Maaeluministri 19. septembri 2018. a määruse nr 56 „Maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolituse nõuded“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

14.06.2024 nr 1.4-3/682

Regionaalministri määruse muutmise

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri

määruse „Maaeluministri 19. septembri 2018. a määruse nr 56 „Maaparanduse uurimistöö,

maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse

ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolituse nõuded“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Merly Kiisler 625 6241 [email protected]

MÄÄRUS

Maaeluministri 19. septembri 2018. a määruse nr 56

„Maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi

projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja

maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti

täienduskoolituse nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 36 lõike 9 alusel.

Maaeluministri 19. septembri 2018. a määrust nr 56 „Maaparanduse uurimistöö,

maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse

ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolituse nõuded“ muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 2 lõigetes 1–4 tunnistatakse kehtetuks punkt 3;

2) paragrahvi 3 lõigetes 1–3 tunnistatakse kehtetuks punkt 2;

3) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse arv „40“ arvuga „28“;

4) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõna „koolitaja“ sõnaga „täienduskoolitusasutus“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

EELNÕU

10.06.2024

1

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse „Maaeluministri 19. septembri 2018. a määruse nr 56

„Maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse

omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti

täienduskoolituse nõuded“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaalministri määrus „Maaeluministri 19. septembri 2018. a määruse nr 56 „Maaparanduse

uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja

maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolituse nõuded“ muutmine“

(edaspidi eelnõu) on koostatud maaparandusseaduse § 36 lõike 9 alusel.

Maaeluministri 19. septembri 2018. a määruses nr 56 „Maaparanduse uurimistöö,

maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse

ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolituse nõuded“ (edaspidi määrus) tehtavate

muudatustega leevendatakse maaparanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate juures töötavate

vastutavate spetsialistide täienduskoolituse (edaspidi koolitus) nõudeid, et viia need kooskõlla

tegeliku olukorraga maaparandusalaste koolituste valdkonnas.

Maaparandusseaduse § 36 lõike 5 kohaselt peab maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi

projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutav

spetsialist (edaspidi vastutav spetsialist) läbima iga viie aasta järel Põllumajandus- ja Toiduameti

heaks kiidetud õppekava alusel täienduskoolitusasutuses täiskasvanute koolituse seaduse ja selle

määruse kohase koolituse. Määrusega on kehtestatud nõuded koolituse sisule, õpiväljunditele ja

mahule. Möödunud on esimene tähtaeg pärast seaduse jõustumist, mille järel tuleb vastutavatel

spetsialistidel koolitus läbida. See tõi esile kitsaskohad koolituse korraldamises, sh määruse

nõuete täitmises, ja tingis määruse muutmisvajaduse. Täienduskoolitusasutustel puudub huvi

maaparandusalaste koolituste korraldamise vastu. Seetõttu ei ole viieaastase perioodi jooksul

korraldatud määrusega nõutud suurimas võimalikus mahus koolitusi. Koolitusi on korraldanud

vaid üks täienduskoolitusasutus – Eesti Maaülikooli Avatud Ülikool, kes on korraldanud lubatust

viiest koolitusmoodulist üksnes neli moodulit. Seetõttu võib alates 1. jaanuarist 2025. a tekkida

olukord, kus maaparanduse alal ei ole võimalik vastutava spetsialistina töötada isegi nendel

isikutel, kes on osalenud juba kõikidel toimunud koolitustel. Sellises olukorras katkeks

ehitustegevus maaparanduse valdkonnas täielikult. Määrust muudetakse ennetavalt, et sellist

olukorda vältida. Maaparandusseaduse § 23 lõike 3 punkti 7 kohaselt peab maaparandussüsteemi

ehitamise, sh rekonstrueerimise aluseks oleva ehitusprojekti koostama või seda kontrollima

vastutav spetsialist maaparandussüsteemi projekteerimise alal. Kuigi riigi poolt korras hoitava

ühiseesvoolu uuendamiseks ehitusluba ei anta, peab ka sellise eesvoolu uuendamiseks vajaliku

uuendusprojekti koostama või seda kontrollima vastutav spetsialist maaparandussüsteemi

projekteerimise alal.

Muudatustega ajakohastatakse maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise,

maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti koolituse

sisu ning sellest tingitult ka õpiväljundite ja mahu nõudeid. Maaparandusseaduse kohaselt on

koolitusnõude kehtestamise eesmärk tõsta vastutava spetsialisti erialast võimekust. See eesmärk

on täidetud ka juhend- ja abimaterjale ning standardeid tutvustava kohustusliku koolituseta.

Määruse muudatusega tagatakse järjepidev ehitustegevus maaparanduse valdkonnas ja esitatakse

nõuded vaid nende koolitusteemade kohta, mis on vältimatult vajalikud maaparandusalal

tegutsevate vastutavate spetsialistide erialateadmiste värskendamiseks ja omandamiseks.

2

Eelnõuga vähendatakse ka määruses nõutud koolitusteemasid. Selliseks teemaks on juhend- ja

abimaterjalid ning standardid, millega on vastutaval spetsialistil võimalik tutvuda ka iseseisvalt.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika

ja riigivara osakonna nõunik Merly Kiisler (625 6241, [email protected]). Eelnõule tegi

õigusekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist

Christel Ilves (625 6261, [email protected]) ning keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja

sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast punktist.

Eelnõu punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 2 lõigete 1–4 punkt 3, mille kohaselt tuleb

erinevate alade vastutava spetsialisti koolitustel käsitleda juhend- ja abimaterjale ning

standardeid. Tavaks on saanud, et kui uued juhendid on valminud, korraldab juhendi koostaja

juhendit tutvustava koolituse. Juhenditega on võimalik ka iseseisvalt tutvuda, vajaduse korral

saab sellisel koolitusel osaleda ka siis, kui see ei ole määrusega otseselt nõutud. Ühelt poolt

puudus varem nõudlus sellise koolituse vastu ja teisalt polnud täienduskoolitusasutustel huvi neid

teemasid oma koolitustel käsitleda ega selleteemalisi koolitusi korraldada. Seetõttu ei olegi veel

Maaülikooli Avatud Ülikoolis juhend- ja abimaterjale ning standardeid tutvustavat koolitust

toimunud. Samas on viie aasta jooksul valminud üks maaparanduse valdkonna juhend, mille

tutvustamiseks on juhendi koostajad korraldanud tasuta koolitusi. Keskkonnaameti tellimusel

valmis 2023. aastal „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“ koos õigusliku analüüsiga ning juhise lühendatud

versioon. 2022. aastal valmis Maaülikooli uuring „Drenaažkuivendusega põllumajandusmaal

hajukoormuse leviku iseärasuste selgitamine ja hajukoormuse ohjamise meetodite täpsustamine“,

mille käigus korraldati tasuta koolitus maaparandusala projekteerijatele, kus tutvustati uuringu

tulemusi. Nimetatud juhendi ja uuringu tutvustamise koolitustel on maaparanduse ala vastutavad

spetsialistid küll osalenud, kuid need koolitused ei ole olnud Maaülikooli Avatud Ülikooli

täienduskoolituse õppekava osa, mistõttu ei lähe need ka koolitusnõude täitmise arvestamisel

arvesse. Seega võetakse muudatuse tõttu koolitusel käsitletavate teemade loetelust välja nõue

tutvustada koolitusel eri juhend- ja abimaterjale ning standardeid, kuna need on kättesaadavad

Keskkonnaameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt ning maaparanduse valdkonna

spetsialistid kasutavad neid oma töös iga päev ja iseseisvalt.

Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 3 lõigete 1–3 punkt 2, mille kohaselt on

eri maaparandusalade vastutava spetsialisti koolituste õpiväljundiks juhendite ja abimaterjalide

tundmine. Muudatuse vajadus on tingitud eelmises punktis kirjeldatud muudatusest. Juhendeid

käsitleva teema puudumise korral ei saa ka koolitusel nõuda asjakohase õpiväljundi saavutamist.

Eelnõu punktiga 3 vähendatakse paragrahvi 4 lõikes 2 koolituse õppemahtu 40 tunnilt 28

tunnile. Muudatuse tingib punktis 1 kirjeldatud muudatus, mis vähendab koolitusteemade mahtu.

Koolitusteemade vähenedes muutub ka õppemaht.

Eelnõu punktiga 4 parandatakse paragrahvi 4 lõikes 4 esinev ebatäpsus ‒ asendatakse sõna

„koolitaja“ sõnaga „koolitusasutus“. Koolituse läbimise ja õpiväljundite saavutamise kohta

väljastab tõendi või tunnistuse täienduskoolitusasutus, mitte koolitaja.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

3

4. Määruse mõjud

Määruse mõjusid on hinnatud määruse väljatöötamisel1. Määruse muutmise eelnõul on positiivne

mõju majandusele – äritegevuse aktiivsusele, ettevõtete jätkusuutlikkusele ning metsa- ja

põllumajandusele. Mõjutatud sihtrühm on maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse

uurimistöö, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi alal tegutsevad

ettevõtjad. Mõnevõrra väheneb sihtrühma koolitustel osalemise kohustus, sest muudatusega

vähendatakse kohustuslike koolituste mahtu. Teine sihtrühm on need kuivendatud

maatulundusmaa omanikud, kes vajavad esimese sihtrühma teenust maaparandussüsteemi

ehitusloa aluseks oleva rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Muudatuseta tekiks tõenäoliselt

olukord, kus ehitustegevus maaparanduse valdkonnas mõneks ajaks seiskuks, sest 2025. aastaks

ei oleks ükski vastutav spetsialist läbinud nõuetekohases mahus koolitusi, mistõttu ei oleks

Põllumajandus- ja Toiduametil võimalik ehituslubasid anda. Mõlema sihtrühma suurus, mõju

avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Koolitusmahtu vähendatakse

kohustuslikest teemadest juhend- ja abimaterjalide ning standardite teema väljajätmise abil.

Juhend- ja abimaterjalid on kõigile kättesaadavad Keskkonnaameti ning Põllumajandus- ja

Toiduameti kodulehelt. Nendega on võimalik iseseisvalt tutvuda ning erinevatel

maaparandusaladel tegutsevad vastutavad spetsialistid kasutavad neid oma töös iga päev, mistõttu

ei teki olulist ohtu, et teadmatusest võiks tekkida olulisi projekteerimisvigu.

Määruse muudatusega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi

julgeolekule ega välissuhetele, elu- ega looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ega

kohaliku omavalitsuse korraldusele, sh ei kaasne muud otsest ega kaudset mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei eelda lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu töötati välja, konsulteerides Eesti Maaülikooli ning Põllumajandus- ja

Toiduametiga. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.

1 RT I, 21.09.2018, 8