Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Kaire Saarep

Tööinspektsioon

[email protected]

Teie 14.05.2024 nr 1.4-1/1077 Meie 14.06.2024 nr 2.3-8/24/1368-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai Tööinspektsiooni järelevalve osakonnalt (TI) nõudekirja, milles

soovitakse arvamust järgneva kohta: kas ja millistel tingimustel peab TI võimaldama kolmandale

isikule ligipääsu järelevalvemenetluse käigus kogutud tõenditele, selgunud asjaoludele ja

tuvastatud rikkumistele ning kas ja millistel alustel saab TI keelduda järelevalvemenetluse käigus

kogutud eelnevalt loetletud teabe avaldamisest kolmandale isikule.

TI kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus on

teabevaldaja avaliku teabe seaduse (AvTS) mõistes. Teabevaldajad AvTS § 4 lõike 1 kohaselt on

kohustatud demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste,

vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks tagama juurdepääsu nende valduses olevale

teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. AvTS § 3 lõikest 2 tulenevalt saab avalikule

teabele juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud alustel.

Seega olukorras, mil kolmas isik küsib TI-lt teabenõude alusel teavet käimasoleva

järelevalvemenetluse kohta, on TI-l kui teabevaldajal õigus teabenõude täitmisest keelduda juhul,

kui seadus selleks aluse annab. Nagu Te pöördumises olete märkinud, siis keeldusite kõnealusel

juhul teabenõude täitmisest AvTS § 23 lõike 1 punkt 1 alusel. Selle sätte kohaselt peab

teabeavaldaja teabenõude täitmisest keelduma, kui taotletava teabe suhtes kehtivad

juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

Nagu Te ise olete õigesti selgitanud, siis käimasoleva järelevalvemenetluse raames kogutud teabe

väljastamisele kehtib juurdepääsupiirang tulenevalt AvTS § 35 lõike 1 punktist 2. Viidatud sätte

kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe

kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Selgitame, et märgitud juurdepääsupiirang on oma

olemuselt üldine piirang, mille mõtteks on see, et ei lekiks info, mis võib menetlust kahjustada.

Seega, eelnevast tulenevalt, ei ole kolmandal isikul õigust käimasoleva järelevalvemenetluse

kestel saada teavet kogutud tõendite, selgunud asjaolude ning tuvastatud rikkumiste kohta.

Küll aga on teabevaldaja AvTS § 28 lõike 1 punkti 14 järgi kohustatud avalikustama riikliku või

teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates. Kuigi märgitud sätte

alusel peab teabevaldaja nimetatud teabe avalikustama asutuse veebilehel, siis sellest sättest

koostoimes AvTS § 35 lõike 1 punktiga 2 tuleneb, et riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja

teenistusliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe suhtes ei saa kehtida

juurdepääsupiiranguid pärast vastavate menetluste lõppemist.

2 (2)

Seega, pärast seda, kui järelevalvemenetlust lõpetav otsus on lõplikult jõustunud, on menetluse

raames saadud ja loodud teave avalik teave osas, millele ei ole seatud muid seadusest tulenevaid

juurdepääsupiiranguid. Samas peame siinkohal oluliseks täpsustada, et isegi siis, kui kõnealune

dokument sisaldab endas juurdepääsupiiranguga teavet, näiteks kellegi eraelu puutumatust

kahjustada võivat teavet, ei tähenda see seda, et dokumendile on juurdepääs piiratud terves

ulatuses. Sellisel juhul tuleb tagada juurdepääs sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta

juurdepääsupiirangud ei kehti.

Eelnevast tulenevalt saab järelevalvemenetluse lõppedes TI keelduda menetluse käigus kogutud

tõendite, asjaolude ja tuvastatud rikkumiste kohta kolmandale isikule teabe avaldamisest üksnes

selle teabe osas, millele on määratud seadusest tulenev(ad) juurdepääsupiirang(ud). Lisaks

selgitame, et TI peab teabele juurdepääsupiirangu määramisel piirangu aluse vajalikkust ise

hindama. Teabenõude korras välja küsitud dokumendi edastamisel kinni katma

juurdepääsupiiranguga teabe ning teabenõudjale selgitama konkreetse piirangu seadmise põhjust.

Lugupidamisega

Karin Uuselu

jurist

peadirektori volitusel