Eelnõu kooskõlastamine

1/26

31.05.2024

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eesti kaitsevõime rajaneb Eesti inimestel, kes panustavad riigikaitsesse ajateenijate, tegev- ja

reservväelaste või vabatahtlikena. Eesti elanikkonna valmisolek osaleda kaitsetegevuses

vastavalt oma võimetele ja oskustele on suur. Eelnõu on välja töötatud eelkõige selleks, et

avardada riigikaitsesse panustamise võimalusi.

Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust, avaliku teenistuse seadust,

kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust, kaitseväe korralduse seadust ning

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust.

Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatuse eesmärk on laiendada võimalusi

panustada Kaitseväe ülesannete täitmisse. Selleks luuakse KVTS-i sätted, millega

reguleeritakse reservis olevate isikute võimalusi asuda vabatahtlikult Kaitseväe ülesandeid

täitma.

Ajateenistust korraldavate sätete juures luuakse võimalus ajateenistuse ennetähtaegseks

lõpetamiseks seoses isiku tegevteenistusse asumisega, samuti nähakse ette võimalus lähetada

nõusoleku andnud ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile.

Lisaks ajakohastatakse Kaitseväes distsiplinaarmenetluse läbiviimise sätteid.

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduses (edaspidi KVTRS) muudetakse

tegevteenistuspensioni saamise aluseid ning seaduses kaotatakse piirang, mille kohaselt ei või

tegevteenistuspensioni saav isik samal ajal olla tegevteenistuses ja politseiteenistuses.

Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) muudatusega luuakse võimalus suunata isik, kes

on Kaitseväes avalikus teenistuses või töötab seal töölepingu alusel, sõjaväelisele väljaõppele

ning täpsustatakse väljaõppel viibimisel kohaldatavat töö- ja puhkeaja regulatsiooni.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) muudatusega täiendatakse

riigisaladusele juurdepääsu andmise erisusi, mille kohaselt on võimalik sarnaselt

reservteenistuses olevatele isikutele anda riigisaladusele juurdepääsu õigus ka ajateenijatele

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks. Erisuste alla lisatakse ka rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil (edaspidi RSO) osalevad tegevväelased, kelle rahuaja ametikohal ülesannete

täitmine ei eelda juurdepääsu õigust riigisaladusele, kuid kellele on võimalik anda

riigisaladusele juurdepääsu õigus RSO-l viibimise ajaks. Juurdepääsu õigus antakse

julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväega ning

eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi õigusosakond, kes vastutab eelnõu

menetlemise eest ([email protected]). Eelnõu kontaktisik on

2/26

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs

([email protected]).

Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõule on koostatud väljatöötamiskavatsus1, mille märkustega arvestamise tabel on toodud

eelnõu seletuskirja lisas 1.

Eelnõuga muudetakse:

1) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 20.02.2024, 4);

2) avaliku teenistuse seadust (RT I, 06.07.2023, 21, edaspidi ATS);

3) kaitseväe korralduse seadust (RT I, 27.01.2023, 3);

4) kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust (RT I, 20.02.2024, 6);

5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (RT I, 07.03.2023, 10).

Selleks et eelnõu seadusena vastu võtta, on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu üldiseks eesmärgiks on laiendada Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise

võimalusi Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevate isikute (edaspidi koos

tsiviilteenistujate), reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamisena. Tsiviilteenistujate,

reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse võimaldab

katta teatud valdkondades personalivajadust ka nende isikutega, kes ei ole tegevväelased.

2.1. Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Kaitseväes on valdkondi, mis on kaetud tegevväelastega. Samas ei eelda valdkondlik vajadus

igapäevast sõjaväelist väljaõpet või on see võrreldes erialase haridusega teisejärguline.

Tegevväelaste koolitamine on ressursimahukas ja kui konkreetsel ametikohal ei ole sõjaväelist

väljaõpet tingimata vaja, ei pea seda funktsiooni täitma tegevväelane. Rahuajal saab Kaitseväe

ülesannete täitmise harjutamiseks mõeldud õppustel rakendada tegevväelast lihtsamini kui

tsiviilisikut, kelle töö- ja puhkeaeg on rangelt reguleeritud ATS-is või töölepingu seaduses

(edaspidi TLS). Kui Kaitseväes olevat tsiviilteenistujat saaks õppustele kaasata tegevväelastega

samadel tingimustel, oleks võimalik vähendada sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade

vajadust ja seeläbi hoida kokku ressursse, mis muidu läheks tegevväelastele sõjaväelise

väljaõppe andmiseks. Lisaks annab see võimaluse asuda Kaitseväkke tööle isikutel, kes ei soovi

asuda tegevteenistusse.

Eelnõu täiendatakse KKS-i sätetega, millega reguleeritakse Kaitseväes töötavate

tsiviilteenistujate õppusel osalemist ja osalemise eest tasustamist.

2.2. Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

KVTS-i kohaselt on reservteenistus reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse

täitmine õppekogunemisel või lisaõppekogunemisel ja reservteenistuses osalemine on reservis

olevale isikule kohustuslik. Kaitseväekohustus on isikul 18.–60. eluaastani.

KVTS kehtestab tingimused, kui palju võib isikut reservis oleku ajal õppekogunemistele

kutsuda ja kui pikk võib olla ühel õppekogunemisel osalemise aeg. Vastavad piirangud on

1 Eelnõude infosüsteemi toimik nr 24-0249/01.

3/26

kehtestatud isiku auastme põhiliigi alusel ja nimetatud kriteeriumid kehtivad ka kohustuslikus

korras õppekogunemisel osalemise kohta. Lisaks nähakse KVTS-is ette võimalus reservis

oleval isikul osaleda õppekogunemisel vabatahtlikult. Kehtiva KVTS-i järgi ei kohaldata

vabatahtlikult õppekogunemisel osalevale isikule KVTS-ist tulenevaid piiranguid

õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aja kohta, samuti ei loeta vabatahtlikult

õppekogunemisel osalemist reservteenistuse kestuse hulka, ent vabatahtlikuna

reservteenistuses osalemisel laienevad isikule KVTS-ist tulenevad õigused ja tagatised, nagu

ka kohustuslikus korras reservteenistuse puhul.

Alates 2022. aastast, mil tekkis kiireloomuline vajadus õpetada välja suures mahus maakaitse

üksuseid, hakati instruktoritena kaasama reservis olevaid isikuid, kes on läbinud vajaliku

väljaõppe (käsunduslepinguga, õppekogunemisel vabatahtlikuna vms).

Sellest praktikast nähtus, et reservis on suurel hulgal sõjaväelise väljaõppe saanud isikuid, kes

tegevteenistusse asuda ei soovi, kuid oleksid valmis ja huvitatud panustama ka edaspidi

Kaitseväe tegevusse reservväelasena. Üks selliseid tegevusi on muu hulgas RSO-del osalemine.

Riigikaitseseaduse alusel võib RSO-le lähetada ka reservis olevaid isikuid reservteenistuse

raames, kuid reservväelase RSO-le lähetamine on KVTS-is õiguslikult reguleerimata. Üldjuhul

kestab üks RSO rotatsioon kauem kui KVTS-is ettenähtud koguperiood, mil on lubatud reservis

olevat isikut kogu tema reservis oleku ajal õppekogunemistele kutsuda. Seetõttu ei ole kehtiva

korra alusel võimalik õppekogunemise raames üksust RSO-le saata tulenevalt eespool

nimetatud KVTS-is kehtestatud piirangutest.

Selleks et kaasata reservis olevaid isikuid vabatahtlikuna muudesse sõjaväelise väljaõppega

seotud tegevustesse, tuleb KVTS-is sätestada täiendav teenistusliik, milleks oleks vabatahtlik

osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Lisateenistusliik oleks eristatud õppekogunemisel ja

lisaõppekogunemisel osalemisest, s.t sellise teenistusliigi puhul ei arvata teenistuses viibitud

aega reservteenistuse hulka, samuti ei kaasne sellega täiendavaid kohustusi kolmandatele

isikutele (tööandjad). Uue teenistusliigi puhul on võimalik lähetada vabatahtlikke reservis

olevaid isikuid RSO-le, mehitada alalises valmiduses olevaid üksuseid ja kaasata neid näiteks

ka ajateenijate väljaõppe läbiviimisse.

2.3. Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Kaitsevägi on hinnanud, et vastava taseme väljaõppe läbinud ajateenijaid saaks kaasata lisaks

sõjaväelisele väljaõppele ka muude Kaitseväe ülesannete täitmisele, kuid seadusest tulenevate

piirangute tõttu ei ole see praegu võimalik. Kehtiv KVTS võimaldab suunata ajateenijaid

väljaõppe huvides teise paikkonda riigi sees ja lähetada neid ka välisriiki, kuid keelatud on

lähetada neid RSO piirkonda. Kaitseväe hinnangul on selline keeld liialt piirav ega võimalda

teatud eriala omandavatele ajateenijatele täiemahulist väljaõpet läbi viia.

Mereväe laevad on ühe kolmandiku ulatuses mehitatud ajateenijatega ning mere- ja

laevapraktika on oluline osa mereväkke suunatud ajateenijate väljaõppes. Uute NATO

kaitseplaanide alusel on NATO alaline miinitõrje grupp nüüd NATO kiirreageerimisüksuse

koosseisus RSO-l, kuid kehtiva KVTS-i sätte järgi on ajateenijate lähetamine RSO-le või RSO

piirkonda keelatud. Seetõttu on tekkinud olukord, kus miinitõrje grupi laevadele ajateenijaid

enam suunata ei saa ja seepärast jääb nende laevapraktika kasinaks.

Eelnõuga luuakse võimalus suunata ajateenija RSO-le ja võtta erialase väljaõppe omandanud

ajateenija tegevteenistusse enne ajateenistustähtaja lõppu, et tagada Kaitseväe ülesannete

järjepidev täitmine vajalikus mahus isikkoosseisuga. Enne tähtaega reservi arvamine ja

tegevteenistusse võtmine või ajateenija RSO-le lähetamine toimuvad vaid ajateenija

struktuuriüksuse ülema ettepanekul ja ainult ajateenija nõusolekul ning eeldusel, et ajateenija

on omandanud edasiseks teenistuseks vajaliku väljaõppe ja oskused.

2.4. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

4/26

Viimastel aastatel on üha suurenenud tegevteenistuspensionile siirdumine, sest 1990-ndatel

teenistusse asunud jõuavad tegevteenistuspensioniikka (50 eluaastat) ning otsustavad lahkuda

teenistusest enne piirvanuse täitumist (olenevalt tegevväelase auastmest 55, 60 või 65

eluaastat). KVKRS-i järgi ei maksta tegevteenistuspensioni tegev- või politseiteenistuses olles

ning seetõttu otsustatakse piirvanuse täitumisel tegevteenistusest lahkuda, kuna isikule on

kasumlikum saada tegevteenistuspensioni ja töötasu ühel ajal, minnes tööle väljapoole

Kaitseministeeriumi valitsemisala või naastes tööle Kaitseväkke tsiviilteenistujana.

Peamised lahkujad selles kategoorias on vanemallohvitserid (vanemveebel – staabiveebel) ja

vanemohvitserid (major – kolonel) ehk just need teenistusrühmad, kes panustavad enim

riigikaitsele vajalikku võimearendusse. Pikaajalise kaitseväelase kogemus on Kaitseväe

arenguks oluline ning seda kogemust tuleb võimalikult pikka aega tulemuslikult kasutada.

Samuti on 50. eluaastates tegevväelased füüsiliselt piisavalt aktiivsed ja nende terviseseisund

on endiselt sobiv jätkamaks tegevteenistust Kaitseväes.

Kui kehtiv olukord jätkub, lahkub iga kuu üks-kaks tegevteenistujat pensionile, raskendades

vajalike võimearenduste elluviimist. Muudatuse eesmärk on vähendada tegevteenistusest

lahkumist seoses tegevteenistuspensionile siirdumisega, et tagada planeeritud võimearenduste

elluviimiseks piisaval hulgal ning vajaliku sõjaväelise väljaõppe ja teenistuskogemusega

tegevväelaste olemasolu. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduses kaotatakse

piirang, mille kohaselt ei või tegevteenistuspensioni saav isik samal ajal olla tegevteenistuses.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist ning sellega muudetakse vastavalt KVTS-i, ATS-i, KKS-i,

KVTSRS-i ja RSVS-i. Kuuendas paragrahvis sätestatakse muudatuste jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 muudetakse KVTS-i.

Punktis 1 muudetakse KVTS-i § 2 lõikes 6 sätestatud volitusnormi sõnastust, millega

kehtestatakse kaitseväekohustuslasele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule

identifitseerimiskoodi moodustamise ja väljastamise kord. Identifitseerimiskood

moodustatakse kaitseväekohustuslastele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule siis, kui

tema andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse. Kaitseväekohustuslaste register on

andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust

võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning KVTS-is ettenähtud toimingute ja

otsuste tegemise üle ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta.

Identifitseerimiskood on vajalik selleks, et tuvastada isik kaitseväeteenistuse kohustuse

täitmisel. Identifitseerimiskoodi moodustavad isikukood ja riigi tunnusena tähis „EST“.

Identifitseerimiskoodile võib lisamärkena kanda andmed isiku veregrupi ja reesusfaktori ning

usutunnistuse kohta, kui need andmed on olemas.

Kehtiva volitusnormi kohaselt nähakse määrusega ette ka identifitseerimiskoodi

moodustamisest teavitamise kord. Kuna identifitseerimiskood moodustatakse siis, kui isiku

andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse, näeb isik tema kohta moodustatud koodi

kaitseväekohustuslaste registrisse sisse logides ning eraldi identifitseerimiskoodi

moodustamisest teavitamise korda ei ole vaja määruse tasemel kehtestada. Seetõttu jäetakse

identifitseerimiskoodi moodustamisest teavitamise kohustus volitusnormist välja.

5/26

Punktis 2 täiendatakse KVTS-i § 3 punktiga 3 ning lisatakse kaitseväeteenistuse liigituse

juurde vabatahtlik teenistus. Kehtiva korra kohaselt jaguneb kaitseväeteenistus

kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ja tegevteenistuseks. Uue kaitseväeteenistusliigina

kehtestatakse vabatahtlik teenistus. Kaitseväeteenistuskohustus on osalemine

õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel ja ajateenistuses kohustuslikus korras, kuid uue

teenistusliigi puhul saab reservis olev isik osaleda Kaitseväe tegevuses ja ülesannete täitmisel

vabatahtliku teenistuse raames. KKS-i § 3 järgi on Kaitseväe ülesanded muu hulgas riigi

sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses, osalemine rahvusvahelises sõjalises

koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras, valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja

osalemiseks kollektiivses enesekaitses. Seega saab vabatahtlikke teenistujaid kaasata KKS-i

§-s 3 loetletud ülesannete täitmisse lähtuvalt nende väljaõppest, oskustest ja läbitud

koolitustest.

Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane, seega loetakse ka vabatahtlikus teenistuses olev

isik kaitseväelaseks.

Vabatahtlikule teenistusele ei laiene kohustuslikule teenistusele ettenähtud nõudeid ega

piiranguid. Kuna reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja

ametikohale nimetamise nõuded (sõjaväeline auaste, ametikoha füüsilise ettevalmistuse

nõuded). Lisaks ei pea neile eraldi tervisekontrolli tegema, kui vastavust

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele on juba varem hinnatud.

Kuna Kaitseväe ülesannete täitmisel täidavad reservis olevad isikud tegevväelastega samu

teenistusülesandeid, oleks ka teenistuses viibimise aja eest makstav tasu sarnane

tegevväelasega.

Punktiga 3 täiendatakse KVTS-i paragrahviga 71, milles sätestatakse vabatahtliku teenistuse

mõiste. Eelnõu kohaselt on vabatahtlik teenistus reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe

ülesannete täitmisel. Vabatahtlik teenistus on eristatud reserv- ja tegevteenistusest. Vabatahtlik

teenistus ei ole kaitseväekohustuse täitmine, vaid reservis olev isik asub täitma Kaitseväe

ülesandeid omal soovil. Vabatahtlikus teenistuses täidab isik samu teenistusülesandeid nagu

rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane, kuid teenistusse võtmise vorm ja teenistuse

korraldus erinevad tegevteenistusest. Vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik konkreetse

ülesande täitmiseks või tegevuse elluviimiseks ning vastavad ülesanded ja tegevused

määratakse teenistusse võtmise lepingus. Uue teenistusliigi loomise eesmärk on võimaldada

kaasata Kaitseväele vajaliku väljaõppega reservis olevat isikut lühiajaliselt ning vajaduspõhiselt

näiteks ajutiselt mehitamata ametikoha ülesande täitmisse. Kaasamisvajaduse teeb kindlaks

Kaitsevägi sõltuvalt olukorrast ja tegevustest, kuhu oleks ajutiselt vaja kaasata spetsiifilise

väljaõppe ja taustaga isikuid, või kui olemasoleva isikkoosseisuga ei ole võimalik tegevusi

vajalikus mahus ellu viia. Teiselt poolt annab see soovijatele võimaluse panustada riigikaitsesse

rohkemal määral. Paindlikku töötamist (ja enda mittesidumist pikaaegsete töölepingutega)

hindab järjest rohkem inimesi tööturul.

Kuna vabatahtlik teenistus on eristatud kaitseväekohustuse täitmisest, ei laiene siinkohal

reservis oleva isiku teenistusse võtmisel reservteenistusse võtmise piiranguid. Näiteks

vabatahtliku teenistuse puhul ei laiene KVTS-i § 70 lõike 3 punktis 11 ning KVTS-i § 70 lõikes

4 sätestatud piirangud, mille kohaselt ei kutsuta reservteenistusse ega lisaõppekogunemisele

reservis olevat isikut, kes on asunud või nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale.

Kuna tegemist on reservis oleva isiku enda algatusel, vaba tahte alusel tehtava lühiajalise

tegevusega, arvestades enda töö- ja eraelu võimalusi, siis ei ole selle teenistusliigi puhul vaja

kehtestada kõiki samasuguseid piiranguid ja kohustusi, mis on ette nähtud kaitseväekohustuse

täitmisele. Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja.

6/26

Punktiga 4 muudetakse KVTS-i § 9. Kehtiva sätte kohaselt esitab valdkonna eest vastutav

minister iga aasta 1. märtsiks Vabariigi Valitsusele eelmise kalendriaasta kohta aruande

kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest. Kuna ministeeriumite

aruandekohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lõikest 1, ei ole otstarbekas

täiendavat aruande esitamise kohustust KVTS-is sätestada. Kaitseväekohustuse täitmise

aruanne on teavitav dokument ja sellega ei kaasne Kaitseministeeriumile, valitsemisala

asutustele ega Vabariigi Valitsusele lisakohustusi. Seetõttu muudetakse sätet selliselt, et

aruanne kaitseväekohustuse täitmise ja kaitseväeteenistuse korraldamise kohta avalikustatakse

iga aasta 1. aprilliks Kaitseministeeriumi ja Kaitseressursside Ameti veebilehel ning huvilistel

on õigus teha lisapäringuid ja esitada täpsustavaid küsimusi avalikustatud aruande kohta.

Aruande avalikuks tegemise tähtaega muudetakse praktilisest vajadusest ühe kuu võrra

hilisemaks.

Punktiga 5 muudetakse KVTS-i § 22 lõiget 5. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib tegevväelase

esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui ta vastab rahuaja ametikoha nõuetele, on

kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutava auastme vanuse ning rahuaja ametikohale

vastavust hinnanud ülem või temast kõrgem ülem on teinud sellekohase ettepaneku.

Tegevväelaste puhul toimub nõutava auastme vanuse arvestus vaid kaitseväeteenistuses oldud

aja eest, kuid reservis olevate isikute auastme vanuse arvestamisel arvestatakse ka reservis

oldud aega. Seega on tegevväelaste ja reservis olevate isikute auastme andmise alused erinevad,

mis ei ole aga põhjendatud. Et auastme andmise nõudeid ühtlustada, jäetakse tegevväelaste

auastme andmise nõuete sättest välja kaitseväeteenistuses oldud aeg ning nõutava auastme

vanuse arvestamisel arvatakse juurde ka reservis oldud aeg.

Punktidega 6 ja 7 muudetakse ning täiendatakse välisriigis elava kutsealuse ajateenistusse

asumisest vabastamise sätteid. KVTS-i § 39 lõike 1 punkti 4 kohaselt vabastatakse

ajateenistusse asumisest isik, kes on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse

kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat

välisriigis või on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud

ajal sündinud ja elanud välisriigis ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest

arvates esitanud kirjalikku taotlust aja- või asendusteenistusse asumiseks. Muudatuse kohaselt

jäetakse sättest välja isiku poolt ajateenistusse asumise taotluse esitamise tähtaeg (viis aastat)

ning uue sõnastuse kohaselt arvab Kaitseressursside Amet isiku, kes on rahvastikuregistri

andmetel elanud vahetult enne 17-aastaseks saamist seitse aastat välisriigis, reservi ilma

viieaastast ooteperioodi rakendamata ning sellises saatuses isikul on võimalik esitada

ajateenistusse asumise taotlus kogu kutsealuse vanuse jooksul (kuni 28-aastaseks saamiseni).

Taotluse saamisel hindab amet isiku terviseseisundit ja tervisenõuetele vastavust ning seejärel

muudab isiku andmed registris uuesti kutsealuseks ja väljastab aja- või asendusteenistusse

asumise otsuse (lõiked 6 ja 7).

Punktiga 8 muudetakse KVTS-i § 44 lõiget 2. Uue sõnastusega muudetakse kutseõppe ja

kõrghariduse omandamiseks ajateenistusse kutsumisest ajapikenduse taotlemise kord

selgemaks ning taotlemise alused ühtlustatakse välisriigis kõrghariduse omandamise

ajapikenduse taotlemise korraga. Seni kehtinud sätte kohaselt tuli Eestis kõrgharidust

omandaval kutsealusel esitada ajapikenduse taotlus hiljemalt 15. septembriks ning taotluses tuli

märkida, millal ta kolme aasta jooksul alates õpingute alustamisest soovib ajateenistusse asuda.

Samas, välisriigis kõrgharidust omandaval kutsealusel selliseid lisatingimusi kehtestatud ei ole.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja võrdsustada ajapikenduse taotlemise aluseid ning Eesti

7/26

kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õpingute jätkamiseks ajapikenduse taotlemisel kaotatakse ära

senised lisatingimused. Uue korra kohaselt tuleb kutsealusel, kes alustab õpinguid kõrgkoolis

vahetult peale keskhariduse omandamist, esitada ajapikenduse taotlus hiljemalt 30 päeva

jooksul kõrgkooli immatrikuleerimisest. Ajapikendust on õigus saada kuni õpingute

nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauem kui kutsealuse 23-aastaseks saamiseni. Ka edaspidi on

kutsealusel õigus asuda ajateenistusse varem, taotledes kõrgkoolist akadeemilist puhkust, mida

võimaldatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 1 punkti 7 alusel kuni aasta ajateenistuse

läbimiseks.

Punktiga 9 täiendatakse KVTS-i § 49 lõikega 16. KVTS-i §-s 49 on sätestatud ajateenijate

põhiõiguste ja -vabaduste piiramise alused. Kuna kodanike põhiõigused ja -vabadused

tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, siis on ajateenistuses kui põhiseadusest tuleneva

kohustuse täitmise perioodil seatud ajateenijate õigustele ja vabadustele teatud piirangud.

Eelnõuga nähakse ette, et ajateenijale võib ilma tema nõusolekut küsimata taotleda Kaitseväe

algatusel salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on määranud ajateenija

rahuaja ametikohale juurdepääsu õiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses

sätestatud korras.

Lähiaastatel hangitakse riigikaitseks üha rohkem süsteeme (nt keskmaa õhutõrje,

mitmikraketiheitjad, varitsev õhuründemoon, laevatõrje raketisüsteem jne), mille kasutusele

võtmise eelduseks on nende kasutajate salastatud teabele juurdepääsu õiguse omamine. Eesti

riigikaitse on üles ehitatud reservteenistuse põhimõttel, mis tähendab, et mitmeid

(relva)süsteeme opereerivad ka kaitseväekohustuslased kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel

(sh ajateenijad oma sõjaväelise väljaõppe ajal) ning seega on vajalik, et neil oleks õigus

salastatud teabele juurde pääsuks ja seda töödelda juba väljaõppe ehk ajateenistuse ajal.

Riigisaladusele juurdepääsu loa saamise protsess kestab vähemalt kolm kuud, millele võib

lisanduda ühekuuline salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi väljastamise aeg, mis

moodustab olulise aja näiteks kaheksakuulisest ajateenistusest, mille jooksul ei saa ajateenijat

kaasata salastatud süsteemidega seotud väljaõppesse. Lisaks eeldab protsess, et isik esitab vaba

tahte alusel vastava taotluse, ja julgeolekukontrolli tegemiseks peab isik esitama ka nõusoleku.

Samas on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine kohustuslik ning KVTS-i § 12 lg 7 ja § 51 järgi

võib Kaitsevägi sätetes nimetatud subjekte nimetada ametikohale ilma nende nõusolekuta.

Ametikoha ülesannetest lähtuvalt võib olla vaja riigisaladust ja/või salastatud välisteavet

töödelda, mis eeldab vastava loa või sertifikaadi olemasolu.

Selleks et ajateenistust tõhustada ja väljaõpe sujuvamaks muuta, peab Kaitsevägi vajalikuks, et

ka ajateenijate puhul saaks rakendada samasugust erandit, nagu on sätestatud sõjaväelise

auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasel (riigisaladuse ja välisteabe

seaduse § 301), s.t kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks antakse ajateenijale

riigisaladusele juurdepääsu õigus julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. Juhul kui

ajateenijale juurdepääsu õigust ei anta, siis ei jää tal ajateenistus läbimata, vaid ta nimetatakse

ametikohale, millel ei ole ette nähtud salastatud teabele juurdepääsu õigust.

Kaitseväe hinnangul on neid ajateenijaid, kellel on juurdepääsu õigust vaja, kalendriaastas

umbes 400, olenevalt Kaitseväe võimearendustest.

Punktiga 10 muudetakse KVTS-i § 52 lõiget 5. Paragrahvis 52 on sätestatud ajateenija

lähetamise ja ajateenistuskohast väljalubamise kord. Lõike 5 sõnastuse kohaselt on ajateenija

lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni

piirkonda keelatud.

See piirang on kehtestatud seetõttu, et RSO-le ei saadetaks isikuid, kellel puuduvad väljaõpe ja

vajalikud oskused. Samas on Kaitseväe hinnangul ajateenijad pärast sõduri baaskursuse ja

vastava eriala väljaõppe läbimist omandanud vajalikud oskused ja teadmised, et osaleda ka

8/26

muudes Kaitseväe tegevustes. Tavapraktikas komplekteeritakse RSO-dele saadetavad üksused

tegevväelastest, kuid praegusajal on tekkinud olukord, kus mereväe laevastikku kuuluv

miinitõrje grupp on määratud RSO-le NATO kiirreageerimisüksuse koosseisus, mistõttu ei saa

nendele laevadele ajateenijaid võtta kehtiva piirangu tõttu. Seega on ajateenijate väljaõppe

võimalused piiratud. Olukorra lahendamiseks tuleb luua võimalus lähetada RSO-le või RSO

piirkonda ka ajateenija, kuid tingimusel, et ajateenija on omandanud sellise taseme väljaõppe,

mis võimaldaks tal täita laevameeskonna ülesandeid. Ajateenija oskuste ja väljaõppe kohta

annab hinnangu väljaõpet korraldav ülem.

Lisaks tuleb enne lähetamist küsida ajateenija kirjalikku nõusolekut RSO koosseisu arvatud

laeval teenistusülesannete täitmiseks. Kuigi väljaõppel osalemine on ajateenijale kohustuslik,

lähetatakse RSO piirkonda vaid neid ajateenijaid, kes on andnud selleks oma nõusoleku.

Seega, lähtuvalt eeltoodust muudetakse eelnõuga KVTS-i § 52 lõiget 5 ning sätestatakse, et

ajateenija lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise

operatsiooni piirkonda on lubatud vaid ajateenija nõusolekul.

Siinkohal on oluline tuua välja, et ajateenija RSO-l osalemise aeg ja ajateenistuse kogukestus

kokku ei tohi ületada esialgset ajateenistuse kestust.

Ajateenijale makstakse RSO-l osalemise ajal suuremat toetust, mille maksmise ulatus ja kord

kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 03.01.2017. a määrusega nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja

toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale

reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava

toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“.

Kehtiva määruse kohaselt makstakse ajateenijale igakuist toetust ja kui ta lähetatakse välisriiki

kauemaks kui 14 päevaks, makstakse talle lisatoetust 10 eurot päevas kuni lähetuse lõpuni.

Vabariigi Valitsuse määrusesse lisatakse toetus, mida hakatakse maksma ajateenijale RSO-l

osalemise ajal peale igakuise toetuse. Kuna RSO-le lähetatud ajateenija täidab RSO-l

tegevväelasega samu ülesandeid, siis võetakse makstava toetuse suuruse arvutamise aluseks

RSO-l osalemise ajal tegevväelasele makstava päevaraha suurus, mis on 32 eurot.

KVTS-i § 116 lõike 3 kohaselt võib tegevväelase päevaraha RSO ajal suurendada. Päevaraha

suurendamise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. Päevaraha suurendatakse

vastavalt RSO piirkonnale määratud koefitsiendi korrutisega. Näiteks kui piirkonna või

ülesande koefitsient on 2,0, siis korrutatakse vastava koefitsiendiga ka päevaraha suurus. Et

tagada ajateenijatele ühetaoline ja selge toetuse maksmise kord, nähakse Vabariigi Valitsuse

määruses ette kindel toetussumma, mis ei sõltu RSO piirkonna või ülesande koefitsiendist. Et

vähendada kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva, kuid erineva sihtrühma ebavõrdset

kohtlemist, kehtestatakse toetuse suuruseks 64 eurot päevas. 64 eurot on keskmine päevaraha

suurus, mida makstakse tegevväelasele, kes on lähetatud RSO piirkonda, mille koefitsient on

2,0. See koefitsient on kehtestatud riskiga RSO ülesandele või piirkonnale.

Punktiga 11 täiendatakse KVTS-i § 52 lõigetega 51 ja 52, milles täpsustatakse ajateenija

RSO-le lähetamise korda. Uute sätete kohaselt võib ajateenija RSO-le lähetamiseks antud

kirjaliku nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning kui ta võtab nõusoleku tagasi RSO-l osalemise

ajal, siis peab Kaitsevägi korraldama ajateenija RSO-lt tagasi toomise esimesel võimalusel.

Sellisel juhul toimetatakse ajateenija tema ajateenistuskohta ja tema tavapärane väljaõpe jätkub

kuni ajateenistuse lõpuni.

Punktiga 12 muudetakse KVTS-i § 52 lõiget 6, milles on sätestatud ajateenija

ajateenistuskohast väljalubamise kord. Sätte kohaselt on ajateenijal õigus taotleda

ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega

teenistusülesannete täitmist. Senise korra kohaselt tuli ajateenijal esitada kirjalik taotlus, kui ta

soovis ajateenistuskohast väljaluba saada. Muutunud tava tõttu antakse väljaluba ajateenijale

9/26

ka ilma tema taotluseta. Kuigi väljaloa andmise sagedus ja kord sõltuvad väljaõppe

intensiivsusest ning plaanist, on tänapäeval üha tavalisem, et ajateenijal lubatakse

ajateenistuskohast lahkuda peale tunniplaanis ettenähtud väljaõpet ning ajateenijal tuleb

väeossa naasta enne öörahu. Kuna seaduses kehtestatud väljaloa taotlemise kord ja tegelik

väljaloa andmise tava enam ei ühti, antakse eelnõuga ajateenistuskohast väljalubamise korra

kehtestamine üle Kaitseväe juhatajale (eelnõu punkt 13).

Punktis 14 muudetakse KVTS-i § 56, milles on sätestatud ajateenistuse lõppemise alused. Kui

üldjuhul loetakse ajateenistus lõppenuks ajateenistuse kestuse lõppemisega ehk 8- või 11-

kuulise väljalõppe läbimisel, siis teatud asjaolude esinemisel vabastab ajateenistuskoha ülem

ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppu. Näiteks vabastatakse ajateenija

ajateenistusest enne tähtaega, kui ta ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele või kui ajateenija sai lapsevanemaks või muuks last ülal pidavaks isikuks või

ainsaks isikuks, kes peab ülal raske või sügava puudega inimest, ning ülalpidamiskohustus

tuleneb perekonnaseadusest.

Lisaks eeltoodule on KVTS-is sätestatud juhud, millal võib ajateenistuskoha ülem ajateenija

enne tähtaega ajateenistusest vabastada. Need on ajateenija raske perekondlik olukord või kui

esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse kadetina või esmase

sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija asub kõrgharidust omandama arsti või õe erialal. Muul

põhjusel vabastatakse ajateenistusest enne tähtaega üldjuhul siis, kui isik ei ole läbinud

ajateenistust ettenähtud mahus ja teda sõjaaja ametikohale ei nimetata.

Ajateenistus loetakse lõppenuks, kui ajateenija on läbinud kogu väljaõppeprogrammi

ettenähtud tähtajaga. Erialakursus läbitakse umbes viie kuu möödumisel ajateenistuse algusest,

mis tähendab, et selleks ajaks on ajateenija omandanud enda ametikohale vastavad oskused ja

teadmised. Pärast erialakursuseid jätkub ajateenijate väljaõpe üheskoos allüksusekursusel,

mille eesmärk on harjutada koostööd oma jao, rühma, kompanii ja suurema üksuse koosseisus.

Seega on selleks etapiks ajateenijal läbitud kolm neljandikku tema väljaõppeprogrammist, ta

on omandanud n-ö üksikvõitlejana ametikohale kehtestatud nõuded ja oskused ning seega saaks

ta asuda tegevteenistusse enne ajateenistuse väljaõppeprogrammi läbimist (st 8- või 11-kuu

läbimist). Tänapäeval on võimalik sellisel viisil tegevteenistusse võtta ajateenijat vaid kadetina.

Et tagada Kaitseväe teatud ülesannete järjepidev toimimine, tuleb tegevteenistusse võtmise

eesmärgil ajateenistusest vabastamise aluseid laiendada.

Enne 2012. aastat kehtinud KVTS-i kohaselt oli ette nähtud järgmine: kui ajateenija oli teeninud

vähemalt kolm neljandikku oma ajateenistuse kestusest, võis ta teenistusest vabastada ja lugeda

tema ajateenistuskohustuse täidetuks väeosa ülema otsuse alusel lepingulisse teenistusse

võtmisega alalises valmiduses olevas väeüksuses või allüksuses. Seega on ajateenijate

tegevteenistusse võtmine enne ajateenistuse lõppu olnud ka varasem praktika, kuigi 2013. aasta

1. aprillil jõustunud KVTS-iga sellist võimalust enam ette ei nähtud.

KVTS-i § 56 lõike 3 punktis 2 sätestatakse, et ajateenistuskoha ülem võib ajateenija

ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse

tegevteenistusse kadetina. Eelnõuga muudetakse KVTS-i § 56 lõike 3 punkti 2 ning

sätestatakse, et ajateenistuskoha ülem võib ajateenija ajateenistusest vabastada, kui esmase

sõjalise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse. Kõnesolevast sättest jäetakse

välja sõna „kadett“ ning sellega laiendatakse ennetähtaegselt ajateenistusest vabastamise

võimalust tegevteenistusse võtmise eesmärgil. Kui isik vabastatakse ajateenistusest enne

tähtaega, võetakse ta tähtajaliselt tegevteenistusse ja nimetatakse rahuaja ametikohale.

Tegevteenistusse võtmisel ja rahuaja ametikohale määramisel peab isikul olema ametikohal

nõutav haridus ning sõjaväeline väljaõpe.

10/26

Punktiga 15 täiendatakse KVTS-i § 56 lõiget 3 punktiga 4 ning lisatakse ajateenistusest enne

tähtaega vabastamise võimalusena ajateenistuskoha ülema antud hinnang selle kohta, et

ajateenijat ei ole otstarbekas sõjaaja ametikohale nimetada. Sõjaaja ametikohale nimetamise

eeldus on isiku omandatud sõjaväeline väljaõpe, mis on vajalik selleks, et täita edukalt

teenistusülesandeid rahu- ja sõjaajal. Sõjaaja üksuste komplekteerimisel on igal üksusesse

kuuluval isikul oma kindel eesmärk ja funktsioon, mistõttu on oluline, et sõjaaja ametikohale

nimetatud isik suudab nii rahu- kui ka sõjaajal oma ülesandeid täita vastavalt ootustele ja

väljaõppele. Kõige esmasema ja vahetuma hinnangu ajateenija võimekusele ja oskustele saab

anda tema ajateenistuskoha ülem. Kui ajateenija ei suuda ajateenistuses antavat väljaõpet

omandada, siis ei ole puudulike oskustega ajateenijat otstarbekas sõjaaja ametikohale nimetada,

kuna puuduliku sõjaväelise väljaõppega reservis olev isik võib seada ohtu kogu oma üksuse.

Seega antakse eelnõuga ajateenistuskoha ülemale võimalus vabastada ajateenija ajateenistusest

enne tähtaega, kui ülema hinnangul ei ole ajateenijat võimalik sõjaaja ametikohale nimetada.

Enne tähtaega ajateenistusest vabastatud isik arvatakse reservi. Selle sätte alusel ajateenistusest

vabastatud isikul ei ole õigust saada KVTS-is sätestatud hüvitisi ega toetusi, mis on ettenähtud

tavapärase tähtajaga ajateenistuse läbimise korral. See tähendab, et ennetähtaegselt

ajateenistusest vabastatud isikule ei maksta mootorsõiduki juhtimisõiguse omamise eest toetust,

samuti lõpetatakse isiku eest sotsiaalmaksu maksmine. Tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse § 6

lõikest 33 maksab riik sotsiaalmaksu tähtajaks ajateenistuse lõpetanud isiku eest kaks kuud

alates ajateenistusest vabastamise päevast. Isikule, kes vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt

põhjusel, et ta ei suutnud ajateenistuses väljaõpet omandada, lõpetatakse sotsiaalmaksu

maksmine üks kuu peale ajateenistusest vabastamist.

Punktis 16 täiendatakse KVTS-i § 76 lõiget 1 punktiga 11. KVTS-i §-s 76 on sätestatud alused,

mille puhul reservis olev isik vabastatakse reservteenistuses osalemise kohustusest. Lõikes 1

on kehtestatud loetelu asjaoludest, mille ilmnemisel vabastatakse reservis olev isik

reservteenistuses osalemise kohustusest ilma vastavat otsust vormistamata, s.t tegemist ei ole

Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema tehtava kaalutlusotsusega. Nimetatud loetellu

lisatakse reservis olevad isikud, kes on usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud

reservteenistusest ning esitanud vastava taotluse Kaitseressursside Ametile KVTS-i § 801 lõikes

3 sätestatud korras. Taotlus reservteenistuse asendamiseks asendusteenistusega tuleb esitada

vähemalt 30 päeva enne reservteenistuse algust. Hiljem esitatud taotlus reservteenistusse

tulemise kohustusest ei vabasta. Kaitseressursside Amet otsustab, kas asendada reservteenistus

asendusteenistusega.

Punktis 17 tunnistatakse kehtetuks KVTS-i § 76 lõike 3 punkt 3, mis on seotud eelmises

punktis tehtava muudatusega. Kui reservis olev isik on esitanud Kaitseressursside Ametile

tähtajaks taotluse reservteenistuse asendamiseks asendusteenistusega, siis ei ole reservis oleva

isiku reservteenistust korraldaval ülemal vaja vabastamisotsust vormistada.

Punktis 18 muudetakse KVTS-i § 79 lõiget 21. KVTS-i §-s 79 on sätestatud asjaolud, mille

esinemisel võib reservväelase enne õppekogunemise lõppu reservteenistusest vabastada.

Sellised olukorrad on näiteks reservväelase halvenenud terviseseisund, mille tõttu ei ole tal

enam võimalik õppekogunemisel osaleda, või ootamatult tekkinud raske perekondlik olukord.

KVTS-i § 79 lõike 21 kohaselt võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem vabastada

reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel kõrgendatud

kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal.

Õppekogunemiste läbiviimise praktikas on esinenud olukordi, kus õppekogunemisele kutsutud

üksuse väljaõppe eesmärk on saavutatud enne õppekogunemise kutses märgitud tähtaega, kuid

11/26

seaduses puudub alus vabastada reservväelasi õppekogunemiselt enne õppekogunemise lõppu

Kaitseväe ettepanekul. Seaduses on sätestatud vastav võimalus vaid kõrgendatud

kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal, kuid Kaitseväe hinnangul on vaja vastav erisus

sätestada ka rahuajal korraldatavatele õppekogunemistele. Sellise võimaluse sätestamine annab

vajaliku paindlikkuse kasutada õppekogunemisele kutsutud üksuste ja reservväelaste aega

tõhusamalt ning tegelik õppekogunemisel osalemise aeg sõltub väljaõppe tulemuste ja

eesmärkide saavutamise kiirusest. Seetõttu muudetakse KVTS-i § 79 lõiget 21 ja see

sõnastatakse selliselt, et Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada

reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tulenevatel põhjustel. Vastav alus

laieneb nii kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni kui ka rahuajal õppekogunemise

korraldamisele.

Punktiga 19 täiendatakse KVTS-i uue peatükiga 73, millega kehtestatakse vabatahtliku

teenistuse korraldamise põhimõtted ja alused.

Eelnõuga luuakse täiendav kaitseväeteenistuse liik, milleks on vabatahtlik teenistus. Uue

teenistusliigi loomisega laiendatakse reservis olevate isikute võimalusi osaleda Kaitseväe

ülesannete täitmisel, mis põhineb vabatahtlikkusel ning on eristatud reservteenistusest ehk

õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisest. Samuti on see teenistusliik oma

põhiolemuselt teistsugune kui Kaitseliidu tegevliikmete vabatahtlik tegevus – Kaitseliidus

täidetakse erinevaid teenistuskohustusi vabast ajast ja tasu saamata, uus sätestatav vabatahtlik

teenistus on kaitseväeteenistusse asumine, mille kohta sõlmitakse töösuhet kinnitav leping ja

mis on mõeldud eeskätt lühikeste tööampsude tegemiseks. Tasustamine toimub tegevväelastega

samadel põhimõtetel.

Kehtiva KVTS-i kohaselt jaguneb kaitseväeteenistus kaheks: kaitseväeteenistuskohustuse

täitmine ja tegevteenistus. Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane.

Kaitseväeteenistuskohustust täidab meessoost kodanik või vabatahtlikult kaitseväekohustuse

võtnud naine aja- ja reservteenistuses. Tegevteenistus on isiku valitud ameti ja karjääri kaudu

teenistusülesannete täitmine.

Uue loodava teenistusliigina saavad reservis olevad isikud osaleda teenistusülesannete täitmisel

vabatahtlikult ja selleks ei tule neil asuda tegevteenistusse. Kuna vabatahtlik teenistus on

kaitseväeteenistuse liik, siis loetakse vabatahtlikus teenistuses osalev isik kaitseväelaseks ning

talle laienevad KVTS-is kaitseväelastele ettenähtud õigused ja kohustused.

Vabatahtlikku teenistust käsitletakse kaitseväekohustuse täitmisest eraldi, mis tähendab, et

reservis oleval isikul, kes soovib panustada vabatahtliku teenistuse kaudu Kaitseväe tegevusse,

tuleb endiselt täita ka kaitseväekohustust. Vabatahtliku teenistuse puhul seadustes kehtestatud

piirangud tööandjatele ja kolmandatele isikutele ei laiene. See tähendab, et kui töötaja soovib

asuda vabatahtlikku teenistusse, siis ei ole tööandja kohustatud säilitama tema töökohta ja

palka. Tööandjale laienevad piirangud ja kohustused vaid ametniku või töötaja

reservteenistuses viibimise ajaks.

Eelnõu kohaselt on Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel õigus töödelda reservis oleva isiku

andmeid, et korraldada tema vabatahtlikku teenistust. Samad õigused on Kaitseressursside

Ametil ja Kaitseväel ka isikute aja-, reserv- ja asendusteenistuse korraldamisel (§ 8015).

Reservis oleva isiku andmeid töödeldakse, et hinnata, kas ta vastab vabatahtlikule teenistujale

esitatavatele nõuetele. Töödeldavad andmed on näiteks andmed isiku hariduse, tervise ja

12/26

karistatuse kohta ning muud vajalikud andmed, mille põhjal hinnatakse isiku sobivust

teenistusse võtmisel ja teenistusülesannete määramisel.

Vabatahtlikult Kaitseväe ülesannete täitmisele kaasumiseks peab Kaitsevägi enne kindlaks

tegema tegevused ja ülesanded, mida reservis olevad isikud saavad täitma asuda. Kaitsevägi

esitab reservis olevatele isikutele otsepakkumisi või tehakse vastavate ametikohade või

tegevuste loetelu teatavaks muul viisil. Otsepakkumiste saamiseks tuleb reservis oleval isikul

anda kaitseväekohustuslaste registri iseteeninduskeskkonnas nõusolek. Kui isik annab

pakkumiste saamiseks nõusoleku, annab ta ühtlasi nõusoleku töödelda enda andmeid

vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Tegemist ei ole uudse IT-arendusega, kuna ka juba

praegu saab kaitseväekohustuslaste registris anda isik nõusoleku kaitsevaldkonnas

tööpakkumiste saamiseks.

Lisaks saab reservis olev isik ise avaldada soovi näiteks instruktorina väljaõppe läbiviimiseks

või RSO-le lähetamiseks. Kui tahteavaldus laekub, hindab Kaitsevägi isiku sobivust ja

võimaluse korral vormistatakse isikuga vabatahtlikusse teenistusse võtmise leping. Sellisel

juhul tekib Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil õigus töödelda reservis oleva isiku andmeid

tahteavalduse laekudes.

Võrreldes tegevteenistusega on vabatahtlikusse teenistusse võtmise nõuded leebemad. Kuna

reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja ametikohale

nimetamise nõuded.

Näiteks vabatahtlikusse teenistusse võtmisel ei lähtuta isiku füüsilise ettevalmistuse nõuetele

vastavusest, sõjaväelisest auastmest ega muudest KVTS-i § 92 rahuaja ametikohale nimetamise

nõuetest, vaid eelnõuga nähakse ette, et vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik,

kelle terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja kes on läbinud

vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe.

Vabatahtliku teenistuse puhul on oluline, et isikul, kes soovib teenistusse asuda, oleks

teenistusülesannete täitmiseks omandatud vajalikud oskused ja sõjaväeline väljaõpe (§ 8016

lg 1). Tervisenõuetele vastavuse tuvastamisel lähtutakse kehtivast otsusest, kui reservis olev

isik ei taotle uut terviseseisundi hindamist.

Nagu ka tegevteenistuse puhul, ei võeta vabatahtlikusse teenistusse isikut, kes on kriminaalasjas

kahtlustatav või süüdistatav või kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud

õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal või kelle

puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu (§ 8016 lg 2).

Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse lepinguga, milles märgitakse teenistusse

võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; teenistusülesanded; teenistuskoha asukoht

ja paikkond; teenistuse tähtaeg; teenistujale makstav palk ning lepingu lõppemise kord ja

tingimused. Nagu ka tegevteenistusse võtmisel, otsustab vabatahtlikusse teenistusse võtmise

Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. Üldjuhul on selleks teenistuskoha struktuuriüksuse

ülem.

Eelnõu §-s 1817 sätestatakse vabatahtliku teenistuse korraldus. Kuna vabatahtlikus teenistuses

olev isik täidab tegevväelastega samu teenistusülesandeid, kohaldatakse vabatahtliku teenistuja

töökorraldusele KVTS-iga kehtestatud tegevväelaste töö- ja puhkeaja (KVTS-i §-d 104–105)

ning lähetamise (KVTS-i §-d 113–117) regulatsiooni.

13/26

Lisaks sätestatakse, et reservis oleva isiku vabatahtlikus teenistuses osalemise perioodi ei loeta

KVTS-i § 69 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 kehtestatud reservteenistuse kestuse hulka.

KVTS-i § 69 lõike 1 kohaselt võib reservis oleva isiku tema auastme põhiliiki arvestades

kutsuda õppekogunemisele järgmiselt:

1) ohvitser – kokku kuni 12 kuuks;

2) allohvitser – kokku kuni üheksaks kuuks;

3) sõdur – kokku kuni kuueks kuuks.

KVTS-i § 73 lõike 1 kohaselt võib reservväelane osaleda õppekogunemisel tema auastme

põhiliiki arvestades järgmiselt: ohvitser kuni 30 päeva, allohvitser kuni 21 päeva ja sõdur kuni

14 päeva.

Seega tuuakse eelnõus välja, et vabatahtlikule teenistusele ega teenistuse kestusele nimetatud

piirangud ei laiene, kuna vabatahtlik teenistus on eristatud kohustuslikust reservteenistusest.

Eelnõu §-s 8018 kehtestatakse vabatahtliku teenistuja tagatised.

Vabatahtlikule teenistujale makstakse teenistusülesannete täitmise eest palka lepingus

ettenähtud ulatuses ja korras. Vabatahtliku teenistuja puhkuse andmisel lähtutakse töölepingu

seaduse §-des 54–71 sätestatud regulatsioonist.

Nagu ka tegevväelastele, võimaldatakse vabatahtlikule teenistujale vajaduse korral tasuta

toitlustus, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi

tingimusi. Näiteks on toitlustus tagatud sõjaväelisel väljaõppel, rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil ning Kaitseväe laeval ja õhusõidukis. Vabatahtliku teenistuja võib majutada

teenistusülesannete täitmise ajal selleks ettenähtud ruumi, milleks on üldjuhul kasarmuruum.

Kuna vabatahtlik teenistus loetakse kaitseväeteenistuseks ja kaitseväeteenistuses olev isik

loetakse kaitseväelaseks, siis laienevad vabatahtlikule teenistujale KVTS-i 11. peatükis

kehtestatud kaitseväelasele ettenähtud teenistusalased tagatised, mis on ette nähtud olukorras,

kus kaitseväelane saab teenistuskohustusi täites viga või haigestub. KVTS-i § 192 kohaselt

kohaldatakse kaitseväelase ja asendusteenistuja teenistustingimustele töötervishoiu ja

tööohutuse seadust, arvestades KVTS-is sätestatud erisusi. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete

täitmise tagab kaitseväelase ameti- või teenistuskoha asutus.

Vabatahtlikule teenistujale tagatakse vajaduse korral piirmäära ulatuses tervishoiuteenused,

meditsiiniseadmed ja ravimid KVTS-i §-s 193 ettenähtud korras. Vabatahtlikus teenistuses

teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saamise korral kaetakse

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest sõidukulu raviasutusse ja tagasi,

reservasendusteenistuja piiratud liikumisvõime korral tema ühe saatja sõidukulu raviasutusse

ja tagasi ning statsionaarsel ravil viibimise korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning

majutuskulu raviasutuse asukohas kuni kahele vabatahtliku teenistuja nimetatud isikule. Lisaks

nähakse ette hüvitis teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel

töövõimetule isikule, kellel ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse

seaduse alusel, ning püsiva töövõimetuse puhul maksab riik ühekordset hüvitist vastavalt

töövõime kaotuse ulatusele. Tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud

kulu katmise tingimused, ulatus ning kord sätestatakse kaitseministri määrusega.

KVTS-is nähakse ette ka teenistusülesannete täitmise tõttu hüvitise saamise õigus vabatahtliku

teenistuja hukkumise või töövõimetuse korral.

Eelnõu § 8019 kohaselt on vabatahtlikul teenistujal keelatud levitada oma poliitilisi vaateid

teenistuskohas ning vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piiranguid

KVTS-i §-s 1261 sätestatud korras. KVTS-i § 1261 sätestab, et Kaitseväe juhataja võib sõjalise

14/26

riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil piirata Kaitseväes

sõjaväelise auastmega ametikohal olevate tegevväelaste lahkumist pärast tööaja lõppu

Kaitseväe territooriumilt. Liikumispiirangu kehtivuse ajal tagatakse väeosas olevale

vabatahtlikule teenistujale toitlustamine ja majutus.

Eelnõu §-s 8020 sätestatakse vabatahtliku teenistuse lõppemise alused ja kord. Eelnõu kohaselt

lõpeb vabatahtlik teenistus lepingus ettenähtud tähtajal. Enne tähtaega võib lepingu lõpetada

poolte kokkuleppel kooskõlas lepingus sätetatud tingimustega. Lisaks nähakse eelnõus ette, et

vabatahtliku teenistuse leping lõpeb juhul, kui vabatahtlik teenistuja paneb toime

distsiplinaarsüüteo kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei saa ta

vabatahtlikku teenistust jätkata. Sama kehtib juhul, kui vabatahtliku teenistuja suhtes on

jõustunud kohtuotsus, mille eest on talle karistusena mõistetud reaalne vangistus, või kui

vabatahtliku teenistuja tervis ei vasta püsivalt või ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele. Vabatahtlik teenistus lõpeb ka siis, kui vabatahtlik teenistuja on süüdi

mõistetud ja kui temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu

avaliku teenistusega seotud ametikohal või kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on

vahistatud, ning vabatahtliku teenistuja surma korral.

Vabatahtliku teenistuse kaudu oleks võimalik täita hinnanguliselt 40–50 teenistuskohta.

Punktiga 20 täiendatakse KVTS-i § 104 lõiget 1, milles sätestatakse tegevväelase töö- ja

puhkeaja arvestamise erandid, mille puhul avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja

piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid ei

kohaldata.

Sellised erandid on näiteks teenistusülesannete täitmine päästesündmuse lahendamisel või

eriolukorra töödel osalemise ajal, erakorralise seisukorra ajal, sõjaväelisel väljaõppel osalemise

ajal ja sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.

Nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö vaba aja andmisega või rahas,

arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega.

Eelnõuga lisatakse erandolukordade loetellu teenistusülesande täitmine kaitseväeluure

teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja

ettenähtud ulatuses.

Teatud kaitseväeluure kogumise viise võivad kasutada kõik Kaitseväe struktuuriüksused, aga

mitmeid kaitseväeluureks teabe kogumise viise on lubatud kasutada ainult Kaitseväe

põhimääruses toodud struktuuriüksustel ning käesolev muudatusettepanek mõjutab just

eelkõige neid tegevväelasi, kes on teenistuses nendes struktuuriüksustes.

Muudatuse eesmärk on tagada eelnimetatud funktsioone täitvatele tegevväelastele õigused

tasule ja puhkeajale ülesannete täitmise ajal, kuna nende ülesannete täitmine võib ületada

tavapäraseid töö- ja puhkeaja norme ning ka puhkeajal ei pruugi olla võimalik

tegevuspiirkonnast lahkuda. Samuti võib nende ülesannete täitmise ajal esineda suurenenud oht

tegevväelase elule ja tervisele.

Muudatus annab Kaitseväe juhatajale võimaluse sätestada konkreetsemad kaitseväeluure ja

relvastatud vastupanu ettevalmistamise ning korraldamise ülesanded, mille täitmise ajal ei

kohaldata tegevväelasele ATS-i tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal

tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Selline ülesannete piiritlemine tagab

tegevväelasele selguse, millistel juhtudel võib Kaitsevägi teda täiendavalt koormata ja kus ei

kehti tavapärased tööaja arvestuse reeglid. Oluline on hinnata tegevuse ajalist intensiivsust ja

puhkeaja andmise võimalust ülesannete täitmise kestel, et tagada tegevväelase tervise säilimine

ja teenistusülesannete ohutu täitmine.

15/26

Punktis 21 muudetakse paragrahvi 104 lõiget 4 ning täpsustatakse, et § 104 lõigetes 1–3

sätestatud töö- ja puhkeaja erandeid ei kohaldata tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus

emapuhkusele. Käesoleva eelnõuga täiendatakse § 104 lõikega 5 (eelnõu punkti 22 muudatus),

mille kohaselt võib ATS-i § 41 lõikes 1 sätestatud puhkeaja regulatsiooni jätta kohaldamata,

kui töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. Seetõttu muudetakse ka § 104 lõiget

4 ning täpsustatakse, et tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele, §-s 104

sätestatud töö- ja puhkeaja erandeid ei kohaldata, välja arvatud lõikes 5 sätestatud erand

tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.

Punktiga 22 täiendatakse KVTS-i §-s 104 kehtestatud töö- ja puhkeaja erandjuhtumeid ning

sättesse lisatakse, et tegevväelasele ei kohaldata ATS-i § 41 lõikes 1 sätestatud puhkeaja

regulatsiooni, kui töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. ATS-i § 41 lõike 1

kohaselt on ametnikul 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust

puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Kui tööaeg on pikem kui 13 tundi, antakse pärast

tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega tundide ulatuses, mis ületasid 13 tundi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. a direktiiv 2003/88/EÜ (tööaja korralduse

teatavate aspektide kohta) artikli 17 lõike 2 kohaselt võib lõigetes 3, 4 ja 5 (igapäevane

ja -nädalane puhkeaeg ja vaheajad) sätestatud erandid vastu võtta õigus- ja haldusnormidega

või tööturu osaliste kollektiivlepingute või lepingutega, tingimusel et kõnealustele töötajatele

antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad või et erandjuhtudel, kui objektiivsetel

põhjustel ei ole võimalik anda hüvituseks niisuguseid võrdväärse pikkusega puhkeaegu,

võimaldatakse kõnealustele töötajatele asjakohane kaitse. Artikli 17 lõike 3 kohaselt võib

erandeid öötöö ja igapäevase puhkeaja piirangust teha punkti 3 alapunkti c alapunkti iii kohaselt

tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, eriti ajakirjandus, posti-

ja sideteenused, kinematograafiatööstus, raadio, televisioon, kiirabi, tuletõrje ja

kodanikukaitseteenused. Kaitsevägi peab talle pandud ülesannete täitmisel tagama

olukorrateadlikkuse igal ajal ning selle tagamiseks on vaja rakendada teatud valdkondades

(näiteks õhu- ja mereolukorrateadlikkuse tagamine) tegevväelasi tööle pikemate kui 13-tunniste

vahetustega.

Punktis 23 täiendatakse KVTS-i § 131 lõiget 1 punktiga 7¹, mille kohaselt peatub Kaitseväe

Akadeemias (edaspidi KVA) õppiva tegevväelase tegevteenistussuhe tema soovil akadeemilisel

puhkusel olemise ajal. Kehtiva KVTSi järgi teenistussuhe akadeemilise puhkuse ajal ei peatu.

Kõrgharidusseaduse järgi on akadeemilise puhkuse mõte vabastada õppur õppetööst. Kuna

KVA õppurid on õppimise ajal tegevteenistussuhtes ja nende töö on õppimine, siis tuleks

õppimisest vabastuse saamise ajaks (st akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks) ette näha ka

tegevteenistussuhte peatamise võimalus. Tegevteenistussuhte peatamiseks peab tegevväelane

esitama sooviavalduse, kuna alati ei pea akadeemilise puhkusega kaasnema teenistussuhte

peatumist. Näiteks kui tegevväelane jätkab akadeemilisel puhkusel olemise ajal teenistust

mõnes teises üksuses teisel rahuaja ametikohal, siis ei ole vaja tegevteenistussuhte peatamist

vormistada. Praktikas on esinenud olukordi, kus KVA-s õppides soovib isik jääda õppetööst

akadeemilisele puhkusele, aga jätkata akadeemilise puhkuse ajal teenistust näiteks oma endises

üksuses.

Punktis 24 täiendatakse KVTS-i § 132 lõikega 5¹. Muudatus on seotud § 131 lõike 1 punkti 7¹

lisamisega, milles sätestatakse, et tegevväelase tegevteenistussuhe tema soovil peatub, kui ta

on akadeemilisel puhkusel, ja sellisel juhul ei arvata seda aega isiku tegevteenistusstaaži hulka.

16/26

Punktis 25 täiendatakse KVTS-i § 132 lõiget 7 pärast tekstiosa „§ 131 lõike 1 punkti 3“

tekstiosaga „või 71“. Muudatus on seotud § 131 lõike 1 punkti 7¹ lisamisega.

Punktis 26 tunnistatakse KVTS-i § 162 lõike 7 punkt 4 kehtetuks, kuna haldusorganile vaide

esitamise kord on reguleeritud haldusmenetluse seadusega ning halduskohtule kaebuse

esitamise tingimused ja kord on reguleeritud halduskohtumenetluse seadusega.

Kaitseväeteenistuse seaduses ei ole sätestatud eelnimetatud seaduste suhtes eritingimusi ning

sättes viidatud KVTS-i § 214 on alates 01.04.2023 tunnistatud kehtetuks.

Punktis 27 muudetakse KVTS-i § 166 lõike 1 punkti 1 ja sõnastatakse see järgmiselt:

„1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud

põhimõtete eiramine, nõuete või teenistusülesannete täitmata jätmine või nende

mittenõuetekohane täitmine;“. Kehtiva KVTS-i § 166 lõike 1 punkti 1 kohaselt on

distsiplinaarsüüteod seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate

teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata

jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Kaitseväe praktikas on tekkinud õiguslikke

vaidlusi, kas tunnused „teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja

teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine“ on kumulatiivses

seoses (peavad esinema kõik samal ajal) või disjunktiivses seoses (peab esinema üks või mitu

samal ajal). Õigusselguse mõttes on asendatud sidesõnad „ning“ ja „ja“ sidesõnaga „või“, mis

väljendab eesti keeles disjunktiivset loogilist seost. Nii on üheselt arusaadav, et

distsiplinaarsüüteoks loetakse vähemalt üht sättes kirjeldatud tegevust või tegemata jätmist.

Punktiga 28 muudetakse KVTS-i § 173 lõike 1 punkti 1. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb

distsiplinaararesti määramisest teavitada kinnipidamiskohajärgset halduskohut, lisades

kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta. Kuna

tänapäeval allkirjastatakse käskkirjad ja muu dokumentatsioon digitaalselt ning edastatakse

kohtule elektrooniliselt, siis käskkirjast ärakirja enam ei tehta. Seega, tulenevalt muutunud

praktikast muudetakse eelnõuga KVTS-i § 173 lõike 1 punkti 1 sõnastust ning sättest jäetakse

välja käskkirjast ärakirja tegemise nõue.

Punktis 29 muudetakse KVTS-i § 180 lõiget 9. Kehtiva sõnastuse kohaselt on kaitseväelasel,

kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi, pärast distsiplinaarmenetlust õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega. Seda sätet on praktikas tõlgendatud selliselt, et

kaitseväelasel, kelle suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viiakse, ei ole menetluse käigus õigust

tutvuda haldusmenetluse materjalidega ning et tegemist on erinormiga HMS-i §-s 37 sätestatud

dokumentidega tutvumise õiguse suhtes. Sellisel juhul ei saa kaitseväelane, kelle suhtes

distsiplinaarmenetlust läbi viiakse, eesmärgipäraselt täita HMS-i § 38 lõikes 3 sätestatud

kaasaaitamise kohustust ning teostada HMS-i § 40 lõikes 1 sätestatud õigust ärakuulamisele.

Võttes aluseks ATS-i § 73 lõike 9 sõnastuse, mille kohaselt on ametnikul, keda

distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul

asjasse puutuvaid taotlusi, muudetakse ka KVTS-i § 180 lõike 9 sõnastust. Seega on

kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjasse

puutuvaid taotlusi. Teiste menetlusosaliste õigus distsiplinaarmenetluse dokumentidega

tutvuda on endiselt reguleeritud HMS-i §-s 37 ja selle muudatusi eelnõus ei kavandata.

17/26

Punktis 30 tunnistatakse KVTS-i § 190 kehtetuks, kuna haldusorganile vaide esitamise kord

on reguleeritud haldusmenetluse seadusega ning halduskohtule kaebuse esitamise tingimused

ja kord on reguleeritud halduskohtumenetluse seadusega. Kaitseväeteenistuse seaduses ei ole

sätestatud eelnimetatud seaduste suhtes eritingimusi ning sättes viidatud KVTS-i § 214 on

alates 01.04.2023 tunnistatud kehtetuks.

Punktis 31 tunnistatakse KVTS-i § 191 lõige 6 kehtetuks. Kehtiva KVTS-i §-s 191 on

kirjeldatud joobes kaitseväelase teenistusülesannete täitmiselt kõrvaldamist ja sellega

kaasnevaid asjaolusid. Kuigi see säte laieneb nii ajateenijale, reservväelasele kui ka

tegevteenistuses olevale isikule, on tegevused ja tagajärjed vastava sihtrühma puhul erinevad.

Sätte kohaselt loetakse tegevväelase joobeseisundi tuvastamisel joobeseisundi kontrollimise

päeval tegevteenistussuhe peatunuks ning selle päeva eest tegevväelasele palka ega seadusega

ettenähtud lisatasusid ei maksta. Ajateenistuse kestuse peatumine on sätestatud KVTS-i §-s 48,

mille kohaselt peatub ajateenistuse kestus ajateenija distsiplinaararesti kandmise ajaks ja

ajateenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks. Omavolilise ajateenistuskohast lahkumise või

distsiplinaararesti kandmise ajal ajateenijale toetust ei maksta. Seega, ajateenija väljaõppest

ajutiselt kõrvaldamine ajateenistuse kestust ei peata ja samuti ei mõjuta see igakuise toetuse

maksmist. Sellest tulenevalt on ka asutusesisene töökorraldus nendele juhtumitele

reageerimisel erinev.

Kehtiva KVTS-i § 191 lõike 6 kohaselt on kaitseväelase ülem kohustatud ajateenistuse kestuse

või tegevteenistussuhte peatumisest viivitamata kirjalikult teavitama struktuuriüksust, kes on

pädev toetust, palka ja seadusega ettenähtud lisatasusid kinni pidama. See regulatsioon on sobiv

tegevväelase suhtes, aga ei kohaldu ajateenistujale.

Sättes reguleeritakse üksnes Kaitseväe-sisest teavitamiskorda. Nii kaitseväelase ülem, kellel on

sätte kohaselt teavitamiskohustus, kui ka palga kinnipidamiseks pädev struktuuriüksus on

Kaitseväe-sisesed organid. Seega reguleerib säte Kaitseväe sisemist teavitamiskohustust. Kuna

asutusesisese teavitamise korralduse kindlaksmääramine on asutuse juhi pädevuses, on sättega

ülemääraselt sekkutud Kaitseväe sisemisse korraldusse. Käesoleval juhul ei ole selline

sekkumine õigustatud avalike huvide, riigiõigusprintsiipide ega põhiõiguste kaitse vajadusega.

Seetõttu tuleb KVTS-i § 191 lõige 6 tervikuna seadusest välja jätta ja reguleerida kõnealune

küsimus asutusesiseste õigusaktidega.

Punktidega 32 ja 33 täpsustatakse KVTS-i § 211 töövõimetuspensioni taotlemise ja määramise

sätteid.

KVTS-i § 301 kohaselt võib isikul tuvastada püsiva töövõimetuse tagasiulatuvalt, ent mitte

hiljem kui üks aasta pärast püsiva töövõimetuse tuvastamiseks taotluse esitamist.

Kehtiva § 211 lõike 1 punkti 2 kohaselt tekib töövõimetuspensioni õigus püsiva töövõimetuse

määramise päevast. See tähendab, et kui isikul tuvastatakse püsiv töövõimetus tagasiulatuvalt,

ei ole tal õigust saada töövõimetuspensioni tagasiulatuvalt, vaid püsiva töövõimetuse otsuse

tegemisest alates.

Paragrahvi 211 lõike 1 punkti 2 muudatuse kohaselt täpsustatakse, et töövõimetuspensioni

taotlemisel määratakse pension püsiva töövõimetuse tuvastamise päevast ehk pensioni õiguse

tekkimise päev on püsiva töövõimetuse tuvastamise päev. Paragrahvi 211 lõike 5 muudatusena

määratakse töövõimetuspension sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui pensioni

määramise taotlus on esitatud kolme kuu jooksul püsiva töövõimetuse määramise päevast

arvates.

18/26

Muudatusega tagatakse isikule pensioni saamise õigus töövõimetuse tuvastamise päevast

alates, kui isik taotleb pensionit kolme kuu jooksul alates püsiva töövõimetuse määramise

päevast.

Paragrahviga 2 muudetakse ATS-i. Paragrahvi 83 punktis 5 asendatakse sõna

„õppekogunemine“ sõnaga „reservteenistuse“. Muudatus on seotud 01.04.2023 jõustunud

KVTS-i muudatusega, millega õppekogunemise mõiste asendati reservteenistusega. Seega on

ATS-i § 83 p 5 muudatuse kohaselt ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatud

reservteenistuse ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane ei saa täita oma teenistusülesandeid

mobilisatsiooni tõttu.

Paragrahvis 3 muudetakse KVTRS-i sätteid.

Punktiga 1 täiendatakse KVTRS-i § 396 lõikega 81.

Kuna eelnõuga nähakse ette tegevteenistuspensioni maksmise võimalus ka tegevteenistuses

olles, täpsustatakse lõikes 81, et juba määratud pensioni ümber ei arvutata, kuna määratud

pensionile kohaldatakse indekseerimist. Seega ei mõjuta isiku tegevteenistuses saadav palk talle

juba määratud pensioni suurust.

Punktis 2 muudetakse KVTRS-i § 397 lõiget 3. KVTRS-i § 397 lõikes 3 on sätestatud, et

tegevteenistuspensioni ei maksta tegev- ega politseiteenistuses olles.

2019. aasta 1. jaanuarist kaotati tegevteenistuspensioni saamise õigus isikutel, kes asuvad

tegevteenistusse alates 01.01.2020. Tegevteenistuspensioni saamise õigus säilis

tegevväelastele, kes seisuga 31.12.2019 olid tegevteenistuses. Tegevteenistuspensioni

taotlemise, määramise ja indekseerimise alused kehtestati KVTRS-is. Pensioni saamise õigus

tekib vastavalt nõutava tegevteenistusstaaži ja vanuse täitumisel ning tegevteenistuspensioni

makstakse alles siis, kui isik on tegevteenistusest lahkunud.

Tegevteenistuspensioni õigusega tegevväelased lahkuvad teenistusest reeglina siis, kui neil on

täitunud 30 aastat tegevteenistusstaaži, mis tagab neile tegevteenistuspensioni

maksimumsuuruses (75% viimasest ametikoha palgataseme keskmisest). Üldjuhul leiab see

aset 50. eluaastate alguses, kui piirvanuseni on veel keskmiselt 5–10 aastat ja kohati rohkemgi.

Lahkumise tingib asjaolu, et tegevteenistuspensione indekseeritakse iga aasta (need kasvavad

ajas kumulatiivselt) ning pensionile lisaks võib saada ka töötasu, v.a tegevteenistuses ja

politseiteenistuses. Samas on nendel isikutel olemas vajalik teadmiste pagas, mida saaks

tegevteenistuses rakendada eeskätt vanemohvitseride ja -allohvitseride segmendis.

Keskmine vanus teenistusest tegevteenistuspensionile siirdumisel on 53 eluaastat. See on 4–9

aastat enne piirvanust (KVTRS-i § 398 kohaselt kehtib piirvanus 55 aastat reamehest või

madrusest kuni staabiveeblini ja lipnikust kuni majori või kaptenmajorini ning 60 aastat

ülemveeblil, kolonelleitnandil, kolonelil, kaptenleitnandil ja mereväekaptenil). Sellest nähtub,

et teenistuses ei olda piirvanuseni ja teenistusest soovitakse lahkuda peamiselt majanduslikel

põhjustel. Prognoosi kohaselt võiks üks kolmandik teenistusest lahkunud

tegevteenistuspensionil olevaid isikuid teenistusse naasta ja teenida veel keskmiselt 5 aastat.

Pikaajalise kaitseväelase kogemus on Kaitseväe arenguks vajalik ja seda kogemust tuleb

võimalikult pikka aega tulemuslikult kasutada. Samuti on 50. eluaastates kaitseväelased

füüsiliselt piisavad aktiivsed ja nende terviseseisund on endiselt sobiv, et tegevteenistust

jätkata. 2023. aastal tegevteenistusest lahkunud ja tegevteenistuspensionile siirdunud isikutest

41% jätkab Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötamist ametniku või töötajana. See näitab, et

suurel osal sihtrühmast on ka pensioniikka jõudmisel olemas soov ja valmisolek riigikaitse

19/26

arendamisse jätkuvalt panustada, kuid Kaitseväele oleks nende panusest veelgi rohkem kasu

siis, kui nad saaksid jätkata tegevväelastena.

Seega võiks seda ressurssi jätkuvalt rakendada ka tegevteenistuses viisil, mis võimaldaks

isikutel saada samal ajal ka tegevteenistuspensioni. Tegemist ei oleks uudse lähenemisviisiga –

sarnane regulatsioon on politseiteenistuses, kus teenistuses olles võib saada ka politsei

väljateenitud aastate pensioni (muudatus jõustus 01.01.2020).

KVTRS-i § 396 kohaselt määratakse tegevteenistuspension alates sellele pensionile õiguse

tekkimise päevast, mis on pensioniõigusliku vanuse ja tegevteenistusstaaži täitumisel

tegevteenistusest vabastamise päev. Senisest korrast jääb kehtima nõue, et

tegevteenistuspensioni ei määrata tegevteenistuses olles, kuid muudatuse kohaselt tekib isikul

võimalus asuda uuesti tegevteenistusse ja samal ajal on tal õigus saada pensioni.

Muudatuste eesmärk on saavutada olukord, kus tegevteenistuspensioni saav isik oleks

motiveeritud kandideerima sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale, teades, et tema

pensionimakseid ei peatata.

Oluline on siinjuures asjaolu, et tegevteenistuspensioni ei saa määrata tegevväelasele – see

tagab kaitseväeteenistuses kinnise rotatsioonisüsteemi toimimise, kus üldjuhul sisenetakse

madalamal astmel ja liigutakse teenistuse jooksul kõrgemale karjääriastmele. Selline

lähenemisviis võimaldab Kaitseväel reageerida paindlikult olukordades, kus teatud tasemetele

ei ole konkreetsel ajal võtta piisavalt tegevväelasi ja neid kohti saab täita konkursiga viisil, mis

ei pidurda teenistuses olijate karjäärivõimalusi.

Eelnõuga tehtav muudatus rakenduks selliselt, et kui tegevväelane teenistusest lahkub, laseb ta

endale pensioni määrata, ja kui Kaitseväel on talle ametikohta pakkuda, saab ta tegevteenistusse

võtta (tegevteenistusstaaži enam ei lisandu). Kuna tegemist on uue teenistusse võtmisega,

rakendub sellele tähtajalise teenistussuhte regulatsioon – isiku saab võtta tegevteenistusse

vajalikuks ajaks, mis annab võimaluse paindlikult reageerida, kui see vajadus peaks ära

langema.

Paragrahviga 4 muudetakse KKS-i sätteid.

Punktiga 1 muudetakse § 8 ja laiendatakse kaitseväeteenistuse mõistet. Tegevteenistus on

mõeldud vaid ametikohtadele ja tööülesannetele, mille tulemuslik täitmine eeldab sõjaväelist

väljaõpet. Tegevteenistus on seotud kõige suuremate piirangutega, seetõttu ei ole mõistlik samu

piiranguid nõuda isikutelt, kelle tööülesanded sisuliselt selliseid piiranguid ei eelda. Kaitseväes

on sääraseid ametikohti, mis igapäevast sõjaväelist väljaõpet ei eelda. Teine oluline aspekt

tegevteenistuses on sõjaväelisel väljaõppel osalemise kohustuslikkus (õppused), aga õppustel

osalemist saab reguleerida ka teistel alustel (töölepingutes). Kaitseväes avalikus teenistuses või

töösuhtes olevate isikute suhtes kohaldatakse TLS-is ja ATS-is sätestatud töö- ja puhkeaja

seadust, mille kohaselt on igapäevase ja -nädalase puhkeaja suhtes lubatud erisusi rakendada

vaid juhul, kui see on sätestatud seaduses. Kuna kehtiva KKS-i alusel ei ole vastavaid erisusi

ette nähtud, ei anna praegune regulatsioon piisavalt võimalusi kaasata Kaitseväes töötavaid

tsiviilteenistujaid Kaitseväe ülesannete täitmisse, sh õppustel osalemisse.

Seega täiendatakse KKS-i § 8 sätetega, mis võimaldavad kaasata Kaitseväes avalikus

teenistuses või töösuhtes olevat isikut sõjaväelisele väljaõppele ilma, et arvestataks

summeeritud tööaja, ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamise, töö tegemise aja

piirangu, tööaja korralduse, öötöö piirangu ning igapäevast ja -nädalast puhkeaja regulatsiooni.

20/26

Selline kaasamine oleks võimalik üksnes juhul, kui vastav kohustus on isiku ametijuhendis või

töölepingus ette nähtud. Sõjaväelisel väljaõppel osalemisel antakse isikule iga 24 tunni kohta

vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg.

Sõjaväelisel väljaõppel osalemisel tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega või rahas

Kaitseväe juhataja kehtestatud korras ja ulatuses. Kehtiva korra kohaselt hüvitatakse

sõjaväelisel väljaõppel osalemine vaba aja andmisega – üks tööpäev ühe õppusel osaletud päeva

kohta – või lisatasu maksmisega. Lisatasu suurus on 40 eurot iga õppusel osaletud päeva kohta.

Puhkepäeval osaletud päeva kohta makstakse lisatasu 65 eurot (välja arvatud riigipühal).

Riigipühal õppusel osalemine hüvitatakse järgmiselt: ametnikule makstakse kahekordset

põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta ja 40 eurot lisatasu.

Paragrahvis 5 muudetakse RSVS-i sätteid.

Punktis 1 muudetakse RSVS-i § 20 lõikeid 2 ja 3, milles on sätestatud riigisaladust töötleva

üksuse kohustused. Kehtivate sätete kohaselt on riigisaladust valdava töötleva üksuse juht või

juhtorgan kohustatud määrama isiku, kes korraldab riigisaladuse kaitset, ja tema asendaja.

Vajaduse korral moodustatakse riigisaladuse kaitset korraldav struktuuriüksus. Riigisaladuse

kaitset korraldav isik või struktuuriüksus peab alluma riigisaladuse kaitse korraldamise

küsimuses vahetult töötleva üksuse juhile või juhtorganile, ministeeriumi kantslerile.

Muudatuse kohaselt lisatakse lõigetesse 2 ja 3 riigisaladust valdava töötleva üksuse juhi

volitatud isik. Muudatus on vajalik eelkõige õigusselguse huvides, kuna Kaitseväe mõistes on

töötlevaks üksuseks Kaitsevägi kui organisatsioon tervikuna ning töötleva üksuse juht on

Kaitseväe juhataja. Samas on Kaitsevägi organisatsioonina suur ja seetõttu on salastatud teabe

kaitse korraldatud selliselt, et kõigis struktuuriüksustes on riigisaladuse kaitset korraldava isiku

(edaspidi RSKKI) ülesandeid täitvad teenistujad, kes ei allu vahetult Kaitseväe juhatajale, ning

Kaitseväe juhataja ei määra ametikohale struktuuriüksuste RSKKI ülesandeid täitvaid

teenistujaid. See ülesanne on volitatud struktuuriüksuse ülemale.

Punktis 2 muudetakse RSVS-i § 301 lõiget 1. RSVS-i §-s 301 on sätestatud riigisaladusele

juurdepääsu õiguse taotlemise ja andmise erisused kaitseväeteenistuses sõjaaja ametikoha

ülesandeid täitvatele kaitseväekohustuslastele. Kehtiva sõnastuse kohaselt on konfidentsiaalse

taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus pärast

julgeolekukontrolli läbimist sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud

kaitseväekohustuslasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete

täitmiseks. Sellisel juhul esitab julgeolekukontrolli tegemise ja juurdepääsu õiguse saamise

taotluse Kaitsevägi, kes lisaks teavitab isikut, kelle suhtes julgeolekukontrolli juurdepääsu

õiguse saamiseks tehakse. Kui isik ei ole tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest keeldunud,

edastab Kaitsevägi taotluse julgeolekukontrolli tegevale asutusele. Kui seni kehtinud sätte

kohaselt taotleti juurdepääsu õigust selleks, et saada juurdepääs konfidentsiaalse taseme

riigisaladusele, siis muudatusega laiendatakse juurdepääsu õigust, et saada juurdepääs salajase

taseme teabele. Lisaks täiendatakse sätet isikute ringiga, kelle suhtes võib Kaitseväe

ettepanekul riigisaladusele juurdepääsu õigust taotleda. Muudatuse kohaselt on

konfidentsiaalse või salajase taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse

riigisaladusele juurdepääsu õigus pärast julgeolekukontrolli läbimist

kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleval

tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmisel.

Muudatus on seotud eelnõuga muudetava KVTS-i §-ga 49, mille kohaselt võib ajateenijale

Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui

Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud juurdepääsu õiguse taseme

21/26

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras (vt eelnõu § 1 punkt 10

selgitust).

Sarnaselt ajateenijatele ja reservväelastele juurdepääsu õiguse andmisega julgeolekukontrolli

tegeva asutuse juhi otsusel rakendatakse sama põhimõtet ka RSO-l osalevate tegevväelaste

suhtes, kelle rahuaja ametikohal ülesannete täitmine ei eelda juurdepääsu õigust riigisaladusele.

RSO-de koosseisud võidakse komplekteerida teenistujatest, kes oma igapäevaste

teenistusülesannete täimiseks juurdepääsu õigust ei vaja, kuid RSO juhtriigi nõue võib olla, et

RSO-l osalev isikkoosseis peab omama juurdepääsu õigust salastatud välisteabele, millele

juurdepääsu saamine eeldab riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu. Üldjuhul RSO-del Eesti

riigisaladust ei töödelda, vaid juurdepääsu õigust on vaja konkreetses RSO piirkonnas

töödeldavale salastatud välisteabele. Juurdepääsu loa väljastamine võib kesta vähemalt kolm

kuud, kuid RSO-de koosseisud võivad selguda alles RSO eel lühema aja jooksul või tuleb teha

koosseisus muudatusi. Seetõttu lisatakse sättesse ka RSO-l osalevad tegevväelased.

Punktides 3 ja 5 muudetakse RSVS-i § 301 lõikeid 2–4 ja 11–12 ning § 51 lõiget 41, asendades

julgeolekukontrolli ja juurdepääsu õiguse saamise taotlemise toimingute tegemise asutuse, mis

varem oli Kaitsevägi, Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutusega. Alates 01.01.2023

on Kaitseministeeriumi valitsemisala personaliteenused konsolideeritud ning teatud juhtudel ei

ole julgeolekukontrolli taotlev asutus enam Kaitsevägi, vaid Kaitseressursside Amet.

Punktis 4 muudetakse RSVS-i § 301 lõiget 7 ning täpsustatakse, et selles paragrahvis sätestatud

tingimustel ja korras antud juurdepääsu õigus kehtib viis aastat ja üksnes

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibimise ajal,

kui juurdepääs on vältimatult vajalik isiku ametikoha ülesannete täitmiseks.

Paragrahvis 6 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2025. Jõustumisaja

valikul on lähtutud eelarvevahendite planeerimise ja kasutusele võtmise nõuetest. Samuti on

arvestatud vajadust kehtestada uued rakendusaktid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Sihtrühm

Sihtrühm 1: isikud, kes on Kaitseväe teenistuses ametniku või töötajana.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on keskmine. Kaitseväe poolt paindlikum isikkoosseisu mehitamise

võimaldamine aitab tõhusamalt täita Kaitseväele seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes

pandud ülesandeid.

22/26

Mõju majandusele

Mõju majandusele puudub.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Kui Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevat tsiviilteenistujat saaks õppustele

kaasata tegevväelastega samadel tingimustel, oleks võimalik vähendada sõjaväelise auastmega

rahuaja ametikohtade vajadust ja seeläbi hoida kokku ressursse, mis muidu läheks

tegevväelastele sõjaväelise väljaõppe andmiseks. Seega on muudatuse mõju Kaitseväele

positiivne, kuna aitab Kaitseväe ametikohti selgemalt korraldada ning tagab kogu personali

ühtse töökorralduse ja valmisoleku kriisideks.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Kaitseväes ameti- ja töökohtadel olevate tsiviilteenistujate suhtes on mõju vähene, kuna ka

praegu osaletakse osas valdkondades oma ülesannete raames sõjaväelise väljaõppe toetamisel,

kuid seda tööajareegleid arvestades. Hinnanguliselt on selliseid tsiviilteenistujate ametikohti,

mis eeldavad sõjaväelise väljaõppe toetamist, kuni 10% ning sellistes valdkondades, mis

peavad tagama oma teenuste toimimise ka sõjaväelise väljaõppe toimumise ajal, näiteks

sagedushaldus, IT- ja küberturve, õigusteenindus.

Sõjaväelise väljaõppe toetamise ülesanne tuleb määrata töölepingus või ametijuhendis. Kuna

ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta, kui ametijuhendis määratud

teenistusülesanded või nende täitmiseks kehtestatud nõuded muutuvad oluliselt, võib

muudatusega kaasneda ebasoovitav mõju, kui ametnik ei ole nõus lisatööülesannetega ja

seetõttu soovib ta teenistusest lahkuda omal soovil või vabastatakse ta teenistusest koondamise

tõttu. Selle riski maandamiseks tuleb vastavatel ametikohtadel töötavaid ametnikke aegsasti

teavitada ja anda neile selgitusi nende muutunud tööülesannete kohta.

Täiendav ebasoovitav mõju võib avalduda vastavale ametikohale värbamisel, kui sõjaväelise

väljaõppe toetamise kohustus vähendab kandideerijate hulka. Seega tuleb ametikoha

kirjelduses selgelt teada anda, milliseid ülesanded täitma tuleb asuda. Samas nähakse ette

õiguslikud alused ja kompensatsioonimehhanismid laiendatud kaasamise osas ning lisaks annab

see võimaluse asuda tööle Kaitseväkke isikutel, kes ei soovi asuda tegevteenistusse. Seega,

kokkuvõttes peaks muudatus avaldama sihtrühmale positiivset mõju.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.

Mõju regionaalarengule

Mõju regionaalarengule puudub.

Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse

Sihtrühm 1: reservis olevad isikud.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatus on olulise mõjuga nii riigi julgeolekule kui ka välissuhetele.

Kui vabatahtlikke reservis olevaid isikuid kaasatakse laiemalt riigikaitseülesannete täitmisse ka

rahuajal, antakse reservis olevatele isikutele suurem roll ja vastutus ning võimalus aktiivsemalt

panustada riigikaitsesse ka väljaspool õppekogunemisi ning suurendatakse reservis olevate

isikute sidusust Eesti riigikaitse ja Kaitseväega, mis on võtmetähtsusega reservväelaste

valmiduse hoidmisel.

23/26

Mõju majandusele

Mõju majandusele puudub.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Uue teenistusliigi loomisega lihtsustub Kaitseväe tegevuse või ülesande läbiviimiseks vajaliku

isikkoosseisu komplekteerimine. Teenistusse värvatakse vastava tegevuse või ülesande

täitmiseks vajalike oskuste ja teadmistega isikuid teatud perioodiks ja lühikeseks ajaks.

Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe töökoormus väheneb, kuna teenistusse värbamine on

paindlikum ning selle kohta ei kehti tegevteenistusse võtmisega kaasnevaid protsesse ega

nõudeid. Uus teenistusliik ei asenda tegevteenistust, vaid selle kaudu saab toetada tegevusi,

mille tarbeks on vaja suurendada isikkoosseisu ajutiselt ja teatud perioodiks, näiteks

reservväelastele väljaõppe läbiviimine suurõppustel, mida ei korraldata iga aasta. Seega,

arvestades uue teenistusliigi eesmärki ja selle rakendamise võimalusi, võib selle mõju

esinemissagedust Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti töökorraldusele pidada pigem väheseks.

Kui varem tuli vabatahtlikke võtta teenistusse käsunduslepinguga või vormistati nende töö

vabatahtlikult õppekogunemisel osalemisena, siis uue teenistusliigiga luuakse ühetaoline ja

selge teenistusse vormistamise kord. Seega avaldab muudatus Kaitseväe ja Kaitseressursside

Ameti töökorraldusele positiivset mõju.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Kaitseväe reservis on suur hulk sõjaväelise väljaõppe saanud isikuid, kes tegevteenistusse asuda

ei soovi, kuid oleks valmis ja huvitatud panustama ka edaspidi Kaitseväe tegevusse reservis

oleva isikuna. Muudatusega tekib reservis olevatel isikutel lisavõimalus osaleda riigikaitses,

omandada juurde või värskendada riigikaitseteadmisi ja saada selle eest tegevväelastega

võrdväärset tasu. Seeläbi avaldab muudatus mõju ka isikute tööhõivele. Reservis olev isik, kes

soovib asuda vabatahtlikusse teenistusse, saab otsustada, kas pakutav teenistusülesanne,

teenistuse kestus ning tasu on talle sobivad lepingu sõlmimiseks. Kuna vabatahtliku teenistuse

puhul ei seata reservis oleva isiku tööandjale kohustust säilitada töötaja töökoht või -tasu, peab

juba töösuhtes olev reservis olev isik kaaluma ja valima, mil moel ta saab vabatahtlikus

teenistuses osaleda. Seega on vabatahtliku teenistuse kaudu võimalik elatist teenida isikutel,

kellel aktiivset töösuhet ei ole. Kokkuvõttes avaldab muudatus mõju nii isikute tööhõivele kui

ka vabatahtliku teenistuja leibkonnale.

Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse (ennetähtaegselt tegevteenistusse

võtmine ja RSO-le lähetamine)

Sihtrühm 1: ajateenijad.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on oluline. Muudatusega tagatakse Kaitseväele

vajalikus mahus ja vajaliku järjepidevusega üksuste komplekteerimine, et tagada sõjaline

võimekus. Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine on Eesti kui NATO liikmesriigi jaoks

väga tähtis. NATO liikmesriigid on kohustatud panustama ja näitama üles koostöötahet

liikmesuse tagamiseks. Kaitseväe poolt paindlikum isikkoosseisu mehitamise võimaldamine

aitab Kaitseväele seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes pandud ülesandeid tõhusamalt täita.

Mõju majandusele

Mõju majandusele puudub.

24/26

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatusel, millega võib ajateenija võtta tegevteenistusse enne ajateenistuse tähtaja lõppu, on

positiivne mõju Kaitseväe töökorraldusele. Nimetatud muudatuse korral saab ajateenija asuda

täitma tegevväelasena Kaitseväe koosseisus rahuaja ametikoha ülesandeid.

Praeguseks on teatud ulatuses väljaõppe saanud ajateenijad võimelised täitma ülesandeid, mida

üldjuhul täidavad tegevväelased. Seni kehtinud korra kohaselt oli ajateenijal võimalik

tegevteenistusse asuda vaid pärast ajateenistuse läbimist KVTS-i § 56 lg 1 p-s 1 sätestatud

tähtaja möödumisel, erand kehtis üksnes juhul, kui ajateenija asus õppima KVA-sse.

Muudatusega kaotatakse vastav piirang ning ajateenijad, kes soovivad siduda oma tuleviku

Kaitseväega, saavad kiiremini tegevteenistusse ega pea ootama ajateenistuse väljaõppe perioodi

lõppemist.

Enne tähtaega ajateenistusest vabastatud isiku tegevteenistusse võtmine korraldatakse

tavapärase praktika alusel, s.t isiku soovil ja Kaitseväe ettepanekul.

Muudatusega, mille kohaselt võib RSO-le lähetada ajateenija, võib kaasneda muudatusi

Kaitseväe töökorralduses ning tavapärases RSO-le lähetatava isikkoosseisu komplekteerimise

ja lähetamise praktikas. Kaitsevägi saab RSO-le lähetada vaid ajateenija, kes on selleks kirjaliku

nõusoleku andnud. Kuna RSO-le lähetatud ajateenija võib oma nõusoleku tagasi võtta, peab

Kaitsevägi korraldama RSO-le lähetatud ajateenija ajateenistuskohta tagasi toomise. Seega

avaldub ebasoovitav mõju sellisel juhul, kui Kaitseväel ei ole võimalik tagasi saadetud

ajateenijate tõttu RSO isikkoosseisu vajalikus mahus mehitatuna hoida.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatus avaldab sotsiaalset mõju ajateenijale, kelle ajateenistus loetakse enne tähtaega

lõppenuks tegevteenistusse võtmisega seonduvalt, kuna riigikaitselist kohustust täitvast

kodanikust saab vabal tahtel tegevteenistust jätkav isik enne ajateenistuse tähtaja möödumist.

Ajateenistuses viibimise ajaks on isikul vaja arvestada teatud piiranguid, nagu väljaõppe

territooriumilt lahkumise piirang, kohustus osaleda väljaõppes, n-ö kasarmurežiimist kinni

pidamine jne. Tegevteenistusse asumisel laieneb isikule tegevväelastele kohaldatav töö- ja

puhkeaja regulatsioon, samuti hakatakse isikule maksma palka vastavalt rahuaja ametikohale

ettenähtud ulatuses. Seega isikul tekivad tegevväelastega võrdsed õigused, senise igakuise

toetuse asemel hakkab isik saama palka, tänu millele suureneb isiku igakuine sissetulek, mis

võib mõjutada ka isiku leibkonna toimetulekut. Enamikul noortest, kes asuvad ajateenistusse,

puudub varasem (töölepinguline) töökogemus. Ajateenistusest tegevteenistusse asumisel tekib

isikul esimene töölepinguline suhe, mis loob olulise eelise tsiviilelus tööturule sisenedes. Seega,

kokkuvõttes avaldab muudatus noortele positiivset mõju.

Muudatus avaldab mõju ajateenijatele, keda lähetatakse RSO-le. Ajateenija RSO-le lähetamine

on võimalik vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul. RSO-le lähetatud ajateenijale makstakse

RSO-l osalemise ajal peale igakuise toetuse ka suurendatud toetust. Seeläbi kasvab ka ajateenija

sissetulek. Lisaks omandab ajateenija RSO-l kogemusi ja väljaõpet, mida ei ole tavapärases

ajateenija väljaõppes võimalik omandada. Samuti säilib ajateenijal võimalus võtta juba RSO-l

olles lähetamiseks antud nõusolek tagasi ja Kaitsevägi peab esimesel võimalusel korraldama

ajateenija ajateenistuskohta tagasi toomise. Seejärel jätkub ajateenija tavapärane väljaõpe tema

ajateenistuskohas kuni ettenähtud tähtaja lõpuni.

Kuna RSO-le lähetamine on vabatahtlik, ei kaasne sellega ajateenijale lisapiiranguid

ega -kohustusi. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju pidada ajateenijale positiivseks.

Kaitseväe praktika kohaselt on tegemist muudatusega, mis on vajalik vaid teatud eriala ja

üksuste isikkoosseisude mehitamiseks. Seega võib mõju ulatust ja esinemissagedust pidada

pigem väikeseks ning harvaesinevaks.

25/26

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.

Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

Sihtrühm 1: reservis olevad isikud.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatus avaldab riigi julgeolekule positiivset mõju, kuna võimaldab paremini tagada

planeeritud võimearenduste elluviimiseks vajalike tegevväelaste olemasolu, sest motiveerib

tegevväelasi oma erialasel tööl jätkama. Vajalikul hulgal ja motiveeritud isikkoosseis on tõhusa

kaitse alus ning loob eeldused Kaitseväe jätkusuutlikule arengule.

Mõju majandusele

Mõju majandusele puudub.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab positiivset mõju Kaitseväe töökorraldusele, kuna võimaldab kasutada

jätkuvalt pikaaegse kogemusega tegevteenistujaid ning tagada kaitsevõime areng

valdkondades, mis tingimata eeldavad sõjaväelist väljaõpet. Pikaajalise teenistuskogemuse ja

sõjaväelise väljaõppega isikuid saab tegevteenistuspensionile siirdumisel jätkuvalt rakendada

ka tegevteenistuses, kui vajaliku funktsiooni täitmiseks ei ole tegevväelaste seas piisaval hulgal

järelkasvu tekkinud.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatusel on oluline sotsiaalne mõju isikutele, kes saavad pärast tegevteenistuspensionile

siirdumist jätkata ka tegevteenistuses. Sellised isikud saavad jätkuvalt panustada riigikaitse

arengusse ja saada peale väljateenitud tegevteenistuspensioni ka töist sissetulekut, sh

tegevteenistuses. Muudatus avaldab sihtrühmale positiivset mõju, kuna pensioniõigusliku

staaži täitumisel ei ole inimene kohustatud valima pensioni ja töötasu saamise vahel ning soovi

korral on võimalik töötamist jätkata ka tegevteenistuses.

Tegevväelaste motivatsioon teenistuses jätkata kasvab oluliselt ja väheneb tegevteenistusest

lahkumine seoses tegevteenistuspensionile siirdumisega.

6.1. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Käesoleva eelnõuga plaanitavad muudatused kodanike ega ettevõtete halduskoormust ei

mõjuta.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

1. Tsiviilisikute, ajateenijate ja reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete

täitmisse

Tsiviilteenistujate kaasamisega sõjaväelisse väljaõppesse täiendavaid kulusid ei lisandu, kuna

õppuse päevatasu on eelarvestatud ja tasu suuruse mõistes ei ole vahet, millise teenistusliigi alt

isikud õppustel osalevad.

26/26

Sellega, kui reservis olevaid isikuid võetakse vabatahtlikusse teenistusse ja ajateenijaid

vabastatakse enne tähtaega ajateenistusest, et võtta nad tegevteenistusse, et kaasne riigile

lisakulu, kuna mõlemat sihtrühma tasustatakse olemasolevast palgafondist.

2. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

Tegevteenistuspensioni maksmine tegevteenistuses olles ei too kaasa lisakulu riigile, kuna

Kaitseministeeriumi valitsemisalas eelarvestatakse nii tegevväelaste kohad kui ka pensionid iga

aasta. Tegevteenistuspensioni kulu planeerimisel võetakse arvesse kõik tegevteenistuses olevad

isikud ja teenistusest lahkunud isikud alates 50. eluaastast, kui neil on olemas vajalik

tegevteenistusstaaž – seega pensionikulu ei suurene. Samuti ei suurene tegevväelaste

palgafondi kulu, kuna täidetavad kohad on eelarvestatud.

8. Rakendusaktid

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 2.

Eelnõukohase seaduse jõustumisel tuleb muuta järgmisi määrusi:

1) Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määrus nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava

identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“;

2) Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses

ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning

ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumisega seonduvad eelarvevahendid on planeeritud 2025. aastasse, mistõttu

jõustub seadus 2025. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Kaitseväele.

1

EELNÕU

31.05.2024

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise

seadus

§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Identifitseerimiskoodi moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vabatahtlikuks teenistuseks.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

㤠71. Vabatahtlik teenistus

(1) Vabatahtlik teenistus on reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel.

(2) Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja.“;

4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitseministeerium koostab iga aasta eelmise kalendriaasta kohta aruande kaitseväekohustuse

täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest ning avaldab selle oma veebilehel 1. aprilliks.“;

5) paragrahvi 22 lõikes 5 asendatakse sõnad „on kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutava

auastme vanuse“ sõnadega „tema auastme vanus on täitunud“;

6) paragrahvi 39 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ning ei ole viie aasta jooksul andmete

registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust aja- või asendusteenistusse

asumiseks“;

7) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Reservis olev isik, kes on vabastatud ajateenistusse asumisest käesoleva paragrahvi lõike

1 punkti 4 alusel ja kes soovib asuda aja- või asendusteenistusse, peab esitama kirjaliku taotluse

Kaitseressursside Ametile.

(7) Kaitseressursside Amet võib aja- või asendusteenistusse asumise taotluse esitanud reservis

oleva isiku välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta tema aja- või

2

asendusteenistusse kutsumise. Kui reservis olev isik vastab aja- või asendusteenistusse

kutsumise nõuetele, märgib Kaitseressursside Amet tema andmed kaitseväekohustuslaste

registris kutsealuse andmetena.“;

8) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli on kutsealusel

õigus ajapikendusele kuni õppe nominaalkestuse lõpuni, juhul kui ta esitab ajapikenduse

taotluse Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates.“;

9) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele

juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud

juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.“;

10) paragrahvi 52 lõikes 5 asendatakse sõna „keelatud“ sõnadega „lubatud vaid ajateenija

kirjalikul nõusolekul.“;

11) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Ajateenijal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud nõusolek igal ajal tagasi

võtta.

(52) Kaitseväel tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud

rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või operatsiooni piirkonda, tagasi toomine ajateenija

ajateenistuskohta esimesel võimalusel.“;

12) paragrahvi 52 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ajateenistuskohast väljalubamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.“;

14) paragrahvi 56 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „kadetina“;

15) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenijat ei nimetata sõjaaja ametikohale.“;

16) paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kui isiku kaitseväeteenistus on asendatud asendusteenistusega käesoleva seaduse § 801

lõike 3 alusel.“;

17) paragrahvi 76 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 79 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„(21) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase

õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.“;

19) seadust täiendatakse peatükiga 73 järgmises sõnastuses:

„73. Vabatahtlik teenistus

§ 8015. Isikuandmete töötlemine vabatahtliku teenistuse korraldamisel

Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete

täitmiseks töödelda Kaitseväe ülesannete täitmisel osaleda sooviva reservis oleva isiku

isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata nende vastavust vabatahtliku

teenistujale esitatavatele nõuetele ning korraldada vabatahtlikku teenistust.

§ 8016. Vabatahtlikusse teenistusse võtmine

(1) Vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kes:

1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;

2) on läbinud vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe.

(2) Vabatahtlikusse teenistusse ei võeta reservis olevat isikut:

1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;

2) kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada

kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;

3) kelle puhul esine muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.

(3) Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviv reservis olev isik esitab Kaitseväe juhatajale või

tema volitatud ülemale allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab käesolevas seaduses

sätestatud nõuetele.

(4) Vabatahtlikusse teenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(5) Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse poolte lepingus, milles näidatakse ära

vähemalt järgmised andmed:

1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) teenistusülesanded;

3) teenistuskoha asukoht ja paikkond;

4) teenistuse tähtaeg;

5) vabatahtlikule teenistujale makstav palk;

6) lepingu lõppemise kord ja tingimused.

§ 8017. Vabatahtliku teenistuse korraldus

(1) Vabatahtliku teenistuja töö- ja puhkeaja korraldusel lähtutakse käesoleva seaduse §-des

104–105 sätestatud korrast.

(2) Vabatahtliku teenistuja lähetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 113–117

sätestatud korda.

4

(3) Vabatahtlikus teenistuses osalemise perioodi ei loeta käesoleva seaduse § 69 lõikes 1

sätestatud reservteenistuse kestuse hulka.

(4) Vabatahtlikus teenistuses osalevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1

ja 2 sätestatut.

§ 8018. Vabatahtliku teenistuja tagatised

(1) Vabatahtlikule teenistujale makstakse palka lepingus ettenähtud ulatuses ja korras.

(2) Vabatahtlikule teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud

puhkuseregulatsiooni, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Vabatahtliku

teenistuja lubab puhkusele Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

(3) Vabatahtlikule teenistujale võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse

§-s 110 sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Vabatahtliku teenistuja võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud

ruumi käesoleva seaduse §-s 1111 sätestatud korras.

§ 8019. Vabatahtliku teenistuja piirangud

(1) Vabatahtlikus teenistuses on vabatahtlikul teenistujal keelatud levitada oma poliitilisi

vaateid.

(2) Vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piirangut käesoleva seaduse

§-s 1261 sätestatud korras.

§ 8020. Vabatahtliku teenistuse lõppemine

(1) Vabatahtlik teenistus lõpeb:

1) lepingus ettenähtud tähtajal;

2) vabatahtliku teenistuja distsiplinaarsüüteo korral, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime

tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal

võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata;

3) vabatahtliku teenistuja suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse korral, mille eest on talle

karistusena mõistetud reaalne vangistus;

4) kui vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja kui temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus

töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;

5) kui vabatahtlik teenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele;

6) kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud;

7) vabatahtliku teenistuja surma korral.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib vabatahtliku teenistuse lepingu

lõpetada enne tähtaega poolte kokkuleppel lepingus sätetatud korras.“;

20) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal

Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.“;

5

21) paragrahvi 104 lõikes 4 asendatakse sõnad „Käesolevat paragrahvi“ tekstiosaga „Käesoleva

paragrahvi lõikeid 1–3“;

22) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tegevväelasele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõiget 1 tingimusel, et

töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.“;

23) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase soovil akadeemilisel puhkusel

viibimise ajaks.“;

24) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 71 sätestatud alusel tegevteenistussuhte

peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka.“;

25) paragrahvi 132 lõiget 7 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 131 lõike 1 punkti 3“ tekstiosaga

„või 71“;

26) paragrahvi 162 lõike 7 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 166 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud

põhimõtete eiramine, nõuete või teenistusülesannete täitmata jätmine või nende

mittenõuetekohane täitmine;“;

28) paragrahvi 173 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „kinnitatud ärakirja käskkirjast“ sõnaga

„käskkirja“;

29) paragrahvi 180 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, on õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjasse

puutuvaid taotlusi.“;

30) paragrahv 190 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 191 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 211 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „määramise“ sõnaga „tuvastamise“;

33) paragrahvi 211 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „sellest päevast“ sõnadega „püsiva

töövõimetuse määramisest“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 83 punktis 5 asendatakse sõna „õppekogunemise“ sõnaga

„reservteenistuse“.

6

§ 3. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 396 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Määratud tegevteenistuspensioni ümber ei arvestata.“;

2) paragrahvi 397 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „kui isik on tegevteenistuses või

politseiteenistuses, ja“.

§ 4. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse pärast sõna „korras“ lauseosaga

„arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi“;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses:

„(2) Kaitseväes avalikus teenistuses või töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata

sõjaväelise väljaõppe ajal avaliku teenistuse seaduses või töölepingu seaduses sätestatud

summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja

piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja -nädalast puhkeaega, kui

ametijuhendis või töölepingus on ette nähtud, et isiku teenistus- või tööülesannete hulka kuulub

sõjaväelises väljaõppes osalemine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt

kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Puhkeaeg

arvestatakse üldise tööaja hulka.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul hüvitatakse isikule tehtud töö vaba aja

andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud

aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata isikule, kes on rase või kellel on õigus

emapuhkusele.“.

§ 5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „juht“ sõnadega „või tema volitatud isik“

ning lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „juhile“ sõnadega „või tema volitatud isikule“:

2) paragrahvi 301 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7

„(1) Konfidentsiaalse või salajase taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse

riigisaladusele juurdepääsu õigus on pärast julgeolekukontrolli läbimist

kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleval

tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks.“;

3) paragrahvi 301 lõigetes 2–4 ja 11–12 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnadega

„Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus“ vastavas käändes.

4) paragrahvi 301 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Juurdepääsuõigus antakse kuni viieks aastaks ja see kehtib üksnes

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibimise ajal,

kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks.“;

5) paragrahvi 51 lõikes 41 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnadega „Kaitseministeeriumi

valitsemisala valitsusasutus“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

1

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Väljatöötamiskavatsuse märkuste tabel

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

Haridus- ja Teadusministeerium

Väljatöötamiskavatsuses nähakse ette Kaitseväe Akadeemias (edaspidi KVA) õppimise

võimaluse avamine reservis olevatele isikutele. Sellega seoses on kavandatud, et reservis

olevatele isikutele sätestatakse õpingute katkestamise korral õppekulude hüvitamise

tingimused ja kord KVA põhimäärusesse. Kõrgharidusseadusega on kehtestatud põhimõte, et

eestikeelsel õppekaval õppimine on tasuta vaid juhul, kui õppija õpib täiskoormusega ja täidab

kumulatiivselt igal semestril nõutava õppe mahu. Sarnane regulatsioon on kavandatud ka

reservis olevatele isikutele - kui reservis olev KVA üliõpilane ei ole semestri lõpuks

kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahtu, võib KVA nõuda temalt täitmata

ainepunktide eest tasu, mille määra kehtestab KVA nõukogu. Selleks on kavas täiendada KVA

põhimääruses nõukogu ülesandeid. Juhime tähelepanu, et õppekulude hüvitamise tingimuste

kehtestamine KVA põhimääruses ei ole piisav arvestades, et tegemist on varaliste õiguste

regulatsiooniga. Õppekulude hüvitamise tingimused tuleks kehtestada seaduses ehk antud

juhul kaitseväeteenistuse seaduses.

Anname selgituse.

KVTSis saab reguleerida üksnes

kaitseväeteenistusega seotud tegevusi ning

nendega isikule kaasnevaid kohustusi.

Tegevväelaste õppekulude hüvitamise alused

on küll KVTSis, kuid seda põhjusel, et KVA-s

õppides on nad tegevteenistuses ning

tegevteenistust korraldavad sätted peavad

olema kehtestatud KVTSis.

Reservis oleva isiku KVA magistriõppes

õppima asumine ei ole seotud tema

kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega, vaid

loodaks võimalus reservis oleval isikul

(põhimõtteliselt eraisikul) asuda KVA-sse

õppima enda vabal valikul. Reservis olev isik

on Kaitseväega seotud üksnes reservteenistuse

ajal, milleks on õppekogunemistel osalemine.

Kui eraisik, kes on samal ajal ka reservis olev

isik, soovib asuda KVA magistriõppesse

2

õppima, siis teeb ta seda vabatahtlikult, mitte

Kaitsevägi ei suuna teda õppima, nagu see on

tegevväelaste puhul. Seetõttu leiame, et

reservis oleva isiku KVA-s õppimise

õppekulude sätteid ei saa kehtestada KVTSis,

sest KVTS ei reguleeri eraisikuna KVA

magistriõppes õppimist. Õppekulude

hüvitamise korra nagu ka muud õppurile

ettenähtud õigused ja kohustused kehtestame

KVA põhimääruses.

Lisaks selgitame, et eelnõu koostamise käigus

on praegu loobutud KVA magistriõppe

avamisest.

Justiitsministeerium

1. VTK kohaselt on Kaitseväes valdkondi, mis on täna kaetud tegevväelastega, kuid samas ei

eelda valdkondlik vajadus sõjaväelist väljaõpet või on see võrreldes erialase haridusega

teisejärguline. Leitakse, et kui Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevat

tsiviilteenistujat saaks õppustele kaasata tegevväelastega samadel tingimustel, oleks võimalik

vähendada sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade vajadust ja seeläbi hoida kokku

ressursse, mis muidu läheks tegevväelastele sõjaväelise väljaõppe andmiseks. VTK-s

pakutakse lahendusena välja võimalust kaasata Kaitseväe õppustesse ka tsiviilteenistujaid

(avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse alusel Kaitseväega teenistus- või töösuhtes

olevad isikud).

Justiitsministeerium kujundab selles osas oma lõpliku seisukoha seaduseelnõu koostamise

faasis, kui Kaitseministeeriumi pakutud lahendustest selgub täpsemalt, milliste sotsiaalsete

tagatistega VTK-s viidatud Kaitseväe õppustel (nn RÕK, LÕK) osalemise kohustust Kaitseväe

tsiviilteenistujate suhtes kavandatakse. Regulatsiooni hindamisel on oluline kohustuse olemus

(sh õiguslikud tagajärjed kohustuse täitmisest keeldumise korral), samuti millised on

põhjendatud erisused (isikute grupid, kellele õppustel osalemise kohustus ei kohalduks) ning

töö- ja puhkeaja ja tasustamise põhimõtted.

Võetud teadmiseks. Sõjaväelisel väljaõppel

osalemise aja eest lisatasu maksmise ja vaba

aja andmise korda kirjeldatakse eelnõu

seletuskirjas.

3

2. VTK-s nenditakse, et eelnõu koostamisel tuleb läbi viia põhiseaduspärasuse analüüs

ajateenistuse ennetähtaegse lõpetamise osas. Valmisolek põhiseaduspärasuse analüüsi

läbiviimiseks väärib kiitust. Samas tekib küsimus, kas põhiseaduspärasust ei tuleks analüüsida

ka esimese lahenduse osas, kus pannakse tsiviiltöötajatele kohustus osaleda Kaitseväe

õppustel. VTK-s viidatakse, et sarnane regulatsioon on ka Kaitseliidu seaduses, kus

Kaitseliidus töösuhtes olevat isikut saab kaasata õppustele. Kuigi see nähtub ka VTK-st,

juhime siiski tähelepanu, et Kaitseliidu seadus ei pane töötajale kohustust õppes osaleda, vaid

annab aluse selles töölepingus kokku leppida. Tähele tuleb panna ka, et avaliku teenistuse

seadus ei näe ametnike puhul ette võimalust täiendavates tööülesannetes kokku leppida.

Anname selgituse. Eelnõu koostamisel

muudeti esialgset kontseptsiooni ning

ajateenijate rahvusvahelisele sõjalisele

operatsioonile (edaspidi RSO) lähetamine

tehakse võimalikuks vaid ajateenija kirjalikul

nõusolekul. Lisaks võib ajateenija vastava

nõusoleku tagasi võtta ja Kaitsevägi peab

korraldama ajateenija RSO-lt tagasi toomise.

Kuivõrd RSO-le ei lähetata ajateenijaid, kes

selleks nõusolekut andnud ei ole, siis tegemist

ei ole ka põhiõiguste ja –kohustuste riivega,

mistõttu põhiseaduspärasus analüüsi ei

koostata.

Muudatusega kaasnev mõju

tsiviilteenistujatele kirjeldatakse seletuskirjas.

3. VTK kohaselt kaalutakse võimalust vabastada ajateenistuja ajateenistusest ennetähtaegselt

tegevteenistusse võtmiseks. Selgitatakse, et sellist võimalust kasutati ka varem, kui 01.04.2013

jõustunud katseväeteenistuse seadus seda enam ette ei näinud. Uuesti sama lahendust kaaludes

palume kindlasti arvesse võtta ka varasemaid argumente, miks võimaluse sätestamisest

loobuti. Õiguskord peab olema võimaluse piires stabiilne.

Anname selgituse. Enne 2013. aastat kehtinud

kaitseväeteenistuse seadus võeti vastu 2000.

aastal. Seega varem kehtinud seaduses lähtuti

tolleaegsetest vajadustest ja

kaitseväeteenistuse korralduse põhimõtetest.

2000ndate aastate alguses oli Kaitseväkke

värbamine keerulisem, kuna ei olnud võimalik

tsiviilist sõjaväelise väljaõppega isikuid

vajalikus mahus nii kiiresti välja õpetada, siis

ajateenistusest tegevteenistusse värbamine oli

üks peamine isikkoosseisu komplekteerimise

võimalusi. Seega 2000ndatel loodi säte, mis

võimaldas võtta ajateenija tegevteenistusse,

kui ta oli läbinud väljaõppe teatud mahus.

2012. aastal, kui koostati uut

kaitseväeteenistuse seadust, muudeti ning

kaasajastati tegevväelaste karjäärimudelit ja

värbamise põhimõtteid. Kuivõrd tegevväelase

4

karjäär oli populaarne, oli ka sobilike

kandidaatide valim laiem.

Tulenevalt uutest võimearendustest, on

muutunud ka ajateenijate väljaõpe oluliselt

spetsiifilisemaks ja erialati keerukamaks ning

aeganõudvamaks. Käesolevaks ajaks on teatud

väljaõppe saanud ajateenijad võimelised täitma

ülesandeid, mida üldjuhul täidavad

tegevväelased. Muudatusega võimaldatakse

võtta tegevteenistusse ajateenija, kes ei ole

ajateenistust ettenähtud mahus läbinud, kuid

kes omab juba rahuaja ametikoha täitmiseks

vajalikke oskusi ja teadmisi. Sellisel juhul

vabastatakse ajateenija ajateenistusest

ennetähtaegselt ning võetakse tegevteenistusse

vastavalt KVTSis sätestatud korras.

4. Leiame, et VTK-s kajastamist leidnud võimalikest muudatustest omavad mitmed mõju ka

tööjõuturule. Seetõttu palume eelnõu koostamise juurde asudes analüüsida muudatuste

soovitud, aga ka võimalikku soovimatut mõju Eesti tööjõuturule – tööhõivele, tööohutusele,

mõjutatud sihtrühmade sotsiaalsetele garantiidele, töö- ja puhkeajale, töötamise erinevatele

vormidele jne. Juhime tähelepanu, et selle teemaga seondub ka võrdõiguslikkus ja võrdsed

võimalused, millega palume analüüsis samuti arvestada ehk märkida, kas võib eeldada erinevat

mõju näiteks meeste ja naiste, noorte ja eakate tööhõivemäärale, haridusvõimalustele,

töötingimustele, vabale ajale, majanduslikule olukorrale. See võib vajada ka kirjeldatud

sihtrühmade osas täpsema jaotuse, sh sooline ja vanuseline struktuur, väljatoomist.

Muudatustel võib neist asjaoludest tulenevalt olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid.

Kui leitakse, et eelnimetatud asjaoludele mõju siiski puudub, palume ka seda eelnõu

seletuskirjas põhjendada.

Muudatustega kaasnevad mõjud on kirjeldatud

eelnõu seletuskirjas.

5. VTK mõjuanalüüs ei käsitle muudatustega kaasneda võivate ebasoovitavate mõjude riske ega

nende esinemise tõenäosust. Palume eelnõu koostamise juurde asudes hinnata ka võimalikku

ebasoovitavat mõju, mis võib muudatustega kaasneda. Ühe näitena toome ära võimaliku

ebasoovitava mõju Kaitseväe Akadeemiale tulenevalt vajadusest leida sinna täiendavaid

koolitajaid ning rahalist ressurssi. Teatav ebasoovitav mõju võib avalduda ka sealsest

täiendkoolitusest huvitatuile, kui neid on rohkem kui riik oleks suuteline koolitust pakkuma.

Võetud teadmiseks ja ühtlasi selgitame, et

Kaitseväe Akadeemias õppimise võimaluste

laiendamist reservis olevatele isikutele,

jäetakse käesolevast muudatuspaketist välja.

5

Seetõttu soovitame nimetatud sihtrühma suuruse hindamisel lähtuda kas riigi võimekusest

sellist koolitust pakkuda ja/või riigi konkreetsemast vajadusest täiendkoolitatud reservülemate

järele.

6. Palume eelnõu koostamise juurde asudes lähemalt selgitada ka VTK-s esitatud prognoosi,

mille kohaselt tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine toob endaga kaasa

tegevväelaste arvu suurenemise keskmiselt 150 võrra aastas. Soovime, et näidataks, milliste

andmete pinnalt on prognoos tehtud ning kas selline kasvutempo piirdub vaid muudatustele

järgneva mõne aastaga või nähakse pikemaajalist trendi ning sel juhul seda põhjendada. Hetkel

toodud andmete alusel võiks muudatusest lähtuvalt eeldada, et ennustatud kasvutempo raugeb

mõne aasta jooksul, kuna selle tingib eelkõige pensionile mineku edasilükkamine toodud

andmete kohaselt maksimaalselt 5-10 aasta võrra. Lisaks tekib küsimus, kas kõigile u 150

täiendavale tegevteenistujale oleks ikkagi lubatud mahus tööd pakkuda, mis eeldab suurel

hulgal täitmata, kuid eelarvestatud ametikohtade olemasolu. Palume eelnõu seletuskirjas seda

teemat lähemalt avada.

Arvestatud. Selgitus on toodud seletuskirjas

Rahandusministeerium

1. Rahandusministeerium ei toeta pensioni ja palga maksmist samal ajal, vähemalt perioodil, mis

jääb enne riiklikku pensioniiga. Alternatiivina tuleks kaaluda pigem kaitseväe eripensioni

pensioniea tõstmist, mis on püsinud muutumatuna pikka aega, samal ajal kui keskmine oodatav

eluiga on oluliselt tõusnud.

Selgitame, et pensioniea tõstmise küsimus on

mõistetav, samas ei taga see lahendust

probleemile, millega Kaitsevägi on silmitsi

täna ja järgenvad aastad ehk sõjaväelise

väljaõppega tegevväelaste puudus.

Pensioniea tõstmine on tulevikku suunatud

lahendus, kuid antud juhul on aegkriitilisem

leida meede, mis aitaks vähendada

tegevteenistusest lahkujate hulka.

2. VTK punktis 13.4 on märgitud, et kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli ühendamisega ajateenistuses kaasneb IT-arenduste kulu, mis on

seotud täiendava andmevahetuse korraldamisega kaitseväekohustuslaste registri ja

liiklusregistri vahel. Palun välja tuua kaasnev ligikaudne kulu ja kuidas planeeritakse

kulu katta.

Selgitame, et kaitseväekohustuslase ja

mootorsõidukijuhi tervisekontrolli

ühendamise muudatused jäetakse käesolevast

muudatusepaketist välja.

Sotsiaalministeerium

1. Kõige olulisem on selles punkt, millega kavandatakse tegevteenistuspensioni maksmise

korralduse muutmist, mida me sellisel kujul toetada ei saa. Tegevteenistuspensioni maksmise

Mitte arvestatud. Selgitame, et muudatuse

eesmärk on hoida Kaitseväe jaoks olulise

6

korralduse ettepanekuks on maksta teatud tingimustel tegevteenistuspensioni kaitseväelastele,

kes jätkavad tegevteenistuses. Ettepanek ei pruugi puudutada kõiki tegevteenistuspensionäre,

vaid üksnes neid, kelle töö osutub Kaitseväele vajalikuks pärast alalise tegevteenistussuhte

lõpetamist.

Tegevteenistuspensioni hakatakse maksma 50-aastaselt, kui kõik muud seaduses sätestatud

tingimused on täidetud. Tegemist on töövõimeliste inimestega, kes soovivad jätkata teenistust.

Kavatsuses soovitakse rakendada üheaegselt tegevteenistuspensioni ja palga maksmist. Kui

tegevteenistujad on võimelised töötama tegevteenistuses, siis nad ei peaks saama riigilt samal

ajal tegevteenistuspensioni. Pensioni eesmärk on isikutele vanusest tingitud sotsiaalsete riskide

hüvitamine. Isikul, kes jääb teenistusse, ei ole selliseid vanusest tingitud riske.

Eripensionid pärinevad 2000ndate algusest, kuid eluea kasv ning tööturu ja töötingimuste

muutumine on jäänud tähelepanuta. Samas üldist pensioniiga on vahepeal märkimisväärselt

tõstetud, mistõttu on vahe eripensionide pensioniea ja tavapensionide pensioniea vahel

oluliselt suurenenud. Tegevteenistujate vähesuse probleemi peaks lahendama muul moel kui

pensioni maksmisega ning teenistusse astumist ja teenistuses jätkamist tuleks motiveerida hea

palga ning soodsate töötingimustega. Lisaks tuleb sellise ettepaneku juures analüüsida mõju

ka teistele eripensionidele (kohtunikud, prokurörid jt). Luues olukorra, kus ühte eripensioni

võib teenistuses olles saada, kuid teisi eripensione teenistuses olles ei maksta, võib tekitada

isikute ebavõrdne kohtlemine, mida tuleks vältida.

tähtsusega sõjaväelise auastmega ametikohad

mehitatuna vähendades kogemustega

tegevväelaste teenistusest lahkumist.

Pensioniõiguse saabumisel ei saa eeldada, et

isik sellest õigusest loobub ning jätkab edasi

tegevväelasena. Kuna mujal sektoris töötamise

korral vastavat piirangut seatud ei ole, on

pensioniõiguslikul isikul kasulikum asuda

tööle mujale, kus sellist piirangut ei ole.

2019. aastal viidi läbi oluline eripensioneid

puudutav reform, millega kaotati ära

eripensioni saamise õigus isikutel, kes asusid

tegevteenistusse alates 01.01.2020. Reformi

tulemusena säilis pensionisaamise õigus

isikutel, kes olid teenistuses enne vastava

muudatuse jõustumist. Pensioni saamise

tingimused jäid samaks (nõutav staaž ja

piirvanus).

Et hoida tegevteenistuses isikuid, kellel on

õigus saada tegevteenistuspensioni, on

võimalik vaid selliselt, et isik loobuks oma

pensionist tegevteenistuses oleku ajaks.

Leiame, et selline riigipoolne nõue ja ootus

isikule ei ole proportsionaalne ega

õiguspärane, kuivõrd selline piirang on

säilinud vaid tegevteenistuspensionile

(politseiteenistuse eripensioni saamise õigus

säilis politseiametnikel ka teenistuses oleku

ajal).

Kõnesoleva sihtrühma suuruseks oleks

hinnangulist 150 isikut ning teenistuse

kestuseks ligikaudu viis aastat, mis on vajalik

7

Kaitseväes tegevväelaste karjäärisüsteemi ja

eripära arvestades juurdekasvu tagamiseks.

2. Kavatsuses kajastatud tervisekontrollide osas võib tõesti nõustuda, et kui need sisuliselt

kattuvad, on võimalik senine korraldus üle vaadata (kaitseväekohustuslase ja

mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine ajateenistuses

Selgitame, et kaitseväekohustuslase ja

mootorsõidukijuhi tervisekontrolli

ühendamise muudatused jäetakse käesolevast

muudatusepaketist välja.

3. Soovime eraldi rõhutada, et kui ajateenijate puhul kavandatakse neid kaasata rahvusvahelistele

sõjalistele operatsioonidele nende endi nõusolekul, on äärmiselt oluline, et isik oleks valiku

tegemisel selgelt ja hästi informeeritud, sh võimalikest riskidest. Siin ei piisa pelgalt

formaalsest nõusolekust, vaid noortele tuleks selgitada, mida pakutav tegevus tegelikult

tähendab.

Võetud teadmiseks ja arvestatud. Eelnõud ja

seletuskirja on täiendatud ning lisatud, et

ajateenija peab andma nõusoleku RSO-le

lähetamiseks kirjalikult ja ta võib selle

nõusoleku tagasi võtta igal hetkel.

Transpordiamet

1. VTK lk 8 teise lõigu punktis 4 „Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli ühendamine ajateenistuses“ on välja toodud: „Kokkuvõtvalt võib KVTS-s ja

LS-s sätestatud tervisenõuete hindamisel välja tuua järgmised probleemid:

1. nimetatud eriseaduste alusel toimuvad eraldiseisvad terviseseisundi hindamised ja kuigi

tervisenõuded on sätestatud mõningate erinevustega, kattuvad need valdavas osas;“

VTK-s on viidatud tervisenõuete valdavas osas kattuvusele, kuid pikemalt pole analüüsitud

mittekattuvat osa. VTK-s on välja toodud, et kaitseväeteenistuse seaduse alusel esitatud

nõuded on kohati kõrgemad, kuid ei ole loetletud, millised nõuded jäävad välja, kui

asendataks liiklusseaduses (LS) toodud tervisenõuded kaitseväeteenistuse seaduses toodud

nõuetega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ, 20. detsember 2006, juhilubade

kohta III Lisast tulenevad mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse

miinimumnõuded. VTK-s on küll öeldud, et seaduse muudatus tagab vastavuse direktiivis

ettenähtud nõuetele, kuid täpsemalt pole välja toodud, kas kavatsetakse muuta veel midagi,

mis omakorda võib vähendada kaitseväeteenistuse seaduses ja mootorsõidukijuhile ette

nähtud tervisekontrollide kattuvust. Täpsemaks muudatuste hindamiseks oleks vaja

võrdlustabelit.

Selgitame, et kaitseväekohustuslase ja

mootorsõidukijuhi tervisekontrolli

ühendamise muudatused jäetakse käesolevast

muudatusepaketist välja kokkuleppel

kliimaministeeriumiga. Transpordiameti

ettepanekud võetakse arvesse vastava

muudatusega edasi liikumisel.

2. VTK lk 8 teises lõigus punktis 4 „Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli ühendamine ajateenistuses“ on välja toodud järgmine tingimus: „3.

8

ajateenistusse asumise järgselt ei ole sisulist vajadust täiendavaks tervisekontrolliks LS

alusel, kuna järjestikused, lühikese aja jooksul toimuvad ja sisult kattuvad terviseseisundi

hindamised puudutavad isikuid, kelle terviseseisundit on juba eelnevalt põhjalikult

kontrollitud (esmalt kutsealusena KVTS-i, seejärel MSJ tervisekontroll LS alusel).“

2 (4)

LS § 101 lg 2 kohaselt läbib juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli mitte varem kui kuus

kuud enne mootorsõidukijuhi koolituse algust ja mootorsõidukijuht läbib perioodiliselt

tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tervisekontrolli läbija terviseseisund ja sobivus

mootorsõidukit juhtida. Ehk siis isik, kes hakkab juhtimisõigust taotlema, peab läbima

tervisekontrolli mitte varem kui kuus kuud enne koolituse algust. Kui isik hakkab taotlema

järgnevat juhtimisõiguse kategooriat, siis on ta mootorsõidukijuht ning peab läbima

tervisekontrolli perioodiliselt.

3. VTK lk 9 punktis 4 „Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli

ühendamine ajateenistuses“ on välja toodud: „Kavandatava muudatuse eesmärk on vältida

samasisulisi tervisekontrolle. Muudatusega võrdsustatakse ajateenijate puhul ajateenistusse

asumisele eelnenud terviseseisundi hindamine LS-s sätestatud tervisekontrolliga.“

Siinkohal võiks tervisenõuete võrdluses selguda, kas saaks tõendeid ka ristkasutada. Ehk

juhul kui mootorsõidukijuhi tervisekontroll on läbitud ja JAH-otsus on väljastatud, siis ei

peaks mootorsõidukijuht kaitseväeteenistuse seadusese kohast tervisekontrolli läbima.

Samuti peaks otsustama, kui värsket tervisekontrolli sellisel juhul veel kehtivaks loetakse (nt

6 kuud, 1 aasta).

4. VTK lk 12 punkti 5 „Tehtud uuringud“ alapunktis 4 on välja toodud: „Nii näiteks on kehtiv

MSJ tervisetõend võrdsustatud vabatahtlikuks päästjaks saamisel (Päästeseaduse § 9 lg 21)

või Kaitseliidu tegevliikmeks astumisel nõutava tervisekontrolli läbimisel.“

VTK-s jääb selgusetuks, kas kaitseväekohustuslase tervisekontrolli ei ole võimalik lugeda

läbituks, kui on kehtiv mootorsõidukijuhi tervisetõend või kas on võimalik

kaitsekohustuslase tervisekontroll läbi viia vähendatud mahus.

5. VTK lk 12 punkti 6 „Kaasatud osapooled“ alapunktis 4 peaks Transpordiametile lisaks

olema Kliimaministeerium. Tervisetõenditega seonduv on Sotsiaalministeeriumi pädevuses,

kes peaks ka tervisetõendite teema raames olema kaasatud.

6. VTK lk 16 punkt 4 alapunktis 1) on välja toodud: „Piirangu seab asjaolu, et LS alusel peab

tervisekontrolli tegema tervishoiuteenuse osutaja (omama vastavat tegevusluba) ja

väljastama tervisetõendi, mis kehtib 6 kuud (MSJ koolituse alguseni).“

Tervisetõend vastavalt LS § 101 lõikele 2 ei või olla antud varem kui kuus kuud enne

9

koolituse algust.

7. VTK lk 16 punkt 4 alapunktis 1) on välja toodud: „Antud lahendus jäetakse kõrvale

põhjendusel, et terviseseisundi hindamine KRA-s ei toimu tervishoiuteenuse osutamise

tegevusloa alusel ning hindamise tulemuse kohta vormistatakse eraldi hinnang, mitte LS-s

sätestatud tingimustele vastav elektrooniline tervisetõend.“

Kaitseressursside Amet võiks kaaluda võimalust endale tegevusluba taotleda. Peale

tegevusloa saamist saaks hinnangu asemel väljastada mootorsõidukijuhtide 1. ja vajadusel ka

2. grupi tervisetõendi, mis kataks ära kaitseväeteenistuse seaduse alusel antava hinnangu ning

eraldi hinnangut poleks tarvis anda. Nende isikute puhul, kelle terviseseisund ei võimalda

mootorsõidukijuhtide tõendit väljastada, annaks Kaitseressursside Ameti arst hinnangu

kutsealuste terviseseisundi kohta nii nagu varem.

8. VTK lk 17 punkti 4 alapunkti 2) teises lõigus on välja toodud: „VTK-s kirjeldatud muudatus

puudutab konkreetset sihtrühma (ajateenijad) ja tervisekontrolli läbimist tõendava

andmevahetuse saab korraldada KVKR ja LR vahel ilma TIS vahenduseta, samuti

3 (4) kehtestatakse ajaline piirang, et KVTS-s sätestatud terviseseisundi hindamisega

võrdsustatud tervisekontrolli tulemus kehtib vaid ühe aasta jooksul.“

Transpordiametile jääb selgusetuks, kas siin mõeldakse seda, et kaitseväeteenistuse seaduse

alusel antud hinnang kehtib 1 aasta või seda, et 1 aasta jooksul peale hinnangu väljastamist

võib mootorsõidukijuht koolitusele minna. Pole selge, kas viimasel juhul kehtib hinnang ise

samuti 5 aastat nagu üldjuhul 2. gruppi kuuluva juhi tervisenõuete puhul tavaks.

Tervisetõend/hinnang peaks kehtima siiski tavatingimustel. Alternatiiv oleks see, kui

Kaitseressursside Ameti hinnang saadetaks liiklusregistrile enne koolituse algust, siis kui on

täpselt teada, kes koolitusele suunatakse.

9. VTK lk 17 punkti 4 alapunkti 2) viimases lõigus on välja toodud: „Näiteks on võimalik

sätestada, et kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavus on võrdsustatud MSJ

1. grupi tervisenõuetega ning vastavust 2. grupi tervisenõuetele tuleb eraldi hinnata ja see

siis otsuses välja tuua.“

Kaitseväeteenistuse seaduse alusel toimub hindamine enne ajateenistusse võtmist ja viiakse

kõikidel hinnatavatel läbi ühtemoodi, st et nt kõik 3800 isikut võivad sisuliselt ka

mootorsõidukijuhi koolituse läbida. VTK-st jääb selgusetuks, millisel hetkel toimub 2. grupi

sobivuse hindamine ning kas ka kõik 3800 ajateenistusse astujat vaadatakse 2. grupi nõuetele

sobivuse hindamise eesmärgil läbi. Vajalik oleks täpsustada, millal toimub VTK-s nimetatud

eraldi hindamine.

10. VTK lk 22 punkti 13 „Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse

10

eeldatavad kulud ja tulud“ alapunkti 4 kohaselt: „Muudatusega kaasneb IT-arenduste kulu,

mis on seotud täiendava andmevahetuse korraldamisega kaitseväekohustuslaste registri ja

liiklusregistri vahel.“

VTK-s ei ole lahti kirjutatud, millised oleks vajalikud IT-arenduskulud ka muude

andmekogude ja/või infosüsteemidega liidestumiseks.

11. VTK lk 24 punktis 21 on välja toodud õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.07.2024.

Transpordiamet märgib, et VTK-ga kavandatavad muudatused (kui need lõplikult selguvad)

toovad kaasa IT-arendused ning hetkehinnangul ei ole muudatuste jõustamine enne

01.01.2025 reaalne.

12. VTK-s käsitletakse kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamist.

Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli teostavad täna tervishoiuteenuse osutajad

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Tervishoiuteenuse osutamise oluline osa on

terviseandmete töötlemine ning terviseandmete dokumenteerimine, mille nõuded on

kehtestatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“.

Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbi viimine eeldab laiaulatuslikku juurdepääsu isiku

terviseandmetele. Kaitseväe juurdepääs kaitseväekohustuslaste terviseandmetele on teema,

mis kuulub Sotsiaalministeeriumi pädevusse ning vajab nendega läbi rääkimist. Siinkohal on

oluline arvestada ka, et kaitseväelased osalevad samuti liikluses, mistõttu on oluline, et kõigi

liikluses osalevate isikute tervisekontroll oleks läbi viidud ühtsetel alustel. VTK-st ei ole

üheselt arusaadav, kui kaua kaitseväes läbi viidud mootorsõidukijuhi tervisekontrolli

tulemusel väljastatud tõend kehtib.

13. VTK-ga seoses võiks lisaks analüüsida teenistusse kaasamise praktilisi mõjusid asutuste (sh

Transpordiameti, nt Lennundusteenistuse) võimekusele täita oma tööülesandeid ja kohustusi

4 (4) rahuajal. Iga lisandunud päev, mil töötaja on kas õppekogunemisel või (nagu eelnõust

tulenes) mingil kaitseväega seotud missioonil, jääb tema igapäevane töö tegemata. Kuna juba

praegu on ressursiga väga kitsas ja tööd on rohkem, kui teha jõutakse, siis hakkab see

pärssima asutuse võimekust täita ülesandeid, mille riik ja Euroopa Liit on nt

Transpordiametile pannud, sh ka neid ülesandeid, mille täitmist ootab kaitsevägi.

11

Kaitseväe poolt esitatud täiendavad ettepanekud seadusemuutmiseks

1. Ajateenistuse tõhustamiseks ja väljaõppe sujuvamaks muutmiseks peab Kaitsevägi vajalikuks,

et ka ajateenijate osas oleks võimalik rakendada samasugust erandit nagu on sätestatud

sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasel (riigisaladuse ja

välisteabe seaduse § 301) ehk kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks antakse ajateenijale

riigisaladusele juurdepääsu õigus julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel.

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud vastavalt

ettepanekule.

2. Sarnaselt ajateenijatele ja reservväelastele juurdepääsuõiguse andmisega julgeolekukontrolli

tegeva asutuse juhi otsusel teeme ettepaneku, et sama põhimõtet rakendada ka rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil (RSO) osalevate tegevväelaste osas, kelle rahuaja ametikohal ülesannete

täitmine ei eelda juurdepääsuõigust riigisaladusele. RSO-de koosseisud võidakse

komplekteerida teenistujatest, kes oma igapäevaste teenistusülesannete täimiseks

juurdepääsuõigust ei vaja, kuid RSO juhtriigi nõue võib olla, et RSO-l osalev isikkoosseis peab

omama juurdepääsuõigust salastatud välisteabele, millele juurdepääsu saamine eeldab

riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud vastavalt

ettepanekule.

3. 01.01.2023 toimunud personalivaldkonna konsolideerimisest lähtuvalt on vajalik, et läbivalt

muudetaks ka RSVS § 301 osas, kus Kaitseväele pandud toimingud võidakse teha ka

valitsusasutuse hallatava riigiasutuse kaudu (sama muudatus sisse viia ka § 51 lg 41).

Arvestatud.

Eelnõud on täiendatud vastavalt ettepanekule.

4. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) 10. ptk reguleerib distsiplinaarmenetluse läbiviimist

kaitseväelaste suhtes. KVTS § 180 lg 8 kohaselt kehtestab distsiplinaarmenetluse läbiviimise

ja dokumenteerimise korra Kaitseväe juhataja. Kaitseväe distsiplinaarmäärustikuga (edaspidi

KVDM) kehtestatakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga distsiplinaarmenetluse läbiviimise kord,

mis kohaldub Kaitseväe ja Kaitseliidu kaitseväelastele ning õppekogunemise ajal

reservväelasele. KVDM uuendamise tingis vajadus viia varasemalt kehtestatud versioon

vastavusse haldusmenetluse seaduse üldpõhimõtetega. Seoses uuendatud KVDM

kehtestamisega teen ettepanekud KVTS muudatusteks alljärgnevalt.

1. KVTS § 162 lg 7 p 4 Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarkinnipidamist

kohaldatakse, antakse võimalus esitada vaie käesoleva seaduse §-s 214 sätestatud korras või

kaebus halduskohtule.

Muudatuse põhjendus- KVTS § 214 on kehtetu.

Uus sõnastus: „võimalus esitada vaie või kaebus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras“

2. KVTS § 166.

1-3 arvestatud ja eelnõud täiendatud.

4. Mitte arvestatud. Selgitame, et

menetlusalusele isikule kirjalike selgituste

andmiseks tähtaja kehtestamine on vajalik

õigusselguse ning menetlusaluse õiguste

tagamiseks. Ettepaneku kohaselt peab

menetlusalusele isikule andma võimaluse

selgituste andmiseks ilma vastava tähtajata, on

liialt laia määratlusega ning pikendab

menetlusaega.

5. Arvestatud

6. -10. Mitte arvestatud. KV ettepanek vajab

täiendavat selgitust ning sisulist analüüsi.

11-12. Arvestatud.

12

(1) Distsiplinaarsüüteod on:

1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud

põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende

mittenõuetekohane täitmine;

Muudatuse põhjendus- Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 25 lg 3 kohaselt ühese

arusaadavuse tagamiseks võib loetelu esitamisel kasutada sõna „või”, kui loetelus esitatakse

alternatiiv või kui loetelu elemendid ei pea esinema korraga, ning sõna „ja”, kui loetelu

elemendid esinevad korraga.

Hetkel kehtiva sõnastuse puhul, kus on kasutatud sõna „ja“ peavad esinema kõik loetelu

elemendid korraga, et oleks koosseis täidetud. Üsna raske on ette kujutada olukorda, kus see

võiks nii olla. Ilmselt on mõeldud vähemalt ühe loetelu elemendi esinemisele, et koosseis oleks

täidetud ja seega tuleks kasutada sõna „ja“ asemel sõna „või“.

Uus sõnastus: „Seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate

teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine, nõuete või teenistusülesannete täitmata

jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine;“

3. KVTS § 173 lg 1 p 1 Distsiplinaararesti määranud ülem teatab viivitamata

kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud

ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta;

Muudatuse põhjendus- Kohtule esitatakse materjalid elektrooniliselt. Käskkirjad on

digitaalselt allkirjastatud ja neid eraldi ei kinnitata.

Uus sõnastus: „käskkirja kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta“

4. KVTS § 180 lg 5 Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, peab

andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta viie tööpäeva jooksul

Muudatuse põhjendus- Menetlusalusel isikul on haldusmenetluse seadusest tulenev õigus anda

teo kohta selgitusi. Kui seda ei tehta viie tööpäeva jooksul, siis ei kao õigus ära. Samuti pole

põhjendatud menetluse lõpetamine pelgalt selle tõttu, et menetlusalusele isikule ei ole antud

õigust anda selgitusi 5 tööpäeva jooksul. Kui seadusandja on ette kirjutanud tähtaja, siis

13

menetleja seda muuta ei saa, mis tähendab, et kui tähtaega on ületatud, siis on tegemist

menetlusõiguse rikkumisega ja menetlus tuleb lõpetada.

Uus sõnastus: „Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, peab andma

võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta“

5. KVTS § 180 lg 9 Kaitseväelasel, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi, on pärast

distsiplinaarmenetlust õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega.

Muudatuse põhjendus- Menetlusõigused sh ärakuulamisõigus ei ole tagatud korrektselt, kui

õigus dokumentidega tutvuda on alles pärast menetlust. Sätte sõnastus võiks olla analoogne

ATS §-ga 73 lg 9.

Uus sõnastus: „Kaitseväelasel, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viiakse on õigus tutvuda

distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul

asjassepuutuvaid taotlusi.“

6. KVTS § 185 lg 4 Distsiplinaarkaristus tehakse kaitseväelasele teatavaks allkirja vastu

kolme tööpäeva jooksul haldusakti andmisest arvates.

Muudatuse põhjendus- HMS § 61 lg 1 näeb ette haldusakti kehtima hakkamise. Haldusakt

kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole

ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kolme tööpäevaga karistamise käskkirja kehtima

hakkamise piiramine ei ole põhjendatud. Kui ka hiljem teatavaks tehakse, siis hakkab ikkagi

karistus kehtima teatavaks tegemisest.

Uus sõnastus: „Distsiplinaarkaristus tehakse kaitseväelasele teatavaks allkirja vastu“.

7. KVTS § 185 lg 5 Kaitseväelasele, kes ei ole sõjaväelise auastmega ametikoha asukohas

või kelle teenistussuhe on peatunud, teatatakse distsiplinaarkaristusest kolme tööpäeva jooksul

pärast sõjaväelise auastmega ametikoha asukohta saabumist või teenistussuhte peatumise

lõppemist.

14

Muudatuse põhjendus- Säte ei ole tänapäeval enam asjakohane ja ei sobi kokku

distsiplinaarkaristuse määramisega missioonil. Menetlusalusele isikule on võimalik edastada

elektroonselt käskkiri ja kohalik ülemus toimetab talle selle allkirja vastu kätte. Sätte kohaselt

võime Eestis teha karistamise käskkirja, aga kuna kätte saame toimetada alles siis isik tuleb

tagasi, siis ei hakka käskkiri enne kehtima. See muudab sisutühjaks käskkirjad, millega

inimesed karistusena tegevteenistusest vabastatakse ja missioonilt ennetähtaegselt tagasi

kutsutakse.

Analoogselt KVTS § 185 lõikega 4 ei ole kolme tööpäevaga karistamise käskkirja kehtima

hakkamise piiramine põhjendatud. Kui ka hiljem teatavaks tehakse, siis hakkab ikkagi karistus

kehtima teatavaks tegemisest. Lisaks sellele, et karistus ei hakka kehtima, kui tähtaega

ületatakse, paneb see ka põhjendamatu tõendamiskoormuse käskkirja kättetoimetamise kohta.

Selleks, et tõendada, et karistus hakkas kehtima ei piisa ainult allkirja vastu tutvustamisest,

vaid tuleb tõendada, kuna menetlusalune saabus tagasi sõjaväelise auastmega asukohta.

Nii KVDM kui ka KVTS peaks sätestama teatavaks tegemise ainult sellisel juhul, kui

teenistussuhe on peatunud.

Uus sõnastus: „Kaitseväelasele, kelle teenistussuhe on peatunud, teatatakse

distsiplinaarkaristusest viivitamatult pärast teenistussuhte peatumise lõppemist.“

8. KVTS § 186 Distsiplinaarmenetlus lõpeb distsiplinaarkaristuse määramise või

distsiplinaarmenetluse lõpetamise otsuse teatavakstegemisega kaitseväelasele või

menetlusaluse surma korral.

Muudatuse põhjendus- Lõpetamist ei ole korrektne siduda kaitseväelasele teatavaks

tegemisega, sest distsiplinaarmenetlus lõppeb asjaoludest lähtuvalt ka siis kui menetlusalust

isikut ei ole.

Kui isik lahkub kaitseväest, siis tehakse lõpetamise otsus, aga seda pole võimalik

kaitseväelasele teatavaks teha, sest kaitseväelane puudub, samamoodi nagu isiku surma korral.

Menetlus lõppeb ka siis, kui on alustatud menetlus ajaolude välja selgitamiseks, aga isikut ei

suudeta tuvastada.

15

Uus sõnastus: „Distsiplinaarmenetlus lõpeb distsiplinaarkaristuse määramise või

distsiplinaarmenetluse lõpetamise kohta otsuse tegemisega. Distsiplinaarmenetluse

lõppemisest teavitatakse menetlusalust isikut.“

9. KVTS § 187 Distsiplinaarkaristuse muutmine ja tühistamine

(1) Ülem on kohustatud muutma või tühistama temale alluva ülema määratud

distsiplinaarkaristuse, kui alluv ülem on ületanud oma võimupiire.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul korraldab ülem asjaolude

väljaselgitamiseks distsiplinaarmenetluse ja otsustab distsiplinaarkaristuse muutmise või

tühistamise.

(3) Ülem teatab viivitamata oma otsusest distsiplinaarkaristuse muutmise või tühistamise

kohta alluvale ülemale.

Muudatuse põhjendus- Haldusakti muutmise või tühisuse kindlaks tegemise puhul on tegemist

menetluse uuendamisega või vaidemenetlusega. Puudub põhjus, miks vaide lahendamiseks

peaks läbi viima uue distsiplinaarmenetluse. Tühisuse alused on HMS §-s 63 ja ka nende

rakendamine ei eelda distsiplinaarmenetluse läbi viimist. Võimupiiride ületamisel viiakse läbi

distsiplinaarmenetlus alluva ülema suhtes kuid selles menetluses on menetlusaluseks isikuks

võimupiire ületanud ülem. Otsus tehakse menetlusaluse isiku suhtes, mitte tema määratud

karistuse muutmiseks või tühistamiseks.

Karistuse muutmine ei saa olla kohustuseks ja menetlusalust isikut ei saa allutada uuele

distsiplinaarmenetlusele ainult sellepärast, et karistuse määranud ülem ületas võimupiire. Kui

lihtmenetluse tähtaeg on möödas, siis ei ole võimalik enam karistust muuta. Saab ainult otsuse

tühistuse tuvastada.

Uus sõnastus:

(1) Ülem on kohustatud tühistama temale alluva ülema määratud distsiplinaarkaristuse, kui

alluv ülem on ületanud oma võimupiire.

(2) Tunnistada kehtetuks

(3) Ülem teatab viivitamata oma otsusest distsiplinaarkaristuse tühistamise kohta alluvale

ülemale.

16

10. KVTS § 189 Distsiplinaarkaristus kustub, kui kaitseväelasele ei ole määratud uut

distsiplinaarkaristust ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramise päevast arvates.

Muudatuse põhjendus- Sõnastada analoogselt ATSga. Kui jätta sõnastus, et

distsiplinaarkaristus kustub aasta pärast, siis see hõlmab ka olukorda, kus aasta jooksul on

määratud uus karistus. Viimasena määratud karistus kustub aasta pärast. Pole põhjendatud

pikendada esimese karistuse kehtivust kuni teise karistuse kustumiseni.

Uus sõnastus: „Distsiplinaarkaristu se kehtivus kustub aasta möödumisel karistuse määramise

haldusakti kehtima hakkamisest.“

11. KVTS § 190 Kaitseväelasel on õigus vaidlustada talle määratud distsiplinaarkaristus

käesoleva seaduse §-s 214 sätestatud korras.

Muudatuse põhjendus- KVTS § 214 on kehtetu. Kehtetuks tunnistamise põhjus oli HMS § 73

lg 3, mille kohaselt, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, siis

lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. Muudatuse tagajärjel tegevteenistusse võtmise ja tegevteenistusse

vabastamise ning kaitseväeteenistusega seotud asjades menetleb kaebusi Kaitsevägi vastavalt

Kaitseväe juhataja määratud korrale. Vaidemenetlemise kord kehtestatakse asutusesiseselt.

Kaitseväe distsiplinaarmäärustikus on viide, et menetlusalusel isikul on õigus esitada vaie või

kaebus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Ettepanek: tunnistada kehtetuks KVTS § 190 või sõnastada „Kaitseväelasel on õigus

vaidlustada talle määratud distsiplinaarkaristus esitades vaie või kaebus haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras“

12. KVTS § 191 lg 6 Ajateenistuse kestuse või tegevteenistussuhte peatumisest on

kaitseväelase ülem kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama toetuse ning palga ja seadusega

ettenähtud lisatasude kinnipidamiseks pädevat struktuuriüksust.

Ettepanek- jätta sättest välja viide ajateenijale. Ajateenistujat ei kõrvaldata ajateenistusest.

Ajateenistuse kestuse peatumine on sätestatud KVTS §-s 48, mille kohaselt ajateenistuse

17

kestus peatub ajateenija distsiplinaararesti kandmise ajaks ja ajateenistuskohast omavolilise

lahkumise ajaks. KVTS § 54 lg 2 kohaselt kehtestab ajateenija toetuse maksmise ulatuse ja

korra Vabariigi Valitsus määrusega. VV 03.01.2017 määrusega nr 1 on kehtestatud „Ajateenija

ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale

reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest

makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“,

mille § 4 lg 7 kohaselt ajateenija toestust ei maksta omavolilise ajateenistuskohast lahkumise

või distsiplinaararesti kandmise ajal.

Uus sõnastus: „Tegevteenistussuhte peatumisest on kaitseväelase ülem kohustatud viivitamata

kirjalikult teavitama palga ja seadusega ettenähtud lisatasude kinnipidamiseks pädevat

struktuuriüksust.“

5. Kaitsevägi kooskõlastab KVTS muutmise kavatsuse p 2, millega luuakse Kaitseväe

Akadeemia (KVA) rakenduskõrgharidusõppekava „Sõjaväeline juhtimine“ (kõik kolm

väeliiki) lõpetanud reservväelastele võimalus kandideerida KVA magistriõppe õppekava

„Sõjaväeline juhtimine Kaitseväes“ õppekohale. Hetkel on reservväelastel magistriõppe

õppekava läbimine võimalik vaid eksternina. Seadusemuudatusega on vajalik teostada kõikide

KVA-s õppimist ja tegutsemist puudutavate aspektide analüüs ning välja töötada lahendused

reservväelastest üliõpilaste õpingutes osalemiseks paralleelselt tegevväelastest üliõpilastega.

KVA palub enda kaasamist vastava analüüsi teostamisse, sest see protsess on juba läbitud

reservväelastele eksternõppes osalemisega seoses.

Võetud teadmiseks. Eelnõu koostamise

käigus on praegu loobutud KVA magistriõppe

avamisest reservis olevatele isikutele.

6. Praegusel kujul esitatud kavatsus eeldab lisaks KVTSi ja KVA põhimääruse muutmisele, et

vaadatakse üle ka võimalik kõrgharidusseaduse (KHaS) muutmisvajadus, kaasates protsessi

Haridus- ja Teadusministeerium. Näiteks, KHaS § 15 lg 1 p 6 kohaselt on üliõpilasel õigus

saada igal õppeaastal õppetööst vähemalt kaks kuud puhkust, välja arvatud doktoriõppes või

riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppides. Välja toodud säte vajab üle vaatamist ning

täiendamist reservväelaste osas. Lisaks võib KHaS § 16 lg 6 p 5 kohaselt õppekulude

hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses nõuda üliõpilaselt, kes peab õppekulusid hüvitama

politsei ja piirivalve seaduses, vangistusseaduses või kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud

tingimustel ja korras. KVTS ei kohaldu õppekulude hüvitamise osas reservväelastest

õppuritele, seega on vajalik mõelda ka reservväelaste õppekulude hüvitamise süsteemile ning

selleks vajaliku õigusliku raamistiku loomisele.

Võetud teadmiseks. Eelnõu koostamise

käigus on praegu loobutud KVA magistriõppe

avamisest reservis olevatele isikutele.

18

7. Lisaks kavandatavatele KVTS muutmise ettepanekutele teeb Kaitsevägi ettepaneku KVTS

muutmiseks seonduvalt KVAs võimaldava akadeemilise puhkusega ja selle seosega

teenistussuhte võimalikuks peatumiseks. KHaS § 15 lg 1 p 7 kohaselt on üliõpilasel võimalus

saada esimesel ja teisel õppeastmel akadeemilist puhkust kõrgkooli kehtestatud korras kuni

üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni

üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise

puhkuse ajal teenistussuhe automaatselt ei peatu. KVTS § 131 lg 1 p 3 näeb ühe võimalusena

teenistussuhte peatumiseks ette selle peatamise tegevväelase soovil, kui teenistuslikud huvid

seda võimaldavad. KVTS § 131 lg 3 näeb ette, et „käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3

sätestatud alusel võimaldatud tegevteenistussuhte peatumiste kogukestus ei või määratud ajaga

tegevteenistuse korral olla pikem kui 180 päeva tegevteenistuse tähtaja jooksul, määramata

ajaga tegevteenistuse korral aga pikem kui üks aasta kuue määramata ajaga tegevteenistuses

oldud aasta jooksul.“ KVA kadetid on tegevteenistuses määratud tähtajaga. Võetava

akadeemilise puhkuse kestus on KVA õppurite näitel üldreeglina pikem kui 180 päeva (KVA

väljaõppe plaani ja ainevoo ülesehituse tõttu on lihtsam läbida õppeaastat tervikuna kui jätkata

õpinguid poolelt õppeaastalt). Tegevteenistussuhte saab tegevväelase soovil, kui teenistuslikud

huvid seda võimaldavad peatada määratud aja puhul aga ainult kuni 180 päevaks. KVTS

muutmisettepanek (mida KVA on ka varasemalt kaitseministeeriumile esitanud, on täiendada

KVTS § 131 lõiget 3 ja sõnastada see järgnevalt: „Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3

sätestatud alusel võimaldatud tegevteenistussuhte peatumiste kogukestus ei või määratud ajaga

tegevteenistuse korral olla pikem kui 180 päeva tegevteenistuse tähtaja jooksul, määramata

ajaga tegevteenistuse korral aga pikem kui üks aasta kuue määramata ajaga tegevteenistuses

oldud aasta jooksul. Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva määratud tähtajaga õppuri

tegevteenistussuhte peatumise kogukestus ei või olla pikem kui üks aasta.“

Selgitus ettepanekule: KVTS § 131 lg 1 p 3 sätestab, et tegevteenistussuhe peatub tegevväelase

soovil, kui teenistuslikud huvid seda võimaldavad. KHaS alusel on üliõpilasel õigus saada

akadeemilist puhkust omal soovil kuni aastaks. Üldreeglina võtavadki õppurid akadeemilist

puhkust omal soovil korraga aastaks (mis on pikem periood kui 180 päeva). Ideaalne oleks,

et kõik õppurid saaks ka akadeemilisel puhkusel olles Kaitseväes rakendatud, aga kõik õppurid

ei soovi seda (nt tahavad perekondlikel põhjustel aja maha võtta, soovivad õpivõlgnevusi

likvideerida vms). Akadeemilise puhkuse mõte on oluline – vabastamine õppeülesannete

täitmisest. Kui aga õppeülesanded ja teenistusülesanded on KVA kadettide puhul kattuvad,

siis tekibki teatav ebakõla akadeemilise puhkuse rakendamisel, sh tuleks arvestada, et kuna

KVA magistriõppe kuulajad on teenistuses määramata tähtajaga, siis nemad saavad taotleda

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud vastavalt

ettepanekule.

19

teenistussuhte peatamist kuni aastaks. Selline eristamine on KVA hinnangul põhjendamatu.

Teiste kõrgkoolide õppuritel on valik, mida nad akadeemilise puhkuse ajal teevad – kas

töötavad või mitte, keegi ei sea neile ses osas piiranguid. Kui KVA õppur peab tulenevalt oma

erilisest staatusest siiski akadeemilise puhkuse ajal teenima, siis tekib küsimus, kas

akadeemiline puhkus oma mõttelt KVAs täidab oma eesmärki.

1

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Rakendusakti kavandid

Kaitseministri ja vabariigi valitsuse määruste eelnõude kavandid

§ 1. Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruse nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava

identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“

muutmine

Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruse nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava

identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“ pealkiri

sõnastatakse järgmiselt:

„Identifitseerimiskoodi moodustamise kord“;

§ 2. Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses

ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning

ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja

erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja

asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ §-i 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises

sõnastuses:

„(5) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatud ajateenijale makstakse lisatoetust 64

eurot päevas kuni lähetuse lõpuni.“.

§ 3. Määruste jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuar 2025. aastal.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Justiitsministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium

Siseministeerium 12.06.2024 nr 5-1/24/4

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: 20240531_KVTS_EE

20240531_KVTS _SK 20240531_Lisa1_ 20240531_Lisa2

Gerli Morell [email protected]