Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
Viit | 2-1/16201-2 |
Registreeritud | 17.06.2024 |
Sünkroonitud | 18.06.2024 |
Liik | Kiri SISSE |
Funktsioon | 2 Teabehaldus |
Sari | 2-1 Kirjavahetus ja pöördumised üld-ja administratiivsetes küsimustes |
Toimik | 2-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | K. K. |
Saabumis/saatmisviis | K. K. |
Vastutaja | Lagle Kalberg (SKA, Teenuste osakond, Erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
From: <[email protected]>
Sent: Mon, 17 Jun 2024 12:21:53 +0000
To: Sotsiaalkindlustusamet <[email protected]>
Subject: Ravimiameti seisukoht
|
Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477
Teie: 23.05.2024 nr 2-1/16201-1
Meie: 17.06.2024 nr JV-1/2172-2
Ravimiameti seisukoht
Lugupeetud Lagle Kalberg
Küsisite Ravimiametilt, kas erihoolekande asutuses töötavad tegevusjuhendajad vm ilma
meditsiinilise hariduseta töötajad tohivad jagada teenuse saajate isiklikke ravimeid
dosaatoritesse (ehk isiklikesse ravimikarpidesse, kus tuleb erinevad ravimid päeva peale ära
jaotada)?
Tänases õigusruumis ei ole reguleeritud, kes võib erihoolekandeasutuses manustamiskordade
kaupa patsiendile väljastamiseks ravimeid ravimikarpidesse/dosaatoritesse panna ja
patsientidele manustamiseks väljastada, st seda võivad erihoolekandeasutuses teha ka
meditsiinilise hariduseta töötajad, kui see on asutuse sisemise töökorraldusega nii paika
pandud ja töötajad on selle ülesande osas juhendatud. Arvestades, et ravimikarpe/dosaatoreid
täidetakse rangelt arsti määratud raviskeemi järgi ning seejuures ei ole vaja raviotsuseid teha,
siis ei eelda see tegevus meditsiinilist haridust. Küll aga tuleb arstil raviskeem regulaarselt üle
vaadata, et selles vajadusel muudatusi teha ja patsienti jälgiv personal peab arstile märku
andma, kui patsiendi seisund halveneb või muutub, et arst saaks raviskeemi vajadusel
korrigeerida.
Kuna õdede puudus tööturul on suur, näeb Ravimiamet tänases olukorras antud teema vaatest
head lahendust apteekide poolt pakutavas ravimite personaalse jaendamise teenuses, mis oma
sisult on kvalitatiivselt erinev tegevus võrreldes ravimite ravimikarpi/dosaatorisse jagamisega.
Personaalse jaendamise teenus hõlmab lisaks ravimite jaotamisele manustamiskordade kaupa
ka raviskeemi ja ravimite kasutamise üle vaatamist ravimispetsialistiks oleva apteekri poolt,
kes oskab vajadusel juhtida raviarstide tähelepanu raviskeemi muutmise vajadusele või
juhendada ravimite kasutajat ravimite kasutamisega seotud detailide osas (milliseid ravimeid
võtta enne või pärast sööki, milliseid ravimeid korraga või vahega võtta jne).
Samuti näeme positiivseid külgi selles, kui hooldekodudes kohapeal töötavad meditsiiniõed,
kes saavad tegeleda ravimite dosaatoritesse jagamisega, kuid selle kõrval on olulisemgi, et nad
saavad veel suuremat lisandväärtust pakkuda patsientide jälgimisel ravimite manustamise,
ravijärgimuse ning kõrvaltoimete märkamise vaatest ning anda raviarstile väärtuslikku
tagasisidet patsiendi seisundi muutuste ja ravimite võimalike koos- või kõrvaltoimete kohta.
Lagle Kalberg
Sotsiaalkindlustusamet
Paldiski mnt 80
15092 TALLINN
2 (2)
Hoolekandeteenuse osutajal tuleb ravimite käitlemisel täita erinevaid nõudeid, mis
puudutavad ravimite hankimist, säilitamist ning ravimite kasutamist ja arvestust. Ravimiameti
hinnangul ei eelda see ilmtingimata meditsiinilist haridust, kui järgitakse arsti määratud
raviskeemi, kuulatakse apteekri nõuandeid ravimi kasutamise ja säilitamise osas, loetakse
ravimi pakendis olevat infolehte ja täidetakse asutuses eeskirjadega paika pandud põhimõtteid
(soovitame tutvuda Ravimiameti juhisega:
https://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/documents/2022-
05/Juhend%20hoolekandeteenuse%20osutajatele%20ravimite%20k%C3%A4itlemiseks.pdf)
Ravimeid tuleb anda klientidele nii, nagu arst on määranud. Retseptiravimite klientidele
andmise aluseks saab olla vaid arsti poolne raviskeem, mida peab järgima ja mida tuleks arstil
regulaarselt uuendada.
Väljaspool arsti määratud raviskeemi võib ilma meditsiinilise hariduseta isik kliendile
manustada vaid käsimüügiravimeid, mille kasutamise kohta on ta saanud arstilt vastavad
juhised ning teab millistel juhtudel ja millises annuses ravimit manustada.
Igas hoolekandeasutuses peavad olema üksikasjalikud asutuse juhi kinnitatud eeskirjad
ravimite säilitamiseks ja arvestuse pidamiseks.
Ravimite säilitamise eeskiri peab kirjeldama ravimite säilitamise kohti ja tingimusi
hoolekandeasutuses (sh ravimite säilitamisruumides ja külmkappides temperatuuri järgimist,
kõrvaliste isikute juurdepääsu piiramist jmt).
Ravimite arvestuse pidamise eeskiri peab hõlmama ravimite hankimist, hankedokumentide
säilitamist, ravimite andmist osakondadele/hooldajatele, ravimite kasutamise
dokumenteerimist ning inventuuri tegemist, st kuidas ettevõttes täidetakse Sotsiaalministri
määruses nr 20 kehtestatud nõudeid.
Ettevõtte juht peab kirjalikult määrama ravimite arvestuse pidamise eest vastutava isiku.
Vastutav isik peaks kirjalikult nimeliselt määrama isiku (isikud), kellel on juurdepääs
narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ja kellel on õigus nimetatud aineid vastu võtta ja
väljastada.
Seega on positiivne, kui erihoolekande asutustes jaotaksid ravimeid dosaatoritesse
meditsiiniõed või kasutataks apteekide pakutavat ravimite personaalse jaendamise teenust,
kuid kui eelpool välja toodud kvaliteedisüsteemi nõuded on hoolekandeasutuses täidetud,
asutuse töötajad juhendatud, välja õpetatud ning vastusalad paika pandud, võivad ravimite
dosaatoritesse jagamist teha ka tegevusjuhid. Oluline on, et järgitakse arsti poolt paika pandud
raviskeemi, jälgitakse patsiente pärast ravimi manustamist ning ollakse patsientide
raviarstidega regulaarses ja piisavas kontaktis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Kõiv
Järelevalveosakonna inspektsioonibüroo juhataja
737 4140
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|