| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 16-4/240956/2403575 |
| Registreeritud | 13.06.2024 |
| Sünkroonitud | 18.06.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 16 Muu seadusest tulenev tegevus |
| Sari | 16-4 Muu seadusest tulenev tegevus |
| Toimik | 16-4/240956 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | J. l. h. E. L. |
| Saabumis/saatmisviis | J. l. h. E. L. |
| Vastutaja | Indrek-Ivar Määrits (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Juhatuse liige hr Edward Laane
Kuressaare Haigla SA
Teie nr
Meie 13.06.2024 nr 16-4/240956/2403575
Lapse ravimine täiskasvanute psühhiaatriaosakonnas
Austatud dr Laane
Küsisite õiguskantslerilt, kas vältimatut psühhiaatrilist abi vajavale alaealisele patsiendile tohib
abi anda täiskasvanute psühhiaatriaosakonnas, juhul kui haiglas, kuhu laps tuuakse, ei ole
lastepsühhiaatria osakonda.
Seadus ei keela ravida vältimatut psühhiaatrilist abi vajavat alaealist patsienti täiskasvanute
osakonnas, kui haiglas ei ole eraldi lastepsühhiaatria osakonda ning laps vajab abi viivitamata.
Kui haiglas, kuhu laps tuuakse, on lastepsühhiaatria osakond, siis tuleks last ravida täiskasvanutest
eraldi. Lastepsühhiaatria osakonnas on võimalik pakkuda lastele keskkonda, mis on kohandatud
nende vajaduste järgi. Samuti aitab laste ja täiskasvanute viibimine eraldi osakondades vähendada
laste väärkohtlemise riski. Kui aga laps ohustab psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist
või julgeolekut, siis tuleb talle anda vältimatut abi esimesel võimalusel ja seda saab vajadusel teha
ka täiskasvanute psühhiaatriaosakonnas.
Lapse võib võtta psühhiaatrilisele ravile tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta
üksnes siis, kui tal on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või
seda juhtida, ja kui haiglaravita jätmisel ohustab ta oma psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu,
tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane (psühhiaatrilise abi seaduse
(PsAS) § 11 lõige 1). Vältimatut psühhiaatrilist abi vajava lapse viivad haigla
psühhiaatriaosakonda kiirabi, politsei, lapse lähedased või teised inimesed, kui see on vältimatu
lapse enda või avalikkuse kaitseks ja kui ei ole võimalik piisavalt kiiresti saada kohtu määrust
(PsAS § 12 lõige 1).
Kui lapse psüühikahäire tõttu tekib otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste inimeste
suhtes ja muud vahendid ohu kõrvaldamiseks (sealhulgas vestlus, veenmine ja suuline
rahustamine) ei ole osutunud küllaldaseks, on tahtest olenematul ravil oleva lapse suhtes võimalik
rakendada ka ohjeldusmeetmeid, näiteks paigutada laps rahunemiseks eraldusruumi (PsAS § 14
lõiked 1 ja 2). Laps viibib eraldusruumis üksinda ning tema privaatsus ja turvalisus peavad olema
tagatud. Meditsiinitöötaja peab eraldatud patsiendi järele pidevalt valvama ja tema seisundit
kontrollima. Ohu möödumisel tuleb ohjeldusmeetme rakendamine viivitamata lõpetada.
2
On äärmiselt oluline, et noorukit ei ohjeldataks mehaaniliselt (PsAS § 14 lõige 2). Noorukite
haavatavust arvestades on ohjeldusmeetmete kasutamise riskid oluliselt suuremad ja selle
võimalikud tagajärjed raskemad. Füüsiline sekkumine on vajalik vaid äärmuslikel juhtudel, et
vältida lapse enda või teiste kahjustamist, ning eelistatum sekkumine on füüsiline ohjeldamine,
mis tähendab, et personal hoiab last kinni kuni tema rahunemiseni.
Hea oleks, kui täiskasvanute osakonnas last ravinud psühhiaater saaks lapse ravi üle nõu pidada
lastepsühhiaatriga või mõne teise haigla psühhiaatriga. Nii saavad meedikud koos otsustada,
millist ravi laps vajab ning kas on põhjendatud suunata ta mõnda teise psühhiaatriakliinikusse, kui
ta on rahunenud ja koostööaltim.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
693 8404