Tulemusvaldkonna "Tõhus riik" tulemusaruanne 2023

KÄSKKIRI

Riigivalitsemise tulemusaruanne 2023

Rahandusministeeriumi valitsemisala osa

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.

detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning

riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-dega 14–16 kinnitada

„Riigivalitsemise tulemusaruanne 2023 Rahandusministeeriumi valitsemisala kohta“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

LISA:

Tõhus riik tulemusaruanne 2023 RM valitsemisala kohta

14.06.2024

nr 72

2023

Rahandusministeerium

31.05.2024

Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruanne

Rahandusministeeriumi valitsemisala kohta

1

Sisukord

1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade 2

Mõõdikud ja sihttasemed 3

Tulemusvaldkonna kulud Rahandusministeeriumi programmide lõikes 4

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 5

Olukorra lühianalüüs 5

2. Riigi rahanduse programm 7

Programmi kulud tegevuste lõikes (eurot) 7

Mõõdikud ja sihttasemed 8

Olukorra analüüs 9

Programmi tegevuste täitmiste analüüs 11

3. Halduspoliitika programm 25

Programmi kulud tegevuste lõikes 25

Mõõdikud ja sihttasemed 26

Olukorra analüüs 26

Programmi tegevuste täitmise analüüs 31

4. Finantspoliitika programm 50

Programmi kulud tegevuste lõikes 50

Mõõdikud ja sihttasemed 51

Olukorra analüüs 52

Programmi tegevuste täitmise analüüs 58

2

1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade

Joonis 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmid ja eesmärgid.

Tõhusa riigi tulemusvaldkonda panustasid ühtse eesmärgi nimel 2023. aastal kuus programmi: Vabariigi

Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine, Finantspoliitika, Riigi rahandus, Halduspoliitika,

Regionaalpoliitika ja Arhiivindus. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär,

rahandusminister, regionaal- ja põllumajandusminister ja haridusminister.

Käesolev tulemusaruanne kajastab Rahandusministeeriumi valitsemisala 2023. aasta tegevusi, tulemusi ja

kulusid.

Tabel 1. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ seos strateegia „Eesti 2035“ sihtidega.

Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ sihid:

MAJANDUS

Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.

Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme.

3

Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond.

RIIGIVALITSEMINE Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Õigus- ja maksukeskkond ning valitsemiskorraldus soosivad ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele.

Eesti on usaldusväärne riik oma kodanikele ning väärtustatud partner rahvusvahelises suhtluses. Riigi valitsemine on avatud ehk võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused.

Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust.

Tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 2. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Tegelik Sihttase

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20-64 (ei kasva), %

14,8 14,9 15,2 15,6 15,7 15,8 15,2 15,2 15,2 15,2 15,2

Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei kasva), %

39,3 39,1 44,9 41,9 39,8 43,5 43,1 43,1 42,6 42,4 41,6

Joonised 2 ja 3. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikud

4

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (20—64 aastat) suurenes kolmandat aastat

järjest üle sihttaseme, kuna tööealine elanikkond väheneb, samas valitsussektori töötajate arv kasvab.

2023. aastal suurenes 20-64. aastaste vanusegrupis elanikkond ligi 18 000 inimese võrra ning

valitsussektori töötajate arv kasvas 3 000 teenistuja võrra. Avaliku sektori väike kasv 2022. aastal

tähendas eelkõige nende inimeste lisandumist, keda meie ühiskond vajab ja ootab – õpetajad,

sotsiaalvaldkonna töötajad omavalitsustes, meditsiinipersonal jt. Hoolimata Ukraina sõjast tulenenud

töökoormuse kasvust on riigiasutused suutnud oma tööd optimeerida. 2023. aasta avaliku sektori andmed

täpsustuvad 2024. aasta suveks.

Valitsussektori 2023. aasta kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist kasvas võrdluses 2022. aasta

näitajaga tuginedes riigieelarvega kehtestatud mitmetele täiendavatele meetmetele. Näiteks suurendati

laste- ja peretoetuseid, pensione, kõrghariduse rahastamist, toetati lisarahaga eestikeelsele haridusele

üleminekut ning tõsteti ennaktempos õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate

töötajate palgafondi. Jätkuvalt on kõrgel, 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist, tasemel kaitsekulud

ja jätkatakse suuremahulisi investeeringuid energiajulgeolekusse. Valitsussektori kulud kasvasid 2023.

aastal 14,5 protsenti, kuid sisemajanduse koguprodukti maht kasvas samal ajal vaid 4,6 protsenti, mistõttu

valitsussektori kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktis on pöördunud kasvule ning ületab 2022.

aasta kasvutempost 4,8 protsendi võrra.

Tulemusvaldkonna kulud Rahandusministeeriumi programmide lõikes

Joonis 4. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ 2023. aasta kulud Rahandusministeeriumi programmide lõikes,

eurodes.

250 877 024; 68%

72 305 249; …

36 021 356; 10%

6 848 996; 2% Riigi rahanduse programm

Halduspoliitika programm

Regionaalpoliitika programm

Finantspoliitika programm

5

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tabel 3. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ Rahandusministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve

täitmise ülevaade.

Tulemusvaldkond TÕHUS RIIK

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Rahandusministeeriumi valitsemisala kulud kokku

376 596 268 362 206 369 366 052 625

Tulemusvaldkonna lõplik eelarve kujunes 14 413 867 eurot väiksemaks kui esialgne eelarve. Lõpliku

eelarve moodustanud olulisemad muudatused olid:

 Ministeeriumite ümberkorraldamise raames liikus regionaalpoliitika programm koos vahenditega

alates 1.07.23 rahandusministeeriumist regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse.

Rahandusministeeriumi eelarves ja täitmises kajastuvad regionaalpoliitika programmi I poolaasta

kulud.

 2023. aasta riigieelarve seaduse muudatused – eelarve vähenes kokku 414 650 euro võrra,

sealhulgas regionaalprogrammi liikumisega seotud muudatused moodustasid kokku 412 030

eurot.

 2022. aastast üle toodud vahendid – eelarve suurenes 370 190 euro võrra, millest ministeeriumite

ümberkorraldamise raames anti regionaal- ja põllumajandusministeeriumile üle regionaalpoliitika

programmi vahendid 173 520 eurot ja kliimaministeeriumile 100 000 eurot.

Rahandusministeeriumi valitsemisala muudest üle toodud vahenditest 61 840 eurot olid Vabariigi

Valitsuse reservidest eraldatud sihtotstarbelised vahendid, millega seotud tegevused jätkusid

2023. aastal. Tegevuskulude üle kantud vahendid olid planeeritud peamiselt lükkunud tegevuste

rahastamiseks, IT vajaku kompenseerimiseks.

 Vabariigi Valitsuse reservide eraldised – reservidest suunati eelarvesse 2 152 000 eurot. Sellest

1 756 000 eurot suunati valitsemisala IKT vajaku kulude katteks, 330 000 eurot avaliku sektori

hoonete energiatõhususe ekspertiisikuludeks ja 66 000 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks.

Eelarve kasutus oli lõplikust eelarvest 3 870 224 eurot suurem, sh ületas planeeritud eelarvet arvestusliku

kulu, peamiselt intressikulude kasv.

Olukorra lühianalüüs

Positiivsed arengud

 Riigi rahanduse valdkonnas on reitinguagentuuride hinnangud eelneva aastaga võrreldes punkti võrra

langenud, mis on tinginud möödunud aasta valitsussektori eelarvepuudujäägist. Samas tugev

riigijuhtimine, tugevad institutsioonid koos kuulumisega Euroopa Liitu ja euroalasse, jätkuvalt

6

usaldusväärne eelarvepoliitika koos madala võlakoormusega ja netolaenuandja positsioon aitavad

lähiajal Eesti majanduse suunata tagasi tõusule.

 Maksude laekumine oli varasema aastaga võrreldes seitse protsenti suurem, kuid jäi oodatust

väiksemaks. Eelarveprognoos täitus 99 protsendiliselt. Oodatust enam laekus füüsilise isiku tulumaksu

(151 miljonit eurot), juriidilise isiku tulumaksu (117 miljonit eurot) ning alkoholiaktsiisi (3 miljonit

eurot). Vähem laekus käibemaksu (288 miljonit eurot), tubakaaktsiisi (22 miljonit eurot), sotsiaalmaksu

(22 miljonit eurot) ning kütuseaktsiisi (18 miljonit eurot).

 Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus) oli heal tasemel, sest puudusid suure mõjuga

maksumuudatused. Küll aga jõustusid mitmed väiksema mõjuga maksumuudatused: tõusid

maksuvaba tulu ja tubakaaktsiis, tõsteti käibemaksu 20 protsendilt 22 protsendini, platvormihalduritel

tekkis kohustus avalikustada info nende poolt teenitud tulu kohta.

 Halduspoliitika valdkonnas avaldati riigireformi analüüs, valmisid uuringud rollide ja hoiakute kohta

avalikus sektoris ning ministeeriumite info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusteenuste

toimemudelite osas ning eri sektorite palgauuringud. Riigihangete valdkonnas valmisid väärtuspõhiste

riigihangete põhimõtted. Avati kaks riigimaja, Pärnus ja Valgas.

 Statistikaametil oli koostöös asutustega prioriteetseks tegevuseks andmekogude kirjeldamise

toetamine, lisaks täiendati ja uuendati Euroopa Liidu ühtlustatud ja kohustusliku statistika koosseisu,

et viia seda paremasse kooskõlla viimastel aastatel muutunud sotsiaalse ja majanduskeskkonnaga ning

hinnata rohepöörde tegevuste tulemuslikkust, Euroopa tööturul ja rahvastikus toimuvaid muutusi.

Lisaks koostati Eesti seisukohad Euroopa statistika määruse muutmise, Euroopa rahvastiku- ja

eluasemestatistika määruse ja ettevõtete tööturustatistika määruse eelnõule.

 Finantspoliitika valdkonnas on üle võtmisel Euroopa kestlikkusaruandluse standardid, käimas või

lõppenud on Euroopa Liidu direktiivide arutelud, millega kehtestatakse uuenenud pankade

kapitalinõuded. Avaldati kriisiohjamisraamistik ja muud meetmed, et tagada suurem hoiusekindlus

ebastabiilses majandusolukorras. Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses on

tõusnud võrreldes möödunud aastaga (4,6 protsenti) kuuele protsendile. Eesti pangandussektor on

endiselt tugev ning valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi toetama.

Väljakutsed

 Pandeemiakriisi ja Venemaa alustatud sõja mõjude leevendamismeetmed on eelarve viinud tänaseks

pretsedenditusse puudujääki. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine

on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides oluline.

 Personalipoliitikas on jätkuvaks probleemiks elanike, sealhulgas tööealiste elanike demograafiline

vähenemise ja vananemise trend ning erinevad kriisiolukorrad. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb

tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes kuus protsenti. Samas valitsussektori töötajate arv on

viimasel kümnendil suurenenud ligi 1 440 inimese võrra. Valitsussektor moodustas 2022. aastal

tööealisest elanikkonnast 16 protsenti ning tööhõivest üheksa protsenti.

 2023. aasta jätkus Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide valguses. Venemaa suhtes võeti

vastu kolm täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisaldasid täiendavaid kaubasanktsioone.

Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tolli kontrollimahust ning sanktsioonidest

möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks.

7

 Finantspoliitika vallas on lähiaastate väljakutse, kuidas arendada Euroopa ja Eesti kapitaliturge. Selleks,

et Euroopa areneks ja suudaks rahastada oma rohe-eesmärke, digitaliseerimist, innovatsiooni ning

kaitsevajadusi on investeeringuteks vaja väga palju raha. Seda ei saa teenindada ainuüksi

pangalaenude ja riigieelarvetega, vaja on edendada Euroopa kapitaliturge. Palju sellest tööst ja

arengust toimub Euroopa Liidu tasemel, kuid tuleb üle võtta Eesti õigusesse.

2. Riigi rahanduse programm Programmi eesmärk Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus

Vastutaja Rahandusministeerium

Kaasvastutaja Maksu- ja Tolliamet

Rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava riigi

rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida majanduskeskkonda

konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse eelarvepoliitikat ning maksu-

ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seejuures riigi

ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse.

Programmi kulud tegevuste lõikes

Joonis 5. Riigi rahanduse programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot.

8

Programmi lõplik eelarve jagunes 2023. aastal selliselt, et 33 protsenti eelarvevahenditest oli maksu- ja

tolliameti ning 67 protsenti rahandusministeeriumi kasutada. Eelarvepoliitika kujundamise kulud

sisaldavad lisaks ametikoha ressurssidele struktuurivahendite tehnilise abi vahendamist sihtasutustele

ning riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve kulud sisaldavad muuhulgas Eesti riigi poolt võetud

laenudelt makstavaid intressikulusid.

Maksu- ja tolliamet täitis eelarve 95 ning rahandusministeerium 164 protsendiliselt. Riigi rahaasjade

korraldamise ja järelevalve tegevuse eelarve täitmine on kavandatust suurem kasvanud intressikulude

tõttu. Intressikulude 2023. aasta eelarve oli 98,8 mln eurot, täitmine 178 mln eurot, põhjuseks

turuintressimäärade tõus.

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 4. Riigi rahanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027. Riigi rahanduse

programmi mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2023

2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst

-1,3 -0,6 -4,4 -4,7 -1,1 -1,3 -1,2 -1,2 -1,0 -1,0 -1,0

Maksude osakaal SKPst, %

32,9 33,3 33,3 33,8 32,9 34,0 33,3 33,8 34,6 34,8 35,0

Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK metoodikale võrreldes potentsiaalse majanduskasvuga, %, <

5,4 6,7 9,3 - - 3,1 3,1 3,1 3,1 2,4

Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, %, >

7,0 8,0 12,0 9,9 11,1 9,3 7,3 5,8 5,7 5,5 5,4

Võlakoormus (osakaal SKP-st, %)

8,2 8,5 18,6 17,8 18,5 19,6 19,4 20,9 22,0 22,1 21,9

Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (EK hinnang)

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

madala riskiga

Joonised 6 ja 7. Riigi rahanduse programmi valitud mõõdikute visuaal

9

Olukorra analüüs

Areng hea või väga hea:

 Maksu- ja tolliametile tasuti 2023. aastal kokku 12,8 miljardit eurot ehk aasta varasemaga

võrreldes 7,3 protsenti enam makse. Eelarveprognoos täitus 99,1 protsendiliselt.

Majanduslangusele vaatamata toetas tugev tööturg 2023. aastal tööjõumaksude tasumist.

Palgafond kasvas 2023. aastal aastases võrdluses 11 protsenti. Juriidilise isiku tulumaksu

laekumine kasvas 20 protsenti võrreldes 2022. aastaga, enim kasvas krediidiasutuste avansilise

tulumaksu deklareerimine (135 protsenti). Käibemaksu tasumist pärssisid halvenenud

majandusolud, madal kindlustunne ning euribori tõus. Aktsiiside tasumine pöördus kasvule

aktsiisitõusu eelse varumise tõttu. 2023. aasta keerulistes majandusoludes kerkis maksuvõlg

tunamullusega võrreldes 7 protsenti, mis vähendas kogutud maksutulu. Aktsiisidest üllatas 2023.

aasta lõpus alkoholiaktsiisi tasumine, mis suurenes aasta lõpus tänu aktsiisitõusu eelsele

varumisele.

 Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti majandus

on kriisidele hästi vastu pidanud. Eesti juhib jätkuvalt juba kümme aastat järjest USA mõttekoja

Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti tugevustena tuuakse välja

laia käibemaksubaasi ja maksude maksmisega seotud madalat halduskoormust võrreldes teiste

riikidega. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda, et Eestis sõltub maamaksu suurus ainult maa

hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate ehitiste väärtust. Eesti nõrkusena tuuakse välja madal

maksulepingute arv – Eestil on need sõlmitud 62 riigiga, kui OECD keskmine on 75.

 Eesti elanike maksutahe paranes kolmandat aastat järjest. 91 protsenti elanikest tunneb, et

maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 94 protsenti elanikest tasub enda

sõnul maksud alati korrektselt ära.

 Tolli valdkonnas on poliitika raskuskese Euroopa Liidu kui tolliliidu institutsioonides (nõukogu ja

komisjon), mille tollivaldkonna töögruppides mängib Eesti aktiivset rolli. Eesti on osa maailma

ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Eesti

on valmis olema paljudest ülejäänud liikmesriikidest ambitsioonikam ja osalema aktiivselt,

sealhulgas ka juhtrolle võttes, uuenduslikes ettevõtmistes, näiteks Euroopa Liidu idapiiri riikide

koostööprojekt Celbet ja IT-arenduste tsentraliseerimine.

Vajab tähelepanu:

 Majanduse reaalmaht vähenes 2023. aastal 3 protsenti, kuid suurenes jooksevhindades ehk

eurodes koguni 4,6 protsendi võrra. Eesti ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on nõrk, kuigi

viimastel kuudel on mõnes sektoris olnud ka kindlustunde paranemise märke. Töötleva tööstuse

toodangumahud on olnud aastases võrdluses languses alates 2022. aasta juunist seoses

tootmissisendite kättesaadavuse halvenemisega ja kiire hinnatõusuga ning praegu eelkõige

seoses nõrgenenud välisnõudlusega.

10

 2023. aasta lõppes 1,3 miljardi euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga, mis

moodustab aastasest sisemajanduse koguproduktist 3,4 protsenti. Võrreldes 2022. aasta lõpu

seisuga oli eelarvedefitsiit 930 miljoni euro võrra suurem.

 Kaubanduspartnerite importi kajastav välisnõudlus pöördus möödunud 2023. aastal langusesse,

piirates sellega Eesti ekspordi väljavaateid. Kaubamahtude langus iseloomustas ka meie peamisi

kaubanduspartnereid. Seevastu teenuste eksport on nõrgale majanduskonjunktuurile paremini

vastu pidanud. Kui kaupade eksport vähenes 2023. aastal 12,3 protsenti, siis teenuste eksport

kasvas koguni 3,3 protsenti. Teenuste eksporti panustab IT teenuste jätkuvalt tugev kasv

välisturgudel. Seevastu veoteenused on languses nõrga välisnõudluse ja transiidi taandumise

tõttu.

 Inflatsiooni aeglustumine iseloomustas kogu möödunud aastat, pidurdudes neljandas kvartalis

4,3 protsendini, kuid aasta keskmisena oli hinnatõus siiski kiire ning ulatus 9,2 protsendini.

Energia- ja toormehindade stabiliseerumine välisturgudel, nende mõjude ülekandumise lõpule

jõudmine majandusse, aga ka Eesti nõrk majanduskonjunktuur soosis inflatsiooni kiiret

aeglustumist möödunud aastal. Kui veel aasta alguses oli inflatsioon 20 protsendi lähedal, siis

detsembrikuine 4 protsenti on kahe ja poole aasta aeglaseim. Sealjuures on hinnad viimased

kaheksa kuud püsinud muutumatuna. Suuresti on selle taga toidu ja energia mõningane

odavnemine. Täpsustatud andmetel oli Eesti hinnatase EL27 keskmisele üsna lähedane juba 2022.

aastal, mil see ulatus 97,6 protsendini. Arvestades, et ka mullu tõusid meil hinnad kiiremini, siis

hinnanguliselt oleme EL keskmise hinnataseme nüüdseks saavutanud. See näitab, et senine eelis

nii välisturistide külastuste kui ka investeeringute ligimeelitamisel soodsa hinnatasemega riigina

on hakanud ammenduma.

 Valitsussektori võlakoormus kasvab defitsiidi tulemusel riigieelarve ja riigieelarve strateegia

kohaselt sel aastal 20,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist ja 2026. aastaks 22,1

protsendini sisemajanduse koguproduktist. Hetkel ei ole veel mitmeid riigieelarve strateegias

planeeritud meetmeid seaduse tasemel vastu võetud ning mitmed muutused võtavad

planeeritust enam aega, seega võib planeeritu mõningal määral muutuda.

 Reitinguagentuur Fitch langetas Eesti pikaajalise riigireitingu suvel 2023 AA- tasemelt ühe astme

võrra allapoole tasemele A+. Reitingu langetuse peapõhjuseks oli riigi rahanduse olukorra

halvenemine, kus valitsussektori võlakoormus jätkab lähiaastatel suurenemist. Ühe nõrkusena

tuuakse välja ka sisemajanduse koguprodukti nõrga arengu, mis on languses teist aastat järjest.

Eesti reitingut ennast toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse.

 Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) on kinnitanud Eesti riigireitingu senisel kõrgel

tasemel, aga on alandanud reitingu väljavaate negatiivseks. Agentuur kinnitas samas, et meie

riigirahandus ja institutsionaalne raamistik on endiselt tugevatel alustel ning riigivõla tase madal.

Eesti majandus on agentuuri hinnangul kriisis hästi vastu pidanud ja piirangud on olnud väiksemad

võrreldes teiste Euroopa riikidega.

 Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude

juhtimine. Olulised väljakutsed on uute laenuinstrumentide kasutuselevõtt, et võimalikult

11

paindlikult saaks reageerida suurenenud laenuvajadusele ning võlakohustuste portfelli

optimaalne kulu ja riski suhe.

Programmi tegevuste täitmiste analüüs

Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine

Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.

Tabel 5. Eelarvepoliitika mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel

Jah Jah Jah Jah - Jah Jah Jah Jah Jah Jah

Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), %

32 44 57 69 84 97 98 100 - - -

Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), % >

- - - - -

3 3 15 30 50 70

Valitussektori nominaalne eelarvepositsioon SKPst, %

-0,6 0,1 -5,4 -2,5 -1,0 -3,4 -3,3 -2,9 -1,9 -1,5

-1,2

Joonised 8 ja 9. Eelarvepoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

12

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;

Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusemuudatus

Tegevused ja tulemus:

Majandusprognoosid ning eelarve- ja majanduspoliitilise nõu andmine

Vastavalt riigieelarve seadusele koostati makromajandusprognoos ja rahandusprognoos jooksva

eelarveaasta ning järgneva nelja aasta kohta, mis on aluseks stabiilsusprogrammi, riigieelarve strateegia ja

riigieelarve koostamisele. Prognoosist lähtuvalt oli 2024. aasta riigieelarvet kokku pannes valida, kas lasta riik

veelgi suurematesse laenuvõlgadesse või astuda esimesed vastutustundlikud sammud eelarvetasakaalu

suunas. Koostati mitmeid analüüse plaanitavate eelarvemeetmete, maksumuudatuste ja

majandusolukorrast tulenevate riskide kohta. Tuli teha olulisi maksu- ja kokkuhoiuotsuseid, mis on keerulised

ja ebapopulaarsed, ent hädavajalikud, seega kokku sai vastutustundlik ja tulevikku vaatav riigieelarve.

Valmis „Eesti leibkondade maksukoormuse jaotuse ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs“.

Uuringus lähtuti 2018. aastal jõustunud maksuvaba tulu reformi tulemustest ning selle kohaselt on

maksuvaba tulu suurendamisest kõige rohkem kasu saanud madalama sissetulekuga inimesed ja selle

muudatuse mõju on viimastel aastatel veelgi suurenenud. Uuringu tulemused näitavad, et maksuvaba tulu

reformil on olnud positiivne mõju suurele osale Eesti leibkondadest, tulumaksu osakaal on langenud ja

inimeste netosissetulek on kasvanud, seda eriti madalamate sissetulekutega leibkondades. Kõrgema

sissetulekuga leibkonnad maksumuudatusest ei võitnud ega kaotanud: maksukoormuse suurenemist nende

puhul ei ilmnenud, sest tulumaksumäär ei ole muutunud ja tegemist on tervikuna progresseeruva maksuga.

2018. aastal jõustunud maksuvaba tulu reformil on olnud riigieelarvele negatiivne mõju. Riigi tulud on

jäänud tulumaksust 3-5% ulatuses väiksemaks võrreldes olukorraga, kui muudatusi poleks tehtud.

Valmis „Hargmaiste kontsernide miinimumtulumaksu kehtestamise eelanalüüs ning Eesti ettevõtete

kasumi jaotamise poliitika analüüs“. 2021. aasta seisuga oli Eestis kolm hargmaise kontserni emaühingut ja

ca 300 tütarühingut, keda miinimummaks võib mõjutada. Uuringu läbiviijate peamine soovitus on hoida

maksusüsteem stabiilsena ja teha muudatusi võimalikult vähe, sest muudatustega kohanemine võtab aega

ja mõjutab hinnanguid Eesti maksusüsteemile.

Valmis „Eesti töötleva tööstuse olukorra analüüs“, mille raames uuriti viimaste aastate töötleva tööstuse

madalseisu põhjuseid viimastel aastatel ja nende pikaajalist võimalikku mõju töötlevale tööstusele. 2023.

aastal pidasid töötleva tööstuse ettevõtted kõige olulisemaks äritegevust piiravaks teguriks nõudluse

vähesust. Sisendite kiirest hinnakasvust tulenevad probleemid on tõenäoliselt leevenemas.

Suvel vaatasid kõik ministeeriumid üle oma võimalused vähendada survet riigieelarvele ning kokku esitati

120 ettepanekut kulude kokkuhoiuks ja tegevuste tõhusamaks korraldamiseks. Valitsussektori panusena

toovad kokkuhoiu- ja tulumeetmed riigirahandusse järgmise nelja aasta vältel ligemale 368 miljoni ulatuses

säästu ning juurde 114 miljonit eurot lisaraha.

13

Riigirahanduse korrastamiseks kiitis Vabariigi Valitsus 31.08.2023 heaks riigieelarve revisjoni kava, mille

eesmärk on leida suuremaid kokkuhoiu- ja ümberkorralduskohti, et seeläbi riiki efektiivsemaks muuta ning

suurendada vaba eelarveruumi riigi uute prioriteetide rahastamiseks. Revisjon koosneb kolmest töösuunast:

nn nullbaasilise eelarve projekt (valitsemisalade eelarvete ja teenuste analüüs), horisontaalsed analüüsid

(tõhustamiskavad) ja poliitikate elluviimise mõjuhindamised. Nullbaasilise eelarve projekti I etapis (2023-

2024) analüüsitakse rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja

sotsiaalministeeriumi valitsemisalade teenuseid ja eelarveid, et tuvastada mitteprioriteetsed, dubleerivad,

aga ka suuremahulised teenused, mille lõpetamise, mahu vähendamise või muu ümberkorraldamise

tulemusel saab vabastada eelarvevahendeid. Tulemused, sh poliitilisi valikuid eeldavad

tõhustamisettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele 2024. aasta augustiks.

Varasemalt on Eesti saanud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt soovituse koostada riigile fiskaalriskide

aruanne, et paremini teadvustada võimalikke riske ja neid vajaduse tekkimisel maandada. Möödunud aastal

valmiski esimene aruanne „Fiskaalriskid Eestis“1, kus on ülevaade enamikest tüüpilistest fiskaalriskidest ja

kvalitatiivhinnangutest ning nende olulisusest Eestis.

RES/RE/stabiilsusprogrammi koostamine ja elluviimine ning strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise

süsteemi kujundamine

Koostati iga-aastased riigieelarve strateegia, stabiilsusprogramm ja riigieelarve ning ka riigi

majandusaasta koondaruanne.

Koostati kodaniku eelarve, mis võimaldab avalikkusel saada ülevaate riigi rahanduse peamistest

näitajatest ning kuidas eelarve jaguneb ehk millele riik kulutab. Täiendati riigieelarve juhtimislauda andmete

ja erinevate vaadetega, et paremini vastata kasutajate vajadustele. Juhtimislaud võimaldab saada lihtsa ja

kergesti mõistetava vaate, kuhu riigi raha läheb ehk kuidas eelarve nii riigiasutuste kui ka tegevuste vahel

jaguneb. Kodaniku eelarve ja riigieelarve juhtimislaud 2024. aasta kohta on kättesaadav

rahandusministeeriumi kodulehel2.

Riigikogu liikmetele tehti kättesaadavaks “riigieelarve andmebaas”, mis aitab vajadusel riigieelarve

seaduse ja seletuskirja materjalidest saada veelgi detailsem ülevaade. Andmed on esitatud kolme järjestikuse

aasta kohta, sh eelneva aasta eelarve täitmine. Kui eelarve seadus on valitsemisala tulemusvaldkonna ja

programmi tegevuste lõikes, siis aruandes on võimalik avada programmi tegevuse detailsus ja jälgida selle

alla kuuluvaid teenuseid koos nende detailsete maksumustega personali-, majandamiskulude ja toetuste

lõikes ning saada ülevaade millised asutused on teenuse osutamisega seotud. Samuti on võimalik saada

ülevaade millisel eesmärgil kulu tehakse ning kuidas seda mõõdetakse. Andmeid on võimalik vaadelda ka

ilma tegevuspõhise eelarve vaateta, nii öelda majandusliku sisu lõikes - asutus ja erinevate kululiikide maht,

investeeringud, finantseerimistehingud. Edaspidi on kavas andmebaasi kasutuse võimalusi disainida

1 https://fin.ee/fiskaalriskid-eestis 2 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/2024-riigieelarve

14

vastavalt kasutajate tagasisidele. Kasutusõigused andmebaasile on taotlenud kokku 31 riigikogu liiget ja

komisjoni ametnikku.

§ Jätkati riigieelarve baasseaduse muutmisega, eesmärgiga luua võimalused avaliku sektori

finantsjuhtimise terviklikuks ja kvaliteetseks toimimiseks. 2023. aastal oli fookus töörühmadel, kus otsiti

lahendusi seaduse väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemidele, hinnati võimalikke mõjusid ning

koondati ettepanekuid koostöökogule (ministeeriumide vastava valdkonna esindajate kogu). 2023. aastal

tulid seaduse muutmiseks kokku 5 töörühma - strateegilise juhtimise ja finantsjuhtimise seostamise,

eelarvepõhimõtete, finantsdistsipliini ja eelarve täitmise kontrolli töörühm, kohalike omavalitsuste

rahastamise ning põhiseaduslike institutsioonide eelarvete töörühm. Töörühmades osales üle 70

ministeeriumide, riigiasutuste, põhiseaduslike institutsioonide esindaja ning nende tellimusel viidi läbi kolm

lühianalüüsi teemadel: riigieelarvestrateegia ja riigieelarve planeerimis- ja aruandlustsükli analüüs,

kuluarvestuse metoodika analüüs ja investeeringud ning investeeringutoetused riigieelarves. Hanke

tulemusena teostas tööd Pricwaterhouse Coopers. Riigieelarve seaduse muutmisest ja analüüsidest saab

ülevaate rahandusministeeriumi kodulehel3. 2024. aasta esimeses kvartalis jätkuvad töörühmade

kohtumised ning seejärel liiguvad töörühmade lahendusettepanekud koostöökogusse.

Avati 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika periood, kus Eestile on eraldatud ca 3,4 miljardit

eurot, millele lisanduvad veel maaelu arengufondi toetused. Toetuste kasutamisel on kuus eesmärki:

nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek Ida-Virumaal

keskkonnasäästlikumaks tulevikuks.

§ Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide koosseisu kuuluva, 340 miljoni euro suuruse, Õiglase

ülemineku fondi (ÕÜF) kogu paketist jõustati 2023. aasta jooksul meetmete aluseks olevad õigusaktid.

Õiglase ülemineku fondi kogumaht on 340 miljonit eurot ning 2023. aasta õigusaktidega käivitati kõigis

vastavates meetmetes tegevused ja avati voorud, mahus 307 miljonit eurot. Kohustustega kaeti 2023.aasta

lõpuks 96 miljonit eurot (umbes 28 protsenti ÕÜF kogumahust), millest ettevõtlusmeetmetes võetud

kohustused moodustavad umbes kolmandiku.

Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas Eesti uuendatud taastekava, mahuga 953 miljonit eurot, mis keskendub

varasemast enam rohereformiga seotud investeeringutele nii era kui avalikus sektoris. Algne taastekava

kinnitati 2021. aasta sügisel, kuid seoses taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetusmahu vähenemisega,

tarneahelate katkemise, kõrge inflatsiooni ning energiakriisiga, tuli kava ümber vaadata. RRF lõplik

toetusmaht Eestile on 863,3 miljonit eurot, millele lisandus 2022. aasta teises pooles REPowerEU toetus 90

miljonit eurot, mis keskendub Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiirele vähendamisele ja rohereformi

hoogustamisele. Kavas plaanitud tegevused viiakse ellu 2026. aasta keskpaigaks.

Võeti kokku Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperiood. Eesti sai Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodil

struktuurifondidest 3,7 miljardit eurot ning kokku toetati üle 14 500 projekti. Tänaseks on kogu toetus Eestile

Euroopa Komisjonilt laekunud.

3 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigieelarve-seaduse-muutmine

15

Üleriigilise konkursi “Südamega tehtud eurotegu” raames tunnistati parimaks Euroopa Liidu toel valminud

projektiks Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla.

Vabariigi Valitsus võttis seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmise kohta, milles

jõuti Euroopa Ülemkogus kokkuleppele 1. veebruaril 2024. Eesti jaoks oli esmatähtis Ukraina 50 miljardi euro

suuruse rahastu loomine. Samuti võeti seisukohad Euroopa Liidu uute omavahendite kohta, mille üle

läbirääkimised Euroopa Liidu Nõukogus jätkuvad.

Euroopa investeerimispank (EIP) ja rahandusministeerium sõlmisid 300 miljoni euro suuruse

rahastamislepingu, et toetada investeeringuid digi- ja rohereformi. Laen on esimene osa suuremast

raamlepingust, millest kaasfinantseeritakse ka projekte, mille eesmärk on toetada õiglast üleminekut Ida-

Virumaal vähese CO2-heitega majandusele. Tegemist on kolmanda Euroopa investeerimispanga laenuga

Eesti Vabariigile Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaasfinantseerimiseks. Eelmistel rahastamisperioodidel on

sõlmitud kaks sarnast lepingut vastavalt 550 miljonile ja 720 miljonile eurole, sealhulgas täiendav COVID-19

laen mahus 120 miljonit eurot.

2022. aastal said MKM, SOM, KEM ja MEM riigieelarve strateegia raames teadus-arendustegevuse

lisaraha, et sõlmida teaduspartnerluse raamleping ülikoolidega EL 2030 kliimaeesmärkide

teadmistepõhiseks ülevõtmiseks. 2023. aastal sõlmiti raamleping 4 teadus-arendusasutusega ja 1

teaduskonsortsiumiga, et tellida raamlepinguga sotsiaalse kliimafondi kava koostamiseks vajalik analüüs.

Analüüs valmib 2024. aastal ning keskendub transpordi- ja energiaostuvaesusele ja neid leevendavatele

meetmetele.

Jätkati iga-aastase koolitusprogrammiga infosüsteemide kasutusoskuse suurendamiseks ja

metoodiliste alusteadmiste täiendamiseks. Peamiselt olid koolitused suunatud aruandluskeskkonna

kasutamisele ja andmeanalüüsi võimekuse suurendamisele ministeeriumides kui ka riigiasutustes. Koolitustel

osalejaid oli 31 riigiasutusest ja ministeeriumist, kelle tagasiside on olnud positiivne.

Olemasolevates eelarve infosüsteemides tõhustati kasutajate tööprotsesse

automatiseerimislahendusega, täiendati keskseid riigi aruandeid vastavalt kasutajate vajadustele ning viidi

läbi kuluarvestuse infosüsteemi infovarade inventuur, mille tulemusena saavutati 38 protsendiline kokkuhoid

kasutuses olevast andmemahust.

16

Tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve

Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine

Tabel 6. Riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi pinnalt), %,<

1 1 1 2 1,3 3,02 2 2 2 2 2

Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv raamistik)

- - - - JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH

E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed (tehniline), %-des

- - - - 100 100 100 100 100 100 100

Tegevused ja tulemus:

Riigi arvelduste korraldamine ja rahavoogude juhtimine

Valitsussektori võlakoormus kasvas 2023. aasta lõpuks 20,4 protsendile (2022. aasta lõpus oli 15,8

protsenti) sisemajanduse koguproduktist. Kuigi Eesti võlakoormus on jätkuvalt Euroopa väiksemaid ja

tugevalt alla 60 protsendi, tuleb jätkuvalt pingutada, et Eesti liiguks korras riigirahanduse suunas.

Toimus tavapärane riigi rahavoo juhtimine, mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema

kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt ning

arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks tegemiseks

planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat likviidsusvaru või

võetakse vajadusel laenu.

Riigi laenuvõimekuse tõstmiseks koostati 2023. aastal rahvusvaheline euro kommertspaberite

programm ning rahvusvaheline pikaajaliste võlakirjade programm. Nende programmide raames on

võimalik varasemast kiiremini ja paindlikumalt emiteerida eelkõige rahvusvahelistel kapitaliturgudel riigi

lühi- ja pikaajalisi võlakirju.

Riigieelarve finantseerimiseks emiteeriti 2023. aastal nii lühi- kui pikaajalisi võlakirju, et võlakirjade

müügist laekunud raha kasutada likviidsusreservi täiendamiseks ja aasta teises pooles üldise riigieelarve

puudujäägi katmiseks. Arvestades prognoositud riigieelarve puudujääki järgmisteks aastateks, kasutab

riigikassa vastavalt vajadusele ja turu võimalustele ka edaspidi erinevaid võlainstrumente riigile raha

17

laenamiseks. Pikaajalise võlakirjaemissiooni korraldasid 2023. aastal Barclays, Erste Group ja Goldman

Sachs Bank Europe.

Rohkem infot Eesti riigi rahavoogude ja nende juhtimise kohta saab lugeda rahandusministeeriumi

veebilehelt4.

Jätkati e-riigikassa tehnilise platvormi uuendamise järgmiste etappide läbiviimist. Projekti suureks

eesmärgiks on kaasajastada e-riigikassa tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi

turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel koormustel.

Välisvahendite auditeerimine

2023. aastal auditeeriti Euroopa Liidu struktuuritoetuse raames valimi alusel 30 projekti kulusid

summas 29 miljonit eurot. Auditite käigus leitud keskmine veamäär oli 3,02 protsenti. Euroopa Komisjoni

ja Kontrollikoja poolt aktsepteeritav viga on 2 protsenti. Kõrgem vea määr oli tingitud peamiselt puudustest

kahes meetmes, mille mõju kogu struktuurivahendite rakendussüsteemile on suhteliselt väike. Enamik

auditi tähelepanekud oli jätkuvalt seotud riigihangete korrektse läbiviimisega.

Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine

Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.

Tabel 7. Maksu- ja tollipoliitika mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Tarbimise efektiivne maksumäär, %

22,7 23,5 22,4 22,8 21,6 20,7 21,5 22,5 22,3 22,4 22,3

Tööjõu efektiivne maksumäär, %

32,2 32,2 32,2 33,2 33,7 33,6 33,3 33,1 32,0 32,7 32,8

Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), %

0,7 -0,3 0 0,1

-0,2

0,0 0,0 0,3 1,3 0,7 0,2

Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes riigieelarve maksutuludega), %

3,2 3,2 3,4 3,4 3,5 4,1 4,0 4,3 2,8 2,8 2,8

Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤

1 1 1 1 1 1 5 5 5 5 5

4 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigikassa/riigi-finantsvarad-ja-kohustused#rahavoog

18

ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud rikkumismenetluste arv

0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0

Joonised 10 ja 11. Maksu- ja tollipoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Tegevused ja tulemus:

Maksu- ja tollipoliitika kujundamine

Maksukoormus, mis 2022. aastal langes napilt alla 33% sisemajanduse kogutoodangust, tõusis 2023.

aastal majanduses toimunud muudatuste tõukel 34%’ni. See on endiselt üks Euroopa Liidu madalamaid

näitajaid. Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt on 2024. aastal oodata peamiselt

käibemaksumäära tõusust tulenevat hüpet 35%’ni. 2025. aastal naaseb maksukoormus füüsilise isiku

tulumaksu reformist tingituna Eesti jaoks harjumuspärasele 33,3 – 33,5%’le. Sellel tasemel maksukoormus

ka lähiaastateks stabiliseerub, välja arvatud juhul, kui realiseeruvad riigieelarvestrateegias planeeritud

täiendavad maksumuudatused, mis toovad meid tagasi 35% lähistele.

Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus) oli 2023. aastal heal tasemel, sest olulisi maksumuudatusi ei

olnud. Maksusüsteem on piisavalt stabiilne, kui kahe teineteisele järgneva aasta võrdluses

maksumuudatustest tingitud kõikumine on alla 1,5 protsendi sisemajanduse koguproduktist. 2023. aasta

stabiilsushinnangut ei mõjuta ka 2024. ja 2025. aastal jõustuvad maksumuudatused.

§ Jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt tõusis maksuvaba tulu 2023. aasta 1. jaanuarist

500 eurolt 654 euroni kuus ehk 6000 eurolt 7848 euroni aastas. Hilisema muudatusega kaotati maksuvaba

tulu sõltuvus maksumaksja sissetulekust, laiendades maksuvaba tulu (700 eurot kuus alates 2025. aastast)

kõigile maksumaksjatele.

§ Jõustusid alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega

- sigarettidelt minimaalselt makstav aktsiisisumma tõusis 160,50 euroni 1000 sigareti kohta ja

suitsetamistubaka aktsiisimäär 107 euroni suitsetamistubaka ühe kilogrammi kohta.

- taastus tubakavedelikke aktsiisimäär 0,2 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.

19

§ Jõustusid maksukorralduse seaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mille kohaselt

tekkis platvormihalduritel kohustus hakata koguma teavet nende vahendusel tegutsevate nii füüsilistest kui

juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. 2024. aasta jaanuari

lõpuks edastati teave ka maksu- ja tolliametile.

§ Jõustusid maksukorralduse seaduse muudatused, millega alates 2023. aasta 1. oktoobrist kehtestati

kohustuslik aruandlussüsteem ehitusettevõtjatele, eesmärgiga vähendada tööjõumaksudest

kõrvalehoidmist.

§ Võeti vastu riigilõivuseaduse muudatused, millega ajakohastati riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade

andmisel, merendusvaldkonnas, transpordiameti maismaatranspordivaldkonnas ja sarnaste objektide

ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõsteti ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti toimingute

riigilõivumäärasid. Lisati uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Muudatused olid vajalikud, kuna riigilõivud ei

kata enam nende tegemiseks vajalikke kulutusi.

§ Võeti vastu käibemaksuseaduse muudatused, millega kehtestati 2024. aasta 1. jaanuarist käibemaksu

standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist tõstetakse

majutusele kehtiv soodusmäär 9 protsendilt 14 protsendile ja ajakirjanduse soodusmäär 5 protsendilt 9

protsendile.

§ Võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, millega tõuseb nii füüsiliste kui juriidiliste isikute

maksumäär 2025. aastast 22 protsendini. Juriidiliste isikute regulaarselt jaotatava kasumi soodusmaksumäär

14 protsenti tühistatakse kui ebaefektiivne. Krediidiasutuste avansilise makse maksumäär tõuseb 14

protsendilt 18 protsendile. Alates 2024. aastast kaotatakse järgmised füüsilistele isikutele seni kehtinud

mahaarvamised maksustavast tulust: eluasemelaenu intressid, täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest ja

täiendav maksuvaba tulu teise ja enama lapse eest.

§ Võeti vastu hasartmängumaksu seaduse muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on erinevate

mänguliikide maksumäärade tõus ja soov suurendada riigieelarve tulu, et kindlustada Eesti julgeolek ning

tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus.

§ Võeti vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega sätestati alkoholi

ja tubakatoodete aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu, vähendada aktsiisi

reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust kooskõlas alkoholipoliitika

rohelises raamatus ja tubakapoliitika rohelises raamatus sõnastatud suunistega.

§ Võeti vastu käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused, tuvastamaks e-kaubanduses

maksupettusi ja kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete andmed

makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile.

§ Eesti suhtes algatati üks rikkumismenetlus nn globaalset miinimummaksu käsitleva direktiivi

ülevõtmisega hilinemise tõttu. Tänavu aprillis võeti direktiiv üle tulumaksuseaduse muudatustega.

20

§ Vabariigi Valitsuses kiideti heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiajastu käibemaksu paketi kohta.

Analüüsi kohaselt on paketi mõju Eestile üldjoontes positiivne. Toetati suunda e-arvetel põhinevale

piiriüleste tehingute aruandluskohustusele, mis vähendab käibemaksu pettuseid ning omakorda suurendab

käibemaksu laekumist. Toetati ka ettepanekuid, mis vähendavad ettevõtjate erinevates liikmesriikides

registreerimiskohustust, lihtsustades seeläbi ettevõtjate piiriülest tegevust ning vähendades

halduskoormust. Ühiselt otsustati, et Eesti ei toeta lühiajalise majutuse ja reisijateveo teenuse maksustamist

platvormidel. Platvormimajanduse maksustamine küll suurendab käibemaksu laekumist, kuid tekitab

majutus- ja reisijateveo sektorites ebavõrdsust, kuna käibemaksu neutraalsus ei ole tagatud.

§ Lisaks kiideti Vabariigi Valitsuses heaks Eesti seisukohad järgmiste Euroopa Liidu algatuste kohta:

- üleliigselt kinnipeetud maksu kiirema ja tõhusama tagastamise algatus FASTER. Eesti üldjoontes nõustus direktiiviga, kuna see soodustab piiriüleseid investeeringuid ja kaasnev halduskoormus Eestile ei ole liigne.

- Tolliliidu reformipakett. Eesti nõustus tolliliidu reformimise vajadusega, nõudes siiski, et säiliks liikmesriikide karistuspoliitika tollirikkumiste osas.

IMF avaldas Eesti raporti, kus käsitles eraldi kliimamuutuste mõjusid ja märkis muu hulgas, et senisest

ambitsioonikama rohepöörde läbiviimisel oleks üks võtmekomponente mootorsõidukimaksu

kehtestamine koos keskkonnahoidlikuma transpordi soodustamisega. IMF hindas Eesti kohta tehtud

raportis laiemalt majanduse, eelarve ja finantssektori olukorda ja andis soovitusi majanduspoliitikate

elluviimiseks. Eestil soovitatakse püüelda tasakaalus eelarve poole ja järgida neutraalset eelarvepoliitikat,

mis aitab pidurdada inflatsiooni. Samas tuleks säilitada toetused kõige haavatavamatele sihtgruppidele.

Selleks on vaja leida konsolideerimismeetmeid ja kärpida ka valitsussektori tegevuskulusid.

§ Valmistati ette mootorsõidukimaksu seaduse eelnõud, mille valitsus 2024. aasta alguses kinnitas. Eelnõu

tähendab Eestile täiesti uut seadust ja liiklusseaduse täiendamist. Mootorsõidukimaksu eesmärgiks on

kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Mootorsõidukimaks on ka täiendav tuluallikas

riigieelarvele. 2025. aastast jõustuv maks suunab enam soosima uuemaid ja vähem saastavamaid sõidukeid.

Tegevus: Maksu- ja tollikorraldus

Eesmärk: Kogutud riigi maksutulud ja ebaausa majandustegevuse osakaalu vähenemine. Riigi

maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb.

Tabel 8. Maksu- ja tollikorralduse mõõdikud ning sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023

2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

21

Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku kogumine (%),

100 101,3 100 102 108 99 100 100 100 100 100

Deklareerimata jäävate maksude osakaal laekunud maksudest (%), <

4% 4,2 3,5 2,6 2,4 2,4 <5 <5 <5 <5 <5

Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal (%), >

99 99,39 98,92 99,36 99,43 99,44 98 98 98 98 98

Maksutahte indeks, > 65 66,5 68,4 69,6 67 66,2 66 66 66 66 66

Joonised 12 ja 13. Maksu- ja tollikorralduse tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Tegevused ja tulemus:

Maksu- ja tolliameti põhiline ülesanne on tagada riigieelarves oodatud maksude laekumine. 2023.

aastal laekus riigieelarvesse 12,81 miljardit eurot, mis on 105 miljonit eurot vähem riigieelarves oodatud

maksulaekumisest (täitus 99,1 protsenti riigieelarve ootusest). Rahandusministeeriumi suveprognoosist

laekus 2023. aastal 99 protsenti ehk 146 miljonit eurot (1 protsent) vähem. Võrreldes 2022. aastaga kasvas

aastane laekumine 7,3 protsenti. Vaid kolme maksu laekumine ületas 2023. aastal riigieelarve ootust, need

on füüsilise isiku tulumaks (+151 miljonit eurot), juriidilise isiku tulumaks (+117 miljonit eurot) ning

alkoholiaktsiis (+3,3 miljonit eurot). Oodatust vähem laekus käibemaksu (-288 miljonit eurot), tubakaaktsiisi

(-22 miljonit eurot), sotsiaalmaksu (-21,7 miljonit eurot) ning kütuseaktsiisi (-18 miljonit eurot).

Maksu- ja tolliameti oluline ülesanne on vähendada maksuauku ehk saamata jäänud maksutulu, mis

takistab ausat konkurentsi ja vähendab riigi tulusid. Maksu- ja tolliameti eesmärk on hoida maksuaugu

osakaalu laekunud maksudest alla protsendi. Euroopa Komisjon avaldas 2023. aasta lõpus käibemaksuaugu

uuringu, mille järgi on Eesti üks kahest madalama käibemaksu maksuaugu osakaaluga riigist Euroopas.

Uuringu järgi oli käibemaksu potentsiaalne maksuauk Euroopa liikmesriikides 2021. aastal 61 miljardit eurot,

sealhulgas Eesti käibemaksuauk hinnanguliselt 1,4 protsenti teoreetilisest käibemaksu kohustusest ehk 40

miljonit eurot.

22

Maksu- ja tolliameti siht on suurendada vabatahtlikku maksulaekumist ehk inimeste sisemist

motivatsiooni käituda maksu- ja tolliasjades korrektselt, mis võimaldab riigi tulude laekumist ja maksuaugu

vähenemist ilma järelevalvelisi meetmeid kasutamata. 2023. aastal läbi viidud maksutahte uuringust selgus,

et 91 protsenti Eesti elanikest tunneb, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohus. 94

protsenti (+1 protsent võrreldes 2022. aastaga) elanikest maksab kõik maksud enda sõnul alati korrektselt

ära ning 94 protsenti (-2 protsenti võrreldes 2022. aastaga) maksab need enda sõnul alati õigeaegselt. 89

protsenti (+1 protsenti võrreldes 2022. aastaga) inimestest teab, kuidas makse maksta ja mille pealt peab

makse tasuma ning 86 protsenti (-4 protsenti võrreldes 2022. aastaga) teab, et maksude eest saadakse riigilt

vastu teenuseid. Siiski, 20 protsenti (muutust pole 2022. a võrreldes toimunud) elanikest arvab, et maksude

tasumist on lihtne vältida.

Oluline strateegiline suund on pakkuda maksumaksjatele lihtsaid ja mugavaid teenuseid. Kiire

tehnoloogia ja e-teenuste areng ning soov pakkuda lihtsaid ja mugavaid teenuseid seavad kõrged ootused

teenuste kvaliteedile ja toimivusele. 2023. aastal oli klientide rahulolu pakutavate teenustega

„suurepärasel“ tasemel (75,6 protsenti). Lisaks toetavad teenused maksukuulekust: 2023. aastal oli kõrgel

tasemel nõuete tähtaegne tasumine ehk 88,1 protsenti maksukohustustega isikutest tasusid need

kohustused õigeaegselt ning 88,4 protsenti isiku deklaratsioonidest olid esitatud õigeaegselt ja korrektselt.

Oluline eesmärk on võrdse maksukonkurentsi ja ühiskonnakaitse tagamine. Ausate juriidiliste isikute

osakaal 2023. aastal oli 93 protsenti ja ausate füüsiliste isikute osakaal 97,7 protsenti. Ligi pooled nõustatud

ja kontrollitud juriidilistest isikutest (46 protsenti) parandasid pärast kokkupuudet maksu- ja tolliametiga

oma maksukäitumist. Väljakutseid pakub rahvusvaheline maksukeskkond ja piiriülene kaubandus, seda nii

käibemaksu kui tulumaksu pettuste tuvastamisel. Juriidiliste isikute tulumaksuriskide tuvastamisel on enim

tähelepanu suunatud läbi erinevate skeemide varjatult ja maksuvabalt kasumi väljaviimisele. Lisaks

töötatakse paremate lahenduste leidmiseks, mis aitaks tõkestada maksudest kõrvalehoidumist

käibemaksukohustuslastena mitteregistreeritud äriühingute ja kinnisvara tehingute osas. Endiselt on

suunatud tähelepanu ka tööjõumaksude parema laekumise tagamiseks ning tasumisest kõrvalehoidjate

maksukäitumise parandamiseks – kui 2023. aastal üldine ümbrikupalga maksjate ja saajate osakaal püsis

muutumatuna, siis kasvas mõnevõrra kõrge riskiga isikute arv. Järelevalveliste eesmärkide täitmiseks

rakendatakse isikupõhist riskijuhtimist, mis võimaldab tegevusi täpsemalt sihtida lähtuvalt isikute

riskitasemest.

2023. aastal edastati prokuratuuri 109 kriminaalasja 223 kuriteoepisoodi ja 185 kahtlustatavaga,

millistes tuvastati riigile kokku 4 373 936 euro suuruse kahju tekitamine, millest omakorda 89 protsenti

kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavatelt konfiskeerimise ja avalik-õiguslike nõuete tagamiseks

arestiti. Aasta jooksul avastati ja kõrvaldati mustalt turult 8 979 161 ebaseaduslikult käideldud sigaretti,

448 liitrit e-vedelikke ja 2238 liitrit absoluutalkoholi. Jälgimäel tõkestati aasta alguses tootmisliini

häälestamisstaadiumis olev salasigaretitehas, kus leiti salasigarettide tootmiseks mõeldud seadmed,

toormaterjal ja pakkeliin, mille tootmisvõimsus oleks olnud tööle hakkamisel ca 1 miljon salasigaretti päevas.

Teostatud tollikontrollide käigus avastati aasta jooksul 30 kilogrammi amfetamiini, 264 kilogrammi kokaiini

ja 314 kilogrammi katiooni derivaate, mis on tuntud ka kui peonarkootikum.

23

Korraldati tolliprotseduuride tõhusat järelevalvet ja kaitsti tollipiiri, et tõkestada pettuseid ja

vähendada salaturu osakaalu. 2023. aastal jätkus Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide

valguses, kuna Venemaa osas võeti vastu 3 täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisaldasid täiendavaid

kaubasanktsioone. Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tolli kontrollimahust ning

sanktsioonidest möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks. Tööd

idapiiril mõjutas Soome otsus oma piiripunktid sulgeda ning aasta lõpus saabus uudis Narva piiripunkti

sulgemisest sõidukitele. Olulise mõjuga eraisikutele oli tõlgendus, mis keelas Vene numbrimärkidega

sõiduautode sisenemise Liitu. Paralleelselt sanktsioonide rakendamisega jätkati tavapäraselt tolliteenuste

pakkumist ja kaitsti tollipiiri, et tagada tollimaksu kogumine, tõkestada pettuseid. Uuenduskuuri läbisid kõik

põhilised tolli avalikud teenused ning kasutusele võeti uued sisenemise-, ekspordi- ja transiidisüsteemid.

IT-investeeringuteks panustati 2023. aastal kokku umbes 11,4 miljonit eurot, sh 1 miljon eurot

struktuurfondi vahendeid. 2023. aastal olid fookuses järgnevad IT projektid:

- Kasutusse võeti töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem, mis koondab info ehitusteenuse

tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimissüsteemi (läbipääsu- või valideerimissüsteemi), pea-

ja alltöövõtjate, omanikujärelevalve ning ehitusobjektil töötavate töötajate kohta. Rakendus on

liidestatud ehitusobjektidel kasutusel olevate elektrooniliste registreerimissüsteemidega, läbi mille

liiguvad andmed üle x-tee ehitusobjektile sisenevate ja sealt väljuvate isikute kohta.

- Alates 1. oktoobrist 2023 uuendas maksu- ja tolliamet ekspordi ja transiidi, impordi tolliteenuseid,

viies väljumise tollivormistuse täismahus uude infosüsteemi AES, transiidi tollivormistuse uude

infosüsteemi NCTS ning uuendades sisenemisformaalsuste infosüsteemi NES/ICS2 lennukauba

käitlejatele. Lisaks võeti kasutusele uus tagatiste süsteem, kus esimesena hakati haldama

transiidiga seotud tagatisi. Uued infosüsteemid on mõeldud kasutamiseks nii rahvusvahelise

kaubandusega tegelevatele eksportijatele ja vedajatele kui tolliagentuuridele. Lisaks uuendasime

impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi Impulss ja järelevalvesüsteemi Surveillance.

- Valmis ka tagatiste projekti 1. etapp, mis hõlmab transiidi tagatisi ja pakub transiidisüsteemile

(NCTS) tagatise kehtivuse ja piisavuse kontrolli ning tagatise kasutamise teenuseid.

- Kasutusele võeti ka platvormialase teabe automaatse vahetuse süsteem (DAC7). Maksu- ja

tolliamet kogub andmeid platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende poolt

teenitud tulu kohta ning vahetab teavet teiste liikmesriikide ametiasutustega.

- 2023. aastal olid fookuses maamaksu tõusule kaitsemehhanismi rakendamine, kalkulaatori

loomine. Maamaks on sõltuv uutest maksumääradest ja maksustamishindadest, mille aluseks on

2022. aastal toimunud maade korraline hindamine (eelmine 2001). Maamaksu tõusu piirmäär ehk

kaitsemehhanism aitab leevendada maamaksu järsku tõusu. Arendus/projekt oli jagatud 5 etappi,

mille tootestamine toimus kahes osas: I-III etapp tootestati suvel 2023 ning IV-V etapp tootestati

2023. aasta detsembri lõpus. Suvine tootestamine võimaldas kohalike omavalitsuste ametnikel

sisestada maksu- ja tolliameti maamaksu süsteemi uued maamaksumäärad ning maksumaksjatel

näha prognoositavat 2024. aasta maamaksu. Detsembris toimunud tootestamine võimaldab

moodustada täiendatud kujul maamaksuteateid ning täiendas maamaksu töövoo lõpuni.

24

- 2023. aastal oli käibemaksu valdkonnas üheks eesmärgiks makseteenuse pakkujatelt piiriüleste

makseandmete kogumiseks ja Euroopa kesksesse süsteemi edastamiseks vajaliku CESOP rakenduse

välja arendamine ja tootestamine. 2023. aastal valmis rakenduse esmane arhitektuur ja toimiv

arenduskeskkond täitja serveris, arendati välja toimiv x-tee teenus CESOPi jaoks: CESOP

sõnumivahetuse funktsionaalsus, andmevahetus EU CESOPiga, CESOP ametniku- ja kliendivaade

ning makseteenuse pakkujale tagasiside andmine X-tee kaudu saadetud CESOP faili staatuse kohta,

samuti ka kliendirakenduse kasutajaliidese funktsionaalsus. Tulenevalt sertifikaatidega seotud

ebaselgustest pikendati 2023. aasta detsembris arenduse viimaste etappide, sh testimine Euroopa

keskse CESOP süsteemiga tähtaegu, millest tulenevalt sai ka rakenduse tootestamise uueks

tähtajaks 2024. aasta aprilli algus.

- Tegeleti EL ühtse käibemaksu süsteemi (OSS) jätkuvaks rakendamiseks vajalike parandustega, et

tagada üle-euroopaline e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu erikorra (OSS/IOSS) infovahetus

liikmesriikide vahel. Selle eesmärk on rakendada uut lahendust käibemaksupettuse vastu

võitlemisel e-kaubanduses ning arendada välja Nõukogu direktiiviga reguleeritud lahendus.

2023. aastal valmis MTA tehisintellekti strateegia, mis loob võimekuse tehisintellekti ja digilahendustega

seotud reforme kavandada, arendada ja rakendada. Strateegias kirjeldati AI kasutusele võtmise eeldused

(andmehalduse juurutamine, tehniline kompetents jms) ning võimalikud esmased katsetamise projektid.

2024. aastal jätkub andmehalduse juurutamine, rahastusallikate otsimine ning tehnilise kompetentsi

värbamine.

Korrastati maksu- ja tolliameti andmehaldust ja kasvatati analüüsivõimekust (MTA andmeladu).

Maksu- ja tolliameti ülese analüüsi ning riski kriteeriumite (KM, FIDEK, eTOLL) andmetöötlusvõimaluste

(SAS) jätku tagamine.

2023. aastal jätkus ettevalmistuste tegemine üleminekuks andmepõhisele aruandlusele, mille eesmärgiks

on võimaldada esitada aruandluskohustuse täitmiseks vajalikud standardiseeritud andmed masin-masin teel

otse tarkvarast. Koostöös teiste riigiasutustega (statistikaamet ja riigi infosüsteemi keskus) koostati

andmepõhise aruandluse taksonoomia palga ja tööjõu ning majandustehingute andmekoosseisud.

Taksonoomia alusel saab tulevikus edastada maksu- ja tolliametile käibedeklaratsiooni, tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsiooni ja töötamise registreerimise andmeid. Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni

skoobis analüüsiti palgaandmete esitamist tehingupõhiselt, et ettevõtja saaks esitada otse

raamatupidamistarkvarast standardiseeritud tehingupõhiseid andmeid. Palgaandmete analüüsi käigus

selgus, kuidas andmed liiguvad nii ettevõtja kui ka MTA äriprotsessides.

Maksu- ja tolliamet viis 2023. aasta kevadel läbi teenindusbüroode külastusuuringu ning analüüs näitab,

et nõudlus kohapealse silmast-silma teeninduse järele on aastatega oluliselt kahanenud ning ameti e-

kanalite külastuste arv ja rahulolu teenindamisega on väga kõrge. Väiksema külastatavusega

teenindusbürood on Kärdlas, Haapsalus, Põlvas, Raplas, Paides ja Jõgeval. Keskmiselt käib neis büroodes

üheksal kuul aastas 2,76 klienti päevas, mis on 0,86 klienti teenindaja kohta. 2024. aasta mais lõpetatakse

kohapealne teenindamine üheksaks kuuks Kärdla, Jõgeva ja Rapla büroodes. Põlva bürood külastanud

25

inimesed suunatakse nõustamisele Võru või Tartu büroosse. Alates 2024. aasta maist on avatud kolmel

päeval nädalas Paide, Haapsalu, Kuressaare, Valga, Rakvere, Viljandi ja Võru teenindusbürood.

3. Halduspoliitika programm Programmi eesmärk Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik

statistika toetab läbipaistvate riigijuhtimise otsuste tegemist.

Vastutaja Rahandusministeerium

Kaasvastutajad Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus

Halduspoliitika programm hõlmab riigi haldusorganisatsiooni korraldust, avaliku teenistuse arendamist ja

riigi personalipoliitika, riikliku statistika, riigi osaluspoliitika, riigi kinnisvara, riigiabi- ja riigihangete-alase

ning kesksete tugiteenuste poliitika kujundamist, analüüsi, nõustamist, õigusloomet ning riiklikku ja

haldusjärelevalvet riigihangete alal. Halduspoliitika valdkond on tihedalt seotud ka riigireformi raames

tehtavate tegevuste koordineerimisega (nt asutuste ümberkorraldamine ja protsesside arendamine,

tugiteenuste konsolideerimine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine).

Programmi kulud tegevuste lõikes

9 539 241

29 221 973 31 614 019

8 563 455

17 687 008

3 609 010

19 767 391

28 137 806

6 984 518

13 806 525

0

5000000

10000000

15000000

20000000

25000000

30000000

35000000

Tegevus: Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine

Tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja

toetuste rakendamine

RTK-s

Tegevus: IKT valdkonna

arendamine ja korraldamine

RMITis

Tegevus: Ministeeriumite

ühishoone kesksete

tugiteenuste korraldamine

Tegevus: Statistika tegemise poliitika

kujundamine ja statistika

Halduspoliitika programmi eelarve täitmine 2023

2023 lõplik eelarve Eelarve täitmine

26

Joonis 14. Halduspoliitika programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot.

Peamise (72 protsenti) osa programmi eelarvest moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad Riigi

Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Rahandusministeeriumi

ühisosakond. Statistika tagamise meetme eelarve on peamiselt Statistikaameti juhtida ning see

moodustas lõplikust eelarvest 18 protsenti. 10 protsenti halduspoliitika programmi eelarvest moodustas

Rahandusministeeriumi avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise meede.

Eelarve täitmine moodustas avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise meetmes 38,

kesksete tugiteenuste meetmes 79 ja statistika tagamise meetmes 78 protsenti.

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 9. Halduspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2035

Sihttase

Keskvalitsuse töötajate hüvitiste

osakaal SKPst, %, <= 6,0 6,1 6,6 6,2 5,9 6,6 6,1 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20-64 (ei kasva), %

8,1 8,2 8,3 8,5 8,7 9 9 9 9 9 9 9

Statistika tarbija rahuloluindeks, ≥

42 70,6 73 72,2 75,7 82 75,0 77,0 79,0 82,0 90,0 82 70,0

Olukorra analüüs

Areng hea või väga hea:

 Rahandusministeeriumis valmis riigireformi tegevuste ja arengute tagasivaade ning vajadustest

ja väljakutsetest lähtuv analüüs riigivalitsemise arengusuundade kohta. Olulisemad elluviidud

muudatused riigireformi egiidi all olid haldusreform ja sellega seonduvad muudatused,

kuueteistkümne asutuse ümberkorraldamine kuueks riigiasutuseks, üleminek tegevuspõhisele

eelarvele, riigimajade loomine (ühtsete teenuskeskuste loomine jätkub ka järgnevatel aastatel),

kesksete tugiteenuste konsolideerimine, nullbürokraatia projekt ettevõtjate halduskoormuse

vähendamiseks riigiga suhtlemisel (praeguseks ümber kujunenud reaalajamajanduse

lähenemiseks) jt. Analüüsis järeldati, et suured “riigireformi” mastaabis ümberkorraldused vajavad

ka Riigikogu visiooni ja mandaati. Edasiste fookustena täitevvõimu tasandil toodi analüüsis esile

riigivalitsemise strateegilist korrastamist, riigi teenuste ja tugiteenuste selgemat juhtimist, riigi

andmevaldkonna arendamist, haldusalade ülese paindlikkuse loomist, sisebürokraatia

27

vähendamist, regionaalse tasakaalu tagamist ja inimesekesksete põhimõtete laialdasemat

rakendamist (st kodanike kaasamine nii õigusloome kui ka teenuste arendamise protsessidesse)5.

 Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust,

mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamisel, toetab riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu

olemasolu regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab kasutada

optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu. Personalijuhtide võrgustikes tutvustas

Sotsiaalministeerium valminud Heaolu arengukava 2023-2030, mis seab muuhulgas prioriteediks

paindlike töövormide kasutamise ning vahetati parimaid praktikaid, näiteks said paljud asutused

inspiratsiooni ja mõtteid sotsiaalministeeriumi hübriidtöö põhimõtete väljatöötamisest. Teema

aktuaalsus on oluline igal aastal välja antavas aastaaruandes, kus tuuakse juurde regioonidesse

värbamise statistika (ca 40-45% värbamisest toimub regioonides).

 2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted“. Dokumendis

kirjeldatakse kinnisvarapoliitika eesmärgid ja mõõdikud ning osapooled, rollid ja vastutus.

Eesmärkide ja mõõdikute seadmisel on tuginetud aastatel 2016─2018 välja töötatud hoonestatud

kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessidele, mis suunavad

kinnisvaraotsuseid tegema, tuginedes kogutavatele võtmenäitajatele ja nende analüüsimisele.

2023. aastal valmis kinnisvararegistri arendus vajaliku info süstematiseeritud ja osaliselt

automatiseeritud kogumiseks. 2024. aasta väljakutseks on registriarenduse andmetega hõivamine

ja kasutuse juurutamine. Eesmärgiks on saada uutest infosüsteemidest kinnisvara sisend 2026.

aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia 2026-2029 tarbeks.

 Esimest korda avalikustati riigi hoonestatud kinnisvara pikaajaline investeeringukava, mis seab

perspektiivi riigi rahalised võimalused ja valitsemisalade soovid6.

 Maakondlikes keskustes on riik toomas oma asutusi kokku riigimajadesse ehk ühtsesse

teeninduskeskusesse. 2023. aasta alguses avati riigimaja Pärnus Akadeemia tänaval, sügisel Valgas

ning aasta lõpus valmis Pärnus Rohelise tänava riigimaja. Riigimajade rajamine puudutab otseselt

8 ministeeriumi valitsemisala ning majadesse on kaasatud enam kui 29 riigiasutust oma

piirkondlike üksustega. Riigimajade eesmärk on pakkuda regioonides kasutajamugavaid ja

kvaliteetseid teenuseid ning toetada teenuste säilimist maakonnakeskustes. Riigimajades on

loodud võimalused asutuste vaheliseks koostööks ja lahenduste otsimiseks tegevusvaldkondade

üleselt, muuhulgas saavad asutused kasutada ruumi efektiivsemalt (nt ühiseid nõupidamiste- ja

puhkeruumid).

 Kasutusest väljalangenud korterelamute probleemi lahendamiseks 2019. aastal koostöös kolme

KOViga käivitatud pilootprojekt „Kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete

korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute

lammutamine“ jõudis 2023. aastal lõpule. Projektiga testiti õiguslikke ja praktilisi lahendusi elanike

ümberkolimiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjana seisvate ja osaliselt

eraomanikele kuuluvate korterelamute lammutamiseks. Pilootprojekti teostamise käigus saadud

5 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/riigihaldus/riigireform 6 Riigi hoonestatud kinnisvara investeeringute kava pärast VV otsuseid_04.10.2023.xlsx (live.com)

28

teadmised ja kogemused kinnitavad teema olulisust ning on jõutud järeldusele, et probleemi kõige

efektiivsem lahendamine saab toimuda KOV-i tasandil, milleks on vaja täiendada õigusakte.

 Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud juhtimine, kuid poliitika kujundamine

toimub keskselt koordineerituna rahandusministeeriumi poolt. Osaluspoliitika paremaks

rakendamiseks on kinnitatud riigi osaluspoliitika põhimõtted (mille regulaarne uuendamine on

kavas 2024. aastal), äriühingute nõukogude liikmete valimiseks moodustatud nimetamiskomitee

(mis tegutseb kaheksandat aastat) ning Tartu Ülikooli kaasabil on valminud käsiraamat, et abistada

nõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel.

 Riigihangete korraldus on jätkuvalt tõhus ja läbipaistev. Riigihangete 2023. aasta ülevaate põhjal

korraldati Eestis e-riigihankena 97 protsenti hangetest. Vaidlustatud riigihangete osakaal on

madal, ulatudes 2023. aastal 1,7 protsenti kõigist riigihangetest.

 2023. aasta novembris leppis valitsus kokku riigihangete läbiviimise strateegilistes põhimõtetes.

“Riigihangete strateegilised põhimõtted” seavad riigihankepoliitikale prioriteedid, mis seisnevad

keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalse vastutustunde ja innovatsiooni toetamises, julgeolekuriskidega

arvestamises ning mõistlikkuse ja usaldusväärsuse tagamises.

 2023. aastal algas Eestil Euroopa Liidu rahastatud koostööprojekt Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooniga (OECD), mille eesmärgiks on kohandada Eestile sobivaks Euroopa

riigihankeametnike kompetentsimudel ja arendada ning edendada riigihankeametnike kogemusi

ja teadmisi, eriti keskkonnahoidlike, sotsiaalselt vastutustundlike ja innovatsiooni edendavate

riigihangete korraldamiseks.

 Viimase suurema konsolideerimise tulemusena, mis hõlmas riigi asutatud sihtasutuste

arvestusteenuste üle toomist Riigi Tugiteenuste Keskusesse, osutab RTK 2023. aasta lõpu seisuga

arvestusteenuseid 211 asutusele ehk RTK kliendiks on üle 84 protsendi keskvalitsusest.

Arvestusteenuste konsolideerimine on toonud riigile ressursside kokkuhoidu. Kliendid hindavad

keskselt pakutavaid arvestusteenuseid kõrgelt ─ 2023. aasta klientide rahulolu uuringu tulemustes

kajastub, et personali- ja palgaarvestuse teenuse rahuloluindeks oli 68 protsenti, finantsarvestuse

teenuse rahuloluindeks 63 protsenti (skaalal 1 – 100).

 Toetuste valdkonna konsolideerimise tulemusel on vähenenud väljaspool Riigi Tugiteenuste

Keskust rakendusüksuste arv alates 2019. aastast seitsmelt asutustelt kolme asutuseni. Toetuste

rakendamisel arvestatakse tegevuste kavandamisel ja korraldamisel rahastusallika nõudeid, kuid

võimalusel ühtlustatakse protsesse ning pikaajaline suund on allikaneutraalsel lähenemisel.

 Statistikametis töötati jätkuvalt kliendisõbralikumaks muutumise nimel, et nii statistika

visualiseerimise edasiarendused (väliskaubanduse rakendus, uued tööriistad andmete

visualiseerimiseks andmelugudes, digiriigi virtuaalne abiline Bürokratt), kui ka uue ja olulise

informatsiooni aja- ja asjakohase esitamine (näiteks rohepöörde trendide ja ukrainlased tööturul

kiirstatistika) jõuaksid uuele tasemele. Tarbijate rahulolu kasv jätkus.

 Statistikaameti 2023-2030 strateegia üheks oluliseks elemendiks on andmeesitajate

halduskoormuse vähendamine. Sellega seoses jätkab amet reaalajamajanduse projekti, uuendab

29

oma andmekogumisteenust, sh andmekogumiskeskkonda, kasutab puuduva info saamiseks

mudelipõhist hindamist ning andmeid andmekogudest, avaliku ja erasektori infosüsteemidest ja

veebist ning vähendab seeläbi valimite suurust ja/või andmekogumise sagedust.

 Oluliselt on paranenud riikliku statistika nähtavus ning seeläbi ka üldine andmekirjaoskus. 2023.

aasta veebikülastuste arv oli üle 2 miljoni, eelnevatel aastatel 1,6-2 miljonit külastust. 2023. aastal

toimus üle 900 andmete avaldamist, 2125 andmetabelit, 118 pressiteadet, lisaks uudised,

pressikonverentsid ja blogilood ning avaldamisele järgnevalt väga erineva mahuga päringuid

meedialt, mida 2023. aastal oli umbes 500. Statistikaameti näitajaid avaldati meedias ligi 8500

korda, see on samas suurusjärgus 2022. aastaga, mil avaldati rahvaloenduse andmed ja seetõttu

oli meedia huvi tavapärasest suurem. Andmete kättesaadavusse ja kasutatavuse parandamisse

panustati 133 andmekogu ja andmestiku kirjelduse koostamisega ning riigi üleseks

andmehalduseks vajalike juhendmaterjalide koostamise ja nõustamisega.

Vajab tähelepanu:

 Personalipoliitikas on jätkuvaks probleemiks demograafiline trend elanike, sealhulgas tööealise

elanike vähenemise ja vananemise suunas ning jätkuvad kriisid ning tegelemine nende

mõjudega. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aastaks 2040 umbes 6

protsenti. Seetõttu on eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate osakaalu tööealisest

elanikkonnast (20–64 aastased) kasvamast, kuid viimaste aastate kriiside tõttu pole seda eesmärki

päris täita suudetud. Nii valitsussektori kui ka keskvalitsuse kulude osakaal sisemajanduse

koguproduktist on kasvanud, sest valitsuse otsusel suurendati 5 protsenti palgafondi üldiselt ning

konkreetselt tõsteti töötajate hüvitisi siseturvalisuse-, kaitse- ning hariduse valdkondades.

Valitsussektori töötajate arv on viimasel kümnendil suurenenud umbes 1 protsendipunkti, see

tähendab, et hoolimata viimaste aastate kriisidest püsinud suhteliselt stabiilsena. Valitsussektor

moodustas 2023. aastal tööealisest elanikkonnast 15,8 protsenti.

 Väljakutseks on asutustevaheline koostöö maakondades ning riigi võimekus pakkuda võrdselt

head töökeskkonda üle Eesti, mille eesmärk on teenuste kvaliteedi ühtlustumine kogu riigis.

 Keskse koolituse ja arendustegevuse valdkonnas on jätkuv väljakutse üleminek ESF seniselt

rahastusmudelilt uuele keskse koolituse mudelile. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb kogu

kriitiliste arendustegevuste pakett läbi vaadata ning leida lahendused, mis aitavad

arendustegevusi läbi viia ressursitõhusalt, ühendades muuhulgas KOV ja keskvalitsuse sihtrühmi

ja koolitusi, kus see on mõistlik ja vajalik.

 2023. aastal valminud riigireformi analüüsis rõhutati organisatsioonide kvaliteedi hindamise

praktikate olulisust ning protsesside parendamist, kuna asutuste toimimise edukus väljendub

otseselt pakutavate teenuste kvaliteedis (sh kas teenused vastavad inimeste vajadustele).

Tähelepanu organisatsiooni pidevale arengule võimaldab parenduskohtade märkamist ning

uuenduslikkust organisatsiooni sisestes teenustes ja protsessides, aga ka avalike teenuste

paremas korraldamises.

30

 Riigihangete valdkonnas on eesmärgiks rahaliste vahendite parimal viisil kasutamine.

Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavaid hankeid viidi 2023. aastal läbi 12 protsenti kõigist

hangetest. Euroopa Liidu põhimõtetest lähtuvalt vajab Eestis edendamist hangete

väärtuspõhisuse suurendamine, mille üheks võimaluseks on muuhulgas riigihangetel

kvaliteedikriteeriumite kasutamine.

 Riigiabi valdkonnas nõuab jätkuvat panustamist riigiabi reeglite selgitamine, arvestades nende

keerukust ja paljusust. Alates 2022. aastast kehtivad uued EL riigiabi õigusaktid viies valdkonnas,

avaldatud on kolm uut õigusaktide eelnõud. Samal ajal toimub mitmete uute fondide

kasutuselevõtt: EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume

toetava taasteabi (REACT-EU), Õiglase Ülemineku Fond, Moderniseerimise Fond. Seega tuleb uute

toetusmeetmete tingimusi töötada välja olukorras, kus korraga kehtib palju uusi reegleid,

sealhulgas muudeti vähese tähtsusega abi piirmäärasid ja arvutusloogikat.

 Riigiabi õigusaktide tõlgendamise ainupädevus on Euroopa Komisjonil, samas otsuste ja

seisukohtade saamine nendelt on aeganõudev (keskmiselt 5–18 kuud). Väljakutseks on riigiabi

ekspertide vähesus. Eriti kriitiline on olukord siis, kui ühekorraga vajavad lahendust mitu

suuremat teemat. Reeglite selgitamiseks korraldatakse jätkuvalt koolitusi ja uuendatakse

juhendeid. Olukorda parandaks eestikeelse akadeemilise riigiabiõiguse käsiraamat.

 Kinnisvara valdkonnas on väljakutseks toimemudeli, sh rahastamismudeli ülevaatamine. Täna

kasutusel olev süsteem tagab küll hoonete säilimise pikaajaliselt, kuid ei arvesta muutuvate

vajadustega ning on riigieelarvele osutunud üle jõu käivaks. Tähelepanu vajab ka riigi kinnisvara

juhtimise arendamine, mis peab hakkama tuginema kesksetele võtmenäitajatele. Selleks on vaja

tagada kvaliteetsed andmed ning asjakohane aruandlus.

 Riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute

kavandamise ja otsustamise protsessi parendamine ja edukas rakendamine, et piiratud

ressurssidega täita kinnisvarapoliitika, rohereformi ja muid eesmärke.

 Kahaneva rahvastikuga piirkondades kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks on neis piirkondades

vaja elamumajandus ümber korraldada. See on kohalike omavalitsuste ülesanne. Kohalikele

omavalitsustele suuremate võimaluste andmiseks, aga ka kohustuste panemiseks on vaja muuta

õigusakte. Väljakutseks on vajalike seadusemuudatuste jõustamine ja kohalikele omavalitsustele

vajaliku rahastuse tagamine.

 Tulenevalt Euroopa Komisjoni eesmärkidest 2019-2024 on algatatud mitmeid initsiatiive (Euroopa

roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa jne), mille tulemusena on muutunud vajadus

riikliku statistika järele ning algatatud EL tasemel kõikide statistikavaldkondade õigusraamide

muutmine. Seega tuleb paralleelselt kvaliteetse statistika tootmisega leida piisavalt ressurssi

vastuvõetud muudatuste rakendamiseks olukorras, kus need muudatused eeldavad uute

infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmist ja täiendavaid töötajaid lisanduvate

statistikavajaduste täitmiseks.

 Üksikasjalikuma statistika tegemine muutuvas keskkonnas, ilma andmesubjektide koormust

oluliselt suurendamata, eeldab uute andmeallikate, meetodite ja statistilise töötluse

31

infotehnoloogiliste vahendite arendamist ning kasutamist. Selline kvalitatiivne muutus vajab

piisavat ressurssi, kuna uue süsteemi üleminekuni on vaja olemasolevaid käigus hoida. Suur

vajadus on kvalifitseeritud ja statistikaameti teenuste arendamisele pühendunud IKT personali

järele.

 Andmehalduse valdkonnas ülesannete edukas täitmine võimaldab edendada andmete

ühekordse küsimise (once-only) põhimõtet ning samuti andmete taaskasutust. Statistikaameti

esmane andmehalduse korraldamise fookus on sisulise ülevaate saamisel riigiasutuste

andmekogudest – mis andmed riigil on. Koostöös MKMi ja RIAga koordineerib statistikaamet riigi

andmehaldust, kuni 2025. aastani tehakse seda taasterahastust, pärast seda vajab see ülesanne

riigieelarve baasrahastust.lõikes, tuh

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tabel 10. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise mõõdikud ning sihttasemed, perioodil

2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus indeks (5 palli skaalal)

3,35 - - 3,7 - - -

3,3─3, 5

- - 3,3-3,5

Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang riigihangete korraldusele (metoodika muutus, 12 näitajat)

roheline roheline roheline kollane 66,6 70 70 75 75 75

Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, %

70 79 83 82 83 86 85 85 85 85 85

Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus, %

8 8 6 8 10 8,3 5-8 5-8 5-8 5-8 5-8

Riigi ametiasutuste personali stabiilsusindeks, %

90,2 90,7 91,2 90,9 90,0 88,3 90,0 90,0 90,0 91,0 91,0

Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti keskmise palgaga

1,23 1,25 1,28 1,26

1,27

1,21─ 1,25

1,21─ 1,25

1,21─ 1,25

1,21─ 1,25

1,21─ 1,25

Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal tööjõukuludest, %, ≥

1 1,0 0,68 0,8 1 1 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0

Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv

0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0

Riigiabi nõustamisteenuse kliendirahulolu (10-palli skaalal)

- - - 8 - - 8 - 8 -

Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve kuludest, %

28 26 32 28 41 27 30 30 30 30 30

Keskmine pakkujate arv hankes 3,7 4,0 4,6 3,6 3,5 4,1 3,8 3,8 4,0 4,0 4,0

Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete osakaal, %

14 13 13 13 13 12 18 18 20 20 20

Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud vaidlustuskomisjoni otsuste jõusse jätmise määr, %, >

78 74 72 78 80 83 78 78 78 78 78

32

Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi äriühingutest, %

26 30 22 12 35 24 50 60 60 60 60

Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste osakaal, %

61 26 30 46 56 60 60 65 65 70 70

Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal miinimumnõuetele mittevastavast portfellist, %

4 3 1 2 1 2 3 3 3 3 3

Joonised 15, 16, 17 ja 18. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Mõnede mõõdikute seiramine lõpetati, sest Riigi Tugiteenuste Keskus muutis oma mõõdikute skaalat ning

Statistikaamet otsustas oma mõõdikute hulka vähendada ning viia kaks mõõdikut teenuse tasandile, kus

need paremini mõjule pääsevad.

Mõõdikud, mille seiramine on lõpetatud:

Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks, < (RTK)

Põhistatistika tegemiseks kasutatud aeg, eesmärk aastaga vähendada ca 10000 tundi (Statistikaamet)

Statistikaalaste tellimustööde maksumus, € (Statistikaamet)

33

Tegevus: Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine

Eesmärk: Riigihaldus ja personalipoliitika on mõjusalt ja terviklikult korraldatud

Tegevused ja tulemus:

Riigi personalipoliitika kujundamine

2023. aastal jätkati riigi palgapoliitika, keskse koolituse ja arendustegevuse põhimõtete,

värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku teenistuse

seaduse rakenduspraktika kujundamise ning strateegilise personalijuhtimise, ametniku eetika ja avaliku

teenistuse arendamisega. Riigi värbamispoliitikas jätkati paindliku töökorralduse soodustamisega ─

töötati välja rotatsiooni hea tava.

Avalikustati avaliku teenistuse 2022. aasta aruanne teenistujate peamistest personali- ja

palganäitajatest ning riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste olulisematest arengusuundadest.

Hoolimata kriisi oludes kasvanud töökoormusest, vähenes riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste

teenistujate arv 489 inimese võrra. Valminud aruande baasil tehti Vabariigi Valitsusele riigi

eelarvestrateegia menetlemise käigus ettepanekud palgakorrektsioonideks ning anti ülevaade

Riigikogule avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja

töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ülevaate tegemine ametiasutuste ja

teenistusgruppide kaupa.

Avalikustati riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike

asutuste palgauuring. Andmed näitavad küll mõningast palgatõusu, ent tippspetsialistide palkamisel ei

suuda riik erasektoriga konkureerida. Fontese viimase palgauuringu järgi jääb riigiasutuste põhipalk

erasektorile keskmiselt 11 protsenti alla. Siiski, vähendamaks survet riigi rahakotile, otsustati, et

järgmisel aastal avaliku sektori palgafond külmutatakse.

§ Alustati kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmisega, mille kohaselt on osade

kõrgemate riigiteenijate ja nende palgaga seotud ametnike palgatõus nelja aasta vältel poole väiksem,

kui vastav indeks muidu ette näeks.

§ Konsultatsiooniringile liikusid avaliku teenistuse seaduse muudatused, mis ühtlustaksid nõudeid

avaliku teenistuse töötajatele ja -ametnikele. Seaduse uuendamise tulemusel peaks suurenema võrdne

kohtlemine ametnike ja töötajate vahel, töösuhted muutuma paindlikumaks, looma paremad

võimalused omavaheliseks koostööks, soodustama tööjõu liikumist, tooma rohkem õigusselgust,

vähendama asutusesisest bürokraatiat ning eelkõige tõhustama riigi ressursside otstarbekat ja

läbipaistvat kasutamist.

Valmis uuring „Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses 2023“, mille järgi on valdav osa

riigiteenistujatest seisukohal, et töö avalikus sektoris eeldab kindlate väärtushinnangute ja hoiakute

olemasolu. Uuringus osales kokku 1841 teenistujat omavalitsustest, ministeeriumitest ja nende

34

allasutustest, ametitest, inspektsioonidest, põhiseaduslikest institutsioonidest jt valitsusasutustest.

Tegemist on kordusuuringuga, mis aitab jälgida arenguid avaliku teenistuse eetikas ning on aluseks

koolitusprogrammide uuendamisele ja ametnikueetika nõukogu tegevustele. Samuti on see abiks

valdkonna edendamisel ametiasutustes.

2023. aastal arendati avaliku sektori töötajaid keskselt muude teemade hulgas muudatuste

juhtimise, digioskuste, riigihangete ning poliitikakujundamise (sh mõjude hindamine, kaasamine,

protsessijuhtimine, analüüsimeetodid) koolitusprogrammides (kokku 2932 osaluskorda). Keskselt

arendati järelkasvuprogrammis ning juhtide arenguprogrammis keskastmejuhte. Koondati 2024. aasta

peamised koolitusprioriteedid ja tehti ettepanekud keskse koolituse jätkamiseks peale ESF-i

rahastusperioodi lõppemist 2023. aastal.

Asukohast sõltumatu värbamine on olnud soovitus avalikus sektoris ning 2023. aasta 12. kuuga

regioonidesse värbamine ligi 45% koguvärbamistest.

Tööd jätkas ametnikueetika nõukogu, kes andis selgitusi eetikakoodeksi rakendamiseks, nõustas

ja võttis seisukohti tegude/käitumise vastavuse kohta eetikanõuetele.

Riigihalduse korraldamine

Avaldati riigireformi analüüs, mille keskseteks soovituseteks on haldusreformiga jätkamine,

funktsionaalse ja sidusa strateegilise juhtimise, andmepõhise valitsemise arendamine ning ühtsema

valitsemise lähenemine. Valitsemiskorralduse paindlikkus ja vajaduspõhisus on ka Eesti 2035+

pikaajalises strateegias sõnastatud muutusvajadus, mille poole tahame riigis liikuda.

ESFi institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise meetmest rahastati

sotsiaalministeeriumi valitsemisala funktsioonide korrastamist ja maa-ameti baasil 2025. aasta algusest

loodava Maa- ja Ruumiameti loomist ettevalmistavaid analüüse. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel

viidi läbi haldusala asutuste funktsioonide analüüs maakondliku kultuurikorralduse tulemuslikkuse

tõstmiseks ning rahvaraamatukogude ülesannete ja rahastuse mudeli analüüs.

Valmis ministeeriumite IKT arendusvaldkonna toimimise ja IKT-teenuste osutamise mudeli

analüüs.

Nelja ministeeriumi (rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,

sotsiaalministeerium ja kliimaministeerium) koostöös korraldati teenuste mõttetalgud, mille

eesmärgiks oli ühtlustada arusaamu teenusepõhisest juhtimisest riigis.

Läbi viidi sisekontrollisüsteemi rakendamise koolitused keskvalitsuse asutustele ning uuendati

sisekontrollisüsteemide rakendamise juhendit, mille eesmärgiks on tõhustada organisatsioonide

juhtimis- ja kontrollisüsteeme.

35

Riigihanke valdkonna poliitika kujundamine

Vabariigi Valitsus kinnitas riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi aluseks

väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel. Eestis korraldab igal aastal riigihankeid umbes 700 erinevat

asutust. Nii tellib avalik sektor aastas 4-5 miljardi euro eest tooteid, teenuseid ja ehitustöid, mis

moodustab Eesti sisemajanduse koguproduktist kuni 18 protsenti ja riigieelarvest kolmandiku. Järgmise

sammuna luuakse strateegiale tegevuskavad, juhendid jm. Näiteks on plaanis välja töötada täiendav

nõustamisvõimekus ja infoportaal, korraldada koolitusi ja käivitada koostöös OECD-ga piloothanked.

2024. aasta alguses valmisid ja said kättesaadavaks hindamiskriteeriumi näidised, mida hankijad saavad

kasutada parima pakkumuse välja selgitamisel.

Rahandusministeeriumi ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostöös tehti

ettevalmistusi pilootprojektiks „Strateegiliste ja väärtuspõhiste riigihangete kasutuselevõtu

edendamine riigihankeametnike professionaliseerumise kaudu“, mille eesmärgiks on aidata Eestil

edendada ja enam kasutusele võtta väärtuspõhiseid riigihankeid. Projekti tegevused on suunatud Eesti

hankijate tegevuse toetamiseks. Projekti tegevuste käigus on plaanis 2024. aastal pakkuda hankijatele

praktilist kogemust ja teadmisi, millele väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel tähelepanu pöörata.

2023. aasta septembris toimus projekti avaseminar, kus tutvustati projekti tegevusi ja kaardistati

hetkeolukorda. Pilootprojektid koostöös Eesti hankijatega viiakse läbi viimase etapina ning selle baasil

valmivad juhendmaterjalid, mida hangetes silmas pidada, et ühiskonnale kasulikku muutust oleks

võimalik pakkuda.

Elektrooniliste riigihangete toetamine riigihangete registri vahendusel

Lõppes riigihangete registri uute e-vormide projekt ning valitsus kinnitas riigihangete registri

määruse muudatuse, mille kohaselt võeti registris kasutusele uued realiseeritud koosvõimelised e-

vormid. Lisaks uuendati projekti raames EL Väljaannete Talitusele e-vormide edastamise veebiliides.

Rahandusministeerium avalikustas 2024. aasta märtsis riigihangete registri 2023. aasta statistika.

Riigihangete registri andmetel avalikustati 2023. aastal 8 972 riigihanget, mis teeb 147 hanget rohkem

kui aasta varem. Alustatud hangete kogumaksumus oli sel hetkel üle 5,1 miljardi euro. Kuna riigihanked

omavad suurt ostujõudu, on riigi strateegiline suund viia tulevikus läbi enam väärtuspõhiseid hankeid,

millega toetatakse riigile oluliste eesmärkide saavutamist, sh keskkonna-, sotsiaal- ja

majanduspoliitikat.

Riigihangete vaidlustuste lahendamine

Rahandusministeerium teeb riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle

järelevalvet avalike huvide kaitseks. Järelevalveteateid riigihangete seaduse rikkumise kahtluse kohta

esitati 64. Järelevalvemenetlus alustati kaheksal korral. Juhtumipõhises järelevalvemenetluses

käsitletud riigihangete kogumaksumus oli umbes 266 miljonit eurot. Plaanilisi järelevalvemenetlusi

36

alustati kuus. 2023. aastal laekus seitse väärteoteadet, kuuel juhul väärteomenetlust ei alustatud. Ühe

väärteomenetluse tulemusena määrati karistus nõutavat riigihankemenetlust korraldamata

hankelepingu sõlmimise eest. Kolm väärteomenetlust lõpetati koosseisu puudumise tõttu.

Riigihangete vaidlustuskomisjonile esitati 2023. aastal 209 vaidlustust, mis on 22,2 protsenti

rohkem kui 2022. aastal. Nendest võeti menetlusse 147 vaidlustust. Menetlusse võetud vaidlustustest

rahuldati osaliselt või täielikult 60 ja jäeti rahuldamata 73 vaidlustust, hankelepingu tühisus tuvastati

ühel korral, vaidlustaja loobus vaidlustusest 10 ja hankija tunnistas vaidlustuse tervikuna põhjendatuks

kolmel korral. Üks vaidlustusmenetlus on peatatud (järelevalvemenetluse tõttu) ja ei ole seisuga

29.02.2024 lõppenud.

Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimine

Euroopa Komisjonile ja Vabariigi Valitsusele esitati riigiabi ja vähese tähtsusega abi ülevaade 2022.

aasta kohta. 2022. aastal toetati ettevõtteid Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahaga kokku 449,8 miljoni

euroga. Riigiabist 81,6% maksti välja toetustena, ülejäänud tagatise, maksusoodustuse või

riskikapitalina. Samuti anti toetustena 98,9% ulatuses vähese tähtsusega abi. Võrreldes 2021. aastaga

on kasvanud riigiabi maht teadus- ja arendustegevuseks, mida 2022. aastal anti kokku 26,4 miljonit

eurot. Suurimateks abi andjateks 2022. aastal olid AS Elering (20,5% abi kogumahust),

Kultuuriministeerium (16,2%) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (14,5%). Riigiabi

osakaal sisemajanduse koguproduktis vähenes 0,7 protsendipunkti võrra.

Riigiabi reeglite õigeks rakendamiseks korraldati koolitusi, sealhulgas kaks koolitust Riigi

osaluspoliitika ja riigihangete osakonna ametniku poolt (algajatele) ja üks koolitus väliskoolitajate poolt

(edasijõudnutele).

Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine

§ Riigikogu võttis vastu riigivaraseaduse muudatused, et muuta kohaliku omavalitsuse ja riigi

vahelised maatoimingud lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Ühtlustati riigi ja kohalike omavalitsute maade

võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning anti riigile õigus

sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks. Kohalikel omavalitsustel tekkis muudatuste järgselt

kohustus selgitada välja kinnisasja vajalikkus riigile, kui kohalik omavalitsus hakkab võõrandama või

seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt tasuta saanud. Muudatusega vähendati

kohalike omavalitsuste poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja

edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja

võõrandamisel 65 protsendilt 50 protsendile (maa harilikust väärtusest).

37

2023. aasta algul jõudis lõpule tühjenevate korterite pilootprojekt Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Valgas,

mille tulemusena valmistati ette asjaõigusseaduse muudatuste eelnõu. Valitsus on eraldanud

kohalikele omavalitsustele toetusmeetmete loomiseks 3,6 miljonit eurot, mida saab kasutama hakata

peale seadusemuudatuste vastuvõtmist.

Vähendamaks riigi hoonefondi ülalpidamiskulusid ja energiatarvet ning aitamaks kaasa

kliimaeesmärkide saavutamisele, toetati CO2 ja moderniseerimisfondi vahenditest 87,6 mln euroga

riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimist ning kehtestati

rahandusministri määrus kultuuriväärtusega hoonete rekonstrueerimise toetamiseks, mille jaoks on

kavandatud kolme aasta peale 24 miljonit eurot.

Valitsusele valmistati ette ettepanek suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 114 miljoni

euro võrra, eesmärgiga kiirendada Ida-Virumaale uue gaasi-vesiniku hübriidelektrijaama ning

Narva keskküttevarustuse kaasajastamiseks seadmete rajamist, kuid Vabariigi Valitsus loobus

sellest plaanist.

Alustati ettevalmistustega, et suunata erastamisele mitmed riigiettevõtted. Rahandusvaldkonna

äriühingutest läheksid osaliselt erastamisele Eesti Energia kontsernist Enefit Green ja Enefit OÜ.

Kontserni osaline eraldamine peaks parandama Eesti Energia finantspositsiooni, võimaldab panustada

elektrivõrgu töökindlusse ja toob riigile pikas plaanis rohkem dividende. Lisaks saavad võimaluse

osaluse omandamiseks börsiinvestorid.

Riigi kinnisvara strateegiline juhtimine

2023. aastal jätkati riigi tegevuseks vajaliku kinnisvararessursi planeerimise ja eelarvestamisega.

Kirjeldati tööprotsesse ning jätkati nende rakendamist toetavate juhendmaterjalide väljatöötamisega,

samuti valitsemisalade nõustamisega kinnisvaraotsuste tegemisel.

Valmis Riigi Kinnisvararegistri arendus, mis võimaldab kinnisvaraportfelli planeerimiseks ja

otsusteks vajalikke andmeid esitada automatiseeritult.

Riigi osaluspoliitika kujundamine ja korraldamine

Riigi osaluspoliitika kujundamise ja korraldamise raames jätkus riigiasutuste nõustamine

eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutavates küsimustes ning riigi osalusega äriühingute

nõukogudesse liikmete valimise ettepanekuid tegeva nimetamiskomitee töö korraldamine.

Vabariigi Valitsus kinnitas riigi äriühingute makstavate dividendide summad 2023. aastaks. Otsuse

järgi laekus 2023. aasta riigieelarvesse 148,1 miljonit eurot dividende. Riigieelarvesse oli riigi

otsustusõigusega äriühingutelt dividende 2023. aastaks kokku kavandatud 139,8 miljonit eurot.

38

Võrdlusena, 2022. aastal laekus riigieelarvesse riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt dividende

summas 116,1 miljonit eurot.

Koostöös kliimaministeeriumiga otsiti lahendust, kuidas liikuda edasi Enefit-282 õlitehase

küsimusega, et riigi tehtud 353 miljoni euro suurune investeering ei läheks tühja. Leiti võimalus tehas

valmis ehitada ja käivitada selliselt, et tegevus vastaks keskkonna- ja kliimanõuetele.

Alustati omakapitali hinna metoodika analüüsi, mille eesmärgiks oli riigi osalusega äriühingute

omakapitali hinna määramise metoodikate täiendamine ja arendamine, võimaldades riigi äriühingutele

omakapitali hinda seada ühingute tegevuse eripäradega arvestavalt. Analüüs valmis 2024. aasta

alguses.

Omandireformi lõpule viimine

2023. aasta alguses eraldas Valitsus riigi omandireformi reservfondist vahendid, mis

võimaldavad rahandusministeeriumil jätkata kohalike omavalitsuste nõustamist ja

järelevalvetegevust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise

korraldamisel. 2023. aastal oli registreeritud ja järelevalve läbi viidud 10 toimiku kohta. 2023.

aastal lisandus maa-ameti kaudu kaks lõpuni viimata menetlust. Nende osas uut raha

eraldamist pole toimunud. 2024. aasta alguseks oli omavalitsustes pooleli 12 õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetlust, mis tuleb lõpuni viia. Valdavalt

on tegemist keerukate, kohtu- või pärimisasjadega, mille lahendamisel vajatakse ministeeriumi

abi.

Meede 2. Keskne tugiteenus

Tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK-s

Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest.

Tabel 11. Tugiteenuste pakkumise ja toetuste rakendamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018- 2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kliendi rahuloluindeks personali- ja palgaarvestuse teenusega, %

8,7 65 (8,9) 72 (9,1) 65 (8,8) 68 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60

Kliendi rahuloluindeks finantsarvestuse teenusega, %

8,6 61 (8,7) 61 (8,7) 54 (8,5) 63 ≥ 50 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60

Kliendi rahuloluindeks riigihangete korraldamise teenusega, %

7,4 58 (8,9) 74 (9,1) 76 (9,2) 71 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70

39

Kliendi rahuloluindeks dokumendihaldus-ja arhiiviteenusega, %

N/A N/A N/A N/A 38 N/A ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahuloluindeks RTK toetuste kasutamise korraldamise teenusega,%

6,2 14 (7,6) 33 (8,2) 53 (8,8) N/A ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50 ≥ 50

Toetuse taotlejate rahuloluindeks RTK kui rakendusüksusega, %

7,2 66 (9,0) 74 (9,1) 67 (9,0) 74 ≥50 ≥50 ≥50 ≥ 50 ≥50

Asutuste koolitusjuhtide rahuloluindeks personaliarenduse teenusega, %

- 66 (9,0) 74 (9,1) 72 (9,0) 69 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70 ≥ 70

Tegevused ja tulemus:

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) osutab keskseid teenuseid keskvalitsuse asutustele tugiteenuste

kokkuleppes ja teenuste kirjeldustes kokkulepitud mahus. Teenuste kasutajate arv kasvab igal aastal.

Tugiteenuste osutamise raames täidab RTK Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste

programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna

finantsmehhanismide kontaktasutuse ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse

ülesandeid.

Valminud on riigi tugiteenuste keskuse arengukava aastateks 2024-2027 ja 2023. aasta

tegevusaruanne. Aruandes saab tutvuda RTK eelmise aasta tulemustega ja arengukavas järgneva nelja

aasta sihtidega. Riigi tugiteenuste keskuse järgmise nelja aasta fookuses on äriarhitektuuri ja

ärianalüüsi lähenemise rakendamine terviklahenduste loomisel ja protsesside tõhustamisel,

riigihangete kompetentsikeskuse kujundamine, ühtse dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse

kujundamine, teenuste ulatuse ja kliendibaasi laiendamine ja toetuste korraldamise teenuse

konsolideerimisega jätkamine. Riigi tugiteenuste keskuse missiooniks on toetada klienti nutikate

lahendustega.

2023. aastal viis riigi tugiteenuste keskus läbi organisatsiooni terviseuuringu, mille tulemused

peegeldasid töötajate kõrget rahulolu juhtimise, töökeskkonna, kaugtöö korralduse ja teiste

aspektidega. 95 protsenti töötajatest soovitab riigi tugiteenuste keskust tööandjana.

Seoses ministeeriumite ümberkorraldamisega oli riigi tugiteenuste keskusel väljakutse liita ja

lahutada arvestusobjekte ja teha mitmeid ümberkorraldusi infosüsteemides, sealhulgas saldode

üleviimisi ja toetusprojektide poolitamisi.

Personali- ja palgaarvestuse teenus

Oluliselt suurenes reservväelaste maht (1300 > 16 000), mis tõi kaasa lisatööd, aga ka protsesside

muutmist.

40

2023. aastal lõpetas oluline ja kaheksa aasta jooksul palju väärtust loonud personaliarenduse

teenus, mis panustas 27 000 arendustunniga avaliku sektori töötajate arengusse.

Hallatavaid süsteeme on muudetud klientide jaoks mugavamaks.

Riigi tugiteenuste keskuse kliendibaasi lisandus aasta jooksul 11 uut asutust (Õiguskantsleri

Kantselei, Riigikohus, Riigilaevastik, kolm sihtasutust ja viis uut kooli). Hetkel teenindab RTK kokku 209

asutusest 72 817 isikut (sealhulgas umbes 16 000 reservväelast).

2023. aastal täiendati ja arendati infosüsteeme tehes pisiarendusi ja parandades kasutajamugavust.

Valmisid ka mitmed liidestused SAP ERP-iga (Citibank liides, FitekIn liidese uus versioon,

müügisüsteemide liidesed).

Finantsarvestuse teenus

Aasta esimeses pooles tehti neljale põhiseaduslikule institutsioonile, Riigikantseleile,

üheteistkümnele ministeeriumi valitsemisalale, Rahvusraamatukogule ja neljakümne neljale

sihtasutusele raamatupidamise aastaaruanded 2022. aasta finantsandmete kokkuvõtmiseks.

2023. aastal lisandus RTK täisteenusele kaheksa uut klienti ning aasta lõpuks oli kokku 75 klienti,

mille tulemusena kasutab teenust 83 protsenti keskvalitsuse üksustest.

2023. aasta suvel tõi täiendavaid tööülesandeid kaasa ministeeriumide valitsemisalade

ümberkorraldamine, sh saldode üleviimisi ja toetuste poolitamist.

Kokku teenindatakse 211 asutust, kellest on täisteenusel kuus asutust rohkem kui eelmisel aastal

ehk 75 asutust. Riigi tugiteenuste keskuse arvestusteenuseid kasutab 83 protsenti keskvalitsuse

üksustest.

Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenus

Riigi raamatupidamise 2023. aasta koondaruanne valmis tähtaegselt. Riigikontrollil ei olnud märkuseid

RTK töö kohta.

Riigihangete korraldamise teenus

2023. aastal jätkus kliendibaasi laienemine. Riigihangete korraldamise teenusega liitus 87 uut klienti

(regionaal- ja põllumajandusministeerium, välisministeerium, kultuuriministeerium, SA

Vabaõhumuuseum ja HTMi valitsemisala 83 asutust). Tänaseks pakub riigi tugiteenuste keskus

riigihangete korraldamise teenust juba 134 asutusele ehk 51 protsendile (varasemalt 17 protsenti)

keskvalitsuse üksustest.

Avaldati riigihangete registris 337 hanget, ületades planeeritud hankeplaanis olnud hangete arvu

(313).

41

Eesmärk on keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete kriteeriumite rakendamise kasv hangetes. 2023.

aastal kasutati 139 (2022. aastal oli 87) hankes keskkonnahoidlikke tingimusi ja 30 (2022. aastal oli kuus)

hankes sotsiaalseid tingimusi.

Aasta jooksul esitati RTK läbiviidud hangete kohta ka kümme vaidlustust, millest viis jäi

rahuldamata, kolme puhul jäi vaidlustus läbi vaatamata ning kahe puhul rahuldati osaliselt.

RTK viis läbi keskse hankena kütuse ostmise hanke.

Valmistati ette riigihangete registri ületulekut, mille vastutavaks töötlejaks 1. jaanuarist 2024 on

riigi tugiteenuste keskus.

Personaliarenduse teenus

2023. aastal lõpetas oluline ja kaheksa aasta jooksul palju väärtust loonud personaliarenduse

teenus, mis panustas aastatel 2015-2023 27 000 arendustunniga avaliku sektori töötajate arengusse.

Perioodi jooksul toimus 1323 koolitussündmust, viidi läbi arenguprogrammid KAJA, KESTA ja

Maxwell. Avaliku sektori asutustest oli 30 000 osalemist.

2023. aastal osales koolitustel 3202 osalejat ning rahulolu teenusega oli 94 protsenti.

Toetuste kasutamise korraldamise teenus

2023. aasta oli pingeline toetuse korraldamise valdkonnas, sest samaaegselt tuli lõpetada vana perioodi

tegevusi ning alustada uue perioodi väljatöötamise ja rakendamisega. 2023. aastal oli rakendamisel 11

erinevat allikat ja rakendusüksus/ vahendusasutus maksis välja 598 miljonit eurot.

2021-2027 perioodi vahenditest on tänaseks võetud kohustusi ligi 40 protsenti kogusummas 1,33

miljardit eurot. Väljamakseid on tehtud 104 miljoni euro ulatuses (4,8 protsenti).

Kokku maksti välja toetusi summas 598 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga on toetuse saajatele

välja makstud 96,1 protsenti kogu 2014-2020 toetusmahust.

Kokku rahastati aasta jooksul 832 projekti.

Euroopa Komisjonile ja teistele doonoritele esitati maksetaotlusi kogusummas 685 miljonit eurot.

Aasta lõpu seisuga oli RTK-s rakendamisel üheteistkümne erineva toetusallika meetmed ning 66

protsenti 2021-2027 perioodi vahenditest rakendatakse riigi tugiteenuste keskuses.

Dokumendihaldus- ja arhiiviteenus

42

Pakutav teenus hõlmab asutuste dokumentide vastuvõtmist, registreerimist, menetlusse suunamist

ja väljasaatmist, dokumendihaldussüsteemi haldamist ja kasutajatuge, arenduste keskset tellimist

ning arhiiviteenust.

Alates 2023. aasta jaanuarist hakkas riigi tugiteenuste keskus pakkuma dokumendihalduse- ja

arhiiviteenust kaheteistkümnele riigiasutustele.

Teenuse pakkumiseks ja haldamiseks on kasutusel viis erinevat dokumendihaldussüsteemi (Delta,

LiveLink, Pinal, Kirke, Webdesktop).

2023. aastal teenindati 3 000 isikut. Tegeleti nii nõustamise, koolitamise kui pöördumiste

lahendamisega (2 000 pöördumist registreeriti).

Viidi läbi 40 koolitust.

Tegevus 2.2 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RmIT-s

Eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas

Tabel 12. IKT valdkonna arendamise ja korraldamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

RmITi poolt pakutavate teenuste kliendirahulolu (5-palli skaalal)

4,18 4,5 4,37 4,03 4,21 4,2 4,2 4,2 4,5

4,5

Tegevused ja tulemus:

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (RmITi) ambitsiooniks on olla hinnatuim

arenduspartner riigis, oma valdkonna parimate tegijatega. RmIT on võtnud asutusena suuna

teenuspõhisele juhtimisele, eesmärgiga kasvada võimekaimaks arenduskeskuseks digiriigis.

Muutunud tegevusloogikaga seonduvalt muutus 01.09.2023 rahandusministeeriumi

infotehnoloogiakeskuse struktuur. Uue osakonnana lisandus andmetehnoloogia üksus, suurendades

võimet toetada asutusi, kelle teenustest suur osa põhineb andmeanalüütika lahendustel.

Ühe suurima teenus- ja arendusportfelliga, IT-majana, kannab RmIT märkimisväärset vastutust,

olles pühendunud kiiretele muutustele reageerimisele, et olla alati eesrindlikud oma valdkonnas.

Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse info- ja küberturbe valdkond on käivitanud

mitmeid olulisi algatusi, tugevdades turvasüsteeme ja suurendades vastupidavust küberohtudele.

43

Rahandusministeeriumi valitsemisalas liigutakse keskse IKT juhtimise suunas. Selleks loodi IT

nõukogu, eesmärgiga juhtida strateegiliselt ja paindlikult rahandusministeeriumi valitsemisala

arendusportfelli ja IT eelarvet, toetamaks teenuste arengut ja kvaliteeti.

2023. aastal viidi rahandusministeeriumi valitsemisalas ja riigiüleselt läbi olulisi arendustegevusi ja

mahukaid projekte, mille läbiviimisesse rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse panustab.

Enamus arendusvajadusi tuleneb seadusandlusest ja Euroopa Liidust.

Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus koostöös tarkvaraettevõtetega Cybernetica AS ja

Nortal AS arendasid maksu- ja tolliametile välja uuendatud ekspordi ja transiidi tolliteenused, viies

tollivormistuse täismahus uude automatiseeritud ekspordisüsteemi (AES) ja transiidi tollivormistuse

uude transiidi andmevahetuse süsteemi (NCTS). Uued infosüsteemid on mõeldud kasutamiseks nii

rahvusvahelise kaubandusega tegelevatele eksportijatele ja vedajatele, kui ka tolliagentuuridele.

2023. aastal korraldas rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse riigihangete registris 16

erinevat hankemenetlust ja sõlmis kokku 39 hankelepingut 15 erineva töövõtjaga.

Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse hanketeenuse kvaliteedi näitajaks saab pidada

asjaolu, et rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse korraldatud hangete osas esines ainult üks

vaidlus.

Tegevus 2.3 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine

Eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine

Tabel 13. Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamise mõõdikud ja sihttasemed, 2018-

2027.

Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kliendirahulolu õigusteenusega, ≥ 4,4 - 4,3 - - 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3

Kliendirahulolu haldusteenusega, ≥ 4,6 - 4,4 - - 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5

Kliendirahulolu kinnisvarateenusega N/A N/A NA N/A N/A 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5

Kliendirahulolu dokumendihaldusteenusega, ≥

4,6 - 4,6 - -

4,5 4,5 4,5 4,5 4,5

Tegevused ja tulemus:

2023. aastal kolisid Suur-Ameerika 1 ministeeriumide ühishoonesse senisele neljale ministeeriumile

lisaks ka kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium, et koroonajärgselt tekkinud

kaugtöö paindlikkusega kaasnenud ruumide kasutust optimeerida ning sellega ka riigi kulusid kokku

hoida. Samuti on see võimaldanud konsolideerida ministeeriumide tugifunktsioone. Seoses uute

ministeeriumite kolimisega ühishoonesse, uuendati 2023. aastal tugifunktsioonide koostöökokkulepet

ning ühtlasi ajakohastati ka hoone ja varade ühist kasutamist puudutavad korrad (ühishoone kodukord,

tulekahju korral tegutsemise plaan ja erakorralise sündmuse lahendamise plaan ning ametisõidukite

44

kasutamise kord). Ühisosakond täidab ministeeriumitega kokku lepitud mahus tugifunktsioone

ühishoones asuva kuue ministeeriumi (justiitsministeerium, sotsiaalministeerium,

rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimaministeerium,

regionaal- ja põllumajandusministeerium) jaoks.

Dokumendihaldusteenus

Dokumendihaldusteenuse eesmärgiks on korraldada dokumendi- ja arhiivihaldust

justiitsministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandusministeeriumile ja

sotsiaalministeeriumile. Alates 2023. aastast osutab riigi tugiteenuste keskus kokkulepitud dokumendi-

ja arhiivihalduse tegevusi (dokumentide registreerimine ja väljasaatmine, dokumendihaldussüsteemi

administreerimine ja kasutajatugi, arhiivi korrastamine) teenusleppe ja toimemudeli alusel ning lähtub

teenuse osutamisel asutuses kehtestatud kordadest ja juhistest.

2023. aastal on panustatud dokumendihaldusteenuse ühtlustamisse, osaledes erinevates riigi

tugiteenuste keskuse töörühmades.

Haldus- ja riigivara teenus Haldusteenuse eesmärk on tagada ühishoone ministeeriumite töökeskkond ja ühise kasutamisega seotud teenused ning korraldada ministeeriumide valitsemisel oleva riigivara haldamist.

45

Vabariigi Valitsus jõudis 2022.a novembris järeldusele, et siseministeeriumi spetsiifilised vajadused eriruumidele ning turvalisusele oleksid muutnud asutuse ühishoonesse kolimise ebamõistlikult kalliks ning ühishoonesse võiks kolida mõni teine ministeerium. 2023. aastal muudeti ministeeriumite struktuure ning tehti otsus, et ühishoonesse kolivad kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium. Kliimaministeeriumi kolimine leidis aset 2023. aasta suvel, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kolimine 2023. aasta lõpus. Tööde lõpetamine ja täiendava sisustuse paigaldus toimub 2024. aasta kevadel. Teostamisel on täiendavad investeeringud muuhulgas turvalisuse tõstmiseks, mille osas on eesmärk tööd lõpetada 2024. aasta lõpuks.

Ühishoone mõistlikuma kasutamise raames tihendati olemasolevate korruste kasutamist (kokku

koliti ümber umbes 300 teenistujat) ja vabastati lisanduvate ministeeriumide mahutamiseks neli

korrust. Suurem korruste jagamine toimus vastavalt ministeeriumite ümberstruktureerimisega.

Kinnisvarateenus

Kinnisvarateenuse eesmärk on korraldada ja koordineerida ühishoone ministeeriumite kinnisvara

valitsemist, korraldada kinnisasjade avalikes huvides omandamist, täita riigi kui kinnisasja omaniku ja

kasutaja seadustest tulenevaid kohustusi ja kanda õiguseid, sh osaleda planeerimismenetlustes ning

anda ehitusseadustikust ja maapõueseadusest tulenevaid kooskõlastusi.

Avati renoveeritud Pärnu ja Valga riigimajad, et pakkuda piirkonna inimestele ja ettevõtjatele

avalikke teenuseid kompaktselt kohapeal. Valga riigimajas toimetavad koos 18 asutuse ja ameti

esindused. Pärnusse on planeeritud kolm riigimaja, juba kahes 2023. aastal tööd alustanud riigimajas

toimetavad koos 15 riigiasutust. Kolmanda riigimaja renoveerimine peaks toimuma 2030. aastal.

2018. aastal avatud Rapla riigimajja kolis 2023. aastal lisaks juba olemasolevatele ametiasutusetele

ka Rapla vallavalitsus. 2023. aastal paiknes Rapla riigimajas 15 ametiasutuste, kes pakuvad piirkonna

inimestele ja ettevõtjatele avalikke teenuseid. Majas on töökohad ligi 150 töötajale, lisaks pakub hoone

avaliku sektori töötajatele kaugtöö tegemise võimalust.

Õigusteenindus

Õigusteeninduse eesmärk on nõustada õigusalastes küsimustes justiitsministeeriumi,

sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi ning tagada sise- ja üksikaktide ning lepingute vastavus

õigusaktidele. Alates novembrist 2023 täidetakse sarnast õigusteenus funktsiooni ka

kliimaministeeriumis.

46

Meede 3. Statistika tagamine

Tegevus: Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika

Eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid

valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe.

Tabel 14. Statistika tagamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks, <

42 70,6 73 72,2 75,7 82 75 77 79 82 82

Statistikaameti usaldusväärsus, koht

17 17 20 15 17 15 12 12 12 12 12

Statistikaameti näitajate kasutamine meedia poolt, kajastusete arv aastas, >

7 454 8 080 8 252 8 236

8 416

8 446 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000

Andmeesitaja rahulolu, indeks, ≥

-39 -39 13 16,4

28,00

3,3 3,4 3,5 3,6 3,6 3,7

Rahvusvaheliste missioonide hinnangud

Posi- tiivsed

Posi- tiivsed

Posi- tiivsed

Posi- tiivsed

Posi-

tiivsed

Posi- tiivsed

Posi- tiivsed

Posi- tiivsed

Posi tiivsed

Posi tiivsed

Posi- tiivsed

Põhistatistika tegemiseks kasutatud aeg, eesmärk aastaga vähendada ca 10000 tundi

290 620

267 964

251 744

247 906

242 255

249 517

0 0 0 0

Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, miljonit

1,2 1,3 1,52 1,66 2,20 2,05 1,5 1,6 1,6 1,7 1,8

Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk aastaga vähendada ca 5% eelmise aasta tundide arvust

263 992

247 392

234 951

252 992

213

551

295 333

202 873

192 730

185 021

177 620

170 515

Statistikaalaste tellimustööde maksumus, €

757 000

887 000

1 389 773

962 445

1 052 526

1 109 296

700 000

700 000

700 000

700 000

Tegevused ja tulemus:

Riikliku statistika ja andmehalduse alane õigusloome

2023. aastat iseloomustab sarnaselt varasematele aastatele Euroopa Liidu ühtlustatud ja

kohustusliku statistika koosseisu täiendamine ja uuendamine, et viia seda paremasse kooskõlla

47

viimastel aastatel muutunud sotsiaalse ja majanduskeskkonnaga ning hinnata rohepöörde tegevuste

tulemuslikkust, Euroopa tööturul ja rahvastikus toimuvaid muutusi.

Statistikaameti riikliku ja rahvusvahelise suhtlemise üks olulisi eesmärke on andme- ja

statistikateemadesse sekkumine võimalikult varases poliitikakujundamise varases faasis, sh

õigusloomes. 2023. aastal koostati koostöös poliitikakujundajate ja erasektoriga Eesti seisukohad

Euroopa statistika määruse muutmise, Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse ja ettevõtete

tööturustatistika määruse eelnõule. Eelnõude mõjude hindamisel toodi välja ka eelnõude rakendamise

kulud statistikaametile ja teistele asutustele.

§ Euroopa statistika määrus on Euroopa statistikasüsteemi korraldamise alusõigusakt, mille

muutmisega sooviti Euroopa statistikat ja statistikasüsteemi tulevikukindlamaks muuta. 2024. aasta

alguses EL Nõukogu, Parlamendi ja komisjoni poolt kokku lepitud määruse eesmärk on kaasajastada

statistikaasutuste rolli ja ülesandeid andmeökosüsteemis, hõlbustada uute andmeallikate, sealhulgas

eraandmete kasutuselevõttu, parandada riikidevahelist andmevahetust. Kuivõrd uue elemendina on

eelnõus püütud reguleerida eravaldajate kasutuses olevatele andmetele (näiteks

mobiilsideoperaatorite või kaubanduskettide käes olevad klientide kohta tekkivad andmed), siis

kaasasime olulisimate partneritena eelnõu läbirääkimistesse nii majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi, justiitsministeerium kui ettevõtluse asjaomased

katusorganisatsioonid.

§ 2023. aastal oli EL läbirääkimistel keskkonnaarvepidamiste määruse muutmise eelnõu, millega

lisatakse alates 2025. aastast olemasolevatele arvepidamistele metsanduse, ökosüsteemide ja

keskkonnatoetuste arvepidamised.

§ 2023. aasta sügisel jõustus Euroopa Liidus 2022. aastal vastu võetud andmehalduse määrus (Data

Governance Act, 30. mai 2022), mis sätestab üle Euroopa andmete taaskasutamise ja

andmevahendusteenuse (meil andmejagamisteenus). Vastu võeti ka andmemäärus (Data Act), mis

reguleerib andmete jagamist ja kättesaadavust, sh erasektori poolt ja erakorraliste vajaduste korral.

See jõustub alates jaanuarist 2024.

Riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine)

Vabariigi Valitsus kinnitab igal aastal statistikaameti järgmise viie aasta rahvastiku-, sotsiaal-,

majandus- ja keskkonnastatistika tööde loetelu. 2023–2027. aasta statistikaprogrammis oli 61

statistikatööd, sealhulgas kuus tsüklilist statistikatööd. Aastal 2023 tehti arvuliselt kõige rohkem

statistikatöid majanduse valdkonnas, teisel kohal olid sotsiaalelu puudutavad statistikatööd.

Statistikatöid tehakse Euroopa Liidu (EL) õigusaktide või siseriikliku (eelkõige strateegilised

arengudokumendid, rahvusvaheline statistikavajadus) tellimuse alusel.

Statistikaprogrammi täitmine läks 2023. aastal edukalt: viidi lõpule kõik planeeritud tööd.

Avaldamiskalendri järgseid avaldamisi oli kokku 908, millest 790 olid statistika andmebaasi objektid ja

48

118 pressiteated. Valminud statistika tehakse tarbijatele kättesaadavaks kõigepealt statistika

andmebaasis ja seejärel teiste toodete vahendusel, nagu näiteks www.stat.ee veebilehel,

juhtimislaudadel, palgarakenduses.

§ Aastal 2023 olid statistikatööde põhilised uuendused seotud metoodiliste muudatustega.

Ulatuslikema riikliku statistika arendusena jätkus 2023. aastal valitsemissektori rahandusstatistika ning

rahvamajanduse arvepidamiste statistika ümberkorraldamine, mis tähendab nii metoodika

täpsustamist, sealhulgas andmeallikate täiendamist kui ka tehnoloogilise lahenduse kaasajastamist.

Programmiväliste statistikatööde tegemine

Statistikaamet tegi 2023. aastal programmiväliseid statistikatöid 2 miljoni väärtuses, mis on samas

suurusjärgus 2022. aastaga. Suurimad programmivälised projektid olid rahvusvahelised täiskasvanute

oskuste uuringu ja ettevõtluse elujõulisuse indeksi arendamine. Enamik programmiväliseid töid olid

väiksemad tellimustööd, et saada avaldatust detailsemat statistikat. Tööd võivad olla rahastatud

riigieelarvest nagu näiteks reaalajamajanduse projekt, tellimustööna näiteks ettevõtluse elujõulisuse

indeks või toetusest näiteks noorteseire projekt.

Andmete taaskasutuskeskkond uuringuteks

Statistikaamet täiustab andmejagamisteenust, mis on oma olemuselt infoühiskonna teenus, mille

kvaliteetne toimimine edendab infoühiskonda. Andmejagamisteenus on andmete töötlemine

teaduslikul või statistilisel eesmärgil, mille käigus andmete vastutav või volitatud töötleja edastab

andmeid riikliku statistika tegijale või riikliku statistika tegija edastab andmeid riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule või avaldab neid,

isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides.

Statistikaamet alustas 2022. aastal talle seadusega pandud kohustuse, andmejagamisteenuse,

tagamiseks uue infosüsteemi välja arendamist. Uut infosüsteemi nimetatakse andmestike taas-

kasutuskeskkonnaks ning sellesse integreeritakse andmejagamine analüüsideks ja teadlaste

teenindamine. 2022. aasta augustis kuulutati välja hange ning analüüs koos arendajaga algas

novembris. I etapi arendused valmivad 2024. aasta alguses. 2023. aastal oli olulisemaks tööks

andmekataloogi ettevalmistamine.

Riigi andmehalduse juhtimine

2023. aastal oli koostöös asutustega prioriteetseks tegevuseks andmekogude kirjeldamise

toetamine. Kokku tehti 133 andmekirjelduse projekti ehk kirjeldati kas andmekogu või andmestikke,

koostades neile andmesõnastiku või mõistelise ärisõnastiku. Kokku tehti projekte koostöös 24

valitsusasutusega. Lisaks kirjeldati ka statistikaameti andmeid.

49

2023. aasta lõpuks on statistikaamet pakkunud tuge ja abi 36 asutusele. Oleme aidanud lahti

mõtestada andmehaldust käsitlevad juhised ning kvaliteedimudeli praktilise rakendamise. Asutused

näevad andmekvaliteedi seost andmekirjeldusega, kuid kui andmekirjelduse töövahend on RIHAKEse

näol olemas, siis andmekvaliteedi töövahendi vajadus vajab jätkuvalt lahendamist. Lisaks on olnud vaja

tegelda ka andmekirjelduse ehk metaandmete kvaliteediga, mille tõstmine suurendab andmestike

usaldusväärust ja kasutatavust.

50

4. Finantspoliitika programm Programmi eesmärk Finantskeskkond on konkurentsivõimeline, usaldusväärne ja

kestlikkust toetav

Vastutaja Rahandusministeerium

Programmi kulud tegevuste lõikes

Joonis 19. Finantspoliitika programmi kulud 2023. aastal tegevuste lõikes, eurot.

Programmi panustavad Rahapesu Andmebüroo ja Rahandusministeerium. Tegevuste lõikes jagunes lõplik

2023. aasta eelarve järgmiselt: finantspoliitika kujundamine 20 protsenti ja rahandusteabe poliitika

kujundamine 80 protsenti eelarvevahenditest.

2023. aasta lõpuks täitus finantspoliitika kujundamise eelarve 52 protsenti ja rahandusteabe poliitika kujundamine 71 protsenti.

51

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Tabel 15. Finantspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid ning III samba pensionifondid v.a. krediidiandjad, II samba pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse, %, >

22,8 22,9 22,9 28

(hinnang uline)

29 30 30 30 30 32

Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses, %, >

4,2 4,4 4,9 4,6 4,6 6,0 4,5 4,5 4,5 4,5 4,5

Eraisikute netofinantsvara (finantsvara – finantskohustused) suhe SKP-sse, %, >

10,0 12,0 18,1 17,5 13 17 17 17 20 20

II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine on võrdne või ületab 2%)

0,3 0,7 0,9 1,0 -0,3 0,1 2 1 1 1 1

Tähtaegselt esitatud majandusaasta aruannete osakaal

48 66 54 51 55 56 57 58 59 60

Baseli rahapesuvastase võitluse indeks (koht riikide edetabelis on esikümnes)

Jah (2.)

(2,73)

Jah (1.)

(2,68)

Jah (I koht, 2,36)

n/a - Jah Jah Jah Jah

Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30 või kõrgem) (The Global Competitiveness Report)

Jah (28)

Jah (27)

- - - Jah Jah Jah Jah

Mõnede mõõdikute seiramine lõpetati, sest RaM kui meetme elluviija ei ole mõõdiku tulemuse oluline

mõjutaja või puudub riigis selge kokkulepe mõõdiku sihtväärtuse osas või mõne mõõdiku sihtväärtus on

saavutatud ning edasine seiramine ei ole vajalik.

Mõõdikud, mille seiramine on lõpetatud:

Baseli rahapesuvastase võitluse indeks (koht riikide edetabelis on esikümnes)

Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30 või kõrgem) (The Global Competitiveness Report)

Järelvalveliste toimingutega aastas hõlmatavate kutseühenduste liikmete osatähtsus, %

52

Olukorra analüüs

Areng hea või väga hea:

PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED

 Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on suure

tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele.

 Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka

keerulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on aga muutununud ja laenamine läks 2023.

aastal kallimaks. Nüüd on näha jällegi intressitasemete alanemise märke.

 Pankade viivislaenude portfell pole hoolimata majanduse keerulistest aegadest ülemäära

kasvanud – pankade viivises olevad majapidamistele ja äriühingutele antud laenud moodustasid

üsna väikese osa pankade kogu laenuportfellist.

 Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on kontrolli all. Pankade rahastamisallikad on

mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju või muid võlakirju.

Pandikirjade emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures

ulatuses enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti.

 Finantsteenused, sealhulgas makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi

kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud.

 Eestis tegutseb kokku umbes 70 krediidiandjat (sealhulgas nii pangad kui mitte-pangad), kes

tarbijatele laene väljastavad.

KAPITALITURG

 Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused

suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud sinna

investeerivate jaeinvestorite arv.

 Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud ka tehingutasusid viimaste aastate

jooksul.

 Raha kaasamine on kasvanud ka läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide (näiteks

alternatiivbörs, ühisrahastus) ning kasvanud on riskikapitali ja investeerimisfondide sektor.

KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID

 III sambaga liitunute arv on jätkuvalt tõusutrendis – kui 2022. aasta lõpuks oli III sambas kokku

187 000 inimest, siis 2023. aasta lõpuks 197 000 inimest.

53

 Keskmine II samba pensionifondide valitsemistasu oli 2023. aasta seisuga 0,54 protsenti, mis on

veidi madalam, kui aasta varem (2022 oli 0,57 protsenti).

 Pensioni investeerimiskontosid on 2023. aasta lõpu seisuga avatud 7700, mille kaudu on investeeritud või investeerimisel umbes 89 miljonit eurot (2022. aasta lõpus oli 69 miljonit). 

 Erinevalt muust finantssektorist on kindlustussektori klientidel võimalik kasutada ka kohtuvälist

lepitusmenetluse süsteemi.

 Väärtpaberite, sealhulgas ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toiminud tõrgeteta

ning seda arendatakse järjepidevalt. 2022. aastast tekkis näiteks pensioniregistri tehniline

võimekus arestida II sambast väljavõetavaid summasid.

RAHAPESU TÕKESTAMINE

 2023. aasta alguses kinnitati Eesti MONEYVAL raport, millega seonduvalt läbis Eesti MONEYVAL-i

poolse hindamise, kus hindamisobjektiks on riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

süsteemide efektiivsus. Hindamisraport sisaldab soovitusi Eestile, mille täitmist MONEYVAL

järgmistel aastatel jälgib, esmane järelhindamise aruandmine toimub detsembris 2024.

 Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastal järelevalvet virtuaalvääringu (VASAPide) teenuse

pakkujate üle ning tänu sellele on VASAPide turg tänaseks suuresti korrastunud. VASPide

hoolsusmeetmete kohaldamise kvaliteet on küll tõusnud, kuid järelevalvetegevus on näidanud

puudujääke virtuaalvääringu teenuse pakkujatel riskide hindamisel (riskihinnang ja riskiisu

dokumendid ei ole kooskõlas tegelikkusega, probleeme on klientide isikusamasuse

tuvastamisega) ning plokiahela analüüsitarkvara andmed näitavad, et osa Eesti tegevusloaga

VASPide tehingutest on jätkuvalt seotud kõrgema riskiga klastritega.

 Andmed on rahapesu andmebüroo alustala, mille kvaliteeti ja usaldusväärsust suurendame läbi

andmevahetusportaali loomise. Sellega tekib asutuse ja erasektori vahele efektiivne suhtluskanal

infovahetuseks. Projekti raames arendatakse 2025. aastaks uus teatamise süsteem, võttes arvesse

parimaid rahvusvahelisi praktikaid ning andmebüroo pikaajalist kogemust. Uus teatamise

süsteem tõstab teadete esitamise mugavust ja kvaliteeti ja tagab parema tagasisidestamine.

ARVESTUSALA

 Arvestusala valdkonna põhiülesandeks on usaldusväärse finantsinfo olemasolu tagamine kõigi

Eesti majandussubjektide kohta, samuti selle info kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse

parandamine. Siin on 2023. aastal olnud oluliseks sammuks majandusaasta aruannete kõikidele

huvilistele tasuta kättesaadavaks tegemine Äriregistris, mis on tõstnud ka nende loetavust ja

kasutust igapäevaste majandusotsuste tegemisel.

 Vähenemas on majandusaasta aruannete õigeaegselt esitamise probleem, kuna alates 2023.

aastast võib aruande esitamata jätmine põhjustada ettevõtte kustutamise Äriregistrist.

54

 Audiitortegevuse turumaht on viimastel aastatel kasvanud, muu seonduv (töövõttude arv,

kontrollitava majanduse osakaalu katvus) aga olnud stabiilne. 2023. aastal vähenes teenust

pakkuvate audiitorettevõtjate arv 8 protsendi võrra (tavapäraselt stabiilne), mis avaldas mõju

audiitorettevõtja leidmisel, kui seda tehti esmakordselt või hilises faasis.

FINANTSKIRJAOSKUS

 Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid plahvatuslikult huvi

investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt ja see trend on jätkuvalt püsinud. Võimalusi saada

vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata koolide

suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Rahandusministeeriumi ja teadlaste koostöös

valmisid 2023. aasta suvel ka rahatarkuse õpiväljundid kõikidele kooliastmetele, mis saavad

aluseks teema lõimimisel õppekavadesse ja –materjalidesse.

Vajab tähelepanu:

PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED

 2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis asutatud 9 panka ja 5 välisriigi panga filiaali, samas

märkimisväärne turuosa on üksikute ja suuremate pankade käes. Mitte-pankadest krediidiandjate

turuosa on suhteliselt väike ja ka seal on suurem osa turust viie suurema krediidiandja käes. Seega

on laenuturul arenguruumi konkurentsiolukorra paranemiseks.

 Finantskriiside juhtimise raamistik ei ole nii-öelda päris lõpuni valmis finantskriiside efektiivseks

ennetamiseks ja lahendamiseks – kehtiv regulatsioon võib sisaldada takistusi sobilike

kriisilahendusmeetmete rakendamiseks (näiteks Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondis ei ole

piisavalt vahendeid suuremate kriiside tarvis). EL pangandusliidu projekti lõpuni viimine

(muuhulgas ühtse hoiusekindlustuse süsteemi teke) peaks aga muutma ELi finantssüsteemi

stabiilsemaks ja vähendama seeläbi riskide kandumist Eesti finantskeskkonnale ja majandusele

tervikuna.

 Hetkel ei pruugi infovahetus olla eelkõige välispartneritega kriisiolukorras kõige sujuvam. Seega

on Põhja- ja Baltimaade suunal võimalik finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimisealast koostööd

rohkem tõhustada (ka muudes valdkondades peale panganduse, näiteks kindlustus ja rahapesu

tõkestamine). Samuti tuleb muutunud julgeoleku olukorras pöörata täiendavat tähelepanu

siseriiklikule valmisolekule kriiside lahendamiseks, sealhulgas selliste, mis puudutavad ka

finantssektorit.

 Kõik krediiditurul tegutsejad ei ole täna finantsjärelevalve all – näiteks hoiu-laenuühistud ja

inkassoteenust pakkuvad ettevõtted. Nende viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiu-

laenuühistute hoiustajate kindlustunnet ning oodatud muutus on ka inkassoturu korrastamine.

Samuti ei väljasta kõik krediidiandjad täna laene piisavalt vastutustundlikult või puuduvad

võimalused laene vastutustundlikult väljastada. Eelkõige positiivse krediidiregistri loomine võiks

aidata seda probleemi lahendada.

55

 Nii füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel ei ole võimalik panga-, investeerimis- ja muude

finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlusi efektiivselt lahendada ilma kohtusse

pöördumata. Lahenduseks saab olla efektiivse kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi

loomine.

KAPITALITURG

 Kuigi Tallinna börsile, sealhulgas alternatiivturule, tuli ka 2023. aastal uusi emitente, siis on kogu

kapitaliturg võrreldes pangandussektoriga jätkuvalt suhteliselt väike. Kuigi kapitaliturg on

viimaste aastatega kasvanud, on selle areng siiski vähene või ebaühtlane.

 Konkurents investeerimisteenuste sektorite või teenuste lõikes on kohati vähene ning teenuste

pakkujatele on seatud üleliigseid nõudeid turule sisenemiseks või seal tegutsemiseks. See

vähendab elanikkonna võimalusi valida endale mõistlike kuludega kõige sobivam

teenusepakkuja.

 Ka investeerimisteenuste tarbimine on Euroopa keskmisega võrreldes madal, kuid majanduse

konvergentsi ja sissetulekute edasise tõusu kontekstis viitab samas teenuste pakkumise kasvu

potentsiaalile.

 Väljakutseks on seni reguleerimata alade (ühisrahastus ja krüptovarad) toomine

finantsjärelevalve alla kooskõlas Euroopa Liidu vastavate regulatsioonidega, et tagada piisaval

tasemel investorite kaitse. Ühisrahastuses on värskelt vastav samm tehtud, kuid krüptovara

teenuse osutajate, sh virtuaalvääringu pakkujate puhul ootab see veel ees. Väljakutseks on muuta

aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registreerimise süsteem senisest paindlikumaks

(emitentide jaoks mugavaks) ja eraldi reguleerida krüptovarade registreerimist, mis muu hulgas

arvestaks ka tänaseid uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi (näiteks registripidamine plokiahela

baasil).

FINANTSKIRJAOSKUS

 Kuigi huvi säästmise ja investeerimise vastu on viimaste aastatega jõudsalt kasvanud, siis suur osa

elanikkonnast ei säästa piisavalt, rääkimata investeerimisest. Väidetavalt on vastavad teadmised

siiski enamikel olemas ja rahatarkuse edendamisel Eestis on suurimaks väljakutseks, kuidas

headest teadmistest saaks muutus inimeste hoiakutes ja käitumises. Teisalt on huvi

investeerimise vastu suurendanud finantspettuste levimist, mistõttu tuleb teha ka piisavat

hoiatus- ja selgitustööd. Eraldi tähelepanu vajab pikaajalise säästmise ja investeerimise teema,

sealhulgas selgitustöö pensioniks valmistumisel ja erinevate valikute tutvustamisel.

KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID

 Keskmine II samba fondide pikaajaline reaaltootlus alates aastast 2002 kuni 2023 lõpuni oli 3,9

protsenti ja reaaltootlus 0,1 protsenti. Kuigi kokkuvõttes oli 2023 hea aasta, siis jätkuvalt vajab

fondide tootlus tähelepanu, sealhulgas küsimus, kas vaja on teha muudatusi ka regulatsioonides.

56

 2023. aasta lõpuks oli II samba fondide maht kokku 4,95 miljardit eurot (2022. aasta lõpus 4,04

miljardit). Kuigi aastane tõus oli 0,9 miljardit eurot, siis investeerimiskeskkond üldiselt on jätkuvalt

keeruline. Kokkuvõttes on väljakutseks, kuidas selgitada pensionikogujatele pikaajalise

investeerimise eripärasid ehk eelkõige pikale eesmärgile keskendumist.

 Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp

konkurents - senisest kolmest pakkujast on pensionilepingute turul aktiivselt tegutsemas üks

pakkuja. Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest

kindlustustoodetest huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid.

 Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks

kasvada stabiilselt ka tulevikus. III sambaga liitumisest üksi ei piisa - kapitali kogumiseks tuleb teha

ka regulaarselt sissemakseid. Seega on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga liitunud

inimesi regulaarselt panustama.

RAHAPESU TÕKESTAMINE

 MONEYVAL-i viienda hindamisvooru koondhinnang meie rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise süsteemi efektiivsusele ning seonduvad soovitused avaldati Eesti kohta koostatud

raportis jaanuaris 2023. Jagatud soovitused moodustavad suurepärase aluse, et vaadata üle meie

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegia ning nii koostöökorraldus kui tööriistad

selle strateegia elluviimiseks, sealhulgas riskipõhine lähenemine ja selle vahetu elluviimine, et

paremini valmistuda uue riikliku riskihinnangu koostamiseks. Soovituste alusel valmib ka riiklik

tegevuskava.

 Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda ka Eesti

uuskuvandist (digikuvand, e-residentsus jmt) ja prioriteetidest tulenevate uute võimalike

rahapesualaste väljakutsetega, sh virtuaalvääringu teenusepakkujate sektorisse koondunud

riskidega. Vajadus on rahapesu tõkestamise süsteemi õigusraamistiku loomisel, mis lubaks

rahapesu andmebürool kasutada erinevate registrite andmeid riskianalüüsides.

 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise infotehnoloogiliste arenduste seisukohast on

oluline tegelike kasusaajate andmekogu edasiarendamine tagamaks nii selle vastavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi nõuetele, kui ka tõhus ja tulemuslik siseriiklik

toimimine.

ARVESTUSALA

 Arvestusalase info usaldusväärsuse parandamiseks on oluline tõhusamate innovaatiliste

lahenduste rakendamine selle info vahetul tootmisel nii aruandluse operatiivsuse kui

kulutõhususe vaates, näiteks kogu aruandluse esitamine riigile ühtse taksonoomia alusel

masinloetavalt lähtudes reaalajamajanduse kontseptsioonist. Eraldi küsimuseks jääb

usaldusväärse arvestusalase info tootmisega seotud elukutsete kutsealase tegevuse kvaliteedi

57

tõstmine, seda nii läbi täiendavate kutsete reguleerimise, nõuetele mittevastava kutsetegevuse

välistamise kui ka kutsetegevuse üldise kvaliteedi tõstmise.

 Vandeaudiitori teenuste piisavuse kindlustamiseks tuleb püüelda vandeaudiitorite ja

auditeerimiskohustusega ettevõtete ja organisatsioonide sobiva tasakaalu poole. Audiitorteenuse

kättesaadavusele on avaldanud mõju audiitorettevõtete arvu järjepidev vähenemine: 2017. aasta

148 audiitorettevõtte asemel tegutseb turul praegu 115 audiitorettevõtet, sealjuures lõpetas

perioodil 2022/2023 tegevuse 15 audiitorettevõtet. Kuna lähiaastatel suureneb eeldatavalt

vandeaudiitorite koormus seoses kestlikkusaruannete kontrollimisega, tuleb audiitorteenuse

kättesaadavuse parandamiseks ergutada Audiitorkogu liikmeskonna kasvu ning kaaluda auditi- ja

ülevaatuskohustuse piirmäärade muutmist.

 Vandeaudiitorite kutseala toimimise seisukohast on oluline piisava järelevalvevõimekuse ja -

ulatusega kutsest sõltumatu järelevalve olemasolu selleks, et tagada kutsetegevuse standarditele

ning kutsetegevuse eetikanõuetele vastav kvaliteetne kutsetegevus. 2022/2023 korralise

kvaliteedikontrolli tulemuste põhjal on audiitorettevõtjate poolt osutatud audiitorteenuse

kvaliteet võrreldes varasemate aastatega pisut halvenenud.

 Olulise arenguhüppe teeb Euroopa Liidu vastavasisulise uue direktiivi valguses äriühingute

kestlikkusaruandlus (puudutab esmajoones suuremaid ettevõtteid), mille ühtlasem, ühetaolisem

ja laiapõhjalisem kasutuselevõtt nõuab eraldi jõupingutusi nii antud infot kaasavate

infotehnoloogiliste süsteemide väljaarendamisel (ettevõtjaportaal vm) kui ka ühiskonna

vastavasisulise üldise teadlikkuse tõstmisel. Lisaks finantsaruandluse kontrollimisega seotud

probleemidele nõuab täiendavat tähelepanu ka kestlikkusaruandluse kontrollifunktsioonide

väljatöötamine.

 Siseauditeerimise funktsiooni rakendamisel avaliku sektori täidesaatva riigivõimu asutustes

kehtiva seadusandluse nõuete järgimisel ilmnenud vajakute (eelkõige kohustusliku regulaarse

välise kvaliteedihindamise tegematajätmine) taustal vajab tähelepanu audiitortegevuse seaduse

nõuete asja- ja ajakohasus. Kvaliteetne siseaudit aitab kaasa tõhusale riskijuhtimisele ning toetab

otsuste tegemist ja nende tulemuslikkuse jälgimist. Selle valdkonna ülereguleeritus tekitab aga

riigile asjatut rahalist kulu ning võib kahjustada siseauditi kuvandit.

 Tähelepanu vajab ka audiitortegevuse registri nõutaval tasemel hoidmine ja edasiarendamine,

kuivõrd tänane lahendus ei taga ei tänapäevanõuetele vastava registri olemasolu ega selle

teenindamist.

58

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tegevus 1.1.Finantspoliitika kujundamine

Eesmärk: Tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel, läbipaistvus ja finantsstabiilsus.

Tabel 16. Finantspoliitika kujundamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile tekkiva erakorralise kulu suurus

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja filiaalini tegutsejate pakkujate arv, >

185 174 180 210 250 260 270 290 300 300

Tähtaegselt üle võtmata EL õigusaktide arv

0 0 1 4 7 5 0 0 0 0 0

II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4%, %

1,0 0,6 0,6 0,6 0,6 0,54 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5

III sambas hõlmatud inimeste arv

97 000

94 000

167 200

179 500

186 500

196 500

190 000

200 000

205 000

210 000

210 000

Hasartmängusõltuvuse määr (%): tõenäoline patoloogiline mängija, <

- 2 - 1 - 1 1 - 1 - 1

Hasartmängusõltuvuse määr (%): mõningate probleemidega mängija, <

- 4 - 9 - 9 4 - 4 - 4

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: hoiakud

- - 7 - - Ei

hinnat ud

- 5 -

- -

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: käitumine

- - 13 - - 23 - 10 -

- -

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: teadmised

- - 4 - - 3 - 3 -

- -

59

Joonised 20 ja 21. Finantspoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Tegevused ja tulemus:

Finantssektori stabiilsuse tagamisele ja läbipaistvusele suunatud tegevused.

§ Riigikogu võttis 2023. aasta veebruaris vastu makse- ja arveldussüsteemide eelnõu. Seadusega

nähakse ette nõuded suurematele maksesüsteemidele ning see, kuidas toimub süsteemselt olulistes

maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine.

2023. aasta alguses arutas valitsus Eesti seisukohti Euroopa Liidu välkmaksete ettepanekule. Valitsus

otsustas toetada laialdast üleminekut välkmaksetele, sest kiiremad maksed toetavad laiemalt nii Eesti

kui kogu ELi majanduse efektiivset toimimist ja konkurentsivõimet. Eestis pakub välkmakseid hetkel viis

panka ja üks makseasutus. Kolm suuremat panka edastavad välkmaksete skeemi kaudu 93 protsenti

kõikidest Eesti turu välkmaksetest.

§ Kooskõlastusringile esitati krediidiinkassode ja – ostjate seaduseelnõu, mille kohaselt

kehtestatakse krediiditurul tegutsevatele inkassodele rida tegevusnõudeid ja nad peavad oma

tegevuse jätkamiseks saama finantsinspektsiooni tegevusloa hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Sellega tekib

finantsinspektsioonil ka õigus teha inkassofirmade üle järelevalvet ja probleemide ilmnemisel kasutada

sanktsioone alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni.

§ Rahandusministeerium esitas kooskõlastamisele hoiu-laenuühistute (HLÜ) seaduse muudatused,

mille kohaselt peavad kõik hoiu-laenuühistud ennast kujundama ümber ühistupankadeks. Ühistupank

allub finantsinspektsiooni järelevalvele ja tema hoiustele laieneb Tagatisfondi kaitse.

Seadusmuudatuste eesmärk on kaitsta hoiustajate raha hoiu-laenuühistutes.

§ Esitati kooskõlastamisele väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on vabaneda pisi-sentidest.

Vähendamaks vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks, saatis rahandusministeerium koostöös Eesti

pangaga huvirühmadele konsulteerimiseks välja ideekavandi hakata poekassades ostukorvi hinda

ümardama lähima 5 sendini. Nii oleks võimalik hoida ära müntide tootmisest tulenevat raiskamist, mis

ringlusest kõrvale jäänud müntidega kaasneb.

60

§ EL-s lepiti 2023. aasta lõpuks kokku pankade kapitalinõuete uues regulatsioonis (nn Baseli uued

standardid). See on tähtis, et tagada Eestis tegutsevate pankade piisavate kapitalinõuete toel

finantsstabiilsus. Uute nõuete eesmärk on tagada ELi pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste

majandusšokkide suhtes, aidata Euroopal taastuda COVID-19 pandeemiast ja liikuda kliimaneutraalsuse

suunas. Kokkulepe oli ka Eestile sobiv, kuna see tagab, et kapitalinõudeid ei saa niimoodi

tsentraliseerida, et tütarpangad jääksid ilma kaitsemeetmeta (arvestades, et Eestis tegutseb mitmete

välismaiste pangandusgruppide tütarpankasid). Nüüd järgneb nende nõuete ülevõtmine Eesti

õigusesse.

2023. aasta kevadel avalikustati EL-s uued pankade kriisiohjamis- ja hoiusekindlustusraamistiku

reformi ettepanekud. Ettepaneku eesmärk on tagada, et kõigi pankade jaoks, olenemata nende

suurusest, ärimudelist ja vastutusstruktuurist, oleks kriisijuhtimine võimalikult tõhus. Näiteks kui mõni

väiksem Eestis tegutsev pank satub raskustesse, siis praeguse raamistiku järgi algatatakse panga

lõpetamine (likvideerimine) siseriiklike maksejõuetuspõhimõtete alusel. Reformi eesmärk on aga

hõlmata kriisilahenduse alla need keskmise suurusega ja väiksemad pangad, kes on avalikku huvi

arvestades praeguses raamistikus kriisilahenduseks liiga väiksed, kuid likvideerimiseks liiga suured.

2023. aasta lõpuks siiski aga kokkulepet ei saavutatud, kuna kaasnev koormus nii pangandussektorile

kui ka ühiskonnale laiemalt oleks pakutud reformi tulemusel liiga kõrge ja ebaproportsionaalne.

2023. aastal toimus ka mitu kohtumist Põhja-Balti ministeeriumite ja teiste ametiasutuste vahel, et

tugevdada ja tõhustada omavahelist koostööd finantskriiside juhtimiseks.

Finantssektoris konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut

soodustavad tegevused.

Augustis hakkas maailma tuntuim indeksipakkuja MSCI avaldama oma indeksite hulgas eraldi

Baltikumi indeksit MSCI Baltic. MSCI Balti indeks aitab tuua Eesti ettevõtted suurte rahvusvaheliste

investorite radarile ning aitab meelitada piirkonda rohkem investeeringuid ja parandada Balti

ettevõtete juurdepääsu kapitalile.

Koostöös Läti ja Leedu rahandusministeeriumitega töötati välja nõuded, kuidas ühtlustada ja

lihtsustada reegleid, mis puudutavad väiksema mahuga väärtpaberiemissioonide korraldamist ja

väärtpaberite pakkumist üle kolme Balti riigi (eeldusel, et pakkumise maht on alla 8 miljoni euro).

Valitsus andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Komisjoni ettepanekule alustada ettevalmistusi

digitaalse euro käibele laskmiseks Euroopa Liidus. Digitaalne euroraha tähendab, et sularaha kõrvale

tekiks uus seaduslik digitaalne maksevahend, millega inimesed ja ettevõtjad saavad igal ajal ja igal pool

euroalal maksta. Euroopa Keskpank on digieuroga seonduvat analüüsinud üle kahe aasta, nüüd on

eesmärk edasi liikuda ettevalmistus- ja katsetamisetappi. Digieuro loodetakse välja arendada umbes

kolme aasta jooksul. Keskpank saab langetada otsuse digitaalse maksevahendi kasutuselevõtmise kohta

61

pärast seda, kui nõukogu ja parlament on võtnud vastu digieuro kasutuselevõttu võimaldava

õigusraamistiku.

§ Esitati kooskõlastamisele krüptovarade uus regulatsioon (krüptovaraturu seadus). Uus

krüptovarasid puudutav regulatsioon saab olema rohkem investorite kaitsele suunatud. Muuhulgas

nähakse ette standardiseeritud reeglid krüptomaailma prospektide ehk „white paper’ite“

avalikustamisele ja koostamisele. Tulevikus hakkab rahapesu andmebüroo asemel finantsinspekstioon

teostama kontrolli, aga ka väljastama vastava valdkonna tegevuslube.

EL tasandil toimus 2023. aastal veel mitmeid töögruppe, kus aktiivselt osalesime – EL

kapitaliturgude arendamine ja makseteenuste osutamise regulatsiooni muutmine (näiteks kuidas

ennetada paremini maksetega seonduvaid pettusi jms). Eesti õigusesse toovad need muudatusi

järgnevatel aastatel.

Koostati Fintech strateegia kavand koostöös partneritega. Strateegia eesmärgiks on aidata kaasa

finantsinnovatsiooni kasvule riigi ja erasektori koostöös.

Otseselt finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitse suurendamisele suunatud tegevused.

Toimusid Finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamisega seotud tegevused.

2023. aastal oli fookus eelkõige haridussüsteemi puudutavatel tegevustel nagu rahatarkuse õpetajate

mentorprogrammi juhtimine, elektroonilise õppematerjali süstematiseerimine ja kättesaadavaks

tegemine, eelkooliealistele õppematerjali loomine, rahatarkuse valdkonnas teadustööde kirjutamise

motiveerimine ja palju muud.

2023. aasta aprillis lõpetas õpetajate rahatarkuse mentorklubi oma kolmanda hooaja, kus osales

kolmteist gruppi üle Eesti ning lõputunnistuse said 179 õpetajat kümnesr mentorklubist. Kolmandal

hooajal said õpetajad süvendatud teadmisi kulude-tulude ülesmärkimise ja analüüsi, eelarve

koostamise, targa majandamise ja laenamise, investeerimise põhitõdede, varaklasside ja riskide ning

ettevõtluse ja sissetulekute kasvatamise kohta.

Sügisel alustasid neljandat õppeaastat õpetajate rahatarkuse mentorklubid, kus kohtusid rohkem

kui 200 õpetajat kümnes grupis üle Eesti. Õpetajad õpivad mentorklubides nii isiklikku rahatarkust kui

ka vahetavad rahatarkuse õpetamise kogemust, et saadud teadmisi õpilastele edasi anda.

Toimus esmakordselt rahatarkuse edendajate konkurss rahandusministeeriumi,

finantsinspektsiooni, Eesti panga ja Eesti pangaliidu koostöös. Konkursi raames tunnustati isikuid ja

organisatsioone, kes on andnud valdkonna eestvedajatena märkimisväärse panuse Eesti inimeste

rahaga ümberkäimise oskustesse.

Valmis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline finantskirjaoskuse

uuring, mille kohaselt Eesti elanike rahateadmised on maailmas kõrgel 3. kohal. Samas selgub

uuringust, et edaspidi on vaja rohkem panustada käitumismustrite muutmisse, kuna Eesti

62

finantskäitumine on kolme aastaga langenud 13. kohalt 23. kohale. Viimati viis OECD võrdlusuuringu

läbi 2020. aastal, sealt alates on Eesti finantskäitumises langenud 10 koha võrra.

Valmis täiskasvanute rahatarkuse uuring, mis on osa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni

(OECD) rahvusvaheline finantskirjaoskuse uuringust. Uuring näites, et kõigist vanusegruppidest

hindavad oma finantskirjaoskust kõrgeimaks just nooremad inimesed ehk 20 kuni 29-aastased, kelle

seas on iseseisva eluga alustades rahaasjade planeerimine saanud normiks. Andmed näitavad, et raha

planeerimine, haldamine ja kasutamine on saanud mõtestatud ja teadlikuks tegevuseks. Uuringu käigus

küsitleti kokku 1119 Eesti elanikku vanuses 18–79 eluaastat, eesmärgiga kaardistada elanike

finantskirjaoskuse hetkeseisu ning analüüsida muutusi. Tegu on järjekorras viienda täiskasvanute

rahatarkuse uuringuga, eelmised küsitlused viidi läbi aastatel 2010, 2012, 2015 ja 2019.

Valmis õpiväljundite loend rahatarkuse teadmistest ja oskustest, mis võiksid õpilastel olla

omandatud erinevates kooliastmetes. Materjal on mõeldud õpetajatele abiks rahatarkuse eakohase

õpetamise planeerimisel. Projekt „Rahatarkuse õpiväljundid vanuseastmete kaupa“ on üks esimesi

omataolisi Euroopas. Eesti õpiväljundite projekt valmis koostöös TalTechi ja Tallinna ülikooliga, abistas

haridus- ja teadusministeerium.

Alustati uuringuga, et leida sobiv tehnoloogiline lahend positiivse krediidiregistri tarbeks, et

eraisikute andmed oleksid piisavalt kaitstud. Uuringu tulemused selguvad hiljemalt 2024. aasta

märtsiks, mil alustatakse regulatsiooni väljatöötamisega. Register hakkab koondama eraisikute

laenukohustusi, sealhulgas liisingud ja järelmaksud. Registri üldisem eesmärk on tagada senisest

vastutustundlikum laenu andmine, et ennetada lõhki laenamist. Plaan on esitada registri aluseks olev

regulatsioon 2024. aasta lõpuks Riigikogule menetlemiseks.

§ Kooskõlastusringile liikusid seadusemuudatused, millega muutuvad paremaks investeerimiskonto

kasutamise võimalused. Muudatused peaksid investeerimiskonto kasutamise muutma atraktiivsemaks

ja vähendama väikeinvestori motivatsiooni asutada investeeringute tegemiseks äriühing. Eelnõuga

täiendatakse ka pensioni investeerimiskonto investeerimisvõimalusi – kui praegu on need samad, mis

tavalise investeerimiskonto puhul, siis uue võimalusena lisanduvad pandikirjad. Kuna ühisrahastusse ja

krüptovarasse investeerimise riskid on mõnevõrra kõrgemad, siis sinna pensioniraha investeerida ei

saa.

Finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamine

2023. aasta alguses kompenseeriti ligi 342 000 inimesele vahepeal peatatud teise samba maksed,

mis kokku maksis 270 miljonit eurot. Algselt oli kompensatsioon planeeritud kahele aastale, kuid see

otsustati teha ühe maksena 2023. aasta jaanuaris, et raha jõuaks kiiremini inimeste pensionikontodele

ja investeeringutesse. Kompenseeriti tegemata jäänud 4 protsendi maksed 1961. aastal või hiljem

sündinud inimestele, kes tegid oma 2 protsendi makseid perioodil 2020. aasta 1. juuli kuni 2021. aasta

31. august ja ei olnud teisest sambast vahepeal lahkunud. Samuti said oma kompensatsiooni kätte2023.

aasta jaanuaris sambast lahkujad.

63

§ Kogumispensionide valdkonnas võeti vastu seadusemuudatus, mille kohaselt lisatakse personaalse

pensionitoote ehk PEPP III samba pensioniskeemide ringi ning laiendatakse PEPPi sisse- ja

väljamaksetele III samba maksusoodustusi.

§ Üle pika aja on muutmisel liikluskindlustuse seadus. Sellega võetakse meie õigusesse üle Euroopa

Liidu kindlustusereeglid, et tagada kahjukannatanutele parem kaitse. Aasta lõpus liikusid muudatused

kooskõlastusringile.

Panustati sotsiaalministeeriumi veetavasse pensionitarkuse strateegia 2023–2027

väljatöötamisse. Strateegia eesmärgiks on tagada tarkade pensioniotsuste tegemine ning seeläbi

suurem majanduslik kindlustatus.

§ Kooskõlastamisele saadeti kogumispensionide seaduse muudatused eesmärgiga täiendada

regulatsiooni praktikas ilmnenud teemade lahendamiseks, näiteks pensioni investeerimiskonto,

pärimisreeglite jms teemadel.

Valmis riikliku pensioni prognoosimudeli esimene prototüüp, mille arendamisse panustas

rahandusministeerium koos sotsiaalministeeriumiga. Arendustegevuse tulemusel valmis

pensionimudeli esimene versioon, koos selle tehniliste kirjeldustega ning toodi välja ettepanekud

mudeli edasisteks arendusteks. Mudeli jätkutööd on planeeritud 2024. aastasse ning fookuses on

valminud mudeli jooksev valideerimine ning kasutusele võtmise teadusnõustamine. Tööde lõppedes

liigub mudel statistikaameti kasutusse.

Hasartmängupoliitika kujundamine

§ Riigikogu võttis juunis vastu hasartmängumaksu seaduse muudatused, millega kavandatakse

erinevate mänguliikide maksumäärade tõus. Maksutõusu peamiseks eesmärgiks on riigieelarve tulu

suurendamine, et kindlustada Eesti julgeolek ning tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus.

Rahandusministeerium korraldas koos Eesti Lotoga vastutustundliku hasartmängu teemalisel

foorumi, kus leiti, et mängusõltuvusse sattumise vähendamiseks on oluline astuda riiklikke samme,

millest esimesena tuleks kaasajastada hasartmänguseadust. Foorumil vaadati üle Eesti elanikkonna

mängukäitumise hetkeseis ning toodi välja valdkonna probleemkohad ja vajalikud tegevused ala

reguleerimiseks.

202. aasta

64

Tegevus 1.2 Arvestuspoliitika kujundamine

Eesmärk: Usaldusväärne ja avalikule huvile vastav arvestusalane informatsioon.

Tabel 17. Arvestuspoliitika kujundamise mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2018-2027.

Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2027

Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale (MONEYVAL), hinnangud „osaliselt vastavuses“ või „madal“ puuduvad

0 0 0 0 15 0 10 4 6 4

Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal kõikidest registrile esitatavatest, %

4,8 4,4 4,1 4 4 5 5 5 5 5

Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud varade suhe, %

87 88 88 88 88 80 80 80 80 80

Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud töötajate arvu suhe, %

61 60 59 60 59 60 60 60 60 60

Audiitorettevõtjate osakaal, kelle

90 93 94 88 81 100 100 100 100 100

Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate teadete osakaal süvaanalüüsi saadetud teadetest, %7

17 28 27 47 21 38 30 30 30 30 30

RAB-i tegevusloaga isikute järelevalvega kaetus (nii off- site kui on-site), %

- 4 38 32 15 41 30 30 30 30 30

Järelvalveliste toimingutega aastas hõlmatavate kutseühenduste liikmete osatähtsus, %

23,1 24,2 23,8 27,6 29 17 17 17 17

7 Mõõdiku aasta sihtmäär näitab, kui palju mõõdetaval aastal Rahapesu Andmebüroole esitatud teadetest, mis on teate esitamise

aastal süvaanalüüsi võetud, on kasutatud uurimisasutuste edastuses järgmise aasta jaanuari seisuga.

65

Joonised 22 ja 23. Arvestuspoliitika kujundamise tegevuse valitud mõõdikute visuaal

Tegevused ja tulemus:

Arvestusvaldkonna korraldamine

Raamatupidamise Toimkond tegi oma tavapärast tööd raamatupidamiskeskkonna ja -

standardite edasiarendamisel, juhendite tutvustamisel ja selgitamisel.

§ Raamatupidamise toimkond esitas avalikule arutelule RTJ 11 „Äriühendused, tütar- ja

sidusettevõtete kajastamine“ muudatused, mis käsitlevad eelkõige ettevõtete ühinemise ja

jagunemise kajastamist Eesti finantsaruandluse standardit rakendavates ettevõtetes. Kasutajate

senise tagasiside põhjal leidis toimkond, et nimetatud valdkonnas on kasutajate ootus saada

täpsemaid juhiseid ühinemiste ja jagunemiste kajastamiseks. Juhendi muudatuste eelnõu täpsustab

ühinemist ja jagunemist käsitlevate punktide sõnastust ning täiendab seda senisest

üksikasjalikemate näidetega.

2023. aastal on kestlikkusaruandluse teema teadlikkust tõstetud esitlustega erinevate

valdkondade konverentsidel ja seminaridel. Toimus rahandusministeeriumi infopäev, korraldati

veebiesitlusi ning osaleti töötubades ettevõtjatega, näiteks Rohetiigri töötuba, kus arutleti ESG

(keskkondlikke, sotsiaalseid ja juhtimiskultuuriga seotud) mõjude, nende kaardistamise ja hindamise

üle. Eesti eestvedamisel arendatakse koos partneritega Soomest, Lätist, Leedust ja Poolast

digitaalset tööriista, mis aitaks luua äriühingute kestlikkusdirektiivi ja selle juurde kuuluvate

standarditega kooskõlas oleva majandusaasta kestlikkusaruande. See on vajalik, et mõtestada

ettevõtte tegevuse mõjusid, riske ja võimalusi jätkusuutlikkusele orienteeritud maailmas. Projekti

lahutamatuks osaks on ka sidusgruppide kaasamine. Kestlikkusaruandluse direktiiv kohaldub alates

2024. aastast, laienedes järk-järgult. Alates 2024. majandusaastast suurtele avaliku huvi üksustele

(üle 500 töötaja), 2025. aastast kõigile suurettevõtetele, 2026. aastast ülejäänud börsil noteeritud

ettevõtetele (v.a mikroettevõtted) kellel on võimalus aruandluskohustust kahe aasta võrra edasi

lükata.

§ Valmistati ette raamatupidamise seaduse väljatöötamise kavatsus, et kõrvaldada ilmnenud

takistused e-arvete levikult erasektoris ja minna Eestis täielikult üle Euroopa e-arve standardile.

66

Valmis „Siseauditi mõju organisatsiooni eesmärkide saavutamisele ja väärtuse

suurenemisele“ analüüs. Analüüsi eesmärk oli saada ülevaade Eesti siseauditeerimise teenuse turul

toimuvast ning koguda teavet tuvastamaks, kuidas aitab siseaudit kaasa organisatsiooni tegevuse

täiustamisele ning millist lisandväärtust see loob.

Audiitortegevuse korraldamine

Vandeaudiitorite ja vandeaudiitorite ühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve

korraldamine jätkus analoogselt eelmistele aastatele.

Rahapesu tõkestamine

2023. aasta alguses avaldas MONEYVAL 2022. aasta kevadel toimunud hindamisvisiidi

tulemusel valminud raporti. Raportis toodi positiivse punktina välja krüptoäride mahu hoogne

vähenemine ja seda tänu Eesti karmimatele seadustele ja rahapesu andmebüroo intensiivsele

järelevalvetegevusele. Lisaks leiti, et traditsioonilises finantssektoris on meetmete rakendamine end

õigustanud ning riskid on suures osas maandatud. Järgnevate aastate prioriteediks on hindajatelt

saadud soovituste ellu rakendamine, tagamaks jätkuvalt tõhusad süsteemid ja võimestatud

asutused.

Aprillis toimus MONEYVALi liikmete ministrite kohtumine, kus võeti vastu kõrgetasemeline

deklaratsioon ja MONEYVAL Strateegia aastateks 2023-2027. Vastuvõetud deklaratsioon käsitleb

aspekte, tugevdamaks poliitilist ühtehoidu rahapesu ja terrorismi vastases võitluses läbi

MONEYVALi. Samuti märgib deklaratsioon, et koos Euroopa Nõukoguga näidatakse oma poolehoidu

Ukrainale, Vene Föderatsiooni poolt korraldatud agressiooni vastu. Eestis on lähtudes EL-i

sanktsioonidest külmutatud venelaste vahendeid ligi 20 miljoni euro ulatuses. Lisaks nenditi

kohtumisel, et Strateegias esile tõstetud tegevuste elluviimine nõuab lisaressursse ja hetkel on

võimalik rakendada vaid peamiseid tegevusi. Samuti soovitakse parandada poliitilist kaasatust,

tugevdada MONEYVALi rolli FATFis ja arendada koostöövorme Euroopa Nõukoguga.

§ Rahandusminister kehtestas määruse, mille kohaselt Eestis tegutsevad virtuaalvääringu teenuse

pakkujad on kohustatud edastama Eesti pangale ja rahapesu andmebüroole regulaarselt andmeid

oma tegevuse, hoolsusmeetmete, osutatud teenuste ning varade ja kohustuste kohta alatest 1.

jaanuarist 2024. Nõue on vajalik, et riigil oleks ülevaade võimalikest riskidest ja rahapesu

andmebüroo saaks hoida sektori riskipilti ajakohasena, kiiremini ohtudele reageerida ja riske

maandada.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldas mahuka analüüsi, mille eesmärk on parandada

rahapesuvastast võitlust Põhja- ja Baltimaades. Eesti tegevust rahapesu tõkestamisel hindas IMF

piisavaks ning kiitis regiooni järelevalveasutuste vahelist infovahetust rahapesu vastases töös.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise paremaks tõkestamiseks soovitab IMF Põhja- ja Baltimaadele

koguda veel rohkem piiriüleseid andmeid ja teha lisainvesteeringuid kõrgtehnoloogilisse

67

andmeanalüüsi. Samuti soovitab IMF regiooni riikidel igaks juhuks valmistuda ühisteks sammudeks

finantsjärelevalve tugevdamisel näiteks siis, kui mõne panga puhul peaksid tulevikus ilmnema

suuremad rahapesuriskid.

Kohustatud isikutest on krediidiasutused kõige riskiteadlikum, ühtlasi ka kvaliteetseid teateid

saatev sektor. Pankade lõikes on esitatud teadete vormiline ja sisuline kvaliteet küll ebaühtlane, kuid

teadetes kajastub edasiminek hoolsusmeetmete rakendamises. Kõikide teiste sektorite puhul on

peamiseks probleemiks madal teatamisaktiivsus. Finantseerimisasutuste, kauplejate ja

professionaalide (v.a notarid) seas on vaid üksikud aktiivsed teatajad, kes saadavad üle kümne teate

aastas. Teadete liikide osas kasvas hasartmängukorraldajate ja finantseerimisasutuste sektoris

kahtlase tehingu teadete (STR) arv, mis viitab, et varasemast enam osatakse tuvastada

rahapesukahtlast tegevust. Mitmes sektoris kasvas terrorismi rahastamise kahtlusega teadete (TFR)

arv ja nende teadete saatjate arv. Saadud TFR-teadetest on näha, et turuosalised oskavad ka neid

juhtumeid varasemast paremini leida ja analüüsida.

Terrorismi rahastamise vaatepunktist on Eestis endiselt kõrgeim risk edastamise faasis,

terroristlikul eesmärgil vahendite kogumise ja kasutamise risk on madal. 2023. aastal esitati

rahapesu andmebüroole märkimisväärne hulk teateid, mis puudutasid terrorismi rahastamise riski

või kahtlust isiku puhul, kes ei resideeru Eestis, kuid kasutab tehingus Eesti turuosalisi. See ilmestab,

et terrorismi rahastamise vastane võitlus on olemuselt rahvusvaheline ning mõnes teises riigis

tegutseva isiku kohta võib vajalikku infot koguda just Eesti turuosaline.

Möödunud aastal laekus rahapesu andmebüroole kokku 522 välispäringut või spontaanset

infoedastust ning esitati 225 välispäringut või spontaanset edastust.

Teistelt rahapesu andmebüroodelt laekunud välispäringud on jätkuvalt suuresti seotud Eesti

krediidiasutustes avatud respondentkontodega, aga ka Eestis registreeritud ettevõtetega, kes

osalesid rahapesu kahtlusega tehingutes välisriigis ega tegutsenud või omanud püsivat

tegevuskohta Eestis. See tüpoloogia viitab asjaolule, et Eestis registreeritud äriühinguid kasutatakse

välisriikides ära maksusüütegude toimepanemiseks, millega võivad kaasneda ka muud rikkumised.

Välispäringud näitavad, et suureneb Eesti äriühingute kasutamine erinevates e-kaubanduse

pettustes, kus Eesti äriühingute taha peituvad kauplejad eksitavad kliente kaubakirjeldustega ning

tarnivad kirjeldatust oluliselt madalama väärtusega kauba või jätavad kauba üldse tarnimata. Seega

on RABi teravdatud tähelepanu edaspidi ka e-kaubandusel.

Rahapesu riskipildist nähtub, et paljud rahapesu andmebüroo huviorbiidis olevad Eesti isikud ja

ettevõtted on avanud maksekontod välisriikides erinevate makse- ja e-raha asutuste juures. Sellest

tulenevalt on andmebüroo esitanud varasemast enam päringuid Leedu kolleegidele. Tihedat

välissuhtlust peetakse ka Malta, Läti, Ameerika Ühendriikide, Soome ja Saksamaaga. Vaatamata

Ukraina kolleegide keerulisele olukorrale, toimib ka nendega tihe ja sisukas koostöö.

Riigi võetud meetmete tõttu on virtuaalvääringu teenusepakkujate (VASPide) turg suuresti

korrastunud. Kui 2019. aasta lõpu seisuga kehtis Eestis enam kui 1200 ja 2022. aasta alguses 148

68

virtuaalvääringu teenuse tegevusluba, siis 2023. aasta lõpus 53. Virtuaalvääringu voogusid

seostatakse jätkuvalt kuritegeliku tegevusega, Eestis peamiselt pettustega. 2023. aasta lõpus Eesti

tegevusluba omavate VASPide vahendatud teenuste käive oli 2023. aastal 20 miljardit eurot. 2024.

aastal rakenduv regulaarne VASPide aruandluskohustus võimaldab tulevikus sektori riskipilti veelgi

paremini mõista.

Hoolimata elektrooniliste maksevõimaluste võidukäigust ja uutest tehnoloogiatest on sularaha

jätkuvalt kurjategijate seas eelistatud. 2023. aastal valmis rahapesu andmebüroos analüüs

„Sularahaga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis“, mis näitas, et võrreldes

pandeemia-aastatega, on Eestis tõusnud suurte mitmete sularahaintensiivsete teenuste

(valuutavahetus, investeerimiskulla müük ja hasartmänguteenused) sularahatehingute maht ja koos

sellega rahapesuohu tase. Piiriüleste e-raha ja makseasutuste Eesti makseagentide sularahaga

seotud maksetehingud on jätkuvalt kõrge rahapesuohuga. Osalt on riskid kandunud teistesse

jurisdiktsioonidesse, eelkõige Leetu.

2023. aasta märksõnadeks oli sanktsioonist kõrvalehoidmine ning mitme sanktsiooni liigiga

põimitud olukorrad. Rahapesu andmebüroole esitatud sanktsiooni teadetest (ISR) oli näha, et

kohustatud isikud, aga ka riigiasutused on hakanud rohkem tähelepanu pöörama sanktsioonist

kõrvalehoidumise analüüsile. Sanktsioonist kõrvalehoidumise juhtumites püütakse kasutada Eesti

finantssüsteemi ja juriidilisi isikuid. Rahapesu andmebüroo analüüs näitab, et maksed Venemaa ja

Eesti vahel on oluliselt vähenenud ning peamised finantssanktsiooni rikkumise riskid seostuvad

olukordadega, kus finantssanktsiooni subjektile tehakse kättesaadavaks mitte vahendeid (näiteks

raha), vaid majandusressursse (näiteks kaupu). Peaasjalikult on tegu juhtumitega, kus Eesti

ettevõtted jätkavad vahekehade kaudu koostööd Venemaa äripartneritega, kellega enne Ukraina

sõja algust tehinguid tehti, kasutades selleks kolmandates riikides registreeritud läbipaistmatu

taustaga ettevõtteid. Nimelt näidatakse kolmandates riikides registreeritud ettevõtteid selliste

kaupade saajatena, mida on keelatud Venemaale viia. Tegelikkuses võidakse kaup aga kolmandast

riigist re-eksportida Venemaale. Kauba Venemaale viimisel, varjates seejuures kauba lõppkasutajat,

võidakse rikkuda mitte ainult kauba piirangut, vaid teha majandusressursse kättesaadavaks

finantssanktsiooni subjektile, rikkudes sellega finantssanktsiooni. Erinevad sanktsiooni liigid (kauba

keeld, teenuse keeld ja finantssanktsioon) on omavahel tugevalt põimunud.

Lähiaastatel on rahapesu andmebüroo olulisemateks prioriteetideks juhtumianalüüsi ja

strateegilise analüüsi võimekuse kasvatamine. 2021. aastal viidi läbi eelanalüüs, et leida

optimaalsed teed rahapesu andmebüroo infosüsteemi RABIS ümberkujundamiseks targemaks

analüütiku töövahendiks. 2022. aastal alustati strateegilise analüüsi funktsiooni infosüsteemi

arendamist ning see kestab 2026. aastani.