Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 14

Kultuuri- ja loomevaldkondades

loovuurimuse toetamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetuse taotlemise,

taotluste hindamise ja rahuldamise ning toetatud projektide aruandluse tingimused ja kord.

(2) Loovuurimuse toetusmeetme kaudu viiakse ellu „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ viienda fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond,

keel ja kultuuriruum“, „Kultuuri arengukava 2021-2030“ ning tulemusvaldkonna „Kultuur ja

sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ eesmärke.

(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ja muid

asjakohaseid õigusakte.

(4) Määruse rakendamise eest vastutab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur

(edaspidi ETAG või toetuse andja).

(5) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline

ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja

leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja

eksperimentaalarenduseks;

2) loovuurimus – loometegevusel põhinev teaduslik uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi

teadmisi ja neil põhinevaid kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning

panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning ühiskonna ja majanduse arengusse. Loovkomponent

ja uurimuslik osa moodustavad loovuurimuse terviku, mis vastab teadus- ja arendustegevuse

tunnustele. Loovuurimus sisaldab vähemalt ühte loomevaldkonda, mis võib olla kunst, disain,

muusika, audiovisuaalvaldkond, etenduskunstid, arhitektuur või kirjandus;

3) projekt on kindlaksmääratud eesmärgi, oodatava tulemuse, eelarve ja ajakavaga omavahel

seotud ja taotluse esitamise ajal ellu viimata tegevuste terviklik kogum, millega kaasnevate kulude

hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;

4) taotleja on käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud asutus või juriidiline isik;

5) partner on käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud asutus või juriidiline isik;

6) koostööasutus on käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud asutus või juriidiline isik;

7) toetuse saaja on taotleja, kelle taotlus on rahuldatud;

8) vastutav täitja on doktorikraadi, mis on omandatud hiljemalt projekti tegevuste elluviimise

perioodi alguseks, või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja, kellel on

projekti tegevuste elluviimise perioodil kehtiv vähemalt 0,4 koormusega tööleping toetuse saajaga,

töö asukohaga Eestis. Isik, kes on viimase kolme aasta jooksul olnud vastutav täitja kultuuri ja

loomevaldkondades loovuurimuse või kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmist

rahastatud projektis, mille lõpparuanne või selle osa on jäetud kinnitamata, ei tohi olla vastutava

täitja rollis. Üks isik saab vastutava täitjana samaaegselt osaleda ühes loovuurimuse projektis;

9) põhitäitja on doktorikraadi, mis on omandatud hiljemalt projekti tegevuste elluviimise perioodi

alguseks, või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja, kes panustab projekti

eesmärkide saavutamisse ja kellel on toetuse saaja või partneriga projekti elluviimise perioodil

töölepinguline suhe;

10) täitja on isik, kes panustab projekti eesmärkide saavutamisse ja kellel on projekti tegevuste

elluviimise perioodil toetuse saaja, partneri või koostööasutusega lepinguline suhe või kes on

toetuse saaja, partneri või koostööasutuse üliõpilane ning ei ole projekti tegevuste perioodil

akadeemilisel puhkusel.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on:

1) tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel;

2) tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste ja

koostööasutuste vahel;

3) luua projektide kaudu uusi teadmisi ja teaduspõhiseid loome- ja uurimismeetodeid või -

tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade, kultuuri ja ühiskonna arengusse;

4) parandada teadmussiirde mahtu ja mitmekesisust;

5) luua uusi koostöömudeleid teadus- ja arendusasutuste ja koostööasutuste vahel.

(2) Toetuse kasutamise tulemusena:

1) valmib uurimistööl põhinev loomepraktika või teos, loomeprotsess (näiteks tehnoloogiate,

materjalide või mudelite prototüüpide arendused) ning nende loomisel tekkinud uut teadmist edasi

andev ja avav kirjalik teaduslik analüüs;

2) luuakse uusi ja uuenduslikke teadmisi kultuurivaldkonnas;

3) viiakse läbi teadus- ja arendustegevuse määratlusele vastav loovuurimuslik projekt.

§ 4. Toetatavad tegevused ja riigiabi

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames tehakse loovuurimus.

(2) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale

ja partnerile eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta

pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

(3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on

omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(4) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina VTA määruse artikli 3 mõistes, järgitakse VTA

määruses ja konkurentsisaduse §-s 33 sätestatut ning toetuse andmisel riigiabina järgitakse

komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 25 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(5) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel

grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi

kumuleerimisreegleid.

(6) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse

kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates.

(7) Määrust ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel.

(8) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel,

millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

2. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 5. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja on Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb

projektis vastutava täitjana.

(2) Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal partneri või

partnereid, kellel võivad tekkida projekti elluviimise käigus kulud. Partner on Eestis positiivselt

evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana.

(3) Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal

koostööasutusena teisi avaliku sektori asutusi või juriidilisi isikuid, kelle projektis osalemisega

seotud kulusid kaetakse arvete või võlaõiguslike lepingute alusel. Koostööasutusega lepingulises

suhtes olev isik või üliõpilane osaleb projektis täitjana.

(4) Teenuse pakkuja ja alltöövõtja ei ole käsitatav partneri või koostööasutusena.

(5) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning ta on nõuetekohaselt täitnud

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;

2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul kui toetuse andja on teinud taotlejale varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei

tohi neil otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;

4) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;

5) nad on suutlikud projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma;

6) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja

ees;

7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalikud õiguslikud, organisatsioonilised ja

tehnilised eeldused, mis on vastavuses projektis neile määratud ülesannetega;

8) juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, peavad nad vastama VTA

määruses sätestatud tingimustele.

(6) Kui taotleja, partner või koostööasutus on taotlenud projektile, sama teemat käsitlevale muule

projektile, või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest

riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Kultuurkapitali, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest

peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

(7) Taotleja kohustub teavitama toetuse andjat viivitamatult asjaoludest, mille tõttu ei ole enam

tagatud vastutava täitja, põhitäitjate ja täitjate panustamine projekti tegevustesse projektitaotluses

esitatud tegevuskavas esitatud mahus ja koormusega või mille tõttu pole taotleja võimeline täitma

ükskõik millist tingimust, mis on tegevuskavas esitatud ning tegema toetuse andjale kirjaliku

avalduse lepingu muutmiseks.

(8) Taotleja tagab, et projekti tulemusena sündinud teadustulemusi ning loomeprotsesse ja teoseid

on võimalik avalikustada ning esitab, kui asjakohane, autoriõiguste omaja kirjaliku nõusoleku

projekti tulemuste avalikustamiseks ja tasuta levitamiseks.

§ 6. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja

tulemuse saavutamisse ning vastama käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotluse vormi töötab välja ja avalikustab ETAG.

(3) Taotlus koostatakse eesti keeles. Lisadokumendid võivad olla esitatud eesti või inglise keeles.

(4) Kõik ühes projektis kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses.

(5) Projekt või selle osa ei tohi sisuliselt kattuda ühegi käimasoleva projektiga.

(6) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kirjeldusi ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) projekti üldandmeid, sh projekti nimetus eesti ja inglise keeles, projekti lühikokkuvõte eesti ja

inglise keeles, projekti elluviimise periood, taotletava toetuse summa;

3) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas partneri roll

projektis, tema rahaline panus (olemasolu korral), käesoleva määruse §-s 5 toodud nõuetele

vastavuse kinnitus;

4) koostööasutuse kaasamisel tema kirjalik nõusolek, üldandmed koostööasutuse kohta ja roll

projektis;

5) andmed projekti vastutatava täitja, põhitäitja, täitja ning projekti elluviimisel osalevate muude

isikute kohta koos selgitusega, millised on nende kompetentsid, rollid ja vastutused ning

töökoormus projektis;

6) projekti eelarve (personalikulud, teadustöö kulud, üldkulu);

7) teaduslik põhjendus;

8) selgelt sõnastatud uurimisküsimus või uurimisküsimused;

9) tegevus- ja ajakava;

10) loovuurimuse avalikkusele tutvustamise plaan;

11) vajadusel autoriõiguste omaja luba projekti tulemusi avalikustada ja tasuta tutvustada ning

levitada;

12) projekti teaduseetika teemade analüüs vastavalt teaduseetika kontrollküsimustikule;

13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

§ 7. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab ETAG oma

veebilehel.

(2) Taotlus tuleb esitada lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu.

§ 8. Projekti elluviimise ja toetuse kasutamise periood

(1) Projekti elluviimise periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud

hilisemast kuupäevast ning kesta kuni taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta 31. detsembrini.

(2) Toetuse kasutamise periood võib alata projekti elluviimise perioodi alguskuupäevast ning kesta

kuni projekti elluviimise perioodi lõpuni.

(3) Toetuse saaja võib taotleda toetuse kasutamise ja projekti elluviimise perioodi pikendamist

kuni kolme kuu võrra järgmistel tingimustel:

1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud

asjaolud ja neist on toetuse andjat viivitamatult teavitatud;

2) toetuse saaja on toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse esitanud hiljemalt 30

kalendripäeva enne selle perioodi lõppu;

3) toetuse kasutamise periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäeva.

(4) Taotluse toetuse kasutamise ja projekti elluviimise perioodi pikendamiseks esitab toetuse saaja

esindusõiguslik isik ETAG-ile e-kirja teel.

(5) Toetuse kasutamise ja projekti elluviimise perioodi pikendamise taotluse rahuldamise või

mitterahuldamise otsuse langetab ETAG.

(6) Kui toetuse kasutamise ja projekti elluviimise perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud,

loetakse toetuse kasutamise ja projekti elluviimise perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses

sätestatud kuupäev.

(7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja viimase makse

tegemist toetuse saajale ning teavitab sellest toetuse saajat e-kirja teel.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 9. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib toetuse

kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja või partner ning on

kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas:

1) on tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt;

2) on tõendatud algdokumentidega;

3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 22 lõike 1

punktis 3 nimetatud kohustusega;

4) on selgelt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik, mõistlik ja tõhus käesoleva määruse §-

s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 4 lõikes 1

nimetatud toetatava tegevuse käigus.

(3) Projekti kulu jaguneb otseseks ja üldkuluks.

(4) Otsesed kulud on personalikulud (töötasud koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadustest

tulenevate hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid) ning teadustöö kulud (lähetuskulud

ja -koolituskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara soetamise ja kasutamise

kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja

tutvustamisega seotud kulud ning muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud).

(5) Üldkulu on asutuse kulu, mis on seotud projekti asutuse poolse haldamisega ning projekti

täitmiseks vajaliku kvaliteetse keskkonna tagamisega. Üldkulu määr on kuni 10% toetuse

summast.

(6) Toetuse andmisel riigiabina grupierandi määruse artikli 25 alusel peavad abikõlblikud kulud

olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning olema järgmised:

1) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad

konkreetse taotluses kirjeldatud uurimisprojektiga;

2) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse

projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel,

peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis

arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;

3) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja

patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste

kulud;

4) projekti tegevustega otseselt seotud muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja

samalaadsete toodete kulud.

(7) Mitteabikõlblik kulu on järgmine:

1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise kulu;

2) mitterahaline kulu;

3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu;

4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu;

5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu;

7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;

8) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori

või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis;

10) enne projekti elluviimise perioodi algust või pärast projekti elluviimise perioodi lõppu tehtud

projektiga seotud kulu.

§ 10. Toetuse summa ja osakaal

(1) Toetuse suurus ühele loovuurimuse projektile on kuni 45 000 eurot. Taotleja võib esitada

taotluse väiksemas summas.

(2) Taotleja põhjendab taotletava toetuse suurust tegevuskava ja eelarvega.

(3) Kui toetus ei ole vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ega grupierandi määruse artikkel

25 alusel antav abi, on toetuse maksimaalne osakaal 100% abikõlblike kulude kogumaksumusest.

(4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ja toetuse summa ei ületa VTA

määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat, on toetuse maksimaalne osakaal 100% abikõlblike

kulude kogumaksumusest.

(5) Toetuse maksimaalne osakaal grupierandi määruse artikkel 25 alusel antava abi korral on:

1) alusuuringute puhul 100 % abikõlblikest kuludest;

2) rakendusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest.

(6) Rakendusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80 % abikõlblikest

kuludest vastavalt grupierandi määruse artikli 25 punktis 6 sätestatule.

4. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 11. Taotluste menetlemine

(1) Toetuse taotlemise, hindamise ja eraldamise korraldab ETAG.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(3) Kui taotluses esinevad puudused, on ETAG-il õigus nõuda taotlejalt taotlusega seoses

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks annab ETAG taotlejale kuni

kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. ETAG jätab taotluse läbi vaatamata ja

sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest

taotlejat kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus

kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(5) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, jäetakse

taotlus läbi vaatamata.

(6) Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik

käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded.

§ 12. Taotluste hindamine

(1) Hindamine toimub ETAG-i koostatud hindamisjuhendi järgi, mis on eelnevalt

Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatud ja hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval

avaldatud ETAG-i veebileheküljel.

(2) Hindamisjuhend sisaldab:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriume;

2) hindamise skaalat, hindepunktide ja koondhinde kujunemise ning võrdsete koondhinnetega

projektide eelistamise metoodikat.

(3) Taotluste hindamiseks moodustab ETAG hindamiskomisjoni, kuhu kuulub kolm

Kultuuriministeeriumi esindajat, ETAG-i esindaja ja vähemalt kolm valdkondlikku eksperti.

Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja

partneritest. Seotuse olemasolu korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §‑s 10

toodud tingimustel ja korras taandama.

(4) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) projekti teoreetiline ja metoodiline põhjendatus, 40% koondhindest;

2) projekti teostatavus, 30% koondhindest;

3) projekti olulisus, pakilisus ja panus valdkonna arengusse, 30% koondhindest.

(5) Taotlusi hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud kriteeriumides skaalal 1

(mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid võib anda sammuga 0,5 punkti.

(6) ETAG võib kehtestada hindamisjuhendis taotluste hindamisel kvalifitseerumislävendi. Kui

taotlus ei ületa kvalifitseerumislävendit, siis jäetakse taotlus rahuldamata.

(7) Hindamiskomisjon annab igale taotlusele esialgse koondhinnangu ja koostab taotluste esialgse

paremusjärjestuse.

(8) Esialgne koondhinnang esitatakse ärakuulamiseks taotlejale. Taotlejale ei avalikustata tema

taotlust hinnanud ekspertide nimesid.

(9) Hindamiskomisjon vaatab läbi ärakuulamise tulemused ning kinnitab igale taotlusele

lõpphinnangu. Hindamiskomisjon võib teha ettepanekuid täiendavate tingimuste osas, mida

toetuse saaja on kohustatud toetuse saamisel täitma.

(10) Hindamiskomisjon teeb rahastamisettepanekud paremusjärjestuse alusel.

(11) Rahastamisettepaneku saanud taotlused suunatakse teaduseetika osa hindamisele.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse teeb ETAG lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekutest.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja, partner ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele, ja

2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru

eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti

tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut

taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.

Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja annab oma

otsusest teada viie tööpäeva jooksul, misjärel ETAG teeb osalise rahastuse otsuse. Taotleja võib

nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise

rahuldamise korral saavutatav. Kui taotleja ei soovi projekti ellu viia väiksema eelarvega, võib

komisjon teha otsuse eraldada toetus pingereas järgemisele projektile.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik ning taotleja on andnud nõusoleku komisjoni poolt esitatud kõrvaltingimuste täitmiseks.

Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse

rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas

ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või

täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal.

(6) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsus tehakse juhul, kui hindamiskomisjon on seadnud

taotlejale tingimusi projekti tegevuste osas ning taotleja on andnud nõusoleku projekti

elluviimiseks ja hindamiskomisjoni poolt esitatud tingimuste täitmiseks.

(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 5 ja 6 või

teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja on esitanud valeandmeid, tegemist on loomevarguse, sama tegevuse või selle osa

mitmest allikast topeltrahastamise või petturlusega;

4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

6) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis

kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;

8) taotleja ei ole nõus täitma hindamiskomisjoni poolt seatud täiendavaid tingimusi.

(8) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise

raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma

toetuseta.

(9) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus ETIS-e kaudu.

(10) Kui taotleja toetusest loobub, siis teeb ETAG mitterahuldamise otsuse taotleja oma soovil ja

hindamiskomisjon võib määrata toetuse paremusjärjestuses järgmisele taotlejale hindamisjuhendi

põhjal.

§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel

ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse

saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk

Toetuse maksmise tingimused, toetuse eraldislepingu muutmine ja taotluse rahuldamise

otsuse kehtetuks tunnistamine § 15. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse välja toetuse saaja, ETAGi ja vastutava täitja vahel sõlmitava lepingu

(edaspidi eraldisleping) alusel, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused

ja vastutus.

(2) Eraldisleping sõlmitakse pärast § 13 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist. Eraldisleping

sõlmitakse terveks projekti perioodiks.

(3) Juhul, kui projektis osalevad partnerid, on eraldislepingu sõlmimise eelduseks taotleja ja

partnerite vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse lepingu osapoolte kohustused, tegevused ja

eelarve jaotus.

(4) Kui enne eraldislepingu sõlmimist selgub, et toetuse saaja, partner või isikud ei vasta enam

nõuetele, on ETAGil õigus jätta eraldisleping sõlmimata.

(5) Kui enne eraldislepingu sõlmimist selgub, et § 13 lõikes 4 toodud kõrvaltingimused ei ole

täidetud või saabunud, on ETAGil õigus jätta eraldisleping sõlmimata.

(6) Vastutav täitja esitab ETAGile projekti esimese kuu jooksul toetuse saajaga kooskõlastatud

andmehaldusplaani ning projekti tegevuste ajakava.

§ 16. Toetuse maksmise tingimused

(1) 90% toetusest makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast eraldislepingu

sõlmimist.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

(3) 10% toetusest makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast projekti

lõpparuande kinnitamist.

§ 17. Toetuse eraldislepingu muutmine

(1) Toetuse eraldislepingut muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase

kirjaliku avalduse alusel. Eraldislepingu muutmine on vajalik, kui:

1) muudetakse projekti eesmärke või tegevusi, millest tulenevalt muutuvad oluliselt projekti

oodatavad tulemused;

2) muudetakse projekti eelarvet kuluridade lõikes rohkem kui 10% projekti kogueelarvest

arvestades;

3) muudetakse projekti vastutavat täitjat.

(2) Eraldislepingut võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti

tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see

aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda eraldislepingu muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab

kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise toetuse

kasutamise perioodil või kui muudatused loovad tingimused, mis erinevad nendest tingimustest,

mille alusel projekti rahastamise otsus tehti.

(4) Eraldislepingu muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise

avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat meili teel.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) ETAG-il on õigus taotluse rahuldamise otsus tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks

järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või

teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust toetuse kasutamise muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole

võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

6) ilmnevad kõrvalekalded esialgsest tegevuskavast, tegevusi ei ole ellu viidud või ellu viidud

tegevused ei vasta § 2 punktis 1 sätestatud teadus- ja arendustegevuse määratlusele.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral

otsuses toodud tingimustel tagastada vastavalt käesoleva määruse §-s 21 sätestatule.

6. peatükk

Toetuse kasutamine, aruannete esitamine ja projekti tulemuste avalikustamine

§ 19. Toetuse kasutamine ja aruandlus

(1) Toetuse saaja on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust projekti kulude kohta nii, et need

on selgelt eristatavad muudest toetuse saaja kuludest, luues projektile eraldi konto, objekti,

finantsallika vms.

(2) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist ning

osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks

viibida asutuse ruumides ja territooriumil või projekti tegevuste elluviimise paigas, samuti esitama

kõik nõutud dokumendid.

(3) Projekti lõpparuande vormi töötab välja ETAG.

(4) Toetuse saaja esitab lõpparuande ETAG-ile ETIS-i kaudu ETAG-i poolt määratud tähtajaks ja

vormis. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt järgmist infot:

1) ülevaadet projekti raames tehtud tegevustest ning saavutatud tulemustest (sh projekti täitmise

tulemusel avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid ning tööstusomandid)

vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele. Publikatsioone, millel puudub viide eraldatud toetusele

vastavalt § 20 lõikele 1, lõpparuandesse lisada ei tohi;

2) kirjeldust saavutatud tulemuste rakendatavusest ning nende panusest eesti kultuuri valdkonda,

Eesti teadusesse, ühiskonda ja/või majandusse;

3) kirjeldust, kuidas on projekti käigus järgitud ETAG-ile esitatud andmehaldusplaanis toodud

andmete haldamise põhimõtteid ning andmete avalikustamise korral viidet nende asukohale

repositooriumis;

4) finantsaruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega;

5) projekti põhitulemuste populaarteaduslikku lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles;

6) käesoleva määruse § 3 lõikes 2 sätestatud loovuurimuse osana valminud kirjalik analüüs.

Kirjalik analüüs võib olla avalikustatud/avalikustamisel ajakirjaartikkel, raamatupeatükk,

monograafia, kogumiku artikkel/peatükk või muu teaduspublikatsioon Eestis kasutatud teaduslike

publikatsioonide klassifikatsiooni põhjal. Kui kirjalik analüüs ei ole aruande esitamise tähtajaks

avaldamiseks või avalikustamiseks valmis, esitatakse aruandes info kirjaliku analüüsi avaldamise

või avaldamiseks esitamise aja ja koha kohta;

7) muu taotleja hinnangul oluline projektiga vahetult seotud informatsioon.

(5) Projekti ennetähtaegsel lõppemisel on taotleja kohustatud esitama lõpparuande ETAG-i

määratud tähtajaks.

(6) ETAG menetleb lõpparuannet kuni 40 tööpäeva selle esitamisest arvates. ETAG kaasab

lõpparuannete hindamisse vajadusel eksperte.

(7) Kui lõpparuandes on puudusi, võib ETAG anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud aruande menetlemise aeg peatub.

(8) ETAG

1) kinnitab lõpparuande;

2) saadab lõpparuande toetuse saajale tagasi täiendamiseks või;

3) lükkab lõpparuande tagasi.

(9) Juhul kui lõpparuanne saadetakse toetuse saajale tagasi täiendamiseks, saab toetuse saaja

esitada täiendatud lõpparuande ETAGi sätestatud tähtajaks. Tähtajaks täiendamata lõpparuanne

lükatakse tagasi.

(10) Juhul kui lõpparuanne lükatakse tagasi, on ETAGil õigus eraldatud toetus osaliselt või

täielikult tagasi nõuda vastavalt § 21 sätestatule.

(11) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel

pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud

aruande esitamise tähtaja saabumist.

(12) Toetuse andja kinnitab lõpparuande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 11

kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning

toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

§ 20. Projekti tulemuste avalikustamine

(1) Projekti tulemuste publitseerimisel, avalikel esitlustel ja esinemistel lisatakse järgmine teave:

„Projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse

meetmest“.

(2) Projekti annotatsiooni, projekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide

terviktekstid ning sisulise lõpparuande koos püstitatud uurimisküsimuste tulemuste raporti või

analüüsiga teeb toetuse saaja avalikkusele ETIS-e kaudu vabalt kättesaadavaks, kui

publitseerimise, autoriõiguse või muud intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti.

(3) Juhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja

projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu avalikkusele

vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist.

(4) Projekti sisulise lõpparuande ja põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku

lühikokkuvõtte teeb toetuse saaja ETIS-e kaudu avalikult kättesaadavaks.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

§ 21. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse

kohaselt järgmistel juhtudel:

1) toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) käesoleva määruse § 3 lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses

ettenähtud tegevusi;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

5) toetuse saaja või partner on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

6) toetuse saaja või partner on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid või tema tegevuses on

ilmnenud loomevargus või petturlus;

7) lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks;

8) toetuse saaja või partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei

ole võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist;

9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega;

10) projekti kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates.

(4) Kui toetust on eraldatud §-s 4 nimetatud abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne

aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

(5) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60

kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

(7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele

kuuluva toetusega.

(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasimaksmise võib ajatada toetuse saaja põhjendatud

taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(9) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 7 ja 8,

juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

(10) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva

jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise

vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse

saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

(11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse

kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse

tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(12) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem

kui neli kuud.

(13) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega. Otsus saadetakse toetuse saajale e-kirja teel.

(14) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma

toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima

hakkamisest arvates.

(15) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik rakendada

käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse

tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

(16) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid, jätnud

teostamata taotluses kirjeldatud tegevusi ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse

andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust kõiki asjaolusid hinnates

proportsionaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

8. peatükk

Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja ja partneri kohustused

(1) Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning

selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt,

sealhulgas:

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;

3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning

võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide

kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste

teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab

seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat

pakkumist ei valita, tuleb aruandlusele lisada sellekohane põhjendus;

4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja

nõudeid, kui need on asjakohased;

5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme

aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;

7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha

dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset

abi;

9) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast

asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või

kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

11) teavitab toetuse andjat viivitamatult asjaoludest, mille tõttu ei ole enam tagatud vastutava

täitja, põhitäitjate või täitjate panustamine projekti tegevustesse projektitaotluses esitatud mahus

ja koormusega;

12) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega, arvestades 10%-list üldkulu määra

projekti tegelikult kantud kuludest;

13) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

14) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

(2) Partner peab täitma toetuse saajale kehtestatud kohustusi.

§ 23. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas

määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise

raames;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses;

5) mõjuvatel põhjustel taotleda vastutava täitja asendamist (vastutava täitja siirdumine teisele

tööle, alaliselt elama asumine teise riiki, surm, raske haigus, või muud olulised ja põhjendatud

asjaolud) vastavalt käesoleva määruse §-s 17 sätestatule.

§ 24. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles

sätestatud aja jooksul;

2) tagama §-s 4 nimetatud abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning

muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;

3) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest arvates;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks;

6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 25. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse

kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist

ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti

maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd, et

toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

7) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise

suutlikkust;

8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;

9) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse

olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt toetuse kasutamise perioodi.

9. peatükk

Rakendussätted

§ 26. Määruse rakendamine

Enne käesoleva määruse jõustumist antud toetuse kasutamisega seotud aruandlusele ning toetuse

tagasinõudmisele ja -maksmisele kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud

tingimusi ja korda.

§ 27. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kultuuriministri 6.05.2022 määrus nr 7 “Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise

tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

1

Kultuuriministri määruse „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Kultuuriministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministeerium lähtub kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse uurimistoetuse

meetme loomisel teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-st 13, mis kohustab

ministeeriumit korraldama oma valitsemisala teadus- ja arendustegevust.

Kultuuriminister on kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja

korra kehtestanud 6.05.2022 määrusega nr 7. Kuna kehtivasse määrusesse on muudatusi vaja

teha palju, on mõistlik määrus kehtestada uuel kujul ning kehtiv määrus tunnistada kehtetuks.

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse

toetuse (edaspidi toetus) andmist Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele,

nende partneritele ja koostööasutustele, kes aitavad loovuurimust teha.

Loovuurimuse eesmärk on luua uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või

-tehnikaid, mis aitavad arendada teadust, ühiskonda ja majandust. Loovuurimuse tulemusena

luuakse ja arendatakse loovuurimuse loomepraktikaid, teoseid, loomeprotsesse, toodete või

teenuste prototüüpe. Nende loomise käigus tekib uut teadmist edasi andev ja avav kirjalik

analüüs või raport. Loovtöö ja uurimistöö moodustavad üksteisega seotud terviku, mis vastab

teadus- ja arendustegevuse tunnustele olles uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega,

süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav.

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi,

meedia ja kunstide instituut on Eesti olulisemad loovuurimuse keskused, mis pakuvad

doktoriõppekavasid kunstis, disainis, arhitektuuris, muusika interpretatsioonis, heliloomingus,

etenduskunstis ja audiovisuaalkunstides. Ülikoolid on sõlminud 2021. aastal loovuurimuse

raamleppe. Selle eesmärk on toetada ja arendada loovuurimust kui teadusliku uurimise meetodit

ning tunnustada loovuurimust võrdväärse osana mitmekesisest teadusmaastikust.

Arvestades suurt konkurentsi ja piiratud ressursse humanitaarteaduste ja eriti kunstivaldkonna

uurimistööde grantide rahastamisel, ei ole täiendava toetusmeetmeta võimalik Eestis arendada

loovuurimust tippkvaliteediga teadus- ja arendusvormiks. Kultuurkapital eraldab

õppejõududele toetusi loovprojektide elluviimiseks, kuid nende loovprojektide juures puudub

teadusliku uurimuse läbiviimise kohustus. Võimalusi loovuurimuste projekte rahastada on vähe

ja nendest ei piisa, et saavutada määruse eesmärki ja oodatud tulemusi.

Loovuurimus on seotud „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eesmärgi „kultuuri ja loovuse roll

ühiskonna arengus on väärtustatud“ tegevustega 3.2 („Toetame koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja ülikoolidega rahvusvaheliselt silmapaistva ning valdkondade ja

ühiskonna vajadustele vastava kultuurialase kõrghariduse ja teadustegevuse arendamist.“) ja

3.11 („Aitame kaasa loovuse kui kompetentsi arendamisele ja rakendamisele kõikides

eluvaldkondades […]“).

Loovuurimus panustab samuti „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) viiendasse fookusvaldkonda „Elujõuline Eesti

2

ühiskond, keel ja kultuuriruum“. Loovuurimus aitab uurida ja mõtestada ühiskondlikke

protsesse ja inimeste käitumist ning selle tulemused saavad olla kasulikud Eesti kultuuri ja

majanduse arendamisel.

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusnõunik Viivian

Jõemets ([email protected], 56997410) ja loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok

([email protected], 6282234) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna

õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 6282225), kes tegi eelnõu juriidilise

ekspertiisi. Eelnõu väljatöötamisel on küsitud arvamust Eesti Teadusagentuurilt, Tallinna

Ülikoolilt, Eesti Kunstiakadeemialt ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemialt, Eesti Rahva

Muuseumilt, Eesti Ajaloomuuseumilt.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 27 paragrahvist.

1. peatükk reguleerib üldsätteid (§-d 1–4).

Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse

kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetuse taotlemise, taotluste hindamise ja

rahuldamise ning toetatud projektide aruandluse tingimused ja kord. Määruse rakendamise eest

vastutab Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG või toetuse andja), kellega sõlmitakse eelnevalt

haldusleping (kehtiva määruse kohaselt on rakendaja Kultuuriministeerium). Määrusega

reguleerimata küsimustele rakendatakse haldusmenetluse seadust ja muis asjakohaseid

õigusakte ja toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

Paragrahv 2 selgitab määruses kasutatavaid mõisteid (teadus- ja arendustegevus, loovuurimus,

projekt, taotleja, partner, koostööasutus, toetuse saaja). Loovuurimuse defineerimisel on

aluseks võetud loovuurimuse raamlepe, mille sõlmisid Tallinna Ülikool, Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia. Samuti defineeritakse loovuurimust teadus- ja

arendustegevuse määratluse järgi Frascati käsiraamatuga kooskõlas. Loovuurimusi, mis ei vasta

teadus- ja arendustegevuse määratlusele, ei saa rahastada teaduseelarvest. Loovuurimus

sisaldab vähemalt ühte loomevaldkonda (kunst, disain, muusika, audiovisuaalvaldkond,

etenduskunstid, arhitektuur ja kirjandus). Määrusega ei välistata teisi valdkondi, kellega võivad

määruses nimetatud valdkonnad teha koostööd (nt kunst ja biotehnoloogia, arhitektuur ja sport).

Loovuurimust tehakse projektiga, mis hõlmab loovuurimuseks vajalikke tegevusi. Projekt

eelnõu tähenduses on kindlaks määratud eesmärgi, oodatava tulemuse, eelarve ja ajakavaga

omavahel seotud ja taotluse esitamise ajal ellu viimata tegevuste terviklik kogum, millega

kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse. See tähendab, et projekt

peab olema uus, seni ellu rakendamata, selle tegevus(ed) ei tohi kattuda mõne teise projekti

sisu, uurimisteema või tegevustega. Kattuvateks loetakse projekte, mis on täielikult või olulisel

määral samad. Omavahel seotud projekte ei loeta kattuvateks projektideks. Seotud projektide

puhul selgitab taotleja taotluses projektide vahelist seost.

3

Loovuurimuse projektil peab olema projekti raames uuritav uurimisküsimus, mis ei või olla

mõnes teises projektis juba esitatud uurimisküsimus samasisulise töö käiguga. Uurimisküsimus

võib, nagu teaduses ikka, olla eelnevate uuringute edasiarendus, laiendus, täpsustus vmt. Kui

tegemist on kattuva uurimisküsimusega või kontrolluuringuga, siis ei saa seda läbi viia algse

uuringu teostaja, kelle tulemusi soovitakse valideerida.

Kõik Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, sõltumata nende

omandivormist, saavad toetust taotleda. Määruse väljatöötamise hetkel on Eestis 24 positiivselt

evalveeritud teadus- ja arendusasutust, kes esindavad era-, riigi- ja avalikku sektorit. Taotleja

saab kaasata projekti partnereid ja koostööasutusi. Ka partner on eelnõu kohaselt Eestis

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Partner aitab taotlejal projekti ellu viia.

Koostööasutuste valikut ei piirata, kaasata võib teisi avaliku sektori asutusi või juriidilisi

isikuid, et tagada multidistsiplinaarsust ja valdkondadevahelist koostööd. Taotleja, kelle

taotlus rahuldatakse, on toetuse saaja.

Projekti vastutav täitja on doktorikraadi, mis on omandatud hiljemalt projekti tegevuste

elluviimise perioodi alguseks, või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja.

Doktorikraad peab olema kaitstud projekti elluviimise perioodi alguseks. Isik saab olla projekti

vastutav täitja taotluse esitamise hetkel ka doktorikraadi veel omamata; sellisel juhul

märgitakse taotluses tegevuste elluviimise perioodi alguseks kuupäev, mil eeldatakse, et

doktorikraad on edukalt kaitstud. Määrusega soovitakse luua selgem eristus doktoriõppe

projekti või muu projekti ja loovuurimuse projekti vahele ja välistada projektide kattuvus ja

võimalik topeltrahastamine. Riigi eesmärk on, et doktorandid jõuaksid nominaalajaga

kaitsmiseni. Doktoriõppe madala tulemuslikkuse peamine põhjus on doktorantide liigne

hõivatus muude tegevustega. Loovuurimus peab olema terviklik projekt, mille raames

teostatakse ka teadusliku uurimuse osa. Doktorandid saavad loovuurimise projektis osaleda

täitjana.

Vastutaval täitjal on projekti tegevuste elluviimise perioodil kehtiv vähemalt 0,4 koormusega

tööleping toetuse saajaga, töö asukohaga Eestis. Isik, kes on viimase kolme aasta jooksul olnud

vastutav täitja kultuuri ja loomevaldkondades loovuurimuse või kultuurivaldkonna teadus- ja

arendustegevuse programmist rahastatud projektis, mille lõpparuanne või selle osa on jäetud

kinnitamata, ei tohi olla vastutava täitja rollis. Üks isik saab vastutava täitjana samaaegselt

osaleda ühes loovuurimuse projektis.

Taotleja võib, aga ei pea projekti kaasama lisaks vastutavale täitjale ka põhitäitjaid ja/või

täitjaid. Põhitäitja on doktorikraadi, mis on omandatud hiljemalt projekti tegevuste elluviimise

perioodi alguseks, või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja, kes panustab

projekti eesmärkide saavutamisse ja kellel on toetuse saaja või partneriga projekti elluviimise

perioodil töölepinguline suhe. Täitja on isik, kes panustab projekti eesmärkide saavutamisse ja

kellel on projekti tegevuste elluviimise perioodil toetuse saaja, partneri või koostööasutusega

lepinguline suhe või kes on toetuse saaja , partneri või koostööasutuse üliõpilane ning ei ole

projekti tegevuste perioodil akadeemilisel puhkusel.

Paragrahv 3 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Eesmärk on luua projekti kaudu

uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada

seeläbi uurimisvaldkondade ning ühiskonna ja majanduse arengusse. Oodatud tulemus on

loomepraktika või teos, loomeprotsess (nt tehnoloogiate, materjalide, mudelite arendused, toote

või teenuse prototüübid ning nende loomise käigus tekkinud uut teadmist edasi andev kirjalik

4

uurimistöö, mis moodustavad teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA) määratlusele vastava

terviku. Selle nõude eesmärk on toetada loovuurimuse arengut iseseisva teadus- ja

arendustegevuse vormina, millel on oma uurimisvaldkonnad ja meetodid.

Paragrahviga 4 kehtestatakse toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega abi andmise

tingimused.

Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja

tulemuse saavutamisse ning mille raames tehakse loovuurimus.

Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks

taotlejale ja partnerile eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega

kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on

omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina VTA määruse artikli 3 mõistes, järgitakse VTA

määruses ja konkurentsisaduse §-s 33 sätestatut ning toetuse andmisel riigiabina järgitakse

komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 25 ja konkurentsiseaduse §-

s 342 sätestatut.

Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel

grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi

kumuleerimisreegleid.

Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse

kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates.

Määrust ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel.

Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel,

millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

2. peatükk sätestab nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemise korra

(§-d 5–8).

Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Toetust saavad taotleda kõik Eestis

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused. Partneriteks saavad olla kõik Eestis

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused. Koostööasutuseks saavad olla ka teised

avaliku sektori asutused või juriidilised isikuid, nt teadus- ja arendusasutused, riigiasutused,

rakenduskõrgkoolid, mittetulundusühingud ja sihtasutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja

äriühingud nii Eestist kui ka Euroopa Liidust.

Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:

5

1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning ta on nõuetekohaselt

täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;

2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul kui toetuse andja on teinud taotlejale varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse,

ei tohi neil otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;

4) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;

5) nad on suutlikud projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma;

6) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja

ees;

7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalikud õiguslikud, organisatsioonilised ja

tehnilised eeldused, mis on vastavuses projektis neile määratud ülesannetega;

8) juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, peavad nad vastama VTA

määruses sätestatud tingimustele.

Kui taotleja, partner või koostööasutus on taotlenud projektile, sama teemat käsitlevale muule

projektile, või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest

riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Kultuurkapitali, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

Taotleja kohustub teavitama toetuse andjat viivitamatult asjaoludest, mille tõttu ei ole enam

tagatud vastutava täitja, põhitäitjate ja täitjate panustamine projekti tegevustesse

projektitaotluses esitatud tegevuskavas esitatud mahus ja koormusega või mille tõttu pole

taotleja võimeline täitma ükskõik millist tingimust, mis on tegevuskavas esitatud ning tegema

toetuse andjale kirjaliku avalduse lepingu muutmiseks.

Taotleja tagab, et projekti tulemusena sündinud teadustulemusi ning loomeprotsesse ja teoseid

on võimalik avalikustada ning esitab, kui asjakohane, autoriõiguste omaja kirjaliku nõusoleku

projekti tulemuste avalikustamiseks ja tasuta levitamiseks. Selle sättega on tagatud avalikest

vahenditest rahastatud teadustöö tulemuste avalikkus, kättesaadavus ja avalik levitamine.

Paragrahv 6 sätestab nõuded taotlusele. Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama määruse

§-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama määruse § 4 lõikes 1

sätestatule.

Taotluse vormi töötab välja ja avalikustab ETAG.

Taotlus koostatakse eesti keeles. Lisadokumendid võivad olla esitatud eesti või inglise keeles.

Kõik ühes projektis kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses.

Projekt või selle osa ei tohi sisuliselt kattuda ühegi käimasoleva projektiga.

Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kirjeldusi ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) projekti üldandmeid, sh projekti nimetus eesti ja inglise keeles, projekti lühikokkuvõte eesti

ja inglise keeles, projekti elluviimise periood, taotletava toetuse summa;

6

3) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas partneri

roll projektis, tema rahaline panus (olemasolu korral), määruse §-s 5 toodud nõuetele vastavuse

kinnitus;

4) koostööasutuse kaasamisel tema kirjalik nõusolek, üldandmed koostööasutuse kohta ja roll

projektis;

5) andmed projekti vastutatava täitja, põhitäitja, täitja ning projekti elluviimisel osalevate

muude isikute kohta koos selgitusega, millised on nende kompetentsid, rollid ja vastutused ning

töökoormus projektis;

6) projekti eelarve (personalikulud, teadustöö kulud, üldkulu);

7) teaduslik põhjendus;

8) selgelt sõnastatud uurimisküsimus või uurimisküsimused;

9) tegevus- ja ajakava;

10) loovuurimuse avalikkusele tutvustamise plaan;

11) vajadusel autoriõiguste omaja luba projekti tulemusi avalikustada ja tasuta tutvustada ning

levitada;

12) projekti teaduseetika teemade analüüs vastavalt teaduseetika kontrollküsimustikule;

13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

Paragrahv 7 reguleerib taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist. Toetuse andja teavitab oma

veebilehel taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest. Taotlused esitatakse

Eesti Teaduse Infosüsteemi (ETIS) kaudu.

Taotluste arv taotleja kohta ei ole piiratud. Seega ei suunata taotlejaid valima ainult ühte

taotlust, kui asutuses on konkureerivad uurimismeeskonnad ja -teemad. See annab

taotlusvoorudes osalemiseks kõigile võrdse võimaluse. Füüsiline isik saab vastutava täitjana

osaleda samaaegselt ainult ühes loovuurimuse projektis.

Paragrahvis 8 sätestatakse projekti elluviimise ja toetuse kasutamise periood, mis kestab kuni

taotlemisele järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. Vajaduse korral võib projekti teha

kiiremini. Elluviimise periood fikseeritakse taotluses. Toetust saab kasutada üksnes projekti

elluviimise perioodi ajal.

Toetuse saaja võib taotleda toetuse kasutamise ja projekti elluviimise perioodi pikendamist kuni

kolme kuu võrra järgmistel tingimustel:

1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud

asjaolud ja neist on toetuse andjat viivitamatult teavitatud;

2) toetuse saaja on toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse esitanud hiljemalt 30

kalendripäeva enne selle perioodi lõppu;

3) toetuse kasutamise periood ei ületa taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta 31.

detsembrit.

Taotluse toetuse kasutamise ja projekti elluviimise perioodi pikendamiseks esitab toetuse saaja

esindusõiguslik isik ETAG-ile e-kirja teel. Toetuse kasutamise ja projekti elluviimise perioodi

pikendamise taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse langetab ETAG. Kui toetuse

kasutamise ja projekti elluviimise perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse toetuse

kasutamise perioodi ja projekti elluviimise kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud

kuupäev.

7

Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja viimase makse

tegemist toetuse saajale ning teavitab sellest toetuse saajat e-kirja teel.

3. peatükk sätestab loovuurimuse projekti kulude abikõlblikkuse ja toetuse määra (§-d 9–10).

Paragrahv 9 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud,

tekib toetuse kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja või

partner ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas:

1) on tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt;

2) on tõendatud algdokumentidega;

3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas määruse § 22 lõike 1 punktis

3 nimetatud kohustusega;

4) on selgelt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik, proportsionaalne ja tõhus käesoleva

määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse §

4 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse käigus.

Paragrahvis defineeritakse mitteabikõlblikud kulud. Mitteabikõlblik kulu on järgmine:

1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise kulu;

2) mitterahaline kulu;

3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu;

4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu;

5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu;

7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;

8) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku

sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis;

10) enne projekti elluviimise perioodi algust või pärast projekti elluviimise perioodi lõppu

tehtud projektiga seotud kulu.

Paragrahvis eristatakse otseseid kulusid (teadustöö ja personalikulud) ja üldkulu (projekti

haldamise kulu). Üldkulu võib olla kuni 10% toetuse summast.

Arvestades toetuse suurust, välistatakse materiaalse ja immateriaalse vara soetamise kulud.

Eesmärk on toetada eelkõige projekti meeskonna tööd. Vara rentimine projekti perioodiks on

abikõlblik, kui see on loovuurimuseks vajalik.

Paragrahv 10 sätestab toetuse maksimaalse summa, mis on kuni 45 000 eurot ühe taotluse kohta.

Taotleja võib esitada taotluse väiksemas summas. Taotletava toetuse suurust põhjendab taotleja

eelarve ja tegevuskavaga.

Kui toetus ei ole vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ega grupierandi määruse artikkel

25 alusel antav abi, on toetuse maksimaalne osakaal 100% abikõlblike kulude

kogumaksumusest.

8

Kui toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ja toetuse summa ei ületa VTA

määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat, on toetuse maksimaalne osakaal 100% abikõlblike

kulude kogumaksumusest.

Toetuse maksimaalne osakaal grupierandi määruse artikkel 25 alusel antava abi korral on:

1) alusuuringute puhul 100 % abikõlblikest kuludest;

2) rakendusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest.

Rakendusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80 % abikõlblikest

kuludest vastavalt grupierandi määruse artikli 25 punktis 6 sätestatule.

4. peatükk sätestab taotluse menetlemise korra (§-d 11–14).

Paragrahv 11 reguleerib taotluse menetlemist ja hindamist. Taotlust menetletakse kuni

70 tööpäeva alatest taotlusvooru sulgemisest.

Kui taotluses esinevad puudused, on ETAG-il on õigus nõuda taotlejalt taotlusega seoses

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. Puuduste kõrvaldamiseks annab ETAG

taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. ETAG jätab taotluse

läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud,

ning teavitab sellest taotlejat kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja

saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, jäetakse

taotlus läbi vaatamata.

Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik

määrusega taotlejale või taotlusele sätestatud nõuded.

Paragrahv 12 reguleerib taotluse sisulist hindamist. Taotlust hindab toetuse andja moodustatud

hindamiskomisjon.

Hindamine toimub ETAG-i koostatud hindamisjuhendi järgi, mis on eelnevalt

Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatud ja hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval

avaldatud ETAG-i veebileheküljel.

Hindamisjuhend sisaldab hindamiskriteeriume, hindamise skaalat, hindepunktide ja

koondhinde kujunemise ning võrdsete koondhinnetega projektide eelistamise metoodikat.

Taotluste hindamiseks moodustab ETAG hindamiskomisjoni, kuhu kuulub kolm

Kultuuriministeeriumi esindajat, ETAG-i esindaja ja vähemalt kolm valdkondlikku eksperti.

Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja

partneritest. Seotuse olemasolu korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse § s

10 toodud tingimustel ja korras taandama.

Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) projekti teoreetiline ja metoodiline põhjendatus, 40% koondhindest;

2) projekti teostatavus, 30% koondhindest;

9

3) projekti olulisus, pakilisus ja panus valdkonna arengusse, 30% koondhindest.

Kui projekt ei vasta loovuurimuse definitsioonile, siis langeb projekt pingereast välja ja seda ei

hinnata. Kui selgelt püstitatud uurimisküsimust ei ole esitatud, siis projekti langeb pingereast

välja ja seda ei hinnata. Uurimisküsimuse püstitamine on oluline, et oleks võimalik hinnata, kas

projekt tervikuna vastaks teadus- ja arendustegevuse määratlusele.

Rahastamisettepaneku saanud taotlused suunatakse teaduseetika osa hindamisele.

Andmehaldusplaani koostavad vaid rahastamisettepaneku saanud projektid.

Paragrahv 13 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse

rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb ETAG. Otsus saadetakse

taotlejale e-keskkonna kaudu.

Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses nimetatud nõuetele, ja

2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru

eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti

tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut

taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.

Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja annab oma

otsusest teada viie tööpäeva jooksul, misjärel ETAG teeb osalise rahastuse otsuse. Taotleja võib

nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse

osalise rahuldamise korral saavutatav. Kui taotleja ei soovi projekti ellu viia väiksema

eelarvega, võib komisjon teha otsuse eraldada toetus pingereas järgemisele projektile.

Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik ning taotleja on andnud nõusoleku komisjoni poolt esitatud kõrvaltingimuste

täitmiseks. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave

taotluse rahuldamise otsuse juurde.

Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas

ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või

täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal.

Taotluse tingimusliku rahastamise otsus tehakse juhul, kui komisjon on seadnud taotlejale

tingimusi projekti tegevuste osas ning taotleja on andnud nõusoleku loovuurimuse projekti

elluviimiseks ja komisjoni poolt esitatud tingimuste täitmiseks.

Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 5 ja 6 või

teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

10

3) taotleja on esitanud valeandmeid, tegemist on loomevarguse, sama tegevuse või selle osa

mitmest allikast topeltrahastamise või petturlusega;

4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

6) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või

projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;

8) taotleja ei ole nõus täitma hindamiskomisjoni poolt seatud täiendavaid tingimusi.

Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise

raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma

toetuseta.

Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, toetusest loobub, võib toetuse andja määrata toetuse

paremusjärjestuses järgmisele taotlejale hindamisjuhendi järgi.

Paragrahv 14 sätestab taotleja ja toetuse saaja ärakuulamise. Taotlejale antakse võimalus

esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, v.a juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning

puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, v.a juhul, kui toetuse saaja

taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk reguleerib toetuse maksmise tingimusi, toetuse eraldislepingu muutmist ja taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist (§-d 15–18)

Paragrahvi 15 kohaselt makstakse toetus välja toetuse saaja, ETAGi ja vastutava täitja vahel

sõlmitava lepingu alusel, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja

vastutus. Eraldisleping sõlmitakse terveks projekti perioodiks.

Juhul, kui projektis osalevad partnerid, on eraldislepingu sõlmimise eelduseks taotleja ja

partnerite vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse lepingu osapoolte kohustused, tegevused

ja eelarve jaotus.

Kui enne eraldislepingu sõlmimist selgub, et toetuse saaja, partner või isikud ei vasta enam

nõuetele, on ETAGil õigus jätta eraldisleping sõlmimata. Kui enne eraldislepingu sõlmimist

selgub, et § 13 lõikes 4 toodud kõrvaltingimused ei ole täidetud või saabunud, on ETAGil õigus

jätta eraldisleping sõlmimata. Vastutav täitja esitab ETAGile projekti esimese kuu jooksul

toetuse saajaga kooskõlastatud andmehaldusplaani ning projekti tegevuste ajakava.

Paragrahv 16 reguleerib toetuse maksmise tingimusi. Toetus makstakse välja kahes osas. 90%

toetusest makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast eraldislepingu

sõlmimist. 10% toetusest makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast

projekti lõpparuande kinnitamist. Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega,

11

makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist ning kui vastav info on

ETAG-ile laekunud.

Paragrahvis 17 reguleeritakse toetuse eraldislepingu muutmist. Toetuse eraldislepingut

muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel, kui:

1) muudetakse projekti eesmärke või tegevusi, millest tulenevalt muutuvad oluliselt projekti

oodatavad tulemused;

2) muudetakse projekti eelarvet kuluridade lõikes rohkem kui 10% projekti kogueelarvest

arvestades;

3) muudetakse projekti vastutavat täitjat.

Eraldislepingut võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti

tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see

aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Toetuse andjal on

õigus keelduda eraldislepingu muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla

projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise toetuse kasutamise

perioodil või kui muudatused loovad tingimused, mis erinevad nendest tingimustest, mille

alusel projekti rahastamise otsus tehti.

Eraldislepingu muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise

avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat meili teel.

Paragrahv 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. ETAG-il on

õigus taotluse rahuldamise otsus tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või

teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust toetuse kasutamise muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole

võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

6) ilmnevad kõrvalekalded esialgsest tegevuskavast, tegevusi ei ole ellu viidud või ellu viidud

tegevused ei vasta § 2 lõikes 1 sätestatud teadus- ja arendustegevuse määratlusele.

Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral

otsuses toodud tingimustel tagastada vastavalt määruse §-s 21 sätestatule.

6. peatükk reguleerib toetuse kasutamise tingimusi, aruannete esitamist ja projekti tulemuste

avalikustamist. (§-d 19-20).

Paragrahv 19 reguleerib toetuse kasutamist ja aruandlust. Toetuse saaja on kohustatud

pidama raamatupidamisarvestust projekti kulude kohta nii, et need on selgelt eristatavad

muudest toetuse saaja kuludest, luues projektile eraldi konto, objekti, finantsallika vms. Toetuse

saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist ning osutama

selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida

asutuse ruumides ja territooriumil või projekti tegevuste elluviimise paigas, samuti esitama kõik

12

nõutud dokumendid. Kontrollimise õigus eesmärk on, et toetuse andjal oleks vajadusel

võimalik avalike vahendite kasutamist vajaliku hoolsusega kontrollida.

Projekti lõpparuande vormi töötab välja ETAG. Toetuse saaja esitab lõpparuande ETAG-ile

ETIS-i kaudu ETAG-i poolt määratud tähtajaks ja vormis. Projekti lõpparuanne sisaldab

vähemalt:

1) ülevaadet projekti raames tehtud tegevustest ning saavutatud tulemustest (sh projekti täitmise

tulemusel avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid ning tööstusomandid)

vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele. Publikatsioone, millel puudub viide eraldatud

toetusele vastavalt § 20 lõikele 1, lõpparuandesse lisada ei tohi;

2) kirjeldust saavutatud tulemuste rakendatavusest ning nende panusest eesti kultuuri

valdkonda, Eesti teadusesse, ühiskonda ja/või majandusse;

3) kirjeldust, kuidas on projekti käigus järgitud ETAGile esitatud andmehaldusplaanis toodud

andmete haldamise põhimõtteid ning andmete avalikustamise korral viidet nende asukohale

repositooriumis;

4) finantsaruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega;

5) projekti põhitulemuste populaarteaduslikku lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles;

6) käesoleva määruse § 3 lõikes 2 sätestatud loovuurimuse osana valminud kirjalik analüüs.

Kirjalik analüüs võib olla avalikustatud/avalikustamisel ajakirjaartikkel, raamatupeatükk,

monograafia, kogumiku artikkel/peatükk või muu teaduspublikatsioon Eestis kasutatud

teaduslike publikatsioonide klassifikatsiooni põhjal. Kui kirjalik analüüs ei ole aruande

esitamise tähtajaks avaldamiseks või avalikustamiseks valmis, esitatakse aruandes info

kirjaliku analüüsi avaldamise või avaldamiseks esitamise aja ja koha kohta;

7) muu taotleja hinnangul oluline projektiga vahetult seotud informatsioon.

Projekti ennetähtaegsel lõppemisel on taotleja kohustatud esitama lõpparuande ETAG-i

määratud tähtajaks.

ETAG menetleb lõpparuannet kuni 40 tööpäeva selle esitamisest arvates. ETAG kaasab

lõpparuannete hindamisse vajadusel eksperte.

Kui lõpparuandes on puudusi, võib ETAG anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks, millal aruande menetlemise aeg peatub. Eelkõige mõeldakse siin mõistliku aja

andmist puuduste kõrvaldamiseks haldusmenetluse seaduse mõttes.

ETAG kinnitab lõpparuande, saadab lõpparuande toetuse saajale tagasi täiendamiseks või

lükkab lõpparuande tagasi.

Juhul kui lõpparuanne saadetakse toetuse saajale tagasi täiendamiseks, saab toetuse saaja

esitada täiendatud lõpparuande ETAGi sätestatud tähtajaks. Tähtajaks täiendamata lõpparuanne

lükatakse tagasi. Juhul kui lõpparuanne lükatakse tagasi, on ETAGil õigus eraldatud toetus

osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt §-s 21 sätestatule.

Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel

pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud

aruande esitamise tähtaja saabumist.

13

ETAG kinnitab lõpparuande, kui toetuse saaja on tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud,

toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale

toetuse kasutamata jäägi.

Paragrahv 20 kirjeldab loovuurimuse tulemuste avalikustamist, et toetada sellega edaspidist

teadustööd ja teavitada avalikkust uurimistulemustest. Loovuurimuse tulemuste

avalikustamisel kasutatakse Eesti teadusinfosüsteemi (www.etis.ee). Samuti peab toetuse saaja

koostama koostöös Eesti Teadusagentuuriga tulemusi tutvustava materjali avalikkusele.

Tulemuste avalikustamisel peab viitama toetuse andja toetusmeetme nimetusele.

7. peatükk reguleerib toetuse tagasinõudmist ja -maksmist.

Paragrahv 21 kohaselt teeb toetuse andja otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise

kohta kaalutlusõiguse alusel järgmistel juhtudel:

1) toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) käesoleva määruse § 3 lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses

ettenähtud tegevusi;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

5) toetuse saaja või partner on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see

on mõjutanud kulu abikõlblikkust;

6) toetuse saaja või partner on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid või tema tegevuses

on ilmnenud loomevargus või petturlus;

7) lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks;

8) toetuse saaja või partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu

ei ole võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist;

9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega;

10) projekti kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus.

Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue

täidetakse või toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on

hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva

jooksul.

Kui toetust on eraldatud §-s 4 nimetatud abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne

aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse

toetus tagasi koos intressiga Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele

kuuluva toetusega.

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasimaksmise võib ajatada toetuse saaja põhjendatud

taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse määrusest, kui Euroopa Liidu õigusest ei

tulene teisiti.

14

Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on

toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise

taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja

nõuab.

Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne

tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates.

Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem

kui neli kuud.

Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja

maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

kehtima hakkamisest arvates.

Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik rakendada

§ 20 lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses

alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

8. peatükk sätestab toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused (§-d 22–25).

Paragrahv 22 reguleerib toetuse saaja ja partneri kohustusi. Partner peab täitma toetuse

saajale kehtestatud kohustusi. Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise,

projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud

tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sh:

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;

3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning

võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide

kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste

teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab

seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat

pakkumist ei valita, tuleb aruandlusele lisada sellekohane põhjendus;

4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja

nõudeid, kui need on asjakohased;

5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

15

6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;

7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha

dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset

abi;

9) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist

takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti

odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või

asutusele;

11) teavitab toetuse andjat viivitamatult asjaoludest, mille tõttu ei ole enam tagatud vastutava

täitja, põhitäitjate või täitjate panustamine projekti tegevustesse projektitaotluses esitatud

mahus ja koormusega;

12) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega, arvestades 10%-list üldkulu määra

projekti tegelikult kantud kuludest;

13) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

14) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

Paragrahvi 23 kohaselt on toetuse saajal õigus

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas

määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise

raames;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses;

5) mõjuvatel põhjustel taotleda vastutava täitja asendamist (vastutava täitja siirdumine teisele

tööle, alaliselt elama asumine teise riiki, surm, raske haigus, või muud olulised ja põhjendatud

asjaolud) vastavalt määruse §-s 17 sätestatule.

Paragrahvi 24 kohaselt on toetuse andja kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles

sätestatud aja jooksul;

2) tagama §-s 4 nimetatud abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse

ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;

3) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest arvates;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks;

6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

Paragrahvi 25 kohaselt on toetuse andjal õigus:

16

1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse

kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate

dokumentidega;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude

kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast

elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti

maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd,

et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

7) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise

suutlikkust;

8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise

ulatus;

9) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse

olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt toetuse kasutamise perioodi.

9. peatükk kirjeldab määruse rakendussätteid.

Paragrahv 26 sätestab määruse rakendamise.

Enne määruse jõustumist antud toetuse kasutamisega seotud aruandlusele ning toetuse

tagasinõudmisele ja -maksmisele kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud

tingimusi ja korda. Seega nt 2023. aastal eraldatud toetuste aruandlusele kohaldub

kultuuriministri 6.05.2022 määrus nr 7 “Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse

toetamise tingimused ja kord“.

Paragrahv 27 sätestab määruse kehtetuks tunnistamise - kultuuriministri 6.05.2022 määrus nr 7

“Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord“ tunnistatakse

kehtetuks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga

kooskõlas.

4. Määruse mõjud

Loovuurimus aitab mõista ühiskondlikke protsesse ja inimeste käitumist ning selle tulemused

saavad olla kasulikud Eesti kultuuri ja majanduse arendamisel. Eelnõuga kehtestatakse

kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetuse taotlemise, taotluste hindamise ja

rahuldamise ning toetatud projektide aruandluse tingimused ja kord, mis omavad positiivset

sotsiaalset mõju majandusele.

Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

17

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest 2024. aastal summas 405 000 eurot.

Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.

ETAG-iga sõlmitakse haldusleping. Halduslepingu alusel on ETAG-i kulu rakendusülesande

täitmise eest 2% taotlusvooru aastasest eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti

Teadusagentuurile.

Haridus- ja Teadusministeeriumi märkustega on osaliselt arvestatud, täpsustades eelnõu ja

seletuskirja. ETAGi märkustega on arvestatud. Eelnõu on täiendatud ka tulenevalt Tallinna

Ülikooli ja Tartu Ülikooli märkustest.