Kiri

Lehekülg 1 (3)

Allkirjad:/allkirjastatud digitaalselt/

Signatures: /signed digitally/

/allkirjastatud digitaalselt/

/signed digitally/

K. Herodes

Analüütilise keemia kaasprofessor

Katsekoja juhataja

Associate Professor in Analytical Chemistry

Head of Testing Centre

L. Kangur

Analüüsi teostaja

Biofüüsika teadur

Analysed by

Research Fellow in Biophysics

Dokument koosneb analüüsitunnistusest ja -tulemuste

kokkuvõttest 3 lehel ning on välja antud ühes (1) allkirjastatud

eksemplaris.

The document consists of an Analysis Certificate with a

Summary of Results on 3 pages in one (1) signed copy

Kontakt: Siiri Salupere, TÜ Katsekoja Tuumaspektroskoopia labor,

tel: 737 4780; e-post: [email protected]; Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, W. Ostwaldi tn 1, 50411 Tartu

Contact: Siiri Salupere, Testing Centre of the University of Tartu, Nuclear Spectroscopy Laboratory,

tel: 737 4780; e-mail: [email protected]; Institute of Physics, University of Tartu, W. Ostwaldi Str 1, 50411 Tartu

6-13/KT/31134

Tunnistuse nr ja kuupäev:

Certificate No and Date:

6-055-23

27.12.2023

Tellimuse nr ja kuupäev:

Order No and Date:

6-035-23

30.10.2023

Tellija:

Customer:

AS Viimsi Vesi

Paelille tee 1, Lubja küla, Viimsi vald, 74010, Harju maakond.

Objekt:

Sample:

Proovi nr 23-056 – VTJ väljavool, Objekti valdaja: AS Viimsi Vesi;

Referentskuupäev: 26.10.2023.

Proov saadetud kullerteenusega.

Töö sisu:

Content of the Work: Veeproovi radioloogiline analüüs

Kasutatud mõõtevahendid ja

materjalid:

Instruments and materials used:

Ülimadalafooniline HPGe gammadetektor BEGe BE3830-P, tootja

Canberra

Katsete lühikirjeldus:

Experiments:

Vastavalt analüüsimetoodikale M601:10.08.2022 “Raadiumi isotoopide

aktiivsuskontsentratsioonide määramine vees gammaspektromeetrilisel

meetodil”. Metoodika lühikirjeldus on toodud käesoleva

analüüsitunnistuse lehekülgedel 2-3.

Põhijäreldused:

Main conclusions: Analüüsitulemused on toodud käesoleva analüüsitunnistuse leheküljel 3.

Proov(id) võetud:

Sampling Date: 26.10.2023 (vastavalt kliendi poolt esitatud andmetele)

Analüüsi teostamise aeg:

Date of Analysis: 30.10.2023 (konserveerimise algus) – 27.10.2023 (tulemuse saamine)

Akrediteeritus:

Accreditation: Akrediteeritud analüüsimetoodika

Analüüsitunnistus nr: Kuupäev Lehekülg Analysis Certificate No: Date Page

6-055-23 27.12.2023 2 (3)

Analüüsis L. Kangur

Analysed by Allkiri / Signature

Analüüsitulemused

TÜ Katsekoja Tuumaspektroskoopia labor viis läbi veeproovi gammaspektromeetrilise

analüüsi. Määrati raadiumi isotoopide Ra-226 ja Ra-228 sisaldus ja arvutati sellise joogivee

poolt täiskasvanule tekitatav indikatiivdoos ehk aastane efektiivdoos.

Analüüsimetoodika lühikirjeldus

Analüüs teostati vastavalt akrediteeritud metoodikale M601:10.08.2022 „Raadiumi isotoopide

aktiivsuskontsentratsioonide määramine vees gammaspektromeetrilisel meetodil“.

Proovi ettevalmistus

2 liitrist veest kaas-sadestati raadium baariumsulfaadiga, saadud sade segati epoksiidvaiguga ja

hermetiseeriti õhukindlalt alumiiniumist mõõteanumasse. Sadestamise saagise määramiseks

kasutati sertifitseeritud Ra-226 standardlahust (tootja Czech Metrology Institute).

Mõõteseade

Mõõtmised teostati madalafoonilisel HPGe gammaspektromeetril BEGe BE3830-P, tootja

Canberra. Gammaspektrite analüüsil kasutati tarkvara GammaVision-32, versioon 6.07 (Ortec,

USA).

Kalibratsiooniallikad

Spektromeetri kalibreerimiseks kasutati IAEA sertifitseeritud referentsmaterjale IAEA/RGU-1

ja IAEA/RGTh-1. Proovi ja kalibratsiooniallika identse mõõtegeomeetria tagamiseks segati

2..3 g referentsmaterjali epoksiidvaiguga ja hermetiseeriti õhukindlalt alumiiniumist

mõõteanumasse.

Analüüs

Ühte proovi mõõdeti u 24 tundi. Lisaks kasutati analüüsi toestamiseks perioodiliselt teostatud

fooni ja kalibratsiooniallikate mõõtmisi.

Kõikides hermetiseeritud proovides määrati:

(a) Ra-226 aktiivsuskontsentratsioon tütarnukliidi Pb-214 järgi eeldades sekulaarset tasakaalu

ema- ja tütarnukliidi vahel;

(b) Ra-228 aktiivsuskontsentratsioon tütarnukliidi Ac-228 järgi eeldades sekulaarset tasakaalu

ema- ja tütarnukliidi vahel.

Analüüsitunnistus nr: Kuupäev Lehekülg Analysis Certificate No: Date Page

6-055-23 27.12.2023 3 (3)

Analüüsis L. Kangur

Analysed by Allkiri / Signature

Tabelis 1 on esitatud analüüsitulemused: Ra-226 ja Ra-228 aktiivsuskontsentratsioonid,

nende põhjal arvutatud radionukliidi efektiivdoosid ja indikatiivdoos koos vastavate

laiendmääramatustega (kattetegur 2).

Radionukliidide aastaste efektiivdooside hindamisel lähtutakse täiskasvanud elaniku (vanus >

17 a) rahvusvaheliselt tunnustatud doosikoefitsientidest ja aastas tarbitavast joogiveekogusest

730 l (WHO Guidelines for Drinking Water Quality, 4th Ed., 2017; keskkonnaministri

18.11.2016 määrus nr 54 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord,

radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori

väärtused ning nende mõõtmise kord“).

Vastavalt sotsiaalministri 24.09.2019 määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded

ning analüüsimeetodid“ (redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.10.2019) on indikatiivdoosi

kontrollväärtus joogivees 0,10 mSv/a. Indikatiivdoos leitakse Ra-226 ja Ra-228 aastaste

efektiivdooside summana.

Tabel 1. Analüüsitulemused veeproovile

Proovi nr 23-056 – VTJ väljavool, Objekti valdaja: AS Viimsi Vesi;

Referentskuupäev: 26.10.2023.

Radionukliid Aktiivsus-

kontsentratsioon a

Radionukliidide

efektiivdoosid

Indikatiivdoos

mBq/l ±U, k=2b (mSv/a) ± U, k=2b (mSv/a) ±U, k=2b

Ra-226 c 208 19 0,042 0,004 0,134 0,018

Ra-228 c 181 35 0,091 0,017

a Vastavalt akrediteeritud analüüsimetoodikale M601:10.08.2022.

b Analüüsitulemuse määramatus ±U, k=2 tähendab, et tõeline väärtus asub antud väärtuste

vahemikus 95 % tõenäosusega.

c Analüüsitulemused kehtivad laborisse toodud proovi kohta.

AS Viimsi Vesi joogivee radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnang

Alar Polt Kliima- ja kiirgusosakonna kiirgusseire büroo

Keskkonnaamet

Tallinn 2024

lk. 1 ( 7 )

Sisukord

1. Ülesande püstitus 2. Lähteandmed 3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele 4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes 5. AS Viimsi Vesi joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste tervisekahjustuste

riski hinnang 6. Viited

lk. 2 ( 7 )

1. Ülesande püstitus

Eestis joogiveena tarvitatava vee kvaliteedinõuded on kehtestatud sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Nimetatud määrus on kehtestatud „Veeseaduse“ paragrahvi 85 lõike 2, § 853 lõike 2, § 854 lõike 6 ja § 857 lõike 4 alusel ning tagab Eestis kehtivate joogivee kvaliteedinõuete, veevarustussüsteemi riskihindamise- ja juhtimise, tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ning joogivee kvaliteedinäitajate piirväärtuste järgimise nõuetest tehtavate erandite kohaldamise tingimuste ja korra vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2020/2184/EL ja 2013/51/EURATOM nõuetele.

Määruse nr 61 paragrahv 7 „Radioloogilised kvaliteedinäitajad“ sätestab radioloogilise näitajana indikatiivdoosi väärtuse 0,10 mSv (millisiivertit). Mõeldud on ühe inimese poolt joogivee tarbimisest saadavat oodatavat efektiivdoosi, kui tarbimine toimub aasta jooksul.

Paragrahvi 3 „Joogivee kvaliteet“ lõige 2: „Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid (organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad) ei tohi ületada käesoleva määruse §-des 4-6 ning § 121 lõikes 2 sätestatud piirsisaldusi ja §-s 7 sätestatud parameetri kontrollväärtusi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel.“ (Esile toodud on käesoleva hinnangu seisukohalt oluline teksti osa.)

Paragrahvi 3 lõige 3: „Joogiveele esitatud piirsisalduste või parameetri kontrollväärtuste ületamisel korraldab Terviseamet terviseriski hindamise, vajaduse korral koostöös ekspertidega, ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.“

Käesolev töö on osa nimetatud terviseriski hinnangust. Eesmärgiks on AS Viimsi Vesi joogivee radioloogilise analüüsi tulemuste alusel hinnata inimeste hulka, kellel antud vee joogiveena tarbimine võib põhjustada vähki haigestumist (sealhulgas nii surmaga lõppevat kui ka ravile alluvat) või järeltulijatel kaasasündinud väärarenguid. Teiste sõnadega, töö eesmärgiks on hinnata ohu ulatust.

Käesolevas töös ei käsitleta antud olukorra säilitamise või selle muutmise vajaduse üle otsustamise jaoks olulisi sotsiaalmajanduslikke ja sotsiaalpsühholoogilisi aspekte.

2. Lähteandmed

AS Viimsi Vesi on edastanud Terviseametile ja Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnale andmed AS Viimsi Vesi joogivee radioloogiliste parameetrite mõõtetulemuste kohta (tabel 1).

lk. 3 ( 7 )

Tabel 1. AS Viimsi Vesi joogivee radioloogilise uuringu tulemused.

jrk nr

proovivõtu koht proovivõtu aeg labor Ra-226 Bq/l

Ra-228 Bq/l

oodatav efektiivdoos

mSv

1 AS Viimsi Vesi Paelille tee 1, Lubja küla veetöötlusjaama väljavool

2023 TÜ 0,208±0,019 0,181±0,035 0,134±0,018

2 Seguvesi: 70% Viimsi vesi, 30% Tallinna vesi

2023 TÜ 0,139±0,020 0,155±0,044 0,106±0,023

Märkus: TÜ – Tartu Ülikooli Katsekoja Tuumaspektroskoopia labor

Hinnangu konservatiivsuse huvides vaatleme käesolevas töös ainult AS Viimsi Vesi poolt Kambriumi-Vendi veekihist ammutatud, Tallinna veega segamata vee (proov 1) radioloogilist mõju. Märgime siiski, et toodud kahe proovi analüüsitulemuste põhjal saab arvutuslikult leida, et kui Viimsi vee hulk segus jääb alla 63%, ei ületa seguvee aastasest tarbimisest saadav oodatav efektiivdoos kontrollväärtust 0,1 mSv. Seda eeldusel, et radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid seguvee mõlemas komponendis ei muutu.

3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele

Rahvusvaheline Kiirguskaitsekomisjon (ICRP) on töötanud välja erinevate radionukliidide sissevõtust saadavate kiirgusdooside doosikoefitsiendid eri vanuserühmadele. Eestis on doosikoefitsiendid ära toodud keskkonnaministri 14.10.2022. a määruses nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“.

Tabel 2. Raadiumi isotoopide Ra-226 ja Ra-228 sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsiendid (keskkonnaministri määrus nr 48) ning eri vanusegruppide poolt ööpäevas joodava vee kogused (Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Kiirguskeskus. Tallinn 2005).

vanusegrupp (aastad) Ra-226 Sv/Bq Ra-228 Sv/Bq joodava vee kogus ööpäevas (l)

vanus<1 4,7·10-6 3,0·10-5 0,5

1<vanus<2 9,6·10-7 5,7·10-6 0,75

2<vanus<7 6,2·10-7 3,4·10-6 0,75

7<vanus<12 8,0·10-7 3,9·10-6 1

12<vanus<17 1,5·10-6 5,3·10-6 1,5

vanus>17 2,8·10-7 6,9·10-7 2

Toodud andmete alusel on arvutatud AS Viimsi Vesi joogivee aasta jooksul joomisest põhjustatud oodatavad efektiivdoosid eri vanuserühmadesse kuuluvatele inimestele.

Radionukliidi poolt joogivees põhjustatav oodatav efektiivdoos on arvutatud järgmise valemiga:

lk. 4 ( 7 )

ERa-226 = CRa-226 × h(g)Ra-226 × q × 1000,

ERa-228 = CRa-228 × h(g)Ra-228 × q × 1000

ERa-226,228 – vastava radionukliidi aastase tarbimise põhjustatav oodatav efektiivdoos, mSv CRa-226 – Ra-226 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l CRa-228 – Ra-228 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l h(g)Ra-226,228 – elanike eri vanuserühmade g efektiivdoosi koefitsiendid h(g) raadiumi nukliidide sissesöömisel, Sv/Bq q – aastas tarbitava vee hulk, l Oodatava efektiivdoosi koguväärtus on arvutatud valemiga:

Ekogu = ERa-226 + ERa-228, mSv

Tulemused on toodud tabelis 3.

Tabel 3. AS Viimsi Vesi joogivee aastasest tarbimisest saadud oodatavad efektiivdoosid eri vanusegruppide esindajatele.

vanusegruppi kuuluva inimese oodatav efektiivdoos mSv

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

AS Viimsi Vesi joogivesi 1,169 0,337 0,204 0,318 0,696 0,134

4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes

Et hinnata joogivee radioaktiivsuse mõju ulatust joogivee tarbijate eri vanusegruppidele, on vaja teada nende vanusegruppide suurust. AS Viimsi Vesi andmetel on Viimsi valla territooriumil AS Viimsi Vesi joogivee tarbijate koguarv 20648 inimest. Elanike vanuseline koosseis ei ole täpselt teada, kuid Statistikaamet on välja töötanud mudeli, mis võimaldab Eesti rahvaarvu ja vanuselist koosseisu hinnata kuni 2080. aastani. Statistikaameti interaktiivne andmebaas annab 2024. aasta Eesti elanike jagunemise vanusegruppidesse järgnevalt:

Tabel 4. Mudel RV086: Prognoositav rahvaarv vanuse ja soo järgi, 2024

vanusegrupp protsent rahvaarvust

vanus<1 0,990102 %

1<vanus<2 1,007431 %

2<vanus<7 5,262811 %

7<vanus<12 5,358537 %

12<vanus<17 5,821503 %

vanus>17 81,559616 %

lk. 5 ( 7 )

Tabel 5. AS Viimsi Vesi joogivee tarbijate eeldatav arv vanusegruppide lõikes:

tarbijate koguarv

tarbijate arv vanusegrupis

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

AS Viimsi Vesi joogivesi 20648 204 208 1087 1106 1202 16841

5. AS Viimsi Vesi joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste tervisekahjustuste riski hinnang

Stohhastiliste tervisekahjustuste s.o. vähi ja pärilikkuse defektide tekkimise riski hindamiseks kasutatakse Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni poolt väljatöötatud nominaalseid tõenäosuskoefitsiente (ICRP. 1991 Publication 60), mida väljendatakse eluaja jooksul raske tervisekahjustuse tekkimise tõenäosusega efektiivdoosi ühiku kohta (tabel 6).

Tabel 6. Stohhastiliste efektide tõenäosuskordajad.

Tõenäosuskordaja (×10-5 mSv-1)

surmaga lõppev vähk mittesurmav vähk rasked pärilikud defektid kokku

5,0 1,0 1,3 7,3

Allpool on kasutatud summaarset tõenäosuskordajat PT = 7,3·10-5/mSv.

Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise risk R(g) inimesele on eeltoodud tõenäosuskordaja ja isiku poolt saadava oodatava efektiivdoosi korrutis.

R(g) = PT × E(g)

PT – stohhastiliste tervisekahjustuste tekkimise summaarne tõenäosuskordaja E(g) – inimrühma g esindaja poolt saadav oodatav efektiivdoos, mSv (tabel 3)

Tabel 7. Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise individuaalne risk AS Viimsi Vesi joogivee tarbimisest vanusegruppide lõikes:

Stohhastilise tervisekahjustuse risk sõltuvalt vanusest

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

AS Viimsi Vesi joogivesi 0,0000854 0,0000246 0,0000149 0,0000232 0,0000508 0,0000098

Inimeste arv inimrühmas N(g), kellel on eluaja jooksul oodatav stohhastilise iseloomuga tervisekahjustuse tekkimine antud kiirgusdoosi toimel, on arvutatud järgmise valemiga:

N(g) = R(g) × n(g)

n(g) – oodatava efektiivdoosi E(g) saanud inimeste arv (tarbijate arv vanusegrupis g, tabel 5)

Tulemused on toodud tabelis 8.

lk. 6 ( 7 )

Tabel 8. AS Viimsi Vesi joogivee looduslike radioaktiivsete lisandite tõttu stohhastilise iseloomuga tervisekahjustusi saavate inimeste tõenäolise arvu hinnang vanusegruppide kaupa.

tarbijate koguarv

tarbijate arv, kellel oodatavalt tekib stohhastiline tervisekahjustus

vanus vee tarbimise ajal

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

AS Viimsi Vesi joogivesi 20648 0,0175 0,00512 0,0162 0,0257 0,0611 0,164

Tabelis 8 toodud tulemustest on näha, et AS Viimsi Vesi joogivee tarbijate hulk on liialt väike, et oleks tõenäoline antud piirkonna mistahes vanusegruppi kuuluva elaniku vähki haigestumine eluaja jooksul või raskete väärarengute avaldumine järglastel aastasest joogivee tarbimisest saadava kiirgusdoosi tagajärjel. Summaarselt üle vanusegruppide tuleb stohhastilise iseloomuga tervisekahjustusi saavate inimeste arvuks 0,29. Juhime siinkohal tähelepanu asjaolule, et kollektiivsete mõjude arvutamisel tuleb arvutustulemust tõlgendada kui tõenäosusjaotuse maksimumi asukohta. Reaalsuses ei saa haigestuda 0,29 inimest. Tulemus peab olema täisarv. Võib hinnata, et AS Viimsi Vesi joogivee radioloogilise mõju tõttu eluaja jooksul vähki haigestuvate inimeste arv on suurima tõenäosusega null.

6. Viited

1. Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002?leiaKehtiv).

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020L2184).

3. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/51/EURATOM (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013L0051).

4. Keskkonnaministri 2022. a. määrus nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/118102022005).

5. Kiirguskeskus, 2005, „Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Aruanne töövõtulepinguga nr 9.3-4/1110 26. oktoobrist 2005 tellitud uurimustöö täitmisest.“ (http://www.yva.ee/parveto/Architec/Nomme/Thematic/Vesi/joogivesi.htm).

6. Statistikaamet. Rahvastiku interaktiivne andmebaas (https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja- rahvastiku-koosseis/RV086).

7. ICRP. 1991. 1990 Recommendations of the International Commission on the Radiological Protection. ICRP Publication 60.

lk. 7 ( 7 )