EHRL'i arvamus ja ettepanekud

Head seaduse eelnƵu koostajad,

Lugupeetud minister Tiit Riisalo,

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) ettevƵtjatel on pƵhjust rƵƵmustada ā€“ paindlikke tƶƶlepinguvƵimalusi on sektor oodanud pikalt. Paindlikke tƶƶtamise vƵimalusi vajame Ć¼hest kĆ¼ljest suurest nƵudluse kƵikumisest  lƤhtudes (argipƤev vs nƤdalavahetused, pƤevased ajad vs Ƶhtud, suvi vs talv, riigipĆ¼had vs tavapƤevad jne), aga ennekƵike tƶƶtajate soovist teha tƶƶd paindlikult siis, kui nendele sobib. Inimeste ootused tƶƶle ja tƶƶtamise paindlikkusele on viimaste aastatega muutunud dramaatiliselt. Keskendudes paindlikkuse juures vaid kodukontori vƵi kaugtƶƶ vƵimaldamisele oleme jƤtnud tƤhelepanuta paindlikkuse tƶƶkoormuse osas. Ometi on just see aspekt tƤna oluline vƤga suurele osale tƶƶealistest inimestest. Meie sektori ettevƵtjad saavad seda ka pakkuda - kui tƶƶtajaid saab planeerida tƶƶgraafikusse just siis kui neid on vaja, suudame tehtud tƶƶtunni eest ka kƵrgemat palga maksta.

TƤname protsessi algatajaid ja toome vƤlja oma ettepanekud ja arvamused seoses TLS muudatuste eelnƵuga.

Paindlike tƶƶlepingute sihtgrupp:

Meie ettepanek on sihtgruppi mitte piirata ja anda paindlikult tƶƶtamise vƵimalus igaĆ¼hele, kes selleks soovi avaldab. Paindlik tƶƶleping on ennekƵike tƶƶtaja soov. Olukorras, kus tƶƶjƵudu napib ja tƶƶtajatel on vƵimalus tƶƶkohtade vahel valida, jƤƤb samavƵrra alles ka fikseeritud koormusega lepingu vƵimalus. Sellises olukorras ei ole piiramine mƵistlik. Kui siiski leitakse, et piiranguid kaotada ei saa, palume lisada sihtgruppi ka kutseƵppes Ƶppivad Ƶpilased (keskhariduse jƤrgne kutseƵpe) ja vƤikelaste vanemad. VƤikelaste vanemad teevad hea meelega tƶƶampse, aga nad ei ole valmis end siduma fikseeritud koormusega, kuna sƵltuvad paljuski lapse tervisest, heaolust ja lapse teistest hoidjatest (teine vanem, vanavanem, teised pereliikmed).

MƵistame, et sihtgrupi laiendamiseks on ette antud vƵimalus lƤbi kollektiivlepingute, kuid juhime tƤhelepanu, et nende sƵlmimine ei ole ettevƵtetes tavapƤrane praktika ja sellega kaasneb ka arvestatav administratiivne koormus ning nƵuded, mida vƤikestes ettevƵtetes on keeruline jƤlgida. Seega on kollektiivlepingute vƵimalus pigem nƤiline kui tegelik lahendus probleemile.

Minimaalse tƶƶkoormuse piirang 10h nƤdalas (0,25 tƶƶkoormus):

Meie liikmeskonnas teevad tƶƶampse kooliƵpilased, kes saavad tƶƶd teha vaid nƤdalavahetustel. Selleks sobiv tƶƶ on nƤiteks hommikusƶƶgiteenindaja, kus Ć¼ks vahetus kestab 5-8 tundi. Et selle nƤite puhul vastaks koormus miinimumnƵudele, peaks ta kƤima tƶƶl igal nƤdalavahetusel mƵlemal puhkepƤeval. Reaalses elus eelistavad nad kƤia kas Ć¼le nƤdala vƵi ainult Ć¼hel pƤeval, jƤttes teise puhkamiseks. Aeg-ajalt tullakse ka kogu nƤdalavahetuseks ja koolivaheaegadeks vƵetakse suurem koormus. Samuti on hotellides teeninduspunkte, mis tƶƶtavad piiratud avamisaegadega (nt ƶƶklubi, ilusalong) ja seal tƶƶtavad inimesed vaid osakoormusega 0,15 mƵne teise tƶƶ kƵrvalt suurendades lepingujƤrgset koormust omale sobivatel perioodidel ka 0,75 peale. Need mƵlemad on nƤited paindliku tƶƶlepingu vajadusest, kuid minimaalse koormuse nƵude tƵttu jƤƤksid nad sellest vƵimalusest ilma ja jƤtkuks praegu toimiv praktika ehk VĆ•S-lepingud vƵi pidev lepingute muudatuste vormistamine. NƵustume, et minimaalne koormus vƵiks olla kokku lepitud ja see ei peaks olema 0-tunnileping nagu mitmetes riikides kasutusel. Teeme ettepaneku tuua minimaalne koormuse nƵue 5 tunni peale nƤdalas.

Maksimaalne lisatundide arv 10h/nƤdalas (koormuse vahemik 0,25):

PƵhjendamist vajab, miks lisatundide arv peaks olema piiratud rohkem kui koormuse Ć¼lempiiriga (1,0 koormust)? Lisatunnid on alati vabatahtlikud, tƶƶtajal ei ole kunagi kohustust neid teha. Selline vƤhene paindlikkus (0,25) ei ole meie hinnangul oma sisult paindlik tƶƶsuhe. Soomes ja Rootsis on osakoormusega tƶƶtajatel vƵimalus teha lisatunde piiramatul hulgal, seda kuni tƤiskoormuseni. Kui tƶƶtunde tehakse rohkem, on need Ć¼letunnid ja vastavalt tasustatud. Sellist lahendust ootavad ka meie tƶƶtajad ja ettevƵtjad. Kui eesmƤrgiks on VĆ•S-lepingute lƵpetamine ja nende tƶƶsuhete toomine TL-te alla, siis 0,25-se paindlikkusega seda paraku hotellide ja restoranide sektoris ei juhtu. Kuna tƶƶtunnid on lƤinud kalliks ja efektiivsus on vƵtmetƤhtsusega, et ettevƵtted ka ellu jƤƤksid, tuleb leida teised lahendused. TƤna on lisaks VĆ•S-lepingutele alternatiiviks renditƶƶtajad, keda saab platvormide kaudu tellida ja kus nad on tƤpselt samuti VĆ•S-lepingutega arvel ā€“ olukord, mida me tƤna peame ebaƵiglaseks konkurentsiks tƶƶjƵuturul. Muudatuse ellu kutsumiseks on vaja suuremat paindlikkust, seda eriti sektoris kus tƶƶjƵu planeerimine on raskendatud hooajalisuse ja ebaĆ¼htlase tƶƶjƵuvajaduse tƵttu, millega ettevƵtted igapƤevaselt rinda pistavad.

Tƶƶtasu alammƤƤra piiramine 1,2-kordse miinimumpalgaga:

Leiame, et see nƵudmine on problemaatiline ja ei ole piisavalt pƵhjendatud just Ƶpilaste osas. Hotellid ja restoranid on olulised esimese tƶƶkogemuse saamiseks noortele tƶƶturule sisenejatele. Siin vƵetakse tƶƶle ilma erialase hariduseta ja eelneva kogemusteta noori, kelle vƤljaƵpetamiseks ettevƵtted kohapeal panustavad. Nende tƶƶ efektiivsus ei ole sama vƵrreldes teiste tƶƶtajatega. Ja kuna nad on ka vƤikse koormusega, kestab Ƶppimisprotsess sedavƵrd kauem. Miinimumpalga eesmƤrk on tagada minimaalne vajaminev elatis. Aga selle seadusemuudatuse sihtrĆ¼hmaks on Ƶpilased, kes enamjaolt on veel Ƶpingutes ja seetƵttu vanemate Ć¼lalpidamisel. Valdkonna kasumimarginaalid on vƤiksed ja seda on ka palgad (Ć¼lemaailmselt), eriti ametikohtadel kus olulist rolli tƶƶtajate sissetulekus mƤngib ka jootraha. 1,2-kordse miinimumpalga (mis ka iga-aastaselt on tƵusnud) nƵue vƵib siin osutuda jƤrjekordseks takistuseks ā€“ seda just algajate tƶƶtajate puhul, kellel paindlikkust enim vaja. Teeme ettepaneku nƵue kaotada. Alternatiivina vƵiks kaaluda nƵude sidumist tƶƶstaažiga valdkonnas (kui tƶƶtaja omab ametikohal vƵi sarnasel nƤiteks 3 kuud tƤiskohaga vƵi ca 500 tƶƶtundi kogemust, siis temale rakendub vastav palganƵue). Mujal maailmas (Holland, aga ka PƵhjamaad) on ka miinimumpalk kokku lepitud vaid tƤiskasvanud tƶƶtajatele. Alaealistele, noortele (Hollandis meie teada kuni 21 a) on ka miinimumpalga puhul alandatud nƵudmised, mitte vastupidi.

IganƤdalase puhkeaja liitmine igapƤevasega:

Tervitame kompromisslahendust, mis on kĆ¼ll vƵrreldes enamuse EL riikidega tƶƶandja suhtes karmim, kuid siinkohal pƵhjendatud ā€“ tƶƶtajad, kelle jaoks on pikem vaba aeg oluline, on see hea lahendus! Juhime tƤhelepanu, et nƵudes, kus tƶƶtajale on kaks korda kalendrikuus tagatud jƤrjestikku igapƤevane ja iganƤdalane puhkeaeg, siis on seda keeruline jƤlgida kui tƶƶtaja alustab (vƵi lƵpetab) tƶƶsuhte kalendrikuu keskel vƵi lƵpus ja olukorras, kus tƶƶtaja on nƤiteks pool kuud puhkusel. Teeme ettepaneku, et seda vƵiks rakendada proportsionaalselt tƶƶtatud ajaga.

KokkuvƵttes soovime tunnustada ja tƤnada, et tƶƶlepingute paindlikkus ja kaasajastamine on jƵudnud eelnƵu tasemele. Seda seaduse kaasajastamist oleme kaua oodanud ja see on suur samm lahenduste poole. MƵistame, et see on pikkade lƤbirƤƤkimiste tulemus. Kuid tunnetame, et praeguses sĆ¼venevas tƶƶjƵukriisis (mis hetkel kĆ¼ll ajutiselt on veidi leevenenud) ja majanduse pikaajalise languse taustal, ei toeta see ei tƶƶtajaid, kelle jaoks on see tƶƶtamise eelduseks, ega ettevƵtjaid, kes iga tƶƶlepingu sƵlmimist pikalt kaaluvad ja vƵimalikult kaua edasi lĆ¼kkavad, piisavalt hƤsti. Pakutud paindlikkuses on vƤhe ambitsiooni, et pƤriselt muutust esile kutsuda ā€“ usume, et ettevƵtted vƵtavad selle kĆ¼ll kasutusele, kuid see ei asenda praeguseid paindlikumaid tƶƶvorme ā€“ VĆ•S-lepingud ja renditƶƶjƵu kasutamist. Suurema paindlikkuse jƤrele on aga vajadus tƶƶsuhte mƵlemal poolel ja seejuures ka oluliselt laiemal sihtrĆ¼hmal. Loodame, et tagasiside eelnƵule on suures plaanis positiivne ja Ƶnnestub mƵned murekohad ka Ć¼le vaadata ja leida parem lahendus. Kui seda ei saa teha sektorite Ć¼leselt, siis tasub veelkord kaaluda majutuse ja toitlustuse sektorile mƵningasi erandeid kehtestada nii nagu seda on tehtud (sageli kĆ¼ll lƤbi kollektiivlepingute) teisteski riikides.

Heade soovidega,

Killu Maidla

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Tegevjuht/ CEO

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit/ Estonian Hotel and Restaurant Association
Kiriku 6, 10130 Tallinn, Estonia

Tel. +372 641 1428, Mob. +372 5118 264

E-mail: [email protected];

[email protected]

www.ehrl.ee