1
Pille Lehis
Saatja: AKI info
Saatmisaeg: neljapäev, 13. juuni 2024 15:28
Adressaat: 'kristella.kukk@agri.ee'
Teema: vastus selgitustaotlusele
Tere!
Pöördusite meie poole küsimusega, mis puudutab hanke pakkumises ärisaladusena märgitud teavet ning kas näiteks
pakkuja poolt välja toodud kütusekulu puhul saab olla tegemist ärisaladusega.
Esmalt selgitame, et teil kui teabevaldajal on juurdepääsupiirangu seadmisel hinnata, kas juurdepääsupiirangu
seadmiseks esinevad mingid alused sh nt ärisaladuse kaitseks. Seejuures ei ole te seotud nimetatud isiku poolt
esitatud määratlusega ärisaladuse kohta.
Seda on selgitanud ka erinevad kohtud. Nii näiteks on ringkonnakohus oma lahendis 1-15-8331/40 punk s 5.3
öelnud muuhulgas , et iseenesest õige on kaitsja seisukoht, et e evõtja pädevuses on määratleda, missugust
informatsiooni ta ärisaladuseks loeb. Samas ei saa jä a tähelepanuta, et kui e evõtja on tunnistanud mingi teabe
ärisaladuseks, ei saa sellest veel järeldada, et tegu on ärisaladusega, kuna viimase määratlemisel tuleb lähtuda
objek ivsest olukorrast, mi e üksnes e evõtja subjek ivsest tahtest. Subjek ivselt peab teave olema
ärisaladusena määratletud ja omaja poolt sellisena kaitstud. Objek ivselt aga tuleb tuvastada, et teabe sisu ei ole
üldsuse jaoks teada ning et teabe sellisena hoidmine omab teatavat objek ivset väärtust. Eeltoodust tulenevalt ei
saa maakohtule e e heita, et ta on ärisaladuse määratlemisel lähtunud ka KonkrS § 63 lg-st 1 ja TRIPS-lepingu
ar klist 39
Ärisaladuse hindamise küsimust on käsitlenud ka Riigikohus oma otsuses 1-18-4590, punk des 36 ja 40 ning öelnud,
et e evõtja konfidentsiaalseks loetud info on hinnatav ärisaladusena üksnes siis, kui see vastab kolmele
ngimusele: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses
ja kokkupanus üldteada või kerges kä esaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega
tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõ u; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli
omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas (Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-46-09, p 10.3). (P 36). Kolleegiumi hinnangul on teabe
salajasus ja selle kaubanduslik väärtus hedalt seotud. Teabe ärisaladusena käsitamiseks peab esinema objek ivne
äriline põhjus selle salajaseks hoidmiseks. Teisisõnu peaks teave andma mingi konkreetse eelise konkuren de ees,
mis info teatavakssaamisega oma väärtuse kaotaks – selles seisnebki andmete kaubanduslik väärtus nende
salajasuse tõ u. Selleks tuleks kirjeldada vaidlusaluse teabe ärilist väärtust e evõ e jaoks ning selle
potentsiaalset kasulikkust tema konkuren dele. Näiteks võib selline väärtus olla teabel mingi toote spetsiifilise
koos se või tootmisprotsessi kohta. (P 40)
Eelnevast tulenevalt lasub teil kui teabevaldajal kohustus hinnata, kas viidatud pakkumises määratletud teave on
ärisaladus või mi e ning kas esineb alus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks. Juhul, kui eeltoodut arvesse võ es
jõuate järeldusele, et tegemist on siiski ärisaladusega, ei ole tegemist avalike andmetega ja teabe edastamisel tuleks
sellele osale teabest juurdepääsu piirata.
Küll aga tuleks täiendavalt hinnata, kas ja millisel alusel on Saarte Energiaagentuuril ja Saare Arenduskeskusel õigus
sellist teavet saada (nt kas tegemist võib olla mingi seadusest või muust õigusak st tuleneva õiguse või kohustustega
sellisele teabele ligipääsu saamiseks). Sellisel juhul on nimetatud isikutel õigus saada ka juurdepääsupiiranguga
teavet.
Lõpetuseks olgu rõhutatud, et eelnev selgitus on antud teie poolt selgitustaotluses välja toodud informatsiooni
pinnalt ja selleks ei ole analüüsitud konkreetseid dokumente ega alusandmeid ning seetõ u ei ole see ka õiguslikult
siduv. Samu ei ole võimalik inspektsioonil selgitustaotluses toodu pinnalt ammendavat vastust anda, kas