Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/2826-1 |
Registreeritud | 14.06.2024 |
Sünkroonitud | 18.06.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-0642 - loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikogu Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 08.07.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/01569ba7-ee1c-43bd-940d-8ed8f6aa94d5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/01569ba7-ee1c-43bd-940d-8ed8f6aa94d5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
1
Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
1. Taust ........................................................................................................................... 2
2. Eesmärgid ................................................................................................................... 4
I osa. Loomaheaolu probleemide ennetamine ................................................................... 6
1.1 Lemmikloomade pidamine .......................................................................................................... 6
1.1.1 Loomade hulgaga seotud probleemid ................................................................................. 6
1.1.2 Teised pidamisega seotud probleemid ............................................................................. 12
1.1.3 Tegevusluba ....................................................................................................................... 13
1.2 Lemmikloomapidamisega seotud keeldude kehtestamine ...................................................... 20
1.2.1 Lemmikloomadena peetavate loomaliikide nimekirja kehtestamine ............................... 21
1.2.2 Koerte ketispidamise keelustamine .................................................................................. 22
1.2.3 Zoofiilia keelustamine ....................................................................................................... 23
1.2.4 Keeldude kehtestamise mõjud .......................................................................................... 25
II osa. Järelevalve .............................................................................................................. 28
1.1 Taust .......................................................................................................................................... 28
1.2 Loomapidamisnõuete rikkumise mõju põhjendamine ja mõjude summeerimine ................... 29
1.3 Asendustäitmine ........................................................................................................................ 29
1.4 Loomaheaolu nõuded kui avalik kord ....................................................................................... 32
1.5 Karistused .................................................................................................................................. 33
1.6 Vastutuse ja rollide jaotus loomakaitse valdkonna menetlustes .............................................. 34
1.7 Põllumajandusloomade hädatapp jahimeeste poolt ................................................................ 35
1.8 Järelevalvega seotud muudatuste mõjud ................................................................................. 35
III osa. Katseloomade kasutamise andmed ..................................................................... 36
1.1 Statistiliste andmete kogumine katseloomade kasutamise kohta............................................ 36
IV osa. Edasine ajakava .................................................................................................... 40
2
1. Taust Loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada
loomade tervist või heaolu reguleerib loomakaitseseadus1 (edaspidi LoKS). Loomade heaolu
mõiste ei ole LoKS-is täpsemalt defineeritud. Loomade heaolu kaitse on Euroopa Liidu üldisest
huvist kantud õiguspärane eesmärk2 ning see on osa Euroopa Liidu põhiväärtustest3. Euroopa
Kohus on korduvalt rõhutanud liidu huvi loomade tervise ja kaitse vastu.4 Loomade kaitse
rajaneb ühiskonnaliikmete enamiku tahtel ehk avalikul huvil. Euroopa Kohtu praktikas on
selgelt ja järjepidevalt väljendatud seisukohta, et loomade heaolu kaitse on üldisest huvist
kantud õiguspärane eesmärk, mille tähtsust väljendab eelkõige see, et liikmesriigid on võtnud
vastu protokolli loomade kaitse ja heaolu kohta, mis on lisatud EÜ asutamislepingule
(EÜT 1997, C 340, lk 110)5 ning mis on hiljem saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu osaks.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 13 kohaselt tuleb põllumajanduspoliitika rakendamisel
pöörata täit tähelepanu loomade kui aistmisvõimeliste olendite heaolu nõuetele ning
katseloomade kaitse konventsiooni preambuli kohaselt on inimesel moraalne kohustus
respekteerida kõiki loomi ning nende võimet kannatada ja mäletada. Euroopa Komisjon
(edaspidi EK) on avaldanud ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
kehtestamiseks, milles käsitletakse koerte ja kasside heaolu ning nende jälgitavust6 ning milles
on defineeritud koerte ja kasside heaolu kui looma füüsiline ja vaimne seisund seoses
tingimustega, milles loom sünnib, elab ja sureb. LoKS-i ligikaudu 30 aasta pikkuse kehtivuse
ajal on ühiskonna ootused loomade heaolu tagamisele muutunud. Käesolevas
väljatöötamiskavatsuses on täpsemalt kirjeldatud nii loomade heaolu probleeme kui
väljendatud ühiskonna ootuseid.
Eesti loomakaitseorganisatsioonid on juhtinud ühiskonna ja poliitikute tähelepanu erinevate
loomakaitset puudutavate küsimuste arutelu vajadusele, nt koerte ketispidamise keelustamine7,
lemmikloomadena peetavate loomaliikide loetelu kehtestamine8, zoofiilia keelustamine9 ja
mitmesugused muud teemad10. Riigikogu maaelukomisjon on arutanud loomakaitsega seotud
1 RT I, 27.09.2023, 9 2 Kohtuotsused Viamex Agrar Handel ja ZVK, C-37/07 ja C-58/06, EU:C:2008:18, punkt 22, ja Nationale Raad
van Dierenkwekers en Liefhebbers ja Andibel, C-219/07, EU:C:2008:353, punkt 27. 3 Komisjoni 15. veebruari 2012. a teatises nr COM(2012) 6 final/2 Euroopa Parlamendile, Nõukogule ning
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta
aastateks 2012−2015 on välja toodud: „Loomade heaolu on laia avalikkust puudutav probleem. Loomade
kohtlemine on seotud eetikaga ja see on osa liidu põhiväärtustest. Seega on oluline suhelda laste, noorte ja laia
avalikkusega, et suurendada teadlikkust loomade austamisest ning edendada omanike vastutustunnet.” 4 Euroopa Kohtu 25. aprilli 2013. aasta otsus kohtuasjas T-526/10: Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. komisjon punkt 42 5 Näiteks Euroopa Kohtu 25. aprilli 2013. aasta otsus kohtuasjas T-526/10: Inuit Tapiriit Kanatami jt vs.
komisjon punkt 42; Euroopa Kohtu 17. jaanuari 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑37/06 ja C‑58/06:
Viamex Agrar Handels GmbH, Zuchtvieh-Kontor GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas punktid 22-23. 6 Welfare of dogs and cats and their traceability – proposed regulation (europa.eu), art 3 lg 3 7 SA Eesti Koostöökogu kodanikuportaal Rahvaalgatus.ee. Eesti Loomakaitse Liit, Piret Tees, 12.02.2022.
Peatame koerte kahemeetrise keti otsas pidamise seadustamise 8SA Eesti Koostöökogu kodanikuportaal Rahvaalgatus.ee. Anu Tensing, Farištamo Eller, Marika Nekljudova,
Sirli Spelman, Geit Karurahu, Anni-Anete Mõisamaa, Kati Sulp, 6.11.2023. Loom ei ole asi! Tema koht ei ole
poeletil. - Rahvaalgatus 9SA Eesti Koostöökogu kodanikuportaal Rahvaalgatus.ee. MTÜ Loomus, Anu Tensing, Maaja Mäll, Anny
Drobet, Farištamo Eller, 1.11.2022. Keelustame Eestis zoofiilia - Rahvaalgatus 10 SA Eesti Koostöökogu kodanikuportaal Rahvaalgatus.ee. MTÜ Loomapäästegrupp, MTÜ Loomakaitse Liit,
Heiki Valner, 14.08.2020. "AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide
muutmiseks" - Rahvaalgatus
3
rahvaalgatusi ning on toonud välja, et LoKS vajab muutmist tervikuna.11 2023. aasta mais
avaldati avalikul arutelul mõte, et LoKS on ajale jalgu jäänud, rõhutades loomadele väärika elu
pakkumise vajadust. LoKS ei ole arutelul osalejate hinnangul piisavalt tõhus ega range.12
Käesolevas väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) keskendutakse lemmikloomadena
peetavate loomade heaolu puudutavatele küsimustele. Põllumajandusloomade heaolu on
valdavalt reguleeritud Euroopa Liidu tasandil ja seda VTK-s ei käsitleta.
2023. aastal viis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ReM) läbi intervjuud
loomakaitseorganisatsioonide, Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) ametnike,
loomaarstide ja teise lemmikloomade valdkonna ekspertidega. Lisaks lemmikloomade
pidamisega seotud küsimuste lahendamisele, peavad vastajad oluliseks järelevalvega seotud
probleemide lahendamist. Loomaheaolu on ühiskondlik väärtus, mida kaitstakse kui avalikku
korda. Ühiskonna liikmetel on õigustatud ootus riigipoolsele sekkumisele, kui keegi paneb
toime looma suhtes lubamatu teo või ei ole piisavalt hoolikas loomaheaolu probleemide
ärahoidmisel. Lisaks lemmikloomapidamise ja järelevalvega seotud küsimustele, vajavad
lahendust teatud esile kerkinud probleemid, nagu loomaaedade tegevus, katseloomade
kasutamise kohta esitatavate andmete kontroll ning jahimeeste õiguste kaitse olukorras, kus
järelevalveametnik on neid palunud appi hukkama erandjuhtudel põllumajandusloomi.
Lemmikloomade pidamise üldnõuded on sätestatud LoKS-is ja selle alusel kehtestatud
põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruses nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“13
(edaspidi PõM nr 76), mis täpsustab liigipõhiselt miinimumnõudeid, mis peavad lemmiklooma
pidamisel olema tagatud. LoKS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a
määrus nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise
ning hulkuvate loomade hukkamise kord“14 reguleerib hulkuvate loomade püüdmist, pidamist,
nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist. Neid tegevusi korraldab
kohalik omavalitsusüksus (edaspidi KOV) oma haldusterritooriumil. Lemmikloomade
märgistamise ja nende kohta arvestuse pidamise üldnõuded on sätestatud veterinaarseaduses
(edaspidi VS)15, mille kohaselt korraldab koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade kohta
arvestuse pidamist KOV. Lisaks eelmainitule on käesoleva VTK-ga seotud
põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrus nr 3 „Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni
moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning
loomkatse järelhindamise protokolli vormid”16.
LoKS-i muutmise VTK on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tööplaaniga (p. 7.3.12)17. Loomade
heaolu parandamine on seotud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani
203018 ja programmiga „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027“19. Neis dokumentides on
11 Riigikogu avalik dokumendiregister. MAEK protokoll 20.02.24. Toimiku number 4-8/MAEK/15-47.
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/toimikud/8bc305fe-dfe1-4700-adc6-81756efe437b 12 MTÜ Loomakaitse Seltsi koduleht. Uudised 31.05.2023. Loomafoorum: “Loomade elu peab olema väärikas.”
– Loomaveeb.ee 13 RT I, 25.11.2021, 10 14 RT I, 11.12.2021, 19 15 RT I, 30.06.2023, 103 16 RT I, 04.07.2023, 21 17 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Vabariigi Valitsus. Kinnitatud 12.10.2023.
https://valitsus.ee/media/6186/download 18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
30.09.2021 . https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 19 Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
11.03.2024. https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-03/programm-2024-2027-maaelu.pdf
4
välja toodud eesmärgid ja tegevused loomade heaolu taseme tõstmiseks. VTK-ga kavandatavad
LoKS-i muudatused on kooskõlas strateegiate ja arengukavadega.
2. Eesmärgid LoKS reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab
või võib ohustada loomade tervist ja heaolu (LoKS § 1 lg 1). LoKS-i muutmise eesmärk on
väljendada riigi ootuseid loomapidajatele selle kohta, millised on sellised tegevused, mida tuleb
loomade tervise ja heaolu tagamiseks teha ning millised on need tegevused ja tegevusetused,
millest tuleb hoiduda (keelud), et saavutada loomade parem kaitse ja heaolu tagamine.
Loomade pidamise ja riikliku järelevalvega seoses esile kerkinud probleemide lahendamise
eesmärgid on järgmised:
Seaduse muutmisega luuakse raamistik lemmikloomadena peetavate loomade
paljunemise piiramiseks, et iga sündiva looma tervis ja heaolu oleks võrdväärselt
kaitstud.
Loomapidajal on kõikide lemmikloomade või lemmikloomana pidamiseks mõeldud
loomade pidamiseks vajalikud vahendid, oskused ja teadmised, et tagada loomale sobiv
keskkond, hea toitumus ja ennetada tervise- ja heaoluprobleeme ning tagada vajadusel
nende probleemide kiire lahendus.
Kauplustes peetavate loomade tervis ja heaolu on kaitstud sõltumata looma kaupluses
viibimise ajast ja müügiks pakutava looma liigist. Nõuete täitmise võimekuses
veendutakse enne kaupluse pidaja tegevuse alustamist.
Loomaheaolu valdkonna riikliku järelevalve esmane eesmärk on kõrvaldada
korrarikkumine ning taastada viivituseta loomaheaolu.
Rikkumisi toime pannud isikute suhtes rakendatavad karistused omavad piisavat
heidutavat mõju looma suhtes lubamatute tegude ärahoidmiseks.
Ülaltoodud eesmärkide täitmist iseloomustavad mõõdikud:
1. PTA-le laekuvate loomaheaolu rikkumiste kohta põhjendatud vihjete vähenemine;
2. uut kodu otsivate, hulkuvate, hüljatud ja võõrandatud loomade arvu vähenemine;
3. õigeaegselt ravita jäänud lemmikloomade arvu vähenemine;
4. nn kassikolooniate arvu vähenemine;
5. koolitatud koerte osakaalu suurenemine.
Andmeid loomaheaolu valdkonna rikkumiste kohta analüüsib PTA iga aasta kohta. 2018. aastal
tehti PTA-le 286 vihjet ja nende arv on aasta-aastalt suurenenud 852 vihjeni 2023. aastal. 20
Laekunud vihjete koguarv näitab inimeste tähelepanelikkust ja üldist loomadest hoolimist,
mistõttu suurenev vihjete arv iseloomustab ühiskondlikku märkamist. Loomade parematest
pidamistingimustest annab objektiivsema ülevaate põhjendatud vihjete statistika. Põhjendatud
vihjete osakaal 2023. aastal oli PTA hinnangul 48%. Põhjendatud vihjed on need, mille käigus
tuvastatakse nõuetele mittevastavused.
Andmeid uut kodu otsivate, hulkuvate, hüljatud ja võõrandatud loomade kohta saadakse
päringu teel Eestis tegutsevatest loomakaitseorganisatsioonidest, kes peavad oma hoiukodudes
või varjupaikades kirjeldatud loomi. Ravita jäänud loomade kohta on planeeritud saada
andmeid koostöös Eesti Loomaarstide Kojaga loomaarstidelt küsitluse teel ja kassikolooniate
kohta kohaliku omavalitsuse üksustelt päringu teel. Koolitatud koerte kohta saab andmeid siis,
kui selgub VS-i alusel uue riikliku lemmikloomaregistri kasutusele võtmisel koerte arv
20 Põllumajandus- ja Toiduamet. Järelevalve tegevuse andmestik. Päring PTA-le, Päring 25.04.2024.
5
vanuserühmade kaupa ning plaanis on koostöös koerte treeneritega võrrelda koerte arvu Eestis
treeningutel osalenud koerte arvuga aastas.
Käesolevas VTK-s analüüsitakse, kas seatud eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud LoKS-
i muutmine või saavutatakse need teisel viisil, näiteks ministri määruste muutmisega või
rakenduslike juhiste kaudu.
6
I osa. Loomaheaolu probleemide ennetamine
1.1 Lemmikloomade pidamine Taust: Kindlustusettevõtte If 2021. aastal tehtud uuringu andmetel oli 37% Eesti elanikel kodus
kass, 27% koer ja 14% elanikest peab kodus mõnda muud lemmiklooma.21 Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) registris on registreerinud lemmikloomade
pidamisega muul kui mittekaubanduslikul eesmärgil ehk lemmikloomade müügiga tegelevat 51
isikut, neist 20 ettevõtjat tegutsevad kauplusena. Koerte ja kasside pidamise
majandustegevusena on PRIA-s registreerinud 200 isikut. Kohaliku omavalitsuse üksuste poolt
püütakse igal aastal ligikaudu 10 000 hulkuvat looma, kellest umbes 3000 lähevad koju tagasi,
ülejäänud kas hukatakse või antakse üle loomakaitseorganisatsioonidele uue kodu leidmiseks.
Loomaheaolu probleemide tekkimise põhjustena kirjeldati ReM-ile 2023. aastal läbiviidud
intervjuude käigus kõige sagedamini järgmist:
lemmikloomade liiga suur hulk nii kodumajapidamistes kui ka Eestis tervikuna;
lemmikloomaliigile sobimatute pidamistingimuste pakkumine kodumajapidamistes või
ettevõtetes;
loomapidaja ei pöördu piisavalt aegsasti loomaarsti poole, et ennetada või lõpetada
lemmikloomade kannatusi.
1.1.1 Loomade hulgaga seotud probleemid
Probleemi kirjeldus: LoKS sätete alusel on loomal olemas alati tema heaolu eest vastutav isik
ehk loomapidaja (LoKS § 3 lg 1 ja 2), v.a vabalt loodusest elavatel loomadel, kelle kaitset
reguleeritakse lisaks LoKS-ile ka looduskaitseseadusega (LoKS § 1 lg 2). Erandjuhtudel võib
loom omaniku juurest lahti pääseda. Sellisel juhul peab tema kinni püüdmise ja
loomaomanikule tagastamise korraldama KOV (LoKS § 5), ajutiselt võib loomapidamise
kohustuse üle võtta PTA (LoKS § 64). Sellegipoolest püütakse igal aastal kinni umbes 7000
kassi, kelle eest ei vastuta mitte ükski loomapidaja. Loomakaitseorganisatsioonidele ja PTA-le
antakse pidevalt teada juhtumitest, kus kodumajapidamiste või põllumajandusettevõtete juures
elavad kasside kolooniad, kes paljunevad kontrollimatult. Inimesed pakuvad neile sööta ja
joogivett, kuid ei osuta vajadusel arstiabi ega paku sobivaid elutingimusi. Kassid on aga
loomaliigina kohastumisvõimelised ja hoolimata puudulikust hoolitsusest, paljunevad edukalt.
Probleemiks on ka pidamise „hall ala“: tekib küsimus, kas sööda andja on loomapidaja, kellele
teha ettekirjutus loomapidamisnõuete rikkumise kohta isegi siis, kui inimene või ettevõtte
töötaja (peamiselt loomakasvatusettevõtted) enda arvates heast südamest viib hulkuvatele
kassidele ellujäämiseks sööta. Või peaks siiski vastutuse võtma KOV, kes loomad kinni püüab,
neile 14 päeva jooksul üritab uued kodud leida ja ebaõnnestumise korral kassid eutaneerida
laseb.
Inimestel võib esineda käitumist, mille kohaselt nad võtavad endale rohkem lemmikloomi kui
nad adekvaatselt pidada suudavad (ingl hoarding). Tagajärjeks on nii inimeste, kui
lemmikloomade heaolu halvenemine, nii pidaja kodus kui ümbruskonnas. Põhjuseks on
inimese psühholoogiline seisund. Olukord kipub korduma, kui lemmikloomad ära võetakse.
Varajasi märke saavad tunda ära lähedased, perekonnaliikmed, naabrid ja ametiisikud, kes
käivad kodus (sotsiaaltöötaja, arst, päästetöötajad). Varane märkamine vähendaks olukorra
eskaleerumist nii inimeste kui lemmikloomade jaoks.22 Eesti kontekstis kirjeldati probleemi
21 If P&C Insurance kodulehekülg, 30.08.2021. Uuring: lemmikloomad on 54 protsendil Eesti elanikest (if.ee) 22 A.I. Reinisch „Understanding the human aspects of animal hoarding“ The Canadian Veterinary Journal:
detsember 2008, 49 (12): 1211-1214. Understanding the human aspects of animal hoarding - PMC (nih.gov)
7
üheltpoolt üksi elavate inimeste puhul, kes püüavad lemmikloomade eest hoolitseda enda
heaolu arvelt. Teise grupi moodustavad loomakaitse valdkonnas tegutsevad vabatahtlikud, kes
püüavad päästa iga abivajava looma, arvestamata looma eest vastutust võttes sellega, kas talle
on olemas pidamiskoht, sööt ja vajadusel veterinaarabi. Loomapidajaks saades kogutakse
vajalikke vahendeid raviks ja pidamiseks annetuste teel, mis vahel ei pruugi õnnestada nii, nagu
esialgu plaanitud.
Kõige lihtsam viis omada ühel hetkel tahtmatult rohkem lemmikloomi kui nende eest hoolitseda
suudetakse, on lasta neil kontrollimatult paljuneda. Loomakaitseorganisatsioonid ja PTA
ametnikud külastavad sageli kodumajapidamisi, kus kassid või koerad on saanud järglased
„kogemata“ ja järglastel lastakse enda kodus edasi kasvada ja paljuneda.
Loomakaitseorganisatsioonid korraldavad igal aastal kampaaniaid, mis parandavad
loomapidajate teadlikkust kasside ja koerte kontrollimatu paljunemisega seotud ohtudest
lemmikloomade tervisele ja heaolule. Kampaaniat toetavad nii loomaarstid kui KOV-id.
Kahjuks suureneb loomakaitseorganisatsioonide hinnangul omanikuta kasside hulk pidevalt
ehk kampaaniad ei ole aidanud kasside arvukust piirata. Samuti avastatakse pidevalt
kodumajapidamistest suuri kassikolooniaid, mille suurenemine on omaniku kontrolli alt
väljunud. Seega ei ole seninini üksnes teadlikkuse tõstmine kasside arvukuse suurenemisele
pidurdavat mõju avaldanud ja vaja on teistsugust sekkumist.
Loomade arvukust saab piirata sobiva ennetava meetodiga. Eestis elab liiga suur hulk kasse,
kellel ei ole kodu või isikut, kes nende eest piisavalt hoolitseks. Eesti vajab loomaarstide ja
heaolu ekspertide poolt juhitud laiapõhjalist arutelu ja kokkuleppeid, millal tuleb eelistada
looma eutanaasiat tema elushoidmisele. Kuigi LoKS § 5 lg 2 järgi on eutaneerimise
korraldamine KOV-ide õigus ja kohustus, juhul kui looma omanikku ei ole võimalik kindlaks
teha ja loomale ei ole 14 päeva jooksul uut omanikku leitud, peavad KOV-id seda otsust
avalikkuse ees õigustama. Nii järelevalveametnike, KOV-ide, varjupaiga töötajate kui ka
loomaararstide jaoks on positiivse mõjuga, kui riigi seisukoht on sel teemal selgelt väljendatud
– suurel hulgal koos peetavate lemmikloomade ja kassikolooniate arvukust tuleb nii Eestis
tervikuna kui pidamiskohtades juhtumipõhiselt piirata.
Võimalikud lahendused:
1) Loomapidajale sätestatakse kohustus ennetada loomade kontrollimatut
paljunemist
Seaduses tuleb kehtestada selge nõue, et loomapidaja tohib pidada üksnes sellisel arvul loomi,
kelle heaolu ja tervise tagamise ning kontrollimatu sigimise ennetamise eest ta suudab
vastutada. PTA saab ettekirjutusega nõuda, et loomapidaja steriliseeriks lemmiklooma või
kaubanduslikul eesmärgil peetava lemmiklooma või muul moel piiraks oma loomade
paljunemist järelevalve käigus tuvastatud asjakohastel puhkudel. Kirjeldatud lähenemisviisi on
valinud näiteks Soome oma uues loomakaitseseaduses. Eestis võib selline sõnastus jääda siiski
ainukese regulatiivse meetodina liiga üldsõnaliseks, nii nagu praegu on erinevate osapoolte
hinnangul keeruline sisustada teisi üldiseid loomaheaolu põhimõtteid, nagu näiteks LoKS § 3
lõike 2 punktis 4 sätestatud nõuet, et loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma
liigile ja eale muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Kuigi selline üldine lähenemisviis
sõnastuses võimaldab rakendada isendipõhiselt vajalikke meetmeid ja järelevalveasutusel
kaalutlusõigust, on tekkinud arutelu selliste nõuete tõlgendamise piiride üle ja kerkinud üles
küsimus, kas seadus peaks olema teatud nõuete sõnastamisel konkreetsem. Kaaluda saab sellest
lähtuvalt võimalust lisada LoKS-i kohustus loomapidajale steriliseerida üksnes
lemmikloomana peetavad kassid teatud vanuse saabumisel, välja arvatud meditsiinilise
8
vastunäidustuse korral. KOV-ile tuleb seadusega anda õigus kehtestada eeltoodud sättest erisusi
kas individuaalse taotluse alusel või volikogu kehtestatavas koerte ja kasside pidamise
eeskirjades.
Vaatamata steriliseerimise vajaduse teadvustamise kampaaniatele suureneb koduta kasside
hulk varjupaikades. AS Vireen andmetel kahjutustatakse aastas 17 tonni23 lemmikloomade
korjuseid. Viimase kümne aasta jooksul ei ole see kogus vähenenud. Soovimatute järglaste
saamise ennetamine, sh steriliseerimise abil on oluline osa vastutustundlikust lemmiklooma
pidamisest. Austraalias on piirkonniti kohustuslik koerte ja kasside steriliseerimine (üle 6 kuu
vanuste steriliseerimata koerte ja üle 3 kuu vanuste steriliseerimata kasside omamine on
õigusvastane). Sealsed KOV-id võivad teha steriliseerimise kohustuslikuks eelduseks looma
registreerimisel ning mõnes KOV-is peab omanik igal aastal maksma maksu üle nelja kuu
vanuse steriliseerimata kassi omamiseks.24
Intervjuude käigus tõid Eesti loomaarsti välja viimaste aastate murettekitava trendi mille
kohaselt noored pered võtavad nn vabatahtlike poolt organiseeritult endale lemmikloomaks
kassi, kuid nende teadmised looma paljunemise ennetamisest on puudulikud. Seetõttu jõuavad
kassid loomaarsti juurde alles peale aastaseks saamist ning tõdetakse, et kass paljuneb juba 6
kuu vanuselt ning ennetusega on hiljaks jäädud. Kassipoegade eutanaasiat peetakse julmaks
teoks võrreldes vabalt elada lubamisega. Selles vanuses on hilinenud veel ka vaktsineerimine
ja muud täiskasvanu iga mõjutavad tegevused.
Varasemate soovituste järgi steriliseeritakse maailmas kassid alates 5–6 kuu vanuseks saamist,
uuemad teadusartiklid soovitavad teostada valitud protseduur varem ehk vahemikus 12.–16.
elunädalal25,26. See võimaldab välistada soovimatute järglaste saamise enne operatsiooni.
Hulkuvate loomade puhul on soovituslik viia läbi varases eas steriliseerimine vahemikus 8–12
elunädalat27. Varasem steriliseerimine välistab soovimatud tiinused, vähendab kassipoegade
loovutusiga (nad ei pea ootama varjupaikades kuni 5–6-kuuseks saamiseni) ja võimaldab sama
praktikat viljeleda ka kasside aretajatel. Varasemas eas tehtud operatsioon põhjustab vähem
kannatusi, sest looma taastumine on kiirem, anatoomilised struktuurid ei ole veel lõplikult välja
arenenud, operatsioonihaavad on väiksemad ja verekaotus minimaalne. Taastumine
anesteesiast ja haavade paranemine on samuti kiirem ning varasem steriliseerimine vähendab
emastel kassidel piimanäärmekasvajate tekke riski.28
Vaatamata eeltoodule ei ole vaja seadusesse lisada nõuet kasside puberteedieelseks
steriliseerimiseks, vaid piisab kohustuslikust suguvõimetuks muutmisest hiljemalt 6 kuu
vanuseks saamisel. Lisaks steriliseerimisele on võimalik paljunemist ära hoida ka tablettide ja
implantaatidega. Varjupaikadesse sattunud kassipoegade steriliseerimine enne suguküpseks
23 AS Vireen. Andmed lemmikloomade kahjutustamise kohta 2012-2023 aastatel. Päring 6.07.2023 24 RSPCA Australia kodulehekülg, 2024 Is desexing mandatory for cats and dogs? – RSPCA Knowledgebase 25 Ühingu „American Academy of Family Physicians“ seisukoht „Early spay and castration“ 1.05.2012
56.full.pdf (catvets.com) 26 A.Joyce, D. Yates „Help stop teenage pregnancy! Early-age neutering in cats!“. Journal of Feline Medicine
and Surgery: jaanuar 2011; 13(1):3-10. Help stop teenage pregnancy! Early-age neutering in cats - PubMed
(nih.gov) 27 J. McDonald, J. Clements „Contrasting practices and opinions of UK-based veterinary surgeons around
neutering cats four months old“. Veterinary Record 17.10.2020, 187(8)317. Contrasting practices and opinions
of UK-based veterinary surgeons around neutering cats at four months old - PMC (nih.gov) 28RSPCA Australia kodulehekülg, 2024 Why does the RSPCA advocate desexing cats before puberty? –
RSPCA Knowledgebase
9
saamist võiks toimuda loomaarsti otsusega. Koerte puhul ei pidanud 2023. aastal intervjueeritud
eksperdid samasugust lähenemist vajalikuks, sest koerte puhul ei ole üldjuhul probleemiks
nende kontrollimatu paljunemine. Koerte sellist paljunemist, mis ei arvesta emalooma ega
kutsikate heaoluga soovivad mõned loomapidajad tahtlikult, et müüa kutsikaid (nn
kutsikavabrikud).
2) Loomapidajale sätestatakse suuremahulise lemmikloomapidamisega seotult
erinõuded
PRIA andmebaasis registreeritud loomapidajate andmetel varieerub peetavate kasside arv ühes
asutuses mõnest loomast paari tuhandeni. Peaaegu pooled registreerunutest peavad alla 50
kassi, üle 1000 looma on üksikutes ettevõtetes. Koerte puhul on varieerumine sama lai, kuid
pooled ettevõtted on registreerinud vähem kui 15 koera pidamise.29 Järelevalve käigus leitakse
kodumajapidamisi, kus kasse ja koeri on üle mitmekümne. Probleemi tekkimisel on
lemmikloomad sobimatutes tingimustes elanud pikka aega. Sageli leitakse sellistel juhtudel
kontrolli käigus, et lemmikloomade toitumus on rahuldav, kuid muul moel looma eest hoolt ei
kanta.
PTA regioonide ametnikud märkisid intervjuude käigus, et lemmikloomadega tegelevad
ettevõtjad täidavad täna endale vabatahtlikult võetud ülesandeid erineva tasemega. Sageli jääb
ebaselgeks, kas ajutine loomapidaja teadvustab oma hoole alla võetud loomadele heaolu
tagamise vastutuse suurust.
Suuremahuline loomapidamine on seotud KOV-ide üldise lemmikloomade pidamise
poliitikaga. Iga lisanduv lemmikloom või tavapäraselt lemmikloomana peetav loom võib olla
lisanduv risk hulkuvate ja hüljatud loomade hulga suurenemisele. Suurem hulk koeri vajavad
linnalistes asulates treeningväljakuid ja jalutusalasid. KOV-ide kehtestatud koerte ja kasside
pidamise eeskirjade täitmise üle tuleb tagada korrakaitseüksuse või korrakaitseametniku tehtav
järelevalve. Seetõttu on võib seaduses defineerida suuremahulise lemmikloomapidamise mõiste
ja piirid ning seaduse rakendusaktidega kehtestada täpsemad nõuded loomapidajale. KOV-
idele antakse õigus piirata suuremal hulgal lemmikloomade pidamist või seada täiendavaid
tingimusi loomade pidamisele ühes pidamiskohas enda territooriumil. KOV saab kaalutleda
üksnes heakorrast ja enda eelarvest tulenevaid aspekte, kuid mitte hinnata loomapidaja võimet
tagada loomadele piisav heaolu.
Andmed lemmikloomade arvu kohta pidamiskohas (näiteks kodumajapidamised,
põllumajandustootja või muu ettevõte) on kindlaks tehtavad VS-i alusel loodava uue riikliku
lemmikloomaregistri andmete põhjal.
Suuremahuline lemmikloomapidamine Soome loomakaitseseaduse järgi:
1. suuremahuline pidamine on:
a. vähemalt 7 täiskasvanud koera, kassi, või tuhkrut (vanuses alates 6 kuud);
b. vähemalt 7 üle 12 kuu vanust hobust;
c. vähemalt 10 üle 6 kuu vanust küülikut;
d. muud loomad, mis regulaarselt kasutavad 20 puuri, terraariumit või akvaariumit;
2. koerte või kasside vastuvõtmine hooldamiseks, hoidmiseks või treenimiseks, kui samal
ajal regulaarselt peetakse vähemalt 6 koera või kassi.
3. erinevad tegevused hobustega, kui neid elab ühes tallis kokku rohkem kui 6.
4. kõik ülal nimetatud suuremahulised pidamised on ka need pidamisviisid, kui inimesel
on erinevaid nimetatud loomaliike kokku üle 15.30
29 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Loomapidajate andmestik 10.07.2023 30 Laki eläinten hyvinvoinnista 693/2023 - Säädökset alkuperäisinä - FINLEX ®
10
Arvestama peab, et Soome ja Eesti õiguses on erinevusi. Näiteks hobune ei ole Eestis käsitletav
kui lemmikloom, vaid põllumajandusloom. Täpse mõjutatavate liikide koosseisu ja loomade
arvu liigipõhiselt selgitame välja edasiste analüüside käigus.
3) KOV-idele antakse õigus pidada oma territooriumil suguvõimetute kasside
gruppe
„Püüa-steriliseeri-vabasta“ programmid (ingl trap-neuter-release, edaspidi TNR) vähendavad
varjupaikades läbiviidavate eutanaasiate hulka ning annab võimaluse elada edasi ka neil
kassidel, kellel on kodu leidmiseks ja koduse eluga kohanemiseks kehvad väljavaated. TNR
õnnestumiseks on vaja täita mitmed eeltingimused, sh leppida kokku kasside kaugelt
tuvastamise meetod31. Kehamuutvad operatsioonid ei ole LoKS § 9 järgi lubatud, kuid mujal
on neis programmides kõige sagedamini kasutatud ühe kõrva küljest tüki eemaldamist. TNR
raames püütakse kinni kassikolooniate kassid, kelle hulgast tuvastatakse metsiku iseloomuga
kassid, kes ei sobi kodusesse keskkonda. Need kassid steriliseeritakse, märgistatakse (tüki
eemaldamine kõrvast) ja viiakse tagasi eelnevasse elupaika.
Sellise programmi rakendamisel tuleb KOV-il tagada kogukonna aktsepteerimine ja leppida
kokku käitumisreeglid loomade heaolu tagamiseks, sest kirjeldatud viisil peetava looma heaolu
ei või olla halvemini kaitstud: teda ei tohi rünnata, ehmatada või jätta abitusse seisundisse.
Vajalik on selliste loomade regulaarne vaktsineerimine ja parasiiditõrje, et tagada nii loomade
endi kui ka piirkonnas elavate inimeste tervis. See tähendab, et kolooniad peavad jääma kellegi
jälgimise alla. Arvestades, et pärast steriliseerimist tagasi eelnevasse elukeskkonda lastud
kassid on oma olemuselt hulkuvad loomad, lisandub KOV-idele sellise programmi kasutusele
võtmisel märkimisväärne kulu nende kasside ülalpidamiseks, sest LoKS-i kohaselt vastutab
KOV hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise korraldamise eest oma territooriumil.
Kassid on inimesele ohtliku toksoplasmoosi tekitava parasiidi lõpp-peremehed, kuid haigestuda
võivad ka teised looduses vabalt elavad liigid. Kassikolooniad on toksoplasmoosi tekitajate
reservuaarid ja levitajad. Keskkonnas säilivad haigustekitajad kuni 18 kuud ja seetõttu on
kassikolooniate arvukuse vähendamine oluline samm toksoplasmoosi nakatumise
ennetamisel32. Kogukond peab mõistma ja aktsepteerima riske rahvatervisele, kui selliseid
programme kasutama hakatakse. Vabalt elavad kassid jahivad linde, väikeseid ulukeid ja nad
võivad pugeda autode mootoriruumidesse peitu ning pääseda ligi mürgistele ainetele nagu
jahutusvedelik. Talvel külmuvad neile pakutav sööt ja jook, neile peab pakkuma piisavalt
pesasid magamiseks, sooja vedelikku ja sööta.
Võttes arvesse kõiki ohtusid loomaheaolule ning eelduseid programmi õnnestumiseks, ei ole
koduta kassigruppide pidamise lubamine hetkel parim viis loomaheaolu probleemide
ennetamiseks ning vastavat muudatust LoKS-i ei ole soovitatav lisada.
Kokkuvõtvalt soovitatavad lahendused loomade arvukuse piiramiseks on järgmised:
Loomapidaja peab otsustama iga looma puhul, kas ta on lemmikloom või võib
temast saada tulevikus aretusloom, kellel sünnivad järglased. Loomade paljunemist
31 V. Benka „Ear tips to ear tags: Making identifying cats treated with non-surgical fertility control“. Journal of
Feline medicine and Surgery, september 2015: 17(9), 808-815 (PDF) Ear tips to ear tags: Marking and
identifying cats treated with non-surgical fertility control (researchgate.net) 32 The Wildlife Society „Toxoplasmosis in Feral Cats: Health Risks to Humans and Wildlife“ , jaanuar 2011.
Microsoft Word - final Toxoplasmosis (nwarkaudubon.org)
11
peab takistama, kui järglaste saamine ei ole loomapidaja poolt läbimõeldud
eesmärk.
Lemmikloomad on isikliku meelelahutuse või seltsi otstarbel peetavad loomad,
kelle pidamise eesmärk ei saa olla järglaste saamine. Selle eesmärgi saavutamiseks
valib loomapidaja sobiva meetodi järglaste saamise takistamiseks. Kasside puhul on
rahvusvaheliselt heakskiidetud meetodiks kirurgiline operatsioon. Koerte puhul
hoidutakse järglaste saamisest ilma looma organismis muudatusi esile kutsumata
või otsustatakse järglaste saamisest hoidumine koostöös loomaarstiga (kirurgiline
või ravimitega suguvõimetuks muutmine).
Erinõuded ühes asukohas tavapärasest suurema hulga lemmikloomade pidamisel.
KOV-idele antakse õigus piirata loomade suuremahulist pidamist või seada
pädevuse piires eritingimusi.
Mõjud:
Mõjud loomaheaolule: Pakutud lahenduste mõju loomaheaolule on positiivne. Teadlaste ja
loomaarstide hinnangul ei kahjusta varane kassi steriliseerimine ega kastreerimine looma tervist
ega heaolu. Lühiajaline operatsioonist paranemise ebamugavus on ekspertide hinnangul
aktsepteeritav ajutine loomaheaolu häirumine. Väiksemas loomagrupis elamine vähendab nii
kasside, koerte kui ka teiste lemmikloomana peetavate loomaliikide puhul grupi hierarhiast
tulenevaid kakluseid. Sellisel juhul on neile lihtsam pakkuda sobivaid keskkonnatingimusi ja
lahendada terviseprobleeme. Loomaheaolu tagamise seisukohalt peab kõikide loomade heaolu
olema võrdselt kaitstud, sõltumata sellest, miks lemmikloom on teatud keskkonda sattunud või
milline on lemmikloomale inimese poolt planeeritud tulevik.
Sotsiaalsed mõjud: Mõjud loomapidajale on seotud lühiajaliselt emotsionaalse stressiga, kuid
pikemas vaates on mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele positiivne. Lemmikloomade
hoarding´u probleemile koostöös lähenemine, kus PTA tegeleb lemmikloomadega ja teised
pädevad asutused tegelevad inimestega, aitab toetada inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning
hakkama saamist. Varjupaikade pidajad ja PTA ametnikud kirjeldavad sageli esinevaid
juhtumeid, kus lemmikloomad on inimese arvates talle kõige tähtsamad. Nad söödavad
lemmikloomi enda vajaduste rahuldamise arvelt, kuid neil ei jätku vahendeid veterinaarravi
pakkumiseks, sobiva mikrokliima tagamiseks või paljunemise kontrollimiseks. Üheks
tunnuseks, et loomapidamine käib inimesele üle jõu, on lemmikloomade arvu ja
pidamistingimuste varjamine. Inimene ei otsi probleemi lahendamiseks abi, sest ta kardab, et
sellisel juhul võetakse tal kõik lemmikloomad käest ära. Meedias kajastatakse juhtumeid sageli
selles valguses, et loomapidaja ei hooli oma lemmikloomadest ja sellepärast peetakse
lemmikloomi kehvades tingimustes. Üldiselt hinnatakse loomakaitseorganisatsioonide tegevust
kõrgelt, kuid ka nende hoole alla võib sattuda liialt palju lemmikloomi ja lõpuks käib ka
vabatahtlikel organisatsioonidel nende eest hoolitsemine üle jõu.
Majanduslikud mõjud: Lemmikloomade arvukuse piiramine omab positiivset üldist
majanduslikku mõju. Loomapidajad peavad arvestama lemmiklooma puhul ühekordse
operatsiooni kuluga, mis kasside puhul varieerub 75–200 eurot emase ja 50–120 eurot isase
kassi kohta. Koerte operatsioonide hinnad sõltuvad koera suurusest jäädes vahemikku 150–300
eurot. Suguvõimetuks muutmisel ei teki loomaomanikul kohustust pidada soovimatuid
järglaseid, keda üleval pidada või eutaneerida.
Piirates hulkuvate lemmikloomade hulka, vähenevad varjupaikade,
loomakaitseorganisatsioonide ja KOV-ide kulud nende loomade püüdmisele, ülalpidamisele,
ravimisele ja eutaneerimisele.
12
Kavandatava riikliku lemmikloomaregistri loomisel on plaanis andmekooslusesse lisada koera
või kassi steriliseerimise kuupäev. Selle andmevälja lisamine ei ole märkimisväärne kulu
registri loomisel. Lemmikloomaregistri loomise mõjude eelhindamine on kajastatud VS-i
muutmise seaduse eelnõu VTK-s33.
Mõjud halduskoormusele: Halduskoormus suureneb loomaarstidel seoses andmete esitamise
kohustuse lisandumisega loomade suguvõimetuks muutmise kohta ja loomapidajatele loomade
arvu kohta pidamiskohtades teabe esitamisega. Mõju on võimalik vähendada läbi
infotehnoloogiliste lahenduste. Andmekogudesse kantavate andmete koosseis täpsustatakse
VS-i alusel loodava riikliku lemmikloomaregistri põhimääruses ja selle registri loomise
ettevalmistuses hinnatakse ka kaasnevad mõjud.
PTA-l suureneb esialgu töökoormus. Seaduse jõustumisel tekivad täiendavad
kontrollivõimalused ja -kohustused. Tõenäoliselt aja möödudes hakkab PTA töökoormus
vähenema, kuid täpsemalt on seda praegu keeruline prognoosida.
Täpsem mõjude ulatus selgub edasise analüüsi käigus, kui muudatuste rakendamiste
lahendustes ja ajakavas on täpsemalt kokku lepitud.
1.1.2 Teised pidamisega seotud probleemid
Taust: Eksperdid, loomakaitseorganisatsioonid ja PTA ametnikud kirjeldavad ühe sagedamini
esineva probleemina seda, et lemmikloomad ei saa õigeaegset ravi. Tavaliselt langetab ravi
otsuse looma omanik. Juhtudel, kus loom jõuab arsti juurde läbi vabatahtlike tegevuse, ei saa
loomaarst aru, kes otsustab looma ravimise või eutanaasia vajaduse. Probleemne on see halva
prognoosiga seisundite puhul, kus loomaarsti hinnangul looma kannatused pikenevad
põhjendamatult.
Probleemi kirjeldus: Loomaarstide hinnangul kannatavad loomad sageli valu ja krooniliste
terviseprobleemide käes erinevatel põhjustel: omanike teadmatus, raviks vajaliku raha ja
transpordivõimaluste puudumine ning loomaarstide puudus maapiirkondades. Loomade
transport loomakliinikusse võib osutuda kulukaks, mistõttu korduvaid külastusi või eriarsti
visiite ei tehta. PTA ja loomaarstid leiavad, et veterinaarravi paremaks kättesaadavuseks ja
järelevalvetegevuse toetamiseks oleks vaja Eestis piirkondlikke loomaarste.
Eestis kannatavad mitmed omanikuga lemmikloomad õigeaegse ravi puudumise pärast, samal
ajal kui mitmete loomakliinikute peamiseks sissetuleku allikaks on omanikuta lemmikloomade
ravi. Loomaarsti vaatenurgast omanikuta lemmikloomade puhul peetakse tihti prioriteediks
looma elu päästmist iga hinna eest, mitte looma heaolu.
On tekkinud kõiki osapooli mitterahuldav olukord.
1. Loomakaitseorganisatsioonide poole pöörduvad inimesed ootamatult suurte raviarvete
tasumiseks. Loomakaitseorganisatsioonid peavad leidma vahendeid oma eelarvest.
2. Loomaarstid ei saa teostada kõiki loomale vajalikke diagnostilisi protseduure või viia
ravikuuri korrektselt lõpuni, sest loomaomanikel ei ole selleks piisavalt raha.
3. Loomaarstid jäävad eriarvamusele loomakaitseorganisatsioonide hoole all olevate
patsientide elukvaliteedi saavutamise suhtes, kuid ravivad siiski edasi, sest see on
pöörduja soov ja teenus on loomaarstile majanduslikult kasulik.
33 Eelnõude infosüsteem. Veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Toimiku nr
23-1581. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5b9805d0-fda8-43c9-80d4-c7b758c547d4
13
4. Loomakliinikutes töötavatel loomaarstidel ei ole õigust eutanaasia otsust langetada
ning loomad kannatavad. Teistpidi on kohalike omavalitsuste varjupaikade loomaarstid
tugeva emotsionaalse surve all, sest peavad teostama eutanaasiat, mida avalikkus heaks
ei kiida
Võimalik lahendus: LoKS §-s 51on sätestatud nõue tagada haigestunud või vigastatud
lemmikloomale vajalik ravi. Tervise ja heaolu nõuete täpsustamiseks täiendatakse PõM nr 76
miinimumnõuetega vajaliku ravi tagamise kohta (esmane visiit, eriarsti poole pöördumine jms)
arvestades olukordi, kus loom kannatab valu või vajab täiendavat ravi mingi haigusseisundi
tõttu.
Alternatiivne lahendus on loomaomanike teadlikkuse tõstmine läbi erialaorganisatsioonide ja
riigiasutuste teavitustöö.
Mõju: Mõjud hinnatakse rakendusakti koostamise käigus.
1.1.3 Tegevusluba
Taust: Tegevusloa kohustused on LoKS-i alusel kehtestatud loomaaiapidajatele (LoKS § 29),
katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega ja katseloomade kasutamisega
tegelevatele ettevõtjatele (LoKS § 39) ning loomade vedajatele (LoKS § 201).
1.1.3.1 Lemmikloomade müük
Probleemi kirjeldus: Lemmikloomadena peetavate loomade müümisega tegelemisest tuleb
PTA-d teavitada VS-is ettenähtud korras, kuid lemmikloomapoe pidajatel puudub tegevusloa
kohustus. Maaelukomisjon arutas rahvaalgatus.ee kaudu laekunud algatust „Loom ei ole asi!
Tema koht ei ole poeletil!“.34,35 Loomapoodides peetavate ja sealt müüdavate loomade heaolu
ei ole loomakaitsjate hinnangul piisaval määral kaitstud. Loomakaitsjad leiavad, et loomade
müük tohiks olla lubatud ainult registreeritud kasvatajatel ning teatud loomaliikide pidamine
lemmikloomadena tuleb keelata. Väidet, et loomapoodides ei ole üldse võimalik loomi hästi
pidada, faktiliselt tõendada ei ole võimalik.
Võimalik lahendus: Tegevusloa kohustuse kehtestamine ettevõtjatele ja isikutele, kes müüvad
aastas teatud arvu tavapäraselt lemmikloomana peetavaid loomi, v.a ettevõtjad ja isikud, kelle
hoole all loomad sünnivad. Tegevusloal on täpsustus, millise loomaperekonna (ld k genus,
bioloogilise taksonoomia alusel) pidamiseks ja müümiseks (sh tulevase loomaomaniku
teavitamiseks) on ettevõtjale õigus antud.
EK on avaldanud ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kehtestamiseks, milles
käsitletakse koerte ja kasside heaolu ning nende jälgitavust36 (edaspidi EK ettepanek koerte ja
kasside heaolu ning nende jälgitavuse kohta). Kasside ja koerte müügi ja vahendamisega
tegelevate isikute õiguste ja kohustuste reguleerimise ulatus lepitakse selle ettepaneku põhjal
kokku EL turul ühiselt teiste liikmesriikidega. ReM viis 2024. aastal läbi kaasamisprotsessi,
milles osalejad nõustusid, et koerte ja kasside heaolu tagamine ettevõtetes ja varjupaikades peab
tuginema EL-is ühtsetel reeglitel. Loomakaitseorganisatsioonid ja järelevalveametnikud
viitasid puudujäägile, et samaväärselt ei ole reguleeritud loomapoodides peetavate teiste
loomade, nt näriliste ja lindude heaolu.
34 Riigikogu Maaelukomisjoni 20.02.2024 istungi protokoll. Päevakorrad ja protokollid - Riigikogu 35 Vt viide nr 3: Loom ei ole asi! Tema koht ei ole poeletil. - Rahvaalgatus 36 Welfare of dogs and cats and their traceability – proposed regulation (europa.eu)
14
PTA järelevalveametnikelt saadud andmetel (01.03.2024 seisuga) tegutseb Eestis 21
lemmikloomapoodi ja neile tuleks kehtestada tegevusloa kohustus. See seab ettevõtjale turule
pääsemiseks tõkke teatud loomaliikide kaupa, kuid ei kahjusta ühtsete kauplemistingimuste
reegleid EL turul ja võimaldab kontrollida lemmikloomade turgu tänu läbipaistvusele ja
tõenduspõhisele lähenemisele. Tegevusloa kohustuse kehtestamisel võib võtta põhimõtteliseks
eeskujuks EK ettepaneku koerte ja kasside heaolu ning nende jälgitavuse kohta, et hiljem tekiks
ühtne riigisisene reeglistik kõikide loomaliikide osas. Loakohustuse kehtestamine piirab
ettevõtjate majandustegevuse vabadust (PS § 29 ja 31). Majandustegevuse lubamine tegevusloa
alusel on lubatud vaid „olulisest avalikust huvist“ tuleneva põhjuse korral (MSÜS § 4 lg 2).
Antud juhul on olulisest avalikust huvist tulenevaks põhjuseks vajadus tagada
lemmikloomapoodides peetavate loomade heaolu. Kuna saavutatav eesmärk (poodides
peetavate loomade heaolu kaitse) on õiguspärane, siis on majandustegevuse vabaduse piirang
õigustatud. Loomade heaolu kaitse on üldisest huvist kantud õiguspärane eesmärk, mis on osa
Euroopa Liidu põhiväärtustest37. Seejuures tuleb lisaks selle piirangu sobivusele kaaluda ka
selle piirangu vajalikkust ja mõõdukust. Abinõu on vajalik, kui seatud eesmärki ei ole võimalik
saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne
kui esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid
isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes. Loakohustuse kehtestamisega kaasnevad lisakulud
riigieelarvest ja lisatöökoormus PTA ametnikele. Piirangud ei tohi kahjustada kaitstud õigust
rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Arvestades riigieelarve olukorda
võivad erinevused riigi kulutustes osutuda kaalukaks probleemile lahenduse leidmisel. Antud
juhul ennetaks tegevusloa andmisele eelnev ettevõtja kontroll hilisemaid kaebustele
reageerimisi ning kokkuvõttes vähendaks PTA töökoormust ning eelarveliste vahendite
kasutamist.
Samuti ei ole loakohustuse kehtestamise puhul tegemist kiire lahendusega. Suure tõenäosusega
on tegemist tehnilise normiga – õigusaktis sätestatud toote, protsessi või teenuse suhtes
kohaldatava tehnilise spetsifikatsiooniga (toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 punkt 8), mille
kehtestamisest tuleb komisjoni kaudu ka teisi liikmesriike teavitada.
Lemmikloomapoed peavad tagama uutele omanikele kirjalikult piisava teabe selle kohta,
kuidas tagada võetava lemmiklooma heaolu, millised on tunnused halvast heaolust,
terviseprobleemidest ja milliseid pidamistingimusi ning elukeskkonda rikastavaid vahendeid
või tegevusi loom vajab.
Kõik probleemid, mida loomakaitsjad kirjeldavad seoses lemmikloomadega kauplemisega, on
võimalik lahendada keelustamise asemel ka tingimuste seadmise (kirjeldada loomaperekonna
põhiselt PõM nr 76) loakohustuse ja nõuete kontrolliga. Lemmikloomadega kauplemise täielik
keelustamine seaks täiendava halduskoormuse ja kohustused praegu loomakauplustes
müüdavate loomade (nt küülikud, merisead jne) kasvatajatele, sest siis hakkaksid inimesed
ostma loomi ainult kasvatajate käest. Alternatiivina suureneb elusloomade vedu teistest
liikmesriikidest, mis ei ole loomaheaolu seisukohast aktsepteeritav. Lemmikloomade
kasvatajad peaksid saama tegeleda lemmikloomade aretuse ja üleskasvatamisega, jättes soovi
korral turustamise ja teavitamisega seotud tegevused professionaalsete edasimüüjate
vastutuseks.
37 Vt kohtuotsused Viamex Agrar Handel ja ZVK, C-37/07 ja C-58/06, EU:C:2008:18, punktid 22 ja 23, ja
Nationale Raad van Dierenkwekers en Liefhebbers ja Andibel, C-219/07, EU:C:2008:353, punkt 27
15
Muudatusega peab kaasnema lemmikloomade kasvatajate kohustus veenduda selles, kas
lemmikloom soetatakse edasimüügi eesmärgil (lemmikloomapoes müügiks pakkumiseks) või
isiklikuksmeelelahutuseks või seltsiks. Viimasel juhul peab kasvataja teavitama uut omanikku
ise, et omanikul oleksid looma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud loomapidamisalased
teadmised. Andes looma üle edasimüümise eesmärgil, peab kasvataja eelnevalt veenduma, et
lemmiklooma müümisega tegeleval ettevõtjal on tegevusluba. Kasvatajad ja müüjad peavad
tagama, et lemmikloomade liikumine eraisikute vahel on minimaalne. Korduv omaniku või
keskkonna vahetus ei taga lemmiklooma heaolu.
1.1.3.2 Loomaaedade ja loomaparkide tegevus
Taust: Loomaaed on koht, milles loomi näidatakse vähemalt seitse päeva aastas, LoKS § 28 lg
1 kohaselt. Loomaaia tegevuse eelduseks on tegevusloa saamine Keskkonnaametilt (edaspidi
KeA). Kehtiv regulatsioon on üldsõnaline ja mitmeti tõlgendatav, sest loomaaia pidamise
eesmärk ei ole selgelt seaduses väljendatud. Kohtades, kus näidatakse avalikult koduloomi,
vähemalt seitse päeva, ei ole KeA-l pädevust ega vajadust anda pidamiskohale hinnangut
looduskaitseseadusest lähtuvalt.
Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 1999/22/EÜ (ELT L 094, 09.04.1999, lk 24–26), mis
käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades (edaspidi EL loomaaia direktiiv) sätestatakse
järgmist38:
Loomaaedade pidamise eesmärk Euroopa Liidus on eelkõige kaitsta looduslikku loomastikku
ja bioloogilist mitmekesisust ning loomaaed on koht, kus peetakse metsloomi, et näidata neid
üldsusele vähemalt seitsmel või enamal päeval aastas (art 1 ja 2). Loomaias loomapidamise
eelduseks on direktiivis järgmised nõuded (art 3):
1. osalemine teadustöös, millest on kasu liikide kaitsel, ja/või asjakohaste kaitseoskuste
alane koolitus ja/või liikide kaitse alase teabe vahetus ja/või, kui see on asjakohane,
paljundustöö vangistuses, taasasustamine või liikide uuesti loodusesse laskmine;
2. bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud üldsuse teavitamise ja teadlikkuse
edendamine, andes eelkõige teavet eksponeeritavate liikide ja nende looduslike elupaikade
kohta;
3. loomade pidamine tingimustes, millega püütakse rahuldada konkreetsete liikide
bioloogilisi ja kaitsenõudeid, tagades muu hulgas tarandike varustuse vastavalt liikide
eripärale; ning säilitades loomakasvatuse kõrge standardi loomahaiguste ennetuse ja ravi ning
söötmise edasiarendatud programmi abil;
4. loomade lahtipääsemise vältimine, et hoiduda piirkonnale omaste liikide võimalikust
ökoloogilisest ohustatusest, samuti väliste kahjurite sissetungimise vältimine;
5. registreeritud liikidele vastava ja ajakohase dokumentatsiooni pidamine loomaaia
kollektsiooni kohta.
Probleemi kirjeldus: LoKS-is on määratletud loomaia mõiste ning sätestatud nõuded loomaaia
kohta (LoKS § 28 lg 1 - 4), kuid eespool loetletud loomaaia pidamise eesmärgiga seotud
tegevusteks valmisoleku tõendamine ei ole loomaaia tegevusloa taotlemise eelduseks ega
kontrolliesemeks. (LoKS § 291 ja § 292 ). Loomaias koduloomade näitamine ei ole EL loomaia
direktiiviga kaetud eesmärk, mistõttu tuleb riigisiseselt LoKS-is määrata, et koduloomade
pidamine nende näitamise eesmärgil on piisav alus nimetada kohta loomaaiaks või teistpidi.
Küsitav on, kas loomade heaolu on tagatud, kui nende pidamiskohta külastavad inimesed
üksnes meelelahutuslikul eesmärgil.
38 EUR-Lex - 31999L0022 - ET (europa.eu)
16
Loomaaia tegevusloa kontrolliese peab olema mh teaduslik ja loodushariduslik tegevus, mis on
vajalik liigikaitse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamiseks. Loomaaed ei saa olla
põllumajandusloomade või tavapäraselt lemmikloomadena peetavate loomade näitamise koht.
Kui loomi näidatakse lühiajaliselt, nt „Avatud talude päevad“ vmt ürituse raames, on see
loomanäitus, kus loomi eksponeeritakse ja tegevusluba vajalik ei ole. Loomanäituse puhul on
VS § 38 lõike 3 kohaselt nõutav, et ürituse korraldaja teavitab PTA-d vähemalt kümme päeva
enne korraldatava ürituse algust. Kui koduloomi näidatakse vähemalt seitsmel päeval aastas,
peab sellise tegevuse eesmärgiks loomapidamiskohas olema vähemalt üldsuse teavitamine
kodulooma liikide pidamisest. Selliste isikute jaoks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad
majandustegevuse nõuded peaksid olema loomaaedadest erinevad, sest tegemist on
koduloomadega. Tegevusloa peaks koduloomade pidamiseks sellistes ettevõtetes andma mitte
KeA, vaid PTA.
Loomaaedades peetakse loomi üldsusele näitamiseks (kollektsioon), liigikaitseks ja muuks
teadustööks ning elussöödaks. Kõik tegevused peavad olema põhjendatud ning kõikide
loomade heaolu peab olema võrdselt kaitstud. Hetkel puudub kokkulepitud regulatsioon, kuidas
hinnata vajadust elussöödaks kasutatavate lindude kasvatamiseks. Eesmärgiks peab olema
elussööda kasutamiseks leitavad alternatiivid või kui see pole võimalik, pidada elussöödaks
kasutatavaid loomi kõiki loomaheaolu tingimusi silmas pidades. Kiskjaliste heaolu tagamiseks
võib olla elussööda kasutamine loomulik ja vajalik, kuid hiirte, merisigade ja vuttide söödaks
kasvatamise eesmärgil pidamine peaks sellisel juhul toimuma võrdväärsetes tingimustes
kollektsiooni loomadega.
Võimalikud lahendused: 1. Täiendada LoKS-is loomaaedade mõistet ja tegevusloa kontrollieset nii, et loomaaiaks
loetakse üksnes need kohad, kus peetakse metsloomi liigikaitse ja loodusliku
mitmekesisuse säilitamiseks. Tegevusloa kontrolliesemesse kuulub muu hulgas
teadustöös osalemise, üldsuse teavitamise ja teadlikkuse arendamise kava.
Loomaaedade tegevus ja loomaaia loomade kaitse peab olema kavandatud ja
kontrollitud võrdväärsetel alustel, nagu LoKS-is kirjeldatud katseloomade kaitse.
Näiteks peab hindama elussöödaga söötmise vajadust ja selle tegevuse tingimusi, et
põhjendada elussööda kasvatamist loomaaedades ning tuleb hinnata, kas söödana on
võimalik kasutada loomaaia enda kollektsiooni loomi, liiklusõnnetustes hukkunud
loomi (Helsingi loomaaia praktika) või lihatooteid.
2. Loomaaia mõiste kõrval tuleks LoKS-is määratleda loomapargi mõiste. Ettevõte, kus
näidatakse üksnes koduloomi vähemalt seitsmel päeval aastas, on loomavaldkonna
haridust andev koht ehk loomapark, mille eesmärk on loomaheaolu- ja tervise
teadustöödes osalemine ning üldsuse teavitamine loomade pidamisest.. Loomapargi
pidamiseks peab samuti olema tegevusluba. Tegevusloa taotluse lahendaks PTA.
Loomaaias ja loomapargis peetavate loomade heaolu probleemide ennetamiseks ja
lahendamiseks võiks kasutada sarnaseid õiguslikke aluseid ja sätestada majandustegevuse
nõudeid, nagu need on kehtestatud katseloomade kaitse kohta.
Need puudutavad enne majandustegevuse alustamist hinnangu andmist:
1. loomade liikidele koosseisule ja arvule;
2. loomade pidamise, paljundamise ja hukkamise võtetele;
3. teadustöös osalemisele ja üldsuse teavitamisele.
17
Lisaks eelnevale on esile kerkinud probleem seoses loomaaiapidajate tegevusloale kantavate
andmetega. Sageli puudub tegevusloal tegevuskoha number PRIA registris (s.o
põllumajandusloomade registrisse kantud ettevõtja ettevõtte registreerimise kordumatu
number). See peab olema tulevikus tegevusloa taotlemisel ja muutmisel esitatavas
andmekoosseisus. Muudatus puudutab potentsiaalselt 30 ettevõtet.39
1.1.3.3 Tegevuslubadega seotud riigilõiv
Taust: Tegevusloa taotluste lahendamise kulud tuleb katta riigilõivust. Tegevusloa
kontrolliesemesse kuuluvad majandustegevuse nõuded on üldjuhul sätestatud eriseaduses, nt
katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamisega
tegelevate ettevõtjate puhul on kontrolliesemeks nõuetekohane loomadele pakutav
elukeskkond, tauditõrjemeetmed ja hädaolukorraplaan (LoKS § 40), samuti loomaheaolu,
andmekaitse ja loomatervise eest vastutavate isikute olemasolu (LoKS § 402).
Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 26131 alusel on katseloomade kasvatamise, katseloomadega
varustamise ja katseloomade kasutamisega tegelevatele ettevõtjatele kehtestatud tegevusloa
taotluse lahendamise eest riigilõiv 64 eurot. Loomaaia tegevusloa läbivaatamise tasu on 20
eurot (RLS § 344).40
Probleemi kirjeldus: Võrreldes keskkonnakaitse valdkonnaga on keskkonnakompleksloa
andmise taotluse läbivaatamise riigilõiv esmakordse loa taotluse läbivaatamisel 1240–1640
eurot sõltuvalt potentsiaalsest ohust keskkonnale (suurõnnetuse vältimine), loa muutmise
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 620 eurot (RLS § 124). Keskkonnakompleksloa
andmise menetluse käigus hinnatakse ohte, tehnoloogiat, rajatisi nii, nagu peaks tegema ka
loomakaitse eesmärgil ettevõtjate puhul, kes võivad põhjustada oma tegevusega ohtu loomade
heaolule. Loomaaedades ja loomaparkides peetavad loomad kujutavad endast ohtu
külastajatele. Nii metsloomade kui ka põllumajandusloomale ligipääs peab olema tõhusalt
takistatud, et näiteks lapsed ei satuks ettevaatamatusest loomale liiga lähedale. Ohu
ennetamiseks peab ettevõtja enne tegevusega alustamist tõendama tehnoloogilist võimekust ja
pädevust erinevate ohtude ärahoidmiseks ja hädaolukorras tegutsemiseks. Riigiametid (KeA ja
PTA) peavad korraldama loataotluste läbivaatamiseks vajaliku ekspertiisi ja aja.
Alternatiivina riigilõivu kehtestamisele võib kaaluda katseloomade kaitse valdkonnas
loataotluste, sh tegevusloa taotluse lahendamise eest riigilõivu tasumise asemel järelevalvetasu
rakendamist. See võimaldaks PTA-l saada oma ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised
vahendid, mis oleksid otseselt vastavuses töökoormusega, otse asutuse eelarvesse. Tänu sellele
paraneb asutusel ülevaade olemasolevatest ressurssidest, mis omakorda aitab tõhusamalt ja
vastavalt eelarvelistele vahenditele oma tegevusi planeerida.
Mahukamad menetlused puudutavad katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise
ja katseloomade kasutamisega tegelevaid ettevõtjaid ja loomaaiapidajaid ning loomaaedu ja
loomaparke. Sõltuvalt sellest, kas loomaaias kasvatatakse loomi elussöödaks, võiks tasu olla
suurem. Analoogia saab tuua keskkonna hoidmise valdkonnast. Riigilõivu suurus on erinev,
sõltuvalt potentsiaalsest ohust, mida on vaja ekspertide hinnangul ennetada. Uued riigilõivud
võiksid olema samas suurusjärgus, mis keskkonnakaitse valdkonnas, jäädes vahemikku 1240–
1640 eurot. Loomaaedade puhul on vajalik ekspertide kaasamine ajamahukasse
majandustegevuse hindamise protsessi. Loamenetluse käigus tuleb hinnata pidamistingimusi
(rajatised, söötmise korraldamine, järglaste saamine või sellest hoidumine, valgusrežiim,
39 EASi ja Kredexi ühendasutuse kodulehekülg „Puhka Eestis“ Loomaaiad ja loomapargid | Puhka Eestis i.a. 40 Riigiportaal eesti.ee. Loomaaia tegevusluba. i.a. eesti.ee/et/erinouetega-tegevusalad/keskkond/loomaaia-
tegevusluba
18
veeloomadel vee koostis ja temperatuur jpm), veterinaarravi ja loomade hukkamise korraldust,
bioohutust, külastajate ohutust, kriisiplaane tegutsemiseks erinevates ohuolukordades ning
loomaaia pidamise eesmärgipärasust – kas loomaaial on olemas üldsuse harimise, teadustöö või
liigikaitse kavad.
Väiksema mahuga menetlused, mille käigus PTA hindab loomaparkide ja loomapoodide
tegevuslubade taotlusi, peavad olema kaetud riigilõivuga, mille puhul võivad võrreldavaks
väärtuseks olla erinevad keskkonnaload, mille lõivud on sätestatud RLS §-s 1362. Lõivu
suurused on vahemikus 540–1000 eurot. Loomaparkide ja loomapoodide puhul ei ole
loomapidamise eesmärk liigikaitse või teadustöö, samuti on ohud külastajatele väiksemad.
Pidamistingimused on kirjeldatud LoKS-i rakendusaktides ning nende hindamiseks piisab PTA
ametnike pädevusest. Siiski on kõikide loomaheaolu- ja terviseriskide hindamiseks vajalik
põhjalik andmete kontrollimine ning ettevõtte eelnev kontroll kohapeal.
Võimalik lahendus: Kehtestada RLS-is LoKS-i alusel tehtavate toimingute eest tasumiseks
uued riigilõivude määrad, mis katavad ametite poolt ekspertiisi korraldamise ja loataotluse
läbivaatamisega kaasnevaid kulusid.
1.1.3.4 Tegevuslubadega seotud mõjud
Mõju loomaheaolule: Loakohustuse kehtestamist võib pidada tõhusaks vahendiks
loomaheaolu probleemide ennetamiseks. Enne loomapidamisega alustamist peab ettevõtja
esitama PTA-le või KeA-le koos tegevusloa taotlusega andmed selle kohta, kas tal on asjaomase
loomaliigi pidamiseks ja kavandatavaks kasutusviisiks olemas vajalik tehnoloogia ja pädevus.
Kas ettevõtja on läbi mõelnud kriisiolukordades tegutsemise ja kas on olemas kava
loomataudide ennetamiseks saab samuti tegevusloa taotlusest kindlaks teha. Kokkuvõtlikult on
mõju loomaheaolule positiivne.
Majanduslik mõju ettevõtjale on loakohustuse kehtestamisel ja riigilõivude suurendamisel
negatiivne. Valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele seatakse piirang turul tegutsemiseks ja
tegutsevate ettevõtjate kulud suurenevad.
Loa taotlemisega seotud otseseid kulusid võib hinnata, arvestades riigilõivumäärade tõusu,
vähemalt viie- või kümnekordseks. Nende dokumentide koostamiseks, mida esitatakse PTA-le
ja KeA-le kontrollimiseks, kulub viis kuni kümme korda rohkem aega kui nende
kontrollimiseks. Ekspertide pädevus peab olema võrdne nii neil, kes dokumente koostavad, kui
neil, kes neid kontrollivad. Üksnes katseloomadega tegelevate ettevõtjate puhul on kulude
suurenemine väiksema mõjuga, sest nad peavad tasuma juba praegu suuremat riigilõivu.
Loomaaedadega, loomaparkidega ja loomade müügiga tegelevate ettevõtjate (kaupluste) puhul
suurenevad kulud ettevõtja kohta vahemikus 3000–15 000 eurot, mis on võrreldes muude
kuludega siiski väikese mõjuga kulu eelarvele suurte asutuste puhul: Tallinna Loomaaia eelarve
oli 2022. aastal 1,7 miljonit eurot41, Elistvere loomaparki külastas 2021. aastal 80 000 inimest42.
Teatud kohalikes omavalitsustes võivad väikesed loomaaiad või loomapargid olla olulised
külastussihtkohad, mistõttu võib täiendavate kulude ja kohustuste tekkimine tuua kaasa mõju
kohalikule turismiga seotud ettevõtlusele, kuigi KOV-ide jaoks on muudatus eelarveneutraalne.
Kulude suurenemine loomapidajatele on õigustatud, kui seda tingib loomaheaolu probleemide
ennetamine.
41 Tallinna loomaaia kodulehekülg, 2023. Tallinna Loomaaed. Tegevusaruanne 2022.
AASTAARUANNE_2022_Tallinna-Loomaaed-1.pdf (tallinnzoo.ee) 42Riigimetsa Majandamise Keskus kodulehekülg 2022. Aastaraamat 2021. RMK_aastaraamat_2021_EST.pdf
19
Mõju halduskoormusele: Nende ettevõtjate halduskoormus suureneb, kelle tegevusalal ei ole
varasemalt olnud tegevusloa nõuet.
Mõju valitsusasutuste töökoormusele: Tegevusloa taotluse lahendamisel tuleb enne teatud
tegevusalal majandustegevuse alustamist kontrollida ja tuvastada, kas ettevõtja on täitnud
asjaomase majandustegevuse kohta kehtestatud nõuded. Loomaaedade, loomapoodide ja
loomaparkide nõuetekohasuse kontrolliga saab välistada hilisemaid kahjusid loomade heaolule,
loodusele, keskkonnale ja inimestele tegevuskohas tegutsemise ajal. Järelevalveametnik saab
nõuete täitmist tuvastada enne ettevõttes tegevuse alustamist juhul, kui need nõuded on
tegevusloa kontrolliesemena loetletud õigusaktis ning ettevõtja on kohustatud nende olemasolu
ise tõendama. Tegevusloa taotluste menetluses võib olla vajalik kaasata eksperte keerukamate
teemade hindamiseks, eriti loomaaia ja loomapoodide puhul, sest ametnikel palutakse hinnata
erinevate loomaliikide vajadustele vastavat pidamist, liigikaitse, teadus- ja teavitustegevuse
sisulist eesmärgipärasust ning tegevusega seotud riske.
Kokkuvõtvalt töökoormus PTA-s suureneb seoses uute majandustegevuse nõuete ja
loakohustuste kehtestamisega nii loomaaedadele, loomaparkidele kui ka loomapoodidele. KeA
töökoormus suureneb, kui nad peavad tänase olukorraga võrreldes põhjalikumalt kontrollima
loomaaedade kavandatava tegevuse vastavust liigikaitse, üldsuse teavitamise ja teadustöös
osalemise eesmärkidele.
Sotsiaalne mõju: Ettepanekul kehtestada loomakauplustele tegevusloa nõue on positiivne
sotsiaalne mõju. Riigikogu maaelukomisjon arutas alternatiivi keelustada loomade müük
poodides. Nendeni on jõudnud piisaval hulgal signaale, et loomapoodides peetavate loomade
heaolu ei ole kaitstud. Lahenduse ettepanek vastab loomakaitset rohkem väärtustavate inimeste
vajadusele elada ühiskonnas, kus loomaheaolu on paremini kaitstud.
Ettepanekul ennetada lemmikloomadena peetavate loomade heaoluprobleeme (nii kasside kui
lemmikloomapoodidest ostetavate loomade puhul) on positiivne sotsiaalne mõju. Eesti
Loomakaitse Seltsi andmetel hukkub 80% eksootilistest lemmikloomadest esimese aasta
jooksul pärast uude koju jõudmist43. Kassikasvatuse eksperdi hinnangul esineb samas
suurusjärgus probleeme lemmikloomaks võetud kassidel, keda võetakse madalate standardite
alusel tegutsevatest varjupaikadest, hoiukodudest, kasvatajatelt ning vahendajatelt. Inimesed
otsivad pärast esmakordset negatiivset kogemust kasside kasvatajaid, kellelt nad saavad
tervema looma. Lemmiklooma kaotuse mõju on võrreldav lähedase inimese kaotusega44, eriti
lapsepõlves45. Viimati mainitud uuringute tegijad järeldasid, et laste puhul ei saa olla kindel
selles, et lemmikloomade pidamisest saadav positiivne kogemus on piisavalt oluline, et korvata
looma kaotusest tekkinud leina. Kõik meetmed, mis piiravad lemmikloomade kättesaadavust,
kuid pikendavad lemmikloomade eluiga ja vähendavad nende kaotamise riski, omavad
positiivset mõju inimeste ja eriti laste vaimsele tervisele.
43 MTÜ Loomus kodulehekülg. Eesti Loomakaitse Seltsi pressiteade „80% eksootilistest lemmikloomadest
hukkub kodudes esimese aasta jooksul“, 15.02.0204. 80% eksootilistest lemmikloomades hukkub kodudes
esimese aasta jooksul - Loomus 44 Healthline Media Company kodulehekülg PsychCentral, 27.02.2019 Losing a Pet Can Be Just as Hard as
Losing a Loved One (psychcentral.com) 45 KM Crawford, Y Zhu, KA Davis jt.The mental health effects of pet death during childhood: is it better to have
loved and lost than never to have loved at all? European Child& Adolescent Psychiatry. 2021;30(10):1547-1558.
The mental health effects of pet death during childhood: Is it better to have loved and lost than never to have
loved at all? - PMC (nih.gov)
20
Loomaheaolu parandamine vähendab lemmikloomade haigestumist ja vajadust nende
ravimiseks, mis vähendab ohtu rahvatervisele ja antibiootikumidele resistentsete
mikroobitüvede levikule.
Kokkuvõtvalt arvestades kolme sotsiaalse mõju aspekti on mõju positiivne.
1.2 Lemmikloomapidamisega seotud keeldude kehtestamine Taust: Loomapidamisnõuded ja seotud tegevusnõuded on sätestatud LoKS-is ja selle
rakendusaktides, kuid konkreetsed keelud, sh isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad keelud
loomaheaolu tagamise eesmärgil on kehtestatud LoKS-is.
LoKS-is on kehtestatud järgmised keelud:
1. kasutada vahendeid või seadmeid, mis võivad looma vigastada (LoKS § 3 lg 3);
2. lubamatud teod (LoKS § 4 lg 1), mis põhjustavad:
1. looma hukkumist,
2. looma vigastamist,
3. loomale valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, nagu , mille kohta on
loetelu:
i. looma sundimine talle ülejõu käivaks pingutuseks,
ii. loomavõitluse korraldamine,
iii. looma hülgamine,
iv. looma abitusse seisundisse jätmine,
v. loomale kannatusi põhjustav aretustegevus,
vi. muu sarnaste tagajärgedega tegu;
3. sööta looma sunniviisiliselt (LoKS § 4 lg 3);
4. loomapidamine karusnaha tootmise eesmärgil (LoKS § 41);
5. välimust muutvad veterinaarsed menetlused (LoKS § 9), v.a LoKS § 9 lõikes 2 loetletud
menetlused ja sellisel eesmärgil opereeritud loomade näitamine (LoKS § 27 lg 5);
6. kastreerida looma kudede nekroosi tekitaval viisil (LoKS § 9 lg 2);
7. eutanaasia lubamatud meetodid, nagu uputamine, lämmatamine, mürgitamine,
hukkamine elektriga (LoKS § 18 lg 5);
8. looma hukkamine alaealise juuresolekul (LoKS § 19);
9. võistlustel osalevatele või sellel eesmärgil treenitavatele loomadele ainete
manustamine, mis mõjutavad nende sooritusvõimet (LoKS § 25 lg 2);
10. looma kasutamine loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil vmt avalikul üritusel,
kui sellega võib kaasneda loomale valu, kannatuste või vigastuste põhjustamine (LoKS
§ 27 lg 4);
11. looma treenimine valu, kannatusi või vigastusi põhjustaval viisil (LoKS § 27 lg 4);
12. müügiks pakutava lemmiklooma pidamine kaupluse vaateaknal (LoKS § 331 lg 1);
13. erinevad keelud seoses loomakatsetega (LoKS § 36, § 37, § 371ja § 43).
Osad keelud on konkreetselt seotud ühe selge keeluga, nt välimust muutvate veterinaarsete
menetluste keeld või sunniviisilise söötmise keeld. Looma suhtes lubamatute tegude puhul on
sätestatud üldine määratlus ja mõningad konkreetsed näited, kuid lõplikku loetelu lubamatute
tegude kohta LoKS-is ei ole ette nähtud. Juristid, loomakaitseorganisatsioonid ja
järelevalveametnikud on eriarvamusel, kas teatud tegevused peaksid olema eraldi LoKS-is
loetletud keelatud tegevustena või saab neid lugeda keelatuks, sest nad on hõlmatud lubamatu
teo määratlusega. Arutelud on olnud järgmistel teemadel:
1. loomapoodides lemmikloomade müügi keeld;
2. teatud loomaliikide lemmikloomana pidamise keeld nö positiivse nimekirja
kehtestamise kaudu;
21
3. koerte ketispidamise keelustamine;
4. zoofiilia keelustamine.
1.2.1 Lemmikloomadena peetavate loomaliikide nimekirja kehtestamine
Probleemi kirjeldus: Loomakaitseorganisatsioonid on ReM-ile ja Kliimaministeeriumile
teinud ettepaneku tagada lemmikloomadena peetavate loomade ja looduses vabalt elavate
loomade heaolu nn positiivse nimekirja abil. Positiivse nimekirja kehtestamise vajadust
põhjendatakse sellega, et teatud loomaliikidele ei ole võimalik tagada kodustes tingimustes ilma
märkimisväärsete kulutuste ja pingutusteta LoKS-i nõuetest tulenevat piisavat heaolu taset.
Lemmikloomadena peetavate loomaliikide valik on piiratud looduskaitseseaduse alusel.
Eestisse ei tohi tuua looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike, kelle loetelu on leitav
keskkonnaministri 7. oktoobri 2004. a määrusest nr 126 „Looduslikku tasakaalu ohustavate
võõrliikide nimekiri“46. Teiste loomaliikide, sh võõrliikide pidamine lemmikloomana on
lubatud juhul, kui järgitakse LoKS-i nõudeid. Maaeluministri 31. mai 2018. a määrus nr 36
„Nende loomaliikide ja alamliikide loetelu, kuhu kuuluvaid loomi on lubatud loomanäitusel,-
võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokku toomisega seotud muul avalikult üritusel
kasutada“47 võiks lugeda kui nimekirja loomadest, kelle puhul saab olla kindel, et loomapidaja
suudab tagada piisava loomaheaolu ja kaitse nende pidamisel ja määruse pealkirjas viidatud
sündmustel.
Võimalik lahendus: Üheks võimaluseks on koostöös ekspertidega koostada kõikide Eestis
peetavate lemmikloomade perekondade või liikide kaupa neile sobivate pidamistingimuste ja -
võtete kohta kirjeldused ja luua avalik andmebaas (selline lahendus on kasutusel näiteks
Saksamaal) või tagada vajaliku informatsiooni andmine looma kasvataja või müüja poolt
(kirjeldatud lahendus eelmises peatükis).
Teiseks võimalikuks lahenduseks on keelustada eksootiliste loomade pidamine
lemmikloomadena ning luua nimekiri loomadest, kellele sobivate pidamistingimuste
pakkumine on kodumajapidamistes teatud tingimustel võimalik. Keeld võiks välistada
loomakaitseorganisatsioonide hinnangul praegu esinevad eksootiliste lemmikloomade
pidamise probleemid, sest keelustatakse nende eksootiliste lemmikloomade pidamine, v.a
kassid ja koerad, kelle pidamiseks ei ole ilma märkimisväärsete kulutuste ja pingutusteta
võimalik kodumajapidamistes sobivaid tingimusi luua. Piirangu kehtestamist on keeruline
põhjendada vastutustundlike ja pädevate eksootiliste lemmikloomade pidajate suhtes, sest
mõnda eksootilist lemmiklooma peetakse kindlasti paremini kui koera või kassi. Samuti ei
poolda nn positiivse nimekirja kehtestamist eksperdid. Kõikide loomade kohta koondatav
kollektiivne teadmine tervikuna peaks täiendama loomapidaja olemasolevat pädevust nt
haruldaste loomaliikide heaolu ja kaitse kohta. Kõik loomapidajad peavad tagama oma
lemmikloomale üldise heaolu.
Kokkuvõtvalt on eelistatud esimene variant kirjeldada loomapidamistingimusi
lemmikloomadena peetavate loomade heaolu tagamiseks eelkõige juhendites või vajaduse
korral ka LoKS-i rakendusaktides, kuid positiivse nimekirja kaudu ei keelustata sellest
nimekirjast väljajäetud loomade pidamist lemmikloomadena. Juhendite koostamisel teevad
koostööd erinevad eksperdid ja loomaarstid, need avaldatakse veebilehtedel ja kättesaadavaks
tegemist saavad korraldada loomakaitseorganisatsioonid oma liikmete kaudu.
46 RTL 2007, 40, 686 47 RT I, 05.06.2018, 6
22
Loomakaitseorganisatsioonide sellealane tegevus aitaks kaasa loomaheaolu tõstmisele
loomapidajate üldise teadlikkuse kasvatamise ja parimate praktikate levitamise kaudu ning
omaks suurt positiivset mõju. Seega tuleks loomaheaolus parima tulemuse saavutamiseks selle
probleemi lahendamisel kasutada hetkel teisi võimalusi, millest seaduse muutmine oleks
viimane võimalus.
1.2.2 Koerte ketispidamise keelustamine
Probleemi kirjeldus: Loomakaitseorganisatsioonid on kirjeldanud intervjuudes, petitsioonides
ja PTA-le, et riik peaks andma selge sõnumi loomapidajale: koer ei ole valveseade või tarbeese,
vaid koeral on õigus piisavale tähelepanule ja lähedusele. Seega koerte alaline ketispidamine
on vaja keelustada. Selle eesmärk on sümboolne sõnum, et „ketikoer“ kui üksnes
valvefunktsiooniga üksildane õueloom, peab jääma minevikku. Kui ketis peetakse koera tema
turvalisuse tagamiseks ja koerale võimaldatakse piisavalt liikumist, suhtlemist ja mugavust, siis
keti kui vahendi keelamine ei paranda inimeste teadlikkust probleemi põhiolemusest. Ketiga
fikseerimise mõistlikuks alternatiiviks on aedik või kogu territooriumi piirav kinnine aed.
Lisaks ketispidamisest sõltumatule looma väärkohtlemisele (terviseprobleemide mitte
märkamine, sotsiaalse suhtlemise ja väljaõppe võimaldamata jätmine), peab tagama ketis
peetava looma turvalisuse. Aktsepteeritav on treeningu, näituse, jahi või muu piiritletud
ülesande täitmise eesmärgil koera ajutine liikumise piiramine (järelevalve all ja mitte kauem
kui kindlaks määratud aja vältel). Looma alaliselt liikumise piiramisel tuleb pidada silmas
eelkõige looma turvalisust.
Soomes ei ole koerte ketispidamine keelatud. Soome Maa- ja Metsaministeeriumi ekspertide
andmetel peetakse seal koeri ketis vähe ning nende puhul ei tuvastata heaolu probleeme
sagedamini kui teiste pidamisviiside puhul. Rootsis tohivad koerad kinni seotud olla kuni kaks
tundi päevas ja peavad olema sel ajal inimese pideva järelevalve all. Lätis on ketispidamine
lubatud. Enamikes Euroopa riikides reguleeritakse koerte ketispidamist regionaalselt ja
ketispidamise keelustamist riigi tasandil ei ole otsustatud.
Tallinna Ringkonnakohus on oma kohtulahendis48 leidnud, et PõM nr 76 normide sõnastuse
põhjal ei ole üheselt selge, milline on ketis peetav koer ning kuidas on omavahel seotud PõM
nr 76 §-d 9 ja 10. Kohus märkis, et sellises ebaselges olukorras on loomapidajal väga keerukas
õigusaktidest aru saada ja neid täita ning juhtis tähelepanu, et kui ühiskonna arusaam
lemmikloomade pidamise nõuetest muutub (nt ei ole koera ketis pidamine enam aktsepteeritav
loomapidamise viis) või praktikas levib uus viis mingi loomarühma pidamiseks, mille
eripäradega ei ole õigusaktis arvestatud (nt veokoerte pidamine turismimajanduse ja
meelelahutuse eesmärgil), tuleb õigusselguse tagamiseks PõM nr 76 muuta. Kohus nentis, et
kuna lemmikloomade vajadused on väga erinevad, on suurem osa nõudeid sätestatud üldiselt,
mis tähendab, et kui PTA teeb järelevalvet lemmikloomade pidamise nõuete täitmise üle, tuleb
tal sisustada õigusaktides kasutatud määratlemata õigusmõisteid, arvestades konkreetse liigi või
tõu eripärasid ja muid tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus juhtis tähelepanu ka rakendamise
praktika muutumisele, mis otseselt ei pea tähendama õigusakti muutmise vajadust, kuid mis
võib tähendada, et LoKS-i ja PõM nr 76 tõlgendamine ja rakendamine on piisav ja paindlik
ning järelevalveametnikud saavad praktikas hinnata loomadele pakutavaid heaolutingimusi.
Kohtu arutelust võib järeldada, et LoKS-i ei pea muutma siis, kui PTA soovib sisustada läbi
järelevalvepraktika koerte ketispidamist lubatud viisil. Täna on PTA järelevalveametnikud
asunud seisukohale, et ketispidamine ei ole pidamisviis, mida nad soovivad juhtumispõhiselt
48Tallinna Ringkonnakohtu otsus 22.12.2022 nr 3-21-2038 (riigiteataja.ee), p 20, 25, 26, 38
23
hinnata ja sisustada. Keeldu põhjendab järelevalvepraktika (täpsem ülevaade järgmises
peatükis).
Võimalik lahendus: Koerte alalise ketispidamise keelustamine LoKS-is. Selleks, et mitte
panna ohtu täna ketis peetavate koerte heaolu ja ümbruskonna ohutust, peab seaduses
kehtestama üleminekuperioodi lähtudes seaduse muudatuse kehtima hakkamisest.
Üleminekuperioodi kehtestamisel tuleb arvesse võtta, et seaduse jõustumise hetkest enam
teatud vanuses koeri ketti panna ei tohi kogu tema eluajal, et vältida täna ketis peetavate koerte
lahtilaskmise kohustust. Kaaluma peab, kas keelatud peab olema varjupaigast võetud
täiskasvanud koera ketis pidamine. Looma loovutaja peab eelnevalt veenduma, et varjupaigast
uude koju loovutataval loomal on omandatud sobivad oskused selleks, et koeral oleks uues
kodus turvalisus tagatud ja selgitama, et hoolimata vanusepõhiselt kehtestatud üleminekuajast
ei ole täiskasvanud koera võtmisel ketis pidamine lubatud, v.a juhul kui koera peeti varem ketis.
Koerte alalise ketispidamise keelustamine on riigi poolt oluline sõnum selle kohta, et koer ei
ole valveseade, vaid sotsiaalsete vajadustega loom. Vajalik on tagada üleminekuperiood ning
koerte ja inimeste turvalisus. Alalise ketispidamise keelustamise poolt on nii eksperdid,
loomakaitseorganisatsioonid kui ka PTA järelevalveametnikud.
Kokkuvõtvalt on parim võimalik lahendus keelustada teatud ajahetkest alates sündinud koerte
ketispidamine (näiteks 01.01.2025) ning nende varem sündinud koerte ketispidamine, keda ei
ole eelnevalt ketis peetud. Ajutist koera sidumist mõne objekti külge (nt 1–2 tunniks) mõnes
tavapärasest erinevas situatsioonis või pidamiskohast väljaspool ei peeta ketispidamiseks.
1.2.3 Zoofiilia keelustamine
Probleemi kirjeldus: Zoofiilia täpse määratluse ja selle selgesõnaliselt looma suhtes
lubamatute tegude loetellu lisamise vajadus on tekitanud eriarvamusi. Eksperdid, PTA ja
juristid on arvamusel, et zoofiilia on keelustatud looma suhtes lubamatu teona (LoKS § 4) ka
praegu. Järelevalveametnikele ei tekita kahtlust, kas looma füüsiline seksuaalne ärakasutamine
on Eestis looma suhtes lubamatu tegu või mitte. Kindlasti on tegemist teoga, mis põhjustab
loomale füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Eestis ei ole tekkinud arutelu käigus küsimust, kas
seksuaalne suhe loomaga võiks kuuluda lubatud inimkogemuse alla nagu teised seksuaalsed
hoiakud või tegevused, mis ei kahjusta mitte kedagi. Soome loomakaitseseaduse arutelu käigus
väljendati selliseid seisukohti, tuues analoogiat homoseksuaalsusega. Eestis ei ole juristid,
järelevalveametnikud ja eksperdid (arvatavasti ka ühiskond, sest vastuväiteid ei ole esitatud)
nõustunud loomakaitseorganisatsioonide käsitlusega, nagu oleks tegemist „halli alaga“. Eestis
puudub järelevalvepraktika ja ei ole tõendeid selle kohta, et Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi
PPA) või PTA võiks zoofiilia tõttu väärteomenetluse läbiviimisel tõstatada küsimuse, kas
zoofiilia on looma suhtes lubamatu tegu.
Teine selle probleemiga seotud aspekt on loomaporno omamine ja loomakasvatuses töötamise
keeld.49 MTÜ Loomus on andnud teada, et sotsiaalmeedias tegutsevad kinnised vestlusgrupid
inimestele, kelle ühine huviala on loomaporno. Lisaks sellele peab MTÜ Loomuse hinnangul
olema tagatud see, et zoofiilias või loomaporno omamises süüdimõistva otsuse korral, ei tohiks
isik edaspidi loomi pidada ega nendega töötada.
49 Vt viide nr 4, Keelustame Eestis zoofiilia - Rahvaalgatus
24
Zoofiilia karistatavust loomade õigusliku staatuse valguses on uuritud 2020. aastal
viieteistkümne Euroopa riigi võrdlevas analüüsis50. Analüüsis uuriti järgmisi Euroopa riike:
Ungari, Austria, Tšehhi, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Norra, Poola,
Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Šveits. Analüüsi tulemusel on leitud, et Hollandi,
Norra ja Šveitsi kriminaalõigus on kõige täielikum zoofiilia keelamise ja sanktsioonide
määramise osas. Riikide pingera teises otsas on Ungari, Itaalia ja Sloveenia, kuna nende
kriminaalõigus ei sisalda konkreetseid karistusnorme zoofiilia juhtumite korral. Ülejäänud
riigid jäävad nende kahe äärmuse vahele. Nenditakse, et riikides on zoofiilia õiguslik käsitlus
erinev. Olukorra käsitlemist raskendab asjaolu, et usaldusväärsete uuringute ja statistika
puudumise tõttu saab zoofiilia levimust ainult oletuslikult hinnata. Enamasti jääb zoofiilia
sotsiaalseks tabuks isegi seal, kus see ei ole keelatud, kuna asjaosaline üldjuhul oma eelistust
ei reklaami. Mõnikord isegi loomakaitseorganisatsioonid ei soovi seda teemat käsitleda. On
ilmnenud palju juhtumeid, mis on šokeerinud ühiskonda ja kiirendanud seadusandlust ning
tõenäoliselt tuleb sarnaseid juhtumeid ka tulevikus. Kahtlustatakse, et zoofiilia esinemissagedus
on märkimisväärne ning päevavalgele tulnud juhtumid tekitavad avalikkuse pahameelt.
Seetõttu pikas perspektiivis kehtestavad isegi need riigid, kus praegu zoofiilia eest karistusi ei
kohaldata, tõenäoliselt rohkem õigusnorme selle reguleerimiseks.
Võimalik lahendus: Zoofiilia võib lisada selgesõnaliselt looma suhtes lubamatute tegude
loetellu, et väljendada veelgi selgemalt riigi seisukohta teo lubamatuse kohta. LoKS-i
täiendatakse asjakohaselt ja keelatakse selgesõnaliselt inimesel loomaga suguühtesse astumine
ja muu sugulise iseloomuga tegu loomaga. Sarnane lahendus on zoofiilia keelustamiseks
sätestatud ka Soome loomakaitseseaduses51 (vt § 14). Lisaks oleks asjakohane LoKS-is
sätestada, et inimesel loomaga suguühtesse astumist ja muu sugulise iseloomuga tegu loomaga
käsitletakse alati lubamatu teo toimepanemisena julmal viisil.
Kui looma suhtes lubamatu tegu on toime pandud avalikus kohas või julmalt, on see karistatav
kuriteona karistusseadustiku (KarS §) 264 kohaselt. Seega juhul, kui sätestada LoKS-is, et
inimese loomaga suguühtesse astumist või muu sugulise iseloomuga tegu loomaga käsitletakse
alati lubamatu teo toimepanemisena julmal viisil, on see KarS § 264 lõike 1 punkti 3 kohaselt
alati käsitletav kuriteona.
Justiitsministeerium on varasemalt väljendanud seisukohta, et kui loomaga suguühtesse
astumine on LoKS-i kohaselt pärast asjakohast täiendamist keelatud, siis on selle keeluga
hõlmatud ka loomaga suguühtesse astumisest video tegemine ehk nn loomaporno
valmistamine. Samuti ei ole Justiitsministeerium varem pidanud vajalikuks karistusõiguslikku
sekkumist loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise,
näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise korral.
Samas näiteks lapsporno valmistamise ja võimaldamise kohta on KarS §-s 178 ette nähtud
eraldi kuriteo koosseis. KarS § 178 lõike 1 kohaselt on keelatud lapsi kujutava pornograafilise
või erootilise sisuga pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamine,
omandamine või hoidmine, teisele isikule üleandmine, näitamine või muul viisil kättesaadavaks
tegemine. Samuti on loomaporno puhul karistusnormide kehtestamist vajalikuks peetud Saksa
kriminaalkoodeksis52 (vt jaotis 184a).
50 (PDF) Penal Sanctioning of Zoophilia in Light of the Legal Status of Animals - A Comparative Analysis of
Fifteen European Countries (researchgate.net) 51 Laki eläinten hyvinvoinnista 693/2023 - Ajantasainen lainsäädäntö - FINLEX ® 52 StGB - englisch (gesetze-im-internet.de)
25
Seega ka Eestis võiks loomaporno valmistamine ja võimaldamine sarnasel viisil keelatud ja
karistatav olla, sest loomaporno valmistamine on suunatud looma suhtes lubamatu teo
toimepanemisele ja sellest majandusliku kasu saamisele. Seetõttu peaks veelkord analüüsima
ja kaaluma loomaporno valmistamise ja võimaldamise eest karistusõiguslike meetmete
sätestamist KarS-is, mis võimaldaks hõlmata ka sellele teole kihutamise, sellega nõustumise,
selleks sundimise, samuti sellele kaasaaitamise ja sellest osavõtmise ning raskendavaks
asjaoluks oleks suure varalise kasu, majandusliku kasu või kasu saamise eesmärk.
Loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise
või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest karistusõiguslike meetmete ettenägemine LoKS-is
ei ole sobiv lahendus, sest sellised meetmed ei oleks enam otseses seoses LoKS-i eesmärgiga.
LoKS-i eesmärgiks on reguleerida loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse
eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomapornograafilise teose
omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks
tegemise puhul tuleb muu hulgas analüüsida selle õiguslikku sobivust avaliku korra vastaste
süütegude hulka, nagu looma suhtes lubamatu teo toimepanemise puhul üldiselt.
Loomade pidamise või loomadega töötamise keeld on loomaheaolu probleeme ennetav
karistuslik meede. Uut lisakaristuse liiki loomade pidamise või loomadega töötamise
keelamiseks siiski sätestada ei ole vaja, sest sellised meetmed on juba kaetud KarS-is ette
nähtud võimalike lisakaristustega:
1) loomapidamise keeluga, mis on sätestatud KarS § 522, või
2) tegutsemiskeeluga, mis on sätestatud KarS §-s 49.
KarS § 522 kohaselt võib kohus looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest lisakaristusena
kohaldada mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluva looma pidamise keeldu kuriteo korral
kuni viieks aastaks ja väärteo korral luni kolmeks aastaks. Selle lisakaristuse eesmärk on hoida
teatud suhtumisega isikuid eemal loomadest üldse või teatud liiki loomadest. Loomapidamise
keeld laieneb ka looma pidamisele rendi või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.
Loomapidamise keeldu KarS § 522 tähenduses tuleb eristada tegutsemiskeelust; nii saab mitte
KarS § 522, vaid § 49 alusel keelata süüdimõistetul tegutseda alal, mis on seotud loomadega53.
KarS § 49 kohaselt võib kohus kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste
rikkumisega seotud kuriteo eest lisakaristusena kohaldada teataval ametikohal töötamise või
teataval tegutsemisalal tegutsemise keeldu kuni kolmeks aastaks. Selle lisakaristusega on
võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, nt välistades tegutsemise valdkonnas,
millega oli süütegu seotud. KarS § 49 alusel saab nt keelata süüdimõistetul tegutseda alal, mis
on seotud loomadega (nt hooldajana loomaaias või lüpsjana loomakasvatuses).
Tegutsemiskeelust kõrvalehoidmine on karistatav KarS § 329 alusel.
1.2.4 Keeldude kehtestamise mõjud
Mõjud loomaheaolule: Kui me ei kehtesta positiivset nimekirja (lemmikloomadena peetavate
loomaliikide nimekirja), siis jätkub tänane olukord. Ei teki olukorda, kus loomadega tekkivaid
probleeme on tänasest enam. Keelustamisest suurem mõju on ühtsete väärtuste loomisel ja
kehtestamisel. Täna ei ole vajadust riigil väljendada keeluga sõnumit, et lemmikloomade
pidamine oma olemuselt on halb ja keelatud. Vajalik on saavutada loomaheaolu kõrged
standardid teiste meetoditega. Keelustamisega muutuks pidamine varjatumaks ja järelevalvele
53 Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud Jaan Sootak ja Priit Pikamäe. Kirjastus Juura, 2021,
lk 208
26
keeruliselt jälgitavaks. Isegi kasside heaolu on täna keerulisem järelevalvemenetlustes hinnata
kui koerte oma (vt järgmist peatükki).
Koerte ketispidamine avaldab ekspertide hinnangul loomaheaolule enamjaolt negatiivset mõju.
Kui koerte ketispidamine asendatakse kinnises aedikus või kuuris pidamisega, vähenevad
sotsiaalsed kontaktid inimestega nende koerte puhul, keda peetakse ketis selleks, et nad ära ei
jookseks, kuid keda muidu peetakse kõiki heaolunõudeid silmas pidades kui lemmiklooma.
Selle mõju leevendamiseks on võimalik rakendada üleminekuperioodi. Siiski kaalub sõnum, et
koer ei ole signalisatsiooniseade, üles selle, et koerad ei saa piisavalt sotsiaalseid kontakte
inimesega.
Zoofiilia keelustamisel on kahtlemata positiivne mõju loomaheaolule. Samuti on
loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või
muul viisil kättesaadavaks tegemise keeld loomaheaolule pigem positiivse mõjuga. Zoofiilia ja
loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või
muul viisil kättesaadavaks tegemise keelustamise mõju ulatust loomaheaolule ei ole aga
võimalik hinnata, sest zoofiilia ja loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele
isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise kohta puuduvad
täpsemad andmed kui avalikkuse ette jõudnud üksikud juhtumid.
Sotsiaalsed mõjud: Koerte ketispidamise sotsiaalset mõju ei ole hetkel võimalik hinnata, sest
teatud hulk inimesi ühiskonnas arvavad, et koerad on perekonnaliikmed, teiste arvates on hea,
kui loomal on funktsioon, ehk koer valvab. Täna ketis peetavate koerte pidajaid keeld ei mõjuta,
sest kõik ketikoerad võivad elada senistes pidamistingimustes oma eluea lõpuni, kui kõik
heaolunõuded ja vajalik liikumisruum on tagatud. Keeld häirib neid loomaomanikke, kes
plaanivad võtta koera ja nende tänaste teadmiste järgi on ketispidamine aktsepteeritav.
Kui lemmikloomadena peetavate loomaliikide positiivset nimekirja ei kehtestata, siis ei avalda
see sotsiaalset mõju, sest tänast olukorda ei muudeta.
Zoofiilia ja loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise,
näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise keelustamise sotsiaalset mõju ei ole
adekvaatne hinnata, sest loomade suhtes seksuaalse eesmärgiga käitumise väljendamine ei ole
meie ühiskonnas aktsepteeritav.
Majanduslikud mõjud: Kett on kõige odavam ja lihtsam vahend koera liikumise piiramiseks.
Sellise aediku rajamise, et koer saaks õues vabalt liikuda, kulu sõltub territooriumi suurusest ja
valitud materjalidest. Kulude kokkuhoid ei ole õigustus loomale kannatuste põhjustamiseks.
Õuekoer tuleb soetamata jätta, kui talle sobilike elutingimuste pakkumiseks puuduvad vahendid
Eelistada saab siseruumides peetavat koera, kes käib õues pidajaga koos.
Majanduslik mõju on negatiivne üksikutele ettevõtjatele, kes peavad täna koeri (veokoeri)
ajutiselt ketis ja on teinud selleks investeeringuid. Ettevõtjate arvamused lähevad lahku, kuid
lähtudes üldpõhimõttest, et kõik loomadega seotud ettevõtlusvormidega tegelevad ettevõtjad
peavad tegema kulutusi loomaheaolu tagamiseks, siis ei saa erandiks tuua ettevõtjaid, kellel on
koerte ketispidamine mugav või harjumuspärane.
Zoofiilia majanduslik mõju on mittearvestatav.
27
Loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise
või muul viisil kättesaadavaks tegemise majandusliku mõju hindamiseks andmed puuduvad.
Mõjud halduskoormusele: Zoofiilia ja loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise,
teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise keelustamine ja
lemmikloomadena peetavate loomaliikide positiivse nimekirja mitte kehtestamine ei oma mõju
halduskoormusele.Mõju riigiastutuste töökoormusele: Koerte alalise ketispidamise
keelustamine vähendab PTA töökoormust. Puudub põhjus mõõta keti pikkust, sisustada ja
põhjendada juhtumipõhiselt loomapidajale ketispidamise negatiivset mõju. Ketispidamise
lõpetamine keelustamise läbi on kõige väiksema halduskoormusega lahendus, võrreldes
teavitamise ja juhtumispõhise hindamisega. Siiski peab kuni keelu täieliku jõustumiseni
ketispidamise tingimusi hindama, ehk töökoormuse vähenemist ei ole oodata mitte enne kui
kümne aasta pärast.
Kuivõrd nii zoofiilia kui ka loomapornograafilise teose omandamise või hoidmise, teisele
isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise keelu puhul on tegemist
kuriteoga, siis kaasneb nende menetlemisega töökoormuse kasv PPA-le või kohtule.
28
II osa. Järelevalve
1.1 Taust
LoKS-is ettenähtud riiklikku järelevalvet teostab PTA, kohaldades korrakaitseseadusest
(edaspidi KorS) sätestatud riikliku järelevalve meetmeid.
PTA teostab riiklikku järelevalvet loomaheaolu ähvardava ohu ennetamise, väljaselgitamise ja
tõrjumise ning korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil. Konkreetse juhtumi lahendamisel on
eesmärgiks taastada võimalikult tõhusalt looma heaolu. 2023. aastal tegid PTA
järelevalveametnikud loomapidajatele LoKS-i või selle rakendusaktide rikkumiste kohta kokku
97 ettekirjutust54, süü- või väärteo tuvastamisega ei lõpetatud ühtegi menetlust. Kõige rohkem
rikuti pidamisega seotud nõudeid: LoKS § 3, PõM nr 76 ja teiste loomaliikide pidamist
reguleerivate määruste sätteid pidamistingimuste kohta rikuti kokku 74 korral.
Pidamistingimuste puhul juhtis järelevalveametnik loomapidajate tähelepanu enamasti
suutmatusele tagada piisavalt suurt pidamisala: ketis peetavate koerte, suurel hulgal peetavate
koerte ja kasside, puuris peetavate lindude ja näriliste puhul. Pidamistingimuste rikkumiste
ettekirjutustest 14 korral viidati sellele, et loomade pidamisruumides valitseb hingemattev hais,
vahendid on määrdunud ja pidamisalal esinevad jäätmed seavad ohtu loomade turvalisuse.
Omaette riskigrupi moodustavad õues peetavad loomad, kellele ei pakuta piisavalt mugavaid
tingimusi kaitseks halva ilma eest (nii veised, sh vasikad ja koerad). Pidamisnõuete rikkumistest
veidi rohkem kui iga kümnes juhtum on seotud keskkonna rikastamisega. Puudu on liigiomast
käitumist soodustavad elemendid või peetakse loomi viisil, mis põhjustab sotsiaalset stressi.
Järgmise suure grupi ettekirjutustest pidamist puudutavate ettekirjutuste järel moodustavad vale
hoolduse või ravita jätmisega seotud ettekirjutused (kokku 15 juhtumit): lambad on pügamata,
koerte ja kasside karvastik hooldamata, loom on haige ja talle ei ole pakutud ravi. Sobivat
joogivett ja sööta ei pakutud 13 juhtumi korral.
Menetluse tagajärjel tehti ettekirjutus loomade võõrandamiseks koos hoiatusega, et
ettekirjutuse tähtajaks jätmise korral rakendatakse asendustäitmist, kuuel korral.
Lemmikloomadega seotud juhtumitest enamik on seotud koertega (59 ettekirjutust), kassidega
ainult kuus ning vähem teiste loomaliikidega, näiteks küülikud, papagoid jt. PTA
järelevalveametnike sõnul on põhjus selles, et koera vajadusi tunnevad nii probleemide
märkajad kui ka järelevalveametnikud kõige paremini ära. Väga suur osa koertest (vähemalt
kolmandik) elasid õues või ketis, mistõttu nende probleeme märgatakse rohkem. Koerte joogi-
ja sööginõud, kuut ja kett on nähtaval nii naabritele kui järelevalveametnikele, kuid kasside
pidamine on varjatum ja kassid poevad võõraste inimeste eest peitu. Näriliste, jäneseliste ja
lindude probleemid on järelevalveametnikele küll ilmselged, kuid PõM nr 76 kirjeldatud
miinimumnõudeid otseselt ei rikuta. Pidamisega seotud probleeme märgatakse peamiselt
loomapoodides, kuid kodumajapidamistes avastatakse juhuslikult.
Lisaks järelevalve tulemuste andmetele 2023. aasta kohta, intervjueeriti probleemide ja
võimalike lahenduste kohta arvamuste kogumiseks lemmikloomadega kokkupuutuvaid
organisatsioone ja asutusi: PTA regioonide loomaheaolu järelevalve ametnikke,
loomakaitseorganisatsioonide vabatahtlikke ja töötajaid, loomaarste, Eesti Maaülikooli
54Põllumajandus- ja toiduameti järelevalve infosüsteem, 28.02.2024 JVIS - Põllumajandus-ja Toiduameti
Järelevalve Infosüsteem (agri.ee)
29
veterinaar- ja loomakasvatusinstituudi loomaheaolu valdkonna teadlasi ja õppejõude.
Järgnevalt on kirjeldatud järelevalve tulemustele ja kaasatud osapoolte arvamustele tuginedes
järgmised probleemid ja võimalikud põhimõttelised lahendused LoKS-is sätestatud nõuete
riikliku järelevalve osas.
1.2 Loomapidamisnõuete rikkumise mõju põhjendamine ja mõjude
summeerimine
Probleemi kirjeldus: Riiklik järelevalve on osa haldusõigusest, milles määratakse isiku tahtest
sõltumata kindlaks tema õigused ja kohustused ning ennetatakse ja tõkestatakse nende
kohustuste rikkumist (või teise isiku õiguste rikkumist). Ametnik ei tohi tugineda enda
valdkondlikele teadmistele vaid saab põhjendada riikliku järelevalve meetme kohaldamist
üksnes õigusnormis sätestatud tingimustest lähtudes55.
PTA järelevalveametnikud on kirjeldanud probleeme seoses LoKS-i ja PõM nr 76
rakendamisega. PTA järelevalveametnikul on õigus algatada riiklik järelevalve ja
väärteomenetlus loomapidamisnõuete rikkumise kohta, viidates LoKS § 5 üldnõudele – „muu
terviseks ja heaoluks vajalik“. Kohtunikud ei ole pidanud ebakorrektseks üldise heaolunõude
tagamisele viitamist, kuid ettekirjutust on peetud vajalikuks täiendada tõenditega nii ebasobiva
keskkonna kohta kui ka nende mõjust loomale. Erinevate heaolunõuete täitmist võidakse
summeerida, kui üheks loomaheaolu vajaduseks loetakse positiivseid emotsioone. Näiteks
põhjendatakse liiga lühikese keti otsas pidamist sellega, et looma saab nädalavahetusel piisavalt
liikuda. Iga pidamisnõude rikkumine eraldivõetuna on käsitatav rikkumisena kõikides
olukordades, sh siis, kui nõude rikkumine ei ole veel avaldanud looma heaolule või tervisele
negatiivset mõju. Ühelt poolt tähendab see seda, et näiteks tuvastades küülikute puhul PõM nr
76 § 16 lõikes 4 ettenähtud närimismaterjali puudumise, ei saa rikkumist leevendada asjaoluga,
et küülikutel on PõM nr 76 § 17 lõikes 2 ettenähtud mõõtudest suurem puur või sellega, et
küülik elab enamasti puurist väljas. Teise aspektina ei pea ametnik tõestama
veterinaarülevaatusega, et närilise või küüliku hambad on pikad, et PõM nr 76 § 16 lõike 4
nõude täitmise kohta ettekirjutus teha. Kõik ettenähtud nõuded looma pidamiseks ja
hooldamiseks peavad olema täidetud, sõltumata sellest, kas nende rikkumine avaldab loomale
kohest negatiivset mõju või mitte.
Võimalik lahendus: PTA koostab juhendmaterjali loomapidamisnõuete rikkumise menetluse
läbiviimiseks, millest järelevalveametnikud edaspidi juhinduvad. Lisaks on
järelevalveametnikel kaalutlusõigus, mida juhtumipõhiselt kasutada. Ka sellisel puhul oleks
abiks vastav juhendmaterjal. LoKS-i muutmine tõstatatud probleemi lahendamiseks ei ole
vajalik.
1.3 Asendustäitmine Probleemi kirjeldus: PTA-l on õigus LoKS §-s 64 sätestatud korras võtta üle loomapidamisega
seotud kohustused LoKS-i ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
LoKS § 64 lõike 4 kohaselt paneb PTA loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega
seotud kohustus on üle võetud, ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada
looma hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. Tulenevalt Tallinna 55 Sander Põllumäe esitlus Korrakaitseõigus ja riikliku järelevalve rakendamine terviseohutuse tagamiseks, i.a.
https://www.just.ee/media/2912/download
30
Halduskohtu lahendist56 on vajalik tõlgendada LoKS-i § 64 lõikes 4 kasutatud mõistet
„võõrandamine“ laialt ning selle all ei ole peetud silmas rangelt looma tsiviilõiguslikku
käsutustehingu tegemise kohustust, vaid eelkõige LoKS-i §-s 3 sätestatud loomapidamisega
seotud kohustuste ja looma valduse üle andmise kohustust. Kohus nendib, et seda tõlgendust
toetab eeskätt see, et osutatud sätte kohaselt võib ettekirjutusega looma võõrandamise
kohustuse panna loomapidajale, kelleks ei pruugi LoKS-i § 3 lõike 1 kohaselt olla
loomaomanik. Kuigi loom ei ole asi, kohaldatakse looma suhtes vallasasja sätteid, mis tähendab
seda, et loom saab olla käsutustehingu esemeks ning sellise käsutamise õigus on osa
loomaomaniku omandiõigusest. Ükski muu isik, näiteks isik, kes looma rendisuhte või muu
kokkuleppe alusel peab, ei saa looma omandit üle anda ning omandiõiguse olemusest tulenevalt
ei saaks sellisele isikule panna ka sellist kohustust. Kohus leiab, et ei ole põhjust tõlgendada
LoKS § 64 lõiget 4 nii, et see välistab looma üleandmise (või tagasi andmise) selle omanikule
eelkõige juhul, kui PTA on looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse üle võtnud muult
isikult kui looma omanik, isegi kui tal oli selle kohustuse ülevõtmise ajal alust käsitada seda
teist isikut loomapidajana ja juhul kui looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse üle
võtmise aluseks oli selline LoKS-i nõuete rikkumine, mida ei saa ette heita looma omanikule.
Kõnealune kohtulahend käsitles lemmiklooma võõrandamist. LoKS-i § 64 kehtiva redaktsiooni
väljatöötamisel keskenduti eelkõige majandustegevuses põllumajandusloomade pidamisega
seoses kerkinud probleemide lahendamisele57. Loomapidaja on LoKS-i tähenduses teatavasti
isik, kellele loom kuulub (loomaomanik), või loomaomanikuga rendi- või muu selletaolise
suhte alusel looma pidamisega tegelev isik. Oluline oli lahendada olukord, kus
loomapidamisnõuete rikkumine tuli ette loomaomanikuga rendi- või muu selletaolise suhte
alusel looma pidamise korral, et ka sellel juhul oleks võimalik looma kaitseks
loomapidamiskohustus üle võtta ja rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid ning mitte
takerduda looma omaniku väljaselgitamise küsimustesse. Selle otsuse tegemisel kasutati
analoogiat sõiduki omaniku vastutusega. Liiklusseaduse § 72 lõike 1 kohaselt peavad nii
sõidukiomanik kui ka sõiduki vastutav kasutaja tagama temale kuuluva või tema valduses oleva
sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LoKS-i § 3 lõikest 1
ja sellele järgnevatest sätetest tuleneb analoogselt, et looma nõuetekohase pidamise peavad
tagama nii looma omanik kui ka loomaomanikuga mõne õigussuhte alusel looma pidamisega
tegelev isik. Ka kohtupraktikas ei ole üldiselt võõras põhimõte, et otsese valdaja tegevus
loetakse kaudse valdaja tegevuseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kahju hüvitamise nõude
vaidluses asjas nr 3-2-1-161-12 (punkt 14) asunud seisukohale, et asja otsese valdaja tegevus
tuleb lugeda üldjuhul asja kaudse valdaja tegevuseks. Sellest tulenevalt ei ole LoKS-is looma
nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral määrava tähtsusega, kas
loomapidamisnõudeid rikub looma omanik või temaga mõne õigussuhte alusel looma
pidamisega tegelev isik. Samuti arvestati, et ettevõtja suhtes kehtivad tema majandustegevuses
kehtestatud nõuete täitmise kohta kõrgemad nõudmised kui tavaisikule. Seega, kuna ettevõtja
peab korraldama oma loomade pidamise ka rendile andmise vms korral nii, et loomade heaolu
oleks tagatud, siis võib pidada õigustatuks, et loomade nõuetekohase pidamise kohustuse
ülevõtmise korral ettevõtja loomi omanikule tagasi ei anta. Füüsilise isiku lemmiklooma
pidamise korral ei pruugi nii kitsas lähenemine iga kord õigustatud olla, nagu näitab ka eespool
kirjeldatud kohtulahend.
Tulenevalt eespool kirjeldatud kohtulahendist on vajalik täpsustada LoKS-is § 64 lõigete 4–6
sõnastust nii, et PTA-l oleks esmase võimalusena sõnaselgelt sätestatud võimalus kaaluda
loomapidajale ettekirjutusega kohustuse panemisel või kiiremas korras (ettekirjutust tegemata)
56 Tallinna Halduskohtu otsus 9. 03.2024 nr 3-23-1381, punktid 15 ja 16 57 Loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu 226 SE seletuskiri, lk 4-5, Eelnõu - Riigikogu
31
asendustäitmise rakendamisel looma võõrandamise või hukkamise kõrval ka teisi
loomaheaoluks vajalikke tegevusi, nagu näiteks looma üle andmine (või tagasi andmine) selle
omanikule või muule sobivale isikule, ilma, et sellega peaks kaasnema võõrandamine või
hukkamine.
Suurem osa elulisi juhtumeid on tõenäoliselt aga endiselt sellised, kus looma omanikule üle
andmine ei oleks looma heaolu silmas pidades parim variant. Oluline on, et PTA-le jääks
küllaldane kaalutlusõigus. Üksnes juhul, kui PTA on mõistliku kaalumise tulemusel asunud
seisukohale, et looma üle andmine omanikule ei sea edaspidi ohtu looma heaolu ehk ei jäta
täitmata neid eesmärke, mille saavutamiseks PTA looma nõuetekohase pidamisega seotud
kohustuse üle võttis, võib looma anda üle looma omanikule või kaasomanikele.
PTA, lemmiklooma omaniku ja ajutiselt lemmiklooma pidava isiku suhtes on
ebaproportsionaalselt piirav LoKS § 642 lg 2 sõnastus, mille kohaselt lemmikloom
võõrandatakse üksnes isikule, kes lemmiklooma asendustäitmise korras pidas. See välistab
muud alternatiivid, mis loomapidajast tulenevatest põhjustest või loomaheaolust tulenevalt
võivad tekkida. Ka tõupuhta lemmiklooma puhul peaks alternatiivina olema võimalik
korraldada võõrandamine avalikul elektroonilisel enampakkumisel. Samuti välistab kehtiv
LoKS § 642 lõike 2 sõnastus põllumajanduslooma võõrandamise isikule, kes asendustäitmise
korras seda looma pidas või teisele soovijale. Ometi on seaduse rakendamisel mitmete
juhtumite puhul olnud vajalik seadust tõlgendada, et hukkamise korraldamise asemel
võõrandada selline põllumajandusloom, kes ei ole kõrge aretusväärtusega tõupuhas aretusloom,
teda soovivale isikule. Kuna sellega ei ole kaasnenud riigile kulusid, siis on looma elu säästmine
LoKS-i eesmärgiga igati kooskõlas.
Põllumajandusloomade puhul võib tekkida vajadus võõrandada põllumajandusloomi, kellel
puudub kõrge aretusväärtus (näiteks ruunatud hobune), kuid esineb olukordi, kus
põllumajandusloomadele leitakse ajutine pidaja üksnes juhul, kui ta teab, et loomad
võõrandatakse talle.
Seoses eespool tooduga vajavad õigusselguse eesmärgil täpsustamist nii LoKS § 642 lõige 2
kui ka sama paragrahvi lõige 6. Kehtiva LoKS § 642 lõike 6 kohaselt on ette nähtud üksnes
põllumajanduslooma võõrandamise võimalus juhul, kui tegemist on kõrge aretusväärtusega
tõupuhta aretusloomaga ja kui looma terviseseisund seda võimaldab. Rakendusprobleemide
kõrvaldamiseks on asjakohane täpsustada § 642 lõike 6 sõnastust ja sätestada, et ka juhul, kui
loom ei ole aretusloom või tegemist ei ole põllumajandusloomaga, võib PTA korraldada
loomapidaja kulul sellise looma võõrandamise avalikul elektroonilisel enampakkumisel
LoKS-is sätestatud korras.
Nagu on selgitatud58, siis kehtiva korra kohaselt tuleb PTA-l enampakkumise korraldamise
õiguse rakendamisel arvestada asjaoluga, et ka see menetlus toimub loomapidaja kulul ehk
temalt nõutakse sisse ka looma võõrandamise ajal loomapidamise ja looma võõrandamise
korraldamisega seotud kulud. Kui looma võõrandamine ei peaks õnnestuma, siis lisanduvad
nende kulude hulka ka looma hukkamise kulud. See tähendab, et looma võõrandamise
korraldamine on kulukam kui looma hukkamise korraldamine. Seetõttu peaks selle õiguse
rakendamise kasuks otsustamisel olema olemas teatud eeldus, et sellise looma võõrandamine
võiks õnnestuda ja looma eest on võimalik asjaolusid arvestades saada ka mõistlikku hinda.
58 Loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu 226 SE seletuskiri, lk 15, Eelnõu - Riigikogu
32
Teiselt poolt ei pea olema kohustuslik looma ajutisele pidajale võõrandamiselavaliku
enampakkumise korraldamine, sest teatud juhtudel takistab see kas ajutise pidaja leidmist või
suurendab PTA töökoormust ning enampakkumise korraldamisele kulude tegemine ei ole
põhjendatud.
Andes PTA-le õiguse hinnata juhtumipõhiselt, kas enampakkumise korraldamine antud looma
puhul on õigustatud loomaheaolu, töökoormuse ja kulude-tulude vahel tasakaalu
saavutamiseks, on võimalik säästa rahalisi vahendeid ja töökoormust.
Võimalikud lahendused:
1. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral on PTA-l
kaalutlusõigus otsustada nii loomapidajale ettekirjutuse tegemisel kui ka asendustäitmise
rakendamisel, kas loomaheaolu seisukohast on otstarbekam loom üle anda looma omanikule
või muule isikule, kes ei pruugi olla looma omanik, või loom võõrandada koos üleandmisega
või korraldada looma hukkamine.
2. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisel tehtud ettekirjutuse täitmata
jätmise korral on PTA-l õigus nii lemmiklooma puhul kui ka kõrge aretusväärtuseta mitte
tõupuhta (põllumajandus)looma puhul võõrandada loom isikule, kes asendustäitmise korras
seda looma pidas või muule sobivale isikule.
3. Eeldusel, et loom õnnestub võõrandada avalikul elektroonilisel enampakkumisel, on PTA-l
õigus korraldada selline enampakkumine looma elu säästmiseks.
1.4 Loomaheaolu nõuded kui avalik kord
Probleemi kirjeldus: Loomakaitse eesmärgil on PTA-l ja seaduses sätestatud juhtudel KeA-l
õigus LoKS-is sätestatud nõuete rikkumise oht välja selgitada ja korrarikkumise aset leidmise
tõenäosust hinnata KorS-is ettenähtud korras. KorS-i rakendamiseks peavad loomaheaolu
elemendid, kui avalikult kaitstavad hüved olema LoKS-is asjakohast pädevust omavatele
inimestele arusaadavalt kirjeldatud. Laiendades loomaheaolu mõistet kannatuste vaba elu
käsitluselt positiivse elukogemuse pakkumisele, muutub ka avaliku korra kaitsmisel kaitstav
hüve ehk õigushüve. Loomapidajatele ja järelevalveametnikele peab tekkima selge juhis selle
kohta, millised on uued „lubamatud teod“ või tegematajätmised, mida käsitletakse edaspidi
avaliku korra rikkumisena ning millele järgnevad meetmed rikkumise lõpetamiseks. KorS-is on
riikliku järelevalve üldmeetmena ettenähtud ettekirjutus ja haldussunnivahendid (sunniraha,
asendustäitmine).
LoKS §-s 601 on loetletud KorS-is sätestatud erimeetmed, mida korrakaitseorgan võib LoKS-is
sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada. Nimetatud säte annab võimaluse
rakendada KorS-i §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. KorS § 51 lõike 2 alusel tohib korrakaitseorgan
vaadata läbi isiku valduses olevat eluruumi või äriruumi väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega
ainult halduskohtu eelneval loal. Enamik juhtumeid, mille kontrollimisel võib tekkida vajadus
rakendada KorS-i § 51, on loomakaitse valdkonnas seotud isiku eluruumides looma pidamisega
(enamjaolt vihjepõhine kontroll). Sel juhul on valduse läbivaatuse teostamiseks tarvis
halduskohtu eelnevat luba. Vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu tohib valduse läbi
vaadata ilma halduskohtu eelneva loata, taotledes selle loa tagantjärele (KorS § 51 lg 2).
Enamasti ei ole ette teada, mis PTA-d vihjete kontrollimisel ees ootab, seega vajadus valduse
läbivaatuseks võib tekkida kohapealsete asjaolude väljaselgitamisel. Isikute puhul, kes peavad
lemmikloomi kaubanduslikul eesmärgil ja kellel on seadusest tulenev teatamis- või
loakohustus, langeb eluruum sageli kokku tema äriruumiga ehk loomapidamisruumiga. Näiteks
33
on see sageli nii eraelamutes ja talumajapidamistes kaubanduslikul eesmärgil loomade
pidamise puhul (kasvandused). Selliseid eraelamuid ja talumajapidamisi tuleks käsitada
äriruumina ehk ettevõttena. Selleks, et iga sellise valduse läbivaatuse teostamisele eelnevalt ei
oleks vajalik taotleda luba läbivaadatava eluruumi asukohajärgselt halduskohtult, on
loomaheaolu huvides mõistlik sätestada LoKS-is riikliku järelevalve erisus, mille kohaselt
juhul, kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku
ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata. Sarnane
riikliku järelevalve erisus on sätestatud mitmetes põllumajandusvaldkonna seadustes, näiteks
toiduseaduses (§ 49 lg 7), söödaseaduses (§ 261 lg 2), taimekaitseseaduses (§ 882 lg 8) ja
mahepõllumajanduse seaduses (§ 18 lg 2).
Valduse läbivaatus riivab põhiseaduse §-s 33 sätestatud kodu puutumatust. Valduse läbivaatus
(KorS § 51) riivab intensiivsemalt isiku õigusi kui valdusesse sisenemine (KorS § 50), kuna see
hõlmab lisaks valdusesse sisenemisele, seal olemisele ja selle visuaalsele vaatlemisele ka seal
asuvate asjade läbivaatamist ja uurimist. Tulenevalt meetme intensiivsusest peab selle
sanktsioneerima üldjuhul halduskohus oma loaga. Kuid riikliku järelevalve erisuse
kohaldamine ja eluruumi, mida kasutatakse ka äriruumina, läbivaatamine selle töö- või
lahtioleku ajal ilma halduskohtu loata on proportsionaalne meede loomaheaolu ähvardava ohu
ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
Võimalikud lahendused:
1. Loomaheaolu uues laiendatud tähenduses on õigushüve, mida kaitstakse LoKS-is ja KorS-is
ettenähtud korras. Uute loomaheaolu põhimõtete lisamine, nagu loomade kontrollimatu
paljunemise ja liiga suures grupis pidamise ärahoidmine, aitab kaasa loomaheaolu kui
õigushüve tähenduse laiendamisele ja paremale tagamisele.
2. LoKS-is sõnastatakse riikliku järelevalve erisus, mille kohaselt juhul, kui eluruumi
kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma
KorS § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.
1.5 Karistused Probleemi kirjeldus: Loomakaitse valdkonnas ei ole PTA 2022. aastal määranud mitte ühtegi
karistust. Selle põhjuseks ei ole mitte menetlushuvi puudumine loomaheaolu seisukohast, vaid
erinevad töökorralduslikud aspektid. Prioriteediks on taastada ettekirjutuse või mõne muu
sekkumisega võimalikult kiiresti loomaheaolu konkreetse juhtumi puhul, et minna lahendama
juba järgmist looma tervise- või heaoluprobleemi. Isiku heidutamine tuvastatud väärteo eest
karistamisega ei ole loomaheaolu seisukohast esmane prioriteet järgmise aegkriitilise loomaga
seotud probleemi lahendamise ees. Siiski on igal aastal kasvav vihjete arv ja avalikkuse huvi
loomaheaolu probleemide lahendamisel tekitanud vajaduse, et loomade väärkohtlemist
menetletakse ja vajadusel jõutakse ka karistuste määramiseni. Karistused peavad vähendama
rikkumiste arvu ja peavad aitama LoKS-is kirjeldatud väärtuste kõrval hoida ära loomade
kannatusi. Parandama peab PTA ametnike pädevust, tehniliste vahendite olemasolu ning
väärteomenetluse toimingute läbiviimiseks peab olema ka piisavalt aega, ainult sel juhul on
karistus mõjuv ja piisava heidutava mõjuga.
LoKS-i alusel kehtestatud trahvimäärad erinevate rikkumiste korral tasub üle vaadata, et
veenduda, et need on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Arvestades loomade heaoluga
seotud avalikku huvi ja ühiskonna kõrgendatud ootuseid loomade heaolu eest seismisel, on
põhjendatud trahvide maksimummäärasid kõigi LoKS-i alusel nimetatud koosseisude puhul
korrigeerida. Praegused karistusmäärad on kehtestatud ligi kümme aastat tagasi ja osade
rikkumiste puhul veelgi varem. Selleks, et karistused oleksid ühelt poolt distsiplineeriva
34
mõjuga, mis aitaks ennetada rikkumiste toimepanekut ning teisalt annaksid võimaluse PTA-l
reageerida vastavalt toimepandud rikkumise tõsidusastmele, on asjakohane analüüsida, millises
mahus tuleb karistusi muuta.
Hetkel on VS-is ja LoKS-is karistuste ehk trahvimäärade erinevused juriidiliste isikute puhul
kümnekordsed. Kui loomakasvatusettevõttes tegutsev ettevõtja jätab lambad hooletusse sellisel
viisil, et nad hukkuvad, siis karistuseks saab ettevõtjale määrata väärteo eest maksimaalselt
3200 eurot trahvi. Samal ajal, kui ta ei ole lambaid õigel ajal kõrvamärkidega identifitseerinud,
on VS-i järgi võimalik maksimaalseks trahviks määrata 32 000 eurot. Juba samas valdkonnas
tegutsev ettevõtja on saanud õigusakte lugedes sõnumi, mida ta laudas esimesena ära teeb.
Esmalt paneb kõrvanumbrid ja kannab need registrisse ning alles seejärel kontrollib, kas
lammas on suremas või kannatab valudes. Tegelikkuses ei taha pädevad loomapidajad,
loomakaitsjad, järelevalveametnikud ja üldiselt kõik inimesed, et loomad kannataksid ja selle
kinnituseks ei ole vaja trahvimäärasid tõsta. Samas, kui valdkonnas on kehtestatud
trahvimäärad, peavad nad peegeldama loomaheaolu kui kõrget ja kaitstavat avalikku väärtust.
Võimalik lahendus: LoKS-is kirjeldatud trahvimäärad viiakse vastavusse juriidiliste isikute
suhtes rakendatavate trahvimääradega, mis on kirjeldatud VS-is, mis tähendab peamiselt
kümnekordset suurendamist võrreldes kehtivate trahvimääradega.
1.6 Vastutuse ja rollide jaotus loomakaitse valdkonna menetlustes Probleemi kirjeldus: Kui mõni loomapidaja laseb loomadel hukkuda nt haiguse või nälja
tagajärjel, on selgelt oodatav, et menetluse viib läbi PTA.59 Kui linnaruumis leitakse hukatud
loomad, on avaliku arvamuse järgi kohustus leida süüteo toimepanija PPA-l.60 Mustamäe
Linnaosavalitsuse ametnikud selgitavad Maalehes: „Loomade julm kohtlemine on lubamatu ja
karistatav ja süüdlase leidmisega tegeleb PPA“. Intervjuude käigus selgub, et koostöö
KOV-ide, PTA ja PPA ametnikega erineb piirkonniti ning sõltub ametnike individuaalsest
lähenemisest.
Kõikides Eesti piirkondades, v.a Tallinnas on probleemiks, et nii PPA kui KOV ametnike
arvates on vabatahtlikel loomakaitseorganisatsioonidel loomaheaolu nõuetest tulenevate nõuete
kontrollimiseks PTA-ga võrdsed õigused. „Vihjed“ edastatakse vabatahtlikule
organisatsioonile, kuid mitte PTA-le. Tagajärjeks võib olla riikliku või haldusmenetluse
algatamise viibimine või takistamine. Loomakaitseorganisatsioonid on kujundanud avaliku
arvamuse, et neil on PTA ametnikega samaväärsed õigused, kuid see ei ole korrektne.
Mittetulundusühingu põhikirjast tulenevate eesmärkide täitmine ei ole võrdsustatud avaliku
huvi esindamisega KorS tähenduses. Ka puuduvad mittetulundusühingust
loomakaitseorganisatsioonide liikmetel, nagu kõigil tavainimestel, seadusest tulenevad õigused
siseneda teise isiku kinnisasjale või eluruumi, seal viibida, seda visuaalselt vaadelda ning viia
sealt kaasa teise isiku omandit (loom).
Võimalikud lahendused:
Lahenduseks on avalikkuse teavitamine sellest, milline on riigiasutuste, KOV-ide ja
loomakaitseorganisatsioonide roll loomaheaolu tagamisel.
59Delfi Meedia AS uudis 28.02.2024. FOTOD JA VIDEOD | Õõvastav leid! Raplamaa laudast leiti hunnikute
viisi nälga ja janusse surnud lambaid - Maaleht (delfi.ee) 60Delfi Meedia AS uudis 01.03.2024, Mustamäel tegutseb loomapiinaja, kes naelutab puude ja pinkide külge
oravaid ning jäneseid - Maaleht (delfi.ee)
35
1.7 Põllumajandusloomade hädatapp jahimeeste poolt Probleemi kirjeldus: Praktikas on esile kerkinud probleem, mida ei saa lahendada üksnes
LoKS-i, vaid jahiseaduse ja relvaseaduse muutmisega. Kui loomakasvataja juurest pääseb lahti
põllumajandusloom, siis peab loomapidaja korraldama põllumajanduslooma kinni püüdmise
(VS § 37 lg 3). Enamasti jooksevad ära mullikad siis, kui nad kevadel karjamaale viiakse. Sageli
meelitavad loomapidajad nad tagasi mõne kogenenuma karjaliikme abil või söödaga. Kui see
ebaõnnestub, tellitakse loomaarst, kes saab uinutada distantsilt.. Suurloomadele manustatavate
ravimite koguse tõttu ei ole võimalik uinutada looma, kes asub kaugemal kui 50–70 meetrit61.
Kui looma ei ole võimalik uinutada või muul viisil kinni püüda ja turvalisse keskkonda tagasi
viia, peab looma abitusse seisundisse jätmise ja kannatuste tekkimise vältimiseks hukkama.
Hukkamine on vajalik ka seetõttu, et selline loom võib ohustada teisi inimesi ja nende vara,
samuti loomatervist. Sellistes olukordades on mõistlikum paluda abi jahimeestelt looma
hukkamiseks. Jahimehed tohivad relvaseaduse kohaselt kasutada relva ainult jahi eesmärgil.
Jahiseaduse § 4 toodud jahiulukite loetelus põllumajandusloomi ei ole, mistõttu
põllumajandusloomade hädatappu ei tohi jahimehed jahirelva kasutades teostada. Uluki
küttimine on LoKS § 10 lg 1 p 8 järgi lubatud looma hukkamine, milleks on ka
põllumajanduslooma hädatapmine (LoKS § 10 lg 1 p 3), kuid vastuolu relvaseaduse ja
jahiseadusega ei võimalda praegu olukorda otstarbekalt lahendada.
Võimalik lahendus: Muuta relvaseadust ja jahiseadust nii, et PTA eelneva kooskõlastusega
võib jahimees oma jahirelva kasutada lahti pääsenud põllumajanduslooma hukkamiseks, kui
looma ei ole võimalik kinni püüda või distantsilt uinutada.
1.8 Järelevalvega seotud muudatuste mõjud Kõik soovitatud muudatused täpsustavad või sõnastavad selgemalt kehtivat õigust.
Lemmikloomade suures mahus pidamise piiramise ja kontrollimatu paljunemise piiramisega
seotud mõju on kirjeldatud asjaomaseid muudatusi analüüsivate peatükkide juures. Sellest
tulenevalt ei ole otseselt ette näha majanduslikke ega sotsiaalseid mõjusid. Muudatused
vähendavad töökoormust, kuna järelevalvemenetluse käigus väheneb ametnikel koormus
juhtumipõhiselt erinevate sätete tõlgendamist põhjendada.
61 Daninject Dart Guns kodulehekülg, pakutava toote JM Standard Rifle tehniline kirjeldus, i.a. JM Standard
Rifle (daninjectdartguns.com)
36
III osa. Katseloomade kasutamise andmed
1.1 Statistiliste andmete kogumine katseloomade kasutamise kohta Taust: Alates 2023. aastast korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) loomkatseprojekti
loataotluste menetlemist, lõppenud loomkatseprojektide (edaspidi ka projekt) järelhindamist,
annab nõuetekohase projektitaotluse põhjal loomkatseprojekti loa (edaspidi luba) taotletud
projekti läbiviimiseks ja teostab riiklikku järelevalvet nende lubade alusel läbiviidavate
loomakatsete nõuetekohasuse üle.
LoKS §-s 44 on sätestatud nõuded loomkatse dokumentatsiooni kohta. Sama paragrahvi lõikes
6 on ette nähtud, et loomkatseprojekti loa omanik peab esitama iga eelmisel aastal läbiviidud
või poolelioleva loomkatse kohta protokolli62 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile
(ReM). ReM-i ametnik kontrollib esitatud protokollide vorminõuete kohast täitmist ja
võimaluste piires protokollidega esitatud andmete õigsust, koondab nende põhjal kokkuvõtte
katseloomade kasutamise kohta loomkatsetes ning esitab statistilise teabe (protokollid ja
koostatud kokkuvõte) Euroopa Komisjonile (EK). EK talitused teevad igal aastal liikmesriikide
esitatud statistilised andmed ja nende põhjal koostatud aruande avalikult kättesaadavaks.
Samuti avaldatakse teave katseloomade kasutamise kohta ReM-i kodulehel (LoKS § 48 lg 12).
Samal ajal EK-le andmete esitamisega muutuvad need andmed PTA-le kättesaadavaks. Kehtiva
õiguse kohaselt on kujunenud olukord, kus lubade andmise ülesanne ning nende lubade alusel
kasutatud katseloomade kohta statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesanne
on erinevate asutuste pädevuses.
Probleemi kirjeldus: ReM-i ametnikel pole võimalik kahtluse korral veenduda loomkatse
protokollis esitatud andmete õigsuses, sest loaomaniku säilitatavatele loomkatsega seotud
andmetele juurdepääsuks ehk riikliku järelevalve teostamiseks on antud pädevus PTA-le.
Samuti selgub esitatud loomkatse protokollidest teavet loomkatse läbiviimise ja katseloomade
kasutamise kohta (nt teave loomkatse tegeliku raskusastme kohta), mis on vajalikuks teabeks
PTA-le tema ülesannete täitmisel: loomkatseprojektide järelhindamise korraldamisel ning
loomkatsete nõuetekohasuse üle riikliku järelevalve kavandamisel ja teostamisel.
Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et ReM-il pole juurdepääsu alates 2023. aastast välja
antud loomkatseprojekti lubadele, sest sellise teabe valdajaks on PTA. Nimetatud lubade kohta
on ReMil vaja teavet üksnes loaomanikelt loomkatse protokollide küsimiseks ja
kontrollimiseks. PTA-lt saab vajalikke andmeid küsida ja nii on ka tehtud, kuid lubade kohta
peavad praegu samasid andmeid koondama ühtmoodi nii PTA kui ka ReM, mis tähendab, et
mõlemas asutustes toimub ülesannete osaline dubleerimine.
Kuna nii ReM-il kui ka PTA-l puudub vahetu juurdepääs eelpool kirjeldatud neile ettenähtud
ülesannete täitmiseks vajaminevale teabele ja asutuste vahel toimub teabe vahetamine läbi
erinevate kanalite, võivad tekkida raskused kohustuste efektiivsel ja korrektsel täitmisel.
Aeg-ajalt on tekkinud probleeme, et loaomanikud ei esita loomkatse protokolle õigeaegselt ega
vasta täiendavatele arupärimistele, mille puhul on rikkumiste kõrvaldamiseks riikliku
järelevalve pädevus PTA-l. See tähendab, et kui ReM-i korduvatele meeldetuletustele
loomkatse protokolli või sellega seonduva teabe esitamise kohta ei reageerita, peab ReM
teavitama sellest PTA-d, kes saab algatada riikliku järelevalve menetluse seoses LoKS-ist 62 See tähendab, et 2023. aastal tuleb esitada teave nende loomkatsetes kasutatud katseloomade kohta, kelle
kasutamine loomkatses lõppes 2022. aasta jooksul, 2024. aastal nende loomade kohta, kelle kasutamine lõppes
2023. aasta jooksul jne.
37
tulenevate nõuete rikkumisega, mille eesmärk on rikkumine kõrvaldada ning saada loa omanik
ReM-iga suhtlema. Selline lahendus on ebaefektiivne ja ametnike ajalist ressurssi raiskav.
Kirjeldatust lähtuvalt selgub, et kehtiva õiguse rakendamisel on üles kerkinud järgmised
probleemid, mida on soov käesoleva VTK-ga lahendada:
1) tagada avaldatava statistilise teabe õigsus katseloomade kasutamise valdkonnas,
2) muuta efektiivsemaks riigiasutuste tööjaotus ja
3) tõhustada katseloomade kaitse valdkonnas järelevalve teostamist.
Võimalik lahendus: Loomkatse protokollide põhjal statistilise teabe kogumise, kontrollimise
ja avaldamise ülesande täitmine on asjakohane viia ReM-ist PTA-sse, kus on olemas vajalik
taustteave ja pädevus erinevate olukordade lahendamiseks. Selleks on vaja muuta LoKS-i.
Mitteregulatiivseid võimalusi olukorra parendamiseks ei ole. Lahendusega korrastataks
riigiasutuste ülesannete jaotust (loomkatseprojektide kohta kogub, kontrollib ja avaldab
esitatavat teavet see sama asutus, kes annab lube ja teeb loomkatseprojekti läbiviimise
nõuetekohasuse üle ka riiklikku järelevalvet). Samuti paraneks protokollides esitatud andmete
kontrollimise kvaliteet ja kogutavate andmete õigsus, kuna riikliku järelevalve teostaja on
paremini kursis nii antud loomkatseprojekti lubadega, luba omavate isikutega kui ka nende
lubade sisuga, sealhulgas selliste loomkatseprojekti loas määratud tingimustega nagu loa
kehtivusaeg ja loomkatseprojekti järelhindamise vajadus.
Õige teave katseloomade kasutamise kohta peab jõudma EK loodud kesksesse andmebaasi ja
selle eesmärgi saavutamiseks on PTA-l andmete paikapidavust võimalik lihtsamalt kontrollida
kui ReM-il. Samuti võib PTA saada riikliku järelevalve käigus uut teavet, mis võib samuti
osutuda oluliseks statistilise teabe kogumisel ja kontrollimisel. Tegevus oleks tõhusam, kui
andmed liiguks otse riikliku järelevalve teostajale, kes saaks abi järelevalve teostamiseks neist
protokollidest, mitte läbi ReM-i kui kolmanda osapoole. Kuigi loomkatse protokollidega
esitatava teabe esmane eesmärk ei ole riikliku järelevalve tegemiseks andmete kogumine, on
siiski tegu järelevalvet toetava teabega, mis võimaldab läbiviidavate loomkatsete
nõuetekohasuses veenduda.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate
loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79)63 ei näe ette täpseid nõudeid statistilise
teabe esitajale. Oluline on, et liikmesriigid koguvad igal aastal statistilist teavet, mis käsitleb
loomade kasutamist katsetes, sealhulgas teavet katsete tegeliku raskuse kohta ja katsetes
kasutatavate ahviliste päritolu ja liikide kohta, ning teevad selle teabe avalikult kättesaadavaks.
Naaberriikides Lätis64,65, Leedus66,67 ja Soomes68,69 on statistilise teabe, mis käsitleb loomade
kasutamist katsetes, kogumine üldjoontes lahendatud sarnasel viisil – loomkatseprojekti loa
63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse
kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) 64 Dzīvnieku aizsardzības likums. https://likumi.lv/ta/id/14940 65 Ministru kabineta 2019. gada 8. janvāra noteikumi Nr. 1 "Zinātniskiem mērķiem izmantojamo dzīvnieku
aizsardzības noteikumi". https://likumi.lv/ta/id/304167 66 Įstatymas VIII-500 1997-11-06 „Lietuvos Respublikos gyvūnų gerovės ir apsaugos įstatymas“ https://www.e-
tar.lt/portal/lt/legalAct/TAR.8DDDD8D87491/asr 67 Dėl valstybinės maisto ir veterinarijos tarnybos direktoriaus 2012 m. spalio 31 d. įsakymo Nr. B1-866 „Dėl
Mokslo ir mokymo tikslais naudojamų gyvūnų laikymo, priežiūros ir naudojimo reikalavimų patvirtinimo“
https://www.e-tar.lt/portal/lt/legalAct/6952e090a66c11ebbcbbc2971cdac3cb 68 Laki tieteellisiin tai opetustarkoituksiin käytettävien eläinten suojelusta (497/2013)
https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2013/20130497 69 EUSurvey. Published Results: Art54AnnexI. https://ec.europa.eu/eusurvey/publication/Art54AnnexI
38
andja, kes teostab loomkatsete nõuetekohasuse üle järelevalvet, ühtlasi kogub, kontrollib ja
edastab loomkatse protokollide põhjal kogutavat statistilist teavet EK-le. Eestis tasub nende
riikide eeskujul rakendada samasugust lähenemist.
Muudatuse mõju: Kavandatud muudatus ei piira sihtrühmade põhiõigusi, mis on sätestatud
põhiseaduses. Euroopa Liidu ega rahvusvaheline õigus ei näe ette nõudeid selle kohta, milline
asutus igal aastal loomkatse protokollidega saadud teavet EK-le esitama peab. Protokollide
esitamisega seonduvat reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL
teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79)63
ja komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/569, millega kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade
kaitse kohta) kohase teabe esitamiseks liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni
rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L 129, 24.04.2020, lk 16–50)70. Kavandatud muudatus on
kooskõlas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega.
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatustega
otseseid ja olulisi sotsiaalseid ning infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjusid, mõju haridusele,
kultuurile ja spordile, keskkonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ega
regionaalarengule. Mõjude analüüsis käsitletakse üksnes regulatiivsete muudatustega
kaasnevaid otseseid mõjusid majandusele ning riigivalitsemisele.
VTK väljatöötamisel on konsulteeritud muudatuse asjus PTA-ga. Teiste sihtrühmadega
(loomkatseprojekti loa omanikud) ei ole konsulteeritud, kuna muudatus neid otseselt ei mõjuta,
aga neid kaasatakse edaspidi hea tava kohaselt.
Sihtrühm nr 1: Loomkatseprojekti loa omanikud on peamiselt ülikoolide juures tegutsevad
teadlased. Aastatel 2019–2023 on antud 113 loomkatseprojekti luba ligi 50 erinevale isikule.
Nende viie aasta jooksul on küsitud protokolle igal aastal kokku keskmiselt 35 loaomanikult
(hinnanguline mõjutatud isikute arv aastas) ja keskmiselt 66 loomkatseprojekti kohta (luba
antakse kuni viieks aastaks ja protokolliga küsitakse andmeid iga aasta kohta, mille vältel luba
kehtib). Praktikas ei ole vaja loaomanikel igal aastal kõikide loomkatseprojektide kohta
loomkatse protokolli täita juhul, kui loomi ei ole katsesse võetud või kui loomade kasutamine
ei ole veel möödunud aasta lõpuks lõppenud. 2023. aasta kohta on andmete kogumine pooleli,
kuid aastate 2019–2022 jooksul on olnud selliseid projekte, mille kohta ei ole vaja statistilist
teavet esitada, aastas keskmiselt 26. Loaomanikud aastate lõikes varasemate aastate põhjal
suures osas kattuvad.
Majanduslikud mõjud ja mõju halduskoormusele puudub. Loomkatse protokolli
vormistamisele või selle esitamisele ei kohaldata lisanõudeid. Muutub vaid asutus, kellele
protokoll esitada.
Sihtrühm nr 2: Riigiasutused (ReM ja PTA). 2024. a mai seisuga on katseloomade kaitse
valdkonnaga hõlmatud tegevused seotud ühe PTA ametniku tööülesannetega. ReM-is kuuluvad
katseloomade kaitse valdkonda puudutavad tegevused ühe ametniku tööülesannete hulka.
70 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/569, millega kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohase teabe
esitamiseks liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L 129,
24.04.2020, lk 16–50)
39
Mõju riigieelarvele
Muudatusega ei kaasne täiendavat kulu riigieelarvest, kuna ülesanded jaotatakse ümber ReMi
valitsemisala siseselt. Seega puudub mõju nii riigi kui ka ReM-i valitsemisala eelarvele.
Muudatusega ei kaasne tulusid. Muudatus on vähese mõjuga ning ebasoovitavate mõjude risk
sihtrühmale puudub.
Mõju valitsusasutuste korraldusele.
ReM-i vastutuses olevate tööülesannete hulk väheneb, kuid tegu on vähest ajakulu nõudva
ülesandega. Hinnanguliselt kulub igal aastal kuni kaks nädalat ehk maksimaalselt 80 tundi
loomkatse protokollidega seotud tegevustele. See tööaeg jaotub ära kuni kümne kuu peale.
Muudatus ei mõjuta ReM-i palgakulu ega personali arvu. Ministeeriumi põhiülesannete
täitmises muudatusi ei toimu.
Muudatuse tagajärjel suureneb PTA töökoormus väikeses mahus, kuid see ei mõjuta palgakulu
ega personali arvu. PTA-le lisanduvad järgmised ülesanded: loomkatse protokollide
esitamiseks loaomanikele meeldetuletuste saatmine, esitatud protokollide loa tingimustele
vastavuse kontrollimine, protokollide üles laadimine EK-i andmebaasi, liikmeriigi kohta
ingliskeelse kokkuvõtte koostamine (etteantud vormil) ja selle üles laadimine EK-i andmebaasi,
eestikeelse kokkuvõtte koostamine (vabas vormis) ja avaldamine PTA kodulehel. ReM-i
kogemuse põhjal on igal aastal olnud vajadus kontrollida keskmiselt 40 loomkatseprojekti
kohta esitatud loomkatse protokolle (keskmiselt 66 kehtivat luba igal aastal, millest 26 raames
ei ole protokolli olnud vaja esitada). EK-i andmebaasist saab välja võtta ülevaateid ja võrdlusi
varasemate aastatega, mis lihtsustab ettenähtud kokkuvõtete tegemist ja olukorra analüüsimist
võrreldes varasemaga. Aasta peale kulub protokollidega seotud tööülesannete täitmisele
maksimaalselt kaks nädalat ehk kokku kuni 80 tundi tööd. See tööaeg jaotub ära kuni kümne
kuu peale, sest tähtaeg loomkatse protokollide ja katseloomade kasutamise kohta kokkuvõtte
esitamiseks EK-ile, on igal aastal 10. november. Eestikeelse teabe avaldamiseks konkreetset
tähtaega ei ole, kuid LoKS-i sõnastust tõlgendades tuleks seda teha aasta lõpuks. PTA
põhiülesannete täitmises muudatusi ei toimu.
40
IV osa. Edasine ajakava
Planeeritav LoKS muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamise periood on 2025. aasta I ja II
kvartal ning eeldatav jõustumise aeg 2026. aasta jaanuaris.
VTK-ga kavandatavad muudatused näevad ette muudatusi loomakaitseseaduses ning
relvaseaduses ja/või jahiseaduses.
Täiendav mõjude analüüs teostatakse enne eelnõu esitamist eelnõude infosüsteemi.
Kaasamine
VTK esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile,
Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
VTK edastatakse teadmiseks Riigikogule ja arvamuse esitamiseks järgnevatele asutustele ning
huvirühmadele:
Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti
Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, MTÜ Eesti Loomakaitse
Selts, MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ Loomus, Varjupaikade MTÜ, MTÜ Cats Help,
MTÜ Loomade Hoiupaik, MTÜ Assissi Franciscuse Selts, MTÜ Koduotsivad Kutsud
Venemaalt, Depo DIY EE OÜ, OÜ Leigiv, OÜ Agamiks, MTÜ Rõõmsad Hüpped, MTÜ
Ayuda, MTÜ Väikeste Loomade Abi, MTÜ Pesaleidja, katseloomade kasvatamise,
katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtted, MTÜ Eesti Loomaarstide
Koda, Tallinna Loomaaed, RMK Elistvere Loomapark jt loomaia tegevusloaga ettevõtted,
MTÜ Eesti Jahimeeste Selts, Vabaühenduste Liit MTÜ, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti
Linnade ja Valdade Liit MTÜ, Eesti Omanike Keskliit MTÜ, MTÜ Eesti Korteriühistute Liit
Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed:
Ulrika Tuppits, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna
peaspetsialist (tel 5674 3553; [email protected]);
Kadri Kabel (III osa), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna
nõunik (tel 5687 7104; [email protected]);
Kadri Kaugerand, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna
loomatervise ja -heaoluvaldkonna juht (tel 5646 9917; [email protected]);
Katrin Tuula, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik (tel 625 6166;
Pille Tammemägi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja
(tel 528 6779; [email protected]).
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Justiitsministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Kliimaministeerium
Siseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
11.06.2024 nr 1.4-1/688
Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks loomakaitseseaduse
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaalminister
Lisa: Loomakaitseseaduse_VTK_EIS.pdf
Teadmiseks: Riigikogu Kantselei
Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti
Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, MTÜ Eesti Loomakaitse
Selts, MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ Loomus, Varjupaikade MTÜ, MTÜ Cats Help,
MTÜ Loomade Hoiupaik, MTÜ Assissi Franciscuse Selts, MTÜ Koduotsivad Kutsud
Venemaalt, Depo DIY EE OÜ, OÜ Leigiv, OÜ Agamiks, MTÜ Rõõmsad Hüpped, MTÜ Ayuda,
MTÜ Väikeste Loomade Abi, MTÜ Pesaleidja, katseloomade kasvatamise, katseloomadega
varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtted, MTÜ Eesti Loomaarstide Koda, Tallinna
Loomaaed, RMK Elistvere Loomapark jt loomaia tegevusloaga ettevõtted, MTÜ Eesti
Jahimeeste Selts, Vabaühenduste Liit MTÜ, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Linnade ja
Valdade Liit MTÜ, Eesti Omanike Keskliit MTÜ, MTÜ Eesti Korteriühistute Liit
Ulrika Tuppits
5674 3553 [email protected]
Katrin Tuula
6256166 [email protected]