Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

Meie 17.06.2024 nr 9-1/1641-1

Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu

kontseptsioon ja tegevuskava

Austatud

soovime teid tänada väärtusliku tagasiside eest, mida jagasite meie "Avalike pilveteenuste

kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava" esialgse versiooni kohta. Teie arvamused ja

ettepanekud on olnud meile suureks abiks.

Oleme põhjalikult analüüsinud saadud tagasisidet ning arvestanud võimalikult paljude

ettepanekutega. Oleme teinud vajalikud täiustused ja täpsustused, et tagada kontseptsiooni ja

tegevuskava võimalikult suur asjakohasus ja efektiivsus.

Nüüd on meil heameel teile edastada dokumentide lõplikud versioonid. Usume, et lõplik dokument

peegeldab paremini teie ootusi ja vajadusi. Lõpliku versioonis tehtud soovitused ja ettepanekud

kinnitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministeri poolt.

Täname teid veelkord koostöö ja panuse eest!

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Tapupere

tehnoloogiate juht

2 (2)

Allan Allmere

639 7621 [email protected]

10.06.2024

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Riigihanke number 270230

2

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Sisukord

Mõisted ............................................................................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ....................................................................................................................................................................................... 4

1. Avalikud pilvteenused Eestis ja oodatud muutused ..................................................................................................... 6

1.1. Mõiste ja trendid ........................................................................................................................................................ 6

1.2. Avalike pilvteenuste juhtimine Eestis ............................................................................................................... 10

1.3. Avalike pilvteenuste kasutamise hetkeseis ja ootused .............................................................................. 14

2. Strateegilised valikud ja juhtimismudel ........................................................................................................................... 18

2.1. Peamised strateegilised valikud ......................................................................................................................... 18

2.2. Juhtimismudeli tervikülevaade............................................................................................................................ 21

2.3. Rollikirjeldused juhtimismudelis ......................................................................................................................... 25

3. Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks ..................................................................................................................... 30

3.1. Avalike pilvteenuste teekaart .............................................................................................................................. 30

3.2. Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevuskava detailsemalt ............................................... 32

3.3. RITi kujunemine avalike pilvteenuste kompetentsikeskuseks detailsemalt ....................................... 33

Kokkuvõte ........................................................................................................................................................................................ 39

Lisa 1. Kaasamise ja koostöö ülevaade ................................................................................................................................. 43

Lisa 2. Pilvekontseptsioon jõustamise esialgne ettepanek ........................................................................................... 45

3

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Mõisted

Mõiste Selgitus

Avalikud pilvteenused Avalikkusele kättesaadavad pilverakendused (SaaS), platvormid sh. andmebaasid

(PaaS), masinad sh. salvestusruum (IaaS), ja muud ressursid, mida saab iga

soovija kasutada

Hübriidpilv Pilvteenus, mille puhul on kasutusel vähemalt erinevate pilvelahenduste

kombinatsioon

IaaS (Infrastructure as a Service) Taristu kui teenus, mis annab teenusekasutajale juurdepääsu serveriressurssidele

ilma, et nad peaksid ise riistvara ostma või haldama

IT-maja Avaliku sektori asutus (või struktuuriüksus), kuhu on koondatud ühe või mitme

ministeeriumi valitsemisala IT-alane kompetents. IT-maja pakub tavapäraselt

teenuseomanikele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise,

haldamise ja pakkumise teenuseid.

KEMIT Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

Keskvalitsus Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad asutused

MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

On-prem Oma riistvaraline taristu (vastandina avaliku pilve lahendusele)

PaaS (Platform as a Service) Platvorm kui teenus, mis võimaldab luua, käitada ja hallata rakendusi, mis on

vajalikud e-teenuste arendamiseks või käitamiseks.

Pilvemäärus Vabariigi Valitsuse 03.01.2024 määrus nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi

turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“

Privaatpilv Pilvteenus, mille puhul ei ole pakutav taristu ja teenused kättesaadavad avalikult,

vaid ainult selleks ettenähtud osapooltele. Privaatpilve võib

asutus/organisatsioon ehitada iseseisvalt või kasutada selleks teenusepakkujat.

RIA Riigi Infosüsteemi Amet

Riigipilv Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse poolt hallatav ja arendatav

privaatpilve teenus.

RIT Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

RmIT Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

SaaS (Software as a Service) Tarkvara kui teenus, mis on kasutajate jaoks kõige mugavam teenusmudel, kuna

sisaldab lisaks IaaSi ja PaaSi elementidele ka kasutusvalmis rakendustarkvara,

mis on saadav kasutajatele üle interneti.

SMIT Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus

Teenuseomanik Käesoleva kontseptsiooni raames roll (vastutav struktuuriüksus, ameti- või

töökoht), kes vastutab teenuse arendamise, haldamise ja kvaliteedi eest1.

Eesti õigusruumis kasutusel mõiste teenuse osutaja, kui räägitakse laiemalt

teenuse juhtimisest organisatsiooni tasemel. Täpsemalt kasutusel mõiste

teabevaldaja/teabepidaja kui keskendutakse info- ja küberturbe valdkonda

puudutavate vastutuste kirjeldamisele.

TEHIK Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

1 Analoogselt Vabariigi Valitsuse määrusega ”Teenuse korraldamise ja teabehalduse alused”.

4

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Sissejuhatus

Avalike pilvteenuste kasutamine avalikus sektoris on kriitilise tähtsusega tagamaks Eesti digiriigi

kaasaegsus ja jätkusuutlikkus - nii nenditi juba 2015. aastal Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi MKM) koostatud Riigipilve kontseptsioonidokumendis2. Strateegilises vaates juhib Eestis avalike

pilvteenuste kasutuselevõttu digiühiskonna arengukava (edaspidi DÜAK3), milles on seatud kõrge

ambitsioon viia digiriik pilve aastaks 2030. Selle eesmärgi täitmine toetab ka teiste digiühiskonna

eesmärkide saavutamist, nagu näiteks tulevikukindluse ja innovatsiooni tagamine, tehisintellekti aktiivsem

kasutuselevõtt ja agar katsetamine. Arengukavas on pilv nimetatud horisontaalse prioriteedina, kuid seni

on puudunud praktiline tegevuskava, kuidas pilvteenuste aktiivsemat kasutuselevõttu tagatakse,

soodustatakse või juhitakse.

Selgitamaks, et avalike pilvteenuste kasutamine on Eesti avalikus sektoris õiguslikult lubatud, võeti

2024. aasta algul vastu määrus „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise

ulatus pilvteenuse kasutamisel“ (edaspidi Pilvemäärus). Määruse eesmärk oli kõrvaldada kõik takistused

avaliku sektori pilvekasutusele ning liikuda julgemalt avalike pilvteenuste kasutamise suunas. Pilvemäärus

annab ülevaate nõuetest, millega pilvteenuste kasutamisel tuleb arvestada. Uue nõudena tuleb

pilvteenuste kasutamise alustamisest teavitada Riigi Infosüsteemi Ametit (edaspidi RIA). Pilvemäärus ei

kohusta pilvteenuseid kasutama.

Pilvteenuste kasutamise otsustab teenuseomanik4, kes vastutab konkreetse teenuse arendamise,

haldamise ja kvaliteedi eest. Praktikas on tal aga iseseisvalt väga keeruline asjatundlikult otsustada, sest

valikut tehes peab arvestama paljude muutujatega: nii strateegiliste eesmärkidega kui ka õigusliku

korraldusega, lühi- ning pikaajaliste vajadustega, tehnilise valmisolekuga aga ka tava- ja kriisiolukorraga.

Muutuse asjakohaseks kaalumiseks, õigeaegseks ettevõtmiseks ja prioriseerimiseks vajavad

teenuseomanikud selgeid ootuseid ja suuniseid nii poliitikakujundajatelt, valitsemisalalt kui ka neid IT

kompetentsikeskusena toetavatelt asutustelt või struktuuriüksustelt (edaspidi IT-majad). Tuleb arvestada,

et Eesti avaliku sektori e-teenuste arendamisel on viimased kolmkümmend aastat lähtutud seisukohast,

et andmete turvalise käitlemise huvides tuleb tagada nende säilitamine ja töötlemine Eesti riigi

territooriumil (või erandjuhtudel ka andmesaatkonnas5). Aastakümnete jooksul juurdunud arusaamade

muutmist ja kogu valitsemisala puudutavat muutust ei ole asjakohane oodata teenuseomanikelt

iseseisvalt ja sõltumatult.

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt, nagu iga teine seni tavapärase IT-baastaristu lahenduse muudatus,

on pikaajaline muutus, mis nõuab ümberkorraldusi terve ministeeriumi valitsemisala (edaspidi

valitsemisala) tarkvara arendamise ja haldamise protsessides, võimekuste juhtimises, aga ka

organisatoorses korralduses kuni eelarve struktuurini välja. Tänaseks on Eestis esimesed üksikud näited,

kus avalikud pilvteenused on kasutusele võetud. Tuntuimad neist on Tervisekassa6 ja Riigi Info- ja

2 Riigipilve kontseptsioon. Kättesaadav: https://riigipilv.ee/files/Eesti_riigipilve_kontseptsioon.pdf 3 Digiühiskonna arengukava 2023. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-

2030 4 Määruses kasutusel termin teabepidaja. 5 Umbes 10 aastat tagasi algasid arutelud leidmaks lahendust, kuidas tagada andmete säilimine ka eriolukorras, kus näiteks

Eesti territoorium on rünnaku all. Lahendusena loodi 2018. aastal andmesaatkond Luksemburgi, kuhu 2019. aasta alguses

varundati ka olulisemate registrite andmeid. Andmesaatkonna võimsus ei toeta massilisemat kasutust. 6 Terviskassa blogi. Kättesaadav: https://www.tervisekassa.ee/blogi/pilvetehnoloogia-kasutuselevotul-pole-kusimus-kas-

vaid-millal

5

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi RIT) pakutav töökoha teenus7. Nende kogemused on

ka olulised õppekohad. Mõlema näite korral võttis muudatuse läbiviimine umbes 2-3 aastat aega, mis on

praktiline tõestus, et senine korraldus on administratiivselt keeruline ja koormav.

Ootuspäraselt kasvab RITi ja Tervisekassa eeskujul avaliku pilve kasutuse osakaal avalikus sektoris

lähiaastatel olulisel määral. Seetõttu on praegu õige aeg teha otsuseid, mil määral on plaanis avalike

pilvteenuste kasutamist keskselt koordineerida ja soodustada. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu

kontseptsiooni ja tegevuskava (edaspidi pilvekontseptsioon) eesmärk oli välja selgitada, kes ja kuidas

peaks juhtima avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris.

Pilvekontseptsioon teenib järgmiseid alameesmärke:

1. avalike pilvede teadmiste tõstmine avalikus sektoris, sealhulgas kujundada ja ühtlustada arusaama

avalike pilvede olemusest ja lubatusest avalikus sektoris,

2. avalike pilveteenuste kasutuselevõtu lihtsustamine ja toetamine läbi keskse avalike pilvede

kompetentsikeskuse loomise ning selle ülesannete täpsustamise,

3. kompetentsikeskuse käivitamisele ja teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuskava loomine.

Pilvekontseptsioon on jaotatud järgmisteks peatükkideks.

• „1. Avalikud pilvteenused Eestis ja oodatud muutused“ tutvustab avalike pilvteenuste olemust ja

trende, hetkeolukorda Eestis ja erinevate osapoolte ootuseid. Ülevaade on antud eelkõige taristu

ja platvormi (nö IT baastaristu) vajadustest lähtuvalt. Soovitame seda lugejale, kellel on vähesed

teadmised avalikest pilvteenustest ja/või Eesti senisest IT baastaristu korraldusest.

• „2. Strateegilised valikud ja juhtimismudel“ selgitab valikuid avalike pilvteenuste kasutuselevõtu

juhtimisel. Lahenduse loomisel võeti arvesse senist Euroopa kogemust avaliku pilve strateegiliste

seisukohtade kujundamisel, Eesti riigi infosüsteemi toimemudelit ja juhtimiskorraldust,

teenuseomanike ja muude turuosaliste ootuseid ja praktilisi kogemusi avaliku pilve

tegevuskavade elluviimisest. See on kontseptsiooni kõige olulisem osa, mis sõnastab Eestile

soovitatava valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate asutuste (edaspidi keskvalitsuse)

juhtimismudeli koos vastutajate ja rollide kirjeldustega lähemaks 5-10 aastaks.

• „3. Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks“ selgitab juhtimismudeli juurutamiseks vajalikku

tegevuskava kuni aastani 2026. See on ootuspäraselt periood, kui enamik Eesti keskvalitsuse

asutusi teevad esimesed sammud avalike pilvteenuste kasutusele võtul. Selles ajaaknas on

võimalik efektiivselt juurutada juhtimismehhanisme ning otsustada tsentraliseerituse tasemel üle,

mis tagaks pikas perspektiivis tõhususe avalike pilvteenuste kasutamisel. Tegevuskava 2024-2026

aastateks sisaldab tegevuskava eelkõige MKMi valitsemisala jaoks ning kirjeldab detailselt RITi

kujunemisest pilvteenuste kompetentsikeskuseks.

Kontseptsioon loodi perioodil veebruar–juuni 2024 vastavalt hankelepingule, mis on sõlmitud riigihanke

“Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava“ (270230) tulemusena.

Kontseptsioon valmis Gofore Estonia OÜ, Gofore Plc, RITi, MKMi ning RIA ekspertide tihedas koostöös.

Töösse andsid regulaarselt ja järjepidevalt oma panuse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

(KEMIT), Küberväejuhatus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT), Siseministeeriumi

Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervisekassa

ja Töötukassa. Täpsem kaasamise ülevaade on esitatud töö lisas (Lisa 1. Kaasamise ja koostöö ülevaade).

7 RIT arvutitöökoha teenus. RITi koduleht: https://rit.ee/teenused/arvutitookoht/arvutitookohateenused

6

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

1. Avalikud pilvteenused Eestis ja oodatud muutused

1.1. Mõiste ja trendid

Mõiste

Soovitame pilvteenuste defineerimisel lähtuda rahvusvahelisest praktikast ja tugineda NIST

definitsioonile8. Selle kohaselt:

„Pilvandmetöötlus on mudel, mis võimaldab üldlevinud, mugavat ja vajadusepõhist (on-

demand) võrgujuurdepääsu konfigureeritavate andmetöötlusressursside jagatud kogumile

(nt võrgud, serverid, salvestusruum, rakendused ja teenused).“

Eelnev definitsioon on kooskõlas Pilvemääruse mõttega, kuigi määrus ise otseselt pilvteenuseid ei

defineeri. Avaliku pilvandmetöötluse omadused on järgmised:

• lahendust pakutakse teenusena,

• kasutuspõhine tasumudel (kasutustasu, pay per use),

• teenus põhineb infotehnoloogilise ressursi jagatud kasutamisel,

• teenust osutatakse interneti vahendusel,

• teenus on skaleeritav.

Avalikud pilvteenused võivad hõlmata taristu (IaaS), platvormi (PaaS) ja tarkvara (SaaS) kihte. Järgnev

joonis ilmestab teenuskihte ning nende kasutamisel vahetult mõjutatud ja kasusaavate osapoolte seoseid.

Teenusena kasutatava lahenduse valik sõltub esmalt organisatsiooni vajadustest, nõutavast

funktsionaalsusest ja töötajate oskustest. SaaS lahendusi on tavaliselt tehniliselt kõige lihtsam kasutusele

võtta, teisalt pakuvad need vähem paindlikkust. Sobilikeks näideteks on arvuti töökohateenus, kontori-

või raamatupidamistarkvara, mille kasutamiseks on tarvis vaid sisse logida ning puudub vajadus tarkvara

kohaldamise, paigalduse, turvapaikade paigalduse või litsentsihalduse järele. PaaSi kiht pakub näiteks

arenduskeskkondi ja hallatavaid teenuseid, mida organisatsioon saab kasutada ja konfigureerida oma

eesmärkidel. Näiteks Azure App Service või AWS Elastic Beanstalk on platvormteenused, mille puhul

arendajatel piisab vaid koodi üleslaadimisest ning platvormteenuse vastutus on kogu ülejäänud osa

8 Mell, P. and Grance, T. (2011) The NIST Definition of Cloud Computing, NIST Special Publication 800-145, Kättesaadav:

http://csrc.nist.gov/publications/nistpubs/800-145/SP800-145.pdf (Loetud: 04.09.2024).

Joonis 1. Avalike pilvteenuste kihid ja enamlevinud kasud.

7

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

protsessist: tarne, ressursside ja koormusjaoturi loomine, automaatne skaleerimine ja rakenduse

monitoorimine. IaaS pakub virtuaalset infrastruktuuri ja seetõttu asendab vajaduse riistvara ostmise,

asendamise ja hooldamise, ning ka serveriruumi haldamise järele. IaaS kihis on heaks näiteks Amazon EC2

või Azure Virtual Machine teenus, mis pakub turvalist ja konfigureeritavat arvutusvõimsust (serverit) pilves,

mille puhul puudub kasutajal vajadus soetada füüsilist riistvara, mis vajaduse kadumisel jääks lihtsalt

kasutult seisma. Kõik mainitud teenuspõhised mudelid võimaldavad anda teatud osa IT

haldusülesannetest teenusepakkujale. See aitab organisatsioonil keskenduda oma põhitegevusele.

Käesolev pilvekontseptsioon keskendub eelkõige IaaS ja PaaS taseme analüüsile, sest need on kihid, mis

on ärihuvidest veidi kaugemal ja kus on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike vajadustel

suurem ühisosa.

Avalikud pilvteenused kui megatrend

Avalikud pilvteenused on näide teenusmajanduse levikust, kus turuteenused asendavad senise riistvara

hankimise ja haldamise ning tarkvaraarenduse ja -halduse. Avalikud pilvteenused märgiti megatrendina

ära juba enam kui 10 aastat tagasi ning on seni jätkanud jõudsat kasvu. 2022. aastal hinnati avaliku pilve

kulutuste kasvu maailmas olevat ligikaudu 20% ja sarnast kasvutempot prognoositakse ka 2024. aastaks

ning 2028. aastaks muutub avalik pilv äri oluliseks osaks9. Harvard Business Review 2022. aasta uuringu10

kohaselt väitsid 67% küsitletud tippjuhtidest, et nende organisatsioon on viimase poole aastaga oma pilve

kasutuselevõtu plaane kiirendanud.

Avalike pilvede kasutamisel on hulk eeliseid, millest olulisimaks on võimalus keskenduda igal

organisatsioonil oma põhitegevusele ja kasutada IT baasteenuste jaoks turuteenuseid. Avalike

pilveteenuste turuliidrid11, kelle põhitegevuseks on IT baasteenuste turvalisuse ja kasutusmugavuse

tõstmine, suudavad seda teha oluliselt kvaliteetsemalt. Muuhulgas on neil võimalik nende teenuste

edasiarendamiseks rakendada olulisemalt suuremaid inim- ja eelarveressursse kui eestisuguse väikeriigi

riigiasutustel.

Pilvandmetöötlus võimaldab luua uusi ärimudeleid ja e-teenuseid, mida oma taristu ei toeta. Mõnede

näidetena avalike pilvteenuste funktsionaalsustest võib välja tuua innovatsiooni võimendamise,

skaleeritavuse ja avariitaaste (disaster recovery).

• Innovatsiooni üheks oluliseks osaks on kindlasti teenusepakkujate teenuste kasutamine, mida ise

on keeruline või ebaotstarbekas välja arendada. Pilveteenuse nõudepõhine teenuse osutamise

mudel võimaldab uute tehniliste lahenduste efektiivsemat ja kiiremat arendamist katsetamist ning

rakendamist, mis annab teenuseomanikele vahendid oma valdkonnas innovatsiooni

9 Gartner, Inc. (2023) Gartner Says Cloud Will Become a Business Necessity by 2028. Kättesaadav:

https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2023-11-29-gartner-says-cloud-will-become-a-business-

necessity-by-2028 (Loetud: 05.03.2024). 10 Harvard Business Review (2022) Accelerating Forward: The State of Cloud-Driven Transformation. Kättesaadav:

https://hbr.org/resources/pdfs/comm/splunk/Acceleratingforward.pdf (Loetud: 05.03.2024) 11 Gartner (2023) Magic Quadrant for Strategic Cloud Platform Services. Kättesaadav:

https://aws.amazon.com/resources/analyst-reports/gartner/global-mq-ardm-23-magic-quadrant-for-strategic-cloud-

platform-services (Loetud: 02.04.2024).

8

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

kiirendamiseks ja avalike teenuste märkimisväärseks parendamiseks. Vastava võimekuse loomine

privaatpilvena ei ole reeglina majanduslikult otstarbekas.

• Skaleeritavuse vajaduse heaks näiteks on tuludeklaratsiooni esitamine digitaalselt. Sellisel puhul

on vajalik omada märkimisväärset taristut ja suurt arvutusvõimsust lühiajaliselt. Skaleeritavus

toetab suurt dünaamiliselt muutuvat arvutusvõimsust vajavate lahenduste loomist ja pakkumist

(näiteks suurandmetöötlusel või tehisintellektil põhinevad lahendused) ilma, et sellega kaasneks

vajadus investeerida suurtesse arvutusvõimsuse reservidesse, mis enamus aega seisaksid jõude.

• Avariitaaste võimaldab säilitada andmeid ja hoida teenused töös ka looduskatastroofi,

küberrünnaku vms ebasoodsa sündmuse puhul, hoides koopiaid andmetest ja teenustest mujal,

sageli mõnes teises riigis asuvas andmekeskuses. Selliste teenuste kasutamine peab loomulikult

olema korrektselt konfigureeritud.

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt muudab kogu organisatsiooni korraldust, mitte vaid konkreetse

taristu lahendust. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on eraldiseisev muudatuste juhtimise projekt,

mis vajab elluviimiseks asjakohaseid inim- ja eelarveressursse. Järgnevalt kirjeldame vajalikke

muudatusi riskijuhtimises, tarkvaraarenduse ja halduse korralduses, kompetentsides ning organisatsiooni

juhtimises.

• Riskijuhtimise traditsiooniline IT turvalisuse käsitlus näeb ette perimeetripõhist lähenemist, mille

eesmärk on hoida eemale ohuallikad kaitstes oma riistvara ja territooriumi, millel riistvara asub.

Avatud pilvteenused on aga oma olemuselt teenused, kus teatud funktsioonide täitmisel tuleb

usaldada teenuseosutajat. Seetõttu tuleb riskide maandamisel kasutada oluliselt erinevaid

meetmeid. Enda poolt loodavate ja hallatavate lahenduste asemel tuleb tähelepanu suunata

teenuseosutaja usaldusväärsuse hindamisele ning leida optimaalsed võimalused

tarnijasõltuvusest tulenevate riskide juhtimiseks, näiteks tarnijast (pilvest) sõltumatu tehnoloogia

kasutamine, pilvest väljumise strateegia loomine, hübriidpilve lähenemise kasutamine.

• Uuemad tarkvaraarenduse ja halduse koostöö mudelid nagu DevOps ja pilvepõhine arendus

aitavad organisatsioonidel infotehnoloogiast rohkem väärtust saada. Pilvteenuse pakkujad

automatiseerivad paljusid süsteemihalduse ülesandeid ning võtavad üle taristu halduse ja taristu

turbehalduse. See võimaldab teenuseomanikel koos oma IT meeskonnaga keskenduda suuremat

äriväärtust loovatele tegevustele. Avalikud pilvteenused toetavad konteineritel ja mikroteenustel

põhinevat arendust ja rakendusi, mistõttu vajab monoliitsete ja/või taakvara (legacy) süsteemide

migreerimine avalikku pilve põhjalikku eeltööd. Samas on hilisem süsteemi arhitektuuri

moderniseerimine pilveteenusel juba oluliselt lihtsam ülesanne kui seda traditsioonilisel

infrastruktuuril.

• Pilvteenuste kasutuselevõtt eeldab uute kompetentside ja võimekuste arendamist, aga loob ka

uusi võimalusi. Pilvteenuste kasutuselevõttu lükkab tagant tööturg ja IKT valdkonna ekspertide

ootused. Kaasaegsete tehnoloogiate (sealhulgas avalike pilvteenuste) kasutamine võimaldab

avalikul sektoril säilitada oma atraktiivsust nii tööandja kui soovitud kliendina erasektori

teenuseosutajatele. Pilvteenuste kasutamisest tulevate kasude ilmnemiseks on lisaks tehnilisele

personalile vaja arendada ka teenuseomanikke, et nad oskaksid mõista uusi võimalusi oma

teenuste kasutajamugavuse ja efektiivsuse tõstmiseks.

• Avalike pilvteenuste kasutamine eeldab muudatusi organisatsiooni võimekustes ja eelarves.

Pilvteenuste klassikaline tasumudel on kuiste maksetena ja kasutusepõhiselt. Eelarves tähendab

see, et ootuspäraselt kulud kasvavad ning ideaalis vähenevad investeeringud (ja seotud kulum)

ning personalikulu. Kulude optimeerimine pilvkeskkondades vajab lisaks oskusele operatiivselt

kulusid juhtida ka asjakohaste arhitektuursete ja lisateenuste valikute tegemist. Pilv pakub

9

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

kulude läbipaistvust, kuid infrastruktuuri kogukulu vähendamine ei tohiks olla pilve

kasutuselevõtu peamine tõukejõud. Reeglina avalduvad pilvteenuste kasud eelkõige

äritegevuse paindlikkuses ja IT lahenduste arenduse ja halduse efektiivsuses. Kaasaegsete

tööpraktikate (nt DevOps) juurutamisega on võimalik oluliselt suurendada arenduste kiirust,

suurendada teenuste kvaliteeti ja toimekindlust ning vähendada muudatustega kaasnevaid riske.

• Lisaks eelmiste üldiste võimekuste arendamisele, vajab iga teenuse migratsioon kavandamist ja

teostamist, milleks on vaja nii eelarvet kui inimressursse.

Optimeerimaks muudatuse juhtimisega kaasnevaid riske, alustavad paljud organisatsioonid üleminekut

hübriidpilve lahendusest ning sageli selle juurde jäädakse, sest see võimaldab maandada erinevat tüüpi

riske. Umbes 81% ettevõtetest on valinud lahenduseks hübriidpilve ja neist enamik (88%) väidab, et nad

säilitavad selle strateegia ka lähitulevikus12. Toome lühidalt välja hübriidpilve lahenduse võrdluse

puhtakujulise avalike pilvteenuste kasutamisega.

• Hübriidpilve tugevusteks on võimekus maandada olemuslikult erinevaid toimepidevuse riske,

hoida kõige tundlikumaid andmeid Eesti territooriumil ning ajatada või vältida muudatusi

taakvarasüsteemides (jätkates nende haldamist senisel taristul). Turunõudlusele vastamiseks

pakuvad ka avalike pilvteenuste turuliidrid kohandatud privaatpilve lahendusi (nö mikropilved,

microclouds), näiteks Amazoni AWS Outpost ja Microsofti Azure Stack.

• Hübriidpilv säilitab avalike pilvteenuste tugevusena välja toodud skaleeritavuse, paindlikkuse ja

innovatiivsuse, kuigi oluliselt piiratumalt, kui see on võimalik avalikus pilveteenuses.

• Hübriidpilve nõrkusteks on kulukus ja kasutamise keerukus. Kuna säilib vajadus hallata (vähemalt)

kahte erinevat keskkonda, mis vajavad erinevaid kompetentse ja ressursse, siis ootuspäraselt

vähenevad (või muutuvad olematuks) avalike pilvteenuste kasutamisest tulenevad võidud

kulusäästule ja optimaalsusele.

• Hübriidpilve kasutamine toob kaasa ka täiendavaid riske, kuna suureneb süsteemi keerukus ning

vajadus hallata kahe erineva lahenduse koosvõimet nii konfiguratsiooni, turvalisuse kui ka

vastutuste jagunemisega seotud küsimustes. Sellise koosvõime ja integratsioonide haldamine

(ning muuhulgas töövõime regulaarne testimine) on täiendav tegevus ja kulu.

12 The Wall Street Journal (2019) 5 Trends Giving Cloud a Boost. Kättesaadav: https://deloitte.wsj.com/cio/5-trends-giving-

cloud-a-boost-01571014927 (Loetud: 05.03.2024)

10

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

1.2. Avalike pilvteenuste juhtimine Eestis

Eesti riigi infosüsteemi juhtimise üldine korraldus ja Riigipilv

Eesti riigi infosüsteem põhineb detsentraliseeritud lähenemisel, kus iga teenuseomanik on vastutav enda

pakutavate e-teenuste ja infosüsteemide eest ning vaba valima tehnoloogiaid, mis aitavad tal kvaliteetset

teenust pakkuda. Detsentraliseeritud teenuste osutamist toetavad hoolikalt valitud tsentraliseeritud

teenused (keskse andmevahetuskihi tarkvara X-tee, riigi kesksed autentimisteenused13 jne), mis on

taganud Eesti digiriigi efektiivsuse ja asjatute dubleerimiste vältimise. Kesksete teenuste korral on nende

kasutuselevõttu juhitud kas läbi kohustuslikkuse (näiteks X-tee on riigi infosüsteemi kindlustava

süsteemina avalikule sektorile andmevahetuseks kohustuslik14) või vabatahtlikkuse (näiteks RIA pakutavad

kesksed autentimislahendused, RITi pakutav arvutitöökohateenus15).

Viimastel aastatel on seni kasutatavat IT baastaristut konsolideeritud RITi. Baastaristu koosseisu kuulub

nii taristu ülalhoid, majutusteenus kui ka Riigipilve teenus. Riigipilv 1.0 (käesoleva dokumendi kirjutamisel

saadaolev versioon) on RITi poolt avaliku sektori asutustele pakutav baastaristu teenus.

• Riigipilv kasutab taristu ressursina konkreetsete andmekeskuste infrastruktuuri (IaaS). Täpsemini

Eesti territooriumil asuvaid andmekeskuseid, mida pakuvad nii avaliku kui ka erasektori

osapooled. Lisaks Eesti territooriumil paiknevatele andmekeskustele on kriitiliste andmekogude

korral valik tagada varundus andmesaatkonnas. Praeguseks realiseeritud Riigipilv on oma

olemuselt privaatpilv, mille koosseisus ei pakuta ühegi avaliku pilve teenuseosutaja ressursse.

• Piiratud mahus platvormteenuseid (PaaS) pakuvad Riigipilve koosseisus partnerid (nii erasektori

kui ka avaliku sektori teenusepakkujad). Seevastu suuremate avalike pilvteenuste osutajate (nagu

Amazon, Microsoft, Google, Oracle) vastav teenuskataloog koosneb sadadest erinevatest

teenustest. Eesti riigi suurust ja andmekasutust arvestades on avalike pilvede teenusepakkujatega

sarnases võimekuses platvormikihi väljaarendamine väga kulukas ja ebamõistlik. Seetõttu on ka

otstarbekas keskenduda riigiülese juhtimise vaates IaaS ja PaaS kihile koosmõjus.

Baastaristu kasutuselevõtu korral ei ole seni kohustuslikkust kasutatud. MKM on seni soodustanud

Riigipilve laiemat kasutuselevõttu läbi eelarveliste otsuste. RITi pakutav Riigipilve teenus konkureerib

turuteenustega ja igal teenuseomanikul on õigus kasutada oma nö isiklikus omandis olevat taristut.

Avalike pilvteenuste osas puudub avalikult kokku lepitud seisukoht, kas seda peaks vahendama või

juhtima tsentraalselt või mitte. Oma olemuselt täiendavad avalike pilvteenuste (IaaS ja PaaS) tase

baastaristu portfelli ja seetõttu on põhjendatud ka nende vahendamine RITi poolt. Baastaristu

sarnase juhtimise tagamiseks soovitame nii avalike pilvteenuste kui Riigipilve osas kasutada sarnast

lähenemist, kus nende kasutuselevõtt jääb vabatahtlikuks kuid soodustatuks läbi eelarveliste otsuste.

Rõhutame, et erinevate pilvlahenduste vahendamine RITi poolt ei taga nende omavahelist

koosvõimet.

13 RIA poolt pakutavad kesksed autentimisteenused. RIA koduleht: https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektrooniline-

identiteet-ja-usaldusteenused/kesksed-autentimisteenused 14 Avaliku teabe seadus § 439 (5) kohaselt toimub andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi

infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi. 15 RIT arvutiöökoha teenused. RITi koduleht: https://rit.ee/teenused/arvutitookoht/arvutitookohateenused

11

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Avalikud pilvteenused ja Eesti riigi strateegilised eesmärgid

Kõiki digiühiskonna arenguid reguleerib Eestis Digiühiskonna arengukava (DÜAK16). Hetkel (2024. a märts)

kehtiv DÜAK sisaldab lubadust viia digiriik pilve aastaks 2030. Lisaks viitavad avalike pilvteenuste

aktiivsemale kasutuselevõtule ka muud lubadused, nagu näiteks tulevikukindluse ja innovatsiooni

tagamine, tehisaru aktiivsem kasutuselevõtt ja agar katsetamine.

DÜAK nimetab mitmeid murekohti, mida avalike pilvteenuste aktiivsem kasutamine aitaks leevendada.

Oleme jaganud nii murekohad kui ka eesmärgid otsesteks ja kaudseteks (alljärgnevas tabelis). Kaudsed

murekohad ja eesmärgid on olulised, sest kinnitavad positiivset suhtumist avalike pilvteenuste

kasutamisse. Otsesed murekohad ja eesmärgid aitavad määrata, millises ulatuses või tempos tuleks

pilvteenuste kasutuselevõttu plaanida.

Tabel 1. DÜAKis nimetatud murekohad ja eesmärgid seoses pilvteenustega

Murekohad Eesmärgid

K a u

d se

d

• Kuigi Eesti on maailmas hinnatud digiriik, läheb suurem osa

tähelepanust ja ressurssidest olemasolevate digiteenuste

haldamisele ning edasiarendamisele. Selle tulemusel on

vähenenud uute lähenemisviiside, tehnoloogiate ja

katsetamise maht ehk raputavam innovatsioon digiriigis.

• Ebaühtlane erasektorist teenuste sisseostmise tase, maht ja

suutlikkus.

• Eesti digiriigis võetakse agaralt

kasutusele uut tehnoloogiat ja

lähenemisviise: Eesti on uute

lahenduste rakendamisel maailmas

teerajaja.

• Eesti digiriigi teenuste kvaliteet on

viidud koostöös erasektoriga uuele

tasemele.

O ts

e se

d

• IT-alusteenused on praegusel hajutatud moel riigile liiga

kulukad. Iga uus digiriigi teenus vajab servereid,

serveriruume, litsentse ja pädevat personali.

• Suur osa digiriigi baastaristust ei ole nüüdisaegne, näiteks on

tänapäevased pilvelahendused alakasutatud. Pilvepädevus on

avalikus sektoris kehv. Seetõttu on pärsitud ka avalike

teenuste kvaliteet (nt käideldavus ja kättesaadavus).

• Avaliku sektori senine digiriigi arenduste viis ja

teenusehalduse korraldus piiravad erasektori võimalusi

pakkuda digiriigile komponente ja teenuseid, mida riik võiks

sisse osta, selle asemel et neid ise arendada ja hallata.

• Iga uus arendus on ehitatud

pilvekõlblikuna ja iga vanem

digiteenus on viidud üle pilvetaristule,

kui see pole infoturbe vaates

vastunäidustatud.

• Digiriigi taristu ühildub Euroopa ja

teiste rahvusvaheliste piiriüleste

algatustega, nt pilve- ja plokiahela

teenuste taristud.

DÜAK on kõigile teenuseomanikele siduv strateegia, milles kirjeldatud eesmärkidest peavad kõik

teenuseomanikud (sh IT-majad) lähtuma. Digiühiskonna arengukava (DÜAK 2030) kohaselt on avalike

pilvteenuste aktiivsem kasutamine avalikus sektoris ootuspärane ja vajalik. Senine sõnastus jätab aga

suhteliselt laia tõlgendusruumi, milliseid pilvteenuseid täpselt silmas peetakse ning millises ulatuses tuleks

vanemaid digiteenuseid pilvetaristule migreerida. Seetõttu on ühtlane ellu rakendamine erinevate

teenuseomanike poolt raskendatud. Täiendamist vajab tegevusplaan, mis selgitaks eesmärkide

saavutamiseks vajalike tegevuste ja vastutuste jagunemist.

16 DÜAK: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

12

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Avalike pilvteenuste kasutamise õiguslik korraldus

Iga avaliku sektori asutus vastutab oma teenuste korraldamise ja kvaliteedi eest. Selleks määrab ta igale

teenusele teenuseomaniku, kes vastutab konkreetse teenuse arendamise, haldamise ja kvaliteedi

eest17. Teenuseomanikel on kohustus tagada konkreetse teenuse operatiivne toimimine, aga tagada ka

selle pikaajaline jätkusuutlikkus, efektiivsus ning kui ka kooskõla õigusruumiga (nt tagada andmekaitse ja

küberturbe nõuete täitmine). Iga teenuseomanik peab hindama, milline on sobivaim lahendus konkreetse

teenuse eesmärkidest lähtudes.

Toome mõned näited, mis võivad kallutada kaalukaussi avalike pilvteenuste kasuks:

• Pilvteenus võib pakkuda lahendusi, mis võimaldavad teatud vajalikke funktsionaalsuseid kiiresti ja

efektiivselt realiseerida.

• Pilvteenuse võib võimaldada kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste (näiteks tehisaru

kasutamist).

• Pilvteenuste kasutamine võib aidata kiirendada tarkvaraarenduse protsesse (ja seeläbi vähendada

arenduskulusid).

• Kriisiolukord riigis (näiteks sõjaline konflikt) tõstatab täiendavaid küsimusi ja vajadusi seoses

riikliku tähtsust omavate andmete majutamise ja töötlemisega. Ühest küljest joonistub erilise

tähtsusega välja vajadus tagada andmete turvalisus (näiteks olukorras, kus e-teenuste toimimiseks

vajalikud andmekeskused saavad kahjustada rünnaku tõttu), kuid teisest küljest võib olulisemaks

osutuda ligipääsu säilimine nendele andmetele (näiteks olukorras, kus riik peab vajalikuks

välisühendus katkestada).

Erinevate teenuseomanike (ja nende hallatavate erinevate infosüsteemide ja andmekogude) vajadused

on erinevad. Konkreetsete nõuete vastu on võimalik leida sobivaim lahendus oma infosüsteemide

majutamiseks või töötlemiseks. Samas kaasnevad avalike pilvteenuste kasutamisega täiendavaid

kaalutlused ja kohustused, mis tulenevad konkreetselt teenuspõhimõttel teenuste hankimisest ja

kasutamisest. Asjakohane õigusraamistik on alljärgnev.

• Isikuandmete kaitse nõudeid kirjeldavad isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi IKÜM) ja

isikuandmete kaitse seadus. Teenuseomanik peab välja selgitama, kas seoses pilvteenuste

kasutamisega on vajalikud muudatused volitatud töötajate koosseisus ja isikuandmete töötlemise

tingimustes.

• Avaliku teabe kaitse nõudeid kirjeldavad avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS), Pilvemäärus ning

eriseadused (nt sisaldus veel veidi aega tagasi ravimiseaduses keeld seotud andmekogu suhtes

volitatud töötleja määramiseks, mis tänaseks on muudetud) ja teenuseomaniku või andmekogu

põhimäärused.

• Küberturbe nõudeid kirjeldavad küberturvalisuse seadus (edaspidi KüTS), Eesti Infoturbe Standard

(edaspidi E-ITS) ja seonduvad rakendusaktid. Alternatiivselt E-ITSile on võimalik küberturvalisuse

17 Keskvalitsuse tasemel reguleerib teenusjuhtimist Vabariigi Valitsuse määrus ”Teenuste korraldamise ja teabehalduse

alused”. Määruse kohaselt hinnatakse oluliste teenuste ja nende osutamise protsesside kvaliteeti vähemalt kord aastas ning

muuhulgas määratakse kindlaks tehnoloogilised muudatus- ja arendusvajadused, nende prioriteedid ning nende

elluviimisel tekkiv väärtus. Kohalike omavalitsuste teenusjuhtimine (ega ka e-teenuste juhtimine) ei ole keskselt

reguleeritud. Samas peavad ka kohalike omavalituste infosüsteemid olema juhitud kooskõlas riiklike õigusaktidega (nt

Küberturvalisuse seadus ja Eesti infoturbestandard E-ITS).

13

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

nõuete täitmiseks lähtuda ka turvameetmetest, mis on vastavuses rahvusvahelise standardiga

ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele, ning sellisel juhul on teenuseomanikul kohustus esitada RIA-

le kehtiv vastavussertifikaat. Näiteks, on E-ITSs eraldi jaotis OPS.2.2, mis puudutab konkreetselt

pilvteenuste kasutamist18 ning INF.Taristu, mille koosseisus on nõuded serveriruumidele ja

andmekeskustele. Tagamaks ühtsemat taset avaliku teabe töötlemisel ja kaitsmisel tuleks

Pilvemääruse seletuskirja kohaselt eelistada Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse

(edaspidi RIT) poolt pakutavaid lahendusi19.

• Avalike pilvteenuste kui turuteenuste soetamist reguleerib riigihangete seadus (edaspidi

RHS).Lisaks täpsustab töö tellimisega riskide maandamise etalonturbe meetmeid ka E-ITSi jaotis

OPS.2.3 „Väljasttellimine“20.

Avaliku pilvteenuse kasutamine ei ole Eesti avalikus sektoris õigusaktidega keelatud. Erandina

peab elutähtsat teenust korraldav asutus (edaspidi ETKA) vastavalt hädaolukorra seadusele tagama

elutähtsa teenuse järjepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest

infosüsteemidest. Ka hetkel kooskõlastusel oleva Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu praegune

sõnastus näeb ette ka KüTSi täiendamise samasisulise kohustusega. Elutähtsa teenuse osutajate hulka

kuuluvad ka näiteks mõned KOVid. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu koostamisega paralleelselt

alustanud MKM koostöös RIA, Riigikantselei ja julgeolekuasutustega selle sätte sisulise muutmise

vajaduse analüüsimist, sest on teada rahvusvahelisi kogemusi, kus just kohalikud andmekeskused on

vaenlasele strateegiliseks sihiks. Olenevalt analüüsi tulemustest võidakse kõnealuse sätte sõnastust

muuta või kehtetuks tunnistada, kuid see muudatus plaanitakse teha KüTSi täiendava muutmise ehk

revisjoni käigus. Kõik levinumad avalikud pilvteenuse osutajad kasutavad teenuse osutamiseks

infosüsteeme, mis asuvad välisriikides. Sellest järeldub, et teatud teenuseomanikel (eelkõige ETKA-

del) on hetkel kohustus tagada teenuste toimimine avalikest pilvteenustest sõltumatult. See ei

tähenda siiski automaatselt, et ETKA-del oleks kindlasti keelatud avaliku pilvteenuse kasutamine, kuid

võib tekitada küsimusi pilvteenuse kasutamise majanduslikus mõttekuses.

18 E-ITS: https://eits.ria.ee/et/versioon/2023/eits-poohidokumendid/etalonturbe-kataloog/ops-kaeidutoeoed/ops2-

kaeidutoeoed-teenusena/ops22-pilvteenuste-kasutamine/2-ohud 19 Pilvemääruse seletuskiri (1.2 (xi)): „Tagamaks riigi ühtset taset avaliku teabe töötlemisel ja kaitsmisel, peaks enne

pilvandmetöötlusteenuse kasutuselevõtmist olema selge, et teabepidaja töödeldavat avalikku teavet ei ole võimalik

nõuetekohaselt töödelda avaliku sektori üleselt pakutava andmete töötlemise võrgu- ja infosüsteemi kaudu või kasutades

keskse hankija poolt hangitud võrgu- ja infosüsteemiteenust.“

20 E-ITS: https://eits.ria.ee/et/versioon/2023/eits-poohidokumendid/etalonturbe-kataloog/ops-kaeidutoeoed/ops2-

kaeidutoeoed-teenusena/ops23-vaeljasttellimine/1-kirjeldus

14

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

1.3. Avalike pilvteenuste kasutamise hetkeseis ja ootused

Teenuseomanike ja IT-majade hetkeolukord ja ootused

Teenuseomanike huve esindasid pilvekontseptsiooni loomisel eelkõige avaliku sektori suuremad IT-majad

ja valitud olulisemad teenuseomanikud (nt Tervisekassa ja Töötukassa). Hetkeolukorra ja ootuste

kaardistamiseks küsiti neilt sisendit nii töötubade kui ka kirjaliku küsimustiku vormis.

2024. aastal tugineb Eesti digiriik reeglina oma taristule ja/või RITi poolt pakutavale Riigipilvele. Eesti

avaliku sektori asutustes üldiselt ei ole kogemust avalike pilvteenuste kasutamisega ega nende turvalisuse

tagamisega. Kuni senine lahendus toimib ja kuni senist lahendust nähakse kui poliitiliselt toetatud ja

eelistatud lahendust, ei nähta nii suure muudatuse ettevõtmist kui prioriteetset ega hädavajalikku.

Pikemas perspektiivis näevad teenuseomanikud ja IT-majad avalike pilvteenuste kasutuselevõttu kui

hädavajadust, mis pakub lahendusi praktilistele ärivajadustele ning leevendab valdkonna ekspertide

nappusest tulenevaid puudujääke. Enda poolt hallatav taristu ja platvormid ei suuda pidada ajaga sammu

ja pakkuda jätkusuutlikku, skaleeritavat ning kuluefektiivset lahendust. Kuigi teoreetiliselt on nii enda

taristul kui ka avalikel pilvteenustel eeliseid erinevate andme- ja küberturvalisusega seotud riskide

maandamiseks, siis praktikas sõltub nende riskide maandamine siiski eelkõige oskustest ja eelarvelistest

võimalustest. Erinevate hübriidlahenduste rakendamine võimaldab maandada olemuslikult erinevaid

riske, kuid on eelarvele kõige kulukam nii vajatava personali koosseisu kui jooksevkulude vaates.

Avalike pilvteenuste kasutamise peamisteks motiivideks on toime- ja järjepidevus (resilience, continuity)

ning vaid avalikele pilvteenustele omaste funktsionaalsuste kasutamine. Teenuseomanikud ootavad

avalike pilvteenuste laialdasemalt kasutuselevõtult ka mugavat jõudluse skaleerimist (vastavalt muutuvale

kasutusaktiivsusele), uute tehniliste võimekuste/võimaluste loomist, asutusesiseste tegevuste

optimeerimist ning kulude kokkuhoidu. Hetkel veel ei peeta teenuseomanike poolt oluliseks selliseid

tavapäraseid pilvede tugevusi nagu arendusprotsesside kiirendamine (time-to-market), teenuste

pakkumise paindlikkus, turvaarhitektuuri ja -kontrolli ajakohastamine või kasutajamugavuse

suurendamine.

Teenuseomanike jaoks on avalike pilvteenuste kasutuselevõtt keeruline eelkõige kahel põhjusel. Esiteks

puudub teenuseomanikel kindlus, kuidas avalikud pilvteenused positsioneeruvad seni tugevalt

eelistatud Riigipilve lahenduse suhtes. Ebakindluse tingimustes eelistatakse mahukaid investeeringuid

ja muudatusi pigem edasi lükata, et vältida olukordi, kus ollakse sunnitud muudatusi tagasi pöörama või

värskelt juurutatud lahendusi radikaalselt muutma. Teiseks kaasneb avalike pilvteenuste kasutuselevõtuga

suur administratiivne koormus ning täiendav järelevalve teenuseomanike üle. Avalike pilvteenuste

kasutuselevõtt on kompleksne muutus, mis eeldab muudatusi uute kompetentside ja võimekuste

arendamisest kuni asutuse juhtimise ja eelarve struktuurini. Neid ebamugavusi on võimalik ära hoida

avalike pilvteenuste kasutamist vältides.

Teenuseomanike konkreetsemad ootused avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimisele on kokku

võetud järgmistes punktides.

1. Teenuseomanikud ootavad pilvekontseptsioonilt konkreetsemaid juhiseid, mis positsioneeriksid

avalikud pilvteenused Riigipilve lahenduse suhtes. Teenuseomanike hinnangul lihtsustaks ja

kiirendaks avalike pilvteenuste kasutuselevõttu selge riiklik suunis ja eesmärk. Samas võib see

kaasa tuua ka ebamõistlikku ning ebaefektiivset muudatuste juhtimist. Lihtsustatult ja üksmeelselt

oodatakse selgust küsimuses, kas avalikke pilvteenuseid ja Riigipilve tuleks omavahel käsitleda kui

võrdseid võimalusi või kas üks peaks olema eelistatud teise ees.

15

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

2. Teenuseomanikud ootavad avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimist nii, et see tagaks

administratiivse koormuse optimeerimise ja dubleerimise vältimise. Soovitakse, et pilvteenuste

hankimine ja pakkuja riskihindamine oleks pakutud/võimaldatud ühe keskse asutuse (eeldatavasti

RITi) poolt. Keskne haldus aitaks teenuseomanikel saavutada paremat efektiivsust, nii ajaliselt kui

ka rahaliselt, ning aitaks vältida dubleerimist, mida praeguses olukorras peaks näiteks analüüsi

tegemisel ja riskide hindamisel suurel määral tegema. Administratiivne koormus on IT-majade

hinnangul kõige olulisem takistus pilvteenuste kasutuselevõtul. Senisele vähesele kogemusele

tuginedes on konkreetsete teenuste riski- ja andmete mõju analüüside tegemine aastate pikkune

protsess – tulenevalt selge ja konkreetse protsessi puudumisest ning aegunud arusaamadest,

kusjuures neid analüüse peab olema suutlikkus regulaarselt uuendada.

3. Teenuseomanikud ootavad praktilisi juhendmaterjale, mis aitaks neil efektiivselt tuvastada

olukordi, millal peaks pilvteenuste kasutuselevõttu kindlasti kaaluma ja millal peaks seda vältima.

Selliste juhendmaterjalide olemasolu peaks ootuspäraselt tagama üks keskne asutus, et tagada

nende pidev ajakohasus ja kooskõla riikliku parima praktikaga. Kuigi peamine kompetentsikeskus

võiks teenusepakkujate hinnangul olla keskne, peaksid organisatsiooni ja teenuse-spetsiifilisemad

oskused ja teadmised arendatama välja teenuseomanike (või neid esindavate IT-majade)

koosseisus.

4. Teenuseomanikud ootavad praktilisi soovitusi ja tehnilise teostuse juhiseid (nii-öelda

konfiguratsioonijuhiseid) olukordades, kui avalikke pilvteenuseid otsustatakse kasutusele võtta.

Soovitakse vältida, et teadmatusest tehakse eksimusi, mis nõrgestavad turvalisust või teenuste

kuluefektiivset kasutust. Soovitakse suuremat selgust, millist järelevalvet plaanib RIA teha, et

vältida teadmatusest tulenevaid eksimusi. Eelnevat arvestades on teenuseomanikele kasulik, kui

neil on võimalik kasutada üleriigilisi mustreid ja parimaid praktikaid. Samas peaks

teenuseomanikele jääma vabadus ja kohustus hallata organisatsioonispetsiifilisi konfiguratsioone,

haldust ja riske.

5. Teenuseomanikud soovivad kindlustunnet, et avalike pilvteenuste kasutuselevõtuks vajalikud

eelarve struktuuri muudatused leiavad heakskiidu. Kui seni ise loodud lahendused eeldasid

eelkõige personalikulu ja investeeringuraha, siis teenuslahendused on reeglina käsitletavad

kuluna.

Kesksete osapoolte hetkeolukord ja ootused

Kesksete osapooltena käsitletakse pilvekontseptsioonis MKM-i, RIT-i ja RIA-t. MKM on digiühiskonna

poliitikakujundaja ja digiühiskonna arengukava omanik. MKMi põhimäärus21 sõnastab MKMi

valitsemisalana riigi infosüsteemide arendamise koordineerimise ning tehnoloogiline arendustegevuse ja

innovatsiooni. RIA on vastavalt Küberturvalisuse seadusele küberturbe intsidentide lahendamise üksus (§

5), riikliku ja haldusjärelevalve teostaja infoturbe meetmete rakendamise üle ning E-ITS

infoturbemeetmete väljatöötaja. RITi on konsolideeritud IT baastaristu teenused.

Kesksete teenuseosutajate vaates on praegune olukord, kus iga teenuseomanik teeb täiesti sõltumatuid

valikuid, pigem murettekitav. Kuna puuduvad riigispetsiifilised teadmised ja soovitused, siis on iga

juurutus omamoodi jalgratta leiutamine. Ühiste kokkulepete puudumiste tõttu toimetab iga

teenuseomanik oma parima äranägemise järgi, mis ei võimalda efektiivselt täita oma rolli järelevalve

21 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011157

16

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

teostajana ega IT baastaristu arendajana. Kuni puuduvad suunised ja arusaam riigi terviklikust visioonist,

on kesksetel osapooltel raske planeerida ja kavandada oma ressursivajadust ja muudatusi seotud IT

baastaristu teenustes. Kesksed teenusosutajad soovivad sarnaselt teenuseosutajatega selgemat avalike

pilvteenuste positsioneerimist. Lisaks ootavad kesksed teenuseosutajad selgemaid ootuseid enda rollile

ning asjakohaste ressursside eraldamist, mis võimaldavad täiendavaid ülesandeid täita.

Poliitikakujundaja huvi on IT baastaristu jätkusuutlikkus ja turvalisus ning innovatsiooni toetamine ja

elluviimine avalikus sektoris. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et digiriik on võimeline

kasutama baastaristuna avalikke pilvteenuseid ehk on nö pilvekõlbulikud. On ootuspärane, et avaliku pilve

kasutuse osakaal avalikus sektoris suureneb olulisel määral. Neid arenguid tingivad nii funktsionaalsed

kui ka riistavara vajadused, avalike pilvelahenduste eelised kui ka oskuste ja inimressursi kättesaadavus.

Kuigi avalike pilvlahenduste kasutamine kasvab, siis avaliku sektori infrastruktuur saab olema

hübriidlahendus, mis sisaldab erinevaid platvorme (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv). Küll aga saab neid

ühendav joon olema pilvetehnoloogiate kasutus ning pigem suuremal kui vähemal määral ka avaliku pilve

komponent. Seetõttu leiab MKM, et avaliku sektori asutused peaksid asuma pilvetehnoloogia, ja

sealhulgas ka avalike pilve teenuste kasutuselevõtu teele juba täna. Uute rakenduste puhul kehtib

juba täna arhitektuurne nõue ehitada neid pilvekõlbulikena. Samuti on vajalik hakata arendama

organisatoorseid võimekusi (praktilised oskused ja kogemused, töökorraldus) avalike

pilvteenusete kasutamiseks.

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kiiruse ja ulatuse prognoos

Kõik IT-majad teevad ootuspäraselt perioodil 2024-2026 esimesed katsetused avalike pilvteenuste

kasutusele võtuga (nö toimub piloteerimise ja katsetamise faas), mistõttu on ajakriitiline sõlmida loetud

kuude jooksul kokkulepped avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimises ning need kokkulepped ka

institutsionaliseerida, et tagada nende stabiilsus 5-10 aasta vaates.

• Innovaatorina on teada Tervisekassa, kes on juba 100% üle läinud pilvteenuste kasutamisele IaaS

ja PaaS kihis.

• Varajaste omaksvõtjatena (early adopters) on 2 küsimustikule vastanud asutust andnud teada

kavatsusest lähiaastatel (kuni 2026) enam kui 80% oma teenusportfellist viia pilvepõhiseks.

• Enamus vastanutest (4 asutust) plaanib lähiaastatel võtta pilvteenused kasutusele 5-35% oma

teenusportfelli haldamiseks.

• Viivitajatena käituvad 2 vastanud asutust, kellel puuduvad igasugused plaanid avalike

pilvteenustega lähiaastatel või puudutavad need plaanid vähemat kui 1% nende teenusportfellist.

Esimesed katsetused lähtuvad seniste infrastruktuuri osakondade sisemistest vajadustest ning seetõttu

keskenduvad need eelkõige infrastruktuuri teenustele ja haldust automatiseerivatele tugiprotsessidele

(IaaS teenused). Reeglina alustatakse katsetamist näiteks pakktöötlusest (batch processing),

andmesalvestusest (data storage) ja avariitaastest (disaster recovery). Avalikke pilvteenuseid võetakse

aktiivsemalt kasutusele eelkõige olukordades, kus senine riistvara vajab uuendamist. Nendel hetkedel on

oluline kaaluda riistvara soetamise asemel turuteenuste kasutamist. IaaS kihi vajadustest juhitud

transformatsiooni korral on ka võidud avalike pilvteenuste kasutamisest tagasihoidlikumad, kuid lähtuvad

DÜAKist, mis julgustab pilvlahendusi kasutama ning kohustab arendama uusi lahendusi pilvekõlblikuna.

17

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Hetkeolukorra ja ootuste kokkuvõte

Tulenevalt eeltoodust on peamine ootus pilvekontseptsioonile, et tekiks pikaajaline kindlus (ca 5-10

a), kuidas avalikud pilvteenused positsioneeruvad Riigipilve suhtes Eesti digiühiskonnas. Seni

parimaks praktikas peetud arusaam riist- ja tarkvara omamise osas on aegunud ning vajab muutmist.

Samuti usutakse, et platvorme ja süsteeme, mis on ressursimahukad, keerulised ning samas

pilveplatvormidel lihtsalt kättesaadavad ning ka vajalikul määral hallatud, ei peaks enam ise arendama.

Puudub aga üksmeel, kes peaks vajalikke muutuseid eest vedama.

Lisaks eestvedamise selgusele oodatakse, et pikaajaline nägemus sisaldaks juhtimismudelit, mis tagab

avalike pilvteenuste efektiivse kasutuselevõtu. Kõik kaasatud osapooled näevad vajadust ühtse keskse

teenuste hankija/vahendaja ning ühtlasi ka kompetentsikeskuse järele, mis aitaks vältida asjatut

dubleerimist näiteks riskide hindamisel või muude pilvteenustele üleminekuga seotud tegevuste

tegemisel.

Üks olulisemaid õiguses kirjeldatud põhimõtteid on, et teenuseomanikel lasub ja säilib peamine vastutus

tema avalikest ülesannetest tulenevate andmete töötlemise ja küberturbe nõuete täitmise üle. Seda ka

olukorras, kus teenuseomanik kasutab teenuse osutamiseks kesksete kompetentsikeskuste (nagu IT-

majad või RIT) teenuseid või turuteenuseid. Sellega tuleb juhtimismudelit luues arvestada. On vajalik, et

teenuseomanikule on kättesaadavad juhised ja nõustamine, millele tuginedes saaks ta a) avalikele

pilvteenustele üleminekut õigeaegselt planeerida, b) muudatust efektiivselt juhtida ja c) kasutatavaid

pilvelahendusi efektiivselt kuid detsentraliseeritult hallata. See vähendaks olulisel määral tegevuste

dubleerimist ning perspektiivis ka ressursside kulu (raha, aeg, oskused).

18

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

2. Strateegilised valikud ja juhtimismudel

2.1. Peamised strateegilised valikud

Pilvteenuste aktiivsem kasutamine võimaldab lahendada erinevate osapoolte jaoks olulisi kitsaskohti.

Näiteks riiklikul tasandil võimaldab avalike pilvteenuste kasutamine tõsta Eesti e-riigi jätkusuutlikkust ning

säilitada selle kaasaegsust. Teenuseomaniku jaoks võimaldavad pilvteenused innovatsiooni kiirendada.

IT-majad või IT-osakonnad võivad näha pilvteenustes võimalust IT töökorralduse optimeerimiseks või

tõstmaks oma atraktiivsust nii tööandja kui erasektori kliendina.

Visiooni seadmisel kaalutleti nelja põhimõttelise stsenaariumi valiku vahel lähtuvalt sellest, kes avalike

pilvteenuste kasutuselevõttu eest veab. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on

1. iga konkreetse teenuseomaniku juhitud muutus (nagu seni),

2. ministeeriumi valitsemisala poolt juhitud muutus, mida toetab keskne kompetentsikeskus,

3. keskse teenuseosutaja poolt juhitud muutus, kelle juhiste järgimine on kohustuslik või

4. avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on riiklikult juhitud muutus.

Selline järgnevus näitab ka võimalikke valikuid tsentraliseerituse osas, kus viimane on kõige kesksemalt

juhitud ning esimene on kõige detsentraliseeritum muudatuse juhtimine. Stsenaariumide peamised

erinevused ja sarnasused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise stsenaariumid.

Stsenaarium 1.

Teenuseomaniku

(äriomaniku)

juhitud muutus

Stsenaarium 2. Ministeeriumi

valitsemisala

juhitud muutus

Stsenaarium 3.

Keskse

teenuseosutaja poolt

juhitud muutus

Stsenaarium 4.

Riiklikult juhitud

muutus

Stsenaariumi

lühikirjeldus

Iga teenuseomanik

otsustab avalike

pilvteenuste

kasutamise

sõltumatult

Valitsemisala juhib

avalike pilvteenuste

kasutuselevõttu ja

selgitab

teenuseomanikele,

kas ja millal on

mõistlik üleminekut

planeerida

IT baasteenuste

osutaja dikteerib

avalike pilvteenuste

kasutuselevõtu viisi

Riiklikult juhitud

kohustus avalike

pilvteenuste

kasutuselevõttu

prioriseerida

Peamised

motivaatorid

Konkreetse teenuse

hädavajadus

Organisatoorne

efektiivsus ja

vajadus keskenduda

enam äriteenuse

kihile

(infrastruktuuri

haldamise asemel)

IT baasteenuste

optimeerimine ja

juhtimine riigis

tervikuna

Riigi horisontaalsete

huvide prioriseerimine

(innovatsiooni

kiirendamine,

turuteenuste

eelistamine, valmisolek

eriolukorraks vms)

Avalike

pilvteenuste

positsioneerimine

senise Riigipilve

lahenduse suhtes

Riigipilve

kasutatakse alati

esimese eelistusena

Avaliku pilve ja Riigipilve lahendused on

olemuslikult võrdsed alternatiivid

Avalikku pilve

kasutatakse alati

esimese eelistusena

Näidis RITi pakutav

töökoha teenus

Tervisekassa

terviklik üleminek

avalikele

pilvteenustele

Soome riigi keskne

teenusosutaja

„Valtori“

Islandi „avalik pilv

esimesena“ (cloud-first)

strateegia

19

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Teenuseomaniku juhitud muutuse stsenaarium (stsenaarium 1) sai välistatud eelkõige järgmiste nõrkuste

tõttu.

• Teenuseomanikul (äriomanikul) puudub kompetents teha taristu kihiga seotud otsuseid.

• Üksiku teenuse ärivajadused reeglina ei suuda põhjendada nii suurt muutust (muuhulgas uute

kompetentside väljaarendamist).

• Üksikute teenuste vajadustest lähtuv muutus ei võimalda piisavat ennustatavust, läbipaistvust ja

järelevalvet.

• Teenuseomaniku poolt juhtud pilvteenuste kasutuselevõtt on ebamõistlikult aeglane.

Riiklikult keskselt juhitud muutus (stsenaarium 4) välistati järgmistel põhjustel.

• Pilvekontseptsiooni loomise perioodil ei suudetud tuvastada konkreetseid vajadusi, mis sunniksid

lähemal ajal (2024-2026) juhtima avaliku pilvteenuste migreerimise ulatust või kiirust. Liigse

survestamisega on oht ebaefektiivseteks muudatusteks või põhjendamatuks avalike pilvteenuste

kasutuseks. Näiteks, avalikud pilvteenused võimaldavad ja toetavad innovatsiooni, kuid ei taga

seda. Innovatsiooni realiseerumiseks peab arengut vedama teenuseomaniku vajadus ning

teenuseomanik peab hindama, milline on tema vajadustele vastav baastaristu lahendus.

• Puudub vajadus avalike pilvteenuste kasutuselevõtu tempot keskselt juhtida. Näiteks ei suudetud

pilvekontseptsiooni loomise käigus tuvastada tugevaid (muuhulgas numbrilisi) eesmärke, mille

tõttu tuleks jõulisemalt asuda eelistama turuteenuseid, valmistuda kriisiolukorraks või vajadust

vähendada koormust Riigipilve lahendusele.

Sisuline valik tehti stsenaariumite 2 ja 3 vahel ning nende omavaheline võrdlus on esitatud tabeli kujul.

Tabel 3. Võimalike stsenaariumide nõrkuste ja tugevuste võrdlus.

Stsenaarium 2. Ministeeriumi valitsemisala juhitud muutus

Stsenaarium 3. Keskse teenuseosutaja poolt juhitud muutus

T u

g e v u

se d

• Valitsemisalal on võimalik muudatuse

juhtimisel tugineda oma valitsemisala sisesele

IT kompetentsile (lihtsustatult IT-majale)

• IT-majal on piisav info nii teenuse vajaduste

kui ka tehnilise võimekuse kohta, et mõjutada

kaalutletud otsuseid, millal ja kuidas

pilvteenuseid kasutusele võtta

• Teenuseomanik on vastutav enda teenust

puudutavate muudatuse eest

• Efektiivne järelevalve ja IT baasteenuste

juhtimine läbi tsentraliseerimise

• Kompetentsi välja arendamine eelkõige

vaid ühes asutuses (alternatiivina igale

valitsemisalale)

• Võimekus muudatust (vajaduse tekkimisel)

kiirendada

N õ

rk u

se d

• Avalike pilvteenuste tehnilised kompetentsid

vajalik välja arendada igas IT-majas.

• Iga IT-maja peab säilitama võimekuse hallata

on-prem lahendusi, kuni need on

valitsemisalas kasutusel.

• Vähene võimekus muudatust (vajaduse

tekkimisel) kiirendada

• Vähene võimekus tagada efektiivset

järelevalvet ja tsentraalselt prognoosida

vajadusi IT baasteenuste järele

• Ebapiisav informatsioon teenuste vajaduste

kohta, mis ei võimalda üleminekut

efektiivselt ja kulutõhusalt juhtida

• Hajutatud vastutus avalike pilvteenuste

kasutuselevõtul ja kasutamisel

Valiku tegemisel võeti arvesse järgmiseid aspekte, mis kirjeldavad hetkeolukorda ja eelistusi stsenaariumi

valikul. Nende asjaolude muutumine võib kaasa tuua ka pikaajalise strateegia muutumise.

• Hetkeolukord on innovatsiooni toetamise asemel tajutavalt kaldu keeldude ja kontrollide suunas.

Sellest tingituna ei ole muudatustega vajalik tugevdada ega parendada kontrolli ega järelevalvet.

20

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

• Riskide maandamist hinnati olulisemaks kui jõuliselt kulutõhusaid lahendusi. Seetõttu eelistati

stsenaariume, mis võimaldavad lahenduste paljusust ning taristu- ja platvormiotsuste langetamist

iga teenuse vajadustest lähtuvalt.

• Pilvekontseptsiooni koostamise hetkel ei tuvastatud keskset osapoolt, kellel oleks vajadus

riiklikest huvidest lähtudes (näiteks eriolukorraks valmistumiseks või halduskulude ohjamiseks)

transformatsiooni kiirendada. Seetõttu aktsepteeriti riski, et valitud juhtimismudel ei taga

transformatsiooni keskset juhtimist ega kiirendamist.

Eelnevat arvestades kujunes eelistatud stsenaariumiks ministeeriumi valitsemisala poolt juhitud muutus

(stsenaarium 2). Selle korral tagab oma valdkonna pikaajalise taristuplaani loomise ja ellu viimise iga

ministeerimi valitsemisala sõltumatult, kuid lähtudes digiühiskonna arengukavast. Ministeeriumid

vastutavad valdkonna strateegilise juhtimise ning riigieelarve vahendite planeerimise eest, sealhulgas IT-

baastaristu valdkonnas. Ministeeriumi oluliseks tegevuseks pilvteenuste kasutuselevõtul on sisulise

vajaduse kaardistus, tagada valitsemisalas ühetaoline lähenemine ning olulistest põhimõtetest

kinnipidamine ja lisaks strateegiliselt kaugeleulatuvate mõjudega otsuste jätkusuutlikkuse läbimõtlemine.

Konkreetse teekaardi kavandamisel ja muudatuste ellu viimisel saab valitsemisala vahetut tuge oma

valitsemisala siseselt IT kompetentsi üksuselt (IT-majalt), sest sinna on reeglina koondunud parim info nii

teenuse vajaduste kui ka tehnilise võimekuse kohta. IT-maja ülesanne on selgitada teenuseomanikele, kas

ja millal on mõistlik avalike pilvteenuste kasutamist kaaluda ja planeerida või kasutusele võtta. Tänu

valitsemisala sisemistele kokkulepetele ja IT-maja toele saavad teenuseomanikud teha kaalutletud

otsuseid IT-baastaristu küsimustes ning kanda vastutust oma teenuste eest.

Ajalooliselt on aastaid tehtud tööd selle nimel, et konsolideerida senised baastaristu lahendused

Riigipilve. Seetõttu on de facto eelistatud lahendus olnud Riigipilv ning teenuseomanikud ei teadvusta, et

neil on õigus ja kohustus teha baastaristut puudutavaid valikuid. Selle stsenaariumi lahutamatuks osaks

on, et avaliku pilve ja Riigipilve lahendused on olemuslikult võrdsed alternatiivid, mille vahel

teenuseomanik (või valitsemisala laiemalt) peab teadlikke valikuid tegema. Harjumuste muutmiseks tuleb

teadlikkuse tõstmisesse tuleb panustada mitmel tasandil.

• Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt peab olema avalikult toetatud läbi digiühiskonna strateegia

täienduste ja asjakohase kommunikatsiooni.

• Avalike pilvteenuste alast võimekust ja teadlikkust on vaja arendada nii äripoolel (teenuseomanik)

kui tehnilisel poolel (IT-maja).

Leevendamaks valitud stsenaariumi nõrkuseid ja tagamaks dubleerimise vältimist leiti, et muutuse

toetamiseks on vajalik keskse kompetentsikeskuse loomine RITi. Avalike pilvede kompetentsikeskus

peab tagama laiema teadmuse leviku ja kompetentsi tõusu avalikus sektoris. Kompetentsikeskus saab

anda oma panuse, et keskselt lahendada minimaalsed disaini ja turvalisuse küsimused (nö ühised mustrid

nagu näiteks andmete säilitamine vaid Euroopa Liidu piires). Samas jääb iga konkreetse lahenduse

haldamine ja migreerimise korraldus valitsemisaladesse (nagu seni). RIT saab toetada avaliku sektori

osapooli läbi pilvelahenduste vahendamise ja parimate praktikate jagamise, kuid RIT ise ei muutu avalike

pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvelahenduste turvalise juurutamise eest.

Teenuste opereerimise ja arendamise vastutus säilib valitsemisalades. Seetõttu peab ka teenuseomanike

nõustamist konkreetsetes küsimustes ning muudatuste elluviimist juhtima iga valitsemisala tasemel.

21

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

2.2. Juhtimismudeli tervikülevaade

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise alusprintsiibid Eestis

Ülevaatlikkuse huvides on alusprintsiibid esitletud tabeli kujul, mis võimaldab täpsemalt selgitada, kas ja

millist muutust alusprintsiibi sõnastamisega taotletakse.

Tabel 4. Avalike pilvteenuste alusprintsiibid

Alusprintsiip Selgitus

1. Avalike pilvteenuste

aktiivsem kasutamine on

avalikus sektoris ootuspärane ja

vajalik.

Pilvekontseptsioon ei muuda oluliselt DÜAKis sõnastatud eesmärke ega

strateegilisi suundi. Teenuseomanikud peavad tagama valmisoleku kasutada

pilvteenuseid, sh avalikke pilvteenuseid. Pilvekontseptsioon soovitab avalikele

pilvteenustele migreerumise sihte ning organisatoorsete võimekuste arendamise

eesmärke täpsemini sõnastada. Pilvteenuste kasutuselevõtuga seotud eesmärke

peab toetama asjakohane tegevusplaan, kus tegevustele on lisatud vastutajad.

Need täpsustused tagavad, et eesmärke tõlgendatakse erinevate

teenuseomanike poolt sarnaselt ning arengukava alusel viiakse muudatused ka

ellu.

Pilvteenuste kasutuselevõtt peab olema avalikult toetatud läbi digiühiskonna

arengukava täienduste ja asjakohase kommunikatsiooni. Selleks, et muuta

ajalooliselt juurdunud seisukohti, kus parimaks lahenduseks peetakse Riigipilve

lahendust, on vaja teadlikult kommunikatsiooni juhtida ja avaliku pilve

asjakohaselt positsioneerida. Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema

erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), mida ühendab läbiva

joonena pilvetehnoloogiate kasutus ning pigem suuremal kui vähemal määral ka

avaliku pilve komponent. Taktikalised otsused pilvteenustele migreerimise kiiruse

ja määra osas on iga teenuseomaniku teha, kuid MKM julgustab teekonna

ettevõtmist.

2. Oma valdkonna pikaajalise IT-

baastaristu plaani loomise ja

ellu viimise tagab iga

ministeeriumi valitsemisala

sõltumatult, kuid lähtudes

digiühiskonna arengukavast.

Ministeeriumid vastutavad valdkonna strateegilise juhtimise ning riigieelarve

vahendite planeerimise eest, sealhulgas IT-baastaristu valdkonnas. Ministeeriumi

oluliseks tegevuseks pilvteenuste kasutuselevõtul on sisulise vajaduse kaardistus,

tagada valitsemisalas ühetaoline lähenemine ning olulistest põhimõtetest

kinnipidamine ja lisaks strateegiliselt kaugeleulatuvate mõjudega otsuste

jätkusuutlikkuse läbimõtlemine. Vajadusel sõnastatakse need põhimõtted ning

luuakse oma haldusala teekaardid. Efektiivsuse ja kulutõhususe tagamiseks

soovitame juhtida ka asjakohaseid organisatoorseid muudatusi ning võimekuste

arendamist valitsemisala tasemel.

3. Teenuseomanikel on õigus ja

kohustus valida oma e-teenuste

osutamiseks sobivaimaid

taristu- ja platvormiteenused.

Pilvekontseptsiooni kohaselt jäädakse truuks lähenemisele, kus avalike

pilvteenuste kasutamine on iga teenuseomaniku valik. Samas rõhutatakse

vajadust teadliku ja kaalutletud IT baastaristu valiku järele nii, et riiklikult

arendatav ja hallatav lahendus (nt Riigipilv) ei ole de facto eelistatud.

Alusprintsiip selgitab, et teenuseomanik vajab suuniseid valitsemisala tasandilt

ning praktilist tehnilist nõustamist valitsemisala IT-majalt, et teha kaalutletud

valik avalike pilvteenuste ja Riigipilve lahenduste vahel või leida sobivaim

lahendus nende kombinatsioonis.

22

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Alusprintsiip Selgitus

4. RIT-st saab avalike

pilvteenuste keskne

kompetentsikeskus.

Kompetentsikesksusesse soovitakse koondada selliste ülesannete täitmine, mis

vastasel korral eeldaks kordamist kõigis avalike pilvteenuste taristu- või

platvormiteenuseid kasutavates valitsemisalades. Keskseks kompetentsikeskuseks

saab RITi, sest sinna on juba täna konsolideerimisel Eesti baasinfrastruktuuri

lahendused.

Kompetentsikeskuse ülesanded on järgmised.

1. Pilvteenuste kasutuselevõtu strateegiline koordineerimine IT

baastaristu osana, mis sisaldab endas avalike pilvteenuste

kontseptsiooni kaasajastamist ja tegevusplaani elluviimise

koordineerimist.

2. Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine, mis võimaldavad

lihtsustada pilvteenuste esmast kasutuselevõttu nii ärilises kui tehnilises

vaates.

3. Nõustamiskogukonna juhtimine, mis võimaldab jagada parimaid

praktikaid, õppida Eesti avaliku sektori kogemusest ning korraldada

vajadusel ühiseid treeningpäevi.

4. Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus,

mis sisaldab endas valitud edasimüüjate ja pilvteenuse osutajate

riskianalüüside läbiviimist, kesksete riigihangete läbiviimist ning

lepinguliste riskide maandamist. RIT tagab ressursside keskse hankimise

ja vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse.

Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv,

Riigipilv, avalik pilv), millest mitmeid saab vahendama RIT neutraalse osapoolena.

RIT ise ei muutu avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust

avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise eest. Seega, RIT ei saa tagada

erinevate pilvelahenduste koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid valikutele, kas ja

kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada.

23

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Juhtimismudel lühidalt

Avalike pilvteenuste juhtimismudeli fookus on valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste

tasemel ning tegevused prioriseeritud tuginedes nende vajadustele IT baastaristu infra- (IaaS) ja

platvormiteenuste (PaaS) kihtides. See on tasand, kus erinevate riigiasutuste vajadused ja huvid on

piisavalt sarnased, et neid oleks mõistlik keskselt toetada. Juhtimismudeli loomisel lähtuti eelkõige kahest

eesmärgist.

1. Püüti leida motivaatoreid, mis annaksid valitsemisaladele (sh IT-majadele ja teenuseomanikele)

kindlustunde, et avalike pilvteenuste kasutamine on nii poliitikakujundaja kui ka järelevalve

asutuste poolt lubatud ja aktsepteeritav tegevus.

2. Otsiti võimalusi administratiivse koormuse vähendamiseks ja avalike pilvteenuste turvalise

kasutuselevõtu lihtsustamiseks läbi keskse kompetentsikeskuse ja hankija rolli defineerimise.

Juhtimismudeli loomisel võeti arvesse järgmiseid rangeid nõudeid.

• Avalike pilvede juhtimismudel ei muuda teenuseomaniku rolli ega vastutuse ulatust. Iga

teenuseomanik kuulub ühe ministeeriumi valitsemisala koosseisu ja tugineb konkreetse

valitsemisala IT-majale või struktuuriüksusele.

• Pilvteenuseid ja pilvteenustega seotud konsultatsioone tuleb hankida kooskõlas Riigihangete

seaduse ning asutuse hankekorraga.

• Eestis tervikuna on huvi kasutada erinevate enamlevinud avalike pilvteenuste osutajate

teenuseid. Konkreetsed tarkvarateenused arendatakse sobivaks konkreetse pilve platvormi

võimalustest lähtuvalt. See tähendab, et teenuseomanik peab iga konkreetse teenuse osas saama

määrata, kas ja millise avaliku pilve platvormi teenuseid kasutatakse.

Kesksete osapoolte roll juhtimismudelis on järgnev.

• MKM-l tuleb pilvekontseptsioon siduda digiühiskonna arengukava ja vastava tööplaaniga. Nii

tagatakse pilvekontseptsiooni jõustamine ning tagatakse kindlus poliitikakujundaja pikaajalistes

huvides.

• Juhtimismudelit on vaja järjepidevalt ajakohastada ning koordineerida tegevuskava ellu viimist.

Seda tööd sobib tegema osapool, keda soovitakse näha avalike pilvteenuste keskse

kompetentsikeskusena (ehk RIT).

• Järelevalveasutust (RIA) ega selle rolli ei ole plaanis pilvekontseptsiooniga muuta ega mõjutada,

kuid ülevaatlikkuse huvides on nad mudelis kirjeldatud.

Pilvteenuste hankimisest ja keskse hankimise fookusest üldiselt.

• Pilvteenuste osutamisega seotud teenused võib olemuslikult jagada kolmeks: tehniline IaaS ja/või

PaaS platvormi ressurss, pilvlahenduste kasutamisega seotud konsultatsioon (inimressurss),

avalikul pilvteenusel põhinev integreeritud lahendus. RIT plaanib kesksete hangete kaudu leida

partnerid nii avalike pilvteenuste ressurssi kui konsultatsiooniteenuste ostuks.

• Keskne hankimine vähendab eelkõige hankimisega seotud administratiivset koormust teiste

osapoolte jaoks. Keskse hankimise korral jääb iga kasutaja tasuma enda poolt tarbitavate teenuste

eest. Turuosalistel on õigus hankida avalike pilvteenustega seotud teenuseid RIT-st sõltumatult.

• Avalike pilvteenuste ressursi ostul peab keskne hankija olema võimeline vahendama vähemalt

kahe suurima avaliku pilvteenuse pakkuja IaaS ja PaaS (ressursi) teenuseid (Microsoft Azure ja

Amazon Web Services turuosa avalike pilvteenuste kasutusest on enam kui 50%). Hanget

korraldades saab valida, kas ühe või mitme pakkujaga lahenduste vahel. Hankija valib

lepingupartneri(d) pakkumuse teinud osapoolte vahelt. Hanketingimustega ei ole võimalik nõuda

ega välistada edasimüüjate kasutamist.

24

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Avaliku pilve IaaS ja PaaS ressursi keskse hankimisega seotud osapooled on esitatud alljärgneval joonisel.

Joonis ei kajasta pilvteenustega seotud konsultatsioonide ega avalikel pilvteenustel põhinevate

valmislahenduste osutamisega seotud osapooli.

Joonis 2. Avalike pilvteenuste ressursi kasutamisega seotud osapooled

Oodatud kasud kesksest hankekorraldusest on järgmised.

1. Aja ja tööjõu efektiivne kasutus vältides sarnast korduvat hankemenetlust.

2. Parem ülevaade avaliku sektori poolt kasutatavates pilvteenustest.

3. Mastaabisääst, mis võimaldab tellijal saada osa suuremast allahindlusest.

4. Võimalus toetada esmast kasutuselevõttu parimate praktikatega.

5. Avalike pilvteenuste positsioneerimine Riigipilvega võrdsena ka Pilvemääruse tähenduses22.

22 Kui avalike pilvteenuseid hangib RIT, siis kasutavad teenuseomanikud ka avalike pilvteenuste korral keskse hankija poolt

hangitud infosüsteemiteenust sarnaselt Riigipilvega (Pilvemääruse tähenduses). See muutus positsioneerib avalikud

pilvteenused samaväärseks lahenduseks Riigipilve lahenduse suhtes.

25

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

2.3. Rollikirjeldused juhtimismudelis

Poliitikakujundaja roll

Pakutud mudel loob MKMi jaoks ühe tugeva keskse partneri (RIT), kelle ekspertarvamusele saab avalike

pilvteenuste poliitikakujundamisel tugineda. RIT saab koondada infot avaliku sektori vajaduste,

võimaluste, riskide ja võimekuste kohta. RIT saab samuti pakkuda tehnilist kompetentsi ja kogemust,

millised teenused ning riski maandamise võimalused on turutingimustel ja erasektori abil kasutatavad.

MKMi ülesanded on järgmised.

1. Tagada pilvekontseptsiooni jõustamine läbi asjakohaste muudatuste sisse viimise digiühiskonna

arengukavasse ja selle tegevusplaani.

2. RITi rolli defineerimine keskse kompetentsikeskusena algatades asjakohased muudatused nii

õiguslikult (näiteks põhimääruse uuendamine, keskse hankija määramine) kui ka finantsiliselt.

3. RITi keskselt hangitud lahenduste ja teenuste laialdase kasutuselevõtu soodustamine läbi

eelarveotsuste (näiteks riistvara soetamise vajaduse täiendava põhjendamisvajaduse lisamine).

4. Avalike pilvteenuste kasutamisega seotud struktuursete eelarvemuudatuste vajaduste

selgitamine.

5. Avalike pilvteenuste normaliseerimine läbi positiivse kommunikatsiooni ja parimate praktikate

jagamise.

6. Avalike pilvteenuseid puudutava õigusruumi seire ja turuosaliste asjakohane teavitamine

muudatustest. Näiteks, euroopaülestest arengutes on ENISA on koostamas Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimisskeemi pilvteenuse pakkujatele (EUCS23).

Pakutud mudel loob MKMi jaoks ühe tugeva keskse partneri (RIT), kelle ekspertarvamusele saab avalike

pilvteenuste poliitikakujundamisel tugineda. RIT saab koondada infot avaliku sektori vajaduste,

võimaluste, riskide ja võimekuste kohta. RIT saab samuti pakkuda tehnilist kompetentsi ja kogemust,

millised teenused ning riski maandamise võimalused on turutingimustel ja erasektori abil kasutatavad.

Keskse kompetentsikeskuse roll

Keskse kompetentsikesksusena nähakse RITi, kuhu juba täna on konsolideeritud Eesti baasinfrastruktuuri

lahendused. Kompetentsikesksusesse soovitakse koondada selliste ülesannete täitmine, mis vastasel

korral eeldaks kordamist kõigis IaaS ja/või PaaS teenuseid kasutavates valitsemisalades. Keskse

kompetentsikesksusena nähakse RITi, kuhu juba täna on konsolideeritud Eesti baasinfrastruktuuri

lahendused. Kompetentsikesksusesse soovitakse koondada selliste ülesannete täitmine, mis vastasel

korral eeldaks kordamist kõigis IaaS ja/või PaaS teenuseid kasutavates valitsemisalades.

Kompetentsikeskuse ülesanded on järgmised.

1. Pilvteenuste kasutuselevõtu strateegiline koordineerimine IT baastaristu osana, mis sisaldab

endas avalike pilvteenuste kontseptsiooni kaasajastamist ja tegevusplaani elluviimise

koordineerimist.

2. Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine, mis võimaldavad lihtsustada pilvteenuste

esmast kasutuselevõttu nii ärilises kui tehnilises vaates.

23 EUCD mustand: https://www.enisa.europa.eu/publications/eucs-cloud-service-scheme

26

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

3. Nõustamiskogukonna juhtimine, mis võimaldab jagada parimaid praktikaid, õppida Eesti

avaliku sektori kogemusest ning korraldada vajadusel ühiseid treeningpäevi. Muuhulgas

oodatakse, et keskne kompetentsikeskus teeb kättesaadavaks avalikus sektoris teostatud

riskianalüüsid, mis vähendab märkimisväärselt IT-majade ja teenuseomanike ajakulu samade

teenuste analüüsimisel. Personaalse nõustamisteenuse korraldamine, mis annab IT-majadele

ja teenuseomanikele kiire ja efektiivse ligipääsu personaalsetele konsultatsioonidele avalike

pilvede küsimustes.

4. Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus, mis sisaldab endas

valitud edasimüüjate ja pilvteenuse osutajate riskianalüüside läbiviimist, kesksete riigihangete

läbiviimist ning lepinguliste riskide maandamist. RIT tagab ressursside keskse hankimise ja

vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse.

Rõhutame, et nende ülesannete täitmisel ei sekku RIT avaliku pilvteenuse kasutaja subjekti valitsemisala

korraldamisse. Sellest tulenevalt jääb RIT isikuandmete ja teabe (AvTS tähenduses) volitatud töötlejaks

ning ei teosta täidesaatvat riigivõimu subjekti suhtes.

Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv),

millest mitmeid saab vahendama RIT neutraalse osapoolena. Selleks, et vahendaval riigiasutusel puuduks

huvi konkreetset lahendust (näiteks Riigipilve) eelistada on vajalik juhtida IT-baastaristu teenuste

vahendamist keskselt ühest asutusest. Keskse IT-baastaristu vahendaja huvi on tagada, et tema poolt

vahendatavad lahendused vastaksid enamike riigiasutuste nõudmistele ja vajadustele. Portfolio

mitmekesistamine (avalike pilvelahendustega) täidab seda eesmärki

RIT ise ei muutu avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvlahenduste

turvalise juurutamise eest. Seega, RIT ei saa tagada erinevate pilvelahenduste koosvõimet. Eelnev ei sea

piiranguid valikutele, kas ja kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada

Järelevalveasutuse roll

RIA on vastavalt Küberturvalisuse seadusele küberturbe intsidentide lahendamise üksus (§ 5) ning riikliku

ja haldusjärelevalve teostaja (§ 14). RIA põhimääruse kohaselt on RIA põhiülesanneteks:

1. järelevalve teostamine elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega

seotud infovarade turvameetmete alalise rakendamise üle;

2. järelevalve teostamine riigi infosüsteemi haldamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevate

nõuete täitmise üle;

3. riigi infosüsteemi ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevuste

korraldamine;

4. Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine.

Muuhulgas sisaldavad eelnevad ülesanded endas järelevalve teostamist Pilvemääruse nõuete täitmise üle.

Selle järelevalve teostamiseks on kõik avalike pilvteenuste kasutajad kohustatud RIA-t kasutatavatest

nõuetest teavitama (vastavalt Pilvemääruse § 3. lõige 4, § 4. lõige 3, § 5. lõige 4 ja § 6. lõige 3).

27

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Ministeeriumide valitsemisalade roll

Konkreetseid ettevalmistusi ja tegevuskava pilvteenuste kastusule võtuks juhitakse ministeeriumide

valitsemisalades. Ministeeriumid vastutavad valdkonna strateegilise juhtimise ning riigieelarve vahendite

planeerimise eest. Ministeeriumi oluliseks tegevuseks pilvteenuste kasutuselevõtul on sisulise vajaduse

kaardistus, tagada valitsemisalas ühetaoline lähenemine ning olulistest põhimõtetest kinnipidamine ja

lisaks strateegiliselt kaugeleulatuvate mõjudega otsuste jätkusuutlikkuse läbimõtlemine.

Avalike pilvede juhtimismudel ei muuda teenuseomaniku rolli ega vastutuse ulatust. Lõplik otsus ja

vastutus avalike pilvteenuste turvalise rakendamise eest jääb teenuseomanikele, keda tavapäraselt toetab

tehniliselt valitsemisala IT-kompetentsikesksus (lihtsustatult IT-maja). Nii teenuseomanikud kui IT-majad

lähtuvad õigusruumist, riiklikest strateegiatest ning konkreetse valitsemisala täpsematest

strateegiatest/poliitikatest. Üks olulisemaid õiguses kirjeldatud põhimõtteid on, et teenuseomanikel lasub

ja säilib peamine vastutus tema avalikest ülesannetest tulenevate andmete töötlemise ja küberturbe

nõuete täitmise üle. Seda ka olukorras, kus teenuseomanik kasutab teenuse osutamiseks kesksete

kompetentsikeskuste (nagu IT-majad või RIT) teenuseid või turuteenuseid ning seda põhimõtet valitud

juhtimismudel ei muuda.

Organisatoorselt peavad valitsemisalad juhtima enda võimekust ja oskuseid konkreetseid pilvteenuseid

turvaliselt ja kuluefektiivselt kasutada. Vaid valitsemisala siseselt on võimalik kavandada

migratsioonide omavahelist järjekorda ning migratsioonide elluviimiseks vajalikke ressursse (aeg

ja raha). Oleme järgnevas tabelis esitanud ülevaate peamistest juhtimisotsustest ja neid toetavates

tegevustest, mis tavapäraselt on iga valitsemisala piires vajalikud. Tegevuste elluviimiseks on võimalik

koostöös valitsemisalaga taotleda SF 2021-2027 vahendeid, mille täpsemad tingimused on välja toodud

majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023 käskkirjas nr 135 "Toetuse andmise tingimused

valdkondlike digipöörete toetamiseks".

Peame vajalikuks rõhutada, et iga konkreetse pilvlahenduse kasutamine eeldab muudatusi ka

teenuseosutajate infosüsteemides, mistõttu on oluline, et nad osalevad pilvlahenduse valikul.

Pilvtehnoloogia kasutuselevõtu võimaldamiseks ja eeliste kasutamiseks tuleb reeglina eelnevalt

infosüsteeme kaasajastada.

Tabel 5. Ministeeriumi valitsemisala tegevused avalike pilvteenuste kasutamiseks valmisoleku tagamiseks

Tegevus Kirjeldus

IT baastaristu strateegia

koostamine konkreetse

valitsemisala jaoks

Taristu- ja platvormikihi muudatused eeldavad erinevate teenuseomanike koordineeritud

koostööd. Soovitame, et valitsemisalad koostavad IT-baastaristu strateegia (või

täiendavad asjakohast strateegiat), mis selgitab otsustuskohti ja sõltuvusi ning toetab

teenuseomanike otsuste tegemist. Vastav strateegia peaks andma vastused ka

levinumatele rakendusküsimustele nagu näiteks,

• millistel juhtudel ja kuidas on vajalik andmete varundamine väljaspool konkreetse

pilvteenuse pakkuja võimalusi (nt teise avaliku pilvteenuse osutaja juures,

Riigipilves või lokaalses serveris),

• millistel juhtudel (erinevat tüüpi eriolukordades) võivad erinevad IT baasteenuste

valikud tuua kaasa teenuste katkemist ja millises ulatuses,

• millised on soovituslikud või levinumad baastaristu kasutusmustrid konkreetses

valitsemisalas.

IT baastaristu strateegia on üks olulisemaid juhtimisinstrumente, mis tagab digiriigi

jätkusuutlikkuse ja võimaldab DÜAKis seatud eesmärkide saavutamist. Seetõttu soovitame,

et need kirjeldaksid teekonda, kuidas saavutatakse DÜAKis nimetatud eesmärgid olla

pilvekõlbulik aastaks 2030.

28

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Tegevus Kirjeldus

Asutuse siseselt tuleb

kokku leppida avalike

pilvteenuste juhtimise

korraldus ja seotud

ressursid

Avalike pilvteenuste olulisem organisatoorne muutus on liikumine turuteenuste

kasutamisele, mis eeldab tavapäraselt muudatusi ka organisatsiooni struktuuris, vajalikes

kompetentsides ja eelarves. Lisaks võib tekkida vajadus kohandada või muuta

otsustusprotsesse, mis on seotud IT baastaristu kasutusega.

Juhime tähelepanu, et baastaristu valik eeldab oskusteavet ning teenuseomanikul peab

olema piisav kompetents kaalutletud valiku tegemiseks või ligipääs asjakohasele

nõustamisele.

Pilvteenuse strateegiat

peab toetama praktiline

tegevuskava, mis

selgitab pilvteenuste

migreerimise oodatavat

järjekorda ja omavahelisi

sõltuvusi.

Praktiline tegevuskava on oluline osa tehnilise arhitektuuri juhtimisest, mis tagavad riiklike

kui valdkondlike strateegiate ellu rakendamise. Pikemaajalise tegevuskava olemasolu

võimaldab migratsioonide jaoks eraldada asjakohased ressursid (sh planeerida eelarvet),

mis on vajalikud nende oskuslikuks kavandamiseks ja ellu viimiseks. Samuti võimaldab see

planeerida kasutuselevõttu sellises järjekorras, mis võimaldab seotud töötajatel oskuseid

omandada mõõdukaid riske võttes. Migreerimise kavandamine on tavapäraselt

konkreetse valitsemisala IT-maja (või osakonna) vastutus.

Asjatundliku strateegia ja

tegevuskava saavad

koostada ja ellu viia vaid

asjatundlikud

eksperdid. Neid oskuseid

on vaja läbi kogemuste

arendada.

Iga valitsemisala ülesanne on mõista, milliseid kompetentse neil on vaja arendada ning

läbi tegevuskava elluviimise ja keskse kompetentsikeskuse tegevuse (sh kogukond ja

koolitused) võimaldada asjakohastel töötajatel kogemusi omandada. Näiteks tavapäraselt

tuleb asuda suuremat tähelepanu pöörama pääsuõiguste korraldusele24, krüpteerimisele,

sobivate teenustasemete valikule25 ning kulude juhtimisele.

Tavapäraselt on ühe või mitme ministeeriumi valitsemisala IT-alane kompetents koondatud IT-majja (või

osakonda). Nende ülesanne proaktiivselt teenuseosutajaid nõustada, muuhulgas IT baastaristu

küsimustes. Seetõttu on nende vastutuses ka oma valitsemisala baastaristu proaktiivne juhtimine lähtudes

nii valitsemisala kui ka DÜAKi ja muude riiklike strateegiate suunistest. IT-maja põhimäärustes nimetatud

ülesanded erinevad veidi oma sõnastuses, kuid olemuslikult on baastaristu valikute juhtimine reeglina

nende vastutuses. IT-majade (või osakondade) põhiülesanded IT baastaristu (sh avalike pilvteenuste)

juhtimisega on lihtsustatult järgmised.

1. IKT strateegiline planeerimine. Näiteks korraldab ja koordineerib IT baastaristuga (sh avalike

pilvedega) seotud strateegiate, arengukavade ja eelarve väljatöötamist, haldamist ja täitmist.

Koordineerib digitaalarengut ja nõustab innovatsiooniga (sh avalike pilvteenustega) seotud

küsimustes. Selleks, et kompetentsikeskus saaks IT-maju asjakohaselt toetada on vajalik, et IT-

majad koostavad oma valdkonna pikaajalise taristuplaani ning jagavad vastavat infot RIT-ga,

et lihtsustada ja tõhustada ühiste tegevuste kavandamist ja elluviimist.

2. Tehnoloogilise arhitektuuri juhtimine. Näiteks vastutab oma valdkonna infosüsteemide ja

andmekogude arhitektuuri (sh IT baastaristu) tervikliku haldamise eest. Tagab IKT-teenuste

osutamise ja nende toimepidevuse, lähtudes kokkulepitud tingimustest.

24 Avalike pilvteenuste osutajad vastutavad reeglina taristu eest ning turvalisuse tagamiseks pakuvad erinevaid vahendeid,

näiteks krüpteerimine ja sellega seotud teenuseid - nende vahendite ja teenuste korrektne kasutus on iga teenuse kasutaja

(teenuseomaniku) vastutus. Lisaks eelnevale tugineb turvalisus avalikus pilves autentimisele ja autoriseerimisele,

keskendudes tuvastamisele, kes milliste varadega mida teha saab. 25 Avaliku pilvteenuse osutaja võib ise olla tõrke allikas või ründe sihtmärk (OPS 2.12). Kui pilvteenuse osutaja juures toimub

IT-süsteemide tõrge, esinevad tõrked liidestuses või avaliku pilvteenuse pakkuja vastu sooritatakse edukas rünne, mõjutab

see ka teenuseomanikku. Tuleb aktsepteerida fakti, et tõrke lahendamine on teenuseosutaja vastutus kooskõlas

teenustaseme (SLA) tingimustega ning teenuseomanikul ei ole võimalik tõrke lahendamist ise juhtida ega kiirendada.

Teenuseomanik peab teadlikult valima sobiva teenustasemega teenuse.

29

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

3. Taristu korraldamine ja haldamine. Näiteks tagab valitsemisala info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenindamiseks vajalikud taristu- ja platvormi teenused. Korraldab

IT-baastaristu arendamiseks ja haldamiseks vajalike teenuste, tarkvara ja infosüsteemide

hankimist, arendamist ja haldamist.

Pilvekontseptsiooni loomisel teadvustati asjaolu, et teenusjuhtimise (sealhulgas e-teenuste ja IT-

juhtimise) kvaliteet ja võimekus erinevates avaliku sektori asutustes on ebaühtlane. On ministeeriume ja

valitsemisalasid, kus teenuseomanikel puudub piisav ligipääs tehnoloogilisele kompetentsile, mis on vajalik teenuse kvaliteetseks juhtimiseks. Paljudel kohalikel omavalitsustel napib nii teadmiseid kui ka

eelarvelisi vahendeid IT-juhtimise kvaliteetseks korraldamiseks. Need on laiemad riikliku teenus- ja IT- juhtimise murekohad, mida ei ole võimalik adresseerida kitsama pilvekontseptsiooniga.

30

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

3. Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks

3.1. Avalike pilvteenuste teekaart

Tegevuskava keskendub perioodile 2024-2026, kui seatakse sisse avalike pilvteenuste kasutuselevõttu

toetav juhtimisstruktuur ja korraldus Eesti avalikus sektoris. Teekaart keskendub MKMi valitsemisalale ja

avalike pilvteenuste kasutamise võimekuse arendamisele RIT-s. Loodetavasti arendatakse paralleelselt

vastavaid oskuseid ka IT-majades, kus on soodsad eeltingimused oskusteabe omandamiseks mõistlike

ressurssidega. Ootuspäraselt saavutavad suuremad IT-majad sel perioodil võimekuse avalike pilvteenuste

valikut, kasutuselevõttu ja kasutamist juhtida. Kava on loodud kolmeks aastaks, mis võimaldab kiiresti

muutuvas ja arenevas olukorras kiiremini ja paindlikumalt reageerida.

Kuna seni puuduvad teekaardid ja tegevuskavad avalike pilvteenuste kasutamiseks konkreetsete teenuste

korral, siis ei ole võimalik hinnata transformatsiooni elluviimiseks vajalikku tervik eelarvet. Eelarve vajadus

sõltub paljudest tehnilistest valikutest, mida tehakse iga ministeeriumi valitsemisala tasandil.

Oleme esitanud pilvteenuste kasutuselevõtu toetamiseks ellu viidavad tegevused kahe suure

teemablokina. Neist esimene keskendub riigiülesele korraldusele, millega luuakse eeldused avalike

pilvteenuste kasutamise hetkeolukorra seiramiseks ning juhtimiseks läbi kompetentsikeskuse loomise.

Teiseks avame detailsemalt funktsionaalsusi, mille välja arendamise kaudu RIT keskse kompetentsikeskuse

rolli täitma asub. Ülevaatlikult oleme mõlema teema tegevused kajastanud ajajoonel (järgnev tabel).

Tabel 6. Avalike pilvteenuste haldusmudeli juurutamise teekaart

Tegevus 24

Q2

24

Q3

24

Q4

25

Q1

25

Q2

25

Q3

25

Q4

26

Q1

26

Q2

26

Q3

26

Q4

1. Pilvteenuste kasutuselevõtu strateegiline

juhtimine IT baastaristu osana

1.1 Digiühiskonna arengukava (DÜAK) ja tööplaani

ajakohastamine

1.2 kompetentsikeskuse loomine

1.3 avaliku pilve teenuste kasutuse valdkonna

hetkeseisust ülevaate koostamine

1.4 avalike pilvede tegevuskava on uuendatud

1.5 avalike pilvede tegevuskava seire

1.6 avalike pilvteenuste tunnustamine

1.7 eelarve muudatuste toetamine

2. RITi areng kompetentsikeskuseks

2.1 Kompetentsikeskuse käivitamine

2.2 Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine

2.3 Pilvteenuste kogukonna haldamine ja

kompetentside arendamine

2.4 Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS

teenuslepingute haldus

2.5 Avalike pilvteenuste tehniline vahendamine

2.6 Personaalse nõustamisteenuse korraldamine

31

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Tegevuskava aitab ellu eelkõige Digiühiskonna arengukava 2030 eesmärke. Tegevuskava elluviimist juhib

ja seirab MKM. Juurutusperioodil on ootuspärane seire sagedus kord kvartalis. Tegevuskava täitmist

koordineerib RIT kaasates vajadusepõhiselt IT-majade ja muude avalike pilvede valdkonnas oluliste

asutuste ja võtmepartnerite esindajaid.

Arvestades, et selles valdkonnas teeb avalik sektor oma esimesi samme, siis on soovitatav juhtimismudeli

sobivust iga-aastaselt hinnata ja vajadusel korrigeerida / täpsustada. Näiteks, saab sel kujul adresseerida

juurutamisel tekkinud kitsaskohti, korrigeerida muudatuste elluviimise tempot või laiendada kesksete

(RITi ja IT-majade poolt pakutavate) teenuste kättesaadavust suuremale ringile teenuseomanikest. Alles

siis kui IT-majad ja RIT on saavutanud esmase võimekuse ja kogemused avalike pilvteenustega on

võimalik valida efektiivne viis, kuidas see oskusteave saaks levida ka teenuseomanikeni, keda konkreetsed

IT-majad ei teeninda (sealhulgas kohalike omavalitususte tasand).

Kord aastas antakse ülevaade kava elluviimisest Digiühiskonna arengukava juhtrühmale. Jooksvalt

avalikustatakse RITi kodulehel ülevaade valdkonna hetkeseisust ja seotud arengutest. Vähemalt kord

aastas antakse laiemale avalikkusele ülevaade tegevuste elluviimisest ja hetkeolukorrast.

32

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

3.2. Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevuskava detailsemalt

Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevused on ülevaatlikult esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 7. Avalike pilvteenuste strateegilise juhtimise tegevuskava

Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Kommentaar

Digiühiskonna

arengukava (DÜAK)

ja tööplaani

ajakohastamine

DÜAKis täpsustatud ootuseid ja

eesmärke seoses avalike

pilvteenuste kasutamisega ning

vajadusel selgitatud avalike

pilvteenuste kasutuselevõtu

juhtimist.

MKM Vastavalt

DÜAKi

muutmise

ajakavale

Avalike pilvede

kompetentsikeskuse

loomine

RITi nimetamine avalike pilvede

kompetentsikeskuseks koos

vastavate muudatustega RITi

põhimääruses ja eelarves.

MKM Ettevalmistused

2024

Eelarvetaotlus

märtsis 2024

Avaliku pilve

teenuste kasutuse

valdkonna

hetkeseisust ülevaate

omamine

MKM, RIA Vajaduse

täpsustamine

2024 kvartal 3

Andmete kogumise

õigus tuleneb

Pilvemäärusest, kuid

seda tuleb täiendada

alustega andmete

töötlemise

eesmärkide osas.

Avalike pilvede

tegevuskava on

uuendatud

Vähemalt 1 kord aastas RIT Regulaarne

(kord aastas)

Koostöös MKMi, IT-

majade ja

olulisemate

teenuseomanikega

Avalike pilvede

tegevuskava seire

Regulaarselt seiratakse avalike

pilvteenuste tegevuskava

elluviimist

MKM Regulaarne

(kord kvartalis)

Koostöös MKMi ja

elluviijatega

Avalike pilvteenuste

normaliseerimine

läbi positiivse

kommunikatsiooni

Avalike pilvteenuste

normaliseerimine läbi

kommunikatsiooni ja parimate

praktikate tunnustamise

(arhitektuuri paneelides ja ka

laiemale avalikkusele).

MKM, RIT Regulaarne Digiriigi kuukiri,

Clear Cloud Club,

arhitektuurinõukogu

Eelarve muudatuste

toetamine

IT-majade toetamine struktuursete

eelarvemuudatustega, mis reeglina

kaasnevad avalike pilvteenuste

kasutamisega.

MKM Regulaarne

(kord aastas)

Kaaluda SF

vahendite kasutamist

transformatsiooni

läbiviimiseks.

Õigusloome

muudatuste analüüs

lubamaks ETKA-del

kasutada avalikke

pilvteenuseid

Arutelud Tsiviilkriisi ja riigikaitse

seaduse eelnõu raames (võimalikud

mõjud KüTS-le ja Hädaolukorra

seadusele)

MKM 2024 Jälgida arenguid ja

vajadusel uuendada

pilvekontseptsiooni.

Avalike pilvteenuste positsiooni muutumisest annab märku nende kasutamise mahu suurenemine.

33

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

3.3. RITi kujunemine avalike pilvteenuste kompetentsikeskuseks detailsemalt

Kompetentsikeskuse käivitamine ja juhtimine

RIT peab detailselt määratlema ja ellu viima vajalikud organisatoorsed muudatused, mis võimaldavad täita

oma rolli kompetentsikeskusena. RIT juhtimisalased ülesanded on järgmised.

• Pilvteenuste juhtimismudeli ja tegevuskava kaasajastamine.

• Avalike pilvteenuste kompetentsikeskuse loomine, mehitamine ja koostöö korraldamine.

• Kompetentsikeskuse poolt pakutavate teenuste juhtimine.

Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine

Praktiliste juhendite koostamise ja levitamise peamine eesmärk on lihtsustada pilvteenuste esmast

kasutuselevõttu nii IT-majade/-osakondade kui ka teenuseomanike esindajate jaoks.

Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine sisaldab endas järgmiseid alamülesandeid:

1. tuvastamine, milliseid juhendeid turuosalised vajavad,

2. juhendite koostamine,

3. juhendite levitamiseks sobivate kanalite valik (ja vajadusel arendamine),

4. kommunikatsiooni korraldamine uutest juhenditest (või nende muutumisest) teavitamiseks,

5. juhendite regulaarne uuendamine.

Pilvekontseptsiooni koostamise käigus tuvastati vajadus vähemalt järgmiste materjalide järele.

• Parim praktika hindamaks, millal on vajalik kaaluda senise baastaristu lahenduse asendamist.

• Parim praktika valimaks sobivaimat pilveteenust ja hindamaks toimemudeli sobivust

(Pilvemääruse lisa26).

• Parim praktika turvaliseks ja kuluefektiivseks IaaS ja PaaS kasutuseks (landing zone ja

konfiguratsioon).

• Parim praktika eelarve muudatuste (avalike pilvteenuste kasutuselevõtu) menetlemiseks.

• Avalike pilvteenuse osutajate ja edasimüüjate usaldusväärsust ja lepingulisi riske puudutav

riskihindamise dokumentatsioon.

Praktiliste juhendite koostamisel on soovitatav tugineda erasektori teadmistele ja kogemustele ning luua

vajalikud juhendmaterjalid koostöös.

Eesmärk on saavutatud, kui teenuseomanike ja IT-majade/-osakondade jaoks kiireneb avalike

pilvteenuste kasutuselevõtt (time-to-market).

26 Pilvteenuse tehnoloogia ja toimemudeli puhul hinnatakse, milline pilvteenuse tehnoloogia ja toimemudel on sobivaim,

et pilvteenuses avalikku teavet töödelda.

34

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Nõustamiskogukonna juhtimine

Nõustamiskogukonna töö eesmärk on maandada teenuseomaniku vähesest teadlikkusest tulenevaid

riske. Lahenduseks on teadlikkuse tõstmine läbi kogemuste vahetamise, vajaliku personali koolitamise

ning ligipääsu võimaldamine laia kogemusega ja sertifitseeritud usaldusväärsetele pilvteenuse

konsultantidele.

Nõustamiskogukonna juhtimise tegevused on ülevaatlikult esitatud alljärgnevas tabelis. Kõik tegevused

on oma olemuselt regulaarsed ja järjepidevad.

Tabel 8. RITi tegevused nõustamiskogukonna juhtimisel

Tegevus Tulemus

Regulaarselt toimiv avaliku pilve kogukond Vähemalt 8 kohtumist aastas on korraldatud. Jätkatakse senise Clear

Cloud Club tegevust.

Levinumate pilvteenuste usaldusväärsuse

hindamise tulemuste levitamine ja

taaskasutamise soodustamine (vastavalt

Pilvemääruse lisale27).

Keskne kompetentsikeskus teeb kättesaadavaks avalikus sektoris

teostatud riskianalüüsid, et vähendada märkimisväärselt IT-majade

/-osakondade ja teenuseomanike poolt ajakulu samade teenuste

analüüsimisel ning võimaldada vältida või leevendada teadaolevaid

nõrkuseid.

IT baastaristu kasutajatega koostöö

korraldamine

RIT haldab kontakte ja kommunikatsioonivahendeid, mis

võimaldavad infovahetust baastaristut puudutavates küsimustes

ning kogemuste vahetamist.

IT baastaristu teemadel koolitusvajaduse

kaardistamine ja vastavate koolituste

läbiviimine

Kompetentsikeskus haldab ja juhib avalike pilvteenuste alase

teadlikkuse kui tehniliste kompetentside arendamist

Personaalse nõustamisteenuse korraldamine

avalike pilvteenuste kasutamisega tekkinud

küsimuste lahendamiseks

Personaalse nõustamisteenuse korraldamine (näiteks läbi

ühishangete), mis annab IT-majadele/-osakondade ja

teenuseomanikele kiire ja efektiivse ligipääsu personaalsetele

konsultatsioonidele avalike pilvede küsimustes.

Kompetentsikeskuse eesmärk on saavutatud, kui avaliku sektori osapooled saavad avalike pilvteenuste

kasutamisel tugineda juba omandatud kogemustele ning teavad, kuhu abi saamiseks pöörduda.

Nõustamiskogukonna töös on RIT-l eelkõige korraldav ülesanne. Konkreetsete koolituste ja nõustamise

korraldamisel on rõhuasetus erasektori turuosaliste poolt pakutavate teenuste vahendamisel või

hankimise lihtsustamisel. Keskne ja/või ühishankimine ei takista teenuseomanike võimalusi hankida

iseseisvalt oma konkreetsetele vajadustele vastavaid (integreeritud) lahendusi.

27 6.1. Pilvteenuse usaldusväärsuse hindamisel võetakse arvesse järgmist:

6.1.1. puuduvad teadaolevad turvanõrkused või on nende kõrvaldamiseks piisavalt rakendatud turvameetmeid;

6.1.2. toimepidevuses ei esine järjepidevalt puudusi, välja arvatud vääramatu jõu tõttu;

6.1.3. kasutamisel või kasutamise lõppemisel on tagatud avaliku teabe arhiveerimine, üleandmine ja kustutamine, lähtudes

avaliku teabe olemusest tulenevatest nõuetest.

35

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

IaaS ja PaaS teenuste keskne hankimine ja seotud riskihinnangud

RITi ülesandeks saab pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus, mis sisaldab

endas valitud edasimüüjate ja pilvteenuse osutajate riskianalüüside läbiviimist, kesksete riigihangete

läbiviimist ning lepinguliste riskide maandamist.

Selleks, et kasud oleksid maksimaalsed, tuleb keskset hankimist kavandada võimalikult laiapindsena

kasusaajate tähenduses ja võimalikult kontsentreerituna edasimüüjate tähenduses. Mida suuremal

hulgal avaliku sektori teenusomanikest (sealhulgas näiteks kohalikel omavalitsustel28) tekib võimalus

avalikke pilvteenuseid kasutada, seda suurem on rahaline sääst kesksest hankimisest. Seejuures on oluline,

et lõppotsus, kas kasutada avalikku pilvteenust või mitte ning kui jah, siis millist, jääks teenuseomanikule.

Just teenuseomanikul on kõige parem ülevaade oma hallatavatest andmestikest ning oma vajadustest

pilvteenuse kasutamisel. Samuti jääb teenuseomanik vastutama enda hallatavate infosüsteemide

turvalisuse eest, mistõttu peab tal olema viimane sõna ka konkreetse tehnilise lahenduse valikul. Keskne

hankija saab aga otsustusprotsessi teenuseomaniku jaoks oluliselt lihtsustada, pakkudes ülalkirjeldatud

kasusid, sh aidates teha kindlaks usaldusväärseid teenusepakkujaid ning aidates kaardistada

teenusepakkujate teenuseid ning nende sisu.

Teenuste ostmine peab toimuma läbi hankemenetluse.

• Keskne hankija peab tagama konkurentsi ning võimekuse edasimüüjat vahetada (nö vältima

põhjendamatut vendor lock-in teket). Selle saavutamiseks ei tohi avaliku pilvteenuse edasimüüjale

panna põhjendamatuid ja ebatavalisi kohustusi.

• Rahvusvaheliselt ei ole seni teada hankepraktikat, kus konkurentsi oleks piiratud vaid nö

teenuseosutajatele ja välditud edasimüüjate osalust. Sellist konkurentsi piiramist tuleks

hankeõiguslikult põhjendada kui vältimatut vajadust.

Hankemenetlust korraldades ja sobivat hankemenetlust valides tuleb arvestada järgmiste asjaoludega.

1. Lepingu kestuse jooksul võib tekkida uusi tellija osapooli, kes soovivad lepinguga liituda. Lepingut

on mõistlik sõlmida võimalikult pikaks perioodiks (4 a), et optimeerida menetlemise kulusid.

Paratamatult ei ole kõiki sel perioodil ilmnevaid vajadusi ja osapooli pole võimalik ette näha.

Seetõttu soovitame alustada vabatahtlikust kesksest hankimisest, mis võimaldab kiiremini jõuda

toimiva lahendusi. Praktika pinnalt tekib info, kas keskset hankimist on mõistlik muuta

kohustuslikuks.

2. Tuleb tagada võimekus esitada kasutuspõhiseid kuluarved teenuseomanikele (või neid

esindavatele IT-majadele). RIT võib toimida arvete vahendajana või võib leida lahenduse, kus

edasimüüja edastab arved kasutajatele otse.

3. Mastaabisäästu ilmnemiseks ja halduskoormuse minimeerimiseks on ühe teenuseosutaja avalike

pilvteenuste korral soovitatav sõlmida leping eduka(te) pakkuja(te)ga, mis võimaldab

läbirääkimistel saada osa suurimast allahindlusest. Halduse lihtsustamiseks tasub kaaluda

28 Riigihangete seadus § 11 lõige 1 punkt 21 vabastab riigihanke kohustusest, kui kokkulepe sõlmitakse keskse hankijaga

riigihanke korraldamise teenuse või riigihanke tugiteenuse osutamise kohta või käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud

kokkuleppe.

36

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

kaskaadmudelit29. Pilvekontseptsiooni loomise ajal ei ole teada senist praktikat kaskaadmudeli

rakendamisel pilveressursside ostuks. Teoreetiliselt peaks see võimaldama maandada nö

tarnijalukustuse (vendor lock-in) riske ning tugevdama tellija jõudu ootuseid seada ning nende

täitmist nõuda.

4. Avalikelt pilvteenuste kasutamiselt saadav allahindluse määr sõltub kavandatud mahtudest ja

kasutuse kestusest. Suuremate mahtude ja pikema kestusega kaasneb suurem allahindlus, aga ka

kohustus (commitment) prognoosile vastata.

5. On edasimüüjaid, kes keskenduvad vaid ühe avaliku pilvteenuste osutaja lahenduste müümisele.

Seetõttu soovitame konkurentsis parimate tingimuste saamiseks, korraldada eraldi menetlused

(hanked või hanke osad) iga soovitud avalike pilvteenuste osutaja teenuste ostuks.

6. Hankemenetlust korraldades on kesksel hankijal õigus määratleda tingimused, millele hangitav

teenus (hanke objekt) peab vastama. Kuna hankemenetluse korraldamisel on üheselt teada, et

soovitakse hankida levinumate avalike pilvteenuste IaaS ja PaaS lahendusi, siis on hankijal õigus

ka konkreetseid teenuseid (AWSi IaaS ja PaaS teenused, Azure IaaS ja PaaS teenused) osta.

Teenuse kasutamise vajadust hindab teenuseomanik ning kesksel hankijal ei ole võimalik täpseid

vajadusi hankimise hetkel hinnata. Teenusomanik peab saama valida sobivaima teenuseosutaja

lähtuvalt oma olemasolevast tehnilisest lahendusest ja kompetentsist.

7. Hankimisel tuleb seada nõuded tehnilise tugiteenuse korraldusele. Eelistada tuleks infovahetust,

kus vahendajate arv on minimeeritud, et tagada võimalikult operatiivne probleemide

lahendamine. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et teenusosutajate poolt standardlahendusena

pakutav tugiteenus on tavapäraselt inglisekeelne.

8. Avalike pilvteenuste kasutamisel tuleb aktsepteerida riski, et avalike pilvteenuste osutajad on

sageli kolmandate riikide (ehk mitte Euroopa Liidus asuvad) ettevõtjad. Hankimisel on õigus

nõuda esindaja olemasolu Euroopa Liidu liikmesriigis (vastavalt Küberturvalisuse seaduse § 4).

Hankelepinguga on vajalik maandada riskid, mis seonduvad vastutuse jagunemisega, teenuse

osutamisega ja teenuse osutamise lõpetamisega. Samas tuleb arvestada, et avalike pilvteenuste osutajad

kujundavad ühepoolselt teenuse tüüptingimused, millest erandeid ei tehta. Ka pilvteenuste edasimüüjate

võimalused vastavaid läbirääkimisi pidada on piiratud. Seetõttu ei tohi ausa konkurentsi huvides panna

edasimüüjatele lepingulisi kohustusi, mida nad realistilikult ei saa täita.

Riskid ja maandamismeetmed, mida tuleb lepingus kajastada, on lühidalt esitatud alljärgnevas tabelis.

29 Kaskaadmudeli kohta võimalik lähemalt lugeda näiteks ITLi poolt koostatud “Tarkvaraarenduse riigihangete parimad

praktikad” dokumendist, mis on kättesaadav aadressilt: https://itl.ee/wp-content/uploads/2022/11/ikt-arendushangete-

parimad-praktikad-2111.pdf

37

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Tabel 9. Lepingute abil maandatavad pilvteenuste kasutamise riskid.

Võimalik risk Maandamismeede

Pilvteenuse edasimüüja teenuste kasutamise lõpetamise

(teenusest väljumise) puudulik reguleerimine.

Kui pilvteenuse osutaja tegevus peaks mingil põhjusel

lõppema (nt maksejõuetuse tekkimisel) või tekib vajadus

lõpetada mingil põhjusel leping (nt teenuseosutaja poolne

rikkumine, mis tekitab kahtlusi tema usaldusväärsuses,

muutused teenuseosutaja tingimustes või õigusaktides, info

sobimatute allhankijate osas) peab olema võimalik leping

lõpetada ja jätkata pilvteenuste kasutamist teise

edasimüüja kaudu.

Pilvteenuste keskne hankija peab tagama võimekuse

vahetada edasimüüjat, kui saavad teatavaks asjaolud, mis

seavad kahtluse alla edasimüüja usaldusväärsuse. Selleks

on vaja näha vastavad sätted ette lepingus ja olla valmis

ka praktikas edasimüüja vahetamist mõistlikus ajaraamis

läbi viima.

Tehniliselt oluline tagada kontode haldus nii, et

edasimüüja vahetamine ei tingiks tehniliste süsteemide

migreerimist. Soovitame seada hankes range tingimuse,

et kasutajakontod peavad jääma hankija (või hankija

esindaja) omandisse ning vältima olukorda, kus kontod

on edasimüüja administratiivse kontrolli all.

Erinevate õigussuhte poolte ülesannete määratlemine

jääb puudulikuks ja võib põhjustada turvaauke.

Teenuseomanik jääb andmete vastutavaks töötlejaks ja

seega vastutab konkreetsete andmete turvalisuse eest.

Keskne hankija peab korraldama, kuidas teenuseomanikud

saavad tehnilise ligipääsu hangitud teenustele.

Nii keskne hankija, edasimüüja kui pilvteenuse osutaja

toimivad volitatud andmetöötlejana.

Ülesannete detailne määratlemine lepingus pilvteenuse

edasimüüjaga ning asjakohases kokkuleppes

teenuseomanikega. Eelkõige nendes osades, mis

puudutab ligipääsude korraldust vahendatavates

pilvteenustes.

Õigusselguse tagamine, et RIT vastutab valmisoleku eest

vahetada pilvteenuse edasimüüjat, kuid ei vastuta

valmisoleku eest vahetada pilvteenuse osutajat. Viimast

saab tagada vaid teenuseomanik koostöös IT-majaga.

Avalike pilvteenuste kasutamisel tuleb teatud funktsioonide elluviimisel usaldada teenuseosutajat ning

tuleb aktsepteerida riski, et pilvteenuse pakkuja tegevuse üle (sh alltöövõtjate, kasutatavate tehnoloogiate

jms) detailse kontrolli tegemine ei ole võimalik. Riski saab maandada korralikult teostatud eeltööga

teenusepakkuja usaldusväärsuse hindamisel. Samuti on oluline märkida, et üldjuhul ei saa usaldusväärse

teenusepakkuja puhul eeldada oma lepinguliste kohustuste rikkumist.

Kooskõlas läbiviidavate hangetega olemusega on asjakohane, et keskne hankija viib läbi ka asjakohased

usaldusväärsuse hindamised nii pilveteenuste osutaja kui ka edasimüüjate osas, kelle vahendusel

teenuseid kasutatakse30. Teenuseomanikel on õigus saada ligipääs nendele riskianalüüsidele ja õigustatud

ootus, et neid riskianalüüse lepingu kestuse jooksul regulaarselt uuendatakse. Teenuseomanikel puudub

RITi poolt hangitud teenuse korral kohustus samu riskianalüüse korrata (Pilvemääruse § 2 lg 2) ning on

õigus tugineda RITi koostatud usaldusväärsuse hinnangule (Pilvemääruse § 2 lg 3).

Kompetentsikeskuse eesmärk on saavutatud, kui avaliku sektori osapooled saavad kasutada enamlevinud

avalike pilvteenuste pakkujate IaaS ja PaaS teenuseid kasutades RITi poolt hallatavaid lepinguid.

30 Pilvemääruse § 2 lg 4 sõnastuses pilvandmetöötlusteenuse pakkuja ja tema levitaja usaldusväärsuse hindamine, mida

selgitab Pilvemääruse lisa „Näitlik kontrollküsimustik ja meetmete näidis“ punkt 4 „Pilvandmetöötlusteenuse pakkuja ja

tema volitatud esindaja, importija või levitaja usaldusväärsuse hindamine“ ja 6.2.

38

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Avalike pilvteenuste tehniline vahendamine

RIT peab arendama võimekuse tehniliselt avalike pilvteenuseid vahendada ning hallata. RIT peab selle

võimekuse arendamiseks realiseerima järgmised lahendused.

1. Looma tehnilise pilvekeskkonna (landing zone) koos esmaste kaitsemeetmetega (guardrail),

et lihtsustada IT majadel pilvekeskkonna turvalist kasutuselevõttu. Tehnilised keskkonnad on vaja

vaikeseadistada kõigi enamlevinud avalike pilvteenuste osutajate jaoks (minimaalselt Microsoft

Azure ja Amazon Web Services). Konfiguratsiooni valikud peavad olema dokumenteeritud viisil,

mis võimaldab lihtsasti saada ülevaadet, kuidas vaikeseadistatud konfiguratsioon toetab

konkreetsete riskide maandamist. Mõned näited võimalikest vaikeseadistustest on järgmised.

a. RIT peab tagama teenuse vahendamisel simultaanteeninduse võime (OPS 2.531,

Pilvemääruse lisa punkt 5.232) nii, et erinevate teenuseomanike ressursid oleksid üksteisest

piisavalt turvaliselt lahutatud. Samas peab RIT korraldama, kuidas saavad

teenuseomanikud ligipääsud enda pilvkeskkondadele ja võimekuse ligipääsude infot ise

hallata ja ajakohastada.

b. Lihtsustamaks avalike pilvteenuste kasutamist asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teabe töötlemiseks, on soovitatav seadistada eelistatud andmetöötlus tsoonid nii, et need

asuksid Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi territooriumil (Pilvemääruse

lisa punkt 7.2.1). Avalikud pilvteenused pakuvad mugavaid viise tagamaks andmete

säilimist tagades koopiad erinevates asukohtades, kuid need tuleb korrektselt seadistada.

c. Kuna andmed avalikus pilves liiguvad üle avaliku interneti ja tagatud peab olema andmete

käideldavus ja terviklikkus, peavad andmed olema krüpteeritud nii salvestamisel (at rest)

kui ka võrgus transportimisel (in transit).

2. Administreerima suhteid teenuseomanikega (näiteks läbi teenuslepingute ja volituste) nii, et

eelmiste tegevuste ulatus ja osapoolte vastutused oleksid selgelt määratletud. Kui arveldamine ei

käi otse teenuseomanike ja edasimüüjate vahel, siis peab RIT korraldama (eelistatult

automatiseeritud) haldusprotsessid arveldamiseks ja aruandluseks.

3. Korraldama nii tehniliselt kui administratiivselt muudatusi, mis tulenevad edasimüüja

vahetumisest.

31 E-ITS: https://eits.ria.ee/et/versioon/2023/eits-poohidokumendid/etalonturbe-kataloog/ops-kaeidutoeoed/ops2-

kaeidutoeoed-teenusena/ops22-pilvteenuste-kasutamine/2-ohud 32 Tarkvara kui teenus ja platvorm kui teenus pilvteenuste korral hinnatakse, kas ja kuidas on kasutatav pilvteenus jagatud

teiste klientidega (teabepidajaga või pilvteenuse muude kasutajatega), sealhulgas, kas pilvteenus on oma olemuselt

konkreetse kliendi jaoks loodud või on tegemist keskkonnaga, milles pilvteenuse eri klientide andmed on eraldatud

loogiliselt.

39

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Kokkuvõte Nii nagu nenditi juba 2015. aastal Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (edaspidi MKM)

koostatud Riigipilve kontseptsioonidokumendis1, on avalike pilvteenuste kasutamine avalikus sektoris

kriitilise tähtsusega, tagamaks Eesti digiriigi kaasaegsus ja jätkusuutlikkus. Vastasel korral on meie digiriigi

areng isoleeritud ja piiratud.

Avalike pilvteenuste kasutamisel on hulk eeliseid, millest olulisimaks on võimalus keskenduda igal

organisatsioonil oma põhitegevusele ja kasutada IT baasteenuste jaoks juba olemasolevaid turuteenuseid.

Avalike pilvteenuste kasutamine toetab innovatsiooni ning võimaldab luua uusi ärimudeleid ja e-

teenuseid, mida asutuse oma taristu ei toeta. Pilvteenuste arvutusvõimsused ja funktsionaalsused on

hädavajalikud tehisintellekti ja suurandmetöötlusel põhinevate lahenduste loomisel ja kasutusel. Üks

oluline pilvteenuse funktsionaalsus on skaleeritavus, mis tagab teenuste toimimise ka siis, kui suur

kasutuskoormus langeb lühiajalisele perioodile, näiteks eraisiku tulumaksu deklaratsioonide esitamine.

Praeguseks on Tervisekassa Eestis esimese innovaatorina avalikud pilvteenused laialdaselt kasutusele

võtnud. Ootuspäraselt kasvab tema eeskujul avaliku pilve kasutuse osakaal avalikus sektoris lähiaastatel

olulisel määral. Seetõttu on praegu õige aeg teha otsuseid, kuidas pilvteenuste aktiivsemat

kasutuselevõttu tagatakse, soodustatakse ja juhitakse. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu

kontseptsiooni ja tegevuskava (edaspidi pilvekontseptsiooni) eesmärk oli välja selgitada, kes ja kuidas

peaks juhtima avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Pilvekontseptsioon

1. ühtlustab arusaama avalike pilvede olemusest ja lubatusest avalikus sektoris,

2. toetab avalike pilveteenuste kasutuselevõttu läbi avaliku sektori osapoolte rollide ja vastutuse

selgitamise ning

3. kirjeldab sobivaima juhtimismudeli avalike pilvteenuste kasutuselevõtuks Eesti avalikus sektoris.

Kontseptsiooni loomise käigus kirjeldati trendid Eesti avaliku sektori avalike pilvteenuste kasutamises,

tuvastati soovitud muutused ning disainiti juhtimismudel, mis neid muutuseid efektiivselt toetaks.

Pilvekontseptsioonil on aga ka järgmised piirangud.

• Pilvekontseptsioon keskendub eelkõige taristu- ja platvormiteenuste (nö IT baastaristu)

kasutamisele, sest nende osas on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike vajadustel

suurem ühisosa ning seetõttu ka põhjust tsentraliseerimist põhjalikumalt kaaluda.

• Juhtimismudel keskendub valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate asutuste (keskvalitsuse)

tasemele. Keskvalitsusel on piiratud võimalused toetada muudatuste elluviimist kohalike

omavalitsuste IT-juhtimise tasemel. Erandina on võimalik Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt

21 alusel toetada keskse hankimisega ka kohalikke omavalitsusi.

• Pilvekontseptsiooni loomisel teadvustati asjaolu, et teenusjuhtimise (sealhulgas e-teenuste ja IT-

juhtimise) kvaliteet ja võimekus erinevates avaliku sektori asutustes on ebaühtlane – seda nii

keskvalitsuse kui kohalike omavalitsuste tasemel. Paljudel kohalikel omavalitsustel napib nii

teadmiseid kui ka eelarvelisi vahendeid IT-juhtimise kvaliteetseks korraldamiseks. On ka

ministeeriumi valitsemisalasid, kus teenuseomanikel puudub liigpääs tehnoloogilisele kompetentsile, mis on vajalik teenuse kvaliteetseks juhtimiseks. Need on laiemad riikliku teenus- ja IT-juhtimise murekohad, mida ei ole võimalik adresseerida kitsama avalike pilvede kontseptsiooniga.

40

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

• Pilvekontseptsiooni koosseisus kirjeldatud tegevuskava keskendub MKMi valitsemisalale.

Teiste ministeeriumide valitsemisalade detailsemad tegevused saab ja tuleb kavandada

digiühiskonna arengukava ja selle tegevusplaani koostamise käigus.

Eesti avalikus sektoris baastaristut puudutavate valikute tegemiseks on seni puudunud selgus, kuidas

positsioneeritakse avalikke pilvteenuseid Riigipilve suhtes. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on

pikaajaline horisontaalne muutus, mis nõuab ümberkorraldusi nii tarkvara arendamises, organisatoorses

korralduses, eelarve struktuuris aga ka kompetentside juhtimises. Sellise muutuse asjakohaseks

kaalumiseks, õigeaegseks ettevõtmiseks ja selle elluviimiseks vajalikke ressursside eraldamiseks vajavad

valitsemisalad ja teenuseomanikud selgeid ootuseid ja suuniseid poliitikakujundajatelt.

Pilvekontseptsiooni kohaselt jääb avaliku sektori IT baastaristu kasutama erinevaid

pilvetehnoloogiatel põhinevaid platvorme. Seejuures tuleb avalikke pilvteenuseid ja Riigipilve kui

samaväärseid alternatiive, mille vahel või koostoimes peab iga teenuseomanik leidma endale

sobiva.

Iga avaliku sektori asutus vastutab oma teenuste korraldamise ja kvaliteedi eest. Selleks määrab ta igale

teenusele teenuseomaniku, kes vastutab konkreetse teenuse arendamise, haldamise ja kvaliteedi

eest33. Teenuseomanikel on kohustus tagada konkreetse teenuse operatiivne toimimine, aga tagada ka

selle pikaajaline jätkusuutlikkus, efektiivsus ning kui ka kooskõla õigusruumiga (nt tagada riigihanke,

andmekaitse ja küberturbe nõuete täitmine, sh E-ITSi rakendamine). Eesti õigusruumis on avalike

pilvteenuste kasutamine iga teenuseomaniku valik ning selleks ka jääb. Pilvekontseptsioon aitab

teadvustada, et teenuseomanikel on õigus ja kohustus teha baastaristut puudutavaid valikuid.

Pilvekontseptsioon rõhutab valdkonna pikaajalise taristuplaani loomise34 ja ellu viimise tähtsust

ministeeriumi valitsemisala tasemel. Valitsemisala siseselt tuleb selgitada teenuseomanikele, kas ja

millal on mõistlik avalike pilvteenuste kasutamist kaaluda ja planeerida või kasutusele võtta ning

kavandada muudatuste ellu viimist. Vaid valitsemisala toel saavad teenuseomanikud teha kaalutletud

otsuseid ning kanda vastutust oma teenuste juhtimise eest kuni IT baastaristu kihini. Kaasaegsete

tehnoloogiate tundmaõppimine ja rakendamine on hädavajalik digiarenguga sammu pidamiseks.

Vastavalt kehtivale digiühiskonna arengukavale on juba varasemalt seatud ootus, et avaliku sektori

asutused asuksid pilvetehnoloogia, ja sealhulgas ka avalike pilvteenuste, kasutuselevõtu teele. Vajalik on

hakata arendama organisatoorseid võimekusi avalike pilvteenuste kasutamiseks – omandades praktilisi

oskused ja kogemusi ning kohandada töökorraldust.

Pilvekontseptsioon näeb ette keskse avalike pilvede kompetentsikeskuse loomise RITi, kuhu on juba

täna konsolideerimisel Eesti baastaristu lahendused. RITi soovitakse koondada selliste ülesannete

täitmine, mis vastasel korral eeldaks kordamist kõigis avalike pilvteenuste taristu- või platvormiteenuseid

kasutavates valitsemisalades. Kompetentsikeskus tagab teadmuse leviku ja loob eelduseid avalike

pilvteenuste kasutamiseks.

33 Keskvalitsuse tasemel reguleerib teenusjuhtimist Vabariigi Valitsuse määrus ”Teenuste korraldamise ja teabehalduse

alused”. Määruse kohaselt hinnatakse oluliste teenuste ja nende osutamise protsesside kvaliteeti vähemalt kord aastas ning

muuhulgas määratakse kindlaks tehnoloogilised muudatus- ja arendusvajadused, nende prioriteedid ning nende

elluviimisel tekkiv väärtus. Kohalike omavalitsuste teenusjuhtimine (ega ka e-teenuste juhtimine) ei ole keskselt

reguleeritud. Samas peavad ka kohalike omavalituste infosüsteemid olema juhitud kooskõlas riiklike õigusaktidega (nt

Küberturvalisuse seadus ja Eesti infoturbestandard E-ITS). 34 E-ITSis on kasutusel termin pilvteenuste strateegia (OPS.2.2.M1)

41

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Kontseptsiooni kohaselt tehakse ettepanek sõnastada avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise

alusprintsiibid (5-10 a vaates) järgmiselt.

1. Avalike pilvteenuste aktiivsem kasutamine on avalikus sektoris ootuspärane ja vajalik.

Pilvekontseptsioon ei muuda DÜAKi eesmärke ega strateegilisi suundi. Teenuseomanikud peavad

tagama valmisoleku kasutada pilvteenuseid, sh avalikke pilvteenuseid. Pilvekontseptsioon

soovitab avalikele pilvteenustele migreerumise sihte ning organisatoorsete võimekuste

arendamise eesmärke DÜAKs täpsemini sõnastada. Pilvteenuste kasutuselevõtuga seotud

eesmärke peab toetama asjakohane tegevusplaan, kus tegevustele on lisatud vastutajad. Need

täpsustused tagavad, et eesmärke tõlgendatakse erinevate teenuseomanike poolt sarnaselt ning

arengukava alusel viiakse muudatused ka ellu.

2. Oma valdkonna pikaajalise IT-baastaristu plaani loomise ja ellu viimise tagab iga

ministeeriumi valitsemisala sõltumatult, kuid lähtudes digiühiskonna arengukavast.

Ministeeriumi oluliseks tegevuseks pilvteenuste kasutuselevõtul on sisulise vajaduse kaardistus,

et tagada valitsemisalas ühetaoline lähenemine ning olulistest põhimõtetest kinnipidamine ja

lisaks strateegiliselt kaugeleulatuvate mõjudega otsuste jätkusuutlikkuse läbimõtlemine.

Vajadusel sõnastatakse need põhimõtted ning luuakse oma haldusala teekaardid. Efektiivsuse ja

kulutõhususe tagamiseks soovitame juhtida ka asjakohaseid organisatoorseid muudatusi ning

võimekuste arendamist valitsemisala tasemel.

3. Teenuseomanikel on õigus ja kohustus valida oma e-teenuste osutamiseks sobivaimaid

taristu- ja platvormiteenused. Pilvekontseptsiooni kohaselt jäädakse truuks lähenemisele, kus

avalike pilvteenuste kasutamine on iga teenuseomaniku valik. Samas rõhutatakse vajadust

teadliku ja kaalutletud IT baastaristu valiku järele nii, et riiklikult arendatav ja hallatav lahendus (nt

Riigipilv) ei ole de facto eelistatud. Alusprintsiip selgitab, et teenuseomanik vajab suuniseid

valitsemisala tasandilt ning praktilist tehnilist nõustamist valitsemisala IT-majalt, et teha

kaalutletud valik avalike pilvteenuste ja Riigipilve lahenduste vahel või leida sobivaim lahendus

nende kombinatsioonis.

4. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusest (RIT) saab avalike pilvteenuste

keskne kompetentsikeskus. RITi on juba täna konsolideerimisel Eesti baasinfrastruktuuri

lahendused.

Kompetentsikeskuse ülesanded on järgmised.

1. Pilvteenuste kasutuselevõtu strateegiline koordineerimine IT baastaristu osana, mis sisaldab

endas avalike pilvteenuste kontseptsiooni kaasajastamist ja tegevusplaani elluviimise

koordineerimist.

2. Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine, mis võimaldavad lihtsustada pilvteenuste

esmast kasutuselevõttu nii ärilises kui tehnilises vaates.

3. Nõustamiskogukonna juhtimine, mis võimaldab jagada parimaid praktikaid, õppida Eesti

avaliku sektori kogemusest ning korraldada vajadusel ühiseid treeningpäevi.

4. Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus, mis sisaldab endas

valitud edasimüüjate ja pilvteenuse osutajate riskianalüüside läbiviimist, kesksete riigihangete

läbiviimist ning lepinguliste riskide maandamist. RIT tagab ressursside keskse hankimise ja

vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse.

Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv),

millest mitmeid saab vahendama RIT neutraalse osapoolena. RIT ise ei muutu avalike pilvelahenduste

pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise eest. Seega, RIT ei saa

42

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

tagada erinevate pilvelahenduste koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid valikutele, kas ja kuidas

otsustatakse Riigipilve edasi arendada.

Pilvekontseptsioon loodi perioodil veebruar – juuni 2024 vastavalt hankelepingule, mis on sõlmitud

riigihanke “Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava“ (270230) tulemusena.

Lahenduse loomisel lähtuti avalike pilvteenuste trendidest, tugineti Euroopa kogemustele avaliku pilve

strateegiliste seisukohtade kujundamisel ja arvestati praktilisi kogemusi avaliku pilve tegevuskavade

elluviimisest. Pilvekontseptsioon valmis Gofore Estonia OÜ, Gofore Plc, TGS Baltic Eesti, Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse, MKM, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA), Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse (KEMIT), Küberväejuhatuse, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse

(RMIT), Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse (SMIT), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide

Keskuse (TEHIK), Tervisekassa ja Töötukassa tihedas koostöös arvestades riigi infosüsteemi toimemudelit

ja juhtimiskorraldust.

43

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Lisa 1. Kaasamise ja koostöö ülevaade Pilvekontseptsiooni kujundamiseks kaasati erinevaid osapooli, kelle pädevuses oli anda vajalikku

sisendit, teha otsuseid ning kiita heaks ühiselt välja töötatud lahendus.

Kaasatud olid:

• Juhtrühm, kelle pädevuses on töörühma tööst saadud tulemite valideerimine, otsustamine ning

pilvekontseptsioonis kirjeldatud tegevuskava ellu viimine.

• Töörühm, kelle pädevuses on kvaliteetse tulemite saavutamiseks vajaliku sisendi andmine.

Töörühma kuulusid (töötubades osalesid):

• Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), mis teenindab Kliimaministeeriumi

valitsemisalasse kuuluvaid asutusi;

• Küberväejuhatus, mis teenindab Kaitseministeeriumi vastutusalasse kuuluvaid asutusi sh

Kaitsevägi;

• Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT), mis teenindab peamiselt

Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid asutusi.

• Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), mis pakub ca 75-le avaliku sektori

asutustele keskseid arvutitöökoha-, serveri alustaristu jm lisateenuseid;

• Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT), mis teenindab peamiselt

Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid asutusi;

• Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), mille kliendiks on mitmed Eesti tervishoiu- ja

sotsiaalsüsteemi kuuluvad asutused nagu nt Ravimiamet, Terviseamet, Sotsiaalkindlustusamet,

Tervisekassa Tervise Arengu Instituut jne;

• Tervisekassa;

• Töötukassa.

Kaasamistegevuste lühiülevaade on esitatud alljärgnevas tabelis ning seejärel on avatud iga tegevuse

täpsem osalejate nimekiri ja kaasamise eesmärk. Operatiivseid kohtumisi ja arutelusid juhtrühma

liikmetega ei ole ülevaatlikkuse huvides kajastatud.

Tabel 10. Kaasamistegevuste lühiülevaade

Nr Periood Osapool Vorm Eesmärk

1 26.01.2024 Projekti seotud

osapooled

E-kiri töörühma

organisatsioonidele

Töörühma kuuluvate isikute

tuvastamine.

2 07.02.2024 Töörühm Töötuba MKM

ruumides

Huvide ja ootuste täpsustamine

hetkeolukorra kaardistamiseks

ning tulevikuvisiooni

kujundamiseks.

3 21.02.2024 Töörühm Töötuba Workland

ruumides

Avaliku sektori asutuste

pilvteenustele liikumise

teekonna kaardistamine ning

sisendi kogumine

tulevikukontseptsiooni

loomiseks.

44

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Nr Periood Osapool Vorm Eesmärk

4 23.02.2024-

03.03.2024

Töörühm ja laiendatud

ring seotud osapooli

Veebipõhine küsimustik.

MKM edastas e-kirja

töörühma liikmetele

koos palvega edastada

see IT-majade

olulisematele

teenuseomanikele.

Hetkeolukorra kaardistamine, et

välja selgitada tänane

pilvteenustega seotud staatus

ning kasutatavad meetodid

infrastruktuuri osas.

5 01.03.2024 Riigikantselei E-kiri

Riigikantselei ootuste

täpsustamine ning koostöö

vajaduse täpsustamine

kontseptsiooni loomisel.

6 06.03.2024 Töörühm Online töötuba RITi keskse rolli täpsustamine

7 08.03.2024-

15.03.2024 Töörühm, MKM, RIA E-kiri ja jagatud tööfail

Tagasiside kogumine

hetkeolukorra kirjeldusele,

ootustele ja kontseptsiooni

peamistele aluspõhimõtetele.

8 20.03.2024 Töörühm Töötuba RITi ruumides

Osapoolte (MKM, RIT, IT-majad)

rollide ja tegevuskava

valideerimine ning

täpsustamine.

9 20.03.2024 RITi töötajad Vahetulemite

tutvustamine

Vahetulemite ja RITi oodatava

rolli tutvustus ja tagasiside

kogumine.

10 22.03.2024-

03.04.2024 Töörühm, MKM, RIA E-kiri ja jagatud tööfail

Tagasiside kogumine

kavandavale juhtimismudelile ja

tegevuskavale.

11 03.04.2024 MKM, RIA, RIT Koosolek

Avalike pilvteenuste ja Riigipilve

omavaheliste seoste arutelu

(Riigipilve positsioneerimine).

12 16.04.2024-

15.05.2024

1. Ministeeriumid

2. RITi kliendid

3. Erasektor - peamised

avalike pilvede

pakkujad, Eesti

Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit (ITL)

E-kiri

Laiem avalik tagasiside

kogumine esialgsele

kontseptsioonidokumendile.

13 17.05.2024-

31.05.2024

1. Ministeeriumid

2. RITi kliendid

3. Erasektor - peamised

avalike pilvede

pakkujad, Eesti

Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit (ITL)

E-kiri ja/või kohtumine Tagasisidele vastamine ja

vajadusepõhised arutelud.

45

Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava

Lisa 2. Pilvekontseptsioon jõustamise esialgne ettepanek Alljärgnevas tabelis on antud esialgne ülevaade dokumentidest, mille muudatused võivad olla vajalikud

pilvekontseptsiooni jõustamiseks.

Tabel 11. Pilvekontseptsiooni jõustamisega seotud dokumendid (esialgne loetelu)

Nr Dokument Kinnitamise

vorm Muudatuse sisu

1

Käskkiri

pilvekontseptsiooni

kinnitamiseks

MKM ministri

käskkiri Pilvekontseptsiooni kinnitamine.

2

Riigi Info- ja

Kommunikatsiooni-

tehnoloogia

Keskuse põhimäärus

Ministri käskkiri

Riigieelarve

protsess

RITi rolli määratlemine avalike pilvede keskse

kompetentsikeskusena.

3 Digiühiskonna

arengukava

Vabariigi Valitsus

kinnitab

Täpsustada ootuseid:

1. Avalike pilvteenuste aktiivsem kasutamine avalikus sektoris on

ootuspärane ja vajalik. 2. Teenuseomanikel on õigus ja kohustus valida oma e-teenuste

osutamiseks sobivaimaid taristu- ja platvormiteenused.

3. Taristu- ja platvormiteenuste valikut, üleminekut ja kasutamist

juhivad valdkonnad iseseisvalt.

4

Digiühiskonna

arengukava

tegevuskava 2025

Täpsustada ootuseid:

- baastaristu valikuid teadlikult juhtida (ja vajadusel teekaardid

koostada)

- avalike pilvede kasutamise võimekust arendada ja vajalikud

tegevused kavandada

- konkreetsemate ootuste seadmine RIT-le seoses avalike pilvede

kompetentsikeskuse rolliga

5 E-ITSi täiendamine

(valikuline)

Ministri määrus

”Eesti info-

turbestandard”

Nõustamiskogukonna tegevuse raames saadakse ootuspäraselt

teadlikumaks levinumate pilvteenuste riskide ja maandamise

praktikatest. Sellest tulenevalt võib tekkida ettepankuid E-ITSi

täiendamiseks. Ettepanekuid on võimalik saata aadressile

[email protected]

6 Pilvemäärus

(valikuline)

Vabariigi Valitsuse

määrus

Võimalus kasutada kasutusstatistikat pilvevõimekuste loomise

paremaks planeerimiseks.