Ida-Viru inkubatsiooniprogramm

KÄSKKIRI

28.01.2024 nr 13

Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi

loomine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1.Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane

üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia-

ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse

mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-

Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse

andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise,

toetuse tagasinõudmise ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid

ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna

kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse

dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

1.4. Käskkirja alusel ei anta toetust justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“

avaldatud tegevusvaldkonnas hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R

920) tegutsevale ettevõtjale.

2

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on luua inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise

kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtjate tekkimiseks, tänapäeva

nõuetele vastavate uuenduslike teenuste ja toodete väljaarendamiseks, välisinvesteeringute

kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Viru maakonnas.

2.2. Toetuse andmise tulemusel on Ida-Viru maakonnas loodud uus inkubatsiooniprogramm uutele

ja juba tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud

teenused ja tooted ning majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks.

3. Seosed strateegiadokumentidega

3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud

teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete

„Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide

saavutamisse.

3.2. Käskkiri arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja aitab

kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut,

soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke

toetaval moel. Sihi saavutamist hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega, mis on

„Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“,

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse

näitaja“. Käskkiri panustab Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus-

ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide

saavutamisse.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetatakse nõustamisteenust ning inkubatsiooniteenuste programmi loomist, arendamist ja

turundamist. Toetatavate tegevuste mõju peab avalduma Ida-Viru maakonnas.

4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase

Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93) artiklis 9 nimetatud tegevusi.

4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile.

3

5. Toetatavate tegevuste näitajad

5.1. Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega:

5.1.1. toetatavad ettevõtjad;

5.1.2. mitterahalist toetust saanud ettevõtjad.

5.2. Toetatavate tegevuste projekti spetsiifiline näitaja on tegevustes osalenute arv.

6. Rakendusüksus ja rakendusasutus

6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

7. Elluviija

Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi elluviija või

IVEK).

8. Partnerid

Elluviija partnerid on Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi Tehnopol) ja Sihtasutus

Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi IVIA).

9. Sihtgrupp

9.1. Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjad ja potentsiaalsed ettevõtlusega alustavad füüsilised isikud.

9.2. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse

(EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisa I artikli 2

punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele.

10. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2023 kuni 31.08.2029.

11. Tegevuste eelarve

11.1. Toetatavate tegevuste eelarve on viis miljonit eurot, mis eraldatakse Euroopa Liidu Õiglase

Ülemineku Fondi vahenditest. IVEK-ile antav toetuse summa on 1 107 671 eurot, Tehnopolile

antav toetuse summa on 2 632 929 eurot ja IVIA-le antav toetuse summa on 1 259 400 eurot.

11.2. IVEK koostab toetatavate tegevuste elluviimiseks igaks aastaks tegevuskava ja eelarve,

millest nähtuvad tegevused ning eelarve jaotus elluviija ja partnerite lõikes. Tegevused ja eelarve

jaotuse lepivad elluviija ja partnerid eelnevalt kokku.

11.3. IVEK esitab tegevuskava ja eelarve rakendusüksusele kontrollimiseks tegevuste

elluviimisele eelneva aasta 1. detsembriks. Rakendusüksus kontrollib tegevuste vastavust

käesolevale käskkirjale ning vajadusel saadab selle IVEK-le täiendamiseks. Rakendusüksus

edastab tegevuskava ja eelarve rakendusasutusele kinnitamiseks ja Rahandusministeeriumile

teadmiseks. Tegevuskava kinnitab rakendusasutuses valdkonna asekantsler.

4

12. Kulude abikõlblikkus

12.1. Abikõlblikud on personalikulud.

12.2. Abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse ühendmääruse § 22

kohaselt ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses otsestest personalikuludest.

13. Vähese tähtsusega abi

13.1. Toetatavate tegevuste elluviimiseks punktis 9. toodud sihtgruppi kuuluvale juriidilisele

isikule osutatav teenus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning

sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

13.2. Elluviija hindab, kas sihtgrupi hulka kuuluv juriidiline isik on vähese tähtsusega abi saaja,

arvutab abi suuruse ja kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse nõuetele. Elluviija peab

teavitama abi saajat vähese tähtsusega abi andmisest, abi summa suurusest ning kandma antava

abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

13.3. VTA määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel

antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga

ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega abi piirmäära.

13.4. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

13.5. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

13.6. Rakendusüksus ja elluviija peavad säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid

andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase abi andmise päevast.

13.7. Käskkirja alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

13.8. Toetatavaid tegevusi ei osutata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse

alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

14. Toetuse maksmise tingimused ja kord

14.1. Toetust makstakse punktis 12.1. nimetatud kulude hüvitamiseks vastavalt ühendmääruse §

27 lõike 1 punktile 1 ning punktis 12.2. nimetatud kulude hüvitamiseks vastavalt ühendmääruse §

28 lõikele 4.

14.2. Elluviija esitab rakendusüksusele kuludokumentide ja rakendusüksuse nõudmisel nende

tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankemenetlusega seotud dokumendid, sealhulgas

lepingud abikõlblikkuse kontrollimiseks.

14.3. Elluviija esitab maksetaotluseid mitte sagedamini kui korra kvartalis.

5

15. Elluviija õigused ja kohustused

15.1. Elluviija peab täitma lisaks eespool sätestatule järgmisi kohustusi:

15.1.1. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käesoleva käskkirja

punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse;

15.1.2. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;

15.1.3. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate korrektsete andmete olemasolu Sündmuste

Infosüsteemis (SIS) iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks.

15.2. Elluviijal on õigus teha rakendusüksusele ettepanekuid käesoleva käskkirja, tegevuskava ja

eelarvejaotuse muutmiseks.

16. Partneri õigused ja kohustused

16.1. Partner peab täitma järgmisi kohustusi:

16.1.1. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest

hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt

seotud ja abikõlblikud;

16.1.2. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;

16.1.3. esitab vähese tähtsusega abi saajate andmed ja toetatavates tegevustes osalenud ettevõtjate

andmed elluviijale.

16.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks.

17. Aruandlus

17.1. Elluviija esitab rakendusüksusele eelneva kalendriaasta tegevuste kohta vahearuande 15.

jaanuariks.

17.2. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid

tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet näitajate saavutustasemete

kohta.

17.3. Elluviija esitab lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest

arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut

tulemuste saavutamise kohta.

17.4. Lõpparuandes esitatakse lisaks punktis 17.2. toodud andmetele panus „Eesti 2035“

sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse.

17.5. Vahe- ja lõpparuanded kinnitab rakendusüksus.

17.6. Rakendusüksus kinnitab projekti aruande või, kui aruanne ei vasta nõuetele, lükkab selle

tagasi 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande

täiendamist.

18. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

6

19. Vaiete lahendamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele vastavalt

ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

1

25.01.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste

programmi loomine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondid rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja

4 alusel.

Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2021/1056 artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega.

Toetatavaid tegevusi rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ka ÕÜF) ja nendega

panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja

inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,

tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“.

Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega

töökohti. Kooskõlas eeltooduga toetatakse eelnõu alusel ettevõtluse mitmekesistamise

tugiteenuste arendamist, et seeläbi luua inkubatsioonikeskuste ja nõustamisteenuste

rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks,

tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute

kaasamiseks ning seeläbi uute, võimalusel ka kõrgema lisandväärtusega, töökohtade

tekkimiseks Ida-Virumaal.

Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka

olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade

loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru

maakonnas.

Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus

on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete

määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid, (vt käesoleva seletuskirja lisa nr 1).

Eelnõu on kooskõlas:

 tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“

programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisega;

2

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE)

üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes

Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke

lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi

„Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja

kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid

kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab

TAIE mõõdik Sihttase aastal

2035

Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 82,8% (2022)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL-27 keskmisest 59% 60,7% (2021)

4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv,

mille käive on suurem kui 200 000 €

(kolme aasta keskmisena)

1650 1244 (2021)

Allikas: TAIE

Eelnõu punktis 4 toodud tegevuste elluviimisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid

eesmärke.

Ida-Virumaale luuakse inkubatsiooniteenuste programm, mille eelarve on 5 miljonit eurot.

Toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalike Narva tööstusinkubaatori rajamine ja Jõhvi

loomemajanduse inkubaatori etapi rajamine viiakse ellu eraldi käskkirja alusel. Toetust

antakse tegevuste elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK).

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna regionaalse arengu nõunik Kaarel Lehtsalu (e-post:

[email protected], telefon: 715 3414), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste

keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627

9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

strateegiaosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Õiguslikke

ettepanekuid tegi strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post:

[email protected], telefon: 631 3609).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 19 punktist, mis on liigendatud alapunktideks.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi

rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja

inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,

tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“

3

meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumisse „Ida-Virumaa

inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ (edaspidi sekkumine)

rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse

kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit

muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus

kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad neis

põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes, mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada.

Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda

põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020.

a Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa

majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“1 viidatakse viimaste

aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu vähenemine põlevkivisektoris.

Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu

laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid, samuti füüsilise isiku tulumaksu.

Praxise viidatud uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa

põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades

elab kokku ligi 16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv

oluliselt vähenenud ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese.

Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk

(1700 eurot). Töötajaskonnast 80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja

käsitöölise või masinaoperaatorina./…/“

Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad

olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel

põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“

Toetuse andmise eesmärk on luua inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise

kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva

nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks

ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

Narva tööstusinkubaatoris viib inkubatsiooniprogrammi läbi sihtasutus Ida-Viru

Investeeringute agentuur (edaspidi IVIA), kes kaasatakse IVEKi partnerina. Programm sisaldab

investori nn pehme maandumise tugiteenust – tugiteenuste pakett alates ettevõtja

registreerimisest, arvelduskonto avamisest, projekti finantseerimise lahenduste leidmisest ja

lõpetades meeskonna loomise toetamise ning uue tehase rajamisega seotud asjaajamise

korraldamise ja seadmete soetamise toetamisega.

Jõhvi digi- ja meediainkubaatoris luuakse kaks inkubatsiooniprogrammi.

1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Väljaandes sisalduva teabe kasutamisel

palume viidata allikale: Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-

Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega.

Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

4

SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) pakub oma teenuse raames inkubatsiooniteenuse

programmi ning osaleb selle kaudu projektis partnerina. Tehnopoli kiirendi keskendub eelkõige

multimeedia, virtuaalse ja täiendatud reaalsuse ning nendega kaasuvatele valdkondadele ning

arendab sellele keskenduvaid iduettevõtteid. Tehnopoli tegevused viiakse ellu inkubaatori

hoones. Samuti kaasatakse protsessi Jõhvis tegutsev Kood/Jõhvi kool ning maakonnas

tegutsevad kõrgharidusasutused.

IVEK vastutab filmitööstust teenindavatele tegevusaladele keskenduva loometööstuse

suunalise inkubatsiooniprogrammi loomise ja elluviimise eest. Filmistuudiotesse kaasatavad

produktsioonid vajavad traditsioonilistele erialadele alustavaid ettevõtteid, kes pakuvad

filmitööstustele toetavaid teenuseid (nt elektritööd, valgustus, kostüümid, puusepatöö, grimm).

Sellest inkubatsiooniprogrammist saavad kasu eelkõige need alustavad ettevõtjad, kes ühel või

teisel moel saavad mõjutatud põlevkivisektori kokku tõmbumisest.

Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega.

Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus

ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse.

Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel

toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab.

Programmi mõõdikud 2022*

(tegelik)

2024

(sihtase)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

Eesti positsioon Doing

Business indeksis (koht

edetabelis)

Allikas: Maailmapank

18.

(2020)

N/A** N/A** N/A* N/A**

Kaupade ja teenuste

eksport (mlrd eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,9 30 31 32 33

Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

60,7

(2021)

62,05 62,5 62,95 63,4

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel

tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.

*** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt

mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga.

Meetme “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine” eesmärk on Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted

toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Meetmesse koondatud tegevustega

soodustakse ettevõtluse arendamist, sh ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamist; ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edenemist, sh tööstus- ja turismisektori toetamist ning

tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist.

5

Toetuse andmise tingimuste kohaselt panustatakse programmi tegevuse:

1.1. Ettevõtluse arendamise soodustamine eesmärgi “Eesti elanikud on ettevõtlikud ning

ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne” realiseerimisse järgnevate tegevuste elluviimisega:

- luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks ning

- soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja

rakendamist;

- /.../.

1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine eesmärgi “Ettevõtted hindavad Eestit

tegutsemiskeskkonnana kõrgelt” realiseerimisse järgnevate tegevuste elluviimisega:

- Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist

/.../;

- toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu

väärtusahelates;

- toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist (tööstus)ettevõtetes ning

soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu;

/.../

- Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse

mitmekesistamist.

Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad „Eesti 2035“

aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“

ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035”

eesmärkide saavutamisse.

Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL võrdluses“,

„Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse

indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja osas 5 ja 6.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Tugiteenuste programmist toetatakse nõustamisteenust ja inkubatsiooniteenuste programmi

loomist, arendamist, turundamist ja elluviimisel toetatavate tegevuste mõju ja ulatus peab

avalduma Ida-Viru maakonnas. Need tegevused aitavad kaasa ettevõtluse tugiteenuste

mitmekesistamisele vajalikul, sobival ja tõhusal moel, aidates kaasa süsteemse lähenemisega

uute iduettevõtete ja ettevõtjate tekkimisele ning vastavate väljund- ja tulemusnäitajate

saavutamisele.

Inkubatsiooniteenus ehk inkubatsioon alustavatele ettevõtjatele tähendab nende võrgustamist,

sealhulgas piirkondade ja valdkondade ülest koostööd soodustavate, sihtrühmade vajadustele

ja eripäradele vastavate tugiteenuste, sealhulgas nõustamis-, koolitus- ja mentorteenuste,

äriidee, meeskonna, ärimudeli, toote ja teenuse arendamine, rahastusvõimaluste ja investorite

leidmise pakkumine, mis aitab alustavatel kasvupotentsiaaliga ettevõtjatel liikuda edasi

järgmistesse arenguetappidesse. Inkubatsioon jaguneb eel- ja põhiinkubatsiooniks.

Inkubatsiooniteenuseks loetakse ka iduettevõtetele suunatud ärikiirendite rakendamist.

Inkubatsiooniteenuse arendamine loob täiesti uued võimalused ettevõtlusega alustamiseks

piirkonnas. Seotus tööstusega, sh töötleva- ja filmitööstusega, digi- ja meediaettevõtlusega ja

loomeettevõtlusega loob uued võimalused põlevkivisektori muutuvast tööjõuvajadusest

6

mõjutatud töötajatele ning teistele Ida-Virumaa tööturule sisenejatele. Sarnasel kujul teenuseid

pole võrreldaval viisil ettevõtjatele Ida-Virumaal pakutud.

Käskkirja punktis 4.1. on välja toodud toetatavad tegevused. Toetust antakse Ida-Virumaa

inkubatsiooniteenuste programmi loomiseks, arendamiseks ja elluviimiseks eeldusel, et

tegevuste mõju avaldub Ida-Virumaal ning aitab saavutada punktis 5 toodud näitajad.

Eesmärgipäraste tegevuste elluviimise raames toetatakse inkubatsiooniteenuste programmi

loomist ja arendamist, turundamist, uute ettevõtete asutamist ja käivitamist toetavaid

nõustamis- ja koolitusteenuseid, tegutsevate ettevõtete suutlikkuse kasvatamist, piirkondliku

ettevõtluskeskkonna elavdamist, iduettevõtete ökosüsteemi arendamist ning loomevaldkonna

tugiteenuste süsteemset väljaarendamist.

Inkubatsiooniteenuste programmi tegevused kohandatakse iga loodava inkubaatori jaoks

vastavalt selle spetsiifikale ja sihtgrupile. Nende loomine, arendamine ja turundamine algab

kava kohaselt ettevalmistavatest tegevustest enne vastava inkubaatori valmimist. Tegevused on

ellu viidavad paralleelselt taristu loomisega, nt õppetöö ettevalmistamine, mentorite valik ja

osalejate kohordi loomine ja sõelumine.

Punktis 4.2. viidatud tegevusaladel tegutsevad või tegevust plaanivad ettevõtjad ei saa osaleda

toetatavates tegevustes.

Punkti 4.3. kohaselt järgitakse tegevuste toetamisel kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke.

Perioodi 2021-2027 Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastamise analüüsis (https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z) ei tuvastatud toetaval meetmel

olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Sündmuste korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit, mis

on leitav aadressilt https://brand.estonia.ee/eas/kestliku-urituse-juhend/.

Punkt 5. Näitajad

Toetatavate tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale inkubatsiooniprogramm uutele ja

juba tegutsevatele ettevõtetele. Valitud väljundnäitajad tabelis 3 on Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi poolte esitatud Rahandusministeeriumile kehtiva

rakenduskava täienduseks.

Tabel 3 Näitajate tabel

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase Vahesiht-

tase 2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Väljundnäitaja

Toetatavad ettevõtjad.

Mõõtühik: ettevõtjad

0 12 100 Unikaalsed

ettevõtjad.

Mõõtmissagedus

kord aastas

Mitterahalist toetust

saanud ettevõtjad.

Mõõtühik: ettevõtjad

0 12 100 Unikaalsed

ettevõtjad.

7

Mõõtmissagedus

kord aastas

Projektispetsiifiline näitaja

Tegevustes osalenute

arv.

Mõõtühik: Osalejate

arv

0 275 2500 Mõõtmissagedus

kord aastas

Näitajate täitmise seiret korraldatakse Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud näitajate

metoodika kohaselt.

Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) ühiste näitajate puhul kasutatakse EK poolt kirjeldatud

metoodikat ja definitsioone. Toetatavate ettevõtjate osas peetakse eraldi arvestust mikro-,

väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate üle. Suurettevõtjate toetamist sekkumises ei ole

kavandatud.

Meetmete nimekirja väljundnäitajad on „toetatavad ettevõtjad“ ja „mitterahalist toetust saanud

ettevõtjad“.

Meetmete nimekirja väljundnäitaja „mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“ (RCO04) hõlmab

ettevõtteid, kui nad saavad struktureeritud moel mitterahalist toetust. Selleks võib olla näiteks

inkubatsiooniteenuseid saav mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõte (edaspidi VKE).

Antud toetus peab olema dokumenteeritud. Ühekordne suhtlus (näiteks telefonikõned

teabepäringuteks) ei lähe arvesse. Mitterahalise toetuse näideteks on ka teenused, näiteks

nõustamisteenuste (konsultatsioonide ja koolituste pakkumine, teadmiste ja kogemuste

vahetamiseks jne) või tugiteenuste (andmebaaside, turu-uuringute, käsiraamatute, töö- ja

mudeldokumentide, jms) pakkumine.

Inkubatsiooniteenuse pakkumise sekkumises rahalist toetust ei anta, seetõttu arvestatakse

väljundnäitajas "toetatavad ettevõtjad” vaid mitterahalist toetust saanud ettevõtjaid (RCO01 on

võrdne RCO04ga). Sellesse näitajasse loetakse kokku Äriseadustiku tähenduses VKEd.

Näitajasse loetakse ettevõtjad, kui nad saavad mitterahalist toetust struktureeritud viisil, näiteks

nõustamisteenuseid saavad VKEd. Pakutav toetus tuleb dokumenteerida. Ühekordset

suhtlemist (nt telefonikõned teabenõuete saamiseks) ei arvestata näitajasse. Väljundnäitaja

raporteeritakse jooksvalt vahe- ja lõpparuannetega pärast tegevuse toimumist. Ettevõtjad

registreeritakse projekti tasandil ja sisestatakse SFOSi andmekorje moodulisse Sündmuste

Infosüsteem (SIS) vähemalt iga poolaasta seisuga. Näitaja täitmise andmed sisestab SFOS-i

elluviija.

Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud

poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek” perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Näitajate

passis on iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu eri

sekkumist, on lisatud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik.

Projektispetsiifiline näitaja on „tegevustes osalenute arv“, kus loendatakse

inkubatsiooniprogrammi erinevates tegevustes osalenute arvu ja mille sihtase 2500 osalejat

saavutatakse 2029. aasta lõpuks.

8

Näitajad jagunevad partnerite vahel vastavalt elluviija ja partnerite vahelisele kokkuleppele,

mis on partneritega sõlmitava lepingu osa.

Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus on

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Punkt 7. Elluviija

Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK). IVEK

on asutatud 2003. aastal Kiviõli linna (nüüd Lüganuse vald), Jõhvi linna (nüüd Jõhvi vald) ja

Kohtla-Järve linna poolt. IVEKi tegevuse eesmärgiks on toetada regiooni arengut, osutades

ettevõtlust toetavaid teenuseid ning kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid. IVEK

kuulub maakondlike arenduskeskuste võrgustikku. 2022 aasta seisuga pakub IVEK järgmisi

teenuseid: Ettevõtjate nõustamine ning koolituste/sündmuste/õppereiside korraldamine sh.

alustavad, tegutsevad ja kogenud ettevõtjad ning noored; vabaühenduste nõustamine ning

koolitsute/sündmuste korraldamine sh. alustavad ja tegutsevad vabaühendused ja

korteriühistute Kredex meetme nõustamine; strateegianõustamine; Ida-Viru Haridusklastri

(Hariduskopter) koordineerimine, s.h. Ettevõtliku kooli programmi rakendamine Ida-Virumaal

ning äriõppe maakonna koolidesse sisseviimise tugi; Ida-Viru Turismiklastri koordineerimine;

Viru Filmifondi koordineerimine; Ida-Viru Loomeklastri käivitamine; Europe Direct

teabepunkti teenuste pakkumine vene keelsele elanikkonnale asukohaga Narva; Õiglase

Ülemineku Ida-Viru meetmete ettevalmistustegevused.

Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest

kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVEK on olnud pikaajaliseks

koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud

eeldused programmi kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks.

ÜSM artikkel 8 lg 1 punkti (a) kohaselt on kehtestatud põhimõte, mille kohaselt korraldab ja

rakendab riik partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks kooskõlas oma institutsioonilise ja

õigusraamistikuga tervikliku partnerluse, võttes arvesse fondide iseärasusi. See partnerlus peab

hõlmama ka partnereid piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avaliku sektori asutuste

tasemel. ÜSM artikkel 8 lõige 2 kohaselt peab partnerlus toimima kooskõlas mitmetasandilise

valitsemise põhimõttega ja osutatud partnerid võib kaasata programmide ettevalmistamisse,

rakendamisse ja hindamisse.

KOKS § 61 lg 2 kohaselt on loodud KOV-le volitus, millisele koostööorganile on maakonna

arengu kavandamise ülesanne võimalik täitmiseks anda. Ülesanne on võimalik täitmiseks anda

kõigi maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste otsusega täitmiseks kohaliku omavalitsuse

üksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele kohaliku

omavalitsuse üksusele või mõnele teisele kohaliku omavalitsuse üksuste KOKS § 62 lõigetes 1

ja 2 nimetatud koostööorganile (ühisasutus või –amet) või halduskoostöö seaduses sätestatud

korras mõnele eraõiguslikule juriidilisele isikule ehk nimetatud ülesande täitmisele suunatud

põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks asutatud sihtasutusele (nt MAK) või moodustatud

mittetulundusühingule. Maakondlikud arenduskeskused (MAK) ja maakondlikud

arendusorganisatsioonid (MARO) on seni kõigis maakondades paiknevad (varem ka riigi või)

KOV asutatud sihtasutused, mis pakuvad tugitegevusi kodanikuühendustele ja –algatustele,

nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele ning kohalikele omavalitsustele.

9

Käesoleval juhul on kohalikud omavalitsused, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn ja Lüganuse vald,

kinnitanud Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskuse (IVEK) põhikirja, mille kohaselt on IVEK

tegevuse eesmärgiks toetada Ida-Viru regiooni arengut osutades ettevõtlust toetavaid teenuseid

ning kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid. Põhikirja kohaselt korraldab IVEK

vastavalt põhikirjale rahaliste vahendite kasutamise; kogub ja süstematiseerib ning levitab

ettevõtlusega ja regionaalse arenguga seotud teavet; aitab asutajatel taotleda ja taotleb ise läbi

erinevate arendusprojektide rahalisi vahendeid Eesti riigi ja rahvusvahelistest

finantseerimisallikatest; osutab ettevõtluse tugisüsteemi teenuseid sihtgrupi ettevõtjatele;

osutab nõustamis- ja konsultatsiooniteenuseid ettevõtjatele, avalikule sektorile ja kolmandale

sektorile rahaliste vahendite taotlemiseks, projektide kirjutamiseks, nende elluviimiseks ja

juhtimiseks Eesti riigi ning rahvusvahelistest finantseerimisallikatest.

Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVEKi ja SA Ida-Viru

Investeeringute Agetuur (edaspidi IVIA) sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli

(https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+

viimiseks_0.pdf/7305d58c-12e1-4f68-8b63-006267016269), milles lepitakse kokku Ida-

Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste inkubatsiooniprogrammi tööjaotus.

Elluviija roll antud meetme raames on järgmine: projektijuhtimine sh partnerite töö

koordineerimine, Jõhvi loomemajanduse inkubatsiooniprogrammi käivitamine ja ellu viimine,

Jõhvi filmistuudiote võrgustumise toetamine.

Elluviija ja partner ei saa vähese tähtsusega abi, sest nad ei saa majanduslikku eelist ja tulu

programmist pakutavate teenuste korraldamisel.

Elluviidavatest tegevustest võib tegevuste raames ettevõtjatele antav eelis olla käsitletav vähese

tähtsusega abina (edaspidi ka VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes.

VTA saajateks on inkubatsiooniprogrammis tegevustes osalevad ja nendest tegevustest otsest

kasu saavad ettevõtted ehk kasusaajad, kelle üle peab elluviija eraldi arvestust ning

konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmine peab olema tagatud.

Elluviija ja partnerid kohustuvad tagama, et selle käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke

kulusid, sealhulgas ühtse määra alusel hüvitatavaid kulusid, ei hüvitata samaaegselt muudest

meetmetest ega riigi toetustest. Näiteks muude lepingute või toetuse andmise otsuste alusel

rahastatavad tegevused (starditoetusest nõustamised, PEEK meetmest abikõlblikud kulud,

vms).

Punkt 8. Partnerid

Laiaulatusliku ja mitmekesise nõustamis- ja inkubatsiooni programmi läbi viimiseks on lisaks

elluviijale vaja partnereid. Programmi ettevalmistamise käigus koguti perioodil 2020–2022

sisendit erinevate nõustamisteenuste ja inkubatsiooniprogrammide toimimise ja ülesehituse

kohta nii Eestis kui ka välismaal. Võrdlusuuringu raames toimusid visiidid Soome Aalto

Ülikooli (Start-up Centerin, Design Factory; MediaSpace jm.), Rootsi Stockholmi

kasvukiirendisse (Epicenter), Göteborgi piirkonna avaliku ja erasektori pool käitavatesse

filmistuudiotesse ja loomevaldkonna inkubaatoritesse (Trollhättan, Film i Väst, Gothengurg

film studios), Islandi filmitööstuse objektidele (Islandi Filmi Instituut).

10

Eestis saadi sisend sarnast teenust osutavatelt asutustelt nagu Sihtasutusest Tallinna Teaduspark

Tehnopolist, Tallinna Loomeinkubaatorist, Tartu Loomemajanduse Inkubaatorist, Viljandi

Loomeinkubaatorist, Pärnumaa arendusvõrgustikust KOBAR. Võrdlusuuringu raames

kaardistati Ida-Virumaal pakutavad piirkondliku ettevõtluse tugiteenused Ida-Viru

Ettevõtluskeskusest, Ida-Viru Investeeringute Agentuurist, innovatsiooni ja loomekeskusest

OBJEKT ning Põlevkivi Kompetentsikeskusest (keemiavaldkonna inkubaator).

Võrdlusuuring tulemusel otsustati, et partnerid saavad olla asutused, kes vastavad järgmisetele

kriteeriumitele:

- partneri asutajate seas või asutaja peab olema avaliku sektor;

- partneril peab olema võimekus (sh finantsressursid); - jätkusuutlikkus teenuseid osutada (sh kogemus ja kompetentsid);

- regioonis tegutsemise kogemuses (sh toimiv võrgustik).

Kriteeriumitele vastas kaks organisatsiooni.

Ida-Viru investeeringute Agetuur (edaspidi IVIA) on asutatud 2009. aastal avaliku sektori

arendusorganisatsioon, mille asutajad on Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi

ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-

Viru maakonnas, mille peamine eesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja

logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke,

pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust turutingimustel.

IVIA eesmärgid on suures osas seotud toetuse eesmärkidega. Õiglase ülemineku ettevõtluse

tugiteenuste meetme raames on ettevalmistamisel eelnõud, mille kohaselt IVIA vastutab

inkubaatorite rajamise eest Narva ja Jõhvi. Antud meetme raames on IVIA roll pakkuda Narva

tööstuspargis inkubatsiooni programmi ja investori nn pehme maandumise tugiteenust. Lisaks

vastutab IVIA Jõhvi rajatavate filmistuudiote turundustegevuse ning filmitootjatele nn pehme

maandumise tugiteenuse pakkumise eest.

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi Tehnopol) Tehnopol Start-up Inkubaator

on Balti piirkonna suurim kasvuprogramm varajases faasis iduettevõtetele, mis aitab neil jõuda

oma toote ja teenusega turule ning kaasata investeeringut. Inkubaator võtab varajase faasi

iduettevõtteid vastu kohordipõhiselt. 2021. aastal kandideeris nende programmi ca 300

iduettevõtet ning toetati 83 iduettevõtte turule tulekut. 2021. aastal toetas Tehnopol oma

teenustega umbes 90 fookusvaldkonna kasvuettevõtte arengut, kasvatades nende käivet 10

miljoni euro ulatuses nii Eestis kui eksportturgudel, avas 15-le ettevõttele vähemalt ühe uue

eksportturu, aitas tuua turule 10 uut toodet või teenust ning vahendas umbes 8 miljoni euro

ulatuses era- ja avaliku kapitali investeeringuid. Start-up Inkubaator on esindatud Ida-Virumaal,

pakkudes ja toetades alustavaid ettevõtteid Narvas.

Tehnopoli roll sekkumise tegevuste elluviimises on iduettevõtete kiirendi programmide

käitamine Ida-Virumaal meetme rahastust loodavas Jõhvi digi– ja loomeinkubaatoris fookusega

audiovisuaalsele loomeettevõtlusele. Tehnopoli iduettevõtete kiirendi keskendub eelkõige

multimeedia, virtuaalse ja täiendatud reaalsuse ning nendega kaasuvatele valdkondadele ning

arendab sellele keskenduvaid iduettevõtteid. Tehnopoli tegevused viiakse ellu inkubaatori

hoones. Samuti kaasatakse protsessi Jõhvis tegutsev Kood/Jõhvi kool ning maakonnas

tegutsevad kõrgharidusasutused.

11

Vähese tähtsusega abi saavad programmides osalevad ettevõtjad ning seda antakse kooskõlas

Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,

lk 1–8) (edaspidi VTA määrus). Vähese tähtsusega abi saajateks on inkubatsiooni programmi

raames osalevad ja nendest tegevustest otsest kasu saavad ettevõtted ehk kasusaajad, kelle üle

peab inkubatsiooniprogrammi elluviija eraldi arvestust ning konkurentsiseaduse 6. peatükis

toodud kohustuste täitmine peab olema tagatud.

Punkt 9. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud VKE-d ja potentsiaalsed ettevõtlusega

alustavad füüsilised isikud.

Käskkiri ei piira tegevuste sihtgruppi ainult nende ettevõtjatega, kelle ettevõtte juriidiline

aadress on registreeritud Ida-Viru maakonda. Kuid ettevõtja peab pärast programmis osalemist

asuma tegutsema (nt tootmisüksus asub Ida-Virumaal või see tuuakse pärast programmis

osalemist Ida-Virumaale) või teenuseid pakkuma Ida-Virumaal. Alustavate ettevõtjate puhul

on eeldus, et tulevane tegevuskoht või teenuste pakkumise koht on Ida-Virumaa. Sellega

tagatakse toetuse andmise eesmärgina loodud inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste

rakendamise kaudu loodud eelduste realiseerumine – uuenduslike teenuste ja toodete

väljaarendamine, välisinvesteeringute kaasamine ning uute töökohtade tekkimine Ida-Viru

maakonnas.

Toetuse andmise tulemusel on Ida-Virumaale loodud uus inkubatsiooniprogramm uutele ja juba

tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused

ja tooted ning majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. Nende tegevuste tulemusi

mõõdetakse toetatavate ettevõtjate, mitterahalist toetust saanud ettevõtjate ning tegevustes

osalenute arvu abil.

12

Punkt 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste puhul on abikõlblikkuse

periood 01.01.2023 kuni 31.08.2029.

Punkt 11. Tegevuste eelarve

Tegevuste elluviimise eelarve on 5 miljonit eurot Õiglase Ülemineku Fondist

inkubatsiooniprogrammi loomiseks, arendamiseks, turundamiseks, käivitamiseks ja

elluviimiseks. Toetuse määr on 100 protsenti. Seega osutatakse sihtgrupile teenuseid tasuta.

Elluviijale antav toetuse summa on 1 107 671 eurot, Tehnopolile antava toetuse summa on 2

632 929 eurot ja IVIAle antav toetuse summa on 1 259 400 eurot.

Tegevuste detailne eelarve kujuneb iga-aastase tegevuskava alusel. Tegevused ja eelarve

lepitakse kokku elluviija ja partneri vahel. Tegevuskava eelnõu esitatakse rakendusüksusele e-

toetuse vahendusel iga aasta 1. detsembriks. Rakendusüksus hindab tegevuste vastavust toetuse

tingimustele ning vajadusel saadab selle täiendamiseks. Rakendusüksus edastab tegevuskava

rakendusasutusele kinnitamiseks ja rahandusministeeriumile teadmiseks. Rakendusasutuse

poolt kinnitab tegevuskava ministeeriumis toetuse eest vastutav töötaja.

Punkt 12. Kulude abikõlblikkus

Abikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 16 sätestatud personalikulud.

Personalikulud saavad tekkida toetuse saajal või partneril töötajatele töö eest makstava tasu või

füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstava

tasu alusel.

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt loetakse projekti otsesteks personalikuludeks toetatava

tegevuse tegemise (näiteks inkubatsiooniprogrammi koostamine, läbiviimine, mentorite töö) ja

projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja § 16 lõikes

4.

Tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse

ühendmääruse § 22 kohaselt ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses otsestest

personalikuludest.

Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel

tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga

teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav

sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on

eristatud.

Punktis 12.3 nimetab abikõlbmatud kulud.

Punkt 13. Vähese tähtsusega abi

Eelnõu alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi. Vähese tähtsusega abi võivad saada

ettevõtjad, kellele osutatakse toetatavaid teenuseid.

Punkti 13.2. kohaselt hindab elluviija, kas ettevõtjad saavad vähese tähtsusega abi ja kontrollib

abisaajate vastavust VTA määruse nõuetele.

13

Sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale määratava VTA summa arvutab elluviija programmi

elluviimisega tekkinud reaalsete kulude alusel. Näiteks koolituste läbiviimise puhul leitakse abi

summa ühele osalejale, jagades koolitusega seotud kulud (esineja, ruum, materjalid jms)

osalejate arvuga.

Punktis 13.3.–13.8. nimetatakse vähese tähtsusega abi piirmäärad, kumuleerimisreeglid,

ettevõtjad, kellele ei ole nimetatud abi andmine lubatud ning sätestatakse elluviija ja

rakendusüksuse kohustus vähese tähtsusega abi andmist käsitavate andmete säilitamiseks.

Punkt 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Abikõlblike personalikulude osas makstakse toetust vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1

punktile 1. Tegevuste elluviimiseks vajalikud ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse § 28

lõike 4 alusel.

Punkt 15. Elluviija õigused ja kohustused

Tegevuse elluviijale kohalduvad ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1–3 toetuse saajale

sätestatud kohustused. Käskkirjas sätestatakse kohustused nimetatule lisaks.

Tegevuskava elluviimise edenemise jälgimiseks toimuvad regulaarsed seirekoosolekud, milles

osalevad elluviija, rakendusüksuse, rakendusasutuse ja rahandusministeeriumi esindajad.

Punkt 16. Partneri õigused ja kohustused

Tegevuse partnerile kohalduvad ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1–3 toetuse saajale

sätestatud kohustused. Käskkirjas sätestatakse kohustused nimetatule lisaks.

Punkt 17. Aruandlus

Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab

tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe- ja lõpparuande vormi.

Toetuse saaja esitab 15. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne

sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta

vastaval aruandlusperioodil, samuti infot näitajate saavutustasemete kohta. Projekti viimase

kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse,

kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse projekti

lõpparuandes.

Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning

hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta.

Punkt 18. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30

ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.

14

Punkt 19. Vaiete lahendamine

Rakendusüksuse otsusele või toimingule esitatakse vaie rakendusüksusele.

15

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi

käsitleva määrusega (EL) 2021/1058.

Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Täiendavalt on eelnõu kooskõlas VTA määrusega.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning

sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele

järgmiselt.

4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5 “Eelnõu seotus teiste

meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos

käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava

TAIE-ga.

Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja

punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste

panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt

erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse.

4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega

Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta:

MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad

peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028

maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6%

ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh

mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on

Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem

tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute

tegevusalade ja ettevõtetega.

16

Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad.

Statistikaameti prognoosi2 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga

(2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019

keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga

viiendiku ehk ligi 13 000 võrra3. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv

ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral

ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui

tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul

aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra.

Arvestades neid prognoose, võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse

vahel Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse

kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse

väljaarendamist tööstuse ning digi-, meedia- ja loometööstusinkubaatori loomise ja

rakendamise abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks arendatakse

välja ja rakendatakse inkubatsiooniprogramm inkubaatorite eriomaseid tingimusi silmas

pidades.

Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid

ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi tegevuskava ja

riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate

ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja

ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega

eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud punktis

3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.

Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste

abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust koostatakse iga-aastane detailsem

tegevuskava.

4.3. Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014–2020 ellu viidud sarnaste

sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021–2017 rakenduskava

koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks

täitmaks riiklikult seatud eesmärke.

Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku

Fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste

eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades

ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete

2 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI

(ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 3 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete

põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused.

17

saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas.

Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes

käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles kujundatakse

detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate

tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest,

kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL

2014–2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste

lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on

võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt

majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel).

Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel rahastamist vajavaid püsikulusid abikõlblikkuse

perioodi järel.

4.4. Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga

määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab

toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja

tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud

käskkirjas on elluviijaks IVEK, kes vastavad seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.

Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVEK on riigihangete seaduse § 5 lõike 1

punkti 4 kohane hankija. IVEKi puhul ei ole tegemist ettevõtjaga vaid kohalike omavalitsuste

poolt asutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale

kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 10 ning vastavas punktis käskkirja

seletuskirjas.

4.5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos „Eesti 2035“-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1,

lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete

põhimõtete näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega

(vt ka lisa 1).

Tegevuste elluviimise konkreetsed alategevused käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas (edaspidi

tegevuskava). Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid

peavad panustama käskkirjaga seotud Eesti 2035 sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Tegevuskava tegevused

on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse

nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Tegevuskava moodustamisel arvestatakse:

1. Rahastatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste

panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning

vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu.

2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on

põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused

18

võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused

parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning

innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades

muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused/lahendused on

kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks, sealhulgas kas lõppsaaja

poolne osalustasu on vajalik, ning kui jah, siis milline tasu on kuluefektiivne. Hinnatakse,

kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja

hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja

mõistlikud. Tegevustega ei teki vajadust järgnevate püsikulude rahastamiseks.

4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on

kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused

tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades.

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Tegevuskava koostamisel analüüsitakse, kuidas on võimalik parimal moel võtta arvesse ja

aidata kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus,

kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng)

eesmärkide saavutamisele ja panustada seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia

näitajasse.

5. Eelnõu mõjud

Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset

mõju eeskätt järgneva osas:

a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused

peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse

põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne;

b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine –

eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi) ning selliste

eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru

piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt ning

soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist.

c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua

piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru

maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele

mittetöötutele.

Mõjusid on täiendavalt analüüsitud seletuskirja lisas 1 ja 2. Riske on hinnatud lisas 3.

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose prioriteedi teiste meetmete, meetme sekkumiste ja

arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käskkirjas nimetatud

toetatavatele tegevustele või millesse tegevused panustavad.

Seos sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimustega

19

Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on

võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide

senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste

realiseerimiseks. Käesolev käskkiri ja starditoetus täiendavad teineteist, kuna starditoetuse

saamisele eelnevalt peab olema alustav ettevõtja maakondlikus arengukeskuses (MAKis)

eelnõustamises käinud ning toetuse saamisele järgnevatel aastatel peab ettevõtja käima MAKis

arengunõustamisel.

Käskkiri täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine

ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise

toetamine“ elluviimist aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta

Eesti tuntust. Käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja

koostöövõimalusi turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia

teavitus- ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda

oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.

Seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumisega „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele

(laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“.

Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks

vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada

ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga

ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret

kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi

võimalusi, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja

krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.

Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem seos on

sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru maakond on

rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida kliimaneutraalsele

majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber

kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti.

Käskkiri panustab samasse eesmärki luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste

rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks,

tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute

kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

20

Seos valdkondlike arengukavadega „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“.

Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele – loob

ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri

muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste

väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-

Virumaal.

„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja

kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse

taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat,

edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi

ettevõtja põhise lähenemise läbi. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine

tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või

ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele.

8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Toetuse andmisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita.

9. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, ÕÜF

juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks TAIE juhtkomisjonile ja Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele.

Lisad:

Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs.

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht.

Lisa 3 Riskihindamise tabel

Lisa 4. Märkustega arvestamise tabel

21

Lisa 1

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9

nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs.

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Meetme tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna

erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi

ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtlusega ning

tööstusettevõtetel alustada oma tootmise ülesehitamist kontrollitud

keskkonnas.

Meetme inkubatsiooniprogrammi osa on eelkõige suunatud

alustavatele ettevõtjatele, kes soovivad luua oma ettevõtte digi- ja

meedia- ning filmitööstuse tugiteenuste valdkonnas ning neil puudub

varasem kogemus ettevõtjana. Loodavad inkubaatorid ja

inkubatsiooniprogramm võimaldab ettevõtjal saada esmaseid

kogemusi ja vähendab ebaõnnestumisega seotud riske.

Meetme tulemusena saab ettevõtja uue teadmise või arendada toote,

mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Meetme tasemel on

võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus kaasatakse kõiki

huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt.

Meede panustab erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda

tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik.

Sooline võrdõiguslikkus

Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud

ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem vähem

tehnoloogiapõhistes valdkondades. Naisettevõtjatel on rohkem raskusi

rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel.

Samuti on naisettevõtjad vähem riskijulged. Lisaks pole

naisettevõtjatel alati ligipääs ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse

arendamisega seotud infole.

Käesolev inkubatsiooniprogramm võimaldab kõigil soovijatel alustada

ettevõtjana sellise spetsiifilises valdkonnas nagu seda on filmitööstus

või siseneda oma tööstusettevõtte arendamiseks tööstusinkubaatorisse

Seega aitab antud meede lahendada mõnda eespool nimetatud

väljakutset. Meede võimaldab pakkuda lahendusi eriti väljakutsele,

kus Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme

teavitustegevuse abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust

võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjad osalema

inkubatsiooniprogrammis. Antud toetusmeetme eelarves pole

täiendavaid vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik seda teha

rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest.

22

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi

toetuse abil loodavate erasektori teenuste ja toodetega. Meetme

tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalikke

lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse

valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Samas tuleb elluviijal ja partneritel teenuste pakkumisel arvestada, et

teenused (nt koolitused) on kõikidele sihtrühmadele ligipääsetavad.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised

erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega

tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda

ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri

piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine)

põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning

seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused.

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal

võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka

Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda

maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse

saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat

või uut.

Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna

inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on

ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme

eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll

aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi

meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja

potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi

meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks

tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste

meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on

universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal

23

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste

meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede

on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires,

Ida-Virumaal 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub

vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja

on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste

arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-i võrdluses.

Keskkond/Kliima

Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavust on analüüsitud

rakenduskava koostamise käigus. Analüüsi käigus leiti, et meede

soodustab majanduskasvu, mis on kaudselt seotud KHGde

heitkogustega. Meetme üleüldine mõju nii kaudselt kui otseselt on

kliimamuutuste leevendamisele eeldatavasti positiivne. Sekkumised

hõlmavad nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadest digilahendusi

igas eluvaldkonnas ja kohalike ressursside väärindamist ning see võib

leevendada KHGde kasvu, maandada süsinikuemissioone keskkonnas

ning suurendada tööviljakust.

Meede ei põhjusta eeldatavalt kliimamuutustega kohanemisele otsest

negatiivset mõju. Meetme eesmärgid on viidud vastavusse erinevate

strateegiate ja eesmärkidega toetades tööjõul oskuste omandamist ja

arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda

hääbuvatest sektoritest kasvavatesse sektoritesse.

Meetmega ei kaasne eeldatavalt negatiivset kaudset ega otsest mõju

vee- ja mereressursside säästvale kasutamisele ja kaitsele.

Meede ei põhjusta eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju

ringmajandusele, sh jäätmetekke vältimisele ja ringlussevõtule.

Tegevused toetavad majandusliku heaolu kasvu ning seda eelkõige

ettevõtete kestlike ärimudelite arendamist, digilahenduste

kasutuselevõtu edendamist, ringmajanduse põhimõtete juurutamist ja

rahvusvahelistumist. Tulemuseks on keskkonnasõbralikumad

ettevõtted läbi tootmisprotsessis jms jääkide vähendamise.

24

Meetmel ei esine eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju

reostuse vältimisele ja kontrollile (õhk, vesi ja maapind). Meetmel

puudub eeldatavalt otsene ja kaudne negatiivne mõju bioloogilise

mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsele ning taastamisele.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus.

Lisa 4 Märkustega arvestamise tabel

Viide Märkus/ettepanek Kommentaar Nõustumine või ei

RAM eelnõu ja seletuskiri Palume kindlasti ülejäänud meetme eelarvet katvate toetuse andmise tingimuste õigusaktide valmimisel esitada need uuesti mitteametlikult kooskõlastamiseks (alasekkumine „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi“, eelarve 20 mln eur).

Punktis 1.1 on sekkumise 21.6.1.41 nimetuseks „Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“. Meetmete nimekirjas on sekkumise nimetuseks „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“.

Kuna meetmel on ainult üks sekkumine, siis olenemata sellest, et käesolev TAT ei sisalda inkubaatorite rajamist, peab sekkumise nimetus punktis 1.1. vastama meetmete nimekirjas olevale sõnastusele. Kui vaja selgitada, siis seda saab teha täiendavalt seletuskirjas.

Arvestatud

Punkt 4.1: kas saame õigesti aru, et meetme raames pakutavad teenused on sihtgrupile tasuta?

Lisatud seletuskirja punt 11 juurde vastav kommentaar.

Jah, te olete õigesti aru saanud

Punkti 5 kohaselt kohalduvad TAT alusel ellu viidavale projektile kõik meetmete nimekirjas sekkumisele 21.6.1.41 sätestatud ja täiendavalt kavandatud näitajad („Toetatavad ettevõtjad“ ning „Mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“). eelnõust eemaldada.

Palume analüüsida, kas näitajad „VKE-d, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ ning „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“ on konkreetse TATi puhul asjakohased, arvestades et pakutakse vaid tugiteenuseid. Palume täpsustada, kas inkubaatori asutamiseks loetakse taristu valmimist või loetakse inkubaator asutatuks, kui algab tugiteenuste osutamine. Kui inkubatsioonikeskuseid konkreetse TATi alusel ei looda, siis rahandusministeeriumi hinnangul näitajad „VKE-d, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ ning „Loodud

5.1 ja 5.2 on kustutatud, sest ei pole

seotud selle TATiga

Arvestatud

ettevõtlusinkubatsiooni võime“ ei kohaldu ning need tuleb

Tugiteenustele, mis oma olemuselt seisnevad mitterahalise abi andmises, kohalduvad punktis 5.3 sätestatud väljundnäitajad.

Väljundnäitaja „Toetatud ettevõtjad“ nimetus tuleb parandada, korrektne näitaja nimetus on „Toetatavad ettevõtjad“.

Arvestatud

Juhime tähelepanu, et väljundnäitajaid „Toetatavad ettevõtjad“ ja „Mitterahalist abi saanud ettevõtjad“ ei sisaldu hetkel kehtivas meetmete nimekirjas.

Teadaolevalt on MKM esitamas ettepanekut meetmete nimekirja täiendamiseks ning eelnõus esitatud näitajate lisamiseks tagantjärgi. Palume lisada vastav info ka eelnõu seletuskirja ning jälgida, et ettepanek eelnõus esitatud väljundnäitajate lisamiseks saaks rahandusministeeriumile esitatud järgmise meetmete nimekirja muudatuse ajal. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 43 lg 1 ning § 41 lg 1 p 4 kohaselt peab toetuse andmise tingimustes sisalduma minimaalselt vähemalt üks meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitaja.

Meetmete nimekiri on muutmisel, MKMi ettepanekud on esitatud. Täiendatud on seletuskirja punktis 5 olevad selgitused.

Arvestatud

TATis sihttasemete märkimisel palume esitada vaid konkreetse TATi alusel prognoositav sihttase. Näiteks hetkel on näitajate „VKE-d, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ ning „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“ puhul märgitud sihttasemeks meetmete nimekirjas sekkumisele tervikuna sätestatud sihttase.

MKMi tehtud ettepaneku kohaselt on perioodi 2021- 2027 näitajate metoodikas mõlema näitaja puhul kavandatud 2024. a vahe-sihttase 12 unikaalset ettevõtjat ning 2029 sihttase 100 unikaalset ettevõtjat, kes on tegevustes osalenud.

Täpsustus on tehtud Arvestatud

Näitajate „Toetatavad ettevõtjad“ ja „Mitterahalist abi saanud ettevõtjad“ puhul on tegemist on ERF/ÜF fondimääruse lisas I sätestatud ühiste väljundnäitajatega, mille täitmist hakkab rahandusministeerium raporteerima Euroopa Komisjonile rakenduskava seire käigus kaks korda aastas (30.06 ja 31.12 seisuga).

Raporteerida tuleb unikaalseid ettevõtjaid erieesmärgi tasandil, seega on vajalik elluviijal koguda andmeid ka ettevõtjate registrikoodide ja nende suuruse kohta. Et vastavad andmed oleksid struktuuritoetuse registrist väljavõetavad, soovitame tegevustes osalevate ettevõtjate andmed lisada Sündmuste Infosüsteemi (SIS) ning elluviija kohustuste alla lisada järgmine punkt „Elluviija tagab korrektsete tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks“. Sama praktikat kasutatakse ka teistes sarnastes käskkirjades, mille elluviijaks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA.

Lisatud on punkt 15.1.8 sõnastuses “tagab korrektsete tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks.”

Arvestatud

Punktis 5.4 kasutusel olev termin „projektispetsiifiline“ on ühendmääruses lahku kirjutatud ja peaks seega ka eelnõus olema sõnastatud „projekti spetsiifiline“.

Arvestatud

Punkt 9: meetme sihtpiirkond on Ida-Virumaa.

Sellest tulenevalt tuleb täpselt sõnastada, kas sihtgruppi kuluvad kõik „tegevustest huvitatud äriregistrisse kantud VKE-d“ või vaid need, kes on registreeritud Ida-Virumaale, või ettevõtted üle Eesti, kelle projektid (sh need, mille jaoks nad inkubeerimist soovivad) leiavad aset Ida-Virumaal vms. Meede peab panustama just Ida-Virumaa arengusse, hetkel on sihtgrupp liiga hägune. Antud punkti tuleb eelnõus täpsustada ning selgitada valikut seletuskirjas.

Punkt 2 määrab eesmärgi ja piirkonna, st Ida-Viru maakonna.

Mitte arvestada

Punktis 12.4 palume täiendavalt viidata ühendmääruse §-le 17 „Abikõlbmatud kulud“.

Arvestatud

Punktis 13.7 on viidatud ka üldisele grupierandi määrusele, kuid eelnõu kohaselt üldise grupierandi määruse

Seega tuleks kõik viited üldise grupierandi määruse artiklitele välja jätta.

Arvestatud

alusel abi ei anta. Samuti ei ole vähese tähtsusega abi andmisel piirangut, et ettevõtja ei tohi olla raskustes ettevõtja.

Punkt 15: palume vormistada selguse huvides antud punkt kaheks eraldi punktiks, kus on kirjeldatud eraldi elluviija ning partnerite õigused ja kohustused. Näiteks, kes täpselt kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse nõuetele või vastutab meetme eesmärkide saavutamise eest? Praeguse sõnastuse järgi teevad seda justkui elluviija ja partnerid koos, kuid siis ei ole selge, kes vastutab esitatavate andmete korrektsuse, meetme eesmärkide saavutamise jm aspektide eest.

Kui IVEK on elluviija, siis peaks IVEK vastutama meetme tervikliku elluviimise sh mõõdikute saavutamise eest, mis peab olema selgelt sõnastatud ka eelnõus; partnerid panustavad siis vaid sisutegevustesse. Palun käskkirja punkti 15 seda silmas pidades üle vaadata määrates selged vastutajad ja nende vastutusvaldkonnad.

Arvestatud

SK Eelnõu punkti 1 selgitav lõik: - Partnerina on määratud SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, kuid ei ole põhjendatud, mis menetluse / metoodika / kriteeriumite alusel on partner Tehnopol. Teatavasti on Eestis mitu asutust, kes suudavad inkubatsiooniteenust pakkuda. Ka Ida- Viru arengustrateegia alaplaani „Plaan B“ tegevuskavas on tegevuste T1.2 ja T1.4 all kõrvuti välja toodud nii Tehnopol kui loomeinkubaator Objekt. Miks on neist kahest asutusest (mis on mõlemad SA-d) eelistatud ühte? Kas partner on valitud hankemenetluse raames või mingil muul moel? TATis tuleb selgelt põhjendada SA Tallinna Teaduspark Tehnopol määramist partnerina kirjeldades valikumetoodikat. Sama märkus kehtib ka seletuskirja

Selgitus on lisatud Arvestatud

punkti 4.4 „Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia“ kohta. Korduvmärkus mitteametlikust kooskõlastusringist.

- Kas n-ö „tavaliste“ ettevõtete (mis ei puutu loome-, filmi-, multimeedia- või digivaldkonda, kuid siiski vajavad nõustamist ja abi) muresid loodavas inkubaatoris üldse ei käsitleta või tegeleb nendega IVEK oma tavapäraste tegevuste raames? Palume selgitada. Kui n-ö „tavaliste“ ettevõtete muresid käesoleva meetme raames ei käsitleta, tuleb sõnastada ümber eelnõu punkt 2.1 „Toetuse andmise eesmärk“ (hetkel on eesmärk ilmselgelt liiga lai). Korduvmärkus mitteametlikust kooskõlastusringist.

IVEK tegeleb laiemalt kogu Ida-

Virumaa ettevõtjate nõustamisega.

IVIA tegeleb Narva

tööstusinkubaatoris

tööstusettevõtetega.

Jõhvi loometööstuse inkubaator

tegeleb traditsioonilise tööstuse

ettevõtjate arendamisega.

Arvestatud

Lk 2 tabelis 2 on kirjas „TAIE arengukava mõõdiku 2 (kaupade ja teenuste eksport) viimaseks teadaolevaks tasemeks ja aastaks 19 mld eurot ja 2020. a“.

Need ei ole viimased tegelikud andmed, milledeks on vastavalt 30,9 mld eurot ja 2022. a. Samuti on mõõdiku „kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 €“ viimane tegelik väärtus aastal 2021. aastal 1244, sihtväärtus aastaks 2024 on 1400 ja aastaks 2027 on 1600.

Täpsustatud Arvestatud

Eelnõu punkti 5 selgitav lõik:

- Ei ole käsitletud tulemusnäitajat.

TATi täpsustatud Arvestatud

- Näitajate 2029. a sihttaseme saavutamine eeldab väga kiiret kasvu. Teatavasti oli 2022. aasta lõpu seisuga Ida-Virumaal 20 iduettevõtet. Tehnopoli poolt Startup Estonia toel 2020. aastal lansseeritud venekeelse inkubatsiooniprogramm sihtmärk oli 10 inkubeeritavat ettevõtet aastas. 2023. aasta märtsikuu seisuga on inkubaatoris 4 Ida-Viru ettevõtet ning kokku 3 aastaga saanud inkubatsiooniteenust 12 Ida- Virumaal registreeritud (idu)ettevõtet (ülejäänud valdavalt Tallinnast). Arvestades toodud konteksti, siis millega põhjendate seatud sihttaseme realistlikkust

Selline kasv saavutatakse kolme

inkubatsiooniprogram-mi koosmõjus,

kus igal on oma osa täita ja mille

käivitamisel aitavad kaasa rajatavad

uued inkubaatorid.

Arvestatud

ning kuidas plaanite seda saavutada? Korduvmärkus mitteametlikust kooskõlastusringist.

- Lk 6 tabelis 3 „Näitajate tabel“ on märgitud näitajate „Toetatavad ettevõtjad“ ja „Mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“ ühikuks „ettevõtjaid aastas“. Näitaja metoodika kohaselt loetakse ettevõtjaid kumulatiivselt kogu perioodi peale kokku. Palume korrigeerida ühik või vajadusel sihttase. Samuti palume korrigeerida näitaja nimi „Toetatud ettevõtjad“. Kui ettevõtjate andmeid kogutakse SISi, siis mõõtmissagedus soovitavalt on 2 korda aastas.

Täpsustatud Arvestatud

- Tabeli all on märgitud „Indikaatorid hõlmavad ettevõtteid, kes saavad rahalist või selle laadset toetust Õiglase Ülemineku Fondist“. Lause on eksitav, kuna konkreetse TATi alusel osutatakse ettevõtjatele nõustamisteenust, mis oma olemuselt on mitterahaline abi. Teeme ettepaneku lause kustutada.

Täpsustatud Arvestatud

- Seletuskirjas lk 6 esitatud mitterahalise abi näidetena soovitame alles jätta vaid need teenused, mida konkreetse TATi alusel toetatakse.

Täpsustatud Arvestatud

- Seletuskirja tuleb lisada viide perioodi 2021- 2027 näitajate metoodikale, milles on esitatud kõigi meetmete nimekirja näitajate detailne definitsioon, sihttaseme kalkulatsioon ning raporteerimise reeglid.

Lisatud Arvestatud

Eelnõu punkte 7 ja 8 selgitav lõik: seletuskirjas on elluviijaks nimetatud nii IVEK kui IVIA, eelnõus on elluviijaks määratud ainult IVEK.

Kumb variant on õige? Sama märkus kehtib ka seletuskirja punkti 4.4 „Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia“ kohta.

Arvestatud

Eelnõu kohaselt on elluviija IVEK, partnerid võivad olla IVIA ja Tehnopol. Seletuskirjas (lk 7) on kirjas, et ei IVEK ega partner riigiabi ega vähese tähtsusega abi (VTA) ei

Kui see on nii, siis tuleks seda seletuskirjas täpsemalt selgitada. Euroopa komisjoni VTA määruse preambula punktis 19 on kirjas: „Kui vähese tähtsusega abi kava kohaldatakse finantsvahendajate kaudu, tuleks tagada,

Tegemist ei ole finantsvahendajatega. Arvestatud

saa, kuid pole põhjendatud, miks. Partneri kohta on kirjas, et partner osutab teenuseid turuhinnaga. Seega siit võib välja lugeda, et kui partneri kulud kaetakse, siis tema (või nende) poolt osutatavate teenuste kaudu ettevõtjad VTAd ei saa, aga kui teenuseid osutab elluviija IVEK, siis sellega antakse VTAd ettevõtjatele. Lisaks - kui partner osutab teenuseid turuhinnaga, siis tekib kahtlus, et sel juhul oleks abi saaja partner.

et kõnealused vahendajad ei saa riigiabi. Selleks tuleks näiteks nõuda riigitagatist saavatelt finantsvahendajatelt, et nad maksaksid turutingimustele vastavat preemiat või annaksid eelised täielikult üle abi lõppsaajatele, või pidada kinni vähese tähtsusega abi ülemmäärast ning muudest käesoleva määruse tingimustest ka vahendajate tasandil.“ Kuigi eelnõus ei ole tegemist finantsvahendajaga, vaid n-ö tavaliste toetuse vahendajatega, siis analoogia korras saaks vältida riigiabi/VTA andmist elluviija/partneri tasandil, kui oleks võimalik jõuda järeldusele, et elluviija/partnerid annavad saadud abi edasi lõppsaajatele (ettevõtjatele). Selleks peaks aga olema paigas mehhanism, mis tagab riikliku rahastuse täieliku üleandmise lõplikele abisaajatele, nt madalamate hindade kaudu.

Kas saame õigesti aru, et kõik kolm inkubatsiooniprogrammi hakkavad pihta samaaegselt?

Kui nii, siis kus toimub inkubatsiooniprogrammide pakkumine arvestades, et vajalikku taristut (Narva ja Jõhvi inkubaatoreid) programmi algamisel veel ei eksisteeri?

Seletuskiri täiendatud Arvestatud

Eelnõu punkti 11 selgitavas lõigus (ning seletuskirja peatükis 4.3 „Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega“) sooviks näha täpsemat eelarve jaotust tegevuste lõikes ning elluviija ja partnerite vahel. Teiste käskkirjaliste eelnõude puhul (nt Sotsiaalministeeriumi ÕÜF meetmete TATid) on täpsustatud eelarve esitatud seletuskirja lisana; soovitav on vormistada eelarve

Lisatud Arvestatud

jaotus samamoodi ka käesoleva meetme puhul.

Peatükki 4.2 „Kooskõla tegevuste põhjendatusega“ tuleb lisada selgitus, miks on põhjendatud filmi- ja multimeedia valdkonna toetamine. Seosed rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel ei selgita, miks keskendub meede valitud valdkondadele.

Rahandusministeerium on mitteametlikus kooskõlastusringis soovitanud eraldi välja tuua sekkumise olulisuse nt Ida-Viru maakonna noorte ja naiste tööhõive jaoks (lähtuda võib nt ÕÜ kavast, peatükkist 2.2, lk 10 - link).

Me toetame uute töökohtade loomist Ida-Virumaal. Sellest räägin pikemalt Praxise uuring, millel on viidatud Sk punktis 2

Teadmiseks võetud.

Peatükk 10: ÕÜF juhtkomisjonis on kokku lepitud, et kõik ametlikuks kooskõlastamiseks esitatud eelnõud edastatakse arvamuse avaldamiseks ka ÕÜF juhtkomisjonile.

Käesolevas punktis ÕÜF juhtkomisjoni mainitud ei ole. Kas saame õigesti aru, et eelnõud ÕÜF juhtkomisjonile ei edastatud? Kui mitte, palun see viga parandada

Arvestatud

Lisaks: Rahandusministeerium soovib olla sõnaõigusega kaasatud eelnõus mainitud iga-aastase tegevuskava koostamise protsessi.

Palume vastavalt täiendada punkti 15 Pakume alternatiivse lahendusena, et saadame selle RMi teadmiseks.

Teadmiseks

võetud, osaliselt

arvestatud

RTK eelnõu ja seletuskiri

Paraku ei ole toodud välja ammendavaid põhjendusi, miks valitakse elluviijaks just see isik (Ida- Viru Ettevõtluskeskus) ja partneriteks just need isikud (SA Tallinna Teaduspark Tehnopol ja sihtasutus Ida-Viru Investeeringute agentuur).

Seletuskirja lk 6 on viidatud ühiste kavatsuste protokollile, mille kohaselt on omavalitsused Ida-Viru maakonnas kokku leppinud, et ühiselt täidetavate ülesannete täitjaks on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Lingilt avaneb rahandusministri tegevustoetuse käskkiri, mis ei ole asjakohane dokument. Valikul argumenteeritakse veel kogemuse ja põhikirjaliste eesmärkidega. Kuna tegemist on turul saadaoleva teenusega, siis elluviija ja partnerid peavad olema valitud läbipaistvalt.

Parandame lingi Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on vastuolu: eelnõu p 7 järgi on elluviija Ida-Viru Ettevõtluskeskus, kuid seletuskirja p 4.4 ütleb, et elluviijad on Ida-Viru Investeeringute agentuur ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

Parandame sõnastuse Arvestatud

Eelnõu p 12.3 kirjeldatakse abikõlblikena teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud.

Sellest võib aru saada nagu oleks need kulud abikõlblikud otsese kuluna lisaks personalikuludele. Soovitame lisada seletuskirja selgituse, et teavituskulud kaetakse samuti eelnõu p 12.2 alusel ühtse määrana makstavatest vahenditest.

Teavitamise kulud on ühtse määrana

makstavatest kuludest. Teavitamise

nõuete täitmine on nagunii

kohustuslik. Punkt 12.3 on EN välja

võetud, sest see eraldi ei ole siin

põhjendatud

Arvestatud

Eelnõu p 12.4 soovitame sõnastada: „Lisaks Ühendmääruse § 17-s toodule on abikõlbmatu kulu riigilõiv“.

Arvestatud

Eelnõu punktis 13.7. on muuhulgas sätestatud, et "Käskkirja alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale."

Kuna toetust võib anda ainult vähese tähtsusega abina, siis teeme ettepaneku kustutada lauseosa "üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel", sest see on eksitav. Teine küsimus tekkis nõude, et "käskkirja alusel ei anta toetust .....raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses" osas. Kas elluviijal on pädevus selle nõude kontrollimiseks? Lisaks palun põhjendada seletuskirjas nõude seadmist, sest VTA määrus sellist nõuet ei sätesta. Seletuskirjas on öeldud, et "Sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale määratava VTA summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud kulusid, vaid abi summa määratakse üksnes otseste kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale, jagades koolitusega seotud otsesed

RAM kommentaar on seda käsitlenud ja viisin parandused EN sisse. Seletuskirjas nõuet ei sea raskustes olevate ettevõtja kohta. VTA kulude märkus on õige.

Arvestatud. Raskutes olemise kontroll ei kohaldu.

kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga.". Palun selgitage, miks on VTA-na käsitatavad ainult otsesed kulud või mille alusel asute seisukohale, et kaudsete kulude hüvitamiseks antav toetus ei ole VTA

Palun ringi sõnastada 15.1.7: „täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele“.

See on ümber sõnastatud uuel moel Arvestatud.

Eelnõu punkt 16: aruandluse punkt ei sisalda rakendusüksusele aruande menetlemise tähtaega, palun lisada. .

Kuna abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2029 ja järelaruande esitamise tähtaeg on kaks kuud pärast seda, siis jääb rakendusüksusele eelnõu kohaselt aega 1 kuu aruanne läbi vaadata ja teha lõppmakse, sest toetust makstakse kuni 31. märtsini 2030. a. Palume kaaluda, kas see aeg on piisav ja vajadusel kas lühendada lõpparuande esitamise aega või abikõlblikkuse perioodi

Arvestatud

Eelnõu sissejuhatavas punktis on märgitud, et "Eelnõu avaldab positiivset mõju samuti järgnevale: tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisega; ja Eesti teaduse, arendustegevuse,

Palun seletuskirjas siiski täpsemalt lahti seletada, kuidas eelnõu nimetatud meetmeid ja eesmärke positiivselt mõjutab.

Arvestatud

innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse."

Eelnõu punktis 3 on toodud seosed erinevate strateegiadokumentidega

Palun eelnõu seletuskirjas täpsemalt lahti seletada, kuidas toetatavad tegevused rakenduskava ja valdkondlike arengukavade eesmärkide saavutmisele kaasa aitavad.

Olemasolev selgitus on piisav Mitte arvestatud

Seletuskirja lk 4 on viidatud rajatavale taristule kui ka inkubatsiooniteenustele, eelnõus on vaid inkubatsiooniteenuste toetamine.

Palun vastuolu eemaldada. Arvestatud

Seletuskirja punktis 4.4. on toodud, et ettevõtlusinkubaatorid asuvad Ida-Viru Investeeringute agentuuri Narva ja Jõhvi tööstuspargis ning kasutavad neis olemasolevat taristut ja taastuvenergeetika lahendusi ehk

Praeguse käskkirja toetatavaks tegevuseks on nõustamistegevused ning nende puhul saab pigem "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet rakendada selliselt, et inkubatsiooniprogramm arvestaks juba keskkonna- ja kliimaeesmärke, pakuks sellekohast nõu ja lahendusi eesmärkidega arvestamisel ning välistaks, et

Arvestatud

need vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.

kasusaajad oleksid seotud ÕÜF määruse artiklis 9 nimetatud tegevustega.

Seletuskirja kliima ja keskkonna mõjude hindamise juures on toodud, et meetme raames toetatakse tegevusi, mis vastavad nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Samas ei piiritle toetavaid tegevusi selliselt, et toetatakse just nutika spetsialiseerumise valdkonna tegevusi. Palume viia seletuskiri ja eelnõu vastavusse.

Arvestatud

Seletuskirja lk 8 ja lk 9: Palun eelnõu seletuskirjas asendada väljend "abikõlbulikkuse periood" mõistega "abikõlblikkuse periood"

Arvestatud

Lisada Seletuskirja lk 8 punkt 12 juurde selgitus projekti ülejäänud kulud hüvitatakse 40% ühtse määra alusel otsestest personalikuludest.

Praegu toodud ainult selgitus personalikulude abikõlblikkuse kohta.

Arvestatud

Seletuskirja tegevuste põhjendatust käsitlevas punktis on märgitud, et tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.

Palun viide üle kontrollida, eelnõu kohaselt sätestatakse toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad käskkirja punktiga 5.

See on keeruline ristviitamine Arvestatud

Käskkirja seletuskirja punktis 4.1 "Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele" on märgitud, et seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5. Palun viide üle

Viide on õige. Osas 4.1 on viidatud

osale 5 “Eelnõu mõjud”

Mitte arvestatud

kontrollida, sest käskkirja punktiga 5 sätestatakse toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad.

Seletuskirja elluviija suutlikkust käsitleva valikukriteeriumi juures on märgitud, et elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 5. Palun viide üle kontrollida.

Sama eelmisega Mitte arvestada

KUM kooskõlastab märkustega

Eelnõu punkti 4.1.1 kohaselt on toetatavaks tegevuseks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamine. Punktis 4.2 defineeritakse VKE-d viitega grupierandi määrusele.

Juhime tähelepanu, et grupierandi määruses hõlmab VKE määratlus ka mikroettevõtjaid, kuid viidatud kaks punkti eelnõus ei ole omavahel seotud ning seetõttu on mikroettevõtjad toetatavast tegevusest välja jäänud. Palume siduda punkt 4.1.1 VKE definitsiooniga grupierandi määruses või lisada sinna mikroettevõtjad nõustamisteenuse saajatena.

Sõnastus on muudetud Osaliselt arvestatud

Eelnõus puudub mõistete peatükk, mis avaks selliste terminite nagu inkubatsioon, inkubatsiooniteenus, inkubatsiooniprogramm, inkubaator, uus ettevõte, tegutsev ettevõte jne tähenduse eelnõu mõistes. Tegemist ei ole üldtuntud tähendust omavate terminitega või kui need on mõnes õigusaktis eelnõu konteksti sobivas tähenduses juba määratletud, siis tuleks korduse vältimiseks ja õigusselguse eesmärgil viidata sellele aktile, mille tähenduses terminit kasutatakse.

Ei pea olema, võtame teadmiseks. Mitte arvestatud

Eelnõu punktis 4.5 antakse viide ühendmääruse §-le 7, mis reguleerib projektide hindamist, mille rahastamine sõltub metoodika alusel hindamise tulemusest.

Viidatud säte reguleerib metoodika kohaldamist ainult määruse alusel toetuse andmisele ja seda mõtet toetab ka ühendmääruse seletuskiri. Seega viide käskkirjaliste tegevuste puhul ühendmääruse §-le 7 ei ole kohane.

Arvestatud

Eelnõu punktis 5 võiks selguse mõttes olla toetatavate tegevuste tulemus- ja

Samas juhime tähelepanu, et eelnõus ja seletuskirjas kajastatud info (sh näitajate sihttasemed) ei ole omavahel kooskõlas. Lisaks ei ole eelnõus kajastatud

EK mõõdikud on täpsustatud Osaliselt arvestatud

väljundnäitajad esitatud tabelina nii nagu seletuskirjas.

TAIE mõõdikuid, millesse seletuskirja kohaselt eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab.

Eelnõu punktides 5.1 ja 5.2 on nimetatud toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad, kuid kirjeldatu kohaselt puudub neil sisuline erinevus, sest eelnõu alusel saavad rahalist toetust tehtud kulude katteks ainult elluviija ja partner. Sihtgrupiks olevad ettevõtjad saavad mitterahalist abi.

Erisus on kirjeldatud seletuskirjas Tagasi lükatud

Eelnõu punktis 7 on nimetatud elluviijana Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) ja punktis 8 partneritena Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Sihtasutus Ida-Virumaa Investeeringute Agentuur (IVIA).

Juhime tähelepanu, et seletuskiri ei ole kooskõlas eelnõuga, sest seletuskiri räägib elluviijatest mitmuses, kuid eelnõus on nimetatud üks elluviija. Seletuskirja kohaselt on Ida-Viru maakonnas kohalikud omavalitsused kokku leppinud, et ühiselt täidetavate ülesannete täitja on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Lisaks põhjendatakse seletuskirjas partnerite valikut vaid IVEK-i ja IVIA kohta, kuid SA Tallinna Teaduspargi valiku põhjendus ja tema roll toetatavate tegevuste elluviimisel on täpsustamata. Seletuskirjas on märge, et IVEK on punktis 4.1.4 toodud inkubatsiooniprogrammi elluviija, kuid selles punktis on sätestatud toetatava alategevusena turundustegevuste elluviimine. Palume lisada Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol valiku põhjendus ja tema roll ning korrigeerida viide tegevusele, mida viib ellu IVEK.

Seletuskirja sõnastus on täiendatud Arvestatud

Eelnõu punktis 9 on toetatavate tegevuste sihtgrupina nimetatud tegevustest huvitatud äriregistrisse kantud VKE-d ja potentsiaalsed Ida-Virumaal ettevõtlusega alustavad

Eelnõu sõnastuse kohaselt saaks toetatavates tegevustes osaleda VKE, mis on kantud mistahes riigi äriregistrisse ja mis võib tegutseda mistahes riigis, ning füüsilised isikud, kes soovivad alustada ettevõtlusega Ida-Virumaal.

EN sõnatust täpsustatud, et tegemist peab olema Eestis registreeritud VKE- ga ning seletuskirjas täiendavalt selgitatud sihtgrupiks sobivate ettevõtjate tausta.

Arvestatud. Täpsustatud EN sõnatust ja täiendatud seletuskirja.

füüsilised isikud. Seletuskirjas toodu kohaselt on toetatavate tegevuste sihtgrupp inkubatsiooniteenuste pakkumise puhul potentsiaalsed ettevõtlusest huvitatud ja ettevõtlusega alustada soovivad inimesed ning äriregistrisse kantud VKE-d.

Seletuskirjas tuuakse välja vaid inkubatsiooniteenuste sihtgrupp ning puudub viide Ida-Virumaale. Palume täpsustada sihtgruppe toetatavate (ala)tegevuste lõikes ning viia eelnõu ja seletuskiri kooskõlla. Lisaks peab sihtgrupi määratlus olema kooskõlas toetuse andmise eesmärgi ning toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajatega, mis on sätestatud eelnõu punktides 2 ja 5. Ei ole üheselt selge, miks eraldi rõhutatakse, et sihtgrupp peab olema tegevustest huvitatud. Tegevustesse saabki kaasata üksnes neid ettevõtjaid vabatahtlikkuse alusel, kes on tegevustes osalemisest huvitatud.

Eelnõu punkti 10 kohaselt algab toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood tagasiulatuvalt 01.01.2023 ning punkti 13.1 järgi on toetatavate tegevuste elluviimiseks punktis 9 toodud sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale antav toetus vähese tähtsusega abi.

Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas toimub antava abi arvestus tagasiulatuvalt.

Sihtgrupile antav VTA abi algab inkubatsiooni-programmi käivitumisega ja seda osa tagasiulatavalt ei käisteta. Elluviijal saab olla kulusid programmi ettevalmistamiseks, mida on vaja tagasiulatuvalt tasuda.

Mitte arvestatud

Eelnõu punktide 13.1 ja 13.2 sõnastused vajavad täpsustamist, sest esimeses punktis öeldakse, et sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi, kuid teise punkti sõnastuse kohaselt ei pruugi see nii olla.

Lisaks peaks sõnastusest ilmnema, et vähese tähtsusega abi saamisel ei ole tegemist rahalise toetuse saamisega ja ka see, et sihtgrupiks olevad füüsilised isikud vähese tähtsusega abi (ega riigiabi) subjektiks ei ole. Praegu räägib punkt 13.2 kogu sihtgrupist.

Asendasin sõna ettevõtja sõnaga

juriidiline isik (st VTA säte ei käi siis

enam füüsiliste isikute kohta)

Arvestatud

Eelnõu punktis 13.7 toodud nõue raskustes olemise keelu kohta ja eelnõu punktis 13.8

On parandatud Arvestatud

toodud nõue ei ole VTA määruse kontekstis kohased. Selliseid piiranguid viidatud määrus ei sätesta.

Eelnõu punkti 15.2 kohaselt on elluviijal õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks.

Kuna eelnõu punktis 11.1 on toetatavate tegevuste eelarve välja toodud ühe summana ja eelnõu punkti 11.2 kohaselt kinnitab rakendusasutus toetatavate tegevuste iga-aastase tegevuskava ning eelarve alategevuste ja partnerite lõikes elluviija ettepanekul, mõeldakse eeldatavasti iga- aastast eelarvet. Palume seda täpsustada. Samas peaks olema elluviijal õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid ka tegevuskava muutmiseks. Lisaks palume täpsustada, kas vastavaid ettepanekuid saab teha ka partner.

Punkti 11.2 sõnastus on täpsustatud Partner teeb oma ettepanekud elluviijale

Osaliselt

arvestatud

Eelnõu punktis 16.1 on sätestatud, et elluviija esitab tegevuste elluviimise kohta vahearuande igal aastal 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks nii rakendusüksusele kui ka rakendusasutusele, kuid punkti 16.6 kohaselt on aruannete kinnitaja rakendusüksus. Eelnõu punktist 16.4 ei selgu, kellele ja kuidas peab elluviija esitama lõpparuande.

Palume täpsustada, mis eesmärgil peab elluviija esitama vahearuande ka rakendusüksusele ning kuidas aruandeid esitatakse.

Piisab, kui vahearuanne esitatakse rakendusüksusele. Täpsustatud EN sõnatust. Aruanded esitatakse E-toetuste kaudu vastavalt EN p 1.3.

Arvestatud

Kliimaministeerium Kooskõlastavad märkusteta

Palume lisada käskkirja või seletuskirja, et sündmuste korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit, mis on leitav

Lisame seletuskirja viite https://brand.estonia.ee/eas/kestliku- urituse-juhend/

Osaliselt

arvestatud

kliimaministeeriumi veebilehel Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium

Kui võimalik, palume täpsustada seletuskirjas, et ei toetata taristuinvesteeringuid. Praegu on seletuskirja eelnõus eksitav lause: „Nii rajatav taristu kui inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku, toetades majandusstruktuuri muutumist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal“.

Selgitusena mõeldud lause on eksitav, kustutasime lause

Osaliselt

arvestatud

Käskkirja eelnõu punkt 4.4 on sõnastatud järgmisel: 4.4. Punktis 2.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Ilmselt on mõeldud punktis 4.1 nimetatud tegevusi?

Viide on parandatud Arvestatud

Seletuskirjas on lause: „Punktis 4.3 viidatud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa osaleda inkubatsiooniprogrammides“.

Õigem oleks öelda, et punktis 4.3 viidatud tegevustega ei saa osaleda inkubatsiooniprogrammides. Nii oleks seletuskirja lause kooskõlas käskkirja eelnõu punkti sõnastusega.

Arvestatud

Euroopa Liidu põhiõiguste harta kontroll-lehel on keskkonnakaitse real: „Info analüüsi ja maandamismeetmete kohta on kirjeldtud käskkirja ja seletuskirjaunktis 2.3“

Punkti 2.3 pole käskkirja eelnõus ega seletuskirjas. Lisaks on lauses mitu kirjaviga.

Õige on 4.4 Arvestatud

REM REGO Ametlikku vastuskirja ei esita, kuid palume tagasisidet järgmistele tähelepanekutele:

Seletuskirja lk 5, lõik: Ettevõtlusinkubaatorid asuvad IVIA Narva ja Jõhvi tööstuspargis ning kasutavad neis olemasolevat taristut ja taastuvenergeetika lahendusi ehk need vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Varasema info kohaselt oli Jõhvi Loomeinkubaatori taristu ühe osana meetme vahenditest kavas rekonstrueerida ka Jõhvi raudteejaama ajalooline hoone. Hetkel ei leidnud seletuskirjast ühtegi märget, kas meetme raames on plaanis arendada kasutada Jõhvi linnas asuvat raudteejaama taristut või mitte. Palume selgitust.

See on varem kommunikeeritud ja RAMiga läbiräägitud, et ÕÜFi vahendeid me selleks ei kasuta

Tagasi lükatud

Kk punkt 5 ja seletuskirja lk 6: Palun vaadake näitajate punkti sõnastused, näitajate sihttasemed ja selgitused üle. Eelnõud ja seletuskirja lugedes on praegusel kujul keeruline aru saada, millistesse väljundnäitajatesse toetusega panustatakse. Näiteks seletuskirja järgi on „meetmete nimekirja väljundnäitajad „toetatud ettevõtjad“ ja „mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“. Samas 2021-2027 meetmete nimekirjas on meetme väljundnäitajaks märgitud „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“.

Arvestatud

Seletuskirja lk 6, lõik: „Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, IVEK ja Ida-Viru investeeringute Agetuur (edaspidi IVIA) sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli

Loome uue viite Arvestatud

(https://adr.rik.ee/ram/dokument/6985599), mis on Ida-Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste inkubatsiooniprogrammi tööjaotuse määramise aluseks maakonnas.“ Viidatud aadressilt ei õnnestunud ühiste kavatsuste protokolli leida.

Seletuskirja lk 7, lõik: „Punktis 4.1.4. toodud inkubatsiooniprogrammi elluviija IVEK ega partner ei saa riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Partner osutab teenuseid turuhinnaga.“ Eeldan, et olete riigiabi teemad läbi analüüsinud, kas on kindel et partneri personalikulude katmisel ei teki ülefinantseerimise võimalust?

See täpsustus on sisse viidud Arvestatud

Seletuskirja lk 7, lõik: „Vähese tähtsusega abi saajateks on inkubatsiooni programmi raames osalevad ja nendest tegevustest otsest kasu saavad ettevõtted ehk kasusaajad, kelle üle peab inkubatsiooniprogrammi elluviija eraldi arvestust ning konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmine peab olema tagatud.“ Kui eelpool viidati, et teenuseid osutatakse ettevõtjatele turuhinnaga, siis mis tegevuste tulemusel tekib nende jaoks vähese tähtsusega abi?

Sama Arvestatud

Seletuskirja lk 7, lõik „Käesolevas käskkirjas on elluviijate nimetamisel määravaks nimetatud kokkulepe ning asjaolu, et IVEK ja IVIA on Ida-Viru maakonnas organisatsioonid, mis on suutelised erinevaid arendustegevusi teostama ja korraldama, sh on neil varasem kogemus erinevate analoogsete projektide elluviimisel. Nende organisatsioonide elluviijaks nimetamisel kasutatakse ära kohapealset olemasolevat kontaktvõrgustikku ning varasemat valdkondlikku kogemust piirkonna arendusorganisatsioonidena.“ Seletuskirja lk 12 „Antud käskkirjas on elluviijaks IVIA ja IVEK, kes

Sama Arvestad

vastavad seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.“ Eelnõu järgi IVIA ei ole elluviija, vaid partner.

Toetatavate tegevuste puhul on abikõlblikkuse periood 01.01.2023 kuni 31.12.2029. Käskkirja rakendatakse tegevuste elluviimisega seotud kuludele tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. Märgime, et IVEKle eraldati 2022. a märtsis Ida-Viru programmi vahenditest tegevustoetuse lepinguga (lisatud) vahendeid, mille üheks eesmärgiks oli ÕÜFi tugiteenuste meetmeks inkubatsiooniprogrammide koostamine. Seisuga 01.01.2023 ei olnud tegevustoetuse vahendite kasutamine veel lõppenud. Hetkel ei ole meieni jõudnud veel tegevustoetuse kasutamise lõpparuanne, et näha mis ulatuses vahendeid inkubatsiooniprogrammi ettevalmistamiseks käesoleval aastal veel kasutati.

Inkubatsiooniprogrammi loomise ettevalmistused on lõppenud 2022 aasta lõpuga

Arvestatud

EIS eelnõu ja seletuskiri Arvamus on antud, soovitused sõnastuses

Eelnõus on sätestatud: § 2.1. Toetuse andmise eesmärk on luua nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused /…/.

Ettepanek: Kuna määrusega soovitakse rakendada nõustamisteenuseid ja luua ning rakendada inkubatsiooniprogrammi, siis selguse mõttes soovitame eesmärgi juures mõlemad tegevused ära nimetada. Soovitame sõnastada järgmiselt: Toetuse andmise eesmärk on luua inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused /…/.

Arvestatud

Eelnõus on sätestatud: § 4.1. Ida- Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomisel, arendamisel ja elluviimisel toetatakse järgmisi toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi, mille mõju ja ulatus avaldub Ida- Virumaal: /…/.

Ettepanek: Selles sõnastuses on säte inkubatsiooniprogrammi keskne ning nõustamisteenused välja jäänud. Soovitame antud sätte selguse mõttes sõnastada järgmiselt: Ida-Virumaa nõustamisteenuste rakendamise ja inkubatsiooniteenuste programmi loomisel, arendamisel ja elluviimisel toetatakse järgmisi toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks

Arvestatud

vajalikke tegevusi, mille mõju ja ulatus avaldub Ida- Virumaal: /…/.

Eelnõus on sätestatud: § 4.1. /…/ toetatakse järgmisi toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi, mille mõju ja ulatus avaldub Ida-Virumaal: 4.1.1. väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamine; 4.1.2. potentsiaalsete ettevõtlusega alustavate füüsiliste isikute nõustamine; 4.1.3. sündmuste korraldamine; 4.1.4. turundustegevuste elluviimine punktides 4.1.1. ja 4.1.2. nimetatud isikute kaasamiseks inkubatsiooniprogrammi ja neile inkubaatorite tutvustamiseks.

Ettepanek: Soovitame selguse mõttes lisada loetellu ka inkubatsiooniprogrammi loomise ja läbiviimise tegevused.

Arvestatud

Eelnõus on sätestatud: § 9 Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupp on tegevustest huvitatud äriregistrisse kantud VKE-d ja potentsiaalsed ettevõtlusega Ida-Virumaal alustavad füüsilised isikud. Ettepanek: Sõnastus tekitab segadust, kuna viitab, et sihtgrupp on tegevustest huvitatud äriregistrisse kantud VKE-d. Ilmselt on mõeldud sihtgrupi all potentsiaalsed ettevõtlusest huvitatud ja ettevõtlusega alustada soovivad inimesed ning äriregistrisse kantud VKE-d.

Soovitame sõnastada järgmiselt: Toetatavate tegevuste sihtgrupp on äriregistrisse kantud VKE-d ja potentsiaalsed ettevõtlusega Ida-Virumaal alustavad füüsilised isikud.

Arvestatud

Eelnõus on sätestatud: § 12.4. Abikõlbmatud kulud on riigilõiv.

Ettepanek: Kuna abikõlblikud on ainult personalikulud vastavalt ühendmäärusele § 16, siis jääb arusaamatuks, mis kulu juures saab üldse tekkida riigilõiv, mistõttu tundub ebaoluline eraldi välja tuua. Kuna ühendmääruse § 16 personalikulude loetelus on ka lähetuskulud, mis sisaldavad käibemaksu, siis tuleks abikõlbmatute kulude loetelus käibemaks eraldi välja tuua. Soovitame sõnastada: Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

Arvestatud

Eelnõus on sätestatud: § 13.1. Toetatavate tegevuste elluviimiseks punktis 9. toodud sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1– 8, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Ettepanek: Soovitame sõnastada, et „… antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi…“ Praegune sõnatus „on“ on kindlas kõneviisis ja justkui kohustusena. Samas punkt 13.2 ikkagi ütleb, et tuleb hinnata, kas on VTA. Samuti soovitame lisada VTA määruse viitele järgnevalt „või seda asendava määruse“, mis välistaks käskkirja muutmise vajaduse järgmise aasta alguses, kui võetakse vastu uus VTA määrus. Soovitame sõnastada: „13.1. Toetatavate tegevuste elluviimiseks punktis 9. toodud sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava määruse (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“

Määruse muudatus hakkab kehtima 1.042024

Tagasi lükatud

Eelnõus on sätestatud: § 13.3. VTA määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot ning tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordi ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi ei tohi ületada 100 000 eurot.

Ettepanek: Soovitame muuta punkti 13.3 sõnatust eesmärgiga vältida käskkirja muutmise vajadust VTA määruse muutumisel: Soovitame sõnastada: 13.3. VTA määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada VTA määruses sätestatud piirmäära.

Määruse muudatus hakkab kehtima 1.042024

Tagasi lükatud

Eelnõus on sätestatud: § 13.7. Käskkirja alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale. Samuti on ülemäärane rasksutes oleva ettevõtja toetamise välistamine, kuivõrd seda nõuet ei tulene VTA määrusest ega teistest toetuse alusaktidest.

Ettepanek: Kuna toetust ei anta grupierandi alusel, siis on viide grupierandi määrusele üleliigne. Soovitame sõnastada: 13.7. Käskkirja alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale.

Arvestatud

SK 1. Sissejuhatus Eelviimane lõik: Ida-Virumaale luuakse inkubatsiooniteenuste

Soovitame täiendada: Ida-Virumaal rakendatakse nõustamisteenuseid ja luuakse inkubatsiooniteenuste programm /…/

Arvestatud

programm, mille eelarve on 5 miljonit eurot./…/

SK 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punkt 1. Reguleerimisala Teksti keskel on lõik, mis algab „Nii rajatav taristu kui inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku /…/“.

Seletuskirjas ei ole eelnevalt juttu taristust, mistõttu ei ole arusaadav, mis taristust käib jutt. Soovitame selgitada, et toetus on seotud eraldi käskkirjade alusel rajatavate inkubatsioonikeskustega (taristu).

Arvestad

SK Punkt 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega. Viimane lõik: „Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5 ja 6.“

Eelnõu punktides 5 ja 6 nendest juttu ei ole. Palume täpsustada, kas see lõik on seletuskirjas ekslikult; või kui see lõik on asjakohane, siis tuleb käskkirja täiendada ja lisada juurde 5 ja 6.

See seletud asub uue numeratsiooni järel lisas 1

Arvestatud

SK Punkt 4. Toetatavad tegevused Kolmas lõik „Käskkirja punktis 4.1 on välja toodud toetatavad tegevused. Toetust antakse Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomiseks, arendamiseks ja elluviimiseks eeldusel /…/“

Soovitame täiendada: Toetust antakse Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomiseks, arendamiseks, elluviimiseks, nõustamiseks, sündmuste korraldamiseks ja turundamiseks eeldusel, et /…/.

Arvestatud

SK Punkt 5. Näitajad Projektispetsiifiline näitaja on „tegevuses osalenute arv“, kus loendatakse inkubatsiooniprogrammi erinevates tegevustes osalenute arvu ja mille

Palume selgitada, kas siin mõeldakse ainult inkubatsiooniprogrammi erinevates tegevustes osalenuid või ka teistes tegevustes nt turundusüritustel osalenuid.

Arvestatud

sihtase 2500 osalejat saavutatakse 2029. aasta lõpuks.

SK Punktid 7 ja 8. Elluviija ja partner

Eelnõus on nimetatud partnerina ka Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol, kelle valimist ja rolli partnerina ei ole selgitatud.

Arvestatud

SK Punkt 13. Vähese tähtsusega abi

Kuna eelnõu § 8 nimetab partnerina ka Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol, siis tuleks ka nende osa siin punktis lahti kirjutada.

Arvestatud

SK Punkt 15. Elluviijate ja partneri õigused ja kohustused Käskkirjas sätestatakse kohustused nimetatule lisaks.

Selle lause mõte jääb arusaamatuks, palume täpsustada

Arvestatud

Vabaühenduste Liit, arvamus

Vabaühenduste Liit on tutvunud Ida- Viru inkubatsiooni teenuste programmi loomise eelnõuga.

Vabaühenduste Liidu hinnangul on oluline meeles pidada, et lisaks traditsioonilisele ettevõtlusele on Eestis tegutsevaid muid juriidilisi ühinguid, kes Eesti majandust elavdavad ja oma tegevusega erinevate piirkondade elu arendavad. Üheks selliseks vormiks on nt sotsiaalne ettevõte, kes üldjuhul toimetab MTÜ või SA juriidilises vormis. Praeguse eelnõu alusel aga ei ole kodanikeühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel võimalus taotlusvoorudest osa saada. Sellega ei saa aga Vabaühenduste Liit nõustuda, sest olukorras, kus MTÜ-d või SA-d suudavad täita kõik teised kriteeriumid, ei ole õiglane, kui pelgalt teistsuguse juriidilise vormi ei ole võimalik toetusi taotleda. Eelnevaga seoses teeb Vabaühenduste Liit ettepaneku laiendada nende isikute hulka, kes saavad programmist raha taotleda, lisades olemasolevale ka MTÜ-d ja SA-d.

Tugiteenuste prorammist ei ettevõtted toetust taotleda, vaid saavad osaleda erinevates teenustes. Teenuste pakkumise eesmärk on ettevõtluse arendamine (uute töökohade teke Ida-Virumaal) , s.h on võimalik osaleda programmis ka uue loodava ettevõttena. Seega puudub sisuline vajadus sihtgrupi laiendamiseks ja kodanikeühenduste lisamiseks sihtgrupp.

Tagasi lükatud