COM(2023) 798 Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 20.12.2023

COM(2023) 798 final

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising the opening of negotiations between the European Union and the Swiss

Confederation on institutional solutions for EU-Switzerland agreements related to the

internal market, on agreements that form the basis for Switzerland’s permanent

contribution to the Union’s cohesion and for Switzerland’s association to Union

programmes

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

Reasons

The EU and Switzerland are closely intertwined from an economic, historical, cultural, social

and political perspective. The EU is Switzerland’s largest trading partner, while Switzerland

is the EU’s fourth largest trading partner. Over 1.3 million EU citizens live in Switzerland and

just under 450,000 Swiss nationals live in the EU. Every day a few hundred thousand frontier

workers cross the EU-Swiss border in both directions.

The EU and Switzerland are tied together by multiple bilateral agreements. Through

agreements on the free movement of persons, land transport, air transport, trade in agricultural

products and mutual recognition in relation to conformity assessment, Switzerland takes part

in the EU’s internal market1. Switzerland is also a Schengen associated country. It has

traditionally been a strong partner in research and innovation. During the Covid-crisis

cooperation between the EU and Switzerland on cross-border health threats increased. Finally,

Switzerland is highly integrated in the EU’s electricity grid.

While the EU-Switzerland relationship is close, it has also been hampered by several

longstanding structural problems in the existing agreements related to the internal market,

notably:

– the lack of a uniform interpretation and application of Union law in the fields

of the internal market in which Switzerland takes part;

– the absence of a Swiss obligation to dynamic alignment to Union law;

– the absence of an effective dispute settlement mechanism, in which the Court

of Justice of the European Union plays a role in respect of Union law;

– the absence of a level playing field between EU and Swiss companies, notably

because State aid rules are not included in agreements related to the internal

market;

– the absence of a regular and fair financial contribution to the EU’s social and

economic cohesion.

Context

Between 2014 and 2021, the EU and Switzerland conducted negotiations on an Institutional

Framework Agreement intended to solve various structural problems that have been

hampering EU-Switzerland relations. In line with the Council negotiating directives of 20142,

an Institutional Framework Agreement would have provided for a single governance

framework through which the existing agreements related to the internal market would be

managed and their correct application ensured. The Institutional Framework Agreement

would have also provided the governance framework for additional agreements related to the

internal market, including agreements for which negotiations had been authorised by the

1 Agreement on Air Transport, Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road,

Agreement on the Free Movement of Persons, Agreement on Mutual Recognition in Relation to

Conformity Assessment, Agreement on Trade in Agricultural Products, all signed on 21 June 1999. 2 Council Decision 6176/14 authorising the opening of negotiations on an agreement between the

European Union and the Swiss Confederation on an institutional framework governing bilateral

relations.

EN 2 EN

Council, notably on food safety (2003 and 2008) and electricity (2006). In addition, it would

have provided the governance framework for the agreement on health, for which negotiations

had been authorised by the Council in 2008.

Negotiators reached an agreement on a draft Institutional Framework Agreement text at

technical level in November 2018. In reaction to the Federal Council’s refusal to endorse the

draft text, negotiations on the other agreements came to a halt as both the Council, in its

conclusions of 19 February 2019, and the European Parliament, in its recommendation of 26

March 2019, made the conclusion of new market access agreements or improved conditions

under existing agreements conditional on the conclusion of the Institutional Framework

Agreement. On 26 May 2021, despite further attempts to find solutions, the Swiss Federal

Council decided to unilaterally terminate the negotiations on the Institutional Framework

Agreement.

On 25 February 2022, the Federal Council proposed to restart negotiations on a broad package

of measures relating to the bilateral EU-Switzerland relationship, whereby institutional issues

would be solved within the existing and future agreements related to the internal market,

rather than in a horizontal agreement. Between March 2022 and November 2023,

representatives of the Commission conducted exploratory talks with Switzerland to determine

whether the Commission could accept the Federal Council’s proposals as a basis for

recommending the relaunch of negotiations.

These talks led to a common understanding that records both sides’ political understanding on

the way forward for a future negotiation and identifies the components and parameters of a

broad negotiating package, as well as landing zones and solutions on key institutional and

sectoral points. This common understanding was endorsed by the Swiss Federal Council on 8

November 2023 and by the European Commission on 21 November 2023. Both sides

committed to use the common understanding as a basis for the respective negotiating

mandates they would be seeking and agreed on the joint ambition of concluding the

negotiations in the course of 2024.

The Swiss Federal Council has now consulted the Swiss Parliament and cantons on a new

negotiating mandate.

Throughout the exploratory talks, Member States (EFTA Working Party3) and the European

Parliament (AFET Committee and DEEA Delegation4) were regularly debriefed. In its

Resolution of 4 October 2023, the European Parliament called for the prompt finalisation of

the talks, the quick adoption of negotiating mandates and the conclusion of negotiations

during the terms of the present Commission and European Parliament.

Objectives

Through negotiations on a broad package of measures related to the bilateral relationship with

Switzerland, the EU aims to establish equivalent rights for citizens and a level playing field

for businesses. To do so, it is necessary to address the longstanding structural issues and

establish a new balance of rights and obligations for the EU and Switzerland across the inter-

connected market access agreements, while establishing legal certainty and a uniformity of

approach in the fields of the internal market in which Switzerland participates, as well as

expanding the tangible benefits for EU and Swiss nationals and companies. As a result, the

3 Working Party on European Free Trade Association 4 Committee on Foreign Affairs (AFET Committee) and Delegation for Northern cooperation and for

relations with Switzerland and Norway and to the EU-Iceland Joint Parliamentary Committee and the

European Economic Area (EEA) Joint Parliamentary Committee (DEEA Delegation).

EN 3 EN

existing and future agreements related to the internal market should be based on the principle

of non-discrimination between citizens and a level playing field between companies.

These agreements should include institutional provisions that reflect the following essential

principles and elements:

– Uniform interpretation and application of the Union acquis: an obligation to

interpret and apply homogeneously the Union acquis, all through the internal

market, including State aid provisions. This requires that the agreements with

Switzerland and the Union acts referred to in the agreements are interpreted

and applied in conformity with the case law of the Court of Justice of the

European Union, both prior and subsequent to the signature of the

corresponding agreement;

– Dynamic alignment: an obligation of the parties to ensure the dynamic

adaptation of the agreements with Switzerland that relate to the internal market

to the evolving Union acquis, via an appropriate decision-making procedure

and a maximum time limit for the adaptation of relevant Union acquis into the

Swiss legal order;

– Dispute settlement: an effective mechanism for the resolution of disputes that

safeguards the competence of the Court of Justice of the European Union to

interpret Union law. To that end, an independent arbitral tribunal should be set

up to settle disputes. Where the application of provisions of the agreements

involves concepts of Union law, the arbitral tribunal should be under an

obligation to refer a question to the Court of Justice of the European Union

which takes a decision that is legally binding on the arbitral tribunal;

– Interconnection between agreements: the procedure to be followed if one of the

parties considers that the other party has not complied with the arbitral

tribunal’s decision, including the possibility for that party to take proportionate

and effective compensatory measures in the agreement concerned or in any

other agreement related to the internal market, including the suspension in part

or in full of such agreement or agreements. The existing provisions on

termination linking the EU-Switzerland agreements concluded in April 2002

should be maintained;

– Forward-looking nature of institutional solutions: the institutional provisions

established in the negotiation should apply to and be identical in existing and

future agreements related to the internal market, subject to technically justified

adaptations.

The above-mentioned institutional provisions should be included in future agreements on

electricity and food safety on which negotiations had been suspended in 2018 pending

conclusion of negotiations on the institutional framework agreement, as well as in any future

agreement related to the internal market. In addition, these provisions should apply by

analogy in a future agreement on health that would provide for Switzerland’s participation in

EU mechanisms and networks. The agreement on electricity should aim to foster trade in

electricity, increase social welfare, ensure grid stability and security of supply and facilitate

the transition to a net zero energy system. The future agreement on food safety should aim to

contribute to the establishment of an EU-Switzerland food safety area. The agreement on

health should aim to foster collaboration for the benefit of the health of the EU and Swiss

populations.

EN 4 EN

The introduction of institutional provisions in the Agreement on the Free Movement of

Persons should lead to a significant improvement of EU citizens’ rights in Switzerland and of

Swiss nationals in the EU, notably through the incorporation in that agreement of Directive

2004/38/EC on the right of EU citizens and their families to move and reside freely within the

EU5 and the introduction of a dispute settlement mechanism. Non-discrimination between

Member States and reciprocity should be at the heart of the agreement. Conditions for EU

citizens and Swiss nationals to acquire permanent residence should be improved. The

amendments to the Agreement on the Free Movement of Persons should also better frame the

existing Swiss flanking measures to Directive 96/71/EC concerning the posting of workers6

and the subsequent developments of the Union acquis in that area. Specific limited exceptions

may need to be agreed.

The introduction of the institutional provisions in the Agreement on the Carriage of Goods

and Passengers by Rail and Road should not alter the scope of the Agreement which includes

international passenger transport, with the exception of Swiss purely domestic transport (i.e.

national long-distance, regional and local transport). Specific limited exceptions may need to

be agreed.

The EU also aims to establish a permanent, legally binding mechanism for Switzerland’s

regular, mutually agreed and fair financial contribution the EU’s cohesion, as part of the new

balance of right and obligations. In addition, the principle should be established that

Switzerland should contribute to the costs of development, operation and maintenance of any

EU information system to which it has access.

In the negotiations, the EU aims to establish appropriate arrangements for Switzerland’s

association to Union programmes, notably Horizon Europe, Euratom Research and Training,

the activities of the European Joint Undertaking for ITER and the Development of Fusion

Energy, Digital Europe, Erasmus+, as well as the Copernicus component of the EU’s space

programme and activities, or parts thereof.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

While the institutional provisions would not alter the objectives of the various agreements,

they would ensure a more consistent and uniform application of the Union acquis throughout

the parts of the internal market in which Switzerland participates or in policy areas in which

Switzerland has committed to dynamic alignment. The principles of non-discrimination of EU

citizens and a level playing between EU and Swiss companies would be put at the heart of the

various agreements.

• Consistency with other Union policies

The negotiation on a broad package of measures relating to the bilateral EU-Switzerland

relationship would contribute to the achievement of the Union’s policy objectives in the

following policy areas:

– justice, fundamental rights and employment;

– business and industry;

5 Directive 2004/38/EC of the European Parliament and the Council on the right of citizens of the Union

and their family members to move and reside freely within the territory of the Member States amending

Regulation (EEC) No 1612/68 and repealing Directives 64/221/EEC, 68/360/EEC, 72/194/EEC,

73/148/EEC, 75/34/EEC, 75/35/EEC, 90/364/EEC, 90/365/EEC and 93/96/EEC, OJ L 158, 30.4.2004,

p. 77. 6 Directive 96/71/EC of the European Parliament and of the Council of 16 December 1996 concerning

the posting of workers in the framework of the provision of services, OJ L 018 21.1.1997, p. 1.

EN 5 EN

– health;

– transport;

– energy;

– food safety;

– trade;

– single market;

– competition.

In addition, the agreement associating Switzerland to Union programmes would contribute

furthering the Union’s policy objectives in the following policy areas:

– education and training;

– research and innovation;

– digital economy and society;

– space.

The establishment of a legally binding framework for Switzerland’s financial contribution to

the EU’s economic and social cohesion would contribute to the achievement of the Union’s

policy objectives in this policy area in the long run, not in the least by providing legal

certainty and predictability.

Finally, by ensuring that Switzerland makes an adequate contribution to the management and

operation of the programmes and agencies in which it participates and the information

systems to which it has access, the negotiations would ensure the protection of the Union’s

financial interests.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The legal basis for the decision is provided by Article 218(3) and (4) of the Treaty on the

Functioning of the European Union (TFEU) setting out the procedure for negotiating and

concluding agreements between the Union and non-EU countries. Additionally, Article 101 of

Treaty establishing the European Atomic Energy Community (Euratom agreement) should

apply for those matters falling under the Euratom Treaty.

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

N/A (exclusive competence)

• Proportionality

The Decision is proportional to the objective of promoting the objective to establish legal

certainty and a uniformity of approach in the fields of the internal market in which

Switzerland participates, and of ensuring that anyone participating in the EU internal market

must abide by the same rules and obligations.

• Choice of the instrument

The instrument is provided for under Article 218(3) and (4) TFEU.

EN 6 EN

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

N/A

• Stakeholder consultations

N/A

• Collection and use of expertise

N/A

• Impact assessment

N/A

• Regulatory fitness and simplification

N/A

• Fundamental rights

N/A

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

The EU foresees agreements that will have an impact on the EU budget.

This concerns the agreement associating Switzerland to Horizon Europe, Euratom Research

and Training Programme, the activities of the European Joint Undertaking for ITER and the

Development of Fusion Energy, Digital Europe and Erasmus+ programmes, as well as

Switzerland’s participation in the Copernicus component of the EU space programme. The

proposed agreement will set out fair and balanced conditions concerning the financial

contribution of Switzerland to Union programmes in which it would participate and include

the general administrative costs for managing those programmes. The agreement will include

a reciprocity clause, ensuring that legal entities established in the Union have, as far as

possible, access to participate in Switzerland’s equivalent research and innovation

programmes, in accordance with the conditions laid down in the domestic legislation of

Switzerland.

This also concerns the agreements establishing a mechanism for Switzerland’s financial

contribution to the cost of development, operation and maintenance of any Union information

system to which Switzerland has access. Arrangements will also be made for Switzerland’s

contribution to the costs of Union agencies and bodies in which it would participate.

The exact budgetary implications will depend on the outcome of the negotiation.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

The negotiation process is expected to start in 2024. During the exploratory talks, the

European Commission and Switzerland expressed the joint ambition to finalise the

negotiations in the course of 2024, after which the various agreements would need to be

signed and concluded.

EN 7 EN

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

The Commission recommends that:

– the Council adopts a Decision authorising the European Commission to open

and conduct negotiations with Switzerland on a broad package of measures

related to the bilateral relationship with the Swiss Confederation;

– the Council attaches negotiating directives to the Council Decision;

– the Council replaces and repeals Council Decision 6176/14 authorising the

opening of negotiations on an agreement between the European Union and the

Swiss Confederation on an institutional framework governing bilateral

relations;

– the Council designates a special committee in consultation with which the

negotiations must be conducted;

– the Council addresses the Decision to the negotiator.

EN 8 EN

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising the opening of negotiations between the European Union and the Swiss

Confederation on institutional solutions for EU-Switzerland agreements related to the

internal market, on agreements that form the basis for Switzerland’s permanent

contribution to the Union’s cohesion and for Switzerland’s association to Union

programmes

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Articles 218(3) and (4) thereof,

Having regard to the Treaty establishing the European Atomic Energy Community, in

particular Article 101 thereof,

Having regard to the recommendation from the European Commission,

Whereas:

(1) In February 2014, the Council noted that relations between the Union and Switzerland

had developed towards a higher degree of integration. Switzerland had already been

given access to a number of sectors linked to the internal market and negotiations were

envisaged, which would widen Switzerland’s participation in the internal market.

(2) The Council therefore mandated the European Commission to negotiate an

institutional framework agreement that would introduce institutional provisions in

existing and future agreements between the EU and Switzerland related to the internal

market.

(3) In November 2018, the European Commission and Switzerland finalised the draft text

of an institutional framework agreement, but negotiations continued on several issues

including free movement of persons.

(4) In May 2021, following further exchanges with the European Commission,

Switzerland unilaterally terminated negotiations on an institutional framework

agreement.

(5) In February 2022, the Federal Council presented an alternative way forward,

consisting of a broad package of measures relating to the bilateral EU-Switzerland

relationship, including a new approach regarding the institutional elements. These

institutional elements would be included in each bilateral agreement related to the

internal market rather than in a horizontal agreement. In March 2022, the European

Commission and Switzerland engaged in exploratory talks to determine whether both

sides could restart negotiations on this basis.

(6) In light of the outcome of the exploratory talks, and building on the 2014 mandate for

an institutional framework agreement as well as earlier mandates for agreements on

electricity, health, food safety and the participation of Switzerland in the European

Union Agencies for the Space Programme and for Railways, the Commission

proposed to reengage in negotiations on a broad package.

EN 9 EN

(7) The broad package would include:

– institutional provisions to be included in existing and future agreements related

to the internal market providing for dynamic alignment with the Union acquis,

uniform interpretation and application, and dispute resolution,

– State aid provisions to be included in existing and future agreements related to

the internal market;

– new agreements on electricity, health and an updated and extended agreement

on food safety;

– an agreement allowing for Switzerland’s participation in Union programmes;

– an agreement allowing Switzerland to participate in the European Union

Agency for the Space Programme;

– an agreement ensuring Switzerland’s permanent financial contribution to the

reduction of economic and social disparities in the European Union, and;

– other elements such as Switzerland’s financial contribution for its access and

use of information systems.

(8) In order to ensure homogeneity and a level playing field for operators within the

internal market, the agreements related to the internal market and the Union acts

referred to in these agreements should be applied in accordance with the case-law of

the Court of Justice of the European Union. This should cover all case-law, prior and

subsequent to the conclusion of the negotiations.

(9) Continued participation of Switzerland in the internal market and its possible widening

presuppose that rules applicable to relations with Switzerland in the fields covered by

the agreements are the same as those applying in the internal market and that their

interpretation and application cannot differ.

(10) Moreover, homogeneity requires that current and future Union law in the fields

covered by those agreements is incorporated into the agreements as it is adopted, or as

it develops or changes. An incorporation procedure, including a maximum time-limit

for implementation, should be provided to this end.

(11) An independent arbitral tribunal should be set up to settle disputes. The arbitral

tribunal should refer a question to the Court of Justice of the European Union for a

binding decision, where the application of provisions of the agreements involves

concepts of Union law, including possible exceptions and safeguards.

(12) The identical institutional provisions should be included in all existing and future EU-

Switzerland agreements related to the internal market in order to facilitate the

coordinated and coherent management of the agreements. These institutional

provisions would be introduced notably in the following existing agreements:

Agreement on the Free Movement of Persons7, Agreement on Air Transport8,

Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road9, Agreement

on Mutual Recognition in Relation to Conformity Assessment10, Agreement on Trade

in Agricultural Products11, all signed on 21 June 1999. The institutional provisions

7 OJ L 114, 30.04.2002, p. 6. 8 OJ L 114, 30.04.2002, p. 73. 9 OJ L 114, 30.04.2002, p. 91. 10 OJ L 114, 30.04.2002, p. 132. 11 OJ L 114, 30.04.2002, p. 369.

EN 10 EN

would also be included in the future agreements on electricity and on food safety.

They should apply by analogy in the future agreement on health where that agreement

provides for the participation of Switzerland in EU mechanisms and networks.

(13) With the aim of ensuring a level playing field for competition on the internal market,

State aid rules applicable to the EU Member States and Switzerland should be

included in the existing Agreement on Air Transport and the Agreement on the

Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road, as well as in future agreements

related to the internal market, including an agreement on electricity. Further, the

review of any State aid in Switzerland should be based on substantive and procedural

rules equivalent to the ones applied within the EU.

(14) Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the

Agreement on the Free Movement of Persons and respecting the principles of non-

discrimination between Member States and reciprocity, specific limited adaptations to

existing Union acquis in the area of the free movement of persons may need to be

agreed. Any adaptations should not result in a reduction of rights currently enjoyed by

EU citizens under the Agreement on the Free Movement of Persons.

(15) Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the

area of posting of workers in the Agreement on the Free Movement of Persons,

specific limited adaptations may need to be agreed in order to take account of the

specificities of the Swiss labour market and ensure the application of the Agreement.

Without prejudice to the principles of non-discrimination, justification and

proportionality, these adaptations should be limited to the prior notification of the

cross-border provision of services in order to facilitate controls in specific sectors

based on risk assessments, the deposit of a financial guarantee for service providers

who failed to meet their prior financial obligations, and requirements on self-employed

persons as regards the provision of clearly limited and specified documents. The

Union may also agree that Switzerland should not be bound by future amendments to

Union legal instruments in the area of posting of workers where their effect is to

meaningfully weaken or reduce the level of protection of posted workers with regard

to the terms and conditions of employment, notably remuneration and allowances.

(16) Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the

fields covered by the Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and

Road, specific limited adaptations in this area could be agreed. These should not alter

the scope of the Agreement, which includes international passenger transport, with the

exception of Swiss purely domestic transport (i.e. national long-distance, regional and

local transport).

(17) With the objective to consolidate and deepen the long-standing and successful EU-

Switzerland cooperation, notably in research and innovation, education, training,

youth, sport and culture, as well as other areas of common interest, an agreement

should enable Switzerland’s more systematic participation in Union programmes in

the future. This agreement would set the general terms and conditions of Switzerland’s

participation in any Union programme.

(18) Specific terms and conditions of Switzerland’s participation in the generation of Union

programmes for the period 2021-2027, in particular the Research and Innovation

programmes, the activities of the European Joint Undertaking for ITER and the

Development of Fusion Energy, Digital Europe, Erasmus+, EU4Health and

Copernicus should also be agreed.

EN 11 EN

(19) In light of Switzerland’s participation in the EU’s internal market and in order to

encourage the continuous and balanced strengthening of economic and social relations

between them, the EU and Switzerland should establish a new legally binding

mechanism to allow for a regular, mutually agreed and fair financial contribution by

Switzerland towards reducing economic and social disparities between their regions.

This new legally binding mechanism should be ready for the next EU multiannual

financial framework.

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The Commission is hereby authorised to negotiate, on behalf of the Union, a broad package of

measures related to bilateral relations with the Swiss Confederation.

Article 2

The negotiating directives are set out in the Annex.

Article 3

This Decision replaces and repeals Council Decision 6176/14 authorising the opening of

negotiations on an agreement between the European Union and the Swiss Confederation on an

institutional framework governing bilateral relations.

Article 4

The negotiations shall be conducted in consultations with [name of the special committee],

acting as special committee in accordance with Article 218(4) TFEU, and on the basis of the

directives contained in the annex.

Article 5

The Decision is addressed to the Commission.

Done at Brussels,

For the Council

The President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 20.12.2023

COM(2023) 798 final

ANNEX

ANNEX

to the

Recommendation for a COUNCIL DECISION

authorising the opening of negotations between the European Union and the Swiss

Confederation on institutional solutions for EU-Switzerland agreements related to the

internal market, on agreements that form the basis for Switzerland's permanent

contribution to the Union's cohesion and for Switzerland's association to Union

programmes

EN 1 EN

ANNEX

DIRECTIVES FOR THE NEGOTIATION OF INSTITUTIONAL PROVISIONS FOR

EU-SWITZERLAND AGREEMENTS RELATED TO THE INTERNAL MARKET, AS

WELL AS AGREEMENTS THAT FORM THE BASIS FOR SWITZERLAND’S

PERMANENT CONTRIBUTION TO THE UNION’S COHESION, FOR

SWITZERLAND’S ASSOCIATION TO UNION PROGRAMMES

1. Institutional provisions

1.1. General principles

The common objective of the parties should be to ensure homogeneity and legal certainty in

the internal market. To that end, the negotiation should result in agreed institutional

provisions that will be included in all existing and future EU-Switzerland agreements related

to the internal market.

Bearing in mind that objective, the institutional provisions should reflect the following

essential principles and include the following elements:

– Uniform interpretation and application of the Union acquis: an obligation to

interpret and apply homogeneously the Union acquis, all through the internal

market, including State aid provisions. This requires that the agreements with

Switzerland and the Union acts referred to in the agreements are interpreted

and applied in conformity with the case-law of the Court of Justice of the

European Union, both prior or subsequent to the signature of the corresponding

agreement;

– Dynamic alignment: an obligation of the parties to ensure the dynamic

adaptation of the agreements with Switzerland that relate to the internal market

to the evolving Union acquis, via an appropriate decision-making procedure

and a maximum time limit for the adaptation of relevant Union acquis into the

Swiss legal order;

– Dispute settlement: an effective mechanism for the resolution of disputes that

safeguards the competence of the Court of Justice of the European Union to

interpret Union law. To that end, an independent arbitral tribunal should be set

up to settle disputes. Where the application of provisions of the agreements

involves concepts of Union law, the arbitral tribunal should be under an

obligation to refer a question to the Court of Justice of the European Union

which takes a decision that is legally binding on the arbitral tribunal;

– Interconnection between agreements: the procedure to be followed if one of the

parties considers that the other party has not complied with the arbitral

tribunal’s decision, including the possibility for that party to take proportionate

and effective compensatory measures in the agreement concerned or in any

other agreement related to the internal market, including the suspension in part

or in full of such agreement or agreements. The existing provisions on

termination linking the EU-Switzerland agreements concluded in April 2002

should be maintained;

– Forward-looking nature of institutional solutions: the institutional provisions

established in the negotiation should apply to and be identical in existing and

future agreements related to the internal market, subject to technically justified

adaptations.

EN 2 EN

1.2. Application of the institutional provisions

1.2.1. Existing agreements with Switzerland related to the internal market

The existing agreements with Switzerland related to the internal market should be modified to

include identical institutional provisions established in the negotiation.

In particular, the following existing agreements related to the internal market should be

considered for the inclusion of institutional provisions that will be negotiated:

– Agreement on the Free Movement of Persons;

– Agreement on Air Transport;

– Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road;

– Agreement on Trade in Agricultural Products;

– Agreement on Mutual Recognition in Relation to Conformity Assessment.

1.2.2. Future agreements with Switzerland related to the internal market

The institutional provisions that will be subject of the negotiation should apply, as

appropriate, also to all future agreements related to the internal market, which might be

concluded with Switzerland, including those for which negotiations are already authorised, in

particular in the areas of electricity and food safety. They should apply by analogy in the

future agreement on health where that agreement provides for the participation of Switzerland

in EU mechanisms and networks.

Negotiations on agreements giving Switzerland access to further sectors of the internal market

should not be concluded before the conclusion of the negotiation on institutional provisions.

2. State aid

With the aim of ensuring a level playing field for competition on the internal market, State aid

rules applicable to the EU Member States and Switzerland should be included at least in the

Agreement on Air Transport and the Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by

Rail and Road, as well as in future agreements related to the internal market, including an

agreement on electricity. Further, the review of any State aid should be based on substantive

and procedural rules equivalent to the ones applied within the EU.

3. Switzerland’s contribution to the Union’s cohesion

The negotiation should also cover an EU-Switzerland agreement providing the basis for

Switzerland’s regular, mutually agreed and fair contribution to the Union’s cohesion. Such a

contribution is a central counterpart to Switzerland’s participation in the internal market. The

agreement should therefore establish a long-term financial mechanism for the Swiss

contribution to economic and social cohesion within the EU.

The first contribution under the permanent mechanism should include an additional financial

commitment covering the period between end 2024 and the entry into force of the permanent

mechanism. This commitment should duly reflect Switzerland and the EU’s level of

partnership and cooperation in that period.

4. Participation in Union programmes

4.1. General principles

The negotiation should cover a standalone agreement that should provide for the general

terms and conditions of the participation of Switzerland to Union programmes.

EN 3 EN

The agreement should:

– ensure a fair balance as regards the contributions and benefits of Switzerland

participating in the Union programmes;

– lay down the conditions of participation in the Union programmes, including

the calculation of the financial contributions to the individual programmes and

their administrative costs. These contributions shall constitute assigned

revenues in accordance with Article 21(5) of the Financial Regulation;

– not confer to Switzerland any decision-making power in respect of the Union

programmes, unless such power is foreseen in the corresponding Union

instrument;

– guarantee the rights of the Union to ensure sound financial management and to

protect its financial interests.

The agreement should determine the level of financial contribution payable by Switzerland to

the general budget of the Union.

The agreement should set forth rules concerning sound financial management in relation to

Union funding. In particular, the agreement should provide for the adequate protection of the

financial interest of the Union, including the prevention, detection, correction and

investigation of irregularities, including fraud, the recovery of funds lost, wrongly paid or

incorrectly used, and, where appropriate, the imposition of administrative penalties and the

recovery of money. The European Anti-Fraud Office (OLAF) may carry out administrative

investigations, including on-the-spot checks and inspections. The European Public

Prosecutor’s Office may investigate and prosecute criminal offences against the financial

interests of the Union.

The Commission should, during negotiations, assess the possibility to include a clause on

provisional application with a retroactive effect.

The agreement should outline the rules of participation for Switzerland in the governance

structures of the Union programmes, subject to conditions in the corresponding Union

instrument.

The agreement should foresee the possibility of Switzerland’s future association to other

Union programmes via a protocol or protocols to the agreement. Such protocol or protocols

should be adopted through a simplified procedure by a body established under the agreement.

The agreement should be in conformity with related EU policies and objectives.

4.2. Specific principles

The protocol or protocols on the participation in the Horizon Europe, Euratom Research and

Training Programme, the activities of the European Joint Undertaking for ITER and the

Development of Fusion Energy, Digital Europe and Erasmus+ programmes should provide

for specific terms and conditions of the participation of Switzerland to these programmes.

With respect to Copernicus, general principles, specific terms and conditions for

Switzerland’s participation in the Copernicus component of the EU Space programme and

activities, or parts thereof, should be laid down in line with the relevant provisions of the EU

Space Programme Regulation, and in particular Articles 3(c), 7 and 24 thereof.

EN 4 EN

5. Agreement on the Free Movement of Persons

5.1. Free movement of persons and long-term residence

Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the

Agreement on the Free Movement of Persons and respecting the principles of non-

discrimination between Member States and reciprocity, specific limited adaptations to

existing Union acquis in the area of free movement of persons may need to be agreed. These

could relate to enhanced protection against expulsions, permanent residence for economically

inactive EU citizens, requirements as regards biometric identifiers on national identity cards

and existing exceptions to coordination of social security schemes1. Any adaptations should

not result in the reduction of rights currently enjoyed by EU citizens under the Agreement on

the Free Movement of Persons. In addition, non-discrimination in the acquisition of long-term

residence by EU citizens should be ensured. Regard may also have to be given to descriptions

of measures currently permitted under relevant Union law in relation to the right of residence

of persons not benefitting from permanent residence, as well as notification obligations on

Swiss employers of the taking up of employment by workers and on EU self-employed

establishing in Switzerland.

5.2. Posting of workers

Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the area of

posting of workers in the Agreement on the Free Movement of Persons, specific adaptations

may need to be agreed in order to take account of the specificities of the Swiss labour market

and ensure the application of the Agreement. Without prejudice to the principles of non-

discrimination, justification and proportionality, these adaptations should be limited to the

prior notification of the cross-border provision of services in order to facilitate controls in

specific sectors based on risk assessments, the deposit of a financial guarantee for service

providers who failed to meet their prior financial obligations, and requirements on self-

employed persons as regards the provision of clearly limited and specified documents. The

Union may also agree that Switzerland should not be bound by future amendments to Union

legal instruments in the area of posting of workers where their effect is to meaningfully

weaken or reduce the level of protection of posted workers with regard to the terms and

conditions of employment, notably remuneration and allowances.

6. Agreement on the Carriage of Goods and Passenger by Rail and Road

Without prejudice to the obligation to incorporate current and future Union law in the fields

covered by the Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road,

limited specific adaptations in this area could be agreed. These should not alter the scope of

the Agreement, which includes international passenger transport, with the exception of Swiss

purely domestic transport (i.e. national long-distance, regional and local transport).

1 Decision 1/2012 of the Joint Committee of 31 March 2012 adapting Annex II on the coordination of

social security to the Agreement on the Free Movement of Persons, OJ L 103, 13.4.2012, p. 51-59.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 20.12.2023

COM(2023) 798 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete

puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu

ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Põhjendus

EL ja Šveits on omavahel tihedalt seotud majanduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt,

sotsiaalselt ja poliitiliselt. EL on Šveitsi suurim kaubanduspartner ja Šveits on ELi suuruselt

neljas kaubanduspartner. Šveitsis elab üle 1,3 miljoni ELi kodaniku ja ELis veidi alla 450 000

Šveitsi kodaniku. Iga päev ületab ELi ja Šveitsi piiri mõlemas suunas kokku mõnisada tuhat

piirialatöötajat.

EL ja Šveits on omavahel seotud mitme kahepoolse kokkuleppega. Šveits osaleb ELi siseturul

isikute vaba liikumist, maismaatransporti, õhutransporti, põllumajandustoodetega kauplemist

ja vastavushindamise vastastikust tunnustamist käsitlevate kokkulepete kaudu1. Šveits on ka

Schengeni lepinguga ühinenud riik. Ta on traditsiooniliselt olnud tugev partner

teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. COVID-19 kriisi ajal suurenes ELi ja Šveitsi

koostöö piiriüleste terviseohtude alal. Lisaks on Šveits tugevalt integreeritud ka ELi

elektrivõrku.

Kuigi ELi ja Šveitsi suhted on tihedad, on neid pikka aega takistanud mitmed struktuursed

probleemid kehtivates siseturgu käsitlevates kokkulepetes. Nende hulka kuuluvad eelkõige:

– liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise puudumine siseturu

valdkondades, milles Šveits osaleb;

– Šveits ei ole kohustatud oma õigust liidu õigusega dünaamiliselt ühtlustama;

– puudub tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, milles Euroopa Liidu Kohus

osaleks liidu õigusega seotud küsimustes;

– puuduvad võrdsed tingimused ELi ja Šveitsi ettevõtjate vahel, eelkõige

seetõttu, et siseturgu käsitlevad kokkulepped ei sisalda riigiabi eeskirju;

– kokkulepetega ei nähta ette regulaarset ja õiglast rahalist panust ELi

sotsiaalsesse ja majanduslikku ühtekuuluvusse.

Taust

Aastatel 2014–2021 pidasid EL ja Šveits läbirääkimisi institutsioonilist raamistikku käsitleva

lepingu üle, et lahendada mitmesugused struktuursed probleemid, mis on takistanud ELi ja

Šveitsi suhteid. Kooskõlas nõukogu 2014. aasta läbirääkimisjuhistega2 oleks institutsioonilist

raamistikku käsitleva lepinguga ette nähtud ühtne juhtimisraamistik, mille abil hallata

siseturgu käsitlevaid kehtivaid kokkuleppeid ja tagada nende nõuetekohane kohaldamine.

Institutsioonilist raamistikku käsitlev leping oleks andnud ka juhtimisraamistiku siseturgu

käsitlevatele täiendavatele kokkulepetele, sealhulgas kokkulepetele, mille puhul oli nõukogu

andnud loa läbirääkimiste pidamiseks, näiteks toiduohutuse (2003 ja 2008) ja elektri (2006)

valdkonnas. Lisaks oleks see andnud juhtimisraamistiku tervishoiualasele kokkuleppele, mille

jaoks oli nõukogu 2008. aastal andnud loa läbirääkimiste pidamiseks.

1 Õhutranspordialane kokkulepe, kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe, isikute vaba

liikumist käsitlev kokkulepe, vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe,

põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe, millele kõigile kirjutati alla 21. juunil 1999. 2 Nõukogu otsus 6176/14, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi

Konföderatsiooni vahelise lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist

raamistikku.

ET 2 ET

Läbirääkijad jõudsid 2018. aasta novembris tehnilisel tasandil kokkuleppele institutsioonilist

raamistikku käsitleva lepingu eelnõu teksti suhtes. Kuna Šveitsi Liidunõukogu keeldus eelnõu

teksti heaks kiitmast, peatati läbirääkimised muude kokkulepete üle, sest nii nõukogu oma 19.

veebruari 2019. aasta järeldustes kui ka Euroopa Parlament oma 26. märtsi 2019. aasta

soovituses seadsid uute turulepääsu kokkulepete sõlmimise või kehtivate kokkulepete

täiustamise tingimuseks institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu sõlmimise. Hoolimata

edasistest katsetest leida lahendusi, otsustas Šveitsi Liidunõukogu 26. mail 2021 ühepoolselt

lõpetada läbirääkimised institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle.

Liidunõukogu tegi 25. veebruaril 2022 ettepaneku taasalustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi

kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle, mille kohaselt lahendataks

institutsioonilised küsimused pigem siseturgu käsitlevate kehtivate ja tulevaste kokkulepete

kui horisontaalse kokkuleppe raames. 2022. aasta märtsist 2023. aasta novembrini pidasid

komisjoni esindajad Šveitsiga ettevalmistavaid kõnelusi, et teha kindlaks, kas komisjon võiks

nõustuda liidunõukogu ettepanekutega, mille alusel soovitada läbirääkimiste taasalustamist.

Nende kõneluste tulemusel jõuti ühisseisukohale, milles esitati mõlema poole poliitiline

arusaam tulevaste läbirääkimiste edasisest sammudest ning tervikliku läbirääkimispaketi

komponentidest ja parameetritest, samuti soovitud eesmärgid ja lahendused peamistele

institutsioonilistele ja valdkondlikele küsimustele. Šveitsi Liidunõukogu kiitis selle

ühisseisukoha heaks 8. novembril 2023 ja Euroopa Komisjon 21. novembril 2023. Mõlemad

pooled kohustusid ühisseisukohast lähtuma oma vastavate läbirääkimisvolituste

ettevalmistamisel ning leppisid kokku ühises eesmärgis viia läbirääkimised lõpule 2024. aasta

jooksul.

Šveitsi Liidunõukogu on uute läbirääkimisvolituste teemal nüüdseks konsulteerinud Šveitsi

Parlamendi ja kantonitega.

Ettevalmistavate kõneluste käigus anti korrapäraselt aru liikmesriikidele (EFTA töörühm3) ja

Euroopa Parlamendile (väliskomisjon (AFET) ja DEEA delegatsioon4). Euroopa Parlament

nõudis oma 4. oktoobri 2023. aasta resolutsioonis, et kõnelused viidaks viivitamata lõpule,

läbirääkimisvolitused võetaks kiiresti vastu ja et läbirääkimised viidaks lõpule veel praeguse

komisjoni ja Euroopa Parlamendi koosseisu ametiajal.

Eesmärgid

Kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle peetavate läbirääkimiste kaudu

püüab EL tagada kodanikele võrdsed õigused ja ettevõtjatele võrdsed võimalused. Selle

eesmärgi saavutamiseks on vaja tegeleda pikaajaliste struktuursete probleemidega ning luua

ELi ja Šveitsi vahel uus õiguste ja kohustuste tasakaal kõigis omavahel seotud turulepääsu

kokkulepetes. Samal ajal tuleks tagada õiguskindlus ja ühtlustatud lähenemisviis siseturu

valdkondades, milles Šveits osaleb, ning suurendada käegakatsutavat kasu ELi ja Šveitsi

kodanikele ja ettevõtjatele. Siseturgu käsitlevad kehtivad ja tulevased kokkulepped peaksid

seega põhinema kodanike vahelise diskrimineerimise keelu põhimõttel ja ettevõtjatele

võrdsete võimaluste tagamisel.

Kokkulepped peaksid sisaldama institutsioonilisi sätteid, milles võetakse arvesse järgmisi

peamisi põhimõtteid ja elemente:

– liidu õigustiku ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine: kohustus tõlgendada

ja kohaldada liidu õigustikku, sealhulgas riigiabi eeskirju ühetaoliselt kogu

3 Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni töörühm 4 Väliskomisjon (AFET) ning delegatsioon põhjamõõtme koostööks ning Šveitsi ja Norraga suhtlemiseks

ning ELi-Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)

parlamentaarses ühiskomisjonis (DEEA delegatsioon).

ET 3 ET

siseturul. See eeldab, et kokkuleppeid Šveitsiga ja nendes osutatud liidu

õigusakte tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu

praktikaga nii enne kui ka pärast vastava kokkuleppe allkirjastamist;

– dünaamiline ühtlustamine: kokkuleppeosaliste kohustus tagada asjakohase

otsustamismenetluse ja liidu õigustiku Šveitsi õiguskorda inkorporeerimiseks

määratava maksimaalse tähtaja abil, et siseturgu käsitlevad kokkulepped

Šveitsiga ühtlustatakse liidu õigustiku arenguga dünaamiliselt;

– vaidluste lahendamine: tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, millega

kaitstakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust tõlgendada liidu õigust. Selleks

tuleks luua sõltumatu vahekohus. Kui lepingute sätete kohaldamine hõlmab

liidu õiguse mõisteid, peaks vahekohtul olema kohustus pöörduda Euroopa

Liidu Kohtusse, kes teeb vahekohtu jaoks õiguslikult siduva otsuse;

– kokkulepete omavaheline seotus: menetlus, mida tuleb järgida, kui üks

kokkuleppeosaline leiab, et teine kokkuleppeosaline ei ole vahekohtu otsust

täitnud, sealhulgas esimese võimalus võtta asjaomase kokkuleppe või mis tahes

muu siseturgu käsitleva kokkuleppe raames proportsionaalseid ja tõhusaid

kompensatsioonimeetmeid, näiteks sellise kokkuleppe või selliste kokkulepete

täielik või osaline peatamine. Kehtivad sätted 2002. aasta aprillis sõlmitud ELi

ja Šveitsi vaheliste kokkulepete lõpetamise kohta tuleks säilitada;

– tulevikku suunatud institutsioonilised lahendused: läbirääkimistel kehtestatud

institutsioonilisi sätteid tuleks kohaldada kehtivate ja tulevaste siseturgu

käsitlevate kokkulepete suhtes ning need peaksid olema identsed, välja arvatud

tehniliselt põhjendatud kohandused.

Eespool nimetatud institutsioonilised sätted tuleks lisada tulevastesse elektri- ja

toiduohutusalastesse kokkulepetesse, mille läbirääkimised peatati 2018. aastal kuni

institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimiseni.

Samuti tuleks need sätted lisada kõikidesse tulevastesse siseturgu käsitlevatesse

kokkulepetesse. Lisaks tuleks neid sätteid analoogia põhjal kohaldada tulevases tervisealases

kokkuleppes, millega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi mehhanismides ja võrgustikes.

Elektrialase kokkuleppe eesmärk peaks olema edendada elektrikaubandust, suurendada

sotsiaalset heaolu, tagada võrgu stabiilsus ja varustuskindlus ning hõlbustada üleminekut

CO₂-neutraalsele energiasüsteemile. Tulevase toiduohutusalase kokkuleppe eesmärk peaks

olema aidata luua ELi-Šveitsi toiduohutuse ala. Terviselane kokkulepe peaks edendama

koostööd ELi ja Šveitsi elanike tervise hüvanguks.

Eeldatakse, et institutsiooniliste sätete lisamine isikute vaba liikumist käsitlevasse

kokkuleppesse parandab märkimisväärselt ELi kodanike õigusi Šveitsis ja Šveitsi kodanike

õigusi ELis. See tuleneb eelkõige direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike

ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil)5

inkorporeerimisest kõnealusesse kokkuleppesse ning vaidluste lahendamise mehhanismi

kehtestamisest. Kokkuleppe keskmes peaks olema liikmesriikidevahelise diskrimineerimise

keeld ja vastastikkus. ELi ja Šveitsi kodanike alalise elamisõiguse saamise tingimusi tuleks

parandada. Samuti tuleks isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe muudatustega viia

Šveitsi praegused kõrvalmeetmed paremini kooskõlla direktiiviga 96/71/EÜ töötajate

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende

pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse

määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ,

72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ

(ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

ET 4 ET

lähetamise kohta6 ja hilisemate muudatustega liidu õigustikus selles valdkonnas. Võib olla

vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud erandites.

Institutsiooniliste sätete lisamine kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppesse ei

tohiks mõjutada selle kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka rahvusvahelist reisijatevedu,

välja arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja

kohalikud veod). Võib olla vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud erandites.

Õiguste ja kohustuste uue tasakaalu osana püüab EL luua ka alalise, õiguslikult siduva

mehhanismi Šveitsi regulaarseks, ühiselt kokkulepitud ja õiglaseks panuseks ELi

ühtekuuluvusse. Lisaks tuleks kehtestada põhimõte, et Šveits peaks osalema iga sellise ELi

infosüsteemi arendamise, käitamise ja hooldamise kulude katmises, millele tal on juurdepääs.

ELi eesmärk läbirääkimistel on kehtestada asjakohane kord Šveitsi osalemiseks liidu

programmides, eelkõige programmis „Euroopa horisont,“ Euratomi teadus- ja

koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes,

programmis „Digitaalne Euroopa,“ programmis „Erasmus+“ ning ELi kosmoseprogrammi

Copernicuse komponendis või nende osades.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Institutsioonilised sätted ei muudaks eri kokkulepete eesmärke, vaid tagaksid liidu õigustiku

järjepidevama ja ühetaolisema kohaldamise nendes siseturu osades, milles Šveits osaleb, või

poliitikavaldkondades, kus Šveits on võtnud dünaamilise ühtlustamise kohustuse. Eri

kokkulepetes oleks kesksel kohal ELi kodanike diskrimineerimise keelu põhimõte ning ELi ja

Šveitsi ettevõtjate võrdsed võimalused.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Läbirääkimised ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle

aitaksid kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades:

– õigusküsimused, põhiõigused ja tööhõive;

– ettevõtlus ja tööstus;

– tervis;

– transport;

– energia;

– toiduohutus;

– kaubandus;

– ühtne turg;

– konkurents.

Lisaks aitaks kokkulepe Šveitsi osalemise kohta liidu programmides kaasa liidu

poliitikaeesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades:

– haridus ja koolitus;

– teadusuuringud ja innovatsioon;

– digitaalmajandus ja -ühiskond

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise

kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1).

ET 5 ET

– ning kosmos.

ELi majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse Šveitsi antava rahalise panuse õiguslikult

siduva raamistiku loomine aitaks pikas perspektiivis kaasa liidu poliitikaeesmärkide

saavutamisele selles valdkonnas, tagades muu hulgas õiguskindluse ja prognoositavuse.

Lisaks peaksid läbirääkimised tagama, et Šveits osaleb piisavalt selliste kulude katmises, mis

on seotud nende programmide ja asutuste juhtimise ja toimimisega, milles ta osaleb, ning

infosüsteemidega, millele tal on juurdepääs. See tagaks liidu finantshuvide kaitse.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“)

artikli 218 lõiked 3 ja 4, milles on sätestatud läbirääkimiste pidamise ja lepingute sõlmimise

kord ELi ja kolmandate riikide vahel. Lisaks tuleks Euratomi asutamislepingu

kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes kohaldada Euroopa Aatomienergiaühenduse

asutamislepingu (Euratomi leping) artiklit 101.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata (ainupädevus)

• Proportsionaalsus

Otsus on proportsionaalne eesmärgiga edendada õiguskindlust ja ühtset lähenemisviisi

siseturu valdkondades, milles Šveits osaleb, ning tagada, et kõik ELi siseturul osalejad peavad

kinni samadest eeskirjadest ja kohustustest.

• Vahendi valik

Vahend on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

• Mõju hindamine

Ei kohaldata

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

• Põhiõigused

Ei kohaldata

ET 6 ET

4. MÕJU EELARVELE

EL töötab välja kokkulepped, mis mõjutavad ELi eelarvet.

Selline on näiteks kokkulepe, mille kohaselt Šveits osaleb raamprogrammis „Euroopa

horisont,“ Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika

arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa,“ programmis

„Erasmus+“ ning ELi kosmoseprogrammi Copernicuse komponendis. Kavandatava

kokkuleppega luuakse õiglased ja tasakaalustatud tingimused Šveitsi rahaliseks panuseks liidu

programmidesse, milles ta osaleb; samuti loetletakse nende programmide haldamisega seotud

üldised halduskulud. Kokkulepe sisaldab vastastikkuse klauslit, millega tagatakse, et liidus

asutatud juriidilised isikud saavad kooskõlas Šveitsi siseriiklikus õiguses sätestatud

tingimustega võimalikult suures ulatuses osaleda Šveitsi samaväärsetes teadus- ja

innovatsiooniprogrammides.

See puudutab ka kokkuleppeid, millega luuakse mehhanism Šveitsi rahalise panuse

kindlaksmääramiseks mis tahes sellise liidu infosüsteemi arendus-, käitamis- ja

hoolduskuludesse, millele Šveitsil on juurdepääs. Samuti nähakse ette kord, millega

määratakse kindlaks Šveitsi rahaline panus nende liidu asutuste ja organite kuludesse, milles

ta osaleb.

Täpne mõju eelarvele sõltub läbirääkimiste tulemustest.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Läbirääkimised peaksid algama 2024. aastal. Ettevalmistavate kõneluste käigus väljendasid

Euroopa Komisjon ja Šveits ühist soovi viia läbirääkimised lõpule 2024. aasta jooksul,

misjärel on vaja eri kokkulepped allkirjastada ja sõlmida.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Komisjon soovitab, et

– nõukogu võtaks vastu otsuse, millega volitatakse Euroopa Komisjoni alustama

ja pidama läbirääkimisi Šveitsiga liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

kahepoolseid suheteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle;

– nõukogu lisaks nõukogu otsusele läbirääkimisjuhised;

– nõukogu asendataks ja tunnistataks kehtetuks nõukogu otsuse 6176/14, millega

antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

vahelise lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat

institutsioonilist raamistikku;

– nõukogu moodustaks erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel

konsulteerida;

– nõukogu adresseeriks otsuse läbirääkijale.

ET 7 ET

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete

puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu

ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 101,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) 2014. aasta veebruaris märkis nõukogu, et liidu ja Šveitsi suhted on arenenud suurema

integreerituse suunas. Šveitsil oli juba juurdepääs mitmele siseturuga seotud

valdkonnale ning kavandati läbirääkimisi, et veelgi suurendada Šveitsi osalemist

siseturul.

(2) Seetõttu volitas nõukogu Euroopa Komisjoni pidama läbirääkimisi institutsioonilist

raamistikku käsitleva lepingu üle, millega lisataks ELi ja Šveitsi vahelistesse

kehtivatesse ja tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse institutsioonilised

sätted.

(3) 2018. aasta novembris jõudsid Euroopa Komisjon ja Šveits institutsioonilist

raamistikku käsitleva lepingu eelnõu teksti viimistlemisega lõpule, kuid

läbirääkimised jätkusid veel mitmes küsimuses, sealhulgas isikute vaba liikumise üle.

(4) Pärast täiendavat mõttevahetust Euroopa Komisjoniga lõpetas aga Šveits 2021. aasta

mais ühepoolselt läbirääkimised institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle.

(5) 2022. aasta veebruaris pakkus Šveitsi Liidunõukogu välja alternatiivse stsenaariumi,

mis koosnes ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitlevast terviklikust

meetmepaketist, sealhulgas uuest lähenemisviisist institutsioonilistele elementidele.

Need institutsioonilised elemendid lisataks igasse siseturgu käsitlevasse kahepoolsesse

kokkuleppesse, mitte horisontaalsesse kokkuleppesse. 2022. aasta märtsis pidasid

Euroopa Komisjon ja Šveits ettevalmistavaid kõnelusi, et teha kindlaks, kas mõlemad

pooled saaksid selle alusel läbirääkimisi uuesti alustada.

(6) Võttes arvesse ettevalmistavate kõneluste tulemusi ja tuginedes 2014. aasta volitustele

institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu sõlmimiseks, aga ka varasematele

volitustele elektri-, tervise- ja toiduohutusalaste kokkulepete sõlmimiseks ning Šveitsi

osalemisele Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti ja Euroopa Liidu Raudteeameti

töös, tegi komisjon ettepaneku taasalustada läbirääkimisi tervikliku paketi üle.

(7) Terviklik pakett hõlmaks järgmist:

– institutsioonilised sätted, mis tuleb lisada siseturgu käsitlevatesse kehtivatesse

ja tulevastesse kokkulepetesse, millega nähakse ette dünaamiline ühtlustamine

ET 8 ET

liidu õigustikuga, ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine ning vaidluste

lahendamine;

– riigiabi käsitlevad sätted, mis tuleb lisada siseturgu käsitlevatesse kehtivatesse

ja tulevastesse kokkulepetesse;

– uued elektri- ja tervisealased kokkulepped ning ajakohastatud ja laiendatud

kokkulepe toiduohutuse kohta;

– kokkulepe, mis võimaldab Šveitsil osaleda liidu programmides;

– kokkulepe, mis võimaldab Šveitsil osaleda Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi

Ameti töös;

– kokkulepe, millega tagatakse Šveitsi alaline rahaline panus majandusliku ja

sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Liidus, ning

– muud elemendid, nagu Šveitsi rahaline panus juurdepääsuks infosüsteemidele

ja nende kasutamiseks.

(8) Selleks et tagada siseturul ettevõtjatele ühtsus ja võrdsed tingimused, tuleks siseturgu

käsitlevaid kokkuleppeid ja nendes kokkulepetes osutatud liidu õigusakte kohaldada

kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. See peaks hõlmama kogu kohtupraktikat

enne ja pärast läbirääkimiste lõppu.

(9) Šveitsi jätkuv ja võimalik suurem osalemine siseturul eeldab, et eeskirjad, mida

kohaldatakse suhetes Šveitsiga kokkulepetega hõlmatud valdkondades, on samad,

mida kohaldatakse siseturul, ning nende tõlgendamine ja kohaldamine ei erine.

(10) Ühtsuse nõude kohaselt tuleb kõnealuste kokkulepetega hõlmatud valdkondade

kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid kokkulepetesse inkorporeerida, kui need vastu

võetakse või kui neid muudetakse. Selleks tuleks ette näha inkorporeerimise kord,

sealhulgas rakendamise maksimaalne tähtaeg.

(11) Vaidluste lahendamiseks tuleks luua sõltumatu vahekohus. Vahekohus peaks edastama

küsimuse Euroopa Liidu Kohtule siduva otsuse tegemiseks, kui kokkulepete sätete

kohaldamine hõlmab liidu õiguse mõisteid, sealhulgas võimalikke erandeid ja

kaitsemeetmeid.

(12) Identsed institutsioonilised sätted tuleks lisada kõikidesse kehtivatesse ja tulevastesse

siseturgu käsitlevatesse ELi ja Šveitsi kokkulepetesse, et hõlbustada nende

kooskõlastatud ja sidusat haldamist. Need institutsioonilised sätted lisataks eelkõige

järgmistesse kehtivatesse kokkulepetesse: isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe,7

õhutranspordialane kokkulepe,8 kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo

kokkulepe,9 vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe10 ning

põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe,11 millele kõigile kirjutati alla 21.

juunil 1999. Institutsioonilised sätted lisataks ka tulevastesse elektri- ja

toiduohutusalastesse kokkulepetesse. Neid tuleks analoogia põhjal kohaldada tulevases

tervishoiualases kokkuleppes, kui sellega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi

mehhanismides ja võrgustikes.

7 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6. 8 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 73. 9 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 91. 10 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132. 11 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 369.

ET 9 ET

(13) Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks siseturul tuleks ELi liikmesriikide ja

Šveitsi suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad lisada nii kehtivasse

õhutranspordialasesse kokkuleppesse kui ka kaupade ja reisijate raudtee- ja

maanteeveo kokkuleppesse, samuti tulevastesse siseturgu käsitlevatesse

kokkulepetesse, sealhulgas elektrialasesse kokkuleppesse. Lisaks peaks mis tahes

riigiabi läbivaatamine Šveitsis põhinema materiaal- ja menetlusõiguse normidel, mis

on samaväärsed ELis kohaldatavate normidega.

(14) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtiv ja tulevane liidu õigus isikute vaba

liikumist käsitlevasse kokkuleppesse ning austades liikmesriikidevahelise

diskrimineerimise keelu ja vastastikkuse põhimõtet, võib isikute vaba liikumise

valdkonnas olla vaja leppida kokku kehtiva liidu õigustiku konkreetsetes piiratud

kohandustes. Kohandused ei tohiks kaasa tuua nende õiguste vähendamist, mis on ELi

kodanikel praegu isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel.

(15) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida töötajate lähetamist käsitlevad kehtivad ja

tulevased liidu õigusaktid isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse, võib olla

vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud kohandustes, et võtta arvesse Šveitsi tööturu

eripära ja tagada kokkuleppe kohaldamine. Ilma et see piiraks diskrimineerimiskeelu,

põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist, peaksid need kohandused

piirduma teenuste piiriülesest osutamisest eelnevalt teatamisega, et hõlbustada

teatavates sektorites riskihindamisel põhinevaid kontrolle, finantstagatise andmisega

teenuseosutajatele, kes ei ole oma varasemaid finantskohustusi täitnud, ning füüsilisest

isikust ettevõtjate selgelt piiratud ja konkreetsete dokumentide esitamise nõuetega. Liit

võib samuti kokku leppida, et töötajate lähetamist käsitlevate liidu õigusaktide

tulevased muudatused ei ole Šveitsile siduvad, kui need toovad kaasa lähetatud

töötajate kaitse taseme märgatava nõrgenemise või vähenemise töötingimuste,

eelkõige töötasu ja toetuste osas.

(16) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid

kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppega hõlmatud valdkondadesse,

võib nendes valdkondades kokku leppida konkreetsetes piiratud kohandustes.

Kohandused ei tohiks mõjutada kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka

rahvusvahelist reisijatevedu, välja arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st

riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja kohalikud veod).

(17) ELi ja Šveitsi pikaajalist ja edukat koostööd eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni,

hariduse, noorte, spordi ja kultuuri valdkonnas ning muudes vastastikust huvi

pakkuvates valdkondades tuleb tugevdada ja süvendada kokkuleppega, mis võimaldab

Šveitsil süstemaatilisemalt osaleda tulevastes liidu programmides. Kokkuleppes

sätestataks üldtingimused Šveitsi osalemiseks liidu programmides.

(18) Samuti tuleks kokku leppida eritingimused Šveitsi osalemiseks liidu 2021.–2027. aasta

programmides, eelkõige teadus- ja innovatsiooniprogrammides, ITERi ja

tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne

Euroopa,“ programmis „Erasmus+,“ programmis „EL tervise heaks“ ja Copernicuses.

(19) Pidades silmas Šveitsi osalemist ELi siseturul ning selleks, et aidata kaasa ELi ja

Šveitsi majanduslike ja sotsiaalsete suhete jätkuvale ja tasakaalustatud tugevdamisele,

peaksid nad looma uue õiguslikult siduva mehhanismi, et aidata Šveitsi regulaarse,

ühiselt kokkulepitud ja õiglase rahalise panuse kaudu vähendada piirkondadevahelisi

majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. See uus õiguslikult siduv mehhanism peaks

olema valmis ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajaks.

ET 10 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjonile antakse luba pidada liidu nimel läbirääkimisi liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

kahepoolseid suheteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle.

Artikkel 2

Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.

Artikkel 3

Käesoleva otsusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 6176/14, millega

antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise

lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist raamistikku.

Artikkel 4

Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomitee nimi], kes tegutseb erikomiteena vastavalt

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 4, ning läbirääkimisi peetakse lisas esitatud juhiste

alusel.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 20.12.2023

COM(2023) 798 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus: NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete

puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu

ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides

ET 1 ET

LISA

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS INSTITUTSIOONILISTE SÄTETE

ÜLE SISETURGU KÄSITLEVATE ELi JA ŠVEITSI KOKKULEPETE PUHUL NING

ŠVEITSI OSALEMISEL LIIDU PROGRAMMIDES ŠVEITSI ALALISE PANUSE

ALUSEKS OLEVATE KOKKULEPETE PUHUL

1. Institutsioonilised sätted

1.1. Üldpõhimõtted

Poolte ühine eesmärk peaks olema tagada siseturul ühtsus ja õiguskindlus. Selleks tuleks

läbirääkimistel jõuda kokkuleppele institutsioonilistes sätetes, mis lisatakse kõikidesse

kehtivastesse ja tulevastesse siseturgu käsitlevatesse ELi ja Šveitsi kokkulepetesse.

Seda eesmärki silmas pidades peaksid institutsioonilised sätted sisaldama järgmisi olulisi

põhimõtteid ja elemente:

– liidu õigustiku ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine: kohustus tõlgendada

ja kohaldada liidu õigustikku, sealhulgas riigiabi eeskirju ühetaoliselt kogu

siseturul. See eeldab, et kokkuleppeid Šveitsiga ja nendes osutatud liidu

õigusakte tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu

praktikaga nii enne kui ka pärast vastava kokkuleppe allkirjastamist;

– dünaamiline ühtlustamine: kokkuleppeosaliste kohustus tagada asjakohase

otsustamismenetluse ja liidu õigustiku Šveitsi õiguskorda inkorporeerimiseks

määratava maksimaalse tähtaja abil, et siseturgu käsitlevad kokkulepped

Šveitsiga ühtlustatakse liidu õigustiku arenguga dünaamiliselt;

– vaidluste lahendamine: tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, millega

kaitstakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust tõlgendada liidu õigust. Selleks

tuleks luua sõltumatu vahekohus. Kui kokkulepete sätete kohaldamine hõlmab

liidu õiguse mõisteid, peaks vahekohtul olema kohustus pöörduda Euroopa

Liidu Kohtusse, kes teeb vahekohtu jaoks õiguslikult siduva otsuse;

– kokkulepete omavaheline seotus: menetlus, mida tuleb järgida, kui üks

kokkuleppeosaline leiab, et teine kokkuleppeosaline ei ole vahekohtu otsust

täitnud, sealhulgas esimese võimalus võtta asjaomase kokkuleppe või mis tahes

muu siseturgu käsitleva kokkuleppe raames proportsionaalseid ja tõhusaid

kompensatsioonimeetmeid, näiteks sellise kokkuleppe või selliste kokkulepete

täielik või osaline peatamine. Kehtivad sätted 2002. aasta aprillis sõlmitud ELi

ja Šveitsi vaheliste kokkulepete lõpetamise kohta tuleks säilitada;

– tulevikku suunatud institutsioonilised lahendused: läbirääkimistel kehtestatud

institutsioonilisi sätteid tuleks kohaldada kehtivate ja tulevaste siseturgu

käsitlevate kokkulepete suhtes ning need peaksid olema identsed, välja arvatud

tehniliselt põhjendatud kohandused.

1.2. Institutsiooniliste sätete kohaldamine

1.2.1. Siseturgu käsitlevad kehtivad kokkulepped Šveitsiga

Siseturgu käsitlevaid kehtivaid kokkuleppeid Šveitsiga tuleks muuta, et lisada läbirääkimistel

kokku lepitud identsed institutsioonilised sätted.

Eelkõige tuleks kaaluda läbirääkimisele tulevate institutsiooniliste sätete lisamist järgmistele

siseturgu käsitlevatele kehtivatele kokkulepetele:

– isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe;

ET 2 ET

– õhutranspordialane kokkulepe;

– kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe;

– põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe;

– vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe.

1.2.2. Siseturgu käsitlevad tulevased kokkulepped Šveitsiga

Institutsioonilisi sätteid, mille üle peetakse läbirääkimisi, tuleks vajaduse korral kohaldada ka

mis tahes tulevaste siseturgu käsitlevate kokkulepete suhtes, mis võidakse Šveitsiga sõlmida.

See kehtib ka kokkulepete kohta, mille üle läbirääkimiseks on juba luba antud, eelkõige

elektri ja toiduohutuse valdkonnas. Neid tuleks analoogia põhjal kohaldada tulevases

tervishoiualases kokkuleppes, kui sellega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi mehhanismides

ja võrgustikes.

Läbirääkimisi kokkulepete üle, millega antakse Šveitsile juurdepääs siseturu muudele

valdkondadele, ei tohiks lõpule viia enne institutsioonilisi sätteid käsitlevate läbirääkimiste

lõpuleviimist.

2. Riigiabi

Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks siseturul tuleks ELi liikmesriikide ja Šveitsi

suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad lisada vähemalt nii õhutranspordialasesse

kokkuleppesse kui ka kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppesse, samuti

tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse, sealhulgas elektrialasesse

kokkuleppesse. Lisaks peaks mis tahes riigiabi kontroll põhinema materiaal- ja

menetlusõiguse normidel, mis on samaväärsed ELis kohaldatavate normidega.

3. Šveitsi panus liidu ühtekuuluvusse

Läbirääkimised peaksid hõlmama ka ELi ja Šveitsi kokkulepet, mis on aluseks Šveitsi

regulaarsele, ühiselt kokkulepitud ja õiglasele panusele ELi ühtekuuluvusse. Selline panus on

keskse tähtsusega Šveitsi osalemiseks siseturul. Seetõttu tuleks kokkuleppega luua pikaajaline

finantsmehhanism, millega nähakse ette Šveitsi rahaline panus ELi majanduslikku ja

sotsiaalsesse ühtekuuluvusse.

Esimene alalise mehhanismi raames antav panus peaks sisaldama täiendavat rahalist

kohustust, mis hõlmab ajavahemikku alates 2024. aasta lõpust kuni alalise mehhanismi

jõustumiseni. See kohustus peaks nõuetekohaselt kajastama Šveitsi ja ELi partnerluse ja

koostöö taset kõnealusel ajavahemikul.

4. Osalemine liidu programmides

4.1. Üldpõhimõtted

Läbirääkimised peaksid hõlmama eraldiseisvat kokkulepet, milles tuleks sätestada Šveitsi

liidu programmides osalemise üldtingimused.

Kokkulepe peaks:

– tagama õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva Šveitsi panuse ja saadava

kasu vahel;

– nägema ette liidu programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri

programmides ja nende halduskuludes osalemiseks antava rahalise panuse

kalkulatsioon. Kõnealust panust käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21

lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna;

ET 3 ET

– see ei anna Šveitsile liidu programmide suhtes otsustusõigust, välja arvatud

juhul, kui selline õigus on vastavas liidu vahendis ette nähtud;

– kindlustama liidu õiguse tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma

finantshuve.

Kokkuleppes tuleks kindlaks määrata Šveitsi poolt liidu üldeelarvesse makstava rahalise

panuse tase.

Kokkuleppes tuleks sätestada liidu rahaliste vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise

eeskirjad. Eelkõige tuleks kokkuleppega ette näha liidu finantshuvide nõuetekohane kaitse,

sealhulgas rikkumiste, näiteks kelmuste või pettuste ärahoidmine, avastamine, kõrvaldamine

ja uurimine, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmine

ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamine. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

võib korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

Euroopa Prokuratuur võib uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende

eest süüdistusi.

Komisjon peaks läbirääkimiste käigus hindama võimalust lisada tagasiulatuva mõjuga klausel

ajutise kohaldamise kohta.

Kokkuleppes tuleks sätestada eeskirjad Šveitsi osalemiseks liidu programmide

juhtimisstruktuurides vastavas liidu õigusaktis sätestatud tingimustel.

Kokkuleppega tuleks ette näha Šveitsi võimalik osalemine muudes liidu programmides

kokkuleppele lisatud ühe või mitme protokolli kaudu. Kokkuleppe alusel loodud organ peaks

sellised protokollid vastu võtma lihtsustatud korras.

Kokkulepe peaks olema kooskõlas asjaomaste ELi poliitikavaldkondade ja eesmärkidega.

4.2. Konkreetsed põhimõtted

Protokollis või protokollides, milles käsitletakse Šveitsi osalemist raamprogrammis „Euroopa

horisont,“ Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika

arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa“ ja programmis

„Erasmus+,“ tuleks sätestada konkreetsed tingimused Šveitsi osalemiseks nendes

programmides.

Copernicuse puhul tuleks üldpõhimõtted ja konkreetsed tingimused Šveitsi osalemiseks ELi

kosmoseprogrammi Copernicuse komponendis või selle osades kehtestada kooskõlas ELi

kosmoseprogrammi määruse asjakohaste sätetega, eelkõige selle artikli 3 punktiga c ning

artiklitega 7 ja 24.

5. Isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe

5.1. Isikute vaba liikumine ja pikaajalise elaniku staatus

Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtiv ja tulevane liidu õigus isikute vaba

liikumist käsitlevasse kokkuleppesse ning austades liikmesriikidevahelise diskrimineerimise

keelu ja vastastikkuse põhimõtet, võib isikute vaba liikumise valdkonnas olla vaja leppida

kokku kehtiva liidu õigustiku konkreetsetes piiratud kohandustes. Need võivad olla seotud

parema kaitsega väljasaatmise eest, majanduslikult mitteaktiivsete ELi kodanike alalise

elamisloaga, riiklike isikutunnistuste biomeetrilisi tunnuseid käsitlevate nõuetega ja

kohaldatavate eranditega sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel1. Kohandused ei

1 Ühiskomitee 31. märtsi 2012. aasta otsus 1/2012, millega asendatakse isikute vaba liikumist käsitleva

kokkuleppe II lisa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, ELT L 103, 13.4.2012, lk 51–

59.

ET 4 ET

tohiks kaasa tuua nende õiguste vähendamist, mis on ELi kodanikel praegu isikute vaba

liikumist käsitleva kokkuleppe alusel. Samuti tuleks tagada, et ELi kodanikke ei

diskrimineeritaks pikaajalise elaniku staatuse saamisel. Samuti võib olla vaja pöörata

tähelepanu selliste praegu asjaomase liidu õigusega lubatud meetmete kirjeldamisele, mis on

seotud alalise elamisõiguseta isikute elamisõigusega, samuti teatamiskohustustele, mis on

Šveitsi tööandjatel, kui töötajad tööle asuvad, ja Šveitsis tegutsema hakkavatel füüsilisest

isikust ettevõtjatel.

5.2. Töötajate lähetamine

Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida töötajate lähetamist käsitlevad kehtivad ja

tulevased liidu õigusaktid isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse, võib olla vaja

leppida kokku konkreetsetes kohandustes, et võtta arvesse Šveitsi tööturu eripära ja tagada

kokkuleppe kohaldamine. Ilma et see piiraks diskrimineerimiskeelu, põhjendatuse ja

proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist, peaksid need kohandused piirduma teenuste

piiriülesest osutamisest eelnevalt teatamisega, et hõlbustada teatavates sektorites

riskihindamisel põhinevaid kontrolle, finantstagatise andmisega teenuseosutajatele, kes ei ole

oma varasemaid finantskohustusi täitnud, ning füüsilisest isikust ettevõtjate selgelt piiratud ja

konkreetsete dokumentide esitamise nõuetega. Liit võib samuti kokku leppida, et töötajate

lähetamist käsitlevate liidu õigusaktide tulevased muudatused ei ole Šveitsile siduvad, kui

need toovad kaasa lähetatud töötajate kaitse taseme märgatava nõrgenemise või vähenemise

töötingimuste, eelkõige töötasu ja toetuste osas.

6. Kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe

Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid kaupade ja

reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppega hõlmatud valdkondadesse, võib nendes

valdkondades kokku leppida konkreetsetes piiratud kohandustes. Kohandused ei tohiks

mõjutada kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka rahvusvahelist reisijatevedu, välja

arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja kohalikud

veod).

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Välisministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/24-00078

Resolutsiooni teema: ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi läbirääkimised

Adressaat: Välisministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Soovitus: Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides, COM(2023) 798.

EISi toimiku nr: 24-0010

Tähtaeg: 05.02.2024

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).

Tähtaeg: 26.01.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.02.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (07.02.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 05.02.2024.

Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 15.01.2024 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201      

12.01.2024

Nõukogu otsus alustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku

meetmepaketi üle

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht EL algatuse kohta:

- COM(2023) 798 - Soovitus: Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides

Peavastutaja: VÄM; kaasvastutajad: MKM, RAM, KLIM, HTM, KUM, REM, JUM, SOM, SIM.

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 26.01.2024

KOKi esitamise tähtpäev 07.02.2024

VV esitamise tähtpäev 15.02.2024

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);

Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2);

Sisukokkuvõte

EL ja Šveits on omavahel tihedalt seotud majanduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt, sotsiaalselt ja poliitiliselt. EL on Šveitsi suurim kaubanduspartner ja Šveits on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner. Šveitsis elab üle 1,3 miljoni ELi kodaniku ja ELis veidi alla 450 000 Šveitsi kodaniku. Iga päev ületab ELi ja Šveitsi piiri mõlemas suunas kokku mõnisada tuhat piirialatöötajat.

EL ja Šveits on omavahel seotud mitme kahepoolse kokkuleppega. Šveits osaleb ELi siseturul isikute vaba liikumist, maismaatransporti, õhutransporti, põllumajandustoodetega kauplemist ja vastavushindamise vastastikust tunnustamist käsitlevate kokkulepete kaudu. Šveits on ka Schengeni lepinguga ühinenud riik. Ta on traditsiooniliselt olnud tugev partner

teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. COVID-19 kriisi ajal suurenes ELi ja Šveitsi koostöö piiriüleste terviseohtude alal. Lisaks on Šveits tugevalt integreeritud ka ELi elektrivõrku.

Kuigi ELi ja Šveitsi suhted on tihedad, on neid pikka aega takistanud mitmed struktuursed probleemid kehtivates siseturgu käsitlevates kokkulepetes. Seetõttu, aastatel 2014–2021 pidasid EL ja Šveits läbirääkimisi institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle, et lahendada mitmesugused struktuursed probleemid, mis on takistanud ELi ja Šveitsi suhteid. Nende kõneluste tulemusel jõuti ühisseisukohale, milles esitati mõlema poole poliitiline arusaam tulevaste läbirääkimiste edasisest sammudest ning tervikliku läbirääkimispaketi komponentidest ja parameetritest, samuti soovitud eesmärgid ja lahendused peamistele institutsioonilistele ja valdkondlikele küsimustele. Šveitsi Liidunõukogu kiitis selle ühisseisukoha heaks 8. novembril 2023 ja Euroopa Komisjon 21. novembril 2023. Mõlemad pooled kohustusid ühisseisukohast lähtuma oma vastavate läbirääkimisvolituste ettevalmistamisel ning leppisid kokku ühises eesmärgis viia läbirääkimised lõpule 2024. aasta jooksul.

Läbirääkimised ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle aitaksid kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: õigusküsimused, põhiõigused ja tööhõive; ettevõtlus ja tööstus; tervis; transport; energia; toiduohutus; kaubandus; ühtne turg; konkurents.

Käesoleva ettepanekuga võtaks nõukogu vastu otsuse, millega volitatakse Euroopa Komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi Šveitsiga liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni kahepoolseid suheteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle. Samuti kinnitatakse läbirääkimisjuhised.

2