Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

3.06.2024

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmine

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtlustulu maksu määr on 20 protsenti ettevõtluskontole laekunud summast.

(2) Kui maksumaksja on kogumispensionide seaduse § 6 tähenduses kohustatud isik, suureneb

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksumäär kogumispensionide seaduse §-s 9

sätestatud määra võrra.“;

2) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse paragrahviga 71 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Ettevõtlustulu maksu andmekogu

(1) Ettevõtlustulu maksu andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud

maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste

registri põhimääruses.

(2) Ettevõtlustulu maksu andmekogu eesmärk on käesoleva seaduse § 5 lõikes 3

nimetatud maksumaksja andmete ning § 6 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud summade

andmete töötlemine.

(3) Ettevõtlustulu maksu andmekogusse kantakse: 1) andmed ettevõtluskonto omaniku kohta; 2) andmed ettevõtluskontole laekunud summade kohta; 3) andmed arvestatud ja laekunud ettevõtlustulu maksu kohta.

(4) Ettevõtlustulu maksu andmekogu andmeid säilitatakse kuni seitse kalendriaastat.“;

4) paragrahvi 8 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud ettevõtlustulu maksu osa jagatakse järgmiselt:

1) tulumaksu osa on 22/55 ettevõtlustulu maksust;

2) sotsiaalmaksu osa on 33/55 ettevõtlustulu maksust.

(3) Kogumispensioni makse osa on § 4 lõikes 2 nimetatud ettevõtlustulu maksu osa.“.

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 251 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„1) töötamine – töö tegemine töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalik teenistus

avaliku teenistuse seaduse § 5 tähenduses ja äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja

majandushuvides töö tegemine tasu saamata;“;

2) paragrahvi 251 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ettevõtja” sõnadega „ja

ettevõtlustulu maksu maksja“;

3) paragrahvi 251 lõike 4 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) ettevõtlustulu maksu maksja nime, isikukoodi ja talle kuuluva ettevõtluskonto numbri.“.

§ 3. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktides

1–4, 6 ja 9“ tekstiosaga „punktides 1–4, 6, 9 ja 10“.

§ 4. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) 50 protsendilt töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku

lepingu alusel makstud ja ettevõtluskontole kantud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1

punktides 21 ja 22 sätestatud juhul.“;

2) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) arvestama käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6 ja 8–10 sätestatud

sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta ning

maksma §-s 7 nimetatud määras sotsiaalmaksu, arvestades käesoleva lõike punktides 2 ja 21

sätestatut;“;

3) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ettevõtlustuluks“ sõnadega „või kui

tasu on kantud ettevõtluskontole“;

4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„21) maksma käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 10 sätestatud sotsiaalmaksuga

maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu maksja on füüsiline

isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, või mitteresident, kellel ei ole Eestis püsivat

tegevuskohta või töötajaid;

22) maksma käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 10 sätestatud sotsiaalmaksuga

maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud maksualase teabevahetuse seaduse §-

s 2020 nimetatud platvormi vahendusel ettevõtluskontole kantud tasu, kui see ei ole makstud

renditööga töölepinguseaduse tähenduses olemuslikult sarnase teenuse eest või kui platvormi

kaudu teenuse tellijale ei ole enne teenuse osutamist teenust osutav isik tuvastatav;“.

§ 5. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

3

2) paragrahvi 49 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1

punktidele 1–4 ja 6“ tekstiosaga „sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktidele 1–4, 6 ja 10“;

3) paragrahvi 51 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) paragrahvi 34 punktides 3–6 ja 11 nimetatud kulud või väljamaksed;“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, “….“ ………………2024. a.

Algatab Vabariigi Valitsus ………………………2024

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisu kokkuvõte

2017. aastal oli ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse (edaspidi ELMS)

vastuvõtmise eesmärk parandada haldus- ja maksukoormuse vähendamise teel väikeettevõtjate

maksukäitumist ja suurendada vabatahtlikku maksukuulekust. Kehtestatud erikorraga

lihtsustati nii maksude tasumise protsessi kui vähendati ka maksukoormust. Ettevõtluskonto

kasutajate arv ja konto kaudu deklareeritud tulude summad on aastatega jõudsalt kasvanud.

Samas on esile kerkinud mitu kitsaskohta, mida analüüsiti 2022. aastal koostatud

väljatöötamiskavatsuses. Selles anti ülevaade teemadest, mille tõttu ettevõtluskonto ei pruugi

enam kanda algset eesmärki ega olla mingist ajahetkest enam maksumaksja jaoks atraktiivne

maksude maksmise viis.

Eelnõukohase seadusega tehakse neli olulisemat muudatust ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu

maksustamisel. Muudatused puudutavad nii ettevõtluskonto kasutajaid kui ka ettevõtluskonto

kasutajalt teenust ostvaid juriidilisi isikuid.

Ettevõtluskonto kasutusvaldkonna laiendamiseks muudetakse juriidilisele isikule teenuse

osutamisel tekkivat maksukohustust. Senine täiendav tulumaksukohustus asendatakse

sotsiaalmaksukohustusega. Muudatusega väheneb nii äriühingu maksukoormus kui suurenevad

ka ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalsed tagatised.

Lisaks muudetakse ettevõtlustulu maksu määra ja maksu jagamise reegleid. Muuhulgas

kaotatakse kõrgem maksumäär, muutub kohustusliku kogumispensioniga (II sambaga) liitunud

ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu maksu määr ja seetõttu ka maksu jagamise skeem.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Kairi

Ani ([email protected], 5885 1373). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

([email protected], 5885 1493). Eelnõu keelelise kontrolli tegi õigusosakonna keeletoimetaja

Sirje Lilover ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmisi seadusi:

- ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus (edaspidi ELMS) redaktsioonis RT I,

11.03.2023, 58;

- maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) redaktsioonis RT I, 02.05.2024, 12;

- riikliku pensionikindlustuse seadus (edaspidi RPKS) redaktsioonis RT I, 14.12.2023, 7;

- sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS) redaktsioonis RT I, 02.05.2024, 24;

- tulumaksuseadus (edaspidi TuMS) redaktsioonis RT I, 02.05.2024, 16.

2

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Samuti ei ole sellel seost Euroopa Liidu õigusega.

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus oli EIS-is

kooskõlastamisel 2022. aastal (eelnõu toimik nr 22-13131). Kavandatud muudatused on

vastavuses väljatöötamiskavatsuses esitatuga.

Võrreldes esimesele kooskõlastusele saadetud dokumentidega on eelnõusse lisandunud

muudatus, mille kohaselt täiendatakse ELMS-i §-ga 71 (vt eelnõu § 1 punkt 3). Muudatus ei ole

regulatiivne, st see kodifitseerib üksnes praegust olukorda ega loo kellelegi uusi kohustusi ega

muid koormisi. Teisisõnu, tegemist on vähetähtsa muudatusega hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 5 tähenduses, kuivõrd sellega ei kaasne ei olulist

õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Seetõttu ei olnud selle muudatuse kohta vaja

koostada väljatöötamiskavatsust.

Muudatuse eesmärk on rakendada avaliku teabe seaduses (edaspidi AvTs) sätestatud nõue, mille

kohaselt peab riigi andmekogu olema asutatud kas seaduse või selle alusel antud õigusaktiga,

samuti suurendada üleüldist õigusselgust ning tagada ettevõtlustulu maksu andmekogus olevate

andmete läbipaistvam töötlemine andmekaitse perspektiivist.

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik

Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2017. aastal oli ELMS-i vastuvõtmise eesmärk parandada haldus- ja maksukoormuse

vähendamise teel väikeettevõtjate maksukäitumist ja suurendada vabatahtlikku

maksukuulekust. Kehtestatud erikorraga lihtsustati nii maksude tasumise protsessi kui

vähendati ka maksukoormust.

Ettevõtluskonto avamise võimaluse lõi krediidiasutustest üksnes AS LHV Pank. Ainsaks

ettevõtluskonto pakkujaks on see jäänud praeguseni. Sellest hoolimata on kasutajate arv kiirelt

kasvanud. Kui 2019. aasta jooksul avas ettevõtluskonto 1702 inimest ja 2020. aasta lõpuks oli

see arv kasvanud 3740 inimeseni, siis 01.04.2024 seisuga oli kasutuses juba 23 848

ettevõtluskontot. Eeskätt on see sobiv lahendus neile füüsilistele isikutele, kes põhitegevuse

kõrvalt osutavad väikeses mahus teenuseid või müüvad enda valmistatud kaupa. 2023. aastal

tehti ettevõtluskontot kasutades igas kalendrikuus tehinguid kogusummas veidi enam kui 3,2

miljoni euro eest. Kuigi esialgsed mõjuhinnangud olid tagasihoidlikumad, siis juba 2023. aastal

koguti ettevõtluskonto kaudu makse veidi enam kui 7,7 miljonit eurot. Populaarsuse põhjuseid

on tõenäoliselt mitu – alates madalast halduskoormusest maksude maksmisel,

maksustamisreeglite lihtsusest ja arusaadavusest ning lõpetades madalama maksukoormusega.

Samas on viimasel ajal muutunud ka ettevõtluskeskkond. Covid-19 pandeemia mõjul on

harjumuspärased töö tegemise viisid märkimisväärselt ümber kujunenud – esile on kerkinud

platvormitöö, virtuaalne töö, diginomaadlus, iseendale tööandjaks olemine ja iseseisvad

lepingupartnerid. 2021. aastal korraldas Arenguseire Keskus küsitlusuuringu „Platvormitöö

Eestis 2021“2, milles uuriti muuhulgas ka platvormitöö tegijate kasutatavat ettevõtlusvormi.

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6700ac5d-3766-41c0-995e-10cbfa297459. 2https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2021/08/2021_platvormitoo_uuring.pdf.

3

Ettevõtluskonto oli uuringu tegemise hetkel valinud üksnes 2% vastanutest, kuid lihtsuse ja

madala maksukoormuse tõttu nähti selles suurt potentsiaali platvormitöö tegijate hulgas.

Uuringus prognoositi, et ettevõtluskonto laialdasem kasutamine võiks riigieelarvesse tuua 68

miljonit maksutulu.

Viimastel aastatel ongi ettevõtluskonto kasutajate arv ja konto kaudu teenitud tulude summad

jõudsalt kasvanud. Eeskätt on see tingitud platvormide kehtestatud nõudest, mille kohaselt

peavad platvormil teenust osutavad isikud kas registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjana

(edaspidi FIE), avama ettevõtluskonto või osutama teenust äriühingu kaudu. Vaatamata

kasutajate arvu jõudsale kasvule on esile kerkinud mitu kitsaskohta, mida analüüsiti 2022. aastal

koostatud väljatöötamiskavatsuses. Selles anti ülevaade teemadest, mille tõttu ettevõtluskonto

ei pruugi enam kanda algset eesmärki ega olla mingist ajahetkest enam maksumaksja jaoks

atraktiivne maksude maksmise viis.

Eelnõukohase seadusega tehakse neli olulisemat muudatust ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu

maksustamisel.

2.1. Äriühingule teenuse osutamine

ELMS-i vastuvõtmisel kehtestati kuritarvituste vältimiseks ja konto eesmärgipäraseks

kasutamiseks mitu kitsendust ettevõtluskonto maksustamisreeglites. Peamise ohuna nähti

töösuhte3 asendamist ettevõtluskonto kaudu toimuva näiliku ettevõtlussuhtega ja sedakaudu

tasu maksja maksukoormuse vähendamist. Sarnaseid kuritarvitusi esines hulgaliselt

mikroettevõtte maksu rakendavas Lätis ning eesmärk oli Eestis seda vältida. Kõige karmim

piirang oleks olnud äriühingutele teenuse osutamise keeld. Toona eelistati sellele lahendust,

mille kohaselt äriühingule teenuse osutamine on lubatud, kuid äriühingul4 tuleb tasuda sellelt

tulumaksu tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lõike 2 punkti 1 alusel kui ettevõtlusega

mitteseotud kulult. Selle tulemusel maksab lisaks ettevõtluskonto kasutaja makstavale

ettevõtlustulu maksule samalt summalt tulumaksu ka äriühing, mis tasandab ettevõtluskonto

kaudu teenitud tulu ja palgatulu maksukoormuse erinevust.

Täiendav tulumaksukohustus tähendab seda, et teenust osutaval väikeettevõtjal on

ettevõtluskontot otstarbekam kasutada üksnes juhul, kui teenuse sihtrühm on füüsilised isikud,

nt lapsehoiuteenus. Siiski on hulk teenuseid, mida tellivad nii füüsilised kui ka juriidilised

isikud, nt koristusteenus jms. Viimati kirjeldatud juhul on ettevõtluskonto kasutamine

juriidilisel isikul tekkiva täiendava maksukohustuse tõttu praegu pigem välistatud. Seda ka

juhul, kui konkreetne tegevus vastab ettevõtluse tunnustele ja pole märke näilikust ettevõtlusest

ega sedakaudu maksudest kõrvalehoidmisest.

Seega võib äriühingu täiendav tulumaksukohustus piirata ettevõtluskonto kasutaja

tegevusvaldkonda. Niisamuti mõjutab see teenust ostva äriühingu otsuseid. Tõenäoliselt

eelistab äriühing tellida teenust isikult, kelle puhul ei lisandu talle täiendavat maksukohustust.

Ettevõtluskonto kasutusvaldkonna laiendamiseks muudetakse äriühingule teenuse osutamisel

tekkivat maksukohustust. Väljatöötamiskavatsuses esitati äriühingu täiendava

3 Kui kontekstist ei tulene teisiti, mõistetakse selles dokumendis töösuhtena ka füüsilise isiku poolt teenuse osutamist

võlaõigusliku lepingu alusel. 4 Kõnealune kohustus laieneb ka residendist mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele (TuMS § 51 lg 3) ning mitteresidendist juriidilise isiku püsivale tegevuskohale (TuMS § 53 lg 5). Olemuslikult sarnane täiendav maksukohustus tekib ka füüsilisest isikust ettevõtjal, kes ostab teenust ettevõtluskonto kasutajalt (TuMS § 34 punkt 13). Lihtsuse huvides hõlmab seletuskirjas mõiste „äriühing“ kõiki eelnimetatud isikuid.

4

tulumaksukohustuse muutmise alternatiividena selle osaline (kuni 500 euro ulatuses

kalendrikuus) või täielik kaotamine. Lisaanalüüsi ja väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud

tagasiside tulemusena neid alternatiive siiski töösse ei võetud, kuna kuritarvituste riske ei ole

võimalik piisavalt maandada. Kultuuriministeeriumi pakutud alternatiivlahendus asendada

tulumaks sotsiaalmaksuga maandab eelviidatud kuritarvituste riski ja aitab leevendada üht

ettevõtluskonto kasutaja suurimat probleemi ehk ravikindlustuse lünklikkust. Nimetatud

põhjusel senine täiendav tulumaksukohustus kaotatakse ja selle asemele kehtestatakse kohustus

tasuda 50%-lt teenustasu summalt sotsiaalmaksu. Muudatusega väheneb nii äriühingu

maksukoormus kui ka suurenevad ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalsed tagatised.

2.2. Madalama maksumäära rakendamise piirmäär

Kehtiva korra kohaselt on ettevõtlustulu maksul kaks määra – 20% maksumäär rakendub

tuludele, mis ei ületa kalendriaastas 25 000 eurot, ja 40% määr 25 000 kuni 40 000 eurot

teenides. ELMS-i eelnõu menetlemisel oli keskmine brutokuupalk 1201 eurot. Seega madalam

maksumäär kohaldus tulule, mis oli kuu kohta arvestatuna võrdne 1,7-kordse keskmise

töötasuga. 2023. aasta IV kvartaliks on keskmine töötasu kasvanud 1904 euroni, mis tähendab,

et ettevõtluskonto kasutajal, kes teenib rohkem kui 1,09-kordset keskmist töötasu, tuleb seda

ületavalt summalt tasuda maksu kõrgema määra alusel. Keskmine palk on nimetatud perioodil

kasvanud enam kui 58% ning lähiaastatel prognoositakse palgakasvu jätkumist.

Kuigi madalama maksumäära piirmäärale lähedast tulu (24 000 kuni 25 000 eurot) teenivaid

ettevõtluskonto kasutajaid ei ole palju, on nende arv siiski aastatega kasvanud kümnekordseks.

Veelgi enam on suurenenud nende ettevõtluskonto kasutajate arv, kes on teeninud enam kui 25

000 eurot aastas. Kui 2019. aastal oli neid 3, siis 2023. aastal juba 136. Ka keskmine aastatulu

on vaadeldaval perioodil oluliselt kasvanud – 31%. Seega on kõik eelnimetatud näitajad

viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud.

Piirmäära tõstmata jätmine võib omada selgelt negatiivset mõju ettevõtluskonto

kasutusaktiivsusele. Lisaks võib see suurendada võimalust, et kõrgema maksumäära

vältimiseks jäetakse tulud ettevõtluskontole kandmata ja maksud tasumata. Selle ärahoidmiseks

on oluline ajakohastada madalama maksumäära rakendamise ülempiiri. Kõrgema maksumäära

tõstmine poleks mõistlik5, kuna kõrgemat maksumäära saaks rakendada väga väikeses tulude

vahemikus. Seetõttu kõrgem maksumäär kaotatakse ja 20% maksumäär kohaldub kogu

ettevõtluskontole kantud tulule.

2.3. Ettevõtlustulu maksumäär ja selle jagamise reeglid

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus tugineb reeglile, et kogutavast maksust

kaetakse kõik väikeettevõtja ettevõtlustulu maksustamisel kohalduvad kohustuslikud maksud

ja maksed. Sotsiaal- ja tulumaksule lisandub II sambaga liitunute puhul ka sissemakse pensioni

II sambasse. Seaduse vastuvõtmise hetkel oli see kas vanuse või varemesitatud liitumisavalduse

tõttu II sambaga liitunule kohustuslik.

2021. aasta 1. jaanuaril jõustusid kogumispensioni süsteemis muudatused, mis muutsid oluliselt

II sambaga liitumise aluspõhimõtteid. Muudatuste jõustumise järel ei ole enam tegemist

kohustusliku skeemiga. Samas ei ole ettevõtlustulu maksust olnud kunagi võimalik katta

erinevaid sotsiaalkaitse tagamiseks makstud vabatahtlikke makseid. Selle võimaldamine

vähendaks ettevõtlustulu maksu solidaarsuskomponenti ega oleks horisontaalse õigluse vaates

teiste maksumaksjate suhtes õiglane. Maksukuulekus on aga selges sõltuvuses õiglustundega

5 Seaduse vastuvõtmise hetkel olnud kõrgema maksumäära piiri ja keskmise palgaga proportsiooni säilitamiseks tuleks

praegu tõsta piirmäär 25 000 eurolt 38 200 eurole.

5

ning selle vähenemisel võib olla negatiivne mõju maksulaekumisele. Lisaks jõustusid 2024.

aasta 1. jaanuaril kogumispensionide seaduse muudatused, mille kohaselt on alates 2025.

aastast võimalik suurendada kogumispensioni makse määra vabatahtlikult, mis võimendab

probleemi veelgi. Praegu moodustab tulu- ja sotsiaalmaksu katteks kantav osa ettevõtlustulu

maksust 97–100%. Muudatuse tegemata jätmisel langeks nimetatud osakaal 90%-ni. See

tähendaks seda, et pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja solidaarne panus tulu-

ja sotsiaalmaksuna oleks mitteliitunutega võrreldes juba arvestatavalt väiksem.

Ettevõtlustulu maksu jagamise skeem mõjutab ka ettevõtluskonto kasutaja ravikindlustuskaitse

saamise tingimusi. Sama tulu suuruse juures on sotsiaalmaksu osa suurem II sambaga

mitteliitunud ettevõtluskonto kasutajal. Samas ravikindlustuskaitse saamiseks nõutav

minimaalne sotsiaalmaksu laekumine on neil sama (2024. aastal 239,25 eurot kuus). Selleks, et

ettevõtluskonto kasutaja eest laekuks nõutav minimaalne sotsiaalmaksu summa, tuleks 2024.

aastal pensioni II sambaga mitteliitunud ettevõtluskonto kasutajal teenida 1921,25 ja II

sambaga liitunud kasutajal 1993,75 eurot kuus. Kui juba praegu oleks võimalik vabatahtlikult

suurendada kogumispensioni makse määra 6%-ni, peaks teenitav tulu küündima

ravikindlustuskaitse saamiseks juba 2138,75 euroni kuus. Seega kasvataks kohustusliku

kogumispensioni makse määra vabatahtlik suurendamine ravikindlustuskaitse saamise

eelduseks oleva tulu suurust veelgi.

Eelnimetatud põhjustel muudetakse nii ettevõtlustulu maksu määra kui ka laekunud maksu

jagamise reegleid. Muudatuste kohaselt on II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal

ettevõtlustulu maksu määr kogumispensioni makse määra (2, 4 või 6 protsendipunkti) võrra

suurem. Seega edaspidi on ettevõtlustulu maksu määr kas 20%, 22%, 24% või 26%. Kõigil

eelkirjeldatud juhtudel jagatakse 20 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust tulu- ja

sotsiaalmaksu reeglite järgi proportsionaalselt nende nominaalsete maksumääradega. Kuna

tulumaksumäär tõuseb 2025. aasta alguses 22%-le6, jagatakse 22/55 tasutud ettevõtlustulu

maksust tulumaksu ja 33/55 sotsiaalmaksu jagamise reeglite kohaselt. II sambaga liitunud

ettevõtluskonto kasutaja puhul kantaks kas 2, 4 või 6 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust

isiku valitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole.

Ehkki ettevõtlustulu maksu määr suureneb kogumispensioni makse määra võrra, on ka selle osa

puhul ikka tegemist ettevõtlustulu maksuga. Ka muudatuste järel ei maksa ettevõtluskonto

kasutaja eraldi kogumispensioni makset, vaid osa ettevõtlustulu maksust kantakse II sambasse.

2.4. Ettevõtluskonto numbri avalikustamine

Füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenuse ostmisel ei tule väljamakse tegijal

teenustasult makse tasuda või kinni pidada üksnes juhul, kui nende tasumise kohustus on tasu

saajal. Üldjuhul on võimalusi selleks kaks – kas tasu saaja on registreeritud FIE-na või

makstakse tasu ettevõtluskontole. Esimesel juhul on tasu maksjal võimalik äriregistrist

kontrollida, kas teenuse osutaja väide FIE-na tegutsemise kohta vastab tõele. Samas

ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostes puudub tellijal võimalus kontrollida, kas esitatud

arvelduskonto number kuulub ettevõtluskonto juurde. See omakorda sisaldab väljamakse

tegijale teatavat maksuriski. Kui konto, kuhu ülekanne tehti, pole siiski ettevõtluskonto, tuleks

väljamakse tegijal kanda tasu saaja töötamise registrisse (edaspidi TÖR), esitada makstud

teenustasu kohta deklaratsioon (vorm TSD) ja tasuda sellelt tööjõumaksud.

6 Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus, 20.06.2023.

6

Praegu ei ole ettevõtluskonto andmed seaduste kohaselt avalikud, mistõttu ei ole maksuhalduril

ega krediidiasutusel võimalik nimetatud andmeid kolmandatele isikutele esitada, kuigi päringu

esitajal võib olla põhjendatud vajadus sellise info järele. Eelnõuga täiendatakse MKS-is

sätestatud maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avalikustatavate andmete loetelu.

Sellesse nimekirja lisatakse ettevõtlustulu maksu maksmiseks kasutatava konto number.

Muudatus välistab võimaluse, et ettevõtluskonto on küll avatud ja teenuse ostjale on näha

ettevõtluskonto omamise fakt, kuid teenitav ettevõtlustulu suunatakse muule pangakontole.

Seega vähendab muudatus ka kuritarvituste võimalusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase seadusega muudetakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadust (eelnõu

§ 1), maksukorralduse seadust (eelnõu § 2), riikliku pensionikindlustuse seadust (eelnõu § 3),

sotsiaalmaksuseadust (eelnõu § 4) ja tulumaksuseadust (eelnõu § 5).

Paragrahvi 1 punktiga 1 tehakse muudatus ELMS-i §-s 4, mis sätestab ettevõtlustulu maksu

määrad. Selle paragrahvi punkti 1 alusel on maksumäär 20%, kui kalendriaastas on teenitud

kuni 25 000 eurot. Tulult, mis ületab 25 000 eurot, on maksumäär 40% (§ 4 p 2). Eelnõukohase

seadusega kõrgem maksumäär kaotatakse.

Lisaks tehakse maksumäära reguleerivas sättes muudatused pensioni II samba muutmise tõttu.

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus tugineb reeglile, et kogutavast maksust

kaetakse kõik väikeettevõtja ettevõtlustulu maksustamisel kohalduvad kohustuslikud maksud

ja maksed. Sotsiaal- ja tulumaksule lisandub II sambaga liitunute puhul ka sissemakse pensioni

II sambasse. Seaduse vastuvõtmise hetkel oli see kas vanuse või varem esitatud

liitumisavalduse tõttu II sambaga liitunule kohustuslik. 2021. aasta 1. jaanuaril jõustusid

kogumispensioni süsteemis muudatused, mis oluliselt muutsid II sambaga liitumise

aluspõhimõtteid. Muudatuste jõustumise järel ei ole enam tegemist kohustusliku skeemiga.

Lisaks jõustusid 2024. aasta 1. jaanuaril kogumispensionide seaduse muudatused, mille

kohaselt on alates 2025. aastast võimalik suurendada kogumispensioni makse määra

vabatahtlikult, mis võimendab probleemi veelgi.

Eelnimetatud põhjusel suurendatakse ELMS-i § 4 lõikes 1 sätestatud ettevõtlustulu maksu

määra kogumispensionide seaduse §-s 9 sätestatud makse määra võrra ja seda juhul, kui

ettevõtluskonto kasutaja on liitunud II sambaga (ELMS § 4 lõige 2). Seega tavapärast

kogumispensioni makset (2%) tasuva ettevõtluskonto kasutaja lõplikuks ettevõtlustulu maksu

määraks jääb 22%. Kõrgendatud määraga kogumispensioni makset tasuva isiku puhul oleks see

kas 24% või 26%.

Paragrahvi 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks ELMS-i § 7. Nimetatud sätte kohaselt tuleks

töötamise registrisse kanda ka ettevõtlustulu maksu maksja. Kuigi tavaliselt teeb töötamise

registri kandeid tööd võimaldav isik, siis nende isikute rühma puhul oli see ülesanne pandud

maksuhaldurile.

ELMS-i vastuvõtmise hetkel plaanitud ettevõtluskonto kasutaja töötamise registrisse kandmine

ei ole realiseerunud. Teistele asutustele info edastamiseks on maksuhaldur kasutanud töötamise

registri asemel teisi registreid. Ka maksumaksjale ei annaks taoline registreering täielikku

kindlust, et konkreetsel juhul lasub maksukohustus tasu saajal. Viimati nimetatud probleemi

lahendamiseks muudetakse MKS-i § 27 ning maksuhaldurile antakse õigus avalikustada

7

ettevõtluskonto kasutaja andmed (nimi, isikukood) ja ettevõtluskonto number (vt eelnõu § 2

punkti 3 selgitusi).

Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse ELMS-i §-ga 71, mille lõige 1 määratleb ettevõtlustulu

maksu andmekogu maksukohustuslaste registri alamregistrina ning mille kohaselt selle

pidamise kord sätestatakse maksukohustuslase registri põhimääruses. Tegemist on tüüpilise

sättega, mis saadab ka teisi Maksu- ja Tolliameti hallatavaid andmekogusid, küll mõistagi

mutatis mutandis sõnastatud korras, näiteks maksukorralduse seaduses reguleeritud töötamise

register (MKS § 251 lõige 1), laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu (MKS § 259 lõige 1) ning

töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (MKS § 2510 lõige 1), või alkoholi-, tubaka-,

kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (edaspidi ATKEAS) reguleeritud maksumärkide andmekogu

(ATKEAS § 496).

Uue paragrahvi lõige 2 näeb ette andmekogu eesmärgi talletada andmeid ettevõtluskontot

kasutava füüsilise isiku ning ettevõtluskontole laekuvate summade kohta.

Vajadus eelnimetatud sätete järele tuleneb AvTS-i § 431 lõikest 1 ning § 433 lõikest 1, mis

sätestavad, et AvTS-i tähenduses riigi andmekogu peab olema asutatud kas seadusega või

seaduse alusel antud õigusaktiga. Kuigi ELMS jõustus 2018. aasta alguses ja ettevõtlustulu

maksu andmekogu on faktiliselt eksisteerinud juba ca kuus aastat, siis paraku on see

andmekogu senini juriidiliselt defineerimata nii seaduse kui ka maksukohustuslaste registri

põhimääruse tasandil. See puudus nüüd likvideeritakse ehk edaspidi on ettevõtlustulu maksu

andmekogu fikseeritud nii ELMS-is kui ka maksukohustuslaste registri põhimääruses.

Kuna muudatus üksnes kodifitseerib praegust olukorda, siis ei kaasne muudatusega mingit

tuntavat mõju, st see ei loo kellelegi lisakohustusi ega tekita muid koormisi. Mõju puudumise

tõttu ei ole vaja analüüsida kõnealuse muudatuse mõju.

Eelnõu on täiendatud töödeldavate andmete kategooriatega ning andmete säilitustähtajaga (7

kalendriaastat). Kuni seitsme kalendriaasta pikkune andmete säilitamise tähtaeg kannab

eesmärki selgitada võimalikus maksukontrollis (MKS § 551) välja kõik maksukohustusega

seotud asjaolud, mis võivad maksukohustust suurendada või vähendada, sealhulgas MTA-l

leiduvate andmete alusel, arvestades seejuures maksusumma määramise aegumistähtaegu

(MKS § 98), samuti aegumise peatumise tingimusi (MKS § 99).

Teisalt on nimetatud tähtaeg korrelatsioonis MKS §-ga 58, mille järgi on maksukohustuslane

kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast

tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või

saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva

aasta 1. jaanuarist arvates.

Vastavalt maksukohustuslaste registri põhimääruse § 63 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

üldreeglile hävitab MTA maksukohustuslaste registris sisalduvad andmed nende säilitamise

tähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta jooksul MTA Teabehalduse korra kohaselt, tehes

seda koostöös Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskusega.

Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse ELMS-i § 8, mis kehtestab ettevõtlustulu maksu

jaotamise põhimõtted. Muudatus on muuhulgas seotud ELMS-i §-s 4 tehtavate muudatusega,

mille kohaselt suureneb maksumäär, kui ettevõtluskonto kasutaja on liitunud II sambaga.

8

Sarnaselt praegusega sõltuvad ka edaspidi ettevõtlustulu maksu jagamise reeglid sellest, kas

ettevõtlustulu maksu maksja on II sambaga liitunud või mitte. Alates 2025. aastast lisaks ka

sellest, kas ta on oma kogumispensioni makse määra vabatahtlikult suurendanud. Ettevõtlustulu

maksu määr on ELMS-i §-s 4 tehtavate muudatuste järel kas 20%, 22%, 24% või 26%. Kõigil

eelkirjeldatud juhtudel jaotatakse 20 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust proportsionaalselt

tulu- ja sotsiaalmaksu nominaalsetele maksumääradele. Kuna tulumaksumäär tõuseb 2025.

aasta alguses 22%-le, jaotatakse 22/55 tasutud ettevõtlustulu maksust tulumaksu ja 33/55

sotsiaalmaksu jagamise reeglite kohaselt. II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja puhul

kantaks kas 2, 4 või 6 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust isiku valitud pensionifondi või

tema pensioni investeerimiskontole.

Kehtestatava maksu ja selle jaotamisreeglite korral kohalduks kõigile ettevõtluskonto

kasutajatele ravikindlustuskaitse saamiseks sama tulu piirmäär. Lisaks suureneksid oluliselt

ettevõtluskonto kasutaja sissemaksed II sambasse. Kui kehtiva seaduse kohaselt on 2000 eurot

teeniva ettevõtluskonto kasutaja pensionifondi või -kontole kantava kogumispensioni makse

osa 14,55 eurot, siis uue maksude jagamisreegli kohaselt oleks see 120 eurot. Seda siis juhul,

kui kogumispensioni makse määra on vabatahtlikult suurendatud 6%-ni.

Paragrahvi 2 punktiga 1 jäetakse MKS-i § 251 lõike 3 punktist 1 välja viide ettevõtlustulu

maksu maksjale ja § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks MKS-i § 251 lõike 4 punkt 17.

Nimetatud sätete kohaselt kantakse töötamise registrisse ka ettevõtlustulu maksu maksja.

Selline kohustus tuleb ELMS-i §-st 7. Kuigi tavaliselt teeb töötamise registri kandeid tööd

võimaldav isik, siis nende isikute rühma puhul oli see ülesanne pandud maksuhaldurile.

ELMS-i vastuvõtmise hetkel plaanitud ettevõtluskonto kasutaja töötamise registrisse kandmine

sellisel kujul ei ole realiseerunud. Teistele asutustele on info edastamiseks kasutatud töötamise

registri asemel teisi kanaleid, mistõttu muudetakse MKS-i § 251 lõike 3 punkti 1 ja tunnistatakse

kehtetuks MKS-i § 251 lõike 4 punkt 17.

Paragrahvi 2 punktiga 2 lisatakse MKS-i § 251 lõike 4 punkti 2 täpsustus, mis reguleerib

teenuse tellija kohustust kanda tööd tegev isik töötamise registrisse. Nimetatud punkti kohaselt

kantakse töötamise registrisse võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud.

Võlaõigusliku lepingu alusel osutavad teenuseid ka FIE-d ja ettevõtluskonto kasutajad.

Sarnaselt FIE-ga tasub ettevõtluskonto kasutaja saadud tulult maksud ise ja neid töötamise

registrisse ei kanta. Teatud juhtudel võib juriidilisel isikul siiski tekkida ettevõtluskontole

kantud tasult sotsiaalmaksu tasumise kohustus, mistõttu on täpsustus vajalik vältimaks ka neil

juhtudel töötamise registrisse kandmise kohustuse tekkimist.

Paragrahvi 2 punktiga 4 täiendatakse MKS-i § 27 lõiget 1 punktiga 12. Uue punktiga lisatakse

avalike andmete loetellu ettevõtlustulu maksu maksja andmed (nimi ja isikukood) ning

ettevõtluskonto number.

Ettevõtlustulu maksu maksmise kohustus on ettevõtlustulu saajal ja selle kogumine toimub

isikustatult. Ettevõtluskontole kantud tulu võetakse 2024. aastal arvesse ettevõtluskonto

kasutaja maksuvaba tulu suuruse määramisel. Ka kogumispensioni makse osa kantakse selle

isiku pensionikontole, kellele ettevõtluskonto kuulub ja muud sotsiaalsed tagatised tekivad

samal isikul. Samuti tekib ettevõtluskonto kasutajal, kellele kuuluvale ettevõtluskontole on

laekunud enam kui 40 000 eurot aastas, kohustus jätkata tegevust muus ettevõtlusvormis (FIE-

na või OÜ kaudu). Selleks, et täita erinevates seadustes sätestatud reegleid, peab makstav tasu

olema kantud selle isiku kontole, kes teenust osutab või kaupa müüb ning seda ei ole võimalik

9

teha ettevõtluskonto numbrit ja selle omaniku isikuandmeid teadmata. Seega on kogutavate ja

avalikustatavate andmete maht minimaalne, mis selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik.

SMS-i § 2 lõike 9 ja TuMS-i § 1 lõike 5 kohaselt vabaneb väljamakse tegija võlaõigusliku

lepingu alusel füüsilisele isikule makstud teenustasult maksude tasumisest, kui tasu

maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse kohaselt ehk kantakse

ettevõtluskontole. Kuna n-ö tavalisele arvelduskontole tasu kandmine võib tasu maksjale kaasa

tuua arvestatava maksukohustuse, on tasu maksjal põhjendatud soov kontrollida esitatud

andmete õigsust ehk saada kinnitus, kas teenuse osutaja esitatud arvelduskonto vastab ELMS-i

§ 1 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Ettevõtluskonto kasutaja kontoandmete kontrollimise

võimalus aitab maandada teenust telliva isiku riski saada täiendav maksukohustus

ettevõtluskonto kasutaja tahtlikult või juhuslikult esitatud valeandmete tõttu.

ELMS-i § 5 lõike 3 kohaselt on krediidiasutusel kohustus esitada maksuhaldurile

ettevõtluskonto avamise lepingu sõlmimisel või selle lõpetamisel andmed konto kasutaja kohta.

Muuhulgas esitatakse maksuhaldurile ettevõtluskonto number, mistõttu kõnealuse muudatuse

tõttu krediidiasutuse ja maksuhalduri vahelist andmevahetust täiendada ei ole vaja.

Ettevõtluskonto puhul on tegemist kontoga, kuhu võib kanda üksnes ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse alusel maksustatavaid tulusid (ELMS § 1 lg 3) ehk kontoga, kuhu

kantakse üksnes ettevõtlustulu. Seega pole tegemist eriliiki isikuandmetega. Ettevõtluskonto

numbri avalikustamise põhiseaduslikkuse analüüs on esitatud selle peatüki viimases alalõigus

„Muudatuste kooskõla põhiseadusega“.

Paragrahviga 3 muudetakse RPKS-i § 12 lõike 2 punkti 1, mis reguleerib isikustatud

sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osana arvesse võtmise reegleid. Sätet täiendatakse

viitega SMS-i § 2 lõike 1 punktile 10. Nimetatud punkti alusel makstud sotsiaalmaks võetakse

pensionikindlustuse osana arvesse, kui see on deklareeritud. SMS-i § 2 lõike 1 punkti 10 alusel

maksab sotsiaalmaksu juriidiline isik või FIE, kui ta ostab teenust ettevõtluskonto kasutajalt.

Muudatus on seotud eelnõu §-s 4 tehtavate muudatustega.

Paragrahvi 4 punktiga 1 täiendatakse SMS-i § 2 lõiget 1 punktiga 10. Tegemist on osaga

muudatusest, millega jäetakse välja kuritarvituste vältimiseks kehtestatud täiendav

tulumaksukohustus ning selle asemel kehtestatakse täiendav sotsiaalmaksukohustus.

Kuritarvituse oht seisneb töösuhte asendamises ettevõtluskonto kaudu toimuva näiliku

ettevõtlussuhtega ja sedakaudu tasu maksja maksukoormuse vähendamises.

SMS-i § 2 lõikesse 1 lisatava uue punkti (p 10) kohaselt tuleb võlaõigusliku lepingu alusel

teenust osutavale isikule makstud tasult maksta sotsiaalmaksu, kui tasu maksab ettevõtluskonto

kasutajale juriidiline isik. Maksukohustus lasub teenuse ostjal. Maksu ei tule tasuda kogu

teenustasult, vaid seaduses sätestatud osalt. Eelnõu kohaselt on selleks 50%. Teenustasust

sotsiaalmaksuga maksustatava osa määramisel on lähtutud mitmest näitajast. Esiteks

sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurusest, millest alates tekib õigus ravikindlustuskaitsele.

See ei oleks teiste maksumaksjate suhtes õiglane, kui ettevõtluskonto kasutaja saaks

ravikindlustuskaitse teistest aktiivselt tegutsevatest inimestest väiksema tulu teenimisel7. Lisaks

peaks teenustasu maksja sotsiaalmaksuga maksustatava osa määramisel arvestama

väljatöötamiskavatsuses tõstatatud probleemiga, et täiendav maksukohustus peaks takistama

7 2025. aastal eeldab ravikindlustuskaitse saamine vähemalt 820 euro suuruse tulu teenimist ja sellelt sotsiaalmaksu tasumist. Kõnealuse muudatuse jõustumisel on ettevõtluskonto kasutajal õigus ravikindlustuskaitsele, kui juriidilisele isikule on teenust osutatud vähemalt 950 euro eest.

10

töösuhte asendamist näiliku ettevõtlusega. Samas on jätkuvalt muudatuse üks eesmärkidest

vähendada teenuse ostja maksukoormust, kuid seda piirini, mis tagab kuritarvituste vältimise.

Teenustasu kogu ulatuses sotsiaalmaksuga maksustades oleks tulemus äraspidine ehk olukorra

soodsamaks muutmise asemel äriühingu maksukoormus suureneks. Eelnõus pakutava variandi

puhul väheneb äriühingu efektiivne maksumäär 25%-lt 16,5%-le.

Muudatuse puhul ei ole tegemist tavapärasel viisil aktiivse tulu sotsiaalmaksuga

maksustamisega. Sarnaselt tulumaksuga on ka sotsiaalmaksu puhul tegemist juriidilise isiku

täiendava maksukohustusega, mille peamine eesmärk on tasandada ettevõtluskonto kasutaja ja

tööjõu maksukoormuse erinevust. Eelmainitud olemuslikust erinevusest hoolimata tasutakse

sotsiaalmaksu uue punkti alusel maksutehniliselt siiski sarnaselt muu aktiivse tuluga ehk

igakuiselt ja isikustatult. Erinevalt muust aktiivsest tulust ettevõtluskonto kasutajale makstud

tasult töötuskindlustusmakset ega kogumispensioni makset kinni ei peeta. Samas võetakse

makstud sotsiaalmaks tavapärasel viisil arvesse tagatiste määramisel. Selle tulemusel võib

ettevõtluskonto kasutaja saada ravikindlustuskaitse ning suurenevad tema ajutise töövõimetuse

hüvitis, tulevane pension ja vanemahüvitis. Kehtivate reeglite kohaselt peab 2025. aastal

ravikindlustuskaitse saamiseks olema ettevõtluskonto kasutaja tulu vähemalt 2255 eurot kuus.

Muudatuse järel üksnes äriühingule ettevõtluskonto kaudu teenust osutades langeks

ravikindlustuskaitse saamiseks nõutav tulu piir 950 eurole kuus.

Seega kätkeb eelkirjeldatud viisil ühe maksu teisega asendamine mitut eelist. Esiteks

suurenevad ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalsed tagatised. Tagatiste puudumine ja lünklikkus

on praegu ettevõtluskonto kasutaja üks peamistest probleemidest. Samas väheneb teataval

määral juriidilise isiku8 maksukoormus, mis omakorda suurendab ettevõtluskonto kasutaja

võimalust osutada teenust ka juriidilistele isikutele. Lisaks koheldakse sarnases olukorras

olevaid erinevaid juriidilisi isikuid sarnaselt. Praegu laieneb täiendav tulumaksukohustus

ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasult üksnes FIE-le, residendist äriühingule,

mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele (TuMS § 51 lg

3) ning mitteresidendist juriidilise isiku püsivale tegevuskohale (TuMS § 53 lg 5). Samas ei teki

täiendavat tulumaksukohustust, kui teenuse saaja on avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi või

kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mitteresidendist juriidiline isik, kellel ei ole Eestis

püsivat tegevuskohta, kuna nimetatud isikutele ei laiene kohustus tasuda tulumaksu TuMS-i

§ 51 alusel. Sotsiaalmaksukohustuse kehtestamisel ebavõrdne kohtlemine kaob. Lisaks

eeltoodule on tagatud kõige olulisem ehk täiendav sotsiaalmaksukohustus piirab jätkuvalt

kuritarvituste võimalusi.

Kehtestatav maksukohustus ei ole lausaline. Selle kohaldamisel rakenduvad kaks erisust, mille

täpsemaid tingimusi on selgitatud eelnõu § 4 punkti 4 juures.

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse SMS-i § 9 lõike 1 punkti 1. Paragrahvis 9 sätestatakse

sotsiaalmaksu maksmise kord. Nimetatud sättes muudetakse viidet maksuobjektile ja loetellu

lisatakse uus punkt, mille alusel juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu ettevõtluskonto

kasutajale makstud poolelt teenustasu summalt. Muudatuse kohaselt deklareeritakse

ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasu iga kuu ja isikustatult.

8 Lihtsuse huvides käsitleb seletuskirjas mõiste „juriidiline isik“ kõiki isikuid, kellel tekib SMS-i § 2 lõike 1 punkti 10 alusel

sotsiaalmaksu tasumise kohustus ehk FIE-t, residendist äriühingut, mittetulundusühingut, sihtasutust, juriidilisest isikust usulist ühendust, mitteresidendist juriidilist isikut, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või töötajad, avalik-õiguslikku juriidilist isikut ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutust.

11

Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse SMS-i § 9 lõike 1 punkti 2. Nimetatud punkti kohaselt ei

tule võlaõigusliku lepingu alusel tasu maksval isikul tasuda sotsiaalmaksu, kui tasu saaja on

füüsilisest isikust ettevõtja ja tasu on saaja ettevõtlustulu. Sätestatut laiendatakse ka olukorrale,

kui tasu makstakse ettevõtluskontole. Ettevõtluskontole kantakse ELMS-i § 1 lõikes 3

nimetatud tulu, mis on teenitud füüsilise isikuna. Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuna

kirjeldatav vabastus on kehtiva seaduse kohaselt tuletatav SMS-i § 2 lõikes 9 sätestatust. Pärast

maksuobjekti laiendamist ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasule on õigusselguse

huvides selline täpsustus siiski kohane.

Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse SMS-i § 9 lõiget 1 kahe uue punktiga, milles esitatud

juhtudel vabastatakse tasu maksja sotsiaalmaksu tasumise kohustusest. Punkti 21 kohaselt ei

tule ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostes tasuda täiendavalt sotsiaalmaksu füüsilisel isikul.

Ettevõtluskonto kasutamise kuritarvituste võimalus puudutab eeskätt ettevõtlusega tegelevaid

isikuid, mistõttu ei kohaldu kõnealune vabastus füüsilisest isikust ettevõtja puhul. Lisaks

füüsilisele isikule on sotsiaalmaksu tasumisest vabastatud mitteresidendid, kellel puudub Eestis

püsiv tegevuskoht või töötajad, kuna neil puudub püsivam side Eestiga. Füüsilise isiku ja

mitteresidendi puhul sotsiaalmaksu osa siiski laekumata ei jää. Seda tasub ettevõtluskonto

kasutaja, kellelt laekunud ettevõtlustulu maksust osa kantakse sotsiaalmaksu katteks.

Seega ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostes hakkavad sotsiaalmaksu tasuma residendist

juriidilised isikud, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutused, mitteresidendid, kellel on

Eestis püsiv tegevuskoht või töötajad, ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Tegemist on isikutega,

kelle puhul töösuhte asendamine näiliku ettevõtlusega avaldaks olulist mõju maksulaekumisele

ja teenuse osutajate sotsiaalsetele tagatistele.

Teine erisus (§ 9 lõike 1 punkt 22) puudutab platvormi vahendusel äriühingule teenuse

osutamist. Kui teenuse osutaja on ettevõtluskonto kasutaja, on olemuslikult tegemist

väikeettevõtlusega ning sel viisil teenitud tulude maksustamisel peaksid kohalduma üksnes

ettevõtlustulu maksustamise reeglid. Maksude kokkuhoiule ja kuritarvitustele taoline ärimudel

ei viita. Lisaks kohustab maksualase teabevahetuse seadus esitama kõikide platvormilt tasu

saavate isikute kohta maksuhaldurile andmed, mis omakorda välistab võimaluse saada

platvormi vahendusel maksustamata tulu.

Siiski pole platvormide vahendusel äriühingule osutatavatele teenustele kehtestatav

sotsiaalmaksu vabastus lausaline. Erisus ei rakendu kahel juhul. Esiteks selliste teenuste puhul,

kui tegemist on olemuslikult tööjõurendiga. Välistuse eesmärk on kuritarvituste vältimine.

Töölepinguseaduse kohaselt on renditöö puhul tegemist kolmepoolse töösuhtega. Kui

klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt – töötaja ja tööandja – siis renditöö puhul osaleb

töösuhtes kolmandana ka kasutajaettevõtja. Renditöösuhte puhul sõlmib tööandja ehk

rendiagentuur renditöötajaga töölepingu, mille alusel lähetab ta renditöötaja ajutiselt tööd

tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all.

Kasutajaettevõtja on töölepingu seaduse kohaselt kolmas isik, kelle juhtimisele ja kontrollile

alludes töötaja ajutiselt tööd teeb. Sarnast skeemi kasutatakse ka platvormide vahendusel

tehtavate n-ö tööampsude korral. Tavaliselt ei sõlmita sellisel juhul töö tegijaga töölepingut,

vaid võlaõiguslik teenuse osutamise leping (nt käsundusleping). Selliseid töö tegijaid

kasutatakse peamiselt ajutise koormuse suurenemise perioodil või haigestunud või puhkusel

oleva töötaja asendamiseks. Traditsioonilisest platvormi vahendatavast teenusest eristab

tööampsu nt töö tegemine varem kindlaks määratud ajal ja kohas, tellija töövahendite

kasutamine, töö tegemine tellija juhiste kohaselt ning tehtav töö on kokkulepitud ajaraamis

12

kestev ja jätkuv. Seega tööampsude tunnused sarnanevad töösuhtele. Seega transpordi- või

kullerteenuse ostmisel täiendavat sotsiaalmaksu tasuda ei tule, kuid platvormi vahendusel

teatud tundideks või päevadeks tööd tegema võetud inimesele makstud tasule vabastus ei

kohaldu. Kui platvorm pakub äriühingule ajutist tööjõudu, siis peaksid ka edaspidi töö tegijale

makstava tasu maksustamisel rakenduma tavapärased töötasu maksustamise reeglid.

Sättesse on lisatud ka teine välistus, mille eesmärk on samuti vähendada kuritarvituste

võimalusi ning mille rakendumisel tuleb platvormi vahendusel ettevõtluskonto kasutajale

makstud tasult äriühingul maksta sotsiaalmaksu. Kui platvormi vahendusel oleksid kõik

äriühingule osutatavad teenused täiendavast sotsiaalmaksust vabastatud, on võimalik, et

arendatakse platvorm, mille kaudu saab tellida kõikvõimalikke teenuseid. See omakorda

võimaldaks ettevõtluskonto kasutajal suunata teenuse osutamine platvormi kaudu otse

äriühingule, mis vabastaks teenuse tellija täiendavast sotsiaalmaksust. Selle vältimiseks

lisatakse seadusesse täpsustus, et teenuse ostmisel platvormi vahendusel ei tohiks teenuse

osutaja olla tuvastatav. See vähendab võimalust, et enne teenuse osutamist registreerib

ettevõtluskonto kasutaja end platvormile ja teenust sooviv äriühing esitab enda välja valitud

teenuse osutajale tellimuse platvormi kaudu. Seega kui teenuse tellija saab enne teenuse

tellimist selle osutajat kas nime või muude spetsiifiliste näitajate põhjal identifitseerida, siis

kõnealune sotsiaalmaksu vabastus ei kohaldu.

Eelnõu § 5 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks TuMS-i § 34 punkt 13. Muudatusega kaotatakse

FIE-dele kehtestatud keeld arvata ettevõtlustulust maha ettevõtluskonto kasutajale makstud

teenustasu. Olemuslikult tähendab kulu mahaarvamise keeld selle kulu tulumaksuga

maksustamist. Samasisuline muudatus tehakse äriühingule, kelle puhul loeti ettevõtluskonto

kasutajale makstud teenustasu ettevõtlusega mitteseotud kuluks (TuMS § 51 lõike 2 punkti 1

alusel) ja sellelt tuli tasuda tulumaksu. Eelnõus on see tulumaksukohustus asendatud

kohustusega tasuda 50%-lt teenustasu summalt sotsiaalmaksu. FIE-st teenuse ostja puhul on

tasutud sotsiaalmaks ka ettevõtlustulust maha arvatav.

Eelnõu § 5 punktiga 2 tehakse täpsustus TuMS § 49 lõike 2 punktis 1. Nimetatud punktis

toodud piirmäära ulatuses on residendist juriidilisel isikul võimalik teha maksuvabalt kingitusi

ja annetusi TuMS §-s 11 sätestatud nimekirja kantud mittetulundusühingutele. Kingituste ja

annetuste piirmäär on seotud annetusi tegeva isiku makstud sotsiaalmaksuga – 3% tasutud

isikustatud sotsiaalmaksust. Kuna käesoleva eelnõuga sotsiaalmaksu objekti laiendatakse,

tehakse täpsustus ka nimetatud TuMS-i punktis toodud SMS-i sätetele viitamises. Muudatuse

järgselt võetakse nimetatud tulumaksusoodustuse suuruse määramisel arvesse ka SMS § 2 lõike

1 punkti 10 alusel makstud sotsiaalmaks. Selle punkti alusel maksab juriidiline isik

sotsiaalmaksu, kui ta tellib teenuse ettevõtluskonto kasutajalt.

Sama piirmäär ehk isikustatud sotsiaalmaksu summa võetakse aluseks ka TuMS § 49 lõikes 4

nimetatud vastuvõtukulude maksuvaba osa määramisel, mistõttu mõjutab eelkirjeldatud

muudatus ka nimetatud maksuvabastust. Seega suurendab TuMS § 49 lõike 2 punktis 1 tehtav

muudatus ka juriidilise isiku vastuvõtukulude maksuvaba osa. Seda siis juhul, kui juriidiline

isik maksab teenustasu ettevõtluskonto kasutajale ja maksab sellelt tasult sotsiaalmaksu SMS §

2 lõike 1 punkti 10 alusel.

Eelnõu § 5 punktiga 3 muudetakse TuMS-i § 51 lõike 2 punkti 1. Sellest sättest jäetakse välja

viide kehtetuks tunnistatavale TuMS-i § 34 punktile 13. Tegemist on sätetega, mille alusel tuleb

äriühingul tasuda ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasult täiendavalt tulumaksu.

13

ELMS-i vastuvõtmisel kehtestati äriühingule ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasult

tulumaksu tasumise kohustus TuMS-i § 51 lõike 2 punkti 1 alusel. Selle tulemusel maksab

lisaks ettevõtluskonto kasutaja makstavale ettevõtlustulu maksule samalt summalt tulumaksu

ka äriühing, mis tasandab ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu ja palgatulu maksukoormuse

erinevust. Eelkirjeldatud sätete koosmõjul ühtlustub ettevõtluskonto ja tööjõu maksukoormus

– 20% ettevõtlustulu maksu tasub ettevõtluskonto kasutaja kontole laekunud summalt ja samas

ulatuses tulumaksu (maksumäär 20/80) teenuse saaja. Teenuse saajale täiendava

maksukohustuse kehtestamise eesmärk oli vältida töösuhte asendamist näiliku ettevõtlusega

ettevõtluskonto kasutamise kaudu. Samas ei tekkinud täiendavat tulumaksukohustust, kui

teenuse saaja oli avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus

või mitteresidendist juriidiline isik, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, kuna nimetatud

isikutele ei laiene kohustus tasuda tulumaksu TuMS-i § 51 alusel.

Täiendav tulumaksukohustus tähendab seda, et teenust osutaval väikeettevõtjal on

ettevõtluskontot mõistlik kasutada üksnes juhul, kui teenuse sihtrühmaks on füüsilised isikud,

nt lapsehoiuteenus. Siiski on hulk teenuseid, mida tellivad nii füüsilised kui ka juriidilised

isikud, nt koristusteenus jms. Viimati kirjeldatud juhul on ettevõtluskonto kasutamine suurema

maksukoormuse tõttu praegu pigem välistatud.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse eelnõu jõustumine. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab

maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma üldjuhul vähemalt kuus

kuud. Sätestatu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. jaanuaril. Samast kuupäevast hakkavad

kohalduma ka kogumispensioni makse määrad 4% ja 6%. Nimetatud muudatuse tõttu

suurendatakse pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu maksu

määra. Tegemist on ainsa kohustusi suurendava muudatusega käesolevas eelnõus. Samas võib

eeldada, et kogumispensioni makse määra vabatahtlikult suurendanud inimeste ootus on teha

kõrgema määra alusel sissemakseid pensioni teise sambasse ka ettevõtluskontole laekunud

tulust. Seetõttu on kohane jõustada muudatused samast kuupäevast, kui jõustuvad

kogumispensioni makse määra muutused. Muudatuse hilisem jõustamine võib rikkuda nende

inimeste õiguspärast ootust.

Muudatuse kooskõla põhiseadusega

Perekonna- ja eraelu puutumatus on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 26.

Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega

eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku

korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija

tabamiseks.

Eraelu kaitset aitab tagada isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679 ning isikuandmete

kaitse seadus. Üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt (e) lubab töödelda isikuandmeid, kui

isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutaval

töötlejal avaliku võimu teostamiseks.

Ettevõtluskonto numbri avaldamise legitiimne eesmärk on tõhustada maksukogumist ning

tagada maksukohustuslaste ühetaoline kohtlemine. ELMS-is sätestatud maksustamise erikord

rakendub üksnes tasu kandmisel ettevõtluskontole. Muule kontole kandmisel erikord ei rakendu

ja saadud tulult võivad jääda maksud tasumata. Tasu kandmine muule kontole võib tekkida

ettevõtluskonto kasutaja tahtlikult või ekslikult esitatud muu konto numbri tõttu. Mõlemal juhul

toob see tasu maksjale kaasa täiendava maksukohustuse – kõikide tööjõumaksude tasumise

14

kohustuse. Kui tasu maksjal puudub teadmine, et tegemist ei ole ettevõtluskontoga, siis ka

tööjõumaksude tasumise kohustus jääb teadmatusest täitmata. Maksude korrektne tasumine,

mida erikorda rakendavale kontole tasu kandmine tagab, teenib nii maksumaksjate huve kui ka

avalikke huve ja on eesmärgina seega legitiimne.

ELMS-iga kehtestatud maksustamise erikord rakendub üksnes juhul, kui tasu on makstud

kontole, mille kohta on sõlmitud maksustamise erikorda rakendav leping. Tasu kandmisel

nimetatud kontole rakendub erikord automaatselt ja on välistatud maksude mittetasumine.

Seega on kavandatav muudatus eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest kontonumbri õigsuse

kontrollimine vähendab maksukohustuslaste võimalusi jätta tahtlikult või ekslikult esitatud

valeandmete tõttu maksud tasumata.

Eelnõus sätestatud ettevõtluskonto numbri avalikustamise alternatiivina saab käsitada seda, kui

ettevõtluskonto kasutaja esitab lisatõendeid tasu maksjale või tasu maksja deklareerib

isikustatult kõikidele ettevõtluskonto kasutajatele makstud tasud, mis võimaldab maksuhalduril

kontrollida maksude tasumise õigsust.. Esimesena nimetatud alternatiiv on maksumaksjatele

kindlasti koormavam, kuna ettevõtluskonto kasutaja peaks tasu maksjale esitama lisatõendeid

(nt pangaga sõlmitud lepinguid või kinnitusi), et konkreetne konto on talle kuuluv

ettevõtluskonto ja seda pole tasu maksmise päeva seisuga suletud. Selliseid tõendeid tuleks

ettevõtluskonto kasutajal esitada vajaduse korral ka korduvalt. Teine variant, mille kohaselt

tuleks kõik ettevõtluskontole kantud tasud deklareerida, suurendab oluliselt nii tasu maksja kui

ka maksuhalduri halduskoormust ning eeldab uue IT-arenduse tegemist. Seega eelkirjeldatud

alternatiivid ei suuda probleemi sellise efektiivsusega lahendada, kui suudab eelnõus pakutud

variant.

Muudatus puudutab ettevõtlustulu teenimiseks kasutatavat kontot. Muid tulusid sellele kontole

kanda ei ole lubatud (ELMS § 1 lõige 2). Ettevõtluskonto numbri avalikustamisega ei kaasne

tema ettevõtlusega seotud muude andmete (ärisaladuse, tulude suuruse jms) avalikustamist.

Liiati kuulub ettevõtluseks kasutatava konto number tavaliselt nende andmete hulka, mida

ettevõtjad omaalgatuslikult avalikustavad. Seega võib kõnealust põhiõigusesse sekkumist

lugeda pigem väikseks ja vähe intensiivseks. Teisalt kaalub sekkumise üles maksude kogumise

efektiivsus ja teistel maksumaksjatel tekkida võiv lisakulude risk. Tasu maksja lisanduv

maksukohustus võib suureneda kuni 70%-ni makstud tasust. Põhjendatud on tasu maksja huvi,

et see risk saaks maandatud. Seega teenib muudatus maksumaksjate ja avalikku huvi. Võttes

arvesse maksukogumise tõhustamise vajadust ja maksukohustuslaste ühetaolise kohtlemise

nõuet, võib kõnealust muudatust pidada mõõdukaks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja

välissuhetele, regionaalarengule ega muid otseseid ega kaudseid mõjusid. Eelnõu rakendamine

mõjutab majandust, sotsiaalvaldkonda ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldust.

15

6.1. Kavandatav muudatus: ettevõtluskonto kasutajale teenustasu maksmisel juriidilisel isikul

tekkiva tulumaksukohustuse kaotamine ja sotsiaalmaksukohustuse kehtestamine

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: muudatuse tulemusel suureneb

ettevõtluskonto kasutaja eest makstav sotsiaalmaksu summa, mis omakorda mõjutab tema

sotsiaalmaksu laekumisest sõltuvaid sotsiaalseid tagatisi. Ettevõtluskonto kaudu juriidilisele

isikule teenust osutav isik võib lisanduva sotsiaalmaksu tasumise tulemusel saada

ravikindlustuskaitse. Lisaks suurendab see tema ajutise töövõimetuse hüvitist, vanemahüvitist

ja tulevast riiklikku pensioni. See omakorda suurendab ettevõtluskonto kasutaja kindlustunnet

ja motivatsiooni avada ja kasutada ettevõtluskontot.

Sihtrühm: ettevõtluskonto kasutajaid oli 2024. aasta 1. aprilli seisuga 23 848. Nii kehtiva

maksustamiskorra kohaselt kui ka muudatuste järel ei sõltu ettevõtluskontole kantud tulu

maksustamine ettevõtluskonto kasutaja elukohast. Samas on Eestis piirkondi, kus

ettevõtluskonto kasutajaid on märgatavalt rohkem, mistõttu on ka neis maakondades

proportsionaalselt mõjutatud sihtrühm suurem ja mõju sagedasem.

Tabel 1. Ettevõtluskonto kasutajate elukohapõhine jaotus

Harju maakond 13 961

Tartu maakond 2675

Ida-Viru maakond 2307

Pärnu maakond 923

Lääne-Viru maakond 554

Viljandi maakond 517

Saare maakond 326

Rapla maakond 310

Jõgeva maakond 290

Valga maakond 279

Võru maakond 218

Põlva maakond 204

Järva maakond 197

Lääne maakond 158

Hiiu maakond 76

Maakond teadmata 853

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Muudatus mõjutab otseselt üksnes neid ettevõtluskonto kasutajaid, kes osutavad teenuseid

järgmistele isikutele: FIE-d, residendist äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused,

juriidilisest isikust usulised ühendused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi või kohaliku

omavalitsuse üksuse asutused või mitteresidendist juriidilised isikud, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht või töötajad. Praegu ettevõtluskonto kasutajale eelloetletud isikute makstud

teenustasusid isikustatult ei deklareerita, mistõttu puudub selge ülevaade selliseid teenuseid

osutavate isikute arvust ja teenuste mahust. Kuna FIE-le, residendist äriühingule,

mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele või

mitteresidendist juriidilise isiku püsivale tegevuskohale teenuse osutamisel tekib teenuse saajal

täiendav tulumaksu tasumise kohustus, võib eeldada, et siis ostavad nad taolisi teenuseid üksnes

piiratud mahus.

16

Kuigi muudatus mõjutab kõiki ettevõtluskonto kasutajaid, siis mõju ulatus sõltub sellest, kui

suure osa ettevõtluskonto kasutaja tuludest moodustavad juriidilistelt isikutelt saadud

teenustasud. Kui täiendav sotsiaalmaksukohustus kehtiks täna ja ettevõtluskonto kasutaja

osutaks teenuseid üksnes juriidilisele isikule, tuleks tal ravikindlustuskaitse saamiseks teenida

tulu vähemalt 760 eurot kuus9. Sellises suuruses tulu teenijaid oli näiteks 2023. aasta septembri

andmete põhjal 1255 ehk 21% sel kuul ettevõtluskonto kaudu tulu teenijatest. See oleks

ligikaudne suurim arv ettevõtluskonto kasutajaid, kes muudatuse järel saaks

ravikindlustuskaitse üksnes ettevõtluskonto kaudu tulude maksustamise alusel.

Mõju ulatus: mõju ulatus ettevõtluskonto kasutaja tagatistele sõltub sellest, kui suure osa oma

pakutavatest teenustest osutatakse isikutele, kellel tekib kohustus tasuda ettevõtluskonto

kasutajale makstud tasult sotsiaalmaksu. See sõltub suuresti tegevusvaldkonnast

(lapsehoidmise teenus vs programmeerimine) ning võib oluliselt erineda.

Kui tegemist on ettevõtluskonto kasutajaga, kes enamiku oma teenustest osutab juriidilisele

isikule, võib mõju ulatus tagatistele olla arvestatav. Näiteks kui 2025. aastal osutaks

ettevõtluskonto kasutaja teenuseid üksnes isikutele, kellel tekib eelnõu kohaselt sotsiaalmaksu

tasumise kohustus, langeks ravikindlustuskaitse saamise eelduseks olev kuine tulu piirmäär

seniselt 2255 eurolt 950 eurole.

Võib eeldada, et võimaluse korral suurendavad ettevõtluskonto kasutajad teenuste osutamist

juriidilistele isikutele. Eeskätt puudutab see väiksema sissetulekuga ettevõtluskonto kasutajaid,

kuna selle tulemusel võib neil senisest väiksema tulu korral tekkida ravikindlustuskaitse.

Mõju avaldamise sagedus: mõju sagedus sõltub sellest, mil määral teenuse osutaja sotsiaalseid

tagatisi (nt ravikindlustust) kasutab.

Ebasoovitavate mõjude risk: juriidiliste isikute maksukoormuse vähendamisel võib

suureneda risk, et võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaid inimesi survestatakse avama

ettevõtluskontot. Ettevõtluskonto kasutamisele üleminekul vähenevad teenuse osutaja

töötuskindlustuse tagatised – ettevõtluskonto kasutaja ei tasu töötuskindlustusmakset ega saa

seetõttu teistega võrdväärseid tagatisi. Tegemist pole siiski erandliku olukorraga, kuna

samaväärne tagatiste vähenemine tekib ka juhul, kui teenuse osutaja registreerib end FIE-na.

Kõnealuse riski maadamise üks võimalus on elanikkonna teadlikkuse parandamine, et

ettevõtluskonto avamisega vähenevad töötuskindlustuse tagatised. See võimaldaks inimesel

teha kaalutletud ja teadliku otsuse.

Lisaks töötuskindlustusele võib ettevõtluskonto kasutamisele üleminek mõjutada ka selle

kasutaja ravi- ja pensionikindlustust. Isikute arv, kelle ravikindlustustagatised võivad väheneda,

oleks 2023. aasta andmete põhjal 39 655 inimest10. Sihtrühm on kindlasti väiksem, kuna

võlaõigusliku lepingu alusel saadav tulu võib olla teenitud töösuhte kõrvalt ning sellisel juhul

on ravikindlustuskaitse tagatud töösuhte alusel.

Samas juriidilisele isikule lisanduva sotsiaalmaksukohustuse tõttu vähenevad ettevõtluskonto

kasutaja ravi- või pensionikindlustuse tagatised võrreldes võlaõigusliku lepingu alusel teenuse

osutamisega siiski üksnes marginaalselt. Lisaks tasandab II sambaga liitunud ettevõtluskonto

kasutaja ettevõtlustulu maksu määra suurendamine tema II samba tagatisi. Seetõttu on erinevate

muudatuste koosmõjus ebasoovitavate mõjude risk siiski väike ja eespool kirjeldatud

maandamismeede, mis seisneb kontokasutajate teavitamises ja teadlike otsuste langetamises,

on piisav.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju

ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavate mõjude risk samuti väike.

9 Muudatuse potentsiaalne sihtgrupp 2023.aastal oleks 760 kuni 1 800 eurot teenivad ettevõtluskonto kasutajad. 10 Isikud, kelle kuu sissetulek võlaõigusliku lepingu alusel on vahemikus 654 eurot kuni 1800 eurot.

17

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: muudatusel on mõju ettevõtluskeskkonnale

ja eeskätt väikeettevõtjate tegevusele. Olulisim mõju seisneb selles, et muudatuse tulemusena

väheneb ettevõtluskonto kasutajale teenustasu maksva juriidilise isiku maksukoormus.

Kehtiv täiendav tulumaksukohustus tähendab seda, et teenust osutaval väikeettevõtjal on

ettevõtluskontot mõistlik kasutada üksnes juhul, kui teenuse sihtrühmaks on füüsilised isikud,

nt lapsehoiuteenus. Siiski on hulk teenuseid, mida tellivad nii füüsilised kui ka juriidilised

isikud, nt koristusteenus jms. Viimati kirjeldatud juhul on ettevõtluskonto kasutamine kõrge

maksukoormuse tõttu praegu pigem välistatud. Ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel

tekkiva maksukohustuse vähendamine laiendaks nii ettevõtluskonto kasutaja tegevusvaldkonda

kui ka äriühingute võimalusi osta teenust ettevõtluskonto kasutajalt.

Sihtrühm: sihtrühm on nii ettevõtluskonto kasutajad kui ka neilt teenuseid ostvad juriidilised

isikud.

Praegu ei ole riigil ülevaadet juriidilistest isikutest, kes ettevõtluskonto kasutajalt teenuseid

ostavad. Tingitud on see sellest, et juriidilisel isikul ei ole kohustust isikustatult deklareerida

ettevõtluskonto kasutajale makstud teenustasusid. Kuna juriidilisele isikule teenuse osutamisel

tekib teenuse saajal täiendav tulumaksu tasumise kohustus, võib eeldada, et praegu ostavad nad

selliseid teenuseid üksnes piiratud mahus. Seega puudutab muudatus otseselt väga väikest osa

juriidilistest isikutest.

Ettevõtluskonto kasutajaid on 2024. aasta 1. aprilli seisuga 23 848. Võib eeldada, et täiendavast

maksukohustusest tingituna osutab üksnes väike osa neist teenuseid juriidilistele isikutele.

Konkreetseid ettevõtlusvaldkondi, mida muudatus puudutab, esile tuua ei ole võimalik, kuna

personaalselt osutatavaid teenuseid pakutakse väga erinevates tegevusvaldkondades.

Mõju ulatus: muudatuse jõustumisel väheneb teenustasu maksja maksukoormus. Juriidilise

isiku täiendava tulumaksu osa moodustab ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostes 20%

kogukuludest. Tulumaksukohustuse asendamisel sotsiaalmaksu maksmise kohustusega

väheneb ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostval juriidilisel isikul täiendav maksukulu 34% ja

kogukulud 6,8%.

Muudatuse järel asendub koondsummana tulumaksu deklareerimine isikustatult sotsiaalmaksu

deklareerimisega. See suurendab juriidiliste isikute halduskoormust. Halduskoormuse kasv on

pigem väike, kuna eeldada võib, et iga päev ostab juriidiline isik eraisikust teenuspakkujalt

teenuseid ikkagi väikeses mahus. Lisaks ei ole juriidilisel isikul isikustatult tulude

deklareerimine uudne kohustus, kuna praegu tuleb enamik füüsilistele isikutele makstud

tasudest deklareerida sama korra kohaselt.

Mõju ulatust ettevõtluskonto kasutajale on keeruline prognoosida, kuna võimatu on hinnata,

kui suur osa teenustest jääb praegu ettevõtluskonto kasutajatel osutamata teenuse ostja

täiendava tulumaksukohustuse tõttu. Eeldada võib, et maksukoormuse vähendamine suurendab

juriidiliste isikute motivatsiooni osta teenust ettevõtluskonto kasutajalt. See omakorda

suurendab ettevõtluskonto kasutaja võimalusi selliseid teenuseid pakkuda.

Mõju avaldamise sagedus: kuigi juriidilised isikud tellivad ettevõtluse tarbeks füüsilistelt

isikutelt mitmesuguseid teenuseid, siis enamikul juhtudel esindab teenuse osutaja äriühingut

või tegutseb ise ettevõtjana (nt FIE-na). Seega võib eeldada, et mõju sagedus on väike.

Muudatuse tulemusel see ajas ilmselt siiski kasvab.

Ebasoovitavate mõjude risk: juriidilised isikud võivad maksukoormuse vähendamise

tulemusel hakata survestama võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutavaid isikuid avama

ettevõtluskontot. Kui praegu võivad selle tulemusel väheneda ettevõtluskonto kasutaja

18

sotsiaalsed tagatised, siis tulumaksukohustuse asendamisel sotsiaalmaksukohustusega on mõju

pigem väike. Lisaks tasandab maksukoormuse erinevust ka eelnõuga kavandatud ettevõtlustulu

maksu määra tõus II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajatel. Viimati kirjeldatud juhul

väheneks maksukoormus kõigest 5,5%, mis eelduslikult ei tohiks oluliselt suurendada survet

asendada töösuhe näiliku ettevõtlusega.

Lisaks võib eeldada, et taoline mõjutamine ei ole väga laiaulatuslik. Praegu ei laiene täiendav

tulumaksukohustus avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse

üksuse asutusele ega mitteresidendist juriidilisele isikule. Kuigi puuduvad andmed, kui suures

ulatuses on nimetatud isikud viimastel aastatel ettevõtluskonto kasutajatelt teenust ostnud, saab

teatavaid järeldusi teha võlaõigusliku lepingu tasude deklareerimisandmeid analüüsides. Kui

2018. aastal, mil ettevõtluskontot ei olnud võimalik veel avada, deklareerisid nimetatud isikud

võlaõigusliku lepingu alusel tasude maksmist 35 119 inimesele 35,8 miljoni euro ulatuses, siis

2020. aastaks oli inimeste arv vähenenud 11%, kuid tulud olid samas suurusjärgus. 2022. aastal,

palgatulude olulise kasvu perioodil, suurenesid ka nimetatud näitajad.

Andmeid detailsemalt analüüsides on mõneti suurem langus võlaõiguslike lepingute kasutamise

arvus ja tuludes olnud avalik-õiguslikel ülikoolidel, kelle kohta kogunenud info põhjal võib

eeldada ettevõtluskontode aktiivsemat kasutamist. Võlaõiguslike lepingute arv vähenes Eesti

suurimates ülikoolides 2019. aastal 17,1% ja tulud 8%. Järgnevatel aastatel tulud taastusid, kuid

inimeste arv vähenes veelgi ja polegi saavutanud 2018. aasta taset. Nende andmete põhjal võib

järeldada, et maksukoormuse vähendamine võib mõjutada ettevõtluskonto kaudu teenuste

osutamist äriühingutele, kuid see mõju ei ole eelduslikult suur.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõlemad mõjutatavad

sihtrühmad (äriühingule teenust pakkuvad ettevõtluskonto kasutajad ja neilt teenuseid tellivad

äriühingud), mõju ulatus ja sagedus väikesed ning ebasoovitavate mõjude riskid on pigem

väikesed ja vähetõenäolised ning suuresti maandatud.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele – mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: seaduse jõustumisel tuleb teha muudatus

maksudeklaratsiooni TSD lisades 1 ja 2, kus tuleb tululiikide loetelu täiendada uue tululiigiga,

millelt tasutakse üksnes sotsiaalmaksu. See omakorda tingib muudatuste tegemist maksuhalduri

infosüsteemides. Eeldada võib, et vähesel määral suureneb maksuhalduri koormus

maksumaksjate nõustamisel.

Lisaks tuleb täiendada tulude ja sellelt tasutud sotsiaalmaksu andmete vahetust

Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassaga. Tegemist on isikustatud sotsiaalmaksuga, mis

võetakse arvesse tagatiste määramisel, mistõttu tuleb muuta ka asjakohaseid arvestussüsteeme.

Sihtrühm: muudatus avaldab mõju Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja

Tervisekassale. Sihtrühma suurus on väike, kuna muudatus mõjutab vaid kolme riigiasutust.

Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Maksu-

ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassa töös. Tegemist on ametite jaoks

tavapärase muudatusega, mis lahendatakse olemasoleva tööjõu abil.

Mõju avaldamise sagedus: mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad.

6.2. Kavandatav muudatus: madalama maksumäära rakendamise piirmäära tõstmine

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

19

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: kõrgema maksumäära kaotamine

ettevõtluskontole laekunud tulult suurendab ettevõtluskonto kasutaja sissetulekut, mis

omakorda parandab inimeste majanduslikku toimetulekut. Muudatus vähendab ka

motivatsiooni jätta piirmäära ületavad tulud kontole kandmata ja motiveerib rohkem tulu

teenima.

Sihtrühm: sihtrühm on ettevõtluskonto kasutajad, kes on kalendriaasta jooksul teeninud enam

kui 25 000 eurot. Kui 2019. aastal oli selliseid isikuid 3, järgneval kolmel aastal vastavalt 15,

40 ja 74, siis 2023. aastal oli neid juba 136. Seega puudutab muudatus vähem kui 0,9%

ettevõtluskonto kasutajatest.

Mõju ulatus: mõju ulatus sõltub ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu suurusest. Igast teenitud

eurost, mis ületab 25 000 eurot, jääb muudatuse järel ettevõtluskonto kasutaja käsutusse 20

senti rohkem. 2023. aastal ettevõtlustulu maksu kõrgema määra alusel tasunud ettevõtluskonto

kasutajate keskmine tulu oli 29 970 eurot. Seega vähenevad muudatuse tulemusel nimetatud

isikute maksukulud keskmiselt 994 euro võrra aastas.

Mõju avaldumise sagedus: kuna maksuarvestus toimub kumulatiivselt kalendriaasta kohta,

suurendab maksukoormuse vähenemine ettevõtluskonto kasutaja käsutusse jäävaid vabasid

vahendeid kalendriaasta lõpu poole, kui teenitud on vähemalt 25 000 eurot. Piirmäära

ületamisel avaldub mõju regulaarselt ehk igakordsel tulu laekumisel ettevõtluskontole.

Ebasoovitavate mõjude risk: ettevõtlustulu maksu määra langetamine mõjutab ka

ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalseid tagatisi. Need sõltuvad teataval määral ettevõtlustulu

maksu sotsiaalmaksuks kantavast osast, mistõttu vähendab maksumäära langetamine

ettevõtluskonto kasutaja tagatisi. Kõnealune muudatus mõjutab siiski üksnes neid

ettevõtluskonto kasutajaid, kes teenivad suhteliselt suurt tulu. Negatiivne mõju seisneb rahaliste

hüvitiste (pensioni, ajutise töövõimetuse hüvitise, vanemahüvitise) mõningas vähenemises.

Ravikindlustuskaitse on kõnealusel sihtrühmal jätkuvalt olemas, kuna muudatus mõjutab

isikud, kes teenivad oluliselt enam ravikindlustuskaitse saamiseks kehtestatud kuumäärast.

Mõju riiklikule pensionile on samuti pigem väike, kuna 2021. aastal jõustus muudatus, mille

kohaselt vähenes pensioni arvestusreeglites sõltuvus tasutud sotsiaalmaksu suurusest. Lisaks

tasandab I samba pensionile tekkivat mõningast negatiivset mõju ettevõtlustulu maksu jagamise

reeglite muudatus, kuna suureneb pensioni II sambasse kantav osa.

Suurim mõju tagatistele on neil, kes teenisid suurimat tulu, mis ettevõtluskonto kaudu on

võimalik teenida. 40 000 eurot teenis 2023. aastal 15 ettevõtluskonto kasutajat. Samas peaks

sellises ulatuses sissetulek võimaldama neil soovi korral sõlmida ka vabatahtlikku kindlustust,

mis pakub täiendavat kaitset ravi- või pensionikindlustusest.

Koondhinnang mõju olulisusele: muudatusega kaasnevat mõju võib hinnata väikseks, kuna

mõju ulatus, sihtrühm ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavate mõjude riskid pigem

väheolulised.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: kõrgema maksumäära kaotamine avaldab

mõju väikeettevõtjate tegevusele, kuna vähendab ettevõtluskonto kasutaja maksukulusid ning

sedakaudu suurendab motivatsiooni teenida rohkem tulu. Lisaks vähendab see võimalust, et

kõrgema maksumäära vältimiseks jäetakse 25 000 eurot ületavad tulud ettevõtluskontole

kandmata.

Sihtrühm: maksumäära langetamine tulude korral, mis ületavad 25 000 eurot, vähendab

ettevõtluskonto kasutaja maksukoormust. 2023. aastal oli 136 ettevõtluskonto kasutajat, kelle

tulu ületas 25 000 eurot ja kelle tulu maksustati seda ületavalt osalt 40% maksumääraga.

Kõrgema määraga maksustatud tulu saajad teenisid nimetatud aastal 4,26 miljonit eurot ning

ettevõtlustulu maksu tasuti sellelt 1,03 miljonit eurot. Kogu ettevõtluskonto kaudu teenitud

20

tulust moodustas see 11,3% ja tasutud ettevõtlustulu maksust 13,3%. Seega puudutab muudatus

väikest osa ettevõtluskonto kasutajatest.

Kuigi eeldada võib sihtrühma jätkuvat kasvu, siis nende osakaal aktiivselt tegutsevatest

isikutest jääb ka lähiajal kindlasti väikeseks – seda nii võrreldes ettevõtluskonto kasutajate

koguarvuga (alla 0,4%) kui ka töölepingu alusel tööd tegevate ja võlaõigusliku lepingu alusel

teenuseid osutavate isikutega (alla 0,02%).

Mõju ulatus: kõrgema maksumäära kaotamisel vähenevad enam kui 25 000 eurot aastas

teeniva ettevõtluskonto kasutaja maksukulud.

Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks. Kõrgem

maksumäär rakendub üksnes siis, kui kalendriaasta algusest on teenitud vähemalt 25 000 eurot,

ning kõrgem määr rakendub pärast selle piirmäära täitumist.

Ebasoovitavate mõjude risk: puudub.

Koondhinnang mõju olulisusele: muudatuste mõju võib pidada väikeseks, kuna sihtrühma

suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on samuti väikesed.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: ettevõtluskontolt broneeritava maksusumma

arvutab Maksu- ja Tolliamet pärast krediidiasutusest laekumise kohta andmete saamist. Seega

toob kõrgema maksumäära kaotamine maksuhaldurile kaasa muudatuste tegemise vajaduse

maksusumma arvutamise programmis.

Sihtrühm: muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus on väike,

kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: oodata ei ole olulist mõju senisele töökorraldusele, kuna puudutab väikest

töölõiku maksuhalduri töös.

Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: muudatuste mõju võib pidada väikeseks, kuna sihtrühma

suurus, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike ning ebasoovitavate mõjude riski ei

tuvastatud.

6.3. Kavandatav muudatus: ettevõtlustulu maksu määra ja selle jagamise reeglite

muutmine

Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: II sambaga liitunud ettevõtluskonto

kasutajate maksumäära suurendamine vähendab ettevõtluskonto kasutaja netotulu, kuid

suurendab sissemakseid pensioni II sambasse ja sedakaudu eelduslikult ettevõtluskonto

kasutaja tulevast pensioni. Kehtiva jagamisskeemiga võrreldes suureneks näiteks aastas 25 000

eurot ettevõtluskonto kaudu teeniva inimese II sambasse standardmäära (2%) korral tehtavad

sissemaksed 181,82 eurolt 500 eurole, millele lisandub 4% sotsiaalmaksuks kantavast osast.

Kõrgeima kogumispensioni makse määra (6%) valimisel oleks sama tulutaseme juures

sissemakse oluliselt suurem ehk 1500 eurot aastas. Muudatus võrdsustaks ettevõtluskonto

kasutaja sissemakse suuruse sama suurt palgatulu teeniva inimese panusega II sambasse ja

võimaldaks tulevikus saada suuremat pensioni.

Lisaks sellele vähendab eelkirjeldatud muudatus II sambaga liitunute jaoks ravikindlustuskaitse

saamise eelduseks oleva tulu suurust. Edaspidi ei sõltu see enam asjaolust, kas ettevõtluskonto

kasutaja on liitunud kogumispensioni II sambaga ning kõikide kasutajate jaoks on nõutav tulu

piirmäär sama. See suurendab maksustamise erikorra lihtsust ja arusaadavust.

Sihtrühm: ettevõtlustulu maksu jagamise skeemist kogumispensioni makse välistamine

mõjutab neid ettevõtluskonto kasutajaid, kes on liitunud II sambaga. 2023. aasta 7. detsembri

21

seisuga oli II sambaga liitunud 12 322 ettevõtluskonto kasutajat (s.o 57,8% kasutajatest) ja

mitteliitunuid oli 8985 (s.o 42,2% kasutajatest). Pensioni II sambasse teeb 2024. aasta märtsi

seisuga sissemakseid ligi 514 000 inimest. Seega puudutab muudatus ligi 2,4% sissemakseid

tegevatest inimestest.

Mõju ulatus: muudatus võib mõjutada sihtrühma otsuseid. Pensioni II samba puhul on inimesel

õigus otsustada nii pensioniskeemiga liitumise, sellest lahkumise kui ka maksemäära

vabatahtliku suurendamise üle. Valikuvabadus on lai ja otsused tehakse isikliku eelistuse ja

vajaduse põhjal. Otsuste täpset jagunemist ei ole võimalik hinnata. Eelkirjeldatud otsused

mõjutavad omakorda konkreetse ettevõtluskonto kasutaja puhul rakenduvat ettevõtlustulu

maksu määra.

Muudatuse järel suurenevad pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja maksukulud

10%, kui ta jätkab kehtiva kogumispensioni makse määraga. 20% või 30% suurenevad

maksukulud juhul, kui isik on otsustanud kogumispensioni makse määra vabatahtlikult

suurendada. Ettevõtluskonto kasutaja käsutusse jäävad vabad vahendid vähenevad

eelkirjeldatud põhjusel vastavalt 2,5%, 5% või 7,5%.

Mõju avaldamise sagedus: kõrgem maksumäär rakendub iga kord, kui tulud laekuvad

ettevõtluskontole. Ettevõtluskonto kasutajal on võimalik teha pensioni II sambaga seotud

otsuseid, mis omakorda muudavad ettevõtlustulu maksu määra. Pensioni II sambaga seotud

valikuid saab teha kogumispensionide seaduses sätestatud tähtaegadel.

Ebasoovitavate mõjude risk: muudatuse tulemusel võivad ettevõtluskonto kasutajad peatada

või lõpetada sissemaksed pensioni II sambasse. Selle tulemusel vähenevad nende pensioni II

samba tagatised. Selle realiseerumise tõenäosust on keeruline hinnata.

Kuigi muudatuse tulemusel pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja maksumäär

tõuseb, laekub kogu täiendavalt kogutav ettevõtlustulu maksu osa tema isiklikule

pensionikontole. See tõenäoliselt vähendab motivatsiooni lõpetada kogumine pensioni II

sambasse. Liiati on panuse suurus samaväärne töölepingu alusel töötava või võlaõigusliku

lepingu alusel teenust osutava isikuga. Riski maandamise üks võimalus on elanikkonna

teadlikkuse kasvatamine.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju

ulatus ja ebasoovitavate mõjude riskid on väikesed ning sagedus keskmine.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: maksumäära tõus võib avaldada mõju

väikeettevõtjate tegevusele. Maksukoormuse kasv võib vähendada nende soovi tegeleda

ettevõtlusega.

Sihtrühm: ettevõtlustulu maksu jagamise skeemist kogumispensioni makse välistamine

mõjutab neid ettevõtluskonto kasutajaid, kes on liitunud II sambaga. 2023. aasta 7. detsembri

seisuga oli II sambaga liitunud 12 322 ettevõtluskonto kasutajat (s.o 57,8% kasutajatest) ja

mitteliitunuid oli 8985 (s.o 42,2% kasutajatest).

Mõju ulatus: maksumäära tõusu tulemusel suurenevad ettevõtluskonto kasutaja maksukulud

kuni 30%. Muudatus võib mõjutada sihtrühma otsuseid jätkata ettevõtluskonto kasutamist.

Samas on pensioni II samba puhul inimesel õigus otsustada nii pensioniskeemiga liitumise,

sellest lahkumise kui ka maksemäära vabatahtliku suurendamise üle. Valikuvabadus on lai ja

otsused tehakse isikliku eelistuse ja vajaduse põhjal. Eeltoodud valikuvabadust arvestades võib

hinnata mõju ulatust väikeseks.

Mõju avaldamise sagedus: krediidiasutus broneerib ettevõtluskontole tasu laekumisel

maksusumma automaatselt ning kannab selle seaduses ettenähtud tähtajal Maksu- ja

Tolliametile. Ettevõtluskonto kasutajal on võimalik teha otsuseid, mis maksumäära suurust

muudavad. Pensioni II sambaga seotud otsuseid saab teha kogumispensionide seaduses

sätestatud tähtaegadel.

22

Ebasoovitavate mõjude risk: muudatuse tulemusel võivad ettevõtluskonto kasutajad lõpetada

ettevõtluskonto kasutamise. Arvestades eelkirjeldatud valikuvabadust, mille tulemusel on

võimalik vähendada maksukulusid, on ebasoovitavate mõjude risk väike.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju

ulatus ja ebasoovitavate mõjude riskid on väikesed ning sagedus keskmine.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: ettevõtlustulu maksu suuruse arvutab

Maksu- ja Tolliamet ning seda vahetult pärast krediidiasutusest ettevõtluskontole raha

laekumise kohta info saamist. Praegu tuleb ettevõtluskonto kasutaja II sambaga liitumist

arvestada üksnes kogutud ettevõtlustulu maksu jagamisel. Edaspidi tuleb maksuhalduril lisaks

maksu jagamisele arvestada isiku II sambast tulenevaid kohustusi juba maksusumma

määramisel ehk krediidiasutusele maksusumma broneerimiseks info edastamisel. II samba

muudatustest tingitud erinevate ettevõtlustulu maksu määrade ja jagamisskeemide rakendamine

eeldab Maksu- ja Tolliametilt uusi IT-arendusi.

Sihtrühm: muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus on väike,

kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust. Tegemist on ameti jaoks tavapärase

muudatusega, mis lahendatakse olemasoleva tööjõu abil.

Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Maksu-

ja Tolliameti töös.

Mõju avaldamise sagedus: mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad.

6.4. Kavandatav muudatus: ettevõtluskonto numbri avalikustamine

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: ettevõtluskonto numbri avalikustamine

mõjutab ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostvaid isikuid. Võimalus kontrollida esitatud

andmete õigsust maandab teenuse ostja täiendava maksukohustuse tekkimise riski. Muudatus

välistab võimaluse, et ettevõtluskonto on küll avatud ja teenuse ostjale on näha ettevõtluskonto

omamise fakt, kuid teenitav ettevõtlustulu suunatakse muule pangakontole. Seega vähendab

muudatus kuritarvituste võimalusi ja tõhustab sedakaudu maksukogumist.

Kuritarvituste täpset mahtu ei ole võimalik hinnata, kuna see selgub üksnes kontrolli käigus.

Kontonumbri õigsuse kohta on esitatud maksuhaldurile järelepärimisi, millest võib järeldada,

et taoline risk eksisteerib ja maksumaksjatel on soov seda maandada.

Sihtrühm: ettevõtluskonto kasutajatelt teenuseid ostvad isikud, kellel teenustasu

ettevõtluskontole mittekandmisel tekiks tööjõumaksude tasumise kohustus. Seega hõlmab

sihtrühm kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes ostavad teenuseid ettevõtluskonto kasutajalt.

Kuna juriidilisele isikule teenuse osutamisel tekib teenuse saajal täiendavmaksukohustus, võib

eeldada, et praegu ja ka tulevikus ostavad juriidilised isikud taolisi teenuseid üksnes piiratud

mahus.

Mõju ulatus: kui teenustasu maksja kannab ettevõtluskonto kasutaja osutatud teenuse eest tasu

kontole, mis ei ole ettevõtluskonto, peaks ta sellise info selgumisel tasuma lisaks kontole kantud

summale tööjõumakse kuni 71,7% makstud teenustasult. Sellele võivad lisanduda

maksuintressid.

Selle riski maandamiseks on edaspidi maksumaksjal võimalik kontrollida maksuhalduri

kodulehelt ettevõtluskonto kasutaja esitatud andmete õigsust. Tegemist on pigem vähese

23

ajakuluga andmete kontrolliga, kuna piisab isikut identifitseeriva isikukoodi sisestamisest

maksuhalduri vastavasse avalikku päringusse ning vastus sellele (ettevõtluskonto number)

kuvatakse ekraanile automaatselt.

Maksuhalduri kodulehel on võimalik teha avalikke päringuid ja maksumaksja jaoks on

eelduslikult tegemist tuttava teenusega. Kõnealuse päringu puhul ei ole tegemist seadusest

tuleneva kohustusliku kontrolliga, vaid ühe võimalusega maandada täiendava maksukohustuse

tekkimise riski.

Mõju avaldamise sagedus: risk maksuarvestuses eksida tekib igakord füüsilisele isikule

teenustasu makstes. Riskide maandamiseks tuleks ettevõtluskonto kontonumbrit kontrollida

enne ettevõtluskontole teenustasu maksmist.

Ebasoovitavate mõjude risk: muudatus võib suurendada teenust ostvate isikute

halduskoormust, kuna andmete olemasolul tuleks ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostval

isikul edaspidi enne ettevõtluskontole ülekande tegemist kontrollida maksuhalduri veebilehelt

ettevõtluskonto kasutaja esitatud andmete õigsust. Kuna tegemist ei ole väga ajakuluka

toimingu ega uudse teenusega, suurendab see maksumaksja halduskoormust marginaalselt.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju

ulatus ja sagedus väikesed ning ebasoovitavad riskid väheolulised.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: ettevõtlustulu maksu maksja ja

ettevõtluskonto numbri avalikustamine eeldab Maksu- ja Tolliametilt IT-arendust, mis

võimaldab kuvada oma kodulehel päringu põhjal ettevõtluskonto andmeid.

Sihtrühm: muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus on väike,

kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust.

Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Maksu-

ja Tolliameti töös. Tegemist on ameti jaoks tavapärase muudatusega, mis lahendatakse

olemasoleva tööjõu abil.

Mõju avaldamise sagedus: mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,

mõju ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad.

Koondkokkuvõte ettevõtetele ja füüsilistele isikutele avalduva halduskoormuse kohta

Eelnõuga tehtavad muudatused füüsiliste isikute halduskoormust ei suurenda. Ettevõtete

halduskoormust suurendavad üksnes juriidilise isiku kohustus tasuda ettevõtluskonto kasutajale

makstud teenustasult isikustatult sotsiaalmaksu ja ettevõtluskonto numbri õigsuse

kontrollimine.

Esimesena nimetatud muudatuse mõju halduskoormusele on pigem väike, kuna eeldada võib,

et iga päev ostavad juriidilised isikud eraisikutelt teenuseid ikkagi väikeses mahus. Lisaks ei

ole juriidilistel isikutel isikustatult tulude deklareerimine uudne kohustus, kuna praegu tuleb

enamik füüsilistele isikutele makstud tasudest deklareerida sama korra kohaselt.

Ettevõtluskonto numbri avalikustamine võib suurendada teenust ostvate isikute

halduskoormust, kuna andmete olemasolul tuleks ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostval

isikul edaspidi enne ettevõtluskontole ülekande tegemist kontrollida maksuhalduri veebilehelt

ettevõtluskonto kasutaja esitatud andmete õigsust. Kuna tegemist ei ole väga ajakuluka

toimingu ega uudse teenusega, suurendab see maksumaksja halduskoormust marginaalselt.

24

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Äriühingule teenuse osutamisel täiendava tulumaksukohustuse asendamine

sotsiaalmaksukohustusega tingib arvestussüsteemide ja andmevahetuse täiendamist nii Maksu-

ja Tolliametis, Tervisekassas kui ka Sotsiaalkindlustusametis.

Ettevõtlustulu maksu määra ja maksu jagamise reeglite muutmine ning ettevõtluskonto numbri

avalikustamine eeldab maksuhalduril IT-arenduste tegemist oma arvestussüsteemides ja

päringumootorites. Eeldatav kulu ettevõtlustulu maksu määraga seotud muudatustele,

deklaratsioonil uue väljamakse liigi tegemisele ja muudatustele andmevahetusteenuses (muuta

on vaja 11 teenust) on ca 85 000 eurot. Eelkirjeldatud kulutus tehakse Rahandusministeeriumi

haldusala ülekantavatest vahenditest.

Arenduskulud võivad lisanduda ka Tervisekassal ja Sotsiaalkindlustusametil. Viimati

nimetatud asutuse arendusvajadus võib puudutada nii SKAIS1, SKAIS2 kui ka STAR

infosüsteemi. Arendusvajaduse Tervisekassas ja Sotsiaalkindlustusametis tingib üksnes

ettevõtluskonto kasutajatele makstud teenustasu sotsiaalmaksu baasi laiendamine.

Juriidilisele isikule ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva

tulumaksukohustuse kehtetuks tunnistamine ja sotsiaalmaksukohustuse kehtestamine

Juriidilise isiku maksukoormus vähesel määral langeb, mistõttu võib prognoosida mõningast

laekumise vähenemist. Eeldada võib, et mingi osa võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid

osutavaid isikuid avavad ettevõtluskonto ja nende tulud maksustatakse ELMS-i alusel. Samas

võib muudatuse tulemusel suureneda väikeettevõtjate tegevus, mistõttu pikemas vaates

maksude laekumine kasvab.

Tabel 2. Juriidilisele isikule ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiva tulumaksu-

kohustuse kaotamise ja sotsiaalmaksukohustuse kehtestamise mõju riigieelarvele aastatel 2025

kuni 2028

2025 2026 2027 2028

EVK-ga liituvate inimeste arv 8 540 12 810 17 081 21 351

Vähemlaekumine inimese kohta, € aastas -189 -198 -208 -218

Mõju valitsussektori positsioonile, mln € -1,6 -2,5 -3,5 -4,7

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Madalama maksumäära rakendamise piirmäära tõstmine

Madalama maksumäära rakendamise piirmäära tõstmine 40 000 euroni vähendab

ettevõtluskonto kasutaja maksukoormust ja ettevõtlustulu maksu laekumist.

Tabel 3. Ettevõtlustulu maksu määra (20%) rakendamise piirmäära tõstmise mõju riigieelarvele

aastatel 2025–2028

25

2025 2026 2027 2028

Inimeste arv 196 235 282 338

Mõju valitsussektori positsioonile, € -220 000 -260 000 -310 000 -370 000

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

Tulevikus võib eeldada ettevõtluskonto kasutajate arvu ja teenitava tulu kasvu, mis omakorda

suurendab ettevõtlustulu maksu laekumisi, tasandades muudatusega tekkivat vähemlaekumist.

Ettevõtlustulu maksu jagamise reeglite muutmine

Ettevõtlustulu maksu ja selle jagamise reeglite muutmine selliselt, et kohustusliku

kogumispensioni maksed lisanduvad ettevõtlustulu maksu standardmäärale (20%), suurendab

nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu laekumist. Lisaks suurendab muudatus makseid II sambasse.

Mõju erinevate maksude lõikes on esitatud tabelis 3.

Tabel 4. Ettevõtlustulu maksu jagamise reeglite muutmise mõju maksulaekumisele aastatel

2025–2028

2025 2026 2027 2028

Maksubaas 43 971 441 46 104 056 48 178 738 50 219 466

Ettevõtlustulu maks, 20% 9 673 717 10 142 892 10 599 322 11 048 283

Mõju tulumaksu laekumisele, € 259 454 272 038 284 279 296 321

Mõju sotsiaalmaksu laekumisele, € -99 558 -104 387 -109 084 -113 704

Laekumine II sambasse11, € 378 754 397 124 414 994 432 572

Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused

8. Rakendusaktid

Eelnõu ei sisalda volitusnorme, mistõttu uusi rakendusakte ei kavandata.

Sotsiaalmaksuseaduses tehtavad muudatused tingivad kahe rahandusministri määruse

muutmise. Sotsiaalmaksu objekti laiendamise tõttu on vaja muuta rahandusministri 29.

novembri 2010. a määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest,

kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja

tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ kehtestatud lisasid 2 ja

3, kus tuleb tululiikide loetelu täiendada uue tululiigiga, millelt tasutakse üksnes sotsiaalmaksu.

Kuna seadusega tühistatakse ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel äriühingule tekkiv

tulumaksukohustus, tuleb muuta ka sama määruse lisa 7 (TSD lisa 6). Selle lisa koodi 6080

selgitustest tuleb välja võtta tekst „ning füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstud

lihtsustatud ettevõtlustulu summa“. Samal põhjusel on vaja muuta ka rahandusministri 15.

märtsi 2013. a määrust nr 17 „Sotsiaalmaksu arvestamise ning sotsiaalmaksu andmete

Sotsiaalkindlustusametile ja Tervisekassale väljastamise kord“. Määruses on vaja täpsustada

eelnõuga lisatava uue punkti alusel makstud sotsiaalmaksu andmete Sotsiaalkindlustusametile

ja Tervisekassale väljastamise reeglid.

11 Arvutuste aluseks on prognoositud keskmine kogumispensioni makse määr ehk 2,44%.

26

ELMS-i täiendamine §-ga 71 tingib Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu

seletuskirjale (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja

jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Reeglit ei kohaldata maksukohustuslast

soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral. Seadus jõustub 2025. aasta 1.

jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Pangaliidule, Ametiühingute Keskliidule, EVEA-le, Maksu- ja

Tolliametile ning LHV Pank AS-ile.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetas oma arvamuskirjas (21.03.2024 nr 4/51) ettevõtlustulu

maksu kõrgema maksumäära kaotamise ja ettevõtluskonto numbri avalikustamise muudatust.

Eelnõule saabunud märkused ja ettepanekud on koos arvamustega kajastatud seletuskirja lisas

olevas kooskõlastustabelis (lisa 2).

3.06.2024

Lisa 1

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse paragrahviga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Ettevõtlustulu maksu andmekogu

(1) Ettevõtlustulu maksu andmekogu ametlik lühend on EVK.

(2) Ettevõtlustulu maksu andmekogusse kantakse:

1) andmed ettevõtluskonto omaniku kohta – ees- ja perekonnanimi, isikukood, ettevõtluskonto

number ning selle konto avamis- ja sulgemiskuupäev;

2) andmed ettevõtluskontole laekunud summade kohta;

3) andmed arvestatud ja laekunud ettevõtlustulu maksu kohta.“;

2) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „91–14,“ tekstiosaga „161,“;

3) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „14 –16,“ tekstiosaga „14 –161,“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 2

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Kooskõlastustabel

Kooskõlastustabelis on esitatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr 24-0182) kohta

esitatud märkused.

Märkus ja selle esitaja Märkusega

arvestamine

JuM, 19.03.2024 nr 8-2/1984

Üks eelnõuga kavandatud muudatusi on avalikustada

ettevõtluskonto andmed. Seletuskirjas on selle kohta märgitud, et

kuna ettevõtluskontole kantakse üksnes ettevõtlustulu, siis ei ole

tegemist tundlike isikuandmetega ja nende avalikuks tegemisele

ei kohaldu erireeglid. Justiitsministeeriumil on selle väitega raske

nõustuda. Märgime, et isikuandmete töötlemise reeglid kehtivad

kõigile isikuandmetele, mitte ainult tundlikele andmetele

(eelduslikult on silmas peetud eriliiki isikuandmeid). Mööname,

et ettevõtluskonto andmed ei ole eriliiki isikuandmed

isikuandmete kaitse üldmääruse mõttes (Euroopa parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) nr 2016/679), kuid need kuuluvad

ilmselgelt n.ö tavaliste isikuandmete hulka, sest on seotud

tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga. Viidatud seletuskirja

väitest jääb mulje, justkui võiks kõiki nö tavalisi isikuandmeid

avalikuks teha ja üldsusele suunata. Nii see siiski ei ole. Selgitame,

et igasugune isikuandmete töötlemine kujutab endast põhisõiguste

riivet, antud juhul eelkõige põhiseaduse (PS) § 26 sätestatud

eraelu puutumatuse riivet. Põhiõiguse kaitseala riive on ainult siis

põhiseadusega kooskõlas, kui see vastab lisaks formaalsetele

nõuetele ka põhiseadusest tulenevatele materiaalsetele nõuetele.

Materiaalseks põhiseadusele vastavuseks peab põhiõiguse

kaitseala riivel olema legitiimne eesmärk ning riive peab olema

proportsionaalne. PS § 11 kohaselt peab iga põhiõiguse riive

olema vajalik ega tohi moonutada piiratava õiguse olemust, seega

sätestab PS põhiseaduslikult proportsionaalsuse ehk võrdelisuse

põhimõtte, mille kohaselt peab iga põhiõiguse riive olema kohane

ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt vajab seletuskiri täiendamist. Palume lisada

seletuskirja ettevõtluskonto andmete avalikustamise

põhiseaduspärasuse analüüs. Selles palume selgitada, kas leiduks

ka alternatiive, mis oleks isiku põhiõigusi vähem riivav ja

eesmärgi saavutamiseks sama efektiivne; kas vajadus saavutada

eesmärk on kaalukam kui isiku põhiõiguste riive; kas riive

põhjused kaaluvad üles riivatud põhiõiguse. Seletuskiri peab

andma kindluse, et nimetatud isikuandmete avalikuks tegemine ja

üldsusele suunamine on vältimatult vajalik. Samuti palume

täiendada seletuskirja 6. osa, tuues seal välja isikuandmete

avaldamisest tuleneva mõju.

Eelnõu seletuskirja on

täiendatud ja sellesse on

lisatud kõnealuse

muudatuse

põhiseaduslikkuse

analüüs

Märkus eelnõu kohta: SMS § 9 lõike 1 punkti 2 sõnastus jätab

lahtiseks, mis on erandi kohaldamise eeldused. Saab tõlgendada

kahte pidi.

Mittearvestatud, kuna

ettevõtluskontole

kantakse ELMS § 1

lõikes 3 nimetatud tulu,

mis on teenitud

füüsilise isikuna.

Sõnastus vastab

eelkirjeldatud

põhimõttele.

Seletuskirja selles osas

täiendatud.

Seletuskirjas toodud ettepanekud ja märkused Arvestatud

JuM, 21.05.2024 nr 8-2/1984

Eelnõusse on lisatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise

seaduse (ELMS) § 71, mis reguleerib ettevõtlustulu maksu

andmekogu, mis saab olema maksukohustuslaste registri

alamregister. Sättest ei selgu, milliseid andmeid andmekogus

töödeldakse ning kui kaua neid säilitatakse. Andmekoosseisu

kohta on viide ELMS § 5 lg 3-le, kuid viidatud sättes on üksnes

öeldud „andmed füüsilise isiku kohta“ ega ole välja toodud

töödeldavate andmete kategooriad.

Selgitame – igasugune isikuandmete töötlemine riivab Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) §-is 26 sätestatud õigust eraelu

puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata

ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune

piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille

kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise

seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi

puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama

seadusandja. Asjaolu, milliseid isikuandmeid on lubatud töödelda,

on üks olulisi küsimusi, mis kindlasti peab olema seadusandja

määrata. Lisaks on isikuandmete töötlemisel andmetöötleja

kohustatud järgima EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks

muu hulgas on seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte.

IKÜM põhjenduspunkti 45 järgi võiks õigusaktis olla sätestatud

käesoleva määruse üldtingimused, millega reguleeritakse

isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused

vastutava töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate

isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele

võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja

muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks.

Seega peavad seaduse tasandil olema toodud vähemalt andmete

kategooriad, mida on lubatud töödelda, ning määruse tasemel saab

tuua täpsemad andmekoosseisud. Samuti tuleb seaduses

määratleda andmete säilitamise tähtaeg. Palume eelnõu nendes

küsimustes täiendada.

Arvestatud. Eelnõu on

täiendatud töödeldavate

andmete kategooriatega

ning andmete

säilitustähtajaga (7

kalendriaastat).

Märgime, et ka maksukorralduse seaduses sisalduvas

maksukohustuslaste registri regulatsioonis ei ole sätestatud

andmekategooriaid ega andmete säilitustähtaegu. Need on toodud

üksnes põhimääruse tasemel. Palume Rahandusministeeriumil

maksukohustuslaste registri regulatsioon sellest aspektist üle

vaadata ja korrastada.

REM, 14.03.2024 nr 1.4-2/1038-1

Eelnõu seletuskirja VI osa „Seaduse mõjud” esimene lause

„Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju elu- ja

looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele,

regionaalarengule ega muid otseseid või kaudseid mõjusid.” vajab

ülevaatamist, kuna eelnõus puuduvad andmed käsitletud

sotsiaalsete ja majanduslike mõjude regionaalse jaotuse kohta,

näiteks mõjustatud sihtrühmade tegevus- või elukohatunnuste

alusel.

Seletuskirja mõju osa

on täiendatud.

MKM, 22.03.2024 nr 2-3/531

Äriühingul ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiv

maksukohustus

Ettevõtluskonto laiema kasutuselevõtu probleeme kaardistades

leidsime, et ettevõtluskonto omanikel on juriidilistele isikutele

teenuste osutamine raskendatud, kuna taolisel juhul kaasneb

teenust saavale äriühingule täiendav maksukohustus. Probleemi

lahendamiseks tegime ettepaneku, et ettevõtluskonto kasutajate

sihtgrupi laiendamiseks peaks ettevõtluskonto omanikul olema

võimalik ka juriidilisele isikule teatud mahus teenuseid osutada

ilma, et sellega kaasneks viimasele täiendav maksukohustus.

Ettevõtluskonto on mõeldud ettevõtlusest saadud tulude

deklareerimiseks ja maksude tasumiseks, mistõttu tuleb kaaluda,

kas on jätkuvalt põhjendatud selle erinev kohtlemine ülejäänud

ettevõtluse vormidest nt äriühingu või FIE-na, kus äriühingule

teenuse osutamisel mõlemale osapoolele täiendavat

maksukohustust ei kaasne. Ettevõtluskonto on ettevõtlusvorm,

mistõttu tuleb kaaluda, kas väikeettevõtjalt teenuste ostmisel

sotsiaalmaksu tasumise kohustus sobitub senisesse

maksusüsteemi, kuna ettevõtlustulusid on siiani maksustatud

tulumaksuga.

Palume Rahandusministeeriumil jääda VTK-s toodud lahenduse

juurde. VTK analüüsi kohaselt antud risk ei realiseeru, kui

maksukulu kokkuhoid ei ole piisavalt märkimisväärne, et

motiveerida tegevusvormi muutma. Juba praegu on

ettevõtluskonto kasutajalt teenuse ostmisel tekkiv maksukoormus

väiksem kui võlaõigusliku lepingu alusel füüsiliselt isikult

teenuse ostmisel, kuid ometi ei ole sellega kaasnenud töösuhete

asendamist näiliku ettevõtlusega.

Alternatiivselt palume Rahandusministeeriumil kaaluda ka selle

lahenduse puhul teatud ulatuses maksuvabastust. Sotsiaalmaksu

tasumise kohustus võiks tekkida üksnes juhul, kui teenuse

Äriühingule teenuse

osutamise osas

maksumuudatuste

tegemisel on jätkuvalt

esmatähtis jälgida, et

muudatus ei tekitaks

võimalust asendada

töösuhe näiliku

ettevõtlussuhtega ega

vähendada tööandjal

sedakaudu oma

maksukoormust.

Tulumaksu asendamine

sotsiaalmaksuga

olemuslikult sobitub

skeemi. Kõikidelt

aktiivsetelt tuludelt (sh

FIE ettevõtlustulult)

tasutakse

sotsiaalmaksu.

Eelnõus pakutust veelgi

ulatuslikumat

maksukoormuse

vähendamist ei toeta.

Tänasel päeval

kuritarvituste

puudumisest ei saa

järeldada, et ka

täiendava ulatusliku

maksukoormuse

vähendamise korral on

kuritarvitused

välistatud.

osutamise eest makstavad tasud on piisavalt suured, et esineb

reaalne risk, et tegemist on töösuhte asendamisega näiliku

ettevõtlusega. Taoline risk võib esineda, kui ettevõtluskonto

omanik osutab juriidilisele isikule teenuseid alampalga ulatuses.

Samas toetame ka VTK-s välja toodud piirmäära 500 euro juurde

jäämist.

Ettevõtlustulust sisendkulude maha arvestamise võimalus

Meenutame, et ettevõtluskonto probleeme kaardistades leidsime,

et ettevõtluskonto peaks sarnaselt ülejäänud ettevõtluse

vormidele võtma arvesse tulu teenimiseks tekkivaid

sisendkulusid ning võimaldama nende maha arvamist. Tegime

ettepaneku seada sisse sisendkulu maha arvamise lävend, lugedes

näiteks analoogiliselt üürilepingu kaudu saadud tulu

maksustamisele maksustatavaks tuluks vaid 80% kogu laekunud

tulust. Alternatiivselt täidaks sama eesmärki ka ettevõtluskontole

kantud tulule kohalduva maksumäära vähendamine näiteks 20%-

le. Toome ettepaneku uuesti välja, et Rahandusministeeriumil

oleks seda võimalik eelarvepuudujäägi paranedes kaaluda.

Ettevõtlustulu maksustamise süsteem peab arvestama, et igas

ettevõtluse vormis kaasnevad tulu teenimisega kulutused. Hetkel

ei sobi ettevõtluskonto jagamismajanduse peamiste valdkondade

sõidujagamise ja lühiajalise majutuse jaoks, kuna seal kaasnevad

suured kulud (sõidujagamise puhul kütuse, remondi- ja

hoolduskulud; majutusteenuse puhul koristus- ja remondikulud).

Maksustamisel puudub aga ettevõtlustulust võimalus kulud maha

arvestada – ettevõtlustuluna maksustatakse kogu

ettevõtluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamisest või

kaupade müügist saadud kasum. Kulutused tekivad ka

veebipõhiste ülesannete täitmisel, näiteks kulutused sobivatele

töövahenditele (IT-tehnika, litsentsitasud) ja töökohale (elekter,

kommunaalkulud).

Uutes töövormides tegutsejatele, nagu platvormitöö, iseendale

tööandjad ja iseseisvad lepingupartnerid, on oluline pakkuda

lihtsat ja väikese halduskoormusega mõistlikku alternatiivi n-ö

ühemehe osaühingu asutamise asemele, mille kaudu osutab

teenust üksnes äriühingu omanik. Näeme ettevõtluskontos antud

alternatiivile suurt potentsiaali. Lihtne ja bürokraatiavaba

võimalus riigi ees tekkivate kohustuste täitmiseks lihtsustab

ettevõtlusega alustamist, kuna vähendab tekkivat

halduskoormust. Nii suurendab ettevõtluskonto ka ettevõtlikkust.

Teisest küljest vähendab ettevõtluskonto riigil maksude

kogumisega tekkivaid kulutusi, kuna ettevõtluskonto kaudu

maksude tasumise süsteem on lihtne ja läbipaistev.

Rahandusministeerium

ei toeta maksubaasi

vähendamist kulude

arvesse võtmiseks, kuna

juba hetkel rakendub

ettevõtluskonto puhul

oluliselt madalam

maksumäär, mis

olemuselt arvestab ka

ettevõtluses tekkivaid

kulusid. Lihtsustatud

ettevõtlustulu

maksustamiskord

kehtestati eeskätt

ettevõtjale, kes põhitöö

kõrvalt tegeleb väikeses

mahus ettevõtlusega ja

kelle kulude osakaal on

väike.

Maksu- ja Tolliamet, 15.03.2024 nr 6-9/005734-1

Täiendavalt märgime, et eelnõuga muudetakse äriühingule

teenuse osutamisel tekkivat maksukohustust (tulumaksukohustus

asendatakse kohustusega tasuda 50%-lt teenustasu summalt

sotsiaalmaksu). Seetõttu toob eelnõu kaasa ka TSD lisa 6

Arvestatud, seletuskirja

täiendatud

rakenduse koodil 6080 teksti muutmise vajaduse, sest välja tuleb

võtta „ning füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstud

lihtsustatud ettevõtlustulu summa“. Toodud osas on vajalik muuta

määruse lisa 7 (vormi TSD lisa 6).

EVEA, Meie 30.03.2024 nr 3003/2024

EVEA hinnangul hakkab nimetatud sotsiaalmaksu tasumise

kohustus praktikas takistama ettevõtluskonto kasutamist teenuste

osutamisel juriidilistele isikutele. Kui Vabariigi Valitsus jätkuvalt

pelgab kuritarvitusi ettevõtluskonto kasutamisel, siis ei ole vaja

seda muudatust üldse teha ega ühte maksu lihtalt teisega asendada.

Muudatus tehakse

põhjusel, et see

vähendab nii äriühingu

maksukoormust kui ka

suurendab

ettevõtluskonto kasutaja

sotsiaalseid tagatisi.

Kui üks maksukohustus asendatakse teisega, siis tuleb eelnõu

jõustumisel teha muudatus ka maksudeklaratsiooni TSD lisas 1 ja

2, kus tuleb tululiikide loetelu täiendada uue tululiigiga, millelt

tasutakse üksnes sotsiaalmaksu. See omakorda tingib muudatuste

tegemist maksuhalduri infosüsteemides. Lisaks tuleb täiendada

tulude ja sellelt tasutud sotsiaalmaksu osas toimuvat

andmevahetust Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassaga.

Tegemist on isikustatud sotsiaalmaksuga, mis võetakse arvesse

tagatiste määramisel, mistõttu tuleb muuta ka vastavaid

arvestussüsteeme. Pealegi tekib ettevõtjatele uus lisakohustus:

sotsiaalmaksu tasuv ettevõtja peab hakkama esitama ka

isikustatud maksudeklaratsioone.

Arvamuses esitatud

muutmise vajadust on

kirjeldatud ja nende

mõjusid on hinnatud

eelnõu seletuskirjas.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Eelnõu esitamine Vabariigi

Valitsuse istungile

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungil arutamiseks ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos

seletuskirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

2. Eelnõu seletuskiri

3. Määruse kavand (lisa 1)

4. Kooskõlastustabel (lisa 2)

Kairi Ani 5885 1373

[email protected]

Meie 13.06.2024 nr 1.1-10.1/2803-1