Vastus pöördumisele

Riina Sikkut
Terviseminister

Maarjo Mändmaa
Sotsiaalministeeriumi kantsler

Anniki Lai
Sotsiaalministeeriumi asekantsler

Kersti Esnar
Sotsiaalministeeriumi Tervisesüsteemi
arendamise osakonnajuhataja


Kommentaarid ja ettepanekud dokumendile „Haiglavõrgu visioon ja arengusuunad aastaks 2040“
Lähtuvalt Eesti Haiglate Liidu 12 juuni koosoleku arutelust, esitavad allakirjutanud üldhaiglad oma kommentaarid ja ettepanekud dokumendile „Haiglavõrgu visioon ja arengusuunad aastaks 2040“.
1. Haiglavõrgu haigla olulisimaks ülesandeks on osutada eriarstiabiteenuseid patsiendikeskselt ning lähtuvalt maakonna nõudlusest arvestades demograafiliste muudatustega.
Regionaalpoliitilised aspektid
2. Kaasata Regionaalministri hallatav ministeerium rahvastiku paiknemise tulevikutrendide uue täpsustatud prognoosi ja maakondlike tõmbekeskuste ülesannete määratlemisse.
3. Regionaalpoliitilisest aspektist tuleb olla äärmiselt ettevaatlik elu- ja koduhoolduskoha lähedase tervishoiuteenuse kättesaadavuse piiramisega, et initsiatiiv tsentraliseerimisest, ei tooks kaasa negatiivseid arenguid.
4. Tsentraliseerimisest jms. tulenevad võimalikud piirangud ei tohi välistada erioskustega arstide võimalust elada ja töötada maakonnas, kus on piisav vajadus spetsialisti poolt osutatavate teenuste järgi.
Haiglavõrk ja haiglate rollid
5. Tsentraliseerimisel peaks olema aktsent eelkõige ülikallitel kõrgtehnoloogilistel raviteenustel ning elupäästva keerulise haigusjuhu keskustesse toomisel.
6. Üldhaigla tulevikukontseptsioon peab eelkõige lähtuma ~50 km raadiusele integreeritud vajalike teenuste struktuurist:
a. arvestama erakorraliste pöördumiste hulga ja kroonilise haigusrühma mõju vajadusele;
b. arvestama arstiabi teenuste kogu kohaliku pakkumuse prognoosi (esmatasandi prognoos ja sidusus HVA lähihaigla(tega), stsenaariumid – mis juhtub arstiabi vähendamisega.
c. arvestama üldhaiglas töötavate eriarstide perekondliku heaolu ning tehtud kinnisvarainvesteeringute saatusega.
d. arvestama KOV-le osutatavate muude teenustega nn koolitervishoid, kiirabi teenus, koduõendus või õendushooldus teenused, mis on tasakaalustatud mudelis ja viiakse tasakaalust välja.
e. arvestama üldhaiglas aktiivravi suuremas mahus säilitamisega, sõltuvalt elanike arvust, et vältida piirkondlike- ja keskhaiglate ülekoormamist.
7. Lisaks riigipoolsele strateegilise juhtimise eesmärgistatusele, on üha enam oluline võimestada emastasandi, sotsiaalteenuste ja eriarstiabi teenuste integreerimist kohalike omavalitsuse kasvavate teenusmahtudega, mis on seotud vananeva ühiskonnaga aga eeldavad tervishoiuoskustega isikute kaasamist, lähedaste nõustamist ja haige kõrval meditsiiniseadmetega tegutsemist.
8. Üleriigilise võrgustumise eesmärgiks peaks eelkõige olema kohalikku nõudlust arvestava tulevikku vaatava teenustepaketi määratlemine ja tagamine.
9. KOV on täna enamuses juhtudel üldhaigla ja/või ka perearstikeskuse pidaja, mis annab kindluse, et prognostilise esmatasandi arstkonna ärakukkumisel saab KOV koos oma HVA haiglaga üle võtta esmatasandi arstiabi korraldamise. Selle partnerluse tugevdamine annab kindluse ja säilitab eriarstide kättesaadavuse perearsti patsientidele ning võimaldab ka selekteerida efektiivseid mudeleid vähendamaks koormuse potentsiaali EMO-dele.
10. Rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 on eesmärgina välja toodud ebavõrdsuse välistamine tervishoius – seda nii sugude, piirkondade kui haridustasemete vahel – palju on näiteid kus kohaliku tasandi teenuse tsentraliseerimine vähendab märkimisväärselt huvi sellesse piirkoda elama asuda, mis survestab suurlinnastumist ja toob lisakoormust keskuste haiglatele. Järele jääb ka risk, et perekondade säilitamise eesmärgil lahkuvad arstid, et jääda oma kodukohta edasi elama.
11. Patsientide õiguste üldpõhimõte on sätestatud Eesti Põhiseaduses §28 "Igaühel on õigus tervise kaitsele".  Riiklikud tervishoiuteenused peavad olema pidevalt kättesaadavad ja ligipääsetavad kõigile võrdsetel alustel. Riik võib luua oma süsteemi nagu ta õigeks peab, kuid ta ei tohi laskuda allapoole põhiseadusega tagatud piirist. St. oluline on silmas pidada, et põhiseadus ja riik lähtuvad inimesest (rahvast) ja kuna inimene on delegeerinud riigile algselt temale kuulunud õigused, siis tuleb inimese õigusi ja vabadusi üldjuhul tõlgendada laiendavalt ning riigi õigusi kitsendavalt. Vajalik on ka piirkonna elanike otsus.
12. Viie aastaga ~1000 arsti võrra kahanev erioskuste hulk nõuab täna alustatavaid seadusemuudatusi, mis võimaldab kolmandatest riikidest pärit tervishoiutöötajate lihtsustatuma integreerumise olemasoleva tervishoiu teenuskohtadega (n: pädevuseksamite sooritamine inglise ja vene keeles).
13. Õiguslik analüüs on vaja viia ettevaatavaks, mitte ajalugu konstateerivaks ja kutsuda kaasvastutajaks nii  majandus- ja infotehnoloogiaminister (digitervishoid, andmetöötlus), regionaalminister (KOV tõenduspõhine teenusmudel), haridusminister (tööjõuressursi adekvaatne tagamine) ja rahandusminister (infrastruktuuri uuendamine).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Märt Kõlli Üllar Lanno
Kuressaare Haigla juhatuse liige Narva Haigla juhatuse liige


Ain Suurkaev Külvar Mand
Rakvere Haigla juhatuse esimees Järvamaa Haigla juhatuse liige


Priit Tampere
Viljandi Haigla juhatuse esimees