Käskkiri

Hankedokumendi lisa 1

Riigihange: „Kommunikatsioonitegevuste tellimine digiarengu valdkonna projektide

elluviimise toetamiseks“

Tehniline kirjeldus

1. Hanke eesmärk ja taust

Eesti digiriigi üheks suurtest eesmärkidest on avalike teenuste digitaliseerimine ning parima

digiriigi kasutuskogemuse saavutamine nii kodanike kui ettevõtjate jaoks1. Tulemuse

saavutamiseks on digiriigi arengu valdkond loonud digiteadmiste täiendamiseks keskkonna

Digiriigi Akadeemia ning avalike teenuste mugavamaks ja proaktiivseks tarbimiseks

sündmusteenused. Lisaks panustatakse avaandmete kättesaadavusse ning tehisintellekti

rakendamisse, et lihtsustada andmepõhiste otsuste tegemist ja vähendada arendusele ja

haldusele kuluvat ressurssi. Tellitavate kommunikatsiooniteenuste abil soovitakse kindlustada

nimetatud projektide eesmärkide saavutamine.

Digiriigi Akadeemia näol on loodud keskkond, mille kaudu nii teenistujad kui ka kodanikud

saavad omandada teadmisi digiriigiga seonduvatest mõistetest ja kontseptsioonidest. Tellitavate

kommunikatsioonitegevuste eesmärgiks on kõnetada nii otsest kui ka kaudset sihtrühma

digikompetentside arendamisega seotud vajadusetest ja võimalustest. Lähiaastate vaates

plaanib MKM Digiriigi Akadeemiat kui brändi laiendada e-kursuste pakkumiselt ka

klassiruumikoolitustele, meistriklassidele jt analoogsetele tegevustele, koondades digiriigi

arendamisega seotud teadmiseid ühtsesse teadmusbaasi ja toetades digiriigi arendamisest

huvitatud kogukonna kasvamist. Kokkuvõtvalt soovitakse avalike teenistujate ja laiemalt Eesti

tööealise elanikkonna seas kommunikatsioonitegevuste kaudu tekitada parem arusaam, millised

teadmised ja oskused on vajalikud tulemaks edukamalt toime digiriigi arendamisega seotud

väljakutsetega ning kuidas Digiriigi Akadeemia e-õppe ressursid saavad seda toetada.

Lõpptulemina on kasvanud inimeste arv, kes peavad digikompetentside arendamist oluliseks

ning on keskkonna aktiivsed kasutajad.

Sündmusteenuste eesmärk on muuta avalike teenuste kasutamine inimese jaoks võimalikult

lihtsaks ja mugavaks. Digiühiskonna ja Eesti 2035 arengukavad on võtnud samuti suunaks, et

kodanikule ja ettevõttele langeva bürokraatia vähendamine on järgmine Eesti digiühiskonna

arenguhüpe avalike teenuste pakkumisel. Avalikud teenused peavad kasutajate jaoks olema

mugavad ning efektiivsed – neil juhtudel, kus teenuse osutamine on kasutaja poolt oodatud ning

andmed teenuse osutamiseks olemas, tuleks igal võimalikult juhul initsieerida teenuse

osutamine asutuse poolt. Kodanike sündmusteenuste loomise üks kriteerium on mitme asutuse

teenuse ühildamine. Sellest tulenevalt on vajalik saavutada töötav viis, kuidas teostada

kommunikatsiooni asutuste üleselt - sisekommunikatsioon. Samuti on see vajalik personaalriigi

vaatest, et üha enam asutusi oma teenustega teaksid ja sooviksid asuda arendama

sündmusteenuseid.

Avaandmed ehk juurdepääsupiiranguteta andmed, mis on kõigile antud vabalt kasutamiseks.

Eestis avaandmetena on kättesaadavaks tehtud2 laiaulatuslikke kvaliteetseid andmestikke, mis

sisaldavad infot riigi juhtimise, rahastamise, ruumilise asukoha, keskkonna ja muude

valdkondade kohta. Kvaliteetsete andmete kättesaadavus soodustab innovatsiooni,

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2021). Digiühiskonna arengukava 2030. 2 https://avaandmed.eesti.ee/

2

majanduskasvu ja läbipaistvust ning võimaldab kodanikel, teadlastel ja ettevõtetel kasutada

andmeid paremate otsuste tegemiseks. Avaandmetes peidetud potentsiaali kasutamiseks peab

levitama teadmisi selle valdkonna kohta, välja selgitama millised andmed avalikustatuna kõige

suurema väärtuse looks ning tutvustama avaandmete kasutamisvõimalusi. Majandus ja

Kommunikatsiooni ministeeriumi poolt 2024.a tellitud uuring 3näitas, et avaandmete mõiste ja

valdkonna tuntus elanikkonna seas on suhteliselt vähene. Sellest lähtuvalt

kommunikatsioonitegevused võiks olla üheks meetmetest elanikkonna ja äride teadlikkuse

tõstmiseks.

Käesoleva hanke eesmärgiks on tellida kommunikatsioonitöid, mis toetavad digiarengu

valdkonna tegevuste planeerimist ja elluviimist. Hanke eesmärkide täitmiseks tellitavad tööd

on kirjeldatud HD Lisa 1 punktis 3.

2. Kommunikatsioonitegevuste sihtrühmad

2.1. Kesk- ja kohalike omavalitsuste teenistujad, kelle igapäevane töö seondub digiriigi

arendamise ja/või sellega seotud valdkondadega (nt teenuse omanikud).

2.2. Avaliku- ja erasektori töötajad, kes tunnevad huvi digiriigi arendamise või sellega

seotud teemade vastu silmaringi arendamise ja/või professionaalse arengu eesmärgil.

2.3. Digiriigi arengust huvitatud kodanikud (sh tudengid, era- ja avaliku sektori töötajad

ning teised valdkonnast huvitatud);

2.4. Ettevõtted, kes muuhulgas saavad (ava)andmeid kasutada ärilistel eesmärkidel,

andmemajanduse edendamiseks.

3. Hanke eesmärkide täitmiseks hangitavad tegevused ja teenused

3.1.HD Lisa 1 punktis 2 nimetatud sihtrühmade täpsustamine, kellele

teavitustegevustega keskenduda, sh vajadusel persoonade loomine.

3.2.Kommunikatsioonitööd:

3.2.1. Strateegilise kommunikatsioonitegevuse osutamine,

sealhulgas:

3.2.1.1. Senise kommunikatsioonitegevuse ja võimaluste analüüs,

eesmärkide ja mõõdikute sõnastamine ning põhisõnumite

väljatöötamine;

3.2.1.2. Kommunikatsiooniplaanide koostamine nii avalikuks

kommunikatsiooniks kui ka konkreetsetele sihtrühmadele

suunatud sihitatud (sh sise)kommunikatsiooniks;

3.2.1.3. Üldine kommunikatsioonialane nõustamine (sh avalikeks

esinemisteks sõnumite jm materjali ettevalmistamine,

kõneisikute nõustamine, kõneisikute kommunikatsioonialane

koolitamine);

3 https://avaandmed.eesti.ee/datasets/%22avaandmed-ja-andmete-uhekordse-kusimise-pohimote%22-uuringu-

alusandmed

3

3.2.2. Kommunikatsiooniteenuse osutamine, sealhulgas:

3.2.2.1. Kommunikatsiooniplaani elluviimine koostöös MKMi

esindajatega, sh vajalike listide koostamine, kontaktide otsimine

jms;

3.2.2.2. Ühekordsete teavituskampaaniate ettevalmistamine (sh

kommunikatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalike

sotsiaalmeediapostituste loomine, teksti- ja visuaaliloome ning -

toimetamine, infokirjade, pressiteadete, artiklite,

tutvustustekstide koostamine jmt);

3.2.2.3. Audiovisuaalne sisuloome, nt

kommunikatsioonieesmärke toetavate podcastide salvestamine,

videote tegemine jmt.

3.2.3. Muud ühekordsed tööd (sh voldikute, bännerite jm materjalide

koostamine, toimetamine, disainimine ning valmistamine).

3.3.Teavituskampaaniate väljatöötamine ja elluviimine, sh

3.3.1. Loovlahenduse väljatöötamine, sh turundussõnumid, visuaalid

jm vajalik kampaania õnnestumiseks;

3.3.2. Meediastrateegia ja -plaani koostamine, meedia koordineerimine

(sh avalik-õiguslikes kanalites), ostmine, järelevalve ja monitooring;

3.3.3. Vajadusel toetava meediatöö tegemine (sh PR-tegevuste

läbiviimine);

3.3.4. Teavituskampaania mõõdikute kokkuleppimine Tellijaga, hiljem

aruandlus kampaania edukuse mõõtmiseks;

3.3.5. Tervikliku kommunikatsioonikampaania elluviimine ja

järelevalve.

3.3.6. Tegevuste ja kampaania tulemite dokumenteerimine

protokollide, memode, aruannete ja muul tellijaga kokkulepitud kujul.

3.4.Kommunikatsiooni- ja turundusuuringute tegemine.

3.5.Hankija võib tellida raamlepingu esemega seotud, kuid hanke alusdokumentides

täpsustamata teenuseid, kui need on vajalikud konkreetse tellimuse eesmärgi

saavutamiseks. Seotud teenusteks võivad olla erinevad turundus- ja

kommunikatsioonitegevused, mille õnnestumise eelduseks on turunduse- ja

kommunikatsiooni valdkonna teadmiste ja oskuste olemasolu.

3.6.Hankija tellib töid vajaduse tekkides jooksvalt. Punktides 3.1 – 3.4 märgitud

tegevuste osas ei ole hetkel võimalik ette teada nende täpset jaotuvust.

Hanke alusdokumendi Lisa 10

Riigihange: „Kommunikatsioonitegevuste tellimine digiarengu valdkonna projektide

elluviimise toetamiseks“

1. Hankelepingute sõlmimise tingimused

1.1. Hankelepingute sõlmimisel lähtub tellija raamlepingust tulenevatest tingimustest.

Konkreetses hankelepingus fikseerib tellija teenuse sisu, teenuse maksumuse ning

vajadusel lähte- ja vahepunktid ja tähtajad teenuse osutamisel.

1.2. Raamlepingu alusel tellimuste esitamisel alla 15 000 euro käibemaksuta eraldi

kirjalikku hankelepingut ei sõlmita. Hankelepingu sõlmimiseks loetakse tellimuse

esitamist ja pakkumuse aktsepteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

üldjuhul e-kirja teel.

1.3. Kui tellimuse maksumus võrdub või ületab 15 000 eurot km-ta, siis sõlmitakse poolte

vahel kirjalik hankeleping raamlepingus toodud tingimustel.

2. Hankelepingu sõlmimise tingimused kui raamleping on sõlmitud mitme pakkujaga

2.1. Iga konkreetse hankelepingu sõlmimiseks korraldab tellija minikonkursi, mis viiakse

läbi alla väikehanke piirmäära e-kirja teel ning alates 30 000 eurost ilma käibemaksuta

riigihangete registris.

2.2. Minikonkurssidel esitatud pakkumuste hindamisel hinnatakse pakkumusi järgmiselt:

2.2.1. 60% projektiplaan ning 40% Pakkumuse maksumus. Hindamiskriteeriumide

eest antud punktid summeeritakse.

2.2.2. Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) – maksimaalselt 40 väärtuspunkti.

Madalaima maksumusega pakkumusele omistatakse 40 väärtuspunkti. Järgnev

pakkumus saab punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga:

"väärtuspunktid” = “madalaim pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse

maksumus” x 40.

2.2.3. Projektiplaani hinnatakse Tabel 1. nimetatud kolme alamkriteeriumi alusel,

milleks on:

2.2.3.1. „Teenuse osutamise kirjeldus“ (30 punkti);

2.2.3.2. „Projektiplaan ja läbiviimise ajakava“ (25 punkti);

2.2.3.3. „Riskide haldamise meetmete kirjeldus“ (5 punkti);

Tabel 1. Kriteeriumi „Projektiplaan“ alamkriteeriumid on:

Alamkriteeriumid Punktid Kriteeriumi komponendid

Teenuse osutamise

kirjeldus 30 punkti

Pakkuja on täielikult aru saanud ülesandepüstitusest.

Pakutud metoodika ja protsessi loogika aitavad

saavutada eesmärki ning hankelepingu tingimustele

vastavat tulemit.

15 punkti

Pakkuja on aru saanud ülesandepüstitusest. Pakutud

metoodika ja protsessi loogika aitavad osaliselt

saavutada hanke eesmärki ning hankelepingu

tingimustele vastavat tulemit.

0 punkti

Pakkuja ei ole aru saanud ülesandepüstitusest.

Pakutud metoodika ning protsessi loogika ei võimalda

saavutada hanke eesmärke ega hankelepingu

tingimustele vastavat tulemit.

Projektiplaan ja

läbiviimise ajakava

25 punkti

Projektiplaanis kirjeldatud eesmärkide ja tulemite

saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste

põhjendatus ja maksumus) on täielikult kooskõlas

teenuse kirjelduse ja hanke eesmärkidega. Ajakava on

realistlik.

12 punkti

Projektiplaanis kirjeldatud eesmärkide ja tulemite

saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste

põhjendatus ja maksumus) on suures osas kooskõlas

teenuse kirjelduse ja hanke eesmärkidega. Ajakava

kirjelduses esineb üksikuid puuduseid.

0 punkti

Projektiplaanis kirjeldatud eesmärkide ja tulemite

saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste

põhjendatus ja/või maksumus) ei ole kooskõlas

teenuse kirjelduse ega hanke eesmärkidega ja/või

saavutatavad kavandatud ajakavas.

Riskide haldamise

meetmete kirjeldus

5 punkti Riskide haldamise meetmed on proportsionaalsed.

3 punkti Riskide haldamise meetmete kirjelduses esineb

üksikuid puuduseid.

0 punkti Riskide haldamise meetmed ei toeta hanke

eesmärkide saavutamist etteantud ajaraamis.

2.3. „Projektiplaani“ kriteeriumi iga alamkriteeriumit hindavad Hankija hankekomisjoni

liikmed individuaalselt. Maksimaalselt on igalt hindamiskomisjoni liikmelt võimalik

saada 60 punkti. Liikmete antud punktid summeeritakse ja leitakse aritmeetiline

keskmine. Seejärel rakendatakse väärtuspunktide süsteemi ehk maksimaalsed

väärtuspunktid omistatakse suurima punktisumma saanud pakkumusele. Ülejäänud

hinnatavate pakkumuste väärtuspunktid alamkriteeriumi osas leitakse järgmise valemi

järgi: „punktimäär“ = „ hinnatava pakkumuse aritmeetiline keskmine“ / „suurim

aritmeetiline keskmine“ x 60.

2.4. Minikonkursil osalemist välistavad tingimused:

2.4.1. Töövõtjal ei tohi minikonkursi väljakuulutamise päeva seisuga olla üle andmata

ja tellija poolt vastu võtmata rohkem kui kolme hankelepinguga tellituid töid.

2.5. Juhul kui nõuetele vastab vaid üks Pakkumus ja sellele omistati hindamiskriteeriumi

„Projektiplaan" osas kõigi hindamiskomisjoni liikmete poolt vähemalt ühe

alamkriteeriumi osas miinimumpunktid, siis Pakkumust edukaks ei tunnistata1.

3. Hankelepingu sõlmimise tingimused raamlepingu sõlmimisel ühe pakkujaga:

3.1. Kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga, esitab Tellija hankelepingu sõlmimiseks

Töövõtjale pakkumuse esitamise ettepaneku koos lähteülesandega, mille alusel

Töövõtja esitab hiljemalt viie tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldaval

viisil (e-kirja teel) pakkumuse.

1 Pakkumuse edukaks mitte tunnistamisel tunnistatakse hankemenetlus kehtetuks.

3.2. Pakkumuses peab olema välja toodud tööde maht töötundides, töö üleandmise tähtaeg.

3.3. Pakkumuse hindamiskriteeriumiks on 100% pakkumuse maksumus.

3.3.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse Pakkumuse tagasilükkamise

kohta:

3.3.1.1. RHS § 116 lõike 1 punkti 1 alusel ja

3.3.1.2. juhul kui on Hankelepingu sõlmimise ajaks Tellijale teatavaks

saanud uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Tellijale

Hankelepingu sõlmimise lõpule viimise ebaotstarbekaks.

4. Tellijal on õigus nõuda hankelepingu perioodil Teenuse osutamise kohta vaheraportit,

mille Töövõtja peab esitama 2 (kahe) tööpäeva jooksul.

Hankedokumendi lisa 11

Riigihange: „Kommunikatsioonitegevuste tellimine digiarengu valdkonna projektide

elluviimise toetamiseks“

Proovitöö lähteülesanne

1. Proovitöö

1.1. Proovitöö ülesandeks on luua kommunikatsiooni näidisplaan, üks sotsiaalmeedia

postitus ja asutuste sisekommunikatsiooni suunatud sõnum Digiriigi Akadeemia e-

kursuste tutvustamiseks, sh on kirjeldatud, miks digikompetentside arendamisega

peaks üldse tegelema ja milliseid baasarusaamu digiriigi arendamisest peaks iga

avaliku sektori töötaja omama.

1.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on leida partner, kelle käest on

võimalik tellida kommunikatsioonitegevusi (HD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 3)

lepingu eelarve mahus. Konkreetsed kommunikatsioonitegevused selguvad

raamlepingu täitmisel.

1.3. Pakkuja esitab hinnatavaks tööks ühe proovitöö.

1.4. Proovitöö raames tuleb esitada:

1.4.1. Kommunikatsiooni näidisplaan, mis annab ülevaate võimalikest tegevustest ja

kommunikatsioonikanalitest koos põhjendustega,

1.4.2. Sotsiaalmeedia postitus koos visuaaliga;

1.4.3. Sisekommunikatsiooni sõnum Digiriigi Akadeemia e-kursuste tutvustamiseks.

2. Sisend proovitöö lahendamiseks

2.1. Digiriigi Akadeemia keskkonna kirjeldus

2.1.1. Digiriigi Akadeemia keskkond on mõeldud täiskasvanud õppijale, kes ei oma

eelnevat kogemust IT-valdkonnas, kuid kes soovib või peab tööülesannetest

tulenevalt täiendama seniseid või omandama uusi teadmisi digiriigi arendamisega

seotud valdkondades (näiteks andmete kasutamine, tehisintellekti ehk krattide

rakendamine, digiteenuste arendamine ja osutamine, digiligipääsetavus,

küberturvalisus jmt).

2.1.2. E-õppekeskkonnas kättesaadavad kursused on disainitud algajale kasutajale,

andes esmase arusaama ja baasteadmised teemavaldkonnast, selgitades

põhimõisteid ning jagades näiteid ja kogemuslugusid praktikutelt.

2.1.3. Õpisisu antakse edasi 45-60 minuti jooksul läbitava interaktiivse e-kursuse

formaadis, mis on disainitud täiskasvanud õppija ootuseid ja vajadusi silmas

pidades (sh multimodaalne ehk erinevaid meediume kombineeriv õpisisu, läbitav

kuni 10-minutiliste moodulite kaupa endale sobival ajal ja kohas, õpisisu

kinnistamiseks kasutatakse korduseid ja enesekontrolli harjutusi).

2.1.4. E-kursuse läbimisel saab kasutaja sooritada valikvastustega küsimustest

koosneva enesekontrolli testi, mille sooritamisel (vähemalt 80% tulemusega) saab

osaleja tõendi.

2.2. Sihtrühm

2.2.1. Kesk- ja kohalike omavalitsuste teenistujad, kelle igapäevane töö seondub

digiriigi arendamise ja/või sellega seotud valdkondadega (nt teenuse omanikud).

2.3. Varasemalt loodud sõnum ja visuaal

2.3.1. „Vii digiteadmised uuele tasemele!“

2.3.2. Visuaal

Osakonnajuhataja otsuse lisa 2

Riigihanke „Kommunikatsioonitegevuste tellimine digiarengu valdkonna projektide

elluviimise toetamiseks“ alusdokument

Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused

1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon

1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel

esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.

1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95

lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus.

1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud

standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele.

2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimus

2.1. Tehniline ja kutsealane pädevus

Pakkuja peab olema riigihankele „Kommunikatsioonitegevuste tellimine digiarengu

valdkonna projektide elluviimise toetamiseks“ hanketeate avaldamisele vahetult

eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kolm (3)

kommunikatsiooniteenuste osutamise lepingut (sealjuures peavad teostatud tööd olema

lepingus ettenähtud tähtajal üleantud ning tellija poolt vastuvõetud). Täidetuks loetakse

leping, mille täitmise tähtaeg on riigihanke hanketeate avaldamise kuupäevaks

saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu

võetud.

2.1.1. Pakkuja esitab hankepassis teabe eelnimetatud lepingu(te) maksumuse,

kuupäevade, töö nimetuse või sisu ja teiste lepingupoolte kohta, samuti

riigihanke viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihanke lepinguga.

Iga lepingu maksumus peab olema vähemalt 30 000 eurot ilma

käibemaksuta.

2.1.2. Kui lepingut täidetakse ka pärast riigihanke algamise tähtpäeva, saab

pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada ja leping loetakse täidetuks osas,

milles teenus on riigihanke algamise ajaks tellijale üle antud ja tellija poolt

vastu võetud. Kui lepingu täitmise aeg jääb osaliselt referentsperioodi

eelsesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada üksnes selle

osaga lepingust, millises see on täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt

vastu võetud) referentsperioodi jooksul.

2.1.3. Kui teenust osutatakse raamlepingu alusel, saab pakkuja oma

kvalifikatsiooni tõendada raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud

hankelepingutega. Pakkuja esitab andmed riigihanke algamisele eelneva 36

kuu jooksul täidetud lepingu kohta koos andmetega lepingu sõlmimise ja

täitmise kuupäeva ja teise lepingupoole kohta (tellija nimi, e-posti aadress,

telefon). Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes

andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale

andmekogudes olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav,

kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused,

andmed või dokumendid kuni viie tööpäeva jooksul päringu saamisest

arvates. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda teise lepingupoole

poole.

Osakonnajuhataja otsuse lisa 1

RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT

„Kommunikatsioonitegevuste tellimine digiarengu valdkonna projektide

elluviimise toetamiseks“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku pakkumuse esitamiseks

riigihankele, millega tellitakse kommunikatsioonitegevusi digiarengu valdkonna projektide

elluviimise toetamiseks. Raamlepingu raames tehakse eraldi tellimusi ja sõlmitakse

hankelepinguid erinevate kommunikatsioonitegevuste teostamiseks.

Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

reg. kood: 70003158

e-post: [email protected]

(edaspidi Hankija)

Riigihanke nimetus: „Kommunikatsioonitegevuste tellimine digiarengu

valdkonna projektide elluviimise toetamiseks“

Pakkumuste jõusolek: 90 kalendripäeva

Lepingu täitmise kestus: raamlepingu sõlmimisest alates kuni 31.12.2025 või

kuni rahalise mahu täitumiseni

Lepingu maksimaalne maksumus: 250 000 eurot (lisandub käibemaks)

Riigihanke läbiviimise eest vastutav

isik:

Triinu Sink

Digiriigi arengu osakonna projektijuht

telefon 5885 1236

e-post [email protected]

Raamlepingut rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Liidu taasterahastu

NextGenerationEU ja riigieelarvelistest vahenditest ning muudest rahastusallikatest, mille Hankija

täpsustab vajadusel minikonkursside väljakuulutamisel. Hanget ei jaotata osadeks tulenevalt

raamlepingu sõlmimisest.

1. Raamlepingu eseme kirjeldus

1.1. Raamlepingu esemeks on kommunikatsioonitegevuste tellimine digiarengu valdkonna

projektide elluviimise toetamiseks (edaspidi Teenus). Hankelepingu eseme täpsem

kirjeldus on esitatud HD lisas 1 „Tehniline kirjeldus“.

2

1.2. Raamleping sõlmitakse kuni kahe (2) eduka pakkumuse esitanud pakkujaga. Juhul, kui

riigihankel osutub edukaks ainult üks pakkuja, siis sõlmitakse raamleping vaid ühe

pakkujaga.

1.3. Raamlepingu raames esitatakse eraldi tellimusi ja raamlepingu tingimustest lähtuvalt

sõlmitakse hankelepinguid hanke alusdokumendi (edaspidi HD) p-s 1.1 nimetatud teenuse

tellimiseks. Hankelepingute sõlmimise tingimused on kirjeldatud HD lisa 10

„Hankelepingu sõlmimise tingimused“. Nimetatud tingimused reguleerivad

hankelepingute sõlmimist olukorras, kus raamleping sõlmitakse nii ühe pakkujaga kui ka

kahe pakkujaga.

2. Nõuded Pakkuja meeskonnale

2.1. Pakkuja peab raamlepingu perioodi vältel katma ja tagama HD p-s 1.1 ning HD lisa 1

„Tehniline kirjeldus“ p-s 3 kirjeldatud tegevuste ja teenuste osutamiseks vajalikud

spetsialistid (sh näiteks projektijuht, loovjuht, disainer, meediastrateeg, PR-spetsialist jt),

tagades seeläbi konkreetse hankelepingu vajadustele ja iseloomule vastava ning teenuse

osutamiseks ja tõrgeteta toimimiseks vajaliku kompetentsi ja ressursi.

2.1.1. Minimaalselt saab projektimeeskonda kuuluda neli (4) inimest.

2.2. Pakkumuse esitamiseks moodustab pakkuja meeskonna, mis on vajalik HD punktis 1.1

nimetatud teenuse kavandamiseks ja teostamiseks kogu raamlepingu perioodi vältel.

2.3. Pakkuja esitab projektimeeskonna koosseisu koos tööjaotusega HD lisa 3 vormil koos

kirjaliku kinnitusega, et pakkuja suudab tagada esitatud nõuetele vastavate spetsialistide

kaasamise kogu raamlepingu perioodi vältel. HD lisa 3 vorm peab olema digitaalselt

allkirjastatud kõigi projektimeeskonna liikmete ning pakkuja seadusjärgse või volitatud

esindaja poolt.

2.3.1. Pakkumuses peab olema selgelt välja toodud projektijuht, kes raamlepingu täitmist

koordineerib, aruandluse eest vastutab ja on hankijale peamiseks kontaktiks.

2.3.1.1. Projektijuht peab olema hanketeate avaldamisele vahetult eelneva 60 kuu

jooksul juhtinud vähemalt kolme kommunikatsioonitegevustega seotud projekti.

2.3.2. Hankijal on õigus kontrollida projektimeeskonnaliikmete pädevust ja nõusolekut.

Hankijal on õigus kasutada kontrollimiseks hankijale avalikes andmekogudes

kättesaadavat infot ja pöörduda lisateabe saamiseks kolmandate isikute poole.

Hankijal on õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja dokumente, mis tõendavad

esitatud kinnituste õigsust. Pakkuja peab esitama hankija nõutud täiendavad

andmed/dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõude saamisele järgnevast tööpäevast

arvates.

2.4. Pakkujal on õigus vahetada meeskonnaliikmetena esitatud isikuid hankija eelneval

nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete

kompetentsidega liikmega.

2.5. Hankijal on õigus nõuda kaasatud spetsialistide väljavahetamist pakkuja kulul, kui

nimetatud isikud ei teosta töid raamlepingus ja hankelepingus kokkulepitule vastavalt.

3. Nõuded Pakkumusele

3.1. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb

esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. Alternatiivsed lahendused ei ole

lubatud.

3.2. Pakkumus peab koosnema järgnevatest osadest:

3

3.2.1. Vabas vormis teenuse osutamise kirjeldus, mis kajastab vähemalt:

3.2.1.1. pakkuja kirjeldust tööpõhimõtetest, mis tagavad hanke eesmärkide

saavutamise;

3.2.1.2. pakkuja nägemust hankija ja pakkuja vahelisest koostööst ning

koostöövormidest edukate kommunikatsioonitegevuste elluviimise tagamiseks;

3.2.1.3. pakkuja nägemust võimalikest hanke eesmärkide saavutamist takistavatest

riskidest, hinnangut nende esinemise tõenäosusele ja asjakohastest maandamise

meetmetest;

3.2.2. Proovitöö lahendus lähtuvalt HD lisast 11 „Proovitöö lähteülesanne“;

3.2.3. Täidetud HD lisa 2 „Pakkumuse eelarve“ vorm;

3.2.4. Täidetud HD lisa 3 „Projektimeeskonna koosseis“ vorm, mis on digitaalselt

allkirjastatud kõigi vormil nimetatud meeskonnaliikmete poolt;

3.2.5. Vajadusel esitatud volikiri/volikirjad lähtudes punktidest 4.1 ja 4.1.1. ning

ärisaladuse vorm lähtuvalt punktist 4.5.

4. Pakkumuste esitamine

4.1. Pakkumus peab olema esitatud riigihangete registri kaudu registris märgitud tähtajaks

digitaalselt allkirjastatuna pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt (volitatud

isiku määramisel on lisatud vastav volikiri HD lisa 8 vormil).

4.1.1. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkuja kinnitama HD lisa 9 vormil, et

hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.

4.2. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist pakkumust esitada ei saa.

4.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimuste ülevõtmist.

4.4. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva arvates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

4.5. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus

(lisa 4 vormil) ning põhjendab ärisaladuseks määramist.

4.5.1. Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt

RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud

osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei

põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus

teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada.

4.6. Pakkuja peab arvestama, et pakkumuse edukaks tunnistamise korral vastutab pakkuja

teenuse osutamise eest kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud

pakkumusega.

5. Hindamiskriteeriumid ja pakkumuse hindamine

5.1. Eduka pakkumuse esitajaks tunnistatakse ning leping teenuse osutamiseks sõlmitakse kuni

kahe soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga vastavalt pakkumuste hindamise korrale

ja kes vastavad RHS § 95 lg 1 ja lg 4 ja kvalifitseerimise tingimustele. Kõikide vastavaks

tunnistatud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel rakendatakse soodsaima pakkumuse

tuvastamiseks väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). Teenuste osutamise

tunnihind esitatakse HD lisa 2 „Pakkumuse eelarve“ vormil.

4

5.1.1. Projektijuhtimise tunnihind (ilma käibemaksuta) – maksimaalselt 30

väärtuspunkti. Madalaima projektijuhtimise tunnihinnaga pakkumusele omistatakse

30 väärtuspunkti. Järgnevad pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja

arvutatakse valemiga: "väärtuspunktid” = “madalaim projektijuhtimise tunnihind” /

“hinnatava Pakkumuse projektijuhtimise tunnihind” x 30.

5.1.2. Pakkumuse sisu ja kvaliteet – maksimaalselt 70 väärtuspunkti. Kriteeriumit

hinnatakse Tabel 1. nimetatud kahe alamkriteeriumi alusel, milleks on:

5.1.2.1. „Teenuse osutamise kirjeldus“ (40 punkti);

5.1.2.2. „Proovitöö“ (30 punkti).

Tabel 1. Kriteeriumi „Pakkumuse sisu ja kvaliteet“ alamkriteeriumid on:

Alamkriteeriumid Punktid Kriteeriumi komponendid

Teenuse osutamise

kirjeldus (p 3.2.1)

40 punkti

 Pakkumus lähtub hankedokumendis ja hehnilises

kirjelduses esitatud nõuetest;

 Pakkumus on struktureeritud, sellest selgub

pakkuja arusaam hankelepingu esemest ja hanke

eesmärkide saavutamiseks vajalikest tegevustest;

 Pakkuja on selgelt kirjeldanud koostööpõhimõtted

hankijaga, mis toetavad hanke eesmärkide

saavutamist;

 Pakkuja on kaardistanud võimalikud hanke

eesmärkide saavutamist takistavad riskid,

hinnanud nende esinemistõenäosust ning

pakkunud asjakohaseid maandamismeetmeid;

26,7 punkti  Pakkumus ei vasta vähemalt ühele 50 punkti

saavutamiseks vajalikule kriteeriumi

komponendile.

13,4 punkti  Pakkumus ei vasta kahele kuni kolmele 50 punkti

saavutamiseks vajalikule kriteeriumi

komponendile.

0 punkti  Pakkumus ei ole seoses hankedokumendis ja

tehnilises kirjelduses kirjeldatud eesmärkidega.

Proovitöö (p 3.2.2)

30 punkti

 Proovitöö on originaalne ning vastab püstitatud

eesmärkidele, sh on selgelt eristatavad proovitöö

erinevad komponendid;

 Proovitööle on lähenetud loovalt ja terviklikult, sh

lahendus annab ülevaate pakkuja nägemusest;

5

5.1.3. „Pakkumuse sisu ja kvaliteet“ kriteeriumi iga alamkriteeriumit hindavad hankija

hankekomisjoni liikmed individuaalselt. Maksimaalselt on igalt hindamiskomisjoni

liikmelt võimalik saada 70 punkti. Liikmete antud punktid summeeritakse ja leitakse

aritmeetiline keskmine. Seejärel rakendatakse väärtuspunktide süsteemi ehk

maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse suurima punktisumma saanud

pakkumusele. Ülejäänud hinnatavate pakkumuste väärtuspunktid alamkriteeriumi

osas leitakse järgmise valemi järgi: „punktimäär“ = „ hinnatava pakkumuse

aritmeetiline keskmine“ ÷ „suurim aritmeetiline keskmine“ x „70“.

5.2. Võrdsete väärtuspunkide summa puhul eelistatakse pakkumust, mis on madalama

projektijuhtimise tunnihinnaga (5.1.1). Kui ka tunnihinna maksumus osutub võrdseks,

valitakse edukas pakkumus liisu heitmise teel.

5.2.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise

kohta:

5.2.1.1. RHS § 116 lõike 1 punkti 1 alusel ja

 Kanalite valiku kirjeldus ja põhjendused on

ammendavad ning olulisemad tegevused on

kaardistatud.

 Proovitööst nähtub, et pakkuja on tutvunud

valdkonnaga, mõistab sihtrühma ning teenuse sisu

on loodud vastavalt sihtrühma eripärale.

20 punkti  Proovitöö ei vasta vähemalt ühele 20 punkti

saavutamiseks vajalikule kriteeriumi

komponendile.

10 punkti  Proovitöö ei vasta kahele 20 punkti saavutamiseks

vajalikule kriteeriumi komponendile.

0 punkti  Proovitöö ei ole seoses riigihanke

alusdokumentides kirjeldatud eesmärkidega.

6

5.2.1.2. juhul kui on hankemenetluse läbiviimise ajal hankijale saanud teatavaks

uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks

hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud

tingimustel.

5.3. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on

toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

5.4. Juhul kui nõuetele vastavale pakkumusele omistati vähemalt ühe hindamiskriteeriumi

(„Teenuse osutamise kirjeldus“, „Proovitöö") osas kõigi hindamiskomisjoni liikmete

poolt vastavalt 13.4 punkti ja 10 punkti või vähem, siis pakkumust edukaks ei tunnistata

ja hankemenetlus tunnistatakse kehtetuks.

6. Nõuded hankelepingu sõlmimisele

6.1. Hankelepingute sõlmimise kord nii ühe kui ka mitme pakkujaga on kirjeldatud HD lisa 10

„Hankelepingute sõlmimise tingimused“.

6.2. Tellitava teenuse tulemid peavad vastama raamlepingus ja hanke alusdokumentides

fikseeritud tingimustele.

6.3. Hankelepingu täitmisel kohustub edukas pakkuja esitama hankijale üleandmise-

vastuvõtmise akti vastavalt tellimuses sätestatud tähtajal. Aktis peab olema nimetatud

osutatud teenus, ajaline maht ja kogumaksumus.

Hanke alusdokumendi lisad:

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;

Lisa 2 – Pakkumuse eelarve (vorm);

Lisa 3 – Projektimeeskonna koosseis (vorm);

Lisa 4 – Ärisaladus (vorm);

Lisa 5 – Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm);

Lisa 6 – Töövõtulepingu eritingimused (projekt);

Lisa 7 – Raamlepingu eritingimused (projekt);

Lisa 8 – Volikiri (vorm);

Lisa 9 – Ühispakkujate volikiri (vorm);

Lisa 10 – Hankelepingute sõlmimise tingimused;

Lisa 11 – Proovitöö lähteülesanne.

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS

04.03.2024 nr 12

Riigihanke „Kommunikatsioonitegevuste tellimine

digiarengu valdkonna projektide elluviimise

toetamiseks" korraldamine, komisjoni ja vastutava

isiku nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 3 ja § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 28.11.2023. a käskkirjaga nr 154 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Kommunikatsioonitegevuste tellimine digiarengu valdkonna

projektide elluviimise toetamiseks“ (CPV kood: 79340000-9 "Reklaami- ja turundusteenused

") raamlepingu sõlmimiseks avatud hankemenetlusena.

2. Kinnitan osakonnajuhataja otsuse (edaspidi otsus) punktis 1 nimetatud teenuse tellimiseks

riigihanke alusdokumendid (lisatud).

3. Määran otsuse punktis 1 nimetatud teenuse tellimise eest vastutavaks isikuks ja punktis 4

nimetatud komisjoni esimeheks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)

digiriigi arengu osakonna projektijuhi Triinu Sink.

4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkumuste

vastavaks tunnistamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ja edukal pakkujal

hankemenetluselt kõrvaldamise aluste ning kvalifitseerimise tingimusele vastavuse

kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel

järgmises koosseisus:

4.1. Komisjoni liikmed:

4.1.1. Sofia Paes – MKM, andmete nõunik;

4.1.2. Erki Limbak – MKM, sündmusteenuste projektijuht;

4.1.3. Allar Laaneleht – MKM, Bürokrati teenuste projektijuht.

5. Valitud hankemenetluse ja punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada

vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile

riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Hunt

2

juhataja