Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 6-1/508-2 |
Registreeritud | 04.03.2024 |
Sünkroonitud | 24.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
Toimik | 6-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikogu |
Saabumis/saatmisviis | Riigikogu |
Vastutaja | Maria-Helena Rahumets (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Riigikogu juhatus
Teie 21.02.2024 nr 2-3/15-79
Meie 04.03.2024 nr 6-1/508-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 79)
Austatud Riigikogu liige Andrei Korobeinik
Selgitan, et Eesti jäi 16. veebruaril 2024. a platvormitöö direktiivi kokkuleppe vastuvõtmise
hääletusest kõrvale, kuivõrd kokkuleppe tekst vajas meie hinnangul veel täiendavat tööd.
Läbirääkimiste käigus oleme seisnud selle eest, et eelnõu pakuks digitaalsetele tööplatvormidele
piisavalt õigusselgust ja uue algatusega ei takistataks liigselt ja põhjendamatult uute innovaatiliste
ärimudelite arengut. Vaatamata Eesti jõupingutustest läbirääkimiste perioodi vältel ei õnnestunud
saavutada tulemust, mis sellega piisavalt arvestaks.
Platvormitöö direktiivi kokkulepe käsitleb algoritmilist juhtimist, mida puudutav regulatsioon on
liialt piirav. Tekstis ei ole säilinud tasakaal, mis annaks kindluse uute ärimudelite, nagu
platvormide, jätkusuutlikuks arenguks. Seejuures piirab tekst põhjendamatult võimalust kasutada
tehisintellektisüsteeme automaatsete otsuste tegemist, nõudes, et teatud otsused peavad olema
tehtud inimese poolt. Antud põhimõtte sõnastus on avatud erinevateks tõlgendusteks, justkui
peaaegu iga algoritmiline otsus peaks olema inimese järelevalve all. Eesti jaoks on oluline, et
algoritmilisele juhtimisele seatud nõuded oleksid selged ja proportsionaalsed, kuivõrd
platvormitöö tõhusus sõltub sageli protsesside automatiseerimisest. Eelviidatud põhimõte võib
tuua kaasa põhjendamatuid viivitusi ja pikendada protsesse platvormil suure hulga töötegijate
jaoks. Tõlgendamise lai ulatus võib tekitada ebakindlust, millised toimingud selle alla kuuluvad.
Lisaks, direktiivi eelnõu reguleerib töölepingu õigusliku eelduse tingimusi ehk seda, millistel
juhtudel saab õiguslikult eeldada, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel on tööleping. Kuigi
Eestile sobib kompromisstekstis toodud lähenemine, mille järgi võivad liikmesriigid otsustada
õigusliku eelduse sisu üle, on liikmesriikidele õigusliku eelduse sisustamisel kehtestatud
lisatingimusi. Näiteks näeb tekst ette, et platvormitöö tegijate jaoks ei tohi vastava menetluse
algatamine olla koormav ning sellest kasu saamine peab olema tõhus ja lihtne. Taolise ebaselge
õigusliku eelduse tagajärjeks on 27 erinevat õigusliku eelduse režiimi, mis ei soosi platvormide
ärimudeli jätkusuutlikku arengut. Soovime, et õigusliku eelduse regulatsioon direktiivis oleks
õigusselge ja üheselt arusaadav.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Belgia jätkab aktiivselt kompromisside otsimist ja erinevate
2 (2)
osapooltega läbirääkimist, et platvormitöö direktiivi tekst peagi piisava toetuse saaks. Eesti osaleb
läbirääkimisprotsessis ja seisab eeltoodud punktide eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Tsahkna
välisminister
majandus- ja infotehnoloogiaministeri ülesannetes
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Riigikogu liikme kirjalik küsimus majandus- ja infotehnoloogiaministrile (KK 79) | 21.02.2024 | 33 | 6-1/508-1 | Sissetulev kiri | mkm | Riigikantselei |