10 (11)
lisandväärtuse kolmanda komponendi eest hindepunktid antud põhjendatult.
9.1. Protokollist nähtuvalt on Hankija omistanud Kolmanda isiku pakkumusele hindepunktid
keskkonnahoidliku lisandväärtuse kolmanda komponendi eest järgmise põhjendusega: Hankija
peab oluliseks lisaväärtuseks, mis on ka keskkonnasäästu aspektist selgelt määratletav, et
trükikoda võtab tagasi trükiste ülejäägi (vanad ajakirjad ja/või jaotusmaterjalid), mis kasutust
ei leidnud ja hoolitseb selle eest, et need läheksid tagasi ringlusesse.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et trükiste ülejääkide tagasi ja ringlusse võtmine täidab kõik
nõuded selle komponendi järgseks hindepunktide omistamiseks:
1) see on täiendav lahendus ajakirja väljaandmise protsessile või selle järeltegevustele
(kokku korjatakse/ringlusse võetakse Riigihankega tellitud, kuid üle jäänud ajakirjad);
2) see lahendus on objektiivselt keskkonnahoidlik ja selgelt määratletav (puudub vaidlus,
et trükiste kokku korjamine ja taaskasutus on keskkonnasäästlik tegevus).
9.2. Kuna hindepunktide saamiseks piisab ka ühest keskkonnahoidlikust lahendusest (vt p 7),
siis ei ole asja lahendamiseks vaja analüüsida, millist rolli võis mängida Protokollis Hankija
lause Kolmanda isiku igapäevase tegevuse keskkonnasäästlikkuse kohta (Oluline kestlikkuse
vaatest on ka pakkuja igapäevane keskkonnasäästlik tegevus). Samuti märgib
vaidlustuskomisjon, et Protokollist ei nähtu, et Hankija oleks vaidlusalused 3 punkti omistanud
Kolmanda isiku pakkumusele seonduvalt kasutatava trükikoja keskkonnasäästlikkusega
(olulise lisandväärtusena on nimetatud vaid trükiste ülejääkidega seonduvat). Seega ei ole õige
Vaidlustaja väide, et teda on koheldud Kolmanda isikuga võrreldes ebavõrdselt, kuna
Vaidlustaja üldise tegevuse keskkonnahoidlikkust ei ole hindepuntide andmisel arvestatud.
9.3. Vaidlustaja väitel eeldas ta, et Hankija on teadlik, kellele ta soovib hangitavad ajakirjad ja
materjalid paberkandjal edastada ning ülejääki, mida oleks vaja kokku koguda ja uuesti
kasutusse võtta, ei teki. Seetõttu ei pidanud Vaidlustaja vajalikuks pakkumuses kirjeldada
ajakirjade ülejääkide tagasi ja ringlusse võtmist ja seetõttu peab Vaidlustaja Kolmanda isiku
taolise põhjenduse arvesse võtmist lubamatuks. Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu.
Vaidlustaja on ise väljendanud seisukohta, et RHAD-is ei olnud määratletud kriteeriume ega
piiranguid selle osas, millised meetmed on käsitletavad keskkonnahoidlike meetmetena,
millega vaidlustuskomisjon ka nõustus (p 8.1), samuti on Vaidlustaja väitnud, et Hankijal ei
olnud õigust hinnata erinevate pakkujate pakutud lahenduste mõju suurust, mistõttu asjaolu, et
Vaidlustaja lähtus antud juhul eeldusest, et Riigihankega tellitavaid trükiseid ühtegi üle ei jää,
neid ei ole vaja kokku korjata ja uuesti kasutusse võtta, ei tähenda, et sellise olukorra tekkimine
oleks objektiivselt välistatud. Vaidlustuskomisjoni arvates on usutav, et ajakirju võib üle jääda,
Kolmas isik võis seda meedet (lahendust) välja pakkuda (pakkumuses kirjeldada) ning Hankija
võis seda hindamisel arvesse võtta isegi juhul, kui selle meetme keskkonnamõju on minimaalne.
Asjaolu, et Vaidlustaja ise ei tulnud pakkumust esitades selle peale, et kirjeldada täiendava
keskkonnahoidliku lahendusena trükiste ülejääkide kokku kogumist/taaskasutamist ei tähenda,
et Kolmanda isiku pakkumusele oleks hindepunkte omistatud õigusvastaselt.
10. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on hinnanud
pakkumusi hindamiskriteeriumi Keskkonnahoidlik lisandväärtus alusel kooskõlas RHAD-iga,
mistõttu Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on vastavuses
RHS § 117 lg-ga 1 ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad.
11. Vaidlustusmenetluse kulud
Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad
vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.
Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. Kolmas isik oma seisukohti vaidlustusmenetluses
ei esitanud, mistõttu tal kulusid tekkida ka ei saanud.
Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.