Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.3-8/24/1426-2 |
Registreeritud | 13.06.2024 |
Sünkroonitud | 18.06.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
Toimik | 2.3-8 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- jaPõllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- jaPõllumajandusministeerium |
Vastutaja | Pille Lehis (Andmekaitse Inspektsioon) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Pille Lehis
Saatja: AKI info Saatmisaeg: neljapäev, 13. juuni 2024 15:28 Adressaat: '[email protected]' Teema: vastus selgitustaotlusele
Tere! Pöördusite meie poole küsimusega, mis puudutab hanke pakkumises ärisaladusena märgitud teavet ning kas näiteks pakkuja poolt välja toodud kütusekulu puhul saab olla tegemist ärisaladusega. Esmalt selgitame, et teil kui teabevaldajal on juurdepääsupiirangu seadmisel hinnata, kas juurdepääsupiirangu seadmiseks esinevad mingid alused sh nt ärisaladuse kaitseks. Seejuures ei ole te seotud nimetatud isiku poolt esitatud määratlusega ärisaladuse kohta. Seda on selgitanud ka erinevad kohtud. Nii näiteks on ringkonnakohus oma lahendis 1-15-8331/40 punk s 5.3 öelnud muuhulgas , et iseenesest õige on kaitsja seisukoht, et e evõtja pädevuses on määratleda, missugust informatsiooni ta ärisaladuseks loeb. Samas ei saa jä a tähelepanuta, et kui e evõtja on tunnistanud mingi teabe ärisaladuseks, ei saa sellest veel järeldada, et tegu on ärisaladusega, kuna viimase määratlemisel tuleb lähtuda objek ivsest olukorrast, mi e üksnes e evõtja subjek ivsest tahtest. Subjek ivselt peab teave olema ärisaladusena määratletud ja omaja poolt sellisena kaitstud. Objek ivselt aga tuleb tuvastada, et teabe sisu ei ole üldsuse jaoks teada ning et teabe sellisena hoidmine omab teatavat objek ivset väärtust. Eeltoodust tulenevalt ei saa maakohtule e e heita, et ta on ärisaladuse määratlemisel lähtunud ka KonkrS § 63 lg-st 1 ja TRIPS-lepingu ar klist 39 Ärisaladuse hindamise küsimust on käsitlenud ka Riigikohus oma otsuses 1-18-4590, punk des 36 ja 40 ning öelnud, et e evõtja konfidentsiaalseks loetud info on hinnatav ärisaladusena üksnes siis, kui see vastab kolmele
ngimusele: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kerges kä esaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõ u; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-46-09, p 10.3). (P 36). Kolleegiumi hinnangul on teabe salajasus ja selle kaubanduslik väärtus hedalt seotud. Teabe ärisaladusena käsitamiseks peab esinema objek ivne äriline põhjus selle salajaseks hoidmiseks. Teisisõnu peaks teave andma mingi konkreetse eelise konkuren de ees, mis info teatavakssaamisega oma väärtuse kaotaks – selles seisnebki andmete kaubanduslik väärtus nende salajasuse tõ u. Selleks tuleks kirjeldada vaidlusaluse teabe ärilist väärtust e evõ e jaoks ning selle potentsiaalset kasulikkust tema konkuren dele. Näiteks võib selline väärtus olla teabel mingi toote spetsiifilise koos se või tootmisprotsessi kohta. (P 40) Eelnevast tulenevalt lasub teil kui teabevaldajal kohustus hinnata, kas viidatud pakkumises määratletud teave on ärisaladus või mi e ning kas esineb alus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks. Juhul, kui eeltoodut arvesse võ es jõuate järeldusele, et tegemist on siiski ärisaladusega, ei ole tegemist avalike andmetega ja teabe edastamisel tuleks sellele osale teabest juurdepääsu piirata. Küll aga tuleks täiendavalt hinnata, kas ja millisel alusel on Saarte Energiaagentuuril ja Saare Arenduskeskusel õigus sellist teavet saada (nt kas tegemist võib olla mingi seadusest või muust õigusak st tuleneva õiguse või kohustustega sellisele teabele ligipääsu saamiseks). Sellisel juhul on nimetatud isikutel õigus saada ka juurdepääsupiiranguga teavet. Lõpetuseks olgu rõhutatud, et eelnev selgitus on antud teie poolt selgitustaotluses välja toodud informatsiooni pinnalt ja selleks ei ole analüüsitud konkreetseid dokumente ega alusandmeid ning seetõ u ei ole see ka õiguslikult siduv. Samu ei ole võimalik inspektsioonil selgitustaotluses toodu pinnalt ammendavat vastust anda, kas
2
kirjeldatud olukorras on tegemist ärisaladusega või mi e ning nagu eelnevalt ka märgitud, lasub teabevaldajal kohustus seda hinnata. Loodan, et meie selgitustest oli siiski abi. Heade soovidega Andmekaitse Inspektsioon [email protected] +372 6274135 Andmekaitse Inspektsioon ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Ees LinkedIn I Youtube
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|