Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.2-10/24/1623-1 |
Registreeritud | 13.06.2024 |
Sünkroonitud | 18.06.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
Sari | 2.2-10 Märgukirjad |
Toimik | 2.2-10 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Geili Keppi (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond, Koolitus- ja ennetustiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Lp Juta Kase, Kaupo Katkosilt
juhatuse liikmed
Info-Auto AS
Meie 13.06.2024 nr 2.2-10/24/1623-1
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on saanud märgukirja seoses asjaoluga, et Info-Auto AS
kasutatakse valvekaameraid reaalajas töötajate ja nende töö jälgimiseks. Märgukirja kohaselt ei
vasta töötajate isikuandmete kaameratega töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM)
nõuetele. Vihje kohaselt jälgitakse töötajaid ka otsepildis juhi poolt ja seda näiteks ka siis kui juht
ei viibi ise kohapeal.
Andmekaitse Inspektsiooni on varasemalt viinud läbi menetluse Info-Auto AS kaamerate
kasutamise osas ning tol korral menetlus lõpetati, kuivõrd inspektsiooni ettepanekud täideti.
Seetõttu juhime tähelepanu videovalve töökeskkonnas kasutamise nõuetele ning selgitame
andmekaitsenõudeid.
Andmekaitse Inspektsiooni selgitused:
Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav
füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada2. Kaamerate abil on isik (eriti
töötaja) igal juhul tuvastatav. Seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega.
Kaameraid kasutades on Info-auto AS kui isikuandmete, sh oma töötajate isikuandmete vastutav
töötleja on kohustatud järgima IKÜM art 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid, milleks on mh ka
seaduslikkus, läbipaistvus, eesmärgipärasus, minimaalsus, säilitamise piirangu ja
konfidentsiaalsuse põhimõtted. Täpsemalt saab põhimõtete kohta lugeda siit.
Keelatud on töötajate jälgimine kaameratega terve tööaja vältel ning salvestisi ei või
kasutada töötajate töökohustuste või -distsipliini täitmise kontrollimiseks. Kaamerad tuleb
suunata konkreetsetele turvariskidele. Jälgimisseadmeid ei saa kasutada üldise viitega
võimalikele rikkumistele, mis ettevõtte territooriumil võivad aset leida. Iga turvarisk tuleks
määratleda eraldi ja detailselt, tuginedes reaalsetele ja tõestatavatele andmetele riski olemasolu ja
ulatuse kohta.
Kaamerate paigaldamise eesmärgiks aga ei saa olla ka töötajate reaalajas jälgimine. Oluline
on ka tagada töötajatele võimalus kaamera vaateväljast eemal olla, nt paigutada kaamerad selliselt,
et need ei rikuks töötaja privaatsust puhkeajal ega jälgiks töötaja tegevusi, mis ei ole seotud
tööprotsessiga.
Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata kujule kohe kui
langeb ära õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti. Isikuandmete töötlemise
1 Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679. 2 IKÜM art 4 punkt 1.
2 (2)
aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei töödelda
vajalikust kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad isikuandmete kustutamiseks
ning perioodiliseks läbivaatamiseks.3
Võimalus jälgida töötajaid terve tööaja vältel toob kaasa väga suure riive. Töötajal ei ole
sellisel juhul võimalik teha ühtegi liigutust nii, et tema tegemisi ei oleks võimalik jälgida. See võib
omakorda mõjutada töötaja vaimset heaolu. Seetõttu tuleb kaamerate kasutamisel töökeskkonnas
alati hoolikalt kõik aspektid läbi mõelda ja kaaluda, kas isikuandmete töötlemisega tekitatav mõju
andmesubjektidele on proportsionaalne taotletavate eesmärkide suhtes.
Muuhulgas juhime tähelepanu, et kaameratele ja kaamerasalvestistele ligipääs peab olema
reguleeritud ja võimaldatud võimalikult vähestele isikutele. Lisaks, kui kaameraid
vaadatakse, siis peab sellest maha jääma ka logid.4 Kõik ettevõtted, kes oma tegevuse käigus
isikuandmetega kokku puutuvad, on kohustatud tagama, et nende juures töödeldakse isikuandmeid
turvaliselt. Logist peab olema võimalik aru saada, millist kaamerat on vaadatud, millal ja mis
toimingut on täpsemalt tehtud. Samamoodi peab olema täpselt aru saada, kes on kaamerat
vaadanud. Tähtis on, et hiljem oleks võimalik kindlaks teha, milline isik konkreetselt
kaamerasalvestisi vaatas. Taoline logimine hoiab muuhulgas ära ka alusetuid vaatamisi ja seda, et
kaamerasalvestisi ei vaataks isikud, kellel selleks õigust ei ole. Kindlaks tuleb määrata
konkreetsed isikud, kellel on töökohustustest tulenevalt vajalik juurdepääs salvestistele ning
tagama, et andmetele juurdepääsuõigus on ainult volitatud isikutel.
Kokkuvõte
Palume Teil üle vaadata, kas isikuandmete töötlemise protsessi vastavad isikuandmete kaitse
üldmääruse nõuetele. Eriti tuleks selgitada isikutele, kellel on kaamera salvestistele
juurdepääs isikuandmete töötlemise korda, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise ja
reaalajas jälgimise lubatavust.
Kuigi AKI käesolevale tähelepanu juhtimisele vastust ei oota, võib AKI igal ajal ette teatamata
kontrollida kaamerata kasutamise õiguspärasust, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid, ja
vajadusel rikkumise korral algatada ka järelevalvemenetluse.
Lugupidamisega
Geili Keppi
jurist
peadirektori volitusel
3 IKÜM põhjenduspunkt 39 4 Logipidamise alus tuleneb üldmääruse artiklite 5 ja 32 koosmõjust. Isikuandmete töötlemisel peab tagama andmete käideldavuse, tervikluse ning konfidentsiaalsuse.