MÄÄRUS
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Maarja Oras, Andreas Paukštys, Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2024. a, Tallinn
Haldusasjade numbrid
3-24-1252, 3-24-1293 ja 3-24-1313
Haldusasi
Anu Uritami, Reena Nieländeri, Merit Bobrõševi, Marget Henrikseni, Mairi Heinsalu, Karin Sonntaki ja Janek Väli kaebus Harju Maakohtu esimehe 28.03.2024 käskkirja nr J520-9-1/28 osaliseks tühistamiseks, ametipalga uuesti määramiseks kohustamiseks ning viivise tasumiseks
Siiri Malmbergi, Kadri Mälbergi, Nele Sepingu, Piia Jaaksoo, Reena Undresti, Raina Pärn, Eve Grassi, Indrek Nummerti ja Leanika Tamme kaebus Pärnu Maakohtu 02.04.2024 käskkirja nr J580-9-1/11 osaliseks tühistamiseks, ametipalga uuesti määramiseks kohustamiseks ning viivise tasumiseks
Maret Hallikma, Ruth Prigoda, Reelika Linnu (Lind), Pihel Sarve, Tiia Nurme, Ragne Piiri ja Daimar Liivi kaebus Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 käskkirja nr J530-9-1/8 osaliseks tühistamiseks, ametipalga uuesti määramiseks kohustamiseks ning viivise tasumiseks
RESOLUTSIOON
1. Võtta kaebused menetlusse.
2. Liita haldusasjad nr 3-24-1252, 3-24-1293 ja 3-24-1313 ühte menetlusse. Menetletava haldusasja numbriks jääb 3-24-1252.
3. Tunnistada vastustajateks Harju Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tallinna Halduskohus.
4. Kaasata arvamuse andmiseks menetlusse Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium.
5. Vastustajatel ja kaasatud haldusorganitel esitada vastus kaebusele hiljemalt 09.09.2024.
Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
1. Harju Maakohtu esimehe 28.03.2024 käskkirjaga nr J520-9-1/28 „Kohtunike ametipalga ja lisatasude määramine“ määrati Harju Maakohtu kohtunike ametipalgad alates 01.04.2024 kohtute seaduse (KS) § 12 lg 3 p 5 ja § 75 lg-te 1-3 ning kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) § 1 lg 2 ja § 172 alusel.
Harju Maakohtu kohtunikud Anu Uritam, Reena Nieländer, Merit Bobrõšev, Marget Henriksen, Mairi Heinsalu, Karin Sonntak ja Janek Väli esitasid 28.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu esimehe 28.03.2024 käskkirja tühistamiseks osas, millega jäeti kaebajatele ametipalk täiendava 286,57 euro ulatuses määramata, ning vastustaja kohustamiseks määrata alates 01.04.2024 ametipalgaks 5979,95 eurot ja tasuda vähem makstud osalt viivist.
Kaebus registreeriti kohtuasjana nr 3-24-1252.
2. Pärnu Maakohtu esimehe 02.04.2024 käskkirjaga nr J580-9-1/11 „Kohtunike ametipalga ja lisatasude määramine“ määrati Pärnu Maakohtu kohtunike ametipalgad alates 01.04.2024 KS § 12 lg 3 p 5 ja § 75 lg-te 1-3 ning KRAPS § 1 lg 2 ja § 172 alusel.
Pärnu Maakohtu kohtunikud Siiri Malmberg, Kadri Mälberg, Nele Seping, Piia Jaaksoo, Reena Undrest, Raina Pärn, Eve Grass, Indrek Nummert ja Leanika Tamm esitasid 30.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Maakohtu esimehe 02.04.2024 käskkirja tühistamiseks osas, millega jäeti kaebajatele ametipalk täiendava 286,57 euro ulatuses määramata, ning vastustaja kohustamiseks määrata alates 01.04.2024 ametipalgaks 5979,95 eurot, v.a Raina Pärna osas, kellele määrata ametipalgaks 2989,97 eurot kuus, ja tasuda vähem makstud osalt viivist.
Kaebus registreeriti kohtuasjana nr 3-24-1293.
3. Tallinna Halduskohtu esimehe 01.04.2024 käskkirjaga nr J530-9-1/8 „Kohtunike ametipalga ja lisatasude määramine“ määrati Tallinna Halduskohtu kohtunike ametipalgad alates 01.04.2024 KS § 12 lg 3 p 5 ja § 75 lg-te 1-3 ning KRAPS § 1 lg 2 ja § 172 alusel.
Tallinna Halduskohtu kohtunikud Maret Hallikma, Ruth Prigoda, Reelika Lind, Pihel Sarv, Tiia Nurm, Ragne Piir ja Daimar Liiv esitasid 02.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Halduskohtu esimehe 01.04.2024 käskkirja tühistamiseks osas, millega jäeti kaebajatele ametipalk täiendava 286,57 euro ulatuses määramata, ning vastustaja kohustamiseks määrata alates 01.04.2024 ametipalgaks 5979,95 eurot ja tasuda vähem makstud osalt viivist.
Kaebus registreeriti kohtuasjana nr 3-24-1313.
4. Tallinna Halduskohtu esimehe 08.05.2024 määrustega kõigis kolmes asjas määrati haldusasjad HKMS § 11 lg 1 punktide 1-3 alusel lahendamiseks kolmeliikmelisele kolleegiumile koosseisus Maarja Oras, Andreas Paukštys ja Kadri Sullin.
5. Kaebajad on esitanud kõigis kaebustes nõuded:
• tühistada kohtu esimehe käskkiri osaliselt, s.o osas, milles kaebajatele ei määratud kõrgem ametipalk;
• kohustada kohtu esimeest määrama kõrgem ametipalk;
• tasuda vähem määratud ametipalgalt viivist.
Kohus võtab kaebused nimetatud nõuetes menetlusse.
6. Kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist (HKMS § 48 lg 1).
Kuigi käesolevas asjas on formaalselt vaidlustatud kolm erinevat haldusakti, mille on andnud erinevad kohtud, on nii käskkirjad ise kui ka kaebused väga sarnased või põhivaidluspunktides lausa identsed. Vaidlus taandub KRAPS § 172 põhiseaduspärasuse küsimusele. Kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
Eeltoodust tulenevalt liidab kohus kaebused ühte menetlusse ning asja numbriks jääb varaseima haldusasja number 3-24-1252.
6. HKMS § 17 lg 2 sätestab, et riigiasutus on vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku tegevust. Seega tuleb käesolevas kohtuasjas vastustajaks tunnistada vaidlustatud haldusaktidele vastavalt Harju Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tallinna Halduskohus.
Vastustajatel tuleb esitada vastus kaebustele vastavalt HKMS § 123 lg 1 nõuetele. Koos vastusega tuleb esitada haldusmenetluse materjalid (HKMS § 122 lg 2 p 5) osas, milles neid ei ole veel kaebajate poolt kohtule esitatud.
Kohus selgitab, et HKMS § 32 lg 1 p 6 alusel võib volitatud esindajaks olla vastustaja teise vastustaja volitusel. Ülevaatlikuma menetluse huvides ja vaidlusküsimuste olulise kattuvuse tõttu soovitab kohus vastustajatel kaaluda ühise vastuse esitamist või ühe vastustaja teiste nimel vastamiseks volitamist.
7. HKMS § 24 lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt võib halduskohus arvamuse andmiseks kaasata menetlusse haldusorgani, kelle ülesandeid vaidluse ese puudutab ning kelle arvamus või kelle valduses olev teave võib muul põhjusel aidata kaasa asja lahendamisele.
Käesolev vaidlus puudutab kohtunike palgakorraldust, mida reguleerib KRAPS, ning ka laiemalt kohtunike staatust, mida reguleerib KS. Vaidlusaluse KRAPSi muudatuse eelnõu on koostanud Rahandusministeerium1. Samas on kohtuniku staatusega seotud õigusloome Justiitsministeeriumi valitsemisalas (VVS § 59 lg 1). Seega kaebusele sisulise vastuse saamiseks peab kohus vajalikuks kaasata menetlusse HKMS § 24 lg 1 p-de 2 ja 4 alusel Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium.
Kaasatud haldusorganitel tuleb esitada vastus kaebustele, järgides HKMS § 124 lg 3 nõudeid. Kaasatud haldusorganid võivad esitada ühise vastuse. Samas tuleb kaasatud haldusorganitel omavahelises koostöös tagada, et kaebustes toodud küsimustele saaks kaasatud haldusorganite pädevusjaotuse alusel vastatud. Kui kaebustele vastamiseks on tarvilik, tuleb kaasatud haldusorganitel koguda vastamiseks vajalikku teavet enda valitsemisalast, näiteks Statistikaametilt.
8. Kohus peab vajalikuks määratleda mõned olulisemad vaidluspunktid:
• milliste õigushüvede osas on tegemist kaebajate subjektiivsete õiguste riivetega ning millised õigushüved kaitsevad avalikku huvi;
• kas tegemist on palga vähendamisega;
• kas kaebajatel on tekkinud õiguspärane ootus palgakorralduse säilimisele ja milliseid lubadusi on selles osas kaebajatele (kohtunikkonnale) antud;
• kas oli nõutav alternatiivsete meetmete kaalumine (vajalikkuse kriteerium) ning kas ja milliseid alternatiivseid meetmeid kaaluti;
• kas ametipalk on piisav, kellel on selles osas tõendamiskoormus ning kas seadusandja viis läbi vastava analüüsi;
• kas kohtunike osas on rikutud õigust võrdsele kohtlemisele, sealjuures, millised on asjakohased võrdlusgrupid;
• kas põhjused, miks ei kohaldatud KRAPSi muudatust kõigi kõrgemate riigiteenijate osas, on asjakohased ja põhjendatud;
• kuidas on palgad muutunud teistes võrreldavates ametites.
Kohus ei pea hetkel vajalikuks neis teemades juba ennetavalt täpsemaid küsimusi formuleerida; sh täpsustada võrdlusgruppe, võrreldavaid ajaperioode, alternatiivseid meetmeid vms. Kohus täpsustab asjas olulisi asjaolusid ning kogub täiendavaid tõendeid pärast vastustajate ja kaasatud haldusorganite poolt seisukohtade saamist. Vastustajatel ja kaasatud haldusorganitel on oma vastustes võimalik välja tuua nende hinnangul asjakohased võrdlusgrupid; tõendamiskoormuse jaotus jne.
9. Kohus ei pea vajalikuks kaebajatele eraldi tähtaja määramist, et nad saaksid soovi korral kohtu esialgsel hinnangul olulisimaid vaidluspunkte täpsustada. Kaebajatel on see võimalus edaspidi, pärast teise poole vastuse saabumist. Küll aga kui kaebajad soovivad seisukoha esitada, tuleb see esitada hiljemalt 30 päeva enne vastustajatele ja kaasatud haldusorganitele määratud vastamise tähtpäeva saabumist. Kaebajatel on soovitatav kohtuasja ülevaatlikkuse säilitamiseks esitada kas ühine seisukoht või volitada üht või paari enda seast kaebajate nimel seisukohta esitama (HKMS § 32 lg 1 p 6).
Vastamise tähtaja määramisel arvestab koosseis suvise puhkuseperioodi ning teistes kohtuasjades määratud tähtaegadega.
(allkirjastatud digitaalselt)