastutust piiritlev praktika vastuolus KrtS § 12 lg-ga 1, mis sätestab, et korteriomanikud täidavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi korteriühistu kaudu. Samuti KrtS § 34 lg-ga 3, mille kohaselt peab isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, selle esitama korteriühistu vastu.
EOKL on seisukohal, et KrtS-i kohaselt tegutsedes saab olla riiklik järelevalve korterelamute ohutuse tagamisel tulemuslikum. Juba ainuüksi vastutavate isikute arv väheneks ca 20-kordselt (525 000-lt 25 000-ni), võimaldades suunata senise, sadade tuhandete isikute kohustuste piiritlusressursi ennetustööle. Paraneb ka korteriühistute ülevaade korterelamus toimuva üle ning suureneb nende motivatsioon avastatud puudused kiirelt kõrvaldada.
Lähtudes eeltoodust palun Teid selgitada EhS §-ga 19 seoses:
1. Kas riiklik järelevalveasutus saab nõuda korteriühistult kõikide korterelamuga seotud nõuete täitmist? Kui Teie vastus on ei, siis: kas järelevalveasutus saab nõuda eriomandi esemega seotud ettekirjutuse täitmist korteriühistult?
2. kas riiklikud järelevalveasutused on kohustatud alluma korteriühistu nõudele, informeerida korteriühistut kõikidest korterelamuga seotud loa- ja järelevalvemenetlustest?
Andry Krass
Juhatuse esimees
/digitaalne allkiri/
Suur-Ameerika 1, Tallinn
[email protected]
Ärakiri: Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet
Päästeamet
14.06.2024 KL 115-24
Selgitustaotlus seoses ehitusseadustiku järgse järelevalvega korteriühistutes
Austatud justiitsminister Madis Timpson. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördub Teie poole järgneva ehitusseadustikku (EhS) ja korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS) puudutava selgitustaotlusega.
EhS § 19 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Omanikud puutuvad eeltoodud regulatsiooni puhul sagedamini kokku kohalike omavalitsusega, Päästeametiga ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (riiklik järelevalveasutus). Sellelt pinnalt lähtub ka meie selgitustaotlus.
Korteriühistute puhul rakendab riiklik järelevalveasutus EhS § 19 sõltuvalt sellest, kas objekt kuulub KrtS § 4 kohaselt kaasomandi eseme või eriomandi koosseisu. Kaasomandi eseme puhul loetakse vastutavaks isikuks korteriühistu ning eriomandi puhul korteriomanik. EOKL hinnangul on selline kohustusi ja vastutust piiritlev praktika vastuolus KrtS § 12 lg-ga 1, mis sätestab, et korteriomanikud täidavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi korteriühistu kaudu. Samuti KrtS § 34 lg-ga 3, mille kohaselt peab isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, selle esitama korteriühistu vastu.
EOKL on seisukohal, et KrtS-i kohaselt tegutsedes saab olla riiklik järelevalve korterelamute ohutuse tagamisel tulemuslikum. Juba ainuüksi vastutavate isikute arv väheneks ca 20-kordselt (525 000-lt 25 000-ni), võimaldades suunata senise, sadade tuhandete isikute kohustuste piiritlusressursi ennetustööle. Paraneb ka korteriühistute ülevaade korterelamus toimuva üle ning suureneb nende motivatsioon avastatud puudused kiirelt kõrvaldada.
Lähtudes eeltoodust palun Teid selgitada EhS §-ga 19 seoses:
1. Kas riiklik järelevalveasutus saab nõuda korteriühistult kõikide korterelamuga seotud nõuete täitmist? Kui Teie vastus on ei, siis: kas järelevalveasutus saab nõuda eriomandi esemega seotud ettekirjutuse täitmist korteriühistult?
2. kas riiklikud järelevalveasutused on kohustatud alluma korteriühistu nõudele, informeerida korteriühistut kõikidest korterelamuga seotud loa- ja järelevalvemenetlustest?
Andry Krass
Juhatuse esimees
/digitaalne allkiri/