Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kultuuriministeerium

[email protected]

Suur-Karja 23

15076, Tallinn

Teie 02.05.2024 nr 1-12/550-1, KUM/24-

0452/-1K

Meie 14.06.2024 nr 2-3/1249

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise

seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele

Täname Kultuuriministeeriumi Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (ERHS) muutmise

seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse esitamise eest. Kooskõlastame väljatöötamiskavatsuse

järgmiste märkusega arvestamisel:

Uute avalike meediateenuste mõju hindamine

Uute avalike meediateenuste mõju hindamise osas palume arvestada Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (TTJA) arvamuses toodud märkustega. Nõustume TTJA-ga, et avaliku väärtuse

testi sõltumatuse ja läbipaistvuse suurendamiseks võiks kaaluda lahendust, kus avaliku väärtuse

testi viib läbi või selle tulemused kinnitab ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad esindajad nii avalikust

sektorist, erasektori esindusorganisatsioonidest kui ka ülikoolidest. Taolisel juhul oleks tagatud

ekspertkomisjoni sõltumatus, pädevus ja huvide tasakaalustatus uute meediateenuste mõju

hindamisel, mistõttu poleks niivõrd oluline, millise avaliku sektori asutuse juures antud

ekspertkomisjon tegutseb (Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu,

TTJA).

Palume eelnõu koostamisel seletuskirja täiendada, kellel ja millistel juhtudel tekib õigus nõuda

avaliku väärtuse testi läbiviimist. Võimalik, et tulevikus võib ka selles küsimuses vaidlusi tekkida,

mistõttu on siin õigusselguse loomine ja selgete kriteeriumite seadmine oluline.

Ühtlasi palume eelnõu koostamisel mõjuhinnangus täpsustada avaliku väärtuse testi läbiviimisega

kaasnevaid kulusid. Lisaks palume läbi mõelda, kuidas tagatakse avaliku väärtuse testi tellimise

vajaduse ilmnedes vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Vastasel juhul võib vajalike rahaliste

vahendite riigieelarvest eraldamine oluliselt pikendada aega, millal ERR-il on võimalik uut

meediateenust osutama hakata.

Ligipääsetavus

Tunnustame ERR-i seniseid edusamme ligipääsetavuse edendamisel, näiteks eestikeelsete

subtiitrite ning viipekeele kasutamist, samuti VTK eesmärki käia ajaga kaasas ning pakkuda

meediateenuseid erinevatel platvormidel ja kõikidele inimestele. Ligipääsetavus on eriti oluline

2 (2)

erivajadustega inimestele, eakatele, lastele, väikelaste vanematele ning ajutiste tervislike

põhjustega seoses. Kõik inimesed vajavad oma elukaare jooksul vähemal või suuremal määral

ligipääsetavuse lahendusi, mis toetavad iseseisvat hakkamasaamist ja väärikat kohtlemist. Seaduse

muutmise käigus palume analüüsida, mis võimalused oleks ligipääsetavuse edendamiseks ning

ligipääsetavate teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Palume analüüsida muudatuste koosmõju toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega1, mis on

seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta2. Palume ka analüüsida, milliseid Riigikantselei kokku kutsutud

ligipääsetavuse rakkerühma raportist3 tulenevaid ettepanekuid oleks võimalik selle seaduse

muutmise käigus ellu viia.

Praeguses ERHS-is on jäetud lahtiseks ligipääsetava sisu maht (nt §5 lg 1 p 1 „võimaluste piires“),

mis ei võimalda lihtsate meetoditega hinnata tingimuse täitmist aastate lõikes. Soovitame seada

mõõdetavad baastasemed sisu ligipääsetavusele ning soovituse pakkuda võimalusel rohkem kui

miinimumnõuded ette näevad. Näiteks: „Võimalikult palju, aga mitte vähem kui X%

originaalsaateid, esitatakse viipekeeles“. Lisaks sarnased laused, mis lõppevad

subtiitritega/heliliste subtiitritega/kirjeldustõlkega/lihtsas keeles, sest viipekeele tõlkega saated ei

suurenda ligipääsetavust pimedatele. Erivajadustega inimestele ligipääsetavat sisu on vaja

pakkuda erineva erivajaduse, vanuse ja huvidega publikule.

ERHS §5 lg 1 p 1 on mainitud ühte puudeliiki, kuid erivajadusi ja ka elukaare etappe, millega

arvestada, on rohkem. Võimalikult palju peaks olema tajutav paralleelselt mitme meele kaudu

(vaegkuuljatele subtiitrid, kurtidele viipekeel, pimedatele helilised subtiitrid ja kirjeldustõlge).

Lisaks võiks olla olemas lihtsat (lihtsas keeles) sisu, mis sobib intellektipuudega inimestele,

lastele, infomürast väsinud inimestele ja eesti keelt õppivatele inimestele. Konkreetsete

erivajaduste ja nendega seotud lahenduste väljatoomine seaduses on kasulik, sest seab konkreetsed

ootused.

Tuleb tagada, et eelarves oleks ligipääsetavuse püsikuludega alati arvestatud ja kõik

edastusplatvormid oleksid ligipääsetavusnõuetega kooskõlas.

Soovitame kaasata lahenduste väljatöötamisse puuetega inimeste, eakate ja laste eest seisvaid

organisatsioone.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Maarja Mere

5885 1152 [email protected]

1 RT I, 15.06.2022, 1 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L0882 3 https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus