Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevate EL õigusaktide ajakohastamise kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond

Meie 12.06.2024 nr 1.1-10/1527-1

Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevate EL õigusaktide ajakohastamise kohta

Esitame Vabariigi Valitsuse 20.06.2024 istungile Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevate EL õigusaktide ajakohastamise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisa: Elen Ohov [email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… juuni 2024. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevate EL õigusaktide ajakohastamise

kohta

1. Kiita heaks järgmised terviseministri esitatud seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid

käsitlevate EL õigusaktide ajakohastamise kohta:

1.1 Eesti toetab Euroopa vähktõvevastase võitluse kava eesmärki vähendada

tubakatarbimist, et saavutada tubakavaba Euroopa. Peame vajalikuks ajakohastada

ELis tubakatooteid reguleerivaid õigusakte, et viia need kooskõlla muutunud

turuolukorraga ja kehtestada ühetaolised nõuded kõikidele tubaka- ja

nikotiinitoodetele, sealhulgas hõlmates kohaldamisalast praegu välja jäävad uued

tooted (näiteks nikotiinipadjad ja muud nikotiini sisaldavad tooted).

1.2 Tubakatoodete direktiivi reguleerimisalasse on vaja lisaks e-sigarettidele hõlmata

kõik nikotiinitooted ning ühtlustada tubaka- ja nikotiinitoodete nõuded. Peame

vajalikuks kehtestada nikotiinitoodetele sarnaselt tubakatoodetega tavasigareti

nikotiini sisaldusega võrreldav nikotiini ülempiir.

1.3 EL tubakatoodete direktiivis ette nähtud eristuva maitse ja lõhna keeldu tuleks

laiendada kõikidele tubaka- ja nikotiinitoodetele. Piirang peaks hõlmama ka

erinevaid eraldiseisvaid tehnilisi lahendusi, mis on mõeldud tubaka- ja

nikotiinitoodete maitsestamiseks ja lõhnastamiseks (näiteks maitsekontsentraadid).

EL õigusaktides tuleks maitsestatud toodete turule tulekut piirata, kehtestades

tubaka- ja nikotiinitoodetes kasutamiseks lubatud lisaainete nimekirja. Samuti

peame vajalikuks tubaka- ja nikotiinitoodetes mentooli lisaainena kasutamise

täielikku keelustamist.

1.4 Tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete atraktiivsuse vähendamiseks

toetame Euroopa Liidus ühtsete standardiseeritud pakendi nõuete kehtestamist

tubaka- ja nikotiinitoodete ning seonduvate toodete kõikidele kategooriatele.

1.5 Peame vajalikuks Euroopa-ülese kaugmüügi keelu kehtestamist kõikidele tubaka-

ja nikotiinitoodetele ning nendega seonduvatele toodetele (näiteks suitsetamise

tehnilised abivahendid ja tarvikud, maitsekontsentraadid ja muud tehnilised

lahendused maitsestamiseks või lõhnastamiseks). Erandite tegemine erinevatele

tootekategooriatele ei ole põhjendatud.

1.6 Toetame inimeste tervise kaitseks Euroopa Liidu suitsuvaba keskkonna soovituste

ajakohastamist, sealhulgas peame põhjendatuks vabas õhus suitsuvabade alade

laiendamist (näiteks spordi- ja mänguväljakud, pargid ja ranna-alad) ning

suitsuvabadel aladel kõikide nikotiinitoodete ja uudsete tubakatoodete kasutamise

piiramist sarnaselt suitsetatavate tubakatoodetega.

1.7 Toetame ELis ühekordselt kasutatavate elektrooniliste sigarettide turustamise

keelustamist või maksumeetmete kaudu keskkonnakahjude piiramist.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Sotsiaalministeeriumil teha punktis 1nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada ülalnimetatud eelnõud

ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud

Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevate EL õigusaktide ajakohastamise

kohta

1. Sissejuhatus

Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide 2023-20251 kohaselt on Eesti eesmärk vähendada

tubaka- ja nikotiinitoodete tarbimist, seda eriti noorte seas, samuti vähendada elukeskkonnas

kokkupuudet teisese tubakasuitsuga. Euroopa vähktõvevastase võitluse kava seab eesmärgiks

saavutada tubakavaba Euroopa, kus 2040. aastaks kasutab tubakat vähem kui 5% elanikkonnast

(praegu on ELis ligikaudu 20% täiskasvanutest igapäevasuitsetajad).

WHO andmetel on tubakatarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega, põhjustades 40%

südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest obstruktiivsest

kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Eesti elanikud kaotasid 2022. aastal alkoholi- ja

tubakatoodete tarvitamisega 112 000 eluaastat ning alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega

seotud otsesed kulud olid vastavalt 50,5 ja 55,6 miljonit eurot. Kui suitsetamise levimus on

viimasel kümnendil vähenenud, siis probleemiks on tõusnud just noorte nikotiinitarvitamine,

mis viimastel aastatel on noorte hulgas kiiresti mitmekordistunud. Tihti alustatakse suitsetamist

e-sigarettide proovimisega. Eesti on OECD riikidest esikohal e-sigarettide tarbimises.

ELis reguleerib tubakatoodetele esitatavaid nõudeid 2014.a vastu võetud tubakatoodete

direktiiv, mille eesmärk on hõlbustada tubaka- ja seonduvate toodete siseturu sujuvat toimimist,

tagades seejuures rahvatervise kaitse. Eesti õigusesse on direktiiv üle võetud tubakaseadusega.

Seoses uudsete tubakatoodete ja nikotiinioodete laialdase levikuga, on hädavajalik direktiivi

ajakohastada. Eesti peab vajalikuks nikotiinitoodete reguleerimist sarnaselt tubakatoodetega,

eristuva maitse ja lõhna keelu laiendamist kõikidele tubaka- ja nikotiinitoodetele ning mentooli

lisaainena kasutamise keelustamist. Tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete

atraktiivsuse vähendamiseks toetame ühtsete standardiseeritud pakendi nõuete kehtestamist

tubaka- ja nikotiinitoodete ning seonduvate toodete kõikidele kategooriatele. Euroopa-ülese

kaugmüügi keelu kehtestamine kõikidele tubaka- ja nikotiinitoodetele aitaks oluliselt

lihtsustada järelevalvet. Toetame inimeste tervise kaitseks suitsuvaba keskkonna nõuete

laiendamist ka välialadele (nt pargid, ranna-alad) ja suitsuvabade tubaka- ja nikotiinitoodete

kasutamisele. Keskkonnakahjude vähendamiseks tuleks keelustada ühekordseks kasutamiseks

mõeldud e-sigarettide turustamine.

Euroopa Komisjon on algatanud EL tubakatoodete direktiivi hindamise, mille tulemused

peaksid selguma 2024. aastal. Hindamise tulemuste alusel direktiivi ajakohastamiseks

õigusalgatuse tegemine ja menetluse võimalik ajakava jääb sügisest ametisse asuva uue

komisjoni koosseisu otsustada. Liikmesriikide esindajad osalevad tubakatoodete ekspertgrupis,

kus arutatakse direktiivi rakendamisel esile kerkinud väljakutseid ja kus on võimalus kaasa

rääkida ka EL õigusraamistiku ajakohastamisega seotud küsimustes. Selleks, et proaktiivselt

mõjutada komisjoni tulevast tööprogrammi ja suunata võimaliku õigusalgatuse sisu, esitame

Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad. Seisukohad keskenduvad tubaka- ja

nikotiinitoodete reguleerimise nendele aspektidele, mis on EL pädevuses ja kus on vajalik EL

tasandil ühtne lähenemine, et regulatsioone siseturul tõhusamalt jõustada ja toetada

liikmesriikide rahvatervisepoliitikaid. Seega ei ole nende seisukohtade koostamisel käsitletud

tubaka- ja nikotiinitoodete müügikorraldust, vanusepiirangut ja muid küsimusi, mis on

liikmeriikide pädevuses.

1 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (kinnitatud Vabariigi Valitsuses 22.06.2023)

2

Seletuskirja koostasid sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive

Telling ([email protected]) ning EL ja väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov

([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud valdkonna eest vastutav terviseala

asekantsler Anniki Lai ([email protected]).

2. Olukorra analüüs

2.1. Rahvusvaheline kontekst, kehtiv EL ja Eesti õigusruum

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on vastu võtnud tubakatarbimise vähendamise

raamkonventsiooni (FCTC)2, mille on ratifitseerinud 183 osapoolt, sealhulgas Eesti.

Raamkonventsiooni eesmärk on kaitsta praegusi ja tulevasi põlvkondi tubaka tarbimisest ja

tubakasuitsuga kokkupuutest põhjustatud laastavate tagajärgede eest tervisele ning

ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele. Raamkonventsiooni rakendamiseks töötatakse välja

juhiseid ja soovitusi. Näiteks on välja töötatud juhised artikli 8 rakendamiseks, mille eesmärk

on kaitsta inimesi tööruumides, ühissõidukites, ja avalikes ruumides tubakasuitsuga

kokkupuute eest. Artikli 11 juhistes on toodud soovitused tubakatoodete pakendite ja

märgistuse nõuetega seoses. Raamkonventsiooni rakendamisel on analüüsitud ka

elektrooniliste nikotiinitoodete (e-sigarettide) tervisemõjusid ja reguleerimise vajadust3.

WHO tegi 14. detsembril 2023 üleskutse kiireloomulisele sekkumisele4, et kaitsta lapsi ja noori

ning mittesuitsetajaid elektrooniliste sigarettide kasutamisest tekkiva tervisekahju eest. Praktika

on näidanud, et elektroonilised sigaretid ei ole suitsetamisest loobumise vahendid ning järjest

koguneb murettekitav info nende toodete terviseohtude kohta. Uusi tooteid turundatakse

agressiivselt läbi mitmete sotsiaalmeediakanalite noortele inimestele, seejuures on tegemist

nikotiini sisaldavate toodetega, mis on tugevat sõltuvust tekitavad ning nende toodete

pikaajaline tervisemõju ei ole veel täielikult teada. Teada on see, et elektrooniliste sigarettide

kasutamisel tekivad mitmed mürgised ja kantserogeensed ained, suureneb südame-

veresoonkonna- ja kopsuhaiguste risk ning nikotiiniga elektrooniliste sigarettide kasutamine

mõjutab noorte inimeste aju arengut. Kõikides WHO regioonides kasutavad 13-15 aastased

lapsed elektroonilisi sigarette rohkem kui täiskasvanud. Kanadas on noorte hulgas

elektrooniliste sigarettide kasutamine aastatel 2017-2022 kahekordistunud, Ühendkuningriigis

aga viimase kolme aasta jooksul kolmekordistunud. WHO soovitab e-sigarettide müügi

keelustamisel tugevdada järelevalvet, et toetada rahvatervisealaseid sekkumisi ja tagada keelu

range jõustamine. Kui riigid lubavad e-sigarettide turustamist tarbekaubana, siis tuleks WHO

soovituse kohaselt kehtestada ranged eeskirjad, et vähendada nende atraktiivsust ja kahjulikkust

elanikkonnale, sealhulgas keelata kõik maitsed, piirata nikotiini kontsentratsiooni ning

rakendada maksumeetmeid.5

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava (Europe’s Beating Cancer Action Plan6) seab

eesmärgiks saavutada tubakavaba Euroopa, kus 2040. aastaks kasutab tubakat vähem kui 5%

elanikkonnast. Praegu on ELis ligikaudu 20% täiskasvanutest igapäevasuitsetajad7.

Tegevuskavas tõdetakse, et tubakatarbimine on jätkuvalt peamine ennetatava vähktõve põhjus,

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/903138 3 https://apps.who.int/gb/fctc/PDF/cop6/FCTC_COP6_10Rev1-en.pdf 4 https://www.who.int/publications/m/item/electronic-cigarettes---call-to-action 5 https://www.who.int/news/item/14-12-2023-urgent-action-needed-to-protect-children-and-prevent-the- uptake-of-e-cigarettes 6 Europe's Beating Cancer Plan, COM (2021) 44 final 7 Health at a Glance: Europe 2022 State of Health in the EU

3

tingides 27% kõigist vähkkasvajatest. Tubakatarbimise kaotamisega saaks üheksa kümnest

kopsuvähi juhtumist ära hoida. Komisjon seab jätkuvalt prioriteediks noorte kaitsmise tubaka

ja sellega seotud toodete kahjuliku mõju eest. Eesmärkide saavutamiseks nähakse ette ELis

tubakatoodetele kohaldatava õigusraamistiku tugevdamist ja selle kohandamist uute arengute

ja turusuundumustega, sealhulgas rangemate eeskirjade kehtestamist uudsetele toodetele.8

Samuti plaanitakse jätkata tööd, et liikuda lihtsate pakendite nõude (plain packaging)

kehtestamise ning lõhna- ja maitseainete täieliku keelustamise suunas, parandada koostisosade

hindamist, laiendada maksustamist uudsetele tubakatoodetele ning võidelda tubakatoodete

reklaami, müügiedenduse ja sponsorluse vastu internetis ja sotsiaalmeedias.

ELi tubakatoodete direktiivi (2014/40/EL9) eesmärk on hõlbustada tubaka- ja seonduvate

toodete siseturu sujuvat toimimist, võttes kooskõlas EL toimimise lepingu10 artikliga 168

aluseks tervisekaitse kõrge taseme tagamise põhimõtte. Eelkõige on direktiivis võetud suund

laste ja noorte tervise kaitsele, sest maitsestatud tubakatooted mängivad võtmerolli noorte

suitsetamisega või tubakatoodete tarvitamisega alustamisel ning nende tarvitamisega

jätkamisel. 2021.a esitas komisjon aruande11 direktiivi rakendamise kohta, mis näitas, et

liikmesriigid on direktiivi sätteid üle võtnud mõnevõrra erinevalt. Aruandes tuuakse välja

mitmed aspektid õigusraamistiku täiendamiseks ja ühtlustamiseks, mis vajavad täiendavat

analüüsi (näiteks mõistete täpsustamine ja vajadus saada parem ülevaade liikmesriikide

rakendamis- ja jõustamistegevuste kohta).

ELis kehtivad ühtlustatud reeglid ka tubakatoodete maksustamisele, mida reguleerib direktiiv

tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (2011/64/EL) ning aktsiisi

üldist korda reguleeriv direktiiv (EL) 2020/262, mis käsitleb eraisikute poolt tubakatoodete

piiriüleseid oste (artikkel 32 näeb ette aktsiisivabalt oma tarbeks soetatavate tubakatoodete

koguse määratlemise alused). Tubakatoodete ja nendega seotud toodete reklaami,

müügiedendust ja sponsorlust käsitlevad reeglid on sätestatud tubakatoodete reklaami

direktiivis (2003/33/EÜ) ja audiovisuaalsete meediateenuste direktiivis (2010/13/EL,

muudetud (EL) 2018/1808).

Eestis reguleerib valdkonda tubakaseadus12. Tubakaseaduse alusel on Eestis keelatud

tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete kaugmüük ja elektrooniliste sigarettide

eristuvad maitsed, v.a tubaka ja mentooli maitse. Nikotiinitoodetele kehtivad üldised

tubakatoodete nõuded - keelatud on alaealistele müük, müügikohas väljapanek, reklaam ning

kaugmüük.

2.2. Seosed olemasolevate riiklike arengukavadega

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“13 kohaselt on oluline ühiskonnas tunduvalt

enam vähendada nii nikotiini, tubaka, alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarbimist. Eesmärk on

seatud, kuna tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas on Eestis kõrge

vererõhk, tasakaalustamata toitumine, nikotiini ja tubaka tarvitamine, liigne kehakaal ja vähene

füüsiline aktiivsus, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.

Rahvastiku tervise arengukavaga 2020-203014 seab eesmärgiks, et Eesti inimeste keskmine

oodatav eluiga kasvab 2030. aastaks meestel 78,0 ja naistel 84,0 eluaastani ning keskmine

8 Europe’s Beating Cancer Plan: Implementation Roadmap 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0040 10 https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/treaty-on-the-functioning-of-the-european-union.html 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0249 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023019?leiaKehtiv 13 Eesti 2035 (Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021) 14 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030

4

tervena elada jäänud aastate arv kasvab meestel 62,0 ja naistel 63,0 eluaastani. Enam kui pool

enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tuleneb riskiteguritest

või riskikäitumisest. Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas on

toitumise ja metabolismiga seotud riskid ja nii legaalsete (alkohol ja tubakas) kui illegaalsete

uimastite tarvitamine.

2.3. Probleemid, trendid

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud tubakatoodete turu ja tarbimise aastaraamatust15

selgus, et 2022. aastal suurenes tubaka ja tööstuslike tubakaasendajate import aastaga

10,4%. Eestis müüdi 2022. aastal 1,42 miljardit legaalset sigaretti, mis teeb iga elaniku kohta

keskmiselt 1066 sigaretti aastas.

Sotsiaalministeeriumi ja WHO tellimusel tehtud analüüs näitas, et Eesti elanikud kaotasid

2022. aastal alkoholi- ja tubakatoodete tarvitamisega 112 000 eluaastat ning alkoholi

tarvitamise ja suitsetamisega seotud otsesed kulud olid vastavalt 50,5 ja 55,6 miljonit eurot16.

Sealjuures tuleb tõdeda, et otsesed kulud on tegelikult oluliselt suuremad, kuna analüüsis

õnnestus arvesse võtta üksnes eriarstiabi teenuste kulud ja välja jäid näiteks esmatasandi,

ravimite ja haiguspäevade hüvitamise kulud, nagu ka inimeste endi otsesed kulud. Samuti ei

katnud analüüs isikute ja ühiskonna kaudseid kulusid. Viimased ulatuvad vähemalt 3 miljardi

euroni, kui võtta aluseks, et iga 112 805 kaotatud riskikoormuse eluaastaga oleks Eesti rahvastik

saanud ühiskonda toetada kõige vähem 27 039 euroga (sisemajanduse koguprodukt ühe inimese

kohta 2022. aastal).

Suitsetamise levimus on olnud langustrendis viimased 10 aastat, igapäevasuitsetajate hulk

on langenud 2012. aasta 26%-lt 2022. aastaks 15,6%-le. Kui suitsetamist ja nikotiinitarvitamist

vaadata tervikuna ning juurde arvata ka kõik teised nikotiinitarvitamise viisid, on pilt aga teine.

Probleemiks on tõusnud just noorte nikotiinitarvitamine, viimastel aastatel on see noorte

hulgas kiiresti mitmekordistunud. Kui 2020. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku

tervisekäitumise uuringu kohaselt oli regulaarseid elektroonilise sigareti tarvitajaid 3,8%

täiskasvanud elanikkonnast, siis aastal 2022 oli neid juba 10,4%. E-sigarettide tarvitamine üle

15-aastaste elanike hulgas ja tarvitamise kasv on Eestis OECD riikidest kõrgeim17. Ühe eriti

murettekitava näitajana on kasvutrend just noorte naiste hulgas, kus igapäevaste e-

sigaretitarvitajate hulk on plahvatuslikult tõusnud. 2020. a Eesti täiskasvanud rahvastiku

tervisekäitumise uuringu18 andmetel oli 16-24 aastaste naiste hulgas igapäevaseid e-

sigaretitarvitajaid 1,1%. 2022. a uuringu19 andmetel oli neid juba 11,5%. Kui juurde arvata

iganädalaselt regulaarsed tarvitajaid, siis on regulaarseid tarvitajaid selles vanusegrupis kokku

20%. Samuti on suurenenud nikotiinipatjade tarvitajate hulk nooremas vanuserühmas, kus

2022. aastal oli 16-24 aastaste meeste hulgas igapäevaseid tarvitajaid 13,9% ja iga nädal

tarvitajaid 6,1%, regulaarseid tarvitajaid kokku 20%. Tihti alustatakse suitsetamist e-sigarettide

proovimisega ja mida noorem vanusegrupp, seda sagedamini. Nii alustas 2022. aastal

suitsetamist e-sigarettide proovimisega 70% poistest ja 63% tüdrukutest 11-aasta vanuses ning

66% poistest ja 64% tüdrukutest 13-aasta vanuses. Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise

uuringu (2023, Balti Uuringute Instituut)20 kohaselt on 89% noorte jaoks toodete kättesaamine

kerge. Ligi kolmandik 14–15-aastastest hangib tooteid kioskist, tanklast või tavalisest poest,

ehkki tubakaseaduse järgi on müük alaealistele ebaseaduslik.

15 Tubakatoodete turg ja tarbimine Eestis. Aastaraamat 2023 16 Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ning tervishoiukulud Eestis 2022. aastal 17 OECD (2024), OECD Economic Surveys: Estonia 2024, OECD Publishing, Paris (lk 114, joonis 5.29) 18 https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-04/TKU2020_kogumik.pdf 19 https://www.tai.ee/sites/default/files/2023-04/Taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2022.pdf 20 https://www.ibs.ee/publikatsioonid/tubaka-ja-nikotiinitoodete-tarvitamise-uuring/

5

Samuti on Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel viimastel aastatel kiiresti kahanenud

suitsetamisest loobujate osakaal. Suitsetamisest loobus 2022. aastal vaid 6% kõigist 18−74

aastastest suitsetajatest, samas kui aasta varem oli loobujaid 11% ja kaks aastat varem 22%.

3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Sotsiaalsed mõjud

Algatusel on väga oluline positiivne mõju inimeste tervisele. Tubaka- ja nikotiinitoodete

tarbimise vähendamise tulemusel on võimalik ennetada mitmeid kroonilisi haiguseid,

sealhulgas vähktõve riski. WHO andmetel on tubakatarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse

tekkega. Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult),

80% kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist.21 Südame- ja

veresoonkonnahaigused on peamisteks surma põhjusteks üle maailma ja suitsetajatel on risk

haigestuda nendesse haigustesse 2–4 korda kõrgem kui mittesuitsetajatel.

Nikotiinitoodetele rangemate nõuete kehtestamine (sh nikotiinisisalduse ülempiir ja

lapsekindlad pakendid) aitavad vähendada mürgistusjuhtumite arvu. Terviseameti

mürgistusteabekeskusesse on alates 2020. aastast sagenenud pöördumised seoses

nikotiinipatjadega. Mitmetes pöördumistes on lapsed vanuses 11-12 kuud imenud või alla

neelanud nikotiinipadja. USA-s analüüsitud 13 705 tubakatoodetega (nii sigaretid kui uudsed

tubakatooted) juhtunud mürgistusjuhtumist toimusid üle 70 % lastega vanuses alla ühe

eluaasta.22

Lisaks tubaka- ja nikotiinitoodetele esitatavate nõuete reguleerimisele on oluline süstemaatiline

ennetustegevus (erinevate valdkondade ja partnerite koostoimel), mis suurendab noorte

arusaamist tubakatoodete kahjulikust mõjust ning võimaldab neil seeläbi teha teadlikumaid ja

läbimõeldumaid valikuid. Ennetusprogrammide juures on oluline võtta arvesse ka noorte

kogemust ja arvamusi, et see lähtuks maksimaalselt nende vajadustest ning kõnetaks sihtgruppi.

Majanduslikud mõjud

Positiivne majanduslik mõju on seotud sellega, et vähenevad ühiskonna kulud kaotatud

eluaastate ja raviga seoses. Eestis kaotati 2022. aastal alkoholi- ja tubakatoodete

tarvitamisega112 000 eluaastat (u 3 miljardit eurot kaudsete kuludena) ning alkoholi tarvitamise

ja suitsetamisega seotud otsesed eriarstiabi kulud olid vastavalt 50,5 ja 55,6 miljonit eurot.

Kaotatud eluaastatega seotud kulud ületavad märkimisväärselt tubaka- ja nikotiinitoodete

müügist saadavat tulu.

Statistikaameti andmetel moodustas tubakatoodete müügimaht Eestis 2022. aastal 306 miljonit

eurot, suurenedes aastaga ligi 12%. Majandustegevuse registri järgi oli 2023. aasta septembri

seisuga Eestis 2559 jaemüügikohta ja 2673 toitlustusasutust, mis omasid luba müüa

tubakatooteid. Tubakatööstus tervikuna on maailmas kõrgeima kasumimarginaaliga

tööstusharu. 2018. aastal teenisid maailma kuus suurimat sigaretitootjat rohkem kui 55 miljardit

USA dollarit (arvutatud enne tulude maksustamist). See on rohkem kui näiteks Coca-Cola,

Pepsico, Nestle, Mondelezi, Fedexi, General Millsi, Starbucksi, Heinekeni ja Carlsbergi

kogukasum (51 miljardit USA dollarit).23

EL üleselt tubaka- ja nikotiinitoodetele kehtivad ühtsed nõuded lihtsustavad järelevalve

teostamist ning aitavad seeläbi ohjata ka salakaubandust. Illegaalseid sigarette ostetakse

endiselt kõige enam odavama hinna tõttu (illegaalsed sigaretid on legaalsetest sigarettidest

21 tubakainfo.ee 22 https://pediatrics.aappublications.org/content/125/5/896#ref-6 23 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8193577/

6

ligikaudu 40% odavamad), kuid suur osa ostjatest pidas oluliseks või väga oluliseks põhjuseks

ka seda, et salasigaretid on kergesti kättesaadavad. Üldine kaugmüügi keeld aitaks piirata

nõuetele mittevastavate tubaka- ja nikotiinitoodete levikut. EKI hinnangul moodustasid

illegaalsed sigaretid 2022. aastal 15−18% üldisest sigarettide ostumahust (legaalsed ja

illegaalsed sigaretid kokku ilma turistide tarbimiseta). lllegaalsete sigarettide osakaal

sigarettide siseturumahust on suurenenud (2020. aastal moodustas see 8−9%), osaliselt on see

tingitud üldise tarbimise vähenemisest. Kokkuvõttes jäi riigieelarvesse illegaalse

sigaretikaubanduse tõttu 2022. aastal laekumata aktsiisi ja käibemaksu kokku 60 miljonit eurot.

Looduskeskkonna mõjud

Tubaka- ja nikotiinitoodete tootmise ja tarbimise vähenemisel on väga oluline positiivne mõju

looduskeskkonnale. Ühekordsete e-sigarettide keelustamisel väheneb sellest tingitud

keskkonnareostus. Tubakatööstusega kaasneb märkimisväärne keskkonnakoormus kõikides

etappides tubaka kasvatamisel, tootmisel, tarbimisel ja jäätmekäitlusega seoses. WHO

aruande24 kohaselt on tööstuse süsinikdioksiidi jalajälg tubaka tootmisest, töötlemisest ja

transpordist võrdne ühe viiendiku lennundussektori poolt igal aastal toodetud CO₂ -ga, mis aitab

veelgi kaasa globaalsele soojenemisele. Tubakakasvatus hõlmab tavaliselt märkimisväärset

kemikaalide (pestitsiidide, väetiste ja kasvuregulaatorite) kasutamist. Sellega kaasnevad

negatiivsed keskkonnamõjud (näiteks metsade raadamine, bioloogilise mitmekesisuse

vähenemine, pinnase erosioon ja degradeerumine, veereostus) avalduvad enim arengumaades.

Ka tubakatooted ise sisaldavad mürgiseid kemikaale (üle 7000), mis jäätmetena satuvad meie

keskkonda. Umbes 4,5 triljonit sigaretifiltrit reostavad igal aastal ookeane, jõgesid, kõnniteid,

parke, pinnast ja randasid. Tubaka- ja nikotiinitooted suurendavad ka plastikureostust.

Sigaretifiltrid sisaldavad mikroplasti ja moodustavad maailma suuruselt teise plastikreostuse

vormi. Tubaka kasvatamise ja toomise keskkonnamõjule ei ole senimaani pööratud väga palju

tähelepanu. 1995. aastal hinnati ühes aastas ülemaailmses tubakatööstuses jäätmetekkeks üle 2

000 000 tonni tahkeid jäätmeid, 300 000 tonni mittetaaskasutatavaid nikotiini sisaldavaid

jäätmeid ja 200 000 tonni kemikaalide jäätmeid. Kui sigarettide aastane toodang oleks jäänud

samaks. 20 aasta jooksul (toodang on tegelikult kasvanud 5-lt 6,3 triljonile sigaretile aastas)

oleksid tubakatehased ladestanud kokku 45 000 000 tonni tahkeid ohtlikke jäätmeid, 6 000 000

tonni nikotiinijäätmeid ja peaaegu 4 000 000 tonni kemikaalijäätmeid selle ajaga.25

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Eestis teostavad järelevalvet tubakaseaduses sätestatud nõuete täitmise üle Maksu- ja

Tolliamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet

ning kohalikud omavalitsused. Muudatused ei too kaasa riigiasutustele täiendavaid kulutusi ega

töökoormust. ELis tootenõuete ja müügireeglite ühtlustamine (näiteks EL-ülene

nikotiinitoodete maitsete ja kaugmüügi keeld) hoopis lihtsustaks oluliselt järelevalve

teostamist, arvestades piiriülese kaubanduse mõjusid. Tubaka- ja nikotiinitoodete turg on

globaalne ja valdavalt imporditakse need tooted Eesti turule teisest riikidest.

Tubakaaktsiisi laekus 2022. aastal riigieelarvesse 246,3 miljonit eurot, mis moodustab kogu

riigi maksulaekumistest 2,1%. Riigieelarvesse laekunud aktsiisituludest moodustas

tubakaaktsiis 24,7% (võrdluseks: kütuseaktsiis moodustas 50,2%, alkoholiaktsiis 24,2%).

Valdav osa laekunud tubakaaktsiisist on sigarettide müügist (92%). Tubaka- ja nikotiinitoodete

müügi ja tarbimise vähenemisel võib olla piiratud mõju tubakaaktsiisi laekumisele. Samas ongi

tubakaaktsiisi eesmärgiks piirata tubaka- ja nikotiinitoodete kui tervist kahjustavate kaupade

ostmist ja tarbimist. Tubakatoodete aktsiisimäärasid tõstetakse Eestis regulaarselt , eesmärgiga

24 Tobacco: poisoning our planet (WHO, 2022), Factsheet (WHO EURO) 25 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4669730/

7

hinna kaudu mõjutada inimeste ostukäitumist. Tubakatoodete hinna tõus 10% vähendab

tubakatoodete tarbimist 3-5%.26 Aktsiisimäärade korrigeerimise kaudu on ühtlasi võimalik

tasakaalustada ka müügimahtude vähenemisest tingitud aktsiisi laekumise vähenemist.

4. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1) Eesti toetab Euroopa vähktõvevastase võitluse kava eesmärki vähendada

tubakatarbimist, et saavutada tubakavaba Euroopa. Peame vajalikuks

ajakohastada ELis tubakatooteid reguleerivaid õigusakte, et viia need kooskõlla

muutunud turuolukorraga ja kehtestada ühetaolised nõuded kõikidele tubaka- ja

nikotiinitoodetele, sealhulgas hõlmates kohaldamisalast praegu välja jäävad

uudsed tooted (näiteks nikotiinipadjad ja muud nikotiini sisaldavad tooted).

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava seab eesmärgiks saavutada tubakavaba Euroopa, kus

2040. aastaks kasutab tubakat vähem kui 5% elanikkonnast. Tubakatoodete tarbimine on

ühiskonna jaoks seotud mitmete otseste ja kaudsete kuludega (sh ravikulud ja enneaegsest

suremusest tingitud eluaastate kaotus). See suurendab märkimisväärselt mitmete krooniliste

haiguste tekke riski ning on üks enneaegse suremuse peamistest põhjustest. Rahvusvaheliste

jõupingutuste tulemusel on suitsetamise levikut õnnestunud märkimisväärselt piirata.

Regulatsioonide eesmärgiks on olnud tõsta suitsetajate teadlikkust terviseohtudest (näiteks pilt-

ja teksthoiatuste kasutamine pakenditel) ja vähendada toodete atraktiivsust, mis on oluline

eelkõige suitsetamisega alustamise piiramisel. Samas on u 20% EL elanikkonnast endiselt

regulaarsed suitsetajad. Lisaks on tubakatööstus regulatsioonidest möödaminekuks turule

toonud üha enam uusi tubakat ja nikotiini sisaldavaid tooteid, mida kehtivad regulatsioonid ei

hõlma, ja mis õõnestavad rahvatervise kaitseks võetud meetmeid nikotiini tarbimise leviku

piiramisel. Seega on hädavajalik ajakohastada 2014. aastal vastu võetud EL tubakatoodete

direktiiv, sh tuleks kehtiva direktiivi pealkiri ja mõisted viia kooskõlla muutunud

turuolukorraga ja hõlmata kohaldamisalasse lisaks tubakatoodetele27 kõik nikotiini sisaldavad

tooted (edaspidi nikotiinitooted). Näiteks ei hõlma tubakatoodete direktiiv täielikult uusi

tubakat mittesisaldavaid tooteid, nagu suukaudseks kasutamiseks mõeldud nikotiinikotid.

Kehtivas direktiivis on nikotiinitoodetest reguleeritud ainult e-sigaretid. Uute toodete turule

tulekuga seoses tuleks üle tuleks vaadata ka toodete klassifitseerimine suitsuvaba või

suitsetatava tubakatootena. Suitsuvaba toote määratlus ei ole üheselt mõistetav (tooted, millega

ei kaasne põlemisprotsessi) ja liikmesriigid klassifitseerivad tooteid erinevalt. Samuti ei ole

põhjendatud erinevate nõuete kohaldamine suitsuvabadele ja suitsetatavatele toodetele, kuna

tubakatooted on tervist kahjustavad sõltumata nende eriomadustest.

2) Tubakatoodete direktiivi reguleerimisalasse on vaja lisaks e-sigarettidele hõlmata

kõik nikotiinitooted ning ühtlustada tubaka- ja nikotiinitoodete nõuded,

sealhulgas kehtestada nikotiinitoodetele sarnaselt tubakatoodetega tavasigareti

nikotiini sisaldusega võrreldav nikotiini ülempiir.

ELi õigusraamistikus ei ole praegu kõiki uudseid tubakatooteid ja uudistooteid käsitletud ning

see ei ole piisavalt paindlik, et pidada sammu kiire tootearenguga. EL tubakatoodete direktiivis

puudub hetkel nikotiinitoodete regulatsioon, regulatsioon on kehtestatud ainult nikotiiniga

26 https://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/fact_sheets/economics/econ_facts/index.htm 27 Tubakatoode on kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks.

8

elektroonilistele sigarettidele. Eesti toetab ühtset nikotiinitoodete regulatsiooni, mis seisneb

nikotiinitoodetele tubakatoodetega sarnaste nõuete kehtestamises EL-üleselt. Nikotiinitooted,

mis ei ole turule viidud kui ravimid või meditsiiniseadmed, on mõeldud tubakatoodetega

sarnaselt kasutamiseks ja asendamiseks ning nende eesmärk ei ole suitsetamisest loobumine,

vaid nikotiinitarbimise jätkamine. Seda asjaolu tuleb arvesse võtta nendele toodetele nõuete

kehtestamisel. Asendustooted ei tohi oma kõrge nikotiini sisalduse tõttu süvendada

nikotiinisõltuvust või põhjustada täiendavat ohtu inimeste tervisele mistahes viisil.

Nikotiinitoodete regulatsiooni puhul on oluline ka toodete eristuva maitse keelamine, seda just

toodete atraktiivsuse vähendamiseks ning ka laste juhuslike mürgistuste vältimiseks. Toodetel

võiks olla täiendavalt nõutavad lapsekindlad pakendid, kuna nikotiinisisaldusega tooted võivad

olla väikelastele surmavad (10 mg nikotiini loetakse lastele surmavaks nikotiini koguseks,

täiskasvanutel 30-60 mg).28

3) EL tubakatoodete direktiivis ette nähtud eristuva maitse ja lõhna keeldu tuleks

laiendada kõikidele tubaka- ja nikotiinitoodetele. Piirang peaks hõlmama ka

erinevaid eraldiseisvaid tehnilisi lahendusi, mis on mõeldud tubaka- ja

nikotiinitoodete maitsestamiseks ja lõhnastamiseks (näiteks

maitsekontsentraadid). EL õigusaktides tuleks maitsestatud toodete turule tulekut

piirata, kehtestades tubaka- ja nikotiinitoodetes kasutamiseks lubatud lisaainete

nimekirja. Samuti peame vajalikuks tubaka- ja nikotiinitoodetes mentooli

lisaainena kasutamise täielikku keelustamist.

Peame vajalikuks, et EL tubakatoodete direktiivis eristuva maitse ja lõhnaga sigarettide,

isevalmistatavate sigarettide tubaka ja suitsuvabade tubakatoodete turuleviimise keeld kehtiks

kõikidele tubaka- ja nikotiinitoodetele, kuna ühte tubaka- või nikotiinitoodet ei saa pidada

tervislikumaks või vähem ohtlikuks kui teist. Kõikide tootekategooriate ühetaoline

reguleerimine välistab ka turumoonutused ja lihtsustab järelevalve teostamist.

EL tubakatoodete direktiivis on juba keelatud eristuva maitse või lõhnaga tubakatoodete

turulelaskmine, et saavutada eelkõige noorte tervise kõrgetasemeline kaitse. Samas on

direktiivis praegu sellest keelust ette nähtud erandid ning eristuva maitse või lõhna keeld kehtib

vaid sigarettidele ja kuumutatud tubakatoodetele. Olukorra olulise muutumise ja

müügimahtude suurenemise korral on komisjonil õigus teha ettepanek erandite kaotamiseks.

Direktiivi artikli 7 lõike 12 ja artikli 11 lõike 6 kohaselt on komisjonil ülesanne teha kindlaks,

kas konkreetse tootekategooria puhul on olukord oluliselt muutunud ning direktiivis sätestatud

künniste ületamise korral võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lõpetada nimetatud erandid

konkreetse tootekategooria puhul. See regulatsioon ei ole olnud piisav, kuna muudatuste

tegemine on aeganõudev ja reaktiivne ning ei võimalda piisavalt kiiresti kaasas käia

turuarengutega, et ennetada uute noortele atraktiivsete toodete levikut ja nende põhjustatud

tervisekahju.

Tubaka- ja nikotiinitoodete valikul lähtub maitsest 57% täiskasvanud elanikkonnast ja 67%

õpilastest, selgus 2023 tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuringust29. Probleemi

lahendamiseks on vajalik terviklahendus, mis hõlmab kõiki tubaka- ja nikotiinitooteid ning ka

eraldi nende toodete maitsestamiseks ja lõhnastamiseks kasutatavaid tehnilisi lahendusi. Ainult

28 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4363846/ 29 Tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamise uuring, 2023

9

maitsestatud valmistoodete piiramine on poolik lahendus ning turule jäävad või tulevad

erinevad tehnilised lahendused tubakatoodete maitsestamiseks, mille tulemusel piirang toodete

nooretele atraktiivsuse vähendamiseks ei täida oma eesmärki. Seda kinnitavad erinevates

riikides läbiviidud turu-uuringud (nt UK30 ja Taani31). Näitena järelevalvepraktikast võib tuua

e-sigarettidele Eestis kehtiva maitse- ja lõhnainete keelu (v.a. tubakas ja mentool), millest

mööda hiilimiseks müüvad e-sigaretikauplejad maitsekontsentraate, mida saab kasutada nii e-

sigarettide, kuid ka näiteks kuumutatavate tubakatoodete või aurukivide maitsestamiseks-

lõhnastamiseks. Nende kontsentraatide pakenditel puudub viide kasutusotstarbele, pakendil on

kirjas vaid fraas „flavor concentrate” vmt. Ühtlasi müüakse nn maitsekaarte („flavour cards“),

mille saab sisestada tavalisse sigaretipakki, et anda neile meelepärast maitset. Tegemist on

tubakatootest endast eraldimüüdava tootega, mille ainuke eesmärk on anda tubakatootele lõhn

ja maitse. Kuniks mõne tootekategooria puhul on maitse- ja lõhnained lubatud, on praktikas

väga raske, kui mitte võimatu, selliseid maitsekontsentraate turult eemaldada ja vähendada

tubakatoodete atraktiivsust. Lisaks valmistoodetele peaks maitseainete keeld laienema seega ka

eraldi müüdavatele koostisosadele ja muudele tehnilistele lahendustele, mida müüakse tubaka-

või nikotiinitoodete maitsestamise või lõhnastamise eesmärgil. Vastasel juhul saaks turult

kõrvaldada küll keelatud maitseainetega valmistooted, kuid läbi erinevate

maitsekontsentraatide, -kaartide, -filtrite jms turustamise oleks tarbijatele jätkuvalt maitse- ja

lõhnainetega tubaka- ja nikotiinitooted lihtsasti kättesaadavad.

Ühtset EL-i ülest tubaka- ja nikotiinitoodete ning seonduvate maitsestatud toodete keeldu toetab

see, et järjest enamates EL riikides on juba kehtestatud maitsete keeld. Elektrooniliste

sigarettide maitsete keelu on Eestile lisaks kehtestanud Soome, Taani, Holland, Leedu, Ungari

(2025.a ka Läti ja Sloveenia).

Eraldi tuleb märkida, et ainult eristuva maitse kaudu maitsestatud tubakatoodete piiramine on

ebaefektiivne ning järelevalve keeruline ja ressursimahukas, kuna pädevatel asutustel on

kohustus tõendada eristuva maitse olemasolu. Sellest tulenevalt on oluliselt efektiivsem piirata

maitse- ja lõhnaainete kasutamist lubatud lisaainete nimekirjade kehtestamise kaudu, mitte

lähenemine läbi eristuva maitse (näiteks lubatud lisaainetena võidakse käsitleda selliseid, mis

annavad tootele tubaka maitse, maitseained mis ei suurenda toote atraktiivsust). Näitena võib

tuua Hollandi, kus juba on kehtestatud lubatud maitseainete nimekirjad ja Läti, kus lubatud

maitseainete nimekirjad ja mentooli täielik keelustamine tubaka- nikotiinitoodetes hakkab

kehtima 2025. aastast. Samuti on Saksamaa keelanud mentooli lisaainena sigarettides ja

suitsetamistubakas. Rahvusvaheliselt on Brasiilia esimene riik, mis keelas kõik lisaained, mis

võivad muuta tubakatoodete maitset, isegi need lisaained, mis ei anna otseselt iseloomulikku

maitset. Kanada on keelanud mentooli ja muude lõhna- ja maitseainete kasutamise sigarettide

ja enamiku sigarite valmistamisel. Koostisosadest on mentool üks levinumaid tubakatööstuses

kasutatavaid lisandeid, mis tuimastab kurku ning muudab suitsu mahedamaks, peites

sigaretisuitsu karedust ja tehes suitsetamise lihtsamaks. Mentooli tuimastav mõju kopsudele

võimaldab paljudel suitsetajatel nikotiiniannuse kättesaamiseks suitsu sügavamale tõmmata.

30 Tobacco industry tactics to circumvent and undermine the menthol cigarette ban in the UK.

https://tobaccocontrol.bmj.com/content/29/e1/e138?ijkey=96fc6c9653016fdee933a3b21d9b01e16d2e52f4& keytype2=tf_ipsecsha 31 Tobacco companies’ exploitation of loopholes in the EU ban on menthol cigarettes: a case study from Denmark.

https://tobaccocontrol.bmj.com/content/32/6/809

10

Seetõttu on mentooli täielik keelustamine tubaka- ja nikotiinitoodetes vajalik, et vähendada

nende toodete atraktiivsust ja kaasnevaid negatiivseid tervisemõjusid32.

4) Tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete atraktiivsuse vähendamiseks

toetame ühtsete standardiseeritud pakendi nõuete kehtestamist tubaka- ja

nikotiinitoodete ning seonduvate toodete kõikidele kategooriatele.

Eesti toetab standardiseeritud pakendi nõuete kehtestamist kõikidele tubaka ja tubakatootega

seonduvate toodete pakenditele ning samuti nõudeid toodete enda kujundusele. Rangem

reguleerimine standardkujundusega pakendi abil aitab ka rakendada toote esitlemist käsitlevaid

sätteid, nimelt müügiedenduselementide täielikku keelustamist. Standardiseeritud pakendil ei

ole lubatud kasutada toodete kaubamärke, värve, logosid ja teisi disainielemente. Pakendid on

ühtse värvi, kuju ning materjaliga. Standardiseeritud pakendil on terviseohu hoiatused

domineerivad, kaubamärgid ja toote nimetused on toodete pakenditel tähistatud ühtse fondi ja

kujundusega. Meede suurendab terviseohu hoiatuste efektiivsust ning võtab ära võimaluse

kasutada toote pakendit turundamisvahendina. Toote kujunduses tasuks kaaluda

üksiksigarettide kujunduse reguleerimist ning neile ka terviseohu hoiatusteksti lisamist. Selline

lahendus on kasutusel Kanadas. Sarnaselt võiks kaaluda elektroonilise sigareti ja tubaka

kuumutamise seadmete välimuse standardiseerimist, et vähendada nende toodete atraktiivsust

just noorte tarbijate hulgas.

Standardiseeritud pakendi kasutamist tubakakatoodetel võimaldab ka direktiiv 2014/40/EL,

mille artikkel 24 (2) ja preambula punkt 53 jätab liikmesriikidele võimaluse teatavatel

tingimustel ja juhtudel kehtestada täiendavaid nõudeid rahvatervise kaitseks. See kehtib

tubakatoodete esitlemise ja pakendite kohta, sealhulgas värvide kohta, mis ei ole terviseohu

hoiatused, mille kohta direktiiv annab esmased ühised põhieeskirjad. Sellest lähtuvalt võivad

liikmesriigid näiteks kehtestada õigusnorme, millega nähakse ette tubakatoodete pakendite

täiendav standardimine. Seda võimalust on kasutanud Prantsusmaa, Iirimaa, Sloveenia, Belgia,

Holland, Taani, Ungari ja Soome. Komisjonile esitatud tõendite alusel on standardpakendi nõue

põhjendatud rahvatervise kaalutlustega ning standardkujundusega pakend koos pilthoiatustega

suurendab teadlikkust tubakaga seotud haigustest ja kaasuvatest haigustest ning suitsetamisest

loobumise motivatsiooni ja aitab vähendada suitsetamist, sealhulgas noorte hulgas.

Siiski ei ole standardkujundusega pakendi nõude kehtestamine ainult mõnes liikmesriigis tõhus,

arvestades kaupade vaba liikumist ning seda tuleks kohaldada ELi üleselt. EL tasandi ühtne

regulatsioon oleks kooskõlas ka rahvusvaheliste arengusuundumustega, kuna

standardkujundusega pakend on kuldstandard, mida toetavad WHO ja tubaka tarbimise leviku

vähendamise raamkonventsioon. Samuti on Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)

tunnistanud selle rahvusvahelise kaubandusõigusega kooskõlas olevaks. Ligikaudu pooled

Euroopa elanikud pooldavad sigarettide „standardkujundusega pakendi“ kasutuselevõttu.33

5) Peame vajalikuks Euroopa-ülese kaugmüügi keelu kehtestamist kõikidele tubaka-

ja nikotiinitoodetele ning nendega seonduvatele toodetele (näiteks suitsetamise

tehnilised abivahendid ja tarvikud, maitsekontsentraadid ja muud tehnilised

32 Menthol cigarette smoking is associated with greater subjective reward, satisfaction, and "throat hit", but not greater behavioral economic demand 33 Eurobaromeetri eriuuringust nr 506 „Euroopa elanike hoiakud tubaka, elektrooniliste sigarettide ja tubakatoodete suhtes“ (Eurobaromeeter 2020). https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2240

11

lahendused maitsestamiseks või lõhnastamiseks). Erandite tegemine erinevatele

tootekategooriatele ei ole põhjendatud.

Peame vajalikuks, et ELis oleks ühtne lähenemine tubakatoodete ja tubakatoodetega

seonduvate toodete kaugmüügi reguleerimisele. Hetkel ei ole ELis kehtestatud tubaka- ja

nikotiinitoodete kaugmüügi keeldu, mis kehtiks ühetaoliselt kõikidele tootekategooriatele ja

kõikides EL liikmesriikides, vaid see on jäetud iga liikmesriigi enda otsustada. Tubakatoodete

direktiivi kohaselt kehtestatud piiriülese kaugmüügi piirangute või keeldude järelevalve ja

jõustamine on üldiselt ebapiisav, sealhulgas puuduvad tõhusad süsteemid vanuse

kontrollimiseks. Kaugmüügi keelusterandite tegemine osade toodete puhul nt tubakatoodete

või seonduvate toodete tarvitamiseks mõeldud elektroonikaseadmetele ja tarvikutele ei ole

põhjendatud, sest tegemist on ikkagi nende toodete tarbimiseks mõeldud seadmetega. Samuti

ei saaks eristada mõnda tootegruppi kahjude vähendamise või suitsetamisest loobumise

eesmärkidel, kuna tubakatoodete direktiiv reguleerib tooteid, mis ei ole mõeldud suitsetamisest

loobumiseks.

EL tubakatoodete direktiiv lubab liikmesriikidel keelata tubakatoodete ja tubakatoodetega

seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi tarbijatele (artikkel 18). Tubakatoodetega

seonduvateks toodeteks on kõik alternatiivsed nikotiinitooted, samuti tubaka ja nikotiinitoodete

tarvitamise seadmed ning nende tarvikud. Tubakatoodete kaugmüügiga tegelevatel

jaemüügiettevõtetel ei ole lubatud varustada tarbijaid liikmesriikides, kus kaugmüük on

keelatud.

Euroopa-ülese kaugmüügi keelu kehtestamine lihtsustaks järelevalve teostamist nii

siseriiklikult kui ka piiriüleselt. Enam kui pooled liikmesriigid, sealhulgas Eesti on

tubakatoodete kaugmüügi küll keelustanud (keeld kehtib nii riigisisese kui piiriülese müügi

korral), kuid praktikas on ilmnenud selle keelu kohaldamise keerukus. Kuna osades

liikmesriikides on kaugmüük lubatud, siis jätkuvalt toimub ka tarne nendesse liikmesriikidesse,

kus kehtib kaugmüügi keeld. Seega ei ole liikmesriigiti piiriülese kaugmüügi keelamisel olnud

võimalik tagada selle keelu tõhusat toimimist ja järelevalve teostamine on piiriülese kaugmüügi

korral raskendatud.

EL-ülene kaugmüügi keelamine on äärmiselt oluline, et piirata alaealistele tubakatoodete ja

tubakatoodetega seonduvate toodete kättesaadavust. Kuna liikmesriigiti on rahvatervise

kaitseks kehtestatud täiendavaid piiranguid toodetele, siis aitaks see piirata ka nõuetele

mittevastavate toodete kättesaadavust. Näiteks on Eesti kehtestanud maitsestatud e-vedelikega

seonduvalt lisapiirangud, kuid tarbijad tellivad nimetatud tooteid jätkuvalt riikidest, kus on

lubatud nii need tooted kui ka tubakatoodete kaugmüük. Kuna e-poodides ei kasutata tõhusaid

vanusetuvastussüsteeme, tellivad tubaka- ja nikotiinitooteid sellisel viisil ka alaealised, mis aga

ei toeta üht tubakatoodete direktiivi peamist eesmärki, milleks on laste ja noorte tervise kaitse.

Seejuures maitsestatud tubakatooted mängivad võtmerolli noorte suitsetamisega või

tubakatoodete tarvitamisega alustamisel ning tarvitamisega jätkamisel.

6) Toetame inimeste tervise kaitseks Euroopa Liidu suitsuvaba keskkonna soovituste

ajakohastamist, sealhulgas peame põhjendatuks vabas õhus suitsuvabade alade

laiendamist (näiteks spordi- ja mänguväljakud, pargid ja ranna-alad) ning

suitsuvabadel aladel kõikide nikotiinitoodete ja uudsete tubakatoodete kasutamise

piiramist sarnaselt suitsetatavate tubakatoodetega.

WHO on liigitanud keskkonnas leiduva tubakasuitsu teadaolevate inimesele ohtlike

kantserogeenide hulka. Raamkonventsiooni artikkel 8 sätestab osapoolte kohustuse kaitsta

inimesi tubakasuitsuga kokkupuute eest tööruumides, ühissõidukites, ruumides, kuhu on avalik

juurdepääs, ja vajaduse korral teistes avalikes kohtades.

12

Komisjonil on kavas esitada ettepanek, et ajakohastada EL nõukogu soovitust34 suitsuvaba

keskkonna kohta, laiendades selle kohaldamisala uutele toodetele, nagu e-sigaretid ja soojuse

mõjul toimivad tubakatooted, ning laiendades suitsuvaba ala, sealhulgas vabas õhus.

ELis 2009. a vastu võetud soovitused tuleb üle vaadata, kuna tubaka- ja nikotiinitoodete

sortiment on kasvanud ning turule on tulnud mitmed piiripealsed tooted, nt kuumutatud

tubakatooted. Samuti on vajalik laiendada suitsuvaba ala vabas õhus, eriti just üritused ja kohad,

kus on palju inimesi koos ning viibivad ka lapsed (näiteks staadionid, mänguväljakud, pargid,

ranna-alad, kergliiklusteed). Samuti tuleks ajakohastada suitsuvaba keskkonna mõiste, et

suitsuvaba keskkonna all mõistetaks keskkonda, mis on vaba nii põlemisprotsessist tekkivast

suitsus, kui ka erinevate alternatiivsete toodete poolt tekitatavast tubaka- ja nikotiinitoodete

aerosoolist.

Eestis on elektroonilise sigareti ja uudse suitsuvaba tubakatoote kasutamine reguleeritud

sarnaselt suitsetatavatele tubakatoodetele. See tähendab, et juba praegu kehtivad nende toodete

kasutamisele piirangud, mis on täpselt sama ulatusega kui klassikalise suitsetamise puhul.

Tubakaseaduse kohaselt on keelatud või piiratud suitsetamine lasteasutustes ja koolides,

müügikohtade müügisaalides, toitlustusasutustes, vabaajakeskustes, kultuuriasutustes,

sportimiseks ettenähtud ruumides ja paljudes teistes ühiskondlikes kasutuste olevates ruumides.

Samuti saab seaduses nimetamata juhtudel keelata suitsetamise ruumi või piiratud maa-ala

valdaja enda äranägemisel.

Suitsuvabade alade laiendamine ei tekita suuri investeeringuvajadusi maa-alade valdajatele või

ürituste korraldajatele, eraldi suitsetamiseks mõeldud kohtade rajamine ei ole nõutav. Üheks

võimaluseks on välisõhus suitsetamiseks lubatud alade märgistamine (praegu Eestis

märgistatud suitsuvabad alad). Välisõhus suitsetamiseks lubatud alade piiramisel vähenevad

ühtlasi kulutused avaliku ruumi korrashoiule. Regulatsiooni muutmisel on vajalik põhjalik

teavitustegevus suitsuvaba keskkonna nõuete kohta.

7) Toetame ELis ühekordselt kasutatavate elektrooniliste sigarettide turustamise

keelustamist või maksumeetmete kaudu keskkonnakahjude piiramist.

Toetame ühekordselt kasutatavate, st korduvalt mittetäidetvate ja mittelaetavate, elektrooniliste

sigarettide turustamise ühtset keelustamist ELis. Regulatsiooni kehtestamisel on oluline

arvestada toote negatiivset keskkonnamõju ning olulisel kohal on ka ühekordsete elektrooniliste

sigarettide puhul rahvatervise kaitse eesmärk. Ühekordsed elektroonilised sigaretid on

atraktiivsed just eelkõige noortele ja lastele, tootel puuduvad lisatarvikud, mille tõttu on nende

toodete kasutamine eriti lihtne ning mugav. Lisaks on ühekordsete elektrooniliste sigarettide

madal hind parandanud nende toodete kättesaadavust, seeläbi on suurenenud tarbijaskond

eelkõige just noorte hulgas. Tubakatoodete direktiivi artikli 24 (3) alusel on näiteks Belgia ja

Prantsusmaa keelustamas ühekordsete e-sigarettide turustamist.

E-sigaretid on ohtlikud jäätmed, sest sisaldavad nikotiini ja liitiumakut. Kui neid ei kõrvaldata

nõuetekohaselt, võib neis sisalduv nikotiin põhjustada keskkonnareostust, mürgitades

elusloodust, pinnast ja veekogusid, põhjustades seeläbi ohtu ka inimeste tervisele laiemalt.

Liitiumakude korrodeerumine võib põhjustada liitiumi lekkimist keskkonda. Lisaks võivad

valesti käideldud akud tekitada tulekahjusid prügikastides. Kui ühekordsete elektrooniliste

sigarettide kasutamine väheneks, väheneks oluliselt ka jäätmete hulk. Korduvtäidetava

elektroonilise sigareti kestus võib kergesti olla kuus kuni seitse kuud, samas kui ühekordselt

kasutatav elektrooniline sigaret satub jäätmetesse juba ühe kuni viie päeva pärast.

Arvestades, et enamik elektroonikaseadmeid imporditakse Eestisse, on vajalik EL ühisel turul

reguleerimine. Ühekordselt kasutatavate elektrooniliste sigarettide keelustamine toetab EL

34 Nõukogu soovitus, 30. november 2009 , suitsuvaba keskkonna kohta

13

ringmajanduse tegevuskava eesmärki muuta kestlikud tooted ELis normiks läbi toote eluea

pikendamise, korduskasutuse, parandamise, ressursitõhususe, ringmaterjali sisalduse,

taastootmise ja ringlussevõtu suurendamise ning ohtlike ainete sisalduse, süsiniku- ja

keskkonnajalajälje vähendamise. Uus kestlike toodete ökodisaini määrus seab kestlikkuse

nõuded ka elektri- ja elektroonikaseadmetele, mis tulevikus peaks tooma rangemad nõuded

ühekordsetele toodetele. Lisaks on EL alustanud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete

direktiivi muutmise protsessidega, kus on välja toodud ka vajadus tugevdada e-sigarettidele

kohalduvaid nõudeid. Direktiivi muutmise ettepanek peaks tulema välja hiljemalt 2025. aastal.

5. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Seisukohad on kooskõlastatud kliimaministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning

majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Riigiasutustest andsid lisaks arvamuse

Tervise Arengu Instituut, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet.

Seisukohad saadeti arvamuse avaldamiseks järgmistele huvigruppe esindavatele

organisatsioonidele - Eesti Vähiliit, Tervisedendajate ühing (ETÜ), Terve Eesti SA, Tartu

Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervise instituut, Tartu Ülikool kliinilise meditsiini instituut,

Eesti Perearstide Selts, Eesti Arstide Liit, Eesti Kopsuarstide Selts, Eesti Õdede Selts, Eesti

Onkoloogide Selts, Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts, Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude

Vähendamise Koda, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK), Eesti

Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Hambaarstide Liit, Eesti Nooremarstide Ühendus, Eesti

Õpilasesinduste Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti

Lastevanemate Liit.

Arvamuse saatsid Eesti Vähiliit, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervise instituut, Eesti

Perearstide Selts, Eesti Arstide Liit, Eesti Õdede Selts, Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts, Eesti

Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Koda, Eesti Nooremarstide Ühendus. Kõik vastanud

organisatsioonid avaldasid Eesti seisukohtadele toetust. Toodi välja, et Eesti andmed näitavad

kiiret muude tubakatoodete (e-sigaretid, nikotiinipadjad, kuumutatavad tubakatooted)

tarvitamise levimuse suurenemist. Eriti märkimisväärne on see trend nooremates

vanuserühmades. Huvigrupid tõid tagasisides murekohana välja, et lastele ja noortele on tubaka

manustamine veipimise teel lihtsasti kättesaadav ning noortele suunatud turundus ja reklaam

esitleb tooteid kui ohutut meelelahutust, mistõttu tuleks tähelepanu pöörata ka reklaami

piiramisele. Rõhutati, et tubakal on kahjulik mõju ükskõik mismoodi manustades, eriti suur ja

otsene mõju õppimisvõimesse, vaimse tervise halvenemisse. Samuti juhiti tähelepanu, et

sõltuvust tekitavate ainete (alkohol, nikotiin, uimastid) tarbimise vähendamine nõuab

terviklikku lähenemist, võttes arvesse erinevate ainete asendamisega kaasnevaid

mõjusid. Leitakse, et kaugmüügi keeld on oluline samm noorte kaitsmiseks tubakatoodete

kättesaadavuse piiramisel ja liikmesriikide tubakakontrolli ja maksupoliitika tõhusa

rakendamise tagamisel. Lisaks aitab see vältida ebaseaduslikku kaubandust ja tugevdada

järelevalvet. Samas tuleb ka siseriiklikult järelevalvet ja kontrollimehhanisme tõhustada,

tõkestamaks alaealistele tubaka- ja nikotiinitoodete müüki, mis seaduse kohaselt on keelatud.

Näiteks ei ole PPA-l praegu õigust teha testoste ja see on raskendanud rikkumiste avastamist,

sh veebi teel müügi korral. Oluliseks peetakse tubakatoodete atraktiivsuse vähendamiseks

maitse- ja lõhnaainete keelustamist, mis on eriti oluline noorte kaitsmiseks. Samuti nõustuti, et

standardiseeritud pakendid vähendavad toodete atraktiivsust ja suurendavad tervisehoiatuste

mõju. Toetati suitsuvaba keskkonna nõuete laiendamist, sealhulgas suitsuvabade alade

kehtestamist vabas õhus toimuvatele üritustele ja avalikele kohtadele, kus viibivad ka lapsed.

Leiti, et need nõuded peavad hõlmama ka nikotiinitooteid ja uudseid tubakatooteid. Lisaks tehti

14

ettepanekuid muudeks tegevusteks, mis riigisiseselt aitaksid kaasa tubaka- ja nikotiinitoodete

tarbimisega seotud tervisekahjude ennetamisele ja vähendamisele, näiteks

tubakatarvitamise monitoorimise süsteemi tõhustamine, tubakast loobumise nõustamise

teenuste toetamine ja laiendamine esmatasandil, sh apteekides. Suuremat tähelepanu tuleks

pöörata ka tervisekasvatusele, sh tervisekäitumise mõjule ning tervislike valikute

võimaldamisele juba varases lapseeas, seda nii lasteaias kui oluliselt tõhusamalt põhikoolis.

Keskkonnamõjude osas konsulteeriti lisaks järgmiste organisatsioonidega: MTÜ EES-Ringlus,

MTÜ Eesti Elektroonikaromu, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Keskkonnaühenduste

Koda, Weerec OÜ, Let's Do It Foundation. MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti

Elektroonikaromu arvamuses toetatakse EL-üleselt ühekordsete e-sigarettide keelustamist,

välja on toodud ühekordsete e-sigarettide jäätmekäitlusega seotud probleemid ning kaasnevad

ohud tervisele ja keskkonnale.

Seisukohtade koostamisel ja huvigruppide kaasamisel on lähtutud WHO tubakatarbimise

vähendamise raamkonventsiooni35 artiklist 5.3, mille kohaselt on konventsiooni osapooltel

kohustus kaitsta rahvatervise poliitika väljatöötamist ja rakendamist tubakatööstuse ärihuvide

eest. Konventsiooni põhimõtetest ja heaks kiidetud artikli 5.3 rakendamise juhistest36 lähtuvalt

ei ole seisukoha kujundamisse kaasatud tubakaettevõtjaid.

35 https://www.riigiteataja.ee/akt/903138 36 https://fctc.who.int/publications/m/item/guidelines-for-implementation-of-article-5.3