Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
Viit | 1545 |
Registreeritud | 14.06.2024 |
Sünkroonitud | 18.06.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Hangete korraldamine |
Sari | 2-10 - |
Toimik | 24 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Projektibüroo OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Projektibüroo OÜ |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
3
Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 / info@rkik.ee / www.kaitseinvesteeringud.ee
Registrikood 70009764
Ilja Jevlanov
Projektibüroo OÜ
ilja@projektiburoo.eeTeie: 29.05.2024
Meie: 14.06.2024 nr 2-10/24/1545-4
Vastus
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (tellija) ja Projektibüroo OÜ (töövõtja) vahel on riigihanke „Linnaku 86DL ehitusprojekti ekspertiis“ (274323) tulemusel sõlmitud 06.02.2024. a töövõtuleping nr 3-6/24/89-1 (edaspidi leping).
Töövõtja esitas tellijale 01.04.2024 taotluse hankelepingu muutmiseks hankelepingu maksumuse osas 50% ulatuses põhjusel, et tehnilises kirjelduses ning tellija poolt esitatud projektdokumentatsioonis on ebatäpsus töö mahtude osas. Tellija vastas töövõtja taotlusele 11.04.2024 kirjaga nr 2-10/24/1545-2, kus selgitas, et peab lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kui pakkujal tekitas alusdokumentides toodu küsimusi, oli tal võimalik sellest enne pakkumuste esitamise tähtaega tellijat teavitada, misjärel oleks tellija saanud otsustada alusdokumentide muudatuse vajaduse. Ei ole eluliselt usutav, et Projektibüroo OÜ-l, kui erialase pädevusega ning oma kutsetegevuses igapäevaselt tegutseval ettevõttel, ei tekkinud ka peale korduvat (madala maksumuse kontrolli käigus) alusdokumentidega tutvumist kahtlust, kui luges seotud hanke tehnilises kirjeldusest välja, et terve universaalhall, mille koosseisus on 8 magalahalli, söögihall ning köögihall on kokku 600 m2, mitte 600 m2 iga halli kohta eraldi. Seetõttu selgitas tellija, et hankelepingu muutmine maksumuse 50% ulatuses ei ole käesoleval juhul võimalik, kuivõrd rakendatav ei ole riigihangete seaduse (RHS) säte, mis võimaldab hinna muutmist 50% ulatuses. Tellija oli valmis vaatamata töövõtja hoolsuskohustuse rikkumisele töövõtjale osaliselt vastu tulema ning lepingu tasu 10% tõstma.
Töövõtja esitas tellijale 11.06.2024 uue taotluse lepingu muutmiseks, milles väidab järgmist: tellija on keeldunud töövõtja lepingu tasu tõstmisest, töövõtjal on õigus lepingu tasu muutmist nõuda lepingu punkti 1.3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 lg 1 alusel, tellija peab muutma lepingut RHS § 123 lg 1 punktide 2 ja 3 alusel ning kui tellija lepingu tasu 50% ei tõsta, on töövõtjal õigus leping VÕS § 97 lg 5 alusel üles öelda ning et töötasu 50% tõstmine ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet.
Käesolevaga esitab tellija vastusena oma seisukohad ning selgitab, et RHS § 123 sätestab hankelepingu õiguspärase muutmise alused ja tingimused. Nimetatud paragrahvi eesmärgiks on näidata, millistel asjaoludel on tellijal vastava vajaduse tekkides õigus lepingupartneriga kokku leppida hankelepingu muutmises. RHS § 123 lõike 1 punktides on toodud erinevad asjaolud, millede saabumisel saab muudatuse sätet rakendada üksnes olukorras, kus täidetud on konkreetse sätte eeldused.
RHS § 123 lg 1 p 2
Töövõtja on taotlenud lepingu tasu muutmist RHS § 123 lõike 1 punkti 2 alusel.
RHS § 123 lg 1 p 2 lubab teha nn lepingujärgseid muudatusi, st muudatusi, mis on juba hankelepingu tingimustes ette nähtud kohase, nn lepingu muutmise klausliga. Sätte kohaldamise eelduseks on samaaegselt järgmiste tingimuste esinemine: (i) hankelepingu üldist olemust ei muudeta; (ii) muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides (RHAD) selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.
Käesoleval juhul ei ole RHS § 123 lg 1 p 2 rakendamiseks täidetud teine eeldus, st muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused ei ole RHAD-s selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Kuivõrd töövõtja tugineb oma taotluses alusetult lepingu punktile 1.3, mille sisuks on lepinguga reguleerimata küsimused, siis välistab töövõtja ka ise RHS § 123 lg 1 p 2 rakendamise võimalikkuse.
Hankelepingu järgse muudatuse õiguspäraseks aluseks saavad olla vaid selged, täpsed ja ühemõttelised muutmise klauslid. Sealjuures peab olema sätestatud muudatuse ulatus ja olemus ning muutmise asjaolud.
Tellija selgitab täiendavalt, et lepingus tegelikult sisaldub lepingu muutmise üldine kord (punktis 7), kuid lepingus ei ole ette nähtud muudatust olukorras, kus tellija peab muudatuse koostama töövõtja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Vastupidiselt on lepingu punktis 7.5 sätestatud, et pooltel ei ole õigust taotleda lepingu muutmist, mis on põhjustatud poole enda kohustuste täitmata jätmisest või mittekohasest täitmisest. Tellija on kirjeldanud töövõtja hoolsuskohustuse täitmata jätmist täpsemalt enda 11.04 vastuskirjas.
RHS § 123 lg 1 p 3
Töövõtja on taotlenud lepingu tasu muutmist RHS § 123 lõike 1 punkti 3 alusel.
RHS § 123 lg 1 p 3 alusel on töövõtjalt võimalik hankida täiendavaid teenuseid ehk teha nn lisatellimusi. Selline hankelepingu muudatus peab samaaegselt vastama kõikidele järgmistele tingimustele: (i) tellijal on tekkinud vajadus täiendavate teenuste järele, mis riigihanke alusdokumentides (RHAD) ei sisaldunud; (ii) töövõtja vahetamine põhjustaks tellijale kas “olulist ebamugavust” või “märkimisväärseid lisakulusid”; (iii) töövõtja vahetamist takistavad kas majanduslikud või tehnilised põhjused ning (iv) sealjuures ei ületa ühegi muudatuse väärtus 50% hankelepingu algsest maksumusest.
Käesoleval juhul ei ole RHS § 123 lg 1 p 3 rakendamiseks täidetud juba kõige esimene eeldus. Tellijal ei ole tekkinud täiendava teenuse ehk lisatöö vajadust. Kuna hankeleping sõlmitakse RHAD-s ettenähtud tingimustel (RHS § 120 lg 1), siis on hankelepinguga hõlmatud kõik sellised soetused, mida RHAD ette nägi. Lisatellimuseks ei saa seetõttu mõistetavalt olla sellise teenuse osutamine, mis oli ette nähtud juba RHAD tingimuste kohaselt. Lisatellimus võib küll tähendada hankelepingu eseme hulga suurendamist (nt ostetakse tellitud teenust rohkem kui algselt plaanis), kuid käesoleval juhul ei ole tellija vajadused muutunud. Tellija on küll möönnud teatavat ebatäpsust seotud hanke tehnilises kirjelduses võrreldes hilisemalt esitatud ehitusprojektiga, kuid tegemist on olukorraga, kus hoolas töövõtja oleks saanud kõnesolevat arusaamatust ära hoida. Töövõtjal, kui oma kutsetegevuses igapäevaselt tegutseval ettevõttel, oleks pidanud tekkima kahtlus töö mahtude osas RHAD-ga tutvudes. Töövõtja hoolsuskohustust järgides oleks töövõtja pidanud ebatäpsusest hankemenetluse ajal teada andma. Lepingu täitmise ajal ei ole võimalik enam hankemenetlusega seotud väidetega esile tulla.
Seega on tellija seisukohal, et RHS § 123 lõike 1 punktide 2 ja 3 eeldused ei ole täidetud ning neid rakendada käesoleva erimeelsuse lahendamise raames ei ole võimalik.
VÕS § 97 lõiked 1 ja 5
Töövõtja väidab, et tal on õigus nõuda lepingu muutmist VÕS § 97 lg 1 alusel ning õigus leping VÕS § 97 lg 5 alusel üles öelda.
VÕS § 97 eesmärk on anda õiguslik mehhanism õigluse taastamiseks, kui lepinguliste kohustuste vahekord on oluliselt muutunud lepingu pooltest sõltumatute ja lepingu sõlmimise ajal ettenägematute asjaolude muutumise tõttu. Tellija on juba selgitanud, et lepinguliste kohustuste vahekord ei ole muutunud. Samuti ei põhjenda töövõtja enda hoolsuskohustuse rikkumine kohustuste vahekorra muutmist. Väide, et tekkinud olukord on töövõtjale ettenägematu, on eluliselt ebausutav.
Tellija märgib, et VÕS-ile viitamine ei ole töövõtja poolt nimetatud kontekstis asjakohane. Õigusnormide rakendamise ja kollisioonide lahendamise seisukohalt on oluline eristada nn üld- ja eriseadusi. Üldseadustes antakse üldregulatsioon vastava valdkonna jaoks, eriseadustes nähakse ette valdkonna eriregulatsioon. Normikollisiooni korral tuleb rakendada eriseaduse norme. Käesoleval juhul on VÕS üldseadus ja RHS eriseadus. Kui VÕS § 97 eeldused oleksid täidetud, oleks töövõtjal õigus nõuda lepingu muutmist RHS § 123 lg 1 p 3 alusel, mitte VÕS § 97 alusel. Käesoleval juhul ja arvestades eeltoodud selgitusi RHS § 123 lg 1 p 3 (ja ka p 2) eeldused täidetud ei ole.
Kuivõrd täidetud ei ole VÕS § 97 eeldused, ei ole töövõtjal ka õigust leping VÕS § 97 lg 5 alusel üles öelda. Lepingu ülesütlemise kord on toodud lepingu punktis 10. Soovi korral saab töövõtja lähtuda lepingus sätestatust. Etteruttavalt märgib tellija, et lepingu erakorralise ülesütlemise alused tulenevad lepingu punktist 10.5. Kuivõrd tellija ei ole ühtegi lepingu punkti 10.5 alapunktis toodud tingimust täitnud, ei ole töövõtjal võimalik lepingut erakorraliselt üles öelda.
Seega on tellija seisukohal, et töövõtjal ei ole võimalik kohaldada VÕS § 97 lõigetes 1 või 5 sätestatut.
Kokkuvõte
Tellija on seisukohal, et lepingut ei ole võimalik RHS § 123 lõigete 2 ja/või 3 alusel muuta ning et töövõtjal puuduvad alused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tellija kordab, et on nõus lepingu tasu tõstmisega RHS § 123 lg 1 p 1 alusel 10% ulatuses ja ootab selle osas tagasisidet.
Käesolevaga hoiatab tellija töövõtjat, et lepingu täitmisest keeldumine annab tellijale õiguse rakendada töövõtja suhtes lepingu punktis 9 sätestatud sanktsioone.
Tellija loodab, et sanktsioonide rakendamiseks ei teki vajadust ja töövõtja leiab võimaluse leping kohaselt täita ning et edaspidistel riigihangetel osaledes reageerib töövõtja õigeaegselt (enne pakkumuse esitamist), kui tema arvates esinevad dokumentides ebatäpsused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elari Kalmaru
harjutusväljade portfellijuht
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|