Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected] 13.06.2024 nr 1-12/655-2

Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise

tingimused ja kord

Esitasite kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste

loomise tingimused ja kord“ eelnõu. Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste

märkustega:

1) Eelnõu § 2 lg 1 määrab, et keele- ja kultuuriõppe rühma moodustamiseks on vaja vähemalt

kümme õpilast.

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku vähendada vajalike õpilaste arvu viieni. Leiame, et

rühmade komplekteerimine võiks olla paindlikum. See võimaldab ka väiksematel

rahvusrühmadel õppida oma emakeelt.

2) Eelnõu § 3 lg 1 näeb ette, et keele- ja kultuuriõppe läbiviimiseks koostab keeleõppe

läbiviija õpitava keele ainekava. Samas paragrahvi 3 pealkiri ja § 3 lg 2 mõlemad näevad

ette, et ainekava on keele- ja kultuuriõppe kohta. Jääb selgusetuks, miks lõikes 1 on

sõnastus, et ainekava tuleb koostada vaid õpitava keele ja mitte kultuuriõppe kohta.

3) Seletuskirjas (p 2 lõik 3) on märgitud eelnõu § 3 lg 1 ja lg 2 kohta, et keele- ja kultuuriõppe

ainekava koostab õpetaja, arvestades kooli õppekava üldisi põhimõtteid, õpilaste

keeleoskust ja teiste õpetajate ning klassijuhataja soovitusi. Keele- ja kultuuriõppe

eesmärgiks on mh seatud (§ 3 lg 2) õpilase rahvusliku identiteedi säilitamine, mis on

eelkõige kodu ja pere vastutus. Õpet korraldatakse lastevanemate (pere) avalduste põhjal,

mis tagab, et õppe korraldajal on kodude toetus. Põhiseaduse § 37 kolmas lõige võimaldab

vanematel kaasa rääkida oma laste hariduse korraldamisel, sh meetodite osas.

Kui õppe eesmärk on nii oluliselt seotud pere ja kodu vastutusel olevate eesmärkidega,

peaks õppekava koostamisel arvestama ka vanemate (laiemalt siis rahvuskogukonna)

soovituste või ootustega ning seda tuleks ka seletuskirjas kajastada. Vanemad kui

rahvuskogukonna liikmed võivad olla koolile/kooli pidajale oluline abistav

ressurss näiteks õppematerjalide hankimisel, õpetaja leidmisel, saatkonnaga suhtlemisel

jms.

4) Määruse eelnõuga pakutud regulatsioon ei käsitle erivajadusega õpilasi. Teeme ettepaneku

selles osas eelnõu täiendada ning lisada sätted, mis võimaldavad individuaalset õppetuge

erivajadustega lastele, nt abiõpetajad või kohandatud õppekavad.

5) Eelnõu kohaselt saaks emakeelt õppida B-võõrkeele asemel.

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku võimaldada emakeeleõpet C-võõrkeelena või

valikainena. See annab õpilastele suurema paindlikkuse.

6) Eelnõus ei sisalda teavet emakeele õpetajate täiendõppe võimalustest.

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku luua programm keele- ja kultuuriõppe õpetajate

täiendõppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks, pakkudes sellega neile regulaarselt täiendõpet.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Artjom Tepljuk 628 2266

[email protected]