Nordic Trout Ab ja Saaremere Kala AS hoonestusloa taotlused arvamuse avaldamiseks

1

Saaremere Kala AS Registrikood: 11310040 Kärsa, Suure-Rootsi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, Eesti Vabariik, 94129 Telefon: (+372) 5059513 E-post: margus@saaremerekala.eu

Kellele: Tehnilise Järelevalve Amet Aadress: Sõle 23A, Tallinn, HARJUMAA, Telefon: (+372) 6672000 E-post: info@tja.ee

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil

Käesolevaga esitab Saaremere Kala AS (edaspidi nimetatud ka – arendaja, taotleja) täpsustatud hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvetes kalakasvatuse arendamiseks. Saaremere Kala AS poolt esitatud esialgset taotlust on täpsustatud vastavalt Tehnilise Järelvalve Ameti poolt 17. augustil 2018 esialgsele hoonestusloa taotlusele (reg nr 16-7/18-1930-0011) saadetud vastuskirjas nr 16-7/18-1930-0022 esitatud ettepanekule, täpsustada kavandatavate tegevusalade asukohti.

Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestusluba. Hoonestusloa taotleja on teadlik, et järgnevalt on vajalik ehitusloa, vee erikasutusloa ja ehitise kasutusloa taotluste esitamine ja saamine. Kui kaitsemeetmena rakendatakse kalavõrkude paigaldamist (testvõrgud kasvatatava kala põgenemiste detekteerimiseks), on vajalik ka kalapüügiloa taotlemine. Loa taotluse juurde kuulub eksperthinnang (Saaremere Kala AS avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale. Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2018). Käesoleva hoonestusloa taotluse koostamisel on tuginetud keskkonnaeksperdi hinnangule, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatavale tegevusele on vajalik ja arendaja on sellega arvestanud. Hinnangu aluseks on lisaks keskkonnaaspektide kaalumisele merestrateegia raamdirektiivist ja vee raamdirektiivist lähtuvate seisundihinnangute ja valdkonna uuringute põhjal tehtud analüüsile asjakohased õigusaktid ja strateegilised planeerimisdokumendid (Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering, selle seletuskiri ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3) ning Nordic Trout AB hoonestusloa taotlusele lisatud keskkonnamõju eelhinnang, samuti viidatud hoonestusloa taotlusele menetluse algatamise protsessi käigus esitatud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti tagasiside4. Peamiseks argumendiks on Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandes väljatoodud negatiivsete keskkonnamõjude vältimis- ja leevendusmeetmed, mille hulka

1 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-9809 2 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-10934 3 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/KSH+aruanne.pdf/e733223c-8f63-4bd2-97ae- 59cbf28d18b6 4 https://adr.mkm.ee/?a=tja&pealkiri=Nordic+Trout&op=otsi

2

kuulub vesiviljeluse puhul enne tegevusega alustamist KMH läbiviimine5. Nimetatud asjaolu seostub keskkonnamõju hindamise seaduse § 6 lg 1 p 34 sätestatuga – keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia, kui seda on välja toonud strateegiline planeerimisdokument6. Hinnangu kujunemisest ja põhjendustest annab ülevaate käesoleva hoonestusloa taotlusega koos esitatud eksperthinnangu aruande peatükk 2 alapeatükk 2.2.

Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava kalakasvatuse asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Taotlusele on lisatud keskkonnaeksperdi poolt läbiviidud analüüsi aruanne kavandatava tegevuse tõenäoliste keskkonnamõjude ja võimalike leevendusmeetmete kohta ning projekti seoste kohta riigi keskkonnakaitse alaste ja sotsiaalmajanduslike strateegiliste eesmärkidega. Taotleja soovib tähelepanu juhtida viidatud eksperthinnangu peatükile 7, mis käsitleb mh kavandatava tegevuse seoseid Eesti vesiviljeluse kehtiva strateegiaga ja Hiiu maakonnaplaneeringuga.

Edasise protsessi käigus (sh sisend keskkonnamõju hindamisest ja projekteerijalt) täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid, samuti ehitiste täpset asukohta. Pärast keskkonnamõju hindamist ja pädevate asutuste poolt nõutud ja nendega kooskõlastatud uuringute tegemist esitab taotleja keskkonnamõju hindamise aruande koos uuringute tulemustega. Keskkonnamõju hindamise raames selgub lõplikult projekti teostatavus ja lubatud tegevuse maht kavandatud tegevuskohtades. Taotluse esitaja on teadlik, et KMH järeldus võib olla negatiivne ja aktsepteerib seda asjaolu kui äririski.

Taotleja esitab peale keskkonnamõju hindamise ja sellega seotud uuringute läbiviimist taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui keskkonnamõjude hindamise tulemused on positiivsed ja dokumentides sisalduvad andmed on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud.

Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele.

1. Üldinformatsioon arendaja ja ehitistega seotud tegevuste kohta

Arendaja info ja vajalikud load

Saaremere Kala AS kalakasvatus Eestis keskendub peamiselt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) tootmisele inimtoiduks. Saaremere Kala AS kuulub AS PRFoods kontserni, AS PRFoods on noteeritud Balti NASDAQ väärtpaberibörsil.

Avamere kalakasvatuse rajamiseks on arendajale vajalikud järgmised tegevusload ja nende juurde kuuluvad dokumendid:

• Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Loa andja hindab keskkonnamõju hindamise vajalikkuse. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse puhul viiakse läbi nõuetele vastav keskkonnamõju hindamine ja esitatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.

• Ehitusluba ehitise ehitamiseks. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Ehitusloa taotlusega koos tuleb esitada projekt.

• Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (tahkete ainete merre uputamiseks ja saasteainete vette juhtimiseks). Loa andjaks on Keskkonnaministeerium.

• Kasutusluba. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet.

5 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/KSH+aruanne.pdf/e733223c-8f63-4bd2-97ae- 59cbf28d18b6 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045

3

• Kui vikerforelli kui võõrliigi väljapääsemise detekteerimiseks paigutatakse sumpade piirkonda kalavõrgud (nö testvõrgud), tuleb taotleda kalapüügiluba.

Keskkonnaaspektide kokkuvõte

Hoonestusloa taotluse aluseks oleva tegevuse, vikerforelli kasvatuse avamere sumpades, kavandatav aastane toodang ehk juurdekasv on hinnanguliselt 2050 tonni. Avamere kalakasvatuse puhul on kõige olulisemaks keskkonda mõjutavaks teguriks kalade söötmine. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg (sööta kalade juurdekasvu kilo kohta), on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2357,5 tonni aastas. Keskmine söödaindeks Saaremere Kala AS kalakasvatustes on 1,15, kuid võimalik on saavutada ning praktikas on ka saavutatud parem efektiivsus – ca 1 kuni 1,05, seda sobivate keskkonnatingimuste (kõrge vees lahustunud hapniku sisaldus, kaladele sobiv veetemperatuur) ning hea omastatavuse ja optimaalse toitainete osakaaluga söötade kasutamise koostoimes. Väiksem söödaindeks tähendab ühtlasi väiksemat keskkonnamõju veekogusse juurdeviidavate toitainete (lämmastik ja fosfor) kaudu.

Söödana kasutatakse söödagraanuleid, mille läbimõõt on vastavalt keskmisele kalade suurusele 6 - 8 mm. Kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta. Kasutada planeeritavas söödas (kasutatakse erinevaid söötasid, mida valitakse nende koostise ja konsistentsi ning reaalsete, praktikas testitud kala juurdekasvu tulemuste järgi) sisalduv toitainete kogus on 0,7 - 0,8 % fosforit ja 6,16 - 6,64 % lämmastikku. Seega on kogu aastas kasutatava söödakoguse peale söödaga merreviidavat fosforit kokku 18,86 tonni ning lämmastikku 156,5 tonni. Toitainetest on söödas leiduv fosfor vees vähelahustuv, sama lämmastik kergestilahustuv ja seetõttu kaod läbi otsese vette lahustumise on suuremad ning mõju keskkonnale samuti. Oluline on seejuures, kui suur osa toitainetest kalade poolt omastatakse ja kui suur osa jõuab toiduülejääkide või kalade väljaheidetega merre. Soomes läbi viidud kalakasvatuse keskkonnamõju uuringutes on omastatava N osakaaluks võetud 2,75% ja P puhul 0,4%7. Seega on plaanitava söödamahu juures vette jõudev arvutuslik N kogus 74,0 t ja P kogus 18,1 t. Sellest osa võidakse tarbida sumpadest väljalevinud kalasööda näol ära looduslike kalapopulatsioonide poolt. Saaremere Kala AS kogemused kalakasvatuses näitavad, et tänapäevaste sumpade ja toitmisviiside juures on sumpadest väljaleviva sööda kogus väga väike. Söötmine toimub kas praamidelt või paadist ning seda tehakse vaid senikaua, kuni kalade söögiisu on rahuldatud. Kuna vikerforell toitub veepinnal, on kalade toitumisaktiivsus selgelt näha. Kalade toitumisaktiivsust saab jälgida ka kaldalt, sumpadele paigaldatud pinnakaamerate kaudu. Kavandatavas kalakasvatuses paigaldatakse kindlasti pinnakaamerad. Oluline on sööda väljalevimise takistamiseks valida ka sööt, mis ei lagune veega kokkupuutel kiiresti.

Hiiumaa põhjarannikuga piirnevad alad on kutselise kalapüügi andmete järgi olulised kilu- ja räimepüügi alad ning nende kalaliikide arvukus seal kõrge8. Eraldi täiendava väljapüügi korraldamise vajadust keskkonnamõju leevendusmeetmena seega tõenäoliselt rakendada vaja ei ole. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse võimalus ja vajadus piirkonnast võõrliikide nagu nt ümarmudil väljapüüdmiseks. Täiendav väljapüük on üks toitainete ringluse põhimõttest lähtuv keskkonnamõju leevendusmeetmeid Tegevusega kaasnevaid tõenäolisi keskkonnamõjusid ja nende vältimis- ja leevendusmeetmeid kirjeldab lähemalt taotlusele lisatud eksperthinnangu peatükk 4.

Lisaks vähendab söötmise keskkonnamõju kalakasvatuses toitainete ringluse põhimõtte rakendamine sööda valikul - kasutatava sööda tootmisel on ettevõte seadnud eesmärgiks edendada põhimõtet, kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust- ja -õlist valmistatud söötasid. Soomes läbiviidud analüüsid

7 https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/232342/VYH_monistesarja_6.pdf?sequence=1 8 http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2016_veeb_uus.pdf

4

(vt nt vikerforelli kasvatuse keskkonnamõjude analüüs 2001. aastast9) näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele.

2012. aastal Aqua Consult Baltic OÜ poolt koostatud kalakasvatuste reostuskoormuse määramise metoodika (201210) järgi tekib vikerforelli tootmisel läbivoolsetes kalakasvatustes ja sumpades, mis töötavad ilma igasuguse sette-eemalduseta, hinnanguliselt lämmastikukoormust 33,4 kg ja fosforikoormust 3,5 kg ühe tonni kala kohta aastas, mis kavandatava tegevuse mahtude juures tähendaks lihtsustatud arvutusmeetodit kasutades 68,5 t N ja 7,2 t P aastas. Samas aruandes on välja toodud, et Taani eksperimentaalsel mõõtmistel põhineva mudeli kohaselt tekib traditsioonilises kasvatuses 1 tonni vikerforelli tootmisel N koormust 31,2 kg ja P koormust 2,9 kg. Seega saadakse erinevate metoodikatega erinevad reostuskoormuste hinnangud.

Aastas sada tonni vikerforelli tootev farm, mis töötab läbivoolsel tehnoloogial või sumpadega ilma sette- eemalduseta ja mis põhjustab lämmastikukoormust 3,3 tonni ning fosforikoormust 0,35 tonni, on viidatud metoodilise dokumendi järgi võrdväärne umbes 5000 inimekvivalendilise (ie) koormusega töötava reoveepuhastiga, mis omakorda on võrdväärne ligi 500 inimesega asula aasta jooksul vooluveekogusse juhitud olmereoveest pärineva P (890 ie) ja N(1386 ie) reostuskoormusega. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb kriitiliselt võrrelda erinevaid uuemaid metoodikaid kalakasvatuse reostuskoormuse hindamiseks (sh analoogilisi metoodikaid pika avamere kalakasvatuse traditsiooniga riikidest nagu Taani, Rootsi, Norra ja Soome) ja hinnata valitud ja pädeva asutusega kooskõlastatud meetodi alusel tegelik reostuskoormus inimekvivalentides. See võimaldab otsustada tegeliku lubatava tootmismahu üle, arvestades asjaolu, et tulenevalt Eesti rannikumere ja avamere kesisest või halvast seisundist tuleb merre heitvett juhtivatel või meres paiknevatel kalakasvatustel püüelda vähemalt nullheite poole. Nullheidet arvestatakse veekogusse söötadega toitainete sissekande ja realiseeritavate kaladega ning kompenseerivate meetmetega veekogust väljaviidavate toitainekoguste bilansi kaudu. Toitainete bilansiga seotud leevendusmeetmeid kirjeldab taotlusele lisatud eksperthinnangu peatükk 5. Teoreetiliselt on võimalik ka negatiivse bilansi ehk negatiivse heite saavutamine.

Saaremere Kala AS jälgib pidevalt kalakasvatuse tehnoloogia arengut ning uute, keskkonnasõbralike kasvatusmeetodite või -vahendite väljatöötamise ja turuletuleku puhul hindab nende kasutuselevõtu võimalikkust. See puudutab mh poolsuletud sumpade kasutamist avamerel, mis võimaldaks tekkivate setete kogumist. Kalakasvatuse puhul on keskkonnamõju hindamisel vajalik rakendada toodangu eluringi-põhist keskkonnamõjude hindamist, mis algab erinevate toorainete kasvatamise ja tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest ja lõpeb tekkivate jäätmete käitlemise keskkonnakasutusega, arvestades kaasnevaid keskkonnamõjusid. Oluline on võtta arvesse ka toote (kala) ärakasutatavust ja toiteväärtust, võrreldes linnu, sea- ja veiselihaga. Sellist metoodilist lähenemist on kasutatud kalakasvatuste keskkonnamõjude hindamise juures näiteks Soomes ning selleks arendatud ja kasutusel erinevaid metoodikaid11, 12. Sellistel alustel läbiviidud hindamised toovad välja, et kala on kokkuvõttes üks väiksema ökoloogilise jalajäljega loomseid toiduaineid, kui võrrelda omavahel linnu-, sea- ja veisekasvatust ja kalakasvatust.

Kokkuvõttes peab taotlus esitav arendaja tõenäoliseks, et alternatiivsete tegevusstsenaariumite keskkonnamõju hindamise tulemusel on võimalik leida tegevusalternatiiv, mis ei kahjusta tegevuspiirkonna veekogumi (Hiiu madala veekogum) seisundit ega pane ohtu pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kehtivas veemajanduskavas ja selle meetmeprogrammis on välja toodud Hiiu madala veekogumi kesine seisund ning asjaolu, et veekogumis tuleb veekasutust piirata, kuid see ei ole välistatud. Merestrateegia loetleb eesmärgid, mis on vaja saavutada mere hea seisundi hoidmiseks. Soome pikaajaliste kalakasvatuskogemuste ja läbiviidud seisundihindamiste jt analüüside alusel võib üldistada, et asukoha õige valiku puhul on võimalik vältida olulise negatiivse mõju tekkimist mereelustikule ja kaitstavatele

9 https://core.ac.uk/download/pdf/16390658.pdf 10 https://www.envir.ee/sites/default/files/veesaaste_metoodika_uuring_aruanne_final.pdf 11 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1470160X17308646 12 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0990744000010718

5

loodusobjektidele13. Seosed tegevuse ja selle tõenäoliste keskkonnamõjude ning keskkonnakaitse ja looduskaitse valdkonna strateegiliste dokumentide ja nende eesmärkide vahel on kirjeldatud taotlusele lisatud eksperthinnangu peatükis 6.

Eespool kirjeldatud aspekte käsitletakse detailselt keskkonnamõju hindamise raames.

Kavandatava tegevuse üldine kirjeldus

Avamere kalakasvatuse raames plaanitakse Hiiu maakonnaga piirneval merealal eristatud potentsiaalsetele vesiviljeluse aladele PV1 ja PV2 paigaldada kalasumbad vikerforelli kasvatamiseks. Sumpade ja kalakasvatuse välisilmet illustreerib joonis 1.

Joonis 1. Avamere kasvatuse üldvaade (allikas: HvalpsundNet14)

Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3.

Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4 – 3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500-600 grammi. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. Alternatiiviks on uue maismaa kalakasvatuse rajamine Eestis merekasvatuste läheduses, et vähendada kalade transpordist tekkivat keskkonnakoormust ja kalade transpordiga seotud kulusid. See lahendus võimaldaks täiendava ettevõtlusvõimaluse ja töökohtade loomist Eestisse, samuti valdkonna teadmiste ja kompetentsi säilitamist ja edendamist Eestis. Kavandatavat tegevust ja tegevuspiirkonda kirjeldab lähemalt taotlusele lisatud eksperthinnangu aruande peatükk 3.

Kalade kasvatamine meres algab igal kevadel aprillis-mais, sõltuvalt ilmastikutingimustest ja jääoludest. Kasvatushooaeg lõpeb oktoobris ja kalade realiseerimine toimub oktoobrist-detsembrini.

Ühe võimaliku, realistliku tegevusalternatiivina alustab ettevõte kalade kasvatamist aprillis-mais kasvatuskohal PV1, selle aja jooksul transporditakse sumpadesse vajalik kogus eluskala ja antakse kaladele aega kohanemiseks. Mai lõpus – juuni alguses viiakse kõik sumbad kasvatuskohale PV2, kus nad on põhilise osa kasvatushooajast. Septembri alguses enne sügistormide algust tuuakse kalad tagasi kasvatuskohale PV1, kuhu nad jäävad kuni realiseerimiseni. Kuna sel perioodil on kalade toitumisaktiivsus madal ning paar nädalat

1313 https://mmm.fi/documents/1410837/1801200/Kansallinen+vesiviljelyn+sijainninohjaussuunnitelma/55a022d6- 054b-4136-b8b3-bcae09e53379 14 http://hvalpsund.com/hvalpsund-net-value-safety-and-common-sense/

6

enne realiseerimist lõpetatakse nende toitmine, langeb madalamale PV1 alale summaarselt oluliselt vähem saastekoormust.

Kasvatuskohast PV1 on lühem maa Lehtma sadamasse ning sumbad on paremini kaitstud sügistormide eest. Selle variandi puhul oleks söödakasutuse jaotus kasvatuskohtade vahel ligikaudselt järgmine – alal PV1 25- 30% ja alal PV2 70-75%. Koguseliselt teeb see alale PV1 707.25 t ja alale PV2 1650.25 t. Arvutuslik täiendav toitainekoormus aastas alale PV1 oleks seega (arvestades sööda toitainete sisaldust, mis vastavalt on 0,8 % P ja 6,64 % N) 5,6 t P ja 47,0 t N aastas (sellest tuleb arvestada maha veel kalade poolt omastatavate toitainete kogus). Alale PV2 antav täiendav toitainete kogus oleks ilma kalade poolt äratarbitava toitainekoguseta 13,2 t P ja 109,6 t N. Koormuse arvutamisest lähemalt saab lugeda eksperthinnangu peatükist 4.

Selline tegevuse jaotamine kahe mereala vahel võimaldab vähendada ja hajutada kasvatuse keskkonnamõjusid – ala PV1 on madalam ja suletum, mistõttu veetemperatuur võib kesksuvel tõusta kaladele ebasobivalt kõrgeks, samuti on takistatud toitainete hajumine.

Ala PV2 paikneb oluliselt sügavamal merealal, kus sügavamate veekihtide veetemperatuur ei tõuse väga kõrgeks. Kuna põhja iseloom on ühtlasem, on erinevate asukohtade valik sumpade paigutamiseks suurem. Vette jõudvate toitainete hajumine on tänu suuremale avatusele avamerele parem. Lisaks plaanitakse alal PV2 rakendada sumpade perioodilist ümbertõstmist 3-5 aasta tagant ja vastavuses tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tehtava pidevseire andmetega - juhul, kui on märgata setete kogunemisest tulenevat põhja ja põhjalähedase veekihi olulist seisundi halvenemist, paigutatakse sumbad ümber naaberalale, et lasta kasutatud alal puhastuda ja taastuda. Ühtlasi annab selline tegevuste ajaline jaotamine võimaluse paigutada sumbad alal PV1 sügavamasse piirkonda. Kuna PV1 lähistele jääb kaadamisala, mida keskkonnaloa nr L.VV/32574415 alusel kasutab Direct Consulting AS Lehtma sadama süvendustöödega seoses, tuleb jälgida ka selle tegevusega kaasnevat võimalikku koosmõju kalakasvatusega ning tegevuste ajastamist.

Kalade söötmine toimub vastava söödapraamiga, mille mahutavus on 130 – 240 tonni (vt joonis 2). Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu ja vähendada merre jõudvat täiendavat toitainete koormust.

Kavandatava tegevuse asukohavalikul osutus sobivaimaks Hiiumaad ümbritsev mereala. Antud piirkonna jaoks on heaks kiidetud Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering, kus vesiviljeluseks on eraldatud neli erinevat piirkonda.

Kavandatud tegevuseks eelistatumad asukohad, tulenevalt piirkondade keskkonnatingimustest ja paiknemisest piiranguid põhjustavate objektide suhtes, samuti paiknemisest kalade transportimiseks sobivate sadamate suhtes on alad PV1 ja PV2 (vt joonis 3). Viidatud planeeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandes tuuakse eraldi välja, et reaalse arendustegevuse huvi ja arendaja ilmumise korral on võimalik kõikide Hiiumaad ümbritseva mereala potentsiaalsete vesiviljelusalade piiride täpsustamine ja muutmine, samuti on võimalik vesiviljeluseks ette näha piirkondi mujal nimetatud merealal, kus vesiviljelus ei lähe konflikti teiste tegevustega.16 Seetõttu, ja arvestades, et KMH ning uuringute käigus täpsustub aladele sobilik asukoht, on alade PV1 ja PV2 täpsematel kaartidel (vt joonis 4 ja 5) toodud nii esialgne soovitud asukoht koos võimaliku nihutamise ja leevendusmeetmete rakendamiseks (karbikasvatuse võrgud, vetikakasvatus, kalavõrgud) vajaliku puhvriga, ja ka alternatiivne asukoht alale PV1, kuhu kalakasvatuse paigutamise võimalikkust tuleb hinnata keskkonnamõju hindamise käigus. Alternatiivse ala eeliseks on suurem kaugus Väinamere loodusalast, ja suurem sügavus.

15 https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_view&pid=9776830&tid=1031&u=20180627143032&r_url=%2F%3Fp age%3Deklis_list%26pid%3D%26tid%3D1031%26u%3D20180627143032 16 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/KSH+aruanne.pdf/e733223c-8f63-4bd2-97ae- 59cbf28d18b6

7

Arendaja kavandab tegevusega paralleelselt keskkonnaseire läbiviimist, negatiivsete keskkonnamõjude ennetamiseks kalakasvatusest. Määratavate näitajate loetelu täpsustatakse pädeva asutuse (vee erikasutusloa andja) ettepanekute ja keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel.

Joonis 2. Kalakasvatuse söödapraam mahtuvusega 240 tonni (allikas: AkvaGroup)

8

Joonis 3. Kavandatud kalakasvatuste asukohad aladel PV1 ja PV2

9

Joonis 4. Potentsiaalne vesiviljeluse ala PV1 samasügavusjoonte taustal (sh võimalik alternatiivne asukoht)

10

Joonis 5. Ala PV2 samasügavusjoonte taustal.

11

Tõenäoliste keskkonnamõjudena on esialgse analüüsi käigus identifitseeritud järgmised:

Kavandatava tegevuse alad on kirjeldatud täpsemalt taotlusele lisatud eksperthinnangu peatükis 3, sh kirjeldatakse seal alade keskkonnatingimusi ja tuuakse alade paigutamise põhjendus. Tegevusega kaasnevad tõenäolised keskkonnamõjud on täpsemalt kirjeldatud taotlusele lisatud eksperthinnangu peatükis 4. Leevendusmeetmete kirjelduse leiab aruande peatükist 5.

Oluliseks aspektiks kavandatava tegevuse teostatavuse ja vajalikkuse hindamise juures on tegevuse seosed keskkonnakaitse valdkonna ja sotsiaalmajanduslike strateegiliste dokumentide ja neis kirjeldatud eesmärkidega. Põhjaliku ülevaate sellest annavad eksperthinnangu aruande peatükid 6 ja 7.

Hiiu madala veekogumi koondseisund on kesine VRD kohase hindamise alusel ning halb MSRD kohase eutrofeerumise hindamise alusel. Hiiu madalaga piirneva läänepoolse avamere ala (NBP) seisund on MSRD kohase eutrofeerumise hindamise alusel väga halb.

Peamine ja kõige olulisem mõju allikas on kalade toitmine. Kavandatava tegevuse puhul eeldatakse tootmismahuks 2050 tonni, mille saavutamiseks vajatakse sööta 2357,5 tonni. Arvutuslik vette jõudev N kogus on selliste mahtude ja koguste juures 74 tonni, P kogus 18,1 tonni. Kahes etapis kasvatamise puhul langeb alale PV1 ca 30% ja alale PV2 70% koormusest.

Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib läbi vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda:

1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine;

2. Põhjaelustikule – liigiline koosseis ja arvukus;

3. Merekaladele ja vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise, läbi käitumise muutuste;

4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused;

5. Inimese heaolule – visuaalne häiring, konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh mereruum).

Positiivsete mõjudena saab välja tuua teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) tõenäolise arvukuse suurenemise, sotsiaalmajanduslikust aspektis ettevõtluse aktiviseerumise piirkonnas (millega kaasnevad täiendavad töökohad ja maksulaekumine kohalikule omavalitsusele ning riigieelarvesse). Aitab saavutada ja klapib järgmiste strateegiliste eesmärkidega (lisada loetelu).

Potentsiaalsete leevendusmeetmetena on esialgse analüüsi käigus välja toodud järgmised meetmed:

Oluline on rakendada sisend- ja väljundvoogusid tervikuna haaravat ja arvestavat keskkonnameetmete rakendamist. Vähendada tuleb sisendvoogu, millest peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik ja optimaalsed söödakogused.

Väljundvoogude suurendamiseks saab kasutada ökosüsteeme tervikuks siduvaid mehhanisme – aine- ja energiaringeid, sh toiduahelaid. Sellised võimalused on eelkõige:

1. Pilliroo jm kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu;

2. Karbikasvatus ja vetikakasvatus kalakasvatuse kõrvaltegevusena;

3. Läänemerest pärit toorainest (nt Läänemere kalast) toodetud kalasööda kasutamine;

Seejuures ei saa eeldada, et arendaja rakendab meetmeid ja viib ellu tegevusalternatiivi, mis on majanduslikust ja tehnilisest aspektist elluviidamatud. Hinnata tuleb meetmete kulutõhusus. Seetõttu vajavad tehnilised meetmed nagu settekogujate paigaldamine eraldi kulutõhususe hindamist KMH käigus.

12

Lisaks kavandatakse järgmiste meetmete rakendamist:

− kattevõrgud sumpade kaitseks lindude eest, mis takistavad lindude toitmiskäitumise muutusi;

− kalavõrkude (testvõrkude) paigaldamine piirkonda vikerforelli kui võõrliigi loodusse pääsemise juhtumite kindlakstegemiseks

Vajadusel paigaldatakse hülgekaitsevõrgud (arvestades hüljeste püsielupaikade lähedust on see oluline eelkõige alal PV1).

Saaremere Kala AS kavandab mõlemal kasvatusalal keskkonnanäitajate pidevat seiret automaatmõõteseadmetega, samuti perioodilist proovivõttu sügavamatest veekihtidest, ja pinnakaamerate paigaldamist kalade seisundi ja aktiivsuse jälgimiseks. Arendaja jälgib ühtlasi pidevalt tehnoloogia arengut ja rakendab võimalusel uusi keskkonnasõbralikumaid meetodeid ja tehnoloogiaid. Eesmärgiks on vähemalt nullheite saavutamine, mida arvestatakse kalakasvatuse ja selle keskkonnamõjude leevendamiseks rakendatavate keskkonnameetmete sisend- ja väljundvoogude bilansina.

Kalakasvatuste puhul tuleb kasutada ka ravimeid, sh antibiootikume. Tänu vaktsineerimisele on kaasaegsetes kalakasvatustes antibiootikumide kasutamise kogused väga tugevalt vähenenud, antibiootikume kasutatakse vaid erandkorras. Saaremere Kala AS kasvatustes on kõik kalad vaktsineeritud.

Kavandatava tegevuse peamised seosed riigi ja kohaliku taseme strateegiliste eesmärkidega on järgmised:

Taotluse koostamise raames analüüsiti tegevuse kooskõla maakonna- ja sellega piirneva mereala planeeringuga, riigi planeeringuga Eesti2030, kohaliku kalanduspiirkonna arengustrateegiaga, strateegiaga Säästev Eesti 21 ja vesiviljeluse arengustrateegiaga ja EL sinimajanduse strateegiaga. Lisaks hinnati kavandatavat tegevust merestrateegia raamdirektiivi, vee raamdirektiivi ja loodusdirektiivi ning linnudirektiivi ja asjakohaste tegevus- ja kaitsekorralduskavade valguses.

Kokkuvõttes võib ütelda, et kavandatav tegevus on otseselt seotud merestrateegia raamdirektiivi ja vee raamdirektiivi, samuti linnu- ja loodusdirektiivide ja vastavate tegevus- ja kaitsekorralduskavadega ning mõjutatud nende eesmärkide ning eesmärkide saavutamiseks kehtestatud kohustuste ja nõuete poolt. Selleks, et kavandatav tegevus ei seaks ohtu keskkonnakaitse valdkonna strateegiate eesmärkide saavutamist, nagu merealade ja veekogumite, liikide ja nende elupaikade hea või soodne seisund, tuleb tegevuse keskkonnamõjud hinnata keskkonnamõjude hindamise raames, viia läbi vajalikud uuringud ja käitamise ajal jälgida pidevalt ümbritseva ala keskkonnaseisundit.

Euroopa Liidu ülene meremajanduse edendamiseks ellukutsutud sinimajanduse strateegia (Blue Growth) toob vesiviljeluse liikumise meredesse välja kui võimaluse vähendada survet mageveekogudele ja maismaa ökosüsteemidele, mis aitab tagada looduslike mere- ja mageveeliikide populatsioonide elujõulisust.

Mere vesiviljelusega alustamine Hiiumaa merealal toob piirkonda uusi töökohti, aitab suurendada kohaliku kala tootmismahtu ja sellega täita turu nõudlust kodumaise kala osas, suurendada kaubanduskettide varustatust kodumaise kalaga ja kohalikke kalatöötlusettevõtteid kohaliku toorainega. Ühtlasi võimaldab loodav avamere kalakasvatus suurendada Eesti kala- ja kalatoodete eksporti ning selle kaudu vähendada riigi väliskaubanduse puudujääki. Uue kalakasvatuse vajadused pakuvad tööd ka teistele Eesti ettevõtetele, kes toodavad või tarnivad kalakasvatuseks vajalikku tehnikat ja muid vahendeid. Kalakasvatuse loomine aitab säilitada Eestis valdkonna kompetentsi ja jätkata vastavat koolitust. Loetletu on kooskõlas Eesti vesiviljeluse arengustrateegia eesmärkide ja tegevussuundadega17. Lisaks toetab tegevus Hiiu kalanduspiirkonna arengustrateegia aastateks 2015-2015 eesmärkide saavutamist18.

Kohaliku ettevõtluse arendamine ja töökohtade loomine on kooskõlas Eesti 2030+ planeeringu ja Säästev Eesti 25 strateegiaga. Lisaks on tegevuse kavandamisel leitud, et see on kooskõlas Säästev Eesti 21 selliste

17 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/vesiviljelus-arengustrateegia-2014-2020.pdf 18 http://www.hiiukala.org/uploads/ADMINFILES/yldkoosolekud/STRATEEGIA_HIIUMAA.pdf

13

eesmärkidega nagu heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal, kuna kavandatav tegevus aitab kaasa regionaalsele arengule. Tegevuse eesmärgiks on kohalikke eripärasid ja looduse kandevõimet arvestav ja säästev looduskasutus.

Põhjaliku ülevaate seostest sotsiaal- ja majandusvaldkonna strateegiate ja eesmärkidega annab eksperthinnangu peatükk 7.

2. Ehitise kasutamise otstarve

Hoonestusloa objektiks olevad ehitised on kalakasvatuse kompleksid ja nende otstarve on kalade kasvatamine avameres, seejuures alal PV1 toimub noorkalade ettekasvatamine ja täiskasvanud kalade sügisene hoidmine kuni realiseerimiseni, alal PV2 aga intensiivkasvatus maksimaalse juurdekasvu saavutamiseks. Käesoleva taotluse aluseks olev tegevus ja sellega seotud ehitised ei erine oluliselt Nordic Trout AB taotluses esitatutest Veeseaduse § 227 lg 5 viimase lause mõttes.

3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning olulised muud tehnilised andmed

Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 3 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad piisava sügavusega aladel kuni 6 meetri sügavusele.

Kahte kompleksi kuulub 16 kalakasvatussumpa (a’ 8 sumpa) koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust, vt joonis 6), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid).

Kogu kalakasvatuse juhtimiseks ja jälgimiseks vajalik informatsioon salvestatakse automaatselt digitaalsel kujul. Merevee seire info salvestatakse andmepilve ja on nähtav kõigile volitatud isikutele.

Sumbad on kahes suuruses – väiksemad sobivad paigutamiseks pigem alale PV1 ja suuremad alale PV2. Suuremate sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt ligikaudu 38 m ja perimeeter 120 m, väiksemate sumpade raami läbimõõt on 32 m ja perimeeter 100 m. Sumbaraamide täpsed mõõdud selguvad peale kasvatuskoha ja kasvatusmahu selgumist. Sumbaraami külge on kinnitatud 0,8-1 m kõrgused vertikaalsed torud, mille peale kinnitub reeling ja ohutustrossid, mille külge töötajad saavad kinnitada turvakarabiinid juhul, kui on vaja töötada sumbaraami peal.

Sumpade sügavus sõltub kalakasvatuse piirkonna veest. Kui veesügavus on 15-25 meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud 5-6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Sumpadest põgenemise takistamine on oluline, vältimaks kasvatuse kalade loodusesse pääsemist ja sellest põhjustatud ohte looduslikele kalapopulatsioonidele (haiguste levitamine, ristumine looduses elavate kaladega ja sellega genofondi muutmine).

Sumba võrgusilma suurus sõltub kasvatatava kala keskmisest suurusest. Kalade puhul, kes on suuremad kui 0,4-0,5 kg, on võrgusilma suurus tavaliselt 18-25 mm. Võrk on valmistatud tugevatest nailonkiududest, mida töödeldakse UV-kiirguse eest kaitsva vahendiga, mis moodustab katte päikese ja ilmastiku mõjude kaitseks. Sumba keskel on plastikust linnuvõrgu tugiraam kõrgusega 1,5-2 meetrit - sumbad on kaetud linnuvõrguga, et hoida linde kalakasvatussumpadest eemal ja vältida röövlindude põhjustatud kahjusid kalakasvatusele.

14

Iga sumba kogupindala (diameetriga 38 m) on 1133,54 m2 ja vee alla jääva osa maht (kui vee alla jääva osa kõrgus on 6 m) 6801,24 m3. Vajadusel, kui see ilmneb keskkonnamõju hindamise ja projekteerimise faasis, võib kasutada ka teiste mõõtmetega sumpasid.

Joonis 3. HD450 sumbaraami konstruktsioon

Joonis 6. HD315 sumbaraami konstruktsioon

Alal PV2 kasutatakse sumpade puhul ruutpaigutust (vt joonis 7). Alal PV1 kasutatakse selle madaluse tõttu teistsugust, nö jadapaigutust (vt joonis 8).

15

Joonis 7. Sumpade ankurdamise skeem alal PV2

Joonis 8. HD315 sumbaraamide ankurdusskeem alal PV1

16

4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala

Ala PV1

Kalakasvatuse ala suurus on 700 x 900 m , kokku 630 000 m2 ehk 63 ha. Kasutatakse sumpade jadapaigutust.

Ala PV2

Kalakasvatuse ala suurus on 1000 x 1000 m, kokku 1 000 000 m2 ehk 100 ha. Kasutatakse sumpade ruutpaigutust.

Kokku on kahel alal kavandatud hõlmata orienteeruvalt 1 630 000 m2 suurune ala ja paigutada neile kokku 16 sumpa.

Sumpadega kaetud ala pindala sõltub kasutatavate sumpade suurusest, mis täpsustub KMH käigus. Suurema diameetriga (38 m) sumpade alusel arvutatult on ühe sumba kogupindala 1133,54 m2 ja vee alla jääva osa maht (kui sumbavõrgu vee alla jääv osa ulatub 6 m sügavusele) 6801,24 m3.

Ehitisealune pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala on sumpade eeldatava koguarvu järgi kokku 18 136,64 m2. Sumpade vee alla jäävate osade kogumaht on kokku 108 819,84 m3.

5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid, koormatava ala suurus ruutmeetrites

Kalakasvatuse ala suurus alal PV1 on 700 x 900 m , kokku 630 000 m2 ehk 63 ha.

Kalakasvatuse ala suurus alal PV2 on 1000 x 1000 m, kokku 1 000 000 m2 ehk 100 ha.

Kokku on kahel alal kavandatud hõlmata orienteeruvalt 1 630 000 m2 suurune ala.

Sumpade täpne asukoht ja paigutus selgub keskkonnamõju hindamise tulemusel. Sumpade koguarv ja seega ka taotletava ala pindala võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel. Teatud tootmismahust allapoole ei ole kavandatav tegevus enam kasumlik ning tegevuse kavandamisest tuleb majanduslikel kaalutlustel loobuda. Kui keskkonnamõju hindamise tulemusel otsustatakse ala lähistele paigutada karbi- või vetikakasvatuseks võrke või liine, või kalavõrke (nö testvõrgud) kasvatuse kalade põgenemisjuhtude kindlakstegemiseks, on võimalik, et kavandatava tegevuse ala tuleb suurendada.

Alade nurgakoordinaadid

PV1 1 2 3 4

X 6547529,8

Y 429799,3

X 6547529,8

Y 430803,1

X 6546527,4

Y 430804,6

X 6546528,9

Y 429799,3

PV2 1 2 3 4

X 6549649,4

Y 408879,6

X 6549651,9

Y 409779,8

X 6548951,0

Y 409782,3

X 6548953,3

Y 408879,6

17

6. Uuringu kirjeldus

Enne taotluse esitamist arendaja uuringuid läbi viia ei soovi.

Enne tegevusloa väljastamist tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt assjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele.

Käesolevale loataotlusele lisatud eksperthinnangu alusel on vajalik vähemalt järgmiste uuringute tegemise vajadus keskkonnamõju hindamise teostamise käigus:

− Olemasoleva seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute alusel, keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja setetest.

− Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkondades. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine valitud tegevuskoha alternatiivide puhul.

− Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloom ja ohutus, valida sobivaimad kohad tegevuseks. Olemasolevate andmete ja uuringute põhjal hinnata keskkonnamõjud alternatiivsetes kohtades ja/või alternatiivsete tehnoloogiate korral.

− Natura hindamine keskkonnamõju hindamise osana.

Kogu tegevuse ajal peab toimuma kalakasvatuse keskkonnamõjude seire, millega hinnatakse tegevuse mõju vee füüsikalis-keemilistele seisundinäitajatele (temperatuur, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, Chl-a).

Täiendavad seirevajadused näitajate ja seiresageduse osas täpsustuvad keskkonnamõju hindamise käigus.

7. Hoonestusloa taotletav kestus

Saaremere Kala AS taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Saaremere Kala AS on teadlik asjaolust, et soovitud alale on esitatud hoonestusloa taotlus analoogiliseks tegevuseks Nordic Trout AB poolt.

Hoonestusloa taotluse lisa:

Saaremere Kala AS avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale. Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2018.

Indrek Kasela

Juhatuse liige

Saaremere Kala AS

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kuupäev: digitaalses allkirjas

Saaremere Kala AS avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale

Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega

EKSPERTHINNANG

Täiendatud versioon 06.09.2018

Projekt number 18-KV-38

Tallinn

2018

Nimetus: Saaremere Kala AS avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale

merealale. Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega

Töö nr:

18-KV-38

Aeg:

06.09.2018

Versioon:

Täiendatud versioon loa andja nõudmistele (esitatud arendajale 17.08. 2018, kiri nr 16- 7/18-1930-002) vastavalt täiendatud loa taotluse juurde. Olulised täiendused: vastavalt täpsustatud asukohtadele on asendatud joonised 1,2 ja 3. Lk 8 täpsustatud tegevuslubade menetlusprotsessi kirjeldust.

Arendaja:

Saaremere Kala AS Reg nr 11310040 Aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Suure-Rootsi küla, Kärsa, 94129 Kontaktisikud: Margus Rebane Margus@saaremerekala.eu

Rait Kaarma Rait.kaarma@abkaarma.ee

Analüüsi koostaja:

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Reg nr 10705517

Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn

Telefon: 611 7690

E-post: elle@environment.ee

Projektijuht:

Katrin Väljataga, MSc

Eksperdid:

Pille Antons, MSc Katrin Väljataga, MSc Kristin Puusepp

Kasutustingimused: © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.

Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende allikale.

3

Sisukord

1 Sissejuhatus ................................................................................................................. 4

2 Ülevaade kavandatava tegevusega alustamisega seotud kohustustest ja tegevuslubade taotluse protsessist ............................................................................... 5

2.1 Tegevusload ja menetlus .................................................................................................. 6

2.1.1 Hoonestusloa taotluse koostamine ........................................................................... 8

2.1.2 Ehitusloa taotluse koostamine .................................................................................. 8

2.1.3 Vee erikasutusloa taotluse koostamine .................................................................... 9

2.1.4 Kasutusloa taotlus ................................................................................................... 10

2.2 Kavandatava tegevusega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamisest ja eelhindamise vajalikkusest ................................................................................................... 11

3 Tegevuspiirkonna kirjeldus ....................................................................................... 17

4 Kalakasvatuse võimalikud keskkonnamõjud ............................................................ 26

5 Kalakasvatuse negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine................................. 35

6 Kavandatava tegevuse seosed keskkonnavaldkonna strateegiate ja tegevuskavade ning nende eesmärkidega ............................................................................................ 39

7 Kavandatava tegevuse vastavus Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule ............................................................................................................... 45

8 Keskkonnamõju hindamise raames vajalike uuringute ja analüüside kirjeldus ....... 53

9 Kokkuvõte ................................................................................................................. 54

Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 55

4

1 SISSEJUHATUS

Käesolevas ülevaates käsitletavaks objektiks ja tegevuseks on Saaremere Kala AS poolt plaanitav avamere kalakasvatus Hiiumaa põhjaranniku lähistel, Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu1 potentsiaalsete vesiviljeluse aladena välja toodud piirkondades PV1 ja PV2, mis paiknevad vastavalt ida ja lääne pool Tahkuna poolsaart. Kalakasvatuses hakatakse kasvatama lõheliste (Salmoniformes) hulka kuuluvaid liike, eeldatavalt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss).

Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda kliendile informatsiooni tegevuslubade taotluse protsessist ja vastavast seadusandlusest ning eelnimetatust tulenevatest kohustustest tegevuse keskkonnamõju hindamisel. Antakse üldine ülevaade kavandatava kalakasvatuse jaoks valitud piirkondade hüdroloogilistest tingimustest, keskkonnaseisundist ja seisundit kujundavatest ja mõjutavatest teguritest, samuti avamere kalakasvatuse potentsiaalsetest keskkonnamõjudest ning selle leevendamiseks kasutada olevatest meetoditest. Analüüs annab ülevaate ka kavandatava tegevuse seostest keskkonna-, sotsiaal- ja majandusvaldkonna strateegiliste eesmärkidega.

1 http://www.maavalitsus.ee/hiiu-maakonnaga-piirneva-mereala-maakonnaplaneering

5

2 ÜLEVAADE KAVANDATAVA TEGEVUSEGA ALUSTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTEST JA TEGEVUSLUBADE TAOTLUSE PROTSESSIST

KOKKUVÕTE PEATÜKIST 2

Kokkuvõttes on käesoleva analüüsi järeldusel keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatava tegevuse suhtes potentsiaalsetel vesiviljelusaladel PV1 ja PV2 sisuliselt kohustuslik ning eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik, kuna

1. Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu osaks olev KSH ja selle aruanne sõnastavad keskkonnameetmete all KMH läbiviimise vajalikkuse vesiviljeluse kavandamise puhul, sh Natura 2000 aladele avalduva võimaliku negatiivse mõjuga ja looduskaitse eesmärkide saavutamisega seotult. Vastavalt KeHJS § lg 1 p 34 on KMH läbiviimine kohustuslik olukorras, kus seda nõuab asjakohane strateegiline planeerimisdokument. Hiiu maakonnaga piirneva mereala KSH aruanne ning KSH seletuskiri ja Hiiu maavanema korraldus on üksteisega teatud määral vastuolus, kuid KSH aruandest nähtub selgelt KSH keskkonnaeksperdi seisukoht KMH teostamise vajalikkuse kohta.

2. Direktiivist 92/43/EMÜ tulenev nõue, Natura 2000 aladega seotult asjakohaselt hinnata kavandatava tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid seoses tagajärgedega, mida need tegevused ja neist tulenevad mõjud ala kaitse-eesmärkidele avaldavad, ei ole kavandatava tegevuse ja asukoha puhul täidetav ilma KMH-d läbi viimata.

3. Hiiu madala veekogumi VRD kohane seisund on „kesine“ ja veemajanduskavas veekogumile seatud eesmärkide saavutamine ohustatud, mistõttu tuleb hinnata soovitud tegevuse läbiviimise võimalikkus antud piirkonnas.

4. Keskkonnamõju eelhindamine on juba läbi viidud sarnasele tegevusele samades asukohtades. Nimetatud eelhindamise järelduseks on KMH teostamise vajalikkus.

5. Dubleeriva eelhindamise läbiviimine võimalike keskkonnamõjude olulisuse hindamiseks teise arendaja poolt sama tegevuse jaoks samas kohas ei võimalda kokku hoida menetluse osapoolte aega ja muid ressursse ning ei anna olulist uut informatsiooni kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse kohta.

6. Keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia projekti koostamisega paralleelselt, et maksimaalselt ja operatiivselt võtta arvesse erinevate tegevuse alternatiivide keskkonnamõjusid ja meetmete rakendamise vajadusi ja võimalusi. Seega on tegevuslubade taotlemise ajaline järgnevus eeldatavalt järgmine:

1. Hoonestusloa taotlus 2. Ehitusloa taotlus koos projekti koostamise ja paralleelselt KMH läbiviimisega 3. Vee erikasutusloa taotlus 4. Kasutusloa taotlus

Võimalik on ka tegevuslubade taotluste samaaegne esitamine erinevatele otsustajatele.

6

2.1 Tegevusload ja menetlus

Tegevusega alustamiseks vajalike tegevuslubade menetluste osapooled:

− Hoonestusloa ja ehitusloa puhul on pädev asutus Tehnilise Järelvalve Amet, TJA

− Vee erikasutusloa puhul on pädev asutus Keskkonnaministeerium, KeA

− Arendaja, Saaremere Kala AS, SKAS

Tegevuslubade vajalikkus tegevusega alustamiseks:

1) Projekteerimistingimused

Ei ole vajalik – vastavalt ehitusseadustiku2 (EhS) § 105 ei ole kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul projekteerimistingimused vajalikud.

2) Hoonestusluba

Vastavalt ehitusseadustiku § 108 annab hoonestusloa TJA – „Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotlusega koos esitatakse hoonestusloa taotlus või hoonestusluba. Kui koos ehitusloa taotlusega esitatakse hoonestusloa taotlus, peatub ehitusloa menetlus hoonestusloa andmiseni. taotluse esitamine toimub koos ehitusloaga.“

3) Ehitusluba

Annab TJA, vastavuses TJA põhimäärusega3 (§ 20) ja ehitusseadustikuga (§ 89). Vajalikkus tuleneb ehitusseadustikust, § 39 ja lisa 1 - ehitusluba on vajalik, kui kavandatud on avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine, ümberehitamine, lammutamine.

4) Vee erikasutusluba.

Vastavalt veeseaduse (VeeS) § 9 lg 5 annab kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium.

5) Kasutusluba

Vastavalt EhS § 50 ja lisale 2 on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamisel selle kasutussevõtuks vajalik kasutusloa taotluse esitamine ja kasutusluba. Kasutusloa väljaandjaks on Tehnilise Järelvalve Amet.

Veeseadus seab konkreetsed nõuded hoonestusloale, mis on vajalik avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega (§ 225 ja §226), mh sätestab, et hoonestusluba ei asenda teisi lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks.

Keskkonnamõju hindamise seaduse4 (KeHJS) kohaselt võib arendaja projekti koostamise viia läbi koos keskkonnamõju hindamisega (§ 26).

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/109032018028?leiaKehtiv

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv

7

Taotluste esitamise ja menetlemise järjekord ei ole eespoolnimetatud seadustes täpselt paika pandud. Kui ehitusseadustik näeb ette, et ehitusluba ja hoonestusluba võidakse esitada koos (või esimesena hoonestusluba), siis veeseadusest ei selgu üheselt, kas vee erikasutusluba võib taotleda nimetatud lubadega paralleelselt. Kirjeldatud seadustes ei ole otseseid viiteid sellele, et hoonestus- ja ehitusloa olemasolu oleks vee erikasutusloa väljastamise tingimuseks või vastupidi (võrdle atmosfääriõhu kaitse seadusega - § 79 lg 6 sätestab üheselt mõistetavalt, et ehitusloa taotluse esitamisele eelnevalt tuleb õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitajal taotleda ja saada õhusaasteluba). Keskkonnaeksperdi isiklik suhtlus hoonestus- ja ehitusloa andjaga (Tehnilise Järelvalve Amet, 29.08.2018) tõi välja, et vee erikasutusloa olemasolu on ehitusloa saamise eelduseks. Nimetatud lubade taotlused võib hoonestus- ja ehitusloa andja sõnul sisse anda samaaegselt.

Lisaks eelnimetatud lubadele (hoonestusluba, ehitusluba, vee erikasutusluba) on tegevusega alustamiseks EhS § 50 ja lisale 2 vajalik ka kasutusluba. Kasutusluba antakse, kui ehitis vastab ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Sellest võib järeldada, et kuna vee erikasutusloaga koos esitatakse (loa andja nõudmisel) kavandatavate tööde või ehitise projekt (keskkonnaministri määrus nr 18, RT I, 07.05.20135) ja kavandatavat ehitist saab nõuete ja otstarbe kohaselt kasutada peale vee erikasutusloa väljastamist, tuleb (olukorras, kus keskkonnamõjude hindamine on vajalik ning ehitise projekti soovitakse koostada mõjude hindamisega paralleelselt) taotlused esitada järjekorras:

1. Hoonestusloa ja ehitusloa taotlus koos 2. Vee erikasutusloa taotlus (või koos sammuga 1) 3. Kasutusloa taotlus või

1. Hoonestusloa taotlus 2. Ehitusloa taotlus (peatub vee erikasutusloa menetluse ajaks) 3. Vee erikasutusloa taotlus 4. Kasutusloa taotlus

Tuginedes eelkirjeldatule ja Ösel Aquafarms OÜ Kesknõmme kalakasvatusega seotud hoonestusloa taotluse menetluse raames Keskkonnaameti poolt sõnastatud seisukohale ja langetatud otsusele, on võimalik ka hoonestusloa, ehitusloa ja vee erikasutusloa taotluste samaaegne esitamine (Keskkonnaameti kiri 08.03.2017 nr 14-6/17/1223-26). Seejuures, kui viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, peatatakse ehitusloa ja vee erikasutusloa taotluse menetlused keskkonnamõju hindamise valmimiseni.

Seejuures tuleb keskkonnamõju hindamine (KMH) läbi viia nii, et see annaks vajaliku info kõikide tegevuslubade andjatele selleks, et langetada põhjendatud loa andmise või mitteandmise otsus, ilma täiendavat keskkonnamõju hindamise protsessi läbi viimata. Seda tingimust on võimalik täita, kui keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ja keskkonnamõjude hindamine viiakse läbi kõiki asjaomaseid asutusi aktiivselt kaasates ja laekunud tagasisidet maksimaalselt arvesse võttes. Tegevuslubade menetlus peatub KMH läbiviimise ajaks.

Otsuse, millist skeemi kasutada, langetab tegevuslubade taotleja (arendaja).

Kui sumpadest kalade põgenemise detekteerimiseks paigaldatakse kalavõrgud (nö testvõrgud), on vajalik ka kalapüügiloa taotlemine.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv

6 http://dhs-adr-kea.envir.ee/Display.aspx?ID=104163&Root=104163

8

2.1.1 Hoonestusloa taotluse koostamine

Tulenevalt veeseadusest on kavandatava tegevuse puhul hoonestusloa taotluse kohustuslikud osad:

1) ehitise kasutamise otstarve;

2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed;

3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala;

4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites;

5) selle uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha;

6) hoonestusloa taotletav kestus

Lisaks sätestab veeseadus, et

− Kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud täiendavad nõuded, siis peab taotluses sisalduma ka taotleja kinnitus, et ta vastab nendele nõuetele. Taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.

− Taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid.

− Pärast pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud.

Taotlus esitatakse Tehnilise Järelvalve Ametile.

2.1.2 Ehitusloa taotluse koostamine

Ehitusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui ehitusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse.

Tulenevalt ehitusseadustikust on kavandatava tegevuse puhul ehitusloa üldised kohustuslikud osad:

1) taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;

2) ehitusloa kättetoimetamise viis;

3) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;

4) ehitusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve;

5) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamiseks taotletav aeg;

6) ehitusprojekti koostanud isiku andmed, kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed;

9

7) energiamärgis, kui see on nõutav;

8) andmed riigilõivu tasumise kohta.

9) nõuetele vastav ehitusprojekt. Kui ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks on tehtud ekspertiis, esitatakse ka ekspertiisiakt.

10) kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitise ehitusloa taotluses märgitakse lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule ehitise või ehitamisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus.

Nagu juba eespool viidatud, esitatakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotlusega koos hoonestusloa taotlus või hoonestusluba. Kui koos ehitusloa taotlusega esitatakse hoonestusloa taotlus, peatub ehitusloa menetlus hoonestusloa andmiseni. Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotluse esitamisel lähtutakse käesoleva seadustiku üldosas ja veeseaduse § 226 lõikes 2 hoonestusloa taotlusele esitatavatest nõuetest.

2.1.3 Vee erikasutusloa taotluse koostamine

Kõikide vee erikasutuslubade taotlused peavad sisaldama järgmist infot (vt keskkonnaministri määrus nr 18)7:

1) avaldust, milles on taotleja nimi või ärinimi, aadress, ettevõtja registrikood või füüsilise isiku isikukood, vee erikasutuse eesmärk, taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;

2) vee erikasutuse asukoha ja vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldust;

3) vee erikasutuse asukoha skeemi ja kaarti (soovitavalt mõõtkavas 1:10 000);

4) vee erikasutusloa taotleja tegevusala iseloomustust, mis peab sisaldama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori koodi (EMTAK kood);

5) vee erikasutamise eest vastutava isiku nime, ametikoha nimetust, telefoninumbrit või elektronposti aadressi;

6) teavet vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta vee erikasutusloa andja nõudmisel;

7) vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekti vee erikasutusloa andja nõudmisel;

8) teavet vee erikasutamise aja kohta ja perioodi pikkust, milleks vee erikasutusluba taotletakse;

9) teavet vee erikasutuses kasutatava tehnika vastavuse kohta parimale võimalikule tehnikale vee erikasutusloa andja nõudmisel.

10) vee erikasutusloa andmiseks vajalikku eksperthinnangut vee erikasutusloa andja nõudmisel;

11) kohaliku omavalitsuse nõusolekust, v.a juhul, kui vee erikasutusluba taotletakse vee erikasutuseks sise- või territoriaalmerel või piiriveekogudel või kohaliku omavalitsuse enda poolt;

12) vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavaid dokumente.

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024

10

Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamisel avalikule veekogule ja kalakasvatuse kavandamisel tuleb vee erikasutusloa taotluses seoses saastavate ainete juhtimisega suublasse esitada (vähemalt) info

− veekogusse (suublasse) juhitavate saasteainete koguste kohta (toodanguühiku kohta);

− kavandatud või olemasolevad seirepunktide koordinaadid L-Est süsteemis ja analüüsitavad näitajad ning seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas;

− suubla nimi, asukoht ja kirjeldus ning veemajanduskava kohane suubla seisundi kirjeldus.

Seoses tahkete ainete heitmisega veekogusse tuleb kavandatud tegevusega seotud vee erikasutusloa taotluses esitada (vähemalt) info:

− uputamisele kuuluva aine maht (m3) ning saasteainete sisalduse kirjeldus;

− vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-Est süsteemis;

− kavandatavate vee seirepunktide ja süvendatava pinnase seirepunktide asukohad ja koordinaadid L‑Est süsteemis, analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas;

− vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus;

− merre pinnase paigaldamise, tahkete ainete uputamise või heitmise korral selle koha valiku põhjendus.

Kõikide tegevuslubade taotlused esitatakse ametlikult kinnitatud vormidel, millele viited leiab vastavatest seadustest.

2.1.4 Kasutusloa taotlus

Vastavalt EhS § 52 esitatakse kasutusloa taotlus peale ehitise valmimist pädevale asutusele (antud juhul Tehnilise Järelvalve Amet) ehitisregistri kaudu. Kasutusloa taotlus peab sisaldama järgmist infot:

1) taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;

2) kasutusloa kättetoimetamise viis;

3) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;

4) kasutusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas ehitatud ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik;

5) ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks taotletav aeg;

6) õigusaktis sätestatud juhul ehitise hooldusjuhend;

7) ehitist ehitanud isiku andmed, asjakohasel juhul ka ehitusprojekti koostanud isiku andmed, ja kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud projekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed;

11

8) energiamärgis, kui see on nõutav;

9) õigusaktis sätestatud juhul tõendid ehitise auditi kohta;

10) ehitusdokumendid, välja arvatud juhul, kui kasutusloa taotlus esitati ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks;

11) andmed riigilõivu tasumise kohta.

Koos kasutusloa taotlusega esitatakse ka ehitusprojekt.

2.2 Kavandatava tegevusega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamisest ja eelhindamise vajalikkusest

KeHJS § 3 sedastab, et keskkonnamõju hinnatakse juhul, kui

− taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

− kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.

Tegevusluba KeHJS mõistes on defineeritud § 7 – tegevusloaks on lisaks keskkonnakompleksloale, vee erikasutusloale ja õhusaasteloale, kiirgustegevusloale, jäätmeloale ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsile ka projekteerimistingimused, ehitusluba või ehitise kasutusluba. Käesoleval juhul on seega planeeritaval tegevusel vajalik 3 tegevusluba erinevatelt osapooltelt.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul KMH on kohustuslik - tegevused, mille puhul on oluline keskkonnamõju tõenäoline. Vesiviljelust, sh kalakasvatust, samuti avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamist siin ei nimetata. § 6 lg 1 p 34 nimetab KMH kohustuslikkuse olukorras, kus käsitlemisel on selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga.

Sama § 6 lg 2 nimetab tegevuste hulgas, mille puhul on vaja otsustajal anda eelhinnang võimalikele keskkonnamõjudele, põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning maaparanduse (p 1) ning vee erikasutuse (p 18).

Vabariigi Valitsuse määrus nr 2248 eelhinnangu vajadusega tegevusvaldkondadest täpsustab § 9 p 10 all, et eelhindamine on vajalik, kui planeeritakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. Sama määruse § 11 p 7 kohaselt on eelhindamine vajalik, kui veekogusse kaadatakse tahket ainet 100 kuupmeetrit või enam. Keskkonnamõju eelhindamine on KeHJS kohaselt otsustaja ehk loa andja ülesanne (§ 6 lg 2 ja lg 21). Seega ei saa arendajalt nõuda keskkonnamõju eelhindamise teostamist ja aruande esitamist koos taotlusega, kuid arendajalt saab eeldada piisavalt põhjalike andmete esitamist oma planeeritava tegevuse ja sellega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kohta

Vastavalt keskkonnamõju eelhindamise juhendile9 (Keskkonnaministeerium 2015) on keskkonnamõju eelhindamine vajalik selleks, et välistada põhjendamatud KMH ja KSH algatamised või algatamata jätmised. Põhjendamata KMH mittealgatamine võib kaasa tuua olulise keskkonnakahju ja kahjunõuded. Samas ka KMH algatamine olukorras, kus olulisi

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/935561?leiaKehtiv

9 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf

12

keskkonnamõjusid pole alust eeldada, võib kaasa tuua kahjunõudeid ja põhjendamata viivitusi ja töökoormust arendajale jt osapooltele. Keskkonnamõju eelhindamine on vastavalt KeHJS § 6 ja VV määrus nr 224 otsustaja ehk tegevusloa andja (vt KeHJS § 9) ülesanne.

Hiiu maakonda ümbritseva mereala 2016. aastal kinnitatud teemaplaneeringut kinnitava Hiiu maavanema korralduse10 kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks iga juhtumi puhul eraldi otsustada KMH vajalikkus ning määrata täiendavad tingimused. Hiiu maakonna merealade planeeringu 1. köites (seletuskiri)11 on samuti välja toodud lähtuvalt tootmistegevusest vajadus igakordselt otsustada keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus ning KMH koostamise käigus otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdroloogilisi tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat, liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi jm asjakohast infot. Samuti tuuakse seletuskirjas välja, et tulenevalt vesiviljeluse arengukava ja sobivate kohtade määratlemise kava puudumise tõttu planeeringu valmimise ajal on võimalik, et potentsiaalsete vesiviljeluse aladena väljatoodud piirkondade asukohti muudetakse või korrigeeritakse konkreetse arendussoovi puhul (lähtudes mh KMH käigus saadavatest täiendavatest andmetest).

Koosmõjus teiste mereala mõjutavate tegevustega ei saa olemasolevatel andmetel tuginedes välistada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Hiiumaa maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu juurde kuuluva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande12 kohaselt ei olnud KSH raames võimalik erinevate tegevuste, sh vesiviljeluse keskkonnamõjusid eraldi detailselt hinnata. KSH aruandes nähakse keskkonnakaitselise meetmena vesiviljeluse kavandamise korral merealale ette KMH läbiviimine (vt ptk 4.3.6, vesiviljelus, leevendavad meetmed).

KSH aruande ptk 5.4.1 käsitleb Natura eelhindamise tulemusi mõju osas Natura aladele. Aruandes on välja toodud võimalikud mõjud Natura aladele potentsiaalsete vesiviljelusalade lõikes, sh nii PV1 kui PV2 kohta. Tabelis 5.1 on loetletud nii tõenäolised negatiivsed mõjud kui nende leevendusmeetmed, sh

− Väinamere loodusalale avalduva mõju hindamine KMH käigus;

− Hinnata vesiviljelusala PV1 mõjusid võldasele KMH käigus;

− Täiendavate andmete ilmnemisel kaaluda KMH vajadust ja hinnata põhjalikumalt PV2 mõjusid Natura asjakohase hindamise käigus;

− Täiendavate andmete ilmnemisel kaaluda KMH vajadust ja hinnata põhjalikumalt PV2 mõjusid Natura asjakohase hindamise käigus;

− Hinnata vesiviljelusala PV2 mõjusid Hiiu madala loodusalale Natura asjakohase hindamise käigus.

Kavandatava tegevuse puhul (kalakasvatuse rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale) tuleb seega lähtuda KeHJS § 3 ja § 6 lg 1 p 34 toodust. Nendest KSH aruande punktidest lähtudes saab järeldada, et KMH läbiviimise vajalikkus on lähtuvalt tegevuse olulisest tõenäolisest keskkonnamõjust, sh mõjust Natura aladele, ja olemasolevate andmete puudulikkusest tõendatud ka ilma eelhindamist läbi viimata.

10 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/Kehtestamise+korraldus.pdf/c3e7fe54-e4db- 40d2-927d-6529b360fa70

11 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/Seletuskiri.pdf/146474a9-2584-4e77-9861- f17543e35906

12 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/KSH+aruanne.pdf/e733223c-8f63-4bd2-97ae- 59cbf28d18b6

13

KeUS § 3 defineerib keskkonnahäiringu kui inimtegevusega kaasneva ebasoodsa mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiva mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on antud definitsiooni järgi ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnahäiring hõlmab ka keskkonnamõju KeHJS mõistes. Seejuures tuleb võtta arvesse looduskaitse, sh keskkonnakaitse olulisi rakendusprintsiipe, milleks on ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses13 (KeUS) kirjeldatud vältimispõhimõte ja ettevaatuspõhimõte. Vältimispõhimõtte kohaselt tuleb keskkonnaohu tekkimist vältida ning selle talumine eeldab olulise ja ülekaaluka huvi olemasolu, alternatiivide puudumist ja meetmete rakendamist. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleb keskkonnariski kohaste meetmetega võimalikult suurel määral vähendada.

KeUS eeldab olulise keskkonnahäiringu tekkimist mh nii olulise keskkonnamõju põhjustamisel KeHJS mõistes kui olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (edaspidi Natura) võrgustiku alale. Nende alade kohta on seatud nõuded direktiiviga 92/43/EMÜ14, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Direktiivi kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala (Natura 2000 võrgustiku ala) kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab.

Arvestades eespool nimetatud ettevaatuspõhimõtet ja direktiivis 92/43/EMÜ toodut, samuti asjaolu, et vee raamdirektiivi ja sellel põhineva Eesti veemajanduskava kohane seisundihinnang vaadeldavale rannikumere veekogumile (Hiiu madala veekogum) on jätkuvalt „kesine“ (vt pinnaveekogumite koondseisund 2015. aastal Keskkonnaagentuuri andmetel15, pinnaveekogumite seisund 2012-2016 Keskkonnaagentuuri andmetel16) ja hea seisund jääb tõenäoliselt lähiaastatel saavutamata, ei saa lubada veekogumi veekvaliteedi näitajate edasist halvenemist.

VeeS § 35 järgi on pinna- ja põhjavee kaitse keskkonnaeesmärgiks – pinna- ja põhjavee seisund ei tohi halveneda, ning tuleb saavutada vee raamdirektiivis ja Eesti veemajanduskavades seatud eesmärk – kõikide veekogumite vähemalt hea seisund või hea ökoloogiline potentsiaal. Täiendavat koormust avaldavate tegevuste ja objektide kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et uue saasteallika lisandumisel ei tohiks veekvaliteedi näitajad ületada „hea“ seisundiklassi piirväärtusi. Rannikumere veekogumite tüüpide seisundiklasside piirid kvaliteedielementide kaupa on toodud keskkonnaministri määruse nr 44 lisas 6. Hiiu madala veekogumi seisundist ja veekogumile avalduvast survest ning vajalikest keskkonnameetmetest annab ülevaate Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava17. Veekogumi seisundi parandamise meetmed on detailselt kirjeldatud vastavas meetmekavas18. Kehtiva veemajanduskava ja meetmeprogrammi järgi tuleb Hiiu madala veekogumis veekasutust (saasteainete, eelkõige toitainete N ja P) sissekannet piirata, mitte vältida. Välja on toodud, et veekogumi seisundi käesoleva veemajanduskavade perioodi (2016-2021) eesmärgi saavutamine (senise seisundi ehk seisundiklassi „kesine“ säilitamine) on ohustatud. Meetmetena nähakse ette hajukoormuse ja punktkoormuse vähendamist, kuid oluline

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017017?leiaKehtiv

14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01992L0043-20130701

15 http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_koond_2015.pdf

16 http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/20170906_pinnaveekogumite_seisund_2017_kaur_kinnit atud_2.xlsx

17 https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf

18 http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogramm.xlsx

14

meetmete kavandamise ja rakendatavate meetmete tõhusust vähendav tegur on ebaselgus hajukoormuse osas, mille allikad vajavad veemajanduskava kohaselt täiendavate uuringutega väljaselgitamist.

Seda, kas kavandatava tegevuse puhul tekkiva täiendava saastekoormuse puhul on konkreetsel tegevusel, antud juhul avamere kalakasvatusel otsene või kaudne mõju veekogumi seisundile ja Natura aladele, ei ole käesoleva analüüsi koostaja hinnangul võimalik sisukalt hinnata eksperthinnangu käigus, vaid selleks on vaja läbi viia spetsiifilised uuringud ja põhjalik analüüs, milleks on vaja algatada KMH. KMH läbiviimine projekti koostamise käigus võimaldab seevastu arendajal ühtlasi saada infot erinevate tegevuse alternatiivide keskkonnamõju kohta ning arvestada sellega jooksvalt projekti koostamise juures, kohandades tegevuse mahtusid, paiknemist ning tehnoloogia valikut keskkonnamõju hindamise järeldustele vastavalt. See hinnang on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu KSH aruande järelduste ja selles väljapakutud keskkonnameetmetega.

Lähtudes KeHJS muutmise seaduse seletuskirjas 2017. aastast19 sisalduvast infost on seadusandja mõte ja eesmärk seadusega, et võimalikult varases etapis, st tegevusloa taotlusega koos esitatakse piisav info otsustajale otsuse langetamiseks, kas KMH läbiviimine on vajalik või mitte. Kuna KMH läbiviimine on ressursimahukas protsess, peab nii selle algatamine kui algatamata jätmine olema põhjendatud, et vältida liigsete halduskulude tekkimist ja viivitusi arendajale. Lähtuvalt KeHJS on keskkonnamõju eelhindamise kohustus otsustajal ehk loa andjal (kellel on võimalik vajadusel see ka tellida pädevalt eksperdilt).

KeHJS § 26 ütleb, et arendaja võib soovi korral hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju ehitusprojekti koostamise käigus. Sellisel juhul on otsustajaks sellise tegevusloa andja, mille taotlemisel tuleb esitada ehitusprojekt. Arendaja peab teavitama otsustajat oma soovist, mille peale otsustaja algatab keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamise aruanne kuulub projekti juurde. Käesoleval juhul on sellise tegevusloa andjaks TJA (Ehitusseadustik, § 39 ja § 40), kes algatab arendaja soovil keskkonnamõju hindamise. Soov esitatakse koos hoonestus- ja ehitusloa taotlusega.

KeHJS § 11 lg 12 kohaselt võib arendaja pöörduda enne tegevusloa taotluse esitamist otsustaja poole, et küsida otsustaja seisukohta, millist teavet peab ta keskkonnamõju hindamise käigus esitama. Otsustaja, kelle poole arendaja on pöördunud, peab enne oma seisukoha esitamist konsulteerima nii arendaja kui ka asjaomaste asutustega.

Tegevuse keskkonnamõju hindamine erinevate tegevuslubade lõikes on ühendatav. Kui viiakse läbi KMH hoonestusloa taotlemise menetluse raames, on pädeval asutusel (TJA) võimalik sama aruannet ka ehitusloa ja kasutusloa kohta otsuse langetamisel kasutada (KeHJS § 11 lg 7: „Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi.“ )

Ka vee erikasutusloa väljaandja (antud juhul KeM) saab teha otsuse tegevusloa andmise kohta sama KMH ja selle tulemuste alusel. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt: „Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.“ Vajalik võib olla vee erikasutusloa menetluse raames (täiendava) eksperthinnangu koostamine ja esitamine koos loa taotlusega (vt keskkonnaministri määrus nr 1820).

19 https://www.riigikogu.ee/download/0c032a2d-0920-4074-8111-fc1f3222d48b

20 https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024

15

Eeldatava soovitud stsenaariumi järgi eksperthinnang fikseerib, et tegevusel on tõenäolised olulised keskkonnamõjud ning järeldustes tuuakse välja asjaolu, et KMH on nõuetekohaselt läbi viidud sama tegevuse ja tegevuspiirkonnaga seotud teiste tegevuslubade taotluste menetlemise raames, kaasnevad mõjud on hinnatud ja keskkonnameetmed sõnastatud. Lähtuvalt asjaolust, et KMH on juba teostatud ja sisu vee erikasutusloa andmise otsuse tegemiseks piisavalt informatiivne, jätab otsustaja vee erikasutusloa saamiseks KMH algatamata.

Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et kui kavandatava tegevusega sarnase ja samas piirkonnas toimuva tegevuse kohta on keskkonnamõju eelhinnang juba koostatud, on seda eelhinnangut võimalik tegevusloa väljaandjal kasutada ka teiste arendajate poolt samade tegevusloa taotluste raames KMH teostamise vajalikkuse hindamiseks. Eelduseks on, et eelhinnangu aluseks oleva tegevuse iseloom ja maht ning tegevuse asukoht peavad olema sarnased ja nende keskkonnamõjud seetõttu võrreldavad.

Tehnilise Järelvalve Ameti dokumendiregistrist selgub, et 24.04.2018 on Nordic Trout Ab esitanud hoonestusloa taotluse potentsiaalsetele vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 avamere kalakasvatuse rajamiseks. Tegevusele on Skepast & Puhkim OÜ poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnang21, mille oluliseks järelduseks on KMH läbiviimise, sh asjakohase Natura eelhindamise läbiviimise vajalikkus. Loa taotluse dokumentidest selgub kavandatava tegevuse sisu ja tootmismahtude kirjeldus, mis on võrreldavad käesoleva analüüsi objektiks oleva tegevusega. Nordic Trout Ab hoonestusloa taotluse menetluse algatamise kooskõlastusringil on Keskkonnaministeerium väljendanud seisukohta, et kavandatav tegevus ei tohi kahjustada ega halvendada Eesti mereala merekeskkonna seisundit ning et KMH tuleb teostada võimalikult varases arendusetapis. Keskkonnaameti tagasisides tuuakse välja tegevusega kaasnevad erinevad mõjud merekeskkonnale ja -elustikule, nimetatakse KMH läbiviimise vajalikkus ning esitatakse soovitused KMH sisu ja hinnatava ala ulatuse osas.

Käesoleva analüüsi koostaja hinnangul on seetõttu ka viidatud keskkonnamõju eelhinnang ja sellele laekunud tagasiside otsustajale piisavaks aluseks, mille tulemuste põhjal (arvestades seejuures käesolevas peatükis eraldi kirjeldatud aspekte, sh keskkonnamõju hindamise ja eelhindamise eesmärk KeUS ja KeHJS järgi, Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu KSH aruandes loetletud vajalikud keskkonnameetmed, tegevusest puudutatud veekogumi seisund ja veemajanduskavas toodud ohud ja eesmärgid, direktiivi 92/43/EMÜ nõuded seoses Natura 2000 võrgustiku alade tõenäolise mõjutatusega jt) järeldada KMH läbiviimise vajalikkus ka teise arendaja poolt nimetatud piirkonnas planeeritava sarnase tegevuse (avamere kalakasvatus sumpades) puhul, kus on kasutusel samalaadne tehnoloogia ja millest lähtuv keskkonnakoormus on samalaadne.

21 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-7164

16

Joonis 1. Potentsiaalsed vesiviljeluse alad PV1 ja PV2 vastavalt Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringule piiranguid põhjustavate objektide taustal.

17

3 TEGEVUSPIIRKONNA KIRJELDUS

Kalakasvatust kavandatakse Hiiumaa rannikumerre, Tahkuna poolsaarest kahel pool paiknevatele potentsiaalsete vesiviljeluse aladena väljatoodud aladele PV1 ja PV2 (vt joonis 1). Maa-ameti geoportaali Eesti merealade kaardi järgi22 on nimetatud aladest PV1 madalam (ca 3 kuni 12 m) ja PV2 sügavam (ca 15 kuni 31 m). Põhja reljeef on alal PV1 muutlikum kui alal PV2, mistõttu on sumpade paigutamine alale keerulisem, kuna sumbad tuleb paigutada tasase põhjareljeefiga alale. Samuti mõjutab alade sügavus oluliselt sumpade kõrgust, mida saab alale paigutada. Kui veesügavus on 15-25 meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud 5-6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Madalamates piirkondades on sumbavõrgud lühemad, et jääks piisav vahe võrkude ja põhja vahele.

22 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Merealade-kaardirakendus-p484.html

KOKKUVÕTE PEATÜKIST 3

Mõlemad alad sobivad forelli kasvatamiseks, kuid nii kalade heaolu kui keskkonnamõjude, samuti majanduslikust aspektist on ala PV1 sobilik eelkõige noorkalade ettekasvatamiseks ning PV2 kalade kasvatamiseks kuni turustamiseni. Ala PV1 piire võiks korrigeerida nii, et selle põhjaosa haaraks ka lääne poole jääva sügavama ala ala PV1 ja Lehtma sadama vahel. Selle ettepaneku sobivust hinnatakse KMH raames.

Täiendavate uuringutena on KMH raames vaja läbi viia hoovuste kaardistus ja erinevatest saasteallikatest, sh kalakasvatusest lähtuvate lahustunud toitainete ja orgaanika- ning toitaineterikaste setete leviku modelleerimine. Lisaks tuleb hinnata piirkonnas põhja uuringute läbiviimise vajalikkus ja vajaduse ilmnedes need KMH raames läbi viia.

Sumpade paigutamisel tuleb arvesse võtta nii sügavust, põhjareljeefi kui vee temperatuuri, lainetuse tugevust, hoovusi, sh võimaluse korral ka süvaveekerke esinemissagedust, samuti paiknemist kaitsealade ja püsielupaikade suhtes. Vajalik on hinnata vette heidetavate saasteainete kogused, sõltuvalt toodangumahtudest ja kasvatatavale liigile ja merekeskkonnale kasutamiseks sobivatest söötadest ning saadud andmete põhjal ja, arvestades modelleeritud saasteainete leviku suunaga, valida asukoha- ning tegevusalternatiivid, millel on vähim negatiivne keskkonnamõju. Seetõttu ei ole täpse sumpade asukoha äranäitamine võimalik – see sõltub keskkonnamõju hindamise tulemustest. Sumpade täpne asukoht täpsustatakse peale KMH läbiviimist, vastavad andmed esitatakse loa andjale uuesti. Joonistel 1, 2 ja 3 on antud esialgsed võimalikud asukohad ja asukoha muutuse eeldatavad piirid.

Alal PV1 on sumpade paigutamiseks sobivaim selle sügavam põhjaosa või PV1 ala praegustest piiridest väljajääv veelgi sügavam osa lääne pool, Lehtma sadama suunas. Alal PV 2 tuleb sumbad paigutada võimalikult eemale naabruses paiknevast Natura 2000 alast, arvestades seejuures vajadust kaitsta sumpasid kõrge lainetuse ja tormide eest.

Leevendusmeetmetena rakendatakse tegevuse ajalist jaotust kahe ala vahel – alal PV1 toimub kalakasvatus kevadel ja sügisel, alal PV2 suvekuudel. Lisaks rakendatakse sumpade asukoha perioodilist muutmist kooskõlas regulaarse tegevuse keskkonnamõju seire tulemustega.

18

Alal PV1 (vt joonis 2) on sumpade paigutamiseks sobivam ala põhjapoolne, sügavam osa, tänu millele on võimalik hoida kalakasvatus naabrusesse jäävast kaitsealast 1 km kaugusele, ja ühtlasi võimalikult kaugele hallhülge püsielupaigast. Joonisele on kantud ka alternatiivne asukoht, mida kaaluti kalakasvatuse paigutamiseks.

Joonis 2. Potentsiaalne vesiviljeluse ala PV1 samasügavusjoonte taustal (sh võimalik

alternatiivne asukoht)

19

Mõlema ala puhul on kalakasvatuste piirkond antud puhvriga, mis tähistab määramatust sumpade täpse paigutamise juures. Täpsed asukohad ja ala ulatus selguvad alles peale KMH teostamist, kui on ka selge, kui palju vajatakse mereruumi kompensatsioonimeetmete elluviimiseks (nt karbikasvatuse liinide või võrkude paigutamiseks).

Sumpade puhul tuleb kaaluda vähemalt kaht paigutusviisi ja kasvatusmahtu. Esimesel juhul paigutatakse 8 sumpa alale PV1 ja 8 alale PV2, ning kalakasvatus toimub mõlemal alal sama tsükliga. Teisel juhul paigutatakse 16 sumpa esmalt alale PV1, kus toimub kalade ettekasvatus. Seejärel veetakse sumbad alale PV2, kus toimub kalade kasvatus kuni sügiseni. Seejärel veetakse 16 sumpa tagasi alale PV1, kus kalad on kuni realiseerimiseni.

Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu seletuskirjas ja KSH aruandes on rõhutatud, et konkreetse arendaja ilmumisel ja vesiviljeluse projekti kavandamisel on võimalik planeeringus piiritletud alade muutmine, nende ulatuse ja piiride täpsustamine, samuti vesiviljelusega alustamine planeeringus mitte välja toodud aladel – juhul, kui see ei takista teisi tegevusi planeeringuga kaetud merealal. Sellest asjaolust lähtuvalt võib välja tuua, et sobivamaks piirkonnaks kalakasvatuse jaoks on olemasolevast potentsiaalsest vesiviljelusalast lääne poole, Lehtma sadamale lähemale jääv kuni 12 meetri sügavune mereala. See ala sobib noorkalade ettekasvatamiseks ja täismõõdu saavutanud kalade hoidmiseks vahetult enne realiseerimist, samuti on sadamas võimalik sumpade talvine hoidmine.

Silmas tuleb seejuures aga pidada, et nimetatud piirkonna lähistele jääb ka kaadamisala – kuna kaadamine alale on vee erikasutusloaga nii ajaliselt kui koguseliselt (sadama süvendus- ja kaadamistööd viiakse läbi märtsis-aprillis ning katkestatakse kõrgemate veetemperatuuride saabumisel, kui fütoplanktoni areng intensiivistub, tegevus on keelatud 1. maist 30. juunini, vastavalt keskkonnaloale nr L.VV/32574423) reguleeritud ning sumbad paiknevad alal vaid kevadel ja sügisel, siis on võimalik tegevuste konflikti ja otsest koosmõju vältida. Samas tuleb hinnata kaadamisalale tahkete ainete uputamise ja kalakasvatusest lähtuva saaste kumuleeruva koosmõju võimalikkus ja ulatus.

Joonisel 3 on toodud teise soovitud kalakasvatuse paigutus alal PV2. PV2 ala puhul põhjust Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringus väljatoodud piiridest välja minna ei ole, ala valikul on silmas peetud eelkõige ala sügavust, mis eelistatult võiks olla 18-20 meetrit. Põhja iseloom on alal PV1 mitmekesine, hõlmates nii pehmeid savikaid ja liivapõhju kui kiviseid põhju, alal PV2 on levinud valdavalt ühetaolised savi- ja liivapõhjad. Mõlema ala sügavusreljeefist annavad ülevaate joonised 2 ja 3. Alal PV2 arvestatud kaitseala lähedusega ja allpool pinnakihti toimuva vee läänesuunalise liikumisega, mistõttu on püütud hoida kaitsealast võimalikult kaugele.

Põhja iseloomul ja mere sügavusel piirkonnas on seos piirkonna mereelustikuga, sh põhjaelustiku mitmekesisuse ja arvukusega. Sellest omakorda sõltub, milline keskkonnamõju on kavandataval tegevusel piirkonna mereelustikule, seda eelkõige läbi kalakasvatuse sumpadest põhja settival orgaanilise sademe, mille moodustavad kalasööda ülejäägid ja kalade väljaheited. Sügavamatel aladel on tõenäolisem põhjalähedases veekihis lahustunud hapniku vähenemine (hüpoksia), mis madalatel aladel on tänu lainete ja hoovuste tugevamale läbisegavale mõjule vähem tõenäoline. Samas on madalate piirkondade puuduseks kalakasvatusest lähtuva saaste, sh orgaanikarikka heljumi suurem kontsentreerumine sumpade lähistele, samas kui sügavamatel aladel on hajumine ulatuslikum ja punktmõju seega väiksem ja lahjendus suurem. Ala PV2 eeliseks on ka vikerforellile sobiva ja optimaalset kasvu tagava veetemperatuuri säilumine ka suveperioodil, samas kui madalam PV1 ala muutub vee

23 https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_view&pid=9776830&tid=1031&u=20180627143032&r_url=%2F %3Fpage%3Deklis_list%26pid%3D%26tid%3D1031%26u%3D20180627143032

20

liiga kõrge temperatuuri tõttu kesksuvel suurema tõenäosusega kalade kasvu pärssivalt soojaks. Madalamad temperatuurid tagavad ka väiksema haiguste leviku riski ja suurema kalade heaolu, sh söögiisu ja kiirema kasvu.

Väga olulised tegurid avamere kalakasvatuse puhul keskkonnamõjude tekke seisukohast on hoovused – nii vertikaalsed hoovused, sh upwelling ehk süvaveekerge kui horisontaalsed pinna- ja põhjaveehoovused. Süvaveekerke puhul toimub põhjalähedase, jahedama ja enamasti kõrgema toitainete sisaldusega vee ülesliikumine, millega kaasneb nii füto- kui zooplanktoni arvukuse ja biomassi suurenemine ülemistes veekihtides. See omakorda parandab planktontoiduliste kalade toidubaasi, kuid suurendab samal ajal pinnalähedaste veekihtide toitainete sisaldust ja halvendab seega veekvaliteeti. Samal ajal on süvaveekerkega kaasnev veetemperatuuri alanemine jaheda vee lembeste kalaliikide nagu lõhelised, sh forellid kasvatamise puhul kalade seisundile suveperioodil positiivse mõjuga. Forelli kasvatamist Eesti rannikuvetes takistabki (lisaks aastaringse tegevuse võimatusele) mh asjaolu, et suviti võivad rannikulähedases meres tõusta veetemperatuurid sageli lõhilaste jaoks ebasobivalt kõrgeks – vikerforelli jaoks sobivaim temperatuurivahemik on 10-18° C24. Seega võiks vikerforellikasvatusele olla soodsam valida piirkonnad, kus süvaveekerget esineb sagedamini, kuid silmas tuleb pidada, et koosmõjus kalakasvatusega ei tohi seejuures halveneda veekogumi seisund.

Horisontaalsed pinna- ja põhjahoovused kannavad kalakasvatuse piirkonnast eemale kalade toitmise vees lahustunud ülejääke ning sumpadest põhjasettivat orgaanilist sadet. Hoovuste suund ja tugevus on muutlik ning sõltub eelkõige valdavatest tuulesuundadest, põhja reljeefist ja kaldajoonest. Väinades jt kitsastes kohtades on hoovused tugevamad. Kui pinnahoovustel on Läänemeres valdavalt liikumine vastupäeva, siis sügavamates veekihtides toimub vee liikumine pigem vastupidises suunas. Joonistel 4, 5, 6 on toodud keskmine hoovuste liikumise suund Hiiumaa ümbruses 2017. aasta juulis – seda võrdlevalt pinnakihis, sügavusel kuni 5 meetrit ja kuni 10 meetrit. Tegemist on ekraanitõmmistega Euroopa Komisjoni Maa seire programmi Copernicus mereteenuste valikust leitava teenuse BALTICSEA_ANALYSIS_FORECAST_PHY_003_00625 andmete valiku ja kuvamise tulemustest (2X2 km ruudustikus, kuu kohta keskmistatud vee horisontaalse liikumise kiirus ja suund).

24 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-vesiviljelus-potentsiaal.pdf

25http://marine.copernicus.eu/services-portfolio/access-to- products/?option=com_csw&view=details&product_id=BALTICSEA_ANALYSIS_FORECAST_PHY_003_006

21

Joonis 3. Ala PV2 samasügavusjoonte taustal.

22

Ekraanitõmmistelt on näha, et juulikuus 2017 on Hiiumaa põhjaosa rannikuäärses meres vee

liikumine pindmises kihis eelkõige ida- ja kagusuunaline, rannikust kaugenedes aga

lõunasuunaline. Pindmises kihis on vee liikumine ka kiirem, PV1 ala ümbritsevas mereosas

seejuures märgatavalt kiirem kui ala PV2 ümbritsevas mereosas.

Sügavuselt järgmises veekihis (kuni 5 m) on vee horisontaalne liikumine rannikuäärses

piirkonnas PV1 ala lähistel sama kui pindmises kihis, kuid avavees tuleb tugevamalt sisse

läänesuunaline liikumine, seda eelkõige Tahkuna poolsaarest itta, Soome lahe suudmeala

poole jäävas osas. Alal PV2 on rannikulähedases piirkonnas selles sügavusvahemikus märgata

hoopis põhjasuunaline liikumine, rannikust kaugemal läänesuunaline liikumine. 10 m

sügavusel toimuva kohta rannikulähedase ala PV1 kohta enam andmeid ei saa, kuid ala PV2

piirkonnas näeme selget ja valdavat läänesuunalist liikumist, mis võib viidata sellele, et

põhjasetteid kantakse selles piirkonnas pigem läände, Läänemere avaosa poole. Tegelikkuses

on hoovuste liikumine joonistel esitatud tardkujutistest keerukam ja ajas muutlik, mistõttu

hoovuste summaarse, pikaajalise mõju hindamiseks nii kaldalt lähtuva, avamere suunalt

tuleva kui kalakasvatusest pärineva toitainete ja orgaanikarikaste setete liikumisele on vajalik

eraldi analüüsi läbiviimine.

Lisaks tuleb KMH käigus hinnata lainekõrgused alal PV2, mis on merele avatud ja kus tormid

ja kõrge lainetus võivad sumbad purustada või sumpade ankurdamissüsteemid lõhkuda,

millega kaasneb arendajale oluline majanduslik kahju ning samuti negatiivne mõju

elurikkusele, kuna kalakasvatuste puhul tuleb maksimaalselt vältida kasvatustest isendite

loodussepääsemist – seda nii nakkushaiguste, sh parasiitide põhjustatud haiguste leviku kui

looduslike populatsioonide geneetilise saastumise vältimiseks.

Joonis 4. Hoovused Hiiumaa rannikuvetes 2017. aasta juulis, veepinnal (sügavus 0 meetrit)

23

Joonis 5. Hoovused Hiiumaa rannikuvetes 2017. aasta juulis, sügavusel kuni 5 meetrit

Joonis 6. Hoovused Hiiumaa rannikuvetes 2017. aasta juulis, sügavusel kuni 10 meetrit

24

Keskmine potentsiaalne veetemperatuur vaadeldavas piirkonnas on eespoolviidatud Copernicuse mereteenuse andmetel 2017. aasta suvel (juuni kuni august) alal PV1 olnud sügavamas kihis kuni 18 kraadi. 20 m sügavusel on augustis 2017 keskmine potentsiaalne veetemperatuur olnud PV2 ala piirkonnas kuni 16-17 kraadi, mis illustreerib selle ala paremat sobivust täiskasvanud kala kasvatamiseks realiseerimiseks vajaliku suuruseni.

Joonisel 1 on esitatud vaadeldavaid alasid läbivad veealused kaablid ning planeeritavate kaabelliinide suunad, veelaused kultuuriväärtusega objektid ja kultuuriväärtused (eelkõige on nendeks vrakkide asukohad), kaitsealad (sh Natura alad), hoiualad ja püsielupaigad (sh hallhüljeste püsielupaigad nagu Selgrahu). Sellelt jooniselt nähtub, et oluline on hinnata tegevuse mõju Hiiu madala loodusalale ja hoiualale, Paope loodusalale ja looduskaitsealale, Kõrgessaare-Mudaste ja Väinamere loodusalale, linnualale ning hoiualale. Hüljeste püsielupaikadega arvestamine on oluline ka majanduslikel põhjustel, kuna hülged võivad kalakasvatusele tekitada olulist majanduslikku kahju – sumbad tuleb paigutada neist võimalikult eemale ja vajadusel varustada hülgevõrkude või hülgepeletitega.

Lisaks on kaardile kantud Tahkuna poolsaarele ja selle lähistele Hiiumaa põhjarannikule jäävad maismaal paiknevad kaitsealad, kuna keskkonnamõju hindamisel on vaja analüüsida ka võimalikku rannikutele ja rannikumaastikele ja nende elustikule avalduvat mõju. Lehtma sadama ja ala PV1 vahele jääb ka kaadamisala, mis paikneb Tareste lahe sügavamas osas. Kuna kaadamisega kaasneb ka setete ja heljumi levik, tuleb keskkonnamõju hindamise ja hoovuste mõju analüüsi käigus arvestada võimaliku koosmõjuga kaadamisest.

Täiendavalt tuleb uurida alasid meremiinide suhtes – kas ja kui põhjalikult on piirkonnas teostatud miinitõrjeoperatsioone ja kas on vajalik täiendavate põhjauuringute tegemine, võimalike ohtude täpsustamiseks ja vajadusel elimineerimiseks.

Kokkuvõttes saab järeldada, et arvestades alade PV1 ja PV2 erinevat sügavust ja põhjareljeefi, samuti erinevat hoovuste liikumist ning veetemperatuuri, samuti kaitstust tugeva lainetuse ja tormide eest on põhjust kaaluda noorkalade ettekasvatamist alal PV1 (või selle lähistel Lehtma sadama pool lahe sügavamas osas). Alalt PV1 oleks võimalik sumbad suvekuudeks transportida alale PV2, kus sügavamas, enam merele avatud mereosas toimub kalade kasvatamine suveperioodil täismõõtmete saavutamiseni. Sügisel, peale täismõõdu saavutamist, transporditakse sumbad alale PV1 tagasi, kuhu kalad jäävad kuni realiseerimiseni. Kuna sel ajal kalade toitumisaktiivsus langeb ja mõned nädalad enne realiseerimist lõpetatakse kalade toitmine täielikult, vähendatakse nii oluliselt negatiivset keskkonnamõju täiendavast toitainete sissekandest madalale PV1 alale. Lisaks on alal PV1 sumbad paremini kaitstud kevadel ja sügisel tõenäolisemate tugevamate tuulte ja kõrgema lainetuse eest.

Keskkonnamõjude vähendamise seisukohast on selline kalakasvatuse korraldus kasulik ka aspektist, et intensiivse kasvuperioodi ajal, mil kalad intensiivsemalt toituvad ja söödakulu on suurem, on kalad sügavas mereosas alal PV2, kus saaste hajumine ja lahjendus on suurem ning sügavamates veekihtides toimuv läänesuunaline veeliikumine transpordib toitainete- ja orgaanikarikkad setted avamere poole. See ala on kalakasvatuseks soodus seega nii suurema sügavuse kui jahedama vee tõttu. Tegevuste selline jaotamine vähendab kummalegi mereosale langevat koormust. Samal ajal kui sumbad paiknevad alal PV2, saab suletumas ja madalamas mereosas paiknev ala PV1 puhastuda. Talveks on võimalik sumbad hoiustada Tareste lahes Lehtma sadama piirkonnas.

Täiendava leevendusmeetmena tuleb kasutada ka sumpade asukoha vahetamist ala sees - st sumbad paigutatakse alal PV2 iga 3-5 aasta järel erinevasse asukohta. Läbi tuleb viia pidevat seiret nii veekvaliteedi kui setete osas, ja vajadusel asukohti muuta tihedamalt (nt kui on

25

täheldatav lahustunud hapniku sisalduse vähenemine ja H2S teke põhjakihis). Alal PV1 pole asukohtade vahetamine eeldatavalt vajalik, kuid täpsem hinnang antakse KMH käigus.

26

4 KALAKASVATUSE VÕIMALIKUD KESKKONNAMÕJUD

Joonised 8 ja 9 illustreerivad Eesti rannikumere ja ümbritseva mereala seisundit. 2018. aasta merealade seisundi ajakohastamise aruandest (TTÜ Meresüsteemide Instituut26) selgub, et MSRD kohaste indikaatorite ja seire tulemused näitavad – nii rannikumere kui avamere seisund on eutrofeerumise otseste näitajate, sh toitainete sisalduse alusel hinnates halb või väga halb. Parem on seisund üldlämmastiku alusel, halvem üldfosfori alusel (halb). Hiiu madala seisundi hinnang fütoplanktoni ja Chl-a alusel on kesine. Põhjaelustiku näitajad, mida kasutatakse rannikumerealade eutrofeerumise kaudsete mõjude kirjeldamiseks (nt

26 https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf

KOKKUVÕTE PEATÜKIST 4

Hiiu madala veekogumi koondseisund on kesine VRD kohase hindamise alusel ning halb MSRD kohase eutrofeerumise hindamise alusel. Hiiu madalaga piirneva läänepoolse avamere ala (NBP) seisund on MSRD kohase eutrofeerumise hindamise alusel väga halb.

Peamine ja kõige olulisem mõju allikas on kalade toitmine. Kavandatava tegevuse puhul eeldatakse tootmismahuks 2050 tonni, mille saavutamiseks vajatakse sööta 2357,5 tonni. Tegevuse jaotamisel kahe ala vahel on sööda ja seega ka koormuse jaotus alade vahel järgmine - alale PV1 langeb 30% ja alale PV2 70% söödast ja toitainekoormusest. Toitainete omastamist arvestava lihtsustatud kalkulatsiooni järgi on arvutuslik vette jõudev N kogus selliste mahtude ja koguste juures 74 tonni, P kogus 18,1 tonni. Kalakasvatuse reostuskoormuse määramise metoodika järgi tekitab ilma sette-eemalduseta töötav sumpades kalakasvatus lämmastikukoormust 33,4 kg ja fosforikoormust 3,5 kg ühe tonni kala kohta aastas, mis kavandatava tegevuse mahtude juures oleks 68,5 t N ja 7,2 t P aastas.

Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib läbi vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda:

1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine;

2. Põhjaelustikule – sügavuslevik, liigiline koosseis ja arvukus;

3. Merekaladele ja vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise;

4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused;

5. Inimese heaolule – visuaalne häiring, konkurents ökosüsteemi teenustele (sh ruum).

Positiivsete mõjudena saab välja tuua teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) arvukuse suurenemise, majandustegevuse aktiviseerumise piirkonnas (täiendavad töökohad). Positiivsete mõjude kohta vt ka ptk 7, sotsiaalmajanduslikud mõjud.

Kalade haiguste raviks kasutatavate antibiootikumide probleem on oluliselt vähenenud, tulenevalt efektiivsete vaktsiinide kasutuselevõtust.

27

oportunistlike liikide ohtrus, põhjataimestiku ja põisadru sügavuslevik, zoobentos jt) annavad Hiiu madala ja ka teiste rannikumere veekogumite kõrgema koondhinnangu – valdavalt hea või isegi väga hea. Avamere ala NBP koondhinnang on siiski kesine ka kaudse mõju kriteeriumite grupi kaudu hinnatuna. Seega tuleb täiendavate saasteallikate lisamine enne potentsiaalselt veekeskkonda täiendavalt saastava tegevusega alustamist nii ranniku- kui avameres põhjalikult hinnata, et välja selgitada tegevuse võimalikkus, arvestades võetud veekaitsealaseid kohustusi.

Võimalik mõju veekvaliteedile avaldub avamere kalakasvatuse puhul eelkõige kalade söötmisest - mitte kogu kalasööta ei tarbita ära ning ka söödaga antavaid toitaineid ei tarbita kalade poolt ära täielikult, vaid osa sellest jõuab vette väljaheidete kujul. Omastatavate toitainete osakaalu hinnatakse kala kudede toitainete sisalduse järgi27. Hoonestusloa taotluse aluseks oleva tegevuse kavandatav aastane toodang ehk juurdekasv on hinnanguliselt 2050 tonni. Avamere kalakasvatuse puhul on kõige olulisemaks keskkonda mõjutavaks teguriks kalade söötmine. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg sööta kalade juurdekasvu kilo kohta, on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2357,5 tonni aastas. Söödana kasutatakse söödagraanuleid, mille läbimõõt on vastavalt keskmisele kalade suurusele 6 - 8 mm. Kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta.

Söödas sisalduv toitainete kogus on 0,7 - 0,8 % fosforit ja 6,16 - 6,64 % lämmastikku. Seega on kogu aastas kasutatava söödakoguse peale söödaga merreviidavat fosforit kokku 18,86 tonni ning lämmastikku 156,5 tonni, mis teeb juurdekasvu kilo kohta vastavalt 9,2 kg P ja 76,3 kg N aastas. Toitainetest on söödas leiduv fosfor vees vähelahustuv, samas lämmastik kergestilahustuv ja seetõttu kaod lahustumise läbi vette on suuremad ning mõju keskkonnale samuti. Oluline on, kui suur osa toitainetest kalade poolt omastatakse ja kui suur osa jõuab toiduülejääkide või kalade väljaheidetega merre. Soomes läbi viidud kalakasvatuse keskkonnamõju uuringutes on omastatava N osakaaluks võetud 2,75% ja P puhul 0,4%. Seega on selle lihtsustatud arvutusmeetodi järgi vette jõudev arvutuslik P kogus 18.1 t ja N kogus on 74 t.

Kui tegevus viiakse ellu nii, et alal PV1 toimub noorkala ettekasvatus ja alal PV2 nö põhikasvatus, on söödakasutuse jaotus kasvatuskohtade vahel ligikaudselt järgmine – alal PV1 25-30% ja alal PV2 70-75%. Koguseliselt teeb see alale PV1 707.25 t ja alale PV2 1650.25 t sööta aastas. Arvutuslik täiendav toitainekoormus aastas alale PV1 oleks seega (arvestades sööda toitainete sisaldust, mis vastavalt on 0,8 % P ja 6,64 % N) 5,6 t P ja 47,0 t N aastas (sellest tuleb arvestada maha veel kalade poolt omastatavate toitainete kogus). Alale PV2 antav täiendav toitainete kogus oleks ilma kalade poolt äratarbitava toitainekoguseta 13,2 t P ja 109,6 t N. Võttes arvesse ka kalade kudede N ja P sisalduse alusel määratud toitainete äratarbimise osakaalu (vastavalt 2,75% ja 0,4%), saame alale PV1 aasta jooksul langevaks täiendavaks toitainekoormuseks 5,4 t P ja 45,7 t N. Alale PV2 langeb täiendavat koormust peale kalade poolt omastatava osa mahaarvamist 12,7 t P ja 106,5 t N aastas.

Siinkirjeldatud kalkulatsioonides pole arvesse võetud asjaolu, et söötades leiduvast fosforist vaid osa (hinnanguliselt 20-30%) on vees hästilahustuv ning ülejäänud moodustavad vees vähe- või mittelahustuvad fosforiühendid, kuna see sõltub konkreetse sööda koostisest ja nii detailne käsitlus pole käesoleva eksperthinnangu täpsusastet ja eesmärki arvestades vajalik. Täpsed kogused hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus

Kalakasvatuste reostuskoormuse määramise metoodika (201228) järgi tekib vikerforelli tootmisel läbivoolsetes kalakasvatustes ja sumpades, mis töötavad ilma igasuguse sette-

27 https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/232342/VYH_monistesarja_6.pdf?sequence=1

28 https://www.envir.ee/sites/default/files/veesaaste_metoodika_uuring_aruanne_final.pdf

28

eemalduseta, hinnanguliselt lämmastikukoormust 33,4 kg ja fosforikoormust 3,5 kg ühe tonni kala kohta aastas, mis kavandatava tegevuse mahtude juures oleks 68,5 t N ja 7,2 t P aastas. Aastas sada tonni vikerforelli tootev farm, mis töötab läbivoolsel tehnoloogial või sumpadega ilma sette-eemalduseta ja mis põhjustab lämmastikukoormust 3,3 tonni ning fosforikoormust 0,35 tonni, on viidatud metoodilise dokumendi järgi võrdväärne umbes 5000 inimekvivalendilise (ie) koormusega töötava reoveepuhastiga. See on omakorda võrdväärne ca 500 inimesega asula aasta jooksul vooluveekogusse juhitud olmereovee fosfori (890 ie) ja lämmastiku (1386 ie) reostuskoormusega.

Keskkonnamõju hindamise raames tuleb kriitiliselt võrrelda erinevaid uuemaid metoodikaid kalakasvatuse reostuskoormuse hindamiseks (sh analoogilisi metoodikaid pika avamere kalakasvatuse traditsiooniga riikidest nagu Taani, Rootsi, Norra ja Soome) ja hinnata valitud ja pädeva asutusega kooskõlastatud meetodi alusel tegelik reostuskoormus, sh inimekvivalentides. See võimaldab otsustada tegeliku lubatava tootmismahu üle, arvestades asjaolu, et tulenevalt Eesti rannikumere ja avamere kesisest või halvast seisundist tuleb merre heitvett juhtivatel või meres paiknevatel kalakasvatustel püüelda vähemalt nullheite poole. Nullheidet arvestatakse veekogusse söötadega toitainete sissekande ja realiseeritavate kaladega ning kompenseerivate meetmetega veekogust väljaviidavate toitainekoguste bilansi kaudu.

Kalakasvatuse puhul on keskkonnamõju hindamisel vajalik rakendada toodangu eluringi- põhist keskkonnamõjude hindamist, mis algab erinevate toorainete kasvatamise ja tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest ja lõpeb tekkivate jäätmete käitlemise keskkonnakasutusega, arvestades kaasnevaid keskkonnamõjusid. Oluline on võtta arvesse ka toote (kala) ärakasutatavust ja toiteväärtust, võrreldes teiste loomsete toiduainetega, nt linnu-, sea- ja veiselihaga. Sellist metoodilist lähenemist on kasutatud kalakasvatuste keskkonnamõjude hindamise juures laialdaselt näiteks Soomes, kasutusel on erinevaid meetodeid (Wagner et al 201729; Roth et al 200130; RIAS 2017). Sellistel alustel läbiviidud hindamised toovad välja, et kalakasvatus on kokkuvõttes väiksema ökoloogilise jalajäljega, kui võrrelda omavahel linnu-, sea- ja veisekasvatust ja kalakasvatust. Kalakasvatusel on oluliselt väiksem CO2 heide, vee- ja maakasutus kui veise, sea. Ja linnuliha kasvatusel, kuid suhteliselt suur mõju eutrofeerumisele (väiksem vaid veiseliha tootmisest) (RIAS 201731). Silmas tuleb pidada, et avamere kalakasvatuse puhul on CO2 heide suurem, tulenevalt avamere kasvatuste suuremast energiatarbimisest läbi transpordi (Holmer 201032), ja ka muude näitajate osas on avamere ja magevee kalakasvatuste näitajad erinevad ning nende ökoloogilist jalajälge ja nö eluringi-põhist hindamist tuleks teha eraldi.

Muud potentsiaalsed mõjud on ravimite kasutamisest (antibiootikumid) tekkida võivad mõjud, kuid seda välditakse maksimaalselt vaktsineerimise abil. Joonisel 7 on esitatud andmed Norra kalakasvatustes kasutatavate antibiootikumide ja kasvatatava lõhe koguste kohta – jooniselt on näha, et hoolimata tootmismahtude olulisest suurenemisest on tänu vaktsineerimisele antibiootikumide kasutamine vähenenud väga suurel määral. Sisuliselt kasutatakse viimaseid vaid erandjuhtudel ja lähtudes loomade heaolu tagamise vajadusest. Seejuures kalu ei tohi realiseerida enne, kui ravim on loomulike ainevahetusprotsessidega kala kehast eemaldunud.

Tähelepanu on valdkondlikes analüüsides juhitud ka asjaolule, et sumpasid töödeldakse vetikate jt veeorganismide kinnitumist takistavate kemikaalidega, eelkõige vaseühenditega,

29 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1470160X17308646

30 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0990744000010718

31 https://bcsalmonfarmers.ca/wp-content/uploads/2016/10/RAIS_Study_Oct2016_EnvtlFootprint.pdf

32 https://www.int-res.com/articles/aei2010/1/q001p057.pdf

29

mille leviualatust on hinnatud kuni 300 meetrini sumpadest33. Mõju elurikkusele võib tekkida kasvatuse kalade põgenemisel sumpadest, kui torm, hülged vm tegurid põhjustavad nende purunemise – kalad võivad levitada haigusi, sh parasiite, ning põhjustada kohalike looduslike populatsioonide nö geneetilist saastumist34. Vikerforellide puhul parasiitide levitamine ei ole probleemiks, erinevalt lõhelastest (Salmonidae), sh atlandi lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta), kes kannavad ja levitavad lõhetäid (Lepeophtheirus salmonis), mis kahjustab nii kalakasvatuste kui loodusliku populatsiooni kalu oluliselt. Parasiite kannavad ja levitavad ka loomad, sh kalad looduslikes populatsioonides, kalakasvatustes on mõju suurem tänu kalade kõrgemale tihedusele. Lisaks kaasneb sumpade ja kalade hooldamise ja veoga nii merel kui maanteel heitgaaside heide õhku ja täiendav mürasaaste, mida tuleb samuti arvestada keskkonnamõju hindamise juures.

Eelmises peatükis on ära nimetatud, et hinnata tuleb ala PV1 puhul kaadamise ja kalakasvatuse võimalikku koosmõju – vee läbipaistvusele (mis mõjutab põhjataimestiku sügavuslevikut), aga ka saasteainete sisaldusele. KMH raames tuleb läbi töötada ka jäätmetekke ja jäätmekäitluse temaatika, et tagada võimalikult madal jäätmeteke ning tekkivate jäätmete asjakohane käitlemine.

Mõju vee-elustikule ilmneb läbi võimaliku vee toitainetesisalduse suurenemise ning vee läbipaistvuse vähenemise – selle tulemusena võivad halveneda vee kvaliteedinäitajad, muutuda planktoni liigiline koosseis, arvukus ja biomass ning selle dünaamika. Samuti võib põhja sadenev orgaanikarikas sete sügavamates mereosades kaasa tuua lahustunud hapniku hulga vähenemise vees, mis omakorda toob kaasa toksilise väävelvesiniku tekke põhjalähedases veekihis ja setete pinnal. See võib kaasa tuua põhjaloomastiku liigrikkuse ja arvukuse vähenemise ja põhjatoiduliste kalade arvukuse vähenemise. Hapnikukaoga kaasnevaks nähtuseks on fosfaatide lahustuvuse suurenemine vees, mille tõttu see setetesse fosforisooladena talletatud taimetoitaine liigub tagasi vette ning suurendab fütoplanktonile kättesaadava fosfori kogust vee. Vegetatsiooniperioodil võib fosfor olla Eesti rannikumeres limiteerivaks elemendiks35. Vee niigi kõrge toitainetesisalduse tingimustes võib suurenev fosforisisaldus vees luua eelisseisundi planktonkoosluses tsüanobakteritele ehk sinivetikatele, kes suudavad lämmastikku omastada otse atmosfäärist, nii võib olla kalakasvatusel sinivetikate massesinemist soodustav mõju.

33 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0269749106002557?via%3Dihub

34 http://ec.europa.eu/environment/integration/research/newsalert/pdf/sustainable_aquaculture_FB11_en.pdf

35 https://www.kik.ee/sites/default/files/878.pdf

30

Joonis 7. Atlandi lõhe tootmine ja antibiootikumide kasutamine Norras. Allikas: Salmon Farming Industry Handbook 201736

Toitainete sissekanne on tänu Läänemere-äärsete riikide pikaajalisele panusele hakanud vähenema, nagu tõendavad ka HELCOM’i aruanded. HELCOM ülevaadete alusel on lämmastiku sissekanne alates 1995. aastast vähenenud Läänemere avaosas ja Soome lahes, seda eriti punktallikatest lähtuva koormuse osas. Soome lahe koormus lähtub eelkõige Soomest ja Venemaalt ning langev üldine trend korreleerub nende riikide panuse vähenemisega. Liivi lahte on lämmastiku koormus samuti vähenenud, kuid Läti ja Eesti koormused näitavad siin suuremat muutlikkust. Siiski on vaadeldaval ajaperioodil ka siin nähtav punktallikatest lähtuva koormuse vähenemine. Fosfori koormuse vähendamine on olnud toitainetekoormuse vähendamisel põhikohal, kuna just see toitaine (nagu eespool viidatud) reguleerib eutrofeerumist suuremas osas Läänemerd. Vaadates kogu Läänemerd tervikuna, näeme, et fosforikoormus Läänemerre on alates 1995. aastast vähenenud. Soome lahes ilmneb vähenemine selgemalt 2014. aastal, samas kui Liivi lahes ainsa mereosana ei ole vähenemist näha. Eesti on koos enamiku teiste Läänemere-äärsete riikidega vähendanud Läänemerre jõudvat koormust nii lämmastiku kui fosfori osas, samas kui Lätist lähtuv fosforikoormus pole sisuliselt muutunud.

Oluline on toitainetekoormuse jaotus allikate lõikes. Ilmneb, et jõgede kaudu Soome lahte sissetoodavast lämmastikust ja fosforist lõviosa pärineb looduslikust taustakoormusest (vastavalt 67,7 ja 58,6 %), hajukoormusest 23,9 ja 25,6% ning vaid väike osa pärineb punktallikatest. Liivi lahe puhul on muster vastupidine, lõviosa nii lämmastiku kui fosfori sissekandest pärineb hajukoormusest (st muud allikad peale loodusliku taustakoormuse, vastavalt 57,3 ja 42%), järgmine suurem osa kuulub piiriülesele koormusele, looduslik taustakoormus on vastavalt 11,9 ja 11,5% ja punktallikatele jääb väga väike osa.37 Seega saab siit järeldada, et kuna veekaitsemeetmed on aidanud tõhustada eelkõige punktallikatest lähtuva koormuse vähenemist, tuleb enam tähelepanu pöörata hajukoormuse kontrolli alla saamisele. Seda asjaolu on võetud arvesse mh Eesti kehtivates veemajanduskavades ja nende meetmeprogrammides38. Läänemere seisundis täheldatav positiivne muutus on olnud

36 http://hugin.info/209/R/2103281/797821.pdf

37 http://www.helcom.fi/Lists/Publications/BSEP153.pdf

38 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021

31

aeglane ning teadusuuringutest leiame hoiatavaid näiteid, et seda positiivset tendentsi võivad vähendada kliimamuutustega kaasnevad efektid39.

MRSD meetmekavas on välja toodud Läänemere seisundi paranemist, sh Eesti merealade seisundi paranemist takistavate asjaoludena mh, et kuigi Eesti vesikondade veemajanduskavades on loetletud terve rida meetmeid, mida on ellu viidud juba aastaid, siis pole mere eutrofeerumise pidurdumist võimalik kinnitada ning ka merekeskkonna hea seisund eutrofeerumise osas on saavutamata. Hajukoormuse vähendamine on toimunud aeglaselt ja väheefektiivselt, kuna osa koormusallikaid on jäetud tähelepanuta, näiteks sademevesi ja linnades tehiskattega kaetud ja sadevee poolt uhutava pinna järsk suurenemine. Maismaalt merre suunduva toitainete voo piiramiseks on meetmete rakendamine on olnud ebapiisav, kuna vähe on kasutusse võetud ökoloogilisi tõkestusvahendeid toitainete sidumiseks jt innovaatilisi lahendusi40.

Rannikutele kalakasvatus otsest mõju ei avalda, kuna sumpade paigaldamine merre ja kalakasvatus sumpades ei põhjusta piirkonnas hüdrodünaamilisi ega hüdromorfoloogilisi muutusi. Rannikumaastikele võib kalakasvatusest avalduda kaudne mõju. Juhul, kui kalakasvatuse mõjul suureneb Hiiu madala veekogumi toitelisus, võib sellel olla mõju rannikumaastike taimestikule – madala toitainete kättesaadavusega kohanenud tüüpilised rannikumaastike taimeliigid võivad kaduda ja asenduda teistele kooslustele omaste liikidega, mistõttu muutub alade välisilme. Suurenev toitelisus võib hoogustada roostike kasvu. Hiiumaa põhjarannikul töötab selle vastu randade avatus lainetusele, suhteliselt madal veetemperatuuri ning kohalike oluliste veesaaste allikate vähesus.

Taimestiku muutumine võib omakorda kaasa tuua piirkonnas olulise elustikurühma, ranniku- ja veelindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutused – seda juhul, kui maastikud muutuksid neile pesitsemiseks ebasobivaks. Linde võivad mõjutada ka muutused mereelustikus, seda läbi toidubaasi võimaliku vähenemise või vastupidi – suurenemise, sõltuvalt sellest, kas tegemist on bentostoiduliste või kalatoiduliste lindudega. Esimesel juhul on mõju linnustikule pigem positiivne, teisel juhul negatiivne (vähenev vee läbipaistvus raskendab lindudel kala tabamist, samas suureneb toitelisuse suurenemisega nt karpide jt põhjaloomade arvukus)41. Sinivetikatoksiinid võivad teatud äärmuslikel juhtudel tuua kaasa neist toituvate organismide surma või toksiinide kuhjumise neis organismides (zooplankterid ehk loomne hõljum, limused, kalad), kuid sellise mehhanismi kaudu tekkivad mõjud linnustikule ei ole tõenäolised.

Toitainete lämmastiku ja fosfori, aga ka teiste saasteainete jõudmine merre ei toimu vaid vee kaudu, vaid ka atmosfääri kaudu – sademetega ja kuivsadenemise kaudu atmosfäärist. Koosmõju kalakasvatusega kaasneva õhusaastega ei ole siin põhjust eeldada, kuna Hiiumaal puuduvad suured ja olulised õhusaasteallikad ning saar jääb eemale ka peamisest õhusaaste kaugkande teest edela- ja läänesuunast tulevate õhumassidega. Seda asjaolu kinnitavad nii välisõhu kvaliteedi seire tulemused taustajaamades42, raskmetallide saaste pikaajalised brüomonitooringu tulemused43 kui metsaseire tulemused44.

Avamere kalakasvatuste puhul on toitainete sissekannet leevendavateks meetmeteks setete kogumine, poolsuletud või suletud sumpade kasutamine ja toitainete ringluse põhimõtte rakendamine. Viimasega seonduvad nii vetika- ja karbikasvatus kalakasvatuse lähistel

39 https://agupubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1029/2017JC013686

40 https://www.envir.ee/sites/default/files/meetmekava_032017_f.pdf

41 https://www.envir.ee/sites/default/files/meetmekava_032017_f.pdf

42 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2127&Itemid=440

43 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2125&Itemid=438

44 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2080&Itemid=393

32

(toitainete eemaldamiseks veest), Läänemerest püütud toormest toodetud kalasööda kasutamine kui pilliroo eemaldamine rannikult45.

Keskkonnamõju puhul hinnatakse ka mõju inimese heaolule ja tervisele. Seejuures ei arvestata mitte ainult mõõdetava keskkonnamõjuga (saasteainete sisaldused vees ja õhus ning vastavus piirnormidele, müratasemete vastavus piirnormidele jne), vaid ka mõju sellele, kuidas inimesed tajuvad oma elukeskkonda ja kuidas nad on sellega rahul. Tegemist on subjektiivsete hinnangute ja tajuga, millel aga on omakorda mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele ning teatud juhtudel ka piirkondade atraktiivsusele elupiirkonnana.

Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering sisaldab ka mere tuulepargi jaoks ja tuuleenergia tootmiseks potentsiaalseid sobivaid asukohti46. Planeeringu KSH järgi on võimalik, et vesiviljelust arendatakse avamere tuuleparkides. Vastav soovitus on tehtud ka vesiviljeluse potentsiaali analüüsivas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi töös, kus on avamere kalakasvatusele sobivaks hinnatud planeeringus toodud meretuuleparki ja selle asukohta Tahkuna poolsaarest 20 km põhja poole. Tuulepargi rajatised võimaldaksid kaitsta sumpasid avamere lainetuse eest, kuid asukoha miinuseks on liiga suur kaugus sadamast47. Suure kauguse tõttu suureneks võrreldes käesolevas analüüsis käsitletavate aladega kütusekulu ja transpordile kuluv aeg, aga ka keskkonnamõju suurema saasteainete heite näol välisõhku.

Nii tuulepargid kui sumbad võivad tekitada negatiivseid emotsioone piirkonna elanikes, kes peavad arvestama täiendava takistusega veeliikluse puhul ning keda võivad ka visuaalselt häirida kunstlikud rajatised meres. Tuuleparkidest erinevalt ei tekita sumbad müra ega häiri kaldalolijate vaadet. Konflikt võib kalakasvatusel rannikumeres ja sellega piirnevatel avamere aladel tekkida rekreatiivse veeliiklusega – väikepurjekad, mootorpaadid, skuutrid. Konflikti ennetamiseks on vajalik kohalike elanike kaasamine tegevuse kavandamisse ja keskkonnamõjude hindamisse võimalikult varases faasis, ja kompromisside leidmine kalakasvatuse asukohtade suhtes.

45 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-vesiviljelus-potentsiaal.pdf

46 Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering tunnistati Riigikohtu poolt tuuleenergia tootmise alade osas kehtetuks 08.08.2018.a. (vt https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-16-1472/92). Teiste teemade osas, sh vesiviljeluseks sobivad alad, jäeti planeering kehtima, kuna kohtuotsuses esitatud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtade kirjelduse järgi teiste teemade osas puudusi ei tuvastatud.

47 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-vesiviljelus-potentsiaal.pdf

33

Joonis 8. Pinnaveekogumite, sh rannikumere veekogumite koondseisund 2015. aasta seisuga (Keskkonnaagentuur)48.

48 http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_koond_2015.pdf

34

Joonis 9. Avamere ja rannikumere veekogumite seisund MSRD kohase eutrofeerumise koondhinnanguna (2018) (TTÜ Meresüsteemide Instituut49) .

49 https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf

35

5 KALAKASVATUSE NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMINE

Kuna avamere kalakasvatuse peamine keskkonnamõju tuleneb kalade söötmisest, on see ka peamine vahend, millega leevenda võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

Lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisest, mida rakendab mh merestrateegia raamdirektiiv, on oluline mitte niivõrd tegevuse mõju konkreetsele füüsikalisele, keemilisele, hüdromorfoloogilisele või bioloogilisele veekogumi seisundi näitajale, vaid tegevuse mõju ökosüsteemi terviklikkust tagavatele mehhanismidele – aine- ja energiaringetele, mis toimivad läbi toiduahela ja erinevate füüsikalis-keemiliste protsesside. Toitainete puhul on seetõttu oluline jälgida tegevusega kaasnevate ökosüsteemi sisenevate ja sealt väljuvate toitainete voogude tasakaalu.

Looduslik aspekt, mis aitab vähendada käesolevas töös käsitletava kalakasvatuse keskkonnamõju on fakt, et tegevuspiirkonna naabrusse jäävad aktiivsed kalapüügialad, kus on Eestis ühed suuremad kilu- ja räimevarud50. Piirkonda täiendava toitainekoormuse lisandumisel tõuseb tõenäoliselt ka fütoplanktoni ja zooplanktoni arvukus, mis suurendab nende planktontoiduliste kalade toidubaasi ning võib nii aidata kaasa kalavarude suurenemisele piirkonnas. Arvestada tuleb püügimahtude piiranguga, kuid vähemalt teoreetiliselt aitab aktiivne kalapüük piirkonnas kaasa toitainetebilansi tasakaalustamisele.

Kalakasvatuses on võimalik suurendada väljundvoogu, kasutades kalade toitmiseks Läänemerest pärit toorainest toodetud kalasööta. Kalasöötade tootmine on seejuures liikunud pidevalt suurema toitainete omastatavuse suunas, nii et merre suunduvat sisendvoogu on võimalik vähendada paremini omastatavate, st väiksema söödakoefitsendiga söötade valikuga.. See on ka majanduslikult arendajale kasulik. Soodsate ilmastikuolude, kõrge vee hapnikusisalduse ja hea omastatavusega söötade puhul on praktikas võimalik saavutada söödakoefitsent ca 1.05. Joonisel 10 on esitatud kalakasvatuse potentsiaali analüüsis (Maaülikool 2015) esitatud toitainete ringluse põhimõtte rakendamise skeem.

50 http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2016_veeb_uus.pdf

KOKKUVÕTE PEATÜKIST 5

Oluline on rakendada sisend- ja väljundvoogusid tervikuna haaravat ja arvestavat keskkonnameetmete rakendamist. Vähendada tuleb sisendvoogu, millest peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik ja optimaalsed söödakogused.

Väljundvoogude suurendamiseks saab kasutada ökosüsteeme tervikuks siduvaid mehhanisme – aine- ja energiaringeid, sh toiduahelaid. Sellised võimalused on eelkõige:

1. Pilliroo jm kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu;

2. Karbikasvatus ja vetikakasvatus kalakasvatuse kõrvaltegevusena;

3. Läänemerest pärit toorainest (nt Läänemere kalast) toodetud kalasööda kasutamine.

Seejuures ei saa eeldada, et arendaja rakendab meetmeid ja viib ellu tegevusalternatiivi, mis on majanduslikust ja tehnilisest aspektist elluviidamatud ehk ebarealistlikud. Hinnata tuleb ka meetmete kulutõhusus.

36

Soome praktika kalakasvatuste keskkonnamõju hindamisel on lähtumine toote eluringi printsiibist, mille kohaselt hinnatakse tegevuse kõikide etappidega, sh söötade kasvatamine, kütuste tootmine jm energiatarbimine, turustamine jne, ja keskkonnale avalduvad mõjud kõikides neis etappides (sh heited õhku ja vette, jäätmeteke jne) (Silvenius et al 2012)51. Soome analüüsides on välja toodud, et kalakasvatuste keskkonnamõju on alates 1980ndate lõpust pidevalt vähenenud, seda eelkõige tänu pidevale söötade ja tehnoloogiate arendamisele52, 53. Kuigi alates 1991. aastast on vähenenud Soomes ka kalakasvatus, ületab keskkonnakoormuse vähenemine selle siiski tunduvalt – tänaseks on toitainete koormust õnnestunud vähendada ligi 70%.

Joonis 10. Toitainete ringlussevõtu põhimõte kalakasvatuses (Eesti Maaülikool 2015)54

Teiseks võimalikuks viisiks vähendada sisendvoogu on kalakasvatuse mõjualasse jäävatel rannikutel pilliroo perioodiline niitmine. Oluline on mitte hävitada roostikku, st mitte künda risoome üles, kuna sellega vallandub täiendavaid toitaineid vette. Pilliroog jt kalda- ja veesisesed taimed omastavad kasvamise käigus veest toitaineid ning kasutavad neid kudede kasvatamiseks, õitsemiseks ja vilumiseks ning koguvad risoomidesse või teistesse säilitusorganitesse kevadiseks kasvuspurdiks. Oluline on pilliroog lõigata ajal, mil taimekudede toitainete sisaldus on suurim ja mil taim ei ole jõudnud veel juhtida suurt osa toitaineid ületalve säilitamiseks risoomi. Selliseks perioodiks on olemasolevate uuringute andmetel meie piirkonnas sügis, vahetult peale vegetatsiooniperioodi lõppu. Samas on veekogude kallaste

51 http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-487-372-7

52 https://core.ac.uk/download/pdf/16390658.pdf

53 http://www.ymparisto.fi/fi- FI/Kartat_ja_tilastot/Ympariston_tilan_indikaattorit/Luonnonvarat/Kalankasvatus_vahenee_Suomessa__lisaanty (27984)

54 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-vesiviljelus-potentsiaal.pdf

37

kaitse ja ka materjali kvaliteedi seisukohast parim talvine aeg. 55. Lõigatud pillirooga viiakse ökosüsteemist välja kindel kogus toitaineid, mis taimede lõikamata jätmisel ja nende kõdunemisel jõuaks veekokku tagasi. Pilliroo täielik hävitamine on lubamatu ka seetõttu, et pilliroog kindlustab ja kaitseb kaldaid lainetuse ja selle tekitatud erosiooni eest, kinnitab setteid (vähendades nii toitainete tagasilahustumist neist vette), ja roostik on erinevatele loomaliikidele elu- ja sigimispaigaks. Pilliroo kasutamispotentsiaali ja -võimalusi ning nõudlust on uuritud ja tegevus võib olla perspektiivne piirkondades, kus pilliroogu piisaval hulgal kasvab. 56

Karbikasvatust ja vetikakasvatust kalakasvatuse kaastegevusena on samuti Eestis uuritud, seda Taru Ülikooli Eesti mereinstituudi osalusel57. Karbikasvatuse potentsiaal on suurem, kuna lisaks väikesele investeeringuvajadusele on karbid potentsiaalselt heaks loomasööda toormeks – vaja on leida tootele turg. Inimtoiduks karpide kasvatamine Eesti merealal kõne alla ei tule, kuna karpide kasv riimvees on väga aeglane ja keeruline. Esimene karbikasvatus avati 2016. aastal Väinameres, kus käivad Eesti jaoks sobiva kasvatustehnoloogia katsetamised. Samas piirkonnas alustati ka punavetika Furcellaria lumbricalis (agarik) kasvatusega, millel loodetakse olevat turgu ka väljaspool Eestit58.

Karbikasvatuse juures tuleb arvesse võtta ka selle tegevuse võimalikud negatiivsed kaasmõjud - karbid eritavad suurtes kogustes kasvatamisel veekeskkonda arvestatavas koguses CO2, mis vees lahustused toob kaasa pH languse, mis omakorda suurendab erinevate soolade, sh karbonaatide ja fosfaatide lahustuvust vees (Rodolpho-Metalpa et al 2011). Selle kaudu on võimalikud negatiivsed mõjud nii vee kvaliteedinäitajatele kui vee-elustikule (sh nii bentilised kui pelaagilised lülijalgsed, karbid, kalad). Ka karbid eritavad vette ainevahetuse jääkaineid (väljaheited), mis sarnaselt kalade väljaheidetega võivad põhja settides kaasa tuua põhjalähedases veekihis hapnikusisalduse vähenemise ja väävelvesiniku tekke, mis on vee- elustikule mürgine. Arvesse tuleb võtta ka seda, et filtreerijatena akumuleerivad karbid endasse vees leiduvaid saasteaineid nagu raskmetallid ja püsivad orgaanilised saasteained, aga ka sinivetikatoksiine (Oliveira et al 2011). Keskkonnasõbralikum on hõljuvkultuuride kasvatamine, mis toob kaasa väiksema põhja mudastumise ja saaste kontsentreerumise ohu.

Kavandatava tegevuse puhul oleks võimalik karpide kasvatamine hõljuvkultuurina köitel või võrkudel. Viimast on Läänemeres juba ka kasutatud ((Diaz & Kraufvelin 2012). 1 tonn karpe võimaldab Ahvenamaal tehtud uuringu alusel ökosüsteemist välja viia ca 8,8 kg lämmastikku ja 0,7 kg fosforit (Diaz & Kraufvelin 2012). Samas on juhitud ka rahvusvahelisel tasemel tähelepanu asjaolule, et Läänemeres söödava rannakarbi kasvatamine ei ole majanduslikult tasuv (kasv on aeglane), toitainete eemaldamise hind lämmastiku ja fosfori kilogrammi kohta on suhteliselt kõrge ning suurtes kogustes kasvatamisel kaasnevad kalakasvatuse keskkonnamõju vähendamiseks tehtava tegevuse endaga olulised keskkonnamõjud, nagu eespoolkirjeldatud süsinikdioksiidi eraldumine, hapestumine, orgaanikarikaste setete kuhjumine jne. Seetõttu soovitatakse karpide kasvatamine kalakasvatuste mõju vähendamiseks eelnevalt hoolikalt läbi ja kaaluda ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kulutusi arvesse võtta (Wikström et al 2018 59).

Kavandatava tegevuse puhul on üheks võimaluseks (Tahkuna poolsaarest põhja poole avamerre jääva tuulepargi rajamise realiseerumisel) kalakasvatuse mõju kompenseeriva karbikasvatuse rajamine tuuleparki.

55 http://www.pilliroog.ee/EPLJ%20artikkel%202007_22_24.pdf

56 http://www.eby.ee/raamat/Pilliroo_kasutamine.pdf

57 http://www.sea.ee/valisosalusega-projektid/

58 http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2016_veeb_uus.pdf

59 https://balticeye.org/en/eutrophication/policy-brief-musslefarming-in-the-baltic-sea/

38

Vetikakasvatuse puhul on Eestis lähemalt uuritud vaid agariku kasvatamist kui kõige suurema nõudluspotentsiaaliga tegevust ning see käesoleval juhul arvestatava variandina toitainete bilansi tasakaalustajana arvesse pigem ei tule60.

Tehnilistest lahendustest tuleb kaaluda KMH käigus poolsuletud sumpade kasutamise võimalikkust, mis võimaldavad tekkiva orgaanikarikka sette kogumist. Arendaja jälgib kalakasvatuse tehnoloogiate arenguid ja võtab keskkonnasõbralike, usaldusväärsete ja kulutõhusate tehnoloogiate ilmumisel need kasutusse.

60 https://kalateave.wiiul.com/web/image/1742?download=true

39

6 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED KESKKONNAVALDKONNA STRATEEGIATE JA TEGEVUSKAVADE NING NENDE EESMÄRKIDEGA

Kavandatav tegevus on seotud mitmete loodus- ja keskkonnakaitse valdkonnas rahvusvahelisi

ja riiklikke eesmärke seadvate strateegiliste dokumentide ja nende elluviimiseks väljatöötatud

siseriiklike tegevuskavadega. Allpool kirjeldatakse neist lähemalt kahte, millega kavandatav

tegevus otseselt seostub. Lisaks seostuvad kavandatava tegevuse ja selle mõjuga

loodusdirektiiv (92/43/EMÜ61) ja linnudirektiiv (79/49/EMÜ62), millest lähtuvalt on ellu

kutsutud Natura 2000 kaitsealade võrgustik ja mida arvestades kavandatakse ja viiakse ellu

tegevusala tõenäolisse mõjuraadiusse jäävate kaitsealade kaitsekorraldust.

Nii merestrateegia direktiiv kui vee raamdirektiiv käsitlevad ka elustikku, seejuures esimene

neist läbi toiduahelate ja ökosüsteemide, teine kitsamalt, läbi bioloogiliste kvaliteedinäitajate,

mis on osa veekogude ökoloogilise seisundi ja koondseisundi hindamise kriteeriumitest.

61 http://www.natura2000.envir.ee/files/doc/loodusdirektiiv.pdf

62 http://www.natura2000.envir.ee/files/doc/linnudirektiiv.pdf

KOKKUVÕTE PEATÜKIST 6

Kavandatav tegevus on otseselt mõjutatud ja seotud merestrateegia raamdirektiivi ja vee raamdirektiivi eesmärkide ning eesmärkide saavutamiseks kehtestatud meetmekavade, kohustuste ja nõuetega. Seosed mereala seisundi ja kavandatavast tegevusest lähtuva koormuse ja leevendusmeetmetega on toodud peatükkides 4 ja 5.

Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärke võib tegevus ohustada läbi rannikute taimekooslustele ja merel toituvate lindude toiduressursile eutrofeerumise kaudu avalduva mõju, kuid samal ajal aitab alal PV2 toimuva kalakasvatuse mõju kompenseerivate meetmete elluviimine kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele näiteks läbi pilliroo eemaldamise rannikult, mis takistab rannaniitude kinnikasvamist. Alal PV1 on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkides loetletud, eutrofeerumise kaudu haavatavate elupaikade kaitseks plaanis kalakasvatus oluliselt väiksemas mahus ja osaajaliselt, lisaks tuleb hinnata võimalust, kasvatada piirkonnas agarikku.

Merestrateegia raamdirektiivist lähtuvatest eesmärkidest on tegevusel positiivne mõju kaubanduslikul eesmärkidel kasutatavate kalapopulatsioonide seisundile, kuna võimaldab piirata ja vähendada kalastussurvet looduslikele populatsioonidele. Tabelis 1 on toodud MSRD eesmärgid ja kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude seosed eesmärkidega koos võimalike leevendusmeetmetega. Peamine võimalik negatiivne mõju on läbi toitainete sissekande, mida aitab leevendada mh tegevuse jaotamine etapiti erinevatele aladele, seire ja söötade ja söötmisviisi valik.

Vee raamdirektiiv seab eesmärgiks kõikide veekogude vähemalt hea seisundi saavutamise. Hiiumaa ranniku põhjaosaga piirnevate rannikuveekogumite puhul on see eesmärk ohustatud, mistõttu näeb Lääne-Eesti veemajanduskava ette veekasutuse piiramise ning meetmetena hajukoormuse piiramise maismaalt, sh hajukoormuse allikate täpsema väljaselgitamise. Täiendava toitainete sissekande kaudu võib kavandatav tegevus ohustada eesmärkide saavutamist, mille vältimiseks rakendatavad meetmed on samad, mis MSRD eesmärkide puhul.

40

Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv on Eestis rakendatud läbi looduskaitseseaduse ning

looduskaitse arengukava63 ja vastava rakendusplaan64. Natura2000 alade puhul on oluline

jälgida, et tegevused, mis ei ole seotud nimetatud alade kaitse-eesmärkide saavutamisega, ei

põhjustaks ohtu neile aladele. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ja Väinamere hoiuala on ühtlasi

nii loodus- kui linnualad loodusdirektiivi ja linnudirektiivi mõistes. Looduskaitse arengukava

näeb ühe eesmärgina liikide ja nende elupaikade soodsa seisundi säilitamist ja tagamist, mida

viiakse ellu läbi vastavate kaitsekordade ja kaitse eesmärkide.

Kõrgessaare looduskaitsealal ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalal65 on üheks kaitse

eesmärgiks rannaniitude pindala tagamine (4 ha) ja kõrge esinduslikkuse tagamine. Selle

saavutamiseks vajalike meetmete hulka kuulub mh pilliroo ja võsa tõrje. Kuna kavandatava

tegevusega kaasneva mõju leevendamiseks üheks meetmeks on pilliroo lõikamise ja

keskkonnast eemaldamise abil toitainete väljaviimine rannikumere ökosüsteemist, on

kavandatava tegevuse leevendusmeede otseselt kasulik ka kaitsealale. Kavandatava

tegevusega kaasnev toitainete sisalduste tõus merevees kompenseeritakse pilliroo

eemaldamisega, mis ühtlasi aitab avatuna hoida kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid

rannaniite. Tegevuse mõju viidatud ala merelise eluviisiga lindudele (rannikul pesitsevad

ja/või merel toituvad) vajab eraldi täpsemat hindamist. Näiteks erineva toitumisviisiga

lindudele avaldub erinev mõju, sõltuvalt sellest, millise toitumisviisiga lindude toiduressurssi

ja kui palju tegevus mõjutab.

Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge ja Pujuderahu ja Selgrahu hallhülge

püsielupaikade kaitsekorralduskava66 (tegevusala PV1 jääb hoiuala loodeosa lähistele) on

rahvusvahelise tähtsusega linnuala, sh arvukate merelindude kaitseala. Hiiumaa rannikule

jäävad mitmed kaitstavad rannikute elupaigatüübid - esmased rannavallid, püsitaimestuga

kivirannad, merele avatud pankrannad, soolakulised mudaja liivarannad, väikesaared ning

laiud, rannaniidud. Ka siin võib tegevusel olla mõju nii linnuliikidele kui rannikumaastikele.

Väinamere hoiualal on kaardistatud põhjalikult ka põhjaelustik ja põhjakooslused. Hoiualal on

ulatuslikult pehmete põhjadega madalaid piirkondi, kus kasvab agarik (nt Kassari laht, kus

toimub ka selle töönduslik püük). Kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigad on

eutrofeerumise poolt haavatavad, seega tuleb kalakasvatusest lähtuva täiendava toitainete

sissekande vähendamiseks rakendada kompensatsioonimeetmeid. Ala PV1 piirkonnas on

esialgsete hinnangute põhjal võimalik eeldada agariku jaoks sobivate kasukohtade olemasolu,

mistõttu võib arendajal tekkida võimalus kompenseeriva meetmena rakendada agariku

kasvatamist.

Merestrateegia raamdirektiiv (MSRD)67 on ellu kutsutud selleks, et tagada merekeskkonna

hea seisund - mereakvatooriumi keskkonnaseisund, mis võimaldab hoida meresid ja ookeane

ökoloogiliselt mitmekesistena ja dünaamilistena ning olemuselt puhaste, tervete ja

produktiivsetena, ning mille puhul merekeskkonda kasutatakse jätkusuutlikul tasemel.

63 https://www.envir.ee/et/looduskaitse#Arengukava

64 https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_rakendusplaan_2015dets_4.xlsx

65https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/k6rgessaarelka_pihla- kurisuha_kkk_2016-2025.pdf

66 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/vainamere_ha_mereosa_hylgepepid_kk k_2013_2022.pdf

67 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008L0056

41

Riiklikul tasemel koostatakse merestrateegia ning vastav meetmekava, mille eesmärk on

merepiirkondadele kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamine ja kinnitatud

indikaatorite kaudu meetmete rakendamise edukuse hindamine.

MSRD eesmärgid ja kavandatava tegevuse seosed nende eesmärkidega on esitatud tabelis 1.

42

Tabel 1 Merestrateegia eesmärgid ja kavandatav tegevus (tabel jätkub järgmisel leheküljel)

MSRD eesmärk Kavandatava tegevuse seos MSRD eesmärgiga Meetmed, vältimaks ja vähendamaks negatiivset

mõju eesmärkide saavutamisele

Bioloogiline mitmekesisus on säilinud. Elupaikade kvaliteet ja olemasolu

ning liikide levik ja arvukus on kooskõlas valitsevate füsiograafiliste,

geograafiliste ja klimaatiliste tingimustega.

Ökosüsteemi lisanduv toitainetekoormus võib mõjutada mere- ja

merega seotud elurikkust liigi ja koosluse, elupaiga tasemel.

Kaasneda võivad muutused merelindude ja -imetajate

toitumiskäitumises ja selle kaudu levikus.

Söötade valik lähtuvalt nende paremast omastatavusest ja

toormest (Läänemerest pärit tooraine). Söötmine vastavuses

kalade tegeliku söögivajadusega (jälgitava toitumisaktiivsuse

järgi). Kooskasvatatavate kultuuride kasutamine toitainete

täiendavaks väljaviimiseks ökosüsteemist. Tegevuse eri

etappide ajastamine kahele erinevale alale ja selle kaudu

koormuse jaotamine. Purunemiskindlate sumbavõrkude,

hülgepeletite ja linnukaitsevõrkude kasutamine.

Inimtegevuse tulemusel sisse toodud võõrliigid jäävad tasemele, millel ei ole

negatiivset mõju ökosüsteemile.

Võimalik on vikerforellide väljapääsemine sumpadest loodusesse. Purunemiskindlate sumbavõrkude ja hülgepeletite

kasutamine. Sumpade ankurdamiskohtade eelnev hindamine

keskmise ja maksimaalse lainekõrguse suhtes. Kalavõrkude

paigutamine sumpade ümber põgenemiste

kindlakstegemiseks.

Kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kala ja karploomade

populatsioonid on ohututes bioloogilistes piirides, kusjuures populatsiooni

vanuseline ja suuruseline koosseis annab tunnistust ressursside heast

seisukorrast.

Tegevus aitab säilitada looduslikke kalapopulatsioone tugevate ja

taastumisvõimelistena, vähendades kalastussurvet.

Meetmete rakendamine pole vajalik, mõju on positiivne.

Kõik teadaolevad mere toiduvõrgustike elemendid eksisteerivad tavapärase

arvukuse ja mitmekesisuse tasemel, mis on võimeline tagama pikaajalise

liikide rohkuse ja nende täieliku paljunemissuutlikkuse säilimise

Lisanduv toitainete sisendvoog mere ökosüsteemi võib põhjustada

nihkeid toiduvõrgustiku elementide arvukuses ja mitmekesisuses,

mis võib mõjutada liikidevahelist konkurentsi.

Söötade valik lähtuvalt nende paremast omastatavusest ja

toormest (Läänemerest pärit tooraine). Söötmine vastavuses

kalade tegeliku söögivajadusega (jälgitava toitumisaktiivsuse

järgi). Kooskasvatatavate kultuuride kasutamine toitainete

täiendavaks väljaviimiseks ökosüsteemist. Tegevuse eri

etappide ajastamine kahele erinevale alale ja selle kaudu

koormuse jaotamine.

43

MSRD eesmärk Kavandatava tegevuse seos MSRD eesmärgiga Meetmed, vältimaks ja vähendamaks negatiivset

mõju eesmärkide saavutamisele

Inimtekkeline eutrofeerumine, eelkõige selle negatiivsed mõjud, nagu

bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi seisundi halvenemine,

vetikate kahjulik õitsemine ja hapnikupuudus põhjalähedases veekihis, on

minimeeritud.

Täiendava fosfori sissekande taustal võib suureneda sinivetikate

massõitsengute oht. Sügavamates piirkondades võib settiva

orgaanikarikka sademe tõttu tekkida hapnikupuudus põhjalähedases

veekihis ja H2S teke.

Söötade valik lähtuvalt nende paremast omastatavusest ja

toormest (Läänemerest pärit tooraine). Söötmine vastavuses

kalade tegeliku söögivajadusega (jälgitava toitumisaktiivsuse

järgi). Kooskasvatatavate kultuuride kasutamine toitainete

täiendavaks väljaviimiseks ökosüsteemist. Tegevuse eri

etappide ajastamine kahele erinevale alale ja selle kaudu

koormuse jaotamine. Veekvaliteedi näitajate määramine enne

tegevusega alustamist. Veekvaliteedi pidev jälgimine

automaatseireseadmetega, perioodiline seire põhjalähedase

veekihi seisundi hindamiseks.

Merepõhja terviklikkus on tasemel, mis kindlustab ökosüsteemide

funktsioneerimise ja struktuuri ning selle, et eelkõige merepõhja

ökosüsteemid ei ole kahjustatud.

Orgaanikarikka sademe ja vee läbipaistvuse vähenemise läbi võib

muutuda põhjataimestiku sügavuslevik ning muutuda

põhjaloomastiku arvukus ja biomass, mille tulemusel kahjustuvad

merepõhja ökosüsteemid.

Merepõhja seisundi hindamine enne tegevusega alustamist.

Perioodilise seire läbiviimine põhjalähedase veekihi seisundi

hindamiseks. Vee läbipaistvuse muutuste jälgimine valitud

näitajate alusel (Secchi). Muud toitainete sissekande

vähendamiseks ettenähtud tegevused.

Merevee hüdrograafiliste tingimuste püsival muutusel ei ole negatiivset

mõju mere ökosüsteemidele.

Hüdrograafilistele tingimustele mõju puudub. Meetmete rakendamine pole vajalik.

Saasteainete kontsentratsioon on tasemel, mis ei põhjusta saastumisest

tulenevaid mõjusid.

Toitainete (lämmastik ja fosfor) kontsentratsioonid vees võivad

avamere kalakasvatuse tulemusel suureneda.

Toitainete sissekande vähendamiseks ja vee kvaliteedinäitajate

jälgimiseks eespool kirjeldatud tegevused. Tehnoloogiliste

uuenduste rakendamine kalakasvatuses.

Saasteained kalades ja muudes inimtarbimiseks ette nähtud mereandides ei

ületa ühenduse õigusaktide või muude asjakohaste standarditega

kehtestatud tasemeid

Tegevusel puudub tõenäoliselt mõju saasteainete sisaldusele

mereandides.

Hinnata saasteainete võimalikud allikad ja võimalik leviku

ulatus KMH käigus, vajadusel valida ohutumad alternatiivid.

Mereprügi omadused ja kogus ei kahjusta ranniku- ja merekeskkonda. Tegevusega ei kaasne ehitus- ja käitamisnõuete ja jäätmekäitluse

nõuete järgimisel mereprügi teket.

Järgida ehitusseadustiku jt asjakohaste seaduste ja teiste

ametlike juhenddokumentide kinnitatud nõudeid

kalakasvatuse ehitamise, käitamise ja likvideerimise ajal.

Energia keskkonda juhtimine, sealhulgas veealune müra, on tasemel, mis ei

kahjusta merekeskkonda.

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist müra ja vibratsiooni. Müra kaasneb söödapraami liikumisega, kuid selle tase ja mõju

ei ole eeldatavalt olulise mõjuga. Hinnata KMH käigus.

44

Avamere kalakasvatuse rajamisel Hiiu madala veekogumisse või sellega piirnevale merealale

tuleb silmas pidada järgmisi kehtivas merestrateegia meetmekavas väljatoodud asjaolusid:

− Kõige rohkem mõjutavad kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamist Eesti

merealal eutrofeerumise, ohtlike ainete ja võõrliikide sissetoomisega seotud

survetegurid;

− Seoses intensiivistuva merre ehitamisega on ette näha füüsilise kao (veealune müra,

põhja katmine ja tõkestamine) surve ja muude füüsikaliste survetegurite

potentsiaalset kasvu.

Merestrateegia meetmekava toob välja, et vesiviljelus meres, mis on üks EL sinise

majanduskasvu prioriteetseid valdkondi, on identifitseeritav kui iseseisev survetegur, millest

lähtub täiendav toitainetekoormus kui suureneb ka võõrliikide lisandumise risk. Samas

tuuakse dokumendis välja, et teaduslikult läbimõeldud ja põhjendatud metoodika ja

tehnoloogiate rakendamisel on võimalik mitte ainult vähendada võimalikku survet, vaid ka

oluliselt alandada erinevate muude survetegurite mõju. Seda läbi ökosüsteemist seal

kasvatatud biomassiga väljaviidavate toitainete ärastamisega kaasneva eutrofeerumise

taseme vähendamise.

Veepoliitika raamdirektiivi (VRD)68 eesmärgiks on saavutada kõikide looduslike

pinnaveekogumite, sh rannikumere veekogumite vähemalt hea seisund (st olukord, kus nii

veekogu ökoloogiline kui keemiline seisund on vähemalt „hea“), või tehisveekogude ja

oluliselt mõjutatud veekogude hea ökoloogiline potentsiaal ning hea keemiline seisund.

Eesmärk on vältida pinnavee seisundi halvenemist. Eesmärkide saavutamiseks piiratakse

saasteainete juhtimist veekogudesse ja rakendatakse muid meetmeid – selleks koostatakse

vesikondade veemajanduskavad69 ja töötatakse välja vastavad meetmeprogrammid70, mille

elluviimise kaudu veekogude soovitud seisund saavutatakse.

Avamere kalakasvatuse rajamisel Hiiu madala veekogumisse või sellega piirnevale merealale

tuleb silmas pidada järgmisi kehtivas veemajanduskavas ja selle meetmeprogrammis

väljatoodud asjaolusid:

− Rannikuveekogumite peamisteks koormusallikateks on jõgede kaudu merre jõudev

põllumajanduslik koormus haritavalt maalt ja loomakasvatusest ning punkt- ja

hajukoormus reoveekäitlusest (sh ühisveevärgiga ühendamata alad);

− Hiiu madala veekogumis tuleb veekasutust piirata;

− Hiiu madala veekogumile seatud keskkonnaeesmärkide saavutamine on ohustatud.

Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse ka seda, kas tabelis 1 loetletud võimalikud

leevendusmeetmed aitavad kalakasvatuse keskkonnamõjusid ohjata ja vähendada nii, et vee

raamdirektiivis ja veemajanduskavades väljatoodud eesmärgid täidetakse.

68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02000L0060-20141120

69 https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf

70 http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogramm.xlsx

45

7 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS EESTI ÜHISKONNA KUI TERVIKU SOTSIAALSETELE JA MAJANDUSLIKELE VAJADUSTELE, RIIGI STRATEEGILISTELE ARENGUKAVADELE NING PIIRKONNA PLANEERINGULE

Euroopa Komisjon on oma teatises „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas“71 toonud välja, et meremajandus, sh vesiviljelus on Euroopa Liidus üks olulisi majandusharusid. Seejuures tuleb silmas pidada vesiviljeluse suurt potentsiaali nii toidutootmise ökoloogilise jalajälje vähendajana kui ka mageveekogudele ja looduslikele maismaaökosüsteemidele (metsad, märgalad) toidu jt toorainete tootmise vajadusest avalduva surve vähendajana.

71 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52012DC0494&from=EN

KOKKUVÕTE PEATÜKIST 7

Euroopa Liidu ülene meremajanduse edendamiseks ellukutsutud sinimajanduse strateegia (Blue Growth) toob vesiviljeluse liikumise meredesse välja kui võimaluse vähendada survet mageveekogudele ja maismaa ökosüsteemidele, mis aitab tagada looduslike mere- ja mageveeliikide populatsioonide elujõulisust.

Arendaja Saaremere Kala AS on Eesti suurim kalakasvataja ja -töötleja, kasvandustega mh Soomes ja Rootsis ning tootmisega Šotimaal. AS PRFoods kontserni kuuluv AS Saaremere Kala on toorme tarnijaks samasse gruppi kuuluvale, Eesti suurimate kalatöötlejate hulka kuuluvale ettevõttele Osaühing Vettel. Saaremere Kala AS tütarettevõtte Osaühing REDSTRORM omandisse kuulub vikerforelli kasvatus Saaremaa rannikul Tagalahes. Arendaja kavandab lisaks kala kasvatamisele ka selle väärindamist Eestis. AS PRFoods kontsern vajab aastas 4000-5000 tonni roogitud kala, millest ca poole katavad katavad Soome ja Rootsi kalakasvatused. Uus kalakasvatus on vajalik kalatööstuse toormega varustamiseks. Ühtlasi on kalakasvatus potentsiaalne toormeallikas uudsete toodetega turuletulijatele, aga ka kalakasvatuseks vajaliku tehnika ja muude vahendite tootjatele (nt söödapraamid).

Mere vesiviljelusega alustamine Hiiumaa merealal loob uusi töökohti (ca 20 püsivat ja 40- 45 hooajalist töökohta) ning aitab suurendada kohaliku kala tootmismahtu ja sellega täita turu nõudlust kodumaise kala osas. Paraneb kaubanduskettide varustatust kodumaise kalaga ja kohalike kalatöötlusettevõtete varustatus kohaliku toorainega. Lisaks kodumaisele turule on kavas ka kala eksport – suuremate ekspordimahtude saavutamine on oluline riigi majanduse seisukohast, vähendades Eesti väliskaubanduse puudujääki 6,14 miljoni euro võrra. Kohaliku avamere kasvatuse olemasolu aitab Eestis hoida valdkonna kompetentsi ja õppimisvõimalusi.

Loetletu on kooskõlas Eesti vesiviljeluse arengustrateegia eesmärkide ja tegevussuundadega. Lisaks toetab tegevus Hiiu kalanduspiirkonna arengustrateegia aastateks 2015-2015 eesmärkide saavutamist.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Säästev Eesti 21 eesmärkidega „Heaolu kasv“, „Sidus ühiskond“ ja „Ökoloogiline tasakaal“.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiu maakonnaplaneeringuga ja Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringuga.

46

Mere vesiviljelus võimaldab kaitsta ka toidu- ja muul otstarbel inimese poolt kasutatavate mereliikide looduslikke populatsioone elujõulistena. Lisaks saab vesiviljelus aidata rannikul paiknevatel omavalitsustel mitmekesistada majandustegevust, vähendades samal ajal püügisurvet ja aidates säilitada kalavarusid. Nimetatud teatises tuuakse välja vajadus liikmesriikidel koostada mitmeaastased strateegilised tegevuskavad, pöörata tähelepanu mereala planeerimisele ning edendada erinevate tegevuste koosviljelemist (nt tuuleparkide juurde vesiviljeluse rajamine), samuti rõhutatakse kohaliku algatuse tähtsust tegevuste kavandamisel ja elluviimisel. Euroopa Keskkonnaameti ülevaade vesiviljeluse toodangust Euroopas toob välja, et merekala toodangukogused maailmas ja ka Euroopas on jätkuvalt tõusuteel. Euroopas on juhtivateks kalakasvatuse riikideks merekalade osas Malta, Norra ja Suurbritannia (EEA 201872). Eesti toodang on aga nii väike, et seda pole viidatud analüüsis isegi olnud võimalik graafikul kujutada. Kui võrrelda praegu Eesti kalakasvatuse olukorda teiste riikidega, on näha, et Eestis on tootmismahud väga väikesed, seda ka võrreldes naaberriikidega nagu Soome ja Rootsi (vt joonis 11). Viidatud tabel ei kajasta avamere kalakasvatuse osakaalu kogu kalakasvatuse tootmismahtudest Eestis, millele viitab aga Eesti vesiviljeluse strateegia, kust nähtub, et see on võrdluses naaberriikidega sisuliselt olematu.

72 https://www.eea.europa.eu/downloads/e4d0b3ad13cf42c7b616b3fb4efdb235/1528365800/assessment.pdf

47

Joonis 11. Vesiviljeluse toodang (tonni, eluskaal; % kogu kalandustoodangust), allikas: EUROSTAT73

73 http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Aquaculture_statistics

48

Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-202074 võtab arvesse Euroopa Liidu sinimajanduse (Blue Growth) aluspõhimõtteid ja eesmärke ning sellest lähtuvalt on Eestis juurutatud meremajanduse piirkondade mitmeaastaste strateegiate väljatöötamine ja rakendamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste jagamiseks. Arengustrateegia toob välja järgmise visiooni ja eesmärgid:

Nende eesmärkide saavutamiseks sõnastatud põhisuundadest sobitub käesolevas töös

analüüsitud tegevus kõige otsesemalt järgmiste teemadega:

1) Kõrgema tootlikkuse, konkurentsivõimelise hinna ja stabiilse kvaliteedi saavutamine; 2) Koduturu eeliste kasutamine; 3) Kõrgema lisandväärtusega ja eristuvate toodete arendamine.

Teemaga 1 seostatult tuuakse arengustrateegias välja, et Eesti vesiviljelussektori peamiseks probleemiks turul on väikestest tootmismahtudest tulenev nõrk läbirääkimispositsioon ja tugev konkurents importkala näol. Kuna kaubandus koondub üha enam suurtesse kaubanduskettidesse, mis nõuavad tarnekindlust, on Eesti oma kala väikeste tootmismahtude tõttu nõrgemas positsioonis. Väiketootjate toodangut kaubanduskettidesse saada on raske. Kohaliku toodangu kõrgem hind, mis on seotud ettevõtete ja tootmise väiksusega, ei võimalda konkureerida importkalaga, millele viiakse läbi ka perioodilisi odavmüüke, millega kohalik tootja kaasa minna ei saa. Mere-vesiviljelus on lisaks Eestis väga väikese ulatusega – nii näeb arengustrateegia punkti 1 all ette ka selle osakaalu suurendamise, läbi sobivate alade valiku, katsetamise ja investeeringutoetuste. Kavandatav tegevus aitab oluliselt suurendada Eesti vesiviljeluse toodangumahtu ning mere-vesiviljeluse osakaalu ja ühtlasi vähendada importkala osakaalu. Tänu kohalikule tootmisele väheneb tõenäoliselt transpordist avalduv keskkonnakoormus. Teemaga 2 seostatult tuuakse arengustrateegias välja sellised tegevused nagu „Eelista kohalikku värsket kala” turundussõnumite ja tegevuskava väljatöötamine ja vesiviljeluse valdkonna mainekujundus, samuti kohaliku värske kala müügi edendamise. Seda pole võimalik läbi viia, kui kodumaine värske kala, sh kasvandustest pärinev kala ei ole piisavalt nähtaval ja kättesaadav tarbijale, sh kohalikele kalatöötlemise ettevõtetele. Arendaja tegevus on ühtlasi suunatud kasvatatava kala kohapealsele väärindamisele. Teemaga 3 seostatult räägib arengustrateegia konkurentsivõimeliste ärimudelite ja protsesside rakendamisest (sh kiired ja paindlikud lahendused tarneahelas ning innovatsioonist uute, turul eristuvate toodete arendamiseks ja turuleviimiseks, samuti koostööst teadus- ja arendusasutustega kõrgema lisandväärtusega toodete arendamisel. Hiiumaa merealale kalakasvatust planeeriv ettevõte on huvitatud koostööst teadus- ja arendusasutustega kalakasvatuse kõrvaltegevuste (eelkõige karbikasvatuse, aga ka vetikakasvatuse) arendamise ja majandusliku ja ökoloogilise potentsiaali hindamise osas. Arendaja kavandab kala väärindamist Eestis, Hiiumaal ja Saaremaal, mis annab võimaluse nii paindlike tarneahelate väljatöötamiseks, uute toodete arendamiseks kui ka kohaliku

74 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/vesiviljelus-arengustrateegia-2014-2020.pdf

Visioon: Saada liidriks Eesti vesiviljelustoodete siseturul ja edukaks eksportööriks Eesti viljelustingimustega sobivate ja kõrge välisnõudlusega liikide osas.

Eesmärk 1: Saavutada enam kui 50% turuosa Eesti vesiviljelustoodete siseturul.

Eesmärk 2: Saavutada sektori eksportkäibeks üle 5 miljoni euro.

49

ettevõtluse ja sotsiaalse keskkonna arenguks - pakkudes nii kohalikku toorainet kui tööd. Lisaks võimaldab avamere kalakasvatuse olemasolu Eestis säilitada kohalikku valdkondlikku kompetentsi ja vastava koolituse jätkumist Eestis, mis samuti seostub vesiviljelusstrateegia eesmärkidega.

Joonis 12. Eesti kalakasvatuse mahud aastatel 1965-2012 (Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-2020).

Eestis oli 2008. aastal kalakasvatuste tootmismaht kokku 475 tonni, 2015. aastaks oli see tõusnud 798 tonnile. Statistiliste andmete järgi kasvatatakse Eestis kõige rohkem vikerforelli ja karpkala. Vikerforell moodustab Eesti vesiviljelustoodangust enamuse (viie aasta keskmine on 81%). Peamised teised tooterühmad on Atlandi lõhe, mis enimkasvatatud lõhilaste liik, suur forell ja portsjonforell. Jooniselt 12 nähtub, et kalakasvatuse mahud on Eestis alates 80ndate algusest teinud läbi väga suuri hüppeid ja langusi, traditsiooniliselt on aga vikerforell olnud enimkasvatatud kala. Joonisel toodud kõikumine on ohuks töötlevale kalatööstusele, mis vajab pidevalt stabiilses koguses tooret. Kavandataval kalakasvatusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Saaremere Kala AS tegevus seostub ka Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015-202575. Nimetatud strateegia toob välja mh eesmärgi, tagada kohalike kalatoodete tootmine ja pakkumine. Uuel kalakasvatusel on võimalus pakkuda kohalikele tootjatele värsket toorainet. Praegu on Hiiumaal registreeritud üks kalakasvatus, mis tegeleb meriforelli kalakasvatusliku istutusmaterjali tootmisega, kuid selle tegevus lõppes 2014. aastal, kuna uut kalakasvatuse programmi koostatu ja kinnitatud pole. Maismaa kalakasvatust piirab samal ajal Hiiumaal oluliselt sobivate vooluveekogude puudumine. Kavandatava kalakasvatuse jaoks on probleemiks kalakasvatuseks forelli noorjärkude saamine ja kohalevedu. Igal aastal vajab kalakasvatus planeeritud mahtude juures 400-500 tonni 0,5 kg ettekasvatatud kala maksumusega 2,1 miljonit eurot, millest vähemalt osa või kõik oleks võimalik tulevikus toota Eestis. AS PRFoods vajab kontserni tasemel aastas 4000 – 5000 tonni vikerforelli. Soome ja Rootsi kasvatustest saadakse keskmiselt 2500 tonni roogitud kala ja 75 tonni kalamarja. Puuduoleva osa aitab katta loodav kalakasvatus, mis tagab grupi kalatöötlemisettevõtete toormega varustatuse. 2200 tonni roogitud vikerforelli maksumus 2017.a. kaalutud keskmise hinna alusel on 11,34 miljonit eurot.

75 http://www.hiiukala.org/uploads/ADMINFILES/yldkoosolekud/STRATEEGIA_HIIUMAA.pdf

50

Kalakasvatuse rajamisel Eestisse tootmismahuga 2 200 tonni roogitud kala aastas väheneks Eesti väliskaubanduse puudujääk 6,14 miljonit eurot ning vajaliku eluskala ettekasvatuse mahu tekkimisel väheneks väliskaubanduse puudujääk veel täiendavalt 0,7 miljonit aastas. Saaremere Kala AS on suuteline koheselt taastama kala- ja kalamarja ekspordi Jaapanisse. 2017. aastal moodustas AS PRFoods kontserni kuuluva kalatöötleja Osaühing Vettel käibest 94,2%. eksport. Kalakasvatus tootmismahuga 2200 tonni roogitud kala aastas vajab kalasööta orienteeruvalt 2400 tonni, maksumusega 3,1 miljonit eurot. Kodumaiste kalasööda valmistajate olemasolul on võimalik sööda soetada ka kodumaiselt tootjalt. Teadaolevalt rajatakse 2018. aastal Eesti Kalatootjate Keskühistu poolt Paldiskisse kalajahutehast76, mille eeldatav toodang on 29000 tonni kalajahu ja kuni 13200 tonni kalaõli aastas. Ümber plaanitakse töödelda kuni 135 000 tonni toorkala aastas ning kavas on kasutada toormena kohalikku madalakvaliteedilist kala, mida inimtoiduks kasutada ei saa. Rajatav kalakasvatus on seotud nimetatud kalajahutehasega kahel moel – ühest küljest aitab selle poolt Läänemerest väljapüütud madalakvaliteedilise kala väärindamine kalajahuks otseselt viia välja merest täiendavalt toitaineid, teisest küljest on loodav kalakasvatus tulevikus potentsiaalne toodangu tarbija, kui toode on konkurentsivõimeline teiste turul pakutavate kalasöötadega. Modernse kalakasvatus rajamine tootmismahuga 2 200 tonni roogitud kala aastas tähendab investeeringut suurusjärgus 6,2 miljonit eurot avamere kalakasvatuse tehnoloogiasse. Lisandub investeering suurusjärgus 3 miljonit eurot kala töötlemise tehnoloogiasse, lisaks tuleb teha investeering suurusjärgus 3-4 miljonit eurot noorkala maismaa kalakasvatuse rajamiseks tootmismahuga 400-450 tonni eluskala aastas. Kalakasvatus on erineva kalakasvatuseks vajaliku tehnika jm vahendite tarbija – näiteks valmistav Eesti kohalik tootja, BLRT Grupp AS-i kuuluv Osaühing Marketex Marine nii kalakasvatuspargaseid kui söödapraame, mida praegu müüakse teistesse riikidesse, sh Norrasse77. Kahe söötmispraami ehitus tähendaks kaudselt 500-800 tuhande euro suurust tellimust. Samuti on võimalik tellida kasvatuste töölaevad teistelt Eesti laevaehituse ettevõtetelt. Kalakasvatuse rajamine Eestisse tootmismahuga 2000 tonni roogitud kala aastas eeldab 12 täistööajaga töötaja palkamist, lisaks administratiivpersonal (kasvatuse juht, bioloog, tehnikajuht, raamatupidamine jne.). Kalakasvatuse spetsialistide palgatase on üldjuhul turu keskmisest kõrgem. Lisaks vajab sisemaa kalakasvatus 435 tonni eluskala ettekasvatamiseks täiendavalt 4-5 töötajat ning lisaks hooajalisi töölisi suveperioodiks. Täiendava kalatöötlemisüksuse (rookimine, kalamarja töötlemine) rajamine Eestisse kavandatud kalakasvatuse tootmismahu jaoks eeldab aasta viimases kvartalis hooajaliselt 40 – 45 töötaja palkamist. Lisaks võimaldab kalatööstuse jääkide kasutamise tootearendus koostöös ettevõtjatega tuua turule uudseid tooteid, sh nišitooteid nagu nt toidulisandid (kollageen, kalaõli jmt).

76 http://www.paldiski.ee/index.php?id=17884

77 http://marketexmarine.net/ee/

51

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhisuundadeks ja eesmärkideks78 on olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine ning töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Eraldi rõhutatakse planeeringus, et tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline ning eesmärk on sobivate planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse, riigikaitse ja majandustegevuse vahel. Kavandatav tegevus aitab vähendada Hiiumaa ääremaastumise ohtu, millele planeeringus on viidatud, seda tänu täiendavate töökohtade loomisele ja ettevõtlusvõimaluste suurendamisele.

Hiiu maakonna vastkinnitatud uue maakonnaplaneeringu79 kohaselt on planeeringu eesmärgid tagada, et

− Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused on hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud;

− Hiiumaa on logistiliselt sidus ja maailmaga aktiivselt suhtlev maakond;

− Hiiumaa majandus on uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine.

Saaremere Kala AS tegevus on kavandatud jätkusuutliku ja keskkonnasäästlikuna, arendaja jälgib pidevalt kalanduse valdkonna tehnoloogilisi arenguid ja võtab kasutusse usaldusväärsust tõestanud keskkonnasõbralikke meetodeid ja vahendeid. Kavandatud tegevus aitab mitmekesistada Hiiumaa ettevõtlust läbi Läänemere ökosüsteemi poolt pakutavate looduse hüvede vastutustundliku ja säästva kasutamise.

Seost Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringuga ja selle juurde kuuluva KSH-ga on lähemalt kirjeldatud peatükkides 2 ja 3. Tegevusalad on valitud viidatud planeeringus väljatoodud potentsiaalsetel vesiviljelusaladel ja arvestatud on KSH-s väljatoodud keskkonnaaspektidega, sh KMH läbiviimise vajadusega.

Üks olulisemaid Eesti strateegilisi dokumente on Säästev Eesti 2180, mis loob raamistiku erinevate riigi valdkondade kestlikku arengut tagavate strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Vastavalt lähteülesandele ei ole SE21 akadeemiline uuring, vaid eesmärkide ja tegevussuundade väljapakkumine, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas.

SE 21 arengustrateegias toodud eesmärkidest seonduvad kavandatava tegevusega otsesemalt järgmised:

78 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/ruumiline/a4_5mmbleed_eesti_2030 _sisu_111212.pdf

79 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/19017765/Hiiu+MP+seletuskiri+14.03.2018.pdf/e4a1e173- 281b-4558-afa1-6335684e2fba

80 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717

52

EESMÄRK 2: HEAOLU KASV

Eesmärgi oluliseks komponendiks on võimaluste mitmekesisus (eneseteostuseks, rekreatsiooniks, sotsiaalseks suhtlemiseks) . Eesmärgi saavutamiseks näeb strateegia ette orienteerumise väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja tööhõivestruktuurile. Taoliseks majandusstruktuuriks saab SE 21 seisukohast olla ekspordiorientatsiooniga ja sektoriaalselt mitmekesine teenindusmajandus, mis on paindlikum ja jätkusuutlikum kui suurtööstusele baseeruv majandus ja seda nii kitsalt majanduslikus, tööhõivelises kui ka laiemalt ökoloogilises mõttes.

EESMÄRK 3: SIDUS ÜHSIKOND

Selle eesmärgi komponentideks on sotsiaalne sidusus, mille üheks indikaatoriks on tööhõive määr, ja regionaalne tasakaal. SE 21 visiooni kohaselt Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leiab sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks. Regionaalse tasakaalu üheks indikaatoriks regionaalsed eelistused elu- ja tööpaiga valikul.

EESMÄRK 4: ÖKOLOOGILINE TASAKAAL

Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Samas on see ka Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes.

Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Lähtutakse põhimõttest, et keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ole ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike kooskondade huvides. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on.

Eesmärgi komponentideks on loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamine, loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Välja on toodud, et taastuvate ressursside puhul ei ületaks kasutus nende taastootmisvõimet.

Arendaja lähtub SE 21 eesmärkidest ning on sellest lähtuvalt kavandanud oma tegevuse kohalikule arengule tulutoovana ja loodusressursse säästvana. Selle näiteks on arendaja soov kalakasvatust läbi viia kahel alal, seejuures koormates kumbagi alast vaid osa aastast. Seejuures ei kavanda arendaja teadlikult tootmist maksimaalses võimalikus mahus ning on keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel vähendama tootmismahtusid ning vaatama üle kalakasvatuse paigutamise alad ja vajadusel paigutust muutma, samuti valima keskkonnasõbralikuma tehnoloogia, kui see on kasutusvalmis. Arendaja on koostöös keskkonnaeksperdiga üle vaadanud ja kaalunud erinevate leevendusmeetmete rakendamist ning need meetmed on sõnastatud nii käesolevas eksperthinnangus kui hoonestusloa taotluses, mille juurde käesolev eksperthinnang esitatakse. Leevendusmeetmete valik tehakse vastavalt KMH ja kulutõhususe hindamise tulemsutele.

Arendaja on alustanud KMH keskkonnauuringute ja kasvatusalade keskkonnaseire kavandamist, milleks on Saaremere Kala AS-l olemas pikad kogemused kalakasvatustega Soomes ja Rootsis, kus kehtivad EL õigusaktidest tulenevad keskkonnakaitsekohustused.

53

8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE RAAMES VAJALIKE UURINGUTE JA ANALÜÜSIDE KIRJELDUS

KMH raames tuleb keskkonnaeksperdi esialgsel hinnangul läbi viia järgmised uuringud:

− Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkondades. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine valitud tegevuskoha alternatiivide puhul.

− Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloom ja valida sobivaimad kohad tegevuseks. Olemasolevate andmete ja uuringute põhjal hinnata keskkonnamõjud alternatiivsetes kohtades ja/või alternatiivsete tehnoloogiate korral.

− Veekvaliteedi näitajate määramine ja setteproovide võtmine ja analüüsimine väljavalitud tegevuskohas. Vajadusel teostada allveevaatlused põhja loodusliku seisundi hindamiseks.

− Veealuste ohuobjektide kaardistamine – miiniohu aktuaalsuse kindlakstegemine olemasolevate andmete alusel väljavalitud tegevuskohas. Vajadusel allveevaatlused, sh ohutustamise kulude hindamiseks ja kavandamiseks.

− Keskkonnameetmete kulutõhususe hindamine realistlike alternatiivide sõnastamiseks ja valikuks.

− Tegevusega kaasneva müra hindamine (merel ja maismaal).

− Mõju hindamine elustikule viiakse läbi Natura hindamise raames – olemasolevate elustiku-uuringute põhjal ja kaitsealade kaitse-eesmärkidest ja liigikaitse eesmärkidest lähtuvalt hinnata võimalused olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimiseks piirkonna mereelustikule, rannikumaastikele ja merekeskkonna ning rannikumaastike seisundist mõjutatud vee- ja rannikulindudele.

Täpsustatud loetelu kinnitatakse KMH programmi koostamise raames, kui on tehtud täiendav andmete kogumine ja analüüs ning koondatud tagasiside asjaomastelt asutustelt.

54

9 KOKKUVÕTE

Kavandatava tegevusega alustamiseks on arendajale vajalikud neli tegevusluba. Nii ehitusloa kui hoonestusloa ja kasutusloa väljastajaks on avamere kalakasvatuse rajatiste puhul Tehnilise Järelvalve Amet. Kui kavandatav tegevus eeldab keskkonnamõju hindamise läbiviimist, on seda arendajal võimalik teha projekti koostamisega paralleelselt. Vastav soov tuleb esitada selle tegevusloa väljastajale, mille raames esitatakse projekt – antud juhul ehitusloa väljastajale. Hoonestusloa taotluses esitatakse info kavandatava ehitise otstarbe, kõrguse ja sügavuse ning muude tehniliste näitajate kohta, avalikus veekogus hõlmatava ala pindala kohta, samuti esitatakse ehitise ja seda teenindavate rajatiste asukohaplaan jt veeseadusest tulenevad andmed.

Lisaks on avamere kalakasvatuse puhul vaja taotleda vee erikasutusluba. Vee erikasutusloa taotlusega koos esitatakse ehitise asukoha skeem ja kaart, samuti kasutatava tehnika ja tehnoloogia kirjeldus ning (loa andja nõudmisel) kavandatava ehitise projekt ja eksperthinnang ning tegevusvaldkonna spetsiifilised andmed tootmise mahtude, kasutatavate kemikaalide jm kohta. Vee erikasutusloa väljastajaks on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste kavandamise puhul Keskkonnaministeerium. Kasutusluba taotletakse ja antakse, kui ehitis on rajatud ja nõuetekohane, sh on ehitise käitajale antud vee erikasutusluba.

Keskkonnaseisund Läänemeres, sh Eesti rannikuvetes on pinev, kuigi saasteainete koormuste trendid on tänu rahvusvahelisele koostööle langevad. Siiski ei ole areng olnud nii kiire kui loodetud ja kliimamuutused võivad tuua kaasa uusi koosmõjusid, mis vähendavad sissekande vähenemise positiivset mõju. Kuigi veemajanduskava meetmeprogrammi järgi peab Hiiu madala veekogumis piirama veekasutust, ei ole see siiski välistatud. Keskkonnamõjude tekkimist tuleb vältida ja leevendada, milleks aluse annab põhjalik keskkonnamõjude hindamine. Võimalikud meetmed on kaardistatud eksperthinnangus, see loetelu võib KMH raames veel täiendada.

Kalakasvatuse tehnoloogia liigub aina suurema keskkonnasõbralikkuse poole – söötade arendus ja söötmistehnoloogiad arenevad, kaod vähenevad, suureneb söötade omastatavus. Antibiootikumide kasutamine kalakasvatustes on tänu vaktsineerimise rakendamisele järsult vähenenud ja seda rakendatakse vaid hädaolukordades. Leevendusmeetmetena saab kasutada pilliroo eemaldamist rannikutelt, karbikasvatust ja vetikakasvatust, mis aitavad ökosüsteemist toitaineid välja viia. Oluline on hinnata seejuures ka leevendusmeetmete endi keskkonnamõju, mis võib toimida vale planeerimise puhul oodatule vastupidiselt (nt karbikasvatus). Sisendvoogu veekogusse aitab vähendada ka sama veekogu toorainest toodetud kalasööda kasutamine. Heaks näiteks on Soome kalakasvatused, sh avamere kalakasvatused, kus on saavutatud oluline ja pidev toitainete koormuse vähenemine viimase 20 aasta jooksul.

Kavandatav tegevus on Eesti riigile ja piirkondlikule arengule kasulik, mida kinnitavad erinevad

käesolevas analüüsis käsitletud strateegilised dokumendid. Kalakasvatuse rajamine aitab luua

ca 20 püsivat ja 40-45 hooajalist töökohta. Tegevus eeldab mahukaid investeeringuid, millest

võivad kasu saada kohalikud kalakasvatuse tehnikat ja muid vahendeid, sh söötasid tootvad

Eesti ettevõtted. Kasu saab ka töötlev kalatööstus tooraine tarnekindluse kaudu, ja kohalik

tarbija. Tegevuse elluviimise eelduseks on põhjalik ja keskkonnamõju hindamise heast tavast

ning Eesti Vabariigi seadusandlusest lähtuv keskkonnamõjude hindamine.

55

KASUTATUD KIRJANDUS

Õigusaktid

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv

Ehitusseadustik. https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

Tehnilise Järelvalve Ameti põhimäärus. https://www.riigiteataja.ee/akt/109032018028?leiaKehtiv

Veeerikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid. https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõjuhindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu. https://www.riigiteataja.ee/akt/935561?leiaKehtiv

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017017?leiaKehtiv

Avalikud andmebaasid ja registrid:

Avalik Dokumendiregister. https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-7164

EUROSTAT. http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Aquaculture_statistics

Keskkonnainfo. Seire. Välisõhu kvaliteedi seire. http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2127&Itemid=440

Keskkonnainfo. Seire. Raskemetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine. http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2125&Itemid=438

Keskkonnainfo. Seire. Metsa ja metsamuldade seire. http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2080&Itemid=393

Keskkonnaamet. E – teenus. https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_view&pid=9776830&tid=1031&u=20180627143032 &r_url=%2F%3Fpage%3Deklis_list%26pid%3D%26tid%3D1031%26u%3D20180627143032

Keskkonnaministeerium. Veemajanduskavad 2015 – 2021. https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021

Keskkonnaministeerium. 2016. Eesti merestrateegia meetmekava. https://www.envir.ee/sites/default/files/meetmekava_032017_f.pdf

Keskkonnaministeerium. Merestrateegia. https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/merekeskkonna-kaitse

Maaamet. Geoportaal. Merealade kaardirakendus. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Merealade-kaardirakendus- p484.html

Artiklid:

Diaz & Kraufvelin 2012. Diaz, E., P. (2012) A mussel farm in the Baltic proper. Sustainable Uses of Baltic Marine Resources.

Holmer, Maria. Environmental issues of fish farming in offshore waters: perspectives, concerns and research needs. Aquacult Environ Interact 1: 57–70, 2010. https://www.int- res.com/articles/aei2010/1/q001p057.pdf

56

Jaanuska, H., 2015. Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-vesiviljelus- potentsiaal.pdf

Kask, Ü., Paist, A., Nuutre, M., Kask, L., Aavik, T., 2007. Pilliroo kui kütuse põlemistehnilistest näitajatest. http://www.pilliroog.ee/EPLJ%20artikkel%202007_22_24.pdf

Kutsar, R. 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura – eelhindamine. Keskkonnaministeerium 2015. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf

Leminen, E., Mäkinen, T., Junna, J., 1986. Vesi- ja ympäristöllihallitusen monistesarja. https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/232342/VYH_monistesarja_6.pdf?sequence=1

Miljan, J., Kask, Ü., 2013. Pilliroog ja selle kasutamise võimalused. http://www.eby.ee/raamat/Pilliroo_kasutamine.pdf

Oliveira, J., Cunha, A., Castilho, F., Romalde, J. Pereira, M. (2011) Microbial contamination and purification of bivalve shellfish: Crucial aspects in monitoring and future perspectives–A mini-review. Food Control, 22, 805-816.

Rebecca J.Dean, Tracy M.Shimmield, Kenneth D.Black, 2007. Copper, zinc and cadmium in marine cage fish sediments: An extensive survey. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0269749106002557?via%3Dihub

Rodolfo-Metalpa, R., Houlbrèque, F., Tambutté, É., Boisson, F., Baggini, C., Patti, F. P., Jeffree, R., Fine, M., Foggo, A. Gattuso, J. (2011) Coral and mollusc resistance to ocean acidification adversely affected by warming. Nature Climate Change, 1, 308-312.

Roth, E., Rosenthal, H., Burbridge, P., 2001. A discussion of the use of the sustainability index: ‘ecological footprint’ for aquaculture production. Aquatic Living Resources. Volume 13, Issue 6, November–December 2001, Pages 461-469. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0990744000010718

Silvenius, Frans; Mäkinen, Timo; Grönroos, Juha; Kurppa, Sirpa; Tahvonen, Raija; Kankainen, Markus; Vielma, Jouni; Silvennoinen, Kirsi; Setälä, Jari; Kaustell, Salla; Hartikainen, Hanna (2012). Kirjolohen ympäristövaikutukset Suomessa. MTT Raportti. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-487-372-7

Väli, G., Naumann, M., Eilola, K., Frauen, C., 2018. Recently accelerated oxygen consumption rates amplify deoxygenation in the Baltic Sea. https://agupubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1029/2017JC013686

Valenti, W.C., Kimpara, J.M, de L.Preto, B., Moraes-Valenti, P. Indicators of sustainability to assess aquaculture systems. Ecological Indicators Volume 88, May 2018, Pages 402-413. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1470160X17308646

Wikström, S., Kumblad, L., Hedberg, N. Mussel farming in the Baltic Sea. In: Stockholm University Baltic Sea Centre, Baltic Eye (blog), 16.06.2018., https://balticeye.org/en/eutrophication/policy-brief- musslefarming-in-the-baltic-sea/

Muud allikad:

Aqua Consult Batlic 2012. Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine. Aruanne. https://www.envir.ee/sites/default/files/veesaaste_metoodika_uuring_aruanne_final.pdf

EEA 2018. Aquaculture production. Indicator assessment. Data and maps. European Environment Agency 2018. https://www.eea.europa.eu/downloads/e4d0b3ad13cf42c7b616b3fb4efdb235/1528365800/assessm ent.pdf

57

Eesti 2030+. Üleriigiline planeering. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/ruumiline/a4_5mmbleed_ eesti_2030_sisu_111212.pdf

Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" heakskiitmine. RT I 2005, 50, 396. https://www.riigiteataja.ee/akt/940717

Euroopa Liidu Teataja. Nõukogu direktiiv. Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01992L0043-20130701

Euroopa Liidu Teataja. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008L0056

Euroopa Liidu Teataja. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02000L0060-20141120

Euroopa Komisjon. Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52012DC0494&from=EN

European Commission. 2015. Science for Environment Policy. Future Brief: Sustainable Aquaculture. http://ec.europa.eu/environment/integration/research/newsalert/pdf/sustainable_aquaculture_FB1 1_en.pdf

European Commission. Copernicus Marine Environment Monitoring Service. Baltic Sea Physics Analysis and Forecast. http://marine.copernicus.eu/services-portfolio/access-to- products/?option=com_csw&view=details&product_id=BALTICSEA_ANALYSIS_FORECAST_PHY_003_0 06

Helcom. 2018. Sources and Pathways of Nutrients to the Baltic Sea. http://www.helcom.fi/Lists/Publications/BSEP153.pdf

Hiiukala. 2016. Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia 2015 – 2025. http://www.hiiukala.org/uploads/ADMINFILES/yldkoosolekud/STRATEEGIA_HIIUMAA.pdf

Hiiu maakonna merealade planeering. Artes Terrae OÜ. 2016. http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/Seletuskiri.pdf/146474a9-2584-4e77- 9861-f17543e35906

Hiiu maavalitsus. 2016. Maavanema korraldus http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/Kehtestamise+korraldus.pdf/c3e7fe54- e4db-40d2-927d-6529b360fa70

Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ Alkranel, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. 2012 - 2015. http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/KSH+aruanne.pdf/e733223c-8f63-4bd2- 97ae-59cbf28d18b6

Hiiu maakonnaplaneering. http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/19017765/Hiiu+MP+seletuskiri+14.03.2018.pdf/e4a 1e173-281b-4558-afa1-6335684e2fba

Keskkonnaagentuur. Pinnavee kogumite seisund. 2017. http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/20170906_pinnaveekogumite_seisund_2017_ kaur_kinnitatud_2.xlsx

Keskkonnaagentuur. 2015. Pinnaveekogumite koondseisund 2015. aastal. http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_koond_2015.pdf

Keskkonnaministeerium. 2016. Lääne – Eesti vesikonna veemajanduskava. https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf

58

Kalateave. Kalanduse Teabekeskus. 2017. Eesti kalamajandus 2016. http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2016_veeb_uus.pdf

Kalateave. 2014. Sakkeus, J. , Lassur , S., Sinise majanduse (meremajanduse) valdkondade kaardistamine. Hinnangvalitud sektorite kasvu potentsiaalile. https://kalateave.wiiul.com/web/image/1742?download=true

Keskkonnaamet. Kõrgessaare looduskaitseala ja Pihla-Kurisu hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/k6rgessaarelka_pihla- kurisuha_kkk_2016-2025.pdf

Keskkonnaamet. Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013- 2022.

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/vainamere_ha_mereosa_hyl gepepid_kkk_2013_2022.pdf

Keskkonnainvesteeringute keskus. 2013. Pärnu lahe seisundi parandamine tehislike riffide abil 1. Etapp. Lõpparuanne. https://www.kik.ee/sites/default/files/878.pdf

Keskkonnaministeerium. Uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine. http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogram m.xlsx

Keskkonnaministeerium. Looduskaitse arengukava aastani 2020. https://www.envir.ee/et/looduskaitse#Arengukava

Keskkonnaministeerium. Looduskaitse arengukava aastani 2020 arengukava rakendusplaan. https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_rakendusplaan_2015dets_4.xlsx

Keskkonnaministeerium. 2017. Tallinna Tehnikaülikool. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ)kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused (D5 ja D7) . https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf

RIAS 2017. Comparing the Environmental Footprint of B.C.’s Farm-Raised Salmon to Other Food Protein Sources. https://bcsalmonfarmers.ca/wp- content/uploads/2016/10/RAIS_Study_Oct2016_EnvtlFootprint.pdf

Salmon Farming Industry Handbook 2017. http://hugin.info/209/R/2103281/797821.pdf

Seletuskiri keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde. https://www.riigikogu.ee/download/0c032a2d-0920-4074-8111-fc1f3222d48b

Suomen ympäristo. 2001. Kirjolohen tuotanto ja ympäristo. https://core.ac.uk/download/pdf/16390658.pdf

Tallinna Ülikool. Eesti Maaülikool. 2013. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014 – 2020. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/vesiviljelus-arengustrateegia-2014- 2020.pdf

Tartu Ülikool. Eesti Mereinstituut. Merepõhja prügi seire rannikumeres – metoodika ja hinnang MSRD aruandluseks. http://www.sea.ee/valisosalusega-projektid/

Kavandatava kalakasvatuse rajatised

Ujumiskoht

Menetletav vrakk

Vrakk

Sadam

Kaabel

Planeeritava laevatee ala

Laevatee

Planeeritav väikelaeva tee

Vesiviljelus

Surfiala

Kaitseala

Hoiuala

Allveeleidude uputamisala

LEGEND

Liikumispiiranguga ala

Kalakasvatuse koordinaadid, Ala 1: Kalakasvatuse koordinaadid, Ala 2:

kilomeeter

x y 1. 6547529,8 429799,3 2. 6547529,8 430803,1 3. 6546527,4 430804,6 4. 6546528,9 429799,3

x y 1. 6549649,4 408879,6 2. 6549651,9 409779,8 3. 6548951,0 409782,3 4. 6548953,3 408879,6

Nimekirja alusel 17.06.2024 nr 16-7/18-1183-032

Nordic Trout Ab ja Saaremere Kala AS hoonestusloa taotlused arvamuse avaldamiseks

Nordic Trout Ab esitas 23.04.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) hoonestusloa taotluse Hiiumaal PV1 ja PV2 vesiviljeluse arendamiseks ning täiendatud taotluse 02.05.2018. Saaremere Kala AS esitas 10.07.2018 TTJA-le konkureeriva hoonestusloa taotluse PV1 ja PV2 vesiviljeluse arendamiseks, täiendatud hoonestusloa taotluse 10.09.2018 ja hoonestusloa taotluse täpsustuse 25.04.2022. TTJA saatis 21.08.2019 kirja nr 16-7/18-1183-028, millega edastas kirjaliku enampakkumise konkursi otsuse ning tingimused ja korra AS-le Saaremere Kala ja Nordic Trout Ab-le, tuues ühtlasi ka välja konkureerivate taotluse hindamise tulemused.

Vastavalt Tallinna Halduskohtu kohtuotsusele haldusasja numbriga 3-19-1767 jäi Nordic Trout Ab hoonestusloa taotluse ja Saaremere Kala ASi hoonestusloa taotluse menetlemine Hiiumaal PV1 ja PV2 aladel seisma, kuna ei olnud kehtestatud ministri määrust, millega oleks tohtinud enampakkumise korda ja tingimusi määrata. Majandus- ja taristuministri määrus nr 20 "Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord" jõustus 19.03.2023. Sellest tulenevalt on TTJA-l võimalik jätkata nimetatud hoonestusloa taotluste menetlusi. Saaremere Kala AS andis oma nõusoleku menetluse jätkamiseks 26.04.2024 e-kirjaga ja Nordic Trout Ab andis oma nõusoleku menetluse jätkamiseks 24.05.2024 vastuskirjaga.

Tulenevalt asjaolust, et nimeatatud hoonestusloa taotlused on esitatud üsna ammu, siis edastab TTJA vastavalt ehitusseadustiku (EhS) §-le 1135 asjaomastele asutustele hoonestusloa taotluste dokumendid hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks arvamuse avaldamiseks. Oma vastuses palume käsitleda EhS § 1135 lg 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale. Ühtlasi saadame hoonestusloa taotlused huvitatud vabaühendustele vastavalt haldusmenetluse seaduse § 11 lõikele 2.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile info@ttja.ee asjaolusid arvesse võttes esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest.

Lugupidamisega

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / info@ttja.ee / www.ttja.ee Registrikood 70003218

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Nordic Trout Ab täiendatud taotlus 2. AS Saaremere Kala täiendatud taotlus 3. AS Saaremere Kala taotluse täiendus 4. Asutuste ning vabaühenduste nimekiri

Camilla Kastein +372 667 2065 camilla.kastein@ttja.ee