Järelevalve akt

Elora Keila Haigla AS [email protected]

JÄRELEVALVE AKT

17.06.2024 nr 5.1-3/11431-2

I. ÜLDSÄTTED

1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse § 157 lõige 1.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise koht: Männipargi tn 1, Keila linn, Harju maakond, 76607.

1.4. Paikvaatluse aeg: 09.04.2024.

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse juhataja Kersti Kask, nõunik Tiiu Pärnmäe, juhtivspetsialist Svetlana Kubpart, peaspetsialistid Inna Tamm, Aime Koger, Tõnis Palgi (järelevalve meeskonna juht).

1.6. Teenuseosutaja poolt osales järelevalvetoimingutes juhatuse liige Merle Vaher.

1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused klientide ja nende lähedastega ning hooldekodu töötajatega. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, aktsiaselts Elora Keila Haigla AS ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.3. MSÜS § 30 lg 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele (SKA) viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest, töösuhte lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Seisuga 09.04.2024 oli tegevusloal (MTR) avaldatud 59 vahetult üldhooldusteenust osutava isiku andmed. Elora Keila Haigla AS esitas tegevusloa muutmise taotluse ning 14.06.2024 seisuga on

2

tegevusloale kantud kõigi hooldustöötajate ja abihooldustöötajate andmed. Rikkumine on kõrvaldatud. Arvestades, et Elora Keila Haigla AS on seisuga 17.06.2024 punktis 2.3. toodud rikkumise, lõpetab SKA järelevalve menetluse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. Üldandmed SKA algatas järelevalve menetluse Elora Maardu Haigla AS (Hooldekodu) üle 05.04.2024. Etteteatamata paikvaatlus toimus 09.04.2024. Asutusele on 29.11.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000022) ÜHteenuse osutamiseks tegevuskohas Männipargi tn 1, Keila linn, Harju maakond. Päästeamet ja Terviseamet on tegevuskohale teenuse osutamiseks vajalikud hinnangud. Terviseameti 01.11.2021 terviseohutuse hinnangu nr 9.3-2/21/12869-3, kohaselt on teenuskohtade arv on 336, mis on ühtlasi tegevusloa nr SÜH000022 maksimaalne teenuskohtade arv. H-veebi andmetel osutati asutuses 31.12.2023 seisuga ÜHteenust 275 teenusesaajale (80 meest ja 195 naist) ning neist 126 olid dementsuse diagnoosiga. ÜHteenuse osutamist puudutav teave on kõigi Elora gruppi (sh Elora Keila Haigla AS) kuuluvate ettevõtete kohta leitav veebilehel https://elora.ee/, kus on ettevõtte tutvustus, teenuse kirjeldus, hinnakiri vastavalt kõrvalabi vajadusele ja hoolduspersonali kulu. Ööpäeva maksumus mõõduka kõrvalabi vajaduse korral on 51 eurot, millest hoolduspersonali kulu kuus on 780 eurot, suure kõrvalabi vajaduse korral 56 eurot, millest hoolduspersonali kulu kuus on 903 eurot ja suure kõrvalabi vajaduse korral koos ravimresistentse nakkustekitaja (nt ESBL, MRSA, VRE) kandlusega on 63 eurot ööpäev, millest hoolduspersonali kulu kuus on 1120 eurot. 3.2. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja peab teavitama SKAd muudatustest vahetu ÜHteenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). SKA-l peab olema võimalus kontrollida vahetu ÜHteenuse osutaja vastavust nõuetele ning teenuseosutajal peab olema kindlus, et ÜHteenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kelle andmed on avaldatud tegevusloal. Järelevalvemenetluse alguses kontrolliti tegevusloal avaldatud vahetult teenust osutavate töötajate andmeid. 09.04.2024 seisuga oli MTRi sisestatud 59 hooldustöötaja andmed. Juhatuse liige esitas 16.04.2024 vahetult ÜHteenust osutavate töötajate nimekirja, milles olid 77 hooldustöötaja andmed. Teenuseosutaja on avaldanud järelevalve menetluse ajal tegevusloa 21.05.2024 versioonis on 77 vahetu teenuseosutaja andmed. K.L. (töösuhte algus 18.04.2024), oli märgitud tegevusloal hooldustöötajana, kuigi tal puudus SHS 22 lg 4 vastavust tõendav dokument. R.A. (töösuhte algus 03.06.2016) puhul puudus MTRis SHS 22 lg 4 vastavust tõendava dokument. Mõlemad rikkumised on kõrvaldatud järelevalve menetluse käigus. 3.3. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine

Vastavalt SHS § 20 lõigetele 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigetele 1 kuni 3 on väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärgiks tagada täisealistele isikutele turvaline keskkond ja toimetulek, teenuse osutajal tuleb tagada teenusesaajale hooldustoimingud, majutamine, toitlustamine ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad teenused vastavalt hooldusplaani määratud tingimustele.

Elora Keila Haigla AS osutab üldhooldusteenust haigla viiel (1, 2, 3, 5, 6) korrusel. Hoonel on abivahendiga liikumiseks kohandatud sissepääs, üld- ja eluruumid, mis tagavad teenusesaajatele

3

turvalisuse. Hooldekodu territooriumil on videovalve ning teenusesaajatel on võimalus viibida õuealal. Hooldekodu ümbrus on sobiv jalutamiseks. Hoone esisel estakaadil on suitsetamiskoht.

Korruste vaheliseks liikumiseks kasutatakse lifti ning teenusesaajad on majutatud vastavalt hooldusvajadusele ühe kuni neljakohalistesse tubadesse. Tubade uste kõrval on elanike nimed ning teave dieedi, inkotoote omaduste või muude eritingimuste kohta. Teenusesaajate toit valmistatakse asutuse köögis.

Kliendid võivad hoida enda juures mõistlikus koguses isiklikke esemeid, väärisasjad ja isikut tõendavad dokumendid hoitakse seifis.

Hooldekodu magamistoad, koridorid ja üldkasutuses olevad ruumid on avarad, puhtad ja õhutatud. Tubade (palatite) numeratsiooni järgset paiknemist osutavad viidad on korruste seintel. Korrused on jaotatud vasakuks- ja parempoolseks tiivaks ning 3, 5. ja 6. korrusel ka keskosaks. Kolmanda, viienda ja kuuenda korruse keskosas asuvad 16-kohalised osakonnad, kuhu on majutatud dementsusega teenusesaajad. Viienda korruse osakond avati 2024. aasta veebruaris, selle vasakpoolsesse osasse paigutatakse infektsiooniga teenusesaajad.

Korruste stendidelt on nähtav osakonna päevakava, teave ühistegevuste, hooldekodu kodukorra ning tasuliste lisateenuste kohta. Evakuatsiooniplaanid on paigaldatud koridoride seintele ning töötajad on teadlikud tulekahju korral käitumise plaanist. Madratsite küljes on lohistid, evakuatsiooni õppused on läbi viidud ning töötajad oskavad kasutada tulekustutusvahendeid.

Elora Keila Haigla AS juhtkond on koostanud mitmeid juhendeid üldhooldusteenuse kvaliteedi tagamiseks: töökorralduse reeglid, hooldaja tööjuhend, hooldustöötaja ametijuhend ning kaebuste lahendamise kord. Asutuses on juurutatud teenuse kvaliteedi jälgimise süsteem ning teenuse osutamist reguleerivad dokumendid on avaldatud veebilehel https://elora.ee/dokumendid/ (https://elora.ee/dokumendid/.

3.3.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks (määrus nr 36). Määruse nr 36 § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenussaaja seisundis on olulisi muutusi. Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid (vt punkt 3.3.3.), mis annavad ülevaate isiku hooldusvajadusest. Magamistubade (palatite) lakke on kinnitatud vahekardinad, mida saavad teenusesaajad või töötajad kergesti ette tõmmata, et tagada privaatsus erinevate isikuhooldus ja tervishoiu toimingute teostamisel. Viivitamatu teatamise kohustust (kliendi terviseseisundi halvenemise või surma korral) täidavad medõde, sotsiaaltöötaja või hooldusjuht. Intervjuudest kohaliku omavalitsuse esindajate ja teenusesaajate lähedastega nähtub, et hooldustoimingute vastavuse, privaatsuse tagamise ning viivitamatu teavitamise kohustuse täitmisega ollakse rahul. Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud.

Suur osa klientidest on saabunud üldhooldusteenusele samas majas osutatavalt õendusabiteenuselt. Juhatuse liikme sõnul oli paikvaatluse päeval Hooldekodus 78 voodikeskset teenusesaajat. Hoolduspersonali koosseis on korruste peal püsiv, elanike vajadusi tuntakse põhjalikult. Näiteks viienda korruse vasaku tiiva logiraamatu märkmetest nähtub, et vahetuse alguses märgivad hooldustöötajad vahetuse ülevõtmisel päevikusse osakonnas olevate elanike

4

arvu, välja tuuakse lamajad, ratastooliga liikujad ning kliendid, kes on võimelised iseseisvalt kõndima.

Hooldekodu tagab klientidele abivahendite kasutamise. Juhatuse liikme sõnul vahetatakse amortiseerunud ratastoolid välja uute vastu. Üksikud teenusesaajad kasutavad abivahendeid, mis on renditud.

Hooldustöötaja ametijuhend sisaldab määruse lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingute läbiviimist. Isikuhooldustoimingute läbiviimine fikseeritakse igapäevaselt hooldekodu elaniku hoolduslehel. Lehtedele tehakse märkmed teenuse saaja meeleolu, magamise, ravimite manustamise, tervisenäitajate muutumise, hügieenitoimingute, aktiveerivate tegevuste, söömise ja joomise ning eritamise kohta. Täidetud hoolduslehed kogutakse teenusesaaja kausta. Teenusesaajaid abistatakse ja juhendatakse riietumisel. Riided on märgistatud ning pesu pesemine korraldatakse selleks määratud töötaja poole korrusel olevas pesuruumis.

Juhatuse liikme sõnul pööratakse tähelepanu teenusesaajate vaimse ja hingelise toe pakkumisele. Hooldekodus tegutseb hingehoidja, töötajad hindavad tema tegevust positiivselt. Kuna üldhooldusteenusel on palju võrdlemisi raske terviseseisundiga kliente, siis nõustatakse ka lähedasi. Hooldekodu elanikele pakutakse juuksuri ja ravipediküüriteenust tasulise lisateenusena. Teenusesaajate lähedased on andnud vestlustes isikhooldusteenuse läbiviimisele positiivse hinnangu.

Määruse nr 36 § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud. Hooldustöötaja ametijuhendi järgi on elaniku tervisliku seisundi jälgimine hooldustöötaja põhiülesanne, mille juurde kuulub teenusesaaja terviseseisundi muutumisest teavitamine; vajadusel veresuhkru ja vererõhu mõõtmine; õe poolt jaotuskarpi valmispandud raviskeemipõhiste ravimite manustamine kindlaksmääratud aegadel; käsimüügiravimite vajaduspõhine manustamine. Samuti abistavad hooldajad õde õendustoimingute teostamisel. Õendusjuhi sõnul on igas osakonnas 3-4 voodikeskset teenusesaajat, kelle asendit tuleb regulaarselt muuta. Hooldust teostavad töötajad on läbinud lamatiste ennetamise koolitus ning lamatiste tekkimist suudetakse ennetada. Vajadusel väljastatakse kliendile õhkmadrats, kasutatakse salve ja plaastreid. Asendi muutmise toimumist eraldi lehel kellaajaliselt ei dokumenteerita. Tähelepanu pööratakse elu lõpufaasis olevate teenusesaajate hooldamisele, et neile oleks tagatud väärikas elust lahkumine. Kukkumisriski ennetamiseks jälgitakse klientide tervislikku seisundit ja aktiivsust. Hooldustöötajad juhendavad liikumist abivahendite kasutamist. Kukkumisoht on märgitud teenusesaaja hooldusplaanis. Tõsisemate kukkumiste korral hinnatakse vigastuste olemasolu ning kiirabi kutsumise vajadust. Hooldekodu hooldajad saavad paluda õe kui tervishoiutöötaja konsultatsiooni, kui neil on mure elaniku tervisliku seisundi osas. Hooldustööajatel on korruste kaupa teada, millisele numbrile nad peavad konsultatsiooni saamiseks helistama. Kiirabi kutsumise korral antakse kiirabitöötajale hooldusjuhi kontaktandmed. Määruse nr 36 § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud. Hooldustöötaja ametijuhendi järgseks põhiülesandeks on elanike juhendamine ja abistamine vaba aja sisustamisel, sh tegevusjuhendaja abistamine elanike aktiviseerimisel. Samuti elanike viimine hooldekodu üritustele ja õuealale eesmärgiga säilitada teenusesaaja sotsiaalne aktiivsus ning huvi ümbritseva vastu. Hooldekodus on tööl kaks tegevusjuhendajat. Enamik intervjueeritud klientidest leidis, et neil on olemas õues käimiseks ilmastikule vastavad riided ning jalutamas käimise võimalus on tagatud. Üldiselt eelistatakse õues viibida soojemal ajal. Mitmed vastanutest tõid välja tegevusjuhendaja ja sotsiaaltöötaja tegusa rolli elanike aktiivsena hoidmisel. Hooldustöötajad märkisid vestluses, et klient aidatakse õue viimiseks ratastooli või juhendatakse abivahendi kasutamisel. Estakaadil klientidele kaoks pingid ja lauad kus mängitakse lauamänge. Läheduses on suitsetamise koht.

5

Juhatuse liikme sõnul on koostöö kogukonnaga hea, hooldekodus korraldatakse erinevaid üritusi. Kontaktid on Keila kooliga. Suvel kaasatakse tegevustesse õpilasmalevat, et mitmekesistada Hoolekodu elanike tegevusi. 3.3.3. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid. Need tuleb koostada 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas. Õendusbiteenuselt saabunud klientide kohta on olemas eelinfo, hooldusplaanid koostatakse 30 päeva jooksul meeskonna poolt (sotsiaaltöötaja, õendusjuht ja hooldusjuht). Järelevalve menetluse käigus vaadeldi 13 hooldusplaani. Õendusjuht selgitas, et kõigi üldhooldusteenusel olevate isikute hooldusplaanid vaadatakse üle kahel korral aastas (mais ja novembris). Hooldusplaanid on vastavad määruse lõikes 4 sätestatule. Eraldi on välja toodud isiku hoolduse ja järelevalve vajadust mõjutavad tegurid: nt psüühikahäire, kukkumisoht, kõnevõimetus jne. Positiivse on praktika, kus hooldusvajaduse eristamiseks trükitakse hooldusplaanid erinevat värvi paberile (sinine – dementsusega; roosa – voodikeskne; kollane – abivahendi kasutaja jne). Paikvaatluse käigus intervjueeritud hooldajad märkisid, et nende jaoks hooldusplaan ei ole igapäevaseks töövahendiks, küll aga täidetakse igapäevaselt hoolduslehti. Osalemist hooldusplaani koostamisel ei ole ka hooldaja ametijuhendi järgse põhiülesandena nimetatud. 3.3.4. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi üldhoodusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada üldhooldusteenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Hooldekodu edastas 16.04.2024 seisuga töötajate nimekirja, millest nähtub, et Hooldekodus on kokku 77 vahetut üldhooldusteenuse osutajat (55 hooldustöötajat ja 22 abihooldajat). Lisaks oli edastatud nimekirjas ka sotsiaaltöötaja, tegevusjuhendaja ja medõde. Teenust vahetult osutavad töötajad on registreeritud töötamise registris ning on sooritatud karistusregistri kontroll 2024 aasta alguses. Juhatuse liikme 16.04.2024 esitatud töögraafikutest (veebruar, märts) nähtub, et hooldustöötajad töötavad 12- ja 24-tunnistes vahetustes. Juhatuse liikme sõnul on suurendatud päevaste hooldajate arvu dementsusega klientide osakondades. Tööajatabeleid koostades jälgitakse, et igas osakonnas oleks 24tunnises vahetuses vähemalt üks hooldustöötaja kutset omav töötaja. Hooldekodus töötab välisriikidest pärit töötajaid, kes tegelevad eesti keele omandamisega. 3.3.5. SHS § 22¹ lg 6 kohaselt avalikustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Elora veebilehel https://elora.ee on avaldatud ÜHteenuse hinnakiri, välja on toodud hoolduskomponendi kulu. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024 a.) peaks Hooldekodu hoolduspersonali kulu olema seisuga 09.04.2024 ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 513 eurot. Arvestuse aluseks on MTRi kantud hoolduspersonali andmed (55 hooldustöötajat ja 22 abihooldustöötajat) ning teenuskohtade arv. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötate töötasu.

6

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED

4.1. Kontrollida regulaarselt (näiteks kord aastas) vahetult üldhooldusteenust osutatavatel töötajatel töötamise piirangute puudumist karistusregistrist.

(allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Palgi järelevalve peaspetsialist