Vastus pöördumisele

Eesti Karastusjookide Tootjate Liit
Parda tn 8, Tallinn, Harjumaa 10151
[email protected]


Konkurentsiamet
Tatari 39, 10134 Tallinn
[email protected]

Magusa joogi maksu seaduse konkurentsi moonutav mõju
Vabariigi Valitsus esitas 11. aprillil Riigikogule menetlemiseks Sotsiaalministeeriumi eelnõu magusate jookide maksustamiseks. Tänaseks on 418 SE juba läbinud esimese lugemise ning Rahanduskomisjon juhtivkomisjonina ootab muudatusettepanekuid vastavalt protseduurireeglitele 16. maiks.
Eesti Karastusjookide Tootjate Liit esitas eelnõu kooskõlastusringil oma seisukohad Sotsiaalministeeriumile koos Toiduainetööstuse Liidu, Kaubandus-Tööstuskoja ning Kaupmeeste Liidu ühisarvamusega, millest enamusega pole eelnõu koostaja arvestanud. Lisaks arvamuses toodud puudustele soovime juhtida Konkurentsiameti tähelepanu magusa joogi maksu seaduse konkurentsi moonutavale mõjule. Pöördumine on ajendatud eelkõige kahest asjaolust: 1. Eelnõuga moonutatakse konkurentsiolukorda; 2. Konkurentsiamet ei olnud kaasatud eelnõu kooskõlastusringi; 3. Valitsus otsustas eelnõu poliitilise „kiirmenetlemise“ huvides jätta vahele ka nö „2. kooskõlastusringi“ Justiitsministeeriumiga, mis oleks võinud tavapärastes oludes aidata siin kirjas esiletoodud problemaatikat lahendada.
Seletuskirja kohaselt on magusa joogi maksu eesmärk „vähendada magusates jookides suhkru kogust ja magusainete kasutamist, et toetada elanikkonna tasakaalustatud toitumist,“ kuid tegelikkuses moodustavad magusad joogid kõigest 5% tarbitavatest magusatest toodetest. Tulemusena jäävad maksustamata ja saavad põhjendamatu konkurentsieelise tooted, mida eelnõu jõustumisel tarbijad hakkavad kasutama.
Maksusüsteemi olemuslikke eesmärke arvestades ei ole õigustatud maksuvabastuse andmine mitmetele tootegruppidele, mis maksustatavate magusate jookidega konkureerivad. Kuivõrd maksu peamise eesmärgina on välja toodud suhkrutarbimise vähendamine ning selle läbi rahva tervise kaitsmine, tuleks võrdselt maksustada kõiki tootegruppe, mis eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad.
Praegusel kujul magusa joogi maksu kehtestamine mõjutab liidu liikmete huve, kuna nende konkurentsivõimele kaasneb negatiivne mõju. Seaduse rakendumisel maksustatakse liidu liikmete toodangut, kuid mitmete teiste konkureerivate tootegruppide tootjad saavad maksuvabastuse.
Ei ole objektiivselt põhjendatav, miks tuleb asendustoodete tootjaid või turustajaid kohelda erinevalt võrreldes maksustatud toodete tootjatega. Kui toote hind muutub tarbijale maksu tõttu kõrgeks, on tõenäoline, et tarbija asendab senise toote mõne teise meelepärase (magusa) tootega. Seletuskiri lähtub ekslikust eeldusest, et tarbija valiks asendustooteks vee. See ei ole eluliselt usutav ning ei tugine ühelegi uuringule. Pigem tarbitakse teisi, konkurentide poolt toodetudmagustatud tooteid või rasvasisaldusega tooteid.
Maksuvabastused on sätestatud Riigikogusse saadetud eelnõu §-is 3. Magusa joogi maksuga ei maksustata järgmiseid tooteid:
1) alkoholi alkoholiseaduse tähenduses;
2) ravimit ja magusat jooki, mida kasutatakse ravimi tootmiseks ja valmistamiseks ravimiseaduse tähenduses;
3) meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu ja kehakaalu alandamiseks kasutatavat päevatoidu asendajat;
4) toidulisandit toiduseaduse tähenduses;
5) magusat jooki, mis on müügikohas kohapeal valmistatud, müügipakendisse pakendamata ja kohe tarbimiseks mõeldud;
6) magusat jooki, mis toimetatakse või võõrandatakse majandus- või kutsetegevuse käigus Eestist välja turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks väljaspool Eestit.

Magusa joogi maksuga ei maksustata ka järgmisi Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas nimetatud magusaid jooke ja jookide valmistamiseks mõeldud valmistisi:
1) rubriiki 2009 klassifitseeritav puuvilja- ja marjamahl ning köögiviljamahl, millele ei ole lisatud suhkrut ega magusainet;
2) rubriiki 0402 klassifitseeritav piim, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga;
3) rubriiki 0403 klassifitseeritav petipiim, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga;
4) rubriiki 0404 klassifitseeritav vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga;
5) rubriiki 2202 klassifitseeritavad taimsed joogid.

Võttes arvesse, et magustatud toodete turul tegutseb palju välismaiseid ja Eesti tootjaid, moonutab eelnõu esitatud kujul vastuvõtmine konkurentsi nii Eestis kui ka liikmesriikide vahel. Veelgi enam, teiste riikide kogemuse pinnalt, kus sarnaste maksudega on eksperimenteeritud, ei ole maks andnud oodatud rahva tervise eesmärgipärast tulemust, kuid moonutanud turgu. Ainult karastusjooke ja mõningaid teisi magustatud jooke selektiivselt maksustades sekkub riik toimivasse konkurentsi, suunates tarbijaid eelistama teisi sama või isegi kõrgema suhkrusisaldusega tooteid, muutes kunstlikult turu jaotust ja nihutades konkurentsi ilma tõendatud eesmärgita ühest sektorist teise. Eesti turgu ja tootjaid arvestades annaks see eelnõu jõustumisel arvestatava konkurentsieelise sarnaste või asendustoodete tootjatele, diskrimineerides eriti rahvusvahelisi suurtootjaid ning maksu regressiivsuse tõttu kahjustab ka tarbijavalikut, moonutades tarbija ostuotsust.
Kokkuvõttes leiame, et Konkurentsiameti arvamus ja hinnang konkurentsi moonutavate mõjude osas on hädavajalik, et Riigikogu saaks langetada teadliku otsuse, mida praegune põhjendamatu kiireloomuline menetlus muul juhul ohustaks.
Konkurentsiseaduse (KonkS) § 55 lg 2 kohaselt on Konkurentsiameti pädevuses analüüsida konkurentsiolukorda, kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ning anda soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. KonkS § 61 lg 1 kohaselt võib Konkurentsiamet anda riigiasutusele soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.
Seetõttu palume Konkurentsiametil analüüsida eelnõuga kavandatud maksuvabastuste mõju konkurentsiolukorrale ning esitada Riigikogule ettepanekud ja soovitused eelnõusse konkurentsiolukorra parandamiseks vajalike täienduste tegemiseks.

Lugupidamisega
Nele Normak
Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liige

Eesti Karastusjookide Tootjate Liit
Parda tn 8, Tallinn, Harjumaa 10151
[email protected]


Konkurentsiamet
Tatari 39, 10134 Tallinn
[email protected]

Magusa joogi maksu seaduse konkurentsi moonutav mõju
Vabariigi Valitsus esitas 11. aprillil Riigikogule menetlemiseks Sotsiaalministeeriumi eelnõu magusate jookide maksustamiseks. Tänaseks on 418 SE juba läbinud esimese lugemise ning Rahanduskomisjon juhtivkomisjonina ootab muudatusettepanekuid vastavalt protseduurireeglitele 16. maiks.
Eesti Karastusjookide Tootjate Liit esitas eelnõu kooskõlastusringil oma seisukohad Sotsiaalministeeriumile koos Toiduainetööstuse Liidu, Kaubandus-Tööstuskoja ning Kaupmeeste Liidu ühisarvamusega, millest enamusega pole eelnõu koostaja arvestanud. Lisaks arvamuses toodud puudustele soovime juhtida Konkurentsiameti tähelepanu magusa joogi maksu seaduse konkurentsi moonutavale mõjule. Pöördumine on ajendatud eelkõige kahest asjaolust: 1. Eelnõuga moonutatakse konkurentsiolukorda; 2. Konkurentsiamet ei olnud kaasatud eelnõu kooskõlastusringi; 3. Valitsus otsustas eelnõu poliitilise „kiirmenetlemise“ huvides jätta vahele ka nö „2. kooskõlastusringi“ Justiitsministeeriumiga, mis oleks võinud tavapärastes oludes aidata siin kirjas esiletoodud problemaatikat lahendada.
Seletuskirja kohaselt on magusa joogi maksu eesmärk „vähendada magusates jookides suhkru kogust ja magusainete kasutamist, et toetada elanikkonna tasakaalustatud toitumist,“ kuid tegelikkuses moodustavad magusad joogid kõigest 5% tarbitavatest magusatest toodetest. Tulemusena jäävad maksustamata ja saavad põhjendamatu konkurentsieelise tooted, mida eelnõu jõustumisel tarbijad hakkavad kasutama.
Maksusüsteemi olemuslikke eesmärke arvestades ei ole õigustatud maksuvabastuse andmine mitmetele tootegruppidele, mis maksustatavate magusate jookidega konkureerivad. Kuivõrd maksu peamise eesmärgina on välja toodud suhkrutarbimise vähendamine ning selle läbi rahva tervise kaitsmine, tuleks võrdselt maksustada kõiki tootegruppe, mis eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad.
Praegusel kujul magusa joogi maksu kehtestamine mõjutab liidu liikmete huve, kuna nende konkurentsivõimele kaasneb negatiivne mõju. Seaduse rakendumisel maksustatakse liidu liikmete toodangut, kuid mitmete teiste konkureerivate tootegruppide tootjad saavad maksuvabastuse.
Ei ole objektiivselt põhjendatav, miks tuleb asendustoodete tootjaid või turustajaid kohelda erinevalt võrreldes maksustatud toodete tootjatega. Kui toote hind muutub tarbijale maksu tõttu kõrgeks, on tõenäoline, et tarbija asendab senise toote mõne teise meelepärase (magusa) tootega. Seletuskiri lähtub ekslikust eeldusest, et tarbija valiks asendustooteks vee. See ei ole eluliselt usutav ning ei tugine ühelegi uuringule. Pigem tarbitakse teisi, konkurentide poolt toodetudmagustatud tooteid või rasvasisaldusega tooteid.
Maksuvabastused on sätestatud Riigikogusse saadetud eelnõu §-is 3. Magusa joogi maksuga ei maksustata järgmiseid tooteid:
1) alkoholi alkoholiseaduse tähenduses;
2) ravimit ja magusat jooki, mida kasutatakse ravimi tootmiseks ja valmistamiseks ravimiseaduse tähenduses;
3) meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu ja kehakaalu alandamiseks kasutatavat päevatoidu asendajat;
4) toidulisandit toiduseaduse tähenduses;
5) magusat jooki, mis on müügikohas kohapeal valmistatud, müügipakendisse pakendamata ja kohe tarbimiseks mõeldud;
6) magusat jooki, mis toimetatakse või võõrandatakse majandus- või kutsetegevuse käigus Eestist välja turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks väljaspool Eestit.

Magusa joogi maksuga ei maksustata ka järgmisi Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas nimetatud magusaid jooke ja jookide valmistamiseks mõeldud valmistisi:
1) rubriiki 2009 klassifitseeritav puuvilja- ja marjamahl ning köögiviljamahl, millele ei ole lisatud suhkrut ega magusainet;
2) rubriiki 0402 klassifitseeritav piim, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga;
3) rubriiki 0403 klassifitseeritav petipiim, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga;
4) rubriiki 0404 klassifitseeritav vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga;
5) rubriiki 2202 klassifitseeritavad taimsed joogid.

Võttes arvesse, et magustatud toodete turul tegutseb palju välismaiseid ja Eesti tootjaid, moonutab eelnõu esitatud kujul vastuvõtmine konkurentsi nii Eestis kui ka liikmesriikide vahel. Veelgi enam, teiste riikide kogemuse pinnalt, kus sarnaste maksudega on eksperimenteeritud, ei ole maks andnud oodatud rahva tervise eesmärgipärast tulemust, kuid moonutanud turgu. Ainult karastusjooke ja mõningaid teisi magustatud jooke selektiivselt maksustades sekkub riik toimivasse konkurentsi, suunates tarbijaid eelistama teisi sama või isegi kõrgema suhkrusisaldusega tooteid, muutes kunstlikult turu jaotust ja nihutades konkurentsi ilma tõendatud eesmärgita ühest sektorist teise. Eesti turgu ja tootjaid arvestades annaks see eelnõu jõustumisel arvestatava konkurentsieelise sarnaste või asendustoodete tootjatele, diskrimineerides eriti rahvusvahelisi suurtootjaid ning maksu regressiivsuse tõttu kahjustab ka tarbijavalikut, moonutades tarbija ostuotsust.
Kokkuvõttes leiame, et Konkurentsiameti arvamus ja hinnang konkurentsi moonutavate mõjude osas on hädavajalik, et Riigikogu saaks langetada teadliku otsuse, mida praegune põhjendamatu kiireloomuline menetlus muul juhul ohustaks.
Konkurentsiseaduse (KonkS) § 55 lg 2 kohaselt on Konkurentsiameti pädevuses analüüsida konkurentsiolukorda, kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ning anda soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. KonkS § 61 lg 1 kohaselt võib Konkurentsiamet anda riigiasutusele soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.
Seetõttu palume Konkurentsiametil analüüsida eelnõuga kavandatud maksuvabastuste mõju konkurentsiolukorrale ning esitada Riigikogule ettepanekud ja soovitused eelnõusse konkurentsiolukorra parandamiseks vajalike täienduste tegemiseks.

Lugupidamisega
Nele Normak
Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liige